Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.1 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 671 7148215 7139434 2026-05-07T06:22:28Z Lommeer 191599 lisatud kategooria 7148215 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Kräsuli | Pilt = Krasuli capes.png | Pildiallkiri = 1) Pihlakakari, 2) Pendiksekari ots, 3) Madikse nukk,<br />4) Sadamakari, 5) Nõmmekari ots | Veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 0,169 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|1840807958}}, vaadatud 10. juulil 2019.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 5 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 2,27 | Rahvaarv = 4 | Rahvaarvu seis = 2017 | Rahvaarvu viide = <ref>[https://web.archive.org/web/20190708100736/https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel."] Statistikablogi. 23. oktoober 2017.</ref> | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = EE Kräsuli.png }} '''Kräsuli''' ([[rootsi keel]]es ''Gräsö'') on madal metsane [[saar]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi poolsaar]]e loodeotsa ([[Rohuneeme]]) ja [[Aegna]] saare vahel [[Soome laht|Soome lahes]]. Kahel pool saart asuvad [[väin]]ad [[Suur salm]] ja [[Väike salm]]. Saare [[pindala]] on 16,9 [[hektar]]it ja rannajoone pikkus 2,27 kilomeetrit. ==Nimi== Nimi ''Gräsö'' tähendab rootsi keeles 'rohusaart' (''gräs'' 'rohi, ''ö'' 'saar'). Rootsikeelsed nimekujud on olnud ka ''Grääs Öen'', ''Gräsör'' ja ''Gräsgrund'', [[saksa keel]]es ''Grasholm''. [[Per Wieselgren]] pakkus saare nimekujuks ''Gräsör'' – 'rohukari'. <ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=kr%C3%A4suli&F=M&C06=et Kräsuli Eesti kohanime andmebaasis.]</ref> Kohalikud elanikud kasutasid saare kohta nimesid "Kresulimaa" ja "Kresuli". Rannakalurid kasutasid nime "Rohusaar". [[1689]]. aasta ürikus leidub nimi ''Heina Sahr'' [saar]. ==Loodus== Saare põhjapoolne [[neem]] on Pihlakakari, läänepoolne Pendiksekari ots ehk Üksnäs ('metsaraideneem'), kagupoolne Sadamakari (kunagise kalapaadisadama järgi), lõunapoolne Madikse nukk ehk Madiksekari ots, idapoolne Nõmmekari ots. Saare lõunaosas asub lepik ja idaosas kõrged kadakad. Saarel leidub ka mände. Kräsulist umbes 200 meetrit ida suunas asub [[Kumbli saar]]. ==Ajalugu== [[Taani]] päritolu ajaloolane [[Paul Johansen]] on oletanud, et [[1032]]. aastal võis saare lähedal toimuda [[Raudvärava lahing]], kuid lahingu täpne toimumiskoht ei ole teada.<ref>[[Paul Johansen|Johansen, Paul]]. 1951. ''Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland''. lk 71–72. Stockholm.</ref> Aegna elanikud kasutasid Kräsulit heinamaana. [[1919]] läks saar Viimsi valla ranniku elanike kasutusse. Kräsuli asustasid veebruaris [[1918]]<ref>[https://www.postimees.ee/1747393/poolteist-tuhat-aastat-tagasi-kerkis-merest-vaike-krasuli-saar Robert Nerman: "Poolteist tuhat aastat tagasi kerkis merest väike Kräsuli saar". Postimees, 14. jaanuar 2008]</ref> või sügisel [[1922]] Aegnalt pärit asukad.<ref>"Aegnalt pärit asukad. Aegna saare elanikud kolimas?" Kaja, nr 200; 1. sep 1922</ref><ref>{{Netiviide |url=https://harjumaamuuseum.ee/naitused/aegna-merekindlus |pealkiri=Näitus "Aegna merekindlus - unustatud suurtükipositsioonid Tallinna kesklinnas" (2015) |vaadatud=2019-07-10 |arhiivimisaeg=2019-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190710074802/https://harjumaamuuseum.ee/naitused/aegna-merekindlus |url-olek=ei tööta }}</ref> Saare elanike püsitegevuseks oli kalandus, kuid mitmed neist olid seotud salapiirituse veoga [[Soome]]. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asus saarel 5 majapidamist: Kalavälja, Jüri, Pendikse, Kaasiku ja Nõmme.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/viimsi-valla-kohanimed-aegna-ja-krasuli?id=43899289 Tõnu Viik: Viimsi valla kohanimed: Aegna ja Kräsuli.] Maaleht. 19. november 2011.</ref> Nõukogude lennukid pommitasid [[21. september|21. septembril]] [[1944]] saart, hävitades Nõmme talu elumaja. Üks lendur tulistas kuulipildujast saare elanikke ja loomi. Pommitamise järel lahkusid mitmed elanikud läände. Saar kuulus nõukogude ajal [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|Kirovi-nimelise kalurikolhoosi]] koosseisu ja oli enamjaolt asustatud. Saarel on tänapäeval suvilaid. Rahvastikuregistri andmetel polnud Kräsulil [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e ajal püsielanikke, kuid [[2017]]. aastal elas saarel püsivalt neli inimest. Valitsus arvas [[2019]]. aastal Kräsuli väikesaarte nimistusse, millel elab püsivalt igakuiselt vähemalt viis elanikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valitsuse 24.1.2019 istungi kommenteeritud päevakord |url=https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-2412019-istungi-kommenteeritud-paevakord |vaadatud=24.01.2019 |arhiivimisaeg=23.10.2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201023081804/https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-2412019-istungi-kommenteeritud-paevakord |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20190124203352/https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-pidas-istungi-pressikonverentsil-saar-reps-mikser-ning-reinsalu Valitsuse istungi kokkuvõte], 24. jaanuar 2019.</ref><ref>[https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0993ab95-4375-4cbb-8744-74eb8d929ac4 Väikesaarte nimistu]. Vabariigi valitsuse määruse eelnõu. (Kasutatud 24.1.2019)</ref> Saar on jagatud viieks krundiks, millest kõik kuuluvad Aivar Osale, tema lastele ja elukaaslasele.<ref>[https://www.err.ee/1609273689/pealtnagija-ettevotja-veab-viimsi-vallaga-tuuliku-parast-vagikaigast ""Pealtnägija": ettevõtja veab Viimsi vallaga tuuliku pärast vägikaigast"] ERR, 6. märts 2024</ref> == Pilte == <gallery> Kräsuli (Maa-amet kaldaerofoto 20200329 ID3224467).jpg|Kräsuli Maa-ameti kaldaerofotol Krasuli sea.jpg|Kräsuli edelast Nurme sadam, Kräsuli saar.jpg|[[Nurme sadam]] Kräsuli saare rannik.jpg|Kräsuli saare rannik Kräsuli island near Viimsi, Estonia.jpg|Kräsuli pildistatuna Aegna rannast </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Heino Gustavson]]. "Aegna". [[Tallinn]], [[1998]]. ==Välislingid== {{commons|Category:Kräsuli}} * {{EELIS|saar|1840807958}} *Robert Nerman [http://www.postimees.ee/140108/esileht/siseuudised/tallinn/306047.php "Poolteist tuhat aastat tagasi kerkis merest väike Kräsuli saar"] Postimees, 14. jaanuar 2008 [[Kategooria:Viimsi valla geograafia]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] nuetwbsiuochhts3p8gcemb1npnlmsd 0 1319 7147968 7147437 2026-05-06T16:57:03Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7147968 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=august}} {{Maikalender}} '''6. mai''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 126. ([[liigaasta]]l 127.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 23. aprill (1901–2099). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1819]] – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> Esimesed [[taluperemees|taluperemehed]] viidi uude õiguslikku seisundisse, mis baseerus [[vabaleping]]ul.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1883]] – [[Vanemuise selts]]is toodi lavale [[Pius Alexander Wolff]]i ja [[Carl Maria von Weber]]i [[laulumäng]] "Preciosa". See oli eesti [[muusikateater|muusikateatri]] algus.<ref name="Kronoloogia, 2007:151"/> * [[1890]] – seadus [[gümnaasium]]ide [[30. juuni]] [[1871]]. aasta põhimääruse ja koosseisude rakendamisest [[Tartu]] õpperingkondade gümnaasiumides.<ref name="Kronoloogia, 2007:155"/> Selle alusel korraldati kõigepealt ümber [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] vastavad õppeasutused.<ref name="Kronoloogia, 2007:155"/> [[13. august|13. augustil]] sai [[Tallinna Kubermangugümnaasium]]ist [[Nikolai I Gümnaasium]].<ref name="Kronoloogia, 2007:155"/> *[[1923]] – [[kindral Laidoneri nimeline invaliidide kapital|kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapital]]i heaks korraldati invaliidide päev. *[[1935]] – [[Kaunas]]es algas Balti riikide välisministrite II konverents, kus ilmnesid lahknevused [[Leedu]], Eesti ning [[Läti]] poliitikas. *[[1936]] – algas [[25. mai]]l lõppev teine [[vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] protsess sõjaringkohtus. Kohtu all oli 154 inimest, kes olevat osalenud [[8. detsember|8. detsembril]] mässukava koostamisel. Peategelastele mõisteti 20 aastat sunnitööd. *[[1940]] – senise [[Riikliku Propaganda Talitus]]e asemele asutati [[Informatsiooni Keskus]]. *[[1944]] – algas [[1927]]. ja [[1928]]. aastal sündinud noormeeste värbamine Saksa [[Lennuväe abiteenistus|lennuväe abiteenistusse]]. *[[1946]] – [[NSV Liit|NSV Liidu]] Relvajõudude Kindralstaabi otsusega saadeti laiali Eesti Kaardiväe [[Tallinna Laskurkorpus]]. Kuni [[1956]]. aastani teenis enamik Eesti kutsealustest siiski Eesti pinnal, kas [[22. Kaardiväe Eesti Üksik laskurbrigaad|22. Kaardiväe Eesti Üksikus laskurbrigaadis]] või [[118. Kaardiväe Eesti laskurdiviis]]is. *[[1976]] – pandi nurgakivi [[Pirita Olümpiapurjespordikeskus]]ele. *[[1994]] – [[Venemaa]] välisminister [[Andrei Kozõrev]] ja [[Rootsi]] [[peaminister]] [[Carl Bildt]] arutasid põhjalikult Eesti-Vene suhteid. *[[2015]] – [[XIII Riigikogu]] kiitis 62 poolthäälega lõplikult heaks [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseaduse]] muudatuse, millega alandati kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 16 eluaastale. Seadusemuudatus rakendus esimest korda [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]].<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/6abc18dd-a3d3-47c4-acf9-339590bf7735 Riigikogu muutis põhiseadust, langetades valimisiga] ERR Uudised, 06.05.2015 (vaadatud 06.05.2015)</ref> ===Maailmas=== *[[1223]] – Schwerini krahv [[Heinrich I (Schwerini krahv)|Heinrich]] vangistas [[Lyø]] saarel [[Taani]] kuninga [[Valdemar II]]. Kuna [[Schwerini krahvkond]] oli vallutatud viis ta Valdemari [[Dannenberg (Elbe)|Dannenberg]]i kindlusse. *[[1527]] – [[Bourboni hertsog]] [[Charles III (Bourboni hertsog)|Charles]]i väed hakkasid mässama: nad surmasid hertsogi ja rüüstasid [[Rooma]]t, tappes umbes 4000 inimest. *[[1576]] – [[Prantsusmaa]]l lõppes [[Viies ususõda]]. * [[1719]] – ilmus [[Daniel Defoe]] romaan "[[Robinson Crusoe (romaan)|Robinson Crusoe]]". *[[1757]] – [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningas]] [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]] lõi [[Praha]]s [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma keisririigi]] vägesid. *[[1835]] – [[New York|New Yorgis]] hakkas [[James Gordon Bennett vanem|James Gordon Bennett vanema]] väljaandmisel ilmuma [[New York Herald]]. See oli esimene laialdase levikuga ajaleht maailmas, mille number maksis ainult ühe USA sendi. *[[1839]] – [[Suurbritannia parlamendi alamkoda|Suurbritannia parlamendi alamkojas]] otsustati peatada [[Jamaica]] [[põhiseadus]] sealsete orjade emantsipeerumisest tingitud mässude tõttu. *[[1848]] – [[Preisimaa]]l kaotati [[ihunuhtlus]]. *[[1877]] – [[Suurbritannia]] saatis [[Venemaa Keisririik|Venemaa]]le noodi, hoiatades toda [[Suessi kanal]]i blokeerimise või Egiptuse okupeerimise katse pärast. *[[1882]] – [[Ameerika Ühendriigid]] keelustasid kümneks aastaks [[hiinlased|hiinlaste]] [[immigratsioon]]i. *[[1913]] – [[Tšernogooria]] kuningas loovutas [[Shokeder]]i [[Keskriigid|Keskriikidele]], kuni moodustati [[Albaania]] [[valitsus]]. *[[1919]] – [[Afganistan]]is puhkes [[Kolmas Inglise-Afgaani sõda]]. *[[1932]] – Vene immigrant tappis [[Prantsusmaa president|Prantsuse presidendi]] [[Paul Doumer]]'. *[[1937]] – [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[dirižaabel]] [[Hindenburg (dirižaabel)|Hindenburg]] plahvatas [[Lakehurst]]i ([[New Jersey]]) kohal ja põles ära. Hukkus 36 õhusõitjat. *[[1941]] – [[Jossif Stalin]]ist sai [[Vjatšeslav Molotov]]i järel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] peaminister. *[[1942]] – [[USA]]-[[Filipiinid]]e väed alistusid [[Corregidori saar]]el ([[Manila laht]]) Jaapani vägedele. *[[1945]] – Briti sõdurid vahistasid Põhja-Saksamaal [[Hans Frank]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20160617124945/http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=6.5.1945 Was war am 06. Mai 1945] chroniknet.de</ref> *[[1954]] – [[Roger Bannister]] püstitas [[miilijooks]]us ajaloolise rekordi ja läbis miili vähem kui nelja minutiga. *[[1964]] – [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] tegi otsuse bantu seaduste paranduste kohta. *[[1976]] – [[Itaalia|Põhja-Itaalia]]t tabas maavärin, milles hukkus vähemalt 900 inimest. *[[1978]] – [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] mõistis hukka [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[Angola]]-[[invasioon]]i ja nõudis vägede väljaviimist. *[[1989]] – [[Hiina]] üliõpilased saatsid valitsusele ja kommunistlikule parteile uue üleskutse alustada dialoogi [[demokraatia]] kehtestamise ja korruptsiooni lõpetamise teemal. *[[1990]] – [[Pakistan]]is [[India]] piiri lähedal reisirongis lõhkes pomm, mis tappis 12 inimest, vigastatuid oli 41. *[[1991]] – [[Jugoslaavia]] armee seadis end lahinguvalmis, kui [[Horvaatia|Horvaadi]] protestijad ründasid [[Split]]is sõdureid. *[[1993]] – [[kosmosesüstik Columbia]] ja selle seitsmeliikmeline meeskond maandusid [[California kõrb]]es pärast kümnepäevast uurimismissiooni. *[[1994]] – [[Elizabeth II]] ja [[François Mitterrand]] avasid [[La Manche'i tunnel]]i. *[[1995]] – 54 riigi juhid osalesid [[London]]is [[Saint Pauli katedraal]]is [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] 50. aastapäeva puhusel [[jumalateenistus]]el. *[[1999]] – [[Šotimaa]]l valiti üle 300 aasta [[Šotimaa parlament|parlament]] ja [[Wales]]is valiti assamblee. *[[2001]] – paavst [[Johannes Paulus II]] külastas esimese paavstina muslimi pühakoda – [[Umaijadi mošee|Umaijadi mošeed]] [[Damaskus]]es. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 6. mail}} * [[1758]] – [[Maximilien Robespierre]], prantsuse revolutsionäär * [[1758]] – [[André Masséna]], Prantsuse sõjaväelane (marssal) * [[1856]] – [[Sigmund Freud]], austria neuroloog, psühhoanalüüsi looja * 1856 – [[Robert Edwin Peary]], ameerika polaaruurija * [[1861]] – [[Rabindranath Tagore]], bengali luuletaja, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1913]] * [[1868]] – [[Gaston Leroux]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik * [[1880]] – [[Ernst Ludwig Kirchner]], saksa maalikunstnik * [[1895]] – [[Rudolph Valentino]], itaalia päritolu ameerika näitleja * [[1898]] – [[Konrad Henlein]], sudeedisaksa poliitik * [[1902]] – [[Max Ophüls]], saksa filmirežissöör * [[1915]] – [[Orson Welles]], ameerika filmirežissöör * [[1920]] – [[Kamisese Mara]], [[Fidži]] esimene peaminister ja hilisem president * [[1929]] – [[Paul Lauterbur]], USA keemik, 2003. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaat * [[1930]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja * [[1931]] – [[Ülo Tonts]], eesti kirjandusteadlane * [[1939]] – [[Tea Vellerind]], eesti metallikunstnik * [[1943]] – [[Aino Siimon]], eesti majandusteadlane * [[1945]] – [[Bob Seger]], ameerika muusik * [[1946]] – [[Ralf R. Parve]], eesti humorist * [[1947]] – [[Martha Nussbaum]], ameerika filosoof * [[1948]] – [[Meelis Arumeel]], eesti majandustegelane * [[1953]] – [[Tony Blair|Anthony Charles Lynton Blair (Tony Blair)]], Suurbritannia peaminister * [[1953]] – [[Peeter Tammoja]], eesti majandustegelane * [[1954]] – [[Ain Lutsepp]], eesti näitleja * [[1959]] – [[Illar Hallaste]], eesti poliitik * [[1960]] – [[Anne Parillaud]], prantsuse näitleja * [[1960]] – [[Aleksei Lotman]], eesti bioloog * [[1961]] – [[George Clooney]], ameerika näitleja * [[1964]] – [[Dana Hill]], ameerika näitleja * [[1969]] – [[Annely Köster]], eesti kultuuritegelane * [[1970]] – [[Piret Tanilov]], eesti teleajakirjanik * [[1972]] – [[Martin Brodeur]], Kanada jäähokimängija * [[1978]] – [[Riitta Liisa Lassila]], soome murdmaasuusataja * [[1979]] – [[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja * 1979 – [[Taavi Tõnisson]], eesti näitleja == Surnud == {{vaata|Surnud 6. mail}} * [[1859]] – [[Alexander von Humboldt]], saksa loodusuurija * [[1862]] – [[Henry David Thoreau]], USA kirjanik ja filosoof * [[1877]] – [[Johan Ludvig Runeberg]], soome rahvaluuletaja * [[1910]] – [[Edward VII]], Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser * [[1919]] – [[L. Frank Baum]], USA kirjanik * [[1943]] – [[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur * [[1949]] – [[Maurice Maeterlinck]], Belgia luuletaja * [[1952]] – [[Maria Montessori]], itaalia arst ja pedagoog * [[1987]] – [[William Casey]], [[CIA|Luure Keskagentuur]]i direktor * [[1992]] – [[Marlene Dietrich]], saksa näitleja ja laulja * [[2002]] – [[Pim Fortuyn]], Hollandi poliitik * [[2025]] – [[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik * [[2026]] – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a soojarekord 27,7 kraadi (1938) *[[Tartu]] soojarekord 27,3 kraadi (1906) *[[Tallinn]]a külmarekord −3,7 kraadi (1942) *[[Tartu]] külmarekord −4,3 kraadi (1965) == Pühad == *[[Õigeusk|Õigeusu]] kirikus õiglase [[Iiob]]i ja vaga [[Mihhei]] mälestuspäev. == Nimepäev == * Eestis – [[Aasa (eesnimi)|Aasa]], [[Aase]], [[Asse]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 120</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:151">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 151</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:155">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 155</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Mai 06]] myz4pmvz8nwhj874qcfwe4iruem8uaz 0 2638 7147904 7105684 2026-05-06T15:53:59Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7147904 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; Eesti endisest külast vaata artiklit [[Saksamaa (Jõgeva)]]. "Deutschland" suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Deutschland (täpsustus)]]}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Riik | riiginimi = Saksamaa Liitvabariik | omastav = Saksamaa | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Bundesrepublik Deutschland | vapp = Coat of arms of Germany.svg | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 80px | asendikaart = Germany in European Union.svg | deviis = Einigkeit und Recht und Freiheit | riigikeel = [[saksa keel|saksa]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Berliin]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Frank-Walter Steinmeier]] | valitsusjuhi_ametinimi = liidukantsler | valitsusjuhi_nimi = [[Friedrich Merz]] | pindala = | rahvaarv = | iseseisvus = 843 | valuuta = [[euro]] | ajavöönd = [[Kesk-Euroopa aeg]] | hümn = [[Das Lied der Deutschen]] | usund = | üladomeen = [[.de]] | telefonikood = 49 | riigikord = [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] [[liitvabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = GER | märkused = }} '''Saksamaa''' (ametlikult '''Saksamaa Liitvabariik''') on föderaalne vabariik [[Kesk-Euroopa]]s. See piirneb [[Taani]], [[Poola]], [[Tšehhi]], [[Austria]], [[Šveits]]i, [[Prantsusmaa]], [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Holland]]iga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]]. Pealinn ja valitsuse asukoht on [[Berliin]], mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalasutused asuvad [[Bonn]]is, endise [[Lääne-Saksamaa]] pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatiana]]. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest [[liidumaa]]st. 83 miljoni elanikuga Saksamaa on [[Venemaa]] järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka [[ÜRO]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja [[G8]] liikmesriik. == Asend == Saksamaa asub [[Kesk-Euroopa]]s 47°&nbsp;16′&nbsp;15″ ja 55°&nbsp;03′&nbsp;33″ [[põhjalaius]]e ning 5°&nbsp;52′&nbsp;01″ ja 15°&nbsp;02′&nbsp;37″ [[idapikkus]]e vahel. Põhjas piirneb Saksamaa [[Taani]]ga (piiri pikkus 140&nbsp;km), idas [[Poola]] (447&nbsp;km) ja [[Tšehhi]]ga (704&nbsp;km), lõunas [[Austria]] (801&nbsp;km, ilma piirita üle [[Bodensee]]) ja [[Šveits]]iga (348&nbsp;km, koos [[Büsingeni eksklaav]]iga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas [[Prantsusmaa]]ga (418&nbsp;km), läänes [[Luksemburg]]i (128&nbsp;km) ja [[Belgia]]ga (133&nbsp;km) ning loodes [[Holland]]iga (575&nbsp;km). Maismaapiiri kogu pikkus on 3694&nbsp;km.<ref>{{Netiviide|url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/germany/|pealkiri=CIA world factbook|vaadatud=2022-01-25|arhiivimisaeg=2021-01-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210109075739/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/germany|url-olek=ei tööta}}</ref> Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri [[Põhjameri]] ja [[Läänemeri]], Saksamaale kuulub ka osa [[Alpid]]est. == Loodus == === Kliima === Saksamaal valitseb mõõdukas [[kliima]] sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ja lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Talve keskmine [[õhutemperatuur]] on 0&nbsp;°C. [[Sademete hulk]] on mõõdukas, 500&nbsp;mm. === Maastik === Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal on peamiselt mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt. Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad [[Maagimäestik]]uga [[Tšehh]]i piiril. [[Berliin]]ist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. [[Lõuna-Saksamaa]] pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asuvad [[Alpid]] on suurimad mäestikud, kuid erinevalt [[Šveits]]ist ja [[Austria]]st asub Saksamaa pindalal väike osa Alpidest. [[Schwarzwald]]i edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab [[Rein]]i [[Doonau]] ülemjooksust selle idanõlvadel. === Maakasutus === Saksamaa pindalast (357 021&nbsp;km²) on 4750&nbsp;km² niisutamata maa ja 7798&nbsp;km² kaetud veega. Saksamaal on merepiiri 2389&nbsp;km ja maismaapiire 3694&nbsp;km. 2016. aasta andmetel on 51% Saksamaa maa-alast põllumajandusmaa, samas kui 30% on metsamaa ja 14% on kaetud asulate või infrastruktuuriga.<ref>Appunn, Kerstine (30 October 2018). "[https://www.cleanenergywire.org/factsheets/climate-impact-farming-land-use-change-and-forestry-germany Climate impact of farming, land use (change) and forestry in Germany]". ''Clean Energy Wire''. Archived from the original on 13 May 2020.</ref> === Bioloogiline mitmekesisus === Saksamaalt on seni leitud 28 000 taime- ja seeneliiki, nende hulgas 3242 õistaimeliiki. Putukad on 33 305 liigiga Saksamaal esineva ligikaudu 48 000 loomaliigi seas suurim rühm. Saksamaal on 706 liiki selgroogseid, millest rikkaimad on kalad ja linnud. 91 liigiga moodustavad imetajad selgroogsete hulgas vaid väikese rühma. Paljude nende liikide populatsioon on praegu ohus. Seiratavatest taimedest on ohustatud 28,7% ja 3,7% on juba välja surnud. Loomade hulgas on ohustatud 71% kahepaiksete ja roomajate liikidest, 37% linnuliikidest ja 38% imetajate liikidest. Kuus protsenti linnuliikidest ja 13% imetajatest on juba välja surnud. Umbes 500 biotoobitüübi hulgast on ohustatud üle kahe kolmandiku (69%). Mõne linnu- ja nahkhiireliigi populatsioonid aga suurenevad. Need on kehtivate kaitseskeemide, näiteks 1992. aastal rakendatud loomastiku ja taimestiku elupaikade juhendi ning põllumajanduse ekstensiivistamise meetmete mõjud. NATURA 2000 ühtne võrgustik hõlmab FFH ja linnukaitse juhendi alusel registreeritud alasid, mis katavad ligikaudu 13% Saksamaa maismaast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.climatechangepost.com/germany/biodiversity/|pealkiri=German biodiversity}}</ref> Kuused, männid, pöögid ja tammed moodustavad kokku 73% metsamaast. Ligikaudu 90% metsamaast moodustavad 11 puuliiki. Riikliku metsainventuuri käigus uuriti 51 puuliiki või puuliigirühma.<ref>{{Netiviide|autor=Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium|url=https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|pealkiri=Saksamaa metsainventuur|vaadatud=2022-01-25|arhiivimisaeg=2020-03-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200324013625/https://www.bundeswaldinventur.de/en/third-national-forest-inventory/the-forest-habitat-more-biological-diversity-in-the-forests/spruce-pine-beech-oak-the-most-common-tree-species/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Veestik === Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju [[kanal]]eid. [[Järv]]i on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Kümme pikemat osaliselt või tervenisti läbi Saksamaa voolavat jõge on järgmised: # [[Doonau]] (''Donau''; 2852&nbsp;km), # [[Rein]] (''Rhein''; 1320&nbsp;km), # [[Elbe]] (1165&nbsp;km), # [[Odra]] (''Oder''; 866,12&nbsp;km), # [[Mosel]] (545&nbsp;km), # [[Main]] (524&nbsp;km), # [[Inn]] (510&nbsp;km), # [[Weser]] (433&nbsp;km), # [[Saale]] (413&nbsp;km), # [[Spree]] (382&nbsp;km). Suurimad järved on [[Bodeni järv]] (536&nbsp;km²), [[Müritz]] (117&nbsp;km²) ja [[Chiemsee]] (80&nbsp;km²). == Riik == === Nimi === 1949. aastast on riigi ametlik nimi ''Bundesrepublik Deutschland'', eesti keeles ''Saksamaa Liitvabariik'' (kuni 1983. aastani ''Saksa Föderatiivne Vabariik''). === Haldusjaotus === {{vaata|Liidumaa}} [[Fail:Germany, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Saksamaa liidumaad]] Saksamaa koosneb 16 [[liidumaa]]st: {{veergude loend|laius=16em|stiil=max-width:50em| # [[Alam-Saksi]] # [[Baden-Württemberg]] # [[Baieri]] # [[Berliin]] # [[Brandenburg]] # [[Bremeni liidumaa|Bremen]] # [[Hamburg]] # [[Hessen]] # [[Mecklenburg-Vorpommern]] # [[Nordrhein-Westfalen]] # [[Rheinland-Pfalz]] # [[Saarimaa]] # [[Saksi-Anhalt]] # [[Saksimaa]] # [[Schleswig-Holstein]] # [[Tüüringi]] }} === Poliitiline süsteem === Saksamaa on [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarne]] liitvabariik. Riigipea on [[Saksamaa president|liidupresident]] (''Bundespräsident''), kelle valib 5 aastaks [[valimiskogu (Saksamaa)|valimiskogu]] (''Bundesversammlung''), mis koosneb [[Liidupäev]]a liikmetest (50%) ja [[liidumaa]]de esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks ametiaega järjest. Seadusandlikku võimu teostavad [[Liidunõukogu (Saksamaa)|Liidunõukogu]] (''Bundesrat'') ja Liidupäev (''Bundestag''). Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3–6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Võib tekkida ka lisamandaate ([[2005. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2005. aasta valimistel]] lisandus neid 16). Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. [[Liidupäev|Bundestagi]] valimistel saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja [[Saksamaa kodakondsus]]t omavad inimesed. Liidumaavalimistel (''Landtagswahlen'') saavad hääletada kõik üle 18-aastased ja Saksamaa kodakondsusega inimesed. [[Brandenburg]]is, [[Schleswig-Holstein]]is, [[Bremen]]is ja [[Hamburg]]is saab hääletada alates 16. eluaastast, Saksamaa kodakondsus on endiselt nõutav. Munitsipaal/kohalikel valimistel (''Kommunalwahlen'') saavad hääletada kõik Saksamaa kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kes on Saksamaal elanud üle kolme kuu. Vanuse alammäär oleneb osariigist. [[Saksimaa]]l, [[Saarimaa]]l, [[Rheinland-Pfalz]]is, [[Hessen]]is ja [[Baieri]]s saavad hääletada ainult 18-aastased ja vanemad inimesed. Teistes liidumaades saab kohalikel valimistel hääletada alates 16. eluaastast. Lisaks on kõigil täiskasvanud ELi kodanikel lubatud hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.<ref>{{Netiviide|url=https://handbookgermany.de/en/rights-laws/elections.html|pealkiri=Saksamaa valimisõigused|autor=neuemedienmacher.de}}</ref> [[Täidesaatev võim]] kuulub [[Saksamaa liiduvalitsus|liiduvalitsusele]] (''Bundesregierung''), mida juhib [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsler]] (''Bundeskanzler''), kelle nimetab liidupresidendi ettepanekul 4 aastaks Liidupäev. Valitsuskabineti liikmed nimetab liidukantsleri ettepanekul liidupresident. Saksamaal kehtib mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatlik Liit]] (''Christlich Demokratische Union Deutschlands'') ja selle sõsarpartei [[Baieri Kristlik-Sotsiaalne Liit]] (''Christlich-Soziale Union in Bayern''), [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (''Sozialdemokratische Partei Deutschlands'') ja [[Vaba Demokraatlik Partei]] (''Freie Demokratische Partei''). Kõrgeim kohtuorgan on Liidu Põhiseaduslik Kohus, mille 16 kohtunikku teostavad põhiseaduslikku järelevalvet ja lahendavad liidumaade-vahelisi tülisid. Pooled kohtunikest valib Liidupäev ja pooled Liidunõukogu. Kohtunike ametiaeg on 12 aastat ja neid ei tohi tagasi valida. Kõrgeim apellatsiooni- ja kassatsioonikohus on Liidukohus. Liidumaadel on oma kohtud. Kehtib [[Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus|1949. aasta põhiseadus]] (mida on hiljem mitu korda täiendatud). Igal liidumaal on oma [[põhiseadus]], [[parlament]] ja [[valitsus]]. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Saksamaa vaba riik. [[Korruptsiooniindeks]]i järgi asub Saksamaa maailmas 10. kohal.<ref>{{Netiviide|autor=Transparency International|url=https://www.transparency.org/en/countries/germany|pealkiri=Korruptsioonitase}}</ref> === Riiklik julgeolekusüsteem === Saksamaa riikliku julgeolekusüsteemi moodustavad [[välisluure]]amet – [[Bundesnachrichtendienst|Föderaalne Teabeteenistus]] (saksa k. ''[[Bundesnachrichtendienst]] BND''), [[vastuluure]]asutus – Saksamaa föderaalne julgeolekuteenistus ehk Föderaalne Põhiseaduse Kaitsmise asutus (''Bundesamt für Verfassungsschutz, BfV''), sõjaväe [[vastuluure]]<ref>[https://www.ohtuleht.ee/173025/saksamaal-tabati-vene-diplomaadist-luuraja Saksamaal tabati Vene diplomaadist luuraja], www.ohtuleht.ee, 20. aprill 2005</ref> (''Militärische Abschirmdienst, MAD'') ja üleriigiline föderaalne [[kriminaalpolitsei]] asutus (''Bundeskriminalamt, BKA''). == Rahvastik == [[Pilt:Pyramide Allemagne.PNG|pisi|Saksamaa rahvastikupüramiid]] Saksamaa on suurriik, kus elab 2021. aasta septembri andmete järgi 83 222 442 inimest, sellega on Saksamaa [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suurima rahvaarvuga riik.<ref name="elHLJ" /> Maailmas on ta selle näitaja poolest 19. kohal.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Current-Population/_node.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Rahvastikutihedus on 240 inimest ruutkilomeetri kohta.<ref>{{Netiviide|autor=worldometer.info|url=https://www.worldometers.info/world-population/germany-population/|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Keskmine eeldatav eluiga on meestel 78,6 ja naistel 83,4 aastat.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Deaths-Life-Expectancy/_node.html|pealkiri=Rahvastikustatisika}}</ref> Sündimus on 9,3 ja suremus 11,8 1000 inimese kohta aastal 2020.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Births/Tables/birth-deaths.html|pealkiri=Rahvastikustatisika}}</ref> Saksamaa loomulik sünni ja suremuse suhe on olnud negatiivne 49 aastat järjest, mis on globaalselt selle näitaja pikim ametlik kestus.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Births/Tables/lrbev04.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> 87% elanikkonnast moodustavad Saksamaa kodanikud. 2021. aasta septembri seisuga on registreeritud Saksamaal 10,79 miljonit välisriikide kodanikku.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Current-Population/Tables/liste-current-population.html|pealkiri=Saksamaa populatsioon}}</ref> Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, 20. sajandil oli 3 suuremat mõõna, 2 maailmasõda ning aastad 1969–1973,<ref>{{Netiviide|autor=Macrotrends|url=https://www.macrotrends.net/countries/DEU/germany/birth-rate|pealkiri=Saksamaa iibe statistika}}</ref> mille järel on iive püsinud võrdlemisi stabiilsena. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 77,6–83,6 miljonini erinevate mudelite tulemusena.<ref>{{Netiviide|väljaandja=Statistisches Bundesamt|url=https://www.destatis.de/EN/Themes/Society-Environment/Population/Population-Projection/Tables/variant-1-2-3-agegroups.html|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> Rahvastikutihedus on suurim endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks teguriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus Belgias, Hollandis ja Luksemburgis.<ref>{{Netiviide|väljaandja=World Bank Group|url=https://data.worldbank.org/indicator/EN.POP.DNST?locations=DE|pealkiri=Rahvastikustatistika}}</ref> === Linnad === Saksamaa suurimad linnad on [[Berliin]], [[Hamburg]], [[München]], [[Köln]], [[Frankfurt]] ja [[Stuttgart]]. Suurim linnastuvõrk on [[Reini hiidlinnastu|Reini-Ruhri piirkond]], kus elab ligikaudu 14 miljonit inimest.<ref>{{Netiviide|autor=Initiativkreis Europäische Metropolregionen in Deutschland (Euroopa suurlinnapiirkondade algatusrühm Saksamaal)|url=https://deutsche-metropolregionen.org/metropolregion-rhein-ruhr/?lang=en|pealkiri=Rahvastikustatistika/metropol}}</ref> {| class="wikitable" !Koht !Linn !Liidumaa !Elanike arv |- |1. |[[Berliin]] |[[Berliin]] |align="right"|3 439 100 |- |2. |[[Hamburg]] |[[Hamburg]] |align="right"|1 769 117 |- |3. |[[München]] |[[Baieri]] |align="right"|1 330 440 |- |4. |[[Köln]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|1 000 660 |- |5. |[[Frankfurt am Main]] |[[Hessen]] |align="right"|671 927 |- |6. |[[Stuttgart]] |[[Baden-Württemberg]] |align="right"|600 068 |- |7. |[[Düsseldorf]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|586 217 |- |8. |[[Dortmund]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|581 308 |- |9. |[[Essen]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|576 259 |- |10. |[[Bremen]] |[[Bremen]] |align="right"|547 685 |- |11. |[[Hannover]] |[[Alam-Saksi]] |align="right"|520 966 |- |12. |[[Leipzig]] |[[Saksimaa]] |align="right"|518 862 |- |13. |[[Dresden]] |[[Saksimaa]] |align="right"|517 052 |- |14. |[[Nürnberg]] |Baieri |align="right"|503 673 |- |15. |[[Duisburg]] |[[Nordrhein-Westfalen]] |align="right"|491 931 |- |} {{vaata ka|Saksamaa linnade loend}} === Religioon === Pärast [[reformatsioon]]i on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. [[19. sajand]]i lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik [[natsionaalsotsialism]]. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on Saksamaale saabunud hulgaliselt [[Türgi]]st pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa [[islam]]i. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude [[Aasia]] ja [[Ameerika]] uusreligioonide keskusteks [[Euroopa]]s. {{vaata ka|Bambergi peapiiskoppide loend|Berliini piiskoppide ja peapiiskoppide loend}} == Majandus == {{Vaata|Saksamaa majandus}} Saksamaa oli 2020. aastal SKT suuruse poolest neljas riik maailmas.<ref>{{Netiviide|väljaandja=World Bank Group|url=https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=DE&most_recent_value_desc=true|pealkiri=Majandusstatistika/SKT}}</ref> Ekspordimahult Hiina ja Ameerika Ühendriikide järel maailma kolmas<ref name=":0"/> ja impordimahult Ameerika Ühendriikide ja Hiina järel maailma kolmas.<ref name=":0"/> 2023. aastal oli Saksamaa SKP 4,46 triljonit dollarit, millega see oli USA ja Hiina järel ning Jaapani ees maailmas kolmas.<ref>[https://www.err.ee/1609253967/saksamaa-tousis-suuruselt-maailma-kolmandaks-majanduseks "Saksamaa tõusis suuruselt maailma kolmandaks majanduseks"] ERR, 15. veebruar 2024</ref> Saksamaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Saksa mark|Saksa marga]]. Tööjõulisi elanikke oli 2022. aastal Saksamaal 42,92 miljonit<ref>{{Netiviide|väljaanne=statista.com|url=https://www.statista.com/statistics/795244/employment-in-germany/|pealkiri=Majandusstatistika/Tööjõuline elanikkond}}</ref> ja töötuid 7,5%.<ref>{{Netiviide|autor=statista|url=https://www.statista.com/statistics/227005/unemployment-rate-in-germany/|pealkiri=Majandusstatistika/Töötud}}</ref> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> !Sektor !SKT osakaal !Tööjõu osakaal |- | bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus | 0,9% || 2,4% |- | bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus | 26,8% || 29,7% |- | bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus | 72,3% || 67,8% |- |} === Väliskaubandus === Saksamaa põhilised ekspordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, meditsiini- ja toidukaubad. Saksamaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Ameerika Ühendriigid]] – 9,11%, [[Prantsusmaa]] – 7,97%, [[Hiina]] – 7,48%, [[Holland]] – 6,1%, [[Suurbritannia]] – 5,98%, [[Itaalia]] – 5,23%, [[Poola]] – 4,84%, [[Austria]] – 4,7% (2019).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=OEC|url=https://oec.world/en/profile/country/deu|pealkiri=Majandusstatistika}}</ref> Saksamaa põhilised impordiartiklid on masinad ja masinaosad, sõidukid ja varuosad, kemikaalid, metallid, nafta ja selle saadused, metalli-, plastmass- ja tekstiilitooted. Saksamaa tähtsaimad impordipartnerid on [[Hollandi Vabariik|Holland]] – 9,15%, [[Hiina]] – 8,34%, [[Prantsusmaa]] – 6,56%, [[Belgia]] – 5,92%, [[Poola]] – 5,88%, [[Itaalia]] – 5,55%, [[Tšehhi]] – 5,33%, [[Ameerika Ühendriigid]] – 5,15 (2019).<ref name=":0"/> === Energiamajandus === Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit [[kilovatt-tund]]i (kWh) elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Energialiikide jaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% – [[naftasaadus]]ed, 24% – [[kivisüsi]], 22% – [[maagaas]], 11% – [[tuumaenergia]], 2% – [[hüdroenergia]] ja 2% – muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt ([[Ruhr]]i tööstuspiirkonnas) ja [[pruunsüsi|pruunsütt]] (Saksimaal ja [[Harz]]i mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõuna-Saksamaal. [[Põhjameri|Põhjameres]] ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, [[Elbe]], Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka [[tuuleenergia]]le: Saksamaast on saanud suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. 2021. aastaks on otsustatud kõik Saksamaal töötavad [[tuumaelektrijaam]]ad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. 2050. aastaks on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta [[taastuvenergia]] osakaal energiamajanduses 50% peale. === Tööstus === [[Pilt:VW Golf 2.0 TDI BlueMotion Technology Highline (VII) – Frontansicht, 28. Juli 2013, Münster.jpg|pisi|[[Volkswagen Golf]]]] Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel [[naatrium]]i leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka [[plii]]d ja [[tsink]]i. Saksamaal on nii [[kergetööstus|kerge-]] kui ka [[rasketööstus]]ettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas, tooraine olemasolu ja [[Reini jõgi|Reini jõe]] tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu [[Essen]] ja [[Dortmund]]. Ülemaailmset kuulsust on sakslased kogunud [[autotööstus]]ega, mis on väga kõrgelt hinnatud üle terve maailma – [[Volkswagen]] ja [[Daimler AG]] on ühed suuremad autotootjad terves maailmas (aasta 2019 seisuga tootsid ettevõtted kahe peale ligi 14,1 miljonit sõidukit). Ka [[elektroonikatööstus]]es ollakse tasemel (tänud suurettevõttele [[Siemens Group]]). [[Metallurgia]]s pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim [[teras]]etootja ja eksportija. [[Alumiinium]]i puhul jäädakse alla vaid [[Norra]]le. Kergetööstuse hõive riigis suur pole, kuna masstoodang on koondunud odavama tööjõuga riikidesse. Siiski pärinevad paljud arenenud riikides tuntuks saanud [[bränd]]id just nimelt Saksamaalt (näiteks sportrõivaste bränd [[Adidas]]). Kõrgtehnoloogilise tootmise arengueeldused on suured. Riigis on selleks vajaminevat [[kapital]]i, nõudlust kui ka võimalusi ekspertide väljakoolitamiseks. == Kultuur == {{Vaata|Saksa kultuur}} [[Pilt:Lucas Cranach d. Ä. - The Lamentation of Christ - The Schleißheim Crucifixion - Alte Pinakothek.jpg|pisi|püsti|Lucas Cranach vanema maal "Jeesuse ristilöömine"]] [[Saksa keel]] oli varem ''[[lingua franca]]'' [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Ida-Euroopa|Ida-]] ja [[Põhja-Euroopa]]s ning on [[inglise keel]]e järel teine õpituim võõrkeel. [[Saksa kultuur]] on rikas, riiki tuntakse "poeetide ja mõtlejate maana" (''das Land der Dichter und Denker''){{lisa viide}}. * Heliloojaid: [[Johann Sebastian Bach]], [[Ludwig van Beethoven]], [[Johannes Brahms]], [[Georg Friedrich Händel]], [[Felix Mendelssohn Bartholdy]], [[Robert Schumann]], [[Richard Wagner]]. * Kirjanikke: [[Heinrich Böll]], [[Johann Wolfgang von Goethe]], [[Günter Grass]], [[Heinrich Heine]], [[Hermann Hesse]], [[Thomas Mann]], [[Karl May]], [[Friedrich Schiller]], [[Albert Schweitzer]]. * Kunstnikke: [[Albrecht Altdorfer]], [[Albrecht Dürer]], [[Max Ernst]], [[Georg Baselitz]], [[Joseph Beuys]], [[Lucas Cranach vanem]]. * Filosoofe: [[Friedrich Engels]], [[Jürgen Habermas]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Martin Heidegger]], [[Immanuel Kant]], [[Gottfried Leibniz]], [[Karl Marx]], [[Friedrich Nietzsche]], [[Arthur Schopenhauer]]. * Teadlasi: [[Max Born]], [[Robert Bunsen]], [[Albert Einstein]], [[Carl Friedrich Gauss]], [[Werner Heisenberg]], [[Heinrich Rudolf Hertz]], [[David Hilbert]], [[Johannes Kepler]], [[Georg Simon Ohm]], [[Max Planck]], [[Wilhelm Röntgen]]. * Leiutajaid: [[Karl Benz]], [[Rudolf Diesel]], [[Johannes Gutenberg]], [[Otto Lilienthal]], [[Carl von Linde]], [[Nikolaus Otto]], [[Werner von Siemens]], [[Konrad Zuse]]. == Ajalugu == {{vaata|Saksamaa ajalugu}} === Germaani hõimude varajane ajalugu (100 eKr–300 pKr) === Arvatakse, et [[germaanlased|germaani]] hõimude [[etnogenees]] sai alguse hilisel Skandinaavia [[pronksiaeg|pronksiajal]] või kõige hiljem eel-Rooma rauaajal. Hõimud hakkasid [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liikuma [[Skandinaavia|Lõuna-Skandinaaviast]] ja [[Põhja-Saksamaa]]lt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia [[keldid|keltide]], pärsia, balti ja [[slaavlased|slaavi hõimudega]]] Ida-Euroopas. Varasest germaani ajaloost teatakse üldiselt vähe, teatakse vaid nende läbikäimisest ja kaubavahetusest [[Rooma Impeerium]]iga. [[1. sajand]]i algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel. Rooma võimule allutati mitmed germaani hõimud. Piirkond kuulutati rahulikuks [[7]]. a pKr ning [[Germaania]] [[asehaldur]]iks määrati [[Publius Quinctilius Varus]]. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] (hilisem keiser) lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria]]s puhkenud ülestõusuga. [[9]]. aastal toimunud [[Teutoburgi lahing]]us said Varuse juhitud Rooma väed germaanlaste ühisväe käest hävitavalt lüüa. [[Heruskid]]e pealik [[Arminius]] oli suutnud koondada rivaalitsevad germaani hõimud Rooma-vastasesse liitu. Kuna Arminius oli ise Rooma sõjaväes teeninud, tundis ta selle nõrku kohti. Ta meelitas Varuse valeinformatsiooni abil [[Teutoburgi mets]]a, kus germaanlaste varitsus hävitas kogu Varuse armee. Roomale osutus kaotus niivõrd suureks löögiks, et see sisuliselt loobus edasistest Reini jõe taguse Germaania vallutamise plaanidest. Aastaks 100, mis on ka [[Tacitus]]e "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. [[3. sajand]]i<nowiki/>l kerkis esile hulk Lääne-Germaani hõime: [[alemannid]], [[frangid]], [[saksid]], [[friislased]], [[sikambrid]] ja [[tüüringlased]]. Umbes 260. aastal murdsid need hõimud läbi [[Limesi front|Limesi frondi]] ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. === Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik (843–1806) === Keskaegne [[Saksa keel|saksakeelse]] tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik [[Saksamaa kuningriik]] tekkis 843. aastal [[Verduni leping]]u alusel, 800. aastal [[Karl Suur]]e loodud [[Frangi riik|Karolingide impeeriumi]] jagunemise tagajärjel. Värske [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma impeerium]] püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus [[Eider]]i jõest põhjas [[Vahemeri|Vahemereni]] lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski [[Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik]] ([[ladina keel]]es ''Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ''). Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas [[hertsogkond]]adeks killustumine ning alles [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] (936–973) valitsemisajal suutis ta [[Rooma paavst]]i toetusel allutada hertsogiriigid ning pärast sõjakäiku Rooma end 962. aastal [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisriks]] kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitseva [[roomakatoliku kirik]]u peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. [[Saksi dünastia]]sse kuulunud keiser [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhtimisel ühendati [[Lotring]], [[Saksimaa]], [[Frangimaa]], [[Švaabimaa]], [[Tüüringi]] ja [[Baierimaa]]. Järgmise, [[Saali dünastia]] valitsemisajal [[11. sajand]]il liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja [[Burgundia]], ehkki keisrivõimu nõrgestas nn [[Investituuritüli]] – konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta [[Wormsi rahu]]ni. Hohenstaufeni keisrite ajal (1138–1254) suurendasid saksa vürstid [[Läänemere ristisõjad|Läänemere ristisõdade]] käigus veelgi oma mõjujõudu idas ja lõunas. [[Põhja-Saksamaa]] linnad aga rikastusid [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liikmetena. [[13. sajand]]i keskel, kui [[Hohenstaufenid|Hohenstaufenite]] dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks – 25 aastaks [[interregnum]] ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, [[aadlik]]ud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli [[vabalinn]]adel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad [[hansalinnad]]e liidu. Lõpuks leiti [[Rudolf I Habsburg|Rudolf I]] näol mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama, ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa keisrid [[Habsburgid]]e, [[Wittelsbachid]]e või [[Luxemburgid]]e dünastiast. Keiser [[Karl IV]] valitsemisajal (1346–1378) viidi Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi pealinn [[Praha]]sse ja põhiosa [[Böömimaa|Tšehhi (Böömi)maale]], [[Habsburgide dünastia]] esindaja [[Karl V]] ([[Aragóni kuningriik|Aragóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] (hilisema [[Hispaania]])) kuningas, [[Saksa kuningas]], [[Itaalia]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli kuningas]], [[Burgundia hertsog]] ja [[Austria ertshertsog]]i valitsemisajal (1519–1556) asus keisririigi pealinn [[Madrid]]is ja põhikeskus [[Pürenee poolsaar]]el. === Reformatsioon === [[Pilt:Lucas Cranach (I) workshop - Martin Luther (Uffizi).jpg|pisi|püsti|[[Martin Luther]]]] 1517. aastal kirjutas [[Wittenberg]]is munk [[Martin Luther]] oma 95 teesi, millega pani aluse uuele religioonile. [[Luterlus]] omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning [[roomakatoliku kirik]]ust eraldiseisev [[luteri kirik]] sai paljudes saksa vürstiriikides 1530. aastal õiguslikuks usutunnistuseks. Lahkarvamused usuküsimustes roomakatoliku kirikuga viisid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõjani]] (1618–1648), mis laastas Saksamaad. Kolmekümneaastase sõja lõpetas [[Vestfaali rahu]] 1648. aastal, keisririik jagati ''de facto'' paljudeks (300) iseseisvateks vürstiriikideks. Pärast 1740. aastat valitses Saksamaad duaalsus ([[kaksikmonarhia]]) – Austria Habsburgid ja [[Preisimaa kuningriik]]. [[Brandenburgi mark]]-Preisi kuningriiki valitses 1740. aastast kuningas [[Friedrich II (Preisimaa)|Friedrich II]], kes läks ajalukku kui Friedrich Suur. Saksamaa ühe [[kuurvürstiriik|kuurvürstiriigi]] esiletõusu aluseks oli [[Brandenburgi kuurvürst]]i [[Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst)|Friedrich Wilhelmi]] poolt 1618. aastal [[Poola kuningas|Poola kuningalt]] [[lään]]iks Preisimaa ühendamine Brandenburgiga ning tugeva sõjaväe ning hariduse arendamine ([[Halle ülikool]]i (1694) ja [[Teaduste akadeemia]] (1699) asutamine). Samuti oli Brandenburg-Preisimaa varjupaigaks Prantsusmaa [[hugenotid|hugenottidele]] ja teistele ([[Madalmaad]]e) usuvähemustele, kes leidsid [[protestantism|protestantlikul]] Preisimaal pelgupaiga. Brandenburgi-Preisimaa laienemine toimus ka [[Poola jagamised|Poola jagamiste käigus]]: 1772. aastal Ida-[[Pommeri]], [[Warmia]] ja [[Kulmimaa]] (Chelmnomaa) vastavalt 1793. ja 1795. aastal. Nimelt alates 1793. aastast oli Saksamaa mässitud esmalt [[koalitsioonisõjad|koalitsioonisõdadesse]], seejärel Napoleoni sõdadesse. Reinist lääne pool olevad alad kaotati Prantsusmaale. 1803. aastal viidi läbi territoriaalreform. Kirik kaotas palju privileege ja senised 289 pisiriiki koondati 112 suuremaks [[haldusüksus]]eks. Mõned nendest nagu Baierimaa, [[Badeni kuurvürstkond|Baden]], [[Saksimaa]] ja [[Württemberg]] toetasid Napoleoni sõdades Austria vastu ja 1806. aastal lakkas Saksa Rahva Püha Rooma keisririik olemast. Baierimaa, Baden, Saksimaa ja Württemberg said kuningriigi õigused ning Napoleon lõi [[Jena]] jõe lahingus Preisimaad ja Prantsusmaa okupeeris riigi. === Restauratsioon ja revolutsioon (1814–1871) === Pärast seda, kui venelaste, austerlaste ja preislaste armeed 1813. aastal Leipzigi all [[rahvaste lahing]]us lõpuks Napoleoni väed purustasid, järgnes prantslaste kaotus brittidele [[Waterloo lahing]]us ning 1815. aastal toimus [[Viini kongress]]. Viini kongressil asutati [[Saksa Konföderatsioon]] ([[Saksa Liit]]), mis koosnes 35 riigist ja 4 [[vabalinn]]ast, mida juhtis [[Bundestag]] [[Frankfurt Maini ääres|Maini-äärsest Frankfurdist]], milles mängis olulist rolli Austria võimukas kantsler [[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]]. 1820–1830 toimus Saksamaa kiire [[industrialiseerimine]] ja moodustati [[Saksa tolliliit]], mis oli esimene samm ühtse Saksamaa suunas. Hilisem kantsler [[Otto von Bismarck]] soodustas ühinemist kõigi sõjaliste ja diplomaatiliste vahenditega. Mitmete revolutsiooniliste liikumiste valguses Euroopas algatasid intellektuaalid ja keskklass [[Märtsirevolutsioon]]i Berliinis. Preisi sõjavägi surus selle 1849. aastal veriselt maha. Samal aastal alustas Preisimaa [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamist]]. Selleks sõlmiti koos Saksimaa ja [[Hannover]]iga sama aasta mais leping, mida hakati nimetama Kolme Kuninga Uniooniks. Sellega ühines peatselt 28 Saksa riiki. Sündmuste käiku sekkus Venemaa, kelle survel pidi Preisimaa [[Olomouc]]i linnas kirjutama alla kokkuleppele Austriaga, millega ta lubas loobuda Saksamaa ühendamise plaanist enda juhtimise alla. Ühtlasi taastati ka Saksa Liit, milles liidriroll kuulus Austriale. Kokkulepet hakati kutsuma Olmützi alanduseks. Pärast võitu 1866. aastal Austria ja Prantsusmaa üle kuulutatigi [[Versailles' loss]]i peegelsaalis 18. jaanuaril 1871 välja Saksa riik. {{vaata ka|Põhja-Saksa Liit}} === Teine Saksa Riik (1871–1918) === {{Vaata|Saksa Riik|Saksa Keisririik}} Uut keisririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid peale Austria – ''Kleindeutschland'' ehk [[Väike-Saksamaa]], mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga [[Austria-Ungari]] keisririigi. Alates 1884. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat. Saksamaa ühendamise järgsel perioodil, mida tunti ka Gründerzeiti nime all, kindlustas Saksamaa positsiooni esimene Saksamaa riigikantsler [[Otto von Bismarck]], kes lõi rahvusvahelisi [[liit]]e, [[allianss]]e ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. Siiski hakkas Saksamaa oma ühendamise tõttu teistesse riikidesse üleolevamalt suhtuma ning see tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikust vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid, kirjutades 1904 Ühendkuningriigiga alla [[Entente Cordiale]]'i lepingule ja kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma Austria-Ungari suhete jäi Saksamaa poliitiliselt üha enam isoleerituks. 19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja Aasiast ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini konverents (1884–1885)|Berliini konverentsil]] Euroopa jõudude vahel. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel. === Esimene maailmasõda === Austria kroonprintsi mõrv 28. juunil 1914 vallandas täpselt kuu aega hiljem [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa koos Austria-Ungari keisririigiga juhtisid [[Keskriigid|Keskriikide]] liitu, mis kaotas sõja [[Allianss|Liitlasvägedele]] (alguses [[Antant]]). Novembris 1918. aastal vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. 11. novembril 1918 tegi [[Compiègne'i vaherahu|Compiegne'i vaherahu]] sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu]]lepingule juunis 1919. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi populariseerumisega. === Weimari Vabariik (1919–1933) === {{Vaata|Weimari vabariik}} Pärast edukat [[Saksa Revolutsioon]]i 1918. aasta novembris kuulutati välja vabariik. Weimari Põhiseadus sai kehtivaks, kui president [[Friedrich Ebert]] selle 11. augustil 1919 allkirjastas. 1918. aastal asutati Saksamaa Kommunistlik Partei. Asutajateks olid [[Rosa Luxemburg]] ja [[Karl Liebknecht]]. 1919. aastal asutati [[Adolf Hitler]]i juhtimisel [[Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei]]. Kogu riik kannatas majanduslanguse all, mida põhjustasid Versailles' rahu rasked tingimused ja mitu ebastabiilset valitsust järjest. Selle tõttu nõrgenes saksa poliitiliste üksuste, parlamendiliikmete, parteide tähtsaim tunnus: parlamentaarne demokraatia. Seda võimendas veelgi laialt levinud parempoolsete liikumine (monarhistid, rahvuslased ja natsionaalsotsialistid). Ekstreemsed poliitilised jõud kasutasid olukorda, kommunistid ja natsionalistid kõigutasid noort demokraatiat. ''Dolchstoßlegende'' on poliitiline müüt, mis väidab, et Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja Saksa revolutsiooni, mitte sõjalise kaotuse tõttu. Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks [[Spartakusbund]], tahtsid tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik – nõukogude vabariik. Mitu parteid suutis lüüa parlamendi vägesid ja toimus tuhandeid poliitiliselt motiveeritud mõrvu. Tulemuseks olid parlamendi poolt hirmutatud valijad ning kõikjale külvatud vägivald ning viha rahva hulgas, kes kannatas töötuse ja vaesuse all. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president [[Paul von Hindenburg]] alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud – ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. === Kolmas Reich (1933–1945) === {{Vaata|Kolmas Riik}} 27. veebruaril 1933 süüdati Reichstag põlema. Selle sündmuse tagajärjel välja antud [[dekreet]] tühistas suure osa Saksamaa kodanike põhiõigustest. Parlamendis vastu võetud aktiga anti Hitlerile täielik seadusandlik võim – ainult Sotsiaaldemokraatlik partei hääletas selle vastu. Kommunistidest parlamendiliikmed olid selleks ajaks juba vangistatud. Võimaliku vastupanu mahasurumiseks kasutas Hitler oma uut võimu ning kehtestas mõne kuuga totalitaarse tsentraliseeritud režiimi. Tööstuse jalule aitamisel keskenduti sõjaväe taasrelvastamisele. 1935. aastal võttis Saksamaa oma kontrolli alla Saarimaa ja 1936. aastal Reinimaa (mõlemad piirkonnad olid Versailles' rahuga kaotatud). Paralleelselt armee taasrelvastumisega muutus Saksamaa toon välispoliitikas üha agressiivsemaks. 1938. aastal võeti oma kontrolli alla Austria (''[[Anschluss]]''), millele järgnes 1939. aastal [[Tšehhoslovakkia]] okupeerimine. Ettevalmistava sammuna Poola ründamiseks sõlmiti 1939. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel vastastikuse mittekallaletungi leping ehk nn [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]. === Teine maailmasõda === 1939. aastal kasvasid militarismist, natsionalismist ja territoriaalküsimustest tekkivad pinged, mis vallandusid 1. septembril välksõjas Poola vastu. Kaks päeva hiljem kuulutasid britid ja prantslased sakslastele sõja ning Teine maailmasõda oligi alanud. 22. juunil 1941 avas Saksamaa Idarinde tungides Nõukogude Liitu. Sellega oli mittekallaletungileping murtud. Peatselt pärast seda, kui Jaapan ründas Ameerikat [[Pearl Harbour]]is, kuulutas Saksamaa sõja ka USA-le. Sõda Euroopas lõppes 1945. aasta 8. mail kui Saksamaa kapituleerus. Pärast sõda sai Saarland Prantsuse [[protektoraat|protektoraadiks]] 1947–1956 aastateks. [[Natsionaalsotsialism|Natsistliku]] režiimi ajal hukati umbes 11 miljonit inimest, sealhulgas 4–6 miljonit juuti ([[holokaust]]). Kogu Euroopas on Teine maailmasõda vastutav 35 miljoni inimese surma eest. Saksamaa kaotas sõja tagajärjel hukkunutena miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kokku ligi 10 miljonit inimest. Lisaks territoriaalsed kaotused. Teistest riikidest oli Saksamaale pagenud või välja saadetud peaaegu 15 miljonit sakslast. Sõjas said kahjustusi peaaegu kõik suuremad Saksamaa linnad. === Jagatud Saksamaa ja taasühinemine (1945–1990) === Saksamaa tingimusteta kapituleerumine lõpetas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]]. Kolme suurriigi juhtide [[Jalta konverents|konverents Jaltas]] määras Saksamaa edasise struktuuri. [[Potsdami konverents|Potsdamis]] fikseeriti ka selle üksikasjad. [[Suurbritannia]], Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja [[Nõukogude Liit]] jaotasid Saksamaa ja Berliini okupatsioonitsoonideks, mis pidid jääma kehtima kuni uue, demokraatliku Saksamaa loomiseni. [[Külm sõda]] sai alguse [[Berliini blokaad]]ist 1948–1949, mis jaotas Saksamaa pealinna [[Berliin]]i kaheks. 23. mail 1949 kuulutati kolmes läänepoolses okupatsioonitsoonis välja [[Saksamaa Liitvabariik]] (Bundesrepublik Deutschland, BDR; [[Lääne-Saksamaa]]) ja 7. oktoobril 1949 idapoolses tsoonis [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] (''Deutsche Demokratische Republik'', DDR). Seda nimetatakse [[Saksamaa lõhenemine|Saksamaa lõhenemiseks]]. Saksa Demokraatlik Vabariik oli sisuliselt NSVL satelliitriik ja [[Varssavi pakt|Varssavi Lepingu Organisatsiooni]] läänepoolseim riik. Vastupanukatsed, nagu tööliste ülestõus Ida-Berliinis 17. juunil 1953,<ref name="vKOtH" /> suruti maha. Paljud SDV kodanikud põgenesid läände. Seepärast otsustas SDV valitsus ehitada läbi Berliini müüri. [[Berliini müür]]i ehitamist alustati 13. augustil 1961. Saksamaa Liitvabariigi esimene kantsler [[Konrad Adenauer]] püüdis riiki Lääne-Euroopasse integreerida, arendades laialdast koostööd teiste maadega. 1950. aastal jõustus [[Marshalli plaan]]i. Kui 1969. aastal valiti liidukantsleriks [[Willy Brandt]], algas Ida ja Lääne lähenemine, mis viis SDV diplomaatilise tunnustamiseni Lääne-Saksamaa poolt. [[Saksamaa taasühendamine|Saksamaa taasühinemise]] tegid võimalikuks NSV Liidus maad võtnud [[perestroika]] ja [[glasnost]]. 9. novembril 1989 langes Berliini müür. Kolm nädalat hiljem esitas SFV liidukantsler [[Helmut Kohl]] kümnest punktist koosneva programmi Saksamaa ühendamiseks. 3. oktoobrist 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik. {{vaata ka|Saksamaa 1945–1949|Nõukogude Liidu sõjaline administratsioon Saksamaal}} === Saksamaa taasühinemine === {{Vaata|Saksamaa taasühinemine}} Alates taasühinemisest on Saksamaa võtnud olulise rolli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] ja [[NATO]]s. Saksamaa on saatnud [[rahuvalve]]korpusi Balkanile ja osalenud sõdades [[Afganistan]]is ja [[Iraak|Iraagis]] ning pidanud luuresõda [[Taliban]]i vastu. == Vaata ka == * [[Bundeswehr]] * [[Saksamaa Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Saksamaa kodakondsus]] * [[Saksamaa meediasüsteem]] * [[Saksamaa rahvuslill]] * [[Saksamaa välisministeerium]] * [[Saksamaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Saksamaa veinid]] * [[Eesti-Saksa suhted]] * [[Saksamaa näitlejate loend]] * [[Saksamaa eestlased]] * [[2009. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[2013. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[2017. aasta Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1949. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1972. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[1965. aasta Lääne-Saksamaa parlamendivalimised]] * [[Saksamaa numbrimärgid]] * [[Valgusfoorikoalitsioon]] * [[Saksamaa laskesuusatamine]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="elHLJ">[http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-QA-09-047/EN/KS-QA-09-047-EN.PDF eurostat.ec] välja otsitud 27.11.10</ref> <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20160211075204/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/gm.html cia.gov] välja otsitud 15.11.10</ref> <ref name="vKOtH">[https://web.archive.org/web/20060218033842/http://www.ib.hu-berlin.de/~pbruhn/juni1953.htm 17. Juni 1953] Bibliogr. database of the international literature</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.bundesregierung.de Valitsuse veebileht] * [http://www.deutschland.de/en www.deutschland.de] – tänapäevane mitmekeelne Saksamaa portaal {{ELriigid}} {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]] [[Kategooria:Saksamaa| ]] 439na2acwvl01x25kmjpbw5yex3yggr 0 5083 7148001 7091922 2026-05-06T17:38:36Z Sjur 66496 /* Sündinud */ 7148001 wikitext text/x-wiki {{Detsembrikalender}} '''30. detsember''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 364. päev ([[liigaasta]]l 365. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 17. detsember ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1694]] – Rootsi võimud otsustasid [[Liivimaa]]l kaotada aadlike senine omavalitsus<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Laiali saadeti [[Liivimaa maanõunike kolleegium]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1939]] – [[Tallinn]]as ja [[Nõmme linn|Nõmmel]] toimus pimendamisharjutus. *[[1959]] – Narva lähedal hakkas tööle [[Balti soojuselektrijaam]]a esimene plokk.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1972]] – [[Eesti Televisioon|Eesti Televisioonis]] näidati esimest värvitelevisiooni saadet. *[[1983]] – taas avati [[Niguliste muuseum-kontserdisaal]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> ===Maailmas=== * {{0}}[[533]] – [[Ida-Rooma riik|Ida-Rooma riigis]] astus jõusse [[Justinianuse koodeks]]. *[[1066]] – toimus esimene [[pogromm]] Euroopas – [[Granada massimõrv]]. Muslimitest rahvahulk lõi [[Granada]] juudist [[vesiir]]i risti ning tappis umbes 4000 juudist elanikku. *[[1097]] – [[Antiookia maavärin]]. *[[1806]] – [[Seitsmes Vene-Türgi sõda]]: [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] vallutas [[Bakuu]]. *[[1812]] – [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] ja [[Venemaa keisririik|Venemaa]] sõlmisid [[Tauragė leping]]u. *[[1853]] – [[Ameerika Ühendriigid]] ostsid [[Gadsdeni leping]]uga [[Mehhiko]]lt 10 miljoni dollari eest [[Arizona]] ja [[New Mexico]] lõunaosad. *[[1880]] – [[Transvaal]]i buurid kuulutasid välja vabariigi. *[[1905]] – [[Viin|Viini]] teatris [[Theater an der Wien]] toimus [[Franz Lehár]]i opereti "[[Lõbus lesk]]" esietendus. *[[1922]] – moodustati [[NSV Liit]], kuhu kuulusid [[Vene SFNV]], [[Ukraina NSV]], [[Valgevene NSV]] ja [[Taga-Kaukaasia SFNV]]. *[[1924]] – [[Edwin Hubble]] teatas teiste [[galaktika]]te olemasolust. *[[1927]] – [[Tōkyō]]s avati [[Aasia]] esimene [[metroo]], Ginza liin. *[[1947]] – Rumeenia viimane kuningas [[Mihai I]] astus tagasi ning moodustati [[Rumeenia Rahvavabariik]] (1947–1965) *[[1953]] – [[USA]]s tulid müügile esimesed värviteleviisorid. *[[1965]] – [[Ferdinand Marcos]]est sai [[Filipiinid]]e president. *[[1967]] – [[Liepāja]] lähedal kukkus alla [[Riia]]st Liepājasse sõitnud reisilennuk [[An-24]]. 43 reisijat hukkus, 6 jäi ellu.<ref>http://www.latvija20gadsimts.lv/apkopojums/notikumu-hronologija/</ref> *[[1993]] – seati sisse diplomaatilised suhted [[Iisrael]]i ja [[Vatikan]]i vahel. *[[2011]] – [[Samoa]] ja [[Tokelau]] astusid [[kuupäevaraja]] idapoolest läänepoolde, mistõttu 30. detsember jäi vahele – 29. detsembrile järgnes 31. detsember. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 30. detsembril}} *[[1787]] – [[Otto von Kotzebue]], baltisaksa päritolu geograaf ja meresõitja *[[1865]] – [[Rudyard Kipling]], briti kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1907]] *[[1875]] – [[Hans Pöögelmann]], eesti poliitik ja publitsist *[[1904]] – [[Rudolf Sirge]], eesti kirjanik *[[1940]] – [[Vjatšeslav Štšegolev]], vene kabetaja *[[1942]] – [[Vladimir Bukovski]], Nõukogude Liidu dissident ja Venemaa poliitik *1942 – [[Toomas Savi]], eesti spordiarst ja poliitik *[[1946]] – [[Berti Vogts]], saksa jalgpallur ja treener *[[1961]] – [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]], kanada kergejõustiklane *[[1962]] – [[Paavo Järvi]], eesti dirigent *[[1962]] – [[Anne Reemann]], eesti näitleja *[[1966]] – [[Rain Lõhmus]], eesti investeerimispankur *[[1969]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti president *[[1973]] – [[Ato Boldon]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] kergejõustiklane *[[1974]] – [[Henry Kõrvits]], eesti räppar *[[1975]] – [[Tiger Woods]], [[USA]] golfimängija *[[1984]] – [[LeBron James]], USA korvpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 30. detsembril}} *[[1691]] – [[Robert Boyle]], iiri füüsik, keemik ja filosoof *[[1916]] – [[Grigori Rasputin]], vene jutlustaja *[[1941]] – [[Lazar Lissitski]], juudi päritolu Vene maalikunstnik ja arhitekt *[[1944]] – [[Romain Rolland]], prantsuse kirjanik *[[1947]] – [[Alfred North Whitehead]], Briti matemaatik ja filosoof *[[1962]] – [[Arthur Lovejoy]], Ameerika ajaloolane *[[1968]] – [[Trygve Lie]], Norra poliitik, esimene ÜRO peasekretär *1968 – [[Kirill Meretskov]], Nõukogude sõjaväelane *[[1975]] – [[Hermann Paul Müller]], Saksamaa mootorisportlane *[[1979]] – [[Richard Rodgers]], USA helilooja *[[1988]] – [[Juli Daniel]], vene kirjanik *[[2006]] – [[Şaddām Husayn]], Iraagi president 1979–2003 == Pühad == * õigeusu pühaku [[Sergi Florinski]] mälestuspäev == Ilmarekordid == * [[1978]] – [[Narva]] [[ilmajaam]]as mõõdeti külmarekordiks −42,6 °C. * Tallinna maksimumtemperatuur +5,9 °C (1980) * Tallinna miinimumtemperatuur −29,7 °C (1978) * Tartu maksimumtemperatuur +5,4 °C (1980) * Tartu miinimumtemperatuur −37,5 °C (1978) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 86</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Detsember 30]] tnz87bdtepigc2apvpf8obe1sf5navc 0 5146 7148002 6823492 2026-05-06T17:39:03Z Sjur 66496 /* Sündinud */ 7148002 wikitext text/x-wiki {{Aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1961. aasta''' ('''MCMLXI''') oli 20. sajandi 61. aasta. == Sündmused maailmas == === Jaanuar === * [[3. jaanuar]] – [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Dwight Eisenhower]] teatas, et [[Ameerika Ühendriigid]] on katkestanud diplomaatilised suhted [[Kuuba]]ga. * 3. jaanuar – [[Soome]]s [[Koivulahti|Koivulahtis]] kukkus alla reisilennuk ([[Aero lend 311]]). Õnnetuses hukkus 25 inimest; see on Soome ohvriterohkeim lennuõnnetus. * [[9. jaanuar]] – Suurbritannia võimud teatasid viie [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] spiooni arreteerimisest. * [[20. jaanuar]] – [[John F. Kennedy]] vannutati Ameerika Ühendriikide 35. presidendiks. === Veebruar === * [[12. veebruar]] – Nõukogude Liit saatis kosmosesse kosmosesondi [[Venera 1]], mis suundus uurima [[Veenus]]t. * [[14. veebruar]] – USA [[California|California osariigi]]s [[Berkeley]]s sünteesiti [[laurentsium]]. * [[15. veebruar]] – [[Sabena lend 548]] * [[25. veebruar]] – [[lõunapoolkera]] suurim trammivõrk, [[Sydney]] [[Sydney trammiliiklus|trammivõrk]] lõpetas tegevuse. === Märts === * [[1. märts]] – [[John F. Kennedy]] asutas [[Rahukorpus]]e. * [[13. märts]] – Austraalias Melbourne'is asuv [[Monashi ülikool]] võttis vastu esimesed üliõpilased. * [[18. märts]] – [[1961. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistluse]] võitis [[Luksemburg Eurovisiooni lauluvõistlusel|Luksemburg]] lauluga "[[Nous Les Amoureux]]". * 18. märts – [[Alžeeria sõda|Alžeeria sõjas]] hakkas kehtima relvarahu. === Aprill === * [[12. aprill]] – [[Juri Gagarin|Juri Gagarinist]] sai esimene kosmoses käinud inimene. * [[13. aprill]] – Portugalis kukkus läbi [[António de Oliveira Salazar]]i vastu korraldatud riigipööre. * [[17. aprill]] – [[Kuuba]]l algas [[Sigade lahe dessant]]. * [[20. aprill]] – [[Fidel Castro]] kuulutas Sigade lahe dessandi läbikukkunuks. * [[24. aprill]] – [[Roots]]i sõjalaev [[Vasa (laev)|Vasa]], mis uppus 1628. aastal [[Stockholm]]i sadama lähistel, tõsteti merepõhjast üles. * [[27. aprill]] – [[Sierra Leone]] iseseisvus ja lõi [[Suurbritannia]]st lahku. === Mai === * [[5. mai]] – [[Alan Shepard|Alan Shepardist]] sai esimene kosmoses käinud ameeriklane. Ühtlasi oli ta maailma kolmas kosmoses käinud inimene. * [[19. mai]] – [[Venera 1]] möödus Veenusest, kuid selleks ajaks oli side sellega kaotatud ning andmeid Veenuse kohta ei saadud. * [[30. mai]] – [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] diktaator [[Rafael Trujillo]] hukkus atentaadis. === Juuni === *[[8. juuni]] – rajoonikeskus [[Põlva]] sai aleviks. *[[19. juuni]] – [[Itaalia]] arheoloogid leidsid esimese tõendi [[Pontius Pilatus]]e ajaloolisuse kohta: [[Iisrael]]is [[Caesarea]]s kaevati välja tema nimega [[steel]]. === Juuli === * [[25. juuli]] – [[1961. aasta Berliini kriis|Berliini kriis]]: [[USA president]] [[John F. Kennedy]] lubas televisioonis peetud kõnes, et USA ei lahku Lääne-Berliinist. === August === * ... === September === * ... === Oktoober === * ... === November === * [[30. november]] – Nõukogude Liit vetostas [[Kuveit|Kuveidi]] [[ÜRO]] liitumiavalduse. === Detsember === * [[19. detsember]] – asutati [[Maailma Toiduprogramm]]. == Sündmused [[Eesti]]s == ===Jaanuar=== *[[1. jaanuar]] – toimus rahareform, mille käigus 1947. aasta raha vahetati välja kursiga 10:1<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. ===Veebruar=== ===Märts=== ===Aprill=== ===Mai=== ===Juuni=== *[[8. juuni]] – Põlva sai [[alev|aleviks]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> ===Juuli=== ===August=== ===September=== ===Oktoober=== ===November=== ===Detsember=== *[[1. detsember]] – asutati [[Tallinna botaanikaaed]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *Tallinnas registreeriti sel aastal 300 000. elanik.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[Remonditehnikajaam]]adest moodustati koondis [[Eesti Põllumajandustehnika]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *Asutati [[Aandu karstikaitseala]]. *Asutati [[Aasumäe kaitseala]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1961}} *[[8. jaanuar]] – [[Calvin Smith]], USA kergejõustiklane * [[13. veebruar]] – [[Henry Rollins]], ameerika muusik * [[17. veebruar]] – [[Meir Kessler]], rabi * [[1. aprill]] – [[Kaie Kõrb]], Eesti baleriin * [[22. aprill]]– [[Alo Mattiisen]], Eesti helilooja * [[23. aprill]] – [[Imre Rammul]], Eesti seksuoloog *[[6. mai]] – [[Patty Ryan]], saksa poplaulja *[[7. juuni]] – [[Harry Illak]], Eesti puhkpilliorkestrite dirigent *[[15. juuni]] – [[Vassili Pitšul]], vene filmilavastaja *[[1. juuli]] – [[Carl Lewis]], USA kergejõustiklane *[[6. juuli]] – [[Jonas Jonasson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik *[[17. juuli]] – [[António Costa]], Portugali poliitik *[[9. august]] – [[Jüri Mazurtšak]], eesti trummar *[[22. august]] – [[Roland Orzabal]], inglise muusik ja laulja * [[1. september]] – [[Christopher Ferguson]], USA astronaut * [[12. september]] – [[Mylène Farmer]], prantsuse laulja * [[28. september]] – [[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea * [[18. oktoober]] Arnis Mednis Läti laulja * [[19. november]] – [[Meg Ryan]], USA filminäitleja * 19. november – [[Margus Turu]], Eesti muusikaärimees * [[28. november]] – [[Alfonso Cuarón]], mehhiko filmirežissöör * [[21. detsember]] – [[Rein Raud]], eesti luuletaja ja tõlkija * [[30. detsember]] – [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]], Kanada kergejõustiklane == Surnud == {{Vaata|Surnud 1961}} *[[9. jaanuar]] – [[Emily Greene Balch]], USA majandusteadlane ja naisõiguslane *[[10. jaanuar]] – [[Dashiell Hammett]], ameerika kirjanik *[[12. aprill]] – [[Nils-Eric Fougstedt]], soome helilooja ja dirigent *[[24. mai]] – [[August Oswald Westren-Doll]], eesti ja saksa pastor *[[2. juuli]] – [[Ernest Hemingway]], Ameerika kirjanik (laskis end maha) *[[2. august]] – [[Heinrich Luiga]], Eesti kohtunik *[[11. september]] – [[Liina Reiman]], eesti näitleja *[[19. oktoober]] – [[Werner Jaeger]], saksa-USA klassikaline filoloog *[[21. oktoober]] – [[John Peabody Harrington]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog *[[12. detsember]] – [[Hauk Aabel]], norra teatri- ja filminäitleja == [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnad]] == *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[Robert Hofstadter]], [[Rudolf Mössbauer|Rudolf Ludwig Mössbauer]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Melvin Calvin]] *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Georg von Békésy]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[Ivo Andrić]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[Dag Hammarskjöld|Dag Hjalmar Agne Carl Hammarskjöld]] – sai auhinna postuumselt == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 288–289</ref>}} == Välislingid == {{commons|Category:1961}} [[Kategooria:1961]] q4vfhk2d9v31hzswquvtzh5mxxg768j 0 5484 7147924 7147678 2026-05-06T16:16:05Z Andres 5 /* Kalmistud */ 7147924 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on saarest; Eesti laeva kohta vaata artiklit [[Naissaar (laev)]].}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=mai}} {{Saar | nmi = Naissaar | pilt = Naissaar.JPG | pildiallkiri = Naissaare lõunarand | pindala = 18,93 | pindala viide = <ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/saar/1119846785 Naissaar]. EELIS. Vaadatud 6. aprillil 2025.</ref> | pikkus = 9 | laius = 4 | kõrgus = 27 | kõrgeim koht = Kunilamägi | rannajoone pikkus = 22,97 | rahvaarv = 9 | rahvaarvu seis = 1.01.2017 | rahvaarvu viide = <ref>{{netiviide |url=https://www.stat.ee/et/uudised/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel |pealkiri=Püsielanikud on 22 saarel |väljaandja=Statistikaamet |aeg=23. oktoober 2017 }}</ref> | asendikaardi pilt = EE Naissair.PNG }} [[Fail:View of Revel - position of Nargen island - btv1b53145868j.jpg|pisi|Vaade Tallinnale ja Naissaarele (paremal) Briti sõjalaevalt, 20. märts 1854]] [[File:A Pic-Nic in the Baltic - ILN 1856.jpg|thumb|Briti mereväelased piknikul Naissaarel 30. juulil 1855]] [[Fail:Клевер Деревня на острове Нарген.jpeg|pisi|"Küla Naissaarel". [[Julius von Klever]], 1881]] [[File:Reprofoto postkaardist. Naissaar Väike küla enne 1918.jpg|thumb|Reprofoto postkaardist. Naissaare [[Väikeheinamaa küla]] enne 1914. aastat]] '''Naissaar''' ([[rootsi keel]]es ''Nargö''; [[saksa keel]]es ''Nargen'', harvem ''Nargent''; [[vene keel]]es ajalooliselt ''Наргенъ'' või ''Нарген'') on saar [[Läänemeri|Läänemeres]]. Saar eraldab Eesti põhjarannikul asuvat [[Tallinna laht]]e ülejäänud [[Soome laht|Soome lahest]]. Naissaar on pindalalt viies [[saar]] Eestis. Saar kuulub [[Keila kihelkond]]a Harjumaal. Praeguse haldusjaotuse järgi kuulub saar [[Viimsi vald]]a. Saarel on kolm küla: [[Lõunaküla]] (''Storbyn''), [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] (''Bakbyn'') ja [[Väikeheinamaa]] (''Lillängin''). Aastani 2011 kuulus kogu saar [[Naissaare|Naissaare küla]] alla. Saare idarannikul asub [[Naissaare sadam]]. Põhjatipus on [[Naissaare tuletorn]]. Sadama lähistel asub ka [[Naissaare sadama tulepaak]] ning saare kagutipus [[Hülkari tulepaak]]. Lõunakülas asub [[Naissaare kirik]]. Saarel asuvad mitme militaarehitise varemed ning sõjateemaline [[Naissaare muuseum]], mis on [[Rannarahva Muuseum]]i filiaal. == Asustus == [[1934. aasta rahvaloendus]]e järgi oli [[Naissaare vald|Naissaare vallas]] 449 elanikku, neist 291 eestlast (elanikkonnast 65%) ja 158 [[rannarootslased|rootslast]] (elanikkonnast 35%). Eestlaste suurema osa (umbes ⅔) moodustasid sõjaväelased. 1939. aastal elas saarel 404 inimest. 1940. aasta [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude anneksiooni]] järel viidi saarelt ära senine tsiviilelanikkond. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] said elanikud tulla tagasi, sest kuigi saarel oli Saksa ja ka Soome sõjaväelasi, olid sõjaväe valdused väikesed. Enamik tagasitulnuist lahkus aastatel 1943–1944 [[Rootsi]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni alguses]] viidi vähesed järelejäänud tsiviilelanikud jälle saarelt ära. Aastatel 1944–1991 ja kuni Vene vägede väljaviimiseni (1991–1994) saarel peaaegu polnud tsiviilelanikke, oli ainult tulejaama personal. Saare kolmes külas elas 2021. aasta rahvaloenduse seisuga kokku kümme inimest.<ref>{{netiviide |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RL21003/ |pealkiri=Rahvastik elukoha (asula), soo ja vanuse järgi, 31. detsember 2021 }}</ref> ==Kalmistud== *[[Naissaare kalmistu|Luteri kalmistu]] (külakalmistu) *[[Naissaare Briti sõjaväekalmistu|Briti sõjaväekalmistu]] *[[Naissaare Prantsuse sõjaväekalmistu|Prantsuse sõjaväekalmistu]] *[[Naissaare õigeusu kalmistu|Õigeusu kalmistu]] *[[Naissaare vangilaagri kalmistu|Vangilaagri kalmistu]] *[[Naissaare vangilaagri nakkushaigete kalmistu|Vangilaagri nakkushaigete kalmistu]] == Loodus == Saare [[pindala]] on 18,9&nbsp;km², pikkus 8–9 ja laius 4 kilomeetrit ning see asub mandrist 8,5&nbsp;km kaugusel. Kõrgeim punkt on Kunilamägi (27 meetrit). Suuremat osa saarest katab okasmets, on suuri [[kivikülv]]e ja [[rändrahn]]e. Saar on 1995. aastast maastikukaitseala ([[Naissaare looduspark]]). [[Fail:Lõunaküla.jpg|pisi|Lõunaküla]] [[Fail:Naissaare tuletorn 2006.jpg|pisi|püsti|Naissaare tuletorn]] Saarel on mitu sood: [[Suursoo (Naissaar)|Suursoo]], [[Kunila soo|Kunila]], [[Kullkrooni soo|Kullkrooni]] ja [[Sinkara soo]]. Kõik need sood on arvatud [[ürglooduse objekt]]ideks.<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-349914368 Suursoo, Kunila, Kullkrooni ja Sinkara sood]. EELIS. Vaadatud 6. aprillil 2025</ref> Naissaare looduspargis on kolm registreeritud matkarada. <gallery> Naissaar2.jpg|Kunilamägi Naissaare rand.jpg|Rand saare idaosas Lehtmetsa rändrahn.jpg|Lehtmetsa rändrahn Paadisadam Naissaarel.jpg|Väike paadisadam saare lõunarannikul </gallery> == Ajalugu == Naissaare (''Terra feminarum'') esimene teadaolev võimalik mainimine on [[Bremeni Adam]]a kroonikas (1075–1080). Umbes 1250. aastast pärinevas meresõidujuhendis ''Navigatio ex Dania per mare Balticum ad Estoniam'' ([[Livl. U.B.]] III CCXVIa,<ref>http://reader.digitale-sammlungen.de/de/fs1/object/display/bsb10691392_00033.html</ref> regest 244a)<ref>http://reader.digitale-sammlungen.de/de/fs1/object/display/bsb10691392_00463.html</ref> on mainitud maamärki nimega ''Narigeth''. 1297. aastal keelas Taani kuningas [[Erik Menved]] Kunilamäe metsaraide.<ref>[[Heino Gustavson]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194714/142892/page/36 Täienduseks Naissaare toponüümikale]. Keel ja Kirjandus nr 12, 1978. Lk 736–737.</ref> Saarel oli [[Tallinn]]a linnamets ja hobusekasvandus. Saare elanikest ([[Rannarootslased|rannarootsi]] kaluritest) on teateid 1469. aastast. Aastatel 1561–1710 kuulus saar Rootsi kuningale ja pärast seda Venemaa tsaarile. [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal, laevatamishooajal 1854 ja 1855, okupeerisid saart [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse]] merevägi. Naissaarele kavatseti 1897. aastal rajada suuri suvilakrunte, sest saar läks puhkekohana hinda. 1898. aastal mõõdeti välja 19 krunti, kuhu ehitati uhked suvilad. Suvilate juurde rajati ka sadamasild (praegusest peasadamast põhja pool). [[Fail:Naissaare kalmistu (2653)3.jpg|pisi|vasakul|Briti sõjaväekalmistu]] Alates 1913. aastast võeti saar üle Venemaa mereväe jaoks. Tsiviilelanikkond saadeti saarelt ära ning neile maksti kaotatud kodude ja elatusallikate (kala- ja hülgepüügi kadumise) eest tasu.<ref>[[Heino Gustavson]]. "Merekindlused Eestis 1913–1940". Olion. Tallinn 1993. Lk 21.</ref> [[Naissaare Suursadam]] sai praeguse kuju [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] eel ja ajal, mil [[Tallinn]]a ümbrusse rajati [[Peeter Suure merekindlus]]. Saarele rajati muu hulgas sadamad, [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee]] [[kitsarööpmeline raudtee]] ja [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon]]i Naissaare rannikupatareid (sealhulgas [[rannakaitsepatarei nr 5]], [[rannakaitsepatarei nr 7|7]], [[Rannakaitsepatarei nr 9|9]], [[Rannakaitsepatarei nr 10a|10a]], [[Rannakaitsepatarei nr 10b|10b]], [[Rannakaitsepatarei nr 11|11]]). Kokku oli saarel tippajal 37,7-41 kilomeetrit raudteid, millest täna on sõidetav sadama ja Männiku küla vahel 3,5 kilomeetrit. Alles veel umbes 15 kilomeetrit teed. Detsembrist 1917 kuni 26. veebruarini 1918 toimis saarel niinimetatud [[Naissaare Vaba Saar]], mille kuulutasid välja 90 Naissaare garnisoni madrust Vene lahingulaevalt [[Petropavlovsk (laev)|Petropavlovsk]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal maist kuni novembrini 1918 asus saarel laager, kus hoiti nii sõja- kui ka poliitvange. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] toimis see detsembrist 1918 kuni maini 1919 ainult sõjavangilaagrina. [[Fail:Naissaar, kitsarööpmeline diiselvedur TU6A-1904.jpg|pisi|Roostetav kitsarööpmelise raudtee diiselvedur]] [[Fail:Naissaare kirik.jpg|pisi|[[Naissaare kirik]]]] Pärast Eesti iseseisvumist said elanikud saarele tagasi, Eesti sõjavägi oli kahel eraldi alal saare põhja- ja lõunaosas. Saarel oli 1919. aastal moodustatud [[Naissaare vald]] [[Harjumaa]] koosseisus. See kuulus [[Riigivolikogu 18. valimisringkond]]a ja [[Tallinna põllumeeste konvent|Tallinna põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. Saarel asunud [[Rannapatarei nr 4|4.]] ja [[Rannapatarei nr 5|5. patarei]], kitsarööpmeline raudteevõrk, laod ja veduridepoo allusid [[Naissaare Komandantuur]]ile. Saare elanikud põgenesid 1944. aastal [[Rootsi]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] oli saar Nõukogude sõjaväe ja piirivalve valduses, seal praktiliselt puudus tsiviilelanikkond (oli ainult tulejaamas) ning võõraste ligipääs oli vägagi piiratud. Kõige suuremat osa saarest valdas [[NSV Liidu merevägi]]. Neil oli saare põhjaosas meresideüksus ja mereväe hüdrograafiavalitsusele alluv tulejaam. Saare keskosas oli meremiinide ladu ja nende koostekoda koos juurdekuuluvate hoonete, laoväljakutele ja raudteevõrguga. Saare lõunaosas Männiku külas (põlisest [[Lõunaküla]]st umbes 1 km itta) oli selle miiniüksuse elamislinnak ohvitseridele ja üleajateenijatele ning kasarmulinnak ajateenijatele. Seal on kümmekond elumaja, staabihoone, kasarm, klubi, jõujaam ja kütuseladu. Saare põhjaosas oli veel [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|NSV Liidu õhukaitseväe]] raketibaas (elamislinnak ja tulepositsioon olid teineteisest 1,3 km kaugusel) ning [[KGB]]-le alluv piirivalvelinnak. Elektriga varustamiseks oli [[Põhjaküla]] lääneranniku liivavallide taha rajatud diiseljõujaam koos kütusehoidlaga. Kütusehoidla asus ka [[Suursadam (Naissaar)|Suursadamas]] (Idasadam, Kesksadam). == Tuntud inimesi == Naissaarel on sündinud maailmakuulus Eesti [[optik]], [[astronoom]] ja leiutaja [[Bernhard Schmidt]] (1879–1935). 21. sajandil on kohalikku muusikaelu edendanud [[Nargen Festival]] Naissaarel elava dirigendi [[Tõnu Kaljuste]] juhtimisel. Pärast Vene sõjaväe lahkumist 1994. aastal hakkas saarel elama Peedo Lehtla ehk nn. Naissaare Petka (1951–2020), kellest peagi sai "Naissaare hing". Ta tegeles saare vanavara korjamisega, raudtee käigushoidmisega ning tegutses vajadusel ka giidina.<ref>[https://www.viimsivald.ee/uudised/jarelehuuded-naissaare-hingele-peedo-lehtlale Järelehüüded Naissaare hingele Peedo Lehtlale]. Viimsi valla koduleht, 8. detsember 2020.</ref> == Vaata ka == * [[Naissaare Komandantuur]] * [[Naissaare Nõukogude Vabariik]] * [[Naissaare sadam]] * [[Põlendikukivi]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Christian Bornhaupt. [http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA26,M1 ''Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte'']. Riga: W. F. Häcker, 1855. Lk 26 * [[Heino Gustavson]]. "Merekindlused Eestis 1913–1940". Olion. Tallinn 1993 * Heino Gustavson. "Mõnda Naissaarest". Tallinn 1994 * Birgit Itse. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel977_958.html Jalutuskäik saladusliku Naissaare lõunarajal]. [[Eesti Loodus (ajakiri)|Eesti Loodus]], 1/ 2005, lk 38–41 * "Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid - mitmepalgeline Naissaar". [[Rannarahva Muuseum]]. 2013. ISBN 9789949309061 * [[Toivo Meikar]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295938/277109/page/20 Naissaare mets ja teised maamärgid]. Eesti Loodus 10/ 2016. Lk 18–23 ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Naissaar}} {{vikitsitaadid}} * [https://naissaar.ee Naissaare koduleht] * [http://naissaar.eu/wp/wp-content/uploads/2012/03/Naissaare-arengukava-aastateks-2008-2015.pdf Naissaare arengukava aastateks 2008-2015]. MTÜ Suport. Juuli-oktoober 2007 * [http://www.7is7.com/otto/estonia/naissaar.html Fotod ja lühikirjeldused] [[Kategooria:Naissaar| ]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Viimsi vald]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] j5gx321x1hclj1y0mnwb79mf5swkw3u 7147925 7147924 2026-05-06T16:16:30Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7147925 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on saarest; Eesti laeva kohta vaata artiklit [[Naissaar (laev)]].}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=mai}} {{Saar | nmi = Naissaar | pilt = Naissaar.JPG | pildiallkiri = Naissaare lõunarand | pindala = 18,93 | pindala viide = <ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/saar/1119846785 Naissaar]. EELIS. Vaadatud 6. aprillil 2025.</ref> | pikkus = 9 | laius = 4 | kõrgus = 27 | kõrgeim koht = Kunilamägi | rannajoone pikkus = 22,97 | rahvaarv = 9 | rahvaarvu seis = 1.01.2017 | rahvaarvu viide = <ref>{{netiviide |url=https://www.stat.ee/et/uudised/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel |pealkiri=Püsielanikud on 22 saarel |väljaandja=Statistikaamet |aeg=23. oktoober 2017 }}</ref> | asendikaardi pilt = EE Naissair.PNG }} [[Fail:View of Revel - position of Nargen island - btv1b53145868j.jpg|pisi|Vaade Tallinnale ja Naissaarele (paremal) Briti sõjalaevalt, 20. märts 1854]] [[File:A Pic-Nic in the Baltic - ILN 1856.jpg|thumb|Briti mereväelased piknikul Naissaarel 30. juulil 1855]] [[Fail:Клевер Деревня на острове Нарген.jpeg|pisi|"Küla Naissaarel". [[Julius von Klever]], 1881]] [[File:Reprofoto postkaardist. Naissaar Väike küla enne 1918.jpg|thumb|Reprofoto postkaardist. Naissaare [[Väikeheinamaa küla]] enne 1914. aastat]] '''Naissaar''' ([[rootsi keel]]es ''Nargö''; [[saksa keel]]es ''Nargen'', harvem ''Nargent''; [[vene keel]]es ajalooliselt ''Наргенъ'' või ''Нарген'') on saar [[Läänemeri|Läänemeres]]. Saar eraldab Eesti põhjarannikul asuvat [[Tallinna laht]]e ülejäänud [[Soome laht|Soome lahest]]. Naissaar on pindalalt viies [[saar]] Eestis. Saar kuulub [[Keila kihelkond]]a Harjumaal. Praeguse haldusjaotuse järgi kuulub saar [[Viimsi vald]]a. Saarel on kolm küla: [[Lõunaküla]] (''Storbyn''), [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] (''Bakbyn'') ja [[Väikeheinamaa]] (''Lillängin''). Aastani 2011 kuulus kogu saar [[Naissaare|Naissaare küla]] alla. Saare idarannikul asub [[Naissaare sadam]]. Põhjatipus on [[Naissaare tuletorn]]. Sadama lähistel asub ka [[Naissaare sadama tulepaak]] ning saare kagutipus [[Hülkari tulepaak]]. Lõunakülas asub [[Naissaare kirik]]. Saarel asuvad mitme militaarehitise varemed ning sõjateemaline [[Naissaare muuseum]], mis on [[Rannarahva Muuseum]]i filiaal. == Asustus == [[1934. aasta rahvaloendus]]e järgi oli [[Naissaare vald|Naissaare vallas]] 449 elanikku, neist 291 eestlast (elanikkonnast 65%) ja 158 [[rannarootslased|rootslast]] (elanikkonnast 35%). Eestlaste suurema osa (umbes ⅔) moodustasid sõjaväelased. 1939. aastal elas saarel 404 inimest. 1940. aasta [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude anneksiooni]] järel viidi saarelt ära senine tsiviilelanikkond. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal]] said elanikud tulla tagasi, sest kuigi saarel oli Saksa ja ka Soome sõjaväelasi, olid sõjaväe valdused väikesed. Enamik tagasitulnuist lahkus aastatel 1943–1944 [[Rootsi]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni alguses]] viidi vähesed järelejäänud tsiviilelanikud jälle saarelt ära. Aastatel 1944–1991 ja kuni Vene vägede väljaviimiseni (1991–1994) saarel peaaegu polnud tsiviilelanikke, oli ainult tulejaama personal. Saare kolmes külas elas 2021. aasta rahvaloenduse seisuga kokku kümme inimest.<ref>{{netiviide |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RL21003/ |pealkiri=Rahvastik elukoha (asula), soo ja vanuse järgi, 31. detsember 2021 }}</ref> ==Kalmistud== *[[Naissaare kalmistu|Luteri kalmistu]] (külakalmistu) *[[Naissaare Briti sõjaväekalmistu|Briti sõjaväekalmistu]] *[[Naissaare Prantsuse sõjaväekalmistu|Prantsuse sõjaväekalmistu]] *[[Naissaare õigeusu kalmistu|Õigeusu kalmistu]] *[[Naissaare vangilaagri kalmistu|Vangilaagri kalmistu]] *[[Naissaare vangilaagri nakkushaigete kalmistu|Vangilaagri nakkushaigete kalmistu]] == Loodus == Saare [[pindala]] on 18,9&nbsp;km², pikkus 8–9 ja laius 4 kilomeetrit ning see asub mandrist 8,5&nbsp;km kaugusel. Kõrgeim punkt on Kunilamägi (27 meetrit). Suuremat osa saarest katab okasmets, on suuri [[kivikülv]]e ja [[rändrahn]]e. Saar on 1995. aastast maastikukaitseala ([[Naissaare looduspark]]). [[Fail:Lõunaküla.jpg|pisi|Lõunaküla]] [[Fail:Naissaare tuletorn 2006.jpg|pisi|püsti|Naissaare tuletorn]] Saarel on mitu sood: [[Suursoo (Naissaar)|Suursoo]], [[Kunila soo|Kunila]], [[Kullkrooni soo|Kullkrooni]] ja [[Sinkara soo]]. Kõik need sood on arvatud [[ürglooduse objekt]]ideks.<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/yrg/-349914368 Suursoo, Kunila, Kullkrooni ja Sinkara sood]. EELIS. Vaadatud 6. aprillil 2025</ref> Naissaare looduspargis on kolm registreeritud matkarada. <gallery> Naissaar2.jpg|Kunilamägi Naissaare rand.jpg|Rand saare idaosas Lehtmetsa rändrahn.jpg|Lehtmetsa rändrahn Paadisadam Naissaarel.jpg|Väike paadisadam saare lõunarannikul </gallery> == Ajalugu == Naissaare (''Terra feminarum'') esimene teadaolev võimalik mainimine on [[Bremeni Adam]]a kroonikas (1075–1080). Umbes 1250. aastast pärinevas meresõidujuhendis ''Navigatio ex Dania per mare Balticum ad Estoniam'' ([[Livl. U.B.]] III CCXVIa,<ref>http://reader.digitale-sammlungen.de/de/fs1/object/display/bsb10691392_00033.html</ref> regest 244a)<ref>http://reader.digitale-sammlungen.de/de/fs1/object/display/bsb10691392_00463.html</ref> on mainitud maamärki nimega ''Narigeth''. 1297. aastal keelas Taani kuningas [[Erik Menved]] Kunilamäe metsaraide.<ref>[[Heino Gustavson]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194714/142892/page/36 Täienduseks Naissaare toponüümikale]. Keel ja Kirjandus nr 12, 1978. Lk 736–737.</ref> Saarel oli [[Tallinn]]a linnamets ja hobusekasvandus. Saare elanikest ([[Rannarootslased|rannarootsi]] kaluritest) on teateid 1469. aastast. Aastatel 1561–1710 kuulus saar Rootsi kuningale ja pärast seda Venemaa tsaarile. [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal, laevatamishooajal 1854 ja 1855, okupeerisid saart [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse]] merevägi. Naissaarele kavatseti 1897. aastal rajada suuri suvilakrunte, sest saar läks puhkekohana hinda. 1898. aastal mõõdeti välja 19 krunti, kuhu ehitati uhked suvilad. Suvilate juurde rajati ka sadamasild (praegusest peasadamast põhja pool). [[Fail:Naissaare kalmistu (2653)3.jpg|pisi|vasakul|Briti sõjaväekalmistu]] Alates 1913. aastast võeti saar üle Venemaa mereväe jaoks. Tsiviilelanikkond saadeti saarelt ära ning neile maksti kaotatud kodude ja elatusallikate (kala- ja hülgepüügi kadumise) eest tasu.<ref>[[Heino Gustavson]]. "Merekindlused Eestis 1913–1940". Olion. Tallinn 1993. Lk 21.</ref> [[Naissaare Suursadam]] sai praeguse kuju [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] eel ja ajal, mil [[Tallinn]]a ümbrusse rajati [[Peeter Suure merekindlus]]. Saarele rajati muu hulgas sadamad, [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee]] [[kitsarööpmeline raudtee]] ja [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon]]i Naissaare rannikupatareid (sealhulgas [[rannakaitsepatarei nr 5]], [[rannakaitsepatarei nr 7|7]], [[Rannakaitsepatarei nr 9|9]], [[Rannakaitsepatarei nr 10a|10a]], [[Rannakaitsepatarei nr 10b|10b]], [[Rannakaitsepatarei nr 11|11]]). Kokku oli saarel tippajal 37,7-41 kilomeetrit raudteid, millest täna on sõidetav sadama ja Männiku küla vahel 3,5 kilomeetrit. Alles veel umbes 15 kilomeetrit teed. Detsembrist 1917 kuni 26. veebruarini 1918 toimis saarel niinimetatud [[Naissaare Vaba Saar]], mille kuulutasid välja 90 Naissaare garnisoni madrust Vene lahingulaevalt [[Petropavlovsk (laev)|Petropavlovsk]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal maist kuni novembrini 1918 asus saarel laager, kus hoiti nii sõja- kui ka poliitvange. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] toimis see detsembrist 1918 kuni maini 1919 ainult sõjavangilaagrina. [[Fail:Naissaar, kitsarööpmeline diiselvedur TU6A-1904.jpg|pisi|Roostetav kitsarööpmelise raudtee diiselvedur]] [[Fail:Naissaare kirik.jpg|pisi|[[Naissaare kirik]]]] Pärast Eesti iseseisvumist said elanikud saarele tagasi, Eesti sõjavägi oli kahel eraldi alal saare põhja- ja lõunaosas. Saarel oli 1919. aastal moodustatud [[Naissaare vald]] [[Harjumaa]] koosseisus. See kuulus [[Riigivolikogu 18. valimisringkond]]a ja [[Tallinna põllumeeste konvent|Tallinna põllumeeste konvendi]] tegevus- ja valimispiirkonda. Saarel asunud [[Rannapatarei nr 4|4.]] ja [[Rannapatarei nr 5|5. patarei]], kitsarööpmeline raudteevõrk, laod ja veduridepoo allusid [[Naissaare Komandantuur]]ile. Saare elanikud põgenesid 1944. aastal [[Rootsi]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] oli saar Nõukogude sõjaväe ja piirivalve valduses, seal praktiliselt puudus tsiviilelanikkond (oli ainult tulejaamas) ning võõraste ligipääs oli vägagi piiratud. Kõige suuremat osa saarest valdas [[NSV Liidu merevägi]]. Neil oli saare põhjaosas meresideüksus ja mereväe hüdrograafiavalitsusele alluv tulejaam. Saare keskosas oli meremiinide ladu ja nende koostekoda koos juurdekuuluvate hoonete, laoväljakutele ja raudteevõrguga. Saare lõunaosas Männiku külas (põlisest [[Lõunaküla]]st umbes 1 km itta) oli selle miiniüksuse elamislinnak ohvitseridele ja üleajateenijatele ning kasarmulinnak ajateenijatele. Seal on kümmekond elumaja, staabihoone, kasarm, klubi, jõujaam ja kütuseladu. Saare põhjaosas oli veel [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|NSV Liidu õhukaitseväe]] raketibaas (elamislinnak ja tulepositsioon olid teineteisest 1,3 km kaugusel) ning [[KGB]]-le alluv piirivalvelinnak. Elektriga varustamiseks oli [[Põhjaküla]] lääneranniku liivavallide taha rajatud diiseljõujaam koos kütusehoidlaga. Kütusehoidla asus ka [[Suursadam (Naissaar)|Suursadamas]] (Idasadam, Kesksadam). == Tuntud inimesi == Naissaarel on sündinud maailmakuulus Eesti [[optik]], [[astronoom]] ja leiutaja [[Bernhard Schmidt]] (1879–1935). 21. sajandil on kohalikku muusikaelu edendanud [[Nargen Festival]] Naissaarel elava dirigendi [[Tõnu Kaljuste]] juhtimisel. Pärast Vene sõjaväe lahkumist 1994. aastal hakkas saarel elama Peedo Lehtla ehk nn. Naissaare Petka (1951–2020), kellest peagi sai "Naissaare hing". Ta tegeles saare vanavara korjamisega, raudtee käigushoidmisega ning tegutses vajadusel ka giidina.<ref>[https://www.viimsivald.ee/uudised/jarelehuuded-naissaare-hingele-peedo-lehtlale Järelehüüded Naissaare hingele Peedo Lehtlale]. Viimsi valla koduleht, 8. detsember 2020.</ref> == Vaata ka == * [[Naissaare Komandantuur]] * [[Naissaare Nõukogude Vabariik]] * [[Naissaare sadam]] * [[Põlendikukivi]] *[[Naissaare külastuskeskus]] *[[Naissaare militaarmuuseum]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Christian Bornhaupt. [http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA26,M1 ''Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte'']. Riga: W. F. Häcker, 1855. Lk 26 * [[Heino Gustavson]]. "Merekindlused Eestis 1913–1940". Olion. Tallinn 1993 * Heino Gustavson. "Mõnda Naissaarest". Tallinn 1994 * Birgit Itse. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel977_958.html Jalutuskäik saladusliku Naissaare lõunarajal]. [[Eesti Loodus (ajakiri)|Eesti Loodus]], 1/ 2005, lk 38–41 * "Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid - mitmepalgeline Naissaar". [[Rannarahva Muuseum]]. 2013. ISBN 9789949309061 * [[Toivo Meikar]]. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295938/277109/page/20 Naissaare mets ja teised maamärgid]. Eesti Loodus 10/ 2016. Lk 18–23 ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{commonskat|Naissaar}} {{vikitsitaadid}} * [https://naissaar.ee Naissaare koduleht] * [http://naissaar.eu/wp/wp-content/uploads/2012/03/Naissaare-arengukava-aastateks-2008-2015.pdf Naissaare arengukava aastateks 2008-2015]. MTÜ Suport. Juuli-oktoober 2007 * [http://www.7is7.com/otto/estonia/naissaar.html Fotod ja lühikirjeldused] [[Kategooria:Naissaar| ]] [[Kategooria:Keila kihelkond]] [[Kategooria:Viimsi vald]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] lefzod8q9safui3qa3nqrknvoha1uy2 0 5536 7148003 6928930 2026-05-06T17:39:39Z Sjur 66496 7148003 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} {{medalitabel | nimi = ei | medalid = {{Võistlus|OM}} {{Medal|Kuld|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] |[[100 m jooks]]}} {{Medal|Kuld|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] |[[200 m jooks]]}} {{Medal|Kuld|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] |[[4x100 m teatejooks]]}} {{Medal|Kuld|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] |[[kaugushüpe]]}} {{Medal|Kuld|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] |100 m jooks}} {{Medal|Kuld|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] |kaugushüpe}} {{Medal|Kuld|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] |4x100 m teatejooks}} {{Medal|Kuld|[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] |kaugushüpe}} {{Medal|Kuld|[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] |kaugushüpe}} {{Medal|Hõbe|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] |200 m jooks}} }} '''Carl''' '''Lewis''' (õieti '''Frederick Carlton Lewis'''; sündinud [[1. juuli]]l [[1961]] [[Alabama]] osariigis) on [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[kergejõustik]]lane. Ta on tulnud üheksa korda [[olümpiavõitja]]ks. Tema hüüdnimi on King Carl ('[[kuningas]] Carl'). Carl sündis kahe kergejõustiku[[treener]]i kolmanda pojana. Ta kasvas üles [[New Jersey]] osariigis [[Willingboro]] alevis [[Philadelphia]] lähedal, kus tema isa Bill oli [[kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] [[õpetaja]]. Carlil olid vanemad vennad Cleve ja Mack ning õde [[Carol Lewis]]. Tema ema, neiupõlvenimega [[Evelin Laweler]], oli endine kergejõustiklane, kelle parim tulemus oli [[1951]] saadud 6. koht [[Panameerika mängud]]el [[80 m tõkkejooks]]us. 13-aastaselt hakkas Carl osa võtma kaugushüppe- ja [[sprint|sprindi]]võistlustest. 15-aastaselt hakkas Carl kiiresti kasvama ning hüppeliselt paranesid ka tema tulemused [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. 15-aastaselt hüppas ta 7.26, 16-aastaselt 7.85 ja 17-aastaselt jõudis ta [[Jesse Owens]]i omaaegse rekordini – 8.13. Carl Lewise esimene suurem rahvusvaheline võistlus oli [[1979]]. aasta [[Panameerika mängud]], kus ta sai kaugushüppes 3. koha. [[1981]]. aastal võitis Lewis [[100 m jooks]]u ja kaugushüppe nii [[NCAA]] (ülikoolide) kui ka USA meistrivõistlustel. Seda oli varem suutnud ainult Jesse Owens. [[1980]] valiti ta USA olümpiavõistkonda. Et aga USA [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta suveolümpiamänge]] [[boikott|boikoteeris]], ei saanud Lewis osaleda. Järgmistel hooaegadel olid tal hooaja maailma parimad tulemused 100 m jooksus ja kaugushüppes. Lewise esimene tähetund saabus [[1983]]. aastal. Kõigepealt võitis Carl juunis USA meistrivõistlustel 100 ja [[200 m jooks]]u ning kaugushüppe. Seda oli viimati suutnud [[Malcolm Ford]] [[1886]]. aastal. Kaks kuud hiljem tuli Lewis [[Helsingi]]s esimestel [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku MM-võistlustel]] maailmameistriks nii 100 m jooksus, kaugushüppes kui ka [[4×100 m teatejooks]]us. [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]]es tuli Lewis olümpiavõitjaks 100 m jooksus, 200 meetri jooksus, kaugushüppes ja [[4×100 m teatejooks]]us, korrates Jesse Owensi saavutust [[1936. aasta suveolümpiamängud]]elt. [[1987]]. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel [[Rooma]]s võitis Lewis taas kuldmedali 100 m jooksus, kaugushüppes ja [[4×100 m teatejooks]]us. [[1988. aasta suveolümpiamängud]]el tuli Lewis 100 m jooksu võitjaks pärast [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseerimist]] [[doping]]u tarvitamise tõttu. 200 m jooksus sai ta kaasmaalase [[Joe DeLoach]]i järel hõbemedali. 4×100 m jooksu meeskond diskvalifitseeriti reeglitevastase teatepulgavahetuse tõttu. Kaugushüppe võitis Lewis raskusteta. Pärast [[1988]]. aastat hakkas Lewise ülekaal sprindis vähenema, kuid kaugushüppes olid tal endiselt suurepärased tulemused. [[1991]]. aasta maailmameistrivõistlustel [[Tōkyō]]s jäi ta aga alla kaasmaalasele [[Mike Powell]]ile. Sealjuures ületasid mõlemad [[Robert Beamon]]i legendaarse rekordi [[1968]]. aastast. [[1992. aasta suveolümpiamängud]]el [[Barcelona]]s võitis ta Powelli, tulles kolmandat korda järjest kaugushüppe olümpiavõitjaks. 4×100 m teatejooksus jooksis ta viimases vahetuses ja tõi USA-le kulla. Järgmistel aastatel Lewisel suuri võite ei olnud. [[1996]], kui ta oli 36-aastane, tõusis ta kaugushüppes jälle kõrgvormi. [[1996. aasta suveolümpiamängud]]el tuli ta neljandat korda järjest kaugushüppe olümpiavõitjaks. Enne teda olid neljadel olümpiamängudel võitnud ainult [[Alfred Oerter]] [[kettaheide|kettaheites]] ([[1956]]–[[1968]]) ja [[Paul Elvstrøm]] [[purjetamine|purjetamises]] ([[1948]]–[[1960]]). Seejuures võitsid Lewis ja Oerter ühel ja samal võistlusalal; Elvstrøm võitis kahel võistlusalal. Kui Lewis oleks pääsenud 4x100 m teatejooksu meeskonda, oleks ta võitnud kümnenda olümpiakulla (ning jõudnud ette kaasmaalasest [[Ray Ewry]]st ning saanud kõige edukamaks meesolümpiavõistlejaks. Carl Lewis on võitnud [[tiitlivõistlused|tiitlivõistlustel]] 17 kuld-, 2 hõbe- ja ühe pronksmedali ning püstitanud kokku 16 väli- ja sisemaailmarekordit. [[1987]]. aastal salvestas Carl Lewis koos [[Ansambel (muusika)|ansambliga]] Carl Lewis and the Electric Storm [[singel|singli]] "Break It Up". Pärast [[Atlanta]] olümpiamänge loobus Lewis võistlemisest. Praegu tegutseb ta näitlejana. Lewis kuulub [[IAAFi kuulsuste hall]]i. == Välislingid == *[http://www.carllewis.com/ Carl Lewise koduleht] * {{IAAF}} *[https://www.google.ee/search?q=carl+lewis&tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=_LYTUuW-HMfqswbQl4HQCQ&ved=0CEQQsAQ&biw=1419&bih=921 Pildid Carl Lewisest] {{Olümpiavõitjad meeste 100 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 200 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste 4x100 m jooksus}} {{Olümpiavõitjad meeste kaugushüppes}} {{Maailmameistrid meeste 100 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste kaugushüppes}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Lewis, Carl}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kaugushüppajad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sprinterid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Kongressi kuldmedali kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 1wfi3sg2azpqk06wda5gvmj8y0rkihx 0 5692 7148004 7103269 2026-05-06T17:40:19Z Sjur 66496 /* Sooritusvõimet suurendavad ained */ 7148004 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Fail:Olympic flag.svg|pisi|300px|[[Olümpialipp]]]] '''Nüüdisaegsed olümpiamängud''' ehk '''kaasaegsed olümpiamängud''' ehk '''olümpiamängud''' on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade [[võistlus]], kus osalevad tuhanded sportlased rohkem kui 200 maalt.<ref name="britannica" /> Nii [[suveolümpiamängud|suve-]] kui ka [[taliolümpiamängud|taliolümpiamänge]] korraldatakse iga nelja aasta tagant, kuid vaheldumisi, mistõttu toimuvad olümpiamängud iga kahe aasta tagant. Nüüdisaegsed olümpiamängud on inspireeritud [[antiikolümpiamängud]]est, mida peeti [[8. sajand eKr|8. sajandist eKr]] kuni [[4. sajand|4. sajandini pKr]] [[Vana-Kreeka|Kreeka]]s [[Olümpia]]s. [[1894]]. aastal asutas parun [[Pierre de Coubertin]] [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] (ROK), mis on [[olümpialiikumine|olümpialiikumise]] kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses [[olümpiaharta]]st. Olümpialiikumise areng [[20. sajand|20.]] ja [[21. sajand]]il on toonud olümpiamängude korraldusse mitmeid muudatusi: jää- ja talispordialadel võistlemiseks loodi taliolümpiamängud, [[puue|puudega]] sportlaste jaoks [[paraolümpiamängud]] ning [[teismeline|teismeliste]] sportlaste jaoks [[noorte olümpiamängud]]. ROK on pidanud kohanema nii majanduslike, poliitiliste kui ka tehniliste muutustega, mistõttu on olümpiamängud liikunud [[amatöörsport|harrastusspordilt]], mis oli Coubertini nägemus, [[Elukutseliste sport|elukutseliste spordi]] suunas. [[Massimeedia]] üha suurenev tähtsus tõstis päevakorda [[sponsorlus]]e ja [[reklaam]]i lubamise. Maailmasõdade tõttu tühistati 1916., 1940. ja 1944. aasta olümpiamängud. [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed [[boikott|boikotid]] vähendasid 1980. ja 1984. aasta olümpiamängude võistlejate arvu. Lisaks ROK-ile on olümpialiikumisse kaasatud [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], [[rahvuslikud olümpiakomiteed]] ja tulevaste [[olümpiamängude korralduskomitee]]. Olümpiamängude korraldajalinna ehk [[olümpialinn]]a valib ROK; kooskõlas olümpiahartaga vastutab olümpialinn olümpiamängude korraldamise ja rahastamise eest. ROK kinnitab ka [[olümpiamängude programm]]i ehk spordialad, milles olümpiamängudel võisteldakse. Olümpiamängudega on seotud mitmed [[rituaal]]id ja [[sümbol]]id, näiteks [[olümpialipp]], [[olümpiatuli]] ning [[olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|ava- ja lõputseremoonia]]. Suve- ja taliolümpiamängudel võistleb 33 spordi- ja peaaegu neljasajal võistlusalal rohkem kui 13 000 sportlast. Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud sportlasele antakse olümpiamedal, vastavalt kuld-, hõbe- ja pronksmedal. Olümpiamängud on kasvanud niivõrd suureks, et peaaegu iga maa ja rahvus on spordivõistlusel esindatud. Olümpiamängude suurus on pannud olümpialiikumise proovile mitmes vallas: boikotid, [[doping]]u kasutamine, [[korruptsioon]]iskandaalid ja [[terrorism]]. Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. == Antiikolümpiamängud == {{vaata|Antiikolümpiamängud}} [[Pilt:Olympia-stadion.jpg|pisi|vasakul| Staadion [[Olümpia]]s]] Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant [[Olümpia]]s peajumal [[Zeus]]i auks peetud [[religioon|religioossed]] spordipidustused, kus võistlesid [[Vana-Kreeka]] [[polis|linnriike]] esindavad [[sportlane|sportlased]]. Olümpiamängudel võisteldi nii [[spordialade loend|spordi-]] kui ka võitlusaladel, näiteks [[maadlus]], [[pankraation]] ja [[hobuste võiduajamine]]. [[Konflikt]]is olevad linnriigid pidid olümpiamängude ajaks omavahelised erimeelsused kõrvale jätma – sõjategevusest loobumist kutsuti [[olümpiarahu]]ks.<ref name="1vgTU" /> Rahusoov on osa olümpiamängude müüdist, kuna tegelikult mängude ajaks sõdimist Kreekas ei peatatud; tänu vaherahule julgesid Olümpiasse teel olevad [[palverännak|palverändurid]] liikuda ka vaenlase territooriumi kaudu, sest nad olid Zeusi kaitse all.<ref name="QJNCG" /> Olümpiamängude idee ja sünd on seotud [[müüt]]ide ja [[legend]]idega.<ref name="young" /> Ühe müüdi järgi oli mängude rajajaks [[Herakles]] koos isa Zeusiga<ref name="young" /><ref name="pindar" /><ref name="q1kZC" /> – arvatakse, et Herakles hakkas kutsuma mänge olümpiamängudeks ning seadis sisse tava, mille järgi peeti mänge iga nelja aasta tagant.<ref name="pindar" /> Pärast [[Heraklese vägitööd|kaheteist kangelasteo]] sooritamist ehitas Herakles isa auks [[olümpiastaadion]]i. Herakles kõndis valminud olümpiastaadionil 200 sammu ja nimetas selle vahemaa [[staadion (pikkusühik)|staadioniks]], mis võeti hiljem kasutusele pikkusühikuna. Esimesed olümpiamängud peeti arvatavasti [[776 eKr|776. aastal eKr]], kuna Olümpiast on leitud pealiskirjaga tahvel, kus on kirjas alates 776 eKr iga nelja aasta tagant peetud jooksuvõistluse võitjad.<ref name="sX4WB" /> Antiikolümpiamängudel võisteldi jooksualadel, viievõistluses ([[kaugushüpe]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[staadionijooks]] ja [[maadlus]]), [[rusikavõitlus]]es, maadluses, pankraationis ja [[ratsasport|ratsaspordis]].<ref name="kcAzi" /><ref name="Jm4hP" /> Esimeseks olümpiavõitjaks tuli staadionijooksus [[Elis]]est pärit kokk [[Koroibos]].<ref name="FsoQ8" /> [[Religioon]] oli antiikolümpiamängudel väga tähtsal kohal – spordivõistlusi peeti koos [[ohverdamine|ohverdusrituaalidega]], mille käigus avaldati austust lisaks Zeusile (kelle [[Pheidias]]e valmistatud [[Zeusi kuju Olümpias|kuju]] asus Olümpia [[tempel|templis]]) ka [[vanakreeka mütoloogia]] kuningale [[Pelops]]ile, kes oli pidanud koos [[Pisa (Elis)|Elise Pisa]] kuninga [[Oinomaos]]ega kaarikusõiduvõistlusi.<ref name="jRneL" /> Olümpiavõitjaid austati, neid tehti surematuks luuletustes ja nende auks püstitati ausambaid.<ref name="nGSPJ" /> Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant – seda ajavahemikku kutsuti [[olümpiaad]]iks, mida vanakreeklased kasutasid ajaühikuna. Olümpiamängud olid osa [[Panhelleni mängud]]est, kuhu kuulusid veel [[Püütia mängud|Püütia]], [[Nemea mängud|Nemea]] ja [[Isthmose mängud]].<ref name="9qhHZ" /> Antiikolümpiamängude kõrgaeg oli [[5. sajand eKr|5.]] ja [[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]], misjärel hakkas mängude tähtsus langema, kuna [[Rooma riik|Vana-Rooma]] võim ja mõju Kreekas suurenes. Antiikolümpiamängude lõpuaega ei ole teada, aga arvatakse, et viimased mängud peeti [[393]]. aastal, kui [[keiser]] [[Theodosius I]] keelustas [[paganlus]]e ja selle praktiseerimise [[tava]]d.<ref name="crowther" /> Teise arvamuse järgi peeti viimased antiikolümpiamängud [[426]]. aastal, kui keiser [[Theodosius II]] käskis lammutada kõik Kreeka templid.<ref name="crowther" /> == Nüüdisaegsed olümpiamängud == === Eelkäijad === [[Fail:Brookes 1876.jpg|pisi|püsti|[[Wenlocki olümpiamängud]]e looja dr. [[William Penny Brookes]]]] Alates [[17. sajand]]ist on mitmeid spordiüritusi nimetatud "olümpiaks". [[Inglismaa]]l [[Chipping Campden]]i lähedal korraldati [[Cotswoldi olümpiamängud|Cotswoldi olümpiamänge]] (Cotswold Olimpick Games), kus võisteldi mitmel spordialal. Mängude looja ja eestvedaja aastatel [[1612]]–[[1642]] oli [[advokaat]] [[Robert Dover]]. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e korraldusõiguse kandidatuuri ajal nimetas [[Suurbritannia Olümpiakomitee]] Cotswoldi olümpiamänge "Briti olümpiatraditsiooni alusepanijaks".<ref name="PyP2Z" /> Antiikolümpiamängude traditsiooni püüti taaselustada [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal, kui aastatel [[1796]]–[[1798]] korraldati igal aastal olümpiapidustusi "L'Olympiade de la République, kus võisteldi mitmel antiikolümpiamängude spordialal. 1796. aasta mängudel kasutati esimest korda spordivõistlusel [[meetermõõdustik]]ku.<ref name="v0X7m" /> [[1850]]. aastal hakkas dr. [[William Penny Brookes]] Inglismaal [[Much Wenlock]]is [[Shropshire]]'is korraldama spordivõistlusi Olympian Class. [[1859]]. aastal nimetas Brookes need [[Wenlocki olümpiamängud]]eks (Wenlock Olympian Games); neid mänge peetakse tänapäevani igal aastal.<ref name="6hXL2" /> [[1860]]. aastal asutas Brookes [[Wenlocki olümpiaselts]]i.<ref name="UFEFz" /> Aastatel [[1862]]–[[1867]] toimusid [[John Hulley]] ja [[Charles Melly]] eestvedamisel [[Liverpool]]is igal aastal suured olümpiapidustused (Grand Olympic Festival). Need olid esimesed rahvusvahelised spordivõistlused, kus osalesid ainult [[amatöörsportlane|amatöörsportlased]]; võistelda lubati ainult meessportlastel.<ref name="vWADH" /><ref name="yRX7U" /> [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude]] korraldus ja võistlusprogramm sarnanes väga Liverpooli olümpiamängude omaga.<ref name="D7S4y" /> [[1865]]. aastal asutasid Hulley, Brookes ja [[Ernst Georg Ravenstein]] Liverpoolis Rahvusliku Olümpiakomitee, mida peetakse Suurbritannia Olümpiakomitee eelkäijaks. Rahvusliku Olümpiakomitee põhikirjast kujunes hiljem [[olümpiaharta]] alusraamistik.<ref name="jUDWY" /> [[1866]]. aastal korraldati Londoni [[Kristallpalee]]s Suurbritannia rahvuslikud olümpiamängud.<ref name="LzBID" /> === Olümpiamängude taaselustamine === [[Fail:Baron Pierre de Coubertin.jpg|pisi|püsti|Parun [[Pierre de Coubertin]]]] Kreeka soov taaselustada olümpiamängude traditsioon sai alguse koos [[Kreeka iseseisvussõda|Kreeka iseseisvussõja]]ga [[Osmanite riik|Osmanite riigist]] [[1821]]. aastal. Olümpiamängude mõtte pakkus esimesena välja [[luuletaja]] ja ajalehe[[toimetaja]] [[Panagiótis Soútsos]] [[1833]]. aastal avaldatud luuletuses "Surnute dialoog".<ref name="msOho" /> Kreeka [[Rumeenia|rumeenlasest]] jõukas [[filantroop]] [[Evangelos Zappas]] kirjutas [[1856]]. aastal kuningas [[Otto I (Kreeka)|Otto I]]-le, et soovib olümpiamängude taaselustamist rahastada.<ref name="young2" /> Zappase rahalise toetusega toimusid esimesed [[Zappase olümpiamängud|olümpiamängud]] [[1859]]. aastal [[Ateena]] linnaväljakul; mängudel osalesid sportlased Kreekast ja Osmanite riigist. Zappas rahastas [[Panathinaikó staadion]]i [[restaureerimine|restaureerimist]], et seal saaks pidada kõiki tulevasi olümpiamänge.<ref name="young2" /> Panathinaikó staadionil korraldati [[1870]]. ja [[1875]]. aasta olümpiamängud.<ref name="kNYRG" /> 1870. aasta mängudel oli 30 000 pealtvaatajat; 1875. aasta mängude kohta ei ole ametlikku pealtvaatajate arvu teada.<ref name="ygqr6" /> [[1890]]. aastal, olles külastanud Wenlocki olümpiaseltsi korraldatud mänge, tekkis prantsuse parun [[Pierre de Coubertin]]il idee luua [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK).<ref name="rugby" /> Tuginedes Brookesi ja Zappase arusaamadele, soovis Coubertin panna aluse vahetuva korraldusõigusega rahvusvahelistele olümpiamängudele, mis toimuksid iga nelja aasta tagant.<ref name="rugby" /> Coubertin esitles oma ideed ROK-i esimesel [[olümpiakongress]]il, mis toimus [[16. juuni|16.]]–[[23. juuni]]l [[1894]] [[Pariisi Ülikool]]is. Kongressi viimasel päeval otsustati, et esimesed ROK-i egiidi all toimuvad olümpiamängud peetakse [[1896]]. aastal Ateenas.<ref name="PGmOy" /> [[ROK-i president|ROK-i esimeseks presidendiks]] valiti Kreeka kirjanik [[Dimítrios Vikélas]].<ref name="QVVRe" /> === 1896. aasta olümpiamängud === {{vaata|1896. aasta suveolümpiamängud}} [[Fail:Stamp of Greece. 1896 Olympic Games. 2l.jpg|pisi|püsti|1896. aasta olümpiamängude [[postmark]]]] [[Fail:1906 Intercalated Olympic Games Opening Ceremony.jpg|pisi|vasakul|püsti|1896. aasta olümpiamängude avatseremoonia [[Panathinaikó staadion]]il]] ROK-i egiidi all toimusid esimesed olümpiamängud [[1896]]. aastal [[Ateena]]s [[Panathinaikó staadion]]il. Olümpiamängudel oli esindatud 14 maa 241 sportlast, kes võistlesid 43 alal.<ref name="8yWHX" /> Evangelos Zappas oli koos [[nõbu]] [[Konstantinos Zappas|Konstantinos]]ega annetanud Kreeka valitsusele tulevaste olümpiamängude tarvis raha, mida kasutati esimeste olümpiamängude korralduskulude katmiseks.<ref name="XrMFy" /><ref name="oMW83" /><ref name="Qv4Wc" /> Staadioni [[restaureerimine|restaureerimist]] toetas Kreeka rikkur [[Georgios Averoff]].<ref name="young3" /> Kreeka valitsus eraldas olümpiamängude korraldamiseks samuti raha, mida loodeti tagasi teenida piletite ja olümpiamängudele pühendatud mälestus[[postmark|markide]] müügiga.<ref name="young3" /> Nii Kreeka ametiisikud kui ka avalikkus suhtusid olümpiamängude korraldamisse väga entusiastlikult, mida hindasid ka paljud sportlased, kes isegi nõudsid, et Ateenast saaks alaline [[olümpialinn]]. ROK-i visiooni järgi pidi olümpiamängude korraldusõigus siiski vahetuma maailma eri linnade vahel – [[1900. aasta suveolümpiamängud|järgmised olümpiamängud]] peeti [[1900]]. aastal [[Pariis]]is.<ref name="HqVdW" /> === Muudatused === {{vaata|Suveolümpiamängud}} Pärast edukaid esimesi nüüdisaegseid olümpiamänge tabas [[olümpialiikumine|olümpialiikumist]] mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] [[Pariis]]is kui ka [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aastal]] [[Saint Louis]]es [[maailmanäitus]]e "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud olid esimesed, kus lubati võistelda naissportlastel, kuid neil olümpiamängudel ei olnud staadionit. Saint Louise olümpiamängudel osales 650 sportlast, kellest 580 olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]].<ref name="h22f4" /> Olümpialiikumine elavnes pärast Ateenas korraldatud [[1906. aasta vaheolümpiamängud|1906. aasta vaheolümpiamänge]]. Kuna 1906. aasta olümpiamängud olid teised mängud ühe olümpiaadi jooksul, ei olnud need ROK-i poolt tunnustatud; ühtegi vaheolümpiamänge ei ole hiljem peetud. Ateena vaheolümpiamängude vastu oli suur avalik huvi ning neil osales palju eri maade sportlasi. Alates vaheolümpiamängudest on olümpiamängude populaarsus ja suurus üha kasvanud.<ref name="5sDBJ" /> ==== Kohalikud olümpiamängud ==== [[Fail:1913._Первая_всероссийская_олимпиада._Август._Киев._Olympic_Games.ogv|pisi|Esimesed ülevenemaalised olümpiamängud 1913. aastal [[Kiiev|Kiievis]]]] „Olümpia“ mõiste muutus 20. sajandi algul populaarseks, nii hakati erinevaid piirkondlikke võistlusi nüüdisaegsete ja [[Antiikolümpiamängud|antiikolümpiamängude]] eeskujul nimetama olümpiamängudeks. Näiteks tähistati [[Riia|Riias]] [[Liivimaa]] Venemaa koosseisu kuulumise 200. aastapäeva [[Turnimine|turnipeoga]] koolinoortele, mille eeskavas olid ka olümpiamängud. Sarnaseid kohalikke olümpiamänge peeti ülevenemaaliselt (esimesed toimusid 1913. aastal [[Kiiev|Kiievis]], teised 1914. aastal Riias) ja suuremates linnades, kus [[spordiseltsid]] korraldasid oma olümpiamänge.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõna 17 august 1944 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestisona19440817.2.47&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Etniliste [[Eestlased|eestlaste]] esimesteks olümpiamängudeks peetakse [[Spordiselts Kalev|spordiseltsi Kalev]] korraldatud mänge 1911. aastal. Aastal 1912 ja 1913 toimusid teised ja kolmandad mängud. Eestlaste esimeste olümpiamängude kavalehel seletati ka lahti, kuidas kalevlased seletasid selles kontekstis olümpiamängude mõistet: „Esimest korda Eestis kuuleme ülemaalisest wõistluswõimlemistest „kerge atleetikas“. „Olympia mängude“ nime all juba [[Kreeka|greeklaste]] juures kõrgel järjel edenenud ning rahwale jõudu ja osawust andew kerge atleetika sport on nüüd igal pool eluga edasi wõitlewate rahwaste juures uueste sündimise ajajärgul.“ Seega Eestis korraldatud olümpiamängud olid [[Kergejõustik|kergejõustikuvõistlused]], mida oli täiendatud vahel mõne teise valdkonna alaga (1911. aastal oli selleks [[Jalgpall|jalgpalli]] kauguslöömine).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Antons |eesnimi=Kaarel |kuupäev=2023-08-02 |pealkiri=Ühe teekonna lugu: Vana-Kreeka spordipühast Eesti Olümpiakomiteeni |url=https://hobumaailm.ee/uhe-teekonna-lugu-vana-kreeka-spordipuhast-eesti-olumpiakomiteeni/ |vaadatud=2023-08-20 |väljaanne=Hobumaailm |keel=et}}</ref> ==== Taliolümpiamängud ==== {{vaata|Taliolümpiamängud}} [[Fail:Bundesarchiv Bild 102-05472, St. Moritz, Winterolympiade.jpg|püsti=0.93|pisi|[[Jäähoki]]<nowiki/>võistlus [[1928. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sankt Moritz]]is]] Taliolümpiamängud kutsuti ellu selleks, et sportlased saaks võistelda [[lumi|lumel]] ja [[jää]]l harrastatavates spordialades, mida on geograafilistel põhjustel [[suveolümpiamängud]]e raames keeruline korraldada. [[Iluuisutamine]] oli suveolümpiamängude kavas nii [[1908. aasta suveolümpiamängud|1908.]] kui ka [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] ning [[jäähoki]] 1920. aastal. Soovides suurendada talispordialade arvu olümpiamängudel, otsustas ROK [[1921]]. aasta [[olümpiakongress]]il [[Lausanne]]'is kutsuda ellu olümpiamängude talivariandi. [[1924. aasta taliolümpiamängud|Esimesed taliolümpiamängud]], mis koosnesid 11-päevasest talispordinädalast, peeti [[1924]]. aastal [[Prantsusmaa]]l [[Chamonix]]'s kolm kuud enne [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpiamänge]].<ref name="F4YT3" /> Esialgu plaaniti nii suve- kui ka taliolümpiamänge korraldada ühel aastal ja samas riigis, kuid sellest loobuti üsna pea. ROK-i korraldusel hakati taliolümpiamänge pidama iga nelja aasta tagant suveolümpiamängudega samal aastal.<ref name="KZ5nA" /> Pärast [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aasta Albertville'i taliolümpiamänge]] otsustati alates [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastast]] hakata taliolümpiamänge korraldama iga nelja aasta tagant ja kaks aastat pärast suveolümpiamänge. ==== Paraolümpiamängud ==== {{vaata|Paraolümpiamängud}} [[Fail:2008 Summer Paralympics Wheelchair tennis - women.jpg|pisi|Naiste [[ratastoolitennis]]e võistlus [[2008. aasta suveparaolümpiamängud|2008. aasta suvistel paraolümpiamängud]]el [[Peking]]is]] [[Ludwig Guttmann]], kes soovis pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] edendada sõdurite taastusravi, korraldas samal ajal koos [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aasta Londoni olümpiamängudega]] mitme haigla vahel spordiürituse. Sellest üritusest kasvas välja iga-aastane spordifestival, millega Guttmann ja teised korraldajad soovisid teadvustada spordi tähtsust [[puue|puudega]] inimeste tervenemise juures. [[1960. aasta suveolümpiamängud]]e ajaks kogunes Guttmanni algatusel [[Rooma]]sse 400 sportlast, kes võistlesid "paralleelolümpial", mida peetakse [[1960. aasta paraolümpiamängud|esimesteks paraolümpiamängudeks]]. Alates nendest mängudest on paraolümpiamängud toimunud igal olümpiamängude aastal. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on paraolümpiamänge võõrustanud sama aasta olümpialinn.<ref name="hYb59" /> [[2001]]. aastal sõlmisid ROK ja [[Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee]] kokkuleppe, mille kohaselt pannakse nii tava- kui ka paraolümpiamängude korraldamise kohustus kirja olümpialinna kokkuleppesse.<ref name="phxBy" /><ref name="lUXoG" /> Kahe komitee kokkuleppe järgi on olümpiamänge peetud alates [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängudest]]. Londoni olümpiamängude korralduskomitee president [[Sebastian Coe]] on sõnanud [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta suve]]- ja [[2012. aasta suveparaolümpiamängud|paraolümpiamängude]] kohta: {{cquote | Me soovime muuta rahva hoiakut puudega inimeste suhtes, pühitseda paraolümpiasporti ning kinnitada, et need kaks olümpiamängu käivad käsikäes.<ref name="C1r5r" /> }} ==== Noorte olümpiamängud ==== {{vaata|Noorte olümpiamängud}} [[Pilt:YOGOpeningCeremony-ParadeofFlags-Singapore-20100814-02.jpg|pisi|[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud]]e avatseremoonia [[Singapur]]is]] Noorte olümpiamängud loodi olümpiamängude kõrvale selleks, et anda 14–18aastastele sportlastele võimalus omavahel võistelda. Noorte olümpiamängude idee algatas [[2001]]. aastal [[ROK-i president]] [[Jacques Rogge]]; mängude korraldamine kinnitati [[2007]]. aastal [[ROK-i istungjärgud|ROK-i 119. istungjärgul]].<ref name="VPPcW" /><ref name="5Cox5" /> [[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|Esimesed noorte suveolümpiamängud]] toimusid [[2010]]. aasta augustis [[Singapur]]is ning [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|taliolümpiamängud]] kaks aastat hiljem jaanuaris [[Austria]]s [[Innsbruck]]is.<ref name="5J5rc" /> Noorte olümpiamängud on olümpiamängudega võrreldes lühemad – suvemängud kestavad kaksteist ja talimängud üheksa päeva.<ref name="wK1Pm" /> ROK-i reeglite järgi võib noorte suveolümpiamängudel osaleda kuni 3500 sportlast ja 875 ametnikku ning taliolümpiamängudel 970 sportlast ja 580 ametnikku.<ref name="ZFyJG" /><ref name="S7yCu" /> Noorte olümpiamängude programm kattub olümpiamängude programmiga, aga spordi- ja võistlusalade arv on väiksem ning lubatud on segavõistkonnad, mis koosnevad näiteks mitme maa esindajatest või mõlemast soost.<ref name="Gl8RJ" /> === Osalevad sportlased ja maad === 1896. aastal osales [[1896. aasta suveolümpiamängud|esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel]] 241 võistlejat 14 maalt ning kavas oli 43 võistlusala;<ref name="iocfactsheet" /> [[2012. aasta suveolümpiamängud]]eks oli võistlejate arv kasvanud 10 500 ja osalevate maade arv 204-ni; võistlusalasid oli Londonis 302.<ref name="gWvqh" /> Taliolümpiamängudel on osalejaid vähem – [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el [[Vancouver]]is osales 82 maa 2566 sportlast, kes võistlesid 86 alal.<ref name="b0ItB" /><ref name="rACNX" /> Olümpiamängude ajal majutatakse enamik sportlasi, ametnikke ja delegatsioonide liikmeid [[olümpiaküla|olümpiakülla]], kus asuvad nii söögikohad, tervisekeskused kui ka palvetamiskohad.<ref name="Y3jpj" /> Paljudel maadel, mis ei vasta [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonide]] poliitilise iseseisvuse tingimusele, kuid kus loodud [[rahvuslik olümpiakomitee]], on saanud ROK-i tunnustuse, on lubatud olümpiamängudel võistelda. Selliste [[koloonia]]te ja mittesuveräänsete maade hulka kuuluvad näiteks [[Puerto Rico]], [[Bermuda]] ja [[Hongkong]], kes kuuluvad küll teise riigi koosseisu, aga võistlevad olümpiamängudel oma maa lipu all.<ref name="bidpro" /> [[Olümpiaharta]] järgi tohib uus loodav rahvuslik olümpiakomitee esindada maad, kellel on "rahvusvahelise üldsuse tunnustus".<ref name="bidpro" /> ROK-i tunnustust ei ole sellest tulenevalt saanud ei [[Saint-Martini saar]]e ega [[Curaçao]] rahvuslik olümpiakomitee, kuigi need maad said [[2010]]. aastal sarnase põhiseadusliku määratluse kui [[Aruba]], kelle rahvuslikku olümpiakomiteed on ROK [[1986]]. aastal tunnustanud.<ref name="xbZIM" /><ref name="F9v0E" /> === Olümpiamängude korraldamise majanduslik ja sotsiaalne mõju === Mitmed majandusteadlased on seadnud kahtluse alla olümpiamängude majandusliku kasulikkuse, kuna sellise suursündmuse korraldamine on väga kulukas, kuid mängude võõrustamisega ei kaasne märkimisväärset pikaajalist majanduslikku kasu. Uuringud on näidanud, et olümpiamängude korraldamine (või isegi korraldusõiguse taotlemine) võib suurendada võõrustava maa eksporti, kuna olümpiamängude korraldamissoov annab märku selle maa [[rahvusvaheline kaubandus|rahvusvahelise kaubanduse]] avatusest.<ref name="uBfsw" /> Uuringud on lisaks näidanud, et suveolümpiamängude korraldamine suurendab märgatavalt olümpialinnas asuvate ettevõtete [[heategevus|annetusi ja vabatahtlikku tegevust]], mis toob omakorda kasu kohalikule [[kolmas sektor|vabakonnale]]; see positiivne mõju ei ole püsiv ning kestab kõige enam paar aastat enne ja pärast olümpiamängude toimumist. Olümpiamängude korraldamine annab seega olümpialinnale võimaluse mõjutada kohalikku ettevõtlust ja suurendada vabakonna heaolu.<ref name="klj9w" /> Olümpiamängudel on olnud kohalikule kogukonnale ka negatiivseid mõjusid – vabaühenduse [[Centre on Housing Rights and Evictions]] (COHRE) kinnitusel on viimase kahe kümnendi{{millal}} jooksul olnud olümpiamängude tõttu sunnitud elukohta vahetama üle kahe miljoni, peamiselt puudust kannatava inimese.<ref name="NaH8P" /> == Rahvusvaheline Olümpiakomitee == {{vaata|Rahvusvaheline Olümpiakomitee}} {{vaata|Olümpialiikumine}} [[Fail:Siege cio.jpg|pisi|[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvahelise Olümpiakomitee]] peakontor [[Šveits]]is [[Lausanne]]'is]] [[Olümpialiikumine]] koosneb rahvuslikest olümpiakomiteedest ja assotsiatsioonidest, [[spordiorganisatsioonide loend|rahvusvahelistest spordiorganisatsioonidest]] ja [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid|-föderatsioonidest]] ning sportlastest, treeneritest, kohtunikest ja teistest spordiga seotud isikutest, kes oma tegevuses lähtuvad [[olümpism]]i põhimõtetest ja järgivad olümpiahartat.<ref name="VxJJp" /> [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim võim, kes vastutab [[olümpialinn]]a valimise, olümpiamängude planeerimise järelevalve, olümpiamängude programmi uuendamise ja kinnitamise ning sponsorlepingute ja teleülekandeõiguste läbirääkimiste eest.<ref name="iwRrh" /> Olümpialiikumine jaguneb kolmeks peamiseks osaks: * [[Rahvusvahelised spordiföderatsioonid]] – juhtorganid, kes reguleerivad spordialade tegevust rahvusvahelisel tasandil. Näiteks rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon [[FIFA]] on jalgpalli assotsiatsioonide juhtorgan ning rahvusvaheline võrkpalliföderatsioon [[FIVB]] on võrkpalli assotsiatsioonide juhtorgan. Olümpialiikumisse kuulub praegu 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni, mis esindavad iga olümpiaspordiala.<ref name="YEIPD" /> * [[Rahvuslik olümpiakomitee]], kes on oma maa olümpialiikumise esindajad ja korraldajad. Eesti rahvuslik olümpiakomitee on [[Eesti Olümpiakomitee]]. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 205 rahvuslikku olümpiakomiteed.<ref name="iocfactsheet" /> *[[Olümpiamängude korralduskomitee]] – rahvusliku olümpiakomitee moodustatud ajutine komitee, kes vastutab oma maal toimuvate olümpiamängude eest. Olümpiamängude korralduskomitee likvideeritakse pärast olümpiamängude toimumist ja kokkuvõtte esitamist ROK-ile.<ref name="A2ATQ" /><ref name="olympiaharta" /> Olümpialiikumise ametlikud keeled on [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]]. Olümpiamängudel kasutatakse ka võõrustava maa [[ametlik keel|ametlikku keelt]] või ametlikke keeli – näiteks avatseremoonia osavõtjate paraadil tutvustatakse iga maad vähemalt kolmes keeles; kui olümpiamängud toimuvad inglise või prantsuse keelt kõneleval maal, tutvustatakse maid kahes keeles.<ref name="olympiaharta" /><ref name="AZYVx" /> === Kriitika ja korruptsiooniskandaalid === [[Fail:Juan Antonio Samaranch DF-ST-01-00128.JPEG.jpg|pisi|püsti| [[Juan Antonio Samaranch]], ROK-i president aastatel 1980–2001]] ROK-i on nimetatud jäiga juhtimisega organisatsiooniks, kes on valinud liikmeid ka eluks ajaks. Kõige vastuolulisemateks on peetud president [[Avery Brundage]]'i ja [[Juan Antonio Samaranch]]i ametiaegu. Brundage, kes oli ROK-i president üle 20 aasta, kaitses olümpiamänge poliitilise sekkumise ja reklaami mõjude eest.<ref name="XLpqh" /> Brundage'i süüdistati nii [[rassism]]is ([[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] delegatsiooni [[apartheid]]iprobleemi käsitlemise tõttu) kui ka [[antisemitism]]is.<ref name="QSgxr" /> Samaranchi ametiaega saatsid [[onupojapoliitika]]- ja [[korruptsioon]]isüüdistused;<ref name="IS31K" /> kritiseeriti ka tema seotust [[Francisco Franco]] [[diktatuur]]iga.<ref name="0ATgR" /> [[1998]]. aastal paljastati, et mitu ROK-i liiget oli võtnud [[altkäemaks]]u [[Salt Lake City]] taotluskomiteelt, kes soovis saada [[2002. aasta taliolümpiamängud]]e korraldusõigust. Pärast ROK-i läbi viidud uurimist astus tagasi neli ja heideti välja kuus ROK-i liiget. Et tulevikus sarnast skandaali vältida, muudeti olümpialinna valimise korda.<ref name="TcYOn" /> [[2004]]. aasta augustis eetris olnud [[BBC]] dokumentaalsaade "[[Panorama (dokumentaalsari)|Panorama]]" avalikustas 2012. aasta olümpialinna valimistega seotud altkäemaksu andmise,<ref name="2n08p" /> väites, et ROK-i liikmeid oli võimalik ära osta, et nad soovitud kandidaatlinna poolt hääletaks. Pärast olümpialinna valimiste nappi kaotust Londonile<ref name="BWFJO" /> süüdistas [[Pariisi linnapea]] [[Bertrand Delanoë]] [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministrit]] [[Tony Blair]]i ja Londoni taotluskomiteed eesotsas endise olümpiavõitja [[Sebastian Coe]]ga reeglite rikkumises. Delanoë sõnul oli [[Prantsusmaa president]] [[Jacques Chirac]] reeglite rikkumisest teadlik; Chirac ei soovinud süüdistusi kommenteerida.<ref name="E96FN" /> Süüdistuste põhjal ametlikku uurimist ei algatatud. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]e olümpialinna valimisi saatsid samuti korruptsioonisüüdistused. ROK-i liige [[Marc Hodler]], kes oli seotud kandidaatlinna [[Sion]]iga, väitis, et [[Toronto]] korralduskomitee oli andnud ROK-i ametnikele altkäemaksu; süüdistuse põhjal algatati põhjalik uurimine. Hodleri süüdistuse tõttu ei soovinud paljud ROK-i liikmed olümpialinna valimistel Sioni poolt hääletada, mis aitas tõenäoliselt Torontol korraldusõiguse võita.<ref name="7IVTG" /> == Olümpiamängud ja reklaam == ROK ei lubanud esialgu olümpiamänge ettevõtete toetusega rahastada, kuid pärast president [[Avery Brundage]]'i ametiaja lõppu [[1972]]. aastal hakkas ROK [[televisioon]]i ja [[reklaam]]ituru võimaluste vastu rohkem huvi tundma.<ref name="media" /> President [[Juan Antonio Samaranch]]i juhtimisel kaasati olümpiamängude korraldamisse rahvusvahelisi sponsoreid, kes soovisid oma tooteid siduda olümpiamängude [[bränd]]iga.<ref name="television" /> === Eelarve === ROK-i eelarve oli [[20. sajand]]i esimesel poolel väike.<ref name="television" /><ref name="movement" /> Avery Brundage, kes oli ROK-i president aastatel [[1952]]–[[1972]], hoidis olümpiamänge igasuguse reklaamimõju eest, kuna arvas, et ettevõtete [[lobitöö]] võib ROK-i otsustusi liialt kallutada.<ref name="media" /> Brundage'i jäikade seisukohtade tõttu pidi olümpiamängude korralduskomitee leidma ise sponsorid ja reguleerima sümbolite kasutust.<ref name="media" /> Kui Brundage'i ametiaeg lõppes, oli ROK-il varasid 2 miljoni dollari väärtuses; kaheksa aastat hiljem ulatusid ROK-i varad 45 miljoni dollarini – eelarve kasvas märkimisväärselt tänu ettevõtete rahalisele toetusele ja teleülekandeõiguste müügile.<ref name="media" /> [[1980]]. aastal ROK-i presidendiks valitud Juan Antonio Samaranch soovis muuta ROK-i rahaliselt sõltumatuks.<ref name="movement" /> [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta olümpiamängude]] eelarve ülejääk ulatus seninägematu 225 miljoni dollarini; Los Angelese korralduskomiteel õnnestus suur ülejääk saavutada osaliselt tänu piiratud sponsorlusõiguste müügile valitud ettevõtetele.<ref name="L1Hwd" /> Soovides saada kontrolli sponsorluslepingute üle, asutas ROK Samaranchi juhtimisel [[1985]]. aastal olümpiamängude partnerlusprogrammi TOP (The Olympic Partner Programme), mille eesmärgiks oli luua olümpiamängude bränd.<ref name="television" /> TOPi liikmesus on väga kallis ja seetõttu kättesaadav vaid vähestele – nelja-aastane liikmemaks ulatub 50 miljoni dollarini.<ref name="movement" /> TOPi liikmel on oma tootekategoorias üleilmsed reklaami ainuõigused ning tal on lubatud tootetrükistes ja -reklaamis kasutada [[olümpiasümbol]]it.<ref name="kommerts" /> === Televisiooni mõju === [[Fail:Olympic Final 2000 (1936 cartoon).jpg|pisi|püsti=1.35| [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini olümpiamängude]] aegne karikatuur, mis kujutleb aastat [[2000]], kui pealtvaatajad on asendatud televisiooni ja raadioga ning rahva hõisked kostavad [[valjuhääldi]]test]] [[Fail:Cameras, Olympic Park, London Olympic Games.jpg|pisi|Teleülekande kaamerad [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängudel]]]] [[Berliin]]i [[1936. aasta suveolümpiamängud]] kanti esimest korda üle televisioonis; ülekanne oli nähtav vaid kohalikule televaatajale.<ref name="D9IJ7" /> Esimeste olümpiamängudena kanti rahvusvaheliselt televisioonis üle [[1956. aasta taliolümpiamängud]],<ref name="KuXm4" /> ning neile [[1960. aasta taliolümpiamängud|järgnenud taliolümpiamängude]] ülekandeõigused müüdi esimest korda spetsiaalsetele [[ringhääling]]uvõrgustikele – [[CBS]] maksis Ameerika Ühendriikide ülekandeõiguste eest 394 000 dollarit<ref name="sportkom" /> ja [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) Euroopa ülekandeõiguste eest 660 000 dollarit.<ref name="television" /> Järgnenud aastakümnetel kujunesid olümpiamängud [[külm sõda|külma sõja]] ideoloogiliseks rindeks, mis suurendas vaatajahuvi ja võimaldas ROK-il ülekandeõiguste müügilt veelgi teenida.<ref name="sportkom" /> Tänu teleülekannetele olümpiamängude kajastus meedias kasvas, mis suurendas omakorda huvi olümpiamängude vastu ja muutis need reklaamiostjatele atraktiivseks.<ref name="sportkom" /> Suurenenud huvi tõttu oli ROK-il võimalik tõsta ülekandeõiguste hinda – näiteks CBS maksis [[1998. aasta taliolümpiamängud]]e ülekandeõiguste eest 375 miljonit dollarit<ref name="sLjSP" /> ning [[NBC]] 2000–2012 toimunud olümpiamängude ülekandeõiguste eest kokku 3,5 miljardit dollarit.<ref name="television" /> [[1960. aastad|1960. aastatest]] kuni [[20. sajand|eelmise sajandi]] lõpuni kasvas olümpiamängude vaadatavus üha suurema tempoga, millele aitas kaasa ülemaailmset teleotseülekannet võimaldava [[satelliittelevisioon]]i juurutamine [[1964]]. aastal ja värvi[[televiisor|teleri]] leiutamine [[1968]]. aastal.<ref name="lUlzh" /> Teleülekannete vaatajate arv kasvas hinnanguliselt [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta Mexico olümpiamängude]] 600 miljonilt [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta Los Angelese olümpiamängudeks]] 900 miljonile; [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta Barcelona olümpiamänge]] vaatas juba 3,5 miljardit inimest.<ref name="EWAhk" /> [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta Sydney olümpiamängudel]] langes NBC otseülekannete vaadatavus madalaimale tasemele pärast 1968. aastat;<ref name="Q6Oqu" /> sellel langusel võis olla kaks põhjust: tihe konkurents [[kaabeltelevisioon]]i otseülekannetega ning reaalajas tulemuste ja videote kättesaadavus [[internet]]is. Televisioon kasutas endiselt salvestatud videoid, mis ei suutnud infoajastu arenguga sammu pidada.<ref name="sQPdL" /> Televaatajate langeva arvu tõttu hakkasid telekanalid müüma tasuta reklaamiaega,<ref name="free time" /> kuid kuna ülekandeõigused on väga kallid, nõudsid televisiooni ettevõtted ROK-ilt muudatusi, mis aitaks televaatajate arvu kasvatada.<ref name="RU81V" /> ROK tegi olümpiamängude programmi sellest tingituna mitmeid muudatusi – [[iluvõimlemine|iluvõimlemise]] võistlused viidi seitsme päeva pealt üheksale ning huvi suurendamiseks lisati programmi olümpiavõitjate galaetendus;<ref name="slack2" /> laiendati ka enim vaadatavate spordialade, [[ujumine|ujumise]] ja [[vettehüpped|vettehüpete]] võistlusprogrammi.<ref name="slack2" /> Ameerika Ühendriikide televisiooni lobitöö tulemusena muudeti võistlusprogrammi nii, et valitud võistlusi saaks otse üle kanda Ameerika Ühendriikide televaadatavuse tippajal.<ref name="keSWJ" /> Muudatustel ei ole olümpiamängude vaadatavusele selgelt positiivset mõju olnud – [[2006. aasta taliolümpiamängud|2006. aasta Torino taliolümpiamängude]] vaadatavus oli [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake Cityga]] võrreldes madalam, kuid [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude]] vaadatavus kasvas märgatavalt.<ref name="free time" /><ref name="NIQoM" /> === Vastuolud === Olümpiamängude brändi müük on tekitanud vastuolusid. Kriitikute arvates ei ole olümpiamänge enam võimalik teistest kommertslikest spordivõistlustest eristada.<ref name="kommerts" /> ROK-i on süüdistatud turu küllastamises – näiteks [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aastal]] [[Atlanta]]s ja [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] [[Sydney]]s lubati erakordselt paljudel ettevõtetel olümpiamängude tooteid müüa.<ref name="sales" /> ROK lubas, et püüab edaspidi olümpiamängude liigset [[turustus|turustamist]] vältida.<ref name="sales" /> Kritiseeritud on ka tõsiasja, et olümpiamängude korraldamist rahastab vaid olümpialinn ja võõrustava maa valitsus; ROK kulusid ei kata, kuid omab olümpiasümboli kasutusõigusi ja saab endale kõik olümpiasümboli kasutuse müügitulud. ROK saab lisaks osa kõigist sponsorlepingu- ja ülekandetuludest.<ref name="kommerts" /> Kuigi olümpialinnal ei pruugi õnnestuda kõiki korralduskulusid katta, on olümpiamängude korraldusõiguse konkurents üha tasavägisem.<ref name="68Fwr" /> Uuringud on näidanud, et olümpiamänge korraldanud maa rahvusvaheline kaubavahetus kasvab umbes 30 protsenti.<ref name="6o5eN" /> Uuringutest on samas selgunud, et isegi edutul korraldusõiguse taotlusel võib olla samaväärne mõju ekspordile, mis annab alust arvata, et kaubavahetust ei suurenda mitte suurejoonelise spordipeo võõrustamine, vaid korraldusõiguse taotlemine, mis annab välismaale märku kandideeriva maa avatusest. == Sümbolid == {{vaata|Olümpiasümbol}} [[Pilt:Olympic-flag-Victoria.jpg|pisi|vasakul|[[Olümpialipp]]]] [[Fail:2002 Winter Olympics flame.jpg|pisi|püsti|[[Olümpiatuli]] [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el [[Salt Lake City]]s]] [[Olümpiaharta]]s sõnastatud [[olümpism]]i põhimõtteid antakse [[olümpialiikumine|olümpialiikumises]] edasi [[sümbol]]ite abil. [[Olümpiasümbol]] koosneb viiest omavahel põimunud rõngast (olümpiarõngast), mis sümboliseerib viie [[maailmajagu|maailmajao]] ühtsust; olümpiarõnga värvid on [[sinine]], [[kollane]], [[must]], [[roheline]] ja [[punane]]. Valge põhjaga [[plagu]], mille keskel asub olümpiasümbol, moodustab [[olümpialipp|olümpialipu]]; lipu kuuest värvusest kuulub vähemalt üks kõigi maade [[rahvuslipp|rahvuslipu]] värvuste hulka. Olümpialipp loodi [[1914]]. aastal, kuid olümpiamängudel heisati see esimest korda [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aastal]] [[Belgia]]s [[Antwerpen]]is. Alates sellest ajast on olümpialipp heisatud kõigil olümpiamängudel.<ref name="olympiasymbol" /> [[Olümpiadeviis]]i "Citius. Altius. Fortius" (e.k. 'kiiremini, kõrgemale, tugevamini') visandas [[1894]]. aastal [[Pierre de Coubertin]], ja seda on ametlikult deviisina kasutatud [[1924]]. aastast. Olümpiadeviisi sõnastas esimesena Coubertini sõber [[dominiiklased|dominikaani]] [[preester]] [[Henri Didon]] [[1891]]. aasta Pariisi noortekogunemisel.<ref name="sMXW1" /> Coubertini olümpismi põhimõtted on võetud kokku [[olümpiaprintsiip|olümpiaprintsiibis]]: {{cquote |Olümpiamängudel pole tähtis võit, vaid osavõtt, nii nagu eluski, kus tähtsaim pole tulemus, vaid selle poole püüdlemine. Eesmärk pole vallutada, vaid hästi võidelda.<ref name="olympiasymbol" /> }} Paar kuud enne olümpiamänge toimub [[Olümpia]]s [[Vana-Kreeka]] aegseid rituaale järgiv tseremoonia, mille käigus süüdatakse [[olümpiatuli]]. Preestrinnat kehastav naine süütab [[nõguspeegel|nõguspeegli]] ja päikesekiirte abil tõrviku; saadud leegiga süüdatakse [[olümpiatõrvik]]. Olümpiast viiakse olümpiatuli tõrvikuteatejooksuga olümpialinna olümpiastaadionile, kus avatseremoonia ajal süüdatakse viimase tõrvikuteatega pidulikult alaline olümpiatuli.<ref name="4eou7" /> Kuigi olümpiatuli on kuulunud olümpiamängude sümbolite hulka alates [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]], korraldati esimene tõrvikuteatejooks enne [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamänge]], kui [[Kolmas Riik|Saksamaa]] valitsus soovis levitada [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikku]] [[ideoloogia]]t.<ref name="olympiasymbol" /> [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aastal]] võeti kasutusele [[olümpiamaskott]] – võõrustava maa kultuurist inspireeritud loom või inimkuju. Olümpiamaskoti olulisus olümpismi sümbolina on kasvanud pärast [[1980]]. aastat, kui [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängudeks]] loodud karupoeg [[Miša]] sai maailmatuntuks.<ref name="fuv9Y" /> [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta Pekingi olümpiamängude]] maskotiks oli viis [[Fuwa]]-tegelast, kes sümboliseerisid [[hiina kultuur]]i viite olulist [[feng shui]] elementi.<ref name="810Mc" /> == Tseremooniad == {{vaata|Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia}} {{vaata|Olümpiamängude autasustamistseremoonia}} === Avatseremoonia === [[Fail:2012 Summer Olympics opening ceremony (15).jpg|pisi|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012. aasta Londoni suveolümpiamängude]] avatseremoonia]] Olümpiamängude avatseremoonia koosneb [[olümpiaharta]]ga sätestatud rituaalidest ning toimub enne olümpiamängude esimest võistluspäeva.<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Praegusel kujul sai avatseremoonia traditsioon alguse [[1920. aasta suveolümpiamängud|1920. aasta olümpiamängudel]] [[Antwerpen]]is.<ref name="MuHbR" /> Avatseremoonia algab tavaliselt võõrustava maa lipu heiskamisega, misjärel mängitakse või lauldakse võõrustava maa [[hümn]]i. Sellele järgneb kunstiline programm, mis koosneb võõrustava maa [[kultuur]]i iseloomustavast [[muusika]]st, [[laul]]ust, [[tants]]ust ja [[teater|teatrist]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> Avatseremoonia kunstiline programm on muutunud üha vaatemängulisemaks ja keerukamaks, kuna iga võõrustav maa soovib pakkuda võrreldes eelmiste avatseremooniatega meeldejäävamat etendust. Pekingi olümpiamängude avatseremoonia maksis hinnanguliselt 100 miljonit [[USA dollar|dollarit]], millest enamik kulus kunstilise programmi ettevalmistustele.<ref name="7hEGi" /> Kunstilisele programmile järgneb osavõtjate paraad, kus võistlejad sisenevad [[staadion]]ile maade kaupa. Paraadi avab olümpiamängude sünnimaa [[Kreeka]] ja viimasena siseneb võõrustav maa; ülejäänud maad sisenevad tähestikulises järjekorras vastavalt võõrustava maa keelele. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] toodi esimesena staadionile [[Kreeka lipp]], aga Kreeka delegatsioon saabus kõige viimasena. Olümpiamängud kuulutab pärast korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõnesid ametlikult avatuks võõrustava maa [[riigipea]]. Teatejooksjad kannavad staadionile [[olümpiatõrvik]]u ning viimane jooksja (tavaliselt võõrustava maa tuntud või edukas olümpiasportlane) süütab [[olümpiatuli|olümpiatule]].<ref name="olympiaharta" /><ref name="avats1" /> === Lõputseremoonia === [[Pilt:Birdsclosing.jpg|pisi|Sportlased on [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e lõputseremoonial kogunenud staadionile]] Olümpiamängude lõputseremoonia toimub pärast kõikide võistlusalade lõppemist. Staadionile sisenevad igat osa võtnud maad esindavad lipukandjad ja neile järgnevad sportlased, kes tulevad kõik koos, rahvuste vahel vahet tegemata. Riigihümnide saatel heisatakse kolme maa lipud – olümpiamängude sünnimaa Kreeka, võõrustava maa ja järgmisi suve- või taliolümpiamänge võõrustava maa lipp. Olümpiamängud kuulutab ametlikult lõppenuks korralduskomitee ja ROK-i presidendi kõned, misjärel kustutatakse olümpiatuli.<ref name="olympiaharta" /> Nn [[Antwerpeni tseremoonia]] ajal ulatab olümpialinna linnapea [[olümpialipp|olümpialipu]] ROK-i presidendile, kes annab selle edasi järgmiste olümpiamängude olümpialinna linnapeale.<ref name="syylx" /> Järgmisi olümpiamänge võõrustav maa saab seejärel võimaluse tutvustada oma maa kultuuri kunstilise lühiprogrammiga.<ref name="0RBUa" /> === Autasustamistseremoonia === [[Pilt:CyclingTeamPursuitBeijing2008.jpg|pisi|Autasustamistseremoonia [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el]] Autasustamistseremoonia toimub pärast iga võistlusala lõppu. Võistlusala võitja ning teise ja kolmanda koha saavutanud sportlane või võistkond seisavad kolmeastmelisel poodiumil – võitja teistest veidi kõrgemal –, kus ROK-i liige annab neile üle medalid. Olümpiavõitja maa lühendatud hümni saatel heisatakse masti kõigi kolme medalisti maade lipud.<ref name="olympiaharta" /> Autasustamistseremoonial osalevad ka võõrustava maa [[vabatahtlik]]ud, kes aitavad medaleid üle anda ja lippu heisata.<ref name="tSN92" /> == Spordialad == {{vaata|Olümpiaspordialad}} [[Olümpiamängude programm]]i kuulub 35 spordiala, 30 [[distsipliin (sport)|distsipliini]] ja peaaegu nelisada [[võistlusala]]. [[Maadlus]] on näiteks [[suveolümpiamängud]]e spordiala, mis koosneb kahest distsipliinist – [[Kreeka-Rooma maadlus]]est ja [[vabamaadlus]]est, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks.<ref name="yK6pE" /> Suveolümpiamängude programmis on 26 ja [[taliolümpiamängud]]e programmis 15 spordiala.<ref name="Sports" /> Igas suveolümpiamängude programmis on olnud [[kergejõustik olümpiamängudel|kergejõustik]], [[ujumine olümpiamängudel|ujumine]], [[vehklemine olümpiamängudel|vehklemine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]] ning igas taliolümpiamängude programmis [[murdmaasuusatamine olümpiamängudel|murdmaasuusatamine]], [[iluuisutamine olümpiamängudel|iluuisutamine]], [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]], [[kahevõistlus olümpiamängudel|kahevõistlus]], [[suusahüpped olümpiamängudel|suusahüpped]] ja [[kiiruisutamine olümpiamängudel|kiiruisutamine]]. Uued olümpiaspordialad, näiteks [[sulgpall olümpiamängudel|sulgpall]], [[korvpall olümpiamängudel|korvpall]] ja [[võrkpall olümpiamängudel|võrkpall]], pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varasematel olümpiamängudel, on hiljem programmist välja jäetud.<ref name="Sports" /> Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROK-i tunnustusega [[rahvusvahelised spordiföderatsioonid]], kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROK-i tunnustuse on praeguseks saanud 35 rahvusvahelist spordiföderatsiooni.<ref name="bidpro" /> ROK on tunnustanud ka spordialasid, mis ei kuulu olümpiamängude programmi – need spordialad ei ole ametlikud olümpiaspordialad, kuid neid võidakse olümpiamängude programmi arvata programmi ülevaatamisel, mis leiab aset esimesel [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärgul]] pärast olümpiamängude toimumist.<ref name="bidpro" /><ref name="du9Eh" /> Spordiala võetakse programmi või arvatakse sellest välja ROK-i liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.<ref name="lvESZ" /> Mitmed ROK-i tunnustusega spordialad ei ole kunagi olümpiamängude programmi kuulunud, sealhulgas [[male]] ja [[lainelauasõit]].<ref name="VFvY9" /> [[2004]]. aasta oktoobris-novembris lõi ROK [[olümpiaprogrammi komisjon]]i, mille ülesandeks oli vaadata üle nii olümpiamängude programmi kuuluvad kui ka ROK-i tunnustusega programmivälised spordialad; komisjoni eesmärk oli luua ühtne arusaam olümpiamängude programmi koostamisest.<ref name="factsheetsports" /> Olümpiaprogrammi komisjon sõnastas seitse kriteeriumit, mille põhjal hinnata, kas spordiala peaks võtma olümpiamängude programmi – spordiala ajalugu ja traditsioonid, mitmekülgsus, populaarsus ning avalik kuvand; sportlaste tervis; spordiala reguleeriva rahvusvahelise spordiföderatsiooni staatus; võistluste korraldamise kulud.<ref name="factsheetsports" /> Nende kriteeriumite põhjal valminud analüüsi tulemusel jäi sõelale viis spordiala, mida võtta [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e programmi – [[golf]], [[karate]], [[ragbi]], [[rulluisusport]] ja [[seinatennis]].<ref name="factsheetsports" /> Pakutud spordialade nimekirja vaatas üle ROK-i täitevkomitee, kes saatis selle arutamisele [[2005]]. aasta ROK-i istungjärgule [[Singapur]]is; komisjoni pakutud viiest spordialast pandi hääletusele karate ja seinatennis, kuid kummalgi ei õnnestunud saada vajalikku kahte kolmandikku häältest, et saavutada olümpiaspordiala staatus.<ref name="factsheetsports" /> [[2009]]. aasta ROK-i istungjärgul hääletati olümpiaspordialade hulka golf ja ragbi, milles võisteldakse [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016.]] ja [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref name="golf" /> [[2002]]. aasta ROK-i istungjärgul [[Mexico]]s otsustati suveolümpiamängude programmi piirata kuni 28 spordiala, 301 võistluse ja 10 500 sportlaseni.<ref name="factsheetsports" /> Kolm aastat hiljem ROK-i istungjärgul Singapuris otsustati 2012. aasta suveolümpiamängude programmist välja arvata [[pesapall olümpiamängudel|pesapall]] ja [[pehmepall olümpiamängudel|pehmepall]]. Kuna hääletusele pandud uued spordialad ei saanud vajalikke arvu hääli, võisteldi 2012. aastal Londonis vaid 26 spordialal.<ref name="factsheetsports" /> 2016. ja 2020. aasta suveolümpiamängude programmis on taas 28 spordiala – lisanduvad [[ragbi olümpiamängudel|ragbi]] ja [[golf olümpiamängudel|golf]].<ref name="golf" /> === Amatöör- ja profisport === [[Fail:Jim Thorpe 1912b.jpg|pisi|püsti|vasakul|[[Jim Thorpe]] [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta olümpiamängud]]el]] [[Pierre de Coubertin]]i nägemus olümpiamängudest oli mõjutatud [[Suurbritannia erakoolid]]es järgitud [[aristokraat]]ide [[eetos]]est,<ref name="eassom" /> mille kohaselt on sport oluline osa haridusest – seda hoiakut iseloomustab väljend "terves kehas terve vaim" ([[ladina keel|ld k]] ''mens sana in corpore sano''). Eetose järgi pidi härrasmees olema oskuslik igal alal, mitte parim ühel kindlal alal; levinud oli ka arusaam, et harjutamine või treenimine on võrdne petmisega, kuna see annab kutselisele sportlasele ebaõiglase eelise nende ees, kes harrastavad sporti vaid [[hobi]] korras.<ref name="eassom" /> [[Fail:Nagano 1998-Russia vs Czech Republic.jpg|pisi|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e [[jäähoki olümpiamängudel|jäähoki]]võistluse kuldmedalimäng Venemaa ja Tšehhi vahel; alates neist olümpiamängudest on [[NHL]]i profisportlastel lubatud olümpiamängudel võistelda]] [[Elukutseline sportlane|Kutseliste sportlaste]] osalemise keeld on tekitanud nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos mitmeid vastuolusid. [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aasta]] [[viievõistlus (kergejõustik)|viie]]- ja [[kümnevõistlus]]e [[olümpiavõitja]] [[Jim Thorpe]] jäi medalitest ilma, kui selgus, et ta oli enne olümpiamänge mänginud poolprofitasemel [[pesapall]]i. ROK tagastas Thorpe'i medalid postuumselt tema lastele [[1983]]. aastal.<ref name="tDTdl" /> [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i ja [[Austria olümpiamängudel|Austria]] suusatajad boikottisid [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936. aasta taliolümpiamänge]], et avaldada toetust oma treeneritele, kes ei saanud olümpiamängudel võistelda, kuna nad teenisid suusatamisega raha ning neid peeti seetõttu profisportlasteks.<ref name="3Kxxc" /> Koos ühiskonna sotsiaalse arenguga [[20. sajand]]il aegus ka amatöörsportlase kui aristokraatliku härrasmehe arusaam.<ref name="eassom" /> Amatöörsportlase kuvandit nõrgestasid lisaks [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja kommunistliku [[Ida-Euroopa]] riiklikult rahastatavad "täiskohaga amatöörsportlased", kes olid [[läänemaailm|läänemaade]] isefinantseerivate amatöörsportlastega võrreldes ebavõrdses eelisseisundis. ROK ei soovinud esialgu siiski amatöörspordi reeglit muuta.<ref name="zwVsh" /> Amatööri nõue hakkas [[Olümpiaharta]]s järk-järgult leevenema [[1970. aastad|1970. aastatel]]. Pärast 1988. aasta olümpiamänge otsustas ROK rahvusvaheliste spordiföderatsioonide nõusolekul lubada kõigil profisportlastel olümpiamängudel osaleda.<ref name="EgEJF" /> [[2004]]. aasta seisuga ei võistle profisportlased olümpiamängudel ainult [[poks olümpiamängudel|poks]]i- ja [[maadlus olümpiamängudel|maadlus]]võistlustel, kuigi nende amatööri staatus põhineb võistlusreeglitel, mitte sissetulekul, kuna nii poksijad kui ka maadlejad saavad oma maa rahvuslikult olümpiakomiteelt rahalist toetust. == Vastuolud == {{vaata|Olümpiamängude skandaalid ja vastuolud}} === Boikotid === [[Fail:Olympic boycotts 1976 1980 1984.PNG|pisi|püsti=1.35|Kaart maadega, kes boikottisid [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976. aasta]] (kollasega), [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta]] (sinisega) ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aasta suveolümpiamänge]] (punasega)]] Alates olümpiamängude taaselustamisest [[1896. aasta olümpiamängud|1896. aastal]] on kõigil olümpiamängudel võistelnud [[Austraalia olümpiamängudel|Austraalia]], [[Prantsusmaa olümpiamängudel|Prantsusmaa]], [[Suurbritannia olümpiamängudel|Suurbritannia]] ja [[Šveits olümpiamängudel|Šveits]]i rahvuskoondised. Vahel võib maa olümpiamängudelt kõrvale jääda, kuna selle sportlastel ei õnnestu olümpianorme täita, vahel võib maa otsustada olümpiamänge [[boikott]]ida. [[Iirimaa Olümpiakomitee]] boikottis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta Berliini suveolümpiamänge]], kuna ROK nõudis, et nende delegatsioon esindaks vaid [[Iirimaa]]d, mitte [[Iiri saar]]t.<ref name="OFPOf" /> [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aasta Melbourne'i suveolümpiamängudega]] kaasnes kolm boikotti: [[Holland olümpiamängudel|Holland]], [[Hispaania olümpiamängudel|Hispaania]] ja Šveits, kes protestisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tegevuse vastu [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] ajal, osalesid siiski [[Stockholm]]i [[ratsasport|ratsaspordivõistlustel]]; [[Kambodža olümpiamängudel|Kambodža]], [[Egiptus olümpiamängudel|Egiptus]], [[Iraak olümpiamängudel|Iraak]] ja [[Liibanon olümpiamängudel|Liibanon]] loobusid osalemisest [[Suessi kriis]]i tõttu; [[Hiina Rahvavabariik olümpiamängudel|Hiina Rahvavabariik]] boikottis olümpiamänge, kuna [[Hiina Vabariik olümpiamängudel|Hiina Vabariigil]] oli lubatud osaleda.<ref name="dnnuN" /> [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972.]] ja [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976.]] aastal ähvardasid mitmed [[Aafrika]] maad olümpiamänge boikottida, kui ROK ei keela [[Lõuna-Aafrika Vabariik olümpiamängudel|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] ja [[Zimbabwe olümpiamängudel|Rodeesia]] (hilisem Zimbabwe) osalemist nende maade [[rassiline segregatsioon|rassilise eraldatuse poliitika]] tõttu. Aafrika riigid nõudsid ka [[Uus-Meremaa olümpiamängudel|Uus-Meremaa]] osalemise keelamist, kelle rahvuslik [[ragbi]]meeskond oli mänginud [[apartheid]]irežiimiga [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]]. ROK nõustus esimeste nõudmiste osas, kuid ei keelanud Uus-Meremaa osalemist, selgitades, et ragbi ei ole olümpiaspordiala.<ref name="montreal" /> 20 Aafrika maad koos [[Guyana olümpiamängudel|Guyana]] ja Iraagiga viisid sellest tulenevalt ähvarduse täide ja boikottisid 1976. aastal Montreali suveolümpiamänge, kuigi mõned nende maade sportlased olid juba jõudnud võistelda.<ref name="montreal" /><ref name="srJ6W" /> Samu olümpiamänge otsustas boikottida ka Hiina Vabariik, kuna Hiina Rahvavabariik oli survestanud Montreali korralduskomiteed, et see takistaks Hiina Vabariigi rahvuskoondisel oma nime all võistelda. Hiina Vabariik keeldus korraldajate pakutud kompromissist, mille järgi lubati neil võistelda [[Hiina Vabariigi lipp|Hiina Vabariigi lipu]] all ja kasutada [[Hiina Vabariigi hümn]]i, kuid nad pidid muutma maa nime.<ref name="PCfme" /> Hiina Vabariik naasis olümpiamängudele alles [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastal]] nime all [[Hiina Taipei]] koos eri lipu ja hümniga.<ref name="WFefu" /> [[1980]]. ja [[1984]]. aastal boikottisid [[külm sõda|külma sõja]] konfliktipooled teineteise korraldatud olümpiamänge. Protestiks [[Nõukogude-Afganistani sõda|Nõukogude Liidu Afganistani sissetungi]] vastu, loobusid [[1980. aasta suveolümpiamängud|1980. aasta Moskva suveolümpiamängudel]] osalemast 65 maad; boikoti tõttu vähenes osalenud maade arv 81-ni, mis oli vähim arv alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]].<ref name="RNlLM" /> Vastuboikotina ei osalenud Nõukogude Liit ja Ida-Euroopa 14 kommunistlikku maad (v.a [[Rumeenia olümpiamängudel|Rumeenia]]) [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el Los Angeleses, tuues põhjuseks korraldajate suutmatuse tagada sportlaste ohutust. Nõukogude Liidu ametnikud õigustasid olümpiamängudel osalemisest loobumist väitega, et "[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on pead tõstmas [[šovinism]] ja Nõukogude Liidu vastane hüsteeria".<ref name="NHagz" /> Los Angelese olümpiamänge boikottinud maad korraldasid sama aasta juulis ja augustis [[1984. aasta sõprusmängud|sõprusmängude]]-nimelised spordipidustused.<ref name="I4BeQ" /><ref name="LfIC3" /> Enne [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aasta olümpiamänge]] kõlasid üleskutsed boikottida nii hiina kaupu kui ka Pekingi olümpiamänge, et avaldada meelt Hiina [[inimõigused|inimõiguste]] rikkumiste, [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti]] vägivalla ning jätkuva [[Dārfūri konflikt]]i vastu; ükski maa boikotti siiski ei toetanud.<ref name="uo3aP" /><ref name="7KJkP" /> [[2008]]. aasta augustis kutsus [[Gruusia]] valitsus üles [[Gruusia sõda|Lõuna-Osseetia konflikti]] tõttu boikottima [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta Sotši taliolümpiamänge]].<ref name="sVNTI" /><ref name="sJj6O" /> === Poliitika === [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-G00630, Sommerolympiade, Siegerehrung Weitsprung.jpg|pisi|Olümpiavõitja [[Jesse Owens]] poodiumil [[kaugushüpe|kaugushüppe]] autasustamistseremoonia ajal [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta]]l [[Berliin]]is]] Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref name="gOpKZ" /> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref name="uEPSv" /> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaade]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref name="LMc07" /><ref name="DiQX3" /> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes Nõukogude Liidust olümpiamängudel ülemvõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref name="JdrEq" /> Olümpiamänge on poliitiliste vaadete edastamiseks kasutanud ka üksiksportlased. [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[Mexico]]s tõstsid Ameerika Ühendriikide kergejõustiklased, võitja [[Tommie Smith]] ja kolmanda koha saavutanud [[John Carlos]], [[200 meetri jooks]]u autasustamistseremoonia hümni ajal musta poksikindaga rusikas käe, juhtides sellega tähelepanu [[inimõigused|inimõigustele]] ja [[diskrimineerimine|diskrimineerimisele]]; protestiavaldusega ühines teise koha saavutanud [[Austraalia|austraallane]] [[Peter Norman]], kandes rinnas inimõigusi toetavat märki. Juhtunu tõttu pidi [[USA Olümpiakomitee]] [[ROK-i president|ROK-i presidendi]] [[Avery Brundage]]'i nõudmisel Smithi ja Carlose koju saatma, kuna vastasel juhul oleks võistlustelt eemaldatud kogu Ameerika Ühendriikide kergejõustikudelegatsioon.<ref name="WAAgA" /> Viimasel ajal on [[Iraan]]i valitsus püüdnud takistada oma maa sportlaste võistlemist [[Iisrael]]i sportlastega. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el jäi pidamata Iraani [[judoka]] [[Arash Miresmaeili]] ja iisraellase [[Ehud Vaks]]i esimese ringi matš. Kuigi ametlikult Miresmaeili diskvalifitseeriti ülekaalu tõttu, kahtlustatakse, et ta vältis võistlust meelega, kuna pärast olümpiamänge andis Iraani valitsus talle 125 000 [[USA dollar|dollarit]] auhinnaraha ehk sama summa, millega premeeriti olümpiavõitjaid.<ref name="2UbS6" /> === Sooritusvõimet suurendavad ained === {{vaata|Doping olümpiamängudel}} [[Fail:Marathon Hicks1904.jpg|pisi|[[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] jooksmas [[maraton]]i [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel]]]] [[20. sajand]]i alguses hakkasid mitmed olümpiasportlased sooritusvõimet parandama ja suurendama [[ravim]]ite abil. [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängude]] [[maraton|maratoni võitnud]] [[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]]ile oli treener andnud [[strühniin]]i.<ref name="VZb0a" /> Ainus sooritusvõime parandamisega seotud surm olümpiamängudel juhtus [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aastal]] [[Rooma]]s, kui [[Taani]] [[jalgrattasport|jalgrattur]] [[Knud Enemark Jensen]] kukkus [[jalgratas|rattalt]] ja hiljem suri; surma uurimine selgitas, et ta oli olnud [[amfetamiin]]i mõju all.<ref name="dopinghistory" /> [[1960. aastad|1960. aastate]] keskel hakkasid spordiföderatsioonid [[doping|sooritusvõimet suurendavate ainete kasutamist]] keelustama; ROK keelustas selle [[1967]]. aastal.<ref name="7vkTc" /> Esimese olümpiasportlasena andis positiivse dopinguproovi [[Rootsi]] [[moodne viievõistlus|viievõistleja]] [[Hans-Gunnar Liljenwall]], kellelt võeti [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta olümpiamängud]]el võidetud pronksmedal [[alkohoolsed joogid|alkoholi]] tarvitamise tõttu.<ref name="nfeyy" /> Kõige enam on kõneainet pakkunud [[Kanada]] [[sprinter]]i [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] dopingujuhtum – Johnson kaotas [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aastal]] [[Seoul]]is [[maailmarekord]]iga võidetud [[100 meetri jooks]]u olümpiakulla [[stanozolol]]i tarvitamise tõttu. Tema kuldmedal anti teise koha omanikule Ameerika Ühendriikide sprinterile [[Carl Lewis]]ele, kes oli enne olümpiamänge andnud samuti positiivse dopinguproovi.<ref name="7gpng" /> [[1999]]. aastal asutas ROK dopinguvastase võitluse tõhustamiseks [[Maailma Dopinguvastane Agentuur|Maailma Dopinguvastase Agentuuri]] ([[WADA]]). Positiivsete dopinguproovide arv kasvas [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aasta suve-]] ja [[2002. aasta taliolümpiamängud]]el märgatavalt – keelatud ainete kasutamise tõttu diskvalifitseeriti mitu [[tõstmine|tõstmise]] ja [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamise]] medalisti. [[2006. aasta taliolümpiamängud]]el osutus dopinguproov positiivseks vaid ühel sportlasel, [[laskesuusatamine|laskesuusataja]] [[Olga Medvedtseva]]l, kes jäi ilma hõbemedalist. ROK-i loodud dopinguvastane koodeks ja sellega seotud rahvusvahelised standardid on eeskujuks kõigile spordiföderatsioonidele.<ref name="xhHk9" /> [[2008. aasta suveolümpiamängud|Pekingi olümpiamängudel]] võttis WADA dopingutarvitamise avastamiseks nii vere- kui ka uuriniproove kokku 3667 sportlaselt. Enne Pekingi olümpiamänge keelasid rahvuslikud olümpiakomiteed mitmel sportlasel dopingukahtluse tõttu osalemise; olümpiamängude ajal osutusid positiivseks vaid kolme sportlase dopinguproovid.<ref name="dopinghistory" /><ref name="X9jOE" /> === Sooline diskrimineerimine === {{vaata|Naised olümpiamängudel}} [[Fail:Charlotte Cooper.jpg|püsti|pisi|[[Suurbritannia]] [[tennis]]ist [[Charlotte Cooper]] oli [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal]] esimene naisolümpiavõitja]] Kuigi naistel oli lubatud esimest korda olümpiamängudel osaleda juba [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900. aastal Pariisis]], võistles [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] 35 maad, kelle delegatsiooni ei kuulunud ühtegi naissportlast.<ref name="nytimes.com" /> Järgnevatel aastatel langes nende maade arv märkimisväärselt. [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000. aastal]] olid esimest korda esindatud [[Bahrein olümpiamängudel|Bahrein]]i naissportlased: [[ujumine|ujuja]] [[Fatema Hameed Gerashi]] ja kergejõustiklane [[Mariam Mohamed Hadi Al Hilli]].<ref name="EjyWm" /> [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta olümpiamängudel]] võistlesid esimest korda [[Afganistan olümpiamängudel|Afganistan]]i naissportlased: kergejõustiklane [[Robina Muqimyar]] ja [[džuudo|judoka]] [[Fariba Rezayee]].<ref name="6OjTt" /> Neile maadele järgnes [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008. aastal]] [[Araabia Ühendemiraadid olümpiamängudel|Araabia Ühendemiraadid]], mida esimeste naistena esindasid ''[[taekwondo]]'' võitleja [[Maitha Al Maktum]] ja [[ratsasport]]lane [[Latifa Al Maktum]]; mõlemad kuuluvad [[Dubai emiraat|Dubai]] [[Āl Maktūm|valitsevasse perekonda]].<ref name="h24ou" /> [[2010]]. aastaks ei olnud naissportlast olümpiamängudele saatnud veel vaid kolm maad: [[Brunei olümpiamängudel|Brunei]], [[Saudi Araabia olümpiamängudel|Saudi Araabia]] ja [[Katar olümpiamängudel|Katar]]. Brunei oli osalenud ainult kolmedel olümpiamängudel, saates igal korral ühe meessportlase; Saudi Araabia ja Katar olid olnud olümpiamängudel esindatud juba aastakümneid, kuid vaid meessportlastest koosneva delegatsiooniga. 2010. aastal teatas ROK, et kavatseb neid maid survestada, et nad kaasaks naissportlasi [[2012. aasta suveolümpiamängud]]e koondisse. [[ROKi Naised ja Sport komisjon|ROK-i komisjoni Naised ja Sport]] eesistuja [[Anita DeFrantz]] arvas, et naiste võistlemist takistavatele maadele ei tohiks olümpiamängudel osalemist lubada. Hiljem teatas [[Katari Olümpiakomitee]], et plaanib 2012. aasta olümpiamängudele saata kuni neli naissportlast, kes võistlevad [[laskesport|laskmises]] ja [[vehklemine|vehklemises]]. [[2008]]. aastal nõudis [[Lähis-Ida]] [[inimõigused|inimõiguste]] organisatsiooni [[Institute for Gulf Affairs]] direktor [[Ali Al-Ahmed]], et Saudi Araabial keelataks olümpiamängudel osalemine, kuna naissportlaste diskrimineerimine rikub [[olümpiaharta]] põhimõtteid. Ta sõnas: "Viimase 15 aasta jooksul on paljud rahvusvahelised [[vabaühendus]]ed näinud suurt vaeva veenmaks ROK-i, et see enda kehtestatud [[sooline võrdõiguslikkus|soolise diskrimineerimise vastaseid]] sätteid rangemalt järgiks. [...] Kuigi naissportlaste arv on olümpiamängudel kasvanud, ei ole ROK julgenud diskrimineerivaid maid jõulisemalt survestada ega nende osalemist olümpiamängudel keelata."<ref name="nytimes.com" /> [[2010]]. aasta juulis kirjutas ajaleht [[The Independent]]: "ROK-ilt nõutakse üha valjemini Saudi Araabia osalemise keelamist, kuna 2012. aastal saab see ilmselt olema ainus maa, kelle koondisse ei kuulu naissportlast. [...] Kui Saudi Araabia [...] saadab Londonisse vaid meessportlastest koosneva delegatsiooni, kaasnevad sellega naiste võrdseid õigusi nõudvad protestid, mis võivad omakorda häirida olümpiamängude korraldust."<ref name="zuW7V" /> 2012. aasta Londoni olümpiamängudel kuulusid naissportlased esimest korda olümpiamängude ajaloos kõigi osalevate maade koondisse:<ref name="uindr" /> Saudi Araabia delegatsioonis oli kaks ja Kataril neli naissportlast ning Bruneil üks naissportlane. Katar määras ühe oma naissportlase, laskur [[Bahiya al-Hamad]]i avatseremoonia lipukandjaks.<ref name="crByZ" /> Londoni olümpiamängudel võitis [[Pärsia laht|Pärsia lahe]] maade esimese naissportlasena olümpiamedali Bahreini jooksja [[Maryam Yusuf Jamal]], kes saavutas [[1500 meetri jooks]]us kolmanda koha.<ref name="khOHD" /> Ainus olümpiaspordiala, kus mehed ja naised koos võistlevad, on ratsasport, kus puuduvad näiteks naiste võistlused või meeste [[koolisõit]] jms. [[2008]]. aasta seisuga oli olümpiamängudel rohkem meeste- kui naistevõistlusalasid. Naised saavad siiski võistelda kõigil spordialadel, kus mehedki – viimase spordialana lisandus 2012. aastal olümpiamängude programmi naiste [[poks]].<ref name="dzBXb" /> Praegu ei võistle mehed kahel olümpiamängude võistlusalal: [[kujundujumine olümpiamängudel|kujundujumine]] ja [[iluvõimlemine olümpiamängudel|iluvõimlemine]]. === Sõjad ja terrorism === Sõja tõttu on jäänud mängudega pühitsemata kolm [[olümpiaad]]i – [[1916. aasta suveolümpiamängud]] jäid ära [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ning 1940. ja 1944. aasta suve- ja taliolümpiamängud [[teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonia päeval puhkes [[Lõuna-Osseetia]]s [[Gruusia sõda|sõda]] [[Venemaa]] ja [[Gruusia]] vahel; [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush|Bush]] ja [[Venemaa peaminister]] [[Vladimir Putin|Putin]], kes osalesid olümpiamängude avamispidustustel, vestlesid puhkenud sõjalisest konfliktist [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina presidendi]] [[Hu Jintao]] korraldatud lõunasöögil.<ref name="J6aVF" /> [[Laskmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|Laskmise 10 m õhupüstoli võistluse]] autasustamistseremoonial seisid ühel poodiumil pronksmedalist [[Nino Salukvadze]] Gruusiast ja hõbemedalist [[Natalia Paderina]] Venemaalt; pärast tseremooniat sportlased embasid ning sellest kujunes üks Pekingi olümpiamängude kõige enam kõlapinda tekitanud sündmus.<ref name="AMWsF" /> [[Terrorism]] on mõjutanud mitmeid olümpiamänge. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aasta Müncheni suveolümpiamängudel]] [[pantvang]]istas [[Palestiinlased|Palestiina]] terrorirühmitus [[Must September]] üksteist [[Iisrael]]i delegatsiooni liiget. [[Terrorist]]id tapsid kaks iisraellast kohe pärast pantvangi võtmist ja ülejäänud üheksa ebaõnnestunud vabastusoperatsiooni käigus. Üks Saksa politseinik ja viis terroristi said samuti surma.<ref name="POTMo" /> [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta suveolümpiamängudel]] plahvatas olümpiapargis pomm, mis tappis kaks ja vigastas 111 inimest. Plahvatuse korraldamises mõisteti süüdi Ameerika Ühendriikide terrorist [[Eric Rudolph]], kellele määrati [[eluaegne vangistus|eluaegne vanglakaristus]].<ref name="Ebp8K" /> [[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta Salt Lake City taliolümpiamängudel]], mis toimusid vaid viis kuud pärast [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri terrorirünnakuid]], rakendati olümpiaajaloo kõige rangemaid turvameetmeid. Avatseremoonial mälestati terrorirünnakutes hukkunuid: [[Ground Zero]]l lehvis lipp, New Yorgi politseinik [[Daniel Rodriquez]] laulis isamaalist laulu "[[God Bless America]]" ning New Yorgi politseinikud ja tuletõrjujad seisid auvalves. Alates Salt Lake City olümpiamängudest on turvalisuse tagamine ja terrorirünnakute ennetamine üks olümpiakorralduse peamisi probleeme.<ref name="d2tV3" /> == Kodakondsus == === ROK-i kodakondsusreeglid === Olümpiaharta näeb ette, et olümpiasportlane peab olema teda üles andva rahvusliku olümpiakomitee maa [[kodanik]]. Topelt[[kodakondsus]]ega sportlane tohib esindada vaid ühte maad; kui sportlane soovib esindatavat maad vahetada, peab eelmise maa esindamisest olema möödunud vähemalt kolm aastat – seda aega võib rahvusliku olümpiakomitee ja rahvusvahelise föderatsiooni kokkuleppel ning ROK-i täitevkomitee nõusolekul lühendada või tühistada.<ref name="bidpro" /> Kolmeaastane ooteaeg kehtib ainult topeltkodakondsuse puhul ega laiene juhtudele, kui sportlane muudab kodakondsust või saab teise kodakondsuse. ROK-i kodakondsusreeglid hakkavad kehtima siis, kui sportlasele on uue maa kodakondsus antud.<ref name="CJ6Pw" /> === Kodakondsuse muutmise põhjused === Mõnikord võib kodakondsuse muutmise või teise omandamise ainus ajend olla sportlase soov olümpiamängudel võistelda. Uut kodakondsust soovitakse peamiselt sponsorlepingute ja paremate treeningtingimuste (nt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]) tõttu. Põhjus võib olla ka selles, et sportlasel ei ole oma senise maa lipu all võisteldes õnnestunud olümpianormi täita või rahvusvõistkonda pääseda. Aastatel [[1992]]–[[2008]] emigreerus Ameerika Ühendriikidesse umbes 50 sportlast, kes võtsid Ameerika Ühendriikide kodakondsuse ja esindasid seda maad olümpiamängudel, olles varem esindanud mõnda teist maad.<ref name="0ISQt" /> === Vaidlused === Üks kõige enam kõneainet pakkunud kodakondsuse muutmise juhtumeid olümpiamängude tõttu on olnud [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] jooksja [[Zola Budd]], kes emigreerus [[Suurbritannia]]sse, kuna olümpiamängud olid Lõuna-Aafrika Vabariigis [[apartheid]]i poolt keelustatud. Kuigi Buddil oli õigus Suurbritannia kodakondsust saada, kuna ta vanaisa oli sündinud Suurbritannias, heitis Briti avalikkus valitsusele ette, et see olevat Buddi kodakondsustaotluse kulgu kiirendanud.<ref name="Jlxx5" /> Kõneainet on pakkunud ka [[Keenia]] jooksja [[Bernard Lagat]], kes sai Ameerika Ühendriikide kodakondsuse [[2004]]. aasta mais. Keenia põhiseaduse järgi peab Keenia kodanik teise riigi kodakondsuse saamisel Keenia kodakondsusest loobuma. Kuigi Lagat oli juba paar kuud olnud Ameerika Ühendriikide kodanik, võistles ta [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta Ateena suveolümpiamängudel]] Keenia lipu all. Kuna Keenia väitis, et Lagat ei olnud enam nende riigi kodanik, oli oht, et ta võib võidetud hõbemedalist ilma jääda. Lagat väitis, et oli alustanud kodakondsuse muutmist [[2003]]. aasta lõpus ning oli arvanud, et saab uue kodakondsuse alles pärast Ateena olümpiamänge.<ref name="Z1NAI" /> [[2008]]. aastal ei pääsenud korvpallur [[Becky Hammon]] oma riigi Ameerika Ühendriikide olümpiakoondisse ning otsustas seetõttu võtta [[Venemaa]] kodakondsuse, kuna soovis väga olümpiamängudel võistelda. Ameeriklased, sealhulgas Ameerika Ühendriikide naiskonna peatreener, kritiseerisid Hammoni tegu.<ref name="asVEW" /> == Olümpiavõitja ja teised medalistid == {{vaata ka|Olümpiavõitja}} [[Fail:1998 Winter Olympics medals.JPG|pisi|püsti|[[1998. aasta taliolümpiamängud]]e medalid]] Igal võistlusalal esimese, teise ja kolmanda koha saavutanud individuaalvõistlejatele või võistkonnaliikmetele antakse autasustamistseremoonial kätte olümpiamedal. Võitjale antakse kuldmedal, mis oli kuni [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastani]] tehtud puhtast [[kuld|kullast]], seejärel kullatud [[hõbe]]dast; praegu valmistatakse kuldmedal kullakattega hõbedast. Kuldmedal peab sisaldama vähemalt kuus grammi puhast kulda.<ref name="CFShy" /> Teise koha saavutanud sportlast autasustatakse hõbemedaliga ning kolmanda koha omanikku pronksmedaliga. [[Ühe kaotuse süsteem]]iga võistlusaladel (nt [[poks]]) ei pruugita kolmandat kohta välja selgitada; sellisel juhul teenivad pronksmedali mõlema poolfinaali kaotajad. [[1896. aasta suveolümpiamängud|Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel Ateenas]] autasustati vaid kahte parimat võistlejat – võitja sai hõbe- ja teise koha omanik pronksmedali. Praegu kasutatav kolme medaliga autasustamine võeti kasutusele [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel Saint Louises]].<ref name="EWtnv" /> Alates [[1948. aasta suveolümpiamängud|1948. aastast]] on neljanda, viienda ja kuuenda koha saavutanud sportlane saanud diplomi, ning alates [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984. aastast]] antakse diplom ka seitsmenda ja kaheksanda koha saavutanule. [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004. aasta suveolümpiamängudel Ateenas]] anti olümpiamedalistidele koos medaliga ka [[oliivipuu]]pärg.<ref name="ZK4tv" /> ROK ei pea võidetud medalite üle arvestust, kuid medalistatistikat avaldavad nii rahvuslikud olümpiakomiteed kui ka meedia, kuna medalivõitude arvu peetakse olümpiamängude edu mõõdupuuks.<ref name="XSHn7" /> ==Olümpialinn ja olümpiamänge võõrustav maa== {{vaata ka|Olümpialinn}} [[Fail:Summer olympics all cities.PNG|pisi|püsti=1.35|Suveolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed suveolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed suveolümpiamängud korraldanud maad siniseks]] [[Fail:Winter olympics all cities.svg|pisi|püsti=1.35|Taliolümpialinnade ja võõrustanud maade kaart. Ühed taliolümpiamängud korraldanud maad on värvitud roheliseks ning vähemalt kahed taliolümpiamängud korraldanud maad siniseks]] Olümpiamängude korraldusõigus antakse tulevasele [[olümpialinn]]ale tavaliselt seitse kuni kaheksa aastat enne mängude toimumist.<ref name="bidpro" /> Olümpialinn valitakse kahes etapis ja valikuprotsess kestab kaks aastat. Olümpiamängude korraldusõigust sooviv linn esitab taotluse oma maa [[rahvuslikud olümpiakomiteed|rahvuslikule olümpiakomiteele]]. Kui ühelt maalt esitab korraldussoovi taotluse mitu linna, peab rahvuslik olümpiakomitee tegema nende vahel sisemise valiku, kuna iga rahvuslik olümpiakomitee saab heaks kiita ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK-ile]] edastada vaid ühe linna kandidatuuri. Pärast taotluste esitamist ROK-ile algab valikuprotsessi esimene etapp – linnad täidavad olümpiamängude korraldamist puudutava põhjaliku ankeedi, kus nad peavad muuhulgas kinnitama, et austavad ja järgivad [[olümpiaharta]]t ja [[ROK-i täitevkomitee]] eeskirju.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" /><ref name="hostcity" /> Ankeete hindavad valitud spetsialistid, kes annavad ROK-ile ülevaate iga linna olümpiamängude korraldusplaanist ja -võimest; hinnangu põhjal valib ROK välja linnad, kes liiguvad edasi valikuprotsessi teise etappi ja saavad [[kandidaatlinn]]a staatuse.<ref name="hostcity" /> Kandidaatlinnad esitavad ROK-ile pikema ja üksikasjalikuma ülevaate olümpiamängude korraldusplaanist. Iga linna kandidatuuri analüüsib põhjalikult määramiskomisjon, kes külastab kandidaatlinnu, vestleb kohalike ametiisikutega ja vaatab üle mängude võimalikud toimumiskohad; vestluse käigus peavad kandidaatlinna ametiisikud kinnitama, et on võimelised olümpiamänge rahastama. Määramiskomisjon koostab kandidaatlinnadest aruande ja esitab selle ROK-ile vähemalt kaks kuud enne planeeritavat [[ROK-i istungjärgud|ROK-i istungjärku]], kus olümpialinn valitakse. ROK-i istungjärk koguneb maal, kus ei asu ühtegi kandidaatlinna. Istungjärgul esitleb kandidaatlinnu ROK-i täitevkomitee, misjärel teevad istungjärgul osalevad ROK-i liikmed kandidaatlinnade vahel olümpialinna lõpphääletuse. Valituks osutuva olümpialinna taotluskomitee ja selle maa rahvuslik olümpiakomitee allkirjastavad ROK-iga kokkuleppe, millega antakse olümpialinnale ja mänge võõrustavale maale ametlikult olümpiamängude korraldusõigus.<ref name="bidpro" /><ref name="olympiaharta" /> [[2016]]. aastaks on olümpiamänge võõrustanud 44 linna ja 23 maad; väljaspool [[Euroopa]]t ja [[Põhja-Ameerika]]t on toimunud vaid kaheksad mängud. Alates [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta Seouli suveolümpiamängudest]] on [[Aasia]] ja [[Okeaania]] piirkonnas peetud neljad mängud, mis on ühe võrra rohkem kui sellele eelnenud 92 aasta jooksul, mil nüüdisaegseid olümpiamänge on korraldatud. [[Rio de Janeiro]], kus toimuvad [[2016. aasta suveolümpiamängud]], on esimene [[Lõuna-Ameerika]] linn, kellele on olümpiamängude korraldusõigus usaldatud. Ühegi [[Aafrika]] maa ega linna kandidatuur ei ole seni edukas olnud. Kõige rohkem olümpiamänge on korraldanud [[Ameerika Ühendriigid]] – kokku kaheksad mängud, millest neli on olnud suve- ja neli taliolümpiamängud. Linnade võrdluses on kõige rohkem mänge – kolmed suveolümpiamängud – korraldanud [[London]]. Suveolümpiamänge on kaks korda korraldanud [[Saksamaa]], [[Austraalia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Kreeka]] ning linnadest [[Los Angeles]], [[Pariis]] ja [[Ateena]]. Peale Ameerika Ühendriikide on taliolümpiamängud toimunud mitmel korral ka Prantsusmaal (kolmel korral) ning [[Šveits]]is, [[Austria]]s, [[Norra]]s, [[Jaapan]]is, [[Kanada]]s ja [[Itaalia]]s (kõigis kahel korral). Linnadest on kahed taliolümpiamängud peetud [[Lake Placid]]is, [[Innsbruck]]is ja [[Sankt Moritz]]is. Eelviimased taliolümpiamängud toimusid [[2010. aasta taliolümpiamängud|2010. aastal]] [[Vancouver]]is; Kanadale on olümpiamängude korraldusõigus antud kolmel korral. Viimased taliolümpiamängud toimusid [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aastal]] [[Sotši]]s, mis olid [[Venemaa]] korraldatud teised mängud, aga esimesed taliolümpiamängud. Järgmised taliolümpiamängud toimuvad [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aastal]] [[Pyeongchang]]is [[Lõuna-Korea]]s. {| class="wikitable" |+ '''Olümpialinnad'''<ref name="T9ECk" /> |- ! rowspan="2" | Aasta ! colspan="2" | [[Suveolümpiamängud]] ! colspan="2" | [[Taliolümpiamängud]] ! colspan="2" | [[Noorte olümpiamängud]] |- ! Olümpiaad !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn !! Nr !! Olümpialinn |- style="background: #efefef;" | 1896 || [[1896. aasta suveolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], [[Kreeka kuningriik|Kreeka]] || || || || |- | 1900 || [[1900. aasta suveolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 1904 || [[1904. aasta suveolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Saint Louis]], [[Ameerika Ühendriigid]]{{ref|d|[a]}} || || || || |- style="font-style:italic;" | 1906 || [[1906. aasta vaheolümpiamängud|Vaheolümpiamängud]]{{ref|d|[b]}} || {{Riigi ikoon|Kreeka kuningriik}} [[Ateena]], Kreeka || || || || |- style="background: #efefef;" | 1908 || [[1908. aasta suveolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], [[Suurbritannia]]{{ref|d|[c]}} || || || || |- | 1912 || [[1912. aasta suveolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]] || || || || |- style="background: #efefef;" |''1916'' || ''[[1916. aasta suveolümpiamängud|VI]]'' || {{Riigi ikoon|Saksa keisririik}} ''[[Berliin]]'', ''[[Saksa keisririik|Saksamaa]]'' → <br /> ''Jäid ära [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu'' || || || || |- | 1920 || [[1920. aasta suveolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Antwerpen]], [[Belgia]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 1924 || [[1924. aasta suveolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || [[1924. aasta taliolümpiamängud|I]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Chamonix]], Prantsusmaa || || |- | 1928 || [[1928. aasta suveolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Amsterdam]], [[Holland]] || [[1928. aasta taliolümpiamängud|II]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], [[Šveits]] || || |- style="background: #efefef;" | 1932 || [[1932. aasta suveolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1932. aasta taliolümpiamängud|III]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 1936 || [[1936. aasta suveolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Berliin]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || [[1936. aasta taliolümpiamängud|IV]] || {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] || || |- style="background: #efefef;" |''1940'' || ''[[1940. aasta suveolümpiamängud|XII]]''|| {{Riigi ikoon|Jaapan}} ''[[Tokyo]], [[Jaapan]] → <br /> {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], [[Soome]] → <br /> Jäid ära [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] tõttu'' || ''[[1940. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| ''{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan → <br /> {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits → <br /> {{Riigi ikoon|Kolmas Riik}} [[Garmisch-Partenkirchen]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || || |- |''1944'' || ''[[1944. aasta suveolümpiamängud|XIII]]''|| {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}'' [[London]], Suurbritannia → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || ''[[1944. aasta taliolümpiamängud|V]]''|| {{Riigi ikoon|Itaalia kuningriik (1861–1946)}}'' [[Cortina d'Ampezzo]], [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia]] → <br /> Jäid ära teise maailmasõja tõttu'' || || |- style="background: #efefef;" | 1948 || [[1948. aasta suveolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || [[1948. aasta taliolümpiamängud|V]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Sankt Moritz]], Šveits || || |- | 1952 || [[1952. aasta suveolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], Soome || [[1952. aasta taliolümpiamängud|VI]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]], [[Norra]] || || |- style="background: #efefef;" | 1956 || [[1956. aasta suveolümpiamängud|XVI]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Melbourne]], [[Austraalia]] + <br /> {{Riigi ikoon|Rootsi}} ''[[Stockholm]], Rootsi''{{ref|d|[d]}}<ref name="lnqqp" /> || [[1956. aasta taliolümpiamängud|VII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia || || |- | 1960 || [[1960. aasta suveolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]], Itaalia || [[1960. aasta taliolümpiamängud|VIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Squaw Valley]], Ameerika Ühendriigid || || |- style="background: #efefef;" | 1964 || [[1964. aasta suveolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]], Jaapan || [[1964. aasta taliolümpiamängud|IX]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], [[Austria]] || || |- | 1968 || [[1968. aasta suveolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Mehhiko}} [[México]], [[Mehhiko]] || [[1968. aasta taliolümpiamängud|X]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Grenoble]], Prantsusmaa || || |- style="background: #efefef;" | 1972 || [[1972. aasta suveolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]], [[Lääne-Saksamaa|Saksamaa]] || [[1972. aasta taliolümpiamängud|XI]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sapporo]], Jaapan || || |- | 1976 || [[1976. aasta suveolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montréal]], [[Kanada]] || [[1976. aasta taliolümpiamängud|XII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} ''[[Denver]], Ameerika Ühendriigid'' → <br /> {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria || || |- style="background: #efefef;" | 1980 || [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Moskva]], [[NSVL|Nõukogude Liit]] || [[1980. aasta taliolümpiamängud|XIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Lake Placid]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 1984 || [[1984. aasta suveolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Los Angeles]], Ameerika Ühendriigid || [[1984. aasta taliolümpiamängud|XIV]] || {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Sarajevo]], [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] || || |- style="background: #efefef;" | 1988 || [[1988. aasta suveolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Seoul]], [[Lõuna-Korea]] || [[1988. aasta taliolümpiamängud|XV]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]], Kanada || || |- | 1992 || [[1992. aasta suveolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Barcelona]], [[Hispaania]] || [[1992. aasta taliolümpiamängud|XVI]] || {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville]], Prantsusmaa || || |- style="background: #efefef;" | 1994 || || || [[1994. aasta taliolümpiamängud|XVII]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra || || |- | 1996 || [[1996. aasta suveolümpiamängud|XXVI]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Atlanta]], Ameerika Ühendriigid || || || || |- style="background: #efefef;" | 1998 || || || [[1998. aasta taliolümpiamängud|XVIII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nagano]], Jaapan || || |- | 2000 || [[2000. aasta suveolümpiamängud|XXVII]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]], Austraalia || || || || |- style="background: #efefef;" | 2002 || || || [[2002. aasta taliolümpiamängud|XIX]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Salt Lake City]], Ameerika Ühendriigid || || |- | 2004 || [[2004. aasta suveolümpiamängud|XXVIII]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]], [[Kreeka]] || || || || |- style="background: #efefef;" | 2006 || || || [[2006. aasta taliolümpiamängud|XX]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], Itaalia || || |- | 2008 || [[2008. aasta suveolümpiamängud|XXIX]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], [[Hiina]]{{ref|d|[e]}}<ref name="5rNBc" /> || || || || |- style="background: #efefef;" | 2010 || || || [[2010. aasta taliolümpiamängud|XXI]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Vancouver]], Kanada ||[[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|I (suve)]] || {{Riigi ikoon|Singapur}} [[Singapur]] |- | 2012 || [[2012. aasta suveolümpiamängud|XXX]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]], Suurbritannia || || || [[2012. aasta noorte taliolümpiamängud|I (tali)]] || | {{Riigi ikoon|Austria}} [[Innsbruck]], Austria |- style="background: #efefef;" | 2014 || || || [[2014. aasta taliolümpiamängud|XXII]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Sotši]], [[Venemaa]] || [[2014. aasta noorte suveolümpiamängud|II (suve)]] || | {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Nanjing]], Hiina |- | 2016 || [[2016. aasta suveolümpiamängud|XXXI]] || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rio de Janeiro]], [[Brasiilia]] || || || [[2016. aasta noorte taliolümpiamängud|II (tali)]]|| {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]], Norra |- style="background: #efefef;" | 2018 || || || [[2018. aasta taliolümpiamängud|XXIII]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Pyeongchang]], Lõuna-Korea || [[2018. aasta noorte suveolümpiamängud|III (suve)]]|| {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Buenos Aires]], Argentina |- | 2020 || [[2020. aasta suveolümpiamängud|XXXII]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tōkyō]], Jaapan || || || [[2020. aasta noorte taliolümpiamängud|III (tali)]]|| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]], Šveits |- style="background: #efefef;" | 2022 || || || [[2022. aasta taliolümpiamängud|XXIV]] || {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Peking]], Hiina || [[2022. aasta noorte suveolümpiamängud|IV (suve)]]|| ei ole veel valitud |- | 2024 || [[2024. aasta suveolümpiamängud|XXXIII]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]], Prantsusmaa || || || [[2024. aasta noorte taliolümpiamängud|IV (tali)]]|| ei ole veel valitud |- style="background: #efefef;" | 2026 || || || [[2026. aasta taliolümpiamängud|XXV]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Milano]] / [[Cortina d'Ampezzo]], Itaalia ||[[2026. aasta noorte suveolümpiamängud|V (suve)]]|| ei ole veel valitud |- | 2028 || [[2028. aasta suveolümpiamängud|XXXIV]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Los Angeles]], USA || || || [[2028. aasta noorte taliolümpiamängud|V (tali)]]|| ei ole veel valitud |} {{note|d|[a]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Chicago]], kuid mängud viidi [[Saint Louis|Saint Louisesse]], kus toimus samal ajal [[maailmanäitus]]. {{note|d|[b]}} Ei olnud ROKi poolt tunnustatud. {{note|d|[c]}} Korraldusõiguse sai esialgu [[Rooma]], kuid mängud viidi [[Vesuuv]]i vulkaani purske tõttu Londonisse. {{note|d|[d]}} Stockholmis peeti [[Ratsasport|ratsaspordi]] võistlused. Ratsutamisvõistluste korraldusõiguse saamiseks pidi Stockholm eraldi kandideerima. Stockholmi viidi olümpiatuli ning seal peeti nii ava- kui ka lõputseremoonia. {{note|d|[e]}} [[Ratsasport|Ratsaspordi]] võistlused peeti [[Hongkong]]is. Kuigi Hongkongil on oma rahvuslik olümpiakomitee, ei pidanud nad ratsutamisvõistluste korraldamiseks eraldi kandideerima, kuna need olid osa Pekingi olümpiamängudest. Erinevalt 1956. aasta Stockholmi ratsutamisvõistlustest ei viidud Hongkongi olümpiatuld ning seal ei peetud olümpiatseremooniaid. ROKi kodulehel on olümpialinnana kirjas ainult Peking. ==Vaata ka== *[[Olümpia kunstikonkursid]] – [[Olümpiaad]] – [[Olümpiadeviis]] – [[Olümpiaembleem]] – [[Olümpiaharta]] – [[Olümpiahümn]] – [[Olümpiakongress]] – [[Olümpiaküla]] – [[Olümpialiikumine]] – [[Olümpialinn]] – [[Olümpialipp]] – [[Olümpiamargid]] – [[Olümpiamuuseumid]] – [[Olümpiamängude auhinnamedal]] – [[Olümpiamängude autasud]] – [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] – [[Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia]] – [[Olümpiamängude mälestusmedal]] – [[Olümpiamündid]] – [[Olümpiaorden]] – [[Olümpiaprintsiip]] – [[Olümpiarituaalid]] – [[Olümpiasolidaarsus]] – [[Olümpiasümbol]] – [[Olümpiatuli]] – [[Olümpiatõotus]] – [[Olümpism]] *[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) *[[Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia]] (ROA) *[[Eesti olümpiamängudel]] – [[Eesti sportlaste olümpiamedalivõidud]] *[[Läti olümpiamängudel]] *[[Äravõetud olümpiamedalite nimekiri]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="britannica">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=16. aprillil 2013}}</ref> <ref name="young">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 12–13. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> <ref name="pindar">{{Netiviide|url= http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0162&redirect=true |pealkiri= Olympian 10 |väljaandja= Pindar |vaadatud=23. märtsil 2013}}</ref> <ref name="crowther">Crowther, Nigel B. (2007). "The Ancient Olympic Games. Sport in Ancient Times.", lk 54. Greenwood Publishing Group. ISBN 978-0-275-98739-8</ref> <ref name="young2">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 14. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="rugby">{{Netiviide|pealkiri=Rugby School motivated founder of Games|väljaandja=Reuters (SI.som)|aeg=8. juuli 2004|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2004-08-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20040823070741/http://sportsillustrated.cnn.com/2004/olympics/2004/07/07/bc.sport.olympics.coubertin/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="young3">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 128. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="iocfactsheet">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf|failitüüp=PDF|aeg=jaanuar 2008|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094019/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1138.pdf}}</ref> <ref name="olympiaharta">{{Netiviide|url=http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|pealkiri=Olümpiaharta|väljaandja=Eesti Olümpiakomitee|vaadatud=13. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2015-01-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150117181839/http://www.eok.ee/ol%C3%BCmpiaharta|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="bidpro">{{Netiviide |pealkiri=Olympic Charter|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/olympic_charter_en.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=18. aprillil 2013|aeg=juuli 2011}}</ref> <ref name="media">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 231. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> <ref name="1vgTU">Swaddling, Judith (2000). "The Ancient Olympic Games (2 ed.)", lk 54. Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70373-5</ref> <ref name="television">{{netiviide| pealkiri=Issues of the Olympic Games| url=http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| publisher=Olympic Primer. LA84 Foundation of Los Angeles| vaadatud=2013-04-05| arhiivimisaeg=2009-04-25| arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090425100112/http://www.la84foundation.org/6oic/primer_text2.htm| url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="QJNCG">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Truce – Myth and Reality by Harvey Abrams|url=http://ablemedia.com/ctcweb/showcase/abrams1.html|väljaandja=Classics Technology Center, AbleMedia.com|vaadatud=12. veebruaril 2013}}</ref> <ref name="movement">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk ci. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> <ref name="q1kZC">Richardson, N.J. (1992). "Panhellenic Cults and Panhellenic Poets. In Lewis, D.M.; Boardman, John; Davies, J.K.. The Fifth Century BC.", lk 227. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-23347-7</ref> <ref name="kommerts">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 194. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="sX4WB">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Games. The Ancient Olympic Games|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/59589/The-ancient-Olympic-Games|väljaandja=Encyclopædia Britannica|vaadatud=29. aprillil 2009}}</ref> <ref name="sportkom">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 192. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="kcAzi">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 59–61. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref> <ref name="free time">{{Netiviide|eesnimi=Bill |perekonnanimi=Carter|Eesnimi 2=Richard|last2=Sandomir |url=http://www.nytimes.com/2008/08/18/sports/olympics/18nbc.html?ref=business&_r=0 |pealkiri=A Surprise Winner at the Olympic Games in Beijing: NBC |väljaandja=The New York Times |aeg=17. august 2008 |vaadatud=7. aprillil 2013}}</ref> <ref name="Jm4hP">{{Netiviide|pealkiri=Ancient Olympic Events|url=http://www.perseus.tufts.edu/Olympics/sports.html|väljaandja=Perseus Project of Tufts University|vaadatud=29. aprillil 2009}}</ref> <ref name="slack2">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 17. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="FsoQ8">Golden, Mark (2009). "Helpers, Horses, and Heroes. Greek Sport and Social Status.", lk 24. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-71869-2</ref> <ref name="sales">Buchanon, Ian; Mallon, Bill (2006). "Historical Dictionary of the Olympic Movement", lk cii. Lanham, MD: Scarecrow Press. ISBN 978-0-8108-5574-8</ref> <ref name="jRneL">Burkert, Walter (1983). "Pelops at Olympia. Homo Necans.", lk 95. University of California Press. ISBN 978-0-520-05875-0</ref> <ref name="olympiasymbol">{{netiviide|pealkiri=The Olympic Symbols|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822175428/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1303.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="nGSPJ">Swaddling, Judith (1999). "The Ancient Olympic Games", lk 90–93. University of Texas Press. ISBN 978-0-292-77751-4</ref> <ref name="avats1">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: Opening Ceremony of the Summer Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf|failitüüp=PDF|aeg=veebruar 2008|vaadatud=17. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094114/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1134.pdf}}</ref> <ref name="9qhHZ">Olympic Museum. "The Olympic Games in Antiquity", lk 2</ref> <ref name="Sports">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/sports |pealkiri=Olympic Sports |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. märtsil 2013}}</ref> <ref name="PyP2Z">{{Netiviide |url= http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |pealkiri= 400 Years of Olimpick Passion |väljaandja= Robert Dover's Games Society |vaadatud= 4. juunil 2010 |arhiivimisaeg= 2010-06-06 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20100606045814/http://www.olimpickgames.co.uk/contentok.php?id=853 |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="factsheetsports">{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |pealkiri=Factsheet: The sports on the Olympic programme |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |vaadatud=27. märtsil 2013 |arhiivimisaeg=2011-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110822174641/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_1135.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="v0X7m">{{Netiviide|url= http://www.olympist.org/summer-olympic-history/revival-of-the-olympic-games.html |pealkiri= Revival of the Olympic Games |väljaandja= Olympist.org |vaadatud=24. märtsil 2013}}</ref> <ref name="golf">{{Netiviide|pealkiri=Golf, rugby added for 2016 and 2020|väljaandja=ESPN.com. Associated Pess.|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=4545111|aeg=9. oktoober 2009|vaadatud=27. märtsil 2013}}</ref> <ref name="6hXL2">Young, David C. (2004). "The Beginnings. A Brief History of the Olympic Games.", lk 144. Wiley-Blackwell. ISBN 978-1-4051-1130-0</ref> <ref name="eassom">Eassom, Simon (1994). "Critical Reflections on Olympic Ideology", lk 120–123. Ontario: The Centre for Olympic Studies. ISBN 978-0-7714-1697-2</ref> <ref name="UFEFz">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 28. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="montreal">{{Netiviide |pealkiri=African nations boycott costly Montreal Games |väljaandja=CBC Sports |url=http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |aeg=30. juuli 2008 |vaadatud=29. märtsil 2013 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130628051422/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/09/f-olympics-history-1976.html |arhiivimisaeg=2013-06-28 |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="vWADH">Matthews, George R. (2005). "America's first Olympics: the St. Louis games of 1904.", lk 53–54. University of Missouri Press. ISBN 978-0-8262-1588-8</ref> <ref name="dopinghistory">{{Netiviide|pealkiri=A Brief History of Anti-Soping|väljaandja=World Anti-Doping Agency|url=http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|vaadatud=10. septembril 2008|arhiivimisaeg=2011-08-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110816090310/http://www.wada-ama.org/en/About-WADA/History/A-Brief-History-of-Anti-Doping/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="yRX7U">Weiler, Ingomar (2004). "The predecessors of the Olympic movement, and Pierre de Coubertin." European Review (Cambridge University Press) 12 (3).</ref> <ref name="nytimes.com">{{Netiviide| url=http://www.nytimes.com/2008/05/19/opinion/19iht-edahmed.3.13017836.html?_r=0|pealkiri=Bar countries that ban women athletes|väljaandja=The New York Times |aeg=19. mai 2008|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="D7S4y">Girginov, Vassil; Parry, Jim (2005). "The Olympic Games Explained: A Student Guide to the Evolution of the Modern Olympic Games.", lk 38. Routledge. ISBN 978-0-415-34604-7</ref> <ref name="hostcity">{{Netiviide |pealkiri=Choice of the host city|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/host-city-election|vaadatud=15. märtsil 2013}}</ref> <ref name="jUDWY">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 24. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="LzBID">{{Netiviide|url= http://www.museumoflondon.org.uk/collections-research/collections-online/object.aspx?objectID=object-430955 |pealkiri= Crystal Palace Olympic arena |väljaandja= Museum of London |vaadatud=24. märtsil 2013}}</ref> <ref name="msOho">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 1. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="kNYRG">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 2, 13–23, 81. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="ygqr6">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 44. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="PGmOy">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Games: BC 776 – AD 1896|väljaandja=LA84 Foundation|perekonnanimi=Coubertin et al|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=24. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2008-05-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080527211831/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1896/1896.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="QVVRe">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 100–105. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="8yWHX">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/en/content/Olympic-Games/All-Past-Olympic-Games/Summer/Athens-1896/ |pealkiri=Athens 1896 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2010}}</ref> <ref name="XrMFy">Memoire sure le conflit entre la Grece et la Roumanie concernant l'affaire Zappa – Athens 1893, by F. Martens</ref> <ref name="oMW83">L'affaire Zappa – Paris 1894, by G. Streit</ref> <ref name="Qv4Wc">Young, David C. (1996). "The Modern Olympics: A Struggle for Revival.", lk 117. Baltimore: Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7207-5</ref> <ref name="HqVdW">{{Netiviide |url= http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |pealkiri= 1896 Athina Summer Games |väljaandja= Sports Reference |vaadatud= 31. jaanuaril 2009 |arhiivimisaeg= 2013-06-10 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130610095933/http://www.sports-reference.com/olympics/summer/1896/ |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="h22f4">{{Netiviide |url= http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |pealkiri= St. Louis 1904 – Overview |väljaandja= ESPN |vaadatud= 31. jaanuaril 2009 |arhiivimisaeg= 2013-07-07 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130707132119/http://proxy.espn.go.com/oly/summer08/fanguide/history?year=1904 |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="5sDBJ">{{Netiviide |url= http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |pealkiri= 1906 Olympics mark 10th anniversary of the Olympic revival |väljaandja= Canadian Broadcasting Centre |aeg= 7. august 2009 |vaadatud= 24. märtsil 2013 |arhiivimisurl= https://archive.today/20130628054417/http://www.cbc.ca/news/story/2008/05/05/f-olympics-feature-1906.html |arhiivimisaeg= 2013-06-28 |url-olek= töötab }}</ref> <ref name="F4YT3">{{Netiviide|pealkiri=Chamonix 1924|url=http://www.olympic.org/chamonix-1924-winter-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=19. märtsil 2013}}</ref> <ref name="KZ5nA">{{Netiviide |url= http://www.utah.com/olympics/history.htm |pealkiri= Winter Olympics History |väljaandja= Utah Athletic Foundation |vaadatud= 31. jaanuaril 2009 |arhiivimisaeg= 2009-01-12 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20090112071018/http://www.utah.com/olympics/history.htm |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="hYb59">{{Netiviide|url= http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/other_sports/disability_sport/7582206.stm |pealkiri= History of the Paralympics |väljaandja= BBC Sport |vaadatud=2. veebruaril 2009 |aeg=4. september 2008}}</ref> <ref name="phxBy">{{Netiviide|url= http://www.canada2010.gc.ca/101/histor/010203-eng.cfm |pealkiri= History of the Paralympic Games |väljaandja= Government of Canada |vaadatud=7. aprillil 2010}}</ref> <ref name="lUXoG">{{Netiviide|pealkiri=IPC-IOC Cooperation|väljaandja=Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee|url=http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html|vaadatud=3. mail 2010|arhiivimisaeg=2012-05-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120519023623/http://oldwebsite.paralympic.org/IPC/IPC-IOC_Co-operation.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="C1r5r">{{Netiviide| url=http://www.guardian.co.uk/uk/2010/may/04/sainsburys-sponsors-paralympic-games | location=London |pealkiri=Sainsbury's announces sponsorship of 2012 Paralympics |aeg=4. mai 2010 | work=The Guardian | first=Owen | last=Gibson}}</ref> <ref name="VPPcW">{{Netiviide|pealkiri=Rogge wants Youth Olympic Games|väljaandja=BBC Sport|aeg=19. märts 2007|url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/other_sports/6467087.stm|vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="5Cox5">{{Netiviide|perekonnanimi= Rice |eesnimi= John |url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/2007-07-05-2774646336_x.htm |pealkiri=IOC approves Youth Olympics; first set for 2010 |agency= Associated Press |väljaandja= USA Today |aeg=5. juuli 2007 |vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="5J5rc">{{Netiviide |pealkiri=Factsheet. Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/The_Youth_Olympic_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=juuli 2012|vaadatud=18. märtsil 2013}}</ref> <ref name="wK1Pm">{{Netiviide|pealkiri=IOC to Introduce Youth Olympic Games in 2010|väljaandja=CRIenglish.com|aeg=25. aprill 2007|url=http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|vaadatud=29. jaanuaril 2009|arhiivimisaeg=2015-05-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150508175827/http://english.cri.cn/2886/2007/04/25/1221@220491.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ZFyJG">{{Netiviide|pealkiri=IOC session: A "go" for Youth Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=5. juuli 2007|url=http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227|vaadatud=2. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2008-08-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080821232940/http://www.olympic.org/uk/news/olympic_news/full_story_uk.asp?id=2227}}</ref> <ref name="S7yCu">{{Netiviide|url= http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2007-04-25-2774646336_x.htm |pealkiri=No kidding: Teens to get Youth Olympic Games|eesnimi= Stephen |perekonnanimi= Wade |aeg=25. aprill 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=27. augustil 2008}}</ref> <ref name="Gl8RJ">{{Netiviide|url= http://www.usatoday.com/sports/olympics/summer/2007-07-05-olympic-notes_N.htm |pealkiri= IOC votes to start Youth Olympics in 2010 |eesnimi= Vicky |perekonnanimi= Michaelis |aeg=5. juuli 2007 |väljaanne= USA Today |vaadatud=2. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="gWvqh">{{Netiviide|pealkiri=London 2012|url=http://www.olympic.org/london-2012-summer-olympics|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=10. aprillil 2013}}</ref> <ref name="b0ItB">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/vancouver-2010-winter-olympics |pealkiri=Vancouver 2010 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=10. aprillil 2013}}</ref> <ref name="rACNX">{{Netiviide |url= http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |pealkiri= Sports at Vancouver Olympics 2010 |väljaandja= Canada Online |vaadatud= 10. aprillil 2013 |arhiivimisaeg= 2013-04-16 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130416040047/http://canadaonline.about.com/od/2010olympics/a/vancouver_olympics_sports.htm |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="Y3jpj">{{Netiviide|pealkiri=Beijing to build convenient Olympic village|url=http://en.beijing2008.cn/cptvenues/venues/headlines/n214262207.shtml|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|vaadatud=4. mail 2009}}</ref> <ref name="xbZIM">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/news/executive-board-concludes-first-meeting-of-the-new-year/112731|aeg=13. jaanuar 2011|vaadatud=13. jaanuaril 2011|pealkiri=Executive Board concludes first meeting of the new year|väljaandja=Olympic.org}}</ref> <ref name="F9v0E">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/mr-jose-perurena?articleid=133159|pealkiri=Curtain comes down on 123rd IOC Session|väljaanne=Olympic.org|vaadatud=3. juulil 2012}}</ref> <ref name="uBfsw">Rose, A. K., & Spiegel, M. M. (2011). The Olympic Effect*. The Economic Journal, 121(553), 652–677.</ref> <ref name="klj9w">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=2028982 Tilcsik, A. and Marquis, C. 2013. “Punctuated Generosity: How Mega-events and Natural Disasters Affect Corporate Philanthropy in U.S. Communities.” ''Administrative Science Quarterly'', 58(1): 111–148.].</ref> <ref name="NaH8P">Glynn, M. A. (2008). "Configuring the field of play: how hosting the Olympic Games impacts civic community." Journal of Management Studies, 45(6), 1117–1146.</ref> <ref name="VxJJp">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Movement|url=http://www.olympic.org/ioc|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=2. mail 2009}}</ref> <ref name="iwRrh">{{Netiviide |pealkiri=Roles and responsibilities during the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|aeg=veebruar 2008|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf |failitüüp=PDF|vaadatud=2. mail 2009|arhiivimisaeg=2011-04-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429054311/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_843.pdf}}</ref> <ref name="YEIPD">{{Netiviide|pealkiri=For the Good of the Athletes|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|aeg=31. oktoober 2007|url=http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2009-01-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090123170335/http://en.beijing2008.cn/news/official/ioc/n214186786.shtml|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="A2ATQ">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/ioc-governance-organising-committees|pealkiri=Organising Committees for the Olympic Games |väljaandja=Olympic Games|vaadatud=18. juulil 2012}}</ref> <ref name="AZYVx">{{Netiviide|pealkiri=Traditional Olympic Ceremonies|url=http://www.olympist.org/summer-olympic-history/traditional-olympic-ceremonies.html|väljaandja=Olympist.org|vaadatud=16. märtsil 2013}}</ref> <ref name="XLpqh">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 52–60. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> <ref name="QSgxr">Maraniss, David (2008). "Rome 1960", lk 60–66. New York: Simon & Schuster. ISBN 978-1-4165-3407-5</ref> <ref name="IS31K">{{Netiviide|pealkiri=Samaranch defends nomination of son|väljaandja=CNN Sports Illustrated|aeg=18. mai 2001|url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2001/05/18/ioc_meetings_ap/|vaadatud=17. märtsil 2013}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="0ATgR">{{Netiviide|pealkiri=Olympics:Barcelona Profile; Samaranch, Under the Gun Shoots Back|perekonnanimi=Riding|eesnimi=Alan|aeg=30. juuni 1992|väljaanne=The New York Times|url=http://query.nytimes.com/gst/fullpage.html?res=9E0CE3DB173FF933A05755C0A964958260|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="TcYOn">{{Netiviide|pealkiri=Judge Drops Olympic Bid Case|väljaanne=Los Angeles Times|perekonnanimi=Abrahamson|eesnimi=Alan|aeg=6. detsember 2003|url=http://articles.latimes.com/2003/dec/06/sports/sp-saltlakecity6|vaadatud=21. märtsil 2009}}</ref> <ref name="2n08p">{{Netiviide|eesnimi=Justin|perekonnanimi=Rowlatt|pealkiri=Buying the Games|väljaandja=BBC|aeg=29. juuli 2004|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/panorama/3937425.stm|vaadatud=16. aprillil 2009}}</ref> <ref name="BWFJO">{{Netiviide|eesnimi=Lynn|perekonnanimi=Zinser|pealkiri=London Wins 2012 Olympics; New York Lags|väljaanne=The New York Times|aeg=7. juuli 2005|url=http://www.nytimes.com/2005/07/07/sports/othersports/07olympic.html?_r=2&pagewanted=1&oref=slogin|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="E96FN">{{Netiviide|pealkiri=Paris Mayor Slams London Tactics|väljaandja=Sportinglife.com|url=http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html|vaadatud=4. veebruaril 2009|arhiivimisaeg=2011-05-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110515073919/http://www.sportinglife.com/london2012/news/story_get.cgi?STORY_NAME=others/05/07/06/manual_125524.html}}</ref> <ref name="7IVTG">{{Netiviide|eesnimi=Howard|perekonnanimi=Berkes|pealkiri=How Turin got the Games|väljaandja=National Public Radio|aeg=7. veebruar 2006|url=http://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=5195274|vaadatud=4. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="L1Hwd">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 209. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="D9IJ7">{{Netiviide|pealkiri=Berlin 1936|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/berlin-1936-summer-olympics|vaadatud=5. aprillil 2013}}</ref> <ref name="KuXm4">{{Netiviide|pealkiri=Cortina d'Ampezzo|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956|vaadatud=31. märtsil 2009|arhiivimisaeg=2008-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080822213008/http://www.olympic.org/uk/games/past/index_uk.asp?OLGT=2&OLGY=1956}}</ref> <ref name="sLjSP">Gershon, Richard A. (2000). "Telecommunications Management: Industry structures and planning strategies.", lk 17. Mahwah, NJ: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-3002-6</ref> <ref name="lUlzh">Whannel, G. (1984) "The television spectacular in A. Tomlinson & G. Whannel (Eds.), Five-ring circus", lk 30–43. London: Pluto Press</ref> <ref name="EWAhk">Tomlinson, Alan (2005). "Sport and leisure cultures", lk 14. Minneapolis MN: University of Minnesota Press. ISBN 978-0-8166-3382-1</ref> <ref name="Q6Oqu">{{Netiviide|url=http://www.cbsnews.com/stories/2000/10/27/sports/main244877.shtml|pealkiri=World Series TV Ratings Slump|aeg=11. veebruar 2009|väljaandja=CBS News|vaadatud=7. aprillil 2013}}</ref> <ref name="sQPdL">{{Netiviide |eesnimi=John |perekonnanimi=Walters |aeg=2. oktoober 2000 |url=http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |pealkiri=All Fall Down |väljaandja=Sports Illustrated (CNN) |vaadatud=7. aprillil 2013 |arhiivimisaeg=2012-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120111182341/http://sportsillustrated.cnn.com/vault/article/magazine/MAG1020472/index.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RU81V">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", lk 16–18. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="keSWJ">Cooper-Chen, Anne (2005). "Global entertainment media", lk 230. Mahwah, New Jersey: Lawrence Erlbaum Associates. ISBN 978-0-8058-5168-7</ref> <ref name="NIQoM">Woods, Ron (2007). "Social Issues in Sport", lk 146. Champaign IL: Human Kinetics. ISBN 978-0-7360-5872-8</ref> <ref name="68Fwr">Slack, Trevor (2004). "The Commercialisation of sport", 194–195. New York: Routledge. ISBN 978-0-7146-8078-1</ref> <ref name="6o5eN">{{Netiviide|pealkiri=The Olympic Effect|url=http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf|publisher=Federal Reserve Bank of San Francisco|failitüüp=pdf|aeg=juuni 2009|vaadatud=2013-04-06|arhiivimisaeg=2010-04-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100412103038/http://www.frbsf.org/publications/economics/papers/2009/wp09-06bk.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="sMXW1">"Sport athlétique", 14. märts 1891: "[...] dans une éloquente allocution il a souhaité que ce drapeau les conduise ‘souvent à la victoire, à la lutte toujours’. Il a dit qu’il leur donnait pour devise ces trois mots qui sont le fondement et la raison d’être des sports athlétiques: citius, altius, fortius, ‘plus vite, plus haut, plus fort’.", tsiteeritud Simone Hoffmane'i doktoritöös ''La carrière du père Didon, Dominicain. 1840 – 1900'', lk 926. [[Université Paris-Sorbonne|Université de Paris IV – Sorbonne]], 1985. cf.</ref> <ref name="4eou7">{{netiviide|pealkiri=The Olympic flame and the torch relay|failitüüp=PDF|url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|väljaandja=The Olympic Museum|aeg=26. aprill 2009|vaadatud=2022-06-14|arhiivimisaeg=2011-08-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110814013242/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_655.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="fuv9Y">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/othersports/article-1279748/Londons-Olympic-2012-mascots-revealed-Wenlock-Mandeville-unveiled-faces-Games.html|pealkiri=London's Olympic 2012 mascots are revealed: Wenlock and Mandeville unveiled as the 'faces' of the Games|aeg=23. mai 2010|väljaandja=Daily Mail|vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="810Mc">{{Netiviide |pealkiri= The Official Mascots of the Beijing 2008 Olympic Games |url= http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |väljaandja= The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad |vaadatud= 28. augustil 2008 |arhiivimisaeg= 2008-08-01 |arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20080801083416/http://en.beijing2008.cn/spirit/beijing2008/graphic/n214068254.shtml |url-olek= ei tööta }}</ref> <ref name="MuHbR">{{Netiviide|url= http://www.telegraph.co.uk/sport/olympics/9429085/London-2012-Olympic-ceremonies-through-the-ages.html|pealkiri= London 2012: Olympic ceremonies through the ages |väljaandja= The Telegraph |aeg=27. juuli 2012 |vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="7hEGi">{{Netiviide|url= http://www.politicalarticles.net/blog/2008/08/09/beijing-dazzles-chinese-history-athletes-on-parade-as-olympics-begin/#.UUX-4FvbLYk|pealkiri= Beijing Dazzles: Chinese History, Athletes on Parade as Olympics Begin |väljaandja= PoliticalArticles.NET |aeg=9. august 2008 |vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="syylx">Tata McGraw-Hill (2010). General Knowledge Digest. Lk 7-6.</ref> <ref name="0RBUa">{{Netiviide |pealkiri=Fact Sheet: The Closing Ceremony of the Olympic Games|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/Documents/Reference_documents_Factsheets/Closing_Ceremony_of_the_Games.pdf|failitüüp=PDF|aeg=detsember 2012|vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="tSN92">{{Netiviide|pealkiri= Medal Ceremony Hostess Outfits Revealed |väljaanne= China Daily |aeg=18. juuli 2008 |url= http://english.sina.com/china/p/1/2008/0718/172118.html |vaadatud=29. augustil 2008}}</ref> <ref name="yK6pE">{{Netiviide|pealkiri=Wrestling|väljaandja=The Beijing Organizing Committee for the Games of the XXIX Olympiad|url=http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|vaadatud=25. märtsil 2009|arhiivimisaeg=2009-02-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090226194816/http://en.beijing2008.cn/sports/wrestling/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="du9Eh">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/uk/organisation/if/index_uk.asp |pealkiri=International Sports Federations |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=8. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="lvESZ">{{Netiviide |url=http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110429094118/http://multimedia.olympic.org/pdf/en_report_942.pdf |arhiivimisaeg=29. aprill 2011 |pealkiri=Factsheet: The sessions |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |failitüüp=PDF |lehekülg=1 |vaadatud=8. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="VFvY9">{{Netiviide |url=http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |pealkiri=Golf being considered for 2012 Olympics |väljaandja=Golf Today |vaadatud=26. märtsil 2013 |arhiivimisaeg=2013-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130121011906/http://www.golftoday.co.uk/news/yeartodate/news04/olympic3.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tDTdl">{{Netiviide |pealkiri=Jim Thorpe Biography |väljaandja=Biography.com |url=http://www.biography.com/search/article.do?id=9507017 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="3Kxxc">{{Netiviide |pealkiri=Garmisch-Partenkirchen 1936 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/garmisch-partenkirchen-1936-winter-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="zwVsh">{{cite journal |perekonnanimi=Schantz |eesnimi=Otto |Pealkiri=The Olympic Ideal and the Winter Games Attitudes Towards the Olympic Winter Games in Olympic Discourses – from Coubertin to Samaranch |Väljaandja=Comité International Pierre De Coubertin |URL=http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |Failitüüp=PDF |Kasutatud=13. septembril 2008 |archive-date=2013-05-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130505052232/http://www.coubertin.ch/pdf/schantz.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="EgEJF">{{Netiviide |pealkiri=Amateurism |väljaandja=USA Today (Gannett Company) |url=http://usatoday30.usatoday.com/olympics/owg98/osytr01.htm |aeg=12. juuli 1999 |vaadatud=9. veebruaril 2009}}</ref> <ref name="OFPOf">Krüger, Arnd; Murray, William J. (2003). "The Nazi Olympics: sport, politics and appeasement in the 1930s", lk 230. University of Illinois Press. ISBN 978-0-252-02815-1</ref> <ref name="dnnuN">{{Netiviide |pealkiri=Melbourne / Stockholm 1956 |väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |url=http://www.olympic.org/melbourne-stockholm-1956-summer-olympics |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="srJ6W">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |Pealkiri=Africa and the XXIst Olympiad |journal=Olympic Review |number=109–110 |leheküljed=584–585 |Aeg=1976 |month=november–detsember |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |Failitüüp=PDF |Kasutatud=6. veebruaril 2009 |archive-date=2008-04-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080408184445/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore109/ore109h.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="PCfme">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |Pealkiri=Game playing in Montreal |Väljaanne=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |leheküljed=461–462 |number=107–108 |Aeg=1976 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=7. veebruaril 2009 |archive-date=2009-03-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090325013854/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1976/ore107/ore107i.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="WFefu">{{Netiviide |pealkiri=China – Olympic History |väljaandja=Chinaorbit.com |url=http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |vaadatud=27. augustil 2008 |arhiivimisaeg=2008-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080531233555/http://www.chinaorbit.com/2008-olympics-china/olympic-games-history.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="RNlLM">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/moscow-1980-summer-olympics |pealkiri=Moscow 1980|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="NHagz">{{Netiviide|perekonnanimi=Burns |eesnimi=John F. |pealkiri=Protests are Issue: Russians Charge 'Gross Flouting' of the Ideals of the Competition |väljaanne=The New York Times |väljaandja=New York Times Company |aeg=9. mai 1984}}</ref> <ref name="I4BeQ">{{Netiviide |url=http://www.dw.de/moscow-1980-cold-war-cold-shoulder/a-3524906-1 |pealkiri=Moscow 1980: Cold War, Cold Shoulder|väljaandja=Deutsche Welle (DW-World.DE) |aeg=31. juuli 2008|vaadatud=27. aprillil 2009}}</ref> <ref name="LfIC3">{{Netiviide |url=http://www.olympic.org/los-angeles-1984-summer-olympics |pealkiri=Los Angeles 1984|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |vaadatud=25. juulil 2011}}</ref> <ref name="uo3aP">{{Netiviide|pealkiri=Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |väljaanne=Inter Press Service |url=http://ipsnews.net/news.asp?idnews=41699 Australia: Calls to Boycott Beijing Olympics |vaadatud=10. septembril 2008}}</ref> <ref name="7KJkP">{{Netiviide|url=http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama|pealkiri=Diplomats visit Tibet as EU split on Olympic opening boycott|väljaandja=The Economic Times|aeg=29. märts 2008|vaadatud=7. veebruaril 2008|arhiivimisaeg=2013-05-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130513144238/http://articles.economictimes.indiatimes.com/2008-03-29/news/28474142_1_lhasa-crackdown-on-tibetan-protesters-dalai-lama|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="sVNTI">{{Netiviide|url = http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html|pealkiri=Putin Faces Green Olympic Challenge|väljaandja = The Christian Science Monitor|aeg= 11. juuli 2008|vaadatud= 30. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2011-01-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110122183838/http://www.csmonitor.com/World/Europe/2008/0711/p06s01-woeu.html}}</ref> <ref name="sJj6O">{{Netiviide|pealkiri=Olympic challenge for Sochi Games|väljaandja=The Guardian|url=http://www.guardian.co.uk/commentisfree/2009/dec/05/winter-olympics-sochi-russia|vaadatud=31. mail 2011|location=London|eesnimi=Frederick|perekonnanimi=Bernas|aeg=5. detsember 2009}}</ref> <ref name="gOpKZ">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="uEPSv">Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> <ref name="LMc07">"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref> <ref name="DiQX3">Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref> <ref name="JdrEq">{{cite journal |URL=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |Pealkiri=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |Väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |number=84 |leheküljed=530–557 |Aeg=1974 |month=oktoober |Failitüüp=PDF |Kasutatud=4. mail 2009 |archive-date=2013-01-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130116214930/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="WAAgA">{{Netiviide|pealkiri=1968: Black athletes make silent protest|väljaandja=BBC|url=http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/october/17/newsid_3535000/3535348.stm|vaadatud=7. veebruaril 2009|aeg=17. oktoober 1968}}</ref> <ref name="2UbS6">{{Netiviide |pealkiri=Iranian Judoka rewarded after snubbing Israeli |agency=Associated Press |väljaandja=NBC Sports |aeg=8. september 2004 |url=http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |vaadatud=7. veebruaril 2009 |arhiivimisaeg=2009-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090325034627/http://nbcsports.msnbc.com/id/5942871/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VZb0a">{{Netiviide|pealkiri=Tom Hicks|väljaandja=Sports-reference.com|url=http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|vaadatud=30. jaanuaril 2009|arhiivimisaeg=2008-12-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081205185734/http://www.sports-reference.com/olympics/athletes/hi/tom-hicks-1.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="7vkTc">{{Netiviide|eesnimi=Sharon|perekonnanimi=Begley|pealkiri=The Drug Charade|väljaanne=Newsweek|aeg=7. jaanuar 2008|url=http://www.newsweek.com/id/86079/output/print|vaadatud=27. augustil 2008}}</ref> <ref name="nfeyy">Porterfield, Jason (2008). "Doping: Athletes and Drugs.", lk 15. New York: Rosen Publishing Group. ISBN 978-1-4042-1917-5</ref> <ref name="7gpng">{{Netiviide|eesnimi=Jacquelin|perekonnanimi=Magnay|pealkiri=Carl Lewis's positive test covered up|väljaanne=The Sydney Morning Herald|url=http://www.smh.com.au/articles/2003/04/17/1050172709693.html|aeg=18. aprill 2003|vaadatud=28. augustil 2008}}</ref> <ref name="xhHk9">{{Netiviide|eesnimi=Zachary|perekonnanimi=Coile|pealkiri=Bill Seeks to Toughen Drug Testing in Pro Sports|aeg=27. aprill 2005|väljaanne=The San Francisco Chronicle|url=http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|vaadatud=3. septembril 2008|arhiivimisaeg=2012-03-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120316004931/http://www.sfgate.com/cgi-bin/article.cgi?file=/c/a/2005/04/27/MNGMICG0SS1.DTL|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="X9jOE">{{Netiviide|pealkiri=Doping: 3667 athletes tested, IOC seeks action against Halkia's coach|aeg=19. august 2008|väljaandja=Express India Newspapers|url=http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|vaadatud=28. augustil 2008|arhiivimisaeg=2008-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081201114743/http://www.expressindia.com/latest-news/Doping-3667-athletes-tested-IOC-seeks-action-against-Halkias-coach/350677/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="EjyWm">{{Netiviide |url=http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women |pealkiri=Arab women make breakthrough at Games |väljaandja=CNN |aeg=23. september 2000 |vaadatud=1. aprillil 2013 |arhiivimisaeg=2012-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121022233057/http://sportsillustrated.cnn.com/olympics/news/2000/09/23/anderson_arab_women/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6OjTt">{{Netiviide|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/3826673.stm |pealkiri=Afghan women's Olympic dream| publisher=BBC|aeg=22. juuni 2004|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="h24ou">{{Netiviide|pealkiri=Should Saudi Arabia be Banned from the Olympics? |url=http://www.huffingtonpost.com/david-wallechinsky/should-saudi-arabia-be-ba_b_115736.html |väljaandja=Huffington Post |aeg=29. juuli 2008 |eesnimi=David |perekonnanimi=Wallechinsky}}</ref> <ref name="zuW7V">{{Netiviide|url=http://www.independent.co.uk/sport/general/others/inside-lines-protests-at-2012-if-saudis-say-no-girls-allowed-2017852.html |pealkiri=Inside Lines: Protests at 2012 if Saudis say 'no girls allowed'| publisher=The Independent|aeg=4. juuli 2010|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="uindr">{{Netiviide|pealkiri=Saudis to send 2 women to London, make history|url=http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|väljaandja=SI.com|aeg=12. juuli 2012|vaadatud=13. juulil 2012|arhiivimisaeg=2012-07-15|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120715100639/http://sportsillustrated.cnn.com/2012/olympics/2012/07/12/saudi-arabia-women-london-olympics.ap/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="crByZ">{{Netiviide| url=http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-18813543 |pealkiri=London 2012 Olympics: Saudi Arabian women to compete |väljaandja=BBC |aeg=12. juuli 2012}}</ref> <ref name="khOHD">{{Netiviide|pealkiri=Female Gulf athletes make their mark in London Olympics|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/08/13/232068.html|väljaandja=Al Arabiya News|aeg=13. august 2012|vaadatud=1. aprillil 2013}}</ref> <ref name="dzBXb">{{Netiviide| url=http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/olympic_games/8196879.stm|pealkiri=Women's boxing gains Olympic spot| publisher=BBC|aeg=13. august 2009|access-date=1. aprill 2013}}</ref> <ref name="J6aVF">{{Netiviide|pealkiri=Bush turns attention from politics to Olympics|väljaandja=Associated Press. MSNBC|url=http://www.nbcnews.com/id/26081584/#.UUXly1vbLYk/|vaadatud=17. märtsil 2013|aeg=7. august 2008}}</ref> <ref name="AMWsF">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Shooters Hug as their Countries do Battle|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/2008/WORLD/asiapcf/08/10/olympic.embrace/|vaadatud=10. augustil 2008 |aeg=10. august 2008}}</ref> <ref name="POTMo">{{Netiviide|url=http://books.google.com/books?id=ZOfkAoDb_2IC&pg=PA248&dq=%22munich+massacre%22+terrorists&hl=en&ei=uVIgTNfOOsL6lwf264mOAQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=7&ved=0CEMQ6AEwBg#v=onepage&q=%22munich%20massacre%22%20terrorists&f=false|pealkiri=Encyclopedia of terrorism|väljaandja=Google Books (22. juuni 2010)}}</ref> <ref name="Ebp8K">{{Netiviide|pealkiri=Olympic Park Bombing|väljaandja=CNN|url=http://www.cnn.com/US/9607/27/olympic.bomb.main|vaadatud=29. augustil 2008}}</ref> <ref name="d2tV3">{{Netiviide|url=http://usatoday30.usatoday.com/sports/olympics/2011-05-02-478880974_x.htm|pealkiri=IOC on bin Laden: no bearing on Olympic security|aeg=2. mai 2011|Väljaandja=USA Today|vaadatud=17. märtsil 2013}}</ref> <ref name="CJ6Pw">Shachar, Ayelet (2011). "Picking Winners: Olympic Citizenship and the Global Race for Talent", lk 2088–2139. Yale Law Journal 120 (8)</ref> <ref name="0ISQt">{{Netiviide|perekonnanimi=Larmer|eesnimi=Brook|pealkiri=The Year of the Mercenary Athlete|väljaandja=[[Time]]|aeg=19. august 2008|url=http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|vaadatud=27. novembril 2011|arhiivimisaeg=2013-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130822202619/http://www.time.com/time/world/article/0,8599,1833856,00.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Jlxx5">{{Netiviide|autor=Rory Carroll |url=http://www.guardian.co.uk/sport/2003/feb/24/athletics.rorycarroll |pealkiri=What Zola Budd did next &#124; Sport |väljaandja=The Guardian |aeg=24. veebruar 2003|vaadatud=27. novembril 2011 |location=London}}</ref> <ref name="Z1NAI">{{Netiviide|url=http://www.utsandiego.com/sports/20050622-0442-sport-athletics-u.s.-lagat.html |pealkiri=Lagat a runner without a country |väljaandja=U-T San Diego |aeg=22. juuni 2005 |vaadatud=14. märtsil 2013}}</ref> <ref name="asVEW">{{Netiviide|url=http://sports.espn.go.com/oly/news/story?id=3427182 |pealkiri=Olympics opportunity too much for Hammon to pass up – Olympics – ESPN |väljaandja=Sports.espn.go.com |aeg=5. juuni 2008 |vaadatud=27. novembril 2011}}</ref> <ref name="CFShy">{{Netiviide|pealkiri=Medals of Beijing Olympic Games unveiled|url=http://en.beijing2008.cn/67/83/article214028367.shtml|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. septembril 2008}}</ref> <ref name="EWtnv">{{Netiviide|url=http://www.olympic.org/st-louis-1904-summer-olympics|pealkiri=St Louis 1904|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|vaadatud=3. juulil 2012}}</ref> <ref name="ZK4tv">{{Netiviide|pealkiri=The Athens olive wreath|väljaandja=LA84 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=12. märtsil 2013|arhiivimisaeg=2010-08-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100809232620/http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1999/OREXXVI29/OREXXVI29e.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="XSHn7">{{Netiviide|perekonnanimi=Munro|eesnimi=James|pealkiri=Britain may aim for third in 2012|väljaandja=BBC Sport|aeg=25. august 2008|url=http://news.bbc.co.uk/sport1/hi/olympics/london_2012/7579901.stm|vaadatud=25. augustil 2008}}</ref> <ref name="T9ECk">{{Netiviide |pealkiri= Olympic Games | publisher = Encyclopædia Britannica | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/428005/Olympic-Games/249563/Athens-Greece-1906#ref=ref858167 |vaadatud=2. aprillil 2009}}</ref> <ref name="lnqqp">{{Netiviide|pealkiri=Official Report of the Equestrian Games of the XVIth Olympiad (Swedish & English)|väljaandja=Los Angeles 1984 Foundation|url=http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1956/or1956eq.pdf|failitüüp=PDF|vaadatud=3. septembril 2008|arhiivimisaeg=2018-12-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181225001225/https://digital.la84.org/digital/collection/p17103coll8/id/19194/rec/24|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="5rNBc">{{Netiviide |pealkiri=Beijing 2008|väljaandja=Rahvusvaheline Olümpiakomitee|url=http://www.olympic.org/uk/games/beijing/index_uk.asp|vaadatud=30. jaanuaril 2009}}</ref> }} == Välislingid == * [http://olympics.wikia.com/wiki/Category:Logos Nüüdisaegsete olümpiamängude logosid], olympics.wikia.com * [https://www.olympic.org/ Olümpialiikumise koduleht] olympic.org {{-}} {{Olümpiamängud}} {{Olümpia spordialad}} {{Spordialad olümpiamängudel}} [[Kategooria:Olümpiamängud| ]] py4z91he6lnw0lr941kb9n5joewxyyn 0 7827 7147824 7147714 2026-05-06T13:14:31Z Sjur 66496 /* M */ 7147824 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] sa5yw75en7jffmvl3knw3a8vcdkyzhw 7147998 7147824 2026-05-06T17:37:31Z Sjur 66496 /* J */ 7147998 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] bc4pnj4737uonconn6qwuk77c4rtu3x 0 8623 7148107 6928940 2026-05-06T22:03:32Z Ollin Masa 227337 7148107 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Ed moses.jpg|pisi|Edwin Moses (1987)]] ''' Edwin Moses''' (kodanikunimega '''Edward Corley'''; sündinud [[31. august]]il [[1955]] [[Ohio]]s [[Dayton]]is) on [[USA]] [[kergejõustiklane]] ([[400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksja]]), kahekordne [[olümpiavõitja]] ([[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]] ja [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]) ja kahekordne [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameister]] ([[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] ja [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]]). Edwin Mosest võib julgelt nimetada ajaloo parimaks 400 m tõkkejooksjaks. Ta domineeris oma alal üle kümne aasta alates Montréali olümpiamängudest kuni Sŏuli olümpiamängudeni, kus sai elu ainsa kaotuse suurvõistlustel. Ta püstitas jooksja kohta harukordse rekordi: oli võitmatu ajavahemikus [[26. august]]ist [[1977]] (kaotas [[Harald Schmid]]ile) kuni [[4. juuni]]ni [[1987]] (võitis [[Danny Harris]]). Sellesse ajavahemikku mahtus 122 jooksu (neist 107 finaali) 400 m tõkkejooksus. Ainult ühel kergejõustiklasel on ajaloost ette näidata rohkem järjestikuseid võite ühel alal ([[Iolanda Balaş]] [[Rumeenia]]st võitis 140 [[Kõrgushüpe|kõrgushüppevõistlust]] järjest). Moses osales aastatel [[1975]]–1988) 400 m/440 jardi tõkkejooksus 187 korda, millest võitis 178 korral ning 45 korda jooksis alla 48 sekundi. Moses jooksis kõik tõkkevahed 13 sammuga. [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972. aasta olümpiavõitja]] [[John Akii-Bua]] on öelnud, et kui keegi peaks üritama niiviisi (13 sammu) joosta, siis finišisse ta ei jõua. Moses on arvatud [[IAAFi kuulsuste hall]]i. == Saavutused == === [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]] [[Montreal]] ** '''olümpiavõitja''' '''47,64''' maailmarekord * [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] [[Los Angeles]] ** '''olümpiavõitja 47,75''' * [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] [[Sŏul]] ** pronksmedal '''47,56''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] [[Helsingi]] ** '''maailmameister 47,50''' * [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] [[Rooma]] ** '''maailmameister 47,46''' === [[Kergejõustiku maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] === * [[1977. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|1977]] [[Düsseldorf]] ** '''1. koht 47,58''' * [[1979. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|1979]] [[Montréal]] ** '''1. koht 47,53''' * [[1981. aasta kergejõustiku maailmakarikavõistlused|1981]] [[Rooma]] ** '''1. koht 47,37''' === [[Hea Tahte mängud]]el === * [[1986. aasta Hea Tahte mängud|1986]] [[Moskva]] ** '''1. koht''' == [[Maailmarekord]]id == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemused !! Aeg !! Koht |- | [[400 m tõkkejooks]] || '''47,64''' || [[25. juuli]] [[1976]] || [[Montréal]] |- | || '''47,45''' || [[11. juuni]] [[1977]] || [[Los Angeles]] |- | || '''47,13''' || [[3. juuli]] [[1980]] || [[Milano]] |- | || '''47,02''' || [[31. august]] [[1983]] || [[Koblenz]] |} == Isiklikud rekordid == * [[200 m jooks]] – '''21,43''' (1977) * [[400 m jooks]] – '''45,60''' (1977) * [[800 m jooks]] – '''1.48,98''' (1983) * [[110 m tõkkejooks]] – '''13,64/13,5''' (1978) * [[400 m tõkkejooks]] – '''47,02''' == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 400 m tõkkejooksus}} {{Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus}} {{IAAFi kuulsuste halli liikmed}} {{JÄRJESTA:Moses, Edwin}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Kongressi kuldmedali kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] ke3ye5ov6lqr3vu9ixywynv8ymbx3p2 0 8738 7148005 7119371 2026-05-06T17:41:07Z Sjur 66496 /* Maailmarekordi areng */ 7148005 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}} [[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]] [[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]] '''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas. 100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. [[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us. 100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.<ref name="4rqz7" /> Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.<ref name="rFtYc" /> Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. ==Ajalugu== 100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. [[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. [[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast. Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s. [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]]. ==Verstapostid== ===Meeste 100 m jooks=== *Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]] *Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s) *Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]] *Esimene aeg alla 10 s: **käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] **elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]] ===Naiste 100 m jooks=== *Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]] *Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]] *Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]]) *Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) *Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]] *Esimene aeg alla 11 sekundi: **käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]] **elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]] ===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== *Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) *Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini (oktoober 2016) ==Kõige edukamad sportlased== *Kahekordsed olümpiavõitjad: **[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]] **[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] **[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] **[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] **[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] *Kolmekordsed maailmameistrid: **[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] **[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] **[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] **[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] *Kahekordne maailmameister: **[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] == Maailmarekordi areng == === Mehed === [[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]]. Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised. ;[[Käsitsi ajavõtt]] (sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg) {| class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg |- |10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]] |- |10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]] |- |10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]] |- |10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]] |- |10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929 |- |10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]] |- |10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]] |- |10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]] |- |10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]] |- |10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934 |- |10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934 |- |10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934 |- |10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]] |- |10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]] |- |10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]] |- |10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]] |- |10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948 |- |10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]] |- |10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]] |- |10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]] |- |10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956 |- |10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956 |- |10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956 |- |10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956 |- |10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956 |- |10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956 |- |10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956 |- |10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956 |- |10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]] |- |10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]] |- |10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960 |- |10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]] |- |10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964 |- |10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]] |- |10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967 |- |10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]] |- |10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968 |- |10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968 |- |10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]] |- |9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972 |- |9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972 |- |9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]] |- |9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975 |- |9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975 |- |9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]] |- |9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976 |- |9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976 |- |9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976</TR> |} ;[[Elektrooniline ajavõtt]] {| class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg |- |9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]] |- |9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]] |- |9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]] |- |9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]] |- |9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]] |- |9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991 |- |9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]] |- |9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]] |- |9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]] |- |9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]] |- |9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]] |- |9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]] |- |9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]] |- |9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]] |- |9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]] |- |9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]] |} [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati. [[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati. [[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks. === Naised === [[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised. Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid. ;Käsitsi ajavõtt (sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus) {| class=wikitable !Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg |- |13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]] |- |12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]] |- |12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]] |- |12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]] |- |12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928 |- |12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]] |- |11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]] |- |11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932 |- |11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932 |- |11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933 |- |11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934 |- |11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937 |- |11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]] |- |11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]] |- |11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952 |- |11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]] |- |11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]] |- |11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]] |- |11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]] |- |11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]] |- |11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965 |- |11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]] |- |11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]] |- |11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968 |- |11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968 |- |11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]] |- |11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970 |- |11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]] |- |11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]] |- |11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972 |- |11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972 |- |10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]] |- |11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973</TR> |} ;Elektrooniline ajavõtt {| class=wikitable !Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg |- |11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976 |- |10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]] |- |10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]] |- |10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]] |- |10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983 |- |10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]] |- |10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]] |- |10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988</TR> |} [[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees. Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all. == [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable |- !Aasta ! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |- | [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2 | style="background:#FFDAB9;"|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 <br>[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6 |- | [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1 | style="background:#FFDAB9;"|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2 |- | [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2 |- | [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0 |- | [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9 |- | [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8 | style="background:#FFDAB9;" |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0 |- | [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7 | style="background:#FFDAB9;" |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8 |- | [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9 |- | [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#FFDAB9;" |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4 |- | [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4 | style="background:#FFDAB9;" |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5 |- | [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3 | style="background:#DCE5E5;" |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4 |- | [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4 | style="background:#DCE5E5;" |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4 | style="background:#FFDAB9;" |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4 |- | [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5 | style="background:#DCE5E5;" |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5 | style="background:#FFDAB9;" |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6 |- | [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2 | style="background:#DCE5E5;" |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3 |- | [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2 |- | [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0 | style="background:#FFDAB9;" |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0 |- | [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14 | style="background:#DCE5E5;" |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33 |- | [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14 |- | [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25 | style="background:#DCE5E5;" |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39 |- | [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22 |- | [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99 |- | [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96 | style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14 |- | [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90 |- | [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04 |- | [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86 | style="background:#FFDAB9;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87 |- | [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91 |- | [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75 | style="background:#FFDAB9;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79 |- | [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91 |- | [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89 |- | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81 |} === Naised === {| class=wikitable |- !Aasta ! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |- | [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3 |- | [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0 |- | [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5 | style="background:#DCE5E5;" |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7 | style="background:#FFDAB9;" |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9 |- | [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2 |- | [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9 |- | [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7 |- | [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3 | style="background:#FFDAB9;" |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3 |- | [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4 | style="background:#DCE5E5;" |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6 |- | [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1 |- | [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23 | style="background:#FFDAB9;" |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24 |- | [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08 | style="background:#DCE5E5;" |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17 |- | [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14 |- | [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16 |- | [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;" |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85 |- | [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84 |- | [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96 |- | [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" | ''vakantne'' | style="background:#DCE5E5;" |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18 |- | [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97 |- | [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98 |- | [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81 |- | [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86 |- | [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76 |- | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87 | style="background:#FFDAB9;" |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21 | style="background:#FFDAB9;"|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08 | style="background:#FFDAB9;"|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03 | style="background:#FFDAB9;"|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08 | style="background:#FFDAB9;"|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 | style="background:#DCE5E5;" |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05 | style="background:#FFDAB9;"|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91 | style="background:#FFDAB9;"|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71 | style="background:#FFDAB9;"|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08 | style="background:#FFDAB9;"|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77 | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79 | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92<br>[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;"|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 | style="background:#FFDAB9;"|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83 | style="background:#DCE5E5;" |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88 | style="background:#FFDAB9;"|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02 | style="background:#FFDAB9;"|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00 | style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03 | style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82 | style="background:#FFDAB9;"|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83 | style="background:#DCE5E5;" |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70 | style="background:#DCE5E5;" |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79 | style="background:#FFDAB9;"|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93 | style="background:#DCE5E5;" |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99 | style="background:#FFDAB9;"|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93 | style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95 | style="background:#FFDAB9;"|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01 | style="background:#FFDAB9;"|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75 | style="background:#FFDAB9;"|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97 | style="background:#FFDAB9;"|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93 | style="background:#FFDAB9;"|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;"|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73 | style="background:#FFDAB9;"|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72 | style="background:#FFDAB9;"|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77 |} ==Eesti meistrid 100 m jooksus== {{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}} == Veel rekordeid == ;Mehed {| class="wikitable" |- ! ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Koht ! Aeg |- | [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]] | '''9,58''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[Berliin]] | [[16. august]] [[2009]] |- | [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]] | '''10,18''' | [[Karl Erik Nazarov]] | {{PisiLipp|Eesti}} | [[Jõhvi]] | [[16. juuni]] [[2023]] |- |colspan="8"| ''Suurvõitluste rekordid'' |- | [[Olümpiamängud]]e rekord | '''9,63''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[London]] | [[5. august]] [[2012]] |- | [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]<br>rekord | '''9,58''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[Berliin]] | [[16. august]] [[2009]] |- | [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]<br>rekord | '''9,95''' | [[Zharnel Hughes]] | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | [[Berliin]] | [[7. august]] [[2018]] |- |colspan="8"| ''Maailmajagude rekordid'' |- | [[Aafrika]] rekord | '''9,77''' | [[Ferdinand Omanyala]] | {{PisiLipp|Keenia}} | [[Nairobi]] | [[18. september]] [[2021]] |- | [[Aasia]] rekord | '''9,83''' | [[Su Bingtian]] | {{PisiLipp|Hiina}} | [[Tokyo]] | [[1. august]] [[2021]] |- | [[Austraalia ja Okeaania]] rekord | '''9,93''' | [[Patrick Johnson]] | {{PisiLipp|Austraalia}} | [[Mito]] | [[5. mai]] [[2003]] |- | [[Euroopa]] rekord | '''9,86''' | [[Marcell Jacobs]] | {{PisiLipp|Itaalia}} | [[Tokyo]] | [[1. august]] [[2021]] |- | [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord | '''9,58''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[Berliin]] | [[16. august]] [[2009]] |- | [[Põhja-Ameerika]] rekord | '''9,69''' | [[Tyson Gay]] | {{PisiLipp|USA}} | [[Shanghai]] | [[20. september]] [[2009]] |- | [[Lõuna-Ameerika]] rekord | '''9,89''' | [[Issamade Asinga]] | {{PisiLipp|Suriname}} | [[São Paulo]] | [[28. juuli]] [[2023]] |} ==Vaata ka== *[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] *[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="4rqz7">http://uudised.err.ee/index.php?06174293</ref> <ref name="rFtYc">http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi</ref> }} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel] *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel] * Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2021] * Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2021] *[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised] *[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast] * [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008 {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Jooksualad]] 2okpfa04ovslyq3e5c2ycz3jf56snyx 7148006 7148005 2026-05-06T17:41:28Z Sjur 66496 /* Mehed */ 7148006 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=august|aasta=2013}} [[Pilt:Mens 100m finals British Champs and Olympic Trials.jpg|pisi|Meeste 100 meetri jooksu start]] [[Pilt:Women's 100M Final - 28th Summer Universiade 2015 Gwangju.webm|thumb]] '''100 meetri jooks''' on [[jooksusprint|jooksusprindi]]alade hulka kuuluv [[kergejõustik]]u[[võistlusala|ala]], lühima distantsiga [[jooks (sport)|jooks]]uala [[kaasaegsed olümpiamängud|olümpiamängude]] praeguses võistluskavas. 100 meetri jooksus võisteldakse [[staadionirada|staadioniraja]] sirgel osal, nii et rada ei sisalda [[kurv]]e. Iga võistleja peab jääma oma rajale. [[Start|Starditakse]] [[madalstart|madalstardist]] [[stardipakk|stardipakult]]. [[Sisestaadion]]id on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välivõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel [[60 m jooks]]us. 100 m jooksu [[maailmarekord]]i omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille [[2009]]. aastal püstitas [[Usain Bolt]], on 9,58 sekundit.<ref name="4rqz7" /> Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas [[Marek Niit]] 2012. aastal.<ref name="rFtYc" /> Praegune naiste maailmarekord, mille [[1988]] püstitas [[Florence Griffith-Joyner]], on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas [[Ksenija Balta]] 8. augustil 2006. 100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest [[200 m jooks]]ule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem. 100 m jooksu [[tippmark]]e ei loeta [[rekord]]iteks, kui [[taganttuul]]e kiirus ületab 2,0 m/s ([[IAAF]]-i reegel 163.8). 100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste [[4×100 m teatejooks]]us. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste [[kümnevõistlus]]e esimene osaala. Kuni [[1949]]. aastani oli 100 m jooks [[naiste viievõistlus]]e ja [[kolmevõistlus]]e osaala. ==Ajalugu== 100 meetri jooksu eelkäija oli [[100 jardi jooks]] (distantsi pikkus 100 [[jard]]i ehk 91,44 m), mida [[19. sajand]]il harrastati ingliskeelses maades rohu- ja tuharadadel. [[1887]]. aastal leiutas ameeriklane [[Charles H. Sherrill]] [[madalstart|madalstardi]], kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. [[1928]].–[[1929]]. aastal töötasid USA treenerid [[George Breshnahan]] ja [[William Tuttle]] välja tänini kasutusel olevad [[stardipakk|stardipakud]]. [[IAAF]] lubas neid kasutada alates [[1937]]. aastast. Alates [[1938]]. aastast on üks rekordite tunnustamise tingimusi, et oleks mõõdetud tuule kiirust. [[Taganttuul]]e kiirus ei tohi ületada 2 m/s. [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati katsetama elektroonilisi stoppereid. [[1932. aasta suveolümpiamängud]]el kasutati esimest korda finišikaamerat. Alates [[1977]]. aastast tunnustatakse ainult elektrooniliselt mõõdetud rekordeid. Tulemused paranesid märgatavalt, kui [[1960. aastad|1960. aastatel]] võeti kasutusele kunstkattega rajad. Esimene maailmarekord (9,9 sekundit) sellisel rajal registreeriti [[1968. aasta suveolümpiamängud]]el [[México]]s [[Jim Hines]]i nimele. Olümpiamängude kavas on 100 m jooks meestele [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896. aastast]] ja naistele [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928. aastast]]. [[1900. aasta suveolümpiamängud|1900.]] ja [[1904. aasta suveolümpiamängud]]el oli kavas ka [[60 m jooks]]. ==Verstapostid== ===Meeste 100 m jooks=== *Esimene registreeritud aeg – 11,0 s (110 jardi ehk 100,58 m), [[William MacLaren]], [[Suurbritannia]], [[27. juuli]] [[1867]], [[Haslingden]] *Esimene aeg alla 11 sekundi – 10,8 s (10 4/5 s), [[Cecil Lee]] ([[Suurbritannia]]), [[25. september]] [[1891]] [[Brüssel]] (stopperite näidud – 10 3/5 s, 10 4/5 s, 11 s) *Esimene ametlik maailmarekord – 10,6 s, [[Donald Lippincott]], [[USA]], [[1912]] *Esimene aeg alla 10 s: **käsitsi mõõdetud – 9,9 s, [[Jim Hines]], [[Ronnie Ray Smith]] ja [[Charles Green]] (kõik [[USA]]), [[20. juuni]] [[1968]], [[Sacramento]] **elektrooniliselt mõõdetud – 9,95 s, [[James Hines]] ([[USA]]), [[14. oktoober]] [[1968]], [[México]] ===Naiste 100 m jooks=== *Esimene registreeritud aeg – 17,4 s, [[Aino Rannanpää]] (Soome), [[15. mai]] [[1902]], [[Helsingi]] *Esimene ametlik maailmarekord – 13,6 s (13 3/5 s), [[Marie Mejzlíková II]] ([[Tšehhoslovakkia]], [[5. august]] [[1922]] *Esimene aeg alla 13 sekundi – 12,8 s (12 4/5 s), [[Mary Lines]] ([[Suurbritannia]]), [[20. august]] [[1922]]) *Esimene elektrooniliselt registreeritud maailmatippmark – 12,18 s, [[Winsome Cripps]] ([[Austraalia]]) *Esimene aeg alla 12 sekundi – 11,9 s, [[Tollien Schuurman]] ([[Holland]]), [[5. juuni]] [[1932]], [[Haarlem]] *Esimene aeg alla 11 sekundi: **käsitsi mõõdetud – 10,9 s, [[Renate Stecher]] ([[Saksa DV]]), [[7. juuni]] [[1973]], [[Ostrava]] **elektrooniliselt mõõdetud – 10,88 s, [[Marlies Göhr]] ([[Saksa DV]]), [[1. juuli]] [[1977]], [[Dresden]] ===Kõige kauem püsinud maailmarekordid=== *Mehed – 10,2 s, [[Jesse Owens]] ([[USA]]), [[20. juuni]] [[1936]], [[Chicago]]; ületas 20 aastat hiljem [[3. august]]il [[1956]] [[Berliin]] [[Willie Williams]] ([[USA]]; 10,1 s) *Naised – 10,49 s, [[Florence Griffith-Joyner]] ([[USA]]), [[17. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]; kehtib tänini (oktoober 2016) ==Kõige edukamad sportlased== *Kahekordsed olümpiavõitjad: **[[Wyomia Tyus]] ([[USA]]), [[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] ja [[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]] **[[Carl Lewis]] (USA), [[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] ja [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] **[[Gail Devers]] (USA), [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] ja [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] **[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]]), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]], [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] [[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]] **[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2008. aasta suveolümpiamängud|2008]] ja [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] *Kolmekordsed maailmameistrid: **[[Carl Lewis]] (USA), [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]], [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] ja [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] **[[Maurice Greene]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]], [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] ja [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] **[[Usain Bolt]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] **[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] (Jamaica), [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]], [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] ja [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] *Kahekordne maailmameister: **[[Marion Jones]] (USA), [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] ja [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] == Maailmarekordi areng == === Mehed === [[IAAF]] hakkas meeste 100 m jooksu [[maailmarekord]]eid registreerima [[1912]]. Tabelis on ära toodud IAAF-i poolt tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised. ;[[Käsitsi ajavõtt]] (sulgudes mitteametlik elektrooniliselt võetud aeg) {| class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg |- |10,6||[[Don Lippincott]] ([[USA]])||[[Stockholm]]||[[6. juuli]] [[1912]] |- |10,6||[[Jackson Scholz]] (USA)||Stockholm||[[16. september]] [[1920]] |- |10,4||[[Charlie Paddock]] (USA)||[[Redlands]] (USA, [[California]])||[[23. aprill]] [[1921]] |- |10,4||[[Eddie Tolan]] (USA)||Stockholm||[[8. august]] [[1929]] |- |10,4||Eddie Tolan (USA)||[[Kopenhaagen]]||[[25. august]] 1929 |- |10,3||[[Percy Williams]] ([[Kanada]])||[[Toronto]]||[[9. august]] [[1930]] |- |10,3 (10,38)||Eddie Tolan (USA)||[[Los Angeles]]||[[1. august]] [[1932]] |- |10,3||[[Ralph Metcalfe]] (USA)||[[Budapest]]||[[12. august]] [[1933]] |- |10,3||[[Eulace Peacock]] (USA)||[[Oslo]]||[[6. august]] [[1934]] |- |10,3||[[Chris Berger]] ([[Holland]])||[[Amsterdam]]||[[26. august]] 1934 |- |10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Ōsaka]]||[[15. september]] 1934 |- |10,3||Ralph Metcalfe (USA)||[[Dalian]]||[[23. september]] 1934 |- |10,3||[[Takanori Yoshioka]] ([[Jaapan]])||[[Tōkyō]]||[[15. juuni]] [[1935]] |- |10,2||[[Jesse Owens]] (USA)||[[Chicago]]||[[20. juuni]] [[1936]] |- |10,2||[[Harold Davis]] (USA)||[[Compton (California)|Compton (USA, California)]]||[[6. juuni]] [[1941]] |- |10,2||[[Lloyd LaBeach]] ([[Panama]])||[[Fresno (California)]]||[[15. mai]] [[1948]] |- |10,2||[[Barney Ewell]] (USA)||[[Evanston (Illinois)]]||[[9. juuli]] 1948 |- |10,2||[[Emmanuel McDonald Bailey]] ([[Suurbritannia]])||[[Belgrad]]||[[25. august]] [[1951]] |- |10,2||[[Heinz Fütterer]] ([[Lääne-Saksamaa|Saksa FV]])||[[Yokohama]]||[[31. oktoober]] [[1954]] |- |10,2||[[Bobby Joe Morrow]] (USA)||[[Houston]] (Texas)||[[19. mai]] [[1956]] |- |10,2||[[Ira Murchison]] (USA)||Compton (California)||[[1. juuni]] 1956 |- |10,2||Bobby Morrow (USA)||[[Bakersfield]] (California)||[[22. juuni]] 1956 |- |10,2||Ira Murchison (USA)||Los Angeles||[[29. juuni]] 1956 |- |10,2||Bobby Joe Morrow (USA)||Los Angeles||29. juuni 1956 |- |10,1||[[Willie Williams]] (USA)||[[Berliin]]||[[3. august]] 1956 |- |10,1||Ira Murchison (USA)||Berliin||[[4. august]] 1956 |- |10,1||[[Leamon King]] (USA)||[[Ontario (California)]]||[[20. oktoober]] 1956 |- |10,1||Leamon King (USA)||[[Santa Ana (California)]]||[[27. oktoober]] 1956 |- |10,1||[[Ray Norton]] (USA)||[[San Jose (California)]]||[[18. aprill]] [[1959]] |- |10,0 (10,25)||[[Armin Hary]] (Saksa FV)||[[Zürich]]||[[21. juuni]] [[1960]] |- |10,0||[[Harry Jerome]] (Kanada)||[[Saskatoon]]||[[15. juuli]] 1960 |- |10,0||[[Horacio Esteves]] ([[Venezuela]])||[[Caracas]]||[[15. august]] [[1964]] |- |10,0 (10,06)||[[Bob Hayes]] (USA)||Tōkyō||[[15. oktoober]] 1964 |- |10,0 (10,17)||[[Jim Hines]] (USA)||[[Modesto]] (California)||[[27. mai]] [[1967]] |- |10,0||[[Enrique Figuerola]] ([[Kuuba]])||Budapest||[[17. juuni]] 1967 |- |10,0||[[Paul Nash]] ([[Lõuna-Aafrika Vabariik]])||[[Krugersdorp]] (Lõuna-Aafrika Vabariik||[[2. aprill]] [[1968]] |- |10,0||[[Oliver Ford]] (USA)||[[Albuquerque]] ([[New Mexico]])||[[31. mai]] 1968 |- |10,0 (10,20)||[[Charles Greene]] (USA)||[[Sacramento]] (California)||[[20. juuni]] 1968 |- |10,0 (10,28)||[[Roger Bambuck]] ([[Prantsusmaa]])||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9 (10,03)||Jim Hines (USA)||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9 (10,14)||[[Ronnie Ray Smith]] (USA)||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9 (10,10)||Charles Greene (USA)||Sacramento||20. juuni 1968 |- |9,9||[[Eddie Hart]] (USA)||[[Eugene]] ([[Oregon]])||[[1. juuli]] [[1972]] |- |9,9||[[Reynaud Robinson]] (USA)||Eugene||1. juuli 1972 |- |9,9||[[Steve Williams (jooksja)|Steve Williams]] (USA)||Los Angeles||[[21. juuni]] 1972 |- |9,9||[[Silvio Leonard]] (Kuuba)||[[Ostrava]]||[[5. juuni]] [[1975]] |- |9,9||Steve Williams (USA)||[[Siena]]||[[16. juuli]] 1975 |- |9,9||Steve Williams (USA)||Berliin||[[22. august]] 1975 |- |9,9||Steve Williams (USA)||[[Gainesville]] ([[Florida]])||[[27. märts]] [[1976]] |- |9,9||[[Harvey Glance]] (USA)||[[Columbia (Lõuna-Carolina)]]||[[3. aprill]] 1976 |- |9,9||Harvey Glance (USA)||[[Baton Rouge]] ([[Louisiana]])||[[1. mai]] 1976 |- |9,9||[[Don Quarrie]] ([[Jamaica]])||Modesto||[[22. mai]] 1976</TR> |} ;[[Elektrooniline ajavõtt]] {| class=wikitable !Tulemus!!Sportlane!!Koht!!Aeg |- |9,95||[[Jim Hines]] (USA)||[[México]]||[[14. oktoober]] [[1968]] |- |9,93||[[Calvin Smith]] (USA)||[[Colorado Springs]]||[[3. juuli]] [[1983]] |- |9,93||[[Carl Lewis]] (USA)||[[Rooma]]||[[30. august]] [[1987]] |- |9,92||Carl Lewis (USA)||[[Seoul]]||[[24. september]] [[1988]] |- |9,90||[[Leroy Burrell]] (USA)||[[New York]]||[[14. juuni]] [[1991]] |- |9,86||Carl Lewis (USA)||[[Tōkyō]]||[[25. august]] 1991 |- |9,85||Leroy Burrell (USA)||[[Lausanne]]||[[6. juuli]] [[1994]] |- |9,84||[[Donovan Bailey]] ([[Kanada]])||[[Atlanta]]||[[29. juuli]] [[1996]] |- |9,79||[[Maurice Greene]] (USA)||[[Ateena]]||[[16. juuni]] [[1999]] |- |9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Ateena]]||[[14. juuni]] [[2005]] |- |9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Gateshead]]||[[11. juuni]] [[2006]] |- |9,77||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Zürich]]||[[18. august]] [[2006]] |- |9,74||[[Asafa Powell]] ([[Jamaica]])||[[Rieti]]||[[9. september]] [[2007]] |- |9,72||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[New York]]||[[31. mai]] [[2008]] |- |9,69||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Peking]]||[[16. august]] [[2008]] |- |9,58||[[Usain Bolt]] ([[Jamaica]])||[[Berliin]]||[[16. august]] [[2009]] |} [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajad 9,83 ([[30. august]] [[1987]]) ja 9,79 ([[24. september]] [[1988]]) loeti algul maailmarekorditeks, kuid hiljem sportlane [[diskvalifitseerimine|diskvalifitseeriti]] [[doping]]u tarvitamise tõttu ja tema tulemused tühistati. [[Tim Montgomery]] aeg 9,78 [[14. september|14. septembrist]] 2002 loeti algul maailmarekordiks, kuid hiljem sportlane diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise tõttu ja tema tulemus tühistati. [[Justin Gatlin]]i aeg 9,77 [[Ad-Dawḩah]]'s [[12. mai]]l [[2006]] ei kvalifitseeru dopingu tarvitamise tõttu maailmarekordi kordamiseks. === Naised === [[FSFI]] hakkas naiste 100 m jooksu rekordeid registreerima [[1922]]. Tabelis on FSFI (kuni 1936. aastani) ja IAAF-i poolt ametlikult tunnustatud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised. Tärniga on märgitud IAAF-i poolt tunnustamata rekordid. ;Käsitsi ajavõtt (sulgudes mitteametlik elektrooniliselt mõõdetud tulemus) {| class=wikitable !Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg |- |13,6||[[Marie Mejzlíková II]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Praha]] ||[[5. august]] [[1922]] |- |12,8* ||[[Mary Lines]]||[[Suurbritannia]] ||[[Pariis]] ||[[20. august]] [[1922]] |- |12,4*||[[Gundel Wittmann]]||Saksamaa||[[Braunschweig]] ||[[22. august]] [[1926]] |- |12,2*||[[Kinue Hitomi]]||[[Jaapan]] ||[[Ōsaka]] ||[[20. mai]] [[1928]] |- |12,0||[[Myrtle Cook]]||[[Kanada]] ||[[Halifax]] ||[[2. juuli]] 1928 |- |12,0||[[Tollien Schuurman]]||[[Holland]] ||[[Amsterdam]] ||[[31. august]] [[1930]] |- |11,9*||Tollien Schuurman||Holland ||[[Haarlem]] ||[[5. juuni]] [[1932]] |- |11,9||Tollien Schuurman||Holland ||[[Amsterdam]] ||[[12. juuni]] 1932 |- |11,9||[[Stanisława Walasiewicz]]||[[Poola]] ||[[Los Angeles]] ||1. august 1932 |- |11,8||Stanisława Walasiewicz||Poola ||Poznań ||[[17. august]] 1933 |- |11,7*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Varssavi]] ||[[26. august]] 1934 |- |11,6*||Stanisława Walasiewicz||Poola ||[[Berliin]] ||[[1. august]] 1937 |- |11,5||Fanny Blankers-Koen||Holland ||Amsterdam ||[[13. juuni]] [[1948]] |- |11,5 (11,65)||[[Marjorie Jackson]]||[[Austraalia]] ||[[Helsingi]] ||[[22. juuli]] [[1952]] |- |11,4|| Marjorie Jackson ||Austraalia ||[[Gifu]] ||[[4. oktoober]] 1952 |- |11,3||[[Shirley de la Hunty]]||Austraalia ||Varssavi ||[[4. august]] [[1955]] |- |11,3 (11,41)||[[Wilma Rudolph]]||[[USA]] ||[[Rooma]] ||[[2. august]] [[1960]] |- |11,2|| Wilma Rudolph ||USA ||[[Stuttgart]] ||[[19. juuli]] [[1961]] |- |11,2 ((11,23)||[[Wyomia Tyus]]||USA ||[[Tokyo]] ||[[15. aprill]] [[1964]] |- |11,1||[[Irena Szewińska|Irena Kirszenstein (Szewińska)]]||[[Poola]] ||[[Praha]] ||[[9. juuli]] [[1965]] |- |11,1|| [[Wyomia Tyus]] ||[[USA]] ||Kiiev ||[[31. juuli]] 1965 |- |11,1||[[Barbara Ferrell]]||[[USA]] ||[[Santa Barbara]] ||[[2. juuli]] [[1967]] |- |11,1||[[Ljudmila Samotjossova]]||NSVL ||[[Leninakan]] ||[[15. august]] [[1968]] |- |11,1||[[Irena Szewińska]]||Poola ||[[México]] ||[[14. oktoober]] 1968 |- |11,0 (11,08)||[[Wyomia Tyus]]||[[USA]] ||México ||[[15. oktoober]] 1968 |- |11,0||[[Ji Zheng]] (Chi Cheng)||[[Taiwan]] ||[[Viin]] (Südstadt) ||[[18. juuli]] [[1970]] |- |11,0||[[Renate Stecher|Renate Meißner (Stecher)]]||[[Saksa DV]] ||Berliin ||[[2. august]] 1970 |- |11,0||[[Renate Stecher]]||Saksa DV ||Berliin ||[[31. juuli]] [[1971]] |- |11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Potsdam]] ||[[3. juuni]] [[1972]] |- |11,0||[[Ellen Streidt|Ellen Stropahl]]||Saksa DV ||Potsdam ||[[15. juuni]] 1972 |- |11,0||[[Eva Glesková]]||[[Tšehhoslovakkia]] ||[[Budapest]] ||[[1. juuli]] 1972 |- |10,9||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Ostrava]] ||[[7. juuni]] [[1973]] |- |11,0||Renate Stecher||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[20. juuli]] 1973</TR> |} ;Elektrooniline ajavõtt {| class=wikitable !Tulemus !!Sportlane !!Riik !!Koht !!Aeg |- |11,01||[[Annegret Richter]]||Saksamaa LV ||[[Montreal]] ||[[25. juuli]] 1976 |- |10,88||[[Marlies Göhr|Marlies Oelsner (Göhr)]]||Saksa DV ||[[Dresden]] ||[[1. juuli]] [[1977]] |- |10,88||[[Marlies Göhr]]||Saksa DV ||[[Karl-Marx-Stadt]] ||[[9. juuli]] [[1982]] |- |10,81||Marlies Göhr||Saksa DV ||[[Berliin]] ||[[8. juuni]] [[1983]] |- |10,77||[[Evelyn Ashford]]||USA ||[[Colorado Springs]] ||[[3. juuli]] 1983 |- |10,76||Evelyn Ashford||USA ||[[Zürich]] ||[[22. august]] [[1984]] |- |10,61||[[Florence Griffith-Joyner]]||USA ||[[Indianapolis]] ||[[16. juuli]] [[1988]] |- |10,49||Florence Griffith-Joyner||USA ||Indianapolis ||[[17. juuli]] 1988</TR> |} [[Ewa Kłobukowska]] aeg 11,1, mille ta jooksis 9. juulil 1965, loeti algul ametlikuks maailmarekordiks, kuid 1970. aastal see tühistati, sest kahtlustati, et ta on mees. Ka Stanisława Walasiewiczi sugu on kahtluse all. == [[Kaasaegsed olümpiamängud|Olümpiamängud]]e medalivõitjad== === Mehed === {| class=wikitable |- !Aasta ! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |- | [[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1896]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Thomas Burke]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fritz Hofmann]] [[Pilt:Flag of the German Empire.svg|24px|Saksamaa]] 12,2 | style="background:#FFDAB9;"|[[Alajos Szokolyi]] [[Pilt:Flag of Hungary (1867-1918).svg|24px|Ungari]] 12,6 <br>[[Francis Lane]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,6 |- | [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Frank Jarvis]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Walter Tewksbury]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1 | style="background:#FFDAB9;"|[[Stanley Rowley]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,2 |- | [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Archie Hahn]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nate Cartmell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[William Hogenson]] {{Riigi ikoon|USA}}11,2 |- | [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Reggie Walker]] [[Pilt:Flag_of_South_Africa_1910-1912.svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Rector]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Bobby Kerr]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1868-1921.svg|24px|Kanada]] 11,0 |- | [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ralph Craig]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[Alvah Meyer]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Donald Lippincott]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,9 |- | [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Charley Paddock]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[Morris Kirksey]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,8 | style="background:#FFDAB9;" |[[Harry Edward]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}}11,0 |- | [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Harold Abrahams]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,6 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jackson Scholz]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,7 | style="background:#FFDAB9;" |[[Arthur Porritt]] {{Riigi ikoon|Uus-Meremaa}} 10,8 |- | [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Percy Williams]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 10,8 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Georg Lammers]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,9 |- | [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Eddie Tolan]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,3 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#FFDAB9;" |[[Arthur Jonath]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,4 |- | [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jesse Owens]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ralph Metcalfe]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4 | style="background:#FFDAB9;" |[[Martinus Osendarp]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,5 |- | [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Harrison Dillard]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,3 | style="background:#DCE5E5;" |[[Barney Ewell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lloyd LaBeach]] {{Riigi ikoon|Panama}} 10,4 |- | [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Lindy Remigino]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,4 | style="background:#DCE5E5;" |[[Herb McKenley]] [[Pilt:Flag of Jamaica (1906–1957).svg|24px|Jamaica]] 10,4 | style="background:#FFDAB9;" |[[Emmanuel McDonald Bailey]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,4 |- | [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Bobby Morrow]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5 | style="background:#DCE5E5;" |[[Thane Baker]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,5 | style="background:#FFDAB9;" |[[Hec Hogan]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 10,6 |- | [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Armin Hary]] {{Riigi ikoon|Saksamaa LV}} 10,2 | style="background:#DCE5E5;" |[[David Sime]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[Peter Radford]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,3 |- | [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Bob Hayes]] {{Riigi ikoon|USA}} '''10,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Enrique Figuerola]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[Harry Jerome]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,2 |- | [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jim Hines]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,0 | style="background:#FFDAB9;" |[[Charles Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,0 |- | [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14 | style="background:#DCE5E5;" |[[Robert Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lennox Miller]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,33 |- | [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hasely Crawford]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Don Quarrie]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Valeri Borzov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,14 |- | [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Allan Wells]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,25 | style="background:#DCE5E5;" |[[Silvio Leonard]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 10,25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Petǎr Petrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 10,39 |- | [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sam Graddy]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,19 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,22 |- | [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99 |- | [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,96 | style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 10,02 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,14 |- | [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} '''9,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Frank Fredericks]] {{Riigi ikoon|Namiibia}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,90 |- | [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87 | style="background:#DCE5E5;" |[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,99 | style="background:#FFDAB9;" |[[Obadele Thompson]] {{Riigi ikoon|Barbados}} 10,04 |- | [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Francis Obikwelu]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 9,86 | style="background:#FFDAB9;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,87 |- | [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,69 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Richard Thompson]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91 |- | [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,63 OR''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}}9,75 | style="background:#FFDAB9;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79 |- | [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,81''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91 |- | [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marcell Jacobs]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} '''9,80''' '''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|ER]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,84 | style="background:#FFDAB9;" |[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,89 |- | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 m|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,79 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kishane Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,81 |} === Naised === {| class=wikitable |- !Aasta ! [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] ! [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] |- | [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Betty Robinson]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,2 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fanny Rosenfeld]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ethel Smith]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 12,3 |- | [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} '''11,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Hilda Strike]] [[Pilt:Canadian Red Ensign 1921-1957.svg|24px|Kanada]] 11,9 | style="background:#FFDAB9;" |[[Wilhelmina van Bremen]] {{Riigi ikoon|USA}} 12,0 |- | [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Helen Stephens]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,5 | style="background:#DCE5E5;" |[[Stanisława Walasiewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,7 | style="background:#FFDAB9;" |[[Käthe Krauss]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,9 |- | [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fanny Blankers-Koen]] {{Riigi ikoon|Holland}} 11,9 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dorothy Manley]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 12,2 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 12,2 |- | [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marjorie Jackson]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''11,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Daphne Hasenjager]] [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] 11,8 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shirley De La Hunty-Strickland|Shirley de la Hunty]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,9 |- | [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Betty Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,5 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christa Stubnick]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 11,7 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marlene Matthews]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 11,7 |- | [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wilma Rudolph]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,0 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dorothy Hyman]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 11,3 | style="background:#FFDAB9;" |[[Giuseppina Leone]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 11,3 |- | [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,4 | style="background:#DCE5E5;" |[[Edith McGuire]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,6 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ewa Kłobukowska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,6 |- | [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Wyomia Tyus]] {{Riigi ikoon|USA}} '''11,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Barbara Ferrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,1 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irena Szewińska]] {{Riigi ikoon|Poola}} 11,1 |- | [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} '''11,07 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Raelene Boyle]] {{Riigi ikoon|Austraalia}}11,23 | style="background:#FFDAB9;" |[[Silvia Chivás]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 11,24 |- | [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Annegret Richter]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,08 | style="background:#DCE5E5;" |[[Renate Stecher]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Inge Helten]] {{Riigi ikoon|Lääne-Saksamaa}} 11,17 |- | [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Ljudmila Kondratjeva]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 11,06 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ingrid Auerswald]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,14 |- | [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Alice Brown]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,13 | style="background:#FFDAB9;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,16 |- | [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Florence Griffith Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,54 | style="background:#DCE5E5;" |[[Evelyn Ashford]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;" |[[Heike Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,85 |- | [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Juliet Cuthbert]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;" |[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 10,84 |- | [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94 | style="background:#FFDAB9;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96 |- | [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" | ''vakantne'' | style="background:#DCE5E5;" |[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 11,12 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tayna Lawrence]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,18 |- | [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julija Nieściarenka]] {{Riigi ikoon|Valgevene}} 10,93 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,96 | style="background:#FFDAB9;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97 |- | [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sherone Simpson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,98 |- | [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75 | style="background:#DCE5E5;" |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81 |- | [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Elaine Thompson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,86 |- | [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2020]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Elaine Thompson Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''10,61 [[Kergejõustiku olümpiarekordid|OR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76 |- | [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#100 meetrit 2|2024]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Julien Alfred]] {{Riigi ikoon|Saint Lucia}} 10,72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,87 | style="background:#FFDAB9;" |[[Melissa Jefferson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,92 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Calvin Smith]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,21 | style="background:#FFDAB9;"|[[Emmit King]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,24 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Raymond Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,08 | style="background:#FFDAB9;"|[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,14 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carl Lewis]] {{Riigi ikoon|USA}} '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Leroy Burrell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,91 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Linford Christie]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,87 | style="background:#DCE5E5;" |[[Andre Cason]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dennis Mitchell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,99 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1995 Gõteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 10,03 | style="background:#FFDAB9;"|[[Ato Boldon]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,03 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Donovan Bailey]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,91 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80 | style="background:#DCE5E5;" |[[Bruny Surin]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,84 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dwain Chambers]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,97 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Maurice Greene]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tim Montgomery]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,07 | style="background:#DCE5E5;" |[[Darrel Brown]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}}10,08 | style="background:#FFDAB9;"|[[Darren Campbell]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,08 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 | style="background:#DCE5E5;" |[[Michael Frater]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,05 | style="background:#FFDAB9;"|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,05 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Derrick Atkins]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 9,91 | style="background:#FFDAB9;"|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,96 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} '''9,58 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Tyson Gay]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,71 | style="background:#FFDAB9;"|[[Asafa Powell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,84 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yohan Blake]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Walter Dix]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,08 | style="background:#FFDAB9;"|[[Kim Collins]] {{Riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} 10,09 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,77 | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meerit|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,79 | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,80 | style="background:#FFDAB9;"|[[Nesta Carter]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,92<br>[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,92 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Usain Bolt]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 9,95 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Coleman]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Justin Gatlin]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,89 | style="background:#FFDAB9;"|[[Andre De Grasse]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 9,90 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2022 Oregon]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Fred Kerley]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marvin Bracy]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 | style="background:#FFDAB9;"|[[Trayvon Bromell]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,88 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Noah Lyles]] {{Riigi ikoon|USA}} 9,83 | style="background:#DCE5E5;" |[[Letsile Tebogo]] {{Riigi ikoon|Botswana}} 9,88 | style="background:#FFDAB9;"|[[Zharnel Hughes]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 9,88 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marlies Göhr]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,97 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marita Koch]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,02 | style="background:#FFDAB9;"|[[Diane Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,06 |- | [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Silke Gladisch-Möller]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 10,90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 11,00 | style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,04 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Katrin Krabbe]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 10,99 | style="background:#DCE5E5;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,03 | style="background:#FFDAB9;"|[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,06 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gail Devers]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,82 | style="background:#FFDAB9;"|[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,89 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gwen Torrence]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Merlene Ottey]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,94 | style="background:#FFDAB9;"|[[Irina Privalova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 10,96 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,83 | style="background:#DCE5E5;" |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Tarnopolska-Pintussevõtš]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Sevatheda Fynes]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,03 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,70 | style="background:#DCE5E5;" |[[Inger Miller]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,79 | style="background:#FFDAB9;"|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,84 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Žanna Pintussevõtš]]-Block {{Riigi ikoon|Ukraina}}10,82 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marion Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85 | style="background:#FFDAB9;"|[[Aikateríni Thánou]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 10,91 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Torri Edwards]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93 | style="background:#DCE5E5;" |[[Žanna Pintussevõtš|Žanna Block]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 10,99 | style="background:#FFDAB9;"|[[Chandra Sturrup]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 11,02 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,93 | style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,95 | style="background:#FFDAB9;"|[[Christine Arron]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 10,98 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Veronica Campbell]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 11,01 | style="background:#DCE5E5;" |[[Lauryn Williams]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,01 | style="background:#FFDAB9;"|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 11,02 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Kerron Stewart]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,75 | style="background:#FFDAB9;"|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Veronica Campbell-Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,97 | style="background:#FFDAB9;"|[[Kelly-Ann Baptiste]] {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} 10,98 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Murielle Ahouré]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,93 | style="background:#FFDAB9;"|[[Carmelita Jeter]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,94 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,81 | style="background:#FFDAB9;"|[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,86 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tori Bowie]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,86 | style="background:#FFDAB9;"|[[Dafne Schippers]] {{Riigi ikoon|Holland}} 10,96 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Dina Asher-Smith]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 10,83 | style="background:#FFDAB9;"|[[Marie-Josée Ta Lou]] {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} 10,90 |- | [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2022 Oregon]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,67 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,73 | style="background:#FFDAB9;"|[[Elaine Thompson-Herah]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,81 |- | [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m jooks 2|2023 Budapest]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sha'Carri Richardson]] {{Riigi ikoon|USA}} 10,65 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shericka Jackson]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,72 | style="background:#FFDAB9;"|[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 10,77 |} ==Eesti meistrid 100 m jooksus== {{pikemalt|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad}} == Veel rekordeid == ;Mehed {| class="wikitable" |- ! ! Tulemus ! Sportlane ! Riik ! Koht ! Aeg |- | [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]] | '''9,58''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[Berliin]] | [[16. august]] [[2009]] |- | [[Eesti rekordid kergejõustikus|Eesti rekord]] | '''10,18''' | [[Karl Erik Nazarov]] | {{PisiLipp|Eesti}} | [[Jõhvi]] | [[16. juuni]] [[2023]] |- |colspan="8"| ''Suurvõitluste rekordid'' |- | [[Olümpiamängud]]e rekord | '''9,63''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[London]] | [[5. august]] [[2012]] |- | [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]]<br>rekord | '''9,58''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[Berliin]] | [[16. august]] [[2009]] |- | [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistluste]]<br>rekord | '''9,95''' | [[Zharnel Hughes]] | {{PisiLipp|Suurbritannia}} | [[Berliin]] | [[7. august]] [[2018]] |- |colspan="8"| ''Maailmajagude rekordid'' |- | [[Aafrika]] rekord | '''9,77''' | [[Ferdinand Omanyala]] | {{PisiLipp|Keenia}} | [[Nairobi]] | [[18. september]] [[2021]] |- | [[Aasia]] rekord | '''9,83''' | [[Su Bingtian]] | {{PisiLipp|Hiina}} | [[Tokyo]] | [[1. august]] [[2021]] |- | [[Austraalia ja Okeaania]] rekord | '''9,93''' | [[Patrick Johnson]] | {{PisiLipp|Austraalia}} | [[Mito]] | [[5. mai]] [[2003]] |- | [[Euroopa]] rekord | '''9,86''' | [[Marcell Jacobs]] | {{PisiLipp|Itaalia}} | [[Tokyo]] | [[1. august]] [[2021]] |- | [[Kesk-Ameerika]] ja [[Kariibi meri|Kariibi]] rekord | '''9,58''' | [[Usain Bolt]] | {{PisiLipp|Jamaica}} | [[Berliin]] | [[16. august]] [[2009]] |- | [[Põhja-Ameerika]] rekord | '''9,69''' | [[Tyson Gay]] | {{PisiLipp|USA}} | [[Shanghai]] | [[20. september]] [[2009]] |- | [[Lõuna-Ameerika]] rekord | '''9,89''' | [[Issamade Asinga]] | {{PisiLipp|Suriname}} | [[São Paulo]] | [[28. juuli]] [[2023]] |} ==Vaata ka== *[[100 meetri jooksu Eesti rekordi areng]] *[[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Meeste 100 m jooks 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="4rqz7">http://uudised.err.ee/index.php?06174293</ref> <ref name="rFtYc">http://sport.postimees.ee/793990/marek-niit-pustitas-100-m-jooksus-eesti-rekordi</ref> }} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Meeste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel] *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=100/detail.htmx Naiste 100 m jooksu kõigi aegade edetabel] * Meeste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2001?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2002?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2003?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2004?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2005?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2006?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2007?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2008?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2009?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2010?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2011?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2012?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2013?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2013]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2014?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2015?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2016?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2016]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2017?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2018?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2019?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2019]- [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/men/senior/2020?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2021] * Naiste 100 m jooksu edetabelid – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2001?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2001] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2002?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2002] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2003?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2003] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2004?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2004] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2005?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2005] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2006?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2006] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2007?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2007] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2008?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2008] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2009?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2009] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2010?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2010] – [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2011?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2011] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2012?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2012] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2013?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2013] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2014?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2014] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2015?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2015] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2016?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2016] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2017?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2017] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2018?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2018] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2019?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2019] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2020?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2020] - [https://www.worldathletics.org/records/toplists/sprints/100-metres/outdoor/women/senior/2021?regionType=world&timing=electronic&windReading=regular&page=1&bestResultsOnly=true 2021] *[http://trackfield.brinkster.net/RecProg_All.asp?RecCode=WR&Gender=M Meeste 100 m jooksu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised] *[http://ifnt.fizyka.amu.edu.pl/tw/la/sta/hrs/m-wrp.htm IAAF-i ajastu ametlikud ja mitteametlikud maailmarekordid ja maailmarekordikordamised, tippmargid väikesel kõrgusel merepinnast] * [[Ann Hiiemaa]]. [http://sport.postimees.ee/?id=54196 Meeste 100 meetri jooksus pole inimvõimete piirini veel jõutud], Postimees, 3. detsember 2008 {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Jooksualad]] 6qrocxrvlqwcqewfki45zrytj2fl2x9 0 8758 7148007 7119375 2026-05-06T17:41:55Z Sjur 66496 /* Mehed */ 7148007 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Osaka07 D8A M4-100M Exchange.jpg|thumb|4 × 100 meetri teatejooks [[Osaka]]s [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta MM-il]]]] '''4 × 100 meetri teatejooks''' ehk '''lühiteade''' on [[kergejõustik]]u ala. Neljast jooksjast koosnev 4 × 100 m teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelmiselt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10-meetrine hoovõtuala. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ega tohi teisi võistlejaid takistada. Lühiteade on väga tehniline ala, kus teatevahetusel on väga oluline osa hea lõpptulemuse saavutamisel. Teatepulga mahakukkumine ja määrustevastane teatevahetus võivad ka parimatele võistkondadele saatuslikuks saada. Esimest korda oli 4 × 100 m teatejooks [[olümpiamängud]]e kavas meestel [[1912. aasta suveolümpiamängud|1912. aastal]] [[Stockholm]]is ja naistel [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] [[Amsterdam]]is. == [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]ite areng == === Mehed === === Naised === == [[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]e medalivõitjad == === Mehed === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[1912. aasta suveolümpiamängud|1912]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''42,4'''<br>[[David Jacobs]]<br>[[Henry Macintosh]]<br>[[Victor d'Arcy]]<br>[[William Applegarth]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Rootsi}} '''42,6'''<br>[[Ivan Möller]]<br>[[Karl August Luther]]<br>[[Ture Persson]]<br>[[Knut Lindberg]]||bgcolor="#FFDAB9"|- |- |[[1920. aasta suveolümpiamängud|1920]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''42,2 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Charles Paddock]]<br>[[Jackson Scholz]]<br>[[Loren Murchison]]<br>[[Morris Kirksey]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''42,5'''<br>[[René Lorain]]<br>[[René Tirard]]<br>[[René Mourlon]]<br>[[Émile Ali-Khan]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Rootsi}} '''42,8'''<br>[[Agne Holmström]]<br>[[William Pettersson]]<br>[[Sven Malm]]<br>[[Nils Sandström]] |- |[[1924. aasta suveolümpiamängud|1924]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''41,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Louis Clarke]]<br>[[Frank Hussey]]<br>[[Alfred LeConey]]<br>[[Loren Murchison]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''41,2'''<br>[[Harold Abrahams]]<br>[[Walter Rangeley]]<br>[[William Nichol]]<br>[[Lancelot Royle]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Holland}} '''41,8'''<br>[[Jan de Vries]]<br>[[Jacob Boot]]<br>[[Henricus Broos]]<br>[[Marinus van den Berge]] |- |[[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''41,0'''<br>[[Frank Wykoff]]<br>[[James Quinn]]<br>[[Charles Borah]]<br>[[Henry Russell]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''41,2'''<br>[[Georg Lammers]]<br>[[Richard Corts]]<br>[[Hubert Houben]]<br>[[Helmut Körnig]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''41,8'''<br>[[Cyril Gill]]<br>[[Edward Smouha]]<br>[[Walter Rangeley]]<br>[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]] |- |[[1932. aasta suveolümpiamängud|1932]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''40,0 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Robert Kiesel]]<br>[[Emmett Toppino]]<br>[[Hector Dyer]]<br>[[Frank Wykoff]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''40,9'''<br>[[Helmut Körnig]]<br>[[Friedrich Hendrix]]<br>[[Erich Borchmeyer]]<br>[[Arthur Jonath]]||bgcolor="#FFDAB9"|[[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] '''[[Itaalia]]''' '''41,2'''<br>[[Giuseppe Castelli]]<br>[[Ruggero Maregatti]]<br>[[Gabriele Salviati]]<br>[[Edgardo Toetti]] |- |[[1936. aasta suveolümpiamängud|1936]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''39,8 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Jesse Owens]]<br>[[Ralph Metcalfe]]<br>[[Foy Draper]]<br>[[Frank Wykoff]]||bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Flag of Italy (1861-1946).svg|25px]] '''[[Itaalia]]''' '''41,1'''<br>[[Orazio Mariani]]<br>[[Gianni Caldana]]<br>[[Elio Ragni]]<br>[[Tullio Gonnelli]]||bgcolor="#FFDAB9"|[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|25px]] '''[[Saksamaa]]''' '''41,2'''<br>[[Wilhelm Leichum]]<br>[[Erich Borchmeyer]]<br>[[Erwin Gillmeister]]<br>[[Gerd Hornberger]] |- |[[1948. aasta suveolümpiamängud|1948]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''40,6'''<br>[[Barney Ewell]]<br>[[Lorenzo Wright]]<br>[[Harrison Dillard]]<br>[[Melvin Patton]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''41,3'''<br>[[John Archer]]<br>[[John Gregory]]<br>[[Alastair McCorquodale]]<br>[[Kenneth Jones]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''41,5'''<br>[[Michele Tito]]<br>[[Enrico Perucconi]]<br>[[Antonio Siddi]]<br>[[Carlo Monti]] |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''40,1''' (40,26)<br>[[Finis Dean Smith]]<br>[[Harrison Dillard]]<br>[[Lindy Remigino]]<br>[[Andy Stanfield]]||bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''40,3''' (40,58)<br>[[Boris Tokarev]]<br>[[Lev Kaljajev]]<br>[[Levan Sanadze]]<br>[[Vladimir Suhharev]]||bgcolor="#FFDAB9"|[[Pilt:Flag of Hungary 1949-1956.svg|25px]] '''[[Ungari]]''' '''40,5''' (40,83)<br>[[László Zarándi]]<br>[[Géza Varasdi]]<br>[[György Csányi]]<br>[[Béla Goldoványi]] |- |[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''39,5''' (39,60)<br>[[Thane Baker]]<br>[[Leamon King]]<br>[[Bobby Morrow]]<br>[[Ira Murchison]]||bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''39,8''' (39,93)<br>[[Leonid Bartenev]]<br>[[Boris Tokarev]]<br>[[Juri Konovaljov]]<br>[[Vladimir Suhharev]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''40,3''' (40,34)<br>[[Heinz Fütterer]]<br>[[Manfred Germar]]<br>[[Lothar Knörzer]]<br>[[Leonhard Pohl]] |- |[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''39,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' (39,66)<br>[[Bernd Cullmann]]<br>[[Armin Hary]]<br>[[Walter Mahlendorf]]<br>[[Martin Lauer]]||bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''40,1''' (40,24)<br>[[Gusman Kosanov]]<br>[[Leonid Bartenev]]<br>[[Juri Konovaljov]]<br>[[Edvins Ozolin]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''40,2''' (40,32)<br>[[Peter Radford]]<br>[[David Jones]]<br>[[David Segal]]<br>[[Nick Whitehead]] |- |[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''39,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' (39,06)<br>[[Otis Drayton]]<br>[[Gerald Ashworth]]<br>[[Richard Stebbins]]<br>[[Robert Hayes]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Poola}} '''39,3''' (39,36)<br>[[Andrzej Zieliński]]<br>[[Wiesław Maniak]]<br>[[Marian Foik]]<br>[[Marian Dudziak]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''39,3''' (39,49)<br>[[Paul Genevay]]<br>[[Bernard Laidebeur]]<br>[[Claude Piquemal]]<br>[[Jocelyn Delecour]] |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''42,88 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Charles Greene]]<br>[[Melvin Pender]]<br>[[Ronnie Ray Smith]]<br>[[James Hines]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Kuuba}} '''43,36'''<br>[[Hermes Ramírez]]<br>[[Juan Morales]]<br>[[Pablo Montes]]<br>[[Enrique Figuerola]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''43,41'''<br>[[Gérard Fénouil]]<br>[[Jocelyn Delecour]]<br>[[Claude Piquemal]]<br>[[Roger Bambuck]] |- |[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''38,19 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Larry Black]]<br>[[Robert Taylor]]<br>[[Gerald Tinker]]<br>[[Edward Hart]]||bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''38,50'''<br>[[Aleksander Korneljuk]]<br>[[Vladimir Lovezki]]<br>[[Juris Silovs]]<br>[[Valeri Borzov]]||bgcolor="#FFDAB9"|[[Pilt:Flag of Germany.svg|25px]] '''[[Saksa FV]]''' '''38,79'''<br>[[Jobst Hirscht]]<br>[[Karlheinz Klotz]]<br>[[Gerhard Wucherer]]<br>[[Klaus Ehl]] |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''38,33'''<br>[[Harvey Glance]]<br>[[John Wesley Jones|John Jones]]<br>[[Millard Hampton]]<br>[[Steven Riddick]]||bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Flag of East Germany.svg|25px]] '''[[Saksa DV]]''' '''38,66'''<br>[[Manfred Kokot]]<br>[[Jörg Pfeifer]]<br>[[Klaus-Dieter Kurrat]]<br>[[Alexander Thieme]]||bgcolor="#FFDAB9"|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''38,78'''<br>[[Aleksander Aksinin]]<br>[[Nikolai Kolesnikov]]<br>[[Juris Silovs]]<br>[[Valeri Borzov]] |- |[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]]||bgcolor="#F7F6A8"|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''38,26'''<br>[[Vladimir Muravjov]]<br>[[Nikolai Sidorov]]<br>[[Aleksander Aksinin]]<br>[[Andrei Prokofjev]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Poola}} '''38,33'''<br>[[Krzysztof Zwoliński]]<br>[[Zenon Licznerski]]<br>[[Leszek Dunecki]]<br>[[Marian Woronin]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''38,53'''<br>[[Antoine Richard]]<br>[[Pascal Barré]]<br>[[Patrick Barré]]<br>[[Hermann Panzo]] |- |[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''37,83'''<br>[[Sam Graddy]]<br>[[Ron Brown (Sportler)|Ron Brown]]<br>[[Calvin Smith]]<br>[[Carl Lewis]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''38,63'''<br>[[Albert Lawrence]]<br>[[Gregory Meghoo]]<br>[[Donald Quarrie]]<br>[[Raymond Stewart]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Kanada}} '''38,70'''<br>[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]<br>[[Tony Sharpe]]<br>[[Desai Williams]]<br>[[Sterling Hinds]] |- |[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]]||bgcolor="#F7F6A8"|[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|25px]] '''[[NSV Liit]]''' '''38,19'''<br>[[Viktor Brõzkin]]<br>[[Vladimir Krõlov]]<br>[[Vladimir Muravjov]]<br>[[Vitali Savin]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''38,28'''<br>[[Elliot Bunney]]<br>[[John Regis]]<br>[[Michael McFarlane]]<br>[[Linford Christie]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''38,40'''<br>[[Bruno Marie-Rose]]<br>[[Daniel Sangouma]]<br>[[Gilles Quenéhervé]]<br>[[Max Morinière]] |- |[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''37,40'''<br>[[Carl Lewis]]<br>[[Dennis Mitchell]]<br>[[Leroy Burrell]]<br>[[Mike Marsh]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Nigeeria}} '''37,98'''<br>[[Oluyemi Kayode]]<br>[[Chidi Imoh]]<br>[[Olapade Adeniken]]<br>[[Davidson Ezinwa]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Kuuba}} '''38,00'''<br>[[Andrés Simón]]<br>[[Joel Lamela]]<br>[[Joel Isasi]]<br>[[Jorge Aguilera]] |- |[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Kanada}} '''37,68'''<br>[[Robert Esmie]]<br>[[Glenroy Gilbert]]<br>[[Bruny Surin]]<br>[[Donovan Bailey]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|USA}} '''38,05'''<br>[[Jon Drummond]]<br>[[Tim Harden]]<br>[[Mike Marsh]]<br>[[Dennis Mitchell]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''38,41'''<br>[[Arnaldo da Silva]]<br>[[Robson Caetano da Silva]]<br>[[Édson Ribeiro]]<br>[[André da Silva]] |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks|2000]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''37,61'''<br>[[Jon Drummond]]<br>[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]<br>[[Brian Lewis]]<br>[[Maurice Greene]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''37,90'''<br>[[Vicente de Lima]]<br>[[Édson Ribeiro]]<br>[[André da Silva]]<br>[[Claudinei da Silva]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Kuuba}} '''38,04'''<br>[[José Angel Cesar]]<br>[[Luis Alberto Pérez-Rionda]]<br>[[Iván García]]<br>[[Freddy Mayola]] |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|2004]]||bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''38,07'''<br>[[Jason Gardener]]<br>[[Darren Campbell]]<br>[[Marlon Devonish]]<br>[[Mark Lewis-Francis]]||bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|USA}} '''38,08'''<br>[[Shawn Crawford]]<br>[[Justin Gatlin]]<br>[[Coby Miller]]<br>[[Maurice Greene]]||bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Nigeeria}} '''38,23'''<br>[[Olusoji Fasuba]]<br>[[Uchenna Emedolu]]<br>[[Aaron Egbele]]<br>[[Deji Aliu]] |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|2008]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''38,06'''<br>[[Keston Bledman]]<br>[[Marc Burns]]<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''38,15'''<br>[[Naoki Tsukahara]]<br>[[Shingo Suetsugu]]<br>[[Shinji Takahira]]<br>[[Nobuharu Asahara]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''38,24'''<br>[[Vicente Lima]]<br>[[Sandro Viana]]<br>[[Bruno de Barros]]<br>[[José Carlos Moreira]] |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m|2012]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''36,84 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Nesta Carter]]<br>[[Michael Frater]]<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Usain Bolt]] |bgcolor="#DCE5E5"|''vakantne'' |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''38,12'''<br>[[Keston Bledman]]<br>[[Marc Burns]]<br>[[Emmanuel Callender]]<br>[[Richard Thompson]] |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 meetrit|2016]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''37,27'''<br>[[Asafa Powell]]<br>[[Yohan Blake]]<br>[[Nickel Ashmeade]]<br>[[Usain Bolt]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''37,60'''<br>[[Ryōta Yamagata]]<br>[[Shōta Iizuka]]<br>[[Yoshihide Kiryū]]<br>[[Asuka Cambridge]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Kanada}} '''37,64'''<br>[[Akeem Haynes]]<br>[[Aaron Brown]]<br>[[Brendon Rodney]]<br>[[Andre De Grasse]] |} === Naised === <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|1928]] |bgcolor="#F7F6A8"|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] '''48,4 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Fanny Rosenfeld]]<br>[[Ethel Smith]]<br>[[Jane Bell]]<br>[[Myrtle Cook]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|USA}} '''48,8 '''<br>[[Mary Washburn]]<br>[[Jessica Cross]]<br>[[Loretta McNeil]]<br>[[Betty Robinson]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''49,0 '''<br>[[Rosa Kellner]]<br>[[Helene Schmidt]]<br>[[Anni Holdmann]]<br>[[Helene Junker]] |- |[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|1932]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''46,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Mary Carew]]<br>[[Evelyn Furtsch]]<br>[[Annette Rogers]]<br>[[Wilhelmina von Bremen]] |bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] '''47,0 '''<br>[[Mary Frizzel]]<br>[[Lilian Palmer]]<br>[[Mildred Fizzell]]<br>[[Hilda Strike]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''47,6 '''<br>[[Eileen Hiscock]]<br>[[Gwendoline Porter]]<br>[[Violet Webb]]<br>[[Nellie Halstead]] |- |[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|1936]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''46,9 '''<br>[[Harriet Bland]]<br>[[Annette Rogers]]<br>[[Betty Robinson]]<br>[[Helen Stephens]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''47,6'''<br>[[Eileen Hiscock]]<br>[[Violet Olney]]<br>[[Audrey Brown]]<br>[[Barbara Burke]] |bgcolor="#FFDAB9"|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] '''47,8'''<br>[[Dorothy Brookshaw]]<br>[[Mildred Dolson]]<br>[[Hilda Cameron]]<br>[[Aileen Meagher]] |- |[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m m 2|1948]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Holland}} '''47,5 '''<br>[[Xenia Stad-de Jong]]<br>[[Nettie Witziers-Timmer]]<br>[[Gerda van der Kade-Koudijs]]<br>[[Fanny Blankers-Koen]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Austraalia}} '''47,6'''<br>[[Shirley Strickland]]<br>[[June Maston]]<br>[[Elizabeth McKinnon]]<br>[[Joyce King]] |bgcolor="#FFDAB9"|[[Pilt:Canadian Red Ensign (1921-1957).svg|24px]] [[Kanada]] '''47,8'''<br>[[Viola Myers]]<br>[[Nancy MacKay]]<br>[[Diane Foster]]<br>[[Patricia Jones]] |- |[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|1952]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''45,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' (46,14)<br>[[Mae Faggs]]<br>[[Barbara Jones]]<br>[[Janet Moreau]]<br>[[Catherine Hardy]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Saksamaa LV}} '''45,9 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' (46,16)<br>[[Ursula Knab]]<br>[[Maria Sander]]<br>[[Helga Klein]]<br>[[Marga Petersen]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''46,2''' (46,41)<br>[[Sylvia Cheeseman]]<br>[[June Foulds]]<br>[[Jean Desforges]]<br>[[Heather Armitage]] |- |[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Austraalia}} '''44,5 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' (44,65)<br>[[Shirley Strickland]]<br>[[Norma Croker]]<br>[[Fleur Mellor]]<br>[[Betty Cuthbert]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''44,7''' (44,70)<br>[[Anne Pashley]]<br>[[Jean Scrivens]]<br>[[June Foulds]]<br>[[Heather Armitage]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|USA}} '''44,9''' (45,04)<br>[[Mae Faggs]]<br>[[Margaret Matthews]]<br>[[Wilma Rudolph]]<br>[[Isabelle Daniels]] |- |[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''44,5''' (44,72)<br>[[Martha Hudson]]<br>[[Lucinda Williams]]<br>[[Barbara Jones]]<br>[[Wilma Rudolph]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''44,8''' (45,00)<br>[[Martha Langbein]]<br>[[Anni Biechl]]<br>[[Brunhilde Hendrix]]<br>[[Jutta Heine]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Poola}} '''45,0''' (45,19)<br>[[Teresa Ciepły]]<br>[[Barbara Sobotta]]<br>[[Celina Jesionowska]]<br>[[Halina Górecka]] |- |[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Poola}} '''43,6 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' (43,69)<br>[[Teresa Ciepły]]<br>[[Irena Szewińska]]<br>[[Halina Górecka]]<br>[[Ewa Kłobukowska]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|USA}} '''43,9''' (43,92)<br>[[Willye White]]<br>[[Wyomia Tyus]]<br>[[Marilyn White]]<br>[[Edith McGuire]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''44,0''' (44,09)<br>[[Janet Simpson]]<br>[[Mary Rand]]<br>[[Daphne Arden]]<br>[[Dorothy Hyman]] |- |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|1968]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''42,88 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] '''<br>[[Barbara Ferrell]]<br>[[Margaret Bailes]]<br>[[Mildrette Netter]]<br>[[Wyomia Tyus]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Kuuba}} '''43,36 '''<br>[[Marlene Elejarde]]<br>[[Fulgencia Romay]]<br>[[Violetta Quesada]]<br>[[Miguelina Cobián]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|NSVL}} '''43,41 '''<br>[[Ljudmila Žarkova]]<br>[[Galina Buhharina]]<br>[[Vera Popkova]]<br>[[Ljudmila Samotjossova]] |- |[[1972. aasta suveolümpiamängud|1972]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Saksamaa LV}} '''42,81 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] '''<br>[[Christiane Krause]]<br>[[Ingrid Becker]]<br>[[Annegret Richter]]<br>[[Heide Rosendahl]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Saksa DV}} '''42,95 '''<br>[[Evelyn Kaufer]]<br>[[Christina Heinich]]<br>[[Bärbel Struppert]]<br>[[Renate Stecher]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Kuuba}} '''43,36 '''<br>[[Marlene Elejarde]]<br>[[Carmen Valdés]]<br>[[Fulgencia Romay]]<br>[[Silvia Chibás]] |- |[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|1976]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Saksa DV}} '''42,55 '''<br>[[Marlies Göhr]]<br>[[Renate Stecher]]<br>[[Carla Bodendorf]]<br>[[Bärbel Eckert]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Saksamaa LV}} '''42,59 '''<br>[[Elvira Possekel]]<br>[[Inge Helten]]<br>[[Annegret Richter]]<br>[[Annegret Kroniger]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|NSVL}} '''43,09 '''<br>[[Tatjana Prorotšenko]]<br>[[Ljudmila Žarkova]]<br>[[Nadežda Besfamilnaja]]<br>[[Vera Anissimova]] |- |[[1980. aasta suveolümpiamängud|1980]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Saksa DV}} '''41,60 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]] '''<br>[[Romy Müller]]<br>[[Bärbel Eckert]]<br>[[Ingrid Auerswald]]<br>[[Marlies Göhr]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|NSVL}} <br>[[Vera Komissova]]<br>[[Ljudmila Maslakova-Žarkova]]<br>[[Vera Anissimova]]<br>[[Natalja Botšina]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Heather Hunte]]<br>[[Kathy Smallwood-Cook]]<br>[[Beverley Goddard]]<br>[[Sonia Lannaman]] |- |[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''41,65 '''<br>[[Alice Brown]]<br>[[Jeanette Bolden]]<br>[[Chandra Cheeseborough]]<br>[[Evelyn Ashford]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Kanada}} '''42,77 '''<br>[[Angela Bailey]]<br>[[Marita Payne]]<br>[[Angella Taylor-Issajenko]]<br>[[France Gareau]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''43,11'''<br>[[Simmone Jacobs]]<br>[[Kathy Smallwood-Cook]]<br>[[Beverley Goddard]]<br>[[Heather Hunte]] |- |[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''41,98 '''<br>[[Alice Brown]]<br>[[Sheila Echols]]<br>[[Florence Griffith-Joyner]]<br>[[Evelyn Ashford]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Saksa DV}} '''42,09 '''<br>[[Silke Möller]]<br>[[Kerstin Behrendt]]<br>[[Ingrid Auerswald]]<br>[[Marlies Göhr]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|NSVL}} '''42,75'''<br>[[Ljudmila Kondratjeva]]<br>[[Galina Maltšugina]]<br>[[Marina Žirova]]<br>[[Natalja Pomoštšnikova]] |- |[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''42,11 '''<br>[[Evelyn Ashford]]<br>[[Esther Jones]]<br>[[Carlette Guidry]]<br>[[Gwen Torrence]] |bgcolor="#DCE5E5"|[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[SRÜ]] '''42,16 '''<br>[[Olga Bogoslovskaja]]<br>[[Galina Maltšugina]]<br>[[Marina Trandenkova]]<br>[[Irina Privalova]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Nigeeria}} '''42,81 '''<br>[[Beatrice Utondu]]<br>[[Faith Idehen]]<br>[[Christy Opara-Thompson]]<br>[[Mary Onyali]] |- |[[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''41,95 '''<br>[[Chryste Gaines]]<br>[[Gail Devers]]<br>[[Inger Miller]]<br>[[Gwen Torrence]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Bahama}} '''42,14 '''<br>[[Eldece Clarke]]<br>[[Chandra Sturrup]]<br>[[Savatheda Fynes]]<br>[[Pauline Davis-Thompson]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Michelle Freeman]]<br>[[Juliet Cuthbert]]<br>[[Nicole Mitchell]]<br>[[Merlene Ottey]] |- |[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m teatejooks 2|2000]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Bahama}} '''41,95 '''<br>[[Savatheda Fynes]]<br>[[Chandra Sturrup]]<br>[[Pauline Davis-Thompson]]<br>[[Debbie Ferguson]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42.13'''<br>[[Tayna Lawrence]]<br>[[Veronica Campbell]]<br>[[Beverly McDonald]]<br>[[Merlene Ottey]] |bgcolor="#FFDAB9"|- |- |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|2004]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,73 '''<br>[[Tayna Lawrence]]<br>[[Sherone Simpson]]<br>[[Aleen Bailey]]<br>[[Veronica Campbell]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''42,27 '''<br>[[Olga Fjodorova]]<br>[[Julia Tabakova]]<br>[[Irina Habarova]]<br>[[Larissa Kruglova]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''42,54 '''<br>[[Véronique Mang]]<br>[[Muriel Hurtis]]<br>[[Sylviane Félix]]<br>[[Christine Arron]] |- |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|2008]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|Belgia}} '''42,54 '''<br>[[Olivia Borlee]]<br>[[Hanna Marien]]<br>[[Elodie Ouedraogo]]<br>[[Kim Gevaert]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Nigeeria}} '''43,04 '''<br>[[Franca Idoku]]<br>[[Gloria Kemasuode]]<br>[[Halimat Ismaila]]<br>[[Oludamola Osayomi]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''43,14 '''<br>[[Rosemar Coelho Neto]]<br>[[Lucimar de Moura]]<br>[[Thaissa Presti]]<br>[[Rosangela Santos]] |- |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|2012]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''40,82 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''<br>[[Tianna Madison]]<br>[[Allyson Felix]]<br>[[Bianca Knight]]<br>[[Carmelita Jeter]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,41'''<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]<br>[[Sherone Simpson]]<br>[[Veronica Campbell-Brown]]<br>[[Kerron Stewart]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Ukraina}} '''42,04'''<br>[[Olesja Povh]]<br>[[Hrõstõna Stui]]<br>[[Marija Rjemjen]]<br>[[Jelizaveta Brõžina]] |- |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 meetrit 2|2016]] |bgcolor="#F7F6A8"|{{PisiLipp|USA}} '''41,01'''<br>[[Tianna Bartoletta]]<br>[[Allyson Felix]]<br>[[English Gardner]]<br>[[Tori Bowie]] |bgcolor="#DCE5E5"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,36'''<br>[[Christania Williams]]<br>[[Elaine Thompson]]<br>[[Veronica Campbell-Brown]]<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] |bgcolor="#FFDAB9"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''41,77'''<br>[[Asha Philip]]<br>[[Desiree Henry]]<br>[[Dina Asher-Smith]]<br>[[Daryll Neita]] |} </div> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> <br> [[ROK|Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] tühistas kõik Marion Jonesi tulemused nii üksikaladel (100 m, 200 m ja kaugushüpe) kui ka teatejooksudes (4x100 m ja 4x400 m) [[doping]]u kasutamise pärast. Medaleid ei ole ümber jagatud. <br style="clear:both;"/> == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|1983 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' <br>[[Emmit King]] , <br>[[Willie Gault]], <br>[[Calvin Smith]], <br>[[Carl Lewis]] | style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''38,37'''<br>[[Stefano Tilli]], <br>[[Carlo Simionato]], <br>[[Pierfrancesco Pavoni]], <br>[[Pietro Mennea]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|NSVL}} '''38,41''' <br>[[Andrei Prokofjev]], <br>[[Nikolai Sidorov]], <br>[[Vladimir Muravjov]], <br>[[Viktor Brõzgin]] |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|1987 Rooma]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,90''' <br> [[Lee McRae]],<br> [[Lee McNeill]],<br> [[Harvey Glance]],<br> [[Carl Lewis]] | style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|NSVL}} '''38,02'''<br> [[Aleksandr Jevgenjev]],<br> [[Viktor Brõzgin]],<br> [[Vladimir Muravjov]],<br> [[Vladimir Krõlov]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''38,41''' <br> [[John Mair]],<br> [[Andrew Smith]],<br> [[Clive Wright]],<br> [[Raymond Stewart]] |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|1991 Tokio]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,50 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' <br> [[Andre Cason]],<br> [[Leroy Burrell]],<br> [[Dennis Mitchell]],<br> [[Carl Lewis]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''37,87''' <br> [[Max Moriniere]],<br> [[Daniel Sangouma]],<br> [[Jean-Charles Trouabal]],<br> [[Bruno Marie-Rose]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''38,09''' <br> [[Tony Jarrett]],<br> [[John Regis]],<br> [[Darren Braithwaite]],<br> [[Linford Christie]] |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|1993 Stuttgart]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,48''' <br> [[Jon Drummond]],<br> [[Andre Cason]],<br> [[Dennis Mitchell]],<br> [[Leroy Burrell]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''37,77''' <br> [[Colin Jackson]],<br> [[Tony Jarrett]],<br> [[John Regis]],<br> [[Linford Christie]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Kanada}} '''37,83''' <br> [[Robert Esmie]],<br> [[Glenroy Gilbert]],<br> [[Bruny Surin]],<br> [[Atlee Mahorn]] |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|1995 Göteborg]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Kanada}} '''38,31''' <br> [[Robert Esmie]],<br> [[Glenroy Gilbert]],<br> [[Bruny Surin]],<br> [[Donovan Bailey]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Austraalia}} '''38,50''' <br> [[Paul Henderson]],<br> [[Tim Jackson]],<br> [[Steve Brimacombe]],<br> [[Damien Marsh]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Itaalia}} '''39,07''' <br> [[Giovanni Puggioni]],<br> [[Ezio Madonia]],<br> [[Angelo Cipolloni]],<br> [[Sandro Floris]] |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|1997 Ateena]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Kanada}} '''37,86''' <br> [[Robert Esmie]],<br> [[Glenroy Gilbert]],<br> [[Bruny Surin]],<br> [[Donovan Bailey]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Nigeeria}} '''38,07''' <br> [[Osmond Ezinwa]],<br> [[Olapade Adeniken]],<br> [[Francis Obikwelu]],<br> [[Davidson Ezinwa]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''38,14''' <br> [[Darren Braithwaite]],<br> [[Darren Campbell]],<br> [[Douglas Walker]],<br> [[Julian Golding]] |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|1999 Sevilla]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,59''' <br> [[Jon Drummond]],<br> [[Tim Montgomery]],<br> [[Brian Lewis]],<br> [[Maurice Greene]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''37,73''' <br> [[Jason Gardener]],<br> [[Darren Campbell]],<br> [[Marlon Devonish]],<br> [[Dwain Chambers]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''38,05''' <br> [[Raphael De Oliveira]],<br> [[Claudinei Da Silva]],<br> [[Edson Ribeiro]],<br> [[André da Silva]] |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|2001 Edmonton]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} '''38,47''' <br> [[Morne Nagel]],<br> [[Corne Du Plessis]],<br> [[Lee-Roy Newton]],<br> [[Mathew Quinn]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''38,58''' <br> [[Marc Burns]],<br> [[Ato Boldon]],<br> [[Jaycey Harper]],<br> [[Darrel Brown]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Austraalia}} 38,83 <br> [[Adam Basil]],<br> [[Paul Di Bella]],<br> [[Steve Brimacombe]],<br> [[Matthew Shirvington]] |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|2003 Pariis]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''38,06''' <br> [[John Capel]],<br> [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]],<br> [[Darvis Patton]],<br> [[Joshua J. Johnson]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''38,08''' <br> [[Christian Malcolm]],<br> [[Darren Campbell]],<br> [[Marlon Devonish]],<br> [[Dwain Chambers]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Brasiilia}} '''38,26''' <br> [[Vicente Lenilson de Lima]],<br> [[Edson Luciano Ribeiro]],<br> [[Andre Domingos da Silva]],<br> [[Claudio Roberto Souza]] |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|2005 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''38,08''' <br> [[Ladji Doucouré]],<br> [[Ronald Pognon]],<br> [[Eddy De Lépine]],<br> [[Lueyi Dovy]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''38,10''' <br> [[Kevon Pierre]],<br> [[Marc Burns]],<br> [[Jacey Harper]],<br> [[Darrel Brown]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''38,27''' <br> [[Jason Gardener]],<br> [[Marlon Devonish]],<br> [[Christian Malcolm]],<br> [[Mark Lewis-Francis]] |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m|2007 Osaka]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,78''' <br> [[Darvis Patton]],<br> [[Wallace Spearmon]],<br> [[Tyson Gay]],<br> [[Leroy Dixon]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''37,89''' <br> [[Marvin Anderson]],<br> [[Usain Bolt]],<br> [[Nesta Carter]],<br> [[Asafa Powell]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''37,90''' <br> [[Christian Malcolm]],<br> [[Craig Pickering]],<br> [[Marlon Devonish]],<br> [[Mark Lewis-Francis]] |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m|2009 Berliin]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''37,31''' <br> [[Steve Mullings]],<br> [[Michael Frater]],<br> [[Usain Bolt]],<br> [[Asafa Powell]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''37,62''' <br> [[Darrel Brown]],<br> [[Marc Burns]],<br> [[Emmanuel Callender]],<br> [[Richard Thompson]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''38,02''' <br> [[Simeon Williamson]],<br> [[Tyrone Edgar]],<br> [[Marlon Devonish]],<br> [[Harry Aikines-Aryeetey]] |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m|2011 Daegu]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''37,04 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' <br> [[Nesta Carter]],<br> [[Michael Frater]],<br> [[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''38,20''' <br> [[Teddy Tinmar]],<br> [[Christophe Lemaitre]],<br> [[Yannick Lesourd]],<br> [[Jimmy Vicaut]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} '''38,49''' <br> [[Jason Rogers]],<br> [[Kim Collins]],<br> [[Antoine Adams]],<br> [[Brijesh Lawrence]] |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks|2013 Moskva]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''37,36''' <br> [[Nesta Carter]],<br> [[Kemar Bailey-Cole]],<br> [[Nickel Ashmeade]],<br> [[Usain Bolt]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''37,66''' <br> [[Charles Silmon]],<br> [[Mike Rodgers]],<br> [[Mookie Salaam]],<br> [[Justin Gatlin]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Kanada}} '''37,92''' <br> [[Gavin Smellie]],<br> [[Aaron Brown]],<br> [[Dontae Richards-Kwok]],<br> [[Justyn Warner]] |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks|2015 Peking]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''37,36''' <br> [[Nesta Carter]],<br> [[Asafa Powell]],<br> [[Nickel Ashmeade]],<br> [[Usain Bolt]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Hiina}} '''38,01''' <br> [[Mo Youxue]],<br> [[Xie Zhenye]],<br> [[Su Bingtian]],<br> [[Zhang Peimeng]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Kanada}} '''38,13''' <br> [[Aaron Brown]],<br> [[Andre De Grasse]],<br> [[Brendon Rodney]],<br> [[Justyn Warner]] |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks|2017 London]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''37,47''' <br> [[Chijindu Ujah]],<br> [[Adam Gemili]],<br> [[Danny Talbot]],<br> [[Nethaneel Mitchell-Blake]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,52''' <br> [[Mike Rodgers]],<br> [[Justin Gatlin]],<br> [[Jaylen Bacon]],<br> [[Christian Coleman]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''38,04''' <br> [[Shūhei Tada]],<br> [[Shōta Iizuka]],<br> [[Yoshihide Kiryū]],<br> [[Kenji Fujimitsu]] |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks|2019 Doha]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''37,10''' <br> [[Christian Coleman]],<br> [[Justin Gatlin]],<br> [[Michael Rodgers]],<br> [[Noah Lyles]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''37,36''' <br> [[Adam Gemili]],<br> [[Zharnel Hughes]],<br> [[Richard Kilty]],<br> [[Nethaneel Mittchell-Blak]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jaapan}} '''37,43''' <br> [[Shūhei Tada]],<br> [[Kirara Shiraishi]],<br> [[Yoshihide Kiryū]],<br> [[Abdul Hakim Sani Brown]] |} === Naised === {|class=wikitable |- !Aasta !{{kuld}} !{{hõbe}} !{{pronks}} |- |[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|1983 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Saksa DV}} '''41,76''' <br> [[Silke Gladisch-Möller]],<br> [[Marita Koch]],<br> [[Ingrid Auerswald-Lange]],<br> [[Marlies Oelsner-Göhr]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''42,71''' <br> [[Joan Baptiste]],<br> [[Kathy Smallwood-Cook]],<br> [[Beverley Callender]],<br> [[Shirley Thomas]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,73''' <br> [[Leleith Hodges]],<br> [[Jacqueline Pusey]],<br> [[Juliet Cuthbert]],<br> [[Merlene Ottey]] |- |[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|1987 Rooma]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,58''' <br> [[Alice Brown]],<br> [[Diane Williams]],<br> [[Marshall Pam]],<br> [[Florence Griffith-Joyner]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Saksa DV}} '''41,95''' <br> [[Silke Gladisch-Möller]],<br> [[Cornelia Riefstahl-Oschkenat]],<br> [[Kerstin Behrendt]],<br> [[Marlies Oelsner-Göhr]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|NSVL}} '''42,33''' <br> [[Irina Sljussar]],<br> [[Natalja Pomoštšnikova-Voronova]],<br> [[Natalja German]],<br> [[Olga Antonova]] |- |[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|1991 Tokio]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,94''' <br> [[Dahlia Duhaney]],<br> [[Juliet Cuthbert]],<br> [[Beverly McDonald]],<br> [[Merlene Ottey]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|NSVL}} '''42,20''' <br> [[Natalja Kovtun]],<br> [[Galina Maltšugina]],<br> [[Jelena Vinogradova]],<br> [[Irina Privalova]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''42,33''' <br> [[Grit Breuer]],<br> [[Katrin Krabbe]],<br> [[Sabine Richter]],<br> [[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]] |- |[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|1993 Stuttgart]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''41,49''' <br> [[Olga Bogoslovskaja]],<br> [[Galina Maltšugina]],<br> [[Natalja Pomoštnikova-Voronova]],<br> [[Irina Privalova]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,49''' <br> [[Michelle Finn]],<br> [[Gwen Torrence]],<br> [[Wendy Vereen]],<br> [[Gail Devers]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,94''' <br> [[Michelle Freeman]],<br> [[Juliet Campbell]],<br> [[Nicole Mitchell]],<br> [[Merlene Ottey]] |- |[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|1995 Göteborg]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''42,12''' <br> [[Celena Mondie-Milner]],<br> [[Carlette Guidry-White]],<br> [[Chryste Gaines]],<br> [[Gwen Torrence]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,25''' <br> [[Dahlia Duhaney]],<br> [[Juliet Cuthbert]],<br> [[Beverly McDonald]],<br> [[Merlene Ottey]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''43,01''' <br> [[Melanie Paschke]],<br> [[Silke Lichtenhagen]],<br> [[Silke-Beate Knoll]],<br> [[Gabriele Becker]] |- |[[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|1997 Ateena]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,47''' <br> [[Chryste Gaines]],<br> [[Marion Jones]],<br> [[Inger Miller]],<br> [[Gail Devers]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,10''' <br> [[Beverly McDonald]],<br> [[Merlene Frazer]],<br> [[Juliet Cuthbert]],<br> [[Beverly Grant]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''42,21''' <br> [[Patricia Girard]],<br> [[Christine Arron]],<br> [[Delphine Combe]],<br> [[Sylviane Felix]] |- |[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|1999 Sevilla]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Bahama}} '''41,92''' <br> [[Sevatheda Fynes]],<br> [[Chandra Sturrup]],<br> [[Pauline Davis-Thompson]],<br> [[Debbie Ferguson]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''42,06''' <br> [[Patricia Girard]],<br> [[Muriel Hurtis]],<br> [[Katia Benth]],<br> [[Christine Arron]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,15''' <br> [[Aleen Bailey]],<br> [[Merlene Frazer]],<br> [[Beverly McDonald]],<br> [[Peta-Gaye Dowdie]] |- |[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|2001 Edmonton]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''42,32''' <br> [[Melanie Paschke]],<br> [[Gaby Rockmeier]],<br> [[Birgit Rockmeier]],<br> [[Marion Wagner]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''42,39''' <br> [[Sylviane Felix]],<br> [[Frederique Bangue]],<br> [[Muriel Hurtis]],<br> [[Odiah Sidibe]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,40''' <br> [[Juliet Campbell]],<br> [[Merlene Frazer]],<br> [[Beverly McDonald]],<br> [[Astia Walker]] |- |[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|2003 Pariis]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} '''41,78''' <br> [[Patricia Girard]],<br> [[Muriel Hurtis]],<br> [[Sylviane Felix]],<br> [[Christine Arron]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,83''' <br> [[Angela Williams]],<br> [[Chryste Gaines]],<br> [[Inger Miller]],<br> [[Torri Edwards]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Venemaa}} '''42,66''' <br> [[Olga Fjodorova]],<br> [[Julija Tabakova]],<br> [[Marina Kislova]],<br> [[Larissa Kruglova]] |- |[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m 2|2005 Helsingi]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,78''' <br> [[Angela Daigle]],<br> [[Muna Lee]],<br> [[Me'Lisa Barber]],<br> [[Lauryn Williams]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,99''' <br> [[Daniele Browning]],<br> [[Sherone Simpson]],<br> [[Aleen Bailey]],<br> [[Veronica Campbell]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Valgevene}} '''42,56''' <br> [[Julija Nesterenko]],<br> [[Natalja Sologub]],<br> [[Aljona Nevmeržitskaja]],<br> [[Oksana Dragun]] |- |[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x 100 m 2|2007 Osaka]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,98''' <br> [[Lauryn Williams]],<br> [[Allyson Felix]],<br> [[Mikele Barber]],<br> [[Torri Edwards]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,01''' <br> [[Sheri-Ann Brooks]],<br> [[Kerron Stewart]],<br> [[Simone Facey]],<br> [[Veronica Campbell]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Belgia}} '''42,75''' <br> [[Olivia Borlee]],<br> [[Hanna Mariën]],<br> [[Elodie Ouédraogo]],<br> [[Kim Gevaert]] |- |[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x100 m 2|2009 Berliin]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,06''' <br> [[Simone Facey]],<br> [[Shelly-Ann Fraser]],<br> [[Aleen Bailey]],<br> [[Kerron Stewart]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Bahama}} '''42,29''' <br> [[Sheniqua Ferguson]],<br> [[Chandra Sturrup]],<br> [[Christine Amertil]],<br> [[Debbie Ferguson-McKenzie]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Saksamaa}} '''42,87''' <br> [[Marion Wagner]],<br> [[Anne Möllinger]],<br> [[Cathleen Tschirch]],<br> [[Verena Sailer]] |- |[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 x100 m 2|2011 Daegu]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,56''' <br> [[Bianca Knight]],<br> [[Allyson Felix]],<br> [[Marshevet Myers]],<br> [[Carmelita Jeter]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,70''' <br> [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br> [[Kerron Stewart]],<br> [[Sherone Simpson]],<br> [[Veronica Campbell-Brown]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Ukraina}} '''42,51''' <br> [[Olesja Povh]],<br> [[Natalija Porebnjak]],<br> [[Marija Rjemjen]],<br> [[Hrõstõna Stui]] |- |[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks 2|2013 Moskva]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,29''' <br> [[Carrie Russell]],<br> [[Kerron Stewart]],<br> [[Schillonie Calvert]],<br> [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|USA}} '''42,75''' <br> [[Jeneba Tarmoh]],<br> [[Alexandria Anderson]],<br> [[English Gardner]],<br> [[Octavious Freeman]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''42,87''' <br> [[Dina Asher-Smith]],<br> [[Ashleigh Nelson]],<br> [[Annabelle Lewis]],<br> [[Hayley Jones]] |- |[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks 2|2015 Peking]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,07''' <br> [[Veronica Campbell-Brown]],<br> [[Natasha Morrison]],<br> [[Elaine Thompson]],<br> [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,68''' <br> [[English Gardner]],<br> [[Allyson Felix]],<br> [[Jenna Prandini]],<br> [[Jasmine Todd]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} '''42,03''' <br> [[Kelly-Ann Baptiste]],<br> [[Michelle-Lee Ahye]],<br> [[Reyare Thomas]],<br> [[Semoy Hackett]] |- |[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks 2|2017 London]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|USA}} '''41,82''' <br>[[Aaliyah Brown]],<br> [[Allyson Felix]],<br> [[Morolake Akinosun]],<br> [[Tori Bowie]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''42,12''' <br> [[Asha Philip]],<br> [[Desirèe Henry]],<br> [[Dina Asher-Smith]],<br> [[Daryll Neita]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''42,19''' <br> [[Jura Levy]],<br> [[Natasha Morrison]],<br> [[Simone Facey]],<br> [[Sashalee Forbes]] |- |[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 100 meetri teatejooks 2|2019 Doha]] |style="background:#F7F6A8;"|{{PisiLipp|Jamaica}} '''41,44''' <br>[[Natalliah Whyte]],<br> [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br> [[Jonielle Smith]],<br> [[Shericka Jackson]] |style="background:#DCE5E5;"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} '''41,85''' <br> [[Asha Philip]],<br> [[Dina Asher-Smith]],<br> [[Ashleigh Nelson]],<br> [[Daryll Neita]] |style="background:#FFDAB9;"|{{PisiLipp|USA}} '''42,10''' <br> [[Dezerea Bryant]],<br> [[Teahna Daniels]],<br> [[Morolake Akinosun]],<br> [[Kiara Parker]] |} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=4X1/detail.html Meeste 4 × 100 m teatejooksu kõigi aegade edetabel] *[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=4X1/detail.html Naiste 4 × 100 m teatejooksu kõigi aegade edetabel] * Meeste 4 × 100 m teatejooksu edetabelid [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2009] * Naiste 4 × 100 m teatejooksu edetabelid [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2002] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2003] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2004] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2005] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2006] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2007] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2008] - [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=4X1/detail.html 2009] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Jooksualad]] 0lssdol601xhifqqegsdi5qk5mzcw4b 0 10594 7148008 7112610 2026-05-06T17:42:17Z Sjur 66496 7148008 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Linford Cicero Christie''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1960]] [[Jamaica]]l [[Saint Andrews]]is) on [[Suurbritannia]] endine [[kergejõustik]]lane ([[100 m jooks|100 m]] ja [[200 m jooks|200 m]] jooksja). Christie võitis kõigi üllatuseks 100 m jooksus kuldmedali [[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Stuttgart|Stuttgard]]is. Samal aastal [[Edinburgh]]is toimunud [[ Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mängudel]] tuli ta 100 m jooksus teiseks. [[1987]]. aastal [[Rooma]]s toimunud [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|MM-il]] sai ta 100 m jooksus pronksi. [[1988]]. aasta [[Seoul]]i [[1988. aasta suveolümpiamängud|olümpiamängudel]] tõusis Christie 100 m jooksus hõbemedalile, kui [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] jäi vahele [[doping]]u tarvitamisega. Ka Christie proov sisaldas siis keelatud aineid, kuid temale jäeti medal alles. [[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990. aasta EM-il]] tuli Christie 100 m jooksus teist korda Euroopa meistriks. [[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1991. aasta sise-MM-il]] sai ta hõbemedali nii 60 m kui ka 200 m jooksus. [[1992. aasta suveolümpiamängud|1992. aasta olümpiamängudel]] [[Barcelona]]s tuli ta 100 m jooksus olümpiavõitjaks; temast sai teine inglane pärast [[Allan Wells]]i, kes on sellel distantsil olümpiavõitjaks tulnud. Ta võitis 100 m jooksus kuldmedali ka [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993. aasta MM-il]] [[Stuttgart|Stuttgard]]is isikliku rekordiga 9,87. [[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994. aasta EM-il]] [[Helsingi]]s tegi ta ajalugu ja tuli 100 m jooksus kolmandat korda järjest Euroopa meistriks. [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta olümpiamängudel]] [[Atlanta]]s tegi ta 100 m jooksus finaalis kaks valestarti ja diskvalifitseeriti. [[1999]]. aastal näitasid tema dopinguproovid [[Nandroloon|nandrolooni]] kasutamist, mille järel ta lõpetas tippsportlaskarjääri. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988]] [[Seoul]] hõbemedal 100 m jooksus '''9,97''' <br>hõbemedal '''38,28''' *[[1992. aasta suveolümpiamängud|1992]] [[Barcelona]] '''olümpiavõitja''' 100 m jooksus '''9,96''' === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] [[Rooma]] pronksmedal 100 m jooksus '''10,14''' * [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] [[Tokyo]] pronksmedal 4x100 m teatejooksus '''38,09''' * [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] Stuttgart '''maailmameister''' 100 m jooksus '''9,87''' <br>hõbemedal 4x100 m teatejooksus '''37,77''' ==== [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] ==== * [[1991. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1991]] [[Sevilla]] hõbemedal 60 m jooksus '''6,55''' <br>hõbemedal 200 m jooksus '''20,72''' === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === * [[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986]] [[Stuttgart]] '''Euroopa meister''' 100 m jooksus '''10,15''' <br>pronksmedal 4x100 m teatejooksus '''38,71''' * [[1990. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1990]] [[Split]] '''Euroopa meister''' 100 m jooksus '''10,00''' <br>hõbemedal 4x100 m teatejooksus '''37,98''' <br>pronksmedal [[200 m jooks|200 m]] jooksus '''20,33''' * [[1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1994]] [[Helsingi]] '''Euroopa meister''' 100 m jooksus '''10,14''' === [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el === * [[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986]] [[Edinburgh]] hõbemedal 100 m jooksus '''10,28''' * [[1990. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1990]] [[Auckland]] '''kuldmedal''' 100 m jooksus '''9,93''' <br>'''kuldmedal''' 4x100 m teatejooksus '''38,67''' * [[1994. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1994]] [[Victoria (Briti Columbia)|Victoria]] '''kuldmedal''' 100 m jooksus '''9,91''' <br>pronksmedal 4x100 m jooksus '''39,39''' === Euroopa rekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | rowspan="3"|[[100 m jooks]] || '''9,97''' || [[24. september]] [[1988]] || [[Seoul]] |- | | '''9,92''' || [[25. august]] [[1991]] || [[Tokyo]] |- | | '''9,87''' || [[15. august]] [[1993]] || [[Stuttgart]] |- | [[200 m jooks]] || '''20,25''' (siserekord)|| [[19. veebruar]] [[1995]] || [[Liévin]] |- | [[4×100 m teatejooks|4x100 m teatejooks]] || '''37,77''' || [[22. august]] [[1993]] || [[Stuttgart]] |} == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 100 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 100 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Christie, Linford}} [[Kategooria:Suurbritannia sprinterid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] jee6wkip6xgrhn9ejekdfuq3sceqaww 0 10927 7147885 6947298 2026-05-06T15:33:54Z Sillerkiil 58396 /* Kolumbuse järgi nimetatud kohti */ 7147885 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maadeavastajast; mäetipu kohta vaata artiklit [[Cristóbal Colóni mäetipp]]}} {{infokast persoon | nimi = Christoph Kolumbus | pilt = Ridolfo Ghirlandaio Columbus.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Christoph Kolumbus (umbes 1520) | sünninimi = | sünniaeg = 1451 | sünnikoht = [[Genova vabariik]] | surmaaeg = 20. mai 1506 (54-aastaselt) | surmakoht = [[Valladolid]], [[Kastiilia kroon]] | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Filipa Moniz Perestrelo]] | lapsed = | sugulased = | autogramm = Columbus Signature.svg | moodul = }} [[File:Monumento a Colón (Madrid) 06.jpg|thumb|]] '''Christoph Kolumbus''' ([[Genova murre|Genova murdes]] ''Christoffa Corombo''; itaalia keeles ''Cristoforo Colombo'', hispaania keeles ''Cristóbal Colón'' ja portugali keeles ''Cristóvão Colombo'', ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavasti [[1451]] [[Genova vabariik]] – [[20. mai]] [[1506]] [[Valladolid]], [[Kastiilia kroon]]) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes [[1492]]. aastal ületas [[Kastiilia]] ([[Hispaania]]) lipu all [[Atlandi ookean]]i ja jõudis [[Ameerika]]sse. Ta lähtus arvestusest, et [[Maa (planeet)|Maa]] kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma [[Euroopa]]st [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] ka lääne suunas liikudes. Kuigi [[viikingid|viikingite]] laevad võisid jõuda [[Põhja-Ameerika]]sse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis [[Euroopa]]l püsiv kontakt tolle [[Ameerika|Uue Maailmaga]] alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla]]sse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga ka äi ümbermatmiseks [[Santo Domingo]] katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord [[Havanna]]sse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis viidi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati [[Sevilla katedraal]]i. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. == Meretee Aasiasse == [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] ülemvõim [[Aasia]]s võimaldas eurooplastel pikka aega turvaliselt mööda [[Siiditee]]d jõuda [[India]]sse ja [[Hiina]]sse, kus asusid sellised väärtuslikud kaubad nagu [[siid]] ja [[vürtsid]]. [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|Konstantinoopoli langemine 1453. aastal]] [[Osmanid|Osmanite]] valdusse muutis Siiditee kasutamise raskemaks ja ohtlikumaks. Portugali meresõitjad püüdsid seetõttu leida mereteed Indiasse. 1470. aastal tegi [[Firenze]] astronoom [[Paolo dal Pozzo Toscanelli]] Portugali kuningale [[Afonso V]]-le ettepaneku võtta kasutusele läänesuunaline meretee, mis tema hinnangul oli lühim marsruut [[Vürtsisaared|Vürtsisaartele]] ja Hiinasse. Afonso V ei võtnud ettepanekut vastu.<ref>{{cite book| url=https://books.google.com/books?id=2R4DA2lip9gC&pg=PA522 | author=Charles R. Boxer |title=The Christian Century in Japan: 1549–1650 | page=2 |publisher=University of California Press|year=1951|accessdate=28.02.2016}}</ref> Portugali maadeavastajad asusid uurima mereteed ümber Aafrika. Edu saavutati aastal 1488, mil [[Bartolomeu Dias]] jõudis [[Hea Lootuse neem]]eni. Samal perioodil, 1480. aastatel, tegid Kolumbuse vennad ettepaneku järgida Toscanelli plaani jõudmaks Indiasse üle Atlandi. Siiski oli Diase avastus kasvatanud huvi kagusuunalise meretee vastu, mis kahandas oluliselt huvi Kolumbuse ettepaneku vastu leida läänesuunaline meretee.<ref name="murphy" /> Aastal 1476 sõitis Kolumbus Põhja Euroopasse, külastades [[Bristol]]it ja [[Iirimaa]]d.<ref>Bedini, Silvio A. ja David Buisseret (1992). The Christopher Columbus encyclopedia, Volume 1, University of Michigan Press, republished by Simon & Schuster, ISBN 0-13-142670-2, lk. 175</ref> Iirimaal oli tal võimalus tutvuda looga [[Brendan]]i teekonnast Atlandi ookeani teisele kaldale. Aastal 1477 võis Kolumbus külastada [[Island]]it.<ref>Beazley, Charles Raymond (1911). "Columbus, Christopher" . In Chisholm, Hugh (ed.). Encyclopædia Britannica. 6 (11th ed.). Cambridge University Press. lk. 741</ref> Kas Bristolis või Islandi retkel sai Kolumbus tutvuda ka Islandi saagadega [[Leifr Õnnelik]]u retkest.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 108</ref> Aastail 1482–1485 sõitis Kolumbus Portugali Aafrika kolooniate vahel, jõudes välja [[Elmina]]ni.<ref name="XMKTc" /> Seal tutvus ta [[passaat]]idega, mida kasutas ära Ameerikasse purjetamisel,<ref name="murphy" /> sellal kui tagasi sõites kasutas ta ära Põhja-Atlandil valitsevaid läänetuuli.<ref>[http://earthguide.ucsd.edu/virtualmuseum/climatechange1/08_1.shtml Trade Winds and the Hadley Cell]</ref> On teadmata, kas Kolumbus oli selle skeemi avastaja, või kuulis ta seda teistelt Portugali kaptenitelt. 1485. aastal esitas Kolumbus oma plaanid Portugali kuningale [[João II]]-le. Ta tegi ettepaneku, et kuningas varustaks kolme vastupidavat laeva ja annaks Kolumbusele aasta aega leidmaks Atlandi ookeanil marsruuti [[Orient]]i. Kolumbus soovis saada "ookeani suure admirali" auaste, oma avastatud maade kuberneriks ja ühe kümnendiku nende maade tulust. Kuningas esitas Kolumbuse ettepaneku oma ekspertidele, kes selle tagasi lükkasid. Nende arvates oli Kolumbuse arvutuslik meretee pikkus 3860 km liiga väike.<ref>Samuel Eliot Morison, ''Admiral of the Ocean Sea: The Life of Christopher Columbus'', (Boston: Atlantic-Little, Brown, 1942). Reissued by the Morison Press, 2007. ISBN 1-4067-5027-1.</ref> Tegelik vahemaa on umbes 20 000 km,<ref>Phillips, Jr (1992), lk 110.</ref> mistõttu poleks ükski 14. sajandi laev suutnud kanda kaasas piisavalt provianti ja värsket vett nii pika meretee läbimiseks. Suurem osa tolleaegsetest Euroopa navigaatoritest pidas läänepoolset mereteed Aasiasse läbimatuks. Pärast Portugali kuninga korduvat äraütlemist sõitis Kolumbus [[Genova]]sse ja [[Veneetsia]]sse, kuid teda ei saatnud edu kummaski linnas. Ta saatis oma venna Bartholomeu ka Inglismaa kuninga [[Henry VII]] juurde, kes samuti ei soovinud Kolumbuse plaanidesse rahaliselt panustada. Toetust leidis Kolumbus 1486. aastal Hispaania kuningakojas, kus tema otseseks toetajaks sai kuninganna Isabella I. 3. augustil 1492 alustas Kolumbus kolme ekspeditsioonilaevaga sõitu Hispaaniast läände ning jõudis 12. oktoobril 1492 [[Lääne-India|Lääne-India saarestikku]].<ref>[https://thewildcatsvictory.wordpress.com/2009/11/15/columbus-and-henry-vii/ Columbus and Henry VII] thewildcatsvictory.wordpress.com</ref> == Avastusretked == === I avastusretk === [[Pilt:Columbus_first_voyage.jpg|pisi|I avastusretk. Tänapäevased kohanimed on mustas kirjas, Kolumbuse antud nimed sinises]] Kolumbuse esimesel retkel osalesid kolm laeva. Kolumbus resideeris lipulaeval, milleks oli [[karakk]] [[Santa Maria]], veel olid laevastikus [[karavell]]id [[Pinta (laev)|Pinta]] ja [[Niña]]. Pinta kapteniks oli [[Martín Alonso Pinzón]], Niña kapteniks tema vend [[Vicente Yáñez Pinzón]].<ref name="murphy" /> Karavellid pärinesid [[Palos de la Frontera]] kodanikelt; nad olid sunnitud need Hispaania käsutusse andma, tasumaks trahvi. See on suureks löögiks Martín Alonso Pinzónile, kes unistas omaenese retkest Atlandi ookeani taha, kuna sealse sadama kapten Diego te Teive oli aastal 1452 kandunud oma laevaga peaaegu üle Atlandi ookeani ja ka tema soovis need maad üles leida.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 196-198</ref> Esimese avastatud saare nimi oli kohalikus keeles Guanahani, Kolumbus nimetas selle San Salvadoriks. Saare tuvastamisega on raskusi, kuna Kolumbuse originaalkaardid on kadunud. Tõenäolisemad kandidaadid on [[Samana Cay]] ja [[San Salvadori saar (Bahama)|San Salvador]].<ref>Herbermann, Charles, ed. (1913). "San Salvador (1)" . Catholic Encyclopedia. New York: Robert Appleton Company.</ref> Saarelt on leitud ka klaashelmeid ja [[XV sajand]]i keskpaigas münditud hispaania münte.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 236</ref> 28. oktoobril jõudis Kolumbus [[Kuuba]]le. Ajal, mil ta sealset rannikut uuris, suundus Martín Alonso Pinzón omaalgatuslikule retkele, et rohkem kulda leida.<ref>Keith A. Pickering. "The First Voyage of Columbus"</ref> 5. detsembril jõudis Kolumbus [[Hispaniola]]le.<ref>Fuson, Robert. The Log of Christopher Columbus (Camden, International Marine, 1987) lk. 173.</ref> Seal sõitis Santa Maria karile ja Kolumbus oli sunnitud osa meeskonnast maha jätma. Nende saatuse pärast ta muret ei tundnud, kuna kohalik pealik [[Guacanagari]] ei olnud vaenulik.<ref>Maclean, Frances (Jaanuar 2008). "The Lost Fort of Columbus". Smithsonian Magazine.</ref> Ekspeditsioon kohtus 6. jaanuaril taas Pintaga. 13. jaanuaril toimus neil kokkupõrge vaenuliku [[ciguayod]]e suguharuga; kokkupõrge lõppes hispaanlaste taandumisega kaks päeva hiljem.<ref>Yewell, John; Chris Dodge (1992). Confronting Columbus: An Anthology. Jefferson, NC: McFarland & Company. lk. 33. ISBN 978-0-89950-696-8.</ref> Ühtlasi võtsid nad 10–25 vangivõetud vastast Hispaaniasse kaasa, neist seitse elasid mereretke ka üle.<ref>Catz, Rebecca (1 jaanuar 1990). "Columbus in the Azores". Portuguese Studies. 6: 17–23. JSTOR 41104900</ref> Tagasiteel peatus Kolumbus nädala Portugalis, kus kohtus [[Bartolomeu Dias]]ega ja tõenäoliselt ka [[Fernão de Magalhães]]iga.<ref name="murphy" /> === II avastusretk === [[Pilt:Columbus_second_voyage.jpg|pisi|Teine avastusretk]] 24. septembril 1493 algas Kolumbuse teine retk. Seekord oli talle usaldatud 17 laeva juhtimine, millel oli 1700 inimest ja varustust uue koloonia rajamiseks.<ref>Baccus, M. Kazim Utilization, Misuse, and Development of Human Resources in the Early West Indian Colonies, Wilfrid Laurier University Press (2 January 2000) ISBN 978-0-88920-982-4 lk. 6–7</ref> Osa kolonisaatoritest olid hambajäänuste järgi otsustades tõenäoliselt ka vabad mustanahalised.<ref>[https://www.washingtonpost.com/wp-dyn/content/article/2009/05/17/AR2009051701885.html "Who Went With Columbus? Dental Studies Give Clues.".] The Washington Post. 18 mai 2009.</ref> [[3. november|3. novembril]] märkasid nad [[Dominica]]t, maabusid hiljem [[Marie-Galante]]l ja saabus [[Guadeloupe]]'ile. Edasine täpne teekond pole teada, kuid saared, millele Kolumbus nime pani, olid [[Montserrat]], [[Antigua]], [[Redonda]], [[Nevis]], [[Saint Kitts]], [[Sint Eustatius]], [[Saba]], [[Saint Martin]], [[Saint Croix]]. [[Neitsisaared]], [[Virgin Gorda]], [[Peter Island]]. [[Tortola]] nimetas ta Santa Anaks. 14. novembril toimus Kolumbuse vägede ja kohalike [[kariibid]]e vahel lahing, mille käigus Kolumbus päästis paar kohalikku poissi. Kolumbus mõistis olukorda nii, et kariibid on kannibalid.<ref>Phillips, Jr (1992), lk. 197-198</ref> Pole aga tõendeid, et kariibid tegelikult kannibalid oleks olnud ja on kindel, et hispaanlased veel kohalikke keeli ei tundnud.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 260</ref> 22. novembril jõudis Kolumbus taas Hispaniolale, kus avastas, et esimesel reisil rajatud asundus on hävitatud ja hispaanlased maha tapetud. Kohalike [[tainod]]e väidetel hukkusid need sõjas, mida kaks naabersuguharu Guacanagari suguharu vastu alustasid. Kolumbuse teekaaslased nõudsid kättemaksu, kuid Kolumbus otsustas nõustuda tainode versiooniga ja suundus edasi asundust uude kohta rajama.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 263-264</ref> Uue asunduse [[La Isabela]] rajas ta ligi sada kilomeetrit ida poole.<ref>[https://www.sciencedaily.com/releases/2009/03/090319132954.htm "Teeth Of Columbus's Crew Flesh Out Tale Of New World Discovery".] ScienceDaily. 20 märts 2009.</ref> 24. veebruaril 1494 suundusid 12 laeva Antonio de Torrese juhtimisel tagasi Hispaaniasse, et need juhataks kolooniasse uute varude toimetamist.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 273</ref> Kolumbus ise suundus aprillis edasisele retkele, jättes asunduse oma venna Diego hoolde. Uuel retkel uuris ta Kuuba lõunarannikut, proviandi lõppedes suundus aga lõunasse [[Jamaica]]le, sealt aga La Isabela kaudu tagasi Hispaaniasse.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 281-285</ref> === III avastusretk === [[Pilt:Columbus_third_voyage.jpg|pisi|Kolmas avastusretk]] Kolmanda avastusretke eesmärgiks oli avastada Hispaania valdustest lõunas olev kontinent, mille olemasolu portugallased olid järeldanud oma reisidel merelt leitud kanuudest.<ref>Thacher, John Boyd (1903). Christopher Columbus: his life, his work, his remains, as revealed by original printed and manuscript records, together with an essay on Peter Martyr of Anghera and Bartolomé De Las Casas, the first Historians of America. New York: G. P. Putnam's Sons. lk. 379–380.</ref> Merele suundus ta 30. mail 1498, asudes seekord teele kuue laevaga. Seekord sattusid ta laevad tuulevaikusse ja nende veetagavarad kulusid ära, mistõttu retk jäi lühikeseks. Ameerikani jõudes saatis Kolumbus kolm laeva kohe kolonistidele varustust viima, uurides randa üksnes kolme laevaga. [[Trinidad]]ile jõudsid nad 31. juulil.<ref>Joseph, Edward Lanzar (1838). History of Trinidad. A.K. Newman & Co.lk. 134.</ref> Atlandi ookeani ületades avastas Kolumbus [[Magnetiline deklinatsioon|magnetilise deklinatsiooni]], mis võimaldas tal hiljem varasematele märkmetele tuginedes oma asukohta täpsemalt tuvastada.<ref name="XMKTc" /> Ameerikas uuris Kolumbus [[Paria laht]]e ja avastas [[Orinoco]] suudme. Ka märkas ta [[Grenada]]t ja [[Tobago]]t. Orinoco suuet mõistis ta õigesti kui märki uuest maailmajaost, sest selline jõgi ei saanud asuda ühelgi saarel, ent ometi ei vastanud paik ühegi teise tuntud suure jõe suudme kirjeldusele. 5. augustil astub Kolumbus esmakordselt Ameerika pinnale.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 306-308</ref> Edasi suundus Kolumbus [[Santo Domingo]]sse, mis oli kujunenud uueks peamiseks kolooniaks. Seal tekkis tema ja asunike vahel konflikt, mille Kolumbus maha surus.<ref>Keith A. Pickering. "The Third Voyage of Columbus, 1498–1500".</ref> Mässulised olid saatnud oma esindaja Hispaania valitsejate juurde, ka Kolumbus ise nõudis krooni esindajat, et see aitaks vaherahu sõlmida.<ref name="brinkchris">Brink, Christopher. Christopher Columbus: Controversial Explorer of the Americas. lk. 78.</ref> Nii saadeti Hispaniolale laialdaste volitustega [[Francisco de Bobadilla]]. See eemaldas Kolumbuse ametist ja saatis ta vangina Hispaaniasse, koostades enne laimava aruande. Aastal 1500 sai temast uus Hispaniola asevalitseja.<ref>Ferdinand Columbus. ''Historia del almirante Don Cristobal Colon en la cual se da particular y verdadera relacion de su vida y de sus hechos, y del descubrimiento de las Indias Occidentales, llamadas Nuevo-mundo.''</ref> Bobadilla ettekannet peavad paljud autorid kallutatuks, eriti arvestades asjaolu, et ka tema valitsemisel jätkusid julmused,<ref name="carle">Carle, Robert (2019). "Remembering Columbus: Blinded by Politics". National Association of Scholars</ref> kuid maksuvabastused ja elanikkonna orjastamine panid kolonistid toetama just teda.<ref>Peter Bakewell, "A History of Latin America to 1825: 3rd Edition", lk. 114 Wiley Blackwell, 2010.</ref> ==== Retke vastuolulised tulemused ==== Kuigi Kolumbus oli ise kirja pannud, et avastas uue maailma, pole kindel, mis tema tegelik arvamus oli. Ta viitab avastatud [[Lõuna-Ameerika]]le kui uuele maailmajaole ja maisele paradiisile.<ref>Sale, Kirkpatrick (1991). The Conquest of Paradise: Christopher Columbus and the Columbian Legacy, lk. 204–209</ref> Samas jätkab ta ametlikes kirjades Kuuba Aasia läänerannikuks nimetamist, tehes seda veel aastal 1502.<ref>Phillips, Jr (1992)</ref> Sellist käitumist saab seletada asjaoluga, et talle anti laialdased volitused ja õigused, et ta avastaks tee Indiasse ja ametlik tunnistus, et avastati uus maailmajagu, kaotaks automaatselt tema õigused sealt osale sealt saadavast tulust, mida teiste saarte avastajad oma avastustest said. Ajalooprofessor [[Stuart B. Schwartz]] on veendunud, et tegelikult teadsid nii kuningad kui Kolumbus, et tegemist ei olnud Indiaga, kuid teesklesid, et ei tea seda, et meresõitja saaks oma saavutuste eest tasu.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 323-324</ref> === IV avastusretk === [[Pilt:Columbus_fourth_voyage.jpg|pisi|Neljas avastusretk]] Neljanda avastusretke eesmärgiks oli ametlikult avastada tee [[India ookean]]i viivasse [[Malaka väin]]a. See algas 11. mail 1502. Kolumbuse käsutusse oli antud neli laeva, lipulaev Santa María ja Gallega, [[Vizcaína]] ning "Santiago de Palos". Esimeseks reisisihiks sai [[Maroko]]s asuv [[Arzila]], kus tema eesmärgiks oli aidata seal sisse piiratud Portugali sõdureid. Edasi ületas ta 21 päevaga ookeani, maabudes 15. juunil [[Martinique]] saarel. Ookeani ületas ta 21 päevaga, mis jäi aastateks kiirusrekordiks.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 340</ref> 29. juunil jõudis Kolumbus Santo Domingosse, et leida varju läheneva [[orkaan]]i eest. Francisco de Bobadilla ei lubanud aga Kolumbusel maabuda, ühtlasi asus ta vaatamata Kolumbuse hoiatusele 30 laevast koosneva laevastikuga Hispaania poole teele. Laevastiku uputas orkaan peaaegu täielikult. 30 laevast jõudis Hispaaniasse vaid üks, see, mis kandis endaga Kolumbusele eraldatud osa Uue Maailma tuludest.<ref>Samuel Eliot Morison. ''Admiral of the Ocean Sea'' (1942), lk. 590</ref> Edasi peatus Kolumbus lühidalt Jamaical ja suundus edasi läände, maabudes viimaks [[Gauanaja]] saarel tänapäeva [[Honduras]]es. 14. augustil maabus ta [[Puerto Castilla]] kohal Hondurase rannikul, otsustades purjetada sealt itta. Edasi uuris ta kahe kuu vältel Hondurase, [[Nicaragua]], [[Costa Rica]] ja [[Panama]] rannikuid. Panamas kuulis ta [[ngäbed]]elt kullast ja teest Vaikse ookeanini, kuid tal tekkis konflikt nende pealiku [[Quibían]]iga. Jaanuaris 1503 rajas Kolumbus [[Beléni jõgi|Beléni jõe]] suudmesse garnisoni, mille oli hiljem sunnitud kohalike rünnaku tõttu hülgama. Ühtlasi kaotasid nad jõkke jäänud ''Gallega''.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 372-383</ref> Hiljem uppus [[laevaoherdi]]test rikutud Vizcaína.<ref>Brinkbäumer ja Höges (2006), lk. 302</ref> Kolumbus purjetas kahe laevaga edasi põhja poole, märgates teel 10. mail [[Kaimanisaared|Kaimanisaari]].<ref>[https://www.britannica.com/place/Cayman-Islands "Encyclopedia Britannica – Cayman Islands".]</ref> Hiljem said tema laevad Kuuba lähistel tormis kannatada ja Kolumbus oli sunnitud need Jamaical Saint Anni lahes randa ajama. Kolumbus ja tema meeskonnad jäid sinna ligi aastaks, sellal kui Diego Méndez sõitis [[kanuu]]ga Hispaniolale abi otsima. Bobadillat tema administratiivse saamatuse pärast asendama saabunud [[Nicolás de Ovando]] keeldus aga merehädalisi päästmast ja nii päästis kapten Diego de Salcedo Kolumbuse omaalgatuslikult. 7. novembril 1504 jõudis Kolumbus tagasi Hispaaniasse. == Isiklikku == On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni –, õde Bianchinetta ning kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana [[Korsika]]t, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis. === Kolumbus kui isiksus === Kolumbuse kui isiksuse kohta on raske anda objektiivset arvamust. Osalt on põhjuseks nn must legend, ehk siis [[XVI sajand]]il levima hakanud hispaaniavastane propaganda, mis kasutas Hispaania alluvuses olnud avastajaid ja kolonisaatoreid, kirjeldades ära üksnes allikates leiduvaid negatiivseid materjale.<ref>Maltby, W. S. The Black Legend in England (1971). Durham, N.C.: Duke University Press.</ref> Kõike pikemalt viibis ta Hispaniolal kolmanda reisi lõpus, ent sellel perioodil oli ta haigustest puretud.<ref name="brinkchris" /> Samas kirjutavad isegi ta liitlased tema toime pandud julmadest tegudest.<ref>Giles Tremlett (7 August 2006). [https://www.theguardian.com/world/2006/aug/07/books.spain "Lost document reveals Columbus as tyrant of the Caribbean".] The Guardian. UK.</ref> Kriitiline suhtumine Kolumbusesse sai taas tuule tiibadesse XX sajandi lõpuaastatel, mil ilmus Kirkpatrick Sale'i raamat "The Conquest of Paradise: Christopher Columbus and the Columbian Legacy". Suurem osa negatiivset pärineb Kolumbuse vastastelt, kes olid isiklikult huvitatud tema arvelt oma positsiooni tõstmisest.<ref name="carle" /> Kolumbust süüdistatakse ka [[tainod]]e hävingus. Kubernerina seadis ta saarel sisse samasuguse [[pärisorjus]]e nagu Hispaanias,<ref>Lyle N. McAlister (1984). Spain and Portugal in the New World, 1492–1700. University of Minnesota Press. p. 164. ISBN 0-8166-1218-8</ref> sellal kui hispaanlastest asukad üritasid saare elanikke kohelda kui orje.<ref>Olson, Julius E. and Edward G. Bourne (editors). "The Northmen, Columbus and Cabot, 985–1503", in The Voyages of the Northmen; The Voyages of Columbus and of John Cabot. (New York: Charles Scribner's Sons, 1906), lk. 369–383.</ref> Teised autorid leiavad, et tainodest hukkus enamik haiguste tõttu.<ref>Noble David Cook (13 veebruar 1998). Born to Die: Disease and New World Conquest, 1492–1650. Cambridge University Press. lk. 9–14. ISBN 978-0-521-62730-6.</ref> Ka esimese hispaanlaste koloonia asukatest suri esimesel aastal kaks kolmandikku haigustesse.<ref>Alfred W. Crosby, The Columbian Exchange, Westport, 1972, pp. 39, 45, 47.</ref> == Kolumbuse järgi nimetatud kohti == * [[Colombia]], riik * [[Columbus Park]], park New Yorgis * [[Columbus Circle]], ringristmik New Yorgis == Vaata ka == * [[Leifr Eiríksson]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="murphy">{{cite book|first1=Patrick J. |last1=Murphy |first2=Ray W. |last2=Coye |title=Mutiny and Its Bounty: Leadership Lessons from the Age of Discovery |url=http://yalepress.yale.edu/yupbooks/Book.asp?isbn=9780300170283 |date=2013 |publisher=Yale University Press |ISBN=978-0-300-17028-3 |url-status=bot: unknown |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150627113247/http://yalepress.yale.edu/yupbooks/Book.asp?isbn=9780300170283 |archivedate=27.06.2015 |df=}}</ref> <ref name="XMKTc">[https://www.britannica.com/biography/Christopher-Columbus Christopher Columbus (Italian explorer)".] Encyclopædia Britannica Online.</ref> }} == Kirjandus == * Klaus Brinkbäumer, Clemens Höges. "Christoph Kolumbus. Triumf ja tragöödia". Kirjastus Kunst, 2006 * [[Klaus Brinkbäumer]], [[Clemens Höges]], "Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud [[Tiina Aro]]. Sari [[Gloria Mundi]], [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], [[Tallinn]] 2007, 512 lk. * {{Cite book | title= The worlds of Christopher Columbus | first1= William D. | last1= Phillips, Jr | first2= Carla Rahn | last2= Phillips | year=1992 | publisher= Cambridge University Press | location= Cambridge, UK | url= https://books.google.com/books?id=8jhtmzLlX70C | isbn= 0-521-35097-2 | accessdate= 28.02.2016}} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51039761/maadeavastaja-kolumbuse-sailmed-vajasid-dna-prooovi "Maadeavastaja Kolumbuse säilmed vajasid DNA-proovi"] Delfi.ee, 2006 * [https://www.err.ee/1609489612/hispaanlaste-tehtud-uurimus-naitas-et-kolumbus-vois-olla-hispaania-juut "Hispaanlaste tehtud uurimus näitas, et Kolumbus võis olla Hispaania juut"] ERR, 13. oktoober 2024 {{JÄRJESTA:Kolumbus, Christoph}} [[Kategooria:Hispaania inimesed]] [[Kategooria:Itaalia maadeavastajad]] [[Kategooria:Kaupmehed]] [[Kategooria:Ameerika ajalugu]] [[Kategooria:Palmari Katoliku Kiriku pühakud]] [[Kategooria:Sündinud 1451]] [[Kategooria:Surnud 1506]] 49q7zd7br7mzng1u33k0u66u70yaoad 0 12074 7148063 6971618 2026-05-06T19:49:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148063 wikitext text/x-wiki [[Fail:Baptized Chuvash people.jpg|pisi|Tšuvašid]] [[Fail:Chuvashs by federal subject 2010.svg|pisi|Tšuvašide paiknemine Venemaal]] '''Tšuvašid''' (endanimetus ''чӑвашсем'') on turgi rahvas [[Euroopa]]s [[Volga]] keskjooksul. Nad räägivad [[tšuvaši keel]]t. Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s.<ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref> [[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši,<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-06-22 |arhiivimisaeg=2018-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180906073144/http://www.perepis2002.ru/content.html?id=11 |url-olek=ei tööta }}</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf |vaadatud=2013-06-22 |arhiivimisaeg=2014-06-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140630174802/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Tšuvaššide [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] asualad liideti [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririi]]giga [[1552]]. aastal. Tšuvašid olid paganausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka [[islam]]. [[17. sajand]]il algas tšuvaššide ristimine [[õigeusk|vene õigeusku]], [[18. sajand]]il muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja [[Siber]]isse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus [[19. sajand]]i lõpul [[Türgi|Türki]] ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.<ref>Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464</ref> Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel: *'''mäetšuvašid''' (''вирьял'', ''тури''; [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigi]] põhja- ja kirdeosas); *'''niidutšuvašid''' (''анат енчи''; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning *'''orutšuvašid''' (''анатри''; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat). ==Materiaalne kultuur== Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni [[Soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvastega]], arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soomeugrilased. Üldiselt peetakse tšuvašše koos [[bulgaarlased|bulgaarlastega]] [[bulgaarid]]e järeltulijaiks.{{lisa viide}} ==Tšuvašid Eestis== [[Eesti]]s elas [[2021]]. aasta rahvaloenduse andmetel 334 tšuvašši, [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel aga 373 tšuvašši.<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21428 Päring Statistika andmebaasist]</ref><ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-01 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310030317/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> Eestis tegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi: Narvas on 2003. aastal asutatud selts [[Narspi]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/80snz Narspi]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Tallinnas 1990. aastal asutatud [[Tšuvaši Kultuuriselts]]<ref>[http://www.etnoweb.ee/org/2qbsq Tšuvaši Kultuuriselts]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Mõlemal seltsil on oma pärimusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan<ref>{{Netiviide |pealkiri=Palan |url=http://www.chuvashfolk.com/ |vaadatud=2013-08-30 |arhiivimisaeg=2013-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130904004134/http://chuvashfolk.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Tallinnas tegutseb ka tšuvaši ''folk-pop''-ansambel [[Tarai]] (Тарай)<ref>[https://soundcloud.com/tarajkun/ Taraj]</ref>. Tšuvaši päritolu on Eesti laulja [[Elina Netšajeva]]{{lisa viide}} ja vehklejast olümpiavõitja [[Svetlana Tširkova]].<ref>[[Gunnar Press]]. Eesti vehklemise raamat: 1908-2018. [[Eesti Vehklemisliit]], 2018. Lk 170</ref> Tšuvaši päritolu oli ka näitleja [[Angelina Semjonova]].{{lisa viide}} ==Vaata ka== * [[Tšuvaši kongress]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Chuvash people}} *[http://www.hrono.ru/etnosy/etnos_ch/chuvashi.php Artikkel "Чуваши" saidil Hronos] (vene keeles) [[Kategooria:Venemaa rahvad]] [[Kategooria:Tšuvaššia]] [[Kategooria:Turgi rahvad]] k6c8pwf32ksgl0ycfuk4kpqvs3oe3as 0 14205 7148186 7104789 2026-05-07T04:07:08Z Raamaturott 56450 7148186 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1205. aasta''' ('''MCCV''') oli [[13. sajand]]i 5. aasta. == Sündmused maailmas == * [[6. jaanuar]] – [[Philipp (Saksa kuningas)|Philipp]], kes oli troonitülis ([[Saksa troonitüli]]) [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]]-ga, laskis end uuesti [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]] valida ning [[Aachen]]is [[Kölni peapiiskop]]il [[Adolf I (Kölni peapiiskop)|Adolf]]il kroonida. * [[19. märts]] – lõppes Bütsantsi keisri [[Konstantinos Laskaris|Konstantinos]]e valitsemisaeg. * [[29. märts]] – [[Ladina keisririik|Ladina keisririigi]] ristirüütlid alustasid [[Adrianoopol]]i piiramist. * [[14. aprill]] – [[Adrianoopoli lahing (1205)|Adrianoopoli lahing]]us kaotas [[Ladina keisririik]] bulgaarlastele eesotsas tsaar [[Kalojan]]iga. [[Ladina keiser]] [[Balduin I]] võeti vangi. * [[7. mai]] – Ootamatult suri vaid paariaastane [[László III]], kes oli Ungari kuningaks kroonitud vaid aasta varem. Uueks kuningaks sai [[András II]]. * [[13. juuli]] – [[Canterbury peapiiskop]]i [[Hubert Walter]]i surma järel valis rühm munki tema järglaseks alamprior Reginaldi. * november – [[Rootsi]]s toimus [[Älgaråsi lahing]]. * [[11. detsember]] – peeti uued [[Canterbury peapiiskop]]i valimised, mille alusel sai peapiiskopiks [[John de Gray]], keda tunnustas ka [[Inglismaa kuningas]] [[John Maata]]. * Lõppes Bütsantsi keisri [[Theodoros]]e teine valitsemisaeg. * [[Liivimaa ristisõda]]. Märtsis purustasid riialased koos semgalitega [[Ropaži lahing]]us leedulaste väe, kes oli käinud eestlaste aladel rüüsteretkel. Uued ristisõdijad, kelle [[piiskop Albert]] Riiga tõi, võtsid ette sõjakäigu piki [[Daugava]] kallast ülesvoolu liivlaste vastu. [[Üksküla]] ja [[Lielvārde]] elanikud põgenesid, ristisõdijad panid vuumaste tühjaks jäänud linnuse põlema. [[Aizkraukle]] liivlased tegid pärast [[Aizkraukle muinaslinnus]]e mahapõletamist riialastega rahu, andsid pantvange ja lubasid end peagi Riiga ristima minna. Ristisõdijad sõlmisid [[Koknese vürstiriik|Koknese vürstiriigi]] valitseja [[Vjatško]]ga rahu, Vjatško loovutas oma valdused piiskop Albertile. Riiga teel olnud ristisõdijaid ründasid Üksküla ja Lielvārde liivlased, kuid kristlased pääsesid Üksküla linnusesse varjule. Linnus anti Alberti läänimehe Konradi kontrolli alla, kes selle juba varem benefiitsiks oli saanud. Konradi ja tema kaaskonna toiduga varustamiseks lõigati maha ümbruskonna liivlaste põldude vili ja liiguti siis tagasi Riiga. Konradiga jäänud ristisõdijad sattusid pärast seda liivlastelt viljamaksu koguma minnes varitsusele, kus neist 17 tapeti. Üksküla ja Lielvārde liivlased loobusis peagi vastupanust, andsid piiskopile pantvange ja lubaduse end ristida lasta. * Esimest korda mainiti [[Krimulda kirik]]ut. *[[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] abiellus [[Margrethe Dragomir]]iga. *[[Paavst]] [[Innocentius III]] avaldas [[bulla]] "[[Si adversus vos]]", milles keelas igasuguse abi osutamise muu-usulistele. *[[Paavst]] [[Innocentius III]] sätestas, et [[Saksa ordu]] rüütlid võivad kanda valget mantlit musta ristiga. *[[Paavst]] [[Innocentius III]] saatis [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[Philippe II Auguste]]'ile kirjad, milles ta taunis [[juudid|juute]]. *[[Paavst]] [[Innocentius III]] pühitses [[kardinal]]iks [[Guala Bicchieri]], [[Ottaviano dei Conti di Segni]], [[Gregorio Crescenzi]], [[Giovanni da Ferentino]], [[Paio Galvão]], Giovanni (Santi Cosma e Damiano kardinaldiakoni), [[Stephen Langton]]i, [[Pietro di Morra]], [[Guido Pierleone]], [[Uberto da Pirovano]], [[Nicola de Romanis]]e ja [[Pietro Sasso]]. *[[Dubrovnik]] läks [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] võimu alla. *Rajati [[Acehi sultanaat]]. *[[Jeruusalemma kuningas|Jeruusalemma kuningannaks]] sai [[Marie de Montferrat|Maria]]. == Sündinud == * 26. jaanuar - [[Lizong]], Hiina keiser * märts või mai - [[Švaabi Beatrice]], [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] ja [[Leóni kuningriik|Leóni]] kuninganna * 10. juuli - [[Hōjō Masamura]], Jaapani aadlik * ? - [[Bruno von Schauenburg]], Böömimaa piiskop * ? - [[Václav I (Böömimaa kuningas)|Václav I Ükssilmne]], Böömimaa kuningas == Surnud == * [[7. mai]] – [[László III]], Ungari kuningas * [[21. juuni]] – [[Enrico Dandolo]], Veneetsia doodž * [[3. juuli]] – [[Wilhelm von Saillon]], [[Sitteni piiskop]] * [[16. august]] – [[Ludolf Kroppenstedtist]], [[Magdeburgi peapiiskop]] * [[Konstantinos Laskaris]], Bütsantsi keiser * [[Roman Suur]], Kiievi suurvürst * Jon, [[Knut Eriksson]]i poeg * [[Amaury II]], Jeruusalemma kuningas [[Kategooria:1205]] mf12jtmn0ishorshqk7blmba7qjj5bn 0 20158 7147992 5632709 2026-05-06T17:34:05Z ~2026-27413-10 228791 7147992 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tsirguliina | pilt = File:Sangaste raudteejaam.JPG | pildiallkiri = [[Sangaste raudteejaam]] | pindala = 2,57 | elanikke = | maakond = Valga }} '''Tsirguliina''' on alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]], ajalooliselt [[Tartumaa]] [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnas]]. Laura-Liisa Laas sööb sitta. Aastatel 1992–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) asus alevik [[Tõlliste vald|Tõlliste vallas]]. Tsirguliinas oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 434 elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse järgi 522. Alevikus on [[Tsirguliina Kool]], lasteaed, rahvamaja, [[Tsirguliina Raamatukogu]], sidejaoskond ja perearstikeskus; eraettevõtetest kaks kauplust, autoremonditöökoda ja saekaater. Aastani 1993 töötas seal Tõlliste vallavalitsus, mis kolis [[Laatre]]sse. Tsirguliina alevik tekkis [[19. sajand]]i teisel poolel pärast [[Tartu–Valga raudtee|Tartu–Valga raudteelõigu]] valmimist [[Sangaste raudteejaam]]a juurde [[Laatre mõis|Laatre]] ja [[Tõlliste mõis]]a piirimaile. 20. sajandi algusest kuni 1970. aastateni andis aleviku elus tooni [[tellis]]etööstus, mille rajasid 1909. aastal vennad Kahrod. 1922 asutas konkureeriva vabriku Bruno Gross. Pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] jätkasid natsionaliseeritud ja ühendatud tehased tööd Tartu ehitusmaterjalide tehase Sangaste tsehhi nime all, tellisetootmine lõppes 1974 kvaliteetse kohaliku tooraine ammendumise tõttu. Kuni 1980. aastate lõpuni toodeti vabrikus klaasist ravimiampulle, lühikest aega ka vahtplastist detaile. ==Viited== {{viited}} {{Valga vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Valga vald]] 1aqao81ecd5iipwt1w8ou48as7l6p0r 7148110 7147992 2026-05-06T22:09:45Z Kapsarull 155595 7148110 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Tsirguliina | pilt = File:Sangaste raudteejaam.JPG | pildiallkiri = [[Sangaste raudteejaam]] | pindala = 2,57 | elanikke = | maakond = Valga }} '''Tsirguliina''' on alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]], ajalooliselt [[Tartumaa]] [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnas]]. Aastatel 1992–2017 (kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini) asus alevik [[Tõlliste vald|Tõlliste vallas]]. Tsirguliinas oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 434 elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse järgi 522. Alevikus on [[Tsirguliina Kool]], lasteaed, rahvamaja, [[Tsirguliina Raamatukogu]], sidejaoskond ja perearstikeskus; eraettevõtetest kaks kauplust, autoremonditöökoda ja saekaater. Aastani 1993 töötas seal Tõlliste vallavalitsus, mis kolis [[Laatre]]sse. Tsirguliina alevik tekkis [[19. sajand]]i teisel poolel pärast [[Tartu–Valga raudtee|Tartu–Valga raudteelõigu]] valmimist [[Sangaste raudteejaam]]a juurde [[Laatre mõis|Laatre]] ja [[Tõlliste mõis]]a piirimaile. 20. sajandi algusest kuni 1970. aastateni andis aleviku elus tooni [[tellis]]etööstus, mille rajasid 1909. aastal vennad Kahrod. 1922 asutas konkureeriva vabriku Bruno Gross. Pärast [[II maailmasõda|teist maailmasõda]] jätkasid natsionaliseeritud ja ühendatud tehased tööd Tartu ehitusmaterjalide tehase Sangaste tsehhi nime all, tellisetootmine lõppes 1974 kvaliteetse kohaliku tooraine ammendumise tõttu. Kuni 1980. aastate lõpuni toodeti vabrikus klaasist ravimiampulle, lühikest aega ka vahtplastist detaile. ==Viited== {{viited}} {{Valga vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Valga vald]] f9tmptifgm6w9nxhtk9cg0fiyk1sfy7 0 20183 7148271 6947635 2026-05-07T09:16:33Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148271 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Valka vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valkas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = Valkas_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 279,84 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Lugaži]] | asendikaardi_pilt = Valkas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Luke vasallilinnus 3.JPG|pisi|[[Luke vasallilinnus]]e asukoht]] '''Valka vald''' ([[läti keel]]es ''Valkas pagasts'') on vald (2. järgu haldusüksus) Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]]. 2009. aastani kuulus [[Valka rajoon]]i. Vald piirneb sama piirkonna [[Valka]] linnaga, [[Zvārtava vald|Zvārtava]], [[Vijciemsi vald|Vijciemsi]] ja [[Ērģeme vald|Ērģeme vallaga]] ning [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonna]] [[Plāņi vald|Plāņi]] ja [[Jērcēni vald|Jērcēni vallaga]]. Eestis piirneb Valka vald [[Valga maakond|Valgamaa]] [[Tõrva vald|Tõrva]] (varem [[Hummuli vald|Hummuli]]) ja [[Valga vald|Valga vallaga]] (varem [[Tõlliste vald|Tõlliste]], [[Karula vald|Karula]] ja [[Taheva vald|Taheva vallaga]] ning [[Valga]] linnaga). Vald ümbritseb [[Eesti]]-Läti piiril asuvat Valka linna. Pindalalt on tegemist endise Valka rajooni ja nüüdse Valka piirkonna suurima vallaga. Valla pindala on 280 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1295 inimest.<ref name="aBcr2" /> Valla keskus on [[Lugaži]] küla. Vallavanem on Pēteris Pētersons.<ref name="1Keos" /> ==Ajalugu== Vald tekkis 1909. aastal, mil see eraldati [[Lugaži vald|Lugaži vallast]]. Aastal 2020 läks osa vallast Eesti koosseisu, kuna suure osa valla rahvastikust moodustasid eestlased. Aastal [[1935]] oli valla pindala 120,5 km² ja elanikke oli seal 1660.<ref name="O38RH" />Tänased piirid on vallal juba 1954. aasta haldusreformist alates, mil Valka külanõukoguga liideti likvideeritavad Lugaži ja Pedele külanõukogu.<ref name="tMlRO" /> Ajalooliselt on valla majanduskeskuseks olnud [[1334]]. aastast teada olev Lugaži mõis. Suurema osa vallast võtavad enda alla metsad, mistõttu peamisteks tegevusaladeks on kujunenud metsamajandus ja puidutööstus. ==Loodus== Vald asub [[Tālava madalik]]ul. Kõrgused jäävad vahemikku 51,1-95,7 meetrit. Metsade all on 62,9 % valla maadest.<ref> Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 544 lk.</ref> Valla suuremad jõed on selle lõunapiiril voolav [[Koiva jõgi|Koiva]] koos oma lisajõe [[Ujuste jõgi|Ujustega]], [[Säde jõgi]] oma lisajõgede [[Purgaile]] ja [[Rikanda]]ga ning [[Pedeli jõgi]]. ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on regionaalse kaitse all [[Luke vasallilinnus]]e varemed ja Lejasmuižnieki muinaskalme, väärtusliku objektina on kirjas veel Damberģi muinaskalmed.<ref name="nSdq2" /> Looduskaitse all on Vārna tamm, Kalnslīpi kask, Puņģi tuulepesaga mänd, Pastsili nõialuuaga mänd, Senči kuusk, Kalnslīpi pärn, Kalnslīpi tamm, Pedele mänd, Bērzezersi tamm, Kalnķimburi kask, Ārnieki tamm, Ķeizari tamm, Lielsproģi künnapuu, Austrumi kask, Austrumi kaksikkuusk, Kalnkrieviņi tamm, Burga tamm, Liepmuiža tamm, Garsarise mänd, Kurmīši mänd, Ķeļļesi tamm, Ruņģi kaksikkuusk, Medņi saar, Skujase mänd, Saule mänd, silmakujulise pahaga mänd, Vekši tammed, Vekši mänd, Vekši Pika Jala künnapuu, Sala tamm, Mācītājkaktise tamm, Vecāsgauja mänd, Aņņi küüni tammed, Marsi majandi tamm, Marsi majandi mänd, Bekase mänd, Sviļi mänd, Salaszvirgzdi tammed, Lejasvīndedzesi tamm, Vīndedzesi tamm, Lejasbozese pärn, Lejasbozese tamm ja Ķini tamm. Valla lõunaosas Koiva jõe kallastel kasvab ka arvukalt nimetuid kaitsealuseid põlispuid. Vallas asuvad 81 hektari suurune kaitseala Bulvāra riests, 183,3 ha suurune Burga aasa hoiuala, valla lõunaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul, vald ise asub osaliselt [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref name="i0ne8" /> ==Sümboolika== Valla vapi kilp on osalt hõbedane, pooleldi aga purpurne. Purpursel poolel on kujutatud hõbedasi [[jumalakäpp|jumalakäpa]] õisi, mida Lätis kohtab väga harva, ent Valka vallas – Ziemeļgauja (Põhja-Koiva) maastikukaitseala territooriumil on see sage. Purpurne värv rõhutab vallale iseloomulikke läti-eesti ühiseid jooni, sest nii Valka ümbruskonnas kui ka naaberkihelkondade eesti rahvariietel on sageli näha purpurivärvi. Ka jumalakäpa õied on purpursed.<ref name="2dOqV" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 768 [[lätlased|lätlast]], 253 [[venelased|venelast]], 48 [[valgevenelased|valgevenelast]], 40 [[ukrainlased|ukrainlast]], 6 [[poolakad|poolakat]] ja 9 [[leedulased|leedulast]], lisaks veel 35 muude rahvaste esindajat.<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Alieši]] || mazciems || 1 (2015) |- | [[Bērzezers]] || maziems || |- | [[Burga]] || maziems || |- | [[Kalnstaldoti]] || mazciems || |- | [[Ķeizarpurvs]] || mazciems || 16 (2007) |- | '''[[Luke (Läti)|Luke]]''' || ciems || 230 (2022) |- | [[Pedele]] || mazciems || 32 (2007) |- | [[Saule]] || mazciems || 32 (2007) |- | [[Sēļi (Valka vald)|Sēļi]] || ciems || 245 (2022) |- | [[Tomēni]] || mazciems || 33 (2007) |- | [[Zīle]] || mazciems || 35 (2007) |- | [[Žuldiņas]] || mazciems || 14 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aBcr2">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="1Keos">{{Netiviide |url=http://valka.lv/en/valka-district/district/valka-parish-1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-01-16 |arhiivimisaeg=2017-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170118032029/http://valka.lv/en/valka-district/district/valka-parish-1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="O38RH">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="tMlRO">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="nSdq2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 8.11 2024]</ref> <ref name="i0ne8">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="2dOqV">{{Netiviide |url=http://valka.lv/ee/valka-linn-1/kihelkond/valka-vald |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-01-16 |arhiivimisaeg=2017-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170118050522/http://valka.lv/ee/valka-linn-1/kihelkond/valka-vald |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014418&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://valka.lv/ee/valka-linn-1/kihelkond/valka-linn Valka vald piirkonna kodulehel] (läti, eesti, inglise) {{Valka piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valka piirkond]] aso2s8fbxxxz81o9v2v4ot71rpakjey 0 20423 7148113 6882768 2026-05-06T22:12:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148113 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Uimasti''' ehk '''narkootikum''' ehk '''mõnuaine''' on [[psühhotroopne aine]], mis tekitab [[narkomaania|sõltuvust]].<ref name="">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12947070?leiaKehtiv= Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (lühend – NPALS)], Riigikogu seadus, vastu võetud 11.06.1997, paragrahv 2 lõige 6, veebiversioon (vaadatud 07.06.2019)</ref> Mõju omapärade järgi liigitatakse uimastid [[närvisüsteemi depressant|depressantideks]], [[erguti]]teks ja [[hallutsinogeen]]ideks. Uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele [[teadusasutus]]tele ja muudele [[asutus]]tele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu näiteks [[botaanikaaed|botaanikaaias]] on lubatud kasvatada [[kanep]]it, et [[bioloog]]idel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda). Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada [[ravim]]ites, eriti palju on selliseid ravimeid [[Holland]]is, ent ka [[Euroopa Liit]] on heaks kiitnud mitu sellist ravimit. Püüet [[riik]]likul või riikideülesel tasemel võidelda [[narkomaania]] ja narkootiliste ainete kuritarvitamise negatiivsete mõjude vastu nimetatakse [[narkostrateegia]]ks ehk uimastipoliitikaks. == Uimastite keelustamine == [[Uimastite keelustamine|Uimastite keelustamise]] ja [[uimastipoliitika]] reformimise eesmärk on vähendada uimastite kahjulikku mõju ühiskonnas. On vaieldav, millised meetodid on selleks parimad. Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad argumendid, millest ühed õigustavad uimastiseaduste senisel või karmimal kujul jõustamist ning teised toetavad uimastiseaduste muutmist. === Uimastiseadused on tõhusad === Uimastite keeluseaduste pooldajad väidavad, et sajandi eest kehtestatud uimastiseadused on aidanud keelatud uimastite pruukimist edukalt pärssida.<ref name="DrugFreeAustralia" /><ref name="TC4p5" /> 80–90 protsenti 14-aastastest ja vanematest kodanikest on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud seadusega lubatud uimastit alkoholi<ref name="DlzRM" /> ning ajalooliselt on tubakatarvitajate osakaal täiskasvanute hulgas küündinud 60 protsendini elanikkonnast,<ref name="1Gp0V" /> kuid keelatud uimasteid viimase aasta jooksul kasutanute osakaal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD liikmesriikides jääb üldiselt allapoole üht protsenti elanikkonnast, v.a kanep, mille pruukijate osakaal enamikus riikidest on 3–10% ning ainult kuues riigis 11–17%.<ref name="w1NB8" /> Poole sajandi vältel pärast esimese rahvusvahelise uimastikeelu-konventsiooni allkirjastamist 1912. aastal, millega piirati oopiumi, heroiini ja kokaiini kasutamist, püsis kõigi keelatud uimastite, v.a kanepi tarbijate osakaal USA-s allpool poolt protsenti elanikkonnast, kusjuures kanepipruukijate osakaal kasvas ühe kuni kahe protsendini elanikkonnast aastatel 1955–1965.<ref name="UCAV1" /> Kui 1950. aastate lõpus kerkis esile kontrakultuuriline liikumine, mis õhutas tarvitama keelatud uimasteid, näidates neid teadvust avardavate ja suhteliselt kahjututena,<ref name="w2z00" /> kasvasid keelatud uimastite tarvitamise määrad hüppeliselt. Pärast seda, kui keelatud uimastite tarvitamise määrad Ameerika Ühendriikides 1970. aastatel kõrgeimale tasemel jõudsid, langes Nancy Reagani eestkostel käivitatud kampaania "Just Say No" ("Ütle lihtsalt ei!") kokku keelatud uimastite hiljutise (s.t viimase kuu aja jooksul aset leidnud) tarbimise määrade langusega 14,1 protsendilt 1979. aastal 5,8 protsendile 1992. aastal, mis tähendab 60-protsendist langust.<ref name="sjWqL" /> [[ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC)|ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo]] endine tegevdirektor Antonio Maria Costa on juhtinud tähelepanu [[Rootsi uimastipoliitika]]le<ref name="B1Xyb" /><ref name="Wm68n" />: :"Rootsi on suurepärane näide. Uimasteid pruugitakse seal koguni kolm korda vähem kui Euroopas keskmiselt, samas kui kulutused uimastituru piiramisele on kolm korda kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kolme aastakümne jooksul<ref name="Bogdan1977" /> on Rootsi uimastipoliitika püsinud järjepidevana hoolimata sellest, milline erakond parajasti võimul on. Tugevalt rõhutakse ennetustööle, uimastiseadusi on sammhaaval karmistatud ning tarvitajatel on juurdepääs laiale valikule ravi- ja rehabilitatsioonivõimalustele. Politsei võtab uimastirikkumisi tõsiselt. Valitsused ja ühiskonnad peavad säilitama kindlat meelt ega tohi lasta end mõjutada ekslikest sallivuspüüdlustest. Nad ei tohi unustada tõsiasja, et keelatud uimastid on ohtlikud – see on põhjus, miks maailm leppis kokku, et neid tuleb ohjeldada." ::– [[ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC)|ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo]] tegevdirektor Antonio Maria Costa (märts 2007). "[http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/antonio-maria-costa-cannabis-call-it-anything-but-soft-441735.html ''Cannabis... call it anything but "soft"'']", [[The Independent]] (UK).<ref name="XzEs4" /> Euroopas kulutab Rootsi Hollandi järel teisena kõige suurema protsendi SKT-st uimastituru ohjeldamisele.<ref name="unodc.org" /> UNODC väidab, et kui Rootsi 1990. aastatel noorte tööpuuduse kasvu ja väheneva SKT-kasvu tingimustes kulutusi haridusele ja rehabilitatsioonile kärpis, hakati keelatud uimasteid rohkem tarvitama,<ref name="OAG2g" /> kuid eelarve-eralduste taastamine varasemas ulatuses alates 2002. aastast vähendas järsult uimastipruukimise määrasid, nagu näitavad küsitlused üliõpilaste hulgas.<ref name="unodc.org" /> Rootsi küsitlusuuringu-ettevõtte SIFO 1998. aastal küsitluses küsitleti tuhandet rootslast; 96% rootslastest leidis, et valitsus peaks uimastite kuritarvitamise peatamiseks resoluutsemalt tegutsema, ning 95% avaldas toetust uimastite jätkuvale keelustamisele.<ref name="DrugFreeAustralia" /><ref name="8thX6" /> 2006. aasta juunis Washingtonis uimastiaruande "World Drug Report" avaldmise eel kritiseeris Antonio Maria Costa valitsusi, mis on leevendanud oma uimastiseadusi, järgmiste sõnadega: :"Pärast nii paljusid aastaid kogemusi uimastituru kontrollimise vallas teame me nüüd, et järjekindel, pikaajaline strateegia võib uimastite pakkumist ja nõudlust ning uimastitega salakaubitsemist pärssida. Kui nii ei lähe, on selles süüdi mõned riigid, mis ei suuda uimastiprobleemi piisavalt tõsiselt võtta ning rakendavad ebapiisavaid strateegiaid. Paljudel riikidel on just selline uimastiprobleem, mille nad on ise ära teeninud." === Uimastiseadused ei ole tõhusad === Üks juhtivaid varajasi keeluseaduste kriitikuid Ameerika Ühendriikides oli [[California Irvine'i Ülikool]]i kriminoloogiateaduskonna asutaja ja rahvusvahelise politseijuhtide ühenduse [[International Association of Chiefs of Police]] endine president. 1936. aastal ilmunud raamatus "The Police and Modern Society" ("Politsei ja nüüdisühiskond") avaldas ta järgmist arvamust: :"Rangemad seadused, markantsed politseioperatsioonid, jõuline süüdimõistmine ja sõltlaste ning hangeldajate vangistamine pole selle pahe väljajuurimisel osutunud mitte ainult tulemusetuks ja pööraselt kulukaks, vaid uimastite õnnetute ohvrite suhtes ka õigustamatult ja uskumatult julmaks. Repressioonid on selle väärnähtuse peletanud põranda alla ja tekitanud juurde uimastismugeldajaid ja tarnijaid, kes on selle kuritegeliku äriga rikkaks saanud ja mitmesuguste pettuste toel uimastite salakaubandust hoogustanud. Lõpuks – ja see pole repressiivse korra kaugeltki mitte tühiseim pahupool – on abitu sõltlane selleks, et hankida raha uimasti jaoks, mis tema eluga toimetulekuks on absoluutselt asendamatu, sunnitud asuma kuritegelikule teele. :Esimeseks sammuks ükskõik, millises kavas, mis seab eesmärgiks selle kohutava nuhtluse leevendamise, peaks olema sõltuvust tekitavate ainete riikliku kontrollimise ja – omahinnaga! – jaotamise organi asutamine. Pärast kasumiajendi kaotamist ei näeks narkootiliste ainete erakaubitsejad enam nende ainete tarvitamisele ärgitamisega vaeva ja uimastihangeldaja amet kaoks. Uued sõltlased avastataks kiiresti ning õigeaegse raviga võiks osa neid õnnetuid ohvreid päästa lootusetust mandumisest. :Samamoodi nagu prostitutsioon või alkohol, pole ka uimastisõltuvus korrakaitseprobleem; nii pole see kunagi olnud ning politseinikud ei saagi seda kunagi lahendada. See on ennekõike ja lõppeks meditsiiniline probleem ja kui sellele on olemas lahendus, ei avasta seda mitte politseinikud, vaid teadusvallas täielikult koolitatud meditsiinieksperdid, kelle ainsaks eesmärgiks saab olema selle hävitava himu vähendamine ja võimalik väljajuurimine. Parandamatutele sõltlastele tuleks pakkuda ravi ambulatoorsetes kliinikutes, need, kellel on veel lootust paranemisele, tuleks suunata haiglaravile, ning ellu tuleks hakata viima profülaktilisi põhimõtteid, mille alusel arstiteadus trotsib kõikvõimalikke inimkonda ähvardavaid nuhtlusi.<ref name="GJbyh" /> Stephen Rolles väidab ajakirjas [[British Medical Journal]] ilmunud artiklis järgmist: :"Uimastiprobleemiga tegelejate hulgas ja mujalgi kasvab konsensus, mille kohaselt teatud uimastite tootmise, tarnimise ja kasutamise keelustamine pole mitte ainult jätnud saavutamata püstitatud eesmärke, vaid töötanud neile vastu. Järjest kasvav hulk tõendeid näitab, et taoline poliitika pole mitte ainult võimendanud rahvatervisealaseid probleeme nagu kõrvalainetega segatud uimastite ning HIV, [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] ja [[C-hepatiit|C-hepatiidi]] nakkuste levik süstivate uimastitarvitajate seas, vaid tekitanud palju suurema hulga uimastituruga seonduvaid sekundaarseid kahjusid. Tänapäeval kuuluvad nende hulka organiseeritud kurjategijate tohutu ulatusega võrgustikud, uimastituruga olemuslikult seotud vägivald, korrakaitseorganite ja valitsuste korrumpeerumine, militariseeritud saagihävitusprogrammid (millega kaasnevad kahjud keskkonnale, ebakindlus toiduainete suhtes ja elanikkonna deporteerimine) ning terrorismi ja rahutuste rahastamine. Taolistele järeldustele on jõudnud ridamisi komiteesid ja aruandeid, ainuüksi Ühendkuningriigis on nendeks politseifond Police Foundation, sisepoliitika parlamentaarne komitee Home Affairs Select Committee, peaministri strateegiaüksus, kunstide, tootmise ja kaubanduse edendamise liit Royal Society of Arts ning uimastipoliitika konsortsium UK Drug Policy Consortium. ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo on samuti tunnistanud uimastiseaduste jõustamise paljusid "soovimatuid negatiivseid tagajärgi" ning nihutab oma avalikku retoorikat jätkuvalt eemale varasematest püüdlustest nagu "uimastivaba maailm" probleemi praeguste tasemete ohjeldamise poole.<ref name="dUmhj" /> British Medical Journali toimetaja dr Fiona Godlee avaldas toetust Rollesi dekriminaliseerimisüleskutsele ning tema argumendid pälvisid erilist toetust Ühendkuningriigi arstide kolleegiumi Royal College of Physicians endine president Ian Gilmore, kes ütles, et uimasteid tuleks inimeste kriminaliseerimise asemel käsitleda tervishoiuküsimusena ning et see vähendaks drastiliselt kuritegevust ja edendaks tervist. Ühendkuningriigi uimastiseaduste reformimise ühenduse Transform välissuhete osakonna juhataja Danny Kushlik ütles, et staažikate kutseliste meedikute toetus oli märgiline, märkides: "Sir Iani avaldus on järjekordne nael keelurežiimi kirstus. Hippokratese vanne ütleb: "Kõik, mis kahjustab või vigastab haiget, tahan temast eemal hoida". Arstid on vandega kohustatud sõna võtma, kui tulemused näitavad, et keeluseadused põhjustavad rohkem kahju kui ära hoiavad." Ühendkuningriigi advokatuuri eesistuja Nicholas Green kommenteeris Rollesi aruannet erialaajakirjas, milles rõhutas, et uimastitega seotud kuritegevus läheb Ühendkuningriigi majandusele maksma umbes 13 miljardit naelsterlingit aastas ning et üha rohkem koguneb tõendeid, mis kinnitavad, et dekriminaliseerimine võiks vabastada korrakaitseressursse, vähendada kuritegevust ja retsidivismi ning parendada rahvatervist.<ref name="16b0c" /> Aruandes, mida rahastas üks suuremaid kohaliku tasandi advokatuure Ühendriikides, New Yorgi maakonna juristide ühendus New York County Lawyers' Association, kommenteeriti USA uimastipoliitikat järgmiselt: :"Hoolimata tohutust hulgast avalikest ressurssidest, mida kulutatakse uimastiseaduste jõustamisele keelatud ainete tarvitajate ja levitajate suhtes, paistab nüüdisaegne keelupoliitika olevat mitmeti nurjunud, k.a iseenda püstitatud eesmärkide osas. Seda näitavad keelatud uimastite tarvitamise määrade minimaalne vähenemine; suutmatus ohjeldada vägivaldset kuritegevust; suutmatus märkimisväärselt vähendada uimastite sissevedu, levitamist ja müüki tänavatel; suutmatus piirata uimastite head kättesaadavust potentsiaalsetele kasutajatele; suutmatus takistada inimesi uimastiäriga tegelemast; suutmatus mõjutada suuri kasumeid ja teenimisvõimalusi, mida keelatud uimastitega äritsemine pakub "üksikettevõtjatele" ja organiseeritud kuritegelikele jõukudele; üha piiratumate avalike ressursside suunamine püüdlustesse viia ellu kulukaid "karistuspõhiseid" või "korrakaitsepõhiseid" strateegiaid; suutmatus pakkuda mõistlikku ravi ja muud abi sõltuvusainete kuritarvitajatele ja nende perekondadele; ja suutmatus pakkuda vastuvõetavaid alternatiivseid majanduslikke võimalusi neile, keda muude rahateenimisvõimaluste puudumise tõttu ahvatleb uimastiäri."<ref name="VO4FW" /> :"Peale selle koguneb üha rohkem tõendeid, mis annavad mõista, et nüüdisaegne uimastipoliitika sellisel kujul nagu seda viimastel aastakümnetel ellu viidud on, võib olla kontraproduktiivne ja isegi kahjustada ühiskonda, mille avalikku korda selle toel kaitstama peaks. See järeldus saab ilmsemaks, kui lahutada kahjud, mida ühiskond ja selle liikmed kannavad otseselt uimastite inimkäitumist mõjutavate farmakoloogiliste toimete tõttu, kahjudest, mis johtuvad meetmetest, mida rakendatakse eesmärgiga uimastite pruukimist välja juurida."<ref name="i5yxL" /> :Taoline eristus aitab näidata, et praegu kehtiv uimastistrateegia paistab soodustavat vägivalda meie kogukondades, kuna võimaldab uimastiäril jääda tulusaks sissetulekuallikaks – ning isegi tekitab neid sissetulekuallikaid – tänavadiileritele, narkoparunitele ja kõigile, kes on valmis ajama sageli vägivaldset äri keelatud uimastite mustal turul. :Samal ajal aitavad kehtiva strateegia mõjud häbimärgistada ja marginaliseerida uimastikasutajaid, pärssides ja õõnestades paljude selliste inimeste püüdlusi jääda või saada ühiskonna produktiivseteks, ennast ausa tööga edukalt ära elatavateks liikmeteks. Peale selle pole kehtival poliitikal ebaõnnestunud mitte ainult piisava juurdepääsu võimaldamine sõltuvusainete kuritarvitamise ravile, vaid see on teinud sõltuvusravile ja muude tervishoiuteenuste poole pöördumise keerulisemaks ja isegi ohtlikuks.<ref name="ms68t" /><ref name="mvrim" /> Vastuseks väidetele, et uimastite keelustamine võib anda soovitud tulemusi, mida on väljendanud [[ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC)|ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo]] endine tegevdirektor Antonio Maria Costa, juhtides tähelepanu [[Rootsi uimastipoliitika]]le, on Henrik Tham kirjutanud, et mõnikord on vajalik riigisisesel tasandil rõhutada, et uimastipoliitika on olnud edukas, nagu Rootsis, kus see arusaam on oluline, kuna tugevdab ohustatud rahvuslikku identiteeti olukorras, kus traditsiooniline "Rootsi mudel" on sattunud üha teravama kriitika alla nii riigi piires kui ka piiri taga. Tham seab Rootsi mudeli edukuse kahtluse alla: :"Rootsi uimastipoliitikas millalgi 1980. aastatel alanud püüdlus rangema mudeli poole (mille raames on keerulisem väikeste uimastirikkumiste kohtulikku menetlemist meetme ''nolle prosequi'' raames lõpetada)<ref name="Bogdan1977" /><ref name="b4tjM" /> on ametliku seisukoha järgi olnud edukam võrreldes varasema leebema uimastistrateegiaga. Olemasolevad süstemaatilised indikaatorid näitavad aga, et uimastite tarvitamine on 1980. aastatest alates muutunud valdavamaks, et uimastirikkumiste osakaal langes eriti tähelepanuväärselt 1970. aastatel ning et mõned indikaatorid viitavad uimastitarvitamise määrade kasvule 1990. aastatel." Stockholmi Ülikooli uurijate Leif Lenke ja Börje Olssoni uurimus näitas, kuidas uimastite pruukimine on olnud tihedas korrelatsioonis noorte tööpuudusega. Uurijad märkisid, et erinevalt enamikust Euroopast polnud Rootsis enne [[Rootsi 1990. aastate alguse panganduskriis|1990. aastate algupoole panganduskriisi]] probleemi noorte valdava ja püsiva tööpuudusega, mis annab mõista, et kehvad tulevikuväljavaated soodustavad uimastite tarbimismäärade kasvu noorsoo hulgas.<ref name="jOAeN" /> Rootsi alkoholi ja muude uimastite teabekantselei CAN 2009. aasta aruandest nähtus, et uimastite tarbimismäärad on alates 1990. aastatest kasvanud, ehkki langesid veidi 2000. aastate keskel.<ref name="pe0il" /> Oslo Ülikooli kriminoloogia emeriitprofessor [[Nils Christie]] tõstis 2004. aastal ilmunud raamatus Rootsit esile rahvusvahelise uimastipoliitika musternäidisena. Tema sõnul on Rootsi ühest küljest hoolekande-ettekäändeks USA [[Uimastitevastane võitlus|uimastisõjale]] ja teisalt paisutab selle õiguspärasust, lisades, et suurimate annetajariikidena on USA ja Rootsi avaldanud ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroole UNODC ebatavaliselt tugevat mõju.<ref name="n4v7E" /> 2006. aastal oli Rootsi [[Euroopa Komisjon]]i järel suuruselt teine annetaja, rahastades 8% UNODC eelarvest; Rootsile järgnes USA. 2007. ja 2008. aastal oli Rootsi suuruselt neljas annetaja Euroopa Komisjoni, USA ja Kanada järel. 2009. aastal oli Rootsi kolmas, kuna USA kärpis omapoolset rahastust.<ref name="NsYy0" /> Nädalaleht [[The Economist]] kirjutas: :Hirm [legaliseerimise ees] rajaneb suuresti eeldusel, et kui uimastid oleksid seadusega lubatud, tarvitaksid inimesed neid rohkem. See eeldus võib olla väär. Uimastiseaduste ranguse ja uimastite tarvitamise valdavuse vahel puudub seos: rangete keelurežiimide tingimustes (märkimisväärselt Ameerikas, aga samuti Suurbritannias) elavad inimesed tarvitavad uimasteid rohkem, mitte vähem. Piinlikku olukorda seatud uimastisõdalased toovad nurjumise põhjuseks väidetavad kultuurilised erinevused, kuid isegi teineteisega suhteliselt sarnastes riikides ei mõjuta ranged seadused sõltlaste osakaalu: ranges Rootsis ja liberaalsemas Norras on sõltuvusmäärad täpselt ühesugused.<ref name="k6jEl" /> Antonio Maria Costa veendumust, et riikidel, mis uimastituru piiramise "Rootsi mudelit" ei järgi, "on just selline uimastiprobleem, mille nad on ise ära teeninud", on kritiseerinud ka Peter Cohen artiklis "Looking at the UN, smelling a rat" ("Näeb välja nagu ÜRO, aga lõhnab kahtlaselt").<ref name="kQ6AT" /> Globaalse uimastipoliitika komisjoni Global Commission on Drug Policy 2011. aasta aruanne sedastas: "Globaalne sõda uimastitega on läbi kukkunud, tuues kaasa laastavaid tagajärgi üksikisikuile ja ühiskondadele kogu maailmas."<ref name="fe9A5" /> Eesti uimastipoliitikat on kritiseerinud näiteks Eelmaa ja Aalbok (2021), juhtides tähelepanu asjaolule, et Eestis karistatakse üha sagedamini inimesi, kes narkootilisi aineid tarvitavad, kuid ei müü, valmista ega vahenda. See tähendab, et narkokurjategijateks nimetatakse ka neid isikuid, kes narkootilisi aineid pelgalt tarvitavad (kui muud koosseisulised tingimused on olemas). Märkimisväärne on ka asjaolu, et suures koguses narkootilise aine käitlemine (karistusseadustik § 184) algab enamasti grammidest ja milligrammidest, mitte kilodest.<ref>{{Netiviide|autor=Eelmaa, Simone; Aalbok, Alisa|url=https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/nahtamatud-barjaarid-uimastisoltuvus-ja-probleemid-praktikas|pealkiri=Nähtamatud barjäärid: uimastisõltuvus ja -probleemid praktikas|väljaanne=Sotsiaaltöö, Tervise Arengu Instituut|aeg=2021}}</ref> Näiteks kanepi puhul on suur kogus alates 7,5 g, amfetamiini puhul 1,3 g, kokaiini puhul 0,65 g. == Vaata ka == *[[Droog]] *[[Narkoloogia mõisteid]] *[[Narkootikumid]] (kirurgias kasutatavad narkoosi tekitavad ravimid) *[[Tervistkahjustav aine]] *[[Narkostrateegia]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="DrugFreeAustralia">Drug Free Australia {{cite web |url= http://www.drugfree.org.au/fileadmin/Media/Global/Taskforce_Arguments_for_Prohibition.pdf |title= Arguments for Prohibition |accessdate= 20.04.2010 |archive-date= 6.07.2011 |archive-url= https://web.archive.org/web/20110706124952/http://www.drugfree.org.au/fileadmin/Media/Global/Taskforce_Arguments_for_Prohibition.pdf |url-status= dead }}</ref> <ref name="TC4p5">Vt nt {{cite web|url=http://www.unodc.org/unodc/en/frontpage/the-1912-hague-international-opium-convention.html |title= Haagi rahvusvahelist oopiumikonventsiooni 1912. aastast |accessdate=20.04.2010}}</ref> <ref name="DlzRM">Austraalia tervishoiu- ja hoolekandeinstituut AIHW. National Drug Strategy Household Survey: first Results.(2007. a. Austraalia üleriigilise uimastistrateegia-teemalise leibkondade küsitluse esmased tulemused.) Drug Statistics Series number 20.Cat. no. PHE 98. Canberra: AIHW {{cite web |url= http://www.aihw.gov.au/publications/phe/ndshs07-fr/ndshs07-fr-no-questionnaire.pdf |title= Australian 2007 Household Survey |access6date= 2010-04-20 |access-date= 2015-02-05 |archive-date= 2010-11-20 |archive-url= https://web.archive.org/web/20101120004214/http://aihw.gov.au/publications/phe/ndshs07-fr/ndshs07-fr-no-questionnaire.pdf |url-status= dead }}2008 pp 4,5</ref> <ref name="1Gp0V">Vt näiteks Johnson A, Gerstein D {{cite web |url= http://www.druglibrary.org/crl/perspectives/Johnson%20%26%20Gerstein%2098%20Usage%20Trends_%20AmJPubHealth.pdf |title= Initiation of Use of Alcohol, Cigarettes, Marijuana, Cocaine, and Other Substances in US Birth Cohorts since 1919 (Alkoholi, sigarettide, kanepi, kokaiini ja muude ainete pruukimise alustamise iga USA sünnikohortides alates 1919. aastast)) |accessdate= 20.04.2010 |archive-date= 20.06.2010 |archive-url= https://web.archive.org/web/20100620115910/http://druglibrary.org/crl/perspectives/Johnson%20%26%20Gerstein%2098%20Usage%20Trends_%20AmJPubHealth.pdf |url-status= dead }} American Journal of Public Health, Jan 1998, Vol. 88, No 1 p 27 ff</ref> <ref name="w1NB8">UNODC {{cite web|url = http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/WDR-2009.html?ref=menutop|title = World Drug Report 2009|accessdate = 20. aprill 2010|archiveurl = https://web.archive.org/web/20100325200342/http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/WDR-2009.html?ref=menutop|archivedate = 2010-03-25|url-status = live}}p 235ff</ref> <ref name="UCAV1">Vt Johnson A, Gerstein D {{cite web |url= http://www.druglibrary.org/crl/perspectives/Johnson%20%26%20Gerstein%2098%20Usage%20Trends_%20AmJPubHealth.pdf |title= Initiation of Use of Alcohol, Cigarettes, Marijuana, Cocaine, and Other Substances in US Birth Cohorts since 1919 (Alkoholi, sigarettide, kanepi, kokaiini ja muude ainete pruukimise alustamise iga USA sünnikohortides alates 1919. aastast) |accessdate= 20.04.2010 |archive-date= 20.06.2010 |archive-url= https://web.archive.org/web/20100620115910/http://druglibrary.org/crl/perspectives/Johnson%20%26%20Gerstein%2098%20Usage%20Trends_%20AmJPubHealth.pdf |url-status= dead }} American Journal of Public Health, Jan 1998, Vol. 88, No 1 p 27 ff</ref> <ref name="w2z00">Guinness O, The Dust of Death – A Critique of the Counter-Culture, IVP 1973 pp 232–249</ref> <ref name="sjWqL">Jaotis 2, "Any Illicit Drug Use" ("Ükskõik, milliste keelatud uimastite tarbimine"), 1996 National Household Survey on Drug Abuse: Preliminary Results (USA 1996. aasta uimastite kuritarvitamise teemalise üleriigilise leibkondade küsitluse esmased tulemused) {{cite web |url= http://www.oas.samhsa.gov/nhsda/PE1996/rtst1008.htm |title= US SAMHSA Survey |accessdate= 20.04.2010 |archive-date= 21.09.2004 |archive-url= https://web.archive.org/web/20040921083952/http://www.oas.samhsa.gov/nhsda/PE1996/rtst1008.htm |url-status= dead }}</ref> <ref name="B1Xyb">Rootsi Tervishoiu- ja Sotsiaalministeerium (veebruar 2008). [http://www.regeringen.se/content/1/c6/09/87/50/0dcba6c7.pdf Rootsi riiklik narkostrateegia aastateks 2006–2010].</ref> <ref name="Wm68n">UNODC (veebruar 2007). [http://www.unodc.org/pdf/research/Swedish_drug_control.pdf Sweden's successful drug policy: A review of the evidence ("Rootsi edukas uimastistrateegia: ülevaade tõenditest")], United Nations Office on Drugs and Crime.</ref> <ref name="Bogdan1977">Loomulikult toimusid [[Rootsi uimastipoliitika]]s muudatused enne perioodi, millele Antonio Maria Costa ja Henrik Tham poolt- ja vastuargumentatsiooni vastasleeridest viitavad. Näiteks suurendas Rootsi 1968. aasta Narkootikumide Karistusseadus kõrgeimat karistusmäära uimastiseaduste ränga rikkumise eest ühelt aastalt neljale. 1969. aastal kergitati maksimummäära uuesti, seekord kuuele aastale (seda nii Narkootikumide Karistusseaduses kui ka Salakaubanduse Karistusseaduses). Muudatuste eesmärgiks oli võimaldada märkimisväärseid karistusi kõrgema taseme salakaubitsejatele, kes teiste inimeste kogenematuse, uudishimu või uimastisõltuvuse pealt kasu lõikasid. 1972. aastal kergitati karistust ränga rikkumise eest kuuelt aastalt kümnele, et klapitada seadusandlust Soome, Norra ja Lääne-Saksamaa seadustega. Karistusmäära kergitamine pidi kava kohaselt avaldama mõju vaid kõige ohtlikumatele kurjategijatele. – Allikas: Bogdan, Michael (1977). [http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/bulletin/bulletin_1977-01-01_3_page002.html#f046 Reflections on some international and Swedish legal rules relating to drug offences, pages 1–20, note 46].</ref> <ref name="XzEs4">[[ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC)|ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo]] tegevdirektor Antonio Maria Costa, "[http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/antonio-maria-costa-cannabis-call-it-anything-but-soft-441735.html ''Cannabis... call it anything but "soft"'']", ''The Independent'' (UK), March 25, 2007.</ref> <ref name="unodc.org">UNODC {{cite web |url=http://www.unodc.org/pdf/research/Swedish_drug_control.pdf |title= Sweden's Successful Drug Policy: A Review of the Evidence (Rootsi edukas uimastistrateegia: ülevaade tõenditest)|accessdate=20.04.2010}}2007 pp 5, 26</ref> <ref name="OAG2g">UNODC {{cite web |url=http://www.unodc.org/pdf/research/Swedish_drug_control.pdf |title= Sweden's Successful Drug Policy: A Review of the Evidence (Rootsi edukas uimastistrateegia: ülevaade tõenditest)|accessdate=20.04.2010}}2007 pp 28–31</ref> <ref name="8thX6">{{cite web|url = http://www-rohan.sdsu.edu/faculty/rwinslow/europe/sweden.html|title = Crime & Society – A Comparative Criminology Tour of the World (Sweden)|accessdate = 4.11.2010|archiveurl = https://web.archive.org/web/20101219004356/http://www-rohan.sdsu.edu/faculty/rwinslow/europe/sweden.html|archivedate = 19.12.2010|url-status = live}}</ref> <ref name="GJbyh">''The Police and Modern Society'', [[August Vollmer]], Berkeley, University of California Press, 1936</ref> <ref name="dUmhj">Rolles, Stephen (2010). [http://www.bmj.com/content/341/bmj.c3360.full An alternative to the war on drugs] BMJ. 341:c3360. {{doi|10.1136/bmj.c3360}}</ref> <ref name="16b0c">Boseley, Sarah (2010). [http://www.guardian.co.uk/politics/2010/aug/16/drugs-decriminalisation-doctor-ian-gilmore Leading doctor urges decriminalisation of drugs]. ''[[The Guardian]]''.</ref> <ref name="VO4FW">Allikas: New York County Lawyers' Association (oktoober 2006). [https://web.archive.org/web/20080622205805/http://www.drugtext.org/library/reports/nycla/nycla.htm#footnotes Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force (Note 2)]. NYCLA & Drug Reform Coordination Network. – Vt USA Tervishoiu- ja Teenindusministeeriumi uimastite kuritarvitamise ja vaimse tervise teenuste büroo SAMHSA 1993. aasta leibkonnaküsitlust, mille andmetel oli USA-s viimase aasta jooksul tarvitanud keelatud uimasteid 12% riigi elanikkonnast, s.t 24 minjonit inimest 77 miljonit inimest olid tarvitanud keelatud uimasteid vähemalt korra elus. 1994. aastal läbi viidud samasugune küsitlus näitas, et viimase aasta jooksul olid uimasteid kasutanud 10,8% USA elanikkonnast ehk 22,6 miljonit inimest. Enamgi veel, USA riigikontrolli büroo General Accounting Office aruanne 1989. aastast tõstis esile järgmist: et uimastite kuritarvitamise määrad Ühendriikides püsisid 1980. vältel väga kõrgel tasemel; et USA-s tarvitatud kokaiini kogus kahekordistus, samas kui selle hind langes umbes 30%; et heroiini hind langes 20%, samas kui müüdud heroiini keskmine puhtus kahekordistus; ja et kanep, mille tarbimine küll taandus, oli jätkuvalt kergesti kättesaadav suuremas osas riigist. Seega on uimastite pruukimine hoolimata nn uimastisõja pidamisele tehtud tohututest kulutustest laialt levinud kogu riigis, uimastite hinnad on tegelikult kahanenud ja nende kangus kasvanud.</ref> <ref name="i5yxL">New York County Lawyers' Association (oktoober 2006). [https://web.archive.org/web/20080622205805/http://www.drugtext.org/library/reports/nycla/nycla.htm#footnotes Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force (Note 3)]. NYCLA & Drug Reform Coordination Network. "Võimaldamaks tähendusrikkamalt ja objektiivsemalt analüüsida seda, mida üldiselt nimetatakse "uimastiprobleemiks", tuleks termineid nagu "uimastite kasutamine" (''drug use''), "uimastite kuritarvitamine" (''substance abuse''), "uimastitega seotud kuritegevus" (''drug-related crime'') ja "uimastitest johtuv kuritegevus" (''drug-induced crime'') kasutada ettevaatlikult ja teha nende vahel korrektselt vahet. Nende terminite määratluste ähmastamine senistes uimastipoliitika-teemalistes aruteludes on toonud kaasa suutmatuse korrektselt analüüsida ja eristada kahjusid, mida toovad kaasa uimastite kasutamine, uimastite kuritarvitamine, uimastikaubandus ja uimastite keelustamise strateegiad ise.</ref> <ref name="ms68t">{{cite web | author = New York County Lawyers' Association | date = oktoober 2006 | title = Report and Recommendations of the Drug Policy Task Force | url = http://www.drugtext.org/library/reports/nycla/nycla.htm | publisher = NYCLA & Drug Reform Coordination Network <!-- |accessdate=15.06.2008 --> | access-date = 5.02.2015 | archive-date = 22.06.2008 | archive-url = https://web.archive.org/web/20080622205805/http://www.drugtext.org/library/reports/nycla/nycla.htm | url-status = dead }}</ref> <ref name="mvrim">{{Cite journal | author = Tham, Henrik | date = september 1998 | title = Swedish Drug Policy: A Successful Model? | url = http://www.springerlink.com/content/xx0525211gh14017/ | journal = European Journal on Criminal Policy and Research | volume = 6 | issue = 3 | pages = 395–414 | publisher = Springer Netherlands | doi = 10.1023/A:1008699414325 | issn=0928-1371 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="b4tjM">Henrik Tham: Narkotikapolitiken och missbrukets utveckling, page 4, Kriminologiska institutionen, Stockholms universitet, 2003</ref> <ref name="jOAeN">Lenke, L. & Olsson, B. (1999) "Swedish drug policy in perspective" ("Rootsi uimastipoliitika perspektiivis"), i Derks, J., van Kalmthout, & Albrecht, H.-J. (red.) [http://www.ncjrs.gov/app/abstractdb/AbstractDBDetails.aspx?id=181419 Current and future drug policy studies in Europe], Freibourg.</ref> <ref name="pe0il">CAN [https://web.archive.org/web/20111004035813/http://www.can.se/documents/CAN/Rapporter/rapportserie/can-rapportserie-117-drogutvecklingen-i-sverige-2009-summary.pdf "Drug Trends in Sweden 2009 – English Summary"] Stockholm 2009</ref> <ref name="n4v7E">Christie, Nils (märts 2004). ''A Suitable Amount of Crime'' ("Piisavalt palju kuritegevust")). Routledge. ISBN 978-0-415-33611-6.</ref> <ref name="NsYy0">[[United Nations Office on Drugs and Crime]]: [http://www.unodc.org/documents/about-unodc/AR06_fullreport.pdf "Annual Report 2007"], [http://www.unodc.org/documents/about-unodc/AR08_WEB.pdf "Annual Report 2008"], [http://www.unodc.org/documents/about-unodc/AR09_LORES.pdf "Annual Report 2009"], [http://www.unodc.org/documents/frontpage/UNODC_Annual_Report_2010_LowRes.pdf "Annual Report 2010"]</ref> <ref name="k6jEl">{{cite news |author = Editorial comment|date = 1. märts 2009|title = Failed states and failed policies – How to stop the drug wars|url = http://www.economist.com/opinion/displaystory.cfm?story_id=13237193|publisher = The Economist <!-- |accessdate=11.03.2009 -->}}</ref> <ref name="kQ6AT">Cohen, Peter (2006). ''[http://www.cedro-uva.org/lib/cohen.looking.html Looking at the UN, smelling a rat]''. Amsterdam: CEDRO.</ref> <ref name="fe9A5">{{Netiviide |url=http://www.globalcommissionondrugs.org/wp-content/themes/gcdp_v1/pdf/Global_Commission_Report_English.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-05 |arhiivimisaeg=2015-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150924022509/http://www.globalcommissionondrugs.org/wp-content/themes/gcdp_v1/pdf/Global_Commission_Report_English.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * "Uimastite ajastu", autor [[Jaanus Harro]]. Tartu Ülikooli kirjastus, 2006 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[https://forte.delfi.ee/artikkel/47141060 Globaalne uimastikomisjon kuulutas sõja uimastitega nurjunuks] Forte, 3. juuni 2011 [[Kategooria:Narkootilised ained| ]] s6kj5z5nl7q842enutjhj2l2bnx89ke 0 22364 7147849 7147398 2026-05-06T14:31:36Z Neptuunium 58653 7147849 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Fail:Generative_AI_explained_in_2_minutes.webm|pisi|[[Generatiivne tehisintellekt|Generatiivse TI]] tutvustusvideo (eestikeelsete subtiitritega)]] '''Tehisintellekt''' ('''TI''') ehk '''tehisaru'''<ref>Leho Lamus, [https://leht.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus Millises suunas toimub keeleuuendus?] Postimees, AK, 23.01.2021.</ref> ka '''kunstmõistus''', '''tehistaip''', '''tehismõistus''' jm ([[inglise keel]]es ''artificial intelligence'', AI), on [[masin]]a [[intellekt]]. Tehisintellektiks nimetatakse ka [[arvutiteadus]]e haru, mis uurib [[intelligentne agent|intelligentseid agente]] – [[seade|seadmeid]], mis [[taju]]vad oma [[keskkond]]a ning sooritavad [[toiming]]uid, mis maksimeerivad mingi [[eesmärk|eesmärgi]] saavutamise tõenäosust. Kõnekeeles räägitakse tehisintellektist, kui masin jäljendab inimese [[vaim (mens)|vaim]]ule iseloomulikuks peetavaid tegevusi, näiteks [[õppimine|õppimist]] ja [[ülesannete lahendamine|ülesannete lahendamist]]<ref>Russell, Norwig 2009: 2.</ref>. Termini võttis kasutusele [[1956]]. aastal [[John McCarthy]], kes defineerib tehisintellekti teadusena intelligentsete masinate loomisest. Valdkond sai alguse väitest, et [[inimene|inimeste]] [[intellekt]]i saab nii täpselt kirjeldada, et seda saab masinaga jäljendada. See tekitab küsimusi [[mõistus]]e olemusest ja teadusliku ülbuse piiridest. Neid teemasid on käsitlenud [[müüt|müüdid]], [[ilukirjandus]] ja [[filosoofia]] juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Tehisintellekti väljatöötamine stimuleerib tänapäeval paljude [[informaatika]] probleemide lahendamist. == Ajalugu == Tehisolenditest on juba antiikajast peale juttu olnud. Sealt edasi on neid palju mainitud ulmeteostes, näiteks [[Mary Shelley]] raamatus [[Frankenstein]]. Tehisintellekti sünniajaks peetakse aastaid 1952–1956, siis loodi esimesed intelligentsed masinad. Tehisintellekti kuldseteks aastateks peetakse vahemikku 1956–1974. Selle aja jooksul loodi palju uusi programme ning teadlastel tekkisid ideed, kuidas ja milliseks tuleks tehisintellekte luua ja arendada. Aastatel 1974–1980 (TI esimene talv) jäi areng seisma, sest teadlastel ei olnud enam piisavalt võimsaid arvuteid: loodud masinad suutsid toime tulla vaid kõige kergemate ülesannetega. Kuna edasist arengut ei toimunud, ei olnud rahastajad rahul ning raha vähesuse tõttu tuli töö pooleli jätta. Sellest hoolimata said teadlased edasi töötada ning buumi ajal (1980–1987) tuldi välja uute võimsamate programmidega tänu Jaapanis tegutsevale Rahvusvahelise Kaubanduse ja Tööstuse Ministeeriumile. Edasine areng selles valdkonnas käis üles-alla. 1991. aastal ei olnud 1981. aastaks planeeritud saavutused veel valminud. See põhjustas nii sponsorites kui ka teadlastes pettumust ja soovi edasi töötada ei olnud. Suurem läbimurre selles valdkonnas toimus 20. sajandi lõpus ning 21. sajandi alguses. Jõuti paljude sihtmärkideni, mistõttu sai tehisintellekti valdkond laieneda ning luua võimsamaid masinaid. == Majanduslik mõju == Tehisintellektil on märkimisväärne mõju majandusele nii tootlikkuse, tööjõu ümberkujundamise kui ka innovatsiooni seisukohalt. Mitmete rahvusvaheliste analüüside järgi võib tehisintellekti kasutuselevõtt suurendada globaalset majanduskasvu lähikümnenditel, kuna automatiseerimine ja masinõppepõhised otsustusprotsessid võimaldavad ettevõtetel tõsta efektiivsust ja vähendada kulusid. OECD hinnangul aitab AI automatiseerida korduvaid ja madala lisandväärtusega ülesandeid, võimaldades töötajatel keskenduda keerukamatele ja loovamatele tegevustele. Samas rõhutatakse vajadust tööjõu oskuste ajakohastamise järele, kuna osa ametikohti võib muutuda või kaduda. Mitmete uuringute kohaselt on AI-l oluline roll ka uute ärimudelite tekkes. Näiteks personaliseeritud teenused, prognoosiv analüütika ja generatiivsed mudelid võimaldavad ettevõtetel luua täiesti uusi tooteid ning optimeerida tarneahelaid ja tootmisprotsesse. McKinsey Global Institute’i 2023. aasta analüüs näitas, et generatiivne AI võib suurendada globaalset aastast tööproduktiivsust 0,2–3,3% võrra, sõltuvalt kasutusvaldkonnast ja sektorist. AI kasutuselevõtul on ka regionaalsed mõjud: majandused, mis investeerivad teadus- ja arendustegevusse ning digitaristusse, saavad kiiremini kasu tehnoloogiasse tehtud investeeringutest. Euroopa Komisjon on rõhutanud, et tehisintellekt võib aidata Euroopa ettevõtetel parandada konkurentsivõimet, kuid samal ajal suureneb vajadus selgete regulatsioonide ja eetiliste juhiste järele. <ref> https://www.oecd.org/en/publications/2021/01/the-impact-of-artificial-intelligence-on-the-labour-market_a4b9cac2.html </ref><ref>https://www.mckinsey.com/~/media/mckinsey/business%20functions/mckinsey%20digital/our%20insights/the%20economic%20potential%20of%20generative%20ai%20the%20next%20productivity%20frontier/the-economic-potential-of-generative-ai-the-next-productivity-frontier.pdf{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref> https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi </ref> == Tehisintellekti regulatsioon Euroopa Liidus == Euroopa Liit on viimastel aastatel töötanud välja mitmeid poliitikaid ja õigusakte, mille eesmärk on tagada tehisintellekti turvaline ja usaldusväärne kasutamine. 2024. aastal võeti vastu Euroopa Liidu tehisintellekti määrus (AI Act), mis on maailma esimene terviklikult riskipõhine AI-õigusraamistik. Määrus jaotab AI-süsteemid riskitasemete järgi ja seab kõrgema riskiga süsteemidele tugevamad nõuded, nagu läbipaistvus, andmekvaliteet ja inimese järelevalve. AI-määruse eesmärgid on: soodustada ohutute ja innovaatiliste AI-tehnoloogiate arengut, vältida kõrget riski põhjustavaid rakendusi (nt sotsiaalkrediidisüsteemid), tagada isikuandmete kaitse, tugevdada vastutuse ja järelevalve mehhanisme. Määrus puudutab nii avalikku kui ka erasektorit ning selle rakendamine algab järk-järgult alates 2025. aastast. <ref> </https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/regulatory-framework-ai <ref> <ref> https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/european-approach-artificial-intelligence </ref> == Tehisintellekti ühishüve == Tehisintellekti ühishüve (inglise AI commons) on kontsept, mis kirjeldab avatud ja jagatud tehisintellekti ökosüsteemi, kus teadmised, andmed, mudelid, teaduspublikatsioonid ja arendusvahendid on loodud või kättesaadavad ühiskonna hüvanguks. Selle lähenemise eesmärk on vähendada tehnoloogilist ebavõrdsust ning suurendada läbipaistvust olukorras, kus tehisintellekti arendusressursid kipuvad koonduma väheste suurte tehnoloogiaettevõtete kätte. Tehisintellekti ühishüve hõlmab avatud lähtekoodiga teeke ja raamistikke, vabalt kasutatavaid andmekogumeid ning ühiselt hallatavaid teadmuskogusid ja koostööplatvorme, mis võimaldavad jagada AI-arenduse metoodikaid ja tööriistu. Kontsept on tihedalt seotud digitaalsete ühishüvede laiemate põhimõtetega ning seda on rõhutanud ka rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks UNESCO ja OECD, mis näevad tehisintellekti ühishüves mehhanismi AI arengu demokratiseerimiseks ja monopoliseerimise vältimiseks. <ref> https://www.unesco.org/en/articles/recommendation-ethics-artificial-intelligence </ref><ref> https://www.oecd.org/en/topics/sub-issues/ai-principles.html </ref> == Harud == === Loogiline tehisintellekt === Kõik, mida programm teab maailmast, konkreetsest olukorrast ja tingimustest ning oma eesmärkidest, on väljendatud [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]] keele lausete abil. Programm otsustab, mida teha, järeldades, et teatud tegevused sobivad eesmärkide saavutamiseks. === Otsing === Tehisintellekti programmid peavad tihti uurima väga suurt arvu võimalusi, näiteks käike [[male]]s või järeldusi [[automaatne teoreemitõestamine|teoreemitõestamise]] programmis. Pidevalt tehakse avastusi, kuidas teha seda tõhusamalt eri valdkondades. === Mustrite avastamine === Kui programm teeb vaatlusi, siis on ta sageli programmeeritud võrdlema seda [[muster|mustriga]]. Näiteks nägemisvõimega programm võib üritada sobitada nina ja silmade mustrit vastuvõetava pildiga, et tuvastada nägu. Keerulisemad mustrid, näiteks naturaalkeele tekstis, maleseisus või mõne sündmuse ajaloos on samuti uurimisobjektid. Keerulised mustrid nõuavad teistsuguseid meetodeid kui lihtsad mustrid, mida on uuritud kõige rohkem. === Teadmiste esitus === Fakte ümbritseva maailma kohta tuleb esitada mingil viisil. Tavaliselt on kasutusel matemaatilise loogika keeled. Vaja on esitada objekte, omadusi, kategooriaid, objektidevahelisi seoseid, sündmusi, olekut ja aega, põhjuseid ja tagajärgi, teadmisi teadmiste kohta (mida me teame selle kohta, mida teised inimesed teavad) ning palju muud. === Järeldamine === Mõnest faktist saab järeldada teisi. [[Deduktsioon]] on piisav teatud eesmärkidel, kuid uusi, mittemonotoonse järeldamise meetodeid on lisatud [[loogika]]sse alates 1970. aastatest. Mittemonotoonse järeldamise lihtsaim näide on vaikimisi järeldamine, kus otsus tuleb vaikimisi järeldada, kuid otsuse võib tagasi võtta, kui ilmneb tõendeid, mis väidavad vastupidist. Näiteks kui me kuuleme lindu laulmas, siis me võime järeldada, et see oskab lennata, aga selle otsuse võib muuta vastupidiseks, kui me kuuleme, et tegu on mõne lennuvõimetu linnuliigi häälitsustega. === Terve mõistuse teadmised ja arutlemine === See on tehisintellekti valdkond, mis on kõige kaugemal inimtasemest, olenemata sellest, et see on olnud aktiivne uurimisvaldkond alates 1950. aastatest. Kuigi on tehtud märgatavaid edusamme, on siiski vaja uusi ideid. === Kogemusest õppimine === On programme, mis õpivad kogemustest. [[Närvivõrk]]udel põhinev lähenemine tehisintellektile spetsialiseerub kogemustest õppimisele. Samuti õpitakse loogikas väljendatud reegleid. Programmid suudavad õppida ainult seda, mida faktid või nende käitumiste [[formalism]]id suudavad esitada. Senistel õppivatel süsteemidel on aga väga piiratud võimalused teadmiste esitamiseks.{{lisa viide}} 2016. aasta alguses võitis [[Google|Google'ile]] kuuluva Suurbritannia firma [[DeepMind]] loodud arvutiprogramm [[AlphaGo]] esimest korda ajaloos [[Euroopa]] meistrit Fan Huid [[go]]-mängus viis korda järjest. See oli esimene kord, kui arvutiprogramm võitis elukutselist mängijat.<ref>[https://www.theguardian.com/technology/2016/jan/27/google-hits-ai-milestone-as-computer-beats-go-grandmaster "Google AI in landmark victory over Go grandmaster"] The Guardian, 27. jaanuar 2016</ref> === Plaanimine === Plaanimisprogrammid asuvad tööle üldiste [[fakt]]idega maailmast (eriti tegevuste tagajärgedest), konkreetsest olukorrast ja eesmärgiga. Nende põhjal luuakse [[strateegia]] eesmärgi saavutamiseks. Üldjuhul on strateegia lihtsalt tegevuste järjekord. === Seletatav tehisintellekt === Seletatav tehisintellekt (inglise keeles [[:en:Explainable Artificial Intelligence|Explainable Artificial Intelligence]]) on valdkond, kus eesmärk ei ole mitte ainult see, et tehisintellekt suudaks hästi ülesandeid lahendada, vaid ka see, et inimesed saaksid lahenduskäigust aru, vähemalt osalisel määral. Näiteks kui tehisintellekt teeb otsuse taotlejale mitte laenu anda, siis on Euroopa Liidu [[isikuandmete kaitse üldmäärus]]e regulatsioonide alusel õigus inimesel nõuda seletust, et mis loogika alusel selline otsus tehti. Tehisnärvivõrgud on küll ühed parimad olemasolevad meetodid selliste otsuste tegemiseks vähima arvu vigadega, kuid sellise võrgu otsust on väga raske seletada või põhjendada. Seletatava tehisintellekti valdkonnas otsitakse võimalusi lahenduskäikude seletamiseks erinevatele sihtrühmadele, vajadusel parema selgituse huvides ka ennustuste kõrgemat vigade määra aktsepteerides. == Rakendused == === Mängud === Mõnesaja euro eest saab osta masina, mis suudab [[male]]t mängida meistri tasemel. Nende sees on veidi tehisintellekti, aga nad mängivad inimeste vastu hästi peamiselt toore jõuga: vaadatakse läbi mitusada tuhat käiku. Pikka aega peeti go mängu tehisintellekti jaoks liiga keeruliseks, kättesaamatuks, sest mängus on oluliselt rohkem võimalusi kui males. Erinevad programmid mängisid küll üha paremini aga jäid ikka alla parimate inimmängijate, professionaalide tasemele. Enne 2015 aastat oletati, et tehisintellekt, arvutiprogramm jõuab (selles mängus parimate) inimeste mängutasemele umbes kümne aasta pärast vms). Aga programmeerijate jõupingutused ja tehnoloogia areng tõi muutuse varem kui osati arvata. Oluline samm tehisintellekti arengus toimus 2015 aastal kui ettevõte [[DeepMind]] lõi iseõppiva tehisnärvivõrkudel põhineva programmi Alphago (vt samal teemal ka [[Go#AlphaGo]]), mis suutis võita Euroopa parimat profimängijat Fan Huid. 2017 aastal võitis programm maailma parimat [[hiina]] mängijat Ke Jie'd. AlphaGo tugines läbi ajaloo toimunud parimate [[Go|go mängude]] analüüsile. Edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero olid veelgi tugevamad tehisintellekti programmid, mis iseõppimise kaudu saavutasid lühikese aja jooksul inimese võimekust ületava taseme. Nendes programmides mängis tehisintellekt iseendaga, teades vaid mängureegleid. See tähendab, et ta õppis iseseisvalt nö nullist selgeks parimad käigud, parima taktika ja efektiivseima strateegia. Ühtlasi õppisid need programmid selgeks ka [[shōgi|''shōgi'']] (jaapani male) ning [[male]], alistades aastal 2017 kõrgeima reitinguga maleprogrammi (Stockfish). Sellega näitasid need iseõppivad programmid, et tegemist pole kitsalt ainult ühele mängule orienteeritud tehisintellektiga vaid millegi üldisemaga, mis suudab ka täiesti teistsuguses mängus saavutada tipptaseme, mis ületab inimese võimekust, tema intellektuaalset taset. Nii et alaosa "Mängud" algusosast jääv mulje, nagu tehisintellekt oleks miski madalama taseme projekt, mis mängus inimese intellektiga kasutab n-ö toorest jõudu, jäädes inimintellektist kaugele maha, on seniste teadmiste juures küllalt eksitav väide. Maailm muutub kiiresti. 2022. aasta alguse seisuga on tehisintellekt arenenud mu uhulgas ka inimeste loodud keerukate loogiliste, intelligentsete mängude õppimise kaudu ja paraku ületanud selle õppimise käigus (mitmed) inimese ([[aju]]) võimete piirid. Tuleb tõele au andes tunnistada, et mängud on oluline õppimise viis. Nii inimese kui ka tehisintellekti arengu jaoks. === Kõnetuvastus === {{Vaata|Kõnetuvastus}} [[1990. aastad|1990. aastatel]] jõudis arvutite kõnetuvastus praktilise tasemeni. [[United Airlines]] vahetas oma lennuinfo [[Sõrmistik|klaviatuur]]isüsteemi süsteemiga, mis kasutab lennunumbrite ja linnanimede kõnetuvastust. Kuigi arvuteid on võimalik juhtida häälkäskudega, on enamik kasutajaid läinud tagasi klaviatuuri ja hiire juurde, kuna need on siiani mugavamad. === Loomuliku keele mõistmine === Sõnade vastuvõtt arvuti poolt ei ole piisav. Lausete läbi töötamine ei ole samuti piisav. Arvuti peaks mõistma valdkonda, mille kohta see tekst on. See on praegu võimalik väga vähestes valdkondades. === Masinnägemine === Maailm koosneb [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelistest]] objektidest, kuid sisend inimese silma ning arvutite kaameratesse on [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmeline]]. Mõned kasulikud programmid võivad töötada ainult kahemõõtmelise infoga, kuid täielik masinnägemine vajab osalist kolmemõõtmelist informatsiooni, mis ei ole lihtsalt kogum kahemõõtmelisi vaateid. Otseseid kolmemõõtmelise informatsiooni esitamise viise on vähe ning need ei ole nii head kui inimeste kasutatav. === Ekspertsüsteemid === Ekspertsüsteem on tarkvara, mis üritab leida lahenduse probleemile, mis muidu nõuaks ühe või mitme inimeksperdi tööd. Ekspertsüsteemid on kõige levinumad mingis kindlas probleemide valdkonnas ning on üks traditsioonilisemaid tehisintellekti rakendusi ja uurimisvaldkondi. Inimeksperdi töö simuleerimiseks on mitmeid meetodeid, levinuimad on teadmiste baasi loomine, mis formaliseerib valdkonna eksperdi teadmised, et teadmisi hoida rakendataval kujul. Ekspertsüsteem võib sisaldada ka iseõppivat komponenti. == Kuidas tehisintellekti treenitakse == Tehisintellekt on olemuselt matemaatiline valem (või valemite kogum), mis väljendab seost sisendandmete ja tulemuste vahel. Näiteks võib lihtne tehisintellekti mudel olla kujul ''Müügitulu = m * Reklaamikulu - n * Toote hind.'' Antud valemis on m ja n mudeli parameetrid, millele otsitakse tehisintellekti mudeli treenimise käigus väärtusi, miks minimeeriksid vea tegeliku müügitulu ja mudeli antava tulemuse vahel. Tehisintellekti treenimise käigus suurendatakse või vähendatakse järk-järgult mudeli paremeetrite väärtusi sellises suunas, et mudeli tehtav viga oleks minimaalne.<ref>[https://tehisintellekt.ee/artiklid/keeruline-lihtsaks-matemaatika-millega-tehisintellekt-opib/ Matemaatika, millega tehisintellekt treenib], tehisintellekt.ee, 2024</ref> == Filosoofia == Tehisintellekt, lubades pakkuda inimmõistusele omaseid võimeid, on filosoofidele nii katsumuseks kui ka inspiratsiooniks. Kas masinate intelligentsil on piire? Kas on olemuslikke erinevusi tehis- ja pärisaru vahel? Kas masinel võib olla mõistus ja teadvus? Tehisintellekti peamine filosoofiline küsimus on [[Alan Turing]]i sõnul, kas masin saab mõtelda. Küsimuse filosoofilisus tuleb sellest, et intellekti ja [[mõtlemine|mõtlemise]] [[mõiste]] ei taha alluda teaduslikule määratlemisele ning neil on suur moraalne, religioosne ja juriidiline tähtsus. Moraalne ja juriidiline staatus oleneb ka [[vaimuseisund]]itest: ainult mõistusega indiviidid on moraalisubjektid ja ainult neile saab teha moraalset kahju, näiteks neid [[reetmine|reeta]]. Ainult tundlikele indiviididele saab tekitada valu ja kannatust. Et [[arvuti]]d jätavad mulje, nagu nad tegeleksid intellektuaalse tegevusega, tekib küsimus, kas nad tõesti mõtlevad. Ja kui nad mõtlevad, kas neil on siis samasugused õigused nagu inimestel?<ref name="iep">[[Larry Hauser]]. [http://www.iep.utm.edu/art-inte/ Artificial Intelligence], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].</ref> Tehisintellekti mõiste ei laiene inimestele ja teistele [[loomade mõtlemine|mõtlevatele loomadele]], vaid tehisintellekt peab olema tehislikult valmistatud. Jutt on [[arvuti]]test. Tehisintellekti ongi mõistetud katsena avastada ja rakendada arvutuslikke vahendeid, et panna masinad käituma viisil, mis inimese puhul annaks tunnistust intellektist, (John McCarthy), või tegema asju, mis inimeste puhul nõuaks intellekti ([[Marvin Minsky]]). Filosoofiline küsimus on nüüd see, kas selle õnnestumise korral oleks õigustatud omistada masinatele intellekt. [[Nõrk tehisintellekt]] möönab, et intelligentselt käituvad masinad on olemas või tulemas; [[tugev tehisintellekt]] ütleb, et sel juhul on tegu tõelise intellektiga. Tugev tehisintellekt peab mingisugust tehislikku arvutamist mõtlemiseks. [[Komputatsionism]] ütleb, et igasugune mõtlemine on [[arvutamine]]. Kaks viimast vaadet on teineteisest sõltumatud.<ref name="iep" /> === Turingi "viisakas kokkulepe" === ''Kui masin käitub sama intelligentselt kui inimene, siis see on sama intelligentne kui inimene.'' [[Alan Turing]] teoretiseeris, et me saame masina intelligentsuse üle otsustada vaid selle käitumise järgi. See teooria on [[Turingi test]]i põhialuseks. === Dartmouthi ettepanek === ''Õppimise või mõne muu intelligentsi tunnuse igat aspekti on võimalik nii täpselt kirjeldada, et seda on võimalik masinal simuleerida.'' See väide trükiti esitisel [[Dartmouthi konverents]]ile aastal 1956 ning esindab tehisintellekti uurijate enamiku arvamust. === Searle'i tugeva tehisintellekti hüpotees === ''Sobivalt programmeeritud arvutil, millel on õiged sisendid ja väljundid, oleks mõistus täpselt samal viisil, nagu inimestel on mõistus.'' [[John Searle]] vaidleb sellele väitele vastu oma [[hiina toa argument|hiina toa argumendis]]. Sellele argumendile on ka palju vastuväiteid. === Tehisaju === Inimese aju tööd on võimalik simuleerida. Hans Moravec, Ray Kurzweil ja teisedki on väitnud, et tehnoloogiliselt on võimalik kopeerida aju riist- ja tarkvarasse ning selline simulatsioon on oma olemuselt identne originaaliga. == Vaata ka == * [[tehisintellekti abil andmete sorteerimine]] * [[tehisintellekti kasutamine avalikus sektoris]] * [[tehisintellekt tervishoius]] * [[iseõppiv süsteem]] * [[kvantarvutus]] * [[tehnoloogiline singulaarsus]] * [[Watson]] * [[masinõpe]] * [[Novatseen]] * [[Eesti Tehisintellekti Tippkeskus]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Fred Dretske]], "Kas intellekt saab olla tehislik?", tõlkinud [[Ene-Reet Soovik]] – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1995]], nr 6, lk 1272–1789. * [[David Poole]], [[Alan Mackworth]], [[Randy Goebel]]. ''Computational Intelligence: A Logical Approach. New York: Oxford University Press [[1998]], ISBN 0-19-510270-3, lk 1, [http://people.cs.ubc.ca/~poole/ci/ch1.pdf veebis].'' * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 2. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2003]], ISBN 0-13-790395-2. * [[Stuart Russell|Stuart J. Russell]], [[Peter Norvig]]. ''Artificial Intelligence: A Modern Approach'', 3. trükk, Upper Saddle River, New Jersey: Prentice Hall [[2009]], ISBN 0-13-604259-7. * [[Enn Tõugu]], 2007, Algorithms and architectures of artificial intelligence, Amsterdam, Holland, IOS Press * [[Andres Laan]], 2017, "Tehisintellekt. Loomadest ja masinatest" ISBN 9789985037683 * [[Andreas Kaplan]] (2022) [https://www.routledge.com/Artificial-Intelligence-Business-and-Civilization-Our-Fate-Made-in-Machines/Kaplan/p/book/9781032155319 Artificial Intelligence, Business and Civilization - Our Fate Made in Machines], Routledge, ISBN 9781032155319. * [[Jaan Aru]]. [http://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/sisemine-dialoog-tehismoistusest/ Sisemine dialoog tehismõistusest] sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[Enn Tõugu]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/arvutite-uliintelligentsuse-muut/ Arvutite üliintelligentsuse müüt] sirp.ee, 5. jaanuar 2018. * [[James Lovelock]], Bryan Appleyard, 2019. ''Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu.''. Tõlge eesti keelde Anna-Liisa Lutsar, 2020. ISBN 9789916603451 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * John McCarthy: [http://www-formal.stanford.edu/jmc/whatisai/ Mis on tehisintellekt?] (''inglise keeles'') * [http://www.cs.ut.ee/~koit/Tehisintellekt/ Loengukursus tehisintellektist] [[Tartu Ülikool]] * [[Toomas Kirt]]: [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html "Intellekt on võime ennustada"] [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], 3/2006 * [[John Searle]]: [http://plato.stanford.edu/entries/chinese-room/ hiina toa argument] (inglise keeles) * [http://teadus.err.ee/salv?id=1210&saade=211 Teaduse helisõnastik: Tehisintellekt] ([[Tanel Tammet]]) – ERR Teadus, 19. november 2009 * Wednesday, January 4, 2017, [http://www.cmu.edu/news/stories/archives/2017/january/poker-pros-vs-AI.html Upping the Ante: Top Poker Pros Face Off vs. Artificial Intelligence-CMU News – Carnegie Mellon University] * 25.06.2018 13:44, Risto Uuk,[https://novaator.err.ee/842085/graafikulugu-tehisintellekti-13-suuremat-ja-vaiksemat-apardust Graafikulugu: tehisintellekti 13 suuremat ja väiksemat äpardust], err.ee * Submitted on 25 Oct 2016, Roman V. Yampolskiy, M. S. Spellchecker, [https://arxiv.org/abs/1610.07997 Artificial Intelligence Safety and Cybersecurity: a Timeline of AI Failures], arXiv.org, Cornell University https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&t=389s * 13.09.2017 14:03, Jaan-Juhan Oidermaa ja Siim Lõvi, [https://www.err.ee/618340? Tehnofilosoof: tehnika areng paljastab inimlikkuse otsimise mõttetuse] ([[Alix Rüübsam]]) * [https://www.youtube.com/watch?v=gEoEBE7qHgY&t=389s] [[Auli Viidalepp]] arutleb [[Vaba Akadeemia|Vaba akadeemia]] videoloengus teemal: "Tehisintellektist semiootiku pilguga" [[Kategooria:Tehisintellekt| ]] ebkb6g1bzwg6wrtuhbrpj9jdejk9lrs 0 24156 7148046 7140268 2026-05-06T19:09:15Z Kruusamägi 1530 7148046 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Commons-logo-en.svg|thumb|Wikimedia Commonsi logo]] '''Wikimedia Commons''' on [[Wikimedia]] [[andmebaas]] tasuta ja vabalitsentsiga piltide, [[helifail]]ide, [[video]]klippide ja muu meedia jaoks, mida saab kasutada kõigis Wikimedia projektides. Erinevalt piltidest, mis on laaditud näiteks [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] andmebaasi ja mida saab seega kasutada ainult eestikeelse viki illustreerimisel, on Commonsi failid [[Vikipeedia:Piltide kasutamine|kasutatavad]] kõigis [[Vikipeedia]] keeleversioonides ja teistes Wikimedia projektides ([[Vikitekstid]], [[Vikiraamatukogu]], [[Vikisõnastik]] jne). Projekti pakkus välja [[Erik Möller]] märtsis 2004 ja Wikimedia Commons käivitati [[7. september|7. septembril]] [[2004]]. 1. juunil 2010 sisaldas Commons enam kui 6,7 miljonit meediafaili ja 1. veebruar 2013 seisuga enam kui 16 miljonit meediafaili. 2019. aasta lõpu seisuga ligines meediafailide arv 60 miljonile ning 2021. aasta lõpul 80 miljonile. 2024. aastal jõuti 110 miljoni failini. 2026. aasta aprillis ületati 140 miljoni faili piir. == Statistika == [[Pilt:Commons Growth.svg|pisi|Commonsi kasv]] * 30. november 2006 – 1 miljon meediafaili. * 9. oktoober 2007 – 2 miljonit meediafaili. * 16. juuli 2008 – 3 miljonit meediafaili. * 4. märts 2009 – 4 miljonit meediafaili. * 2. september 2009 – 5 miljonit meediafaili. * 27. jaanuar 2010 – 1 miljon registreeritud kasutajat ja 8 miljonit lehekülge. * 15. aprill 2011 – 10 miljonit meediafaili. * 4. detsember 2012 – 15 miljonit meediafaili. * 25. jaanuar 2014 – 20 miljonit meediafaili. * 13. jaanuar 2016 – 30 miljonit meediafaili. * 21. juuni 2017 – 40 miljonit meediafaili. * 7. oktoober 2018 – 50 miljonit meediafaili. * 18. märts 2020 – 60 miljonit meediafaili. * 15. veebruar 2021 – 70 miljonit meediafaili. * 11. jaanuar 2022 – 80 miljonit meediafaili. * 11. jaanuar 2023 – 90 miljonit meediafaili. * 16. november 2023 – 100 miljonit meediafaili. == Pildid == === Parimad pildid === Parimad pildid valitakse Commonsis [[:commons:Commons:Quality images|kvaliteetseks]] (''quality images'') või [[:commons:Commons:Featured pictures|eeskujulikuks]] (''featured pictures''). 13. märtsi 2011 seisuga oli kvaliteetseks hinnatud üle 15 600 pildi ja eeskujulikke oli 3360. 1. detsembri 2022 seisuga oli eeskujulikke pilte 16&nbsp;303. Kõige rohkem on eeskujulikke pilte lisanud Hispaania vikipedist ja vikifotograaf [[Diego Delso]], kelle nimel on üle tuhande foto.<ref>[https://wikimedia.ee/kvaliteetsel-pildimaterjalil-on-vikipeedia-artiklites-oluline-roll/ "Kvaliteetsel pildimaterjalil on Vikipeedia artiklites oluline roll"] Wikimedia Eesti, 23. jaanuar 2024</ref> Eeskujulike piltide seast valitakse [[:Commons:Commons:Picture of the Year|Commonsi aasta pilte]] ja esilehe pilte. Esimest korda valiti aasta pilte 2006. aastal. <gallery> Aurora borealis over Eielson Air Force Base, Alaska.jpg|Aasta pilt 2006: [[virmalised]] paistmas üle Karujärve [[Alaska]]s Broadway tower edit.jpg|Aasta pilt 2007: [[Broadway torn]] [[Inglismaa]]l Biandintz eta zaldiak - modified2.jpg|Aasta pilt 2008: [[Hobune|hobused]] [[Navarra]]s [[Hispaania]]s Sikh pilgrim at the Golden Temple (Harmandir Sahib) in Amritsar, India.jpg|Aasta pilt 2009: [[Sikhism]]i palverändur [[Amritsar]]is [[India]]s Laser Towards Milky Ways Centre.jpg|Aasta pilt 2010: [[adaptiivne optika|adaptiivses optikas]] juhttähena kasutatav laserkiir suunatuna [[Linnutee]] keskpunkti. [[Väga Suur Teleskoop|VLT]] [[Tšiili]]s Lake Bondhus Norway 2862.jpg|Aasta pilt 2011: Bondhusi järv [[Norra]]s Pair of Merops apiaster feeding.jpg|Aasta pilt 2012: [[mesilasenäpp|mesilasenäppide]] paar. [[Ariège'i departemang]], Prantsusmaa Glühwendel brennt durch.jpg|Aasta pilt 2013: purustatud klaasiga [[lambipirn]], kus on näha [[hõõgniit|hõõgniidi]] läbipõlemist hapniku juurdepääsul A butterfly feeding on the tears of a turtle in Ecuador.jpg|Aasta pilt 2014: ''[[Dryas iulia]]'' liblikad joomas kilpkonnade pisaraid. [[Ecuador]] Pluto-01 Stern 03 Pluto Color TXT.jpg|Aasta pilt 2015: foto [[Pluuto]]st, mille jäädvustas [[NASA]] kosmosesond [[New Horizons]] Jubilee and Munin, Ravens, Tower of London 2016-04-30.jpg|Aasta pilt 2016: Jubilee ja Munin, [[Tower]]i [[ronk|rongad]] Perereca-macaco - Phyllomedusa rohdei.jpg|Aasta pilt 2017: [[päriskonnalised|konnad]] liigist ''[[Phyllomedusa rohdei]]'' Evolution of a Tornado.jpg|Aasta pilt 2018: pildirida [[tornaado]] arengust [[Kansas]]es Mud Cow Racing - Pacu Jawi - West Sumatra, Indonesia.jpg|Aasta pilt 2019: veiste võiduajamine [[Indoneesia]]s Alcedo atthis - Riserve naturali e aree contigue della fascia fluviale del Po.jpg|Aasta pilt 2020: [[jäälind]] [[Piemonte]] piirkonnas Itaalias kala püüdmas Holy SURP Hovhannes Church.jpg|Aasta pilt 2021: [[Armeenia katoliku kirik|Armeenia katoliku]] kirik Loode-Iraanis [[Ida-Aserbaidžaani provints]]is Sūhrulis Phalacrocorax carbo, Egretta garzetta and Mareca strepera in Taudha Lake.jpg|Aasta pilt 2022: linnud Taudaha järvel [[Katmandu]] lähistel [[Nepal]]is Incense in Vietnam.jpg|Aasta pilt 2023: [[viiruk]]i kuivatamine [[Vietnam]]is [[Hanoi]] lähistel Campamento de ganado de la tribu Mundari, Terekeka, Sudán del Sur, 2024-01-29, DD 242.jpg|Aasta pilt 2024: mundari rahvusest mees [[Lõuna-Sudaan]]is kariloomadega Damage in Gaza Strip during the October 2023 - 29.jpg|Aasta pilt 2025: Iisraeli õhurünnaku tagajärjel [[Gaza sektor]]is elamutele tekitatud kahjustused </gallery> === Eesti pildid Commonsis === Eestist pärit meediafailid, mis on jõudnud välja Commonsi aasta pildi finaali: <gallery> Tarvasjõgi.jpg|[[Tarvasjõgi]] (2012). Ireen Trummer Telleri kabel.jpg|[[Telleri kabel]] (2013). Janno Loide Hommik Viru rabas.jpg|Hommik [[Viru raba]]s (2013). Urmas Haljaste Purekkari neemel.jpg|[[Purekkari neem]] oktoobris (2013). Urmas Haljaste Tamme-Lauri tamm suvepäeval.jpg|[[Tamme-Lauri tamm]] (2013). Urmas Haljaste Tuhala Witches Well1-21-03-2013.jpg|[[Tuhala nõiakaev]] "keemas" (2013). Ivar Leidus Altja jõgi Lahemaal.jpg|[[Altja jõgi]] Lahemaal (2014). Margus Opp Müürlooga (Arabidopsis thaliana) lehekarv (trihhoom) 311 0804.JPG|[[Harilik müürlook|Müürlooga]] lehekarv (2014). [[Heiti Paves]] Kaubalaeva "E. Russ" vrakk.jpg|Kaubalaeva "E. Russ" vrakk (2015). Juha Flinkman YBCO video.webm|YBCO [[ülijuht|ülijuhi]] omadusi tutvustav video (2016). [[Maxim Bilovitskiy]] Torm detsembris. Merivälja Muul.jpg|[[Merivälja muul]] (2016). [[Aleksandr Abrosimov]] Meenikunnu Suur Suujärv 2009.jpg|[[Meenikunnu Suur Suujärv]] (2016). Vaido Otsar Virmalised 17.03.15.jpg|[[Virmalised]] [[Varbla vald|Varbla vallas]] (2017). [[Kristian Pikner]] Riiulpilv - Shelf cloud (2) copy.jpg|[[Riiulpilv]] (2017). Kristian Pikner Pärnu jõgi Sindis.jpg|[[Pärnu jõgi]] [[Sindi]]s (2017). Kristian Pikner Frozen drop.webm|Video veetilga jäätumisest (2018). Maxim Bilovitskiy Romanesco broccoli (Brassica oleracea).jpg|Romaani lillkapsas (2021). Ivar Leidus Tallinna vanalinn päikesetõusu ajal.jpg|[[Tallinna vanalinn]] (2022). Hendrik Mändla Cucumis metuliferus fruit cross section.jpg|[[Ogamelon]]i läbilõige (2023). Ivar Leidus Snowflake (lumehelves).jpg|[[Lumehelves]] (2024). Janek Lass Kiivrik (Daphnia).jpg|[[Vesikirp]] ehk kiivrik (2025). Janek Lass </gallery> == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Piltide kasutamine]] * [[Vikipeedia:Meie fotograafid]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{Vikiõpikutes}} * [https://commons.wikimedia.org/wiki/Esileht?uselang=et Wikimedia Commonsi eestikeelne esileht] ([http://commons.m.wikimedia.org/wiki/Esileht mobiiliversioon]) * [[b:Wikimedia Commons|Wikimedia Commonsi lühijuhend Vikiraamatukogus]] * [http://tiredbrain.com/wikimedia/commonplace/ Wikimedia Commonplace], [[Microsoft Windows|Windowsi]] keskkonnas töötav abivahend failide laadimiseks Commonsisse [[Kategooria:Wikimedia]] [[Kategooria:Andmebaasid]] cyc4ywqxoldazm13b1j7tdzvuk7i208 0 24887 7147933 4413830 2026-05-06T16:27:28Z Andres 5 7147933 wikitext text/x-wiki '''Sotsiaaldemokraatlik Partei''' ([[albaania keel]]es ''Partia Social Demokrate'') on väike [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatlik]] [[erakond]] [[Albaania]]s. [[2001. aasta Albaania üldvalimised|2001. aasta Albaania üldvalimistel]] kogus partei 3,6% häältest, mis tagas 4 parlamendikohta 140-st. ASDP on [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] liige. [[Kategooria:Albaania parteid]] fduzs9vy4yhy64mya8t3uvcmxyfo2yo 0 24932 7147823 7129718 2026-05-06T13:11:18Z Sjur 66496 /* Mc */ 7147823 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (M)''' Siin on loetletud Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab M-tähega. ==Ma== ''Vaata [[Biograafiad (Ma)]]'' ==Mb== *[[Paul Biyoghé Mba]], Gaboni poliitik (1953–) *[[Amama Mbabazi]], Uganda jurist ja poliitik (1949–) *[[Kevin Mbabu]], Šveitsi jalgpallur (1995–) *[[Martial Mbandjock]], prantsuse sprinter (1985–) *[[Françoise Mbango Etone]], Kameruni kergejõustiklane (1976–) *[[Kylian Mbappé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Sghaïr Ould M'Bareck]], Mauritaania poliitik (1954–) *[[Abdoul Mbaye]], Senegali pangandustegelane ja poliitik (1953–) *[[Thabo Mbeki]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1942–) *[[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur (1994–) *[[Raïs M'Bolhi]], Alžeeria jalgpallur (1986–) *[[Tito Mboweni]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1959–2024) *[[Réginald Mbu Alidor]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Samuel Mbugua]], Keenia endine poksija (1946–) *[[Nangolo Mbumba]], Namiibia poliitik (1941–) ==Mc== *[[Rachel McAdams]], Kanada näitleja ja aktivist (1978–) *[[John McAfee]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide programmeerija ja ettevõtja (1945–2021) *[[Mary McAleese]], Iirimaa poliitik (1951–) *[[Kenneth McArthur]], Lõuna-Aafrika Vabariik (1881–1960) *[[Christa McAuliffe]], USA õpetaja ja astronaut (1948–1986) *[[Charlie McAvoy]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija (2000–) *[[Nicko McBrain]], inglise muusik (1952–) *[[Danny McBride]], USA näitleja (1976–) *[[Jake McCabe]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–) *[[John McCain]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1936–2018) *[[Storrs McCall]], Kanada filosoof (1930–) *[[David McCallum]], šoti päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2023) *[[Michael McCallum]], Jamaica poksija (1956–2025) *[[Chuck McCann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1934–2018) *[[Colum McCann]], iiri kirjanik ja kirjandusteadlane (1965–) *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Madeleine McCann]], teadmata kadunuks jäänud inglise tüdruk (2003–) *[[Jenny McCarthy]], USA modell ja näitleja (1972–) *[[Joseph McCarthy]], Ameerika senaator, kommunistliku tegevuse vastase komisjoni esimees (1908–1957) *[[Beth McCarthy-Miller]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1963–) *[[Joe McCartin]], Iirimaa endine poliitik (1939–) *[[Paul McCartney]], Briti muusik (1942–) *[[Stella McCartney]], Briti moelooja (1971–) *[[Winsor McCay]], USA karikaturist ja animaator (1867–1934) *[[Anne McClain]], Ameerika Ühendriikide maaväe kolonelleitnant, insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Rue McClanahan]], USA näitleja (1934–2010) *[[Barbara McClintock]], ameerika bioloog (1902–1992) *[[Wilbert McClure]], USA poksija (1938–2020) *[[Edie McClurg]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Elmer Verner McCollum]], ameerika biokeemik ja toitumisteadlane (1879–1967) *[[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja (1969–) *[[Mitch McConnell]], USA poliitik (1942–) *[[John McCook]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1944–) *[[Eric McCormack]], Kanada-Ameerika näitleja ja produtsent (1963–) *[[John McCormack (poksija)|John McCormack]], Šotimaa ja Suurbritannia endine poksija (1935–) *[[Andy McCoy]], soome muusik (1962–) *[[Bert McCracken]], Ameerika Ühendriikide laulja ja muusik (1982–) *[[John McCrae]], Kanada luuletaja ja sõjaväelane (1872–1918) *[[Mindy McCready]], USA kantrilaulja (1975–2013) *[[Steven McCrory]], Ameerika Ühendriikide poksija (1964–2000) *[[Michael McCullagh]], Iirimaa poksija (1922–2001) *[[Ernest McCulloch]], Kanada rakubioloog (1926–2011) *[[Colleen McCullough]], Austraalia kirjanik (1937–2015) *[[Wayne McCullough]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa endine poksija (1970–) *[[Jennette McCurdy]], USA näitleja ja muusik (1992–) *[[Mildred McDaniel]], USA kergejõustiklane (1933–2004) *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Val McDermid]], šoti kriminaalromaanikirjanik (1955–) *[[Sean McDermott]], Iirimaa jalgpallur (1993–) *[[James McDivitt]], USA astronaut (1929–) *[[Martin McDonagh]], iiri näitekirjanik ja filmirežissöör (1970–) *[[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Kevin McDonald]], Kanada näitleja (1961–) *[[William McDougall]], USA psühholoog (1871–1938) *[[John McDowell]], Lõuna-Aafrika filosoof (1942–) *[[Josh McDowell]], USA kirjanik, kristluse apologeet ja evangelist (1939–) *[[Malcolm McDowell]], inglise näitleja (1943–) *[[Antonio McDyess]], USA korvpallur (1974–) *[[John McEnroe]], tennisist (1959–) *[[Helen McEntee]], Iirimaa poliitik (1986–) *[[Ian McEwan]], Briti kirjanik (1948–) *[[Pat McFadden]], Suurbritannia poliitik (1965–) *[[Bobby McFerrin]], USA laulja (1951–) *[[Kate McGarrigle]], Kanada folklaulja (1946–2010) *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija (1882–1916) *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Colin McGinn]], Briti filosoof (1950–) *[[John McGinn]], šoti jalgpallur (1994–) *[[Niall McGinn]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[David McGoldrick]], Iirimaa jalgpallur (1987–) *[[Triin-Karoliina McGonigle]], eesti ujuja (1978–) *[[Rose McGowan]], itaalia päritolu Ameerika näitleja (1973–) *[[Ryan McGowan]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Tracy McGrady]], USA korvpallur (1979–) *[[Lynne McGranger]], Austraalia näitleja (1953–) *[[Bob McGrath]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1932–2022) *[[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija (2002–) *[[Tom McGrath]], USA animaator, näitleja, lavastaja ja stsenarist (1964–) *[[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur (1998–) *[[Allan McGregor]], šoti jalgpallur (1982–) *[[Callum McGregor]], šoti jalgpallur (1993–) *[[Ewan McGregor]], šoti näitleja (1971) *[[Mairead McGuinness]], Iirimaa poliitik (1959–) *[[Evelyn McHale]], Ameerika Ühendriikide raamatupidaja (1923–1947) *[[Joel McHale]], USA näitleja (1971–) *[[Rory McIlroy]], Põhja-Iirimaa golfimängija (1989–) *[[Tim McInnerny]], Suurbritannia näitleja (1956–) *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja (1988–) *[[Matt McKay]], Austraalia jalgpallur (1983–) *[[Daniel McKeague]], USA näitleja *[[Brian McKeever]], Kanada suusataja (1979–) *[[Ian McKellen]], inglise teatri- ja filminäitleja (1939–) *[[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (1998–) *[[Terence McKenna]], ameerika etnobotaanik, filosoof, psühhonaut ja kirjanik (1946–2000) *[[Weston McKennie]], USA jalgpallur (1998–) *[[Alasdair Mckenzie]], prantsuse alpinist (2004–) *[[Benjamin McKenzie]], USA filminäitleja (1978–) *[[Bret McKenzie]], Uus-Merema muusik ja produtsent (1976–) *[[George McKenzie]], Suurbritannia poksija (1900–1941) *[[James McKenzie]], Suurbritannia poksija (1903–1931) *[[Mark McKenzie]], USA jalgpallur (1999–) *[[Scott McKenzie]], USA laulja ja laulukirjutaja (1939–2012) *[[Emma McKeon]], Austraalia ujuja (1994–) *[[William McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1843–1901) *[[Emma McClarkin]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[John McLaughlin]], briti kitarrist ja helilooja (1942–) *[[Mignon McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (1913–1983) *[[Paul McLaughlin]], iiri ja Eesti filosoof (1974–) *[[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja (1999–) *[[Kenny McLean]], šoti jalgpallur (1992–) *[[Hugh McLeod]], Briti kirikuloolane (1944–) *[[Keith McLeod]], endine Ameerika Ühendriikide korvpallur (1979–) *[[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane (1994–) *[[Suzanne McLeod]], inglise kirjanik *[[Patrick McLoughlin]], Suurbritannia poliitik (1957) *[[Marshall McLuhan]], Kanada meediauurija (1911–1980) *[[Frank McLynn]], Briti kirjanik (1941–) *[[Julian McMahon]], Austraalia päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–2025) *[[Chris McManus]], Briti psühholoog (?–) *[[Kyron McMaster]], Briti Neitsisaarte tõkkejooksja (1997–) *[[Sean McMeekin]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (1974–) *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Cecily McMillan]], USA kodanikuaktivist (1989–) *[[Larry McMurtry]], USA kirjanik ja stsenarist (1936–2021) *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Paddy McNair]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1995–) *[[Ronald McNair]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1950–1986) *[[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (1932–2022) *[[Kevin McNally]], Briti näitleja (1956–) *[[Maggie McNamara]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1928–1978) *[[Brianna McNeal]] USA tõkkejooksja (1991–) *[[Dwight McNeil]] inglise jalgpallur (1999–) *[[Steve McQueen]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1930–1980) *[[Patricia McPherson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1954) *[[Alister McRae]], Šoti rallisõitja (1970–) *[[Colin McRae]], Šoti rallisõitja (1968–2007) *[[Jimmy McRae]], Šoti rallisõitja (1943–) *[[Martha McSally]], endine Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja poliitik (1966–) *[[Ian McShane]], Briti näitleja (1942–) *[[Calum McSwiggan]], Briti juutuuber, blogija ja ajakirjanik (1990–) *[[John McTaggart Ellis McTaggart]], Briti filosoof (1866–1925) *[[Richard McTaggart]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija (1935–2025) *[[Blind Willie McTell]], USA muusik (1898–1959) *[[Scott McTominay]], šoti jalgpallur (1996–) *[[Esther McVey]], Suurbritannia poliitik (1967–) *[[Christine McVie]], Briti laulja, laulukirjutaja ja klahvpillimängija (1943–2022) *[[Grady McWhiney]], ameerika ajaloolane (1928–2006) *[[John McWhorter]], USA keeleteadlane (1965–) ==Md== *[[Zakes Mda]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1948–) ==Me== {{vaata|Biograafiad (Me)}} ==Mg== *[[Grigol Mgaloblišvili]], Gruusia diplomaat ja poliitik (1973–) == Mi == {{vaata|Biograafiad (Mi)}} ==Mj== *[[Andrei Mjagkov]], vene teatri- ja filminäitleja (1938–2021) *[[Grigori Mjassojedov]], vene maalikunstnik (1834–1911) *[[Viktor Mjatšin]], vene ettevõtja ja insener (1961–) *[[Johan Mjällby]], rootsi jalgpallur (1971–) ==Mk== *[[Zweli Mkhize]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja arst (1956–) *[[Henrikh Mkhitarjan]], armeenia jalgpallur (1989–) *[[Lilith Mkrttšhjan]], armeenia maletaja (1982–) *[[Tigran Mkrttšhjan]], Armeenia diplomaat, ajaloolane ja politoloog (1978–) ==Ml== *[[Nikolai Mladenov]], Bulgaaria poliitik (1972–) *[[Filip Mladenović]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Mladen Mladenović]], horvaadi endine jalgpallur (1964–) *[[Ratko Mladić]], Serbia sõjaväelane (1943–) *[[Leonid Mletšin]], vene ajakirjanik (1957–) *[[Zdeněk Mlynář]], Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1930–1997) ==Mm== *[[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist (1998–) ==Mn== *[[Zohrab Mnatshakanjan]], Armeenia diplomaat ja poliitik (1966–) *[[Steven Mnuchin]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) ==Mo== ''Vaata [[Biograafiad (Mo)]]'' ==Mp== *[[Patrick Mphephu]], Venda president (1924–1988) ==Mr== *[[Mr. Thug]], Brasiilia muusik (1990–) *[[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik (1977–) *[[Petr Mrázek]], tšehhi jäähokimängija (1992–) *[[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent (1903–1988) *[[Miljan Mrdaković]], serbia jalgpallur (1982–2020) *[[Sławomir Mrożek]], poola näitekirjanik (1930–2013) *[[Marcin Mroziński]], poola laulja (1985–) ==Ms== *[[Mstislav II]], Kiievi suurvürst (suri 1170) *[[Mstislav Mstislavitš]], Toropetsi, Novgorodi ja Galiitsia vürst (suri 1228) *[[Mstislav Vladimirovitš (Tšernihivi vürst)|Mstislav Vladimirovitš]], Tmutarakani ja Tšernihivi vürst (suri 1036) *[[Mstislav Vladimirovitš Suur]], Kiievi suurvürst (1076–1132) *[[Mswati III]] ==Mt== *[[Mihheil Mtšedlišvili]], gruusia maletaja (1979–) ==Mu== ''Vaata [[Biograafiad (Mu)]]'' ==Mw== *[[Mwambutsa I]], Burundi kuningas (18. sajand) *[[Mwambutsa IV]], Burundi kuningas (1912–1977) *[[Levy Mwanawasa]], Sambia poliitik (1948–2008) *[[Enock Mwepu]], endine Sambia jalgpallur (1998–) ==Mõ== *[[Jüri Mõis]], Eesti ärimees ja poliitik (1956–) *[[Tiina Mõis]], eesti ärijuht (1957–) *[[Mihkel Mõisnik]], eesti tõlkija *[[Aive Mõistlik]], eesti haridustegelane (1957–) *[[Anu Mõistlik]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Astra Mõistlik]], eesti moekunstnik *[[Ave Maria Mõistlik]], eesti aktivist ja ajakirjanik (1980–) *[[Malle Mõistlik]], eesti võrkpallur, sulgpallur ja sporditegelane (1943–2005) *[[Marit Mõistlik]], pianist *[[Merilin Mõistlik]] (1980–) *[[Vally Mõistlik]], eesti korvpallur ja Linnateatri asutajaliige (1928–2019) *[[Ülle Mõistlik]], eesti orienteeruja (1938–) *[[Olev Mõistus]], eesti arst (1914–1944) *[[Tõnu Mõistus]], eesti maamajanduse spetsialist (1957–) *[[Raigo Mõlder]], eesti autorallisõitja (kaardilugeja) (1982–) *[[Andrei Mõlnikov]], vene kunstnik ja pedagoog (1919–2012) *[[Julija Mõnnakmäe]], eesti võrkpallur (1990–) *[[Vitali Mirnõi]], ukraina jalgpallur (1992–) *[[Melisbek Mõrzakmatov]], Kõrgõzstani poliitik (1969–) *[[Anastassija Mõskina]], vene tennisist (1981–) *[[Eduard Mõslovski]], vene alpinist ja treener (1937–2023) *[[Erich Mõtlik]], eesti ujuja, veepallur, treener ja spordipedagoog (1912–1998) *[[Roman Mõtlik]], eesti jalgpallur (1911–?) *[[Enno Mõts]], Eesti sõjaväelane (1974–) *[[Maarja Mõts]], eesti näitleja (1997–) *[[Paul-Olev Mõtsküla]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1934–2023) *[[Mats Mõtslane]] (Mart Kiirats), Eesti kirjanik ja poliitik (1884–1956) *[[Harri Mõtsnik]], eesti vaimulik (1928–2013) *[[Ott Mõtsnik]], eesti jalgpallur (1963–) *[[Johannes Mõtte]], Eesti kohtunik (1898–1939) *[[Aaro Mõttus]], eesti jurist, õppejõud ja endine riigiametnik (1972–) *[[Ain Mõttus]], eesti maadleja (1954–2002) *[[Aleksander Mõttus]], eesti õpetaja (1859–1932) *[[Alfred Mõttus]], Eesti arst, tervishoiutegelane ja poliitik (1886–1942) *[[Andrus Mõttus]], eesti vaimulik (1971–) *[[Arvo Mõttus]], eesti maadleja ja treener (1926–2010) *[[August Mõttus]], Loomaarstide Koja esimees (1908–1992) *[[Elo Mõttus]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Hans Mõttus]], Eesti arst ja sõjaväelane (1898–1942) *[[Jaan Mõttus]], Eesti poliitik (1891–1942) *[[Marin Mõttus]], eesti tõlkija ja diplomaat (1960–) *[[Matti Mõttus]], eesti keskkonnafüüsik (1976–) *[[Mihkel Mõttus]], eesti muusik (1987–) *[[Aarne Mõtus]], eesti tarbekunstnik ja graafik (1900–1987) *[[Leo Mõtus]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Liili Mõtuste]], soome rahvusest Eesti graafik ja skulptor (1950–2008) ==Mä== ''Vaata [[Biograafiad (Mä)]]'' ==Mö== *[[August Ferdinand Möbius]], saksa matemaatik (1790–1868) *[[Dietmar Mögenburg]], Lääne-Saksamaa endine kõrgushüppaja (1961–) *[[Aavo Mölder]], eesti põllumajandusteadlane (1944–) *[[Ants Mölder]], eesti skulptor (1939–2009) *[[Arseni Mölder]], eesti skulptor (1919–2009) *[[August Mölder]], eesti õpetaja (1887–1971) *[[August Mölder (advokaat)|August Mölder]], eesti advokaat (1889–1974) *[[Bruno Mölder]], eesti filosoof ja tõlkija (1975–) *[[Gunnar Mölder]], eesti vaimulik (1931–1994) *[[Helene Mölder]], eesti maalikunstnik (1911–1989) *[[Holger Mölder]], eesti politoloog (1962–) *[[Igor Mölder]], Eesti ettevõtja ja investor (1977–) *[[Jaan Mölder]], Eesti omavalitsustegelane (1960–) *[[Jaan Mölder juunior]], Eesti rallisõitja (1987–) *[[Janika Mölder]], eesti iluvõimleja ja treener (1970–) *[[Kerdo Mölder]], eesti laulja (1982–) *[[Krista Mölder]], eesti fotograaf (1972–) *[[Leevi Mölder]], eesti keemiateadlane (1933–) *[[Mait Mölder]], eesti luterlik vaimulik (1976–) *[[Martin Mölder]], eesti politoloog (1983–) *[[Meelis Mölder]], eesti geofüüsik (1961–) *[[Richard Mölder]], eesti trompetist ja dirigent (1922–1975) *[[Signe Mölder]], eesti kunstnik (1918–2006) *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]], eesti jurist ja kohalik poliitik (1969–) *[[Tiina Mölder]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Tõnis Mölder]], Eesti poliitik (1989–) *[[Vassili Mölder]], eesti kirjanik (1878–1943) *[[Mirjam Mölder-Mikfelt]], eesti kunstnik (1985–) *[[Hans Möldermann]], eesti kunstnik, raamatuillustraator ja karikaturist (1867–1914) *[[Aile Möldre]], eesti infoteadlane (1958–) *[[Alari Möldre]], eesti jurist (1968–) *[[Erich Möldre]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1963) *[[Hugo-Johannes Möldre]], Eesti sõjaväelane, jurist ja politseiametnik (1896–1983) *[[Mari Möldre]], eesti näitleja (1890–1974) *[[Mari Möldre (muusik)|Mari Möldre]], eesti arhitekt ja tšellist (1992–) *[[Aleksander Möldroo]], eesti graafik ja teatrikunstnik (1905–1991) *[[Hermen thor Mölen]], Narva kaupmees ja bürgermeister (suri 1559) *[[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja (1982–) *[[Harald Möll]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1920–1993) *[[Josua Möllenbeck]], Eesti vaimulik ja juhuluuletaja (suri 1650) *[[Michael Möllenbeck (vaimulik)|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik (1595–1656) *[[Michael Möllenbeck noorem|Michael Möllenbeck]], Eesti vaimulik, eelmise poeg (1635–1679) *[[Michael Möllenbeck]], saksa kettaheitja (1969–2022) *[[Aleksandr Möller-Zakomelski]], Venemaa parun ja jalaväekindral (1844–1928) *[[Hartius Möller]], eesti näitleja (1885–1942) *[[Hinrich Möller]], Saksa politseiametnik (1906–1974) *[[Oscar Möller]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Otto von Möller]], baltisaksa päritolu Venemaa mereväeohvitser (1764–1848) *[[Per Stig Møller]], Taani poliitik (1942–) *[[Tuuli Maarja Möller]], eesti näitleja (1998–) *[[Rudolf Möllerson]], Eesti diplomaat (1892–1940) *[[Evald Möls]], eesti geoloog (1905–1964) *[[Tõnu Möls]], eesti matemaatik ja ökoloog (1939–2019) *[[Batkhuyagiin Möngöntuul]], mongoolia maletaja (1987–) *[[Kristian Mørch]], grööni vaimulik (1930–2017) *[[Berit Mørdre Lammedal]], norra murdmaasuusataja (1940–2016) *[[Eduard Mörike]], saksa kirjanik (1804–1875) *[[Peter Christian Möring]], Haapsalu kullassepp *[[Arvid Mörne]], rootsikeelne Soome kirjanik (1876–1946) *[[Hanno Möttölä]], soome korvpallur (1976–) *[[Karl Mööl]], eesti jalgpallur (1992–) ==Mü== *[[Erich Mückenberger]], Saksa DV riigitegelane (1910–1998) *[[Mehmet Müezzinoğlu]], Türgi poliitik (1955–) *[[Ferdinand Mühlau]], saksa teoloog (1839–1914) *[[Taimo Mühlbaum]], eesti kirjastustegelane (1929–1993) *[[August Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1888) *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]], eesti poliitik (kommunist) (sündis 1890) *[[Johann Mühlegg]], Saksa-Hispaania murdmaasuusataja (1970–) *[[Bengt von zur Mühlen]], saksa filmiprodutsent, dokumentalist ja ajalooalaste teoste autor (1932–2016) *[[Bernhard von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (sündis 1903) *[[Heinz von zur Mühlen]], baltisaksa ajaloolane (1914–2005) *[[Konrad von zur Mühlen]], baltisaksa vaimulik (1868–1945) *[[Ralph von zur Mühlen]], Eesti vaimulik (1873–1947) *[[Viktor von zur Mühlen]], baltisaksa päritolu põllumees, Eesti ohvitser ja poliitik (1879–1950) *[[Ferdinand Mühlhausen]], eesti helilooja (1864–1944) *[[Kristi Mühling]], eesti kanneldaja (1971–) *[[Peep Mühls]], eesti suhtekorraldaja *[[Aleksander Mülber]], eesti kunstnik (1897–1931) *[[Johannes Mülber]], eesti fotograaf (1889–1938) *[[Mert Müldür]], türgi jalgpallur (1999–) *[[Marleen Mülla]], eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2001–) *[[Peter Müllenberg]], hollandi poksija (1987–) *[[Aleksander Müller]], eesti luuletaja ja muusik (1947–2013) *[[Arp Müller]], eesti raadioajakirjanik, saatejuht ja toimetaja (1978–) *[[August Eberhard Müller]], saksa helilooja, organist ja dirigent (1767–1817) *[[Georg Müller]], vaimulik Eestis (suri 1608) *[[Georg Elias Müller]], saksa psühholoog (1850–1934) *[[Gerd Müller]], saksa jalgpallur (1945–2021) *[[Gerhard Müller]], saksa teoloog, kirikuajaloolane ja vaimulik (1929–) *[[Heino Müller]], eesti metallikunstnik (1935–2012) *[[Heinrich Müller]], Saksamaa riigiametnik (sündis 1900) *[[Helmar Müller]], saksa kergejõustiklane (1939–2023) *[[Hermann Müller]], Saksamaa poliitik (1876–1931) *[[Herta Müller]], Rumeenia päritolu saksa kirjanik (1953–) *[[Ivan Müller]], klarnetist ja leiutaja (1786–1854) *[[Johan Müller]], Eesti poliitik (1889–1981) *[[Johannes Peter Müller]], saksa füsioloog, anatoom, ihtüoloog ja herpetoloog (1801–1858) *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Jutta Müller]], Saksamaa iluuisutaja ja iluuisutamistreener (1928–2023) *[[Kalle Müller]], eesti raamatukujundaja ja ettevõtja (1963–) *[[Karl Müller]], eesti majandusteadlane (1877–1935) *[[Karl Alexander Müller]], Šveitsi füüsik (1927–2023) *[[Ludwig Müller]], saksa teoloog ja kirikutegelane (1883–1945) *[[Madis Müller]], Eesti majandustegelane (1977–) *[[Margarete Müller]], Saksa DV riigitegelane (1931–2024) *[[Mihkel Müller]], eesti maadleja (1887–1970) *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija (1995–) *[[Nicolai Müller]], saksa jalgpallur (1987–) *[[Paul Müller]], eesti kunstnik ja illustraator (1895–1970) *[[Paul Hermann Müller]], Šveitsi keemik (1899–1965) *[[Peter Müller]], Šveitsi mäesuusataja (1957–) *[[Peter Müller (poksija)|Peter Müller]], Šveitsi poksija (1928–) *[[Thomas Müller]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Johan Müllerson]], eesti arst (1870–1942) *[[Rein Müllerson]], eesti õigusteadlane (1944–) *[[Ründo Mülts]], eesti koduloo-uurija ja muuseumiomanik (1991–) *[[Christoph von Münchhausen]], Läänemaa stiftifoogt 1557–1561 *[[Ernst von Münchhausen]], Kuldiga komtuur (suri 1550) *[[Heinrich von Münchhausen]], orduvasall 16. sajandil *[[Jasper von Münchhausen]], Bremeni komtuur 16. sajandil *[[Andrei Mündel]], Meremäe vallavanem (1895–1979) *[[Burchard Christoph von Münnich]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1683–1767) *[[Ferenc Münnich]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1886–1967) *[[Jasper von Münster]], Liivi ordu maamarssal (suri 1577) *[[Johann von Münster]], Riia toomhärra (suri 1589) *[[Hugo Münsterberg]], saksa päritolu USA psühholoog (1863–1916) *[[Johann von Münsterberg]], Münsterbergi, Oelsi ja Bernstadti hertsog (1509–1565) *[[Ebe Müntel]], eesti pianist (1976–) *[[Mait Müntel]], eesti füüsik (1977–) *[[Johanna Münter]], eesti laulja *[[Otto Münther]], eesti kirjanik, kriitik ja ajakirjanik (1864–1929) *[[Augustin Müristaja]], eesti jurist (1895–1964) *[[Harri Mürk]], Kanada ja eesti keeleteadlane (1954–2009) *[[Herman Mürk]], eesti atmosfäärifüüsik (1908–1988) *[[Jaan Mürk]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht (1908–1997) *[[Johannes Mürk]], eesti majandustegelane ja poliitik (1874–1946) *[[Peeter Mürk]], eesti tõstja (1911–1974) *[[Valter Mürk]], eesti poksija ja meremees (1909–1965) *[[Johann Ludwig Müthel]], saksa õigusteadlane (1764–1812) *[[Adolf Mützelburg]], saksa kirjanik (1831–1882) *[[Bernd Mützelburg]], endine Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Hans Mützelfeldt|Hans-Joachim Mützelfeldt]], Saksamaa sõjaväelane (1916–1945) *[[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (1938–2022) *[[Heiki Müür]], eesti majandusteadlane (1932–1996) *[[Jüri Müür]], eesti filmirežissöör (1929–1984) *[[Margus Müür]], eesti kirjanik (1978–) *[[Märt Müür]], eesti ajakirjanik ja režissöör (1942–2021) *[[Meeli Müüripeal]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Karl Müürisepp]], eesti mäeinsener ja geoloog (1907–1996) *[[Mart Müürisepp]], eesti näitleja (1991–) *[[Merje Müürisepp]], eesti arhitekt (1975–) *[[Johannes-August Müürman]], revolutsionäär (1894–1938) *[[Helju Müürsepp]], eesti rahvatantsujuht (1926–2016) *[[Ilmar Müürsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1931–2025) *[[Mare Müürsepp]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1958–) *[[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur (1974–) *[[Peeter Müürsepp]], eesti mehaanikateadlane ja teadusajaloolane (1918–1999) *[[Peeter Müürsepp juunior|Peeter Müürsepp]], eesti teadusfilosoof (1961–) *[[Riina Müürsepp]], eesti koolijuht ja haridustegelane (1955–) ==My== *[[Mỹ Tâm]], vietnami laulja (1981–) *[[Mike Myers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Richard B. Myers]], endine USA sõjaväelane (1942–) *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Roger Myerson]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1951–) *[[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja (1983–) *[[Kai Mykkänen]], Soome poliitik (1979–) *[[Vincas Mykolaitis-Putinas]], leedu vaimulik, proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (1893–1967) *[[Alannah Myles]], Kanada laulja (1958–) *[[Johann Heinrich Maximilian Mylius]], Eesti vaimulik (1721–1779) *[[Mika Myllylä]], Soome murdmaasuusataja (1969–2011) *[[Väinö Myllyrinne]], pikim soomlane (1909–1963) *[[Tomokazu Myōjin]], jaapani endine jalgpallur (1978–) *[[Lars Myrberg]], rootsi poksija (1964–) *[[Alva Myrdal]], Rootsi poliitik, diplomaat ja kirjanik (1902–1986) *[[Ferg Myrick]], USA korvpallur (1991–) *[[Magne Myrmo]], Norra suusataja (1943–2025) *[[Myron]] *[[Jonas Stephan Mystadius]], Eesti vaimulik (1607–1688) *[[Rey Mysterio]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1974–) *[[Jonni Myyrä]], soome odaviskaja (1892–1955) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|M, Biograafiad]] 4xqabf0j8d81w8xcpcg41kptmbhy6r3 0 27776 7148010 6978120 2026-05-06T17:43:05Z Sjur 66496 7148010 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Itaalia}}, [[Rooma]] |- | '''<''': '''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi 1983]]''' | '''[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Tokyo 1991]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] - [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] - [[2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2027]] |} '''1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' olid II [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Need toimusid [[1987]]. aastal [[28. august]]ist [[6. september|6. septembrini]] [[Rooma]]s [[Itaalia]]s. {{sisukord paremale}} Teised kergejõustiku maailmameistrivõistlused peeti [[Stadio Olimpico]]l. MM-il osales 157 riiki 1741 sportlasega. Välja jagati 43 komplekti medaleid (meestele 24 ja naistele 19). Uute aladena olid kavas naiste [[10 000 m jooks]] ja [[10 km käimine]]. Eestlastest osales võistlustel [[vasaraheide|vasaraheitja]] [[Jüri Tamm]] (84.56, 2. koht), [[odavise|odaviskaja]] [[Marek Kaleta]] (76.10, 16. koht) ja [[kümnevõistlus|kümnevõistleja]] [[Valter Külvet]] (katkestas). Edukaimad sportlased olid [[Saksa DV]] jooksja [[Silke Gladish-Möller]] ja [[USA]] jooksja-kaugushüppaja [[Carl Lewis]] kolme kuldmedaliga. Noorim maailmameister oli USA jooksja Danny Everett (20-aastane) ja vanim Saksa DV [[50 km käimine|50 km käija]] [[Hartwig Gauger]] (32-aastane). Helsingi MM-il võidetud tiitlit kaitses seitse sportlast ([[Greg Foster]], [[Edwin Moses]], [[Sergei Bubka]], [[Sergei Litvinov]], [[Calvin Smith]] ja [[Martina Opitz-Hellman]]). Seitsmes tiitli uuendaja oli [[Carl Lewis]], sest [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsonilt]] võeti aasta hiljem, [[1988. aasta suveolümpiamängud|Seouli olümpiamängudel]] puhkenud dopinguskandaali järel Rooma MM-i kuld. Maailmameistrivõistlustel püstitati üks maailmarekord: [[Stefka Kostadinova]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppes]] ('''2.09''') == Mehed == === [[100 m jooks|100 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Carl Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} ||'''9,93 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Raymond Stewart]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||10,08 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Linford Christie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,14 |- |4. || [[Attila Kovacs]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||10,20 |- |5. || [[Viktor Brõzgin]] || {{PisiLipp|NSVL}} ||10,25 |- |6. || [[Lee McRae]] || {{PisiLipp|USA}} ||10,34 |- |7. || [[Pierfrancesco Pavoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||16,23 |- |. || [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||[[doping]] |} <br>Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,93''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[3. juuli]] [[1983]] [[Air Forge Academy]]) <br>MM rekord: ''' 10,07 ''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[8. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 1983]]: ''' 10,07 ''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[8. august]] [[Helsingi]]) <br> <br>Algselt võitis jooksu Ben Johnson, kuid tema hilisem skandaal dopingu kasutamisel lõppes sellega, et tal tuli kuldmedalist loobuda ja võitjaks kuulutati Carl Lewis. === [[200 m jooks|200 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Calvin Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,16 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Gilles Quénéhervé]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[John Regis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,18 |- |4. || [[Robson Caetano da Silva]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 20,22 |- |5. || [[Vladimir Krõlov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 20,23 |- |6. || [[Floyd Heard]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,25 |- |7. || [[Pierfrancesco Pavoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||20,45 |- |8. || [[Atlee Mahorn]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,78 |} <br>Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,72''' [[Pietro Mennea]],[[Itaalia]] ([[12. september]][[1979]] [[Mexico]]) <br>MM rekord: ''' 20,14 ''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m|Maailmameister 1983]]: ''' 20,14 ''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[14. august]] [[Helsingi]]) === [[400 m jooks|400 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Thomas Schönlebe]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || '''44,33 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Innocent Egbunike]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 44,56 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Harry Reynolds]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,80 |- |4. || [[Roberto Hernandez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||44,99 |- |5. || [[Derek Redmond]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 45,06 |- |6. || [[David Kitur]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 45,34 |- |7. || [[Gabriel Tiacoh]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 46,27 |- |8. || [[Roddie Haley]] || {{PisiLipp|USA}} || 46,77 |} <br>Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,86''' [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]]) <br>MM rekord:''' 45,05 ''' [[Bert Cameron]], [[Jamaica]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 45,05 ''' [[Bert Cameron]], [[Jamaica]] ([[10. august]] [[Helsingi]]) === [[800 m jooks|800 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Billy Konchellah]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''1.43,06 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Peter Elliott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.43,41 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[José Luiz Barbosa]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.43,76 |- |4. || [[Ryszard Ostrowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||1.44,59 |- |5. || [[Faouzi Lahbi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.44,83 |- |6. || [[Stephen Ole Marai]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,84 |- |7. || [[Slobodan Popovic]] || {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 1.45,07 |- |8. || [[Tom McKean]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.49,21 |} <br>Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.41,73''' [[Sebastian Coe]], [[Suurbritannia]] ([[10. juuni]] [[1981]] [[Firenze]]) <br>MM rekord: ''' 1.43,65 ''' [[Willi Wülbeck]], [[Saksamaa Liitvabariik|Saksa LV]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 1983]]: ''' 1.43,65 ''' [[Willi Wülbeck]], [[Saksamaa|Saksa LV]] ([[9. august]] [[Helsingi]]) === [[1500 m jooks|1500 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Abdi Bile]] || {{PisiLipp|Somaalia}} || 3.36,80 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[José Luis Gonzalez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.38,03 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jim Spivey]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.38,82 |- |4. || [[Joseph Chesire]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||3.39,36 |- |5. || [[Omer Khalifa]] || {{PisiLipp|Sudaan}} || 3.39,81 |- |6. || [[Jens-Peter Herold]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 3.40,14 |- |7. || [[Mike Hillardt]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3.40,23 |- |8. || [[Steve Cram]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.41,19 |} <br>Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.29,46 ''' [[Said Aouita]], [[Maroko]] ([[23. august]] [[1985]] [[Berliin]]) <br>MM rekord: ''' 3.41,59 ''' [[Steve Cram]], [[Suurbritannia]] ([[14. august]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 1983]]: ''' 3.41,59 ''' [[Steve Cram]], [[Suurbritannia]] ([[14. august]] [[Helsingi]]) <br> <br>Poolfinaalis jooksis Abdi Bile uue maailmameistrivõistluste rekordi 3.35,67. === [[5000 m jooks|5000 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Said Aouita]] || {{PisiLipp|Maroko}} || '''13.26,44 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Domingos Castro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 13.27,59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Jack Buckner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.27,74 |- |4. || [[Pierre Déleze]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||13.28,06 |- |5. || [[Vincent Rousseau]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 13.28,56 |- |6. || [[Evgeni Ignatov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 13.29,68 |- |7. || [[Tim Hutchings]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.30,01 |- |8. || [[Dionisio Castro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 13.30,94 |} <br>Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: ''' 12.58,39 ''' [[Said Aouita]], [[Maroko]] ([[22. juuli]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord: ''' 13.28,53 ''' [[Eamonn Coghlan]], [[Iirimaa]] ([[4. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameister 1983]]: ''' 13.28,53 ''' [[Eamonn Coghlan]], [[Iirimaa]] ([[4. august]] [[Helsingi]]) === [[10 000 m jooks|10 000 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paul Kipkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''27.38,63 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Francesco Panetta]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.48,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hansjörg Kunze]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 27.50,37 |- |4. || [[Arturo Barrios]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 27.59,66 |- |5. || [[Steve Binns]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||28.03,08 |- |6. || [[Martin Vrabel]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 28.05,59 |- |7. || [[Spyros Andriopoulos]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 28.07,17 |- |8. || [[Steve Plasencia]] || {{PisiLipp|USA}} || 28.11,38 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''27.13,81 ''' [[Fernando Mamede]], [[Portugal]] ([[2. juuli]] [[1984]] [[Stockholm]]) <br>MM rekord: ''' 28.01,04 ''' [[Alberto Cova]], [[Itaalia]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|Maailmameister 1983]]: ''' 28.01,04 ''' [[Alberto Cova]], [[Itaalia]] ([[9. august]] [[Helsingi]]) === [[Maraton]] === {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Douglas Wakiihuri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:11.48 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Ahmed Salah]] || {{PisiLipp|Djibouti}} || 2:12.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gelindo Bordin]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:12.40 |- |4. || [[Steve Moneghetti]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||2:12.49 |- |5. || [[Hugh Jones]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:12.54 |- |6. || [[Juma Ikangaa]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || 2:13.43 |- |7. || [[Orlando Pizzolato]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:14.03 |- |8. || [[Ravil Kašapov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2:14.41 |} <br>Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' 2:07.12 ''' [[Carlos Lopes]], [[Portugal]] ([[20. aprill]] [[1985]] [[Rotterdam]]) <br>MM rekord:''' 2:10.03 ''' [[Robert de Castella]], [[Austraalia]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 1983]]: ''' 2:10.03 ''' [[Robert de Castella]], [[Austraalia]] ([[14. august]] [[Helsingi]]) === [[4x100 m teatejooks|4x100 m]] === {| class=wikitable |- !Koht !Riik !Sportlased !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}}|| {{PisiLipp|USA}} || [[Lee McRae]], [[Lee McNeill]], [[Harvey Glance]], [[Carl Lewis]] || 37,90 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}}|| {{PisiLipp|NSVL}} || [[Aleksandr Jevgenjev]], [[Viktor Brõzgin]], [[Vladimir Muravjov]], [[Vladimir Krõlov]] || 38,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| {{PisiLipp|Jamaica}} || [[John Mair]], [[Andrew Smith]], [[Clive Wright]], [[Raymond Stewart]] || 38,41 |- |4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]], [[Atlee Mahorn]], [[Desai Williams]], [[Mike Dwyer]] || 38,47 |- |5.|| {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Fritz Heer]], [[Volker Westhagemann]], [[Christian Haas]], [[Norbert Dobeleit]] || 38,73 |- |6.|| {{PisiLipp|Ungari}} || [[István Nagy]], [[László Karaffa]], [[István Tatár]], [[Attila Kovács]] || 39,04 |- |7. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Ezio Madonia]], [[Domenico Gorla]], [[Paolo Catalano]], [[Pierfrancesco Pavoni]] || 39,62 |- |8.|| {{PisiLipp|Hiina}} || [[Li Tao]], [[Cai Jianming]], [[Li Feng]], [[Zheng Chen]] || 39,93 |} <br>Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: ''' 37.83 ''' [[USA]] ([[11. august]] [[1984]] [[Los Angeles]]) <br>[[Sam Graddy]], [[Ron Brown]], [[Calvin Smith]], [[Carl Lewis]] <br>MM rekord: ''' 37,86 ''' [[USA]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|Maailmameister 1983]]: ''' 37,86 ''' [[USA]] ([[14. august]] [[Helsingi]]) <br>[[Emmit King]], [[Willie Gault]], [[Calvin Smith]], [[Carl Lewis]] === [[4×400 m teatejooks|4x400 m]] === Finaal:[[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2.56,16 ''' [[USA]] ([[20. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]]) <br>MM rekord:''' 3.00,79 ''' [[Nõukogude Liit]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]:''' 3.00,79 ''' NSVL (14. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[USA]]||[[Danny Everett]], [[Roddie Haley]], [[Antonio McKay]], [[Harry Reynolds]]|| 2.57,29 MMR |- |2.||[[Suurbritannia]]||[[Derek Redmond]], [[Kriss Akabusi]], [[Roger Black]], [[Philip Brown]]|| 2.58,86 |- |3.||[[Kuuba]]||[[Leandro Penalver]], [[Agustin Pavo]], [[Lazaro Martinez]], [[Roberto Hernandez]]|| 2.59,16 |- |4.||[[Saksamaa LV]]||[[Norbert Dobeleit]], [[Mark Henrich]], [[Edgar Itt]], [[Harald Schmid]]|| 2.59,96 |- |5.||[[Keenia]]||[[Joseph Sainah]], [[John Anzrah]], [[Elijah Bitok]], [[David Kitur]]|| 3.01,67 |- |6.||[[Jamaica]]||[[Mark Senior]], [[Devon Morris]], [[Winthrop Graham]], [[Bert Cameron]]|| 3.04,53 |- |.||[[NSVL]]||[[Jevgeni Lomtjev]], [[Vladimir Prosin]], [[Aleksandr Kurotškin]], [[Krõlov Vladimir]]|| diskvalifitseeriti |- |.||[[Nigeeria]]||[[Moses Ugbisie]], [[Joseph Falaye]], [[Henry Amike]], [[Innocent Egbunike]]|| katkestas |} === [[110 m tõkkejooks]] === Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 12.93 ''' [[Renaldo Nehemiah]], [[USA]] ([[19. august]] [[1981]] [[Zürich]]) <br>MM rekord:''' 13,42 ''' [[Greg Foster]], USA ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]:''' 13,42 ''' Greg Foster, USA (12. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Greg Foster]]||[[USA]]|| 13,21 |- |2.||[[Jonathan Ridgeon]]||[[Suurbritannia]]|| 13,29 |- |3.||[[Colin Jackson]]||Suurbritannia|| 13,38 |- |4.||[[Jack Pierce]]||USA|| 13,41 |- |5.||[[Igors Kazanovs]]||[[NSVL]]|| 13,48 |- |6.||[[Carlos Sala]]||[[Hispaania]]|| 13,55 |- |7.||[[Mark McKoy]]||[[Kanada]]|| 13,71 |- |8.||[[Arto Bryggare]]||[[Soome]]|| katkestas |} === [[400 m tõkkejooks]] === Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 47,02 ''' [[Edwin Moses]], [[USA]] ([[31. august]] [[1983]] [[Koblenz]]) <br>MM rekord:''' 47,50 ''' Edwin Moses, USA ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 47,50 ''' Edwin Moses, USA (9. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Edwin Moses]]||[[USA]]|| 47,46 MMR |- |2.||[[Danny Harris]]||USA|| 47,48 |- |3.||[[Harald Schmid]]||[[Saksamaa LV]]|| 47,48 |- |4.||[[Sven Nylander]]||[[Rootsi]]|| 48,37 |- |5.||[[Amadou Dia Ba]]||[[Senegal]]|| 48,37 |- |6.||[[Henry Amike]]||[[Nigeeria]]|| 48,63 |- |7.||[[Kriss Akabusi]]||[[Suurbritannia]]|| 48,74 |- |8.||[[José Alonso]]||[[Hispaania]]|| 49,46 |} === [[3000 m takistusjooks]] === Finaal: [[5. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 8.05,4 ''' [[Henry Rono]], [[Keenia]] ([[13. mai]] [[1978]] [[Seattle]]) <br>MM rekord:''' 8.15,06 ''' [[Patriz Ilg]], [[Saksamaa LV]] ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 8.15,06 ''' Patriz Ilg, Saksamaa LV (12. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Francesco Panetta]]||[[Itaalia]]|| 8.08,57 MMR |- |2.||[[Hagen Melzer]]||[[Saksa DV]]|| 8.10,32 |- |3.||[[William van Dijck]]||[[Belgia]]|| 8.12,18 |- |4.||[[Brian Diemer]]||[[USA]]|| 8.14,46 |- |5.||[[Graeme Fell]]||[[Kanada]]|| 8.16,46 |- |6.||[[Henry Marsh]]||USA|| 8.17,78 |- |7.||[[Peter Koech]]||[[Keenia]]|| 8.20,08 |- |8.||[[Patrick Sang]]||Keenia|| 8.20,45 |} === [[20 km käimine]] === Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''1:19.12 ''' [[Axel Noack]], [[Saksa DV]] ([[21. juuni]] [[1987]] [[Karl-Marx-Stadt]]) <br>MM rekord:''' 1:20.49 ''' [[Ernesto Canto]], [[Mehhiko]] ([[7. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 1:20.49 ''' Ernesto Canto, Mehhiko (7. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Maurizio Damilano]]||[[Itaalia]]|| 1:20.45 MMR |- |2.||[[Jozef Pribilinec]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 1:21.07 |- |3.||[[José Marin]]||[[Hispaania]]|| 1:21.24 |- |4.||[[Viktor Mostovik]]||[[NSVL]]|| 1:21.53 |- |5.||[[Carlo Mattioli]]||Itaalia|| 1:22.53 |- |6.||[[Roman Mražek]]||Tšehhoslovakkia|| 1:23.01 |- |7.||[[Jean-Claude Corre]]||[[Prantsusmaa]]|| 1:23.38 |- |8.||[[Querubin Moreno]]||[[Colombia]]|| 1:23.42 |} === [[50 km käimine]] === Finaal: [[5. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3:38.17 ''' [[Ronald Weigel]], [[Saksa DV]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Potsdam]]) <br>MM rekord:''' 3:43.08 ''' Ronald Weigel, Saksa DV ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 3:43.08 ''' Ronald Weigel, Saksa DV (12. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Hartwig Gauder]]||[[Saksa DV]]|| 3:40.53 MMR |- |2.||[[Ronald Weigel]]||Saksa DV|| 3:41.30 |- |3.||[[Vjatšeslav Ivanenko]]||[[NSVL]]|| 3:44.02 |- |4.||[[Raffaello Ducceschi]]||[[Itaalia]]|| 3:47.49 |- |5.||[[Martin Bermudez]]||[[Mehhiko]]|| 3:48.27 |- |6.||[[Sandro Bellucci]]||Itaalia|| 3:48.52 |- |7.||[[Pavol Szikora]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 3:49.44 |- |8.||[[Arturo Bravo]]||Mehhiko|| 3:52.08 |} === [[Kõrgushüpe]] === Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2.42 ''' [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]]) <br>MM rekord:''' 2.32 ''' [[Gennadi Avdienko]], [[NSVL]] ([[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 2.32 ''' Gennadi Avdienko, NSVL (13. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Patrik Sjöberg]]||[[Rootsi]]|| 2.38 MMR |- |2.||[[Igor Paklin]]||[[NSVL]]|| 2.38 |- |3.||[[Gennadi Avdienko]]||NSVL|| 2.38 |- |4.||[[Dietmar Mögenburg]]||[[Saksamaa LV]]|| 2.35 |- |5.||[[Clarence Saunders]]||[[Bermuda]]|| 2.32 |- |6.||[[Sörin Matei]]||[[Rumeenia]]|| 2.32 |- |7.||[[Jan Zvara]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 2.32 |- |8.||[[Carlo Thränhardt]]||Saksamaa LV|| 2.29 |} === [[Teivashüpe]] === Finaal: [[5. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 6.03 ''' [[Sergei Bubka]], [[NSVL]] ([[23. juuni]] [[1987]] [[Praha]]) <br>MM rekord:''' 5.70 ''' Sergei Bubka, NSVL ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 5.70 ''' Sergei Bubka, NSVL (14. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sergei Bubka]]||[[NSVL]]|| 5.85 MMR |- |2.||[[Thierry Vigneron]]||[[Prantsusmaa]]|| 5.80 |- |3.||[[Radion Gataullin]]||NSVL|| 5.80 |- |4.||[[Marian Kolasa]]||[[Poola]]|| 5.80 |- |5.||[[Earl Bell]]||[[USA]]|| 5.70 |- |5.||[[Nikolai Nikolov]]||[[Bulgaaria]]|| 5.70 |- |7.||[[Delko Lesev]]||Bulgaaria|| 5.60 |- |8.||[[Atanas Tarev]]||Bulgaaria|| 5.60 |} === [[Kaugushüpe]] === Finaal: [[5. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 8.90 ''' [[Bob Beamon]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]]) <br>MM rekord:''' 8.55 ''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 8.55 ''' Carl Lewis, [[USA]] ([[10. august]] [[Helsingi]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Carl Lewis]]||[[USA]]|| 8.67 MMR |- |2.||[[Robert Emmijan]]||[[NSVL]]|| 8.53 |- |3.||[[Larry Myricks]]||USA|| 8.33 |- |4.||[[Giovanni Evangelisti]]||[[Itaalia]]|| 8.19 |- |5.||[[Jens Hirschberg]]||[[Saksa DV]]|| 8.16 |- |6.||[[Jaime Jefferson]]||[[Kuuba]]|| 8.14 |- |7.||[[Vladimir Amidžinov]]||[[Bulgaaria]]|| 8.11 |- |8.||[[Mike Conley]]||USA|| 8.10 |} === [[Kolmikhüpe]] === Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 17.97 ''' [[Willie Banks]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1985]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord:''' 17.42 ''' [[Zdzislaw Hoffmann]], [[Poola]] ([[8. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 17.42 ''' Zdzislaw Hoffmann, Poola ([[8. august]] [[Helsingi]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Hristo Markov]]||[[Bulgaaria]]|| 17.92 MMR |- |2.||[[Mike Conley]]||[[USA]]|| 17.67 |- |3.||[[Oleg Sakirkin]]||[[NSVL]]|| 17.43 |- |4.||[[Aleksandr Kovalenko]]||NSVL|| 17.38 |- |5.||[[Jacek Pastusinski]]||[[Poola]]|| 17.35 |- |6.||[[Joseph Taiwo]]||[[Nigeeria]]|| 17.29 |- |7.||[[Peter Bouschen]]||[[Saksamaa LV]]|| 17.26 |- |8.||[[Oleg Protsenko]]||NSVL|| 17.23 |} === [[Kuulitõuge]] === Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 22.91 ''' [[Alessandro Andrei]], [[Itaalia]] ([[12. august]] [[1987]] [[Viareggio]]) <br>MM rekord:''' 21.39 ''' [[Edward Sarul]], [[Poola]] ([[7. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 21.39 ''' Edward Sarul, Poola (7. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Werner Günthör]]||[[Šveits]]|| 22.23 MMR |- |2.||[[Alessandro Andrei]]||[[Itaalia]]|| 21.88 |- |3.||[[John Brenner]]||[[USA]]|| 21.75 |- |4.||[[Remigius Machura]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 21.39 |- |5.||[[Ulf Timmermann]]||[[Saksa DV]]|| 21.35 |- |6.||[[Udo Beyer]]||Saksa DV|| 21.13 |- |7.||[[Klaus Bodenmüller]]||[[Austria]]|| 20.41 |- |8.||[[Sergei Gavrjušin]]||[[NSVL]]|| 20.15 |} === [[Kettaheide]] === Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 74.08 ''' [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord:''' 67.72 ''' [[Imrich Bugar]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 67.72 ''' Imrich Bugar, Tšehhoslovakkia (14. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jürgen Schult]]||[[Saksa DV]]|| 68.74 MMR |- |2.||[[John Powell]]||[[USA]]|| 66.22 |- |3.||[[Luis Delis]]||[[Kuuba]]|| 66.02 |- |4.||[[Rolf Danneberg]]||[[Saksamaa LV]]|| 65.96 |- |5.||[[Vladimir Zintšenko (kettaheitja)|Vladimir Zintšenko]]||[[NSVL]]|| 65.60 |- |6.||[[Romas Ubartas]]||NSVL|| 65.50 |- |7.||[[Imrich Bugar]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 65.32 |- |8.||[[Vaclavas Kidykas]]||NSVL|| 63.64 |} === [[Vasaraheide]] === Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 86.74 ''' [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord:''' 82.68 ''' [[Sergei Litvinov]], NSVL ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]:''' 82.68 ''' Sergei Litvinov, NSVL (9. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sergei Litvinov]]||[[NSVL]]|| 83.06 MMR |- |2.||[[Jüri Tamm]]||NSVL|| 80.84 |- |3.||[[Ralf Haber]]||[[Saksa DV]]|| 80.76 |- |4.||[[Christoph Sahner]]||[[Saksamaa LV]]|| 80.58 |- |5.||[[Igor Nikulin]]||NSVL|| 80.18 |- |6.||[[Heinz Weis]]||Saksamaa LV|| 80.18 |- |7.||[[Tibor Gécsek]]||[[Ungari]]|| 77.56 |- |8.||[[Plamen Minev]]||[[Bulgaaria]]|| 77.06 |} === [[Odavise]] === Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''87.66 ''' [[Jan Železný]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[31. mai]] [[1987]] [[Nitra]]) <br>MM rekord:''' 89.48 ''' [[Detlef Michel]], [[Saksa DV]] ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 89.48 ''' Detlef Michel, Saksa DV (12. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Seppo Räty]]||[[Soome]]|| 83.54 MMR |- |2.||[[Viktor Jevsjukov]]||[[NSVL]]|| 82.52 |- |3.||[[Jan Železný]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 82.20 |- |4.||[[Tom Petranoff]]||[[USA]]|| 81.28 |- |5.||[[Lev Šatilo]]||NSVL|| 81.02 |- |6.||[[Kazuhiro Mizoguchi]]||[[Jaapan]]||80.24 |- |7.||[[Mick Hill]]||[[Suurbritannia]]|| 79.66 |- |8.||[[Dag Wennlund]]||[[Rootsi]]|| 78.40 |} === [[Kümnevõistlus]] === Finaal: [[3. september|3.]] – [[4. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''8847 ''' [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[8. august|8.]] – [[9. august]] [[1984]] [[Los Angeles]]) <br>MM rekord:''' 8666 ''' Daley Thompson, Suurbritannia ([[12. august|12.]] – [[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 8666 ''' Daley Thompson, Suurbritannia (12. – 13. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Torsten Voss]]||[[Saksa DV]]|| 8680 MMR |- |2.||[[Siegfried Wentz]]||[[Saksamaa LV]]|| 8461 |- |3.||[[Pavel Tarnavetski]]||[[NSVL]]|| 8375 |- |4.||[[Christian Plaziat]]||[[Prantsusmaa]]|| 8307 |- |5.||[[Christian Schenk]]||Saksa DV|| 8304 |- |6.||[[Simon Poelman]]||[[Uus-Meremaa]]|| 8296 |- |7.||[[Alain Blondel]]||Prantsusmaa|| 8178 |- |8.||[[Aleksandr Nevski]]||NSVL|| 8174 |} == Naised == === [[100 m jooks|100 m]] === Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''10.76 ''' [[Evelyn Ashford]], [[USA]] ([[22. august]] [[1984]] [[Zürich]]) <br>MM rekord:''' 10,97 ''' [[Marlies Göhr]], [[Saksa DV]] ([[8. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 10,97 ''' Marlies Göhr, Saksa DV (8. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Silke Gladisch-Möller]]||[[Saksa DV]]|| 10,90 MMR |- |2.||[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]]||Saksa DV|| 11,00 |- |3.||[[Merlene Ottey]]||[[Jamaica]]|| 11,04 |- |4.||[[Diane Williams]]||[[USA]]|| 11,07 |- |5.||[[Angella Taylor-Issajenko]]||[[Kanada]]|| 11,09 |- |6.||[[Anelia Nuneva]]||[[Bulgaaria]]|| 11,09 |- |7.||[[Angela Bailey]]||Kanada|| 11,18 |- |8.||[[Pam Marshall]]||USA|| 11,19 |} === [[200 m jooks|200 m]] === Finaal: [[3. september]] * Osavõtjaid: * Maailmarekord: ** '''21.71''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[10. juuni]] [[1979]] [[Karl-Marx-Stadt]]) ** '''21.71''' Marita Koch ([[21. juuli]] [[1984]] [[Potsdam]]) ** '''21.71''' [[Heike Drechsler]], Saksa DV ([[29. juuni]] [[1986]] [[Jena]]) ** '''21.71''' Heike Drechsler ([[29. august]] 1986 [[Stuttgart]]) * MM rekord: '''22,13''' [[Marita Koch]], Saksa DV ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) * [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: '''22,13''' Marita Koch, Saksa DV (14. august 1983 Helsingi) {| class="wikitable" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Tulemus |- | 1.|| [[Silke Gladisch-Möller]]|| [[Saksa DV]]|| 21,74 MMR |- | 2.|| [[Florence Griffith-Joyner]]|| [[USA]]|| 21,96 |- | 3.|| [[Merlene Ottey]]|| [[Jamaica]]|| 22,06 |- | 4.|| [[Pam Marshall]]|| USA|| 22,18 |- | 5.|| [[Gwen Torrence]]|| USA|| 22,40 |- | 6.|| [[Mary Onyali]]|| [[Nigeeria]]|| 22,52 |- | 7.|| [[Ewa Kasprzyk]]|| [[Poola]]|| 22,52 |- | 8.|| [[Nadežda Georgieva]]|| [[Bulgaaria]]|| 22,55 |} === [[400 m jooks|400 m]] === Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: ''' 47.60 ''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord: ''' 47,99 ''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 10,97 ''' Jarmila Kratochvilova, Tšehhoslovakkia (10. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||[[NSVL]]|| 49,38 |- |2.||[[Petra Müller-Schersing]]||[[Saksa DV]]|| 49,94 |- |3.||[[Kirsten Siemon-Emmelmann]]||Saksa DV|| 50,20 |- |4.||[[Maria Kultšunova-Pinigina]]||NSVL|| 50,53 |- |5.||[[Lillie Leatherwood]]||[[USA]]|| 50,82 |- |6.||[[Jillian Richardson]]||[[Kanada]]|| 51,03 |- |7.||[[Diane Dixon]]||USA|| 51,13 |- |8.||[[Olga V. Nazarova]]||NSVL|| 51,20 |} === [[800 m jooks|800 m]] === Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 1.53,28 ''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>MM rekord:''' 1.54,68 ''' Jarmila Kratochvílová, [[Tšehhoslovakkia]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 1.54,68 ''' Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia (9. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sigrun Wodars-Grau]]||[[Saksa DV]]||1.55,26 |- |2.||[[Christine Wachtel]]||Saksa DV|| 1.55,32 |- |3.||[[Ljubov Gurina]]||[[NSVL]]|| 1.55,56 |- |4.||[[Ana Fidelia Quirot]]||[[Kuuba]]|| 1.55,84 |- |5.||[[Jarmila Kratochvílová]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 1.57,81 |- |6.||[[Mitica Junghiatu-Constantin]]||[[Rumeenia]]|| 1.59,66 |- |7.||[[Nadežda Olizarenko]]||NSVL|| 2.00,28 |- |8.||[[Slobodanka Colovic]]||[[Jugoslaavia]]|| 2.02,09 |} === [[1500 m jooks|1500 m]] === Finaal: [[5. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.52,47 ''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>MM rekord:''' 4.00,90 ''' [[Mary Decker]], [[USA]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 4.00,90 ''' Mary Decker, USA (14. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]]||[[NSVL]]|| 3.58,56 MMR |- |2.||[[Hildegard Körner]]||[[Saksa DV]]|| 3.58,67 |- |3.||[[Doina Melinte]]||[[Rumeenia]]|| 3.59,27 |- |4.||[[Cornelia Bürki]]||[[Šveits]]|| 3.59,90 |- |5.||[[Andrea Lange-Hahmann]]||Saksa DV|| 4.00,63 |- |6.||[[Kirsty Wade]]||[[Suurbritannia]]|| 4.01,41 |- |7.||[[Diana Richburg]]||[[USA]]|| 4.01,79 |- |8.||[[Elly van Hulst]]||[[Holland]]|| 4.03,63 |} === [[3000 m jooks|3000 m]] === Finaal: [[1. september]] * Osavõtjaid: * Maailmarekord: '''8.22,26''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL]] ([[26. august]] [[1984]] [[Leningrad]]) * MM rekord: '''8.34,62''' [[Mary Decker]], [[USA]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) * [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: '''8.34,62''' Mary Decker, USA (10. august 1983 Helsingi) {| class="wikitable" |- ! Koht ! Sportlane ! Riik ! Tulemus |- | 1.|| [[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]]|| [[NSVL]]|| 8.38,73 |- | 2.|| [[Maricica Puica]]|| [[Rumeenia]]|| 8.39,45 |- | 3.|| [[Ulrike Bruns]]|| [[Saksa DV]]|| 8.40,30 |- | 4.|| [[Cornelia Bürki]]|| [[Šveits]]|| 8.40,31 |- | 5.|| [[Jelena Romanova]]|| NSVL|| 8.41,33 |- | 6.|| [[Elly van Hulst]]|| [[Holland]]|| 8.42,56 |- | 7.|| [[Yvonne Murray]]|| [[Suurbritannia]]|| 8.43,94 |- | 8.|| [[Wendy Smith-Sly]]|| Suurbritannia|| 8.45,85 |} === [[10 000 m jooks|10 000 m]] === Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''30.13,74 ''' [[Ingrid Kristiansen]], [[Norra]] ([[5. juuli]] [[1986]] [[Oslo]]) <br>MM rekord:esmakordselt kavas {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Ingrid Kristiansen]]||[[Norra]]|| 31.05,85 |- |2.||[[Jelena Župijeva-Vjazova]]||[[NSVL]]|| 31.09,40 |- |3.||[[Kathrin Ullrich-Wessel]]||[[Saksa DV]]|| 31.11,34 |- |4.||[[Olga Bondarenko]]||NSVL|| 31.18,38 |- |5.||[[Liz Lynch-McColgan]]||[[Suurbritannia]]|| 31.19,82 |- |6.||[[Lynn Jennings]]||[[USA]]|| 31.45,43 |- |7.||[[Albertina Machado]]||[[Portugal]]|| 31.46,61 |- |8.||[[Wang Xiuting]]||[[Hiina]]|| 31.48,88 |} === [[Maraton]] === Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2:21.06 ''' [[Ingrid Kristiansen]], [[Norra]] ([[21. oktoober]] [[1985]] [[London]]) <br>MM rekord:''' 2:28.09 ''' [[Grete Waitz]], [[Norra]] ([[7. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 2:28.09 ''' Grete Waitz, Norra (7. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Rosa Mota]]||[[Portugal]]||2:25.17 MMR |- |2.||[[Zoja Ivanova]]||[[NSVL]]|| 2:32.38 |- |3.||[[Jocelyn Villeton]]||[[Prantsusmaa]]|| 2:32.53 |- |4.||[[Bente Moe]]||[[Norra]]|| 2:33.21 |- |5.||[[Jelena Tsuhlo]]||NSVL|| 2:33.55 |- |6.||[[Jekaterina Hramenkova]]||NSVL||2:34.23 |- |7.||[[Nancy Ditz]]||[[USA]]|| 2:34.54 |- |8.||[[Sinikka Keskitalo]]||[[Soome]]|| 2:35.16 |} === [[4x100 m teatejooks|4x100 m]] === Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 41,37 ''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord:''' 41,76 ''' Saksa DV ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 41,76 ''' Saksa DV (10. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[USA]]||[[Alice Brown]], [[Diane Williams]], [[Marshall Pam]], [[Florence Griffith-Joyner]]||41,58 MMR |- |2.||[[Saksa DV]]||[[Silke Gladisch-Möller]], [[Cornelia Riefstahl-Oschkenat]], [[Kerstin Behrendt]], [[Marlies Oelsner-Göhr]]|| 41,95 |- |3.||[[NSVL]]||[[Irina Sljussar]], [[Natalja Pomoštšnikova-Voronova]], [[Natalja German]], [[Olga Antonova]]|| 42,33 |- |4.||[[Bulgaaria]]||[[Ginka Zagorcheva]], [[Anelia Nuneva]], [[Nadežda Georgieva]], [[Valja Demireva]]|| 42,71 |- |5.||[[Saksamaa Liitvabariik]]||[[Silke-Beate Knoll]], [[Ulrike Sarvari]],[[Andrea Thomas]], [[Ute Thimm]]|| 43,20 |- |6.||[[Kanada]]||[[Angela Bailey]], [[Angela Phipps]], [[A. Taylor-Issajenko]], [[Keturah Anderson]]|| 43,26 |- |7.||[[Kuuba]]||[[Eusebia Riquelme]], [[Aliuska López]], [[Susana Armenteros]], [[Liliana Allen]]|| 43,66 |- |8.||[[Prantsusmaa]]||[[Francoise Leroux]], [[Marie-Christine Cazier-Ballo]], [[Laurence Bily]], [[Muriel Leroy]]||43,75 |} === [[4×400 m teatejooks|4x400 m]] === Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.15,92 ''' [[Saksa DV]] ([[3. juuni]] [[1984]] [[Erfurt]]) <br>MM rekord:''' 3.19,73 ''' Saksa DV ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 3.19,73 ''' Saksa DV (14. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[Saksa DV]]||[[Dagmar Rübsam-Neubauer]], [[Kirsten Siemon-Emmelmann]], [[Petra Müller-Schersing]], [[Sabine Busch]]|| 3.18,63 MMR |- |2.||[[NSVL]]||[[Aelita Jurtšenko]],[[Olga V. Nazarova]], [[M.Kultšunova-Pinigina]], [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]|| 3.19,50 |- |3.||[[USA]]||[[Diane Dixon]], [[Denean Howard-Hill]], [[Valerie Brisco-Hooks]], [[Lillie Leatherwood]]|| 3.21,04 |- |4.||[[Kanada]]||[[Charmaine Crooks]], [[Molly Killingbeck]], [[Marita Payne-Wiggins]], [[Jillian Richardson]]|| 3.24,11 |- |5.||[[Saksamaa Liitvabariik]]||[[Ute Thimm]], [[Helga Arendt]], [[Gudrun Abt]], [[Gisela Kinzel]]|| 3.24,94 |- |6.||[[Jamaica]]||[[Cathy Rattray-Williams]], [[Sandra Farmer-Patrick]], [[Ilrey Oliver]], [[Sandie Richards]]|| 3.27,51 |- |7.||[[Prantsusmaa]]||[[Nathalie Simon]], [[Nadine Debois]], [[Helene Huart]], [[Fabienne Ficher]]||3.27,60 |- |8.||[[Bulgaaria]]||[[Tsvetanka Ilieva]], [[Rositsa Stamenova]], [[Pepa Pavlova]], [[Juliana Marinova]]||3.30,24 |} === [[100 m tõkkejooks]] === Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 12,25 ''' [[Ginka Zagorcheva]], [[Bulgaaria]] ([[8. august]] [[1987]] [[Drama]]) <br>MM rekord:''' 12,35 ''' [[Bettine Jahn]], [[Saksa DV]] ([[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 12,35 ''' Bettine Jahn, Saksa DV (13. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Ginka Zagorcheva]]||[[Bulgaaria]]|| 12,34 |- |2.||[[Gloria Uibel-Siebert]]||[[Saksa DV]]|| 12,44 |- |3.||[[Cornelia Riefstahl-Oschkenat]]||Saksa DV|| 12,46 |- |4.||[[Yordanka Donkova]]||Bulgaaria|| 12,49 |- |5.||[[Anne Piquereau]]||[[Prantsusmaa]]|| 12,82 |- |6.||[[Laurence Elloy-Machabey]]||Prantsusmaa|| 12,83 |- |7.||[[Claudia Zaczkiewicz]]||[[Saksamaa LV]]|| 12,98 |- |8.||[[LaVonna Martin-Floreal]]||[[USA]]|| 13,06 |} === [[400 m tõkkejooks]] === Finaal: [[3. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 52,94 ''' [[Marina Stepanova]], [[NSVL]] ([[19. september]] [[1986]] [[Taskent]]) <br>MM rekord:''' 54,14 ''' [[Jekaterina Fessenko-Grun]], NSVL ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 54,14 ''' Jekaterina Fessenko-Grun, NSVL (10. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sabine Busch]]||[[Saksa DV]]|| 53,62 MMR |- |2.||[[Debbie Flintoff-King]]||[[Austraalia]]|| 54,19 |- |3.||[[Cornelia Feuerbach-Ullrich]]||Saksa DV||54,31 |- |4.||[[Sandra Farmer-Patrick]]||[[Jamaica]]|| 54,38 |- |5.||[[Tuija Helander-Kuusisto]]||[[Soome]]|| 54,62 |- |6.||[[Anna Ambraziene]]||[[NSVL]]|| 55,68 |- |7.||[[Schowonda Williams]]||[[USA]]|| 55,86 |- |8.||[[Judi Brown-King]]||USA || 56,10 |} === [[10 km käimine]] === Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 42.52 ''' [[Kerry Saxby]], [[Austraalia]] ([[5. mai]] [[1987]] [[Melbourne]]) <br>MM rekord:esmakordselt kavas {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Irina Strahhova]]||[[NSVL]]|| 44.12 |- |2.||[[Kerry Saxby-Junna]]||[[Austraalia]]|| 44.23 |- |3.||[[Hong Yan]]||[[Hiina]]|| 44.42 |- |4.||[[Mari Cruz Diaz]]||[[Hispaania]]|| 44.48 |- |5.||[[Jelena Nikolajeva]]||NSVL|| 44.54 |- |6.||[[Monica Gunnarsson]]||[[Rootsi]]||45.09 |- |7.||[[Bingjie Jin]]||Hiina||45.24 |- |8.||[[Ann Peel]]||[[Kanada]]|| 45.27 |} === [[Kõrgushüpe]] === Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2.08 ''' [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[31. mai]] [[1986]] [[Sofia]]) <br>MM rekord:''' 2.01 ''' [[Tamara Bõkova]], [[NSVL]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 2.01 ''' Tamara Bõkova, NSVL (9. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Stefka Kostadinova]]||[[Bulgaaria]]|| 2.09 MR |- |2.||[[Tamara Bõkova]]||[[NSVL]]|| 2.04 |- |3.||[[Susanne Helm-Beyer]]||[[Saksa DV]]||1.99 |- |4.||[[Silvia Costa]]||[[Kuuba]]|| 1.96 |- |5.||[[Larissa Kositsõna]]||NSVL||1.96 |- |6.||[[Heike Redetzky-Henkel]]||[[Saksamaa LV]]|| 1.96 |- |7.||[[Svetlana Isaeva-Leseva]]||Bulgaaria|| 1.93 |- |8.||[[Louise Ritter]]||[[USA]]|| 1.93 |- |8.||[[Ljudmilla Avdejenko]]||NSVL|| 1.93 |} === [[Kaugushüpe]] === Finaal: [[4. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7.45 ''' [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[22. juuni]] [[1986]] [[Tallinn]]) <br>''' 7.45 ''' Heike Drechsler, Saksa DV ([[3. juuli]] 1986 [[Dresden]]) <br>:''' 7.45 ''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[13. august]] [[1987]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord:''' 7.27 ''' [[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 7.27 ''' Heike Daute-Drechsler, Saksa DV (14. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jackie Joyner-Kersee]]||[[USA]]|| 7.36 MMR |- |2.||[[Jelena Belevskaja]]||[[NSVL]]|| 7.14 |- |3.||[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]]||[[Saksa DV]]||7.13 |- |4.||[[Helga Radtke]]||Saksa DV|| 7.01 |- |5.||[[Galina Tšistjakova]]||NSVL|| 6.99 |- |6.||[[Irina Valjukevitš]]||NSVL|| 6.89 |- |7.||[[Jennifer Inniss]]||[[USA]]|| 6.80 |- |8.||[[Nicole Boegman]]||[[Austraalia]]|| 6.63 |} === [[Kuulitõuge]] === Finaal: [[5. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 22.63 ''' [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>MM rekord:''' 21.05 ''' [[Helena Fibingerova]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 21.05 ''' Helena Fibingerova, Tšehhoslovakkia (12. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Natalja Lissovskaja]]||[[NSVL]]|| 21.24 MMR |- |2.||[[Kathrin Neimke]]||[[Saksa DV]]|| 21.21 |- |3.||[[Ines Müller]]||Saksa DV|| 20.76 |- |4.||[[Claudia Losch]]||[[Saksamaa LV]]|| 20.73 |- |5.||[[Natalja Ahrimenko]]||NSVL|| 20.68 |- |6.||[[Heike Hartwig]]||Saksa DV|| 20.63 |- |7.||[[Meisu Li]]||[[Hiina]]|| 20.43 |- |8.||[[Helena Fibingerova]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 20.29 |} === [[Kettaheide]] === Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 74.56 ''' [[Zdenka Šilhavá]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. august]] [[1984]] [[Nitra]]) <br>MM rekord:''' 68.94 ''' [[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 68.94 ''' Martina Opitz-Hellmann, Saksa DV (10. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Martina Opitz-Hellmann]]||[[Saksa DV]]||71.62 MMR |- |2.||[[Diana Sachse-Gansky]]||Saksa DV|| 70.12 |- |3.||[[Tsvetanka Khristova]]||[[Bulgaaria]]||68.82 |- |4.||[[Ilke Wyludda]]||Saksa DV||68.20 |- |5.||[[Svetla Mitkova-Sinirtas]]||Bulgaaria||66.58 |- |6.||[[Zdenka Šilhavá]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 64.82 |- |7.||[[Larissa Mihhaltšenko]]||[[NSVL]]|| 64.72 |- |8.||[[Mariana Lengyel]]||[[Rumeenia]]|| 62.30 |} === [[Odavise]] === Finaal: [[6. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 78.90 ''' [[Petra Felke]], [[Saksa DV]] ([[29. juuli]] [[1987]] [[Leipzig]]) <br>MM rekord:''' 70.82 ''' [[Tiina Lillak]], [[Soome]] ([[13. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 70.82 ''' Tiina Lillak, Soome (13. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Fatima Whitbread]]||[[Suurbritannia]]|| 76.64 MMR |- |2.||[[Petra Felke-Meier]]||[[Saksa DV]]|| 71.76 |- |3.||[[Beate Peters]]||[[Saksamaa LV]]||68.82 |- |4.||[[Tessa Sanderson]]||Suurbritannia|| 67.54 |- |5.||[[Susanne Jung]]||Saksa DV|| 67.46 |- |6.||[[Tiina Lillak]]||[[Soome]]|| 66.82 |- |7.||[[Natalja Kolenšukova-Jermolovitš]]||[[NSVL]]|| 65.52 |- |8.||[[Ivonne Leal]]||[[Kuuba]]|| 64.90 |} === [[Seitsmevõistlus]] === Finaal: [[31. august]] – [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7158 ''' [[Jackie Joyner-Kersee|Jackie Joyner]], [[USA]] ([[1. august|1.]] – [[2. august]] [[1986]] [[Houston]]) <br>MM rekord:''' 6714 ''' [[Ramona Neubert]], [[Saksa DV]] ([[8. august|8.]] – [[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1983]]: ''' 6714 ''' Ramona Neubert, Saksa DV (8. – 9. august Helsingi) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jackie Joyner-Kersee]]||[[USA]]||7128 MMR |- |2.||[[Larissa Nikitina-Turtšinskaja]]||[[NSVL]]|| 6564 |- |3.||[[Jane Frederick]]||USA || 6502 |- |4.||[[Anke Vater-Behmer]]||[[Saksa DV]]|| 6460 |- |5.||[[Liliana Nastase]]||[[Rumeenia]]|| 6325 |- |6.||[[Marion Reichelt]]||Saksa DV|| 6296 |- |7.||[[Marianna Maslennikova]]||NSVL|| 6228 |- |8.||[[Yuqing Zhu]]||[[Hiina]]|| 6211 |} == Mitteametlik paremusjärjestus == {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!{{Kuld}}!!{{Hõbe}}!!{{Pronks}}!!Kokku |- |1.||{{PisiLipp|Saksa DV}}||10||11||10||31 |- |2.||{{PisiLipp|USA}}||10||4||6||20 |- |3.||{{PisiLipp|NSVL}}||7||11||7||25 |- |4.||{{PisiLipp|Bulgaaria}}||3||0||1||4 |- |5.||{{PisiLipp|Keenia}}||3||0||0||3 |- |6.||{{PisiLipp|Itaalia}}||2||2||1||5 |- |7.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||3||4||8 |- |8.||{{PisiLipp|Portugal}}||1||1||0||2 |- |9.||{{PisiLipp|Somaalia}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Maroko}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Rootsi}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Soome}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Šveits}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Norra}}||1||0||0||1 |- |15.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||2||1||3 |- |16.||{{PisiLipp|Austraalia}}||0||2||0||2 |- |17.||{{PisiLipp|Jamaica}}||0||1||3||4 |- |18.||{{PisiLipp|Saksamaa LV}}||0||1||2||3 |- |19.||{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||0||1||1||2 |- |||{{PisiLipp|Hispaania}}||0||1||1||2 |- |||{{PisiLipp|Rumeenia}}||0||1||1||2 |- |22.||{{PisiLipp|Nigeeria}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Djibouti}}||0||1||0||1 |- |24.||{{PisiLipp|Kuuba}}||0||0||2||2 |- |25.||{{PisiLipp|Belgia}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Hiina}}||0||0||1||1 |} == Välislingid == * [http://www2.iaaf.org/results/past/WCH87/index.html MM-i tulemused IAAF-i kodulehel] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:Rooma]] [[Kategooria:1987. aasta spordis]] opw8rk25kki41yspxg0ux6peddrn3ig 0 28736 7147882 6564670 2026-05-06T15:31:09Z Sillerkiil 58396 7147882 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Viking landing.jpg|pisi|Viikingilaevad [[Newfoundland]]i rannikul [[L'Anse aux Meadows]]i lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal [[Gokstadi laev]]a koopia Íslendingur. Juuli 2000]] '''Leifr Eiríksson''' ehk '''Leifr Õnnelik''' (ka '''Leif Eriksson'''; [[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Leifr Eiríksson'' ehk ''Leifr heppni''; [[islandi keel|islandi]] ''Leifur Eiríksson''; u [[970]] &ndash; u [[1020]]) oli [[Island]]i-[[Gröönimaa]] maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena [[Põhja-Ameerika]]sse. Ta viis kuningas [[Óláfr Tryggvipoeg|Óláfr Tryggvipoja]] korraldusel Gröönimaale ristiusu. Leifrist jutustavad kaks [[Islandi saagad|Islandi saagat]]: "[[Eiríkr Punase saaga]]" (''Eiríks saga rauða'') ja "[[Gröönlaste saaga]]" (''Grœnlendinga saga''). Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa [[Eiríkr Punane]] (''Eiríkr rauði'') asutas [[985]]. aasta paiku koloonia [[Gröönimaa]]le ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa [[Ida-Asula]]sse. Aastal [[999]] või [[1000]] purjetas Leifr [[Norra]]sse. Teel peatus ta [[Hebriidid|Lõunasaart]]el, kus ta tutvus kohaliku üliku tütre Þórgunnaga. Þórgunna jäi lapseootele ja pärast Leifri lahkumist sündis nende poeg Þorgilsi. Hiljem saatis naine poja Gröönimaale isa juurde. Norras oli Leifr kuningas [[Olav Tryggvason]]i külaline. Olav oli [[kristlus|kristlane]] ja tema mõjul lasi Leifr end ristida. Olav tegi Leifrile ülesandeks võtta endaga Gröönimaale kaasa [[preester]], kes seal ristiusku levitaks. "Eiríkr Punase saaga" andmetel ajas torm Leifri laeva koduteel kursilt kõrvale ja mitme päeva pärast nägi ta senitundmatut maad, [[Vínland]]i. Ta läks maale ning nägi seal kasvamas [[isekülvunud nisu]] ja viinamarju. Leifr täitis oma laeva selle maa toiduainete ja puudega ning sõitis koju Gröönimaale, päästes tee peal merehädalised. Gröönimaa ristiusustati ja Leifr sai lisanimeks Õnnelik (''Leifr heppni''). "Gröönlaste saaga" annab Leifri osast Vínlandi avastamise juures natuke teistsuguse pildi. See saaga räägib, et Vínlandi nägi [[986]]. aasta paiku esimesena [[Bjarni Herjólfsson]], kelle laeva torm kursilt kõrvale ajas. Bjarni nägi lääne pool kolme maad, kuid maale ta seal ei läinud. Leifr ostis ära Bjarni laeva ja purjetas otsima maid, mida Bjarni oli kirjeldanud. Esimesena jõudis Leifr külmale kivisele maale, millele ta andis nimeks [[Helluland]] (arvatavasti [[Baffini saar]]), siis metsasele maale, mis sai nimeks [[Markland]] (arvatavasti [[Labradori poolsaar]]) ja viimaks meeldiva kliimaga maale, mille Leifr nimetas Vínlandiks. Sellel maal kasvasid viinamarjad ja metsik nisu ning jõgedes ujusid lõhed. Leifr ehitas Vínlandi majad ja talvitus seal. Talv oli pehme ja loomad võisid terve talve väljas olla. Järgmisel aastal läks Leifr Gröönimaale tagasi, koduteel päästis ta merehädalised, mistõttu teda hakati kutsuma lisanimega Õnnelik. Leifr ise Vínlandi tagasi ei sõitnud. Ekspeditsioone jätkasid tema vend Þorvaldr ja õde Freydís ning teised gröönlased. Leifri venna Þorsteinni lesk [[Guðríðr Þorbjarnardóttir|Guðríðr]] ja tema mees [[Þorfinnr Karlsefni]] tegid katset Vínlandi ümber asuda, kuid see ebaõnnestus. Vínlandi täpne asukoht ei ole teada, kuid arvatakse, et see asus [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] piirkonnas või sellest veidi lõuna pool. Aastal 1960 leiti [[L'Anse aux Meadows]]is [[Newfoundland]]il viikingite asulakoht, mis kinnitab, et Gröönimaa päritolu skandinaavlased jõudsid tõepoolest aasta 1000 paiku Põhja-Ameerikasse. [[1964]]. aastal kuulutati [[USA]]-s [[9. oktoober]] Leifr Eiríkssoni päevaks. ==Vaata ka== * [[Vínland]] ==Kirjandus== * ''Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga. Gröönlaste saaga.'' Tõlkinud [[Arvo Alas]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 2003 * [[Kurt Welker]]. Unustatud kontinent. Normannide avastusreisid Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Saksa keelest tõlkinud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Raamat, 1978. * [[Edgar V. Saks]]. Soomeugrilaste osa Vinlandi (Ameerika) avastamisel. Võitleja, märts 1966, nr. 3, lk. 2. ==Välislingid== * [http://www.biographi.ca/EN/ShowBio.asp?BioId=34468 Dictionary of Canadian Biography Online] Leifr Eiríkssoni biograafia * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/eirikssagarauda.php "Eiríkr Punase saaga" vanaislandi keeles] * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/graenlendingasaga.php "Gröönlaste saaga" vanaislandi keeles] [[Kategooria:Maadeavastajad]] [[Kategooria:Islandi inimesed]] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Gröönimaa inimesed]] [[Kategooria:Polaaruurijad]] [[Kategooria:Sündinud 10. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 11. sajandil]] [[Kategooria:Ameerika ajalugu]] 25qqfbf8a6d4wtuc6d1ghai78b6wz7g 7147884 7147882 2026-05-06T15:33:10Z Sillerkiil 58396 7147884 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Viking landing.jpg|pisi|Viikingilaevad [[Newfoundland]]i rannikul [[L'Anse aux Meadows]]i lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal [[Gokstadi laev]]a koopia Íslendingur. Juuli 2000]] '''Leifr Eiríksson''' ehk '''Leifr Õnnelik''' (ka '''Leif Eriksson'''; [[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Leifr Eiríksson'' ehk ''Leifr heppni''; [[islandi keel|islandi]] ''Leifur Eiríksson''; u [[970]] &ndash; u [[1020]]) oli [[Island]]i-[[Gröönimaa]] maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena [[Põhja-Ameerika]]sse. Ta viis kuningas [[Óláfr Tryggvipoeg|Óláfr Tryggvipoja]] korraldusel Gröönimaale ristiusu. Leifrist jutustavad kaks [[Islandi saagad|Islandi saagat]]: "[[Eiríkr Punase saaga]]" (''Eiríks saga rauða'') ja "[[Gröönlaste saaga]]" (''Grœnlendinga saga''). Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa [[Eiríkr Punane]] (''Eiríkr rauði'') asutas [[985]]. aasta paiku koloonia [[Gröönimaa]]le ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa [[Ida-Asula]]sse. Aastal [[999]] või [[1000]] purjetas Leifr [[Norra]]sse. Teel peatus ta [[Hebriidid|Lõunasaart]]el, kus ta tutvus kohaliku üliku tütre Þórgunnaga. Þórgunna jäi lapseootele ja pärast Leifri lahkumist sündis nende poeg Þorgilsi. Hiljem saatis naine poja Gröönimaale isa juurde. Norras oli Leifr kuningas [[Olav Tryggvason]]i külaline. Olav oli [[kristlus|kristlane]] ja tema mõjul lasi Leifr end ristida. Olav tegi Leifrile ülesandeks võtta endaga Gröönimaale kaasa [[preester]], kes seal ristiusku levitaks. "Eiríkr Punase saaga" andmetel ajas torm Leifri laeva koduteel kursilt kõrvale ja mitme päeva pärast nägi ta senitundmatut maad, [[Vínland]]i. Ta läks maale ning nägi seal kasvamas [[isekülvunud nisu]] ja viinamarju. Leifr täitis oma laeva selle maa toiduainete ja puudega ning sõitis koju Gröönimaale, päästes tee peal merehädalised. Gröönimaa ristiusustati ja Leifr sai lisanimeks Õnnelik (''Leifr heppni''). "Gröönlaste saaga" annab Leifri osast Vínlandi avastamise juures natuke teistsuguse pildi. See saaga räägib, et Vínlandi nägi [[986]]. aasta paiku esimesena [[Bjarni Herjólfsson]], kelle laeva torm kursilt kõrvale ajas. Bjarni nägi lääne pool kolme maad, kuid maale ta seal ei läinud. Leifr ostis ära Bjarni laeva ja purjetas otsima maid, mida Bjarni oli kirjeldanud. Esimesena jõudis Leifr külmale kivisele maale, millele ta andis nimeks [[Helluland]] (arvatavasti [[Baffini saar]]), siis metsasele maale, mis sai nimeks [[Markland]] (arvatavasti [[Labradori poolsaar]]) ja viimaks meeldiva kliimaga maale, mille Leifr nimetas Vínlandiks. Sellel maal kasvasid viinamarjad ja metsik nisu ning jõgedes ujusid lõhed. Leifr ehitas Vínlandi majad ja talvitus seal. Talv oli pehme ja loomad võisid terve talve väljas olla. Järgmisel aastal läks Leifr Gröönimaale tagasi, koduteel päästis ta merehädalised, mistõttu teda hakati kutsuma lisanimega Õnnelik. Leifr ise Vínlandi tagasi ei sõitnud. Ekspeditsioone jätkasid tema vend Þorvaldr ja õde Freydís ning teised gröönlased. Leifri venna Þorsteinni lesk [[Guðríðr Þorbjarnardóttir|Guðríðr]] ja tema mees [[Þorfinnr Karlsefni]] tegid katset Vínlandi ümber asuda, kuid see ebaõnnestus. Vínlandi täpne asukoht ei ole teada, kuid arvatakse, et see asus [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] piirkonnas või sellest veidi lõuna pool. Aastal 1960 leiti [[L'Anse aux Meadows]]is [[Newfoundland]]il viikingite asulakoht, mis kinnitab, et Gröönimaa päritolu skandinaavlased jõudsid tõepoolest aasta 1000 paiku Põhja-Ameerikasse. [[1964]]. aastal kuulutati [[USA]]-s [[9. oktoober]] Leifr Eiríkssoni päevaks. ==Vaata ka== * [[Vínland]] * [[Christoph Kolumbus|Kolumbus]] ==Kirjandus== * ''Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga. Gröönlaste saaga.'' Tõlkinud [[Arvo Alas]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 2003 * [[Kurt Welker]]. Unustatud kontinent. Normannide avastusreisid Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Saksa keelest tõlkinud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Raamat, 1978. * [[Edgar V. Saks]]. Soomeugrilaste osa Vinlandi (Ameerika) avastamisel. Võitleja, märts 1966, nr. 3, lk. 2. ==Välislingid== * [http://www.biographi.ca/EN/ShowBio.asp?BioId=34468 Dictionary of Canadian Biography Online] Leifr Eiríkssoni biograafia * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/eirikssagarauda.php "Eiríkr Punase saaga" vanaislandi keeles] * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/graenlendingasaga.php "Gröönlaste saaga" vanaislandi keeles] [[Kategooria:Maadeavastajad]] [[Kategooria:Islandi inimesed]] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Gröönimaa inimesed]] [[Kategooria:Polaaruurijad]] [[Kategooria:Sündinud 10. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 11. sajandil]] [[Kategooria:Ameerika ajalugu]] azrkfbc61aa5n3zbsybaoit6cbrsyxs 7147886 7147884 2026-05-06T15:36:28Z Sillerkiil 58396 7147886 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:Leif_Erikson_Statue,_Duluth_(15290644106).jpg|pisi|Leifr Eiríksoni kuju [[Duluth|Duluthis]]]] [[Pilt:Viking landing.jpg|pisi|Viikingilaevad [[Newfoundland]]i rannikul [[L'Anse aux Meadows]]i lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal [[Gokstadi laev]]a koopia Íslendingur. Juuli 2000]] '''Leifr Eiríksson''' ehk '''Leifr Õnnelik''' (ka '''Leif Eriksson'''; [[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Leifr Eiríksson'' ehk ''Leifr heppni''; [[islandi keel|islandi]] ''Leifur Eiríksson''; u [[970]] &ndash; u [[1020]]) oli [[Island]]i-[[Gröönimaa]] maadeavastaja, keda peetakse esimese eurooplasena [[Põhja-Ameerika]] avastajaks. Ta viis kuningas [[Óláfr Tryggvipoeg|Óláfr Tryggvipoja]] korraldusel Gröönimaale ristiusu. Leifrist jutustavad kaks [[Islandi saagad|Islandi saagat]]: "[[Eiríkr Punase saaga]]" (''Eiríks saga rauða'') ja "[[Gröönlaste saaga]]" (''Grœnlendinga saga''). Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa [[Eiríkr Punane]] (''Eiríkr rauði'') asutas [[985]]. aasta paiku koloonia [[Gröönimaa]]le ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa [[Ida-Asula]]sse. Aastal [[999]] või [[1000]] purjetas Leifr [[Norra]]sse. Teel peatus ta [[Hebriidid|Lõunasaart]]el, kus ta tutvus kohaliku üliku tütre Þórgunnaga. Þórgunna jäi lapseootele ja pärast Leifri lahkumist sündis nende poeg Þorgilsi. Hiljem saatis naine poja Gröönimaale isa juurde. Norras oli Leifr kuningas [[Olav Tryggvason]]i külaline. Olav oli [[kristlus|kristlane]] ja tema mõjul lasi Leifr end ristida. Olav tegi Leifrile ülesandeks võtta endaga Gröönimaale kaasa [[preester]], kes seal ristiusku levitaks. "Eiríkr Punase saaga" andmetel ajas torm Leifri laeva koduteel kursilt kõrvale ja mitme päeva pärast nägi ta senitundmatut maad, [[Vínland]]i. Ta läks maale ning nägi seal kasvamas [[isekülvunud nisu]] ja viinamarju. Leifr täitis oma laeva selle maa toiduainete ja puudega ning sõitis koju Gröönimaale, päästes tee peal merehädalised. Gröönimaa ristiusustati ja Leifr sai lisanimeks Õnnelik (''Leifr heppni''). "Gröönlaste saaga" annab Leifri osast Vínlandi avastamise juures natuke teistsuguse pildi. See saaga räägib, et Vínlandi nägi [[986]]. aasta paiku esimesena [[Bjarni Herjólfsson]], kelle laeva torm kursilt kõrvale ajas. Bjarni nägi lääne pool kolme maad, kuid maale ta seal ei läinud. Leifr ostis ära Bjarni laeva ja purjetas otsima maid, mida Bjarni oli kirjeldanud. Esimesena jõudis Leifr külmale kivisele maale, millele ta andis nimeks [[Helluland]] (arvatavasti [[Baffini saar]]), siis metsasele maale, mis sai nimeks [[Markland]] (arvatavasti [[Labradori poolsaar]]) ja viimaks meeldiva kliimaga maale, mille Leifr nimetas Vínlandiks. Sellel maal kasvasid viinamarjad ja metsik nisu ning jõgedes ujusid lõhed. Leifr ehitas Vínlandi majad ja talvitus seal. Talv oli pehme ja loomad võisid terve talve väljas olla. Järgmisel aastal läks Leifr Gröönimaale tagasi, koduteel päästis ta merehädalised, mistõttu teda hakati kutsuma lisanimega Õnnelik. Leifr ise Vínlandi tagasi ei sõitnud. Ekspeditsioone jätkasid tema vend Þorvaldr ja õde Freydís ning teised gröönlased. Leifri venna Þorsteinni lesk [[Guðríðr Þorbjarnardóttir|Guðríðr]] ja tema mees [[Þorfinnr Karlsefni]] tegid katset Vínlandi ümber asuda, kuid see ebaõnnestus. Vínlandi täpne asukoht ei ole teada, kuid arvatakse, et see asus [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] piirkonnas või sellest veidi lõuna pool. Aastal 1960 leiti [[L'Anse aux Meadows]]is [[Newfoundland]]il viikingite asulakoht, mis kinnitab, et Gröönimaa päritolu skandinaavlased jõudsid tõepoolest aasta 1000 paiku Põhja-Ameerikasse. [[1964]]. aastal kuulutati [[USA]]-s [[9. oktoober]] Leifr Eiríkssoni päevaks. ==Vaata ka== * [[Vínland]] * [[Christoph Kolumbus|Kolumbus]] ==Kirjandus== * ''Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga. Gröönlaste saaga.'' Tõlkinud [[Arvo Alas]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 2003 * [[Kurt Welker]]. Unustatud kontinent. Normannide avastusreisid Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Saksa keelest tõlkinud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Raamat, 1978. * [[Edgar V. Saks]]. Soomeugrilaste osa Vinlandi (Ameerika) avastamisel. Võitleja, märts 1966, nr. 3, lk. 2. ==Välislingid== * [http://www.biographi.ca/EN/ShowBio.asp?BioId=34468 Dictionary of Canadian Biography Online] Leifr Eiríkssoni biograafia * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/eirikssagarauda.php "Eiríkr Punase saaga" vanaislandi keeles] * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/graenlendingasaga.php "Gröönlaste saaga" vanaislandi keeles] [[Kategooria:Maadeavastajad]] [[Kategooria:Islandi inimesed]] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Gröönimaa inimesed]] [[Kategooria:Polaaruurijad]] [[Kategooria:Sündinud 10. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 11. sajandil]] [[Kategooria:Ameerika ajalugu]] sjx7i5o2vmdj2t9igrpkqytvy012f9u 7147891 7147886 2026-05-06T15:40:54Z Sillerkiil 58396 7147891 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:Leif_Erikson_Statue,_Duluth_(15290644106).jpg|pisi|Leifr Eiríksoni kuju [[Duluth|Duluthis]]]] [[Pilt:Viking landing.jpg|pisi|Viikingilaevad [[Newfoundland]]i rannikul [[L'Anse aux Meadows]]i lähedal, Leifr Eiríkssoni reisi 1000. aastapäeva tähistamas. Paremal [[Gokstadi laev]]a koopia Íslendingur. Juuli 2000]] '''Leifr Eiríksson''' ehk '''Leifr Õnnelik''' (ka '''Leif Eriksson'''; [[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Leifr Eiríksson'' ehk ''Leifr heppni''; [[islandi keel|islandi]] ''Leifur Eiríksson''; u [[970]] &ndash; u [[1020]]) oli [[Island]]i-[[Gröönimaa]] maadeavastaja, keda peetakse esimese eurooplasena [[Põhja-Ameerika]] avastajaks. Ta viis kuningas [[Óláfr Tryggvipoeg|Óláfr Tryggvipoja]] korraldusel Gröönimaale ristiusu. Leifrist jutustavad kaks [[Islandi saagad|Islandi saagat]]: "[[Eiríkr Punase saaga]]" (''Eiríks saga rauða'') ja "[[Gröönlaste saaga]]" (''Grœnlendinga saga''). Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa [[Eiríkr Punane]] (''Eiríkr rauði'') asutas [[985]]. aasta paiku koloonia [[Gröönimaa]]le ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa [[Ida-Asula]]sse. Aastal [[999]] või [[1000]] purjetas Leifr [[Norra]]sse. Teel peatus ta [[Hebriidid|Lõunasaart]]el, kus ta tutvus kohaliku üliku tütre Þórgunnaga. Þórgunna jäi lapseootele ja pärast Leifri lahkumist sündis nende poeg Þorgilsi. Hiljem saatis naine poja Gröönimaale isa juurde. Norras oli Leifr kuningas [[Olav Tryggvason]]i külaline. Olav oli [[kristlus|kristlane]] ja tema mõjul lasi Leifr end ristida. Olav tegi Leifrile ülesandeks võtta endaga Gröönimaale kaasa [[preester]], kes seal ristiusku levitaks. "Eiríkr Punase saaga" andmetel ajas torm Leifri laeva koduteel kursilt kõrvale ja mitme päeva pärast nägi ta senitundmatut maad, [[Vínland]]i. Ta läks maale ning nägi seal kasvamas [[isekülvunud nisu]] ja viinamarju. Leifr täitis oma laeva selle maa toiduainete ja puudega ning sõitis koju Gröönimaale, päästes tee peal merehädalised. Gröönimaa ristiusustati ja Leifr sai lisanimeks Õnnelik (''Leifr heppni''). "Gröönlaste saaga" annab Leifri osast Vínlandi avastamise juures natuke teistsuguse pildi. See saaga räägib, et Vínlandi nägi [[986]]. aasta paiku esimesena [[Bjarni Herjólfsson]], kelle laeva torm kursilt kõrvale ajas. Bjarni nägi lääne pool kolme maad, kuid maale ta seal ei läinud. Leifr ostis ära Bjarni laeva ja purjetas otsima maid, mida Bjarni oli kirjeldanud. Esimesena jõudis Leifr külmale kivisele maale, millele ta andis nimeks [[Helluland]] (arvatavasti [[Baffini saar]]), siis metsasele maale, mis sai nimeks [[Markland]] (arvatavasti [[Labradori poolsaar]]) ja viimaks meeldiva kliimaga maale, mille Leifr nimetas Vínlandiks. Sellel maal kasvasid viinamarjad ja metsik nisu ning jõgedes ujusid lõhed. Leifr ehitas Vínlandi majad ja talvitus seal. Talv oli pehme ja loomad võisid terve talve väljas olla. Järgmisel aastal läks Leifr Gröönimaale tagasi, koduteel päästis ta merehädalised, mistõttu teda hakati kutsuma lisanimega Õnnelik. Leifr ise Vínlandi tagasi ei sõitnud. Ekspeditsioone jätkasid tema vend Þorvaldr ja õde Freydís ning teised gröönlased. Leifri venna Þorsteinni lesk [[Guðríðr Þorbjarnardóttir|Guðríðr]] ja tema mees [[Þorfinnr Karlsefni]] tegid katset Vínlandi ümber asuda, kuid see ebaõnnestus. [[Fail:Leifr_hinn_heppni.jpg|pisi|Nimi Leifr hinn heppni (Leifr Õnnelik) Eiríks [[Saaga|saagas]] rauða [[Hauksbók|Hauksbókis]] (14. sajand)]] Vínlandi täpne asukoht ei ole teada, kuid arvatakse, et see asus [[Saint Lawrence'i laht|Saint Lawrence'i lahe]] piirkonnas või sellest veidi lõuna pool. Aastal 1960 leiti [[L'Anse aux Meadows]]is [[Newfoundland]]il viikingite asulakoht, mis kinnitab, et Gröönimaa päritolu skandinaavlased jõudsid tõepoolest aasta 1000 paiku Põhja-Ameerikasse. [[1964]]. aastal kuulutati [[USA]]-s [[9. oktoober]] Leifr Eiríkssoni päevaks. ==Vaata ka== * [[Vínland]] * [[Christoph Kolumbus|Kolumbus]] ==Kirjandus== * ''Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga. Gröönlaste saaga.'' Tõlkinud [[Arvo Alas]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 2003 * [[Kurt Welker]]. Unustatud kontinent. Normannide avastusreisid Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse. Saksa keelest tõlkinud [[Ants Viires]]. Tallinn, Eesti Raamat, 1978. * [[Edgar V. Saks]]. Soomeugrilaste osa Vinlandi (Ameerika) avastamisel. Võitleja, märts 1966, nr. 3, lk. 2. ==Välislingid== * [http://www.biographi.ca/EN/ShowBio.asp?BioId=34468 Dictionary of Canadian Biography Online] Leifr Eiríkssoni biograafia * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/eirikssagarauda.php "Eiríkr Punase saaga" vanaislandi keeles] * [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/graenlendingasaga.php "Gröönlaste saaga" vanaislandi keeles] [[Kategooria:Maadeavastajad]] [[Kategooria:Islandi inimesed]] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Gröönimaa inimesed]] [[Kategooria:Polaaruurijad]] [[Kategooria:Sündinud 10. sajandil]] [[Kategooria:Surnud 11. sajandil]] [[Kategooria:Ameerika ajalugu]] h9twxaypagfzrjyoozag1069ks0a9tr 0 29445 7148012 6991883 2026-05-06T17:43:32Z Sjur 66496 /* 4x100 m teatejooks */ 7148012 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Jaapan}}, [[Tokyo]] |- | '''<''': '''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Rooma 1987]]''' | '''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Stuttgart 1993]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] - [[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025]] - [[2027. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2027]] |} '''1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' olid kolmandad [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Need toimusid [[1991]]. aasta [[23. august]]ist [[1. september|1. septembrini]] [[Jaapan]]is [[Tōkyō]]s. {{sisukord paremale}} == Mehed == === [[100 m jooks]] === {| class="wikitable" |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Carl Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} || '''9,86 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Leroy Burrell]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,88 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Dennis Mitchell]] ||{{PisiLipp|USA}} || 9,91 |- |4. || [[Linford Christie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9,92 |- |5. || [[Frank Fredericks]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 9,95 |- |6. || [[Raymond Stewart]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9,96 |- |7. || [[Robson Caetano Da Silva]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 10,12 |- |8. || [[Bruny Surin]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,14 |} <br>Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9,90''' [[Leroy Burrell]], [[USA]] ([[14. juuni]] [[1991]] [[New York]]) <br>MM rekord: '''9,93''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[30. august]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m|Maailmameister 1987]]: '''9,93''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[30. august]] [[Rooma]]) === [[200 m jooks]] === {| class="wikitable" |- ! Koht!! Sportlane!! Riik!! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Michael Johnson]] || {{PisiLipp|USA}} || '''20,01 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Frank Fredericks]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 20,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Atlee Mahorn]] ||{{PisiLipp|Kanada}} || 20,49 |- |4. || [[Robson Caetano Da Silva]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||20,49 |- |5. || [[Olapade Adeniken]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 20,51 |- |6. || [[Jean-Charles Trouabal]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20.58 |- |7. || [[Nikolai Antonov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 20,59 |- |8. || [[Aleksandr Sokolov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 20,78 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,72''' [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[Mexico]]) <br>MM rekord: '''20,14''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''20,16''' [[Calvin Smith]], [[USA]] ([[3. september]] [[Rooma]]) === [[400 m jooks]] === {| class="wikitable" |- ! Koht!! Sportlane!!Riik!! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Antonio Pettigrew]] || {{PisiLipp|USA}} ||44,57 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Roger Black]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 44,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Danny Everett]] ||{{PisiLipp|USA}} ||44,63 |- |4. || [[Roberto Hernandez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 44,86 |- |5. || [[Andrew Valmon]] || {{PisiLipp|USA}} || 45,09 |- |6. || [[Ian Morris]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 45,12 |- |7. || [[Susumu Takano]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 45,39 |- |8. || [[Mark Garner]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 45,47 |} <br>Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,29''' [[Harry Reynolds]], [[USA]] ([[17. august]] [[1988]] [[Zürich]]) <br>MM rekord: '''44,33''' [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameister 1987]]: '''44,33''' [[Thomas Schönlebe]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[Rooma]]) === [[800 m jooks]] === {| class="wikitable" |- ! Koht!! Sportlane!! Riik!! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Billy Konchellah]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||1.43,99 |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Jose Luiz Barbosa]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||1.44,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mark Everett]] ||{{PisiLipp|USA}} ||1.44,67 |- |4. || [[Paul Ereng]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||1.44,75 |- |5. || [[Piotr Piekarski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.45,44 |- |6. || [[Johnny Gray]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.45,67 |- |7. || [[Andrei Sudnik]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 1.46,36 |- |8. || [[Tomas de Teresa]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,65 |} <br>Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.41,73''' [[Sebastian Coe]], [[Suurbritannia]] ([[10. juuni]] [[1981]] [[Firenze]]) <br>MM rekord: '''1.43,06''' [[Billy Konchellah]], [[Keenia]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameister 1987]]: '''1.43,06''' [[Billy Konchellah]], [[Keenia]] ([[1. september]] [[Rooma]]) === [[1500 m jooks]] === {| class="wikitable" |- ! Koht!! Sportlane!! Riik!! Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Noureddine Morceli]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || '''3.32,84 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" |{{Hõbe}} || [[Wilfred Kirochi]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||3.34,84 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hauke Fuhlbrügge]] ||{{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.35,28 |- |4. || [[Jens-Peter Herold]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.35,37 |- |5. || [[Ferm'n Cacho]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.35,62 |- |6. || [[Mario Silva]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 3.35,76 |- |7. || [[David Kibet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.36,03 |- |8. || [[Gennaro Di Napoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3.36,56 |} <br>Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.29,46''' [[Said Aouita]], [[Maroko]] ([[23. august]] [[1985]] [[Berliin]]) <br>MM rekord: '''3.36,80''' [[Abdi Bile]], [[Somaalia]] ([[6. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameister 1987]]: '''3.36,80''' [[Abdi Bile]], [[Somaalia]] ([[6. september]] [[Rooma]]) === [[5000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Yobes Ondieki]]||[[Keenia]]|| 13.14,45 MMR |- |2.||[[Fita Bayissa]]||[[Etioopia]]|| 13.16,64 |- |3.||[[Brahim Boutayeb]]||[[Maroko]]|| 13.22,70 |- |4.||[[Dieter Baumann]]||[[Saksamaa]]|| 13.28,67 |- |5.||[[Domingos Castro]]||[[Portugal]]|| 13.28,88 |- |6.||[[Khalid Skah]]||Maroko|| 13.32,90 |- |7.||[[Risto Ulmala]]||[[Soome]]|| 13.33,46 |- |8.||[[Dionisio Castro]]||[[Portugal]]|| 13.35,39 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 12.58,39''' [[Said Aouita]], [[Maroko]] ([[22. juuli]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 13.26,44''' [[Said Aouita]], Maroko ([[6. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''13.26,44''' Said Aouita, Maroko (6. september Rooma) === [[10 000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Moses Tanui]]||[[Keenia]]|| 27.38,74 |- |2.||[[Richard Chelimo]]||Keenia|| 27.39,41 |- |3.||[[Khalid Skah]]||[[Maroko]]|| 27.41,74 |- |4.||[[Thomas Osano]]||Keenia|| 27.53,66 |- |5.||[[Richard Nerurkar]]||[[Suurbritannia]]|| 27.57,14 |- |6.||[[Alois Nizigama]]||[[Burundi]]|| 28.03,03 |- |7.||[[Mathias Ntawulikura]]||[[Rwanda]]||28.10,38 |- |8.||[[Hammou Boutayeb]]||Maroko|| 28.12,77 |} Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 27.08,23''' [[Arturo Barrios]], [[Mehhiko]] ([[18. august]] [[1989]] [[Berliin]]) <br>MM rekord:''' 27.38,63''' [[Paul Kipkoech]], [[Keenia]] ([[29. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''27.38,63''' Paul Kipkoech, Keenia (29. august Rooma) === [[Maraton]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Hiromi Taniguchi]]||[[Jaapan]]|| 2:14.57 |- |2.||[[Ahmed Salah]]||[[Djibouti]]|| 2:15.26 |- |3.||[[Steve Spence]]||[[USA]]|| 2:15.36 |- |4.||[[Jan Huruk]]||[[Poola]]|| 2:15.47 |- |5.||[[Futoshi Shinohara]]||Jaapan|| 2:15.52 |- |6.||[[Salvatore Bettiol]]||[[Itaalia]]||2:15.58 |- |7.||[[Maurilio Castillo]]||[[Mehhiko]]|| 2:16.15 |- |8.||[[Gelindo Bordin]]||Itaalia|| 2:17.03 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailma tipptulemus:'''2:06.50''' [[Belayneh Dinsamo]], [[Etioopia]] ([[17. aprill]] [[1988]] [[Rotterdam]]) <br>MM rekord:''' 2:10.03''' [[Robert de Castella]], [[Austraalia]] ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''2:11.48''' [[Douglas Wakiihuri]], [[Keenia]] ([[6. september]] [[Rooma]]) === [[4x100 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[USA]]||[[Andre Cason]], [[Leroy Burrell]], [[Dennis Mitchell]], [[Carl Lewis]]|| 37,50 MR |- |2.||[[Prantsusmaa]]||[[Max Moriniere]], [[Daniel Sangouma]], [[Jean-Charles Trouabal]], [[Bruno Marie-Rose]]|| 37,87 |- |3.||[[Suurbritannia]]||[[Tony Jarrett]], [[John Regis]], [[Darren Braithwaite]], [[Linford Christie]]|| 38,09 |- |4.||[[Nigeeria]]||[[George Ogbeide]], [[Olapade Adeniken]], [[Victor Omagbemi]], [[Davidson Ezinwa]]||38,43 |- |5.||[[Itaalia]]||[[Mario Longo]], [[Ezio Madonia]], [[Sandro Floris]], [[Stefano Tilli]]|| 38,52 |- |6.||[[Jamaica]]||[[Dennis Mowatt]], [[Raymond Stewart]], [[Michael Green (kergejõustiklane)|Michael Green]], [[John Mair]]|| 38,67 |- |7.||[[NSVL]]||[[Viktor Brõzgin]], [[Aleksandr Sokolov]], [[Oleg Kramarenko]], [[Vitali Savin]] || 38,68 |- |8.||[[Kanada]]||[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]], [[Mike Dwyer]], [[Cyprian Enweani]], [[Peter Ogilvie]]||39,51 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 37,67''' [[USA]] ([[7. august]] [[1991]] [[Zürich]]) <br>MM rekord:''' 37,86''' USA ([[14. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''37,90''' USA (6. september Rooma) === [[4×400 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[Suurbritannia]]||[[Roger Black]], [[Derek Redmond]], [[John Regis]], [[Kriss Akabusi]]|| 2.57,53 |- |2.||[[USA]]||[[Andrew Valmon]], [[Quincy Watts]], [[Danny Everett]], [[Antonio Pettigrew]]|| 2.57,57 |- |3.||[[Jamaica]]||[[Patrick O'Connor]], [[Devon Morris]], [[Winthrop Graham]], [[Seymour Fagan]]|| 3.00,10 |- |4.||[[Jugoslaavia]]||[[Dejan Jovkovic]], [[Nenad Djurovic]], [[Ismail Macev]], [[Slobodan Brankovic]]|| 3.00,32 |- |5.||[[Keenia]]||[[Samson Kitur]], [[Simon Kemboi]], [[Charles Gitonga]], [[Simon Kipkemboi]]|| 3.00,34 |- |6.||[[Saksamaa]]||[[Klaus Just]], [[Rico Lieder]], [[Norbert Dobeleit]], [[Jens Carlowitz]]|| 3.00,75 |- |7.||[[Maroko]]||[[Abdelali Kasbane]], [[Ali Dahane]], [[Bouchaib Belkaid]], [[Benyounés Lahlou]]|| 3.04,49 |- |8.||[[Kuuba]]||[[Agustin Pavo]], [[Hector Herrera]], [[Jorge Valentin]], [[Lazaro Martínez]]|| 3.05,33 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''2.56,16''' [[USA]] ([[20. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]]) <br>''' 2.56,16''' USA ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 2.57,29''' USA ([[6. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''2.57,29''' USA (6. september Rooma) === [[110 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Greg Foster]]||[[USA]]|| 13,06 MMR |- |2.||[[Jack Pierce]]||USA|| 13,06 |- |3.||[[Tony Jarrett]]||[[Suurbritannia]]|| 13,25 |- |4.||[[Mark McKoy]]||[[Kanada]]|| 13,30 |- |5.||[[Dan Philibert]]||[[Prantsusmaa]]||13,33 |- |6.||[[Vladimir Šiškin]]||[[NSVL]]|| 13,39 |- |7.||[[Florian Schwarthoff]]||[[Saksamaa]]|| 13,41 |- |8.||[[Li Tong]]||[[Hiina]]|| 13,46 |} Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 12,92''' [[Roger Kingdom]], [[USA]] ([[16. august]] [[1989]] [[Zürich]]) <br>MM rekord:''' 13,21''' [[Greg Foster]], [[USA]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''13,21''' Greg Foster, USA (3. september Rooma) === [[400 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Samuel Matete]]||[[Sambia]]|| 47,64 |- |2.||[[Winthrop Graham]]||[[Jamaica]]|| 47,74 |- |3.||[[Kriss Akabusi]]||[[Suurbritannia]]|| 47,86 |- |4.||[[Kevin Young]]||[[USA]]|| 48,01 |- |5.||[[Danny Harris]]||USA|| 48,46 |- |6.||[[Derrick Adkins]]||USA|| 49,28 |- |7.||[[Erick Keter]]||[[Keenia]]|| 49,99 |- |8.||[[Niklas Wallenlind]]||[[Rootsi]]|| 50,28 |} Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''47,02''' [[Edwin Moses]], [[USA]] ([[31. august]] [[1983]] [[Koblenz]]) <br>MM rekord:''' 47,46''' Edwin Moses, [[USA]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''47,46''' Edwin Moses, USA (1. september Rooma) === [[3000 m takistusjooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Moses Kiptanui]]||[[Keenia]]|| 8.12,59 |- |2.||[[Patrick Sang]]||Keenia|| 8.13,44 |- |3.||[[Azzedine Brahmi]]||[[Alžeeria]]||8.15,54 |- |4.||[[Julius Kariuki]]||Keenia||8.16,81 |- |5.||[[Brian Diemer]]||[[USA]]|| 8.17,76 |- |6.||[[Abdelaziz Sahere]]||[[Maroko]]|| 8.19,40 |- |7.||[[Angelo Carosi]]||[[Itaalia]]|| 8.20,80 |- |8.||[[Francesco Panetta]]||Itaalia|| 8.26,79 |} Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 8.05,35''' [[Peter Koech]], [[Keenia]] ([[3. juuli]] [[1989]] [[Stockholm]]) <br>MM rekord:''' 8.08,57''' [[Francesco Panetta]], [[Itaalia]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''8.08,57''' Francesco Panetta, Itaalia (5. september Rooma) === [[20 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Maurizio Damilano]]||[[Itaalia]]|| 1:19.37 MMR |- |2.||[[Mihhail Tšennikov]]||[[NSVL]]|| 1:19.46 |- |3.||[[Jevgeni Misjulja]]||NSVL|| 1:20.22 |- |4.||[[Giovanni De Benedictis]]||Itaalia|| 1:20.29 |- |5.||[[Valent' Massana]]||[[Hispaania]]|| 1:20.29 |- |6.||[[Robert Ihly]]||[[Saksamaa]]|| 1:20.52 |- |7.||[[Walter Arena]]||Itaalia|| 1:21.01 |- |8.||[[Mingcai Li]]||[[Hiina]]|| 1:21.15 |} Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 1:18.13''' [[Pavol Blazek]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[16. september]] [[1990]] [[Hildesheim]]) <br>MM rekord:''' 1:20.45''' [[Maurizio Damilano]], [[Itaalia]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''1:20.45''' Maurizio Damilano, Itaalia (30. august Rooma) === [[50 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Aleksandr Potatšov]]||[[NSVL]]|| 3:53.09 |- |2.||[[Andrei Perlov]]||NSVL|| 3:53.09 |- |3.||[[Hartwig Gauder]]||[[Saksa DV]]|| 3:55.14 |- |4.||[[Vitali Popovitš]]||NSVL|| 4:00.10 |- |5.||[[Valentin Kononen]]||[[Soome]]|| 4:02.34 |- |6.||[[Giuseppe De Gaetano]]||[[Itaalia]]|| 4:03.43 |- |7.||[[Fumio Imamura]]||[[Jaapan]]|| 4:06.07 |- |8.||[[Rene Piller]]||[[Prantsusmaa]]|| 4:06.30 |} Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''3:37.41''' [[Andrei Perlov]], [[NSVL]] ([[5. august]] [[1989]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord:''' 3:40.53''' [[Hartwig Gauder]], [[Saksa DV]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''3:40.53''' Hartwig Gauder, Saksa DV (5. september Rooma) === [[Kõrgushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Charles Austin]]||[[USA]]|| 2.38 MMR |- |2.||[[Javier Sotomayor]]||[[Kuuba]]|| 2.36 |- |3.||[[Hollis Conway]]||USA|| 2.36 |- |4.||[[Dalton Grant]]||[[Suurbritannia]]||2.36 |- |5.||[[Troy Kemp]]||[[Bahama]]|| 2.34 |- |5.||[[Marino Drake]]||Kuuba|| 2.34 |- |7.||[[Patrik Sjöberg]]||[[Rootsi]]|| 2.31 |- |8.||[[Rick Noji]]||USA|| 2.28 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2.44''' [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[29. juuli]] [[1989]] [[San Juan]]) <br>MM rekord:''' 2.38''' [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[6. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''2.38''' Patrik Sjöberg, Rootsi (6. september Rooma) === [[Teivashüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sergei Bubka]]||[[NSVL]]||5.95 MMR |- |2.||[[Istvan Bagjula]]||[[Ungari]]|| 5.90 |- |3.||[[Maksim Tarassov]]||NSVL|| 5.85 |- |4.||[[Radion Gataullin]]||NSVL|| 5.85 |- |5.||[[Peter Widen]]||[[Rootsi]]|| 5.75 |- |6.||[[Tim Bright]]||[[USA]]||5.75 |- |7.||[[Hermann Fehringer]]||[[Austria]]||5.60 |- |8.||[[Thierry Vigneron]]||[[Prantsusmaa]]|| 5.60 |} Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 6.10''' [[Sergei Bubka]], [[NSVL]] ([[5. august]] [[1991]] [[Malmö]]) <br>MM rekord:''' 5.85''' Sergei Bubka, NSVL ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''5.85''' Sergei Bubka, NSVL (5. september Rooma) === [[Kaugushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Mike Powell]]||[[USA]]|| 8.95 |- |2.||[[Carl Lewis]]||USA|| 8.91 |- |3.||[[Larry Myricks]]||USA|| 8.42 |- |4.||[[Dietmar Haaf]]||[[Saksamaa]]|| 8.22 |- |5.||[[Bogdan Tudor]]||[[Rumeenia]]|| 8.06 |- |6.||[[David Culbert]]||[[Austraalia]]|| 8.02 |- |7.||[[Giovanni Evangelisti]]||[[Itaalia]]|| 8.01 |- |8.||[[Vladimir Oškan]]||[[NSVL]]|| 7.99 |} Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 8.90''' [[Bob Beamon]], [[USA]] ([[18. oktoober]] [[1968]] [[Mexico]]) <br>MM rekord:''' 8.67''' [[Carl Lewis]], [[USA]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''8.67''' Carl Lewis, USA (5. september Rooma) === [[Kolmikhüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Kenny Harrison]]||[[USA]]|| 17.78 |- |2.||[[Leonid Vološin]]||[[NSVL]]||17.75 |- |3.||[[Mike Conley]]||USA||17.62 |- |4.||[[Vasili Sokov]]||NSVL|| 17.28 |- |5.||[[Tord Henriksson]]||[[Rootsi]]|| 17.12 |- |6.||[[Brian Wellman]]||[[Bermuda]]|| 16.98 |- |7.||[[Yoelbi Quesada]]||[[Kuuba]]||16.94 |- |8.||[[Georges Sainte-Rose]]||[[Prantsusmaa]]|| 16.92 |} Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 17.97'' [[Willie Banks]], [[USA]] ([[16. juuni]] [[1985]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord:''' 17.92''' [[Hristo Markov]], [[Bulgaaria]] ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''17.92''' Hristo Markov, Bulgaaria (31. august Rooma) === [[Kuulitõuge]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Werner Günthör]]||[[Šveits]]|| 21.67 |- |2.||[[Lars Arvid Nilsen]]||[[Norra]]|| 20.75 |- |3.||[[Aleksandr Klimenko]]||[[NSVL]]|| 20.34 |- |4.||[[Oliver-Sven Buder]]||[[Saksamaa]]|| 20.10 |- |5.||[[Sergei Nikolajev]]||NSVL|| 19.98 |- |6.||[[Kent Larsson]]||[[Rootsi]]|| 19.92 |- |7.||[[Dragan Peric]]||[[Jugoslaavia]]|| 19.83 |- |8.||[[Ron Backes]]||USA|| 19.34 |} Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 23.12''' [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>MM rekord:''' 22.23''' [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[29. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''22.23''' Werner Günthör, Šveits (29. august Rooma) === [[Kettaheide]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Lars Riedel]]||[[Saksamaa]]|| 66.20 |- |2.||[[Erik De Bruin]]||[[Holland]]|| 65.82 |- |3.||[[Attila Horvath]]||[[Ungari]]|| 65.32 |- |4.||[[Wolfgang Schmidt]]||Saksamaa|| 64.76 |- |5.||[[Mike Buncic]]||[[USA]]|| 64.20 |- |6.||[[Jürgen Schult]]||Saksamaa|| 63.12 |- |7.||[[Dmitri Ševtšenko]]||[[NSVL]]|| 62.90 |- |8.||[[Roberto Moya]]||[[Kuuba]]|| 61.44 |} Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''74.08''' [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord:''' 68.74''' Jürgen Schult, Saksa DV ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''68.74''' Jürgen Schult, Saksa DV (4. september Rooma) === [[Vasaraheide]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Juri Sedõhh]]||[[NSVL]]||81.70 |- |2.||[[Igor Astapkovitš]]||NSVL|| 80.94 |- |3.||[[Heinz Weis]]||[[Saksamaa]]|| 80.44 |- |4.||[[Tibor Gecsek]]||[[Ungari]]|| 78.98 |- |5.||[[Andrei Abduvalijev]]||NSVL || 78.30 |- |6.||[[Walter Ciofani]]||[[Prantsusmaa]]|| 76.48 |- |7.||[[Ken Flax]]||[[USA]]||75.98 |- |8.||[[Raphael Piolanti]]||Prantsusmaa||73.64 |} Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord: '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord:''' 83.06''' [[Sergei Litvinov]], [[NSVL]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''83.06''' Sergei Litvinov, NSVL (1. september Rooma) === [[Odavise]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Kimmo Kinnunen]]||[[Soome]]||90.82 MMR |- |2.||[[Seppo Räty]]||Soome|| 88.12 |- |3.||[[Vladimir Sasimovitš]]||[[NSVL]]|| 87.08 |- |4.||[[Gavin Lovegrove]]||[[Uus-Meremaa]]|| 84.24 |- |5.||[[Mick Hill]]||[[Suurbritannia]]|| 84.12 |- |6.||[[Sigurdur Einarsson]]||[[Island]]|| 83.46 |- |7.||[[Dag Wennlund]]||[[Rootsi]]|| 81.14 |- |8.||[[Patrik Boden]]||Rootsi||78.58 |} Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''96.96 9,90''' [[Seppo Räty]], [[Soome]] ([[2. juuni]] [[1991]] [[Punkalaidun]]) <br>MM rekord:''' 89.48''' [[Detlef Michel]], [[Saksa DV]] ([[12. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''83.54''' Seppo Räty, Soome (30. august Rooma) === [[Kümnevõistlus]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Dan O'Brien]]||[[USA]]|| 8812 MMR |- |2.||[[Mike Smith]]||[[Kanada]]|| 8549 |- |3.||[[Christian Schenk]]||[[Saksamaa]]|| 8394 |- |4.||[[Robert Zmelik]]||[[Tšehhoslovakkia]]|| 8379 |- |5.||[[Petri Keskitalo]]||[[Soome]]|| 8318 |- |6.||[[Simon Poelman]]||[[Uus-Meremaa]]|| 8267 |- |7.||[[Eduard Hämelainen]]||[[NSVL]]|| 8233 |- |8.||[[Antonio Pehalver]]||[[Hispaania]]|| 8200 |} Finaal: [[29. august|29.]]–[[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''8847''' [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[8. august|8.]]–[[9. august]] [[1984]] [[Los Angeles]]) <br>MM rekord:''' 8680''' [[Torsten Voss]], [[Saksa DV]] ([[3. september|3.]]–[[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''8680''' Torsten Voss, Saksa DV (3.–4. september Rooma) == Naised == === [[100 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Katrin Krabbe]]||[[Saksamaa]]|| 10,99 |- |2.||[[Gwen Torrence]]||[[USA]]|| 11,03 |- |3.||[[Merlene Ottey]]||[[Jamaica]]|| 11,06 |- |4.||[[Irina Privalova]]||[[NSVL]]|| 11,16 |- |5.||[[Evelyn Ashford]]||USA|| 11,30 |- |6.||[[Juliet Cuthbert]]||Jamaica||11,33 |- |7.||[[Mary Onyali]]||[[Nigeeria]]|| 11,39 |- |8.||[[Carlette Guidry-White]]||USA|| 11,52 |} Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord:''' 10,90''' [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''10,90''' Silke Gladisch-Möller, Saksa DV (30. august Rooma) === [[200 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Katrin Krabbe]]||[[Saksamaa]]|| 22,09 |- |2.||[[Gwen Torrence]]||[[USA]]|| 22,16 |- |3.||[[Merlene Ottey]]||[[Jamaica]]||22,21 |- |4.||[[Irina Privalova]]||[[NSVL]]|| 22,28 |- |5.||[[Galina Maltšugina]]||NSVL|| 22,66 |- |6.||[[Dannette Young-Stone]]||USA|| 22,87 |- |7.||[[Pauline Davis-Thompson]]||[[Bahama]]||22,90 |- |8.||[[Jelena Vinogradova]]||NSVL|| 23,10 |} Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 21,74''' [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''21,74''' Silke Gladisch-Möller, Saksa DV (3. september Rooma) === [[400 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Marie-José Pérec]]||[[Prantsusmaa]]|| 49,13 |- |2.||[[Grit Breuer]]||[[Saksamaa]]|| 49.42 |- |3.||[[Sandra Myers]]||[[Hispaania]]|| 49,78 |- |4.||[[Olga Vladõkina-Brõzgina]]||[[NSVL]]|| 49,82 |- |5.||[[Jearl Miles-Clark]]||[[USA]]|| 50,50 |- |6.||[[Ximena Restrepo]]||[[Colombia]]|| 50,79 |- |7.||[[Lillie Leatherwood]]||USA|| 51,53 |- |8.||[[Diane Dixon]]||USA|| 51,73 |} Finaal: [[27. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 47.60''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord:''' 47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''49,38''' [[Olga Vladõkina-Brõzgina]], [[NSVL]] ([[31. august]] [[Rooma]]) === [[800 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Lilija Nurutdinova]]||[[NSVL]]|| 1.57,50 |- |2.||[[Ana Fidelia Quirot]]||[[Kuuba]]|| 1.57,55 |- |3.||[[Ella Kovacs]]||[[Rumeenia]]|| 1.57,58 |- |4.||[[Maria Mutola]]||[[Mosambiik]]|| 1.57,63 |- |5.||[[Letitia Vriesde]]||[[Suriname]]||1.58,25 |- |6.||[[Christine Wachtel]]||[[Saksamaa]]|| 1.58,90 |- |7.||[[Ann Williams]]||[[Suurbritannia]]|| 2.01,01 |- |8.||[[Svetlana Masterkova]]||NSVL|| 2.02,92 |} Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>MM rekord:''' 1.54,68''' Jarmila Kratochvílová, [[Tšehhoslovakkia]] ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''1.55,26''' Sigrun Wodars-Grau, Saksa DV (4. september Rooma) === [[1500 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Hassiba Boulmerka]]||[[Alžeeria]]|| 4.02,21 |- |2.||[[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]]||[[NSVL]]|| 4.02,58 |- |3.||[[Ljudmila Rogatšova]]||NSVL|| 4.02,72 |- |4.||[[Doina Melinte]]||[[Rumeenia]]|| 4.03,19 |- |5.||[[Ellen Kiessling]]||[[Saksamaa]]|| 4.04,75 |- |6.||[[Kirsty Wade]]||[[Suurbritannia]]|| 4.05,16 |- |7.||[[Susan Sirma]]||[[Keenia]]|| 4.05,47 |- |8.||[[Malgorzata Rydz]]||[[Poola]]|| 4.05,52 |} Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.52,47''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL]] ([[13. august]] [[1980]] [[Zürich]]) <br>MM rekord:'''3.58,56''' [[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]], [[NSVL]] ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''3.58,56''' Tatjana Samolenko-Dorovskihh, NSVL (5. september Rooma) === [[3000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]]||[[NSVL]]|| 8.35,82 |- |2.||[[Jelena Romanova]]||NSVL|| 8.36,06 |- |3.||[[Susan Sirma]]||[[Keenia]]||8.39,41 |- |4.||[[Päivi Tikkanen]]||[[Soome]]|| 8.41,30 |- |5.||[[Margareta Keszeg]]||[[Rumeenia]]|| 8.42,02 |- |6.||[[Roberta Brunet]]||[[Itaalia]]|| 8.42,64 |- |7.||[[Judi St. Hilaire]]||[[USA]]|| 8.44,02 |- |8.||[[Annette Peters]]||USA|| 8.44,02 |} Finaal: [[26. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''8.22,26''' [[Tatjana Kazankina]], [[NSVL]] ([[26. august]] [[1984]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord:''' 8.34,62''' [[Mary Decker]], [[USA]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''8.38,73''' [[Tatjana Samolenko-Dorovskihh]], NSVL ([[1. september]] [[Rooma]]) === [[10 000 m jooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Liz Lynch-McColgan]]||[[Suurbritannia]]|| 31.14,31 |- |2.||[[Zhong Huandi]]||[[Hiina]]|| 31.35,1 |- |3.||[[Wang Xiuting]]||Hiina|| 31.36,0 |- |4.||[[Kathrin Ullrich-Wessel]]||[[Saksamaa]]|| 31.38,96 |- |5.||[[Lynn Jennings]]||[[USA]]|| 31.54,44 |- |6.||[[Uta Pippig]]||Saksamaa|| 31.55,68 |- |7.||[[Ingrid Christensen-Kristiansen]]||[[Norra]]|| 32.10,75 |- |8.||[[Tulu Derartu]]||[[Etioopia]]||32.16,55 |} Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:'''30.13,74''' [[Ingrid Kristiansen]], [[Norra]] ([[5. juuli]] [[1986]] [[Oslo]]) <br>MM rekord:''' 31.05,85''' Ingrid Kristiansen, Norra ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''31.05,85''' Ingrid Kristiansen, Norra (4. september Rooma) === [[Maraton]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Wanda Panfil]]||[[Poola]]|| 2:29.53 |- |2.||[[Sachiko Yamashita]]||[[Jaapan]]|| 2:29.57 |- |3.||[[Katrin Derre-Heinig]]||[[Saksamaa]]|| 2:30.10 |- |4.||[[Yuko Arimori]]||Jaapan|| 2:31.08 |- |5.||[[Maria Rebelo-Lelut]]||[[Prantsusmaa]]|| 2:32.05 |- |6.||[[Kamila Gradus]]||Poola|| 2:32.09 |- |7.||[[Maria Manuela Machado]]||[[Portugal]]|| 2:32.33 |- |8.||[[Ramilja Burangulova]]||[[NSVL]]|| 2:33.00 |} Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2:21.06''' [[Ingrid Kristiansen]], [[Norra]] ([[21. oktoober]] [[1985]] [[London]]) <br>MM rekord:''' 2:25.17''' [[Rosa Mota]], [[Portugal]] ([[29. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''2:25.17''' Rosa Mota, Portugal (29. august Rooma) === [[100 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Ludmila Engquist]]||[[NSVL]]|| 12,59 |- |2.||[[Gail Devers]]||[[USA]]|| 12,63 |- |3.||[[Natalja Grigorjeva]]||NSVL|| 12,69 |- |4.||[[Monique Ewanje-Epee-Tourret]]||[[Prantsusmaa]]|| 12,84 |- |5.||[[Julie Baumann]]||[[Šveits]]|| 12,88 |- |6.||[[Florence Colle]]||Prantsusmaa|| 13,01 |- |7.||[[Aliuska Lopez]]||[[Kuuba]]|| 13,06 |- |8.||[[Kristin Patzwahl]]||[[Saksamaa]]||13,07 |} Finaal: [[30. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 12,21''' [[Yordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>MM rekord:''' 12,34''' [[Ginka Zagorcheva]], Bulgaaria ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''12,34''' Ginka Zagorcheva, Bulgaaria (4. september Rooma) === [[400 m tõkkejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tatjana Ledovskaja]]||[[NSVL]]|| 53.11 MMR |- |2.||[[Sally Gunnell]]||[[Suurbritannia]]|| 53.16 |- |3.||[[Janeene Vickers]]||[[USA]]|| 53.47 |- |4.||[[Sandra Farmer-Patrick]]||USA|| 53.95 |- |5.||[[Kim Batten]]||USA|| 53.98 |- |6.||[[Anita Protti]]||[[Šveits]]|| 54.25 |- |7.||[[Heike Meissner]]||[[Saksamaa]]|| 55.26 |- |8.||[[Khromova-Ponomarjova]]||NSVL|| 55.27 |} Finaal: [[29. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 52,94''' [[Marina Stepanova]], [[NSVL]] ([[19. september]] [[1986]] [[Taskent]]) <br>MM rekord:''' 53,62''' [[Sabine Busch]], [[Saksa DV]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''53,62''' Sabine Busch,Saksa DV (3. september Rooma) === [[10 km käimine]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Alina Ivanova]]||[[NSVL]]|| 42.57 MMR |- |2.||[[Madelein Svensson]]||[[Rootsi]]|| 43.13 |- |3.||[[Sari Essayah]]||[[Soome]]|| 43.13 |- |4.||[[Irina Strahhova]]||NSVL|| 43.40 |- |5.||[[Kerry Saxby-Junna]]||[[Austraalia]]|| 44.02 |- |6.||[[Maria Graciela Mendoza]]||[[Mehhiko]]|| 44.03 |- |7.||[[Ileana Salvador]]||[[Itaalia]]|| 44.09 |- |8.||[[Yueling Chen]]||[[Hiina]]|| 44.11 |} Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 41.30''' [[Kerry Junna-Saxby]], [[Austraalia]] ([[27. august]] [[1988]] [[Canberra]]) <br>MM rekord:''' 44.12''' [[Irina Strahhova]], [[NSVL]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''44.12''' Irina Strahhova, NSVL (1. september Rooma) === [[4x100 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[Jamaica]]||[[Dahlia Duhaney]], [[Juliet Cuthbert]], [[Beverly McDonald]], [[Merlene Ottey]]|| 41,94 |- |2.||[[NSVL]]||[[Natalja Kovtun]], [[Galina Maltšugina]], [[Jelena Vinogradova]], [[Irina Privalova]]||42,20 |- |3.||[[Saksamaa]]||[[Grit Breuer]], [[Katrin Krabbe]], [[Sabine Richter]], [[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]]|| 42,33 |- |4.||[[Nigeeria]]||[[Beatrice Utondu]], [[Rufina Ubah]], [[Christy Opara-Thompson]], [[Mary Onyali-Omagbemi]]||42,77 |- |5.||[[Prantsusmaa]]||[[Laurence Bily]], [[Maguy Nestoret]], [[Valerie Jean-Charles]], [[Marie-José Pérec]]|| 43,34 |- |6.||[[Kuuba]]||[[Eusebia Riquelme]], [[Aliuska López]], [[Julia Duporty]], [[Liliana Allen]]|| 43,75 |- |7.||[[Itaalia]]||[[Marisa Masullo]], [[Donatella Dal Bianco]], [[Daniela Ferrian]], [[Rossella Tarolo]]|| 43,76 |- |8.||[[Austraalia]]||[[Monique Dunstan]], [[Kathy Sambell]], [[Melissa Moore]], [[Kerry Johnson]]||43,79 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord:''' 41,58''' [[USA]] ([[6. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''41,58''' USA (6. september Rooma) === [[4×400 m teatejooks]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Riik !!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[NSVL]]||[[Tatjana Ledovskaja]], [[Ljudmila Džigalova]], [[Olga V. Nazarova]], [[Olga Vladõkina-Brõzgina]]|| 3.18,43 MMR |- |2.||[[USA]]||[[Rochelle Stevens]], [[Diane Dixon]], [[Jearl Miles-Clark]], [[Lillie Leatherwood]]|| 3.20,15 |- |3.||[[Saksamaa]]||[[Uta Rohlender]], [[Katrin Krabbe]], [[Christine Wachtel]], [[Grit Breuer]]|| 3.21,25 |- |4.||[[Suurbritannia]]||[[Lorraine Hanson]], [[Phylis Smith]], [[Sally Gunnell]], [[Linda Keough]]|| 3.22,01 |- |5.||[[Nigeeria]]||[[Fatima Yusuf]], [[Mary Onyali-Omagbemi]], [[Airat Bakare]], [[Charity Opara]]|| 3.24,45 |- |6.||[[Kanada]]||[[Rosey Edeh]], [[Karen Clarke]], [[Cheryl Allen]], [[Charmaine Crooks]]|| 3.27,42 |- |7.||[[Hispaania]]||[[Julia Merino]], [[Blanca Lacambra]], [[Sandra Myers]], [[Gregoria Ferrer]]|| 3.27,57 |- |8.||[[Ungari]]||[[Edit Molnár]], [[Agnes Kozary]], [[Noémi Bátori]], [[Judit Forgács]]|| 3.29,07 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. august]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 3.18,63''' [[Saksa DV]] ([[6. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''3.18,63''' Saksa DV (6. september Rooma) === [[Kõrgushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Heike Redetzky-Henkel]]||[[Saksamaa]]|| 2.05 |- |2.||[[Jelesina]]||[[NSVL]]|| 1.98 |- |3.||[[Inga Babakova]]||NSVL|| 1.96 |- |4.||[[Beata Holub]]||[[Poola]]|| 1.96 |- |5.||[[Birgit Kehler]]||Saksamaa||1.93 |- |6.||[[Stefka Kostadinova]]||[[Bulgaaria]]|| 1.93 |- |7.||[[Tamara Bõkova]]||[[NSVL]]|| 1.93 |- |8.||[[Judit Kovacs]]||[[Ungari]]|| 1.90 |} Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 2.09''' [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 2.09''' Stefka Kostadinova, Bulgaaria (30. august 1987 Rooma) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''2.09''' Stefka Kostadinova, Bulgaaria (30. august Rooma) === [[Kaugushüpe]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jackie Joyner-Kersee]]||[[USA]]|| 7.32 |- |2.||[[Heike Drechsler|Heike Daute-Drechsler]]||[[Saksamaa]]|| 7.29 |- |3.||[[Larissa Berežnaja]]||NSVL|| 7.11 |- |4.||[[Jelena Sintšukova]]||NSVL|| 7.04 |- |5.||[[Susen Tiedtke]]||Saksamaa|| 6.77 |- |6.||[[Marieta Ilcu]]||[[Rumeenia]]|| 6.72 |- |7.||[[Ljudmila Ninova-Rudoll]]||[[Austria]]|| 6.72 |- |8.||[[Jelena Belevskaja]]||NSVL|| 6.69 |} Finaal: [[25. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7.52''' [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord:''' 7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''7.36''' Jackie Joyner-Kersee,USA (4. september Rooma) === [[Kuulitõuge]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Zhihong Huang]]||[[Hiina]]|| 20.85 |- |2.||[[Natalja Lissovskaja]]||[[NSVL]]|| 20.29 |- |3.||[[Svetlana Kriveljova]]||NSVL||20.16 |- |4.||[[Claudia Losch]]||[[Saksamaa]]|| 19.74 |- |5.||[[Zhou Tianhua]]||Hiina|| 19.64 |- |6.||[[Stephanie Storp]]||Saksamaa|| 19.50 |- |7.||[[Marina Antonjuk]]||NSVL|| 19.12 |- |8.||[[Kathrin Neimke]]||Saksamaa||18.83 |} Finaal: [[24. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>MM rekord:''' 21.24''' Natalja Lissovskaja, NSVL ([[5. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''21.24''' Natalja Lissovskaja, NSVL (5. september Rooma) === [[Kettaheide]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tsvetanka Khristova]]||[[Bulgaaria]]|| 71.02 |- |2.||[[Ilke Wyludda]]||[[Saksamaa]]|| 69.12 |- |3.||[[Larissa Mihhaltšenko]]||[[NSVL]]|| 68.26 |- |4.||[[Martina Opitz-Hellmann]]||Saksamaa|| 67.14 |- |5.||[[Daniela Costian]]||[[Austraalia]]|| 66.06 |- |6.||[[Chunfeng Min]]||[[Hiina]]|| 65.56 |- |7.||[[Iryna Jatčanka]]||NSVL|| 64.92 |- |8.||[[Yonghua Zhao]]|| Hiina || 63.62 |} Finaal: [[31. august]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 76.80''' [[Gabriele Reinsch]], [[Saksamaa]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord:''' 71.62''' [[Martina Opitz-Hellmann]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''71.62''' Martina Opitz-Hellmann, Saksa DV (31. august Rooma) === [[Odavise]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Demei Xu]]||[[Hiina]]|| 68.78 |- |2.||[[Petra Felke|Petra Felke-Meier]]||[[Saksamaa]]|| 68.68 |- |3.||[[Silke Renk]]||Saksamaa|| 66.80 |- |4.||[[Natalja Tšernijenko]]||[[NSVL]]|| 65.22 |- |5.||[[Trine Solberg-Hattestad]]||[[Norra]]|| 63.36 |- |6.||[[Louise McPaul]]||[[Austraalia]]||63.34 |- |7.||[[Dulce Garcia]]||[[Kuuba]]|| 62.68 |- |8.||[[Päivi Alafrantti]]||[[Soome]]|| 62.26 |} Finaal: [[1. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 78.90''' [[Petra Felke]], [[Saksa DV]] ([[29. juuli]] [[1987]] [[Leipzig]]) <br>MM rekord:''' 76.64''' [[Fatima Whitbread]], [[Suurbritannia]] ([[6. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''76.64''' Fatima Whitbread,Suurbritannia (6. september Rooma) === [[Seitsmevõistlus]] === {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sabine Braun]]||[[Saksamaa]]|| 6672 |- |2.||[[Liliana Nastase]]||[[Rumeenia]]|| 6493 |- |3.||[[Irina Belova]]||[[NSVL]]|| 6448 |- |4.||[[Satu Ruotsalainen]]||[[Soome]]|| 6404 |- |5.||[[Yasmina Azzizi]]||[[Alžeeria]]|| 6392 |- |6.||[[Urszula Wlodarczyk]]||[[Poola]]|| 6391 |- |7.||[[Peggy Beer]]||Saksamaa|| 6380 |- |8.||[[Tatjana Žuravljova]]||NSVL|| 6370 |} Finaal: [[26. august|26.]]–[[27. september]] <br>Osavõtjaid: <br>Maailmarekord:''' 7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[23. september|23.]]–[[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 7128''' Jackie Joyner-Kersee, USA ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 1987]]: '''7128''' Jackie Joyner-Kersee, USA (1. september Rooma) == Mitteametlik paremusjärjestus == {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!Kuld!!Hõbe!!Pronks!!Kokku |- |1.||{{PisiLipp|USA}}||10||8||8||26 |- |2.||{{PisiLipp|NSVL}}||9||9||11||29 |- |3.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||5||4||8||17 |- |4.||{{PisiLipp|Keenia}}||4||3||1||8 |- |5.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||2||2||3||7 |- |6.||{{PisiLipp|Hiina}}||2||1||1||4 |- |7.||{{PisiLipp|Alžeeria}}||2||0||1||3 |- |8.||{{PisiLipp|Jamaica}}||1||1||3||5 |- |9.||{{PisiLipp|Soome}}||1||1||1||3 |- |10.||{{PisiLipp|Jaapan}}||1||1||0||2 |- | ||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1||1||0||2 |- |12.||{{PisiLipp|Sambia}}||1||0||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Šveits}}||1||0||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Etioopia}}||1||0||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Itaalia}}||1||0||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Poola}}||1||0||0||1 |- |17.||{{PisiLipp|Kuuba}}||0||2||0||2 |- |18.||{{PisiLipp|Kanada}}||0||1||1||2 |- | ||{{PisiLipp|Ungari}}||0||1||1||2 |- | ||{{PisiLipp|Rumeenia}}||0||1||1||2 |- |21.||{{PisiLipp|Namiibia}}||0||1||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Djibouti}}||0||1||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Rootsi}}||0||1||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Norra}}||0||1||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Holland}}||0||1||0||1 |- | ||{{PisiLipp|Etioopia}}||0||1||0||1 |- |28.||{{PisiLipp|Maroko}}||0||0||2||2 |- |29.||{{PisiLipp|Hispaania}}||0||0||1||1 |} {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:1991. aasta spordis]] [[Kategooria:Tokyo]] 20v83z0txb8ychrs3tkibgxcc8a3a2k 0 31287 7147834 6989032 2026-05-06T13:41:46Z Kask 77839 Viited 7147834 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Pius II |pilt = Pio II Pont Max (detail).jpg |pildiallkiri = Paavsti portree, detail <small>(1472–1476)</small><!--Detail of the ''Portrait of Pius II'' by [[Justus van Gent|van Gent]] and [[Pedro Berruguete|Berruguete]] <small>({{circa|1472-76}}, [[Ducal Palace, Urbino|Ducal Palace]], [[Urbino]])</small>--> |pildisuurus = 230px |sünninimi = Enea Silvio Bartolomeo Piccolomini |valitsemisaja algus= [[19. august]] [[1458]] |valitsemisaja lõpp= [[14. august]] [[1464]] |eelkäija = [[Calixtus III]] |järeltulija = [[Paulus II]] |sünnikuupäev = [[18. oktoober]] [[1405]] |sünnikoht = [[Pienza|Corsignano]] |surmakuupäev = 14. august 1464 |surmakoht = [[Ancona]] |maetud = [[Basilica di Sant'Andrea della Valle]] Roomas |vanemad = Silvio Piccolomini,<br />Vittoria Forteguerri |alma mater = [[Siena ülikool]] |autogramm = |vapp = C o a Paulus II.svg }} '''Pius II''' ('''Enea Silvio Piccolomini''' või ladinapäraselt '''Aeneas Sylvius''', [[18. oktoober]] [[1405]] – [[14. august]] [[1464]]) oli [[paavst]] aastatel [[1458]]–1464. Ta oli 210. paavst. Enea Silvio Piccolomini sündis [[Siena|Siena linnriigi]]le kuuluvas [[Pienza|Corsignanos]], mille ta lasi hiljem nimetada ümber Pienzaks. Tema vanemad olid vaesunud aadlik Silvio Piccolomini, kes suguvõsa pärimuse järgi põlvnes [[Romulus]]est, ja Vittoria Fortiguerra. Enea Piccolomini oli pere 18 ([[Salvador Miranda]] järgi 21) lapsest vanim. Ta pidi perekonna viletsa majandusliku olukorra tõttu aitama nooruses harida oma vanemate [[mõis]]a [[põld]]e Corsignano lähedal. [[Pilt:Dom_Fassade3-_s.jpg|pisi|vasakul|Pienza katedraal. Pius II pühitses katedraali [[29. august]]il 1462]] Piccolomini sai alghariduse ühelt [[preester|preestrilt]]. Ta astus 18-aastaselt [[Siena ülikool]]i, kus õppis [[õigusteadus]]t; "[[Catholic Encyclopedia]]" järgi olnud ta usin üliõpilane, aga mitte just laitmatu eluviisiga. Seejärel asus ta [[õpetaja]]na elama Sienasse. [[Siena Bernardino]] [[jutlus]]ed mõjutasid teda ning palvetades [[1425]]. aastal selle [[pühak]]u haual, avastas ta kutsumuse [[klooster|kloostrieluks]], kuid sõprade mõjutusel ta siiski loobus kloostrisse mineku kavatsusest. [[Francesco Filelfo]] eeskujust innustatuna õppis Piccolomini [[1429]]–[[1431]] [[Firenze ülikool]]is [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogia]]t ja [[poeesia]]t. Seejärel reisis ta [[Bologna]]s, [[Ferrara]]s ja [[Milano]]s, kuid naasis sugulaste tungival palvel Sienasse õigusteaduseõpinguid jätkama. Teel [[Baseli oikumeeniline kirikukogu|Baseli oikumeenilisele kirikukogu]]le läks 1431 Sienast läbi [[Fermo piiskop]] [[Domenico Capranica]], kes kutsus Piccolomini oma [[sekretär]]ina kirikukogule kaasa. Pärast seiklusrikast reisi jõudsid nad [[1432]]. aastal kohale. Nad taunisid [[kontsiliarism|kontsiliaristidena]] paavst [[Eugenius IV]] poliitikat. Peale selle ei tunnustanud Eugenius IV Capranica [[kardinal]]itiitlit. Piccolomini lahkus Capranica juurest madala palga tõttu ja asus [[Freisingi piiskop]]i [[Nicodemo della Scala]], [[Novara piiskop]]i [[Bartolomeo Visconti]] ja kardinal [[Niccolò Albergati]] teenistusse, kes oli paavsti [[legaat]] kirikukogul. Piccolomini saatis kardinal Albergatit mitmel reisil, sealhulgas [[Arras]]i kongressile, kus [[1435]] arutati [[Burgundia hertsogiriik|Burgundia]] ja [[Prantsusmaa]] vahelise rahulepingu sõlmimist. 1435. aastal saatis kardinal Albergati ta salajase ülesandega [[Šotimaa]]le. Piccolomini külastas seiklusrikka missiooni käigus ka [[Inglismaa]]d. Ühel väga tormisel laevasõidul tõotas ta juhul, kui jõuab elusana randa, kõndida jalgsi sadamast kuni lähima Jumalaema kirikuni. Ta maabus [[Dunbar]]is ning kõndis sealt läbi [[jää]] ja [[lumi|lume]] [[Whitekirk]]i. Sellest [[palverännak]]ust said alguse [[podagra]]hood, mille käes ta kannatas elu lõpuni. Kui Piccolomini [[Basel]]isse naasis, oli kardinal Albergati sealt juba lahkunud. Tänu oma [[humanism|humanistlikule]] haridusele ja kõnemehevõimetele sai ta [[ilmik]]una kirikukogul selliseid tähtsaid ameteid nagu ''scriptore'', abbreviaator ja peaabbreviaator. Ta toetas [[Savoia hertsog]]i [[Felix V|Amedeo VIII]] seadmist [[vastupaavst]]iks, sest kirikukogu oli paavsti ametist tagandanud. Piccolomini oli tema paavstiksvalimisel tseremooniameistriks. Ta kuulus delegatsiooni, mis eskortis Felix V Baselisse. Ta sai [[5. november|5. novembril]] [[1439]] Felix V sekretäriks, kaitses tema ametisse seadmist ja tunnustas Baseli kirikukogu õigusi paavsti poolt kokku kutsutud [[Firenze kirikukogu]] vastu, kuhu paavsti pooldajad olid siirdunud. "Catholic Encycopedia" andmeil mõistis Piccolomini, et Baseli kirikukogu positsioon ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Viibides [[1442]] kirikukogu saadikuna [[Frankfurdi riigipäev]]al, leidis ta võimaluse tõmbuda tagasi paavst Eugeniust toetava [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] ([[1452]]. aastast [[Saksa-Rooma keiser|keisri]]) [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] õukonda. [[11. november|11. novembril]] 1442 lahkus ta Baselist, et sõita [[Viin]]i. Jaanuaris [[1443]] asus ta tööle Saksa-Rooma riigi [[kantselei]] sekretärina. Piccolomini jäi paavsti ja vastupaavsti tülis esialgu [[neutraalsus|neutraalsele]] positsioonile ning soovitas nii teha ka Friedrichil. Aastani [[1445]] viibis ta põhiliselt keisri õukonnas [[Wiener Neustadt]]is ja [[Graz]]is. Ta krooniti vabameelsete värsside ("Ma ei ole kastraat") ja mitmete teenete eest [[27. juuli]]l 1442 õukonna pärjatud poeediks (''[[poeta laureatus]]'') ning teda [[protežeerima|protežeeris]] keisri kantsler [[Kaspar Schlick]], kelle üht armuseiklust Sienas ülistas ta [[Giovanni Boccaccio]] stiilis romaanis "Eurialus et Lucretia". Sel ajal pidas ta [[Viini ülikool]]is loenguid antiikpoeetidest, millega ta avaldas olulist mõju saksa humanismile. [[1444]]. aastal etendas Piccolomini tähtsat osa [[Nürnbergi riigipäev]]al. 1445. aastal saadeti Felix V teenistuses olev Piccolomini [[Rooma]] lähetusele, mille ülesandeks oli paavsti veenda uue kirikukogu kokkukutsumises. Seal leppis paavst Eugenius IV ametlikult temaga ja ta vabastati kiriklikest karistustest, mis ta oli saanud Baseli kirikukogu toetajana ja vastupaavsti ametnikuna. [[8. veebruar]]il [[1446]] sai Piccolomini paavsti sekretäriks ja naasis Saksamaale paavsti ülesandega. Diplomaatilise osavusega lahendas ta paavsti [[kuuria]] ja Saksa [[kuurvürst]]ide vahelisi erimeelsusi. [[September|Septembris]] 1446 Frankfurdi riigipäeval õnnestus tal likvideerida kuurvürstide liiga, mille järel hakkas riigipäeva enamus toetama paavsti ja Friedrichit. Piccolomini osales ka delegatsioonis, mille tegevuse tulemusena tunnustas peaaegu kogu [[Saksamaa]] paavsti jurisdiktsiooni. Ta etendas tähtsat osa kokkuleppes, mille paavst Eugenius IV [[1447]] tegi oma surivoodil Saksa vürstidega, nii et kirikukogu ja vastupaavst jäid poliitilisest toetusest ilma. See viis [[Viini konkordaat|Viini konkordaadi]] sõlmimiseni [[veebruar]]is [[1448]], mis andis paavstile suured eesõigused [[vaimulik]]e ametikohtade täitmisel Saksa-Rooma riigis. Selleks ajaks oli Piccolomini podagra tõttu otsustanud vaimuliku elu kasuks, mida ta varem ei olnud [[abstinents|seksuaalse abstinentsi]] kohustuse tõttu tahtnud vastu võtta ("Olen Venusest tüdinud"; samuti on ta kirjutanud, et olla vaimulik oli talle kasulikum). Piccolomini oleks 1439 paiku [[ordinatsioon|ordineeritud]] [[diakon]]iks, kuid ta keeldus sellest. Tal oli kaks vallaslast, üks [[Šotimaa]]l, teine [[Strasbourg|Straßburgis]]. Baselis oli ta lävinud väikese seltskonnaga, mille liikmed jumaldasid antiikkultuuri. [[Märts]]is 1447 pühitseti ta Viinis alamdiakoniks ja [[4. märts]]il 1447 preestriks. 1447. aastal toimunud [[konklaav]]il osales ta lihtametnikuna. Ta osales paavst [[Nicolaus V]] kroonimisel [[19. märts]]il 1447, kus ta kandis [[protsessioon]]il paavsti ees [[rist (kristlus)|risti]]. Nicolaus V määras ta [[17. aprill]]il 1447 [[Trieste piiskop]]iks ja ta pühitseti piiskopiks [[15. august]]il 1447. Piccolomini osales seejärel Friedrich III saatkonna koosseisus Milanos ja oli Friedrich III saadik [[Aschaffenburg]]i riigipäeval. [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1449]] määrati ta [[Siena piiskop]]iks ja paavst kinnitas selle otsuse [[23. september|23. septembril]] [[1450]]. 1450 [[juubeliaasta]] puhul siirdus ta Rooma. Aastal 1450 saadeti Piccolomini kuningas Friedrichi saadikuna pidama läbirääkimisi Friedrichi [[abielu|abiellumiseks]] [[Napoli kuningriik|Napoli]] printsessi [[Napoli Leonora|Leonora]]ga. Missioon õnnestus ja [[1451]] saatis Friedrich ta [[Böömimaa]]le, kus ta sõlmis leppe [[hussiidid|hussiitide]] juhi [[Jiří Poděbradyst|Jiříga Podebradyst]]. Aastal 1452 saatis ta Friedrichit sõidul Rooma, kus Friedrich abiellus Leonoraga ja krooniti keisriks ning [[roomlaste kuningas|roomlaste kuningaks]]. Seejärel siirdus ta keisri kaaskonna koosseisus [[Austria]]sse. Piccolomini jäi Friedrichi diplomaatilisi ülesandeid täitma [[1455]]. aastani. Ta osales [[1454]]. aasta Frankfurdi riigipäeval ja 1455. aasta Wiener Neustadti riigipäeval. [[August]]is 1455 suundus ta keisri saatkonnaga Rooma, et näidata Saksamaa kuulekust uuele paavstile [[Calixtus III]]-le. Tal oli kaasas keisri ja [[Ladislaus Postumus]]e soovituskiri enda nimetamiseks kardinaliks, kuid paavst määras kardinaliks oma sugulased, sealhulgas õepoja, tulevase paavsti [[Aleksander VI]]. Piccolomini viibis 1455–[[1456]] [[Veneetsia]]s. Ta sai paavstlikuks kirjakirjutajaks ja [[aprill]]is 1456 oli ta Siena saatkonna koosseisus Napoli kuninga juures. [[17. detsember|17. detsembril]] 1456 määras Calixtus III ta [[Santa Sabina]] kardinalpreestriks. Vastav [[tseremoonia]] toimus [[18. detsember|18. detsembril]]. [[26. jaanuar]]il [[1457]] sai ta [[camerlengo]]ks ja [[12. august]]il 1457 [[Ermlandi piiskop|Ermlandi vürstpiiskop]]iks.<ref name="Warmia" /> 1458 tabasid Piccolominit ägedad podagrahood, mille tõttu viibis ta sama aasta [[suvi|suvel]] [[Viterbo]]s ravil. ==1458. aasta konklaav== Pius II valiti paavstiks [[19. august]]il 1458 pärast kolm päeva kestnud konklaavi ja krooniti [[3. september|3. septembril]] kardinal [[Prospero Colonna]] poolt. Oma nime valikul lähtus Pius II humanistlikest vaadetest, valides nime 'vaga' [[Aeneas]]e (Enea) järgi. Sellega tõi ta [[paavstlus]]es taaskasutusse uue nime, mida viimati tegi [[Lucius II]]. Seejuures on nime taaskasutuselevõtu vahemik [[Pius I]] ja Pius II vahel paavstluses pikim. Calixtus III suri [[6. august]]il [[1458]]. [[10. august]]il kogunesid kardinalid [[Vatikani paavstipalee]]s [[konklaav]]ile. [[Roueni piiskop]] ja [[Ostia peapiiskop]] [[Guillaume d'Estouteville]] näis olevat kindel soosik, kuigi ta oli prantslane ja tema iseloomu peeti vastuoluliseks. Teiseks mõjukaks kandidaadiks oli kardinal [[Domenico Capranica]], kes aga suri 14. augustil. Konklaavi esimeses voorus said Piccolomini ja Calandrini 5 häält. Kardinal Barbo veenis [[Itaalia]] kardinale hääletama Piccolomini poolt, mistõttu teises voorus sai Piccolomini 9 häält ja järgmises voorus osutus ta valituks. Konklaavi viimases voorus osales 18 [[kardinal]]i. '''1458. aasta konklaavil osalenud kardinalid''' #[[Paulus II|Pietro Barbo]] #[[Bessarion]] #[[Aleksander VI|Rodrigo de Borja y Borja]] #[[Filippo Calandrini]] #[[Giovanni Castiglione]] #[[Antonio Cerdà i Lloscos]] #[[Alain de Coëtivy]] #[[Prospero Colonna]] #[[Guillaume d'Estouteville]] #[[Giorgio Fieschi]] #[[Isidor]] #[[Jaime]] #[[Juan de Mella]] #[[Luis Juan del Milà]] #[[Latino Orsini]] #Enea Silvio Piccolomini #[[Giacomo Tebaldi]] #[[Juan de Torquemada]] ==Türgi-vastase ristisõja organiseerimine== [[Pilt:Pintoricchio 014.jpg|pisi|Paavst Pius II saabub [[Ancona]]sse. [[Pinturicchio]] (?), 1502–1507. [[Fresko]] [[Siena toomkirik]]u raamatukogus. Detail]] Pius II jätkas oma eelkäija poliitikat, organiseerides [[ristisõda|ristisõja]] [[Osmanite riik|türklaste]] vastu, kes [[Konstantinoopoli vallutamine|1453 olid vallutanud Konstantinoopol]]i. Selle idee eest oli ta võidelnud juba [[Nicolaus V]] teenistuses, sest 1453. aasta sündmused vapustasid teda hingeliselt sügavalt. [[1. juuni]]l [[1459]] kogunes [[Mantova]]sse paavsti poolt kokku kutsutud kongress, et arutada ristisõja alustamist. Sinna olid kutsutud kõik kristlikud valitsejad. Et kohale oli tulnud liiga vähe osavõtjaid, lükati istungite algus edasi [[26. september|26. septembrile]]. Ka siis oli osavõtjaid vähe ja läbirääkimised jooksid ummikusse. [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] kasutas venitamistaktikat, [[Saksamaa]] delegaat [[Gregor Heimburgist]] käitus paavstiga ülbelt.<ref name="Gregorius" /> Sakslased lubasid lõpuks koguda 32 000 jalaväelast ja 10 000 ratsaväelast, kuid [[Saksa-Rooma keiser]] [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] jättis sise- ja välisraskuste tõttu selle lubaduse täitmata. Prantslased aga blokeerisid kongressi, sest [[Anjou hertsog]] ei saanud paavsti toetust oma nõudmistele [[Napoli kuningriik|Napoli kuningriigi]] troonile. Kongress otsustas pidada osmanite vastu kolmeaastase sõja, kuid tegelikult midagi ette ei võetud. Enne kongressi laialisaatmist andis paavst välja [[bulla]], milles tõotas [[patt]]ude andeksandmist kõigile ristisõjas osalejatele. Ta tunnustas [[Vlad III]] võitlust türklastega. Pius II tegi Mantova pühapaika [[palverännak]]u. Kui levisid kuuldused, et [[Türgi sultan|sultan]] [[Mehmet II]] kahtleb [[islam]]is, saatis paavst talle sõja ärahoidmiseks kirja pakkumisega, et sultan saab [[kristlus]]e vastuvõtmisel Idamaade keisriks. See ettepanek lükati tagasi, kuid teise versiooni järgi ei saatnudki paavst seda kirja ära. Aastal [[1463]] kutsus Pius II uuesti alustama ristisõda, mida ta kavatses seekord isiklikult juhtida. Veneetsia ja Ungari lubasid paavsti sõjas toetada. [[18. juuni]]l 1464 võttis ta Roomast kaasa [[Peetruse rist]]i ja siirdus ristisõdijate kogunemispaigaks määratud [[Ancona]]sse, kust ta leidis eest vaid väikese seltskonna. Kui Veneetsia laevastik lõpuks saabus, nägi haigestunud paavst seda ainult aknast. Sõjakäik jäi paavsti surma tõttu ära. ==Osalus Napoli troonipärilustülis== Pius II ajal puhkes tüli [[Napoli kuningriik|Napoli]] trooni pärast [[Anjou hertsog]]i [[René I (Napoli)|René I]] ja [[Alfonso V (Aragóni kuningas)|Alfonso V]] poja [[Fernando I (Napoli kuningas)|Fernando]] (Ferrante) vahel. Pius II pooldas Ferrantet. Paavsti otsus põhjustas Lõuna-Itaalias sõja [[Prantsusmaa]] ja [[Aragón]]i vahel. Sõda algas Mantova kongressi ajal. Paavst saatis Fernandole appi oma nõo [[Antonio Todeschini]]. Fernando tegi viimasest [[Amalfi hertsog]]i ning andis talle naiseks oma abieluvälisest suhtest sündinud tütre Maria. [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XI]] loobus [[1461]] vastuolulistest [[Bourges'i pragmaatiline sanktsioonid|pragmaatiliste sanktsioonide]] otsustest, mis piirasid paavsti võimu Prantsusmaal. Sellega soovis kuningas saada paavsti poolehoidu Anjou René toetuseks, kuid kui Pius II jäi oma otsusele kindlaks, taastas Louis XI [[Pariisi ülikool]]i ja parlamentide protestidele toetudes need [[sanktsioon]]id kuninglike korraldustega. ==Suhted Poolaga <ref name="ReferenceA">Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".</ref>== Pius II püüdis olla vahendajaks [[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastases sõjas]] [[Poola kuningriik|Poola]] ja [[Saksa Ordu]] vahel ning kui see ei õnnestunud, siis [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] ta [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Kazimierz IV]] ning [[Preisimaa]] elanikud, kes võitlesid Saksa ordu vastu. ==Suhted Ungariga== Paavstil õnnestus lepitada [[Saksa-Rooma keiser]] ja [[Ungari kuningas]]. ==Tirooli Sigismundi ekskommunitseerimine== Pius II [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[1. juuni]]l [[1460]] [[Tirooli hertsog]]i [[Sigismund (Tirooli hertsog)|Sigismund]]i, kes suhtus vaenulikult [[Nicolaus Cusanus]]e reformidesse. Ta ekskommunitseeris [[18. oktoober|18. oktoobril]] 1460 [[Gregorius Heimburgist|Gregoriuse Heimburgist]]. Tema osa selles [[Brixeni piiskopkond|Brixeni piiskopkonnaga]] seotud "[[Brixeni tüli]]s" tegi ta [[Saksamaa]]l ebapopulaarseks, kuid ta vabastas 1464 Sigismundi [[ekskommunikatsioon]]ist. ==Mainzi peapiiskopi tagandamine== Pius II tagandas 1461 [[Mainzi peapiiskop]]i [[Diether von Isenburg]]i, kes soovis koos Böömimaa kuninga [[Jiří Poděbradyst|Jiříga]] kukutada Saksa-Rooma keisrit Friedrich III-t. Diether ei allunud paavsti otsusele, apelleerides kirikukogule, ning see tõi kaasa kodusõja. Dietheri asemele määrati peapiiskopiks [[Adolf II (Mainz)|Adolf II Nassaust]].<ref name="Diether" /> ==Kontsiliarismivastane dekreet== Pius võitles paavsti otsustamisvõimu eest vaimulikes ja ilmalikes küsimustes. [[18. jaanuar]]il [[1460]], päev enne Mantova kongressilt lahkumist, avaldas Pius II [[dekreet|dekreedi]] (teistel andmetel bulla) "[[Execrabilis]]", mis oli suunatud kontsiliarismiliikumise vastu. Ta mõistis hukka paavsti [[apellatsioon]]id oikumeenilisele kirikukogule ning kuulutas ketserlikuks õpetuse, mille kohaselt oikumeenilised kirikukogud on paavstide suhtes ülimuslikud. ==Pius II ja [[Eesti]] <ref name="ReferenceA"/>== Pius II saatis [[7. juuni]]l 1460 [[Saksa-Rooma keiser|keisrile]] lahendamiseks [[Tallinn|tallinlanna]] Wendula Vrese ja [[Stockholm]]i elaniku Brigitte Medeborgi vahelise kohtuasja. Ta volitas [[1. veebruar]]il 1463 [[Riia peapiiskop]]pi [[Silvester Stodewescher]]it [[visitatsioon|visiteerima]] [[Riia]] frantsisklaste [[klooster|kloostrit]]. Ta taunis [[9. märts]]il 1464 Magdeburgi ja Riia peapiiskoppidele saadetud kirjas Uppsala peapiiskopi vangistamist. ===Vaidlus Tartu piiskopkonnas=== Pius II määras [[22. detsember|22. detsembril]] [[1459]] [[Tartu piiskop]]iks [[Helmich von Mallinkrodt]]i ja lubas [[24. veebruar]]il 1460 tal loobuda premonstraanlase ordurüüst. Pius II sätestas [[3. november|3. novembril]] 1459 Tartu [[kapiitel|kapiitli]] volitused vakantsiperioodil. Ta saatis [[3. detsember|3. detsembril]] 1461 Tartu piiskopile kirja piiskopikspühitsemise asjus. ===Vaidlus Saare-Lääne piiskopi määramise pärast=== Pius II tunnustas [[23. detsember|23. detsembril]] 1458 [[Saare-Lääne piiskop]]ina [[Jodokus Hoenstein]]i, kuid [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[Johann Vatelkanne]] ja tema järgijad. [[Taani kuningas]] [[Christian I]] saatis 1458 ja 1459 seoses [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnaga]] seotud probleemidega paavstile mitu kirja. Pius II manitses [[31. detsember|31. detsembril]] 1459 Vatelkannet ja tema järgijaid, Vatelkanne pidi Saare-Lääne piiskopkonnast lahkuma, tema järgijad vabastati kirikuvandest. Paavst saatis [[23. august]]il 1460 kirja Saare-Lääne piiskopile. ==Sisepoliitika== [[Mantova]] kongressilt naastes viibis Pius II veidi [[Siena]]s. Rooma tagasi pöörduma oli ta sunnitud [[Tiburzio de Maso]] tõttu, kes lõpuks kinni võeti. Tema ajal kimbutasid [[Kirikuriik]]i mässavad [[Campania]] parunid ja [[kondotjeer]]id. [[Tolfa mäed|Tolfa mägedes]] avastati [[maarjajää]]d, millega kauplemine andis paavstile uusi rahalisi vahendeid. Ta andis [[San Marino]]le üle mõned Kirikuriigi [[kindlus]]ed.<ref name="Marino" /> ==Suhted kiriku institutsioonidega== Pius II määras 1463 ametis olevate abbreviaatorite arvuks 24.<ref name="Abb" /> Ta moodustas komisjoni kuuria reformimiseks ja püüdis taastada kloostridistsipliini. '''[[Benediktiinid]]''' Ta tunnustas [[4. veebruar]]il 1464 [[Würzburg]]i Sankt Andrease [[klooster|kloostri]] [[Kirik (pühakoda)|kirikut]] kollegiaalkirikuna. '''Kolettiinid''' Ta tunnustas [[18. märts]]il [[1459]] [[Colette]]’i rajatud kolettiinide ordut.<ref name="Colette" /><ref name="Frantsisk" /><ref name="Klariss" /> '''Rüütliordud''' 1459 andis ta välja bulla, milles nähti ette uue rüütliordu rajamine. See pidi kandma Petlemma Madonna nime ning selle peakorter pidi asuma [[Lémnos]]e saarel.<ref name="Ordu" /> '''Tselliidid''' Ta tunnustas 1459. aastal tselliidi vendade ordut. ==Liturgilised otsused== Pius II lubas 1460 [[Saksi hertsog]]il pidada [[vigiilia]]t [[neitsi Maarja]] templisse toomise pühal. [[Apostel]] [[Andreas]]e säilmed viidi tema ajal Rooma. ==Teoloogilised vaidlused== [[Pilt:Ferdinand_Hetteš_-_České_poselství_před_papežem.jpg|pisi|[[Hussiidid|Hussiitide]] saadikud paavsti juures]]. Pius II püüdis maha suruda [[valdeslased|valdeslaste]] ja [[hussiidid|hussiitide]] liikumist. Ta tühistas [[Baseli kompaktaadid]], mis olid lubanud [[Böömimaa]]l [[armulaud|armulaua]] koos karikaga (''[[sub utraque specie]]''; [[utrakvism]]). Need plaanid põrkusid vastuseisule Böömimaal. [[Jiří Poděbradyst|Jiří]] oli salajasel kroonimisel vandunud taastada oma kuningriigis ühtsus Roomaga jumalateenimise viisides. Kuningat usaldades oli paavst tal aidanud tagasi saada katoliiklikku Breslau ([[Wrocław]]) linna. Aastal 1461 aga lubas Jiří oma alamatele Baseli kompaktaatide säilitamist. Aastal [[1462]] saabus Rooma saatkond, mis taotles Baseli kompaktaatide heakskiitmist. Pius ei nõustunud sellega, kuid läbirääkimistel ei jõutud enne Piuse surma mingi kokkuleppeni.<ref name="Armulaud" /> Vastased apelleerisid Piuse varasemale kontsiliarismile. Oma seisukoha selgitamiseks andis Pius seetõttu 1463 välja bulla "[[In minoribus agentes]]" (seal ütleb ta: "Saatke välja Aeneas, võtke vastu Pius"). Ta kaitses kiriku õpetust endise [[Chichesteri piiskop]]i [[Reginald Pecock]]'i (Peacock) kirjutiste vastu. ==Siena Katariina kanoniseerimine== Pius II kanoniseeris [[29. juuni]]l 1461 [[Siena Katariina]]. ==Uued piiskopkonnad== *[[23. aprill]] [[1459]] [[Siena peapiiskopkond]] *1460 [[Horvaatia]]s [[Modruši piiskopkond]] *1460 [[Itaalia]]s [[Rossano piiskopkond]] *[[6. detsember]] 1461 [[Sloveenia]]s [[Ljubljana piiskopkond]]<ref name="Krain" /> *1462 eraldas Itaalias Belluno ja Feltre piiskopkonnad *[[13. august]] 1462 rajas Itaalias Pienza ja Montalcino piiskopkonnad ==Kristlik eetika ja moraal== 1462 kuulutas Pius II [[orjandus]]e kristlasele suurimaks kuriteoks (''magnum scelus'').<ref name="Orjus" /> ==Onupojapoliitika== Pius II pühitses oma sugulased [[Pius III|Francesco Todeschini Piccolomini]], [[Giacomo Ammannati-Piccolomini]] ja [[Niccolò Fortiguerra]] kardinalideks. ==Kardinalide pühitsemine== Pius II pühitses 13 [[kardinal]]i 3 [[konsistoorium]]il. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Pius III]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 2 prantslast, 1 hispaanlane ja 1 austerlane. #konsistoorium [[5. märts]] [[1460]] ##[[Angelo Capranica]] ##[[Berardo Eroli]] ##[[Niccolò Fortiguerra]] ##[[Alessandro Oliva]] ##Francesco Todeschini-Piccolomini (Pius III) ##[[Burkhard Weisbriach]] #konsistoorium [[18. detsember]] 1461 ##[[Louis d'Albret]] ##[[Giacomo Ammannati-Piccolomini]] ##[[Jaime Francisco de Cardona i de Aragón]] ##[[Francesco Gonzaga]] ##[[Jean Jouffroy]] ##[[Bartolomeo Roverella]] #konsistoorium [[31. mai]] 1462 ##[[Johann von Eych]] ==Pius II kultuuriloos== Pius II oli mitmekülgne ja viljakas [[kirjanik]]. Humanistid tervitasid tema valimist paavstiks, kuid nende pettumuseks ei saanud temast nende [[patroon]]i. Tema kirjutised on kõrgel kirjanduslikul tasemel ning annavad elava ja tõepärase ettekujutuse tema ajastu vaimust. Tema töödest anti välja palju trükke. Esimesed teostekogud anti välja [[1551]] ja [[1571]]. Kõik tema teosed on [[ladina keel|ladinakeelsed]]. Tema tähtsaim teos "Pius II märkmed" avaldati [[1584]]. aastal Gobelinuse varjunime all. Tähtsaks ajalooallikaks on ka tema kirjad, samuti "Böömimaa ajalugu" ja "Keiser Friedrich III ajalugu", mis on osalt [[autobiograafia|autobiograafiline]]. Elu esimesel poolel kirjutas ta hulga [[traktaat]]e oma aja [[poliitika|poliitilistel]] ja [[teoloogia|teoloogilistel]] vaidlusteemadel ning [[esteetika]]st. "Kosmograafia" oli mõeldud maailma [[geograafia|geograafilise]] ja [[etnograafia|etnograafilise]] kirjeldusena. Sellest jõudis ta kirjutada ainult peatükid "Euroopast" ja "Aasiast". See töö tugines peamiselt klassikalistele [[kosmograaf]]idele. Tema teost kasutas hiljem [[Christoph Kolumbus]] oma reiside planeerimisel. Kaasaegsed imetlesid väga teda kui poeeti. Tema maine ilukirjanikuna tuleneb siiski suurelt jaolt tema "Eurialusest ja Lucretiast". Ta kirjutas ka [[komöödia]]id, millest on säilinud vaid üks. Pius II on kirjutanud ka hulga kõnesid, mida on peetud [[ilukõne]]de eeskujudeks. Pius II kodulinn Pienza sai planeeringu tema ideede kohaselt. Piuse 600. sünniaastapäeva puhul peeti Sienas [[2. juuli]]l [[2005]] ''[[palio]]'' (hobuste võiduajamine), mille võitis [[Nobile Contrada del Bruco]] linnaosa hobusega Berio, millel ratsutas [[Luigi Bruschelli]] (Trecciolino). Pius II asutas [[3. mai]]l [[1459]] [[Valence'i ülikool]]i ja [[12. november|12. novembril]] 1459 [[Baseli ülikool]]i. Ta lubas [[16. juuli]]l 1459 kohalikul piiskopil asutada [[Alcalá ülikool]]is mõned teaduskonnad.<ref name="Alcala" /> Ta on viimane paavst, kelle elulugu on "[[Liber pontificalis]]es". Paavsti on [[fresko]]del kujutanud kunstnik [[Pinturicchio]]. Kunstnik [[Ferdinand Hetteš]] on paavsti kujutanud joonistusel. Trieste katedraali juures on paavsti kujutav büst. ===Teosed=== *[[1426]]–[[1428]] "Cinthia" *1435 "Nimphilexis" *[[1440]] "Commentarius de rebus Basileae gestis" *1440 "Libellus dialogorum de generalis concilii auctoritate et gestis Basileensium" *1443 "Pentalogus" *1444 "Eurialus et Lucretia" ("De duobus amantibus historia", "Lugu kahest armastajast") *1444 "De natura et cura equorum" *1444 "Chrysis" *1444 "De curialium miseris" *1446 "De ortu et authoritateRomani Imperii" *1450 "De viris aetate sua claris" *1450 "De liberorum educatione" *[[1453]] "Historia gothorum" *1454 "Historia de Ratisbonensi Dieta" *[[1455]] "Dialogus" *[[1456]] "Commentarii in libros Antonii Panormitae Poetae de dictis et factis Alphonsi regis" *1456 "Artis retoricae praecepta" *[[1457]] "Historia Bohemica" ("Böömimaa ajalugu") *1457 "De ritu, situ, moribus et conditione Germaniae" *[[1458]] "Historia rerum Frederici III imperatoris" ("Keiser Friedrich III asjade ajalugu") ehk "Historia Friderici III. sive Historia Austriaca" (Friedrich III ajalugu ehk Austria ajalugu") *1458 "De Europa" *1458 "Historia Boemica" *1461 "Cosmographia": ("De Europa", "De Asia") *1463 "Supra Decades Blondi Epitome" *1464 (avaldati [[1584]]): "Pii II Commentarii rerum memorabilium, quae temporibus suis contigerunt" ("Pius II märkmed mälestusväärsetest asjadest, mis tema ajal juhtusid") ==Surm== Pius II suri 14. augustil 1464 kella 23 paiku [[Ancona]]s palavikku, olles siirdumas ristisõjale türklaste vastu. Juba [[18. juuni]]l [[Rooma]]st lahkudes oli paavst haiglane. Ta maeti algul [[Rooma Peetri kirik|Peetruse kirik]]usse, [[süda]] aga Anconasse. [[1614]] viidi tema säilmed üle [[Sant'Andrea della Valle]] kirikusse Roomas. ==Hinnang== Pius II-t on peetud oma ajastut iseloomustavaks isikuks. "Catholic Encyclopedia" andmetel oli ta diplomaadina Friedrichile kasulik, sest oskas kõigile jätta mulje, et on nende andunud pooldaja. Pius II peetakse üheks haritumaks paavstiks, kuid ta oli oma varasemate eluviiside tõttu ka üks suuremaid seiklejaid. Teda on peetud üheks keskaja väljapaistvamaks paavstiks. Erinevad autorid on olnud üksmeelel tema kultuursuse ja annete suhtes, kuid eriarvamusi on tekitanud tema sagedased poliitilised tööandja vahetused ja meelemuutused ning kohanemine olukordadega, millesse ta sattus. Paavstina juhindus ta kiriku huvidest, kui mitte arvestada teatavaid [[onupojapoliitika]] ilminguid. [[Richard Garnett]] kirjutab ''[[Encyclopaedia Britannica]]'' [[1885]]. aasta väljaandes: {{Tsitaat||"Kui võtta Piusi inimesena, mitte ainult ajaloolise isikuna, siis on ta kõige huvitavam kõikidest [[Peetrus|püha Peetruse]] järglastest. Tal oli eluterve, siiras, armastav loomus, mis oli otsekohene ja naiivne isegi oma kõrvalekalletes ja puudustes, mis tunduvad ikkagi piisavalt andestatavad. Teiste paavstide nõrkused on sageli olnud preestri omad ja seetõttu sõna otseses mõttes mitteinimlikud. Värskendav on üleminek seikleja ja diplomaadi, kirja- ja elumehe vigadele. Piusi iseloomu põhijoon oli tema äärmine tundlik mõjutatavus. [[Kameeleon]]i kombel võttis ta värvi ümbritsevatelt oludelt ning võis alati sõltuda sellest, mis need olud sundisid teda olema. Nii et kui tema väljavaated avardusid ja tema kohustused süvenesid, siis avardus ja süvenes ka tema iseloom; ja tema, kes ta oli astunud ellu muutliku iseloomuna, lahkus sealt eeskujuliku ülemkarjasena. Tema voorused ei olnud üksnes suured, vaid kõige silmatorkavamad olid need, mis on eriti iseloomulikud peenematele natuuridele. Ta võistles kellega tahes usinuses, elutarkuses, tarkuses ja julguses ning ühtlasi ületas enamikku inimesi maitse lihtsuses, kiindumuste püsivuses, mõnusas mänglevuses, suuremeelsuses ja halastuses. Kirikupeana oli ta võimekas ja tark ning näitas, et mõistab tingimusi, millel tema vaimuliku võimu monopol võib mõne aja püsida; ja isiklikud eesmärgid kõigutasid teda vaid pisut. Ta on eriti huvitav õpetlase- ja publitsistitüübina, kes teeb endale teed intellektuaalse jõuga, kuulutades ette aega, mil sulg on vägevam kui mõõk, ja mitte vähem tegelasena, kelles võib kõige eredamalt näha kesk- ja uusaegse vaimu kohtumist, enne kui viimane otsustavalt ülekaalu saavutab."}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Abb">{{cite web |last= Rock|first= P.M.J.|date=1907|title= Abbreviators. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01028a.htm}}</ref> <ref name="Alcala">{{cite web |last= Amadó|first= Ramón Ruiz|date=1907|title=University of Alcalá. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01271a.htm}}</ref> <ref name="Armulaud">{{cite web |last= Toner|first= Patrick|date=1908|title=Communion under Both Kinds. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04175a.htm}}</ref> <ref name="Krain">{{cite web |last= Krmpotic|first= Martin Davorin|date=1910|title= Krain. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08696a.htm}}</ref> <ref name="Diether">{{cite web |last= Ott|first= Michael|date=1910|title= Diether of Isenburg. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04789a.htm}}</ref> <ref name="Warmia">{{cite web |last= Reinhold|first=Gregor|date=1909|title=Ermland. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05522a.htm}}</ref> <ref name="Frantsisk">{{cite web |last= Robinson|first= Paschal|date=1909|title= Franciscan Order. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06217a.htm}}</ref> <ref name="Gregorius">{{cite web |last= Kelly|first=Leo|date=1910|title=Gregory of Heimburg. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07010a.htm}}</ref> <ref name="Klariss">{{cite web |last= O'Hara|first= Edwin|date=1911|title= Poor Clares. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12251b.htm}}</ref> <ref name="Orjus">{{cite web |last= Allard|first= Paul|date=1912|title=Slavery and Christianity. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14036a.htm}}</ref> <ref name="Colette">{{cite web |last= Bihl|first=Michael|date=1908|title=St. Colette. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04099b.htm}}</ref> <ref name="Ordu">{{cite web |last= Besse|first= Jean|date=1907|title= Bethlehemites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02534b.htm}}</ref> <ref name="Marino">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title=San Marino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13449a.htm}}</ref> }} ==Allikad== *''Alcuni documenti inediti intorno a Pio II e a Pio III''. Siena, 1871. *[[Friedrich Georg von Bunge]]: ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''. *[[Johannes Antonius Campanus]]: ''Vita Pii II''. [[Ludovico Antonio Muratori]], "[[Rerum italicarum scriptores]]" III. Milano, 1723: 967–992. *''[[Liber pontificalis]]''. *[[Rudolf Wolkan]]: ''Der Briefwechsel des Eneas Silvius Piccolomini''. Wien, 1909–1918. *[http://www.ub.uni-bielefeld.de/diglib/piusPapa/epistolae/ Aeneas Sylvius Piccolomini. ''Familiares epistole'', Vestfaali Johannese väljaanne, Leuven 1483.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1458-1464-_Pius_II.html Pius II dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Kurt Adel]]: ''Enea Silvio Piccolomini. Papst und Humanist''. Graz, Wien, 1962. *[[Cecilia Mary Ady]]: ''Pius II: The Humanist Pope''. London, 1913. *[[Alessandro Angelini]]: ''Pio II e le arti: la riscoperta dell'antico da Federighi a Michelangelo''. Siena, 2005. *[[Barbara Baldi]]: ''Enea Silvio Piccolomini e il De Europa: umanesimo, religione e politica''. "Archivio storico italiano" 161, 2003: 619–684. *Barbara Baldi: ''La Donazione di Costantino nel "Dialogus" di Enea Silvio Piccolomini''. G. Bonamente, "Costantino il Grande tra medioevo ed età moderna". Bologna, 2008: 159–180. *[[Wilhelm Baum]]: ''Enea Silvio Piccolomini (Papst Pius II.) und Österreich: Zum 600. Geburtstag des bedeutenden Humanisten''. "Der Schlern" 79, 10, 2005: 4–25. *[[Victor Bayer]]: ''Die Historia Friderici III. Imperatoris des Enea Silvio de Piccolomini. Eine kritische Studie zur Geschichte Kaiser Friedrichs III''. Praha, 1872. *[[Giuseppe Bernetti]]: ''Ricerche e problemi nei Commentarii di Enea Silvio Piccolomini''. "Rinascita" 2, 1939: 449–475. *Giuseppe Bernetti: ''Enea Silvio Piccolomini e la sua commedia "Chrysis"''. "Rinascita" 6, 1943: 37–65. *[[August Bernoulli]]: ''Aeneas Silvius' Fortsetzung des Liber Augustalis''. "Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde" 29, 1904: 262–265. *[[Alfred Berg]]: ''Enea Silvio de' Piccolomini (Papst Pius II.) in seiner Bedeutung als Geograph''. Halle, 1901. *[[Maria Bertola]]: ''Un nouvo codice di Pio II''. Rinascita 7, 1944: 3–16. *[[Ernst Birck]]: ''Enea Silvio de' Piccolomini als Geschichtsschreiber''. "Theologische Quartalschrift" 76, 1894: 577–597. *[[Nancy Bisaha]], [[David S. Peterson]]: ''"Discourses of power and desire": the letters of Aeneas Silvius Piccolomini (1453)''. D. S. Peterson, "Florence and beyond: culture, society and politics in Renaissance Italy". Toronto, 2008: 121–134. *[[William Boulting]]: ''Aeneas Silvius (Pius II), Orator, Man of Letters, Statesman, and Pope''. London, 1908. *[[Pierre Bourdon]]: ''L'abrogation de la pragmatique et les règles de la chancellerie de Pie II''. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire de l'Ecole française de Rome" 28, 1908: 207–224. *[[Tommaso Braccini]]: ''Pio II, l'Oriente et la crociata. Per una nuova interpretazione di due episodi storici''. "Orientalia Christiana Periodica" 74, 2008: 431–442. *[[František Brunclík]]: ''Aeneas Sylvius a sněm v Benešově roku 1451''. Beneschau, 1903. *[[Rosemarie Busse]]: ''Die autobiographischen Elemente in der Schriftstellerei des Enea Silvio Piccolomini''. Berlin, 1949. *[[Thea Buyken]]: ''Enea Silvio Piccolomini. Sein Leben und Werden bis zum Episkopat''. Bonn, Köln, 1931. *[[Giuseppe Calamari]]: ''Il confidente di Pio II. Card. Iacopo Ammannati-Piccolomini (1422–1479)''. Roma, Milano, 1932. *[[Enrico Carusi]]: ''Preventivi di spese per la spedizione contro il Turco al tempo di Pio II''. "Archivio muratoriano" 2, 16 (1915): 273–292. *[[Anna-Maria Corbo]]: ''Pio II Piccolomini : un papa humanista''. Roma, 2002. *[[Claudio Crescentini]]: ''Nymphilexis: Enea Silvio Piccolomini, l'umanesimo e la geografia: manoscritti, stampati, monete, medaglie, ceramiche''. Roma, 2005. *[[Giuseppe Cugnoni]]: ''Aeneas Silvii Piccolomini Senensis qui postea fuit Pius II. Pont. Max. Opera inedita''. "Atti della Accademia Nazionale dei Lincei" III, 8, 1883: 319–686. *[[Josef Dévay]]: ''Aeneas Sylvius' Entlehungen in der Novelle "Euryalus und Lucretia" und ihre ungarischen Bearbeitungen''. "Zeitschrift für vergleichende Literaturgeschichte" 9, 1896: 491–503. *[[Roberta Di Paola]]: ''Enea Silvio Piccolomini: arte, storia e cultura nell'Europa di Pio II''. Roma, 2006. *[[Henri Dubrulle]]: ''Bullaire de la province de Reims sous le pontificat de Pie II''. Lille, 1905. *[[Stefan Ehses]]: ''Vertrag zwischen Papst Pius II. und dem Markgrafen Ludwig von Mantua für die Dauer des Fürstenkonventes zu Manuta 1459''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 14, 1900: 377–383. *[[Arnold Esch]]: ''Landschaften der Frührenaissance. Auf Ausflug mit Pius II''. München, 2008. *[[Rigomera Eysser]]: ''Papst Pius II. und der Kreuzzug gegen die Türken''. Constantin Marinecu, "Mélanges d'histoire générale". Cluj, 1938. *[[Fabio Forner]]: ''Enea Silvio Piccolomini e la congiura contro Ulrich von Cilli''. F. Forner, "Margarita amicorum: studi di cultura europea per Agostino Sottili". Milano, 2005: 351–376. *[[Arsenio Frugoni]]: ''Enea Silvio Piccolomini e l'avventura senese di Gaspare Schlick''. "Rinascita" 4, 1941: 229–249. *[[Franz Fuchs]]: ''Enea Silvio Piccolomini nördlich der Alpen''. Wiesbaden, 2008. *[[Thomas A. Fudge]]: ''Seduced by the Theologians: Aeneas Sylvius and the Hussite Heretics''. Ian Hunter, "Heresy in transition: transforming ideas of heresy in medieval and early modern Europe". Aldershot, 2005: 89–102. *[[Luigi Fumi]]: ''Pio II (Enea Silvio Piccolomini) e la pace di Orvieto. Narrazione storica''. L. Fumi, "Nuptialia. raccolta postuma di studi per nozze (1869–1907)". Roma, 2005: 443–472. *P. Galliker: ''Äneas Sylvius Traktat über die Erziehung der Kinder gerichtet an Ladislaus, König von Ungarn und Böhmen''. Freiburg, 1889. *[[Marco Gallo]]: ''La metanoia di Enea Silvio Piccolomini''. M. Gallo, "Studi di storia dell'arte, iconografia e iconologia: la biblioteca del curioso". Roma, 2007: 127–134. *[[Heinrich Gottfried Gengler]]: ''Über Aeneas Sylvius in seiner Bedeutung für die deutsche Rechtsgeschichte''. Junge, Erlangen, 1860. *[[Hans Albrecht Genzsch]]: ''Die Anlage der ältesten Sammlung von Briefen Enea Silvio Piccolominis''. "Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung" 46, 1932: 372–464. *[[Giuseppe Giorgianni]]: ''Pio II, la città, le arti: la rifondazione umanistica dell'architettura e del paesaggio''. Siena, 2006. *[[Florence Alden Gragg]]: ''Memoirs of a Renaissance Pope: the commentaries of Pius II''. 1959. *[[Luigi Guerrini]]: ''Umanesimo e geografia in Enea Silvio Piccolomini''. Claudio Crescentini: "Nymphilexis: Enea Silvio Piccolomini, l'umanesimo e la geografia: manoscritti, stampati, monete, medaglie, ceramiche". Roma, 2005: 229–248. *Luigi Guerrini: ''Un pellegrinaggio secolare: due studi su Enea Silvio Piccolomini''. Roma, 2007. *[[Emil Göller]]: ''Gesuche des Markgrafen Karl I. von Baden an Pius II. während seines Aufenthaltes auf dem Kongreß zu Mantua (1459)''. "Freiburger Diözesanarchiv" 60, 1932: 239–251. *[[Hermann Josef Hallauer]]: ''Der Pentalogus des Aeneas Silvius Piccolomini''. Köln, 1951. *[[Johannes Haller]]: ''Rede des Enea Silvio Piccolomini vor dem Concil zu Basel''. "Quellen und Forschungen aus italienischen Archiven und Bibliotheken" 3, 1900: 82–102. *[[Kasimir Hayn]]: ''Aus den Annatenregistern der Päpste Eugen IV., Pius II., Paul II. und Sixtus IV. (1431–1447, 1458–1484)''. "Annalen des Historischen Vereins für den Niederrhein" 61, 1895: 129–186. *[[Otto von Heinemann]]: ''Aeneas Sylvius als Prediger eines allgemeinen Kreuzzuges gegen die Türken''. Bernburg, 1855. *[[Johannes Helmrath]]: ''Enea Silvio Piccolomini (Pius II.) – ein Humanist als Vater des Europagedankens?'' R. Hohls, "Europa und die Europäer: Quellen und Essays zur modernen europäischen Geschichte; Festschrift für Hartmut Kaelble zum 65. Geburtstag. Stuttgart, 2005: 361–369. *Johannes Helmrath: ''Enea Silvio, Plinius und die "inventores rerum". "De diversarum scienciarum arciumque origine" in der Nürnberger Handschrift Cent VI App. 14 – (k)ein unbekannter Traktat Pius II''. F. Fuchs, "Osmanische Expansion und europäischer Humanismus". Wiesbaden, 2005: 97–108. *[[Ludwig Heinrich Heydenreich]]: ''Pius II. als Bauherr von Pienza''. "Zeitschrift für Kunstgeschichte" 6, 1937: 105–146. *[[Else Hocks]]: ''Pius II und der Halbmond''. Freiburg, Herder, 1941. *[[Hugo Holstein]]: ''Die Begrüfsungsrede des Papstes Pius II. bei der Ankunft des Hauptes des h. Andreas in Rom am 12. April 1462''. "Zeitschrift für vergleichende Literaturgeschichte" 2, 1889: 364. *[[Georg Hofmann]]: ''Papst Pius II. und die Kircheneinheit des Ostens''. "Orientalia christiana periodica" 12, 1946: 217–237. *[[Konrad Häbler]]: ''Die Drucke der Briefsammlungen des Aeneas Silvius''. "Gutenberg-Jahrbuch" 14, 1939: 138–152. *[[Simona Iaria]]: ''Enea Silvio Piccolomini und Pius II.: Ein Vergleich unter der Perspektive des Konziliarismus mit einem Ausblick auf die Reformation''. J. Dendorfer, C. Märtl, "Nach dem Basler Konzil: die Neuordnung der Kirche zwischen Konziliarismus und monarchischem Papat (ca. 1450 – 1475)". Berlin, 2008: 97–120. *[[Gerhard Kallen]]: ''Aeneas Silvius Piccolomini als Publizist in der Epistola de ortu et auctoritate Imperii Romani''. Köln, 1939. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[George William Kitchin]]: ''The life of Pope Pius II: as illustrated by Pinturicchio's frescoes''. London, 1913. *[[Hans Kramer]]: ''Untersuchungen zur "Österreichischen Geschichte" des Aeneas Silvius''. "Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung" 45, 1931: 23–69. *Hans Kramer: ''Untersuchungen über die "Commentarii" des Papstes Pius II''. "Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung" 48, 1934: 58–92. *[[Christopher B. Krebs]]: ''Negotiatio Germaniae. Tacitus' Germania und Enea Silvio Piccolomini, Giannantonio Campano, Conrad Celtis und Heinrich Bebel''. Vandenhoeck & Ruprecht, Göttingen 2005 ISBN 3-525-25257-9. *[[Philipp Krejs]]: ''Aeneas Silvius Piccolomini am Hofe Friedrichs III. und die Anfänge des österreichischen Humanismus''. Wien, 1937. *[[Willibrord Lampen]]: ''Aeneas Sylvius Piccolomini (Pius II) over den brand te Dordrecht (1457)''. "Bijdragen voor de geschiedenis van het bisdom van Haarlem" 44, 1926: 158–160. *[[Georges Lesages]]: ''La titulature des envoyés pontificaux sous Pie II (1458–1464)''. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire de l'Ecole française de Rome" 58, 1941–1946: 206–247. *[[Patrizia Anna Licini]]: ''European and Ottoman Landmarks from a Portolan Chart at the Time of Enea Silvio Piccolomini''. I. Baumgärtner, H. Kugler, "Europa im Weltbild des Mittelalters: kartographische Konzepte". Berlin, 2008: 191–218. *[[Dietrich Lohrmann]], [[Harald Kühn]]: ''Aeneas Silvius Piccolomini und der Reichtum Deutschlands am Ende des Mittelalters''. "Geschichte in Wissenschaft und Unterricht" 48, 1997: 384–398. *[[Christian Lucius]]: ''Pius II. und Ludwig XI. von Frankreich 1461–1462''. Heidelberg, 1913. *[[Giovanni Battista Mannucci]]: ''Il palazzo di Pio II ed i suoi restauri''. "Rassegna d'arte senese" 7, 1911. *Giovanni Battista Mannucci: ''Ricordi storici di Enea Silvio Piccolomini (Pio II)''. Firenze, 1916. *Giovanni Battista Mannucci: ''Il vero ritratto di Pio II''. "Bullettino senese di storia patria" 30, 1923: 236–239. *Giovanni Battista Mannucci: ''Il piviale di Pio II nel museo della cattedrale di Pienza''. Siena, 1925. *[[Hermann Markgraf]]: ''Über das Verhältnis des Königs Georg von Böhmen zu Papst Pius II''. 1458–1462. Breslau, 1867. *Hermann Markgraf: ''Das Verhältnis des Königs Georgs von Böhmen zu Papst Pius II. 1462–1464''. "Jahresbericht der Schlesischen Gesellschaft für vaterländische Kultur" 46, 1868: 213; "Forschungen zur deutschen Geschichte" 9, 1869: 217–258. *[[Andreea Mârza]]: ''Enea Silvio Piccolomini în biblioteci transilvane. Studiu de caz: Epistolae familiares, 1496, de la Biblioteca Centrala Universitara "Lucian Blaga" din Cluj-Napoca''. "Apulum" 42, 2005: 247–255. *Andreea Mârza: ''Imaginea regelui Ladislau al V-lea în Epistolae-le Familiares ale lui Enea Silvio Piccolomini''. "Apulum" 43, 2 (2006): 87–98. *[[Zweder von Martels]], [[Arie Johan Vanderjagt]]: ''Pius II, "el più expeditivo pontifice": selected studies on Aeneas Silvius''. Boston, 2003. *Zweder von Martels: ''The Fruit of Love. Aeneas Silvius Piccolomini about his Illegitimate Child''. Z. Martels, "Pius II, "el piu expeditivo pontefice". Selected studies on Aeneas Silvius Piccolomini (1405–1464)". Boston, 2003: 87–106. *Zweder von Martels: ''Aeneas Silvius Piccolomini und die zweifaltige Lust: Die hedonistischen Linien in seinem Leben und die Auswirkungen des Älterwerdens auf seine Sicht vom Paradies''. "Neulateinisches Jahrbuch" 8, 2006: 177–199. *[[Carolin Mauz]]: ''Das Bild der Leonora von Portugal in der "Historia austrialis" des Aeneas Sylvius de Piccolomini''. J. Sarnowsky, "Bilder – Wahrnehmungen – Vorstellungen: Neue Forschungen zur Historiographie des hohen und späten Mittelalters". Göttingen, 2007. *[[Narciso Mengozzi]]: ''Il Pontefice Pio II e l'aragonese Ferdinando I re di Napoli''. Siena, 1913. *[[Alfred Meusel]]: ''Die Quellen des "libellus de ortu et auctoritate Imperii Romani" des Enea Silvio de Piccolomini (Pius II.)''. Breslau, 1905. *[[Jürgen Miethke]]: ''Reform des Hauptes im Schatten des Türkenkreuzzugs. Die Vorschläge eines Domenico de' Domenichi und Nikolaus von Kues an Pius II. (1459)''. J. Dendorfer, C. Märtl, "Nach dem Basler Konzil: die Neuordnung der Kirche zwischen Konziliarismus und monarchischem Papat (ca. 1450 – 1475)". Berlin, 2008: 121–139. *R. J. Mitchell: ''The Laurels and the Tiara. Pope Pius II, 1458–1464''. New. York: Doubleday & Co., Inc., 1963. *[[Wilhelm Molsdorf]]: ''Eine Botschaft des Mainzer Erzbischofs Diether von Isenburg an Papst Pius II. vom Jahre 1462''. "Zentralblatt für Bibliothekswesen" 9, 1892: 504–508. *[[Claudia Märtl]]: ''Wie schreibt ein Papst Geschichte?: Zum Umgang mit den Vorlagen in den "Commentarii" Pius II''. R. Schieffer, J. Wenta, "Die Hofgeschichtsschreibung im mittelalterlichen Europa: Projekte und Forschungsprobleme". Torún, 2006: 233–251. *Claudia Märtl: ''Epigraphisches zu Papst Pius II. (Enea Silvio Piccolomini, 1405/58-1464)''. F.-A. Bornschlegel, "De litteris, manuscriptis, inscriptionibus ... Festschrift zum 65. Geburtstag von Walter Koch". Wien, 2007: 329–352. *Claudia Märtl: ''Pius II. (1458–1464). Offensive und defensive Strategien seiner Selbstdarstellung als Papst''. M. Matheus, L. Klinkhammer, "Eigenbild im Konflikt. Krisensituationen des Papsttums zwischen Gregor VII. und Benedikt XV". Darmstadt, 2009: 63–87. *[[Bernhard Neidiger]]: ''Papst Pius II. und die Klosterreform in Deutschland. Eine Problemskizze''. S. Haarländer, "Vita Religiosa im Mittelalter. Festschrift für Kaspar Elm zum 70. Geburtstag". Berlin, 1999: 629–652. *[[Max Niedermann]]: ''Deux éditions récentes de la comédie 'Chrysis' d'Enea Silvio Piccolomini''. "Humanitas (Coimbra)" 2, 1948–1949: 93–115. *[[Emily O'Brien]]: ''Aeneas Silvius Piccolomini's Chrysis: Prurient Pastime – or Something More?'' "Modern language notes" 124, 2009: 111–136. *[[Gioacchino Paparelli]]: ''La germania di Enea Silvio Piccolomini''. "Italica. Journal of the American Association of Teachers of Italian" 25, 1948: 202–216. *Gioacchino Paparelli: ''Enea Silvio Piccolomini (Pio II)''. Bari, 1950. *[[Emil Pauls]]: ''Zwei Bullen Pius II. für die Kölner Klöster''. "Annalen des Historischen Vereins für den Niederrhein" 63, 1896: 197–203. *[[Giovanni Battista Picotti]]: ''La pubblicazione e i primi efetti della "Execrabilis" di Pio II''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 37, 1914: 5–56. *Giovanni Battista Picotti: ''Sopra alcuni frammenti inediti de' Commentarii di Pio II''. "Miscellanea di studi storici in onore di Giovanni Sforza". Lucca, 1920: 93–111. *[[Donato Pirovano]]: ''L'arte allusiva di Enea Silvio Piccolomini: per una lettura dell' "Historia de duobus amantibus"''. "Rivista di letteratura italiana" 24, 2006: 11–22. *[[José Maria Pou y Martí]]: ''Relacions del papa Pius II amb Joan II d'Aragó i els Catalans''. "Homenatge a Antoni Rubió i Lluch". Barcelona, 1936. *[[Eduard Preiswerk]]: ''Die zweite Beschreibung Basels von Enea Silvio''. "Basler Zeitschrift für Geschichte und Altertumskunde" 4, 1905: 1–17. *[[Hans Prutz]]: ''Pius II. Rüstungen zum Türkenkrieg und die Societas Jesu des Flandrers Gerhard des Champs 1459–66''. München, 1912. *[[Pius XI|Achille Ratti]]: ''Quarantadue lettere originali di Pio II relative alla guerra per la successione nel Reame di Napoli (1460–1463)''. "Archivio storico lombardo" 30, 1903: 263–293. *[[Adolph Friedrich Riedel]]: ''Zur Beurteilung des Aeneas Silvius als Geschichtsschreiber nach seinen Berichten über den Markgrafen Albrecht von Brandenburg''. "Monatsberichte der preußischen Akademie der Wissenschaften zu Berlin" 1867: 549–571. *[[Odilo Ringholz]]: ''Abt Gerold von Einsiedeln und Papst Pius II''. "Mitteilungen des Historischen Vereins des Kantons Schwyz" 14, 1904: 195–197. *[[John Gordon Rowe]]: ''The Tragedy of Aeneas Sylvius Piccolomini (Pope Pius II): An Interpretation''. "Church History" 30, 1961: 288–313. *[[Heinrich Volbert Sauerland]]: ''Rede des burgundischen Gesandten und Bischofs von Tournay Wilhelm Filastre in Sachen eines Kreuzzugs gegen die Türken, gehalten zu Rom am 8. October 1463 im öffentlichen Consistorium vor Papst Pius II''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 5, 1891: 352–362. *[[Joseph Schlecht]]: ''Pius II. und Peter von Schaumberg''. "Jahrbuch des Historischen Vereins Dillingen an der Donau" 7, 1894: 40–55. *[[Adolf Schmidt]]: ''Enea Silvio Piccolomini: Deutschland. Der Brieftraktat an Martin Meyer''. Köln, Graz, 1962. *[[Walter Schürmeyer]]: ''Das Kardinalskollegium unter Pius II''. Berlin, 1914. *A. Silvestri: ''Gli ultimi anni di Pio II''. Tivoli, 1941. *[[Manlio Sodi]], [[Arianna Antoniutti]]: ''Enea Silvio Piccolomini. Pius Secundus Poeta Laureatus Pontifex Maximus''. Libreria Editrice Vaticana, Città del Vaticano, 2007 ISBN 978-88-209-7936-2 *[[Giovanni Soranzo]]: ''Pio II e la politica italiana nella lotta contro i Malatesti (1457–1463)''. Padova, 1911. *[[Max Straganz]]: ''Eine Bulle Pius II. (1461) für den Konvent der Minderbrüder zu La Rochelle über die Verehrung des hl. Blutes daselbst''. "Historisches Jahrbuch" 23, 1902: 305–307. *[[Günter Stölzl]]: ''Ich war Pius II.: Memoiren eines Renaissancepapstes''. Augsburg, 2008. *[[Juliusz Zarębski]]: ''Stosunki Eneasza Sylwiusza z Polską i Polakami''. Kraków, 1939. *[[Baccio Ziliotto]]: ''Per il quinto centenario della nascita di Enea Silvio Piccolomini''. "Archeografo Triestino" 3, 1906: 214–216. *[[Luisa Rotondi Secchi Tarugi]]: ''Pio II umanista europeo''. Firenze, 2007. *[[Maria Antonietta Terzoli]]: ''Enea Silvio Piccolomini. Uomo di lettere e mediatore di culture. Gelehrter und Vermittler der Kulturen''. Schwabe Verlag, Basel, 2006 ISBN 978-3-7965-2258-1 *[[Luigi Totaro]]: ''Il Pio Enea. Un papa umanista''. "Anima e paura." Macerata, 1998: 355–366. *[[Gilbert Tournoy]]: ''La storiografia greca nell'Umanesimo: Arriano, Pier Paolo Vergerio e Enea Silvio Piccolomini. Humanistica Lovaniensia''. "Journal of Neo-Latin Studies" 55, 2006: 1–8. *[[Marga van Treek]]: ''Die Reichsidee bei Engelbert von Admont und bei Aeneas Silvius unter Beschränkung auf die beiden Traktae De ortu''. Köln, 1946. *[[Andreas Tönnesmann]]: ''Enea Silvio und die Architektur''. M.-A. Terzoli, "Enea Silvio Piccolomini. Uomo di lettere e mediatore di culture Basel", 2006: 313–340. *Andreas Tönnesmann: ''Enea Silvio und der Berg''. H. Hubach, "Reibungspunkte: Ordnung und Umbruch in Architektur und Kunst ; Festschrift für Hubertus Günther". Petersberg, 2008. *[[Marta Vaculínová]]: ''The Incorrect Attribution of Aenea Silvio's Poem "De passione Christi" to Bohuslaus of Lobkowicz and Hassenstein and Some Notes on Datation of His Printed Works''. "Listy filologické" 128, 2005: 35–46. *[[Konstantin Vogas]]: ''Die Stadt als Bühne und Buch. Zur Selbstinszenierung Pius’ II. in der Architektur Pienzas''. Berlin: Avinus, ISBN 978-3-930064-58-8 *[[Georg Voigt]]: ''Enea Silvio de' Piccolomini, als Papst Pius II., und sein Zeitalter''. Berlin 1856–1863. *Georg Voigt: ''Die Briefe des Aeneas Sylvius vor seiner Erhebung auf den päpstlichen Stuhl, chronologisch geordnete und durch Einfügung von 46 bisher ungedruckten vermehrt, als Vorarbeit zu einer künftigen Ausgabe dieser Briefe''. "Archiv für österreichische Geschichte" 16, 1856: 321–424. *[[Benedikt Konrad Vollmann]]: ''Enea Silvio Piccolominis "Historia Austrialis". Anmerkungen zu einer neuen Studie über die Fassungen des Werks''. "Beiträge zur Geschichte der deutschen Sprache und Literatur" 127, 2005: 240–246. *[[Martin Wagendorfer]]: ''Die Editionsgeschichte der "Historia Austrialis" der Eneas Silvius Piccolomini.'' "Deutsche Archiv für Erforschung des Mittelalters" 64, 2008: 597–601. *[[Helmut G. Walther]]: ''Ekklesiologische Argumentationen der Papstbullen von Pius II. bis Sixtus IV''. J. Dendorfer, C. Märtl, "Nach dem Basler Konzil: die Neuordnung der Kirche zwischen Konziliarismus und monarchischem Papat (ca. 1450 – 1475)". Berlin, 2008: 307–330. *[[Benjamin Weber]]: ''Conversion, croisade et oecuménisme à la fin du Moyen-age. Encore sur la lettre de Pie II à Mehmed II''. "Crusades" 7, 2008: 181–197. *[[Paul Weinig]]: ''Aeneas Silvius Piccolomini in Deutschland. Beobachtungen zur Überlieferung der lateinischen Handschriften''. "Pirckheimer-Jahrbuch" 11, 1996: 71–82. *[[Anton Weiss]]: ''Aeneas Silvius Piccolomini als Papst Pius II''. Graz, 1897. *[[Arnold von Weyhe-Eimke]]: ''Das Haus der Piccolomini aus den vom Papste Pius II. adoptirten Familien Todeschini und Pieri auf der Herrschaft Nachod in Böhmen''. "Jahrbuch der heraldischen Gesellschaft Adler in Wien" 11, 1884: 97–107. *[[Berthe Widmer]]: ''Enea Silvio Piccolomini. Papst Pius II.'' Basel/Stuttgart, 1960. *[[George L. Williams]]: ''Papal Genealogy: The Families And Descendants Of The Popes.'' 2004. *[[Rudolf Wolkan]]: ''Die Briefe des Eneas Silvius vor seiner Erhebung auf den päpstlichen Stuhl. Reisebericht''. "Archiv für österreichische Geschichte" 93, 1905: 351–369. *Rudolf Wolkan: ''Eine ungedruckte Rede des Eneas Silvius Piccolomini''. "Mitteilungen des Instituts für Österreichische Geschichtsforschung" 34, 1913: 522–525. == Välislingid == {{Commons|Pius II}} *[https://www.newadvent.org/cathen/12126c.htm Artikkel Pius II kohta] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1456-ii.htm#Piccolomini Pius II elulugu] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xv.htm#1458 1458. aasta konklaav] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xv.htm#PiusII Pius II määratud kardinalid] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Calixtus III]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1458]]–[[1464]] |järgnev = [[Paulus II]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1405]] [[Kategooria:Surnud 1464]] rkrupszd43tlpyqjvl6hygew5t85yp4 0 32022 7147883 7121226 2026-05-06T15:32:50Z ~2026-27451-30 228780 7147883 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|375px|Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940]] [[Pilt:Tajny protokoł 23.08.jpg|pisi|375px|Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon)]] '''Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel'''<ref> Lepingu pealkiri on [[vene keel]]es Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом ja [[saksa keel]]es ''Nichtangriffsvertrag zwischen Deutschland und der Union der Sozialistischen Sowjetrepubliken''</ref> ehk '''Molotovi-Ribbentropi pakt''' oli [[23. august]]il [[1939]] sõlmitud leping [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel, millega reguleeriti omavahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati Euroopa nende kahe suurriigi mõjupiirkondadeks. Lepingule kirjutasid [[Moskva]]s alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister [[Joachim von Ribbentrop]].<ref name="faatum_389-390" /> Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, milles [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates jaotati mitmete Euroopa riikide, sh [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] territooriumid NSV Liidu ja Saksamaa vahel huvipiirkondadeks. Hiljem sõlmitud teise salaprotokolliga muudeti [[II Rzeczpospolita|Poola]] ja Leedu esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist ([[Vilniuse piirkond]]), mille eest NSV Liit kohustus Saksamaale tasuma. See [[mittekallaletungileping]] oli jõus kuni [[Operatsioon Barbarossa|Operatsioonini Barbarossa]] [[22. juuni]]l [[1941]], mil algas Saksamaa sõjaline sissetung NSV Liitu. == Eelloost ja taustast == 1930. aastate teiseks pooleks kerkisid Euroopas esile kaks totalitaarset režiimi (miks "1930 aastate teiseks pooleks?" kui Nõukogude Venemaal kuulutati välja TÖÖLISKLASSI DIKTATUUR juba 1917 a), mis mõlemad soovisid kontinendil oma võimupiire laiendada: Natsionaalsotsialistlik Saksamaa (Saksamaa soovis VALLUTDA maid) ja kommunistlik Nõukogude Liit (pole ühtegi dokumenti, mis tõestaks, et N Liit tahtis laiendada OMA võimu piire). Saksamaa suutiski liita endaga 1938. ja 1939. aastal [[Austria]] ning osa [[Tšehhi|Tšehhimaa]]st. Stalin polnud seni suutnud otsustavalt kaasa lüüa rahvusvahelises poliitikas, kuigi aastaid varem juurutatud kommunistliku maailmarevolutsiooni plaan ootas elluviimist. 1939. aasta kevadel määrati NSV Liidu uueks välisasjade rahvakomissariks senise [[Maksim Litvinov]]i (rahvuselt juut) asemel Vjatšeslav Molotov. See võimaldas ühtlasi paremaid eeldusi suhtlemiseks juudivaenuliku Saksamaaga. 1939. aasta suveks oli Euroopas peatähelepanu all Poolal, kellele Saksamaa oli esitanud territoriaalseid nõudmisi. Suurbritannia ja Prantsusmaa garanteerisid abistamislepingute kaudu mitmete Euroopa väiksemate riikide iseseisvust. Nende antud garantii Poolale hoidis Saksamaad tagasi, kuna Hitler polnud veel valmis sõjaks kahel rindel. Alates 1939. aasta kevadest pidas NSV Liit läbirääkimisi ühelt poolt avalikult Suurbritannia ja Prantsusmaaga, teisalt aga suve lõpust ka salaja Saksamaaga, kombates võimalusi, millise osapoolega oleks võimalik sõlmida endale kasulikum kokkulepe. NSV Liidu võimalik liitumine lääneriikide Poola garantiiga võinuks Hitleri edasised vallutused ehk isegi peatada, kuid sellise garantii vastu oli kategooriliselt Poola ise. Poola kartis õigustatult, et sõtta sattudes ei lahkuks neile appi tulev Punaarmee enam ja järgneks paratamatu sovetiseerimine. Garantiide vastu olid muuhulgas ka Balti riigid, kes kartsid, et üle nende pea sõlmitakse soovimatuid kokkuleppeid. Stalini eesmärk oli võita suvel maksimaalselt aega enne enda riigi sõtta astumist ning saavutada toetatavalt osapoolelt võimalikud kasulikud tingimused.<ref>https://www.err.ee/973187/meelis-maripuu-eesti-molotovi-ribbentropi-pakti-ja-suurriikide-poliitika-kammitsas</ref> ==Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel== Nõukogude Liidu diktaatori [[Jossif Stalin]]i eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud [[Euroopa]]t [[natsionaalsotsialism]]ist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks talle võimaldanud [[maailmarevolutsioon]]i hõlpsa teokstegemise. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada [[puhverriik|puhverriikide]] tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude Liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.<ref name="5G8sT" /> Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalin lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita, mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõda võib pea peale pöörata igasugused lepped."<ref name="OK61m" /> Kuid veelgi paremini näitavad Punaarmee ja Stalini seisukohti kõrgemate ohvitseride väljaütlemised. [[Kindralleitnant]] S. Krivošein, kes oli [[Punaarmee]] 25. soomuskorpuse komandör ja juhatas koos kindral [[Heinz Guderian|H. Guderian]]iga Nõukogude-Saksa ühisparaadi [[Brest (Valgevene)|Brestis]] Poola jagamise puhul, ütles: "...Me sõlmisime sakslastega lepingu, kuid see ei tähenda meile midagi... Nüüd on parim aeg maailma probleemide lõplikuks ja konstruktiivseks lahendamiseks..."<ref name="D9QnI" /><ref name="LukpE" /> ==Saksamaa eesmärgid lepingu sõlmimisel== {{Pooleli|aasta=2024|kuu=august}} Analüüsides I Maailmasõda, kirjutab Hittlesr oma teoses "Minu võitlus" "Võtnud vastu otsuse muretseda uusi maid Euroopas, võisime me üldiselt ja tervikuna saada neid ainult Venemaa arvel. Sellisel juhul oleksime me pidanud, sidunud jalga sõjasaapad, liikuma mööda seda teed, mida mööda kunagi läksid meie ordude rüütlid. Saksa mõõk peab võitma maad saksa adrale ja tagama sellega Saksa rahvusele igapäevase leiva." Teades, et käivad läbirääkimised N Liidu , Prantsusmaa ja Inglimaa valitsuse vahel, otsustab HItler need läbirääkimised nurjata, Selleks teatdustab ta Inglismaa ja Prantsusmaa valitsustn et tema eesmärgiks on rünnata N Liitu. Selleks kutsub ta enda juurde Rahvuste liiga komissari Danzigis. Carl Jacob Burckhardt, Rahvaste liiga komissar Danzigis. Tema ülesandeks oli jälgida Danzigi vaba linna staatuse järgimist. Hiljem ta kirjutab oma memuaarides, et 10 augustil 1939, helistas kohalike natsionaal-sotsialistide liider Albert Maria Forster. ja ütles: „Füürer soovib teid näha homme, kell 4 päeval enda juures Berghofis.” „ See pole võimalik! Minu ametikoht ... . Ja kuidas ma, pealegi jõuan sinna nii lühikese ajaga? „ Kõige eest on hoolitsetud. Füürer saadab oma lennuki. Täna, keskööl, piiratakse lennuväli. Teie ärasõidust ei saa teada mitte keegi.” Burckhardt teatas sellest kutsest Londonisse. Välisminister Halifax palus rääkida Hitleriga, et saada teada tema lähematest plaanidest. Määratud ajaks jõudis Burckhardt Obersalzbergi, kus teda ootas auto, mis viis ta Berghofi. Hitleri residentsi. Kohe, vestluse algul, kargas Hitler Poola kallale: „Poola ähvardab Danzigit! Poola ajalehed ütlevad, et see on keel, milles peab minuga rääkima! Kui tekib jälle väiksemgi intsident, ma purustan poolakad ilma hoiatamatta nii, et tast ei jää jälgegi!” „Aga see tähendab ju üldist sõda!”: ütles Burckhardt. „ Olgu nii! Kui mulle on määratud sõdida, eelistan ma sõdida täna kui ma olen 50 aastane, aga mitte kui ma olen 60 aastane. Milles on küsimus? Ainult selles, et Saksamaa vajab teravilja ja metsa. Vilja saamiseks on mul vaja territooriumi idas, puidu saamiseks — kolooniat. Kõik ülejäänu on tühi asi. Ma ei nõua Läänelt mitte midagi ei praegu ega ka tulevikus. Nüüd ja igavesti — mitte midagi! Kõik mida mulle külge poogitakse on väljamõeldis! Aga mulle on vaja vabad käed idas. Kordan veel kord — küsimus on ainult viljas ja puidus. Lõpuks ütles füürer: „Kõik ette võetav on suunatud Venemaa vastu. Ma vajan Ukrainat, et meid ei saaks näljutada, nagu eelmises sõjas.” Ta kordas seda mõtet mitu korda. ==Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks== 1939. aasta 15 augustil saadeti Saksamaa juhtkonna poolt Saksamaa [[suursaadik]]u [[Friedrich Werner von der Schulenburg|von Schulenbergi]] kaudu N Liidu välisministeer Molotovile ettepanek küsimuste arutamiseks, teatades Ribbentropi valmisolekust tulle Moskvasse. 17 augustil tegi Saksamaa ettepaneku mittekallaletungi lepingu sõlmimiseka.19 augustil nõustus N Liit ettepanekuga ja Ribbentropi vastuvõtuga. Pärast seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna [[Stalin]] oli selle kuupäevaga nõus.<ref name="YNikS" /> Nõukogude pool katkestas läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga 21. augustil 1939. ==Lepingu allakirjutamine Moskvas== [[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin]] Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop maandus lennukiga Moskvas 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe [[Moskva Kreml|Kreml]]isse. Kohtumine kestis kolm tundi. Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, "millest me midagi kusagil ei avalda". Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin mõjusfääride jagamist. Nagu Ribbentrop hiljem selgitas, andnud Stalin mõista, et kui ta ei saa poolt Poolat, Eestit ja Lätit koos [[Liepāja]] sadamaga, siis võib (Ribbentrop) kohe tagasi sõita. Hitlerile kooskõlastamiseks saadetud telegrammis oli juttu veel peale Liepāja ka [[Ventspils]]ist.<ref name="Pronin" /> Samal hilisõhtul kirjutati alla leping koos lisaprotokolliga. Kohtumine jätkus banketiga Molotovi kabinetis, kus läbirääkimised olid toimunud.<ref name="HRvpi" />. Mõnedel andmetel kandis leping küll 23. augusti kuupäeva, kuid selle allkirjastamine toimus tegelikult peale südaööd ehk 24. augustil 1939.<ref name="Mertelsmann 2009"/> ==Lepingu tagajärjed== === Maailmasõja algus === Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas [[1. september|1. septembril]] [[1939]] [[Teine maailmasõda]], kuigi sellel ajal seda veel mujal peale Moskva nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda [[Saksamaa-Poola sõda|Saksamaa-Poola sõjaks]]. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama [[Poola Teises maailmasõjas|Poola]]t ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis<ref name="7reJq" />. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril, nagu ta vastavalt lepingule tegema pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutasid Saksamaale sõja [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]. Kuid millegipärast ei kuulutanud nad sõda Nõukogude Liidule pärast seda, kui viimane oli rünnanud Poolat [[17. september|17. septembril]] 1939. === Järgnenud sündmused === *[[II Rzeczpospolita|Poola]] jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile. *[[28. september|28. septembril]] sõlmiti [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise pakt]], millega lasti Eestisse umbes 25 000 punaväelast. Samasugune pakt sõlmiti NSV Liidu ja [[Läti]] vahel [[5. oktoober|5. oktoobril]] ning NSV Liidu ja [[Leedu]] vahel [[10. oktoober|10. oktoobril]]. *[[30. november|30. novembril]] ründas NSV Liit [[Soome]]t. Algas Soome [[Talvesõda]]; NSV Liit heideti kui agressor [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]] välja. NSV Liidul ei õnnestunud Soomet vallutada. *[[15. juuni]]l [[1940]] okupeeris NSV Liidu [[Punaarmee]] Leedu, [[17. juuni]]l ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus NSV Liidu korraldatud riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. *[[28. juuni]]l 1940 okupeeris [[Punaarmee]] [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigi]] [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Need alad liideti NSV Liiduga ja moodustati [[Moldaavia NSV]]. [[Hertsa]] piirkond Rumeeniast liideti [[Ukraina NSV]] [[Tšernivtsi oblast]]iga. *[[3. august]]il 1940 annekteeris NSV Liit Leedu, [[5. august]]il Läti ja [[6. august]]il Eesti. ==Sõprus- ja piirileping== [[File:Mapa 2 paktu Ribbentrop-Mołotow.gif|pisi|Piirilepingu kaart]] {{vaata|Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping}} ==Lepingu tühistamine== === Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus === 22. juunil 1941, seoses Saksamaa kallaletungiga NSV Liidule, oli Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega oma kehtivuse kaotanud. Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus määrati mitte ainult Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid enamjaolt selle tagajärgede tõdemisega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Suurbritannia]] poolt ja NSV Liidu tegeliku vallutuse ''[[de facto]]'' tunnustamisega, mis vormistati kokkulepetega [[Jalta konverents|Jalta]] ja [[Potsdami konverents]]idel [[1945]]. aastal, millega suurriigid kinnitasid hetkeolukorra püsivana järgmisteks aastateks. === Lepingu avalikustamine ja tühistamine === [[23. august]]il [[1979]] avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ([[Balti apell]]i) [[ÜRO]] peasekretärile ning [[NSVL|NSV Liidu]], [[Saksamaa LV]], [[Saksa DV]] ja [[Atlandi harta]]le alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks allakirjutamise hetkest peale ning taastada Balti riikide iseseisvus. [[23. august]]il [[1987]] toimus [[MRP-AEG]] korraldatud [[Hirvepargi miiting|Hirvepargi meeleavaldus]] [[Tallinn]]as, kus nõuti avalikult pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede likvideerimist. [[23. august]]il [[1989]] moodustati ligi 2 miljonist inimesest koosnev inimkett ([[Balti kett]]) [[Tallinn]]–[[Riia]]–[[Vilnius]]. Selle meeleavaldusega juhiti taas tähelepanu vajadusele pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida. [[24. detsember|24. detsembril]] 1989 tunnistas [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]] pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/hitleri-ja-stalini-salasobingu-kaja-81-aastat-molotovi-ribbentropi-paktist|pealkiri=Hitleri ja Stalini salasobingu kaja. 81 aastat Molotovi-Ribbentropi paktist|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=24.11.2020}}</ref> ==Tekstid== ===Mittekallaletungilepingu tekst=== {{Tsitaat| [[NSVL|NSV Liidu]] Valitsus ja [[Saksamaa|Saksa]] Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSV Liidu ja Saksamaa vahel [[1926]]. aasta aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele: 1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega. 2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki. 3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. 4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud teise poole vastu. 5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel. 6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus automaatselt järgmise viie aasta võrra. 7. Käesolev leping kuulub [[ratifitseerimine|ratifitseerimisele]] võimalikult lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab aset [[Berliin]]is. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise hetkest. Koostatud kahes originaaleksemplaris, [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]es. NSV Liidu Valitsuse volitusel: [[Vjatšeslav Molotov]]<br> Saksa Valitsuse nimel: [[Joachim von Ribbentrop]]<br> [[23. august]]il [[1939]] [[Moskva]]s.}} ===Salajase lisaprotokolli tekst=== [[Pilt:Pact Ribentropp-Molotov- secret protocol1.jpg|pisi|Pakti lisaprotokoll (venekeelne versioon)]] {{Tsitaat|Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist [[Ida-Euroopa]]s. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[Balti riigid|Balti riikidele]] ([[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]]) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid [[Vilniuse piirkond|Vilniuse piirkon]]nas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride ligikaudne piir [[Narew]]i, [[Wisła]] ja [[San (jõgi)|Sani]] jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. 3. [[Kagu-Euroopa]] osas rõhutab Nõukogude pool oma huve [[Bessaraabia]]s. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. 4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses. Saksa Valitsuse nimel: J. Ribbentrop<br> NSV Liidu Valitsuse volitusel: V. Molotov<br> Moskvas, 23. augustil 1939}} ===Lepingu kehtetuks tunnistamine=== {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust [[1939]]. aasta Nõukogude–[[Saksamaa|Saksa]] mittekallaletungilepingule" 1. NSV Liidu rahvasaadikute kongress võtab teadmiseks 23. augusti 1939. a. Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise komisjoni järeldused. 2. NSV Liidu rahvasaadikute kongress nõustub komisjoni arvamusega, et mittekallaletungileping Saksamaaga sõlmiti kriitilises rahvusvahelises situatsioonis, tingimustes, mil kasvas [[fašism]]i [[agressioon]]i oht [[Euroopa]]s ja [[Jaapan]]i [[militarism]]i oht [[Aasia]]s, ning selle lepingu üks eesmärke oli juhtida NSV Liidult kõrvale läheneva sõja oht. Lõppkokkuvõttes seda eesmärki ei saavutatud, möödalaskmised aga, mis olid seotud Saksamaa kohustustega NSV Liidu ees, süvendasid sõnamurdliku [[natsionaalsotsialism|natsliku]] [[agressioon]]i tagajärgi. Sel ajal seisis meie maa raske valiku ees. Lepingukohustused jõustusid otsekohe pärast allakirjutamist, kuigi leping ise kuulus kinnitamisele [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] poolt. Otsus [[Ratifitseerimine|ratifitseerimi]]se kohta võeti vastu [[31. august]]il Moskvas, ratifitseerimiskirjad aga vahetati [[24. september|24. septembril]] 1939. a. 3. Kongress on seisukohal, et selle lepingu sisu ei lahknenud [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] [[õigusnorm|norm]]idest ja [[riik]]ide lepingupraktikast, mida rakendatakse niisuguse reguleerimise puhul. Nii lepingu sõlmimisel kui ka selle ratifitseerimisel aga varjati fakti, et ühtaegu lepinguga kirjutati alla salajane lisaprotokoll, milles piiritleti lepingupoolte huvisfäärid [[Läänemeri|Läänemerest]] [[Must meri|Musta mereni]], [[Soome]]st [[Bessaraabia]]ni. Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest<ref>[[Argo Ideon]], [https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/moskvas-eksponeeritakse-teadmata-kadunuks-peetud-mrp-salaprotokolli-originaali?id=87190115 Moskvas eksponeeritakse teadmata kadunuks peetud MRP salaprotokolli originaali], 21.08.2019</ref>. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti. 4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sama aasta 28. septembril sõlmitud [[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping|sõprus- ja piirileping]] kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused – vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele – kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. [[22. juuni]]l [[1941]]. a. 5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939–1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude [[välispoliitika]] leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide [[suveräänsus]]e ja [[iseseisvus|sõltumatus]]ega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]]ga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt [[1920]]. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail [[1926]]–[[1933]], kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul [[Poola]] ja Soome ees. 6. Kongress konstateerib, et [[Stalin]] ja [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, [[ÜK(b)P Keskkomitee]] ja kogu partei, [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust. 7. NSV Liidu rahvasaadikute kongress mõistab 23. augusti 1939. a salajase lisaprotokolli ning muude Saksamaaga sõlmitud salajaste leppimuste allakirjutamise fakti hukka. Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. Protokollid ei loonud uut õiguslikku baasi Nõukogude Liidu suhetele kolmandate riikidega, kuid Stalin ja tema lähikond kasutasid neid [[ultimaatum]]ite esitamiseks ja jõuga surve avaldamiseks teistele riikidele, rikkudes nende suhtes võetud õiguslikke kohustusi. 8. NSV Liidu rahvasaadikute kongress lähtub sellest, et keerulise ja vastuolulise mineviku mõistmine on osa [[uutmine|uutmisprotsessist]], mis peab tagama igale Nõukogude Liidu rahvale võimaluse vabalt ja võrdõiguslikult areneda tervikliku, vastastikku sõltuva maailma ning laieneva üksteisemõistmise tingimustes. NSV Liidu Ülemnõukogu esimees [[Mihhail Gorbatšov|M. GORBATŠOV]] [[Moskva]], [[Moskva Kreml|Kreml]], [[24. detsember|24. detsembril]] [[1989]]. Nr. 979-I<ref>[[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja]]. 1989, nr. 29, art. 579.</ref>.}} ==Vaata ka== *[[Balti apell]] *[[Müncheni kokkulepe|Müncheni leping 1938]] *[[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]] *[[Eesti Teises maailmasõjas]], [[Läti Teises maailmasõjas]], [[Soome Teises maailmasõjas]], [[Poola Teises maailmasõjas]], [[Leedu Teises maailmasõjas]], [[Rumeenia Teises maailmasõjas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="faatum_389-390">Küllo Arjakas, ''Faatum: Eesti tee hävingule 1939–1940. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi – Ribbentropi pakti tagamaad: dokumente ja materjale.'' (Tallinn: SE & JS, 2009), lk 389–390.</ref> <ref name="Mertelsmann 2009">[https://arvamus.postimees.ee/154989/olaf-mertelsmann-23-august-1939-eel-ja-jarellugu Olaf Mertelsmann: 23. august 1939, eel- ja järellugu], Postimees, 22. august 2009</ref> <ref name="YNikS">Manfred Vasold. ''August 1939''. ISBN 9789985626658</ref> <ref name="5G8sT">[[Viktor Suvorov]]. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 42–54</ref> <ref name="OK61m">Ajaleht "Правда" 15.09.1927</ref> <ref name="D9QnI">Кривошеин С. М. ''Ратная быль''. Молодая гвардия, Москва 1962, lk 8.</ref> <ref name="LukpE">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000 ISBN 9985661648 lk 52</ref> <ref name="Pronin">{{Netiviide |pealkiri=А.А.Пронин. "Советско-германские соглашения 1939 года: истоки и последствия" (монография) // Международный исторический журнал, №11, сентябрь-октябрь 2000 |url=http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ |vaadatud=2008-11-06 |arhiivimisaeg=2007-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070928161316/http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HRvpi">{{Netiviide |url=http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm |pealkiri=Läbirääkimised Kremlis |vaadatud=2008-11-06 |arhiivimisaeg=2008-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080928113225/http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7reJq">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 49</ref> }} == Kirjandus == === Raamatud === * "Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni. Dokumente ja materjale." Koostanud [[Küllo Arjakas]], [[Heino Arumäe]], [[Tiit Arumäe]], [[Rein Helme]]. Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] [[1989]], 200 lk, ISBN 5797902052; vene keeles: ''От пакта Молотова-Риббентропа до договора о базах: документы и материалы'' [составители Кюлло Арьякас... и др.], Таллин: Периодика, 1990, 216 lk, ISBN 5797902583 * [[Heiki Lindpere]], "MRP: raske ülestunnistus". [[Olion]], Tallinn [[1991]], 112 lk; teine, täiendatud ja parandatud trükk: [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], Tallinn [[2009]], 240 lk, ISBN 9789949170692 * [[Roger Moorhouse]], "Kuratlik liit. Hitleri leping Staliniga 1939–1941" (''The devil's alliance: Hitler's pact with Stalin, 1939–1941''). Tõlkinud [[Vahur Lokk]]. [[AS Äripäev]], Tallinn [[2015]], 474 lk; ISBN 9789949560165 === Artiklid === * [[Aleksandr Jakovlev]], "Nõukogude – Saksa 1939. aasta mittekallaletungipaktile poliitilise ja õigusliku hinnangu andmise komisjoni teadaanne" (komisjoni esimehe ettekanne NSV Liidu rahvasaadikute II kongressil) – [[Poliitika (ajakiri)|Poliitika]] [[1990]], nr 2, lk 3–16 * [[Pavel Sudoplatov]]. "Molotov-Ribbentropi pakt". Tõlkinud ja järelsõna: [[Jaan Isotamm]]. – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 4, lk 693–709 * [[Jan Lipinsky]]. "Hitleri-Stalini pakti salajane lisaprotokoll. Lühikokkuvõte 1939. a 23. augusti Molotovi-Ribbentropi lepingu salaprotokolli loost". Saksa keelest tõlkinud Jaan Isotamm. – Akadeemia [[2009]], nr 9, lk 1663–78 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ns-archiv.de/krieg/sowjetunion/vertrag/nichtangriffspakt.php Pakti ja lisaprotokolli saksakeelne tekst] *[http://historyfoundation.ru/2019/05/31/pakt/ Pakti ja lisaprotokolli venekeelne tekst] *[http://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BA%D1%82_%D0%9C%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_%E2%80%94_%D0%A0%D0%B8%D0%B1%D0%B1%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BF%D0%B0 Pakti ja lisaprotokolli venekeelne tekst Vikitekstides] *[http://www.anaga.ru/2//1/molotov-ribbentrop.htm Molotovi-Ribbentropi pakt oli vältimatu] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Läti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Leedu Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Poola Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksamaa Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]] [[Kategooria:Teine maailmasõda]] [[Kategooria:1939]] [[Kategooria:Geopoliitika]] [[Kategooria:1939. aasta Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:NSV Liidu välispoliitika]] njzwhfh71rmb0skun26muo5s487c88e 7147890 7147883 2026-05-06T15:38:23Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-27451-30|~2026-27451-30]] ([[User talk:~2026-27451-30|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Evlper|Evlper]]. 7121226 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:Ribbentrop-Molotov-et.svg|pisi|375px|Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940]] [[Pilt:Tajny protokoł 23.08.jpg|pisi|375px|Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon)]] '''Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel'''<ref> Lepingu pealkiri on [[vene keel]]es Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом ja [[saksa keel]]es ''Nichtangriffsvertrag zwischen Deutschland und der Union der Sozialistischen Sowjetrepubliken''</ref> ehk '''Molotovi-Ribbentropi pakt''' oli [[23. august]]il [[1939]] sõlmitud leping [[Saksa Riik|Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel, millega reguleeriti omavahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati Euroopa nende kahe suurriigi mõjupiirkondadeks. Lepingule kirjutasid [[Moskva]]s alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister [[Joachim von Ribbentrop]].<ref name="faatum_389-390" /> Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, milles [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] eirates jaotati mitmete Euroopa riikide, sh [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]] ja [[Rumeenia]] territooriumid NSV Liidu ja Saksamaa vahel huvipiirkondadeks. Hiljem sõlmitud teise salaprotokolliga muudeti [[II Rzeczpospolita|Poola]] ja Leedu esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist ([[Vilniuse piirkond]]), mille eest NSV Liit kohustus Saksamaale tasuma. See [[mittekallaletungileping]] oli jõus kuni [[Operatsioon Barbarossa|Operatsioonini Barbarossa]] [[22. juuni]]l [[1941]], mil algas Saksamaa sõjaline sissetung NSV Liitu. == Eelloost ja taustast == 1930. aastate teiseks pooleks kerkisid Euroopas esile kaks totalitaarset režiimi, mis mõlemad soovisid kontinendil oma võimupiire laiendada: Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. Saksamaa suutiski liita endaga 1938. ja 1939. aastal [[Austria]] ning osa [[Tšehhi|Tšehhimaa]]st. Stalin polnud seni suutnud otsustavalt kaasa lüüa rahvusvahelises poliitikas, kuigi aastaid varem juurutatud kommunistliku maailmarevolutsiooni plaan ootas elluviimist. 1939. aasta kevadel määrati NSV Liidu uueks välisasjade rahvakomissariks senise [[Maksim Litvinov]]i (rahvuselt juut) asemel Vjatšeslav Molotov. See võimaldas ühtlasi paremaid eeldusi suhtlemiseks juudivaenuliku Saksamaaga. 1939. aasta suveks oli Euroopas peatähelepanu all Poolal, kellele Saksamaa oli esitanud territoriaalseid nõudmisi. Suurbritannia ja Prantsusmaa garanteerisid abistamislepingute kaudu mitmete Euroopa väiksemate riikide iseseisvust. Nende antud garantii Poolale hoidis Saksamaad tagasi, kuna Hitler polnud veel valmis sõjaks kahel rindel. Alates 1939. aasta kevadest pidas NSV Liit läbirääkimisi ühelt poolt avalikult Suurbritannia ja Prantsusmaaga, teisalt aga suve lõpust ka salaja Saksamaaga, kombates võimalusi, millise osapoolega oleks võimalik sõlmida endale kasulikum kokkulepe. NSV Liidu võimalik liitumine lääneriikide Poola garantiiga võinuks Hitleri edasised vallutused ehk isegi peatada, kuid sellise garantii vastu oli kategooriliselt Poola ise. Poola kartis õigustatult, et sõtta sattudes ei lahkuks neile appi tulev Punaarmee enam ja järgneks paratamatu sovetiseerimine. Garantiide vastu olid muuhulgas ka Balti riigid, kes kartsid, et üle nende pea sõlmitakse soovimatuid kokkuleppeid. Stalini eesmärk oli võita suvel maksimaalselt aega enne enda riigi sõtta astumist ning saavutada toetatavalt osapoolelt võimalikud kasulikud tingimused.<ref>https://www.err.ee/973187/meelis-maripuu-eesti-molotovi-ribbentropi-pakti-ja-suurriikide-poliitika-kammitsas</ref> ==Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel== Nõukogude Liidu diktaatori [[Jossif Stalin]]i eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud [[Euroopa]]t [[natsionaalsotsialism]]ist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks talle võimaldanud [[maailmarevolutsioon]]i hõlpsa teokstegemise. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada [[puhverriik|puhverriikide]] tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude Liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.<ref name="5G8sT" /> Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalin lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita, mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõda võib pea peale pöörata igasugused lepped."<ref name="OK61m" /> Kuid veelgi paremini näitavad Punaarmee ja Stalini seisukohti kõrgemate ohvitseride väljaütlemised. [[Kindralleitnant]] S. Krivošein, kes oli [[Punaarmee]] 25. soomuskorpuse komandör ja juhatas koos kindral [[Heinz Guderian|H. Guderian]]iga Nõukogude-Saksa ühisparaadi [[Brest (Valgevene)|Brestis]] Poola jagamise puhul, ütles: "...Me sõlmisime sakslastega lepingu, kuid see ei tähenda meile midagi... Nüüd on parim aeg maailma probleemide lõplikuks ja konstruktiivseks lahendamiseks..."<ref name="D9QnI" /><ref name="LukpE" /> ==Saksamaa eesmärgid lepingu sõlmimisel== {{Pooleli|aasta=2024|kuu=august}} ==Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks== 1939. aasta augustis saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa [[suursaadik]]u [[Friedrich Werner von der Schulenburg|von Schulenbergi]] kaudu Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungi leping, koos selle nõukogudepoolse projektiga. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu projekti põhiosaga. Saksa suursaadik von Schulenberg palus [[NSV Liidu välisasjade rahvakomissar|NSV Liidu välisasjade rahvakomissar]]ilt [[Vjatšeslav Molotov|V. Molotovilt]] vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Pärast seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna [[Stalin]] oli selle kuupäevaga nõus.<ref name="YNikS" /> Nõukogude pool katkestas läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga 21. augustil 1939. ==Lepingu allakirjutamine Moskvas== [[Pilt:MolotovRibbentropStalin.jpg|pisi|Molotov allkirjastab mittekallaletungilepingut Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Tema taga seisavad Ribbentrop ja Stalin]] Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop maandus lennukiga Moskvas 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe [[Moskva Kreml|Kreml]]isse. Kohtumine kestis kolm tundi. Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, "millest me midagi kusagil ei avalda". Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin mõjusfääride jagamist. Nagu Ribbentrop hiljem selgitas, andnud Stalin mõista, et kui ta ei saa poolt Poolat, Eestit ja Lätit koos [[Liepāja]] sadamaga, siis võib (Ribbentrop) kohe tagasi sõita. Hitlerile kooskõlastamiseks saadetud telegrammis oli juttu veel peale Liepāja ka [[Ventspils]]ist.<ref name="Pronin" /> Samal hilisõhtul kirjutati alla leping koos lisaprotokolliga. Kohtumine jätkus banketiga Molotovi kabinetis, kus läbirääkimised olid toimunud.<ref name="HRvpi" />. Mõnedel andmetel kandis leping küll 23. augusti kuupäeva, kuid selle allkirjastamine toimus tegelikult peale südaööd ehk 24. augustil 1939.<ref name="Mertelsmann 2009"/> ==Lepingu tagajärjed== === Maailmasõja algus === Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas [[1. september|1. septembril]] [[1939]] [[Teine maailmasõda]], kuigi sellel ajal seda veel mujal peale Moskva nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda [[Saksamaa-Poola sõda|Saksamaa-Poola sõjaks]]. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama [[Poola Teises maailmasõjas|Poola]]t ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis<ref name="7reJq" />. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril, nagu ta vastavalt lepingule tegema pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutasid Saksamaale sõja [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]. Kuid millegipärast ei kuulutanud nad sõda Nõukogude Liidule pärast seda, kui viimane oli rünnanud Poolat [[17. september|17. septembril]] 1939. === Järgnenud sündmused === *[[II Rzeczpospolita|Poola]] jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile. *[[28. september|28. septembril]] sõlmiti [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse abistamise pakt]], millega lasti Eestisse umbes 25 000 punaväelast. Samasugune pakt sõlmiti NSV Liidu ja [[Läti]] vahel [[5. oktoober|5. oktoobril]] ning NSV Liidu ja [[Leedu]] vahel [[10. oktoober|10. oktoobril]]. *[[30. november|30. novembril]] ründas NSV Liit [[Soome]]t. Algas Soome [[Talvesõda]]; NSV Liit heideti kui agressor [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]] välja. NSV Liidul ei õnnestunud Soomet vallutada. *[[15. juuni]]l [[1940]] okupeeris NSV Liidu [[Punaarmee]] Leedu, [[17. juuni]]l ka Eesti ja Läti. 17. juunil toimus NSV Liidu korraldatud riigipööre Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. *[[28. juuni]]l 1940 okupeeris [[Punaarmee]] [[Rumeenia kuningriik|Rumeenia kuningriigi]] [[Bessaraabia]] ja [[Põhja-Bukoviina]]. Need alad liideti NSV Liiduga ja moodustati [[Moldaavia NSV]]. [[Hertsa]] piirkond Rumeeniast liideti [[Ukraina NSV]] [[Tšernivtsi oblast]]iga. *[[3. august]]il 1940 annekteeris NSV Liit Leedu, [[5. august]]il Läti ja [[6. august]]il Eesti. ==Sõprus- ja piirileping== [[File:Mapa 2 paktu Ribbentrop-Mołotow.gif|pisi|Piirilepingu kaart]] {{vaata|Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping}} ==Lepingu tühistamine== === Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus === 22. juunil 1941, seoses Saksamaa kallaletungiga NSV Liidule, oli Molotovi-Ribbentropi pakt koos salaprotokollidega oma kehtivuse kaotanud. Eesti, Läti ja Leedu sõjajärgne saatus määrati mitte ainult Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi lepinguga, vaid enamjaolt selle tagajärgede tõdemisega [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Suurbritannia]] poolt ja NSV Liidu tegeliku vallutuse ''[[de facto]]'' tunnustamisega, mis vormistati kokkulepetega [[Jalta konverents|Jalta]] ja [[Potsdami konverents]]idel [[1945]]. aastal, millega suurriigid kinnitasid hetkeolukorra püsivana järgmisteks aastateks. === Lepingu avalikustamine ja tühistamine === [[23. august]]il [[1979]] avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ([[Balti apell]]i) [[ÜRO]] peasekretärile ning [[NSVL|NSV Liidu]], [[Saksamaa LV]], [[Saksa DV]] ja [[Atlandi harta]]le alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks allakirjutamise hetkest peale ning taastada Balti riikide iseseisvus. [[23. august]]il [[1987]] toimus [[MRP-AEG]] korraldatud [[Hirvepargi miiting|Hirvepargi meeleavaldus]] [[Tallinn]]as, kus nõuti avalikult pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede likvideerimist. [[23. august]]il [[1989]] moodustati ligi 2 miljonist inimesest koosnev inimkett ([[Balti kett]]) [[Tallinn]]–[[Riia]]–[[Vilnius]]. Selle meeleavaldusega juhiti taas tähelepanu vajadusele pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida. [[24. detsember|24. detsembril]] 1989 tunnistas [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]] pakti salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest peale kehtetuks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/hitleri-ja-stalini-salasobingu-kaja-81-aastat-molotovi-ribbentropi-paktist|pealkiri=Hitleri ja Stalini salasobingu kaja. 81 aastat Molotovi-Ribbentropi paktist|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=24.11.2020}}</ref> ==Tekstid== ===Mittekallaletungilepingu tekst=== {{Tsitaat| [[NSVL|NSV Liidu]] Valitsus ja [[Saksamaa|Saksa]] Valitsus, juhindudes soovist tugevdada rahu NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning lähtudes NSV Liidu ja Saksamaa vahel [[1926]]. aasta aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele: 1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega. 2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki. 3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. 4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud teise poole vastu. 5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku arvamustevahetuse või, vajaduse korral, konflikti reguleeriva komisjoni moodustamise teel. 6. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks ning kui üks Lepinguosalistest ei tühista seda üks aasta enne lepingutähtaja möödumist, pikeneb lepingu kehtivus automaatselt järgmise viie aasta võrra. 7. Käesolev leping kuulub [[ratifitseerimine|ratifitseerimisele]] võimalikult lühikese aja jooksul. Ratifitseerimiskirjade vahetamine leiab aset [[Berliin]]is. Leping jõustub vahetult selle allakirjutamise hetkest. Koostatud kahes originaaleksemplaris, [[saksa keel|saksa]] ja [[vene keel]]es. NSV Liidu Valitsuse volitusel: [[Vjatšeslav Molotov]]<br> Saksa Valitsuse nimel: [[Joachim von Ribbentrop]]<br> [[23. august]]il [[1939]] [[Moskva]]s.}} ===Salajase lisaprotokolli tekst=== [[Pilt:Pact Ribentropp-Molotov- secret protocol1.jpg|pisi|Pakti lisaprotokoll (venekeelne versioon)]] {{Tsitaat|Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu vahelise mittekallaletungilepingu allakirjutamise puhul arutasid mõlema poole allakirjutanud täievolilised esindajad rangelt konfidentsiaalsetel kõnelustel mõlema poole huvisfääride piiritlemist [[Ida-Euroopa]]s. Need läbirääkimised viisid järgneva tulemuseni: 1. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[Balti riigid|Balti riikidele]] ([[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]]) kuuluvatel aladel tähistab Leedu põhjapiir ühtlasi Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride piiri. Sellega seoses tunnustavad mõlemad pooled Leedu huvisid [[Vilniuse piirkond|Vilniuse piirkon]]nas. 2. Territoriaal-poliitiliste ümberkorralduste puhul [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigile kuuluvatel aladel piiritletakse Saksamaa ja NSV Liidu huvisfääride ligikaudne piir [[Narew]]i, [[Wisła]] ja [[San (jõgi)|Sani]] jõe joonel. Küsimust, kas mõlema poole huvidele vastab sõltumatu Poola riigi säilitamine ja millised peaksid olema selle riigi piirid, saab lõplikult selgitada ainult edasise poliitilise arengu käigus. Igal juhul lahendavad mõlemad valitsused selle küsimuse sõbraliku kokkuleppe teel. 3. [[Kagu-Euroopa]] osas rõhutab Nõukogude pool oma huve [[Bessaraabia]]s. Saksa pool deklareerib poliitilise huvi täielikku puudumist selles piirkonnas. 4. Mõlemad pooled peavad käesolevat protokolli rangelt saladuses. Saksa Valitsuse nimel: J. Ribbentrop<br> NSV Liidu Valitsuse volitusel: V. Molotov<br> Moskvas, 23. augustil 1939}} ===Lepingu kehtetuks tunnistamine=== {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust [[1939]]. aasta Nõukogude–[[Saksamaa|Saksa]] mittekallaletungilepingule" 1. NSV Liidu rahvasaadikute kongress võtab teadmiseks 23. augusti 1939. a. Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise komisjoni järeldused. 2. NSV Liidu rahvasaadikute kongress nõustub komisjoni arvamusega, et mittekallaletungileping Saksamaaga sõlmiti kriitilises rahvusvahelises situatsioonis, tingimustes, mil kasvas [[fašism]]i [[agressioon]]i oht [[Euroopa]]s ja [[Jaapan]]i [[militarism]]i oht [[Aasia]]s, ning selle lepingu üks eesmärke oli juhtida NSV Liidult kõrvale läheneva sõja oht. Lõppkokkuvõttes seda eesmärki ei saavutatud, möödalaskmised aga, mis olid seotud Saksamaa kohustustega NSV Liidu ees, süvendasid sõnamurdliku [[natsionaalsotsialism|natsliku]] [[agressioon]]i tagajärgi. Sel ajal seisis meie maa raske valiku ees. Lepingukohustused jõustusid otsekohe pärast allakirjutamist, kuigi leping ise kuulus kinnitamisele [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] poolt. Otsus [[Ratifitseerimine|ratifitseerimi]]se kohta võeti vastu [[31. august]]il Moskvas, ratifitseerimiskirjad aga vahetati [[24. september|24. septembril]] 1939. a. 3. Kongress on seisukohal, et selle lepingu sisu ei lahknenud [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õiguse]] [[õigusnorm|norm]]idest ja [[riik]]ide lepingupraktikast, mida rakendatakse niisuguse reguleerimise puhul. Nii lepingu sõlmimisel kui ka selle ratifitseerimisel aga varjati fakti, et ühtaegu lepinguga kirjutati alla salajane lisaprotokoll, milles piiritleti lepingupoolte huvisfäärid [[Läänemeri|Läänemerest]] [[Must meri|Musta mereni]], [[Soome]]st [[Bessaraabia]]ni. Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest<ref>[[Argo Ideon]], [https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/moskvas-eksponeeritakse-teadmata-kadunuks-peetud-mrp-salaprotokolli-originaali?id=87190115 Moskvas eksponeeritakse teadmata kadunuks peetud MRP salaprotokolli originaali], 21.08.2019</ref>. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti. 4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sama aasta 28. septembril sõlmitud [[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping|sõprus- ja piirileping]] kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused – vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele – kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. [[22. juuni]]l [[1941]]. a. 5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939–1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude [[välispoliitika]] leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide [[suveräänsus]]e ja [[iseseisvus|sõltumatus]]ega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]]ga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt [[1920]]. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail [[1926]]–[[1933]], kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul [[Poola]] ja Soome ees. 6. Kongress konstateerib, et [[Stalin]] ja [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, [[ÜK(b)P Keskkomitee]] ja kogu partei, [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust. 7. NSV Liidu rahvasaadikute kongress mõistab 23. augusti 1939. a salajase lisaprotokolli ning muude Saksamaaga sõlmitud salajaste leppimuste allakirjutamise fakti hukka. Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. Protokollid ei loonud uut õiguslikku baasi Nõukogude Liidu suhetele kolmandate riikidega, kuid Stalin ja tema lähikond kasutasid neid [[ultimaatum]]ite esitamiseks ja jõuga surve avaldamiseks teistele riikidele, rikkudes nende suhtes võetud õiguslikke kohustusi. 8. NSV Liidu rahvasaadikute kongress lähtub sellest, et keerulise ja vastuolulise mineviku mõistmine on osa [[uutmine|uutmisprotsessist]], mis peab tagama igale Nõukogude Liidu rahvale võimaluse vabalt ja võrdõiguslikult areneda tervikliku, vastastikku sõltuva maailma ning laieneva üksteisemõistmise tingimustes. NSV Liidu Ülemnõukogu esimees [[Mihhail Gorbatšov|M. GORBATŠOV]] [[Moskva]], [[Moskva Kreml|Kreml]], [[24. detsember|24. detsembril]] [[1989]]. Nr. 979-I<ref>[[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja]]. 1989, nr. 29, art. 579.</ref>.}} ==Vaata ka== *[[Balti apell]] *[[Müncheni kokkulepe|Müncheni leping 1938]] *[[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt]] *[[Eesti Teises maailmasõjas]], [[Läti Teises maailmasõjas]], [[Soome Teises maailmasõjas]], [[Poola Teises maailmasõjas]], [[Leedu Teises maailmasõjas]], [[Rumeenia Teises maailmasõjas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="faatum_389-390">Küllo Arjakas, ''Faatum: Eesti tee hävingule 1939–1940. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi – Ribbentropi pakti tagamaad: dokumente ja materjale.'' (Tallinn: SE & JS, 2009), lk 389–390.</ref> <ref name="Mertelsmann 2009">[https://arvamus.postimees.ee/154989/olaf-mertelsmann-23-august-1939-eel-ja-jarellugu Olaf Mertelsmann: 23. august 1939, eel- ja järellugu], Postimees, 22. august 2009</ref> <ref name="YNikS">Manfred Vasold. ''August 1939''. ISBN 9789985626658</ref> <ref name="5G8sT">[[Viktor Suvorov]]. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 42–54</ref> <ref name="OK61m">Ajaleht "Правда" 15.09.1927</ref> <ref name="D9QnI">Кривошеин С. М. ''Ратная быль''. Молодая гвардия, Москва 1962, lk 8.</ref> <ref name="LukpE">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000 ISBN 9985661648 lk 52</ref> <ref name="Pronin">{{Netiviide |pealkiri=А.А.Пронин. "Советско-германские соглашения 1939 года: истоки и последствия" (монография) // Международный исторический журнал, №11, сентябрь-октябрь 2000 |url=http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ |vaadatud=2008-11-06 |arhiivimisaeg=2007-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070928161316/http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="HRvpi">{{Netiviide |url=http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm |pealkiri=Läbirääkimised Kremlis |vaadatud=2008-11-06 |arhiivimisaeg=2008-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080928113225/http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="7reJq">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 49</ref> }} == Kirjandus == === Raamatud === * "Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni. Dokumente ja materjale." Koostanud [[Küllo Arjakas]], [[Heino Arumäe]], [[Tiit Arumäe]], [[Rein Helme]]. Kirjastus [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] [[1989]], 200 lk, ISBN 5797902052; vene keeles: ''От пакта Молотова-Риббентропа до договора о базах: документы и материалы'' [составители Кюлло Арьякас... и др.], Таллин: Периодика, 1990, 216 lk, ISBN 5797902583 * [[Heiki Lindpere]], "MRP: raske ülestunnistus". [[Olion]], Tallinn [[1991]], 112 lk; teine, täiendatud ja parandatud trükk: [[Ilo (kirjastus)|Ilo]], Tallinn [[2009]], 240 lk, ISBN 9789949170692 * [[Roger Moorhouse]], "Kuratlik liit. Hitleri leping Staliniga 1939–1941" (''The devil's alliance: Hitler's pact with Stalin, 1939–1941''). Tõlkinud [[Vahur Lokk]]. [[AS Äripäev]], Tallinn [[2015]], 474 lk; ISBN 9789949560165 === Artiklid === * [[Aleksandr Jakovlev]], "Nõukogude – Saksa 1939. aasta mittekallaletungipaktile poliitilise ja õigusliku hinnangu andmise komisjoni teadaanne" (komisjoni esimehe ettekanne NSV Liidu rahvasaadikute II kongressil) – [[Poliitika (ajakiri)|Poliitika]] [[1990]], nr 2, lk 3–16 * [[Pavel Sudoplatov]]. "Molotov-Ribbentropi pakt". Tõlkinud ja järelsõna: [[Jaan Isotamm]]. – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1997]], nr 4, lk 693–709 * [[Jan Lipinsky]]. "Hitleri-Stalini pakti salajane lisaprotokoll. Lühikokkuvõte 1939. a 23. augusti Molotovi-Ribbentropi lepingu salaprotokolli loost". Saksa keelest tõlkinud Jaan Isotamm. – Akadeemia [[2009]], nr 9, lk 1663–78 ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ns-archiv.de/krieg/sowjetunion/vertrag/nichtangriffspakt.php Pakti ja lisaprotokolli saksakeelne tekst] *[http://historyfoundation.ru/2019/05/31/pakt/ Pakti ja lisaprotokolli venekeelne tekst] *[http://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BA%D1%82_%D0%9C%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_%E2%80%94_%D0%A0%D0%B8%D0%B1%D0%B1%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%D0%BE%D0%BF%D0%B0 Pakti ja lisaprotokolli venekeelne tekst Vikitekstides] *[http://www.anaga.ru/2//1/molotov-ribbentrop.htm Molotovi-Ribbentropi pakt oli vältimatu] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] [[Kategooria:Läti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Leedu Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Soome Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Poola Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Saksamaa Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Nõukogude Liit Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]] [[Kategooria:Teine maailmasõda]] [[Kategooria:1939]] [[Kategooria:Geopoliitika]] [[Kategooria:1939. aasta Nõukogude Liidus]] [[Kategooria:NSV Liidu välispoliitika]] ircqatxmy4hcps9np2edtooifwptpwq 0 32981 7148119 6766851 2026-05-06T22:21:10Z Ollin Masa 227337 Pilt 7148119 wikitext text/x-wiki [[File:Jigme Singye Wangchuck.jpg|thumb|Jigme Singye Wangchuck (2014)]] '''Jigme Singye Wangchuck''' (ka: ''Wangchuk''; sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1955]] [[Thimphu]]s [[Dechenchholingi palee]]s) on endine [[Bhutan]]i [[Bhutani kuningas|kuningas]]. Kuninga tiitel oli ''Druk Gyalpo'' ('[[kõuedraakon]]ikuningas'). Teises latinisatsioonis kirjutatakse tema nimi ''Jimi Singgê 'Wangchu''. Jigme Singhe Wangchuck on oma isa, kuningas [[Jigme Dorji Wangchuck]]i ja oma ema, kuninganna [[Ashi Kesang Choden]]i ainus (seaduslik) poeg. Kuningas sai hariduse Bhutanis koduõpetajatelt ning [[India]]s ja [[Suurbritannia]]s. Pärast Bhutani tagasipöördumist [[1970]] õppis ta ka [[Paro]]s. Kuningas kaasas noore printsi valitsemisse ning määras ta troonipärijaks mõni kuu enne oma surma. Ta tuli võimule 17-aastaselt [[1972]] pärast oma isa surma. Noort kuningat aitasid tema onu ''[[dasho]]'' (prints) [[Namgyal Wangchuck]] ja tema vanemad õed, [[Ashi Sonam Chhoden Wangchuck]] ja [[Ashi Dechen Wangmo Wangchuck]], kes olid kuninga esindajad rahandus- ja arenguministeeriumis. Ashi Sonam Chhoden Wangchuck sai hiljem rahandusministriks. Kuningas [[kroonimine|krooniti]] [[2. juuni]]l [[1974]] ja sai ametlikult kuningaks [[21. juuli|21.]]–[[24. juuli]]l. Kroonimisele kutsuti välismaa aukandjaid. See andis tunnistust Bhutani pika isolatsiooni lõpust. Kroonimispidustusi varjutas mais 1974 avastatud eksiiltiibetlaste [[atentaat|atentaadi]]plaan. Ta on jätkanud oma isa poliitikat, mis seisneb aeglases moderniseerimises ja püüdes seejuures säilitada Bhutani traditsioonilist kultuuri. [[1985]]. aastal vastu võetud kodanikuseadus kutsus mõned aastad hiljem esile poliitilised rahutused Lõuna-Bhutanis. Umbes 120 000 Bhutani nepallast rändas välja (osalt põgenes) Indiasse ja [[Nepal]]i. [[1988]]. aastal pani ta aluse poliitikale [[Driglam Namzha]] ('viisakus ja kombed'), mis näeb ette, et kõik kodanikud peavad avalikes kohtades kandma traditsioonilisi rõivaid ning koolides tuleb õpetada riigikeelt [[dzongkha keel]]t. [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus kutsus kuninga reformipoliitika esile osalt vägivaldse [[opositsioon]]i. [[1998]]. aastal loobus kuningas vabatahtlikult absoluutsest võimust. Nüüd valitseb ta ametlikult valitsuse nõuandeid järgides. Jigme Singye Wangchuk keeldus kaua demokraatia kehtestamisest oma riigis ([[partei]]d ja [[ametiühing]]ud on keelatud). Sisepoliitilise surve tõttu oli kuningas [[2003]] sunnitud algatama uue konstitutsiooni väljatöötamise. Märtsis [[2005]] esitati põhiseaduseelnõu, mis augustis asendati muudetud tekstiga. Uue konstitutsiooni peaks parlament ([[Rahvuskogu (Bhutan)|Rahvuskogu]]) vastu võtma [[2006]]. 2003. aasta lõpul käskis kuningas ette võtta Bhutani esimese sõjakäigu pärast rohkem kui sajandi pikkust vaheaega. Sõjakäigu eesmärk oli suunatud [[Assam]]i [[Assami separatism|separatistide]] vastu, kes kasutasid Bhutani territooriumi oma platsdarmina. Relvajõudu on kasutatud ka nepali separatistide vastu Bhutani lõunaosas. Kuningas on seadnud riigi eesmärgiks [[rahvuslik kogutoodang|rahvusliku kogutoodangu]] asemel "[[rahvuslik koguõnn|rahvusliku koguõnne]]". Kuningas on Bhutanis ja välismaal palju ringi liikunud. Ta on käinud rahvusvahelistel üritustel ning sageli esindanud oma riiki [[New Delhi]]s. [[14. detsember|14. detsembril]] [[2006]] teatas kuningas, et loobub troonist oma poja [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck|Jigme Khesar Namgyal]]i kasuks. Jigme Khesar Namgyal krooniti kuningaks 6. novembril [[2008]]. ==Tunnustus== *[[2005]] – auhind [[Champions of Earth Award]] == Perekond == Jigme Singye Wangchuk on alates [[1979]]. aastast abielus nelja õega, kes on pärit [[Talo]]st ([[Punakha ringkond]]). Privaatsele pulmatseremooniale 1979. aastal järgnes [[1988]] avalik pulmatseremoonia [[Punakha]]s, mis pidi tagama troonipärija ametliku tunnustamise. Sellel tseremoonial nimetati kroonprintsiks kuninga vanim poeg prints (''dasho'') [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]]. Kroonprints on sündinud [[21. veebruar]]il [[1980]]. Tema ema on kuninga kolmas abikaasa [[Ashi Tshering Yangdön Wangchuck]]. Kuninga abikaasad: 1. [[Ashi Dorji Wangmo Wangchuck]] (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1955]], [[Yab Ugyen Dorji]] ja Yum Thuiji Zami teine tütar) * [[Ashi Sonam Dechen|printsess Ashi Sonam Dechen]] (sündinud [[5. august]]il [[1981]]) * [[Dasho Jigyel Ugyen Wangchuck|prints Dasho Jigyel Ugyen Wangchuck]] (sündinud [[6. juuli]]l [[1984]]) 2. [[Ashi Tshering Pem Wangchuck]] (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1957]], perekonna kolmas tütar) * [[Ashi Chimi Yangzom|printsess Ashi Chimi Yangzom]] (sündinud [[10. jaanuar]]il [[1980]]) * [[Ashi Kesang Choden|printsess Ashi Kesang Choden]] (sündinud [[23. jaanuar]]il [[1982]]) * [[Dasho Ugyen Jigme Wangchuck|prints Dasho Ugyen Jigme Wangchuck]] (sündinud [[1994]]) 3. [[Ashi Tshering Yangdön Wangchuck]] (sündinud [[21. juuni]]l [[1959]]), perekonna neljas tütar) * [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck|kuningas Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]] (sündinud [[21. veebruar]]il [[1980]]) * [[Ashi Dechen Yangzom|printsess Ashi Dechen Yangzom]] [[2. detsember]] (sündinud [[1981]]) * [[Dasho Jigme Dorji Wangchuck|prints Dasho Jigme Dorji Wangchuck]] (sündinud [[14. aprill]]il [[1984]]) 4. [[Ashi Sangay Choden Wangchuck]] (sündinud [[11. mai]]l [[1962]], perekonna viies tütar) * [[Dasho Khamsum Singhye Wangchuck|prints Dasho Khamsum Singhye Wangchuck]] (sündinud [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1985]]) * [[Ashi Euphelma Choden Wangchuck|printsess Ashi Euphelma Choden Wangchuck]] (sündinud [[1993]]) [[Polügaamia]] ei ole [[budism|budistlikes]] ühiskondades kombeks ning on Bhutanis ametlikult keelatud. Jigme Singye Wangchuki abielu nelja õega on seetõttu üpris ebaharilik ning nõudis Bhutani usujuhi ''[[jhe kenpo]]'' ametlikku luba. Vanima kuninganna Jigme Singye Wangchucki raamatus "[[Of Rainbows and Clouds]]" ([[1998]]) on avatud selle abielu poliitiline taust, mis on seotud kuninganna isa Yab Ugyen Dorji perekonnalooga. Võimupoliitilistel põhjustel mõrvati Jigme Singye Wangchucki vanaisa kuningas [[Jigme Dorji]] algatusel Talo kloostris 6. ''[[shabdung]]''. Tollane ''shabdung'' pärines nelja õe suguvõsast, mida Wangchucki dünastia tollest ajast saadik taga kiusas. Kuningas Jigme Singye Wangchuki abielu Yab Ugyen Dorji nelja tütrega pidi tegema lõpu vihavaenule Wangchuckide ning mõrvatud 6. ''shabdung''<nowiki>'i</nowiki> järeltulijate vahel. Kuningal on kokku viis poega ja viis tütart. Mõned tema lastest on õppinud välismaal. Kuigi [[suitsetamine]] on kogu Bhutanis (avalikes kohtades) keelatud, on kuningas kirglik [[sigar]]isuitsetaja. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jigme Dorji Wangchuck]] | nimi=[[Bhutani kuningas]] | aeg= [[1972]]–[[2006]] | järgnev= [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Wangchuck, Jigme Singye}} [[Kategooria:Bhutani monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 1a9h08u2o4o3yqr2dgm9dgfv08vagyw 0 33271 7148154 7000527 2026-05-07T00:34:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148154 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=september}} [[File:Antonio de Pereda - El sueño del caballero - Google Art Project.jpg|300px|right|thumb|''El sueño del caballero'', 1655 (Antonio de Pereda)]] '''Unenäod''' on [[uni|une]] ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, [[tundmus]]ed, mõtted ja [[emotsioon]]id.<ref name="J76Oh" /> Unenägude funktsioonid ei ole veel üheselt selged, kuigi eksisteerib mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid teooriaid. Unenägude teaduslikku uurimist kutsutakse [[oneiroloogia]]ks.<ref name="qyjvl" /> Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste ([[inglise keel]]es ''rapid eye movement'') une staadiumis ehk [[REM uni|REM-une]] ajal. Unenägude esinemise kohta on teada antud ka teistest [[unestaadiumid]]est ärgates, kuigi harvem. Mitte-REM unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad.<ref name="hobson" /> Siiski esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides, samas pole ka mitte kõik REM-une aegsed äratused andnud kinnitust äsjasest unenäo nägemisest.<ref name="Solms2000" /> Inimene näeb öö jooksul vähemalt 5 korda und, millest ta suudab mäletada 3–5 unenägu.<ref name="nCBDZ" /> Unenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini.<ref name="hobson" /> Mida pikemalt inimene järjest magab, seda kauem kestavad ka tema unenäod. Tüüpilise 8-tunnise une vältel esineb umbes 2 tundi REM-und, mille jooksul kogeb inimene tõenäoliselt kõige intensiivsemaid unenägusid.<ref name="obtAP" /> Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus.<ref name="7uzYp" /> Unenägude sisu võib olla väga erinev, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate sürreaalsete veidrusteni. Unenäosündmused on tavaliselt väljaspool magaja teadvustatud kontrolli, välja arvatud [[kirgas uni|kirgaste unenägude]] korral, kui magajal on unenäos selge eneseteadvus. Unenäod võivad inspireerida inimese loovust.<ref name="FoHlJ" /> Unenägude tähenduse kohta on läbi ajaloo pakutud erinevaid tõlgendusi. Vanimad üleskirjutatud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt [[Mesopotaamia]] savitahvlitelt. Antiik-Kreekas ja Antiik-Roomas peeti unenägusid sõnumiteks jumalatelt või surnutelt ning neid tõlgendati kui ettekuulutusi.<ref name="gkBEs" />. [[Psühhoanalüüs]]i rajaja [[Sigmund Freud]] pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi järgi liigitusid unenäod manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu oli seotud eelnenud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendas magaja [[alateadvus|alateadlikke]] soove ja vajadusi.<ref name="VOx8Z" /> Tänapäeval peavad erinevad teadusteooriad unenägusid kas mäluprotsessideks, närviühenduste korrastumiseks või juhuslikuks neuraalseks müraks, mida aju üritab magaja jaoks kuidagi tõlgendada. Eestis uuritakse une ja unenägudega seotut näiteks [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="KdGMC" /> ==Unenägude üldine neurobioloogia== [[Pilt:Sleep EEG REM.png|pisi|300px|vasakul|[[Elektroentsefalograafia|EEG]] salvestis ajulainetest REM-une ajal]] Tänapäeval seostatakse unenägusid tugevalt REM-une staadiumiga, mille ajal [[elektroentsefalograafia]] (EEG) salvestis sarnaneb enim ärkveloleku staadiumi omaga. REM-une ajal kogetud unenäod on tavaliselt põnevamad ja intensiivsemad, kui teistest unestaadiumitest kogutud kirjeldused.<ref name="Dement1957" /> REM-une ajal on ajus blokeeritud [[virgatsaine]]te [[noradrenaliin]], [[serotoniin]] ja [[histamiin]] vabanemine.<ref name="Yl5V2" /><ref name="za9mI" /><ref name="Njwcv" /> REM-une ajal on ajutüve tasandil pärsitud motoorsete signaalide saatmine jäsemetesse, mis takistab magajal oma unenägusid füüsiliselt välja elamast. Enamiku unenägude puhul ei teadvusta magaja endale, et ta näeb unenägu, ükskõik kui veider see kogemus parasjagu on. Arvatakse, et selle põhjuseks on vähenenud aktiivsus [[eesajukoor]]es, mis vastutab loogilise mõtlemise, planeerimise ja täidesaatvate funktsioonide eest.<ref name="6XfbW" /> ==Neurobioloogilised teooriad== ===Aktivatsiooni sünteesi teooria=== [[J. Allan Hobson]] ja [[Robert McCarley]] pakkusid 1976. aastal välja teooria, mis vastandus Freudi käsitlusele unenägudest kui teadvustamata soovidest. Hobson eeldas, et REM und kutsuvad esile samad piirkonnad ajutüves, mis vahendavad ka sensoorset informatsiooni. Nende piirkondade aktiveerudes magamise ajal muutuvad aktiivseks ka teised seotud ajukeskused, nagu näiteks [[limbiline süsteem]]. Kuna limbiline süsteem on seotud emotsioonide, tajuelamuse ja mäluga, tõlgendabki aju neid aktiivsusmustreid unenägudena. Uurija [[Mark Solms]] aga leiab, et unenäod genereeritakse [[eesajukoor]]es ning et REM-uni ja unenäod ei ole omavahel üks ühele seotud.<ref name="Solms2000" /> Ajukahjustusega patsiente uurides on leitud, et unenägude nägemise võime kaob vigastusega [[kiirusagar]]as. Ajutüve kahjustusega aga unenägude kadumist ei kaasne, mis läheb vastuollu Hobsoni ja McCarley teooriaga. ===Pideva aktivatsiooni teooria=== Hobsoni ja Solmsi tulemusi kombineerides pakkus uurija [[Jie Zhang]] välja, et unenäod koosnevad nii ajuaktivatsioonist kui sellekohasest sünteesist. Unenägusid ja REM-und aga kontrollivad erinevad ajumehhanismid. Teooria kohaselt on une üheks funktsiooniks töödelda ja toimetada informatsiooni lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. Mitte-REM-uni tegeleb [[deklaratiivne mälu|deklaratiivsete mälestustega]], REM-uni aga [[protseduuriline mälu|protseduuriliste mälestustega]]. Zhang eeldab, et REM-une ajal on aju 'teadvustamata osa' töös protseduuriliste mälestuste töötlemisega, samas kui 'teadvustatud osa' on jõude, kuna sensoorset sisendit välismaailmast ajuni ei jõua. Seega genereeritakse teadvuse sisu samal ajal toimuvatest mäluprotsessidest, saades sealt mingisuguse sisendi ning jätkates sellest loogilise unenäo ülesehitamist, kuni mäluprotsessidelt saadakse uus sisend. Selline seletus sobib unenägude kirjeldustega, mis on ühe unenäo piires küllaltki kooskõlalise sisuga, kui muutuvad drastiliselt erinevate unenägude vahel.<ref name="DMnPr" /><ref name="jJQxW" /> ===Mälestuste tugevdamise teooria=== On näidatud, et ebaloogilised asukohad ja unenäotegelased võib aidata ajul tugevdada semantilist mälu.<ref name="j3kJL" /> Sellised unenäosisud võivad olla põhjustatud sellest, et REM-une ajal on ajus informatsioonivahetus [[Hipokampus|hipokampuse]] ja [[ajukoor]]e vahel pärsitud.<ref name="mp0qr" /> ===Üleliigse sensoorse info unustamise teooria=== Üle saja aasta tagasi on välja pakutud, et unenägusid on vaja selleks, et unustada päeva jooksul vastu võetud poolikuid sensoorseid sisendeid või lõpuni mõtlemata mõtteid.<ref name="9wkMz" /> Töödeldav informatsioon kas unustatakse, surutakse alla või viiakse pikaajalisse mällu. Hüpotees elab tänapäeval edasi 1983. aastal [[Francis Crick]]i ja Mitchisoni sõnastatud "tagurpidi õppimise" teooriana. Selle kohaselt eemaldatakse une ajal mälust kõik valed närviühendused ja muu ebavajalik.<ref name="lASAq" /><ref name="mB2Hz" /> ==Psühholoogilised teooriad== ===Vaimsete skeemide valiku teooria=== Coutts<ref name="2VERp" /> kirjeldab unenägusid kui katsekeskkondi, kus testitakse erinevaid vaimseid skeeme. Skeemid, mis paistavad läbimängu käigus edukad, võetakse ärkvel olles kasutusele, teised unustatakse. [[Alfred Adler]] arvas, et unenäod valmistavad inimest emotsionaalselt ette mingit probleemi lahendama ning pakuvad lahendusi. ===Evolutsioonipsühholoogiline teooria=== Mitmed uurijad on arvamusel, et unenäod on evolutsiooni kõrvalsaadus ehk une [[epifenomen]], millel puudub adaptiivne funktsioon. Selle teooria kohaselt ei mõjuta unenäod märkimisväärselt inimese igapäevaelu, lisaks ei mäleta paljud inimesed oma unenägusid, kuid saavad ometigi eluga hästi hakkama.<ref name="cY6cZ" /><ref name="stsaP" /> Siiski leidub ka uurijaid, kes arvavad, et unenägudel on mingi adaptiivne funktsioon ellujäämise seisukohalt. [[Deirdre Barrett]] kirjeldab unenägusid kui "mõtlemist teistsuguses biokeemilises seisundis", kuid samade teemade ümber, mis ärkvelolekus.<ref name="XcxFX" /><ref name="S37WL" /><ref name="GCyzS" /> [[Mark Blechner]] kasutab terminit "oneiriline darvinism", viidates unenägude omadusele kombineerida omavahel väga erinevaid elemente inimese mõtetest. Paljud neist kombinatsioonidest ei ole elujõulised ja unustatakse, mõned on aga väärtuslikud ja võetakse kasutusele.<ref name="CYDFD" /> Soome psühholoog [[Antti Revonsuo]] arvab, et unenäod on arenenud ohu simuleerimise eesmärgil. Minevikus ümbritsesid inimesi mitmed looduslikud ohuallikad ning reproduktiivne eelis oli neil, kes suutsid ohtusid paremini vältida. Sel eesmärgil kujunesid unenäod, et ka magamise ajal harjutada ohuolukordadega toimetulemist. Revonsuo on näidanud, et tänapäeval näevad inimesed unenägudes palju ohurohkemaid olukordi, kui nad tegelikult igapäevaelus läbi elavad.<ref name="Blackmore 2004 342–343" /> ==Kirkad unenäod== {{Main|Kirgas unenägu}} Kirgas unenägu (ka teadvustatud unenägu, paradoksaalne unenägu) on unenägu, milles inimene teadvustab endale, et ta näeb und. Sellises unenäos võib (aga ei pruugi) inimene omada teadlikku kontrolli oma tegevuste ja unenäokeskkonna üle.<ref name="Kc7Hm" /> Kirgaste unenägude esinemine inimestel on küllaltki haruldane, aga siiski teaduslikult kinnitatud fenomen.<ref name="Watanabe2003" /> Kirgaste unenägude teaduslik uurimine on potentsiaalikas valdkond, pakkudes uut informatsiooni nii unenägude kui teadvuse kohta. Kirgaste unenägude nägija kohta öeldakse mõnikord [[oneironaut]]. ==Vaata ka== *[[õudusunenägu]] *[[palavikuunenägu]] *[[unenägude seletaja]] *[[unenägedel põhinevate teoste loend]] *[[illusioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="J76Oh">{{cite web |url=http://www.thefreedictionary.com/dream |title=Dream |publisher= The American Heritage Dictionary of the English Language, Fourth Edition. 2000 |accessdate=7.05.2009}}</ref> <ref name="qyjvl">{{cite web|last=Kavanau |first=J.L. |title=Sleep, memory maintenance, and mental disorders |publisher=Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences |year=2000 |volume=12(2)}}</ref> <ref name="hobson">Hobson, J.A. (2009) ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness'', Nature Reviews, 10(11)</ref> <ref name="Solms2000">{{cite book |last=Solms |first=M. |year=2000 |title=Dreaming and REM sleep are controlled by different brain mechanisms |publisher= Behavioral and Brain Sciences |edition=23(6) |pages=793–1121}}</ref> <ref name="nCBDZ">Empson, J. (2002). ''Sleep and dreaming'' (3rd ed.)., New York: Palgrave/St. Martin's Press</ref> <ref name="obtAP">{{cite web|last=Ann |first=Lee |url=http://science.howstuffworks.com/environmental/life/human-biology/dream2.htm |title=HowStuffWorks "Dreams: Stages of Sleep" |publisher=Science.howstuffworks.com |date=27. jaanuar 2005 |accessdate=11.08.2012}}</ref> <ref name="7uzYp">Barbara Bolz. "[http://indianapublicmedia.org/amomentofscience/time-passes-dreams/ How Time Passes in Dreams]" in ''A Moment of Science''. Indiana Public Media. September 2, 2009. Accessed August 8, 2010.</ref> <ref name="FoHlJ">Domhoff, W. (2002). The scientific study of dreams. APA Press</ref> <ref name="gkBEs">{{cite book |title=The Discarded Image |year=1964 |url=https://archive.org/details/discardedimagein0000lewi_i1c3 |author=C.S. Lewis |publisher= Canto, [[Cambridge University Press]] |isbn=978-0-521-47735-2 |authorlink= C.S. Lewis}}</ref> <ref name="VOx8Z">Freud, S. (1900). The interpretation of dreams. London: Hogarth Press</ref> <ref name="KdGMC">Vasser, M. (2013)"[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/30834/vasser_madis.pdf]" Comparison of TMS-evoked EEG potentials between waking and NREM sleep states</ref> <ref name="Dement1957">Dement, W., & Kleitman, N. (1957). ''The Relation of Eye Movements during Sleep to Dream Activity''. Journal of Experimental Psychology, 53(5), pp. 89–97</ref> <ref name="Yl5V2">Hobson, J.A. (2009). ''REM sleep and dreaming: towards a theory of protoconsciousness''. Nature Reviews, 10(11), pp. 803–813</ref> <ref name="za9mI">Aston-Jones G., Gonzalez M., & Doran S. (2007). "Role of the locus coeruleus-norepinephrine system in arousal and circadian regulation of the sleep-wake cycle." In G.A. Ordway, M.A. Schwartz, & A. ''Frazer Brain Norepinephrine: Neurobiology and Therapeutics''. Cambridge UP.</ref> <ref name="Njwcv">Siegel J.M. (2005). "REM Sleep." Ch. 10 in ''Principles and Practice of Sleep Medicine''. 4th ed. M.H. Kryger, T. Roth, & W.C. Dement, eds. Elsevier. 120–135. Accessed 21 July 2010. [https://web.archive.org/web/20121123043553/http://www.psychology.uiowa.edu/Faculty/Blumberg/Course_Docs/Seminar.2008/Readings/Siegel.REMSleep.pdf Psychology.uiowa.edu]</ref> <ref name="6XfbW">Trimble, M. R. (1989). ''The Prefrontal Cortex: Anatomy, Physiology and Neuropsychology of the Frontal Lobe''. British Journal Of Psychiatry</ref> <ref name="DMnPr">{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2004 |title=Memory process and the function of sleep |publisher=Journal of Theoretics |edition=6-6 |url=http://www.journaloftheoretics.com/Articles/6-6/Zhang.pdf |accessdate=13.03.2006 |archive-date=20.03.2006 |archive-url=https://web.archive.org/web/20060320065919/http://www.journaloftheoretics.com/Articles/6-6/Zhang.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="jJQxW">{{cite book |last=Zhang |first=Jie |year=2005 |title=Continual-activation theory of dreaming, Dynamical Psychology|url=http://www.goertzel.org/dynapsyc/2005/ZhangDreams.htm |accessdate=13.03.2006}}</ref> <ref name="j3kJL">{{cite web|url=http://www.webmd.com/mental-health/features/the-health-benefits-of-dreams |title=The Health Benefits of Dreams |publisher=Webmd.com |date=25. veebruar 2009 |accessdate=11.08.2012}}</ref> <ref name="mp0qr">{{cite journal |author=R. Stickgold, J.A. Hobson, R. Fosse, M. Fosse1 |date=november 2001 |title= Sleep, Learning, and Dreams: Off-line Memory Reprocessing |url=https://archive.org/details/sim_science_2001-11-02_294_5544/page/1052 |journal=Science |pmid=11691983 |volume=294 |issue=5544 |pages=1052–1057 |doi=10.1126/science.1063530 |issn=0036-8075}}</ref> <ref name="Blackmore 2004 342–343">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an Introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref> <ref name="9wkMz">Robert, W. Der Traum als Naturnothwendigkeit erklärt. Zweite Auflage, Hamburg: Seippel, 1886.</ref> <ref name="Watanabe2003">{{cite journal |author=Watanabe, T. |year=2003 |title=Lucid Dreaming: Its Experimental Proof and Psychological Conditions |journal=J Int Soc Life Inf Sci |volume=21 |issue=1 |issn=1341-9226}}</ref> <ref name="lASAq">{{cite journal | last1 = Evans | first1 = C. | last2 = Newman | first2 = E. | year = 1964 | title = Dreaming: An analogy from computers | url = | journal = New Scientist | volume = 419 | issue = | pages = 577–579}}</ref> <ref name="mB2Hz">{{cite journal | doi = 10.1038/304111a0 | last1 = Crick | first1 = F. | last2 = Mitchison | first2 = G. | year = 1983 | title = The function of dream sleep | url = | journal = Nature | volume = 304 | issue = 5922| pages = 111–114 | pmid = 6866101}}</ref> <ref name="2VERp">{{cite journal | doi = 10.2466/pr0.102.2.561-574 | last1 = Coutts | first1 = R | year = 2008 | title = Dreams as modifiers and tests of mental schemas: an emotional selection hypothesis | url = | journal = Psychological Reports | volume = 102 | issue = 2| pages = 561–574 | pmid = 18567225}}</ref> <ref name="cY6cZ">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|page=342}}</ref> <ref name="stsaP">{{cite book|last=Blackmore|first=Susan|title=Consciousness an introduction|year=2004|publisher=Oxford University Press|location=New York, NY|isbn=978-0-19-515343-9|pages=342–343}}</ref> <ref name="XcxFX">{{cite book|url=http://books.google.com/books?id=ojvXAAAAMAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett |title=Barrett, Deirdre. An Evolutionary Theory of Dreams and Problem-Solving in Barrett, D.L. & McNamara, P. (Eds.) The New Science of Dreaming, Volume III: Cultural and Theoretical Perspectives on Dreaming NY, NY: Praeger/Greenwood, 2007 |publisher=Books.google.com |accessdate=4.04.2013}}</ref> <ref name="S37WL">[http://books.google.com/books?id=v-SzPAAACAAJ&dq=inauthor:Deirdre+inauthor:Barrett Barrett, Deirdre. The Committee of Sleep: How Artists, Scientists, and Athletes Use their Dreams for Creative Problem Solving—and How You Can Too. NY: Crown Books/Random House, 2001]{{dead link|date=aprill 2013}}</ref> <ref name="GCyzS">{{cite web |url=http://www.asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm |title=Barrett, Deirdre. The 'Committee of Sleep': A Study of Dream Incubation for Problem Solving. Dreaming: Journal of the Association for the Study of Dreams, 1993, 3, pp. 115–123 |publisher=Asdreams.org |accessdate=4.04.2013 |archive-date=18.11.2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121118012703/http://asdreams.org/journal/articles/barrett3-2.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="CYDFD">Blechner, M. (2001) ''The Dream Frontier''. Hillsdale, NJ: The Analytic Press.</ref> <ref name="Kc7Hm">[http://www.psychwww.com/asc/ld/faq.html Lucid dreaming FAQ] by [[The Lucidity Institute]] at Psych Web.</ref> }} == Kirjandus == * [[Jüri Allik]], "Unenäost psühholoogi pilguga" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1983]], nr 5, lk 659–668 * [[Sigmund Freud]], "Unenägude tõlgendamine". Saksa keelest tõlkinud [[Anne Lill]] ja [[Mari Tarvas]]. [[Tänapäev]], [[Tallinn]] [[2007]], 604 lk ==Välislingid== *[http://www.archive.org/details/bersprachstrung00kraegoog Unenägu], archive.org, vaadatud 02.04.2014 {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Uni]] i5u6h1us48o45oybvoypw0qg73vyx8m 0 35266 7147915 6851093 2026-05-06T16:05:10Z Krysanteem 115895 7147915 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lõuna-Dakota osariik | nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of South Dakota | lipp = Flag of South Dakota.svg | lipu_link = [[Lõuna-Dakota lipp|Lipp]] | vapp = SouthDakota-StateSeal.svg | vapi_link = [[Lõuna-Dakota osariigi pitsat|Pitsat]] | keskuse_nimetus = Pealinn | keskuse_nimi = [[Pierre]] | asendikaardi_pilt = South Dakota in United States.svg }} '''Lõuna-Dakota''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[osariik (USA)|osariik]] alates 1889. aastast. Lõuna-Dakota asub Ameerika Ühendriikide põhjaosas ning on geograafiliselt osa [[Kesk-Lääs|Kesk-Läänest]]. Põhjas piirneb see [[Põhja-Dakota]], lõunas [[Nebraska]], läänes [[Montana]] ja [[Wyoming]]i ning idas [[Minnesota]] ja [[Iowa]] osariigiga. Lõuna-Dakota pindala on 199 729 km² ja elanike arv oli 2020. aasta seisuga 886 667. Lõuna-Dakota on pindala poolest USA osariikidest 17. kohal, aga niihästi rahvaarvult kui rahvastiku tiheduselt tagantpoolt viiendal kohal. Osariigi suurim linn on [[Sioux Falls]] (192 517 elanikku) ja pealinn [[Pierre]] (14 091 elanikku). Pierre on elanike arvult Lõuna-Dakota linnadest kaheksas ja USA osariikide pealinnadest eelviimane (ainult [[Vermont]]i pealinn [[Montpelier]] on veel väiksem). Lõuna-Dakota on saanud nime sealkandis elavate siuu indiaanlaste [[dakotad]]e järgi. Tänapäeval moodustavad indiaanlased Lõuna-Dakota elanikest eri andmetel umbes 9%, kuid elussündide poolest 13–17%. 2. novembril 1889 moodustati senise [[Dakota territoorium]]i põhjal kaks osariiki: Lõuna- ja Põhja-Dakota. Nad said USA 39. ja 40. osariigiks. Enne allkirjastamist lasi president [[Benjamin Harrison]] osariigi õiguse andmise dokumendid ära segada, et keegi ei teaks, kumb enne osariigiks sai. [[Missouri]] jõgi (selle idakaldal asub ka Pierre) jagab osariigi kaheks umbkaudu võrdseks osaks, mida rahvasuus kutsutakse idakaldaks (''East River'') ja läänekaldaks (''West River''). Need erinevad üksteisest tugevasti. Idakallas on tasasem ja [[parasvöötme kliima]]ga, seal tegeldakse [[põllumajandus]]ega ja idakallas on arenenum. Läänekallas on mägisem ja kuivema kliimaga, seal valitseb [[poolkõrb]]. Põllumajanduse asemel tegeldakse seal pigem [[mäendus]]e ja [[karjakasvatus]]ega. Osariigi üks suuremaid vaatamisväärsusi on [[Mount Rushmore]]. == Loodus == [[Pilt:Thunder butte SD.jpg|pisi|Suurem osa Lõuna-Dakota lääneosast on kaetud rohtlatega, samuti esineb seal arvukalt jäänukmägesid (pildil Thunder Butte)]] === Pinnamood === Suurem osa Lõuna-Dakotast asub [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]]. [[Missouri]] jõgi jagab osariigi geograafiliselt kaheks osaks. Idaosas domineerib peamiselt [[preeria]]. Lääneosas vahelduvad rohtlad kaljuste aladega, sealhulgas asub seal [[White River]]i ja [[Cheyenne'i jõgi|Cheyenne'i jõe]] vahel ulatuslik (üle 160 km pikk) kaljune kõnnumaa ''[[badland]]s'', kust on avastatud rohkelt paleontoloogilised leide.<ref name="britannica">[https://www.britannica.com/place/South-Dakota South Dakota]. ''[[Encyclopædia Britannica]]''. Vaadatud 14.2.2018.</ref> Lääneosas esineb samuti arvukalt üksikuid jäänukmägesid (''[[butte]]''{{'}}id). [[Pilt:Badlands panorama1.jpg|pisi|left|[[Badlandsi rahvuspark]]]] Lõuna-Dakota edelaosas asub [[Black Hills]]i mäestik, millest umbes kaks kolmandikku paikneb Lõuna-Dakotas ja ülejäänud Wyomingis. Mäestiku suhteline kõrgus küündib 1200 meetrini. Seal paikneb osariigi kõrgeim koht [[Harney Peak]] (2208 m), mis on Ameerika Ühendriikide kõrgim tipp [[Kaljumäestik]]ust ida pool.<ref name="britannica"/> Osariigi kõige madalam koht on Minnesota piiri asuva [[Big Stone Lake]]'i rannajoon (294 m). === Elusloodus === [[Pilt:Pronghorn Wind Cave NP.jpg|pisi|[[Harksarvik]] [[Wind Cave'i rahvuspark|Wind Cave'i rahvuspargis]]]] Valdavaks bioomiks Lõuna-Dakotas (v.a. Black Hillsi piirkonnas) on parasvöötme [[rohtla]]. Metsamaa moodustab osariigi pindalast ainult umbes 4%. Jõgede lähedal ja kaitsevööndites kasvavad [[heitlehisus|heitlehised]] puud, näiteks [[pappel]], [[jalakas]] ja [[paju]]. Rohtlates on [[imetajad|imetajatest]] esindatud [[ameerika piison]], [[valgesaba-pampahirv]], [[harksarvik]], [[koiott]] ja [[rohtlahaukur]]. Kõrgematel aladel kasvavad [[okaspuu]]d, sealhulgas [[kollane mänd]], [[keerdmänd]] ja [[kanada kuusk]]. Imetajates on levinud lisaks [[vapiti]], [[lumelammas]], [[lumekits]], [[ameerika nugis]] ja [[puuma]]. Lõuna-Dakota pesitseb ligi 300 linnuliiki. Kasvava arvukusega [[valgepea-merikotkas]] on levinud üle kogu osariigi, eriti Missouri jõe lähistel ja Badlandsi rahvuspargis. Missouri jõgi on oluliseks peatuspaigaks paljudele põhjast lõunasse rändavatele veelindudele, peamiselt [[partlased|partlastele]] ja [[hanelised|hanelistele]]. Arvukalt on levinud Aasiast sisse toodud [[jahifaasan]], kellel peetakse jahti. Jõed ja järved on kalarikkad, esinevad muuhulgas püügikalad [[heleuim-koha]] ja [[sägalised]].<ref name="britannica"/> === Kliima === Lõuna-Dakotas valitseb külmade ja kuivade talvede ning kuumade ja võrdlemisi kuivade suvedega [[mandriline kliima]]. Suvel võib õhutemperatuur tõusta sageli ligi 40 °C ja talvel langeda alla −20 °C. Sademeid langeb aastas osariigi kirdeosas umbes 390 mm ja osariigi kaguosas 640 mm, Black Hillsi piirkonnas esineb aga sademeid kõige enam − umbes 760 mm. Suvel võib esineda ägedaid [[äikesetorm]]e. Osariigi idaosa jääb [[Tornado Alley]] piirkonda. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Lõuna-Dakotas on 49 °C, mis mõõdeti 15. juulil 2006 [[Usta]]s. Madalaim temperatuur mõõdeti [[McIntosh]]is 17. veebruaril 1936, mil oli −50 °C külma. === Kaitsealad === [[Pilt:Dean_Franklin_-_06.04.03_Mount_Rushmore_Monument_(by-sa)-3_new.jpg|pisi|[[Mount Rushmore]]]] Lõuna-Dakotas asub mitu [[Rahvusparkide Teenistus]]e hallatavat kaitseala. Osariigis paikneb kaks rahvusparki, mis mõlemad paiknevad osariigi edelaosas: 1903. aastal rajatud [[Wind Cave'i rahvuspark]] ja 1978. aastal loodud [[Badlandsi rahvuspark]]. Osariigi tuntuimaks vaatamisväärsuseks on [[Mount Rushmore]]'i kaljusse raiutud nelja USA presidendi hiiglaslikud skulptuurportreed. Lisaks asub osariigis [[Jewel Cave'i rahvusmonument]], mis hõlmab pikkuselt kolmanda koobaste süsteemi maailmas. == Ajalugu == [[Pilt:Black Hills petroglyphs 1.jpg|pisi|left|Kaljujoonised Black Hillsis]] Inimasustus tekkis praeguse Lõuna-Dakota alale mitu tuhat aastat tagasi. Esimeste asustasid selle piirkonna küttimise ja korilusega tegelenud [[paleoindiaanlased]], kes kadusid seoses jahiloomade välja suremisega umbes 5000 aastat eKr. Aastatel 500–800 elasid praeguse Lõuna-Dakota kesk- ja idaosas rahvad, kes ehitasid suuri künkataolisi matmispaiku ehk [[maund]]e. [[16. sajand]]i alguseks elas Missouri jõe orus [[arikarad]]e indiaanihõim. Esimeste eurooplastena saabusid Lõuna-Dakota alale 1743. aastal La Vérendrye'i vennad, kes ületasid arvatavasti esimeste eurooplastena Suure tasandiku ja uurisid Kaljumäestikku. 1762. aastal läks piirkond [[Uus-Hispaania]] valdusse. [[19. sajand]]i alguses oli valitsevaks indiaanihõimuks saanud [[siuud]]. Lõuna-Dakota piirkond läks ameeriklaste valdusse 1803. aastal [[Louisiana ost]]uga, millega prantslastelt soetati tohutud alad Suurel tasandikul. Aasta hiljem suundus seda piirkonda uurima [[Lewise ja Clarki ekspeditsioon]], mis külastas retke käigus ka Lõuna-Dakotat. 1817. aastal rajati praeguse [[Fort Pierre]]'i lähedale esimene kauplemispunkt. Asunike sissevool piirkonda algas 19. sajandi teisel poolel. 1858. aastal indiaanlastega sõlmitud lepinguga läks suurem osa praegusest Lõuna-Dakota idaosast USA valdusse. [[Pilt:Deadwood13.jpg|pisi|170px|[[Deadwood]] on üks paljudest linnadest Black Hillsis, mis asutati pärast kullapalaviku puhkemist]] 1861. aastal loodi [[Dakota territoorium]], mis lisaks praegusele Lõuna-Dakotale hõlmas Põhja-Dakota ning osa Montanast ja Wyomingist. Rahvaarvu suurenemine algas eeskätt 1870. aastatel raudteevõrgu rajamisega. 1874. aastal avastas [[George Armstrong Custer]]i juhitud ekspeditsioon [[Black Hills]]i piirkonnas [[kuld]]a, misjärel puhkes [[kullapalavik]]. Sel ajal kuulus Lõuna-Dakota lääneosa indiaanlastele, kes ei olnud nõus oma maadest Black Hillsis loobuma, mistõttu puhkes indiaanlaste ja valgete vahel konflikt. Lõpuks paigutati indiaanlased viite [[reservaat]]i. Suureneva rahvastiku ja poliitiliste põhjuste tõttu jagati Dakota Territoorium, millega 2. novembril 1889 tekkisid eraldi osariikidena Lõuna-Dakota ja Põhja-Dakota. 29. detsembril 1890 toimus [[Pine Ridge'i reservaat|Pine Ridge'i reservaadis]] [[Wounded Knee veresaun]], kus USA sõjaväelased tapsid vähemalt 146 indiaanlast, teiste seas naisi ja lapsi. See oli viimane suurim indiaanlaste ja valitsusvägede vahel toimunud kokkupõrge. [[Pilt:Dust Bowl - Dallas, South Dakota 1936.jpg|pisi|left|Liiva alla mattunud farm [[Dallas (Lõuna-Dakota)|Dallases]] Lõuna-Dakotas]] 1930. aastatel andis Lõuna-Dakota ja teiste Suure tasandiku osariikide põllumajandusele tugeva hoobi pikkade põuaperioodide ja vale põlluharimistehnika tõttu tekkinud tolmutormid (seda perioodi tuntakse nime all [[tolmukauss]]). Viljatuks muutunud põllumaade ja üldise [[suur depressioon|suure depressiooni]] aegsete majandusraskuste tõttu olid paljud põllupidajad sunnitud 1930. aastatel osariigist lahkuma. Majanduslik stabiilsus saabus USA sekkumisega [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]], millega kasvas nõue põllumajandusliku- ja tööstustoodangu järele. [[20. sajand]]i teise pooles muutus osariigi majandus mitmekesisemaks. Turismitööstus on märkimisväärselt kasvanud pärast USA kiirteedesüsteemi [[Interstate Highway System]] valmimist 1960. aastatel. Vaatamata rahvaarvu kasvamisele ja hiljutisele majanduslikule arengule, on paljudes maapiirkondades viimase 50 aasta jooksul elanike arv vähenenud, kuna paljud noored suunduvad osariigi suurlinnadesse või teistesse osariikidesse. == Haldus ja poliitika == [[Pilt:SD Capitol.jpg|pisi|left|Osariigi kapitooliumihoone Pierre'is]] Lõuna-Dakota seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 70-liikmelisest esindajatekojast ja 35-liikmelisest senatist. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub [[kuberner]]ile. Kuberner valitakse nelja-aastaseks ametiajaks. 2019. aastast on osariigi kuberner [[Kristi Noem]]. Lõuna-Dakota jaguneb 66 [[maakond (USA)|maakonnaks]]. Osariigi poliitikas on domineerinud [[Vabariiklik Partei|vabariiklased]]. Alates 1937. aastast on osariigil olnud ainult kolm [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraadist]] kuberneri. Osariigi ajaloo jooksul ei ole vabariiklased osariigis presidendivalimistel võidutsenud vaid neljal korral. == Rahvastik == {{USA rahvaloendus |1860= 4837 |1870= 11776 |1880= 98268 |1890= 348600 |1900= 401570 |1910= 583888 |1920= 636547 |1930= 692849 |1940= 642961 |1950= 652740 |1960= 680514 |1970= 665507 |1980= 690768 |1990= 696004 |2000= 754844 |2010= 814180 |2020= 886667 }} Rahvaarv oli 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 886 667. Keskmine asustustihedus oli 4,4 in/km². 2018. aasta seisuga moodustasid rahvastikust 84,% valged, 9% põlisameeriklased, 2,4% mustanahalised ja 1,7% aasialased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 4,1%. 2000. aasta rahvaloenduse kohaselt olid suurimad päritolurühmad [[sakslased]] (40,7%), [[norralased]] (15,3%), [[iirlased]] (10,4%), [[Põhja-Ameerika indiaanlased|indiaanlased]] (8,2%) ja [[inglased]] (7,1%). 86% elanikkonnast on [[kristlased]]. 54% kogurahvastikust moodustavad [[protestandid]] (27% rahvastikust on [[luterlased]], 13% [[metodistid]], 4% [[baptistid]] ja 4% [[presbüterlased]]) ja 25% [[katoliiklased]]. Lõuna-Dakotas asub suurim [[hutteriidid]]e kogukond USA-s. Tegemist on [[Anabaptistid|anabaptistliku]] usulahuga, mis emigreerus USA-sse 1870. aastatel Euroopast, peamiselt saksakeelsetelt aladelt. Indiaanlaste (peamiselt [[lakotad]] ja [[dakotad]]) moodustavad Missourist läände jääval alal umbes 20% rahvastikust. Kokku asub osariigis seitse indiaanlaste reservaati. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli Lõuna-Dakota indiaanlaste osakaalu poolest [[Alaska]] ja [[New Mexico]] järel kolmas osariik riigis. Sarnaselt ülejäänud Suure tasandiku piirkonnaga on Lõuna-Dakotale omane elanikkonna vähenemine maapiirkondades (''rural flight''). Noored inimesed suunduvad tööotsingul suurlinnadesse. 2000. aasta rahvaloenduse kohaselt oli võrreldes 1990. aastaga elanike arv vähenenud ligi pooltes osariigi maakondades. Sel perioodil kaotasid üheksa maakonda enam kui 10% oma elanikkonnast. Protsentuaalselt oli kõige suurem langus osariigi kirdenurgas asuvas [[Hardingi maakond|Hardingi maakonnas]], kus elanike arv oli kümne aastaga vähenenud ligi 19% ja sajandi algusega võrreldes enam kui kolm korda. === Suurimad linnad === [[Pilt:Sioux_Falls_Skyline_41.jpg|pisi|[[Sioux Falls]]]] {| class="wikitable" |- !Nr !!Linn !!Elanikke (2020) !!Maakond |- |1. || [[Sioux Falls]] || 192 517 || [[Minnehaha maakond|Minnehaha]], [[Lincolni maakond (Lõuna-Dakota)|Lincoln]] |- |2. || [[Rapid City]] || 74 703 || [[Penningtoni maakond (Lõuna-Dakota)|Pennington]] |- |3. || [[Aberdeen (Lõuna-Dakota)|Aberdeen]] || 28 495 || [[Browni maakond (Lõuna-Dakota)|Brown]] |- |4. || [[Brookings]] || 23 377 || [[Brookingsi maakond|Brookings]] |- |5. || [[Watertown]] || 22 655 || [[Codingtoni maakond|Codington]] |- |6. || [[Mitchell]] || 15 660 || [[Davisoni maakond|Davison]] |- |7. || [[Yankton]] || 15 411 || [[Yanktoni maakond|Yankton]] |- |8. || [[Huron]] || 14 263 || [[Beadle'i maakond|Beadle]] |- |9. || [[Pierre]] || 14 091 || [[Hughesi maakond|Hughes]] |- |10. || [[Spearfish]] || 12 193 || [[Lawrence'i maakond (Lõuna-Dakota)|Lawrence]] |} {{vaata ka|Lõuna-Dakota linnade loend}} == Majandus == [[Pilt:SDethnl1.jpg|pisi|Etanoolitehas [[Turneri maakond|Turneri maakonnas]]]] 2016. aastal oli Lõuna-Dakota sisemajanduse kogutoodang 48,354 miljardit dollarit. Sellega paigutus Lõuna-Dakota Ameerika Ühendriikide 50 osariigi seas 47. kohale. 2016. aastal oli keskmine sissetulek leibkonna kohta 54 126 dollarit ja elaniku kohta 28 761 dollarit. 2023. aasta detsembris oli Lõuna-Dakotas kõige väiksem töötuse määr USA-s – 1,9%.<ref>[http://www.bls.gov/web/laus/laumstrk.htm "Unemployment Rates for States"]. [[Ameerika Ühendriikide Tööministeerium]]. Vaadatud 21.2.2024</ref> Alla [[vaesuspiir]]i elab 13,0% elanikkonnast. Mitmed osariigi maakonnad kuuluvad riigi vaesemate sekka. [[Oglala Lakota maakond|Oglala Lakota maakonnas]] on madalaim sissetulek elaniku kohta riigis. Tähtsaim majandussektor on [[teenindus]]. Ajalooliselt on olnud Lõuna-Dakota majanduse põhikomponent [[põllumajandus]]. Kasvatatakse [[mais]]i, [[sojauba]] ja [[nisu]] ning peetakse [[veis]]eid ja [[siga|sigu]]. 2016. aastal oli Lõuna-Dakota [[etanool]]itoodangult riigis kuuendal kohal.<ref>[https://www.eia.gov/todayinenergy/detail.php?id=36892 "Six states account for more than 70% of U.S. fuel ethanol production"]. eia.gov. Vaadatud 15.4.2021</ref> === Transport === Lõuna-Dakota kaks tähtsamat transpordikoridori on ida-lääne suunas kulgev kiirtee [[Interstate 90]] ja osariigi idaosas põhja-lõunasuunaline [[Interstate 29]]. Alates 19. sajandi keskpaigast oli transpordis olulisel kohal raudteed. 20. sajandi alguseks oli osariigis ehitatud üle 7000 km raudteid, kuid millest on nüüdseks kasutuses alla 3000 km. Tähtsaim raudtee-ettevõte on [[BNSF Railway]]. Reisijatevedu pakuvad ainult kaks pärandraudtee liini. Lõuna-Dakota on Wyomingi kõrval üks kahest USA mandriosa osariigist, mida ei teeninda [[Amtrak]]i reisirongid. Tähtsamad lennujaamad asuvad Sioux Fallsis ja Rapid Citys. == Haridus == Õpilaste arvult on osariigis suurim kõrgkool 1881. aastal asutatud [[South Dakota State University]], mis tegutseb [[Brookings]]is. 1862. aastal [[Vermillion]]is asutatud [[Lõuna-Dakota ülikool]] on osariigi vanim ülikool. Lisaks asub osariigis mitu eraõiguslikku ülikooli, millest suurim on Sioux Fallsis asuv luterlik [[Augustana ülikool]]. == Sport == Osariigis ei tegutse ühtegi Põhja-Ameerika suurimates profispordiliigades mängivat klubi. Väiksematest spordiklubidest asuvad osariigis Põhja-Ameerika tugevuselt teises [[korvpall]]iliigas [[NBA G League]]'is mängiv [[Sioux Falls Skyforce]] ja Põhja-Ameerika tugevuselt kolmandas [[jäähoki]]liigas [[ECHL]]-is mängiv [[Rapid City Rush]]. South Dakota State University ja Lõuna-Dakota Ülikooli korvpallimeeskonnad mängivad üliõpilasspordiühingu [[NCAA]] esimeses divisjonis. Tuntumad osariigist pärit sportlased on kergejõustiklane ja olümpiavõitja [[Billy Mills]], korvpallur ja kahekordne NBA meister [[Mike Miller]], korvpallur ja Venemaa naiskonnaga olümpiamängudelt pronksmedali võitnud [[Becky Hammon]] ning Ameerika jalgpallur ja neljakordne [[Super Bowl]]i võitja [[Adam Vinatieri]]. == Sümboolika == [[Pilt:SD_20.svg|125px|right|pisi|Teetähis]] [[Pilt:2006-50-state-quarters-coin-south-dakota-proof-reverse.jpg|125px|right|pisi|[[Veeranddollariline]]]] * Juhtlause on "Under God, the people rule". * Tunnuslind on [[jahifaasan]]. * Tunnuslill on [[palu-karukell]]. * Tunnusmineraal on roosa [[kvarts]]. * Tunnusputukas on [[meemesilane]]. * Tunnusloom on [[koiott]]. * Tunnuslind on [[heleuim-koha]]. * Tunnusvääriskivi on [[ahhaat]]. * Tunnuspuu on [[kanada kuusk]]. * Tunnuslaul on "Hail, South Dakota!". * Tunnusheintaim on [[rohi]]. * Tunnusfossiil on [[tritseratops]]. * Tunnusjook on [[piim]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} * [https://sd.gov/ Lõuna-Dakota valitsuse koduleht] * [https://www.travelsouthdakota.com/ Lõuna-Dakota turismileht] {{Geograafiline asukoht |Keskel = Lõuna-Dakota |Põhi = {{Pisilipp|Põhja-Dakota}} |Kirre = |Ida = {{Pisilipp|Minnesota}} |Kagu = {{Pisilipp|Iowa}} |Lõuna = {{Pisilipp|Nebraska}} |Edel = |Lääs = {{Pisilipp|Wyoming}} |Loe = {{Pisilipp|Montana}} }} {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} {{koord |NS=44.5 |EW=-100.0 |type=adm1st |region=US-SD}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:Lõuna-Dakota| ]] 0auhzg8ozufu68kkv01wmfow34ea080 0 35655 7147852 7146907 2026-05-06T14:37:18Z Teomees 97479 7147852 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tšeboksarõ | hääldus = | nimi1_keel = vene | nimi1 = Чебоксары | nimi1_latin = (Tšeboksarõ) | nimi2_keel = tšuvaši | nimi2 = Шупашкар | nimi2_latin = (Šupaškar) | pilt = Cheboksary. View of downtown.jpg | lipp = Flag of Cheboksary.svg | lipu_link = [[Tšeboksarõ lipp]] | vapp = Coat of Arms of Cheboksary (1998).png | vapi_link = [[Tšeboksarõ vapp]] | pindala = 233 | elanikke = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) | asendikaardi_pilt = }} [[Fail:CheboksaryKremlin.jpg|pisi|Tšeboksarõ kreml 16. sajandi lõpus]] [[Pilt:Cheboksary National Library.jpg|thumb|Tšeboksarõ Rahvusraamatukogu]] '''Tšeboksarõ''' ehk '''Šupaškar''' ([[tšuvaši keel|tšuvaši]] Шупашкар) on linn [[Venemaa]]l, [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigi]] pealinn. Linn asub [[Volga]] jõe ääres, paremal kaldal, [[Tšeboksarka jõgi|Tšeboksarka jõe]] ühinemiskohas.<ref> Чебокса́ры / председ. Ю.С. Осипов и др.. — Большая Российская Энциклопедия (в 30 т.). — Москва: Научное издательство «Большая российская энциклопедия», 2017</ref> == Ajalugu == Arheoloogilised väljakaevamised on näidanud, et Tšeboksarõ kohale tekkis linnalik asula 13.–14. sajandi vahetusel, kui selles kohas paiknes [[bulgaarid]]e-[[tšuvašid]]e asustus.<ref>Средневековые Чебоксары: материалы Чебоксарской экспедиции 1969—1973 гг. М.: Наука, 1978.</ref> === 15. sajand – 19. sajand === Tšeboksarõt on kirjalikes allikates esmamainitud [[1469]]. aastal.<ref>Географические названия России. М.: Книжная находка, 2003.</ref> [[1555]]. aastal, pärast Tšuvašši piirkonna rahumeelset ühinemist [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigiga]] rajati asulasse puitkindlus ([[kreml]]). Tänu soodsale asukohale tekkis asulas aastakümnete jooksul vilgas majanduselu, kuid tulekahjudes hävisid kreml ja muud puithooned 18. sajandil viiel korral. Seetõttu hakati ehitama kivihooneid ja -kirikuid. 17. sajandi lõpust alates peeti Tšeboksarõd Volga piirkonna oluliseks kaubanduslinnaks ja [[1781]]. aastal sai ta linnaõigused [[Kaasani kubermang]]u koosseisus.<ref>Энциклопедия Города России. Moscow: Большая Российская Энциклопедия. 2003. pp. 510–512.</ref> Volga tähtsuse järkjärguline vähenemine peamise kaubateena uue pealinna [[Peterburi|Sankt-Peterburgi]] ehitamise ajal ning Venemaa ja Euroopa vaheliste kaubandussidemete elavnemine [[Läänemeri|Läänemerel]] avaldasid aga negatiivset mõju linna majanduselule. Kaubavedu Volgal vähenes tuntavalt. 18. ja 19. sajandil keskendus Tšeboksarõ peamiselt kaubanduse, mitte tööstuse arendamisele. Sellest hoolimata tegutsesid linnas endiselt telliskivivabrikud, nahaparkimistöökojad, kirikukellade valmistamise töökojad jms. 19. sajandi alguses oli linna rahvaarv viis ja pool tuhat inimest. === 20. sajand === 20. sajandi alguses elas linnas 5100 elanikku. Alates 1920. aastast oli linn Tšuvaši autonoomse ringkonna keskus ja aastatel 1925–1992 [[Tšuvaši ANSV]] pealinn. 1937. aastal väljatöötatud linna üldplaneeringut ei esitatud aga kinnitamiseks kavandamisel olnud Tšeboksarõ hüdroelektrijaama lahendamata asukoha tõttu. 1965. aastaks kasvas linna rahvaarv 163 000 ja 1985. aastaks 386 000 inimeseni.<ref>Poссийский статистический ежегодник. Госкомстат, Москва, 2001. Дата обращения: 12 мая 2015</ref> 1987. aastaks loodi Tšeboksarõ hüdroelektrijaama ehitamise tõttu kesklinna mitme vana elamukvartali asemele kunstlik laht. Selle käigus hävis palju ajaloolisi hooneid. === 21. sajand === Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse]] 2022. aastal, ründasid 2025. aasta 9. juuni öösel [[Ukraina relvajõud]] [[droon]]idega kaitsetööstuse ettevõtet ВНИИР-Прогресс (tõlkes Ülevenemaaline Relee-ehituse Teaduslik Uurimisinstituut). Ettevõte toodab raadioelektroonilisi seadmeid [[HESA Shāhed 136|Shahedi]] tüüpi ründedroonidele, raketisüsteemidele [[Iskander|Iskander-М]] ja ka [[liugpomm]]idele. Puhkes tulekahju ja tootmine peatati ajutiselt. Ettevõtet rünnati ka 2025. aasta juulis ja novembri lõpus.<ref>[https://www.svoboda.org/a/bpla-atakovali-cheboksary-tam-raspolozhen-zavod-vniir-progress-/33605916.html БПЛА атаковали Чебоксары. Там расположен завод "ВНИИР-Прогресс"] Радио Свобода. 26 ноября 2025.</ref> 18. veebruaril 2026 teostati selle ettevõtte vastu järjekordne droonirünnak, mille tagajärjel puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18. veebruar 2026</ref> Uus rünnak teostati Ukraina relvajõudude poolt ööl vastu 5. maid, mil ettevõtte territooriumil toimusid plahvatused ning tekkis suur tulekahju. Venemaa allikate väitel oli põhjuseks Ukrainas toodetud [[FP-5 Flamingo]] raketi tabamus.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Venemaa suuruselt teine naftatöötlemistehas peatas tootmise] ERR, 5. mai 2026</ref> == Rahvastik == 2010. aasta statistika andmetel oli Tšeboksarõ 453 721 elanikust [[tšuvašid|tšuvašše]] 58,5% ja [[venelased|venelasi]] 37,1% ning teisi rahvusi oluliselt vähem.<ref>Национальный состав населения. www.chuvash.gks.ru. Дата обращения: 29 января 2018.</ref> == Transport == Tšeboksarõ on maanteede sõlmpunkt ja jõesadam. Raudteeühendus [[Saransk]]iga. Linnas on 20 autobussi linnaliini ja 18 trollibussiliini. Linna lähedal on rahvusvaheline lennuväli. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Cheboksary}} * [http://gov.cap.ru/main.asp?govid=81 Tšeboksarõ linnavalitsuse koduleht] [[Kategooria:Tšuvaššia linnad]] 3vmjikepo8u4k8qbkvr6cajtb9wvf60 0 36244 7148014 6710097 2026-05-06T17:43:57Z Sjur 66496 /* 20. jaanuar 1990 */ 7148014 wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Jaanuar [[1990]]''', kroonika [[Detsember 1989]] – '''[[Jaanuar 1990]]''' – [[Veebruar 1990]] – [[Märts 1990]] – [[Aprill 1990]] – [[Mai 1990]] – [[Juuni 1990]] – [[Juuli 1990]] – [[August 1990]] – [[September 1990]] – [[Oktoober 1990]] – [[November 1990]] – [[Detsember 1990]] ==[[1. jaanuar]] [[1990]]== *[[Glasgow]] sai [[Euroopa kultuuripealinn]]aks. *[[Iirimaa]] sai [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistujariigiks. *[[Jugoslaavia dinaar]] muudeti 10 000 korda kallimaks. Jugoslaavia valuuta eest sai hakata vabalt ostma välisvaluutat. *[[Norra]]s ühinesid tööandjate organisatsioonid [[Norsk Arbeidsgiverforening]], [[Norges Industriforbund]] ja [[Norsk Håndverkerforbund]] organisatsiooniks [[Næringslivets Hovedorganisasjon]]. *[[Poola]] alustas esimese Ida-Euroopa riigina [[Šokiteraapia (majandus)|šokiteraapia]]t. [[Poola zlott]] devalveeriti rohkem kui 50% võrra. Mõned hinnad tõusid 400%. *[[Poola]] väljus [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist. *[[Rumeenia]] Rahvusliku Päästmise Nõukogu esimees teatas mitmeparteilisuse legaliseerimisest. *[[Berliin]]is [[Brandenburgi värav]]a juures, mis detsembris 1989 avati, võttis üle 200 000 ida- ja läänesakslase koos uut aastat vastu. Üks toestik kukkus sisse, mille tagajärjel sai üks inimene surma ja sada inimest vigastada. *[[Soome sotsiaal- ja tervishoiuminister]] [[Helena Pesola]] siirdus [[Kansaneläkelaitos]]e direktoriks. Tema ametijärglaseks sai parlamendiliige [[Mauri Miettinen]]. *[[Kokoomus]]e parlamendiliige [[Eva-Riitta Siitonen]] siirdus [[Uusimaa lään]]i ''[[maaherra]]''<nowiki>'ks</nowiki>. Tema asemel läks [[Eduskunta|Eduskunda]] 79-aastane [[Tuure Junnila]], kellest sai Eduskunna vanim liige. *[[Somero vald]] arvati [[Häme lään]]ist üle [[Turu ja Pori lään]]i. *[[Thames Television]] näitas [[Rowan Atkinson]]i telesarja "[[Mr. Bean]]" esimest osa. *Jõustus [[Northern Ireland Fair Employment Act]]. *[[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendiks]] sai [[Arnold Koller]]. *[[Morava]] linn Gottwaldow sai tagasi endise nime [[Zlín]]. ==[[2. jaanuar]] [[1990]]== *[[Tšehhoslovakkia]] [[Tšehhoslovakkia president|president]] Václav Havel külastas [[Ida-Berliin]]i ja [[München]]it ning tegi ettevaatlikke avaldusi [[Saksamaa taasühendamine|Saksamaa taasühendamise]] kohta. *[[Taani]]s läks eetrisse uudisteprogrammi "[[TV 2/Lorry|TV 2 Lorry]]" esimene saade. *[[Saksamaa]]l sai [[Wolfi fondi kunstipreemia]] [[Anselm Kiefer]]. *[[USA]] [[seebiooper]]il "[[All My Children]]" oli 20. aastapäeva erisaade, kus tegelased Joe ja Ruth Martin vaatasid koos [[Erica Kane]]i, tema ema Mona ning Phoebe Wallingfordiga vana ajaleheväljalõigete albumit, mis läks üle mälestusväärseteks katkenditeks möödunud aastate saadetest. *[[Rootsi]]s ühinesid ajalehed [[Kvälsposten]] ja [[GT]] ajaleheks [[iDag]]. ==[[3. jaanuar]] [[1990]]== *[[Ameerika Ühendriikide sissetung Panamasse]]: [[Panama]] endine juht [[Manuel Noriega]] andis end USA vägede kätte. Ta viidi [[Florida]]sse, et ta astuks kohtu ette süüdistusega narkootikumide salakaubaveos. *[[Belgia]]s andis prints [[Albert II (Belgia)|Albert]] [[Belgia Punane Rist|Belgia Punase Risti]] esimehena stardisignaali [[Rumeenia]]sse abi toimetavale rongile. *[[Kreeka]]s [[Lárisa]]s varastati sõjaväeüksusest püssirohtu ja relvi. *Ajaleht [[Rahva Hääl]] teatas Eestis klubi [[Liberaalsed Reformistid]] moodustamisest. Klubi asutasid [[Igor Gräzin]], [[Siim Kallas]], [[Kaljo Kiisk]], [[Tõnu Laak]], [[Mikk Mikiver]], [[Rein Otsason]], [[Indrek Toome]] ja [[Ülo Vooglaid]]. *[[Rootsi]]s [[Hudiksvall]]ist loodes kukkus alla lennuk [[Piper PA-31]]. Kolm inimest sai surma. ==[[4. jaanuar]] [[1990]]== *[[Pakistan]]is [[Ghotki]]s toimus rongide kokkupõrge, milles sai surma 310 inimest ning veel umbes 700 inimest sai viga. *[[BBC1]]-s algas komöödiasari "[[One Foot in the Grave]]". ==[[5. jaanuar]] [[1990]]== *[[Fishery Products International]] otsustas sulgeda oma tehased [[Kanada]]s [[Newfoundland]]is. See tõi kaasa 1300 töökoha kadumise. ==[[6. jaanuar]] [[1990]]== *[[Juan José Millás]] sai romaani "[[La soledad era esto]]" eest [[Nadali auhind|Nadali auhinna]]. ==[[7. jaanuar]] [[1990]]== *[[Pisa torn]] suleti turvalisuskaalutlustel külastajatele. *[[Kanada]]s [[CBS]]-is ja [[USA]]-s [[Disney Channel]]is algas telesari "[[Teekond Avonleasse]]". ==[[8. jaanuar]] [[1990]]== *[[Saksa DV]]-s toimusid massimeeleavaldused, kus nõuti [[Saksamaa taasühendamine|Saksamaa taasühendamist]]. *[[Rumeenia]]s [[Sibiu]] linnas astusid esimesed [[Securitate]] töötajad kohtu ette. ==[[9. jaanuar]] [[1990]]== *Startis kosmoseprogrammi [[Space Shuttle]] 33. lend [[STS-32]], [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstiku]] [[kosmosesüstik Columbia|Columbia]] 9. lend. Pardal olid [[Daniel Brandenstein]], [[James Wetherbee]], [[Bonnie Dunbar]], [[Marsha Ivins]] ja [[David Low]]. *[[Tōkyō]]s viidi urn 1989. aastal surnud [[Jaapani keiser|keiser]] [[Hirohito]] "vaimuga" üle keisripaleest lähedal asuvasse pühamusse. *[[Stockholm]]is [[Finnboda]] laevatehases remondis olnud laev [[Sally Albatross]] sai tulekahjus tugevalt kannatada. *Toimus kaks hääletusvooru [[Tallinna linnapea]] valimiseks. Linnapea jäi valimata. ==[[10. jaanuar]] [[1990]]== *USA ettevõtete [[Time Inc.]] ja [[Warner Communications]] ühinemisel tekkis meediakontsern [[Time Warner]]. *[[Belgia]] [[Senat (Belgia)|senat]] kiitis heaks [[seaduseelnõu]], millega [[täisealisus]]e piiriks nähakse ette 18 aastat. *[[Hiina]]s tühistati pärast [[Tiananmeni väljaku meeleavaldused|Tiananmeni meeleavaldusi]] [[Peking]]is seitse kuud kehtinud [[piiramisseisukord]]. Lubati ainult valitsust toetavaid meeleavaldusi. *[[Rootsi rahandusminister]] [[Kjell-Olof Feldt]] esitles oma viimast eelarvepaketti. *[[Egon Krenz]] astus [[Saksa DV]] parlamendist tagasi. *[[Sofia]]s otsustas [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] järk-järgult üle minna turumajanduslikumatele suhetele. ==[[11. jaanuar]] [[1990]]== *[[USA Kaitseministeerium]] sõlmis [[Bell Helicopter]]iga 123 miljoni [[USA dollar|dollar]]ise arenduslepingu õhusõiduki [[V-22 Osprey]] väljatöötamiseks. *Zaires (praegu [[Kongo DV]]) tegi president [[Mobutu Sese Seko]] valitsusremondi, asendades kümme ministrit ja kuus riigisekretäri. Valitsuse liikmete arv vähenes 47-lt 31-le. *[[Mihhail Gorbatšov]]i külaskäigu ajal toimus [[Vilnius]]es [[Katedraali väljak]]ul 200 000 – 300 000 osavõtjaga miiting "[[Vabadus ja sõltumatus Leedule]]". *[[ANT-i kohtuasi]]: [[Novorossiisk]]is peeti kinni [[tank]]ide partii, mille [[kooperatiiv ANT]] püüdis riigist välja viia. ==[[12. jaanuar]] [[1990]]== *[[Rumeenia]]s kuulutati [[12. jaanuar]] leinapäevaks 1989. aasta detsembri revolutsiooni ohvrite mälestuseks. *[[Rumeenia]]s keelustati [[Rumeenia Kommunistlik Partei]]. Rumeenia oli esimene Ida-Euroopa riik, kus [[kommunistlik partei]] keelustati. *[[Rootsi sotsiaalminister|Rootsi sotsiaalministriks]] sai [[Ingela Thalén]]. ==[[13. jaanuar]] [[1990]]== *USA [[Virginia|Virginia osariigi]] [[Virginia kuberner|kuberner]]ina astus ametisse [[Douglas Wilder]], esimene [[afroameeriklased|afroameeriklasest]] [[kuberner]] [[USA]]-s. *[[Aserbaidžaan]]i pealinnas [[Bakuu]]s kutsus aserbaidžaanlaste meeleavaldus üles klaperjahile armeenlaste vastu. Toimus [[pogromm]], mille käigus sai surma 132 [[armeenlased|armeenlast]] ja hukkus mõnikümmend Nõukogude sõdurit. Sellega algasid [[1990. aasta armeenlaste pogrommid Bakuus]], mis kestsid 19. jaanuarini. Jerevanis kuulutas [[Rahvuslik Armeenia Liikumine]] välja täieliku [[mobilisatsioon]]i. *[[Taani]] riiklik raudtee-ettevõte [[DSB]] pani käima esimese [[IC3-rong]]i. ==[[14. mai]] [[1990]]== *[[Maailmapank]] avaldas maailma riikide rikkuse pingerea 1988. aasta andmetel. Kõige rikkamad riigid olid [[Šveits]], [[Luksemburg]] ja [[Jaapan]], kõige vaesemad [[Mosambiik]], [[Etioopia]] ja [[Tšaad]]. [[Soome]] oli 8. kohal. ==[[15. jaanuar]] [[1990]]== *Programmiviga halvas [[USA]] telefonivõrgu [[At&T]], 60 miljonit inimest jäi üheksaks tunniks telefoniühenduseta. *[[Mägi-Karabahhi sõda]]: [[Aserbaidžaan]]is jätkusid [[Mägi-Karabahh]]is ja mujal [[aserbaidžaanlased|aserbaidžaanlaste]] ja [[armeenlased|armeenlaste]] kokkupõrked. Ülemnõukogu kuulutas välja erakorralise seisukorra. [[Mägi-Karabahh]]i viidi sisse Nõukogude Liidu väed. *[[Bulgaaria]] [[Rahvuskogu (Bulgaaria)|Rahvuskogu]] tühistas [[Bulgaaria Kommunistlik Partei|Bulgaaria Kommunistliku Partei]] võimumonopoli. *[[Kanada]] raudtee-ettevõte [[VIA Rail]] lõpetas rongi [[Super Continental]] reisid ning viis rongi [[The Canadian]] [[Canadian Pacific Railway]]lt üle [[Canadian National Railway]]le [[Toronto]] ja [[Vancouver]]i vahelisele marsruudile. * [[Leedu]]s keelati Nõukogude Liidu sõjaväelastel, kes ei ole Leedu alalised elanikud ega Leedu kodanikud, osalemine [[Leedu NSV Ülemnõukogu]] ja kohalike nõukogude valimistel. *[[Berliin]]is ründasid tuhanded inimesed [[Stasi]] peakorterit, et näha oma toimikut. ==[[16. jaanuar]] [[1990]]== *Kaheteistkümnenda [[Pariisi-Dakari ralli]] võitis [[mootorratas]]tel itaallane [[Edi Orioli]] ([[Caviga]]) ja [[auto]]del soomlane [[Ari Vatanen]] ([[Peugeot]]). *[[Mihhail Gorbatšov]] kirjutas alla [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i [[seadlus]]ele "[[Mihhail Rostropovitš|M. L. Rostropovitš]]i ja [[Galina Višnevskaja|G. P. Višnevskaja]] NSV Liidu kodakondsuse taastamisest". ==[[17. jaanuar]] [[1990]]== *[[Tšehhoslovakkia]] parlamendi esimees [[Alexander Dubček]] külastas [[Strasbourg]]is [[Euroopa Parlament]]i ning võttis vastu [[Sahharovi auhind|Sahharovi auhinna]]. ==[[18. jaanuar]] [[1990]]== *[[McMartini lasteaia kohtuasi]]: [[Los Angeles]]es mõisteti endised McMartini lasteaia kasvatajad [[Raymond Buckey]] ja tema ema [[Peggy McMartin Buckey]] [[õigeksmõistmine|õigeks]] 52 lapse [[seksuaalne ahistamine|seksuaalse ahistamise]] süüasjas. *[[Washington]]i [[Washingtoni linnapea|linnapea]] [[Marion Barry]] [[vahistamine|vahistati]] [[FBI]] reidi käigus [[uimastite omamine|uimastite omamise]] pärast. *[[Nõukogude Liidu lagunemine]]: [[Armeenia NSV]] kuulutas [[Aserbaidžaani NSV]]-le sõja. *Arreteeriti [[Bulgaaria]] endine riigi- ja parteijuht [[Todor Živkov]] "etnilise vägivalla õhutamise, võimu kuritarvitamise ja riigi raha omastamise eest". *[[Tšehhoslovakkia]] [[Tšehhoslovakkia peaminister|peaminister]] [[Marian Čálfa]] astus kommunistlikust parteist välja. ==[[19. jaanuar]] [[1990]]== *[[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]] kehtestas [[Aserbaidžaani NSV]]-s eriolukorra. [[Bakuu]]sse saadeti 26 000 sõdurit. [[Aserbaidžaani NSV Ülemnõukogu]] kuulutas selle otsuse ebaseaduslikuks ja agressiooniks Aserbaidžaani vastu. ==[[20. jaanuar]] [[1990]]== *[[IAAF]] võttis [[doping]]u tarvitamise üles tunnistanud [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsonilt]] ära [[100 meetri jooks]]u [[maailmarekord]]i (9,83) ja siserekordid [[50 m jooks]]us (5,55) ja [[60 m jooks]]us (6,41). *[[Kaabeltelevisioon]]i kaudu kanti üle [[MTV]] saatesarja "[[MTV Unplugged]]" esimene saade. Esineja oli ansambel [[Squeeze]]. *[[Must jaanuar]]: Nõukogude väed hõivasid [[Bakuu]] ning tapsid rohkem kui 130 ja vigastasid rohkem kui 700 meeleavaldajat. *[[Haiti]] valitsus kuulutas välja [[eriolukord|eriolukorra]], mis kestis 29. jaanuarini. *[[Kashmir]]is algasid kokkupõrked [[India]] vägede ja muslimi separatistide vahel. *[[Egon Krenz]] heideti [[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei|Saksamaa Sotsialistlikust Ühtsusparteist]] välja. == [[21. jaanuar]] 1990 == *[[John McEnroe]] diskvalifitseeriti ebasportliku käitumise eest [[1990. aasta Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|1990. aasta Austraalia lahtistelt meistrivõistlustelt tennises]]. ==[[22. jaanuar]] [[1990]]== *[[Jugoslaavia Kommunistide Liit]] loobus põhiseadusega tagatud võimumonopolist [[Jugoslaavia]]s. *Suure õhureostuse tõttu keelati [[Milano]]s üheks päevaks autoliiklus kesklinnas. *[[Robert Tappan Morris]] mõisteti süüdi [[Morrise uss]]i nimelise [[arvutiuss]]i käikulaskmise eest. ==[[24. jaanuar]] [[1990]]== *[[Kosovo]]s leidsid aset albaanlaste massimeeleavaldused. *[[Kanada]]s võtsid toorid vastu seaduse, millega kehtestati [[käibemaks]] ([[toote- ja teenusemaks]]). *[[Kanada]]s astus [[Jean Charest]] valitsuskabinetist tagasi. ==[[25. jaanuar]] [[1990]]== *[[Avianca lend 52|Avianca lennul 52]] sõitev lennuk kukkus [[Long Island]]il [[Cove Neck]]i külas alla. Põhjuseks oli lennuki meeskonna teadete vääritimõistmine [[Kennedy-nimeline rahvusvaheline lennujaam|Kennedy-nimelise rahvusvahelise lennujaama]] töötajate poolt. *[[Belgia]]s oli [[orkaan]], milles [[tuule kiirus]] ulatus 156 kilomeetrini tunnis. Hukkus 11 inimest. Kogukahju oli üle 5 miljardi [[Belgia frank|frangi]]. *Algas kahepäevane Loode-Euroopat laastanud [[Burnsi päeva torm]], milles hukkus 97 inimest. *[[Tiraspol]]i linn [[Moldaavia NSV]]-s kuulutas välja [[iseseisvus]]e. *[[Pakistani peaminister]] [[Benazir Bhutto]] sünnitas tütre. See oli esimene juhtum, kus ametis olev peaminister sünnitas. *Suleti Rootsi [[väärtpaberibörs]] [[Valpskatten]]. *[[Berliini müür]]i hakati lammutama. *[[Liikenneturva]] teatas, et [[Soome]]s hukkus 1989. aastal [[liiklusõnnetus]]tes 750 inimest ja sai vigastada umbes 13 000. See oli 1980. aastate rekord. Põhjuseks peeti ükskõiksuse kasvu. *[[Paavst]] [[Johannes Paulus II]] alustas visiiti [[Roheneemesaared|Roheneemesaartele]], [[Guinea-Bissau]]sse, [[Mali]]sse, [[Burkina Faso]]sse ja [[Tšaad]]i. ==[[26. jaanuar]] [[1990]]== *[[USA president|USA presidendi]] meeskonnale tarniti esimene kahest uuest [[Air Force One]]'ist. *Esimese uue [[börs]]ina pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] alustas tööd [[Deutsche Terminbörse]]. *Seoses pingelise olukorraga [[India]] osariigis [[Kashmir]]is kehtestati seal otsene sõjaväeline juhtimine ja [[komandanditund]]. ==[[26. jaanuar]] [[1990]]== *Soome ametiühinguorganisatsiooni [[STTK]] esimees [[Jorma Reini]] nimetati alates veebruarist neljaks aastaks [[riiklik lepitaja|riiklikuks lepitajaks]]. Endine riiklik lepitaja [[Teuvo Kallio]] siirdus justiitsministeeriumi kantsleriks. ==[[27. jaanuar]] [[1990]]== *[[Hondurase president|Hondurase presidendiks]] sai [[Rafael Leonardo Callejas Romero]]. *Taasloodi [[Leedu Kristlike Demokraatide Partei]]. *[[Poola Ühinenud Töölispartei]] XI kongress lõpetas partei tegevuse. *[[Valgevene NSV]]-s kuulutati [[valgevene keel]] [[riigikeel]]eks. ==[[28. jaanuar]] [[1990]]== *[[Bukarest]]is toimus suurim meeleavaldus pärast detsembrit. Nõuti ajutise valitsuse tagasiastumist. *[[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises]] võitis meesüksikmängus [[Ivan Lendl]]is, kes finaalis võitis [[Stefan Edberg]]i. *Mängiti [[Ameerika jalgpall]]i [[Super Bowl XXIV]]. [[San Francisco 49ers]] võitis [[Denver Broncos]]t 55:10. ==[[29. jaanuar]] [[1990]]== *[[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei|Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei]] endine juht [[Erich Honecker]] võeti haiglas vahi alla riigireetmise süüdistusega. *USA Alaska osariigis [[Anchorage]]'is algas [[kohtuprotsess]] [[naftatanker]]i [[Exxon Valdez]] endise kapteni [[Joseph Hazelwood]]i üle. Teda süüdistati hooletuses, mis põhjustas ühe rängema [[naftareostus|naftareostuse]] Ameerika ajaloos. *[[Kanada kindralkuberner]]iks sai [[Ramon John Hnatyshyn]]. *Rootsis suleti pankadevahelise konflikti tõttu kõik pangakontorid. *USA [[New Jersey]] osariigis [[Holmsdel]]is teatasid [[Bell Labs]]i teadlased, et nad on loonud [[footonprotsessor]]i. ==[[31. jaanuar]] [[1990]]== *[[Moskva]]s avati esimene [[McDonald's]]i söögikoht [[NSV Liit|NSV Liidus]]. Seda oli ehitama hakatud 3. mail 1989. 8. oktoobril 1990 avati [[Shenzhen]]is [[Mandri-Hiina]] esimene McDonald's. *[[Arizona]] osariigis [[Tucson]]is mõrvati liberaalne muslim [[Rashad Khalifa]]. Arvatakse, et tapja kuulus [[Al-Qā‘idah]]' rakukesse. *[[USA president]] [[George W. Bush]] pidas esimese ettekande "[[State Union address|Olukorrast riigis]]" ning tegi ettepaneku, et USA ja Nõukogude Liit kärbiksid oluliselt oma vägesid Euroopas. [[Kategooria:1990|01]] 7p278titf84wniekz5vpgjqkbqyj5fh 0 36368 7147902 7100629 2026-05-06T15:52:02Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7147902 wikitext text/x-wiki '''Laskesuusatamine''' (ehk '''biatlon''') on välja kasvanud sõjaväelisest [[Patrullsuusatamine|patrullsuusatamisest]]. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline [[vintpüss]], ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Meeste võistluste vahemaade pikkused on 10 km sprint, 12,5 km jälitussõit, 20 km ja 15 km ühisstart. Naistel on kavas 7,5 km sprint, 10 km jälitussõit, 15 km ja 12,5 km ühisstart. Võisteldakse ka teatevõistluses, mille pikkus on 4 x 7,5 km ning iga võistleja laseb ühe seeria. Alates 2005. aastas on uudse alana kasutusel ka segateatesõit, kus osaleb kaks naist ja kaks meest. Laskmine tiirudes. Laskejoone kaugus märklauast on 50 ± 1 m. Lamades laskmisel kasutatakse 45 mm läbimõõduga ja püstiasendis 115 mm läbimõõduga [[teras]]est märki. Iga kolmanda laskeraja küljele, ligikaudu 10 m kaugusele tulejoonest ja 5 m kaugusele märklauast, paigutatakse nii treeninguks kui ka võistluse ajaks [[Tuulelipp|tuulelipud]]. Alates 1978. aastast kasutatakse püsse, mille kaliiber ei ületa 5,6 mm. Suurendavaid optilisi sihikuid ei ole lubatud kasutada. Laskesuusatamine kuulus [[1958]]. aastast [[Rahvusvaheline Moodsa Viievõistluse Liit|Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu]] (Union Internationale de Pentathlon Moderne; UIPM). [[1994]]. aastal moodustati oma [[Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit]] (International Biathlon Union; IBU). IBU peakorter asub [[Salzburg]]is [[Austria]]s. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal [[Saalfelden]]is Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala [[1960. aasta taliolümpiamängud|Squaw Valleys 1960. aastal]]. ==Ajalugu== Esimene laskesuusatamise võistlus toimus 18. sajandil ja esimene laskesuusatamise klubi loodi 19. sajandi teisel poolel Norras. Esimest korda esitleti spordiala laiemale avalikkusele 1924. aastal. Meeste arvestuses kuulub laskesuusatamine olümpiamängude kavasse alates 1960. aastast ja naiste arvestuses alates 1992. aastast. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1981. aastal. 1993. aastal loodi rahvusvaheline alaliit IBU, mis määratleb ja kontrollib spordi puhtust, reeglite järgimist ja korraldab spordiala mitmekesisust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Biathlon {{!}} History, Rules, & Facts {{!}} Britannica |url=https://www.britannica.com/sports/biathlon |vaadatud=2023-05-10 |väljaanne=www.britannica.com |keel=en}}</ref> Kokku on neli individuaaldistantsi ja neli meeskondlikku distantsi. Distantsid erinevad nii pikkuse, n-ö karistuse kui ka stardiviisi poolest. Meestel ja naistel on distantsi pikkus erinev.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2020-02-12 |pealkiri=10 asja, mida võiksid teada laskesuusatamise kohta |url=https://sportland.ee/magazine/10-asja-mida-voiksid-teada-laskesuusatamise-kohta/ |vaadatud=2023-05-10 |väljaanne=Sportland Magazine |keel=et}}</ref> ==Punktiarvestus== Iga maailma karikasarja etapi distantsi eest antakse punktide alusel hooaja lõpus välja kristallgloobus ja üldvõitja kristallgloobus. Punkte teenivad iga võistluse 40 parimat. Iga distantsi arvestuses jagatakse välja üks pisike kristallgloobus, mille saab kõikide kõnealuse distantsi võistluse jooksul enim punkte kogunud sportlane. Näiteks sportlane, kes on kõikide sprindi võistluste peale kogunud enim punkte, saab ka väikese sprindi gloobuse ja nii iga distantsiga. Kõikide võistluste arvestuses enim punkte kogunud atleet saab endale suure üldvõitja gloobuse ja kõige parem alla 23-aastane saab endale noorte (U23) gloobuse. Hooaja vältel käib ka edetabeli parimate jooksev arvestus. Sprindikategooria liider kannab sprindivõistluse ajal punast särki, jälitussõidu parim kannab jälitussõidu ajal punast särki ja nii kõikide distantsidega. Maailma karikasarja üldliider kannab kollast särki ja U23 parim sinist särki. Arvestus toimub meeste ja naiste seas eraldi.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2022 |pealkiri=INTERNATIONAL BIATHLON UNION EVENT AND COMPETITION RULES |url=https://assets.ctfassets.net/cz0vl36hcq0x/7mkQn1kQTB7VzlUZHAcuec/847591d20c42c505e31c1f5c94a113b8/Event_and_Competition_Rules_2022-11_ENG.pdf |vaadatud=10. mai 2023 |väljaanne=International Biathlon Union}}</ref> ==Võistkondlikud võistlused== Teatesõitude puhul on mitu distantsi. Täpsemalt on neid neli: meeste teatesõit, naiste teatesõit, segateatesõit ja paarissegateatesõit. Naiste teatesõidu puhul sõidab iga võistleja kolm kahe kilomeetri pikkust ringi ja läbib kaks lasketiiru, millest esimene lasketiir on lamades ja teine püsti. Peale püsti lasketiiru ootab ees viimane ring, mille järel toimub teatepulga järgmisele meeskonnaliikmele üle andmine. Meeste puhul on põhimõte täpselt sama, kuid kahe kilomeetri pikkuse ringi asemel on ring 2,5 kilomeetrit pikk. Kokku läbib seega iga naine 6 kilomeetrit ja iga mees 7,5 kilomeetrit.<ref name=":0" /> Segateatesõidu puhul on tiimis kaks meest ja kaks naist ning olenevalt etapist alustavad naised või siis vastupidi. Kui ühel korral alustavad naised, siis järgmisel etapil alustavad mehed. Iga ringi pikkus oleneb just sellest, kes alustab. Kui alustavad naised, on meeste distants lühem, aga kui alustavad mehed, siis on naiste distants pikem. Paarissegateatesõidu reeglid on sama põhimõttega, kuid meeskonnas on vaid kaks liiget: üks mees ja üks naine. Algus on sama nagu segateatesõidus, kuid kumbki meeskonnaliige teeb kaks vahetust, vahetused on kordamööda.<ref name=":1" /> Teatesõitudes on lubatud igas lasketiirus kasutada kolme varupadrunit. Kui ka varupadrunitega ei saa märki alla, siis tuleb minna 75 meetri pikkusele trahviringile vastavalt möödalaskude arvule.<ref name=":0" /> ==Tavadistants== Tavadistants või individuaaldistants on kõige pikema ajaloolise taustaga ja ka kilomeetrite poolest kõige pikem. Meeste distants on 20 kilomeetrit ja naiste oma 15 kilomeetrit, mille jooksul läbitakse viis ringi ja neli lasketiiru. Meestel on ühe ringi pikkus neli kilomeetrit ja naistel kolm kilomeetrit. Esimene ja kolmas lasketiir on lamades, teine ja neljas lasketiir on püsti. Tavadistantsi puhul on eriline rõhk laskmisel, sest iga möödalask lisab ajale ühe trahviminuti juurde ja varupadruneid kasutusel ei ole.<ref name=":0" /> Tavadistantsil on eelis neil, kes on stabiilsed laskjad. Starditakse eraldi, 30-sekundiliste intervallidega.<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Björklund |eesnimi=Glenn |perekonnanimi2=Laaksonen |eesnimi2=Marko S. |kuupäev=2022 |pealkiri=The Determinants of Performance in Biathlon World Cup Sprint and Individual Competitions |url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fspor.2022.841619 |ajakiri=Frontiers in Sports and Active Living |aastakäik=4 |doi=10.3389/fspor.2022.841619 |issn=2624-9367 |pmc=PMC9004791 |pmid=35425893}}</ref> Iga atleedi aja mõõtmine on individuaalne.<ref name=":0" /> ==Sprint== Sprint on kõige lühem distants ja kavas igal etapil, mille pikkus naistel on 7,5 kilomeetrit ja meestel kümme kilomeetrit.<ref name=":0" /> Start antakse 30-sekundiliste vahedega ja iga sportlase aega mõõdetakse individuaalselt. Läbitakse kolm ringi ja kaks lasketiiru, esimene lasketiir lamades ja teine püsti. Sprint loob eelduse jälitussõiduks, seega sprindis saavutatud koht ja ajaline kaotus määrab stardiaja jälitussõiduks. Oma lühikese pikkuse tõttu on eelis tugevamatel suusatajatel.<ref name=":2" /> Iga möödalasuga kaasneb trahviring, mille pikkus on 150 meetrit, varupadrunite kasutamine ei ole lubatud.<ref name=":1" /> ==Jälitussõit== Jälitussõidus saab rajale 60 sprindi parimat. Koht sprindi lõpp-protokollis määrab stardikoha jälitussõidus.<ref name=":0" /> Ehk kui atleet lõpetab 12. kohal pooleminutilise kaotusega, siis on tema särginumber jälitussõidus 12 ja ta alustab esimesest startijast pool minutit hiljem. Läbitakse viis ringi ja neli lasketiiru. Naiste jälitussõidu pikkus on kümmekilomeetrit ja meestel 12,5 kilomeetrit, mis tähendab, et naiste ühe ringi pikkus on kaks kilomeetrit ja meestel 2,5 kilomeetrit. Kaks esimest lasketiiru on lamades ja kaks viimast püsti. Iga möödalask toob kaasa trahviringi, mis on 150 meetrit pikk, varupadrunite kasutamine on reeglitega vastuolus.<ref name=":1" /> ==Ühisstardist sõit== Ühisstardiga sõitu pääsevad jooksva maailma edetabeli 25 parimat ja käimasoleva maailma karikasarja etapi viis parimat viimase nädala tulemuste põhjal.<ref name=":1" /> Kõik 30 võistlejat stardivad koos. Läbitakse viis ringi ja neli lasketiiru, millest kahes esimeses lastakse lamades ja kahes viimases püsti. Varupadruneid pole lubatud kasutada ja iga möödalask toob kaasa 150 meetri pikkuse trahviringi. Naiste distantsi pikkus on 12,5 kilomeetrit ja meeste distantsi pikkus 15 kilomeetrit. Naised läbivad viis 2,5 kilomeetri pikkust ringi ja mehed viis kolme kilomeetri pikkust ringi.<ref name=":1" /> ==Vaata ka== * [[Laskesuusatamine olümpiamängudel]] * [[Laskesuusatamise olümpiamedalivõitjate loetelu]] * [[Laskesuusatamise maailmameistrivõistlused]] * [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|Maailma karikasari laskesuusatamises]] * [[Eesti laskesuusatamiskoondis]] * [[Paralaskesuusatamine]] * [[Saksamaa laskesuusatamine]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www5.biathlonworld.com/en/basics.html General description of a biathlon competition]{{katkine viide}} * [http://www.biathlonworld.com/media/download/Handbook_event_and_competition_rules.pdf IBU EVENT AND COMPETITION RULES Adopted by the 1998 IBU Congress with amendments by the 2000, 2002, 2004, 2006 and 2008 Congresses]{{katkine viide}} * [https://www.eok.ee/team-estonia/sportlased/olumpiaalad/laskesuusatamine Laskesuusatamine Eesti Olümpiakomitee kodulehel] {{Olümpia spordialad}} [[Kategooria:Laskesuusatamine| ]] 27rl5h375merzr3lj3q5n74duwkm46y 0 37984 7148278 5655061 2026-05-07T09:26:06Z Lommeer 191599 7148278 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Suur Tütarsaar | pilt = Bolshoy Tyuters forest.jpg | pildiallkiri = Tütarsaare mets | veekogu = [[Soome laht]] | saarestik = [[Tütarsaared]] | laiuskoord = | pikkuskoord = | pindala = 8,3 | pikkus = | laius = | rannajoone pikkus = | kõrgus = 50 | kõrgeim koht = Kaunismäki | rahvaarv = 2 | rahvaarvu seis = 2022 | rahvaarvu viide = | keskus = | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast | märgisuurus = | asendikaardi pilt = }} '''Suur Tütarsaar''' (vene ''Большой Тютерс'', soome ''Tytärsaari'', rootsi ''Tyterskär'') on saar ja endine vald [[Soome laht|Soome lahes]]. See kuulus 1940. aastani [[Soome]]le. Vald asus [[Viipuri lään]]is [[Kymenlaakso|Kymenlaakso maakonnas]]. 1947. aasta [[Pariisi lepingud (1947)|Pariisi rahuga]] läks saar [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]. Kuulub tänapäeval [[Venemaa]]le ning on osa [[Leningradi oblast]]ist. Ümar saar asub Soome lahe idaosas 75 km [[Kotka]]st lõunas ja 18 km [[Suursaar]]est lõunakagus. Saare läbimõõt on umbes 3 km. Idarannikul on lai liivaluiteala, mis laieneb ida poole kiirusega umbes meeter aastas. Lainetus kuhjab rannale adru. Saare lääne- ja loodeosa on kaljune. Leidub [[hiiukirn]]usid ja kivivälju (''pirunpelto''). ==Vaata ka== *[[Väike Tütarsaar]] ==Välislingid== * [http://www.tytarsaari.fi/historia.html Tytärsaariseura – Historia, Vähän tietoa Tytärsaaresta ja sen asukkaista] {{commonskat|Bolshoy Tyuters|Suur Tütarsaar}} {{Kymenlaakso}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Kymenlaakso maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] hl9466yubm72k7sfm272esp1fjvjc2y 0 46011 7148171 7147461 2026-05-07T01:36:51Z Kruusamägi 1530 7148171 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[78 (Tallinna bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''78. aasta''' ('''LXXVIII''') oli [[1. sajand]]i 78. aasta. Sel ajal tunti seda aastana, mil [[Konsul (Vana-Rooma)|Rooma konsuliteks]] olid [[Decimus Junius Novius Priscus|Novius]] ja Commodus (harvemini ka kui 831. aasta ''[[ab urbe condita]]''). [[Kristlik ajaarvamine]] sai Euroopas üldkasutatavaks alles [[keskaeg|keskajal]]. == Sündmused == * [[Roomlased]] alistasid [[Gnaeus Julius Agricola]] juhtimisel tänapäeva [[Wales]]i alal [[keldid|keldi]] hõimud [[ordoviitsid]] ja [[silurid]]. == Sündinud == * ... == Surnud == * ... [[Kategooria:78| ]] 9z0iyuaupvw3vs7i1dsnboz06w9ztt3 0 46012 7148169 7147460 2026-05-07T01:31:44Z Kruusamägi 1530 7148169 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[77 (Tallinna bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''77. aasta''' ('''LXXVII''') oli [[1. sajand]]i 77. aasta. Sel ajal tunti seda aastana, mil [[Konsul (Vana-Rooma)|Rooma konsuliteks]] olid [[Vespasianus]] ja [[Titus]] (harvemini ka kui 830. aasta ''[[ab urbe condita]]''). [[Kristlik ajaarvamine]] sai Euroopas üldkasutatavaks alles [[keskaeg|keskajal]]. == Sündmused == * [[Plinius Vanem]] avaldas oma "Loodusloo" esimese raamatu. * [[Gnaeus Julius Agricola]] nimetati [[Britannia (Rooma provints)|Britannia provintsi]] kuberneriks. == Sündinud == * ... == Surnud == * [[Pektše]] kuningas [[Daru]] [[Kategooria:77| ]] 6scorm1aer0pl79koeutog92ui61530 0 50235 7147900 7147578 2026-05-06T15:49:49Z Andres 5 /* M */ 7147900 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[arhitektuur]]i ja [[linnaehitus]]e mõisteid. Eraldi loend on ehituse mõistetele ([[Ehituse mõisteid]]) {{tähed}} ==A== *[[aampalk]] *[[aardam]] *[[aatrium]] *[[aatrium (kirikuarhitektuur)]] *[[abakus (katteplaat)]] *[[abiparred]] *[[aedlinn (linnaehitus)]] *[[aganik]] *[[ahu]] *[[aidamade]] *[[aken]] *[[aknasillus]] *[[akroteer]] *''[[alfiz]]'' *[[alkoov]] *[[altaan]] *[[ambrasuur (arhitektuur)|ambrasuur]] *[[ampiir]] *[[anfilaad]] *[[Anjou koolkond]] *[[arhitektuuriansambel|ansambel]] *[[ant]] *[[anteemion]] *[[antefiks]] *[[antkapiteel]] *[[antresool]] *[[anttempel]] *''[[apadana]]'' *[[apsiid]] *[[arabesk (kunst)|arabesk]] *[[arhitekt]] *[[arhitektuuristiil]] *[[arhitraav]] *[[arhivolt]] *[[arkaad]] *[[arkosoolium]] *[[astmeskirik]] *[[astmikportaal]] *[[astmikviil]] *[[Ateena harta]] *[[atika (arhitektuur)|atika]] *[[atikakorrus]] *[[atlant]] *[[auhoov]] *[[avalikustamise strateegia]] ==B== *[[baas (arhitektuur)|baas]] *[[baldahhiin]] *[[balustraad]] *[[baptisteerium]] *[[barakk]] *[[barbakaan]] *[[basiilika]] *[[bastei]] *[[basteitorn]] *[[bastion]] *[[begunets]] *[[beletaaž]] *[[belvedere]] *''[[bema]]'' *[[bergfried]] *[[bestiasammas]] *[[bifoorne aken]] *[[blobism]] *[[bolvärk]] *[[botška]] *[[brutalism]] *[[budistlik arhitektuur]] *[[bukranionornament]] ([[bukranionfriis]]) *[[brüsseliseerimine]] ==C== *''[[candi]]'' *''[[Carpenter Gothic]]'' * ''[[chhatri]]'' *''[[chinoiserie]]'' ==D== *[[dansker]] *[[deambulatoorium]] *[[dekoor]] *[[detailplaneering]] *detinets *[[diafragma (arhitektuur)|diafragma]] *''[[diele]]'' *[[DOCOMOMO International]] *[[domikaalvõlv]] *[[Dooria stiil]] *[[donžoon]] ([[donjon]]) ehk peatorn *[[dormitoorium]] *[[dornse]] (dörnse) *[[drenaaž]] ==E== *[[edikula]] *[[eend]] *[[eendtugi]] *[[eeskoda]] *[[ehisnael]] *[[ehisraamistik]] *[[ehisviil]] *[[ehitismälestis]] *[[ehitusjoonis]] * [[ehitusluba]] * [[ehitusmäärus]] *[[eklektitsism]] *[[ekspressionism]] *[[eksterjöör]] *[[ematala]] *[[empoor]] *[[entaas]] *[[epigraaf]] ehk [[raidkiri]] *[[epitaaf]] ehk [[hauakiri]] * [[erker]] *[[esindustraditsionalism]] *[[eskarp]] * [[ešogett]] *[[etik]] * [[etikukivi]] ==F== * [[fassaad]] *[[fastsia (arhitektuur)|fastsia]] *[[ferm]] *[[festoon]] *[[fiaal]] *[[flešš]] *[[fort]] *[[framuug]] *[[friis]] *[[fresko]] *[[frontoon]] ==G== *[[sammaskäik|galerii]] *[[Galiitsia arhitektuurikoolkond]] *[[gerbertala]] *[[girland]] *[[glassii]] *[[gloriette]] *[[godroneering]] *[[Golitsõnite barokk]] *gootika ehk [[gooti stiil]] *[[gorž]] *''[[gothique rayonnant]]'' ==H== *[[hagerik]] *[[haljasvöönd]] *[[hall (arhitektuur)|hall]] *[[hammaslõige]] ([[hammasfriis]]) *[[hanemaja]] *[[hansagootika]] *[[haritorn]] *[[harjakivi]] *[[harjalatt]] ehk [[harjapärlin]] *[[haudehitis]] *[[heimat-stiil]] * [[hermpilaster]] *[[Herrera stiil]] *[[Hiina arhitektuur]] *[[historitsism]] *[[hoburaudkaar]] *[[hoone]] *[[horisontaallaudis]] ehk [[rõhtlaudis]] *[[hospiits]] *[[hruštšovka]] *[[härjasilmaken]] *[[härrastemaja]] *[[hüpar]] *[[hüpokaust]]ahi *[[hüpostüül]] ==I== *[[ikonostaas]] *[[India arhitektuur]] *[[interjöör]] *''[[īwān]]'' ==J== *[[jaotuskaar]] ([[kergenduskaar]]) *[[Jharokha]] *[[Joonia stiil]] *[[juugend]] *[[järelgootika]] *[[jätkusuutlik arhitektuur]] ==K== *[[kaar]] *[[kaaraken]] *[[kaarfriis]] *[[kabelipärg]] *[[kahhel]] *[[kalamaja (elamu)|kalamaja]] *[[kampaniil]] *[[kandekonstruktsioon]] *[[kandesein]] *[[kandetala]] *[[kanefoor]] *[[kannelüür]] *[[kantonpiilar]] *[[kapiteel]] *[[kapiitlisaal]] *[[kaponiir]] *[[karikkapiteel]] *[[karniis]] * [[kartušš]] *[[karüatiid]] *[[kasematt]] *[[kassettlagi]] ([[kessoonlagi]]) *[[kassiauk]] * [[kalasiirik]] *[[kastell]] * [[kastell-linnus]] *[[katus]] *[[katuseaken]] *[[katusehari]] *[[katusekamber]] *[[katuslagi]] *[[kavatis]] *[[keerdsammas]] *[[keldrikorrus]] *[[kelp]] *[[kellatorn]] *[[kellaviil]] *[[kelpkatus]] *[[kenotaaf]] *[[kerishüpokaustahi]] *[[keskkonnamõju strateegiline hindamine]] *[[ketasfriis]] *''[[Khānaqāh]]'' *kiiver ([[tornikiiver]]) *[[kilpkaar]] *[[kimmkatus]] *[[kimppiilar]] *[[kimppingsarrus]] *[[kindlustus]] *[[kipskrohv]] *[[kipsornament]] *[[kirikutorn]] *[[klausuur]] *[[klassitsism]] *[[klompimine]] *[[klooster]] *[[kloostervõlv]] *[[kloostriõu]] *[[koda]] *[[kodakirik]] *[[kodakoor]] *[[koerahambaornament]] *[[koerakaelanurk]] *[[koerakaelkinnitus]] *[[kohver (arhitektuur)]] *[[kokošnik (arhitektuur)|kokošnik]] *[[kokošnikumotiiv]] *[[kolmekirikubasiilika]] *[[kolmikleht]] *[[kolmiksiir]] *[[kolmnurkviil]] *[[kolonnaad]] *[[konsool (arhitektuur)|konsool]] *[[konsoolipärg]] *[[konsoolrõdu]] *[[kontraforss]] *[[Konstruktivism (arhitektuur)|konstruktivism]] *[[kontreskarp]] *[[konvendihoone]] *[[koputi]] *[[koridor]] *[[Korintose stiil]] *[[korstnajalg]] *[[korstnakrae]] *[[korstnamüts]] *[[korstnapits]] *[[korter]] *[[korterelamu]] *[[korvkaar]] *[[korvkapiteel]] *[[kotkakapiteel]] *[[krabi (arhitektuur)|krabi]] *[[kreml]] *[[kremoon]] *[[kreneleering]] *[[kuivmüüritis]] *[[kujukapiteel]] *[[kulgornament]] *[[kurtiin]] *[[kuulfriis]] *[[kuursaal]] *[[kuusild]] *[[kvaader]] *[[kõlakoda]] *[[kõnnitavus]] *[[kõrgreljeef]] *[[köisfriis]] *[[kärgvõlv]] *[[käsipuu]] *[[kääbusgalerii]] *[[käärkamber]] *[[köiemotiiv]] *[[küvett (ehitus)]] ==L== *[[laekarniis]] *[[lakk (pööning)|lakk]] *[[lambrii]] *[[lampkast]] *[[Langobardide arhitektuur]] *[[lantsettaken]] *[[lantsettkaar]] *[[latern (arhitektuur)]] *[[laudis]] *[[lavatoorium]] (ka [[lavabo]]) *[[leekestiil]] *[[lehvikvõlv]] *[[Lenderi maja]] *[[letner]] *[[linnaarhitekt]] *[[linnamägi]] *[[linnauuendus]] *[[linnus]] *[[lintroie]] *[[liseen]] *[[lodža]] *[[Lombardia romaani stiil]] *[[loss]] *[[ložement]] *[[lukarn]] *[[lööv]] *[[lünett (arhitektuur)|lünett]] ==M== *[[Maasi kapiteel]] *[[manerismi arhitektuur]] *[[mansardkatus]] *[[mansardkorrus]] *[[manuelism]] *[[Martello torn]] *[[maskaroon]] * [[mantelkorsten]] * [[mašikulii]] *[[mašikuliifriis]] *[[matroneum]] *[[mauri stiil]] *[[mausoleum]] *[[meander (kunst)]] *[[mensa]] *[[mesonett]] *''[[mezzanino]]'' *[[Mogulite arhitektuur]] *[[monoliit (kunst)|monoliit]] *[[murdkelpkatus]] *[[modernism]] *[[moodul (arhitektuur)]] *[[Moskva barokk]] *[[muldvorm]] *[[munk-nunn katusekate]] *''[[mutulus]]'' *[[mõigas]] *[[mõigasroie]] *[[mõisaansambel]] *[[mälestuskabel]] *[[müür]] *[[müüriankur]] *[[müürlatt]] ==N== *[[narteks]] *[[neel (arhitektuur)|neel]] *[[nelitis]] *[[neobütsantslik stiil]] *[[neofunktsionalism]] *[[neogooti stiil]] *[[nišš]] ehk [[orv]] *[[nummis]] *[[nurgakivi]] *[[nurgakvaader]] *[[nurgalaud]] *[[nurgaleht]] *[[nurgapähik]] *[[nurgatromp]] ==O== *[[oksornament]] *[[oktogoon (arhitektuur)|oktogoon]] *[[oktogoon kuubil]] *[[oranžerii]] *[[Oratoorium (arhitektuur)|oratoorium]] *[[order]] *[[orderimotiiv]] *[[orgaaniline arhitektuur]] ==P== *[[pagood]] *[[pahkmikornament]] *[[pajaaken]] ([[paja]]) *[[palee]] *[[palend]] ([[palestik]]) *[[palladianism]] *[[palmikstiil]] *[[paneelelamu]] *[[pannoo]] *[[papjeemašee]] *[[paraaduks]] *[[parapett]] *''[[parekklesion]]'' *[[parham]] (''[[zwinger]]'') *[[parlatoorium]] *[[parham]] *[[parlatoorium]] *[[parred]] *[[Parter (teater)|parter]] *''[[patio]]'' *[[peasissekäik]] *[[peavall]] *[[peegellagi]] *[[penn (arhitektuur)|penn]] *[[peretuba]] *[[pergola]] *[[peripteer]] *[[peristüül]] *[[perpendikulaarstiil]] *[[petik]] *[[petikaken]] *[[petikkaar]] *[[petikuks]] *[[piginukk]] *[[Pihkva arhitektuurikoolkond]] *[[piibrisabatellis]] *[[piilar]] *[[pikihoone]] *[[pikikülg]] *[[pilaster]] *[[pilvelõhkuja]] *[[pirnvööt]] *''[[piscina]]'' *[[pistiksiil]] *[[pitskrohvornament]] *[[plafoon]] *[[planeering]] *[[plint]] *[[podest]] ehk [[trepimade]] *[[poola laudis]] *[[poolsammas]] *[[poolkelpkatus]] *[[Portaal (arhitektuur)|portaal]] *[[portikus]] ehk [[sammaskoda]] ehk [[sammasportikus]] *[[potern]] *[[postmodernism]] *[[Prantsuse aken]] * [[prantsuse rõdu]] *[[profatt]] *[[propüleed]] *[[prostüül]] *[[projekt]] *[[projekteerimistingimused]] *[[protodooria sammas]] *[[protoom]] *[[pruss]] *[[pseudokuppel]] *[[pseudoperipteer]] *[[pseudovene stiil]] *[[pseudovõlv]] *[[puhasnurk]] ([[tappnurk]]) *[[puitaken]] *[[puitarhitektuur]] *[[puitpits]] *[[pungkapiteel]] *[[puto]] *[[puumaja]] *[[päiskivi]] *[[päispiilar]] *[[päisrõngas]] *[[pärlinkatus]] *[[Pärsia kapiteel]] *[[pööning]] *[[pööningutuba]] *[[püloon (arhitektuur)|püloon]] *[[püloon (Vana-Egiptus)]] *[[püstkoda]] *[[püstlaudis]] ehk [[vertikaallaudis]] ==R== *[[rahvusvaheline stiil]] *[[raiddekoor]] *[[raidportaal]] *[[rait]] *[[ralv]] *[[rannaelamu]] *[[raveliin]] *[[redaan]] *[[reduut]] * [[refektoorium]] ehk remter * [[rehetuba]] * [[rehielamu]] * [[rehielamu lõunatüüp]] * [[rehielamu põhjatüüp]] *[[relvakoda]] *[[renessanssarhitektuur]] *[[renoveerimine]] *[[restaureerimine]] *[[retaabel]] *[[ridaelamu]] *[[rihv]] ([[süvarihv]]) * [[ringmüür]] *[[rinnatis]] *[[rippdekoor]] *[[rippkaar]] *[[rippkolonett]] ([[rippsambake]]) * [[ripp-päis]] * [[risaliit]] *[[ristikäik]] *[[ristkaarfriis]] *[[ristkuppelkirik]] *[[ristlillik]] *[[ristnurk]] ([[järsknurk]]) *[[ristpiilar]] *[[ristroidvõlv]] *[[ristvõlv]] *''[[rocaille]]'' *[[rohesein]] *[[roided (arhitektuur)|roided]] * [[roidvõlv]] * [[rondeel]] *[[rokokoo]] *[[romaani stiil]] *[[roovialune]] *[[roovitis]] *[[roosaken]] *[[rosett]] *[[rosettnael]] *[[rostvärk]] *[[rotund]] * [[rustika]] * [[rusteeritud sammas]] * [[ruumiline keskkond]] * [[ruumiline planeerimine]] *[[ruumiloome]] *[[ruumipädevus]] *[[rõhtpalkhoone]] *[[rääst]] ([[baldahhiin]]) *[[räästakarniis]] *[[räästas]] ==S== *[[saalkirik]] *[[sadulkatus]] *[[sadultorn]] *[[saehammasfriis]] *[[sakkfriis]] *[[sammas]] *[[sarikas]] *[[savimaja]] *[[seek]] *[[seenkapiteel]] *[[sein]] *[[seko]] ([[sekko]], ''[[secco]]'') *[[sepis]] *[[sepishing]] *[[sepisvõre]] *[[seko]] *[[Serbia-Bütsantsi stiil]] *[[sibulkuppel]] *[[siksakfriis]] *[[silindervõlv]] *[[sillus]] *[[simss]] *[[sindel]] *[[siseõu]] *[[skväär]] *[[sokkel]] *[[soklikorrus]] *''[[Sondergotik]]'' *[[Soome aken]] *[[soomusfriis]] *[[stalaktiitdekoor]] *[[stalinistlik arhitektuur]] *[[Straussi vai]] *[[Stroganovide stiil]] *[[stukk]] *[[stuupa]] *[[supraport]] *[[sõrestikhoone]] *[[sõrestikviil]] ==Š== *[[Šveitsi stiil]] ==Z== *''[[zakomara]]'' *[[zwinger]] ==T== *[[tahveldis]] *[[tahvelkivi]] *[[tahveluks]] *[[talastik]] *[[Tallinna maja]] *[[taluarhitektuur]] *[[talum]] *[[talutüüpi aken]] *[[tambuur]] *[[teemantkvaader]] *[[teemantliist]] *[[tenail]] *[[tenderpiidad]] *[[teravkaar]] *[[teravmõigasroie]] *[[terrass]] *[[tiibhoone]] *[[tiibuks]] *[[tondo]] *[[torn]] *[[tornelamu]] *[[tornikiiver]] *[[tornlinnus]] *[[tonsuur]] *[[Toscana order]] *[[traditsionalism (arhitektuur)]] *[[trapetskapiteel]] *[[travee]] *[[trepikoda]] *[[trepikäik]] *[[tribuunikaar]] *[[trifoorium]] *[[trofeekimp]] *[[tsentraalehitis]] *[[tsikuraat]] *[[tsitadell]] *[[tšaitja]] *[[tuba]] *[[tugipiilar]] *[[tulemüür]] *[[tumba]] *[[turp]] *[[tuudorkaar]] *[[tuulekast]] *[[tuulekoda]] *[[tuuleliist]] *[[tuulelipp]] *[[tõstesild]] *[[tähtvõlv]] *[[täringfriis]] *[[tümpanon]] *[[tüves]] *[[tüvesevõru]] ==U== *[[Ukraina arhitektuur]] *[[Ukraina barokk]] *[[ulg]] *[[ulgkivi]] *[[ulglatriin]] *[[umbahi]] *[[unkaauk]] *[[unkalauad]] *[[urdaaž]] *[[uuk]] *[[uusbütsantsi stiil]] *[[uusrenessanss]] *[[uusrokokoo]] *[[uusromaanika]] *[[uus-urbanism]] ==V== *[[vaenulik arhitektuur]] *[[vahelik (ruum)|vahelik]] *[[vahevööt]] *[[vahitorn]] *[[vahvärk]] *[[vahvärkhoone]] ehk [[fachwerkhoone]] *[[vahvärkviil]] *[[Valgevene gootika]] *[[valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]] *[[vangitorn]] *[[varvistik]] *[[veesüliti]] *[[veetorn]] *[[veneetsia aken]] *[[veranda]] *[[vestibüül]] *[[viil (arhitektuur)|viil]] *[[Vikkel (arhitektuur)|vikkel]] *[[viklisammas]] *[[vintskap]] *[[vitriin]] *[[Vitruviuse laine]] *[[voltnikerdis]] *[[voluut]] *[[võidukaar]] *[[võidukaar (kirikuarhitektuur)]] *[[võlv]] *[[võlvik]] *[[võnksiire]] *[[võrkvõlv]] *[[väikemajade liikumine]] *[[värav]] *[[vööndkaar]] ==Ä== *[[ärkel]] ==Ö== *[[ökoehitis]] ==Ü== *[[üheraamne aken]] *[[üldplaneering]] *[[üleminekustiil]] *[[ümaraken]] *[[ümarkirik]] *[[ümarvööt]] [[Kategooria:Arhitektuur| ]] [[Kategooria:Mõistete loendid]] gj1bzegm3kwufxnxy5xf01x6a9a0ujc 0 50564 7148267 6487477 2026-05-07T09:12:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148267 wikitext text/x-wiki [[Pilt:006 valjala pk.jpg|thumb|Valjala Põhikool, mai 2007]] '''Valjala Põhikool''' on põhikool [[Saare maakond|Saaremaal]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Valjala]] alevikus aadressil Kooli tee 3. Kool avati [[Lööne kool|Lööne kooli]] järeltulijana 11. novembril 1973 ja kandis nime ''Valjala 8-klassiline Kool''. Alates 1988. aasta septembrist muudeti kool ''Valjala 9-klassiliseks Kooliks'' ja alates 1992. aastast kannab kool nime ''Valjala Põhikool''.<ref name="ajalugu">[https://www.valjala.edu.ee/kool/index.php/home/ajalugu Kooli ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Valjala Põhikooli veebisait.</ref> Alates 2001. aastast on kooli direktor [[Aive Mõistlik]].<ref name="ajalugu" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.valjala.edu.ee/kool/ Valjala Põhikooli koduleht] * [[Ene Kallas]], [https://saartehaal.postimees.ee/6603890/valjala-hariduselu-tahistas-eile-210-sunnipaeva "Valjala hariduselu tähistas eile 210. sünnipäeva"] Saarte Hääl, 23. august 2008 *[[Aare Laine]], [https://saartehaal.postimees.ee/6619960/valjala-sajanditepikkune-hariduselu-sai-kaante-vahele "Valjala sajanditepikkune hariduselu sai kaante vahele"] Saarte Hääl, 19. märts 2011 {{koord}} [[Kategooria:Saare maakonna koolid]] [[Kategooria:Saaremaa vald|Põhikool]] l72jw5ouo7i9xg2anypbukr7ilm5d90 0 51404 7147876 6605003 2026-05-06T15:17:06Z ~2026-27512-31 228776 7147876 wikitext text/x-wiki '''Virmalised''' oli [[Eesti]] [[biitmuusika]][[Ansambel (muusika)|ansambel]], mis tegutses aastatel [[1965]]–[[1977]]. Ansambel asutati [[Tallinn]]as kevadel 1965. Esialgu mängiti välismaa rokkansamblite, sealhulgas ansambli [[The Beatles]] laule. Virmaliste juht [[Toivo Kurmet]] hakkas alates sügisest [[1967]] ka ise laule kirjutama. Mitmed tema laulud said suure menu osaliseks, sealhulgas "Naer" (solist [[Jaak Joala]]). [[1968]]. aasta suvel korraldas muusikasaate "[[Pobifo revüü]]" toimetaja [[Jüri Lina]] Toivo Kurmeti loomingu esimese salvestamise [[Eesti Raadio]]s. Esimeste lauludena salvestati "Üksinda" ja "Ainult sul". Koos [[Tõnu Naissoo]]ga salvestati Kurmeti instrumentaalpala "Siis sulle meenub". Novembris [[1969]] kuulas Kurmetit üle [[KGB]]. Sellest ajast alates hakati piirama Virmaliste esinemisvõimalusi. Jüri Lina oli novembris [[Riia]]s saavutanud firmaga [[Melodija]] kokkuleppe Virmaliste kahe väikese heliplaadi avaldamiseks, kuid kavatsetud heliplaadid keelustati Eestist. [[1. aprill]]il [[1972]] õnnestus Virmalistel esineda [[Eesti Televisioon]]is, kuid pärast seda piirati ansambli loomingulist tegevust veelgi. Ansambel läks laiali 1977. aastal. ==Koosseis== Eri aegadel on koosseisu kuulunud: *[[Toivo Kurmet]] – laul, rütmikitarr, klahvpillid *[[Ülo Kurmet]] – trummid *[[Paavo Soots]] – soolokitarr, laul *[[Kalju Oppi]] – basskitarr, laul *[[Toivo Karetnikov]] – laul, tamburiin *[[Malbur Preast]] – helitehnik *[[Jaak Joala]] – laul, basskitarr *[[Silvi Juhansson]] – laul *[[Melike Amjärv]] – laul *[[Mati Vaarmann (muusik)|Mati Vaarmann]] – basskitarr *[[Ants Kasesalu]] – trummid *[[Mati Timmermann]] – basskitarr ==Albumid== *"Virmalised" ([[Terra (plaadifirma)|Terra]], [[Stockholm]], [[1980]]; LP) *"Tund aega "Virmalistega"" ([[Referent]], Stockholm, [[2004]]; CD) *"Tagasivaade" (Referent, Stockholm, [[2006]]; CD) ==Välislingid== *[http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=2337 Lehekülg Eesti Ansamblite Andmebaasis] *{{MusicBrainz nimi|id=49a8843c-960a-4cf9-a93a-a51e5ce47729|nimi=Virmalised}} *[[Janno Zõbin]]: [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/sisepilk-virmalistele/ "Sisepilk Virmalistele"] Sirp, 14. oktoober 2016 ==Arhiivisaated== ===Raadiosaated=== * [http://arhiiv.err.ee/guid/15919 Kuumad kuuekümnendad Eestis. 08]. Kaheksandas saates meenutatakse ansamblit Virmalised, saatejuhid Ivo Linna, Vello Salumets ja Jaak Ojakäär. Saatekülalisteks on ansambli Virmalised liikmed Ülo Kurmet, Kalju Oppi, Paavo Soots ja Malbur Preast, kes räägivad ansambli moodustamisest, proovidest, esinemistest, erinevatest klubidest, esinemisest Riias, ansambli koosseisust, Jaak Joalast, Toivo Kurmetist, filmi tegemisest [[Mark Soosaar]]ega, Sihveri klubist, Tantsutarest ning ansambliliikmete praegustest tegemistest. Muusika ansamblilt Virmalised. Eetris 13.06.1988 [[Kategooria:Eesti Raadio]] [[Kategooria:Vikerraadio]] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] e47vr71ncnxwv3oko4bw3exkn5h6pv3 0 54560 7148229 5890435 2026-05-07T07:17:42Z Lommeer 191599 7148229 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Rohusi | Pilt = Rohusi saar (Maa-amet kaldaerofoto 20200408 ID3316240).jpg | Pildiallkiri = Rohusi saar Maa-ameti kaldaerofotol | Veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 0,1029 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-249155407}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 6,61 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 1,752 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = }} '''Rohusi''' (ka ''Rohusaar, Rousi'') on 10,29 [[hektar]]i suurune [[saar]] [[Kolga laht|Kolga lahes]], halduslikult [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]]. Saare rannajoone pikkus on 1,75 kilomeetrit. Rohusi saar on eraomandis [[1998]]. aastast, mil selle ostis [[Tiit Vähi]] firma OÜ Merilaine. Saarel asub elaniketa [[Rohusi]] küla. Saar on [[Y]]-kujuline ja 3,7 meetrit kõrge. Saarel kasvab rohttaimestikku, võsa ja veidi metsa. Saarel on kirjeldatud 173 liiki [[soontaim]]i. Saarel tuvastati [[Eesti]] esimene [[meri-lõhistanukas|meri-lõhistanuka]] kasvukoht. Saarel on tuvastatud 18 liiki haudelinde. Saar kuulub [[Kolga lahe maastikukaitseala]] koosseisu ja on looduskaitse all. [[19. sajand]]il asusid Rohusile elanikud [[Rammu saar]]elt. Rohusil elas kaks peret. Saarest ligi 600 meetrit lõunasse jääb [[Umblu]] saar. == Kirjandus == *Andres Tõnisson. "Kolga lahe maastikukaitseala kaitsekorralduskava. 2010-2019". 2010. == Välislingid == * {{EELIS|saar|-249155407}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared‎]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] dkxl9unqrkv68kdvtaycbdrk1ia1qep 0 54903 7148168 7147459 2026-05-07T01:28:22Z Kruusamägi 1530 7148168 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[76 (Tallinna bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''76. aasta''' ('''LXXVI''') oli [[1. sajand]]i 76. aasta. Sel ajal tunti seda aastana, mil [[Konsul (Vana-Rooma)|Rooma konsuliteks]] olid [[Titus]] ja [[Vespasianus]] (harvemini ka kui 829. aasta ''[[ab urbe condita]]''). [[Kristlik ajaarvamine]] sai Euroopas üldkasutatavaks alles [[keskaeg|keskajal]]. == Sündmused == * ... == Sündinud == * [[24. jaanuar]] – [[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser == Surnud == * ... [[Kategooria:76| ]] 8t5yui1229o94tl0wat6ftvp1a83sym 0 55348 7148164 7147456 2026-05-07T01:18:55Z Kruusamägi 1530 7148164 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[73 (Tallinna bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''73. aasta''' ('''LXXIII''') oli [[1. sajand]]i 73. aasta. Sel ajal tunti seda aastana, mil [[Konsul (Vana-Rooma)|Rooma konsuliteks]] olid [[Domitianus]] ja [[Lucius Valerius Catullus Messalinus|Messalinus]] (harvemini ka kui 826. aasta ''[[ab urbe condita]]''). [[Kristlik ajaarvamine]] sai Euroopas üldkasutatavaks alles [[keskaeg|keskajal]]. ==Sündmused== * Roomlased vallutasid [[Masada]] kindluse, millega lõppes [[Masada piiramine]]. Viimased kindluse kaitsjad tegid enesetapu. ==Sündinud== * ... ==Surnud== * ... [[Kategooria:73| ]] ibj6066nk2a0brqoscov0fy3069fsrp 0 55349 7148165 7147457 2026-05-07T01:24:01Z Kruusamägi 1530 7148165 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[74 (Tallinna bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''74. aasta''' ('''LXXIV''') oli [[1. sajand]]i 74. aasta. Sel ajal tunti seda aastana, mil [[Konsul (Vana-Rooma)|Rooma konsuliteks]] olid [[Titus]] ja [[Vespasianus]] (harvemini ka kui 827. aasta ''[[ab urbe condita]]''). [[Kristlik ajaarvamine]] sai Euroopas üldkasutatavaks alles [[keskaeg|keskajal]]. ==Sündmused== * Viimane teadaolev aasta, kui [[Mesopotaamia]]s kasutati [[kiilkiri|kiilkirja]].<ref>{{cite journal|last1=Westenholz|first1=Aage|date=December 18, 2007|title=The Graeco-Babyloniaca Once Again|url=https://www.degruyter.com/view/journals/zava/97/2/article-p262.xml|journal=Zeitschrift für Assyriologie und Vorderasiatische Archäologie|volume=97|issue=2|page=294|doi=10.1515/ZA.2007.014|s2cid=161908528|quote=The latest datable cuneiform tablet that we have today concerns astronomical events of 75 AD and comes from Babylon. It provides a ''terminus post quem'', at least for Babylon.|url-access=subscription}}</ref> ==Sündinud== * ... ==Surnud== * ... == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:74| ]] 1i8yl4mg8sxt4t57tt8cvw7p548ub2z 0 55350 7148166 7147458 2026-05-07T01:27:26Z Kruusamägi 1530 7148166 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aastast; Tallinna bussiliini kohta vaata artiklit [[75 (Tallinna bussiliin)]].}} {{aasta artikkel}} '''75. aasta''' ('''LXXV''') oli [[1. sajand]]i 75. aasta. Sel ajal tunti seda aastana, mil [[Konsul (Vana-Rooma)|Rooma konsuliteks]] olid [[Titus]] ja [[Vespasianus]] (harvemini ka kui 828. aasta ''[[ab urbe condita]]''). [[Kristlik ajaarvamine]] sai Euroopas üldkasutatavaks alles [[keskaeg|keskajal]]. ==Sündmused== * ... ==Sündinud== * [[Suetonius]], rooma ajaloolane *[[Publius Iuventius Celsus]], rooma jurist ==Surnud== * [[Han Mingdi]], Hiina keiser [[Kategooria:75| ]] h4iz7tv6aq3sl3gj4fm9vs9qjr65scq 0 56441 7148111 6721112 2026-05-06T22:10:00Z Ollin Masa 227337 7148111 wikitext text/x-wiki [[Pilt:King Tuheitia Paki 2009.jpg|pisi|Tuheitia Paki (2009)]] '''Te Arikinui Tuheitia Paki''' ([[21. aprill]] [[1955]] – [[30. august]] [[2024]]) oli [[maooride kuningas]]. Ta krooniti kuningaks oma ema, [[maooride kuninganna]] [[Te Atairangikaahu]] matustel. Tuheitia Paki abikaasa oli [[Te Atawhai|kuninganna Te Atawhai]] ja neil on kolm last: * Whatumoana * Korotangi * Naumai {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Te Atairangikaahu]]|nimi=[[Maoori kuningas]]|aeg=[[2006]]–[[2024]]|järgnev= [[Ngā Wai Hono i te Pō]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Paki, Tuheitia}} [[Kategooria:Uus-Meremaa inimesed]] [[Kategooria:Maoorid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2024]] sk6izbh3bisog8kfi9iegkala3gtkn2 0 57749 7147843 7137739 2026-05-06T14:11:09Z Juhan Koppel 227842 Lisasime tekstinäite 7147843 wikitext text/x-wiki '''Saare''' keeleks nimetatakse rahvakeeles Saaremaa põliselanike räägitavaid murrakuid. Lääne-Saaremaa: Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala Ida-Saaremaa: Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide Saaremaal varaseim asustus saarte seas – leiud 6000–4900 eKr mereröövlid, viikingid. == Saaremaa murde põhilisemad tunnused == Saaremaa murdekeele üheks tuntuimaks tunnuseks on õ asemel ö hääldamine. Näiteks e- või õ-täht on ümber kujunenud ö-täheks. Saare keel tunnusteks on veel laulev intonatsioon, mis on tugevam Lääne-Saaremaal kui mujal. Kunagiste kauaste kontaktide tõttu taanlaste ja rootslastega on saarte asukatel kujunenud omapärane, nn laulev kõnemeloodia. Seevastu vormiõpetuse poolest on nende murdekeel küllaltki lähedane lääne- ja keskmurdega mandril. == Tekstinäited == Suured `kirjud kuued olid sedati `pöiki `kiutu, kodu kujutud ja, ja siis abu`käised olid `jälle söhused lühised, `jälle lammas`karva olid, köik. Ja siis, nendel olid sii ees malid, söhused tinast `tehtud. Pias olid `jälle, söhused mustad, `lamba nahast ära värvitud, üllid, söhust ümmarikud. Ja siis‿sur sari oli sii ke·ss‿`paikes `pöiki, mu emal oli kaks tükki neid. Ja kaks tanu oli ka, viis `linna, `Falbahi `poodi, viis tanud, sai kakskümmend küinard riiet selle eest, lastele `särkideks teha, nende, tanude eest. Nee olid alt `jälle `kitsad. Sääl, Metsa‿peres, sääl oli si `möister, kes neid tegi. Ja siis, ülalt läksid `suureks  `laiaks. `Suured laiad. Si.. Need es seisa, nee on linase `riide pεεl‿ja, nii kui söduke riie vöi. Siis olid ömmeldut `jälle söhused, värvitud `löngadest, ja siiss, jälle, papp `pandi ala. Papp tömmeti jälle, siiss `pandi ala ja si‿riie tömmeti `sinna `pεεle. Siis olid suured kövad, `suured argid olid sedati, et kirikus kεisid nendega. Mihe naised, äga mette tüdrugud. Tüdrugudel ollid nee mustad üllid, mis `lamba nahast värvitud olid‿ja, siis suuret punased lapid kεisid siit, seati läbi, siit, surest `sarvede alutsi kεisid läbi, punane kaluk oli. == Vaata ka == * [[muhu keel]] * [[kihnu keel]] == Välislingid == * [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/eestinalja/5.html Saare keele pilkamisvormel Eiseni naljaraamatust] * Enel Põld, Anton Malmi: [https://novaator.err.ee/965994/kas-saarlaste-konepruuk-naitab-toesti-haabumise-marke "Kas saarlaste kõnepruuk näitab tõesti hääbumise märke?"] ERR Novaator, 31. juuli 2019 == Allikad == Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll & Jüri Viikberg. 2018. ''Eesti murded ja kohanimed''. ''3., kohendatud ja täiendatud trükk''. Tiit Hennoste (toim). Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Pajusalu, Karl. 2025. Tartu ülikooli kursuse “Eesti murded” materjalid. Todesk, Triin. 2022. Kursuse “Eesti murded” materjalid. Viikberg, Jüri. 2019. ''Murdekiiker. Eesti murdenäiteid kõnes ja kirjas''. (Tehniline teostus) Marko Petron, Indrek Hein, (toim) Mari-Liis Kalvik, Tiina Laansalu. Eesti Keele Instituut. Veebiväljaanne. <nowiki>https://arhiiv.eki.ee/murded/kiiker/</nowiki>. Lindistanud Mari Must, Aili Univere, Valdek Pall 1966 Abula külas. – EMH 869. <nowiki>https://arhiiv.eki.ee/murded/kiiker/</nowiki>. [[Kategooria:Eesti keele murded]] [[Kategooria:Saaremaa]] og4ut5zj8zgdbc7a078mdixmkscz86n 1 57759 7147909 350202 2026-05-06T16:00:20Z Andres 5 7147909 wikitext text/x-wiki [[Eesti keele murded]] vms peaks olema eraldi artikkel, siis on ka parem viidata. Viide alajaotusele ei ole hea, sest alajaotused võivad muutuda. Muidugi tuleb väike ülevaade anda ka artiklis [[Eesti keel]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 07:29 (UTC) Ja palun kirjuta konkreetsemalt, mis on saare keele tunnused, nagu Sa kirjutasid ennist arutelus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 07:31 (UTC) : Õige küll, Sa ei toonud neid seal välja. Oleks hea, kui õnnestuks saare keelt kuidagi kirjeldada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 07:39 (UTC) :: mul on see [http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12329 Pajusalu-Hennoste kehtiv murdepiibel] laua peal (sina, kes seda siin loed, hangi endalegi ja loe läbi või tarvita) ja põhimõtteliselt on plaanis teha igasugu asju. täna aga kiire, mõistagi (nagu ysna tihti). [[eesti murded]] oleks loogilisem artiklipealkiri, järgides filoloogide yldist pruuki, [[eesti keele murded]] peaks sinna muidugi ymber suunama. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 31. august 2006, kell 07:58 (UTC) ::: Tean küll, et keeleteadlased ütlevad "eesti murded". Aga kui me paneme pealkirjaks [[Eesti murded]], siis see võib tähendada ka näiteks rannarootsi või baltisaksa murdeid. Muidugi võib teha ka päises õienduse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 09:00 (UTC) ::: Ja veel, eesti murre võib olla ka väljaspool Eestit. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 09:05 (UTC) :::: noh, baltisaksa keel on ikkagi saksa murre ja rannarootsi keel rootsi murre. keeleteadlased on ysna järjekindlad, et keelte ja murrete nimetamisel sääraseid segadusi ei tekiks. soome murrete jagamisel on näiteks kindel, et Lapi murret ei ole, sest see läheks lapi keelega (praegu öeldakse: saami keeltega) segi, soome keele Lapimaal kõneldud murrete kohta öeldakse "Peräpohjola murded". samuti pole Karjala murret (läheb segi karjala keelega), vaid soome kagumurre. et on saarte murre ja mitte Saare murre, on järjekordne näide. :::: tähendab: nendele asjadele on mõeldud enne Vikipeediatki, keeleteadlaste pruuk on selle koha pealt ysna hästi optimeeritud (ja nad on selliste asjade koha pealt '''väga''' tähenärijad; lisaks on võrdlevas keeleteaduses (nt laenusuhted, eriti eri keelte naabermurrete vahel) vajalik viidata yhes ja samas artiklis tihtipeale kõiki lähestikuseid keeli ja murdeid - siit praktiline vajadus sääraseid eksitusi vältida). ma usaldaks keeleteaduse yldiseid kokkuleppeid kyll, ehk kannatavad Vikipeediaski tarvitada. keeleteadlane või keeleteadusega kokku puutunud inimene, kes eesti murrete kohta midagi teada või yle kontrollida tahab, kirjutab otsingusse ikka "eesti murded" ja ei eales "eesti keele murded". :::: mõned näited, kuidas Eestis räägitud muude keelte murded ''ei ole'' Eesti murded (tegelikult käib minu korrektorimõistuse vastu, et on võimalik kirjutada "Eesti murded" - see mitmus koos suurtähega on sama hästi kui võimatu): mustlaskeele Eestis kõneldud murret nimetatakse Laiuse järgi; rannarootsit nimetatakse ka eestirootsiks (''estlandssvenska'' - liitsõna, et segadust vältida), aga mitte rootsi keele Eesti murdeks; baltisaksa on baltisaksa, mitte saksa Eesti murre. :::: "eesti murre võib olla ka väljaspool Eestit." muidugi, mõnda soome murret räägitakse kah vanast ajast Rootsis. seal on vist Savo murre kõige rohkem. Savot räägiti ka Ingeris, savakod räägivad, äyrämöised räägivad Äyränpää murret või selle lähisugulast. milles probleem? väljaspool Eestit on lõunaeestilised [[Lutsi]], [[Leivu]] ja [[Kraasna]] murrakud ning väliseesti keel ja kõiksugu huvitavad Siberi jms nähtused, aga ei väliseestlaste ega idaeestlaste keelt käibivad murdejaotused reeglina ei arvesta (on käsitletud murrete suhtes sekundaarsetena; midagi sellel teemal liigub, a selleks tuleks vaadata "Väliseesti keele" kogumikku - seal vist on aga põhiliselt sotsiolingvistika, mitte keelegeograafia-murdeuurimine). [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 31. august 2006, kell 10:01 (UTC) ::::: Jah, teeme nii, et suuname "eesti keele murded" ümber "eesti murretele" ning paneme päisesse (igaks juhuks, sest lugeja ei pruugi olla keeleteaduses kodus) õienduse, mis suunab teiste keelte murrete juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 09:52 (UTC) ---- Ida-Saaremaa murderühm? Kas murrakute rühma saab nimetada murderühmaks? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 09:05 (UTC) : näpukas. murrakuryhm. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 31. august 2006, kell 10:01 (UTC) ---- Näite Eiseni raamatust võib siia vabalt panna, sest see on vabas kasutuses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. august 2006, kell 09:06 (UTC) ---- ''Saaremaal varaseim asustus saarte seas – leiud 6000–4900 eKr mereröövlid, viikingid. :Mis see tähendab? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 19:00 (EEST) sh8u0jwhcx7y72fl6vh2tmbo3tsmtmi 0 59899 7148332 6972229 2026-05-07T11:34:17Z Rulakarbes 164113 7148332 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roses des Sables Tunisie.jpg|thumb|[[Kips]] ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat]] [[Fail:Sulfate-anion-3D-balls.png|pisi|Sulfaataniooni struktuur]] '''Sulfaadid''' on [[väävelhape|väävelhappe]] [[soolad]]. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist: [[metall]]i [[katioon]]ist ja sulfaatioonist (SO₄^2–). Sulfaatide lähtehape on [[väävelhape]] ([[tugev hape]]). Sulfaadid lahustuvad üldiselt hästi. Erandiks on [[baarium]], [[kaltsium]], [[plii]] ja [[strontsium]], mille sulfaadid lahustuvad halvasti. Kõigist sulfaatidest kõige halvemini lahustub raadiumsulfaat. Sulfaatide tõestamiseks kasutatakse baariumi [[soolad|sooli]], näiteks [[baariumkloriid]]i, mis hästi lahustub. Selle lahust kallatakse sellesse lahusesse, milles sulfaatide olemasolu kontrollida tahetakse, ja kui tekib valge sade, siis näitab see sulfaadiioonide olemasolu. Mõned sulfaadid olid tuntud [[keskaeg]]setele [[alkeemia|alkeemikutele]]. Neid nimetati vitriolisooladeks. See termin tuli [[ladina keel|ladina]] sõnast ''vitreolum'' ('klaasjas'), sest need olid ühed esimesed teadaolevad läbipaistvad [[kristall|kristallid]]. Need olid roheline vitriol ehk raudsulfaatheptahüdraat FeSO₄·7H₂O, sinine vitriol ehk vasksulfaatpentahüdraat CuSO₄·5H₂O, valge vitriol ehk tsinksulfaatheptahüdraat ZnSO₄·7H₂O ja [[maarjas]] KAl(SO₄)₂·12H₂O. Hiljem hakati kasutama [[kips]]i ehk kaltsiumsulfaatdihüdraati CaSO₄·2H₂O. == Vaata ka == *[[sulfaadireduktsioon]] *[[sulfaatrespiratsioon]] *[[sulfiidid]] *[[väävli oksiidid]] *[[sulfaatimine]] [[Kategooria:Sulfaadid| ]] 3dxkeimn37ubnjsxakdpmnyy9jg6njq 7148334 7148332 2026-05-07T11:36:20Z Rulakarbes 164113 7148334 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Roses des Sables Tunisie.jpg|thumb|[[Kips]] ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat]] [[Fail:Sulfate-anion-3D-balls.png|pisi|Sulfaataniooni kolmemõõtmeline struktuur]] [[Fail:Sulfate-ion-2D-dimensions.svg|pisi|Sulfaataniooni struktuur]] '''Sulfaadid''' on [[väävelhape|väävelhappe]] [[soolad]]. Sulfaadid koosnevad kahest ioonist: [[metall]]i [[katioon]]ist ja sulfaatioonist (SO₄^2–). Sulfaatide lähtehape on [[väävelhape]] ([[tugev hape]]). Sulfaadid lahustuvad üldiselt hästi. Erandiks on [[baarium]], [[kaltsium]], [[plii]] ja [[strontsium]], mille sulfaadid lahustuvad halvasti. Kõigist sulfaatidest kõige halvemini lahustub raadiumsulfaat. Sulfaatide tõestamiseks kasutatakse baariumi [[soolad|sooli]], näiteks [[baariumkloriid]]i, mis hästi lahustub. Selle lahust kallatakse sellesse lahusesse, milles sulfaatide olemasolu kontrollida tahetakse, ja kui tekib valge sade, siis näitab see sulfaadiioonide olemasolu. Mõned sulfaadid olid tuntud [[keskaeg]]setele [[alkeemia|alkeemikutele]]. Neid nimetati vitriolisooladeks. See termin tuli [[ladina keel|ladina]] sõnast ''vitreolum'' ('klaasjas'), sest need olid ühed esimesed teadaolevad läbipaistvad [[kristall|kristallid]]. Need olid roheline vitriol ehk raudsulfaatheptahüdraat FeSO₄·7H₂O, sinine vitriol ehk vasksulfaatpentahüdraat CuSO₄·5H₂O, valge vitriol ehk tsinksulfaatheptahüdraat ZnSO₄·7H₂O ja [[maarjas]] KAl(SO₄)₂·12H₂O. Hiljem hakati kasutama [[kips]]i ehk kaltsiumsulfaatdihüdraati CaSO₄·2H₂O. == Vaata ka == *[[sulfaadireduktsioon]] *[[sulfaatrespiratsioon]] *[[sulfiidid]] *[[väävli oksiidid]] *[[sulfaatimine]] [[Kategooria:Sulfaadid| ]] 1epak152bbmfnu8q05bbrcqfficdct7 0 65915 7148316 7146068 2026-05-07T10:57:36Z Kuriuss 38125 7148316 wikitext text/x-wiki {{head artiklid}} {{ajakohasta}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel| räägib meeste jalgpallikoondisest; naiste koondise kohta vaata artiklit [[Eesti naiste jalgpallikoondis]]}} {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = sinisärgid, Kalevipojad | jalgpalliliit = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = [[1921]] | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Jürgen Henn]] | abitreener = | kapten = [[Karol Mets]] | rekordinternatsionaal = [[Konstantin Vassiljev]] | rekord_mänge = 159 | parim väravakütt = [[Andres Oper]] | parim_väravaid = 38 | noorim koondislane = [[Patrik Krista]]l (16 aastat, 9 kuud, 27 päeva) | kodustaadion = [[A. Le Coq Arena]] | FIFA edetabeli koht = 123. | FIFA edetabeli aeg = september 2024 | FIFA kõrgeim koht = 47. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2012 | FIFA madalaim koht = 137. | FIFA madalaima aeg = oktoober 2008 | muster_la1= _nikestrike3gr |muster_b1= _nikestrike3gr |muster_ra1= _nikestrike3gr |muster_sh1= | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=000000 |sokid1=0000FF | muster_la2=_nikestrike3w |muster_b2= _nikestrike3w |muster_ra2= _nikestrike3w |muster_sh2= | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 6:0 | esimene koht- ja aeg = [[Helsingi]], [[17. oktoober]] [[1920]] | suurim võit = '''Eesti''' – {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 6:0<br><small>([[Tallinn]], [[26. juuli]] [[1928]])</small><br>{{Riigi ikoon|Gibraltar}} [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] – '''Eesti''' 0:6 | suurim võit koht- ja aeg = [[Faro (Portugal)|Faro]], [[7. oktoober]] [[2017]] | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 10:2<br><small>([[Helsingi]], [[11. august]] [[1922]])</small><br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – '''Eesti''' 8:0}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Mainz]], [[11. juuni]] [[2019]] | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = eelring ([[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]) }} '''Eesti jalgpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[jalgpall]]is. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab [[Eesti Jalgpalli Liit]] (EJL). Peamine [[kodustaadion]] on [[A. Le Coq Arena]] [[Tallinn]]as. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile, kuid jõudis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta EM-i]] otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] paremust. Aastail 1940–1991 oli Eesti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja sündmuste]] ja [[Nõukogude Liit]]u kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene [[FIFA]] ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus [[3. juuni]]l [[1992]]. Kõige rohkem koondisemänge (158) on pidanud [[Konstantin Vassiljev]]. [[Martin Reim]] oli selles arvestuses 157 mänguga Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini.<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Enim väravaid (38) on löönud [[Andres Oper]]. Koondise peatreener on alates [[2024]]. aasta juunist [[Jürgen Henn]]. == Ajalugu == === Eesti Vabariik (1918–1940) === [[Eesti]]sse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel,<ref name="JyXgL" /> kui maa oli veel [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast [[Vabadussõda]] (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1920]] [[Helsingi]]s, kus jäi 0:6 alla [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]]. Mäng toimus murukattega maapinnal, mis oli eestlaste jaoks esmakordne.<ref name="tk6jz" /> [[Eesti Jalgpalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1921]] ja võeti [[1923]]. aastal koos [[Brasiilia]], [[Egiptus]]e, [[Jugoslaavia]], [[Läti]], [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Türgi]] ja [[Uruguay]]ga maailmaorganisatsiooni [[FIFA]] liikmeks.<ref name="Schwede lk 9" /> Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb [[1924]]. aastast, kui kaotati [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis 0:1 [[USA jalgpallikoondis|USA-le]]. Reis [[Prantsusmaa]]le oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], 27 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], 21 [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] ja 12 [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]]. Kokku oli eestlastel sel perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel [[Oslo]], [[Stettin]] ja [[Varssavi]]. Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]].<ref name="Schwede lk 13" /> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], kolm Eesti ja kaks [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Samuti üritas Eesti koos Soome ja [[Ungari jalgpallikoondis|Ungariga]] panna aluse soome-ugri hõimurahvaste vahelisele [[Turaani turniir]]ile, kuid kolme koondise 1934. aastal Tallinnas peetud mõõduvõtt jäi ühtlasi viimaseks. Rahvusvahelise tähtsusega olid see-eest 1930. aastal esimest korda peetud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta MM]]. Valikgrupis sattusid vastasteks Leedu ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]. Oma esimese MM-valikmängu pidasid eestlased [[11. juuni]]l [[1933]] [[Stockholm]]is, kus kaotasid 2:6 väljakuperemeestele. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi [[Leonhard Kass]] (47. minutil vaheseisuks 1:4).<ref name="JbUyz" /> Hiljem finaalturniiril veerandfinaali jõudnud skandinaavlased alistasid ka Leedu ja baltlaste omavahelist mängu selles valikgrupis enam ei peetud. Eesti osales ka kolmandal ehk [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta MM-i]] valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud matšis juhtima, kuid vandusid lõpuks alla mõlemale finaalvõistlusele jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning [[Kaliningrad|Königsbergis]] alagrupi võitnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] (1:4). Viimases kohtumises sai Eesti aga läbi aegade esimese valikmängu võidu, kui [[19. august]]il alistati [[Turu]]s 1:0 Soome. Sõjaeelsest ajast on püsinud tänini suurim võit (6:0 [[26. juuli]]l [[1928]] Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 [[11. august]]il [[1922]] Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuseni jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]].<ref name="urWue" /> Eestil oli enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] seitse peatreenerit, kellest ungarlane [[Antal Mally]] oli ametis kahel ametiajal. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud [[Albert Vollrat]]. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita,<ref name="Margus Luik 2002" /> siis määras koosseisu jalgpalliliit.<ref name="Schwede lk 17" /> Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide [[Tallinna Jalgpalliklubi|TJK]], [[Tallinna Sport|Sport]], [[JK Tallinna Kalev|Kalev]] ja [[Tallinna Estonia|Estonia]] mehed.<ref name="Schwede lk 17" /> Sõjaeelsel ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ja väljakumängijad [[Eugen Einman]] (65), [[Eduard Ellman-Eelma]] (58) ja [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] (52). Edukamad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), [[Richard Kuremaa]] (18/42), [[Arnold Pihlak]] (17/44) ja [[Georg Siimenson]] (14/42) ja [[Friedrich Karm]] (9/13), kes kuuluvad tänini selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu: mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. [[18. juuli]]l [[1940]] võideti [[Kadrioru staadion]]il 2:1 [[Läti jalgpallikoondis|Lätit]], mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks. === Okupatsiooniaastad (1940–1991) === Pärast [[Nõukogude Liit]]u inkorporeerimist 1940. aasta augustis kadus koos iseseisva Eesti riigiga ka jalgpallikoondis. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal tuli rahvusmeeskond uuesti kokku ja pidas kaks mitteametlikku sõprusmängu ([[Riia]]s 0:4 ja [[Tallinn]]as 1:8), kuid sõjaeelsest koondisest olid alles jäänud vaid üksikud.<ref name="Schwede lk 31" /> Kui Nõukogude väed 1944. aastal uuesti Eestisse tungisid, sattus osa parimatest jalgpalluritest mobilisatsiooni (nt [[Richard Kuremaa]], [[Elmar Tepp]] ja [[Valter Neeris]]), osa aga pages Läände. [[Geislingen]]i põgenikelaagris moodustatud eesti meeskondadesse kuulus mitu endist koondislast (nt [[Arnold Pihlak]] ja [[Arnold Laasner]]).<ref name="Schwede lk 31" /> 1940. aastate teisel poolel nimetati Eesti jalgpalliklubid ümber ja sõjaeelsed traditsioonid hakkasid järk-järgult hääbuma. Selle põhjusteks oli hilisema koondise peatreeneri [[Uno Piir]]i hinnangul suutmatus luua liidutasemel meeskonda, sellest tulenenud publikuhuvi raugemine ja spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.<ref name="Schwede lk 32–33" /> [[Eesti NSV]]-l oli oma esinduskoondis, mis aga okupatsiooni tõttu rahvusvahelistel võistlustel ei osalenud. Aastail 1948–1976 korraldati 19 [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]], millest võttis osa ka [[Valgevene NSV]] ja mille Eesti võitis viis korda.<ref name="Baltic Cup Overview" /> Klubitasandil oli Eesti aastail 1969–1982 ainus liiduvabariik, mis NSV Liidu meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.<ref name="Schwede lk 32–36" /><ref name="fxdac" /> Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama [[Roman Ubakivi]],<ref name="Schwede lk 33" /> kes moodustas [[Tallinn]]as eestikeelsed treeningurühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 1980–1989 Ubakivi ja [[Olev Reim]]i eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond [[Tallinna Lõvid|Lõvid]], kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas [[Mart Poom]] ja [[Martin Reim]].<ref name="mn1MV" /> NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse pääsesid Ubakivi õpilastest [[Ott Mõtsnik]] ja [[Toomas Krõm]].<ref name="Schwede lk 42" /> [[Laulev revolutsioon]], püüdlused taastada Eesti iseseisvus ja sellest johtunud pinged leidsid oma väljundi ka jalgpallis. 18. juulil 1990 toimus [[Kadrioru staadion]]il kohtumine Eesti ja Läti jalgpallurite vahel, et meenutada 50 aasta möödumist riikide esimese iseseisvusaja viimasest ametlikust sõprusmängust.<ref name="Schwede lk 47" /> Vaidlusi tekitasid koondise koostamise põhimõtted. Sama aasta aprillis tegid 63 jalgpallurit avaliku pöördumise ([[Päevaleht (1990)|Päevaleht]], 24. aprill 1990), kutsudes jalgpallijuhte üles arvama koondisse vaid Eesti kodanike järeltulijad, jättes sealt välja pärast Teist maailmasõda Eestisse rännanud. === Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) === [[Fail:Poom, Mart.JPG|pisi|[[Mart Poom]] seisis koondise väravasuul aastail 1992–2009]] Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s korraldatud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiril]],<ref name="Baltic Cup Overview" /> kuid [[FIFA]] tunnustuse pälvis alles [[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as peetud sõprusmäng [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]] (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener [[Uno Piir]]i juhendamisel osa [[Mart Poom]], [[Urmas Hepner]], [[Igor Prins]], [[Urmas Kaljend]], [[Meelis Lindmaa]], [[Toomas Kallaste]], [[Tarmo Linnumäe]], [[Indro Olumets]], [[Martin Reim]], [[Sergei Ratnikov]], [[Risto Kallaste]], [[Viktor Alonen]], [[Urmas Kirs]], [[Marko Kristal]] ja [[Aleksandr Puštov]].<ref name="v0FfZ" /> Kodakondsuseta Puštov oli ka esimese pärast Eesti taasiseseisvumist löödud värava autor. Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid.<ref name="ONaf5" /><ref name="SPEX2" /> Eestimeelse klubina asutatud [[FC Flora]] esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidule]] (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel".<ref name="VqhRm" /> Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust.<ref name="ZIjwj" /> Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida.<ref name="tN8hR" /> Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris [[Soome]]s peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud [[Andrei Borissov]] ja [[Sergei Bragin]]. Peaminister [[Mart Laar]]i [[Mart Laari esimene valitsus|valitsus]] manitses 27. veebruaril [[Eesti Spordi Keskliit]]u "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke".<ref name="Schwede 2001" /> 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka [[Sergei Hohlov-Simson]]i) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud".<ref name="Schwede 2001" /> Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud. Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel teha läbi ka sportlikud sünnivalud. EJL otsustas 5. detsembril 1991 majandusraskustest, [[Kadrioru staadion]]i viletsast seisust ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril.<ref name="eBgl5" /> Pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas alagrupi väravate vahega 1:27 viimasena, olles saanud üheksa kaotuse kõrvale ühe viigi [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahe 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatialt]] (1:7) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (0:5). Eesti jäi sel perioodil pea kolm aastat (14. oktoober 1993 – 5. oktoober 1996) võiduta. 1996. aasta veebruariks oli koondis langenud [[FIFA edetabel]]is 135. kohale. Vilets seis kajastus ka publikuhuvis, 1994. aasta sügisel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile Eesti ja värske MM-hõbeda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat.<ref name="ReferenceA" /> === Esimene välistreener ja tulemuste paranemine (1996–2000) === [[Fail:Eesti FIFA edetabelis.png|pisi|Eesti tõus FIFA edetabelis algas islandlase [[Teitur Þórðarson]]i ametiajal]] Tulemused paranesid Eesti taasiseseisvumise järel ametisse saanud esimese välistreeneri, islandlase [[Teitur Þórðarson]]i ajal. Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1996]], kui [[Kadrioru staadion]]il alistati [[Sergei Hohlov-Simson]]i väravast [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]. Eesti sai selles [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistluste]] kvalifikatsioonigrupis peale võidu valgevenelaste üle veel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1996]] [[Tallinn]]as ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu [[FIFA]] otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada<ref name="SI5ym" /> ning [[Monaco]]s [[11. veebruar]]il [[1997]] peetud kordusmatš lõppes väravateta.<ref name="DzfKj" /> Eesti kogus lõpuks neli punkti (väravate vahe 4:16) ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Eesti lõpetas eelviimasena ka [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri, kuid seekord saavutati kümnes mängus kolm võitu ja kaks viiki (väravate vahe 15:17). Alagrupikaaslaseks loositi taas [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]], kellelt võõrsil saadud 2:3 kaotus oli ajakirja [[Sporditäht]] hinnangul 1998. aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnes ("Eesti-Šotimaa vastasseis palliplatsil hakkab omandama juba Eesti-[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] maavõistluse pinget").<ref name="gjYEo" /> [[31. märts]]il [[1999]] alistas koondis [[Vilnius]]es 2:1 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], mis oli esimene võõrsil saavutatud valikmängu võit pärast taasiseseisvumist. Eestil säilis kuni eelviimase vooruni teoreetiline võimalus pääseda EM-finaalturniirile ja meeskond kogus lõpuks rekordilised 11 punkti. Eesti-Šotimaa kohtumine 8. septembril 1999 oli taasiseseisvumise järel esimene mäng, kus 5000-kohaline [[Kadrioru staadion]] oli välja müüdud.<ref name="ReferenceA" /> Koondise koostamisel oli varasem kodakondsustüli vaibunud, kuid selle asemel valmistas pahameelt asjaolu, et valdav osa koondislastest olid [[FC Flora]] või välisklubide mängijad. Peatreener Þórðarson oli sarnaselt oma eelkäija [[Roman Ubakivi]]ga ühtlasi FC Flora esindusmeeskonna juhendaja. Oponendid kahtlustasid, et selline skeem aitab FC Flora presidendil [[Aivar Pohlak]]ul mängijaid välismaale müüa ja konkurendid eemale tõrjuda.<ref name="Vvekl" /> === Hollandi periood ja uus kodustaadion (2000–2007) === [[Fail:UEFA Euro 2008 Qualifiers - England v Estonia.jpg|pisi|Eesti koondis on [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] pidanud kaks kohtumist ning mõlemad lõppesid seisuga 0:3. [[Wembley staadion]], 13. oktoober 2007]] Peatreener [[Teitur Þórðarson]] lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliit asus koondisele uut välistreenerit otsima. Seniks võttis meeskonna juhendamise üle [[Tarmo Rüütli]] (keda kahes mängus asendas [[Aivar Lillevere]]), kes jäi ametisse 2000. aasta sügiseni ja tüüris koondist [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses neljas valikmängus. Lepingu kohaselt pani Rüütli ameti maha, kui EJL oli palganud uueks peatreeneriks hollandlase [[Arno Pijpers]]i. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinna moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui [[Lilleküla]]s algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese [[jalgpallistaadion]]i ehitustööd. Toona veel [[Lilleküla staadion]]i nime kandnud areen avati 2. juunil 2001 eelseisvate [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (2:4). Eelmüüki antud 9300 piletit müüdi maha kuue tunniga.<ref name="BDpNX" /> MM-valikgrupis saadi kaks võitu [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] üle ja viigistati kahel korral [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Kaheksa punkti andis lõpptabelis neljanda koha nende samade meeskondade ees. Sama palju punkte kogus Eesti ka [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] kvalifikatsioonis: taas kaks võitu Andorra üle ning väravateta viigid kodustaadionil [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] ja Horvaatia vastu. Eesti seni edukaimaks valikturniiriks kujunesid [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Viis võitu, kaks viiki ja viis kaotust andsid kvalifikatsioonigrupis 17 punktiga neljanda koha [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] ja [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgi]] ees.<ref name="fM41C" /> === Juubeliaasta ja esimene kohtumine Brasiiliaga (2007–2009) === [[Fail:Eesti vs Türgi (0-0) 2008.JPG|pisi|Eesti ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] väravateta viik [[A. Le Coq Arena]]l 15. oktoobril 2008]] [[Fail:Samba boys kick off the match in Tallinn.jpg|pisi|Eesti-[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] 0:1 kohtumise lahtimäng A. Le Coq Arenal 12. augustil 2009]] 2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks [[Tarmo Rüütli]],<ref name="BdgA6" /> kes oli juba tüürinud koondist aastail 1999–2000, kuniks jalgpalliliit leidis pärast Þórðarsoni lahkumist Pijpersi näol järgmise välismaalasest juhendaja. Rüütli peaülesanne oma teisel ametiajal oli juhtida meeskonda [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] valikmängudes. Sõprusmängudes heitlikku vormi üles näidanud Eesti alustas 2008. aasta septembris alagrupiturniiri võõrsil 2:3 kaotusega [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], kuid langes madalseisu pärast 0:7 allajäämist Bosnias<ref name="fFluU" /><ref name="zi38r" /> ning läbi aegade viletsaima kohaga (137.) oktoobrikuises FIFA edetabelis. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrile]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui mängus EM-poolfinalisti [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] jäid [[Tallinn]]as väravad löömata. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel aga tugevamaks, tehes [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] võõrsil 2:2 viigi ja võites kaukaaslasi kodus 1:0. EJL oli 2009. aasta kuulutanud Eesti jalgpalli sajandaks juubeliks. Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] (6. juunil [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu) ja koondise kauane väravavaht [[Mart Poom]] (10. juunil [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu). Sajandi mänguks<ref name="FRccs" /> oli ristitud esmakordne kohtumine [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliaga]], mille pea parimas rivistus Tallinna saabunud FIFA edetabeli liider ja viiekordne maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu<ref name="OT705" /> teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani.<ref name="soccernet.ee" /> === Tarmo Rüütli aeg (2010–2013) === Eesti saavutas oma senise jalgpalliajaloo ühe kaalukama võidu 8. oktoobril 2010, kui alistas EM-valikmängus võõrsil FIFA edetabeli 15. meeskonna, neli kuud varem MM-il osalenud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] 3:1.<ref name="oKNY2" /><ref name="H5PsD" /> Palju vastukaja tõi Eesti-[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] 2:2 viigimäng. EJL teatas 11. veebruaril 2011, et kaks päeva varem peetud sõpruskohtumisel lasub kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi põhjal tulemusega manipuleerimise kahtlustus. Kahtlustatav Ungari kohtunik oli kummalegi meeskonnale andnud kaks penaltit. Sama kohtunik oli ka päev varem peetud [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]-[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] mängus määranud 3 penaltit, millest löödi ka kõik väravad.<ref name="FXYLh" /> Hiljem teatas FIFA, et mängu ei arvestata ametlikus statistikas.<ref name="PNf1R" /> Eesti koondis sai järgmise tähtsa võidu 25. märtsil [[A. Le Coq Arena]]l peetud sõpruskohtumises [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu. Viimase [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-i neljandat, kahekordset maailmameistrit, kahekordset olümpiavõitjat ja FIFA edetabeli 7. koondist võideti 2:0. Oma 100. koondisemängu tegi kapten [[Raio Piiroja]].<ref name="zOc5m" /> 29. märtsil jätkati head esitust Serbia vastu, kui mängiti kodus 1:1 viiki.<ref name="0OBrD" /> Sellele järgnes koondises mõõnaperiood, mis algas mitteametliku sõprusmängu kaotusega [[Baskimaa jalgpallikoondis|Baskimaale]], edasi valikturniiri kaotused [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]] ja [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartele]], Lõuna-Ameerika turnee kaotused [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiilile]] ja [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]] ning sõpruskohtumises [[Türgi jalgpallikoondis|Türgile]]. Seejärel aga valikturniiril võideti võõrsil [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]] ja kodus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ning FIFA edetabelis tõusti ajaloo kõrgeimale, 58. kohale. Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda väljalangemismängudele. Selleks ei tohtinud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] oma viimases kohtumises võita [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]].<ref name="OPSbs" /> Sloveenia võitis kohtumise kodus 1:0 ning Eesti kvalifitseerus väljalangemismängudele,<ref name="Oxkl2" /> kus jäi kahe mängu kokkuvõttes 1:5 alla [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaale]].<ref name="cPc28" /> Enne väljalangemismänge pikendati Tarmo Rüütli lepingut 2013. aasta lõpuni.<ref name="Mzg2X" /> === Magnus Pehrssoni aeg (2014–2016) === 5. detsembril 2013 toimus [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kontoris pressikonverents, kus tutvustati Eesti jalgpallikoondise uut peatreenerit [[Magnus Pehrsson]]i.<ref name="USxtp" /> Magnus Pehrssoni abilisteks said Janno Kivisild, Jesper Norberg ja Mart Poom. 26. juulil 2015 andis Eesti Jalgpalli Liit andis ametlikult teada, et on pikendas koondise peatreeneri Magnus Pehrssoniga lepingut, mis ulatub 2017. aasta lõpuni. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril saavutas koondis 6 meeskonnaga E-alagrupis 4. koha. Tulemuseks oli kolm võitu, üks viik ja kuus kaotust ning väravate vahe 4:9. Suurim kaotuse sai koondis Pehrssoni juhendamisel 8. juunil 2016, kui [[Lissabon]]is peetud sõprusmängus kaotati [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalile]] 0:7. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluse]] valikmänge alustati 6. septembril 2016 kaotusega võõrsil [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondisele]] tulemusega 0:5. 14. septembril 2016 lõpetasid [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja koondise peatreener [[Magnus Pehrsson]] vastastikusel kokkuleppel koostöö.<ref name="Cqu9k" /> Pehrssoni käe all pidas koondis 33 mängu, millest võideti 11, viigistati 8 ja kaotati 14. Selle aja jooksul lõi Eesti koondis 24 väravat, oma võrgust tuli korjata 37 palli. Nende aastate positiivsemateks tulemusteks olid võidud Sloveenia, Norra, Leedu, Soome ja Gruusia üle ning viigid Islandi ja Rootsiga.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-pehrsson-ei-jatka-eesti-treenerina Ametlik: Pehrsson ei jätka Eesti treenerina.] soccernet.ee, 14. september 2016.</ref> === Martin Reimi aeg (2016–2019) === 14. septembril 2016 teatas [[Eesti Jalgpalli Liit]], et [[Magnus Pehrsson|Pehrssoni]] asemel asub koondist juhendama Eesti rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] ning abitreeneriteks [[Andres Oper]], [[Mart Poom]] ja [[Janno Kivisild]].<ref name="BCnKX" /> 28. märtsil 2017 sai Eesti ühe oma ajaloo kuulsaima võidu, kui kodus alistati sõprusmängus Horvaatia tulemusega 3:0.<ref name="Ghz53" /> Taasiseseisvunud Eesti koondise suurim võit saavutati Reimi juhendamisel 7. oktoobril 2017, kui alistati 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete valikmängus [[Algarve]]s [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] 6:0. Ründes tegutsenud keskkaitsja [[Joonas Tamm]] lõi mängus 3 väravat. Enne seda pärines viimane [[kübaratrikk]] 1998. aasta novembrist, kui [[Indrek Zelinski]] lõi [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesia]] võrku kolm palli. Eesti koondisel oli reaalne võimalus esimest korda pärast 1938. aastast [[Balti turniir 2018|Balti turniir]] 2018. aastal ära võita, kuid positiivne oli ka see, et 22aastase pausi järel tuldi turniiril teiseks.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967447/meenuta-martin-reimi-perioodi-parimad-ja-halvimad-esitused Martin Reimi perioodi parimad ja halvimad esitused.] Õhtuleht, 18. juuni 2019.</ref> Reimi juhendamisel sai koondis kaks väga suurt kaotust, kui 13. novembril 2016 kaotati [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete]] valikmängus [[Brüssel]]is [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]] 1:8 ja 11. juunil 2019 [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Mainz]]is [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] 0:8.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86501837/delfi-saksamaal-martin-reim-mis-iganes-on-eesti-jalgpallile-parem-olen-seda-nous-tegema Martin Reim: mis iganes on Eesti jalgpallile parem, olen seda nõus tegema.] sport.delfi.ee, 12. juuni 2019.</ref> Saksamaalt saadud kaotuse suuruse osas korrati koondise ajaloo negatiivset rekordit. Ajaloo suurimaks allajäämiseks oli enne seda olnud Soome käest 1922. aastal saadud 2:10 kaotus.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86492577/blogi-saksamaalt-saksamaa-loi-eesti-vorku-kaheksa-vastuseta-palli-kaotuse-suuruselt-korrati-rekordilist-allajaamist Saksamaa lõi Eesti võrku kaheksa vastuseta palli ...] sport.delfi.ee, 19. juuni 2019.</ref> 17. juunil 2019 teatasid Martin Reim ja koondise abitreenerid oma tagasiastumisest. Reimi peatreeneriks oleku ajal sai koondis 36 mängust 13 võitu, 8 viiki ja 15 kaotust. Võiduprotsent 36,1 oli [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järgselt Eesti koondise peatreeneritest kõrgeim.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967435/galerii-martin-reimi-aeg-on-labi-eesti-koondise-treenerid-esitasid-lahkumispalve Martin Reimi aeg on läbi! Eesti koondise treenerid esitasid lahkumispalve.] Õhtuleht, 17. juuni 2019.</ref> === Karel Voolaiu aeg (2019–2020) === 2019. aasta 3. juulist nimetati Eesti meeste koondise peatreeneri kohusetäitjaks Karel Voolaid pooleli olnud Euroopa meistrivõistluste valiksarja lõpuni. Abitreeneritena tegutsesid [[Mario Hansi]], [[Aivar Anniste]] ja [[Vladimir Vassiljev]], väravavahtide juhendaja oli [[Mart Poom]] ning kehalise ettevalmistuse treener [[Ott Meerits]]. 6. detsembril 2019 sai Voolaid koondise peatreeneriks, sõlmides lepingu Eesti Jalgpalli Liiduga 2020. aasta lõpuni. Selleks ajaks oli koondis tema juhtimisel pidanud viis kohtumist EM-valiksarjas [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]] ning ühe maavõistluse [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainaga]]. Kuuest kohtumisest oli kirjas 0:0 viik Valgevenega ning viis kaotust väravate vahega 1:15.<ref>[https://sport.err.ee/1011322/karel-voolaid-jatkab-eesti-jalgpallikoondise-peatreenerina Karel Voolaid jätkab Eesti jalgpallikoondise peatreenerina.] sport.err.ee, 6. detsember 2019.</ref> [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri C-alagrupis jäi Eesti koondis lõpuks viimaseks, tal oli kokku 1 punkt 8 mängust väravate vahega 2:24. Viimast koondisemängu juhendas Voolaid peatreenerina 18. novembril 2020 [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu [[Thbilisi]]s. Rahvuste liiga mäng lõppes 0:0 ning Eesti jäi C-divisjoni 2. alagrupis viimaseks, mis tähendas ülemineku mängude pidamist D-divisjoni langemise vältimiseks.<ref>[https://m.soccernet.ee/artikkel/karel-voolaid-motlemine-sellest-mis-juhtub-parast-mangu-gruusiaga-ei-aitaks-kuidagi-ei-mind-ega-voistkonda Karel Voolaid: mõtlemine sellest, mis juhtub pärast mängu Gruusiaga, ei aitaks kuidagi ei mind ega võistkonda.] m.soccernet.ee, 17. november 2020.</ref> Karel Voolaidi saldoks jäi 14 mänguga on neli viiki ja kümme kaotust. Selleks ajaks oli Eesti võiduta seeria juba 15-mänguline. Viimane võit pärines 2019. aasta märtsist, kui 1:0 oldi parem [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltarist]]. === Thomas Häberli aeg (2021–2024) === 5. jaanuaril 2021 teatas Eesti Jalgpalli Liit, et nad on palganud koondise peatreeneriks [[Thomas Häberli]]. Temaga allkirjastati leping, mille kohaselt pidi ta olema Eesti jalgpallikoondise peatreener kuni [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kvalifikatsioonimängude lõpuni. Kuna [[koroonapandeemia]] tõttu määrati Thomas Häberli eneseisolatsiooni, nimetati kolmes esimeses koondise mängus 2021. aastal peatreeneri asendajaks mängudes [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] Martin Reim.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1029455/fotod-uue-naoga-jalgpallikoondis-tegi-martin-reimi-juhendamisel-enne-aralendu-viimase-trenni Uue näoga jalgpallikoondis tegi Martin Reimi juhendamisel enne äralendu viimase trenni.] Õhtuleht, 23. märts 2021.</ref> Need kolm kohtumist Eesti koondis kaotas. Võidusoonele jõudis koondis sama aasta juunis, kui võitis kolm mängu järjest. Häberli juhendamisel võideti [[Balti turniir 2020|Balti turniir]] ([[Leedu jalgpallikoondis|Leedut]] võideti 1:0 ja [[Läti jalgpallikoondis|Lätit]] 2:1), millega Eesti koondis lõpetas 83 aastat väldanud põua, tulles esmakordselt pärast 1938. aastat Balti turniiri võitjaks.<ref>[https://sport.err.ee/1608239556/eesti-jalgpallikoondis-voitis-83-aastase-vaheaja-jarel-balti-turniiri Eesti jalgpallikoondis võitis 83-aastase vaheaja järel Balti turniir.] sport.err.ee, 10. juuni 2021.</ref> Sõprusmängus võideti [[Helsingi]]s ka [[Soome jalgpallikoondis|Soomet]] 1:0. 2021. aastal peeti ka [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] valikmänge, kus Eesti saavutas 5-liikmelises alagrupis 4. koha nelja punktiga [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ees. Võit saadi Valgevene üle 2:0, viik 0:0 tehti [[Walesi jalgpallikoondis|Walesiga]], suurim kaotus saadi [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] 2:5. Balti turniiril saadi 3. koht [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] järel. 2022. aastal pidas koondis Rahvuste liigas üleminekumänge [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Tallinnas oli tulemuseks 0:0 ja Küprosel 0:2, mis tähendas Eesti koondise langemist D-divisjoni, kus mängivad Euroopa 7 kehvemat jalgpalliriiki.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/parimatest-raakimine-on-kohatu-kuid-eesti-koige-vahem-halb-oli-kuprosel-ragnar-klavan Parimatest rääkimine on kohatu, kuid Eesti kõige vähem halb oli Küprosel Ragnar Klavan] soccernet.ee, 30. märts 2022.</ref> Samal aastal saavutati siiski D-divisjonis täiseduga alagrupi võit ning oldi ühtlasi divisjoni parimad. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmänge pidas koondis 2023. aastal. Tulemused oli nõrgad: 8 mängust üks viik ja seitse kaotust, väravate vahe 2:22 ja alagrupis kindlalt viimane koht. Kaks suurimat kaotust olid [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsile]] ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], mõlemale tulemusega 0:5. 2024. aastal said peatreeneri ettepanekul koondise abitreeneriteks [[Jürgen Henn]] ja [[Joel Lindpere]].<ref>[https://fcflora.ee/jurgen-henn-alustab-tood-eesti-koondise-abitreenerina/ Jürgen Henn alustab tööd Eesti koondise abitreenerina] fcflora.ee, 9. detsember 2023.</ref> Eestil avanes vastavalt reglemendile võimalus tänu Rahvuste liiga D-divisjoni võidule, kui saadi kaks korda jagu nii [[San Marino jalgpallikoondis|San Marinost]] kui [[Malta jalgpallikoondis|Maltast]], mängida märtsis 2024 EM finaalturniiri kohale ''play-off'' süsteemis. Vastaseks tuli [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], kes oli kõige parem [[UEFA rahvuste liiga]] A-divisjoni koondis, kes ei pääsenud otse finaalturniirile. Eesti kaotas mängu [[Varssavi]]s 1:5. Viimane mäng Häberli juhtimisel toimus treeneri kodumaal Šveitsis [[Luzern]]is 4. juunil 2024, kus kaotati sõprusmängus kohalikule koondisele 0:4. Konstantin Vassiljevist (vahetati väljakule 81. minutil) sai selles mängus Eesti koondise rekordinternatsionaal, kes jõudis tähiseni 158 mängu koondises.<ref>[https://sport.err.ee/1609361156/eesti-jalgpallikoondis-kaotas-haberli-lahkumismangus-sveitsile-kindlalt Eesti jalgpallikoondis kaotas Häberli lahkumismängus Šveitsile kindlalt] sport.err.ee, 4. juuni 2024.</ref> Häberli käe all pidas koondis 36 mängu, millest kaotas 19, võitis kümme ja viigistas seitse. Juhendaja võiduprotsent 27,7 on taasiseseisvusajajärgsete välistreenerite hulgas paremuselt kolmas, jäädes alla hollandlasele [[Arno Pijpers]]ile (29,1) ja rootslasele [[Magnus Pehrsson]]ile (33,3).<ref>[https://sport.postimees.ee/8034564/vutikoondise-legend-haberli-ajast-lopuks-kukkus-valja-nagu-ikka Vutikoondise legend Häberli ajast: lõpuks kukkus välja nagu ikka] sport.postimees.ee, 5. juuni 2024.</ref> === Jürgen Henni aeg (2024–) === Jürgen Henni leping peatreenerina algas 5. juunil 2024 ning kestab kuni 2027. aasta lõpuni. Lepingu aeg hõlmab kaks Rahvuste liiga hooaega (2024 ja 2026) ning kaks valiksarja aastat (2025 MM- ja 2027 EM-valiksari). Alaliidul on võimalus leping 2026. aasta lõpus katkestada. 2027. aasta lõpus pikeneb leping automaatselt, kui Eesti on taganud pääsu 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste sõelmängudele või finaalturniirile.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120293059/ametlik-jurgen-henn-saab-eesti-jalgpallikoondise-peatreeneriks Jürgen Henn saab Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks.] sport.delfi.ee, 15. mai 2024.</ref> Värske peatreeneri esimene mäng koondise eesotsas toimus [[Balti turniir 2024|Balti turniiri]] raames 8. juunil 2024 Tallinnas [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartega]]. Pärast vastaste avaväravat vastas Eesti neljaga ning võitis 4:1. Finaalimängus [[Kaunas]]es kohtuti [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu koondisega]]. Normaalaeg lõppes viigiga 1:1, peale väravateta lisaaega võitis Eesti penaltitega (4:3) ja tuli üle aasta taas Balti meistriks.<ref>[https://sport.postimees.ee/8039061/pm-kaunases-peatreener-henn-vallnerist-kui-sa-kaks-penaltit-ara-votad-ei-ole-midagi-muud-oelda Peatreener Henn Vallnerist: kui sa kaks penaltit ära võtad, ei ole midagi muud öelda!] sport.postimees.ee, 11. juuni 2024.</ref> [[UEFA rahvuste liiga]] C-divisjoni kaks esimest mängu peeti septembri alguses [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] koondistega, kuid tuli tunnistada vastaste paremust – kaotati vastavalt 0:1 ja 0:3. Kolmas mäng peeti Tallinnas 11. oktoobril 2024 [[Aserbaidžaan]]iga ning saavutati 3:1 võit. == Eesti rahvusvahelistel suurturniiridel == === Olümpiamängud === Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirilt pärineb 1924. aastast, kui kaotati [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis 0:1 [[USA jalgpallikoondis|USA-le]]. Meeskonda juhendas 1923. aastal koondise esimeseks peatreeneriks palgatud ungarlane [[Ferenc Kónya]]. Mängu ainsa värava lõid ameeriklased 15. minutil [[penalti]]st. Eestlastele määrati 68. minutil samuti penalti, kuid [[Elmar Kaljot]] ei suutnud seda kahel katsel väravaks lüüa. Pärast ameeriklastele allajäämist viibis olümpiakoondis [[Pariis]]is veel kolm nädalat, pidades seejuures sõprusmängu [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaaga]] (1:3), ja käis võistlemas [[Saksamaa]]l (sealhulgas viigistati 2:2 [[1. FC Kaiserslautern|Kaiserslauterniga]]) ja [[Holland]]is.<ref name="Schwede lk 11–12" /> === MM-i ja EM-i valikturniirid === Eesti koondis on üks 18-st [[UEFA]] praegusest liikmesriigist, kes pole pääsenud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] (MM) ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] (EM) finaalturniirile (peale Eesti veel [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]], [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]], [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]], [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstan]], [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]], [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]], [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]], [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]], [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]], [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] ja [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]). Kokku on Eesti osalenud kümnel MM-valikturniiril ([[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]], [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]], [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]], [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]], [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]], [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]], [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]), [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]) ja kaheksal EM-valikturniiril ([[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996]], [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000]], [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]], [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]], [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]], [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]], [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020]], [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]])). Aastail 1940–1991 puudus Eestil [[NSV Liit]]u kuulumise tõttu võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel. Eesti valikmängude etapilised edusammud on olnud järgmised [aeg, koht, vastane (tulemus)]: * esimene MM-valikmäng: [[11. juuni]] [[1933]], [[Stockholm]], [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (2:6); * esimene võit MM-valikmängus ja ühtlasi esimene valikmängu võit võõrsil: [[19. august]] [[1937]], [[Turu]], Soome (1:0); * esimene EM-valikmäng: [[4. september]] [[1994]], [[Tallinn]], [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (0:2); * esimene kodune MM-valikmängu võit ja ühtlasi esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikmängus: [[5. oktoober]] [[1996]], [[Tallinn]], Valgevene (1:0); * esimene võit EM-valikmängus: [[4. juuni]] [[1998]], [[Tallinn]], Fääri saared (5:0); * esimene võit EM-valikmängus võõrsil: [[31. märts]] [[1999]], [[Vilnius]], Leedu (2:1). {| class="wikitable sortable" |- !width="50px"|Turniir !width="50px"|Koht !width="50px"|Punktid !width="50px"|Väravad !width="100px"|Peatreener(id) !width="550px"|Valikgrupi vastased (punktid) |- |[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1934]] |3. |0 |2:6 |– |[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (0), '''Eesti (0)''' |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1938]] |3. |2 |4:11 |[[Bernhard Rein|Rein]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (6), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), '''Eesti (2)''', [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (0), |- |[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1994]] |6. |1 |1:27 |[[Uno Piir|Piir]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (16), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (15), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (14), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (11), [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] (3), '''Eesti (1)''' |- |[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 1996]] |6. |0 |3:31 |[[Roman Ubakivi|Ubakivi]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (23), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (23), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (16), [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] (13), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (11), '''Eesti (0)''' |- |[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1998]] |5. |4 |4:16 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (25), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (23), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (21), [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4) |- |[[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2000]] |5. |11 |15:17 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (30), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (18), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (11), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (11), '''Eesti (11)''', [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (3) |- |[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2002]] |4. |8 |10:26 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]], Pijpers |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (24), [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] (24), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (20), '''Eesti (8)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (8), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2004]] |4. |8 |4:6 |[[Arno Pijpers|Pijpers]] |[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] (17), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (16), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (16), '''Eesti (8)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2006]] |4. |17 |16:17 |[[Arno Pijpers|Pijpers]], [[Jelle Goes|Goes]] |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (30), [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] (23), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (23), '''Eesti (17)''', [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (15), [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]] (8), [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]] (0) |- |[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2008]] |6. |7 |5:21 |[[Jelle Goes|Goes]], [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Jensen]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (29), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (24), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (23), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] (23), [[Makedoonia jalgpallikoondis|Makedoonia]] (14), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010]] |5. |8 |9:24 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (30), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (19), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (15), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (10), '''Eesti (8)''', [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] (4) |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012]] |2. |16 |15:14 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (26), '''Eesti''' (16), [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] (15), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (14), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (9), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (4) |- |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2014]] |5. |7 |6:20 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (28), [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] (19), [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] (17), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (16), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2016]] |4. |10 |4:9 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]] |[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (30), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (21), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (16), '''Eesti (10)''', [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (10), [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] (1) |- |[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2018]] |4. |11 |9:18 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]], [[Martin Reim|Reim]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (28), [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] (19), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (17), '''Eesti (11)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (10), [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] (0) |- |[[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2020]] |5. |1 |2:26 |[[Martin Reim|Reim]], [[Karel Voolaid|Voolaid]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (21), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (19), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (13), [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4), '''Eesti (1)''' |- |[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2022]] |4. |4 |9:21 |[[Thomas Häberli|Häberli]], [[Martin Reim|Reim]] (2 mängu) |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]] (15), [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (14), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (3) |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2024]] |5. |1 |2:22 |[[Thomas Häberli|Häberli]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (19), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (10), [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] (7), '''Eesti (1)''' |} == Kodustaadion == [[Fail:Alecoq Arena 2008-10-11.jpg|pisi|[[A. Le Coq Arena]] on koondise peamine kodustaadion 2001. aastast]] Koondis peab kõik kodused valikmängud [[Tallinn]]as 2001. aastal avatud [[A. Le Coq Arena]]l, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11 000 pealtvaatajat.<ref name="TBj3o" /><ref name="iVyof" /> Staadion avati [[2. juuni]]l [[2001]] väljamüüdud MM-valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. See on [[Eesti]] suurim [[jalgpallistaadion]]. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi [[FC Flora]] koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli [[Kadrioru staadion]], mis juunis [[1926]] avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale<ref name="S5Dsl" /> ja erinevalt [[A. Le Coq Arena]] staadionist peetakse seal regulaarselt ka [[kergejõustik]]uvõistlusi. Sõpruskohtumisi on peetud ka [[Kohtla-Järve]]l, [[Kuressaare]]s, [[Narva]]s, [[Pärnu]]s, [[Rakvere]]s, [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Viljandi]]s. == Mänguvorm == Eesti koondise peavorm (kodumängudel) koosneb traditsiooniliselt sinisest särgist, mustadest pükstest ja valgetest põlvikutest ning varuvorm (võõrsilmängudel) valgest särgist, valgetest pükstest ja valgetest sokkidest. Enne 1996. aastat kasutati teisi värvikombinatsioone.{{lv}} ''Pildil on näha, kuidas on peavormi värvid muutunud läbi aja:'' {| width=90% |- | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = ffffff | kere = ffffff | paremkäsi = ffffff | püksid = 4169E1 | sokid = 000000 | nimi = 1922 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 4169E1 | kere = 4169E1 | paremkäsi = 4169E1 | püksid = ffffff | sokid = 000000 | nimi = 1924 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 1E90FF | kere = 1E90FF | paremkäsi = 1E90FF | püksid = ffffff | sokid = ffffff | nimi = 1992–1996 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 273BE2 | kere = 273BE2 | paremkäsi = 273BE2 | püksid = 000000 | sokid = ffffff | nimi = 1996– }} |} === Disain === Mänguvormi [[disain|disaini]] vahetatakse iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks [[Nike (ettevõte)|Nike]],<ref name="9iYfu" /> aastail 1992–2000 oli selleks [[Lotto]].<ref name="oZ2Wt" /> ''Pildil on 1992.–2010. aasta peavormi disain:'' [[Fail:Estonian kits2.png|800px|center|Eesti jalgpallikoondise mänguvormid]] == Poolehoidjad == Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on [[Jalgpallihaigla]], millel on üle 600 liikme.<ref name="X6DxH" /> Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse ning lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja klubidega".<ref name="D18zb" /> Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina [[A. Le Coq Arena]] lõunapoolsele otsatribüünile. Rahvarohkeim välisreis leidis aset oktoobris 2007, kui [[Wembley staadion]]ile kogunes EM-valikmänguks [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] umbes 2000 Eesti fänni.<ref name="Cl8hn" /> Arvukamaid [[Tallinn]]a külastanud fänkondi on olnud 1938. aastal, kui Balti turniiri otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlast. [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700.<ref name="nv1gB" /> == Mängud ja tulemused == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend}} === Viimase aasta kohtumised === {| class="wikitable sortable" |- !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Vastane ja tulemus !class="unsortable" width="250px"|Väravalööjad |- |} === Eelseisvad kohtumised === {| class="wikitable sortable" !Toimumisaeg !Mängupaik !Võistlus !Vastane |- |} == Koondislased == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondislaste loend}} === Rekordkoondislased === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija !Aastad !Mänge |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 | align="right" |158 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|157 |- |[[Marko Kristal]] |1992–2005 |align=right|143 |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|134 |- |[[Ragnar Klavan]] |2003–2024 |align=right|130 |- |[[Enar Jääger]] |2002–2020 |align=right|126 |- |[[Mart Poom]] |1992–2009 |align=right|120 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|115 |- |[[Dmitri Kruglov]] |2004–2020 |align=right|115 |- |[[Raio Piiroja]] |1998–2015 |align=right|114 |- |[[Sergei Zenjov]] |2004–... |align=right|113 |- |[[Joel Lindpere]] |1999–2016 |align=right|107 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed ja tabel seisuga 7. september 2024) mänginud 324 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940). Vähemalt 100 mängu on pidanud 14, vähemalt 50 mängu 45 ja vähemalt 25 mängu 95 koondislast. Ligikaudu pooled koondislastest on mänginud vähem kui kümme kohtumist, umbkaudu iga seitsmes mängija (44) on piirdunud ühe kohtumisega.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika.] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 10. september 2024.</ref> Enne Konstatntin Vassiljevit olid kaks enim Eestit esindanud mängijat (Martin Reim ja Marko Kristal) koondislased, kes debüteerisid esimeses ametlikus taasiseseisvumisjärgses matšis ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]]): # [[Konstantin Vassiljev]] (158 koondisemängu) mängis koondises aastatel 2006–2024. Tema debüüt koondises oli 31. mail 2006 mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaaga]] (tulemus 1:1) ning viimane mäng 4. juunil 2024 [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu (0:4). # [[Martin Reim]] (157 koondisemängu) oli Euroopa rekordinternatsionaal 2009. aasta novembrini, kui selle aunimetuse ainuomanikuks sai lätlane [[Vitālijs Astafjevs]].<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Tema esimene mäng oli Sloveenia vastu (1:1). Reim tegi lahkumismängu [[6. juuni]]l [[2009]] sõpruskohtumises [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu (3:0). # [[Marko Kristal]] (143) jõudis 28. märtsil 2001 esimese eestlasena saja koondisemänguni. Tema esimene mäng oli samuti Sloveenia vastu (1:1). Kristal jooksis koondise mängijana viimast korda väljakule [[30. mai]]l [[2005]] [[Norra jalgpallikoondis|Norraga]] peetud sõpruskohtumises (1:2). Tegemist oli esimese Eesti jalgpalliliidu korraldatud ametliku lahkumismänguga. # [[Andres Oper]] (134) debüteeris koondises [[19. mai]]l [[1995]] [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] mängus [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu (tulemus 0:2), olles 17-aastane. Tema viimane mäng oli 26. mail 2014, kui Eesti kohtus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltariga]] ja viigistas 1:1. Ta on Eesti läbi aegade edukaim väravalööja. Oper on ka pikima koondisekarjääriga Eesti jalgpallur (19 aastat). Koondise kandidaatidest oli (seisuga 7. september 2024) lisaks Zenjovile enim koondisemänge [[Taijo Teniste]]l (99), [[Henri Anier]]il (96) ja [[Karol Mets]]al (95).<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 7. september 2024.</ref> Sõjaeelsed rekordinternatsionaalid olid väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ja väljakumängijatest [[Eugen Einman]] (65), kes paiknevad sellega üldtabeli kolmanda kümne alguses. Toonaste mängijate väiksem kohtumiste arv on tingitud tollal harvemini peetud koondisemängudest.<ref name="ejl" /> <!-- paigutuse abiline --> <div style="width:100%;clear:both;"></div> === Edukamad väravakütid === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija<ref name="ejl" /> !Aeg !V¹ !M² !س |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|38 |align=right|134 |align=right|0,28 |- |[[Indrek Zelinski]] |1994–2010 |align=right|27 |align=right|103 |align=right|0,26 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 |align=right|26 |align=right|158 |align=right|0,16 |- |[[Henri Anier]] |2011– | align="right" |23 | align="right" |96 | align="right" |0,24 |- |[[Eduard Ellman-Eelma]] |1921–1935 |align=right|21 |align=right|60 |align=right|0,35 |- |[[Richard Kuremaa]] |1933–1940 |align=right|19 |align=right|42 |align=right|0,45 |- |[[Sergei Zenjov]] |2008– |align=right|17 |align=right|113 |align=right|0,15 |- |[[Arnold Pihlak]] |1920–1931 |align=right|16 |align=right|44 |align=right|0,36 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|15 |align=right|115 |align=right|0,13 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|14 |align=right|157 |align=right|0,09 |- |[[Georg Siimenson]] |1932–1939 |align=right|13 |align=right|42 |align=right|0,31 |-class="sortbottom" |colspan="5"|<small>'''¹ väravaid; ² mänge; ³ väravaid mängu kohta'''<br>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed seisuga 7. september 2024) värava löönud 106 mängijat, neist 31 esimese vabariigi ajal (1920–1940). Vähemalt 20 tabamuseni on jõudnud viis, vähemalt kümne tabamuseni 13 mängijat. Ühe värava on löönud 38 mängijat. [[Pilt:AOper1.jpg|pisi|vasakul|Eesti läbi aegade edukaim väravakütt [[Andres Oper]]]] # [[Andres Oper]] (38 väravat 134 mängus) lõi oma esimese koondisevärava kaks aastat pärast debüteerimist [[8. juuni]]l [[1997]] MM-valikmängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsile]] (2:3). # [[Indrek Zelinski]] (27/103) kuulus koondisse aastail 1994–2010. Esimese koondisevärava lõi [[13. november|13. novembril]] [[1996]] sõpruskohtumises [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] (6:1). Novembris 1996 lõi sõprusmängus [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesiaga]] [[Kübaratrikk|kolm väravat]]. # [[Konstantin Vassiljev]] (26/158) mängis koondises alates 2006 kuni 2024. 28. märtsil 2009 MM valikmängus [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] vastu lõi Vassiljev 1:1 viigivärava, mis oli temale esimeseks koondisesärgis. Viimase värava lõi ta 9. juunil 2022 [[Malta jalgpallikoondis|Maltale]]. # [[Henri Anier]] (23/96) on tegevmängijatest parim väravakütt koondises. Oma esimese värava koondises lõi 8. novembril 2012 mängus [[Omaani jalgpallikoondis|Omaani]] vastu. # [[Eduard Ellman-Eelma]] (21/60) mängis koondises aastail 1921–1935 ja oli sõjaeelse meeskonna parim väravakütt. Tegevjalgpalluritest on seisuga 7. september 2024 kõige rohkem koondiseväravaid löönud [[Konstantin Vassiljev]] (26), [[Henri Anier]] (23), [[Sergei Zenjov]] (17), [[Rauno Sappinen]] (12) ning [[Mattias Käit]] (8).<ref name="h4AUP" /> Kõige sagedamini on vähemalt viie tabamusega koondislastest löönud värava [[Friedrich Karm]] (9 väravat/ 13 mängu/ 0,69 väravat mängu kohta), [[Vladimir Tell]] (5/11/0,45) ja [[Richard Kuremaa]] (19/42/0,45), kes kõik olid tegevad esimese vabariigi ajal. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil juhib selles arvestuses Andres Oper (38/134/0,28), Indrek Zelinski (27/103/0,26), Henri Anieri (23/96/0,24), [[Argo Arbeiter]]i (6/29/0,20) ja Konstantin Vassiljevi (26/106/0,16) ees.<ref name="ejl" /> == Mängijad == Järgmised mängijad kutsuti koondisse [[UEFA rahvuste liiga]] mänguks [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaani]] koondise vastu 11. oktoobril 2024.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/selgusid-eesti-ja-slovakkia-koosseisud-tanaseks-rahvuste-liiga-n23672 Selgusid Eesti ja Slovakkia koosseisud tänaseks Rahvuste liiga kohtumiseks.] Eesti Jalgpalli Liit, 5. september 2024.</ref> {| class="wikitable sortable" !width="10px"|Nr !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |align=center|12 |[[Karl Jakob Hein]] |{{sünniaeg ja vanus|2002|04|13}} |align=center|32 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Real Valladolid]] |- |align=center|1 |[[Matvei Igonen]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|10|2}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|22 |[[Karl Andre Vallner]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|2|28}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |align=center|18 |[[Karol Mets]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|5|16}} |align=center|96 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[FC St. Pauli]] |- |align=center|3 |[[Maksim Paskotši]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|1|19}} |align=center|30 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |- |align=center|16 |[[Joonas Tamm]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|2|2}} |align=center|60 |align=center|4 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|2 |[[Märten Kuusk]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|4|5}} |align=center|32 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[GKS Katowice]] |- |align=center|19 |[[Michael Lilander ]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|6|20}} |align=center|18 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |- |align=center|6 |[[Rasmus Peetson ]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|5|3}} |align=center|16 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|6 |[[Michael Schjønning-Larsen]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|2|2}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |align=center|4 |[[Mattias Käit]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|6|29}} |align=center|54 |align=center|8 |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[FC Rapid]] |- |align=center|17 |[[Martin Miller]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|9|25}} |align=center|35 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC]] |- |align=center|23 |[[Vlasiy Sinyavskiy]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|11|27}} |align=center|35 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[FC Slovacko]] |- |align=center|20 |[[Markus Poom]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|2|27}} |align=center|26 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Shamrock Rovers]] |- |align=center|11 |[[Mihkel Ainsalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|3|8}} |align=center|19 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|5 |[[Rocco Robert Shein]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|7|14}} |align=center|13 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[FC Dordrecht]] |- |align=center|21 |[[Martin Vetkal]] |{{sünniaeg ja vanus|2004|2|21}} |align=center|9 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Brommapojkarna]] |- |align=center|9 |[[Ioan Yakovlev]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|1|19}} |align=center|1 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|14 |[[Patrik Kristal]] |{{sünniaeg ja vanus|2007|11|12}} |align=center|0 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |align=center|9 |[[Erik Sorga]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|7|8}} |align=center|12 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Ho Chi Minh City FC]] |- |align=center|10 |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|113 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora]] |- |align=center|13 |[[Henri Anier]] |{{sünniaeg ja vanus|1990|12|17}} |align=center|96 |align=center|23 |{{Riigi ikoon|Hongkong}} [[Lee Man]] |- |align=center|7 |[[Robi Saarma]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|5|20}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |} === Hiljutised koondislased === Mängijate viimased mängud koondises eelmiste aastate jooksul (2024. aasta seisuga): {| class="wikitable sortable" !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi !Viimane koondisekutse |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |[[Mihkel Aksalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|7}} |align=center|46 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Marko Meerits]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|4|26}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nõmme United]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 12. jaanuar 2023 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |[[Enar Jääger]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|18}} |align=center|126 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Vålerenga IF]] |{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], 12. november 2017 |- |[[Taijo Teniste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|1|31}} |align=center|99 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[ JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], 23. juuni 2023 |- |[[Ken Kallaste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|8|31}} |align=center|61 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Levadia FC]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |- |[[Nikita Baranov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|8|19}} |align=center|48 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 12. jaanuar 2024 |- |[[Artur Pikk]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|3|5}} |align=center|62 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 8. september 2024 |- |[[Ragnar Klavan]] |{{sünniaeg ja vanus|1985|10|30}} |align=center|130 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |[[Ilja Antonov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|12|5}} |align=center|52 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Corvinul 1921 Hunedoara]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tsehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Siim Luts]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|3|12}} |align=center|43 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], 11. oktoober 2020 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|8|16}} |align=center|158 |align=center|26 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]], 4. juuni 2024 |- |[[Bogdan Vaštšuk]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|10|4}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FKS Stal Mielec]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |- |[[Markus Soomets]] |{{sünniaeg ja vanus|2000|3|2}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 26. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|114 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], 11. oktoober 2024 |- |[[Georgi Tunjov]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|4|17}} |align=center|16 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Delfino Pescara 1936]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |} == Peatreenerid == {{Vaata| Eesti jalgpallikoondise peatreener}} Eesti koondist on juhendanud 18 peatreenerit,<ref name="7rX5d" /> neist seitse esimese iseseisvusperioodi (1918–1940) ajal. Ungarlane [[Antal Mally]] (1927, 1935) ja [[Tarmo Rüütli]] (1999–2000, 2008–2013) on peatreener olnud kahel ametiajal. == Vastased == {{vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend#Tulemused riigiti}} {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;"; align="right" !width=15px|# !width=140px|Vastane !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=50px|Väravad |- | 3.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]||55||10||20||25||57:79 |- | 4.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]||48||20||8||20||77:71 |- | 1.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]]||33||7||10||16||40:75 |- | 2.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]||17||0||3||14||17:54 |- |31.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Andorra}} [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]]||12||12||0||0||28:5 |- | 6.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]||9||1||1||7||4:18 |- |14.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]||9||2||1||6||5:13 |- |25.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]||9||1||2||6||5:16 |-class="sortbottom" |colspan="7" style="text-align: left;"|<small>Koondised, kellega Eesti on kohtunud vähemalt üheksal korral.<br>Vasakpoolses tulbas on märgitud, mitmendana Eesti nimetatud vastasega esimest korda mängis.</small> |} [[Fail:Estonia national football team opponents.png|pisi|450px|Eesti jalgpallikoondise vastased läbi aegade]] Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233. Enim võite on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (20), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (12) ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10) üle; enim viike [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (20), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (10) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (8) vastu; enim kaotusi on saadud [[Läti jalgpallikoondis|Lätilt]] (25), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (20) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (16). Eesti on mänginud 91 eri vastasega. Suur osa kohtumisest on peetud nelja lähinaabri [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (55), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (48), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (33) ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] (17). Suurturniiride valikmänge on Eesti pidanud kõige enam [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (8), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]], [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]], [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (kõigiga kuus). Avamängu pidas koondis [[Soome jalgpallikoondis|Soomega]] (17. oktoober 1920), esimene väljastpoolt Euroopat pärit vastane oli [[USA jalgpallikoondis|USA]] (25. mai 1924). Eesti edasistest oponentidest oli esimene [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|Aasia jalgpalliliidu]] liige [[Vietnami jalgpallikoondis|Vietnam]] (4. jaanuar 1995),<ref name="Aug6u" /> esimene Ladina-Ameerika meeskond [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] (9. mai 1998), esimene Aafrika ja araabia meeskond [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] (23. september 1998), esimene Okeaania meeskond [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] (12. oktoober 2002), esimene [[Lõuna-Ameerika]] meeskond [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] (9. veebruar 2003) ja esimene Sahara-taguse Aafrika meeskond [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] (6. juuni 2009). 5. juunil 2012 pärast [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaaga]] kohtumist sai Eestist esimene Euroopa koondis, kes kohtunud kõigi teise 52 [[UEFA]] liikmesriigiga.<ref name="PxK3l" /><ref name="LCrMP" /><ref name="lolwZ" /> Mais 2013 liitus UEFA-ga [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], kellega Eesti mängis 5. märtsil 2014. Seniks oli Eesti enimate UEFA liikmetega mänginud koondis.<ref name="CQIYP" /><ref name="Kq2Lf" /><ref name="1lt8S" /> 3. mail 2016 liitus UEFA-ga [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]],<ref name="yoxgZ" /> kellega Eesti mänginud ei ole. Eesti on olnud esimeseks vastaseks [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] ([[24. september|24. septembril]] [[1922]] [[Riia]]s), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] ([[24. juuni]]l [[1923]] [[Kaunas]]es), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniale]] ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as) ning [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] ([[13. november|13. novembril]] [[1996]] Andorra la Vellas) ja esimeseks Euroopa vastaseks [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstanile]] ([[15. november|15. novembril]] [[2000]] [[Kuressaare]]s). Eesti on löönud 458 väravat (1,02 mängu kohta). Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (6:1, november 1996), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] (5:0, juuni 1998) ja [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] (6:0, november 2017) üle. Enim väravaid on löönud eestlased [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] (75), [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] (57) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] (40). Positiivseim väravate vahe on Andorraga (+23). Eestile on löödud 775 väravat (1,73 mängu kohta). Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (2:10, august 1922; 0:7, oktoober 1994), [[Norra jalgpallikoondis|Norralt]] (0:7, veebruar 1995), Leedult (0:7, mai 1995), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraelilt]] (0:7, jaanuar 1999), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviinalt]] (0:7, september 2008), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalilt]] (0:7, juuli 2016) ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] (1:8, november 2016). Viimane oli ühtlasi suurim MM- või EM-valikturniiridel saadud kaotus. Enim väravaid on löönud eestlastele [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (79), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (75) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (71). Negatiivseim väravate vahe on Rootsiga (−37). == Tunnustus == Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti [[2011]]. [[aasta võistkond|aasta parimaks võistkonnaks]]. == Vaata ka == * [[Eesti Jalgpalli Liit]] * [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Läti1">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-kordas-martin-reimi-rekordit Läti kapten kordas Martin Reimi rekordit] Soccernet.ee, 15. oktoober 2009</ref> <ref name="Läti2">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-purustas-martin-reimi-rekordi Läti kapten purustas Martin Reimi rekordi] Soccernet.ee, 15. november 2009</ref> <ref name="JyXgL">Schwede, Indrek 2001. Väike jalgpallipiibel. Tallinn: [[K-Kirjastus]], lk 8</ref> <ref name="tk6jz">[https://web.archive.org/web/20131103124622/http://vikerraadio.err.ee/spordiklipp?main_id=3155956&s=start Eesti jalgpallikoondise 1.maavõistlus] ERR Sport, 17. oktoober 2010</ref> <ref name="Schwede lk 9">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 9.</ref> <ref name="Schwede lk 13">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 13.</ref> <ref name="JbUyz">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 119.</ref> <ref name="urWue">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 15.</ref> <ref name="Margus Luik 2002">[[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50</ref> <ref name="Schwede lk 17">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 17.</ref> <ref name="Schwede lk 31">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 31.</ref> <ref name="Schwede lk 32–33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–33.</ref> <ref name="Baltic Cup Overview">[http://www.rsssf.com/tablesb/baltic-overview.html Baltic Cup Overview]</ref> <ref name="Schwede lk 32–36">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–36.</ref> <ref name="fxdac">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk. 5.</ref> <ref name="Schwede lk 33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 33.</ref> <ref name="mn1MV">[[Indrek Schwede]], [[Olev Reim]]: Lõvid on legend, [[Sporditäht]], 1998, nr 12, lk 20–25</ref> <ref name="Schwede lk 42">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 42.</ref> <ref name="Schwede lk 47">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 47.</ref> <ref name="v0FfZ">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 9.</ref> <ref name="ONaf5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 7–8.</ref> <ref name="SPEX2">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 46–54.</ref> <ref name="VqhRm">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 48.</ref> <ref name="ZIjwj">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 54.</ref> <ref name="tN8hR">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 53.</ref> <ref name="Schwede 2001">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 49.</ref> <ref name="eBgl5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 6–7.</ref> <ref name="ReferenceA">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 97.</ref> <ref name="SI5ym">[http://www.independent.co.uk/sport/scotland-must-play-an-estonian-encore-1351348.html ''Scotland must play an Estonian encore''] The Independent, 8. november 1996.</ref> <ref name="DzfKj">[http://www.ohtuleht.ee/157551 Šotlased lõõbivad mängu üle, mida kunagi ei toimunud] SLÕhtuleht, 27. mai 2004.</ref> <ref name="gjYEo">10 tähelepanuväärsemat spordisündmust Eestis, [[Sporditäht]]. 1998, nr 12, lk 9</ref> <ref name="Vvekl">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 100.</ref> <ref name="BDpNX">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 93.</ref> <ref name="fM41C">[http://sport.postimees.ee/590452/graafik-vaata-kuidas-on-eesti-koondisel-valiksarjades-lainud/ Graafik: vaata, kuidas on Eesti koondisel valiksarjades läinud] Postimees, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="BdgA6">[https://archive.today/20120907103008/http://www.postimees.ee/231107/esileht/sport/297281.php?tarmo-ruutli-kinnitati-eesti-koondise-peatreeneriks Tarmo Rüütli kinnitati Eesti koondise peatreeneriks] Postimees.ee, 22. november 2007</ref> <ref name="fFluU">[http://www.ohtuleht.ee/295278 "Kas Eesti jalgpalli matused? Bosniale kaotati 0:7!"] SL Õhtuleht, 10. september 2008</ref> <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/koondis/1/statistics/view|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=6. aprill 2018}}</ref> <ref name="zi38r">[http://sport.postimees.ee/?id=32503 "Eesti jalgpallikoondis jäi häbisse"] Postimees, 10. september 2008</ref> <ref name="FRccs">[http://www.soccernet.ee/rr-eesti-brasiilia-sajandi-mang-vaevalt-kull Eesti-Brasiilia sajandi mäng? Vaevalt küll] Soccernet.ee, 6. veebruar 2009</ref> <ref name="OT705">[https://archive.today/20120718170654/http://uk.reuters.com/article/2009/08/12/uk-soccer-latam-brazil-kaka-idUKTRE57A5O020090812 ''Lost and found: Kaka gets police escort back to hotel''] Reuters, 12. august 2009</ref> <ref name="soccernet.ee">[http://www.soccernet.ee/ejl-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga EJL pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Soccernet.ee, 13. august 2009</ref> <ref name="oKNY2">[https://web.archive.org/web/20160829063624/http://www.eestisport.ee/section-blog/39-uudised/363-sajandi-voit-eesti-jalgpallikoondis-alistas-voorsil-serbia-31.html SAJANDI VÕIT! Eesti jalgpallikoondis alistas võõrsil Serbia 3:1] eestisport.ee, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="H5PsD">[https://web.archive.org/web/20101113124405/http://en.uefa.com/uefaeuro2012/matches/season=2012/round=15171/match=2002174/postmatch/quotes/index.html Estonia celebrate their greatest night] uefa.com, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="FXYLh">[http://www.soccernet.ee/tulemusega-manipuleerimine-leidis-kinnitust Tulemusega manipuleerimine leidis kinnitust] Soccernet.ee, 11. veebruar 2011</ref> <ref name="PNf1R">[http://www.soccernet.ee/vassiljev-jaab-kahest-koondisevaravast-ilma Vassiljev jääb kahest koondiseväravast ilma] Soccernet.ee, 14. jaanuar 2012</ref> <ref name="zOc5m">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2292 Eesti võitis Uruguayd 2:0!] [[Eesti Jalgpalli Liit]], 25. märts 2011</ref> <ref name="0OBrD">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2303 Eesti teenis Serbia vastu ülimagusa 1:1 viigi] Eesti Jalgpalli Liit, 29. märts 2011</ref> <ref name="OPSbs">[http://sport.err.ee/jalgpall/9f1cd74c-4072-47ca-a1e4-6f5396a7bcf6 Konstantin Vassiljev tõi kastanid tulest ja Eesti võitis Põhja-Iirimaad 2:1] ERR Sport, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="Oxkl2">[http://sport.err.ee/Jalgpall/b6344950-cae5-47f3-bac0-74e256c94494 Sloveenia alistas EM-valikmängus Serbia ja Eesti pääses play-offi!] ERR Sport, 11. oktoober 2011</ref> <ref name="cPc28">[http://sport.err.ee/Eesti%20-%20Iirimaa/cb52707a-55b3-4c76-b9b5-894199526ca4 Eesti lõpetas EM-valiktsükli võitlusliku 1:1 viigiga Dublinis] ERR Sport, 15. november 2011</ref> <ref name="Schwede lk 11–12">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 11–12.</ref> <ref name="Mzg2X">[http://sport.postimees.ee/606732/eesti-jalgpalli-liit-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga/ Eesti Jalgpalli Liit pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Postimees, 21. oktoober 2011</ref> <ref name="USxtp">[https://web.archive.org/web/20161001222940/http://sport.postimees.ee/v2/2619710/jalgpallikoondise-uus-peatreener-magnus-pehrsson-koige-olulisem-on-meeskonna-areng Jalgpallikoondise uus peatreener Magnus Pehrsson: kõige olulisem on meeskonna areng] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="Cqu9k">[https://web.archive.org/web/20161001222946/http://sport.postimees.ee/v2/3835827/eesti-jalgpalli-liit-lopetas-koostoeoe-magnus-pehrssoniga Eesti Jalgpalli Liit lõpetas koostöö Magnus Pehrssoniga] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="BCnKX">[http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10955 Koondise eesotsas alustas tööd Martin Reim] Eesti Jalgpalli Liit, 14. september 2016</ref> <ref name="TBj3o">[http://www.fcflora.ee/index.php?lang=est&main_id=3 fcflora.ee]</ref> <ref name="iVyof">{{Netiviide |url=http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |pealkiri=A. Le Coq. Meie partnerid |vaadatud=2009-09-01 |arhiivimisaeg=2009-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090425163533/http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="S5Dsl">[http://www.kadriorustaadion.ee/?id=1340 Kadrioru staadioni tutvustus kodulehel]</ref> <ref name="9iYfu">[https://web.archive.org/web/20120122050225/http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773 Eesti koondis astub Fääri saarte vastu uues vormis] Delfi Sport, 11. august 2010</ref> <ref name="oZ2Wt">[http://www.epl.ee/artikkel/250154 Eesti vutikoondis saab uuel aastal uued särgid] Eesti Päevaleht, 12. november 2003</ref> <ref name="Ghz53">{{Netiviide|pealkiri=[VIDEO] Estonia Shock Croatia in Tallinn|url=http://www.croatiaweek.com/video-estonia-shock-croatia-in-tallinn/|väljaanne=Croatia Week|vaadatud=28. märts 2017}}</ref> <ref name="X6DxH">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=42 Jalgpallihaigla liikmete nimekiri – jalgpallihaigla.ee]</ref> <ref name="D18zb">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=38 "Mis on Jalgpallihaigla ehk Eesti jalgpallifänluse lühiülevaade"]</ref> <ref name="Cl8hn">[http://www.epl.ee/artikkel/403915 Hambutu mäng jättis Eesti fännid tagasihoidlikuks] EPL, 15. oktoober 2007</ref> <ref name="nv1gB">[http://www.soccernet.ee/nadala-tegija-%E2%80%93-bosnia-bh-fanaticos-fannid Nädala tegija – Bosnia "BH Fanaticos" fännid] Soccernet.ee, 12. oktoober 2009</ref> <ref name="h4AUP">Vassiljevi kaks tabamust 9. veebruaril 2011 Bulgaariaga peetud sõpruskohtumises tühistati kihlveopettuse tõttu.</ref> <ref name="7rX5d">Loendisse pole lisatud ajutiselt peatreeneri kohusetäitjana tegutsenud [[Aivar Lillevere]] ja [[Aavo Sarap]].</ref> <ref name="Aug6u">Eesti koondis oli juba varem kohtunud kahe osaliselt Aasiasse kuuluva, kuid Euroopa jalgpallis tegeva riigiga (Nõukogude Liit, 18. september 1923; Türgi, 19. juuni 1924)</ref> <ref name="PxK3l">[https://web.archive.org/web/20110221191834/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1359582.html Estonia's sights on UEFA record] fifa.com, 5. jaanuar 2011</ref> <ref name="LCrMP">[https://web.archive.org/web/20120414000742/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1580955.html France friendly tees up Estonia's European record] fifa.com, 8. veebruar 2012</ref> <ref name="lolwZ">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3431 "Eesti kohtub Prantsusmaaga ja püstitab Euroopa jalgpallis rekordi!"] EJL, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="CQIYP">[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/22657481 Gibraltar given full Uefa membership at London Congress] BBC, 24. mai 2013</ref> <ref name="Kq2Lf">[http://www.ohtuleht.ee/527918 Allkirju veel paberil pole, aga Eesti vutikoondis kohtub Gibraltariga]</ref> <ref name="1lt8S">[http://sport.err.ee/jalgpall/427d9cf2-c4de-4fa9-b800-ad935fc627a2 Eesti jalgpallikoondis kohtub kahel korral uue UEFA liikmega] ERR Sport, 13. juuni 2013</ref> <ref name="yoxgZ">[https://www.theguardian.com/football/2016/may/03/kosovo-accepted-uefa-member-vote-congress Kosovo accepted as member of Uefa after Congress vote] (inglise keeles) theguardian.com, 3. mai 2016</ref> }} == Kirjandus == * Indrek Schwede. ''Väike jalgpallipiibel'', Tallinn: [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 998593377X * Olev Reim. ''Rahvuskoondise kümme aastat 1992–2002'', [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2002. ISBN 9985306139 == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Eesti jalgpall}} {{UEFA meeskonnad}} {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondis| ]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Jalgpall]] 2giduqt7b48jbixysb22sr4ez90wkr9 7148319 7148316 2026-05-07T11:02:14Z Kuriuss 38125 7148319 wikitext text/x-wiki {{head artiklid}} {{ajakohasta}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel| räägib meeste jalgpallikoondisest; naiste koondise kohta vaata artiklit [[Eesti naiste jalgpallikoondis]]}} {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = sinisärgid, Kalevipojad | jalgpalliliit = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = [[1921]] | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Jürgen Henn]] | abitreener = | kapten = [[Karol Mets]] | rekordinternatsionaal = [[Konstantin Vassiljev]] | rekord_mänge = 159 | parim väravakütt = [[Andres Oper]] | parim_väravaid = 38 | noorim koondislane = [[Patrik Krista]]l (16 aastat, 9 kuud, 27 päeva) | kodustaadion = [[A. Le Coq Arena]] | FIFA edetabeli koht = 123. | FIFA edetabeli aeg = september 2024 | FIFA kõrgeim koht = 47. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2012 | FIFA madalaim koht = 137. | FIFA madalaima aeg = oktoober 2008 | muster_la1= _nikestrike3gr |muster_b1= _nikestrike3gr |muster_ra1= _nikestrike3gr |muster_sh1= | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=000000 |sokid1=0000FF | muster_la2=_nikestrike3w |muster_b2= _nikestrike3w |muster_ra2= _nikestrike3w |muster_sh2= | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 6:0 | esimene koht- ja aeg = [[Helsingi]], [[17. oktoober]] [[1920]] | suurim võit = '''Eesti''' – {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 6:0<br><small>([[Tallinn]], [[26. juuli]] [[1928]])</small><br>{{Riigi ikoon|Gibraltar}} [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] – '''Eesti''' 0:6 | suurim võit koht- ja aeg = [[Faro (Portugal)|Faro]], [[7. oktoober]] [[2017]] | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 10:2<br><small>([[Helsingi]], [[11. august]] [[1922]])</small><br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – '''Eesti''' 8:0}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Mainz]], [[11. juuni]] [[2019]] | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = eelring ([[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]) }} '''Eesti jalgpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[jalgpall]]is. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab [[Eesti Jalgpalli Liit]] (EJL). Peamine [[kodustaadion]] on [[A. Le Coq Arena]] [[Tallinn]]as. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile, kuid jõudis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta EM-i]] otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] paremust. Aastail 1940–1991 oli Eesti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja sündmuste]] ja [[Nõukogude Liit]]u kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene [[FIFA]] ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus [[3. juuni]]l [[1992]]. Kõige rohkem koondisemänge (158) on pidanud [[Konstantin Vassiljev]]. [[Martin Reim]] oli selles arvestuses 157 mänguga Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini.<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Enim väravaid (38) on löönud [[Andres Oper]]. Koondise peatreener on alates [[2024]]. aasta juunist [[Jürgen Henn]]. == Ajalugu == === Eesti Vabariik (1918–1940) === [[Eesti]]sse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel,<ref name="JyXgL" /> kui maa oli veel [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast [[Vabadussõda]] (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1920]] [[Helsingi]]s, kus jäi 0:6 alla [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]]. Mäng toimus murukattega maapinnal, mis oli eestlaste jaoks esmakordne.<ref name="tk6jz" /> [[Eesti Jalgpalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1921]] ja võeti [[1923]]. aastal koos [[Brasiilia]], [[Egiptus]]e, [[Jugoslaavia]], [[Läti]], [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Türgi]] ja [[Uruguay]]ga maailmaorganisatsiooni [[FIFA]] liikmeks.<ref name="Schwede lk 9" /> Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb [[1924]]. aastast, kui kaotati [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis 0:1 [[USA jalgpallikoondis|USA-le]]. Reis [[Prantsusmaa]]le oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], 27 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], 21 [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] ja 12 [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]]. Kokku oli eestlastel sel perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel [[Oslo]], [[Stettin]] ja [[Varssavi]]. Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]].<ref name="Schwede lk 13" /> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], kolm Eesti ja kaks [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Samuti üritas Eesti koos Soome ja [[Ungari jalgpallikoondis|Ungariga]] panna aluse soome-ugri hõimurahvaste vahelisele [[Turaani turniir]]ile, kuid kolme koondise 1934. aastal Tallinnas peetud mõõduvõtt jäi ühtlasi viimaseks. Rahvusvahelise tähtsusega olid see-eest 1930. aastal esimest korda peetud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta MM]]. Valikgrupis sattusid vastasteks Leedu ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]. Oma esimese MM-valikmängu pidasid eestlased [[11. juuni]]l [[1933]] [[Stockholm]]is, kus kaotasid 2:6 väljakuperemeestele. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi [[Leonhard Kass]] (47. minutil vaheseisuks 1:4).<ref name="JbUyz" /> Hiljem finaalturniiril veerandfinaali jõudnud skandinaavlased alistasid ka Leedu ja baltlaste omavahelist mängu selles valikgrupis enam ei peetud. Eesti osales ka kolmandal ehk [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta MM-i]] valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud matšis juhtima, kuid vandusid lõpuks alla mõlemale finaalvõistlusele jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning [[Kaliningrad|Königsbergis]] alagrupi võitnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] (1:4). Viimases kohtumises sai Eesti aga läbi aegade esimese valikmängu võidu, kui [[19. august]]il alistati [[Turu]]s 1:0 Soome. Sõjaeelsest ajast on püsinud tänini suurim võit (6:0 [[26. juuli]]l [[1928]] Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 [[11. august]]il [[1922]] Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuseni jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]].<ref name="urWue" /> Eestil oli enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] seitse peatreenerit, kellest ungarlane [[Antal Mally]] oli ametis kahel ametiajal. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud [[Albert Vollrat]]. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita,<ref name="Margus Luik 2002" /> siis määras koosseisu jalgpalliliit.<ref name="Schwede lk 17" /> Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide [[Tallinna Jalgpalliklubi|TJK]], [[Tallinna Sport|Sport]], [[JK Tallinna Kalev|Kalev]] ja [[Tallinna Estonia|Estonia]] mehed.<ref name="Schwede lk 17" /> Sõjaeelsel ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ja väljakumängijad [[Eugen Einman]] (65), [[Eduard Ellman-Eelma]] (58) ja [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] (52). Edukamad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), [[Richard Kuremaa]] (18/42), [[Arnold Pihlak]] (17/44) ja [[Georg Siimenson]] (14/42) ja [[Friedrich Karm]] (9/13), kes kuuluvad tänini selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu: mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. [[18. juuli]]l [[1940]] võideti [[Kadrioru staadion]]il 2:1 [[Läti jalgpallikoondis|Lätit]], mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks. === Okupatsiooniaastad (1940–1991) === Pärast [[Nõukogude Liit]]u inkorporeerimist 1940. aasta augustis kadus koos iseseisva Eesti riigiga ka jalgpallikoondis. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal tuli rahvusmeeskond uuesti kokku ja pidas kaks mitteametlikku sõprusmängu ([[Riia]]s 0:4 ja [[Tallinn]]as 1:8), kuid sõjaeelsest koondisest olid alles jäänud vaid üksikud.<ref name="Schwede lk 31" /> Kui Nõukogude väed 1944. aastal uuesti Eestisse tungisid, sattus osa parimatest jalgpalluritest mobilisatsiooni (nt [[Richard Kuremaa]], [[Elmar Tepp]] ja [[Valter Neeris]]), osa aga pages Läände. [[Geislingen]]i põgenikelaagris moodustatud eesti meeskondadesse kuulus mitu endist koondislast (nt [[Arnold Pihlak]] ja [[Arnold Laasner]]).<ref name="Schwede lk 31" /> 1940. aastate teisel poolel nimetati Eesti jalgpalliklubid ümber ja sõjaeelsed traditsioonid hakkasid järk-järgult hääbuma. Selle põhjusteks oli hilisema koondise peatreeneri [[Uno Piir]]i hinnangul suutmatus luua liidutasemel meeskonda, sellest tulenenud publikuhuvi raugemine ja spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.<ref name="Schwede lk 32–33" /> [[Eesti NSV]]-l oli oma esinduskoondis, mis aga okupatsiooni tõttu rahvusvahelistel võistlustel ei osalenud. Aastail 1948–1976 korraldati 19 [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]], millest võttis osa ka [[Valgevene NSV]] ja mille Eesti võitis viis korda.<ref name="Baltic Cup Overview" /> Klubitasandil oli Eesti aastail 1969–1982 ainus liiduvabariik, mis NSV Liidu meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.<ref name="Schwede lk 32–36" /><ref name="fxdac" /> Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama [[Roman Ubakivi]],<ref name="Schwede lk 33" /> kes moodustas [[Tallinn]]as eestikeelsed treeningurühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 1980–1989 Ubakivi ja [[Olev Reim]]i eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond [[Tallinna Lõvid|Lõvid]], kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas [[Mart Poom]] ja [[Martin Reim]].<ref name="mn1MV" /> NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse pääsesid Ubakivi õpilastest [[Ott Mõtsnik]] ja [[Toomas Krõm]].<ref name="Schwede lk 42" /> [[Laulev revolutsioon]], püüdlused taastada Eesti iseseisvus ja sellest johtunud pinged leidsid oma väljundi ka jalgpallis. 18. juulil 1990 toimus [[Kadrioru staadion]]il kohtumine Eesti ja Läti jalgpallurite vahel, et meenutada 50 aasta möödumist riikide esimese iseseisvusaja viimasest ametlikust sõprusmängust.<ref name="Schwede lk 47" /> Vaidlusi tekitasid koondise koostamise põhimõtted. Sama aasta aprillis tegid 63 jalgpallurit avaliku pöördumise ([[Päevaleht (1990)|Päevaleht]], 24. aprill 1990), kutsudes jalgpallijuhte üles arvama koondisse vaid Eesti kodanike järeltulijad, jättes sealt välja pärast Teist maailmasõda Eestisse rännanud. === Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) === [[Fail:Poom, Mart.JPG|pisi|[[Mart Poom]] seisis koondise väravasuul aastail 1992–2009]] Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s korraldatud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiril]],<ref name="Baltic Cup Overview" /> kuid [[FIFA]] tunnustuse pälvis alles [[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as peetud sõprusmäng [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]] (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener [[Uno Piir]]i juhendamisel osa [[Mart Poom]], [[Urmas Hepner]], [[Igor Prins]], [[Urmas Kaljend]], [[Meelis Lindmaa]], [[Toomas Kallaste]], [[Tarmo Linnumäe]], [[Indro Olumets]], [[Martin Reim]], [[Sergei Ratnikov]], [[Risto Kallaste]], [[Viktor Alonen]], [[Urmas Kirs]], [[Marko Kristal]] ja [[Aleksandr Puštov]].<ref name="v0FfZ" /> Kodakondsuseta Puštov oli ka esimese pärast Eesti taasiseseisvumist löödud värava autor. Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid.<ref name="ONaf5" /><ref name="SPEX2" /> Eestimeelse klubina asutatud [[FC Flora]] esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidule]] (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel".<ref name="VqhRm" /> Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust.<ref name="ZIjwj" /> Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida.<ref name="tN8hR" /> Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris [[Soome]]s peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud [[Andrei Borissov]] ja [[Sergei Bragin]]. Peaminister [[Mart Laar]]i [[Mart Laari esimene valitsus|valitsus]] manitses 27. veebruaril [[Eesti Spordi Keskliit]]u "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke".<ref name="Schwede 2001" /> 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka [[Sergei Hohlov-Simson]]i) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud".<ref name="Schwede 2001" /> Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud. Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel teha läbi ka sportlikud sünnivalud. EJL otsustas 5. detsembril 1991 majandusraskustest, [[Kadrioru staadion]]i viletsast seisust ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril.<ref name="eBgl5" /> Pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas alagrupi väravate vahega 1:27 viimasena, olles saanud üheksa kaotuse kõrvale ühe viigi [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahe 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatialt]] (1:7) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (0:5). Eesti jäi sel perioodil pea kolm aastat (14. oktoober 1993 – 5. oktoober 1996) võiduta. 1996. aasta veebruariks oli koondis langenud [[FIFA edetabel]]is 135. kohale. Vilets seis kajastus ka publikuhuvis, 1994. aasta sügisel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile Eesti ja värske MM-hõbeda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat.<ref name="ReferenceA" /> === Esimene välistreener ja tulemuste paranemine (1996–2000) === [[Fail:Eesti FIFA edetabelis.png|pisi|Eesti tõus FIFA edetabelis algas islandlase [[Teitur Þórðarson]]i ametiajal]] Tulemused paranesid Eesti taasiseseisvumise järel ametisse saanud esimese välistreeneri, islandlase [[Teitur Þórðarson]]i ajal. Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1996]], kui [[Kadrioru staadion]]il alistati [[Sergei Hohlov-Simson]]i väravast [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]. Eesti sai selles [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistluste]] kvalifikatsioonigrupis peale võidu valgevenelaste üle veel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1996]] [[Tallinn]]as ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu [[FIFA]] otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada<ref name="SI5ym" /> ning [[Monaco]]s [[11. veebruar]]il [[1997]] peetud kordusmatš lõppes väravateta.<ref name="DzfKj" /> Eesti kogus lõpuks neli punkti (väravate vahe 4:16) ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Eesti lõpetas eelviimasena ka [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri, kuid seekord saavutati kümnes mängus kolm võitu ja kaks viiki (väravate vahe 15:17). Alagrupikaaslaseks loositi taas [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]], kellelt võõrsil saadud 2:3 kaotus oli ajakirja [[Sporditäht]] hinnangul 1998. aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnes ("Eesti-Šotimaa vastasseis palliplatsil hakkab omandama juba Eesti-[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] maavõistluse pinget").<ref name="gjYEo" /> [[31. märts]]il [[1999]] alistas koondis [[Vilnius]]es 2:1 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], mis oli esimene võõrsil saavutatud valikmängu võit pärast taasiseseisvumist. Eestil säilis kuni eelviimase vooruni teoreetiline võimalus pääseda EM-finaalturniirile ja meeskond kogus lõpuks rekordilised 11 punkti. Eesti-Šotimaa kohtumine 8. septembril 1999 oli taasiseseisvumise järel esimene mäng, kus 5000-kohaline [[Kadrioru staadion]] oli välja müüdud.<ref name="ReferenceA" /> Koondise koostamisel oli varasem kodakondsustüli vaibunud, kuid selle asemel valmistas pahameelt asjaolu, et valdav osa koondislastest olid [[FC Flora]] või välisklubide mängijad. Peatreener Þórðarson oli sarnaselt oma eelkäija [[Roman Ubakivi]]ga ühtlasi FC Flora esindusmeeskonna juhendaja. Oponendid kahtlustasid, et selline skeem aitab FC Flora presidendil [[Aivar Pohlak]]ul mängijaid välismaale müüa ja konkurendid eemale tõrjuda.<ref name="Vvekl" /> === Hollandi periood ja uus kodustaadion (2000–2007) === [[Fail:UEFA Euro 2008 Qualifiers - England v Estonia.jpg|pisi|Eesti koondis on [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] pidanud kaks kohtumist ning mõlemad lõppesid seisuga 0:3. [[Wembley staadion]], 13. oktoober 2007]] Peatreener [[Teitur Þórðarson]] lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliit asus koondisele uut välistreenerit otsima. Seniks võttis meeskonna juhendamise üle [[Tarmo Rüütli]] (keda kahes mängus asendas [[Aivar Lillevere]]), kes jäi ametisse 2000. aasta sügiseni ja tüüris koondist [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses neljas valikmängus. Lepingu kohaselt pani Rüütli ameti maha, kui EJL oli palganud uueks peatreeneriks hollandlase [[Arno Pijpers]]i. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinna moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui [[Lilleküla]]s algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese [[jalgpallistaadion]]i ehitustööd. Toona veel [[Lilleküla staadion]]i nime kandnud areen avati 2. juunil 2001 eelseisvate [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (2:4). Eelmüüki antud 9300 piletit müüdi maha kuue tunniga.<ref name="BDpNX" /> MM-valikgrupis saadi kaks võitu [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] üle ja viigistati kahel korral [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Kaheksa punkti andis lõpptabelis neljanda koha nende samade meeskondade ees. Sama palju punkte kogus Eesti ka [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] kvalifikatsioonis: taas kaks võitu Andorra üle ning väravateta viigid kodustaadionil [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] ja Horvaatia vastu. Eesti seni edukaimaks valikturniiriks kujunesid [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Viis võitu, kaks viiki ja viis kaotust andsid kvalifikatsioonigrupis 17 punktiga neljanda koha [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] ja [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgi]] ees.<ref name="fM41C" /> === Juubeliaasta ja esimene kohtumine Brasiiliaga (2007–2009) === [[Fail:Eesti vs Türgi (0-0) 2008.JPG|pisi|Eesti ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] väravateta viik [[A. Le Coq Arena]]l 15. oktoobril 2008]] [[Fail:Samba boys kick off the match in Tallinn.jpg|pisi|Eesti-[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] 0:1 kohtumise lahtimäng A. Le Coq Arenal 12. augustil 2009]] 2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks [[Tarmo Rüütli]],<ref name="BdgA6" /> kes oli juba tüürinud koondist aastail 1999–2000, kuniks jalgpalliliit leidis pärast Þórðarsoni lahkumist Pijpersi näol järgmise välismaalasest juhendaja. Rüütli peaülesanne oma teisel ametiajal oli juhtida meeskonda [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] valikmängudes. Sõprusmängudes heitlikku vormi üles näidanud Eesti alustas 2008. aasta septembris alagrupiturniiri võõrsil 2:3 kaotusega [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], kuid langes madalseisu pärast 0:7 allajäämist Bosnias<ref name="fFluU" /><ref name="zi38r" /> ning läbi aegade viletsaima kohaga (137.) oktoobrikuises FIFA edetabelis. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrile]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui mängus EM-poolfinalisti [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] jäid [[Tallinn]]as väravad löömata. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel aga tugevamaks, tehes [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] võõrsil 2:2 viigi ja võites kaukaaslasi kodus 1:0. EJL oli 2009. aasta kuulutanud Eesti jalgpalli sajandaks juubeliks. Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] (6. juunil [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu) ja koondise kauane väravavaht [[Mart Poom]] (10. juunil [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu). Sajandi mänguks<ref name="FRccs" /> oli ristitud esmakordne kohtumine [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliaga]], mille pea parimas rivistus Tallinna saabunud FIFA edetabeli liider ja viiekordne maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu<ref name="OT705" /> teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani.<ref name="soccernet.ee" /> === Tarmo Rüütli aeg (2010–2013) === Eesti saavutas oma senise jalgpalliajaloo ühe kaalukama võidu 8. oktoobril 2010, kui alistas EM-valikmängus võõrsil FIFA edetabeli 15. meeskonna, neli kuud varem MM-il osalenud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] 3:1.<ref name="oKNY2" /><ref name="H5PsD" /> Palju vastukaja tõi Eesti-[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] 2:2 viigimäng. EJL teatas 11. veebruaril 2011, et kaks päeva varem peetud sõpruskohtumisel lasub kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi põhjal tulemusega manipuleerimise kahtlustus. Kahtlustatav Ungari kohtunik oli kummalegi meeskonnale andnud kaks penaltit. Sama kohtunik oli ka päev varem peetud [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]-[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] mängus määranud 3 penaltit, millest löödi ka kõik väravad.<ref name="FXYLh" /> Hiljem teatas FIFA, et mängu ei arvestata ametlikus statistikas.<ref name="PNf1R" /> Eesti koondis sai järgmise tähtsa võidu 25. märtsil [[A. Le Coq Arena]]l peetud sõpruskohtumises [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu. Viimase [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-i neljandat, kahekordset maailmameistrit, kahekordset olümpiavõitjat ja FIFA edetabeli 7. koondist võideti 2:0. Oma 100. koondisemängu tegi kapten [[Raio Piiroja]].<ref name="zOc5m" /> 29. märtsil jätkati head esitust Serbia vastu, kui mängiti kodus 1:1 viiki.<ref name="0OBrD" /> Sellele järgnes koondises mõõnaperiood, mis algas mitteametliku sõprusmängu kaotusega [[Baskimaa jalgpallikoondis|Baskimaale]], edasi valikturniiri kaotused [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]] ja [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartele]], Lõuna-Ameerika turnee kaotused [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiilile]] ja [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]] ning sõpruskohtumises [[Türgi jalgpallikoondis|Türgile]]. Seejärel aga valikturniiril võideti võõrsil [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]] ja kodus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ning FIFA edetabelis tõusti ajaloo kõrgeimale, 58. kohale. Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda väljalangemismängudele. Selleks ei tohtinud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] oma viimases kohtumises võita [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]].<ref name="OPSbs" /> Sloveenia võitis kohtumise kodus 1:0 ning Eesti kvalifitseerus väljalangemismängudele,<ref name="Oxkl2" /> kus jäi kahe mängu kokkuvõttes 1:5 alla [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaale]].<ref name="cPc28" /> Enne väljalangemismänge pikendati Tarmo Rüütli lepingut 2013. aasta lõpuni.<ref name="Mzg2X" /> === Magnus Pehrssoni aeg (2014–2016) === 5. detsembril 2013 toimus [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kontoris pressikonverents, kus tutvustati Eesti jalgpallikoondise uut peatreenerit [[Magnus Pehrsson]]i.<ref name="USxtp" /> Magnus Pehrssoni abilisteks said Janno Kivisild, Jesper Norberg ja Mart Poom. 26. juulil 2015 andis Eesti Jalgpalli Liit andis ametlikult teada, et on pikendas koondise peatreeneri Magnus Pehrssoniga lepingut, mis ulatub 2017. aasta lõpuni. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril saavutas koondis 6 meeskonnaga E-alagrupis 4. koha. Tulemuseks oli kolm võitu, üks viik ja kuus kaotust ning väravate vahe 4:9. Suurim kaotuse sai koondis Pehrssoni juhendamisel 8. juunil 2016, kui [[Lissabon]]is peetud sõprusmängus kaotati [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalile]] 0:7. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluse]] valikmänge alustati 6. septembril 2016 kaotusega võõrsil [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondisele]] tulemusega 0:5. 14. septembril 2016 lõpetasid [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja koondise peatreener [[Magnus Pehrsson]] vastastikusel kokkuleppel koostöö.<ref name="Cqu9k" /> Pehrssoni käe all pidas koondis 33 mängu, millest võideti 11, viigistati 8 ja kaotati 14. Selle aja jooksul lõi Eesti koondis 24 väravat, oma võrgust tuli korjata 37 palli. Nende aastate positiivsemateks tulemusteks olid võidud Sloveenia, Norra, Leedu, Soome ja Gruusia üle ning viigid Islandi ja Rootsiga.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-pehrsson-ei-jatka-eesti-treenerina Ametlik: Pehrsson ei jätka Eesti treenerina.] soccernet.ee, 14. september 2016.</ref> === Martin Reimi aeg (2016–2019) === 14. septembril 2016 teatas [[Eesti Jalgpalli Liit]], et [[Magnus Pehrsson|Pehrssoni]] asemel asub koondist juhendama Eesti rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] ning abitreeneriteks [[Andres Oper]], [[Mart Poom]] ja [[Janno Kivisild]].<ref name="BCnKX" /> 28. märtsil 2017 sai Eesti ühe oma ajaloo kuulsaima võidu, kui kodus alistati sõprusmängus Horvaatia tulemusega 3:0.<ref name="Ghz53" /> Taasiseseisvunud Eesti koondise suurim võit saavutati Reimi juhendamisel 7. oktoobril 2017, kui alistati 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete valikmängus [[Algarve]]s [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] 6:0. Ründes tegutsenud keskkaitsja [[Joonas Tamm]] lõi mängus 3 väravat. Enne seda pärines viimane [[kübaratrikk]] 1998. aasta novembrist, kui [[Indrek Zelinski]] lõi [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesia]] võrku kolm palli. Eesti koondisel oli reaalne võimalus esimest korda pärast 1938. aastast [[Balti turniir 2018|Balti turniir]] 2018. aastal ära võita, kuid positiivne oli ka see, et 22aastase pausi järel tuldi turniiril teiseks.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967447/meenuta-martin-reimi-perioodi-parimad-ja-halvimad-esitused Martin Reimi perioodi parimad ja halvimad esitused.] Õhtuleht, 18. juuni 2019.</ref> Reimi juhendamisel sai koondis kaks väga suurt kaotust, kui 13. novembril 2016 kaotati [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete]] valikmängus [[Brüssel]]is [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]] 1:8 ja 11. juunil 2019 [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Mainz]]is [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] 0:8.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86501837/delfi-saksamaal-martin-reim-mis-iganes-on-eesti-jalgpallile-parem-olen-seda-nous-tegema Martin Reim: mis iganes on Eesti jalgpallile parem, olen seda nõus tegema.] sport.delfi.ee, 12. juuni 2019.</ref> Saksamaalt saadud kaotuse suuruse osas korrati koondise ajaloo negatiivset rekordit. Ajaloo suurimaks allajäämiseks oli enne seda olnud Soome käest 1922. aastal saadud 2:10 kaotus.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86492577/blogi-saksamaalt-saksamaa-loi-eesti-vorku-kaheksa-vastuseta-palli-kaotuse-suuruselt-korrati-rekordilist-allajaamist Saksamaa lõi Eesti võrku kaheksa vastuseta palli ...] sport.delfi.ee, 19. juuni 2019.</ref> 17. juunil 2019 teatasid Martin Reim ja koondise abitreenerid oma tagasiastumisest. Reimi peatreeneriks oleku ajal sai koondis 36 mängust 13 võitu, 8 viiki ja 15 kaotust. Võiduprotsent 36,1 oli [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järgselt Eesti koondise peatreeneritest kõrgeim.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967435/galerii-martin-reimi-aeg-on-labi-eesti-koondise-treenerid-esitasid-lahkumispalve Martin Reimi aeg on läbi! Eesti koondise treenerid esitasid lahkumispalve.] Õhtuleht, 17. juuni 2019.</ref> === Karel Voolaiu aeg (2019–2020) === 2019. aasta 3. juulist nimetati Eesti meeste koondise peatreeneri kohusetäitjaks Karel Voolaid pooleli olnud Euroopa meistrivõistluste valiksarja lõpuni. Abitreeneritena tegutsesid [[Mario Hansi]], [[Aivar Anniste]] ja [[Vladimir Vassiljev]], väravavahtide juhendaja oli [[Mart Poom]] ning kehalise ettevalmistuse treener [[Ott Meerits]]. 6. detsembril 2019 sai Voolaid koondise peatreeneriks, sõlmides lepingu Eesti Jalgpalli Liiduga 2020. aasta lõpuni. Selleks ajaks oli koondis tema juhtimisel pidanud viis kohtumist EM-valiksarjas [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]] ning ühe maavõistluse [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainaga]]. Kuuest kohtumisest oli kirjas 0:0 viik Valgevenega ning viis kaotust väravate vahega 1:15.<ref>[https://sport.err.ee/1011322/karel-voolaid-jatkab-eesti-jalgpallikoondise-peatreenerina Karel Voolaid jätkab Eesti jalgpallikoondise peatreenerina.] sport.err.ee, 6. detsember 2019.</ref> [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri C-alagrupis jäi Eesti koondis lõpuks viimaseks, tal oli kokku 1 punkt 8 mängust väravate vahega 2:24. Viimast koondisemängu juhendas Voolaid peatreenerina 18. novembril 2020 [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu [[Thbilisi]]s. Rahvuste liiga mäng lõppes 0:0 ning Eesti jäi C-divisjoni 2. alagrupis viimaseks, mis tähendas ülemineku mängude pidamist D-divisjoni langemise vältimiseks.<ref>[https://m.soccernet.ee/artikkel/karel-voolaid-motlemine-sellest-mis-juhtub-parast-mangu-gruusiaga-ei-aitaks-kuidagi-ei-mind-ega-voistkonda Karel Voolaid: mõtlemine sellest, mis juhtub pärast mängu Gruusiaga, ei aitaks kuidagi ei mind ega võistkonda.] m.soccernet.ee, 17. november 2020.</ref> Karel Voolaidi saldoks jäi 14 mänguga on neli viiki ja kümme kaotust. Selleks ajaks oli Eesti võiduta seeria juba 15-mänguline. Viimane võit pärines 2019. aasta märtsist, kui 1:0 oldi parem [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltarist]]. === Thomas Häberli aeg (2021–2024) === 5. jaanuaril 2021 teatas Eesti Jalgpalli Liit, et nad on palganud koondise peatreeneriks [[Thomas Häberli]]. Temaga allkirjastati leping, mille kohaselt pidi ta olema Eesti jalgpallikoondise peatreener kuni [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kvalifikatsioonimängude lõpuni. Kuna [[koroonapandeemia]] tõttu määrati Thomas Häberli eneseisolatsiooni, nimetati kolmes esimeses koondise mängus 2021. aastal peatreeneri asendajaks mängudes [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] Martin Reim.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1029455/fotod-uue-naoga-jalgpallikoondis-tegi-martin-reimi-juhendamisel-enne-aralendu-viimase-trenni Uue näoga jalgpallikoondis tegi Martin Reimi juhendamisel enne äralendu viimase trenni.] Õhtuleht, 23. märts 2021.</ref> Need kolm kohtumist Eesti koondis kaotas. Võidusoonele jõudis koondis sama aasta juunis, kui võitis kolm mängu järjest. Häberli juhendamisel võideti [[Balti turniir 2020|Balti turniir]] ([[Leedu jalgpallikoondis|Leedut]] võideti 1:0 ja [[Läti jalgpallikoondis|Lätit]] 2:1), millega Eesti koondis lõpetas 83 aastat väldanud põua, tulles esmakordselt pärast 1938. aastat Balti turniiri võitjaks.<ref>[https://sport.err.ee/1608239556/eesti-jalgpallikoondis-voitis-83-aastase-vaheaja-jarel-balti-turniiri Eesti jalgpallikoondis võitis 83-aastase vaheaja järel Balti turniir.] sport.err.ee, 10. juuni 2021.</ref> Sõprusmängus võideti [[Helsingi]]s ka [[Soome jalgpallikoondis|Soomet]] 1:0. 2021. aastal peeti ka [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] valikmänge, kus Eesti saavutas 5-liikmelises alagrupis 4. koha nelja punktiga [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ees. Võit saadi Valgevene üle 2:0, viik 0:0 tehti [[Walesi jalgpallikoondis|Walesiga]], suurim kaotus saadi [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] 2:5. Balti turniiril saadi 3. koht [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] järel. 2022. aastal pidas koondis Rahvuste liigas üleminekumänge [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Tallinnas oli tulemuseks 0:0 ja Küprosel 0:2, mis tähendas Eesti koondise langemist D-divisjoni, kus mängivad Euroopa 7 kehvemat jalgpalliriiki.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/parimatest-raakimine-on-kohatu-kuid-eesti-koige-vahem-halb-oli-kuprosel-ragnar-klavan Parimatest rääkimine on kohatu, kuid Eesti kõige vähem halb oli Küprosel Ragnar Klavan] soccernet.ee, 30. märts 2022.</ref> Samal aastal saavutati siiski D-divisjonis täiseduga alagrupi võit ning oldi ühtlasi divisjoni parimad. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmänge pidas koondis 2023. aastal. Tulemused oli nõrgad: 8 mängust üks viik ja seitse kaotust, väravate vahe 2:22 ja alagrupis kindlalt viimane koht. Kaks suurimat kaotust olid [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsile]] ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], mõlemale tulemusega 0:5. 2024. aastal said peatreeneri ettepanekul koondise abitreeneriteks [[Jürgen Henn]] ja [[Joel Lindpere]].<ref>[https://fcflora.ee/jurgen-henn-alustab-tood-eesti-koondise-abitreenerina/ Jürgen Henn alustab tööd Eesti koondise abitreenerina] fcflora.ee, 9. detsember 2023.</ref> Eestil avanes vastavalt reglemendile võimalus tänu Rahvuste liiga D-divisjoni võidule, kui saadi kaks korda jagu nii [[San Marino jalgpallikoondis|San Marinost]] kui [[Malta jalgpallikoondis|Maltast]], mängida märtsis 2024 EM finaalturniiri kohale ''play-off'' süsteemis. Vastaseks tuli [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], kes oli kõige parem [[UEFA rahvuste liiga]] A-divisjoni koondis, kes ei pääsenud otse finaalturniirile. Eesti kaotas mängu [[Varssavi]]s 1:5. Viimane mäng Häberli juhtimisel toimus treeneri kodumaal Šveitsis [[Luzern]]is 4. juunil 2024, kus kaotati sõprusmängus kohalikule koondisele 0:4. Konstantin Vassiljevist (vahetati väljakule 81. minutil) sai selles mängus Eesti koondise rekordinternatsionaal, kes jõudis tähiseni 158 mängu koondises.<ref>[https://sport.err.ee/1609361156/eesti-jalgpallikoondis-kaotas-haberli-lahkumismangus-sveitsile-kindlalt Eesti jalgpallikoondis kaotas Häberli lahkumismängus Šveitsile kindlalt] sport.err.ee, 4. juuni 2024.</ref> Häberli käe all pidas koondis 36 mängu, millest kaotas 19, võitis kümme ja viigistas seitse. Juhendaja võiduprotsent 27,7 on taasiseseisvusajajärgsete välistreenerite hulgas paremuselt kolmas, jäädes alla hollandlasele [[Arno Pijpers]]ile (29,1) ja rootslasele [[Magnus Pehrsson]]ile (33,3).<ref>[https://sport.postimees.ee/8034564/vutikoondise-legend-haberli-ajast-lopuks-kukkus-valja-nagu-ikka Vutikoondise legend Häberli ajast: lõpuks kukkus välja nagu ikka] sport.postimees.ee, 5. juuni 2024.</ref> === Jürgen Henni aeg (2024–) === Jürgen Henni leping peatreenerina algas 5. juunil 2024 ning kestab kuni 2027. aasta lõpuni. Lepingu aeg hõlmab kaks Rahvuste liiga hooaega (2024 ja 2026) ning kaks valiksarja aastat (2025 MM- ja 2027 EM-valiksari). Alaliidul on võimalus leping 2026. aasta lõpus katkestada. 2027. aasta lõpus pikeneb leping automaatselt, kui Eesti on taganud pääsu 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste sõelmängudele või finaalturniirile.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120293059/ametlik-jurgen-henn-saab-eesti-jalgpallikoondise-peatreeneriks Jürgen Henn saab Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks.] sport.delfi.ee, 15. mai 2024.</ref> Värske peatreeneri esimene mäng koondise eesotsas toimus [[Balti turniir 2024|Balti turniiri]] raames 8. juunil 2024 Tallinnas [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartega]]. Pärast vastaste avaväravat vastas Eesti neljaga ning võitis 4:1. Finaalimängus [[Kaunas]]es kohtuti [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu koondisega]]. Normaalaeg lõppes viigiga 1:1, peale väravateta lisaaega võitis Eesti penaltitega (4:3) ja tuli üle aasta taas Balti meistriks.<ref>[https://sport.postimees.ee/8039061/pm-kaunases-peatreener-henn-vallnerist-kui-sa-kaks-penaltit-ara-votad-ei-ole-midagi-muud-oelda Peatreener Henn Vallnerist: kui sa kaks penaltit ära võtad, ei ole midagi muud öelda!] sport.postimees.ee, 11. juuni 2024.</ref> [[UEFA rahvuste liiga]] C-divisjoni kaks esimest mängu peeti septembri alguses [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] koondistega, kuid tuli tunnistada vastaste paremust – kaotati vastavalt 0:1 ja 0:3. Kolmas mäng peeti Tallinnas 11. oktoobril 2024 [[Aserbaidžaan]]iga ning saavutati 3:1 võit. == Eesti rahvusvahelistel suurturniiridel == === Olümpiamängud === Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirilt pärineb 1924. aastast, kui kaotati [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis 0:1 [[USA jalgpallikoondis|USA-le]]. Meeskonda juhendas 1923. aastal koondise esimeseks peatreeneriks palgatud ungarlane [[Ferenc Kónya]]. Mängu ainsa värava lõid ameeriklased 15. minutil [[penalti]]st. Eestlastele määrati 68. minutil samuti penalti, kuid [[Elmar Kaljot]] ei suutnud seda kahel katsel väravaks lüüa. Pärast ameeriklastele allajäämist viibis olümpiakoondis [[Pariis]]is veel kolm nädalat, pidades seejuures sõprusmängu [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaaga]] (1:3), ja käis võistlemas [[Saksamaa]]l (sealhulgas viigistati 2:2 [[1. FC Kaiserslautern|Kaiserslauterniga]]) ja [[Holland]]is.<ref name="Schwede lk 11–12" /> === MM-i ja EM-i valikturniirid === Eesti koondis on üks 18-st [[UEFA]] praegusest liikmesriigist, kes pole pääsenud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] (MM) ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] (EM) finaalturniirile (peale Eesti veel [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]], [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]], [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]], [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstan]], [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]], [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]], [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]], [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]], [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]], [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] ja [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]). Kokku on Eesti osalenud kümnel MM-valikturniiril ([[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]], [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]], [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]], [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]], [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]], [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]], [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]), [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]) ja kaheksal EM-valikturniiril ([[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996]], [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000]], [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]], [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]], [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]], [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]], [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020]], [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]])). Aastail 1940–1991 puudus Eestil [[NSV Liit]]u kuulumise tõttu võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel. Eesti valikmängude etapilised edusammud on olnud järgmised [aeg, koht, vastane (tulemus)]: * esimene MM-valikmäng: [[11. juuni]] [[1933]], [[Stockholm]], [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (2:6); * esimene võit MM-valikmängus ja ühtlasi esimene valikmängu võit võõrsil: [[19. august]] [[1937]], [[Turu]], Soome (1:0); * esimene EM-valikmäng: [[4. september]] [[1994]], [[Tallinn]], [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (0:2); * esimene kodune MM-valikmängu võit ja ühtlasi esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikmängus: [[5. oktoober]] [[1996]], [[Tallinn]], Valgevene (1:0); * esimene võit EM-valikmängus: [[4. juuni]] [[1998]], [[Tallinn]], Fääri saared (5:0); * esimene võit EM-valikmängus võõrsil: [[31. märts]] [[1999]], [[Vilnius]], Leedu (2:1). {| class="wikitable sortable" |- !width="50px"|Turniir !width="50px"|Koht !width="50px"|Punktid !width="50px"|Väravad !width="100px"|Peatreener(id) !width="550px"|Valikgrupi vastased (punktid) |- |[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1934]] |3. |0 |2:6 |– |[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (0), '''Eesti (0)''' |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1938]] |3. |2 |4:11 |[[Bernhard Rein|Rein]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (6), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), '''Eesti (2)''', [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (0), |- |[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1994]] |6. |1 |1:27 |[[Uno Piir|Piir]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (16), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (15), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (14), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (11), [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] (3), '''Eesti (1)''' |- |[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 1996]] |6. |0 |3:31 |[[Roman Ubakivi|Ubakivi]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (23), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (23), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (16), [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] (13), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (11), '''Eesti (0)''' |- |[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1998]] |5. |4 |4:16 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (25), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (23), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (21), [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4) |- |[[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2000]] |5. |11 |15:17 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (30), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (18), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (11), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (11), '''Eesti (11)''', [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (3) |- |[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2002]] |4. |8 |10:26 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]], Pijpers |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (24), [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] (24), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (20), '''Eesti (8)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (8), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2004]] |4. |8 |4:6 |[[Arno Pijpers|Pijpers]] |[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] (17), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (16), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (16), '''Eesti (8)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2006]] |4. |17 |16:17 |[[Arno Pijpers|Pijpers]], [[Jelle Goes|Goes]] |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (30), [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] (23), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (23), '''Eesti (17)''', [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (15), [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]] (8), [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]] (0) |- |[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2008]] |6. |7 |5:21 |[[Jelle Goes|Goes]], [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Jensen]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (29), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (24), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (23), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] (23), [[Makedoonia jalgpallikoondis|Makedoonia]] (14), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010]] |5. |8 |9:24 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (30), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (19), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (15), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (10), '''Eesti (8)''', [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] (4) |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012]] |2. |16 |15:14 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (26), '''Eesti''' (16), [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] (15), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (14), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (9), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (4) |- |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2014]] |5. |7 |6:20 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (28), [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] (19), [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] (17), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (16), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2016]] |4. |10 |4:9 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]] |[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (30), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (21), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (16), '''Eesti (10)''', [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (10), [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] (1) |- |[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2018]] |4. |11 |9:18 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]], [[Martin Reim|Reim]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (28), [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] (19), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (17), '''Eesti (11)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (10), [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] (0) |- |[[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2020]] |5. |1 |2:26 |[[Martin Reim|Reim]], [[Karel Voolaid|Voolaid]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (21), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (19), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (13), [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4), '''Eesti (1)''' |- |[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2022]] |4. |4 |9:21 |[[Thomas Häberli|Häberli]], [[Martin Reim|Reim]] (2 mängu) |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]] (15), [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (14), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (3) |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2024]] |5. |1 |2:22 |[[Thomas Häberli|Häberli]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (19), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (10), [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] (7), '''Eesti (1)''' |} == Kodustaadion == [[Fail:Alecoq Arena 2008-10-11.jpg|pisi|[[A. Le Coq Arena]] on koondise peamine kodustaadion 2001. aastast]] Koondis peab kõik kodused valikmängud [[Tallinn]]as 2001. aastal avatud [[A. Le Coq Arena]]l, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11 000 pealtvaatajat.<ref name="TBj3o" /><ref name="iVyof" /> Staadion avati [[2. juuni]]l [[2001]] väljamüüdud MM-valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. See on [[Eesti]] suurim [[jalgpallistaadion]]. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi [[FC Flora]] koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli [[Kadrioru staadion]], mis juunis [[1926]] avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale<ref name="S5Dsl" /> ja erinevalt [[A. Le Coq Arena]] staadionist peetakse seal regulaarselt ka [[kergejõustik]]uvõistlusi. Sõpruskohtumisi on peetud ka [[Kohtla-Järve]]l, [[Kuressaare]]s, [[Narva]]s, [[Pärnu]]s, [[Rakvere]]s, [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Viljandi]]s. == Mänguvorm == Eesti koondise peavorm (kodumängudel) koosneb traditsiooniliselt sinisest särgist, mustadest pükstest ja valgetest põlvikutest ning varuvorm (võõrsilmängudel) valgest särgist, valgetest pükstest ja valgetest sokkidest. Enne 1996. aastat kasutati teisi värvikombinatsioone.{{lv}} ''Pildil on näha, kuidas on peavormi värvid muutunud läbi aja:'' {| width=90% |- | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = ffffff | kere = ffffff | paremkäsi = ffffff | püksid = 4169E1 | sokid = 000000 | nimi = 1922 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 4169E1 | kere = 4169E1 | paremkäsi = 4169E1 | püksid = ffffff | sokid = 000000 | nimi = 1924 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 1E90FF | kere = 1E90FF | paremkäsi = 1E90FF | püksid = ffffff | sokid = ffffff | nimi = 1992–1996 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 273BE2 | kere = 273BE2 | paremkäsi = 273BE2 | püksid = 000000 | sokid = ffffff | nimi = 1996– }} |} === Disain === Mänguvormi [[disain|disaini]] vahetatakse iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks [[Nike (ettevõte)|Nike]],<ref name="9iYfu" /> aastail 1992–2000 oli selleks [[Lotto]].<ref name="oZ2Wt" /> ''Pildil on 1992.–2010. aasta peavormi disain:'' [[Fail:Estonian kits2.png|800px|center|Eesti jalgpallikoondise mänguvormid]] == Poolehoidjad == Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on [[Jalgpallihaigla]], millel on üle 600 liikme.<ref name="X6DxH" /> Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse ning lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja klubidega".<ref name="D18zb" /> Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina [[A. Le Coq Arena]] lõunapoolsele otsatribüünile. Rahvarohkeim välisreis leidis aset oktoobris 2007, kui [[Wembley staadion]]ile kogunes EM-valikmänguks [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] umbes 2000 Eesti fänni.<ref name="Cl8hn" /> Arvukamaid [[Tallinn]]a külastanud fänkondi on olnud 1938. aastal, kui Balti turniiri otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlast. [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700.<ref name="nv1gB" /> == Mängud ja tulemused == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend}} === Viimase aasta kohtumised === {| class="wikitable sortable" |- !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Vastane ja tulemus !class="unsortable" width="250px"|Väravalööjad |- |} === Eelseisvad kohtumised === {| class="wikitable sortable" !Toimumisaeg !Mängupaik !Võistlus !Vastane |- |} == Koondislased == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondislaste loend}} === Rekordkoondislased === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija !Aastad !Mänge |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 | align="right" |158 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|157 |- |[[Marko Kristal]] |1992–2005 |align=right|143 |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|134 |- |[[Ragnar Klavan]] |2003–2024 |align=right|130 |- |[[Enar Jääger]] |2002–2020 |align=right|126 |- |[[Mart Poom]] |1992–2009 |align=right|120 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|115 |- |[[Dmitri Kruglov]] |2004–2020 |align=right|115 |- |[[Raio Piiroja]] |1998–2015 |align=right|114 |- |[[Sergei Zenjov]] |2004–... |align=right|113 |- |[[Joel Lindpere]] |1999–2016 |align=right|107 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed ja tabel seisuga 7. september 2024) mänginud 324 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940). Vähemalt 100 mängu on pidanud 14, vähemalt 50 mängu 45 ja vähemalt 25 mängu 95 koondislast. Ligikaudu pooled koondislastest on mänginud vähem kui kümme kohtumist, umbkaudu iga seitsmes mängija (44) on piirdunud ühe kohtumisega.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika.] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 10. september 2024.</ref> Enne Konstatntin Vassiljevit olid kaks enim Eestit esindanud mängijat (Martin Reim ja Marko Kristal) koondislased, kes debüteerisid esimeses ametlikus taasiseseisvumisjärgses matšis ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]]): # [[Konstantin Vassiljev]] (158 koondisemängu) mängis koondises aastatel 2006–2024. Tema debüüt koondises oli 31. mail 2006 mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaaga]] (tulemus 1:1) ning viimane mäng 4. juunil 2024 [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu (0:4). # [[Martin Reim]] (157 koondisemängu) oli Euroopa rekordinternatsionaal 2009. aasta novembrini, kui selle aunimetuse ainuomanikuks sai lätlane [[Vitālijs Astafjevs]].<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Tema esimene mäng oli Sloveenia vastu (1:1). Reim tegi lahkumismängu [[6. juuni]]l [[2009]] sõpruskohtumises [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu (3:0). # [[Marko Kristal]] (143) jõudis 28. märtsil 2001 esimese eestlasena saja koondisemänguni. Tema esimene mäng oli samuti Sloveenia vastu (1:1). Kristal jooksis koondise mängijana viimast korda väljakule [[30. mai]]l [[2005]] [[Norra jalgpallikoondis|Norraga]] peetud sõpruskohtumises (1:2). Tegemist oli esimese Eesti jalgpalliliidu korraldatud ametliku lahkumismänguga. # [[Andres Oper]] (134) debüteeris koondises [[19. mai]]l [[1995]] [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] mängus [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu (tulemus 0:2), olles 17-aastane. Tema viimane mäng oli 26. mail 2014, kui Eesti kohtus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltariga]] ja viigistas 1:1. Ta on Eesti läbi aegade edukaim väravalööja. Oper on ka pikima koondisekarjääriga Eesti jalgpallur (19 aastat). Koondise kandidaatidest oli (seisuga 7. september 2024) lisaks Zenjovile enim koondisemänge [[Taijo Teniste]]l (99), [[Henri Anier]]il (96) ja [[Karol Mets]]al (95).<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 7. september 2024.</ref> Sõjaeelsed rekordinternatsionaalid olid väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ja väljakumängijatest [[Eugen Einman]] (65), kes paiknevad sellega üldtabeli kolmanda kümne alguses. Toonaste mängijate väiksem kohtumiste arv on tingitud tollal harvemini peetud koondisemängudest.<ref name="ejl" /> <!-- paigutuse abiline --> <div style="width:100%;clear:both;"></div> === Edukamad väravakütid === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija<ref name="ejl" /> !Aeg !V¹ !M² !س |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|38 |align=right|134 |align=right|0,28 |- |[[Indrek Zelinski]] |1994–2010 |align=right|27 |align=right|103 |align=right|0,26 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 |align=right|26 |align=right|158 |align=right|0,16 |- |[[Henri Anier]] |2011– | align="right" |23 | align="right" |96 | align="right" |0,24 |- |[[Eduard Ellman-Eelma]] |1921–1935 |align=right|21 |align=right|60 |align=right|0,35 |- |[[Richard Kuremaa]] |1933–1940 |align=right|19 |align=right|42 |align=right|0,45 |- |[[Sergei Zenjov]] |2008– |align=right|17 |align=right|113 |align=right|0,15 |- |[[Arnold Pihlak]] |1920–1931 |align=right|16 |align=right|44 |align=right|0,36 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|15 |align=right|115 |align=right|0,13 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|14 |align=right|157 |align=right|0,09 |- |[[Georg Siimenson]] |1932–1939 |align=right|13 |align=right|42 |align=right|0,31 |-class="sortbottom" |colspan="5"|<small>'''¹ väravaid; ² mänge; ³ väravaid mängu kohta'''<br>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed seisuga 7. september 2024) värava löönud 106 mängijat, neist 31 esimese vabariigi ajal (1920–1940). Vähemalt 20 tabamuseni on jõudnud viis, vähemalt kümne tabamuseni 13 mängijat. Ühe värava on löönud 38 mängijat. [[Pilt:AOper1.jpg|pisi|vasakul|Eesti läbi aegade edukaim väravakütt [[Andres Oper]]]] # [[Andres Oper]] (38 väravat 134 mängus) lõi oma esimese koondisevärava kaks aastat pärast debüteerimist [[8. juuni]]l [[1997]] MM-valikmängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsile]] (2:3). # [[Indrek Zelinski]] (27/103) kuulus koondisse aastail 1994–2010. Esimese koondisevärava lõi [[13. november|13. novembril]] [[1996]] sõpruskohtumises [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] (6:1). Novembris 1996 lõi sõprusmängus [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesiaga]] [[Kübaratrikk|kolm väravat]]. # [[Konstantin Vassiljev]] (26/158) mängis koondises alates 2006 kuni 2024. 28. märtsil 2009 MM valikmängus [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] vastu lõi Vassiljev 1:1 viigivärava, mis oli temale esimeseks koondisesärgis. Viimase värava lõi ta 9. juunil 2022 [[Malta jalgpallikoondis|Maltale]]. # [[Henri Anier]] (23/96) on tegevmängijatest parim väravakütt koondises. Oma esimese värava koondises lõi 8. novembril 2012 mängus [[Omaani jalgpallikoondis|Omaani]] vastu. # [[Eduard Ellman-Eelma]] (21/60) mängis koondises aastail 1921–1935 ja oli sõjaeelse meeskonna parim väravakütt. Tegevjalgpalluritest on seisuga 7. september 2024 kõige rohkem koondiseväravaid löönud [[Konstantin Vassiljev]] (26), [[Henri Anier]] (23), [[Sergei Zenjov]] (17), [[Rauno Sappinen]] (12) ning [[Mattias Käit]] (8).<ref name="h4AUP" /> Kõige sagedamini on vähemalt viie tabamusega koondislastest löönud värava [[Friedrich Karm]] (9 väravat/ 13 mängu/ 0,69 väravat mängu kohta), [[Vladimir Tell]] (5/11/0,45) ja [[Richard Kuremaa]] (19/42/0,45), kes kõik olid tegevad esimese vabariigi ajal. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil juhib selles arvestuses Andres Oper (38/134/0,28), Indrek Zelinski (27/103/0,26), Henri Anieri (23/96/0,24), [[Argo Arbeiter]]i (6/29/0,20) ja Konstantin Vassiljevi (26/106/0,16) ees.<ref name="ejl" /> == Mängijad == Järgmised mängijad kutsuti koondisse [[UEFA rahvuste liiga]] mänguks [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaani]] koondise vastu 11. oktoobril 2024.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/selgusid-eesti-ja-slovakkia-koosseisud-tanaseks-rahvuste-liiga-n23672 Selgusid Eesti ja Slovakkia koosseisud tänaseks Rahvuste liiga kohtumiseks.] Eesti Jalgpalli Liit, 5. september 2024.</ref> {| class="wikitable sortable" !width="10px"|Nr !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |align=center|12 |[[Karl Jakob Hein]] |{{sünniaeg ja vanus|2002|04|13}} |align=center|32 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Real Valladolid]] |- |align=center|1 |[[Matvei Igonen]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|10|2}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|22 |[[Karl Andre Vallner]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|2|28}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |align=center|18 |[[Karol Mets]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|5|16}} |align=center|96 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[FC St. Pauli]] |- |align=center|3 |[[Maksim Paskotši]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|1|19}} |align=center|30 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |- |align=center|16 |[[Joonas Tamm]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|2|2}} |align=center|60 |align=center|4 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|2 |[[Märten Kuusk]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|4|5}} |align=center|32 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[GKS Katowice]] |- |align=center|19 |[[Michael Lilander ]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|6|20}} |align=center|18 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |- |align=center|6 |[[Rasmus Peetson ]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|5|3}} |align=center|16 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|6 |[[Michael Schjønning-Larsen]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|2|2}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |align=center|4 |[[Mattias Käit]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|6|29}} |align=center|54 |align=center|8 |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[FC Rapid]] |- |align=center|17 |[[Martin Miller]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|9|25}} |align=center|35 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC]] |- |align=center|23 |[[Vlasiy Sinyavskiy]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|11|27}} |align=center|35 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[FC Slovacko]] |- |align=center|20 |[[Markus Poom]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|2|27}} |align=center|26 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Shamrock Rovers]] |- |align=center|11 |[[Mihkel Ainsalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|3|8}} |align=center|19 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|5 |[[Rocco Robert Shein]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|7|14}} |align=center|13 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[FC Dordrecht]] |- |align=center|21 |[[Martin Vetkal]] |{{sünniaeg ja vanus|2004|2|21}} |align=center|9 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Brommapojkarna]] |- |align=center|9 |[[Ioan Yakovlev]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|1|19}} |align=center|1 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|14 |[[Patrik Kristal]] |{{sünniaeg ja vanus|2007|11|12}} |align=center|0 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |align=center|9 |[[Erik Sorga]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|7|8}} |align=center|12 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Ho Chi Minh City FC]] |- |align=center|10 |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|113 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora]] |- |align=center|13 |[[Henri Anier]] |{{sünniaeg ja vanus|1990|12|17}} |align=center|96 |align=center|23 |{{Riigi ikoon|Hongkong}} [[Lee Man]] |- |align=center|7 |[[Robi Saarma]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|5|20}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |} === Hiljutised koondislased === Mängijate viimased mängud koondises eelmiste aastate jooksul (2024. aasta seisuga): {| class="wikitable sortable" !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi !Viimane koondisekutse |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |[[Mihkel Aksalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|7}} |align=center|46 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Marko Meerits]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|4|26}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nõmme United]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 12. jaanuar 2023 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |[[Enar Jääger]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|18}} |align=center|126 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Vålerenga IF]] |{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], 12. november 2017 |- |[[Taijo Teniste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|1|31}} |align=center|99 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[ JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], 23. juuni 2023 |- |[[Ken Kallaste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|8|31}} |align=center|61 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Levadia FC]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |- |[[Nikita Baranov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|8|19}} |align=center|48 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 12. jaanuar 2024 |- |[[Artur Pikk]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|3|5}} |align=center|62 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 8. september 2024 |- |[[Ragnar Klavan]] |{{sünniaeg ja vanus|1985|10|30}} |align=center|130 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |[[Ilja Antonov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|12|5}} |align=center|52 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Corvinul 1921 Hunedoara]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tsehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Siim Luts]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|3|12}} |align=center|43 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], 11. oktoober 2020 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|8|16}} |align=center|158 |align=center|26 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]], 4. juuni 2024 |- |[[Bogdan Vaštšuk]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|10|4}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FKS Stal Mielec]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |- |[[Markus Soomets]] |{{sünniaeg ja vanus|2000|3|2}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 26. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|114 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], 11. oktoober 2024 |- |[[Georgi Tunjov]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|4|17}} |align=center|16 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Delfino Pescara 1936]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |} == Peatreenerid == {{Vaata| Eesti jalgpallikoondise peatreener}} Eesti koondist on juhendanud 18 peatreenerit,<ref name="7rX5d" /> neist seitse esimese iseseisvusperioodi (1918–1940) ajal. Ungarlane [[Antal Mally]] (1927, 1935) ja [[Tarmo Rüütli]] (1999–2000, 2008–2013) on peatreener olnud kahel ametiajal. == Vastased == {{vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend#Tulemused riigiti}} {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;"; align="right" !width=15px|Nr !width=140px|Vastane !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=50px|Väravad |- | 3.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]||55||10||20||25||57:79 |- | 4.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]||48||20||8||20||77:71 |- | 1.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]]||33||7||10||16||40:75 |- | 2.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]||17||0||3||14||17:54 |- |31.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Andorra}} [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]]||12||12||0||0||28:5 |- | 6.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]||9||1||1||7||4:18 |- |14.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]||9||2||1||6||5:13 |- |25.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]||9||1||2||6||5:16 |-class="sortbottom" |colspan="7" style="text-align: left;"|<small>Koondised, kellega Eesti on kohtunud vähemalt üheksal korral.<br>Vasakpoolses tulbas on märgitud, mitmendana Eesti nimetatud vastasega esimest korda mängis.</small> |} [[Fail:Estonia national football team opponents.png|pisi|450px|Eesti jalgpallikoondise vastased läbi aegade]] Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233. Enim võite on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (20), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (12) ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10) üle; enim viike [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (20), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (10) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (8) vastu; enim kaotusi on saadud [[Läti jalgpallikoondis|Lätilt]] (25), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (20) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (16). Eesti on mänginud 91 eri vastasega. Suur osa kohtumisest on peetud nelja lähinaabri [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (55), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (48), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (33) ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] (17). Suurturniiride valikmänge on Eesti pidanud kõige enam [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (8), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]], [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]], [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (kõigiga kuus). Avamängu pidas koondis [[Soome jalgpallikoondis|Soomega]] (17. oktoober 1920), esimene väljastpoolt Euroopat pärit vastane oli [[USA jalgpallikoondis|USA]] (25. mai 1924). Eesti edasistest oponentidest oli esimene [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|Aasia jalgpalliliidu]] liige [[Vietnami jalgpallikoondis|Vietnam]] (4. jaanuar 1995),<ref name="Aug6u" /> esimene Ladina-Ameerika meeskond [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] (9. mai 1998), esimene Aafrika ja araabia meeskond [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] (23. september 1998), esimene Okeaania meeskond [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] (12. oktoober 2002), esimene [[Lõuna-Ameerika]] meeskond [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] (9. veebruar 2003) ja esimene Sahara-taguse Aafrika meeskond [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] (6. juuni 2009). 5. juunil 2012 pärast [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaaga]] kohtumist sai Eestist esimene Euroopa koondis, kes on kohtunud kõigi teise 52 [[UEFA]] liikmesriigiga.<ref name="PxK3l" /><ref name="LCrMP" /><ref name="lolwZ" /> Mais 2013 liitus UEFA-ga [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], kellega Eesti mängis 5. märtsil 2014. Seniks oli Eesti enimate UEFA liikmetega mänginud koondis.<ref name="CQIYP" /><ref name="Kq2Lf" /><ref name="1lt8S" /> 3. mail 2016 liitus UEFA-ga [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]],<ref name="yoxgZ" /> kellega Eesti mänginud ei ole. Eesti on olnud esimeseks vastaseks [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] ([[24. september|24. septembril]] [[1922]] [[Riia]]s), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] ([[24. juuni]]l [[1923]] [[Kaunas]]es), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniale]] ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as) ning [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] ([[13. november|13. novembril]] [[1996]] Andorra la Vellas) ja esimeseks Euroopa vastaseks [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstanile]] ([[15. november|15. novembril]] [[2000]] [[Kuressaare]]s). Eesti on löönud 458 väravat (1,02 mängu kohta). Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (6:1, november 1996), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] (5:0, juuni 1998) ja [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] (6:0, november 2017) üle. Enim väravaid on löönud eestlased [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] (75), [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] (57) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] (40). Positiivseim väravate vahe on Andorraga (+23). Eestile on löödud 775 väravat (1,73 mängu kohta). Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (2:10, august 1922; 0:7, oktoober 1994), [[Norra jalgpallikoondis|Norralt]] (0:7, veebruar 1995), Leedult (0:7, mai 1995), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraelilt]] (0:7, jaanuar 1999), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviinalt]] (0:7, september 2008), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalilt]] (0:7, juuli 2016) ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] (1:8, november 2016). Viimane oli ühtlasi suurim MM- või EM-valikturniiridel saadud kaotus. Enim väravaid on löönud eestlastele [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (79), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (75) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (71). Negatiivseim väravate vahe on Rootsiga (−37). == Tunnustus == Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti [[2011]]. [[aasta võistkond|aasta parimaks võistkonnaks]]. == Vaata ka == * [[Eesti Jalgpalli Liit]] * [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Läti1">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-kordas-martin-reimi-rekordit Läti kapten kordas Martin Reimi rekordit] Soccernet.ee, 15. oktoober 2009</ref> <ref name="Läti2">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-purustas-martin-reimi-rekordi Läti kapten purustas Martin Reimi rekordi] Soccernet.ee, 15. november 2009</ref> <ref name="JyXgL">Schwede, Indrek 2001. Väike jalgpallipiibel. Tallinn: [[K-Kirjastus]], lk 8</ref> <ref name="tk6jz">[https://web.archive.org/web/20131103124622/http://vikerraadio.err.ee/spordiklipp?main_id=3155956&s=start Eesti jalgpallikoondise 1.maavõistlus] ERR Sport, 17. oktoober 2010</ref> <ref name="Schwede lk 9">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 9.</ref> <ref name="Schwede lk 13">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 13.</ref> <ref name="JbUyz">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 119.</ref> <ref name="urWue">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 15.</ref> <ref name="Margus Luik 2002">[[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50</ref> <ref name="Schwede lk 17">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 17.</ref> <ref name="Schwede lk 31">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 31.</ref> <ref name="Schwede lk 32–33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–33.</ref> <ref name="Baltic Cup Overview">[http://www.rsssf.com/tablesb/baltic-overview.html Baltic Cup Overview]</ref> <ref name="Schwede lk 32–36">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–36.</ref> <ref name="fxdac">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk. 5.</ref> <ref name="Schwede lk 33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 33.</ref> <ref name="mn1MV">[[Indrek Schwede]], [[Olev Reim]]: Lõvid on legend, [[Sporditäht]], 1998, nr 12, lk 20–25</ref> <ref name="Schwede lk 42">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 42.</ref> <ref name="Schwede lk 47">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 47.</ref> <ref name="v0FfZ">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 9.</ref> <ref name="ONaf5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 7–8.</ref> <ref name="SPEX2">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 46–54.</ref> <ref name="VqhRm">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 48.</ref> <ref name="ZIjwj">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 54.</ref> <ref name="tN8hR">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 53.</ref> <ref name="Schwede 2001">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 49.</ref> <ref name="eBgl5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 6–7.</ref> <ref name="ReferenceA">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 97.</ref> <ref name="SI5ym">[http://www.independent.co.uk/sport/scotland-must-play-an-estonian-encore-1351348.html ''Scotland must play an Estonian encore''] The Independent, 8. november 1996.</ref> <ref name="DzfKj">[http://www.ohtuleht.ee/157551 Šotlased lõõbivad mängu üle, mida kunagi ei toimunud] SLÕhtuleht, 27. mai 2004.</ref> <ref name="gjYEo">10 tähelepanuväärsemat spordisündmust Eestis, [[Sporditäht]]. 1998, nr 12, lk 9</ref> <ref name="Vvekl">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 100.</ref> <ref name="BDpNX">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 93.</ref> <ref name="fM41C">[http://sport.postimees.ee/590452/graafik-vaata-kuidas-on-eesti-koondisel-valiksarjades-lainud/ Graafik: vaata, kuidas on Eesti koondisel valiksarjades läinud] Postimees, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="BdgA6">[https://archive.today/20120907103008/http://www.postimees.ee/231107/esileht/sport/297281.php?tarmo-ruutli-kinnitati-eesti-koondise-peatreeneriks Tarmo Rüütli kinnitati Eesti koondise peatreeneriks] Postimees.ee, 22. november 2007</ref> <ref name="fFluU">[http://www.ohtuleht.ee/295278 "Kas Eesti jalgpalli matused? Bosniale kaotati 0:7!"] SL Õhtuleht, 10. september 2008</ref> <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/koondis/1/statistics/view|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=6. aprill 2018}}</ref> <ref name="zi38r">[http://sport.postimees.ee/?id=32503 "Eesti jalgpallikoondis jäi häbisse"] Postimees, 10. september 2008</ref> <ref name="FRccs">[http://www.soccernet.ee/rr-eesti-brasiilia-sajandi-mang-vaevalt-kull Eesti-Brasiilia sajandi mäng? Vaevalt küll] Soccernet.ee, 6. veebruar 2009</ref> <ref name="OT705">[https://archive.today/20120718170654/http://uk.reuters.com/article/2009/08/12/uk-soccer-latam-brazil-kaka-idUKTRE57A5O020090812 ''Lost and found: Kaka gets police escort back to hotel''] Reuters, 12. august 2009</ref> <ref name="soccernet.ee">[http://www.soccernet.ee/ejl-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga EJL pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Soccernet.ee, 13. august 2009</ref> <ref name="oKNY2">[https://web.archive.org/web/20160829063624/http://www.eestisport.ee/section-blog/39-uudised/363-sajandi-voit-eesti-jalgpallikoondis-alistas-voorsil-serbia-31.html SAJANDI VÕIT! Eesti jalgpallikoondis alistas võõrsil Serbia 3:1] eestisport.ee, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="H5PsD">[https://web.archive.org/web/20101113124405/http://en.uefa.com/uefaeuro2012/matches/season=2012/round=15171/match=2002174/postmatch/quotes/index.html Estonia celebrate their greatest night] uefa.com, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="FXYLh">[http://www.soccernet.ee/tulemusega-manipuleerimine-leidis-kinnitust Tulemusega manipuleerimine leidis kinnitust] Soccernet.ee, 11. veebruar 2011</ref> <ref name="PNf1R">[http://www.soccernet.ee/vassiljev-jaab-kahest-koondisevaravast-ilma Vassiljev jääb kahest koondiseväravast ilma] Soccernet.ee, 14. jaanuar 2012</ref> <ref name="zOc5m">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2292 Eesti võitis Uruguayd 2:0!] [[Eesti Jalgpalli Liit]], 25. märts 2011</ref> <ref name="0OBrD">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2303 Eesti teenis Serbia vastu ülimagusa 1:1 viigi] Eesti Jalgpalli Liit, 29. märts 2011</ref> <ref name="OPSbs">[http://sport.err.ee/jalgpall/9f1cd74c-4072-47ca-a1e4-6f5396a7bcf6 Konstantin Vassiljev tõi kastanid tulest ja Eesti võitis Põhja-Iirimaad 2:1] ERR Sport, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="Oxkl2">[http://sport.err.ee/Jalgpall/b6344950-cae5-47f3-bac0-74e256c94494 Sloveenia alistas EM-valikmängus Serbia ja Eesti pääses play-offi!] ERR Sport, 11. oktoober 2011</ref> <ref name="cPc28">[http://sport.err.ee/Eesti%20-%20Iirimaa/cb52707a-55b3-4c76-b9b5-894199526ca4 Eesti lõpetas EM-valiktsükli võitlusliku 1:1 viigiga Dublinis] ERR Sport, 15. november 2011</ref> <ref name="Schwede lk 11–12">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 11–12.</ref> <ref name="Mzg2X">[http://sport.postimees.ee/606732/eesti-jalgpalli-liit-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga/ Eesti Jalgpalli Liit pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Postimees, 21. oktoober 2011</ref> <ref name="USxtp">[https://web.archive.org/web/20161001222940/http://sport.postimees.ee/v2/2619710/jalgpallikoondise-uus-peatreener-magnus-pehrsson-koige-olulisem-on-meeskonna-areng Jalgpallikoondise uus peatreener Magnus Pehrsson: kõige olulisem on meeskonna areng] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="Cqu9k">[https://web.archive.org/web/20161001222946/http://sport.postimees.ee/v2/3835827/eesti-jalgpalli-liit-lopetas-koostoeoe-magnus-pehrssoniga Eesti Jalgpalli Liit lõpetas koostöö Magnus Pehrssoniga] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="BCnKX">[http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10955 Koondise eesotsas alustas tööd Martin Reim] Eesti Jalgpalli Liit, 14. september 2016</ref> <ref name="TBj3o">[http://www.fcflora.ee/index.php?lang=est&main_id=3 fcflora.ee]</ref> <ref name="iVyof">{{Netiviide |url=http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |pealkiri=A. Le Coq. Meie partnerid |vaadatud=2009-09-01 |arhiivimisaeg=2009-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090425163533/http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="S5Dsl">[http://www.kadriorustaadion.ee/?id=1340 Kadrioru staadioni tutvustus kodulehel]</ref> <ref name="9iYfu">[https://web.archive.org/web/20120122050225/http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773 Eesti koondis astub Fääri saarte vastu uues vormis] Delfi Sport, 11. august 2010</ref> <ref name="oZ2Wt">[http://www.epl.ee/artikkel/250154 Eesti vutikoondis saab uuel aastal uued särgid] Eesti Päevaleht, 12. november 2003</ref> <ref name="Ghz53">{{Netiviide|pealkiri=[VIDEO] Estonia Shock Croatia in Tallinn|url=http://www.croatiaweek.com/video-estonia-shock-croatia-in-tallinn/|väljaanne=Croatia Week|vaadatud=28. märts 2017}}</ref> <ref name="X6DxH">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=42 Jalgpallihaigla liikmete nimekiri – jalgpallihaigla.ee]</ref> <ref name="D18zb">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=38 "Mis on Jalgpallihaigla ehk Eesti jalgpallifänluse lühiülevaade"]</ref> <ref name="Cl8hn">[http://www.epl.ee/artikkel/403915 Hambutu mäng jättis Eesti fännid tagasihoidlikuks] EPL, 15. oktoober 2007</ref> <ref name="nv1gB">[http://www.soccernet.ee/nadala-tegija-%E2%80%93-bosnia-bh-fanaticos-fannid Nädala tegija – Bosnia "BH Fanaticos" fännid] Soccernet.ee, 12. oktoober 2009</ref> <ref name="h4AUP">Vassiljevi kaks tabamust 9. veebruaril 2011 Bulgaariaga peetud sõpruskohtumises tühistati kihlveopettuse tõttu.</ref> <ref name="7rX5d">Loendisse pole lisatud ajutiselt peatreeneri kohusetäitjana tegutsenud [[Aivar Lillevere]] ja [[Aavo Sarap]].</ref> <ref name="Aug6u">Eesti koondis oli juba varem kohtunud kahe osaliselt Aasiasse kuuluva, kuid Euroopa jalgpallis tegeva riigiga (Nõukogude Liit, 18. september 1923; Türgi, 19. juuni 1924)</ref> <ref name="PxK3l">[https://web.archive.org/web/20110221191834/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1359582.html Estonia's sights on UEFA record] fifa.com, 5. jaanuar 2011</ref> <ref name="LCrMP">[https://web.archive.org/web/20120414000742/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1580955.html France friendly tees up Estonia's European record] fifa.com, 8. veebruar 2012</ref> <ref name="lolwZ">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3431 "Eesti kohtub Prantsusmaaga ja püstitab Euroopa jalgpallis rekordi!"] EJL, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="CQIYP">[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/22657481 Gibraltar given full Uefa membership at London Congress] BBC, 24. mai 2013</ref> <ref name="Kq2Lf">[http://www.ohtuleht.ee/527918 Allkirju veel paberil pole, aga Eesti vutikoondis kohtub Gibraltariga]</ref> <ref name="1lt8S">[http://sport.err.ee/jalgpall/427d9cf2-c4de-4fa9-b800-ad935fc627a2 Eesti jalgpallikoondis kohtub kahel korral uue UEFA liikmega] ERR Sport, 13. juuni 2013</ref> <ref name="yoxgZ">[https://www.theguardian.com/football/2016/may/03/kosovo-accepted-uefa-member-vote-congress Kosovo accepted as member of Uefa after Congress vote] (inglise keeles) theguardian.com, 3. mai 2016</ref> }} == Kirjandus == * Indrek Schwede. ''Väike jalgpallipiibel'', Tallinn: [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 998593377X * Olev Reim. ''Rahvuskoondise kümme aastat 1992–2002'', [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2002. ISBN 9985306139 == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Eesti jalgpall}} {{UEFA meeskonnad}} {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondis| ]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Jalgpall]] oxlzhtz6iwwp7tyqivdf40d25vdy9g2 7148335 7148319 2026-05-07T11:38:11Z Kuriuss 38125 7148335 wikitext text/x-wiki {{head artiklid}} {{ajakohasta}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel| räägib meeste jalgpallikoondisest; naiste koondise kohta vaata artiklit [[Eesti naiste jalgpallikoondis]]}} {{Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = sinisärgid, Kalevipojad | jalgpalliliit = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = [[1921]] | konföderatsioon = [[UEFA]] (Euroopa) | peatreener = [[Jürgen Henn]] | abitreener = | kapten = [[Karol Mets]] | rekordinternatsionaal = [[Konstantin Vassiljev]] | rekord_mänge = 159 | parim väravakütt = [[Andres Oper]] | parim_väravaid = 38 | noorim koondislane = [[Patrik Krista]]l (16 aastat, 9 kuud, 27 päeva) | kodustaadion = [[A. Le Coq Arena]] | FIFA edetabeli koht = 123. | FIFA edetabeli aeg = september 2024 | FIFA kõrgeim koht = 47. | FIFA kõrgeima aeg = märts 2012 | FIFA madalaim koht = 137. | FIFA madalaima aeg = oktoober 2008 | muster_la1= _nikestrike3gr |muster_b1= _nikestrike3gr |muster_ra1= _nikestrike3gr |muster_sh1= | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF |püksid1=000000 |sokid1=0000FF | muster_la2=_nikestrike3w |muster_b2= _nikestrike3w |muster_ra2= _nikestrike3w |muster_sh2= | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | esimene kohtumine = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 6:0 | esimene koht- ja aeg = [[Helsingi]], [[17. oktoober]] [[1920]] | suurim võit = '''Eesti''' – {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 6:0<br><small>([[Tallinn]], [[26. juuli]] [[1928]])</small><br>{{Riigi ikoon|Gibraltar}} [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] – '''Eesti''' 0:6 | suurim võit koht- ja aeg = [[Faro (Portugal)|Faro]], [[7. oktoober]] [[2017]] | suurim kaotus = {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] – '''Eesti''' 10:2<br><small>([[Helsingi]], [[11. august]] [[1922]])</small><br>{{murdmata|{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] – '''Eesti''' 8:0}} | suurim kaotus koht- ja aeg = [[Mainz]], [[11. juuni]] [[2019]] | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]] | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = eelring ([[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]]) }} '''Eesti jalgpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[jalgpall]]is. Koondise liikmed valib välja peatreener ning seda haldab [[Eesti Jalgpalli Liit]] (EJL). Peamine [[kodustaadion]] on [[A. Le Coq Arena]] [[Tallinn]]as. Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales [[1924. aasta suveolümpiamängud]]e eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile, kuid jõudis [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta EM-i]] otsustavasse valikringi, kus tuli tunnistada [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] paremust. Aastail 1940–1991 oli Eesti [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja sündmuste]] ja [[Nõukogude Liit]]u kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene [[FIFA]] ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus [[3. juuni]]l [[1992]]. Kõige rohkem koondisemänge (158) on pidanud [[Konstantin Vassiljev]]. [[Martin Reim]] oli selles arvestuses 157 mänguga Euroopa rekordimees 2009. aasta novembrini.<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Enim väravaid (38) on löönud [[Andres Oper]]. Koondise peatreener on alates [[2024]]. aasta juunist [[Jürgen Henn]]. == Ajalugu == === Eesti Vabariik (1918–1940) === [[Eesti]]sse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise madrused 20. sajandi esimestel aastatel,<ref name="JyXgL" /> kui maa oli veel [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast [[Vabadussõda]] (1918–1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis pidas oma esimese kohtumise [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1920]] [[Helsingi]]s, kus jäi 0:6 alla [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]]. Mäng toimus murukattega maapinnal, mis oli eestlaste jaoks esmakordne.<ref name="tk6jz" /> [[Eesti Jalgpalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1921]] ja võeti [[1923]]. aastal koos [[Brasiilia]], [[Egiptus]]e, [[Jugoslaavia]], [[Läti]], [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]], [[Türgi]] ja [[Uruguay]]ga maailmaorganisatsiooni [[FIFA]] liikmeks.<ref name="Schwede lk 9" /> Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirist pärineb [[1924]]. aastast, kui kaotati [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis 0:1 [[USA jalgpallikoondis|USA-le]]. Reis [[Prantsusmaa]]le oli ainulaadne, sest 1920. ja 1930. aastatel olid Eesti valdavateks mängupartneriteks lähinaabrid. Aastail 1920–1940 pidas koondis 107 ametlikku kohtumist, neist 32 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], 27 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], 21 [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] ja 12 [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]]. Kokku oli eestlastel sel perioodil 13 eri vastast, kaugeimad mängupaigad olid peale Pariisi veel [[Oslo]], [[Stettin]] ja [[Varssavi]]. Eesti koondise hooaeg kestis reeglina mai lõpust septembrini. Kõigis kolmes Balti riigis kujunes spordiaasta suursündmuseks 1928. aastal esimest korda peetud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]].<ref name="Schwede lk 13" /> [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] okupatsioonini toimus võistlus üheksa korda, neist neli võitis [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], kolm Eesti ja kaks [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]. Korraldusõigus vaheldus kolme riigi vahel. Eestile kujunes eriti meeldejäävaks kümnenditeks viimaseks jäänud koduse turniiri võit 1938. aastal, kui otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Samuti üritas Eesti koos Soome ja [[Ungari jalgpallikoondis|Ungariga]] panna aluse soome-ugri hõimurahvaste vahelisele [[Turaani turniir]]ile, kuid kolme koondise 1934. aastal Tallinnas peetud mõõduvõtt jäi ühtlasi viimaseks. Rahvusvahelise tähtsusega olid see-eest 1930. aastal esimest korda peetud [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Esimene MM-turniir, kuhu Eesti meeskond püüdles, oli [[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934. aasta MM]]. Valikgrupis sattusid vastasteks Leedu ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]. Oma esimese MM-valikmängu pidasid eestlased [[11. juuni]]l [[1933]] [[Stockholm]]is, kus kaotasid 2:6 väljakuperemeestele. Eesti esimese MM-valikmängude värava lõi [[Leonhard Kass]] (47. minutil vaheseisuks 1:4).<ref name="JbUyz" /> Hiljem finaalturniiril veerandfinaali jõudnud skandinaavlased alistasid ka Leedu ja baltlaste omavahelist mängu selles valikgrupis enam ei peetud. Eesti osales ka kolmandal ehk [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938. aasta MM-i]] valikturniiril. Eestlased läksid kõigis kolmes 1937. aasta suvel toimunud matšis juhtima, kuid vandusid lõpuks alla mõlemale finaalvõistlusele jõudnud meeskonnale. Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning [[Kaliningrad|Königsbergis]] alagrupi võitnud [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] (1:4). Viimases kohtumises sai Eesti aga läbi aegade esimese valikmängu võidu, kui [[19. august]]il alistati [[Turu]]s 1:0 Soome. Sõjaeelsest ajast on püsinud tänini suurim võit (6:0 [[26. juuli]]l [[1928]] Tallinnas Leedu vastu) ja kaotus (2:10 [[11. august]]il [[1922]] Helsingis Soome vastu). Väärtusliku saavutuseni jõudsid eestlased veel 1937. aastal, mil sõprusmängus alistati nii 1930., 1934. kui ka 1938. aasta MM-finaalturniiril osalenud [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]].<ref name="urWue" /> Eestil oli enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] seitse peatreenerit, kellest ungarlane [[Antal Mally]] oli ametis kahel ametiajal. Välistreenereid oli neli (kolm ungarlast, üks austerlane). Koondise esimene eestlasest juhendaja oli 1932. aastal ametisse astunud [[Albert Vollrat]]. Mitmel hooajal mängiti ka treenerita,<ref name="Margus Luik 2002" /> siis määras koosseisu jalgpalliliit.<ref name="Schwede lk 17" /> Koondisse kuulusid enamasti Tallinna klubide [[Tallinna Jalgpalliklubi|TJK]], [[Tallinna Sport|Sport]], [[JK Tallinna Kalev|Kalev]] ja [[Tallinna Estonia|Estonia]] mehed.<ref name="Schwede lk 17" /> Sõjaeelsel ajal said enim koondisemänge kirja väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ja väljakumängijad [[Eugen Einman]] (65), [[Eduard Ellman-Eelma]] (58) ja [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] (52). Edukamad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), [[Richard Kuremaa]] (18/42), [[Arnold Pihlak]] (17/44) ja [[Georg Siimenson]] (14/42) ja [[Friedrich Karm]] (9/13), kes kuuluvad tänini selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu: mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. [[18. juuli]]l [[1940]] võideti [[Kadrioru staadion]]il 2:1 [[Läti jalgpallikoondis|Lätit]], mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks. === Okupatsiooniaastad (1940–1991) === Pärast [[Nõukogude Liit]]u inkorporeerimist 1940. aasta augustis kadus koos iseseisva Eesti riigiga ka jalgpallikoondis. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksamaa okupatsiooni]] (1941–1944) ajal tuli rahvusmeeskond uuesti kokku ja pidas kaks mitteametlikku sõprusmängu ([[Riia]]s 0:4 ja [[Tallinn]]as 1:8), kuid sõjaeelsest koondisest olid alles jäänud vaid üksikud.<ref name="Schwede lk 31" /> Kui Nõukogude väed 1944. aastal uuesti Eestisse tungisid, sattus osa parimatest jalgpalluritest mobilisatsiooni (nt [[Richard Kuremaa]], [[Elmar Tepp]] ja [[Valter Neeris]]), osa aga pages Läände. [[Geislingen]]i põgenikelaagris moodustatud eesti meeskondadesse kuulus mitu endist koondislast (nt [[Arnold Pihlak]] ja [[Arnold Laasner]]).<ref name="Schwede lk 31" /> 1940. aastate teisel poolel nimetati Eesti jalgpalliklubid ümber ja sõjaeelsed traditsioonid hakkasid järk-järgult hääbuma. Selle põhjusteks oli hilisema koondise peatreeneri [[Uno Piir]]i hinnangul suutmatus luua liidutasemel meeskonda, sellest tulenenud publikuhuvi raugemine ja spordijuhtide otsus soosida vähem populaarseid medali- ja punktialasid.<ref name="Schwede lk 32–33" /> [[Eesti NSV]]-l oli oma esinduskoondis, mis aga okupatsiooni tõttu rahvusvahelistel võistlustel ei osalenud. Aastail 1948–1976 korraldati 19 [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]], millest võttis osa ka [[Valgevene NSV]] ja mille Eesti võitis viis korda.<ref name="Baltic Cup Overview" /> Klubitasandil oli Eesti aastail 1969–1982 ainus liiduvabariik, mis NSV Liidu meistrivõistlustel ei osalenud. Eestlaste seas kaotas jalgpall populaarsust ja ala muutus 1970. aastateks valdavalt kohalike venelaste pärusmaaks.<ref name="Schwede lk 32–36" /><ref name="fxdac" /> Eestikeelse jalgpallielu uuesti käivitamist asus 1970. aastate keskel vedama [[Roman Ubakivi]],<ref name="Schwede lk 33" /> kes moodustas [[Tallinn]]as eestikeelsed treeningurühmad. Neist silmapaistvaim oli aastail 1980–1989 Ubakivi ja [[Olev Reim]]i eestvedamisel tegutsenud noortevõistkond [[Tallinna Lõvid|Lõvid]], kust sirgus mitu hilisemat koondislast, teiste seas [[Mart Poom]] ja [[Martin Reim]].<ref name="mn1MV" /> NSV Liidu A-koondisse ei jõudnud ühtegi eestlast, kuid noortekoondisse pääsesid Ubakivi õpilastest [[Ott Mõtsnik]] ja [[Toomas Krõm]].<ref name="Schwede lk 42" /> [[Laulev revolutsioon]], püüdlused taastada Eesti iseseisvus ja sellest johtunud pinged leidsid oma väljundi ka jalgpallis. 18. juulil 1990 toimus [[Kadrioru staadion]]il kohtumine Eesti ja Läti jalgpallurite vahel, et meenutada 50 aasta möödumist riikide esimese iseseisvusaja viimasest ametlikust sõprusmängust.<ref name="Schwede lk 47" /> Vaidlusi tekitasid koondise koostamise põhimõtted. Sama aasta aprillis tegid 63 jalgpallurit avaliku pöördumise ([[Päevaleht (1990)|Päevaleht]], 24. aprill 1990), kutsudes jalgpallijuhte üles arvama koondisse vaid Eesti kodanike järeltulijad, jättes sealt välja pärast Teist maailmasõda Eestisse rännanud. === Naasmine jalgpalliareenile, kodakondsustüli ja õpipoisiaeg (1991–1996) === [[Fail:Poom, Mart.JPG|pisi|[[Mart Poom]] seisis koondise väravasuul aastail 1992–2009]] Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris [[Leedu]]s korraldatud [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiril]],<ref name="Baltic Cup Overview" /> kuid [[FIFA]] tunnustuse pälvis alles [[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as peetud sõprusmäng [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]] (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener [[Uno Piir]]i juhendamisel osa [[Mart Poom]], [[Urmas Hepner]], [[Igor Prins]], [[Urmas Kaljend]], [[Meelis Lindmaa]], [[Toomas Kallaste]], [[Tarmo Linnumäe]], [[Indro Olumets]], [[Martin Reim]], [[Sergei Ratnikov]], [[Risto Kallaste]], [[Viktor Alonen]], [[Urmas Kirs]], [[Marko Kristal]] ja [[Aleksandr Puštov]].<ref name="v0FfZ" /> Kodakondsuseta Puštov oli ka esimese pärast Eesti taasiseseisvumist löödud värava autor. Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid.<ref name="ONaf5" /><ref name="SPEX2" /> Eestimeelse klubina asutatud [[FC Flora]] esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidule]] (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel".<ref name="VqhRm" /> Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust.<ref name="ZIjwj" /> Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida.<ref name="tN8hR" /> Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris [[Soome]]s peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud [[Andrei Borissov]] ja [[Sergei Bragin]]. Peaminister [[Mart Laar]]i [[Mart Laari esimene valitsus|valitsus]] manitses 27. veebruaril [[Eesti Spordi Keskliit]]u "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke".<ref name="Schwede 2001" /> 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka [[Sergei Hohlov-Simson]]i) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et enamiku eesti poistele kuuluvaid [noortevõistkondade] kohti hõivavad mittekodanikud".<ref name="Schwede 2001" /> Eesti ajakirjanduse väitel oli EJL vassinud ka FIFA-le esitatud 97 mittekodanikust jalgpalluri osas, sest enamik neist polnud kodakondsustaotlust esitanud. Kodakondsusprobleemide kõrval tuli koondisel teha läbi ka sportlikud sünnivalud. EJL otsustas 5. detsembril 1991 majandusraskustest, [[Kadrioru staadion]]i viletsast seisust ja meeskonna kogenematusest hoolimata osaleda [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniiril.<ref name="eBgl5" /> Pika vaheaja järel rahvusvahelisele jalgpalliareenile naasnud Eesti lõpetas alagrupi väravate vahega 1:27 viimasena, olles saanud üheksa kaotuse kõrvale ühe viigi [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] vastu. [[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valiktsükliks asus koondist juhendama Ubakivi, kelle taktikepi all jäädi punktita (väravate vahe 3:31), seejuures suurimad kaotused tuli vastu võtta võõrsil [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatialt]] (1:7) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (0:5). Eesti jäi sel perioodil pea kolm aastat (14. oktoober 1993 – 5. oktoober 1996) võiduta. 1996. aasta veebruariks oli koondis langenud [[FIFA edetabel]]is 135. kohale. Vilets seis kajastus ka publikuhuvis, 1994. aasta sügisel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile Eesti ja värske MM-hõbeda [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] valikmängu vaatama vaid 3000 pealtvaatajat.<ref name="ReferenceA" /> === Esimene välistreener ja tulemuste paranemine (1996–2000) === [[Fail:Eesti FIFA edetabelis.png|pisi|Eesti tõus FIFA edetabelis algas islandlase [[Teitur Þórðarson]]i ametiajal]] Tulemused paranesid Eesti taasiseseisvumise järel ametisse saanud esimese välistreeneri, islandlase [[Teitur Þórðarson]]i ajal. Esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikturniiril saavutati [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1996]], kui [[Kadrioru staadion]]il alistati [[Sergei Hohlov-Simson]]i väravast [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]. Eesti sai selles [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistluste]] kvalifikatsioonigrupis peale võidu valgevenelaste üle veel rahvusvahelist tähelepanu pälvinud viigi. Nimelt tuli [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1996]] [[Tallinn]]as ebaselgetel põhjustel ära jäänud kohtumine [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] vastu [[FIFA]] otsuse kohaselt neutraalsel väljakul uuesti korraldada<ref name="SI5ym" /> ning [[Monaco]]s [[11. veebruar]]il [[1997]] peetud kordusmatš lõppes väravateta.<ref name="DzfKj" /> Eesti kogus lõpuks neli punkti (väravate vahe 4:16) ja pääses esimest korda viimasest kohast, jäädes kuueliikmelises alagrupis Valgevene ees viiendaks. Eesti lõpetas eelviimasena ka [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri, kuid seekord saavutati kümnes mängus kolm võitu ja kaks viiki (väravate vahe 15:17). Alagrupikaaslaseks loositi taas [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]], kellelt võõrsil saadud 2:3 kaotus oli ajakirja [[Sporditäht]] hinnangul 1998. aasta tähelepanuväärsemate spordisündmuste esikümnes ("Eesti-Šotimaa vastasseis palliplatsil hakkab omandama juba Eesti-[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] maavõistluse pinget").<ref name="gjYEo" /> [[31. märts]]il [[1999]] alistas koondis [[Vilnius]]es 2:1 [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], mis oli esimene võõrsil saavutatud valikmängu võit pärast taasiseseisvumist. Eestil säilis kuni eelviimase vooruni teoreetiline võimalus pääseda EM-finaalturniirile ja meeskond kogus lõpuks rekordilised 11 punkti. Eesti-Šotimaa kohtumine 8. septembril 1999 oli taasiseseisvumise järel esimene mäng, kus 5000-kohaline [[Kadrioru staadion]] oli välja müüdud.<ref name="ReferenceA" /> Koondise koostamisel oli varasem kodakondsustüli vaibunud, kuid selle asemel valmistas pahameelt asjaolu, et valdav osa koondislastest olid [[FC Flora]] või välisklubide mängijad. Peatreener Þórðarson oli sarnaselt oma eelkäija [[Roman Ubakivi]]ga ühtlasi FC Flora esindusmeeskonna juhendaja. Oponendid kahtlustasid, et selline skeem aitab FC Flora presidendil [[Aivar Pohlak]]ul mängijaid välismaale müüa ja konkurendid eemale tõrjuda.<ref name="Vvekl" /> === Hollandi periood ja uus kodustaadion (2000–2007) === [[Fail:UEFA Euro 2008 Qualifiers - England v Estonia.jpg|pisi|Eesti koondis on [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] pidanud kaks kohtumist ning mõlemad lõppesid seisuga 0:3. [[Wembley staadion]], 13. oktoober 2007]] Peatreener [[Teitur Þórðarson]] lahkus ametist 1999. aasta lõpus ja jalgpalliliit asus koondisele uut välistreenerit otsima. Seniks võttis meeskonna juhendamise üle [[Tarmo Rüütli]] (keda kahes mängus asendas [[Aivar Lillevere]]), kes jäi ametisse 2000. aasta sügiseni ja tüüris koondist [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses neljas valikmängus. Lepingu kohaselt pani Rüütli ameti maha, kui EJL oli palganud uueks peatreeneriks hollandlase [[Arno Pijpers]]i. Uuendused puudutasid ka koondise mängupaika. Jalgpalliliidu plaan ehitada Tallinna moodne koduväljak sai teoks 2000. aasta lõpus, kui [[Lilleküla]]s algasid kahe raudteeharu vahelisel tühermaal riigi esimese [[jalgpallistaadion]]i ehitustööd. Toona veel [[Lilleküla staadion]]i nime kandnud areen avati 2. juunil 2001 eelseisvate [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002. aasta maailmameistrivõistluste]] valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (2:4). Eelmüüki antud 9300 piletit müüdi maha kuue tunniga.<ref name="BDpNX" /> MM-valikgrupis saadi kaks võitu [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] üle ja viigistati kahel korral [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Kaheksa punkti andis lõpptabelis neljanda koha nende samade meeskondade ees. Sama palju punkte kogus Eesti ka [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] kvalifikatsioonis: taas kaks võitu Andorra üle ning väravateta viigid kodustaadionil [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] ja Horvaatia vastu. Eesti seni edukaimaks valikturniiriks kujunesid [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Viis võitu, kaks viiki ja viis kaotust andsid kvalifikatsioonigrupis 17 punktiga neljanda koha [[Läti jalgpallikoondis|Läti]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] ja [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburgi]] ees.<ref name="fM41C" /> === Juubeliaasta ja esimene kohtumine Brasiiliaga (2007–2009) === [[Fail:Eesti vs Türgi (0-0) 2008.JPG|pisi|Eesti ja [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] väravateta viik [[A. Le Coq Arena]]l 15. oktoobril 2008]] [[Fail:Samba boys kick off the match in Tallinn.jpg|pisi|Eesti-[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] 0:1 kohtumise lahtimäng A. Le Coq Arenal 12. augustil 2009]] 2007. aasta novembris kinnitati kaheaastase lepinguga uueks peatreeneriks [[Tarmo Rüütli]],<ref name="BdgA6" /> kes oli juba tüürinud koondist aastail 1999–2000, kuniks jalgpalliliit leidis pärast Þórðarsoni lahkumist Pijpersi näol järgmise välismaalasest juhendaja. Rüütli peaülesanne oma teisel ametiajal oli juhtida meeskonda [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] valikmängudes. Sõprusmängudes heitlikku vormi üles näidanud Eesti alustas 2008. aasta septembris alagrupiturniiri võõrsil 2:3 kaotusega [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], kuid langes madalseisu pärast 0:7 allajäämist Bosnias<ref name="fFluU" /><ref name="zi38r" /> ning läbi aegade viletsaima kohaga (137.) oktoobrikuises FIFA edetabelis. Esimeses kodumängus tuli 0:3 alla vanduda valitsevale [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrile]] [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaaniale]]. Punktiarve avas Eesti alles neljandas valikmängus, kui mängus EM-poolfinalisti [[Türgi jalgpallikoondis|Türgiga]] jäid [[Tallinn]]as väravad löömata. Alagrupi kahest autsaiderist osutus Eesti 2009. aasta kevadel aga tugevamaks, tehes [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeeniaga]] võõrsil 2:2 viigi ja võites kaukaaslasi kodus 1:0. EJL oli 2009. aasta kuulutanud Eesti jalgpalli sajandaks juubeliks. Tähtpäevakohtumistel tegid koondisega lõpparve rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] (6. juunil [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu) ja koondise kauane väravavaht [[Mart Poom]] (10. juunil [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] vastu). Sajandi mänguks<ref name="FRccs" /> oli ristitud esmakordne kohtumine [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliaga]], mille pea parimas rivistus Tallinna saabunud FIFA edetabeli liider ja viiekordne maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu<ref name="OT705" /> teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani.<ref name="soccernet.ee" /> === Tarmo Rüütli aeg (2010–2013) === Eesti saavutas oma senise jalgpalliajaloo ühe kaalukama võidu 8. oktoobril 2010, kui alistas EM-valikmängus võõrsil FIFA edetabeli 15. meeskonna, neli kuud varem MM-il osalenud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] 3:1.<ref name="oKNY2" /><ref name="H5PsD" /> Palju vastukaja tõi Eesti-[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] 2:2 viigimäng. EJL teatas 11. veebruaril 2011, et kaks päeva varem peetud sõpruskohtumisel lasub kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi põhjal tulemusega manipuleerimise kahtlustus. Kahtlustatav Ungari kohtunik oli kummalegi meeskonnale andnud kaks penaltit. Sama kohtunik oli ka päev varem peetud [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]-[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] mängus määranud 3 penaltit, millest löödi ka kõik väravad.<ref name="FXYLh" /> Hiljem teatas FIFA, et mängu ei arvestata ametlikus statistikas.<ref name="PNf1R" /> Eesti koondis sai järgmise tähtsa võidu 25. märtsil [[A. Le Coq Arena]]l peetud sõpruskohtumises [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu. Viimase [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-i neljandat, kahekordset maailmameistrit, kahekordset olümpiavõitjat ja FIFA edetabeli 7. koondist võideti 2:0. Oma 100. koondisemängu tegi kapten [[Raio Piiroja]].<ref name="zOc5m" /> 29. märtsil jätkati head esitust Serbia vastu, kui mängiti kodus 1:1 viiki.<ref name="0OBrD" /> Sellele järgnes koondises mõõnaperiood, mis algas mitteametliku sõprusmängu kaotusega [[Baskimaa jalgpallikoondis|Baskimaale]], edasi valikturniiri kaotused [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaaliale]] ja [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartele]], Lõuna-Ameerika turnee kaotused [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiilile]] ja [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]] ning sõpruskohtumises [[Türgi jalgpallikoondis|Türgile]]. Seejärel aga valikturniiril võideti võõrsil [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]] ja kodus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ning FIFA edetabelis tõusti ajaloo kõrgeimale, 58. kohale. Valikturniiri viimases mängus võideti võõrsil taas [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaad]] ja säilitati võimalus oma alagrupis lõpetada teise kohaga ning jõuda väljalangemismängudele. Selleks ei tohtinud [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] oma viimases kohtumises võita [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniat]].<ref name="OPSbs" /> Sloveenia võitis kohtumise kodus 1:0 ning Eesti kvalifitseerus väljalangemismängudele,<ref name="Oxkl2" /> kus jäi kahe mängu kokkuvõttes 1:5 alla [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaale]].<ref name="cPc28" /> Enne väljalangemismänge pikendati Tarmo Rüütli lepingut 2013. aasta lõpuni.<ref name="Mzg2X" /> === Magnus Pehrssoni aeg (2014–2016) === 5. detsembril 2013 toimus [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kontoris pressikonverents, kus tutvustati Eesti jalgpallikoondise uut peatreenerit [[Magnus Pehrsson]]i.<ref name="USxtp" /> Magnus Pehrssoni abilisteks said Janno Kivisild, Jesper Norberg ja Mart Poom. 26. juulil 2015 andis Eesti Jalgpalli Liit andis ametlikult teada, et on pikendas koondise peatreeneri Magnus Pehrssoniga lepingut, mis ulatub 2017. aasta lõpuni. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiril saavutas koondis 6 meeskonnaga E-alagrupis 4. koha. Tulemuseks oli kolm võitu, üks viik ja kuus kaotust ning väravate vahe 4:9. Suurim kaotuse sai koondis Pehrssoni juhendamisel 8. juunil 2016, kui [[Lissabon]]is peetud sõprusmängus kaotati [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalile]] 0:7. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluse]] valikmänge alustati 6. septembril 2016 kaotusega võõrsil [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondisele]] tulemusega 0:5. 14. septembril 2016 lõpetasid [[Eesti Jalgpalli Liit]] ja koondise peatreener [[Magnus Pehrsson]] vastastikusel kokkuleppel koostöö.<ref name="Cqu9k" /> Pehrssoni käe all pidas koondis 33 mängu, millest võideti 11, viigistati 8 ja kaotati 14. Selle aja jooksul lõi Eesti koondis 24 väravat, oma võrgust tuli korjata 37 palli. Nende aastate positiivsemateks tulemusteks olid võidud Sloveenia, Norra, Leedu, Soome ja Gruusia üle ning viigid Islandi ja Rootsiga.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-pehrsson-ei-jatka-eesti-treenerina Ametlik: Pehrsson ei jätka Eesti treenerina.] soccernet.ee, 14. september 2016.</ref> === Martin Reimi aeg (2016–2019) === 14. septembril 2016 teatas [[Eesti Jalgpalli Liit]], et [[Magnus Pehrsson|Pehrssoni]] asemel asub koondist juhendama Eesti rekordinternatsionaal [[Martin Reim]] ning abitreeneriteks [[Andres Oper]], [[Mart Poom]] ja [[Janno Kivisild]].<ref name="BCnKX" /> 28. märtsil 2017 sai Eesti ühe oma ajaloo kuulsaima võidu, kui kodus alistati sõprusmängus Horvaatia tulemusega 3:0.<ref name="Ghz53" /> Taasiseseisvunud Eesti koondise suurim võit saavutati Reimi juhendamisel 7. oktoobril 2017, kui alistati 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete valikmängus [[Algarve]]s [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] 6:0. Ründes tegutsenud keskkaitsja [[Joonas Tamm]] lõi mängus 3 väravat. Enne seda pärines viimane [[kübaratrikk]] 1998. aasta novembrist, kui [[Indrek Zelinski]] lõi [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesia]] võrku kolm palli. Eesti koondisel oli reaalne võimalus esimest korda pärast 1938. aastast [[Balti turniir 2018|Balti turniir]] 2018. aastal ära võita, kuid positiivne oli ka see, et 22aastase pausi järel tuldi turniiril teiseks.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967447/meenuta-martin-reimi-perioodi-parimad-ja-halvimad-esitused Martin Reimi perioodi parimad ja halvimad esitused.] Õhtuleht, 18. juuni 2019.</ref> Reimi juhendamisel sai koondis kaks väga suurt kaotust, kui 13. novembril 2016 kaotati [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusete]] valikmängus [[Brüssel]]is [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]] 1:8 ja 11. juunil 2019 [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus [[Mainz]]is [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]] 0:8.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86501837/delfi-saksamaal-martin-reim-mis-iganes-on-eesti-jalgpallile-parem-olen-seda-nous-tegema Martin Reim: mis iganes on Eesti jalgpallile parem, olen seda nõus tegema.] sport.delfi.ee, 12. juuni 2019.</ref> Saksamaalt saadud kaotuse suuruse osas korrati koondise ajaloo negatiivset rekordit. Ajaloo suurimaks allajäämiseks oli enne seda olnud Soome käest 1922. aastal saadud 2:10 kaotus.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/86492577/blogi-saksamaalt-saksamaa-loi-eesti-vorku-kaheksa-vastuseta-palli-kaotuse-suuruselt-korrati-rekordilist-allajaamist Saksamaa lõi Eesti võrku kaheksa vastuseta palli ...] sport.delfi.ee, 19. juuni 2019.</ref> 17. juunil 2019 teatasid Martin Reim ja koondise abitreenerid oma tagasiastumisest. Reimi peatreeneriks oleku ajal sai koondis 36 mängust 13 võitu, 8 viiki ja 15 kaotust. Võiduprotsent 36,1 oli [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] järgselt Eesti koondise peatreeneritest kõrgeim.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/967435/galerii-martin-reimi-aeg-on-labi-eesti-koondise-treenerid-esitasid-lahkumispalve Martin Reimi aeg on läbi! Eesti koondise treenerid esitasid lahkumispalve.] Õhtuleht, 17. juuni 2019.</ref> === Karel Voolaiu aeg (2019–2020) === 2019. aasta 3. juulist nimetati Eesti meeste koondise peatreeneri kohusetäitjaks Karel Voolaid pooleli olnud Euroopa meistrivõistluste valiksarja lõpuni. Abitreeneritena tegutsesid [[Mario Hansi]], [[Aivar Anniste]] ja [[Vladimir Vassiljev]], väravavahtide juhendaja oli [[Mart Poom]] ning kehalise ettevalmistuse treener [[Ott Meerits]]. 6. detsembril 2019 sai Voolaid koondise peatreeneriks, sõlmides lepingu Eesti Jalgpalli Liiduga 2020. aasta lõpuni. Selleks ajaks oli koondis tema juhtimisel pidanud viis kohtumist EM-valiksarjas [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]] ning ühe maavõistluse [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukrainaga]]. Kuuest kohtumisest oli kirjas 0:0 viik Valgevenega ning viis kaotust väravate vahega 1:15.<ref>[https://sport.err.ee/1011322/karel-voolaid-jatkab-eesti-jalgpallikoondise-peatreenerina Karel Voolaid jätkab Eesti jalgpallikoondise peatreenerina.] sport.err.ee, 6. detsember 2019.</ref> [[2021. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2021. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri C-alagrupis jäi Eesti koondis lõpuks viimaseks, tal oli kokku 1 punkt 8 mängust väravate vahega 2:24. Viimast koondisemängu juhendas Voolaid peatreenerina 18. novembril 2020 [[Gruusia jalgpallikoondis|Gruusia]] vastu [[Thbilisi]]s. Rahvuste liiga mäng lõppes 0:0 ning Eesti jäi C-divisjoni 2. alagrupis viimaseks, mis tähendas ülemineku mängude pidamist D-divisjoni langemise vältimiseks.<ref>[https://m.soccernet.ee/artikkel/karel-voolaid-motlemine-sellest-mis-juhtub-parast-mangu-gruusiaga-ei-aitaks-kuidagi-ei-mind-ega-voistkonda Karel Voolaid: mõtlemine sellest, mis juhtub pärast mängu Gruusiaga, ei aitaks kuidagi ei mind ega võistkonda.] m.soccernet.ee, 17. november 2020.</ref> Karel Voolaidi saldoks jäi 14 mänguga neli viiki ja kümme kaotust. Selleks ajaks oli Eesti võiduta seeria juba 15-mänguline. Viimane võit pärines 2019. aasta märtsist, kui 1:0 oldi parem [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltarist]]. === Thomas Häberli aeg (2021–2024) === 5. jaanuaril 2021 teatas Eesti Jalgpalli Liit, et nad on palganud koondise peatreeneriks [[Thomas Häberli]]. Temaga allkirjastati leping, mille kohaselt pidi ta olema Eesti jalgpallikoondise peatreener kuni [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] kvalifikatsioonimängude lõpuni. Kuna [[koroonapandeemia]] tõttu määrati Thomas Häberli eneseisolatsiooni, nimetati kolmes esimeses koondise mängus 2021. aastal peatreeneri asendajaks mängudes [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] Martin Reim.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/sport/1029455/fotod-uue-naoga-jalgpallikoondis-tegi-martin-reimi-juhendamisel-enne-aralendu-viimase-trenni Uue näoga jalgpallikoondis tegi Martin Reimi juhendamisel enne äralendu viimase trenni.] Õhtuleht, 23. märts 2021.</ref> Need kolm kohtumist Eesti koondis kaotas. Võidusoonele jõudis koondis sama aasta juunis, kui võitis kolm mängu järjest. Häberli juhendamisel võideti [[Balti turniir 2020|Balti turniir]] ([[Leedu jalgpallikoondis|Leedut]] võideti 1:0 ja [[Läti jalgpallikoondis|Lätit]] 2:1), millega Eesti koondis lõpetas 83 aastat väldanud põua, tulles esmakordselt pärast 1938. aastat Balti turniiri võitjaks.<ref>[https://sport.err.ee/1608239556/eesti-jalgpallikoondis-voitis-83-aastase-vaheaja-jarel-balti-turniiri Eesti jalgpallikoondis võitis 83-aastase vaheaja järel Balti turniir.] sport.err.ee, 10. juuni 2021.</ref> Sõprusmängus võideti [[Helsingi]]s ka [[Soome jalgpallikoondis|Soomet]] 1:0. 2021. aastal peeti ka [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] valikmänge, kus Eesti saavutas 5-liikmelises alagrupis 4. koha nelja punktiga [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ees. Võit saadi Valgevene üle 2:0, viik 0:0 tehti [[Walesi jalgpallikoondis|Walesiga]], suurim kaotus saadi [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] 2:5. Balti turniiril saadi 3. koht [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] järel. 2022. aastal pidas koondis Rahvuste liigas üleminekumänge [[Küprose jalgpallikoondis|Küprosega]]. Tallinnas oli tulemuseks 0:0 ja Küprosel 0:2, mis tähendas Eesti koondise langemist D-divisjoni, kus mängivad Euroopa 7 kehvemat jalgpalliriiki.<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/parimatest-raakimine-on-kohatu-kuid-eesti-koige-vahem-halb-oli-kuprosel-ragnar-klavan Parimatest rääkimine on kohatu, kuid Eesti kõige vähem halb oli Küprosel Ragnar Klavan] soccernet.ee, 30. märts 2022.</ref> Samal aastal saavutati siiski D-divisjonis täiseduga alagrupi võit ning oldi ühtlasi divisjoni parimad. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmänge pidas koondis 2023. aastal. Tulemused oli nõrgad: 8 mängust üks viik ja seitse kaotust, väravate vahe 2:22 ja alagrupis kindlalt viimane koht. Kaks suurimat kaotust olid [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsile]] ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgiale]], mõlemale tulemusega 0:5. 2024. aastal said peatreeneri ettepanekul koondise abitreeneriteks [[Jürgen Henn]] ja [[Joel Lindpere]].<ref>[https://fcflora.ee/jurgen-henn-alustab-tood-eesti-koondise-abitreenerina/ Jürgen Henn alustab tööd Eesti koondise abitreenerina] fcflora.ee, 9. detsember 2023.</ref> Eestil avanes vastavalt reglemendile võimalus tänu Rahvuste liiga D-divisjoni võidule, kui saadi kaks korda jagu nii [[San Marino jalgpallikoondis|San Marinost]] kui [[Malta jalgpallikoondis|Maltast]], mängida märtsis 2024 EM finaalturniiri kohale ''play-off'' süsteemis. Vastaseks tuli [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], kes oli kõige parem [[UEFA rahvuste liiga]] A-divisjoni koondis, kes ei pääsenud otse finaalturniirile. Eesti kaotas mängu [[Varssavi]]s 1:5. Viimane mäng Häberli juhtimisel toimus treeneri kodumaal Šveitsis [[Luzern]]is 4. juunil 2024, kus kaotati sõprusmängus kohalikule koondisele 0:4. Konstantin Vassiljevist (vahetati väljakule 81. minutil) sai selles mängus Eesti koondise rekordinternatsionaal, kes jõudis koondises 158 mänguni.<ref>[https://sport.err.ee/1609361156/eesti-jalgpallikoondis-kaotas-haberli-lahkumismangus-sveitsile-kindlalt Eesti jalgpallikoondis kaotas Häberli lahkumismängus Šveitsile kindlalt] sport.err.ee, 4. juuni 2024.</ref> Häberli käe all pidas koondis 36 mängu, millest kaotas 19, võitis kümme ja viigistas seitse. Juhendaja võiduprotsent 27,7 on taasiseseisvusajajärgsete välistreenerite hulgas paremuselt kolmas, jäädes alla hollandlasele [[Arno Pijpers]]ile (29,1) ja rootslasele [[Magnus Pehrsson]]ile (33,3).<ref>[https://sport.postimees.ee/8034564/vutikoondise-legend-haberli-ajast-lopuks-kukkus-valja-nagu-ikka Vutikoondise legend Häberli ajast: lõpuks kukkus välja nagu ikka] sport.postimees.ee, 5. juuni 2024.</ref> === Jürgen Henni aeg (2024–) === Jürgen Henni leping peatreenerina algas 5. juunil 2024 ning kestab kuni 2027. aasta lõpuni. Lepingu aeg hõlmab kaks Rahvuste liiga hooaega (2024 ja 2026) ning kaks valiksarja aastat (2025 MM- ja 2027 EM-valiksari). Alaliidul on võimalus leping 2026. aasta lõpus katkestada. 2027. aasta lõpus pikeneb leping automaatselt, kui Eesti on taganud pääsu 2028. aasta Euroopa meistrivõistluste sõelmängudele või finaalturniirile.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120293059/ametlik-jurgen-henn-saab-eesti-jalgpallikoondise-peatreeneriks Jürgen Henn saab Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks.] sport.delfi.ee, 15. mai 2024.</ref> Esimene koondise mäng värske peatreeneriga eesotsas peeti [[Balti turniir 2024|Balti turniiri]] raames 8. juunil 2024 Tallinnas [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saartega]]. Pärast vastaste avaväravat vastas Eesti neljaga ning võitis 4:1. Finaalimängus [[Kaunas]]es kohtuti [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu koondisega]]. Normaalaeg lõppes viigiga 1:1, pärast väravateta lisaaega võitis Eesti penaltitega (4:3) ja tuli üle aasta taas Balti meistriks.<ref>[https://sport.postimees.ee/8039061/pm-kaunases-peatreener-henn-vallnerist-kui-sa-kaks-penaltit-ara-votad-ei-ole-midagi-muud-oelda Peatreener Henn Vallnerist: kui sa kaks penaltit ära võtad, ei ole midagi muud öelda!] sport.postimees.ee, 11. juuni 2024.</ref> [[UEFA rahvuste liiga]] C-divisjoni kaks esimest mängu peeti septembri alguses [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] koondistega, kuid tuli tunnistada vastaste paremust – kaotati vastavalt 0:1 ja 0:3. Kolmas mäng peeti Tallinnas 11. oktoobril 2024 [[Aserbaidžaan]]iga ning saavutati 3:1 võit. == Eesti rahvusvahelistel suurturniiridel == === Olümpiamängud === Eesti tänini ainus osavõtt suurturniirilt pärineb 1924. aastast, kui kaotati [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi suveolümpia]] eelringis 0:1 [[USA jalgpallikoondis|USA-le]]. Meeskonda juhendas 1923. aastal koondise esimeseks peatreeneriks palgatud ungarlane [[Ferenc Kónya]]. Mängu ainsa värava lõid ameeriklased 15. minutil [[penalti]]st. Eestlastele määrati 68. minutil samuti penalti, kuid [[Elmar Kaljot]] ei suutnud seda kahel katsel väravaks lüüa. Pärast ameeriklastele allajäämist viibis olümpiakoondis [[Pariis]]is veel kolm nädalat, pidades seejuures sõprusmängu [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaaga]] (1:3), ja käis võistlemas [[Saksamaa]]l (sealhulgas viigistati 2:2 [[1. FC Kaiserslautern|Kaiserslauterniga]]) ja [[Holland]]is.<ref name="Schwede lk 11–12" /> === MM-i ja EM-i valikturniirid === Eesti koondis on üks 18-st [[UEFA]] praegusest liikmesriigist, kes pole pääsenud ei [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] (MM) ega [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] (EM) finaalturniirile (peale Eesti veel [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]], [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]], [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]], [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstan]], [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]], [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]], [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]], [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]], [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]], [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], [[Moldova jalgpallikoondis|Moldova]], [[Montenegro jalgpallikoondis|Montenegro]], [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] ja [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]). Kokku on Eesti osalenud kümnel MM-valikturniiril ([[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1934]], [[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1938]], [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994]], [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998]], [[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]], [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006]], [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010]], [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018]]), [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022]]) ja kaheksal EM-valikturniiril ([[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|1996]], [[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2000]], [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]], [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008]], [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]], [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]], [[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2020]], [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2024]])). Aastail 1940–1991 puudus Eestil [[NSV Liit]]u kuulumise tõttu võimalus osaleda rahvusvahelistel võistlustel. Eesti valikmängude etapilised edusammud on olnud järgmised [aeg, koht, vastane (tulemus)]: * esimene MM-valikmäng: [[11. juuni]] [[1933]], [[Stockholm]], [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (2:6); * esimene võit MM-valikmängus ja ühtlasi esimene valikmängu võit võõrsil: [[19. august]] [[1937]], [[Turu]], Soome (1:0); * esimene EM-valikmäng: [[4. september]] [[1994]], [[Tallinn]], [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (0:2); * esimene kodune MM-valikmängu võit ja ühtlasi esimene taasiseseisvumisjärgne võit valikmängus: [[5. oktoober]] [[1996]], [[Tallinn]], Valgevene (1:0); * esimene võit EM-valikmängus: [[4. juuni]] [[1998]], [[Tallinn]], Fääri saared (5:0); * esimene võit EM-valikmängus võõrsil: [[31. märts]] [[1999]], [[Vilnius]], Leedu (2:1). {| class="wikitable sortable" |- !width="50px"|Turniir !width="50px"|Koht !width="50px"|Punktid !width="50px"|Väravad !width="100px"|Peatreener(id) !width="550px"|Valikgrupi vastased (punktid) |- |[[1934. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1934]] |3. |0 |2:6 |– |[[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (0), '''Eesti (0)''' |- |[[1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1938]] |3. |2 |4:11 |[[Bernhard Rein|Rein]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (6), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (4), '''Eesti (2)''', [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (0), |- |[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1994]] |6. |1 |1:27 |[[Uno Piir|Piir]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (16), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (15), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (14), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (11), [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] (3), '''Eesti (1)''' |- |[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 1996]] |6. |0 |3:31 |[[Roman Ubakivi|Ubakivi]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (23), [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (23), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (16), [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] (13), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (11), '''Eesti (0)''' |- |[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 1998]] |5. |4 |4:16 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (25), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (23), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (21), [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4) |- |[[2000. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2000]] |5. |11 |15:17 |[[Teitur Þórðarson|Þórðarson]] |[[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (30), [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaa]] (18), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (11), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (11), '''Eesti (11)''', [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (3) |- |[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2002]] |4. |8 |10:26 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]], Pijpers |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (24), [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] (24), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (20), '''Eesti (8)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (8), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2004]] |4. |8 |4:6 |[[Arno Pijpers|Pijpers]] |[[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] (17), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (16), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (16), '''Eesti (8)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2006]] |4. |17 |16:17 |[[Arno Pijpers|Pijpers]], [[Jelle Goes|Goes]] |[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] (30), [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] (23), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (23), '''Eesti (17)''', [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (15), [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]] (8), [[Luksemburgi jalgpallikoondis|Luksemburg]] (0) |- |[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2008]] |6. |7 |5:21 |[[Jelle Goes|Goes]], [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Jensen]] |[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] (29), [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] (24), [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (23), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisrael]] (23), [[Makedoonia jalgpallikoondis|Makedoonia]] (14), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2010]] |5. |8 |9:24 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] (30), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (19), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (15), [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (10), '''Eesti (8)''', [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] (4) |- |[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2012]] |2. |16 |15:14 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] (26), '''Eesti''' (16), [[Serbia jalgpallikoondis|Serbia]] (15), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (14), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (9), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] (4) |- |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2014]] |5. |7 |6:20 |[[Tarmo Rüütli|Rüütli]] |[[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (28), [[Rumeenia jalgpallikoondis|Rumeenia]] (19), [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] (17), [[Türgi jalgpallikoondis|Türgi]] (16), '''Eesti (7)''', [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (0) |- |[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2016]] |4. |10 |4:9 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]] |[[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] (30), [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] (21), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] (16), '''Eesti (10)''', [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (10), [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] (1) |- |[[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2018]] |4. |11 |9:18 |[[Magnus Pehrsson|Pehrsson]], [[Martin Reim|Reim]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (28), [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] (19), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] (17), '''Eesti (11)''', [[Küprose jalgpallikoondis|Küpros]] (10), [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] (0) |- |[[2020. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2020]] |5. |1 |2:26 |[[Martin Reim|Reim]], [[Karel Voolaid|Voolaid]] |[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] (21), [[Hollandi jalgpallikoondis|Holland]] (19), [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] (13), [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (4), '''Eesti (1)''' |- |[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM 2022]] |4. |4 |9:21 |[[Thomas Häberli|Häberli]], [[Martin Reim|Reim]] (2 mängu) |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Walesi jalgpallikoondis|Wales]] (15), [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] (14), '''Eesti (4)''', [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] (3) |- |[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|EM 2024]] |5. |1 |2:22 |[[Thomas Häberli|Häberli]] |[[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] (20), [[Austria jalgpallikoondis|Austria]] (19), [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] (10), [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] (7), '''Eesti (1)''' |} == Kodustaadion == [[Fail:Alecoq Arena 2008-10-11.jpg|pisi|[[A. Le Coq Arena]] on koondise peamine kodustaadion 2001. aastast]] Koondis peab kõik kodused valikmängud [[Tallinn]]as 2001. aastal avatud [[A. Le Coq Arena]]l, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11 000 pealtvaatajat.<ref name="TBj3o" /><ref name="iVyof" /> Staadion avati [[2. juuni]]l [[2001]] väljamüüdud MM-valikmänguga [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu. See on [[Eesti]] suurim [[jalgpallistaadion]]. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi [[FC Flora]] koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli [[Kadrioru staadion]], mis juunis [[1926]] avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale<ref name="S5Dsl" /> ja erinevalt [[A. Le Coq Arena]] staadionist peetakse seal regulaarselt ka [[kergejõustik]]uvõistlusi. Sõpruskohtumisi on peetud ka [[Kohtla-Järve]]l, [[Kuressaare]]s, [[Narva]]s, [[Pärnu]]s, [[Rakvere]]s, [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Viljandi]]s. == Mänguvorm == Eesti koondise peavorm (kodumängudel) koosneb traditsiooniliselt sinisest särgist, mustadest pükstest ja valgetest põlvikutest ning varuvorm (võõrsilmängudel) valgest särgist, valgetest pükstest ja valgetest sokkidest. Enne 1996. aastat kasutati teisi värvikombinatsioone.{{lv}} ''Pildil on näha, kuidas on peavormi värvid muutunud läbi aja:'' {| width=90% |- | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = ffffff | kere = ffffff | paremkäsi = ffffff | püksid = 4169E1 | sokid = 000000 | nimi = 1922 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 4169E1 | kere = 4169E1 | paremkäsi = 4169E1 | püksid = ffffff | sokid = 000000 | nimi = 1924 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 1E90FF | kere = 1E90FF | paremkäsi = 1E90FF | püksid = ffffff | sokid = ffffff | nimi = 1992–1996 }} | {{Riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi = 273BE2 | kere = 273BE2 | paremkäsi = 273BE2 | püksid = 000000 | sokid = ffffff | nimi = 1996– }} |} === Disain === Mänguvormi [[disain|disaini]] vahetatakse iga kahe aasta tagant uue valiktsükliga. Aastast 2000 on varustajaks [[Nike (ettevõte)|Nike]],<ref name="9iYfu" /> aastail 1992–2000 oli selleks [[Lotto]].<ref name="oZ2Wt" /> ''Pildil on 1992.–2010. aasta peavormi disain:'' [[Fail:Estonian kits2.png|800px|center|Eesti jalgpallikoondise mänguvormid]] == Poolehoidjad == Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on [[Jalgpallihaigla]], millel on üle 600 liikme.<ref name="X6DxH" /> Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse ning lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja klubidega".<ref name="D18zb" /> Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina [[A. Le Coq Arena]] lõunapoolsele otsatribüünile. Rahvarohkeim välisreis leidis aset oktoobris 2007, kui [[Wembley staadion]]ile kogunes EM-valikmänguks [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaaga]] umbes 2000 Eesti fänni.<ref name="Cl8hn" /> Arvukamaid [[Tallinn]]a külastanud fänkondi on olnud 1938. aastal, kui Balti turniiri otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vahel kogunes [[Kadrioru staadion]]ile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlast. [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700.<ref name="nv1gB" /> == Mängud ja tulemused == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend}} === Viimase aasta kohtumised === {| class="wikitable sortable" |- !width="125px"|Toimumisaeg !width="200px"|Mängupaik !width="125px"|Võistlus !width="250px"|Vastane ja tulemus !class="unsortable" width="250px"|Väravalööjad |- |} === Eelseisvad kohtumised === {| class="wikitable sortable" !Toimumisaeg !Mängupaik !Võistlus !Vastane |- |} == Koondislased == {{Vaata|Eesti jalgpallikoondislaste loend}} === Rekordkoondislased === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija !Aastad !Mänge |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 | align="right" |158 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|157 |- |[[Marko Kristal]] |1992–2005 |align=right|143 |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|134 |- |[[Ragnar Klavan]] |2003–2024 |align=right|130 |- |[[Enar Jääger]] |2002–2020 |align=right|126 |- |[[Mart Poom]] |1992–2009 |align=right|120 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|115 |- |[[Dmitri Kruglov]] |2004–2020 |align=right|115 |- |[[Raio Piiroja]] |1998–2015 |align=right|114 |- |[[Sergei Zenjov]] |2004–... |align=right|113 |- |[[Joel Lindpere]] |1999–2016 |align=right|107 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed ja tabel seisuga 7. september 2024) mänginud 324 mängijat, neist 100 kahe maailmasõja vahelisel ajal (1920–1940). Vähemalt 100 mängu on pidanud 14, vähemalt 50 mängu 45 ja vähemalt 25 mängu 95 koondislast. Ligikaudu pooled koondislastest on mänginud vähem kui kümme kohtumist, umbkaudu iga seitsmes mängija (44) on piirdunud ühe kohtumisega.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika.] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 10. september 2024.</ref> Enne Konstatntin Vassiljevit olid kaks enim Eestit esindanud mängijat (Martin Reim ja Marko Kristal) koondislased, kes debüteerisid esimeses ametlikus taasiseseisvumisjärgses matšis ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniaga]]): # [[Konstantin Vassiljev]] (158 koondisemängu) mängis koondises aastatel 2006–2024. Tema debüüt koondises oli 31. mail 2006 mängus [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaaga]] (tulemus 1:1) ning viimane mäng 4. juunil 2024 [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu (0:4). # [[Martin Reim]] (157 koondisemängu) oli Euroopa rekordinternatsionaal 2009. aasta novembrini, kui selle aunimetuse ainuomanikuks sai lätlane [[Vitālijs Astafjevs]].<ref name="Läti1" /><ref name="Läti2" /> Tema esimene mäng oli Sloveenia vastu (1:1). Reim tegi lahkumismängu [[6. juuni]]l [[2009]] sõpruskohtumises [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] vastu (3:0). # [[Marko Kristal]] (143) jõudis 28. märtsil 2001 esimese eestlasena saja koondisemänguni. Tema esimene mäng oli samuti Sloveenia vastu (1:1). Kristal jooksis koondise mängijana viimast korda väljakule [[30. mai]]l [[2005]] [[Norra jalgpallikoondis|Norraga]] peetud sõpruskohtumises (1:2). Tegemist oli esimese Eesti jalgpalliliidu korraldatud ametliku lahkumismänguga. # [[Andres Oper]] (134) debüteeris koondises [[19. mai]]l [[1995]] [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] mängus [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu (tulemus 0:2), olles 17-aastane. Tema viimane mäng oli 26. mail 2014, kui Eesti kohtus [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltariga]] ja viigistas 1:1. Ta on Eesti läbi aegade edukaim väravalööja. Oper on ka pikima koondisekarjääriga Eesti jalgpallur (19 aastat). Koondise kandidaatidest oli (seisuga 7. september 2024) lisaks Zenjovile enim koondisemänge [[Taijo Teniste]]l (99), [[Henri Anier]]il (96) ja [[Karol Mets]]al (95).<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/statistics//sorting/games:ASC Koondislaste statistika] Eesti Jalgpalli Liit, vaadatud 7. september 2024.</ref> Sõjaeelsed rekordinternatsionaalid olid väravavaht [[Evald Tipner]] (67) ja väljakumängijatest [[Eugen Einman]] (65), kes paiknevad sellega üldtabeli kolmanda kümne alguses. Toonaste mängijate väiksem kohtumiste arv on tingitud tollal harvemini peetud koondisemängudest.<ref name="ejl" /> <!-- paigutuse abiline --> <div style="width:100%;clear:both;"></div> === Edukamad väravakütid === {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" |- !Mängija<ref name="ejl" /> !Aeg !V¹ !M² !س |- |[[Andres Oper]] |1995–2014 |align=right|38 |align=right|134 |align=right|0,28 |- |[[Indrek Zelinski]] |1994–2010 |align=right|27 |align=right|103 |align=right|0,26 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |2006–2024 |align=right|26 |align=right|158 |align=right|0,16 |- |[[Henri Anier]] |2011– | align="right" |23 | align="right" |96 | align="right" |0,24 |- |[[Eduard Ellman-Eelma]] |1921–1935 |align=right|21 |align=right|60 |align=right|0,35 |- |[[Richard Kuremaa]] |1933–1940 |align=right|19 |align=right|42 |align=right|0,45 |- |[[Sergei Zenjov]] |2008– |align=right|17 |align=right|113 |align=right|0,15 |- |[[Arnold Pihlak]] |1920–1931 |align=right|16 |align=right|44 |align=right|0,36 |- |[[Kristen Viikmäe]] |1997–2013 |align=right|15 |align=right|115 |align=right|0,13 |- |[[Martin Reim]] |1992–2009 |align=right|14 |align=right|157 |align=right|0,09 |- |[[Georg Siimenson]] |1932–1939 |align=right|13 |align=right|42 |align=right|0,31 |-class="sortbottom" |colspan="5"|<small>'''¹ väravaid; ² mänge; ³ väravaid mängu kohta'''<br>''Tabel seisuga 7. september 2024.''</small> |} Eesti koondises on (andmed seisuga 7. september 2024) värava löönud 106 mängijat, neist 31 esimese vabariigi ajal (1920–1940). Vähemalt 20 tabamuseni on jõudnud viis, vähemalt kümne tabamuseni 13 mängijat. Ühe värava on löönud 38 mängijat. [[Pilt:AOper1.jpg|pisi|vasakul|Eesti läbi aegade edukaim väravakütt [[Andres Oper]]]] # [[Andres Oper]] (38 väravat 134 mängus) lõi oma esimese koondisevärava kaks aastat pärast debüteerimist [[8. juuni]]l [[1997]] MM-valikmängus [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsile]] (2:3). # [[Indrek Zelinski]] (27/103) kuulus koondisse aastail 1994–2010. Esimese koondisevärava lõi [[13. november|13. novembril]] [[1996]] sõpruskohtumises [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] (6:1). Novembris 1996 lõi sõprusmängus [[Indoneesia jalgpallikoondis|Indoneesiaga]] [[Kübaratrikk|kolm väravat]]. # [[Konstantin Vassiljev]] (26/158) mängis koondises alates 2006 kuni 2024. 28. märtsil 2009 MM valikmängus [[Armeenia jalgpallikoondis|Armeenia]] vastu lõi Vassiljev 1:1 viigivärava, mis oli temale esimeseks koondisesärgis. Viimase värava lõi ta 9. juunil 2022 [[Malta jalgpallikoondis|Maltale]]. # [[Henri Anier]] (23/96) on tegevmängijatest parim väravakütt koondises. Oma esimese värava koondises lõi 8. novembril 2012 mängus [[Omaani jalgpallikoondis|Omaani]] vastu. # [[Eduard Ellman-Eelma]] (21/60) mängis koondises aastail 1921–1935 ja oli sõjaeelse meeskonna parim väravakütt. Tegevjalgpalluritest on seisuga 7. september 2024 kõige rohkem koondiseväravaid löönud [[Konstantin Vassiljev]] (26), [[Henri Anier]] (23), [[Sergei Zenjov]] (17), [[Rauno Sappinen]] (12) ning [[Mattias Käit]] (8).<ref name="h4AUP" /> Kõige sagedamini on vähemalt viie tabamusega koondislastest löönud värava [[Friedrich Karm]] (9 väravat/ 13 mängu/ 0,69 väravat mängu kohta), [[Vladimir Tell]] (5/11/0,45) ja [[Richard Kuremaa]] (19/42/0,45), kes kõik olid tegevad esimese vabariigi ajal. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil juhib selles arvestuses Andres Oper (38/134/0,28), Indrek Zelinski (27/103/0,26), Henri Anieri (23/96/0,24), [[Argo Arbeiter]]i (6/29/0,20) ja Konstantin Vassiljevi (26/106/0,16) ees.<ref name="ejl" /> == Mängijad == Järgmised mängijad kutsuti koondisse [[UEFA rahvuste liiga]] mänguks [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaani]] koondise vastu 11. oktoobril 2024.<ref>[https://jalgpall.ee/koondis/1/uudised/selgusid-eesti-ja-slovakkia-koosseisud-tanaseks-rahvuste-liiga-n23672 Selgusid Eesti ja Slovakkia koosseisud tänaseks Rahvuste liiga kohtumiseks.] Eesti Jalgpalli Liit, 5. september 2024.</ref> {| class="wikitable sortable" !width="10px"|Nr !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |align=center|12 |[[Karl Jakob Hein]] |{{sünniaeg ja vanus|2002|04|13}} |align=center|32 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Real Valladolid]] |- |align=center|1 |[[Matvei Igonen]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|10|2}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|22 |[[Karl Andre Vallner]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|2|28}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |align=center|18 |[[Karol Mets]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|5|16}} |align=center|96 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[FC St. Pauli]] |- |align=center|3 |[[Maksim Paskotši]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|1|19}} |align=center|30 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |- |align=center|16 |[[Joonas Tamm]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|2|2}} |align=center|60 |align=center|4 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Plovdivi Botev]] |- |align=center|2 |[[Märten Kuusk]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|4|5}} |align=center|32 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[GKS Katowice]] |- |align=center|19 |[[Michael Lilander ]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|6|20}} |align=center|18 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |- |align=center|6 |[[Rasmus Peetson ]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|5|3}} |align=center|16 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|6 |[[Michael Schjønning-Larsen]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|2|2}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |align=center|4 |[[Mattias Käit]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|6|29}} |align=center|54 |align=center|8 |{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[FC Rapid]] |- |align=center|17 |[[Martin Miller]] |{{sünniaeg ja vanus|1997|9|25}} |align=center|35 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Bohemian FC]] |- |align=center|23 |[[Vlasiy Sinyavskiy]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|11|27}} |align=center|35 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[FC Slovacko]] |- |align=center|20 |[[Markus Poom]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|2|27}} |align=center|26 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Iirimaa}} [[Shamrock Rovers]] |- |align=center|11 |[[Mihkel Ainsalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1996|3|8}} |align=center|19 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|5 |[[Rocco Robert Shein]] |{{sünniaeg ja vanus|2003|7|14}} |align=center|13 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Holland}} [[FC Dordrecht]] |- |align=center|21 |[[Martin Vetkal]] |{{sünniaeg ja vanus|2004|2|21}} |align=center|9 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Brommapojkarna]] |- |align=center|9 |[[Ioan Yakovlev]] |{{sünniaeg ja vanus|1998|1|19}} |align=center|1 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FCI Levadia]] |- |align=center|14 |[[Patrik Kristal]] |{{sünniaeg ja vanus|2007|11|12}} |align=center|0 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |align=center|9 |[[Erik Sorga]] |{{sünniaeg ja vanus|1999|7|8}} |align=center|12 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Vietnam}} [[Ho Chi Minh City FC]] |- |align=center|10 |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|113 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora]] |- |align=center|13 |[[Henri Anier]] |{{sünniaeg ja vanus|1990|12|17}} |align=center|96 |align=center|23 |{{Riigi ikoon|Hongkong}} [[Lee Man]] |- |align=center|7 |[[Robi Saarma]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|5|20}} |align=center|4 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |} === Hiljutised koondislased === Mängijate viimased mängud koondises eelmiste aastate jooksul (2024. aasta seisuga): {| class="wikitable sortable" !width="120px"|Nimi !Sünniaeg ja vanus !width="50px" |Mängud !width="50px" |Väravad !width="150px"|Koduklubi !Viimane koondisekutse |-class="sortbottom" |colspan=6 align=center bgcolor=#F2F2F2|'''Väravavahid''' |- |[[Mihkel Aksalu]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|7}} |align=center|46 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Marko Meerits]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|4|26}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nõmme United]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 12. jaanuar 2023 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Kaitsjad''' |- |[[Enar Jääger]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|11|18}} |align=center|126 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Norra}} [[Vålerenga IF]] |{{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]], 12. november 2017 |- |[[Taijo Teniste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|1|31}} |align=center|99 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Eesti}}[[ JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]], 23. juuni 2023 |- |[[Ken Kallaste]] |{{sünniaeg ja vanus|1988|8|31}} |align=center|61 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Levadia FC]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |- |[[Nikita Baranov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|8|19}} |align=center|48 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 12. jaanuar 2024 |- |[[Artur Pikk]] |{{sünniaeg ja vanus|1993|3|5}} |align=center|62 |align=center|1 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Opole Odra]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 8. september 2024 |- |[[Ragnar Klavan]] |{{sünniaeg ja vanus|1985|10|30}} |align=center|130 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[JK Tallinna Kalev]] |{{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]], 21. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Poolkaitsjad''' |- |[[Ilja Antonov]] |{{sünniaeg ja vanus|1992|12|5}} |align=center|52 |align=center|2 |{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Corvinul 1921 Hunedoara]] |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tsehhi]], 24. märts 2021 |- |[[Siim Luts]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|3|12}} |align=center|43 |align=center|3 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Paide Linnameeskond|Paide <br>Linnameeskond]] |{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia jalgpallikoondis|Põhja-Makedoonia]], 11. oktoober 2020 |- |[[Konstantin Vassiljev]] |{{sünniaeg ja vanus|1984|8|16}} |align=center|158 |align=center|26 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]], 4. juuni 2024 |- |[[Bogdan Vaštšuk]] |{{sünniaeg ja vanus|1995|10|4}} |align=center|15 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Poola}} [[FKS Stal Mielec]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |- |[[Markus Soomets]] |{{sünniaeg ja vanus|2000|3|2}} |align=center|14 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]], 26. märts 2024 |-class="sortbottom" !colspan=6 align=center|'''Ründajad''' |- |[[Sergei Zenjov]] |{{sünniaeg ja vanus|1989|4|20}} |align=center|114 |align=center|17 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] |{{Riigi ikoon|Aserbaidžaan}} [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]], 11. oktoober 2024 |- |[[Georgi Tunjov]] |{{sünniaeg ja vanus|2001|4|17}} |align=center|16 |align=center|0 |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Delfino Pescara 1936]] |{{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]], 19. november 2023 |} == Peatreenerid == {{Vaata| Eesti jalgpallikoondise peatreener}} Eesti koondist on juhendanud 18 peatreenerit,<ref name="7rX5d" /> neist seitse esimese iseseisvusperioodi (1918–1940) ajal. Ungarlane [[Antal Mally]] (1927, 1935) ja [[Tarmo Rüütli]] (1999–2000, 2008–2013) on peatreener olnud kahel ametiajal. == Vastased == {{vaata|Eesti jalgpallikoondise mängude loend#Tulemused riigiti}} {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;"; align="right" !width=15px|Nr !width=140px|Vastane !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=50px|Väravad |- | 3.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti jalgpallikoondis|Läti]]||55||10||20||25||57:79 |- | 4.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Leedu}} [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]]||48||20||8||20||77:71 |- | 1.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]]||33||7||10||16||40:75 |- | 2.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]]||17||0||3||14||17:54 |- |31.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Andorra}} [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]]||12||12||0||0||28:5 |- | 6.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola jalgpallikoondis|Poola]]||9||1||1||7||4:18 |- |14.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]]||9||2||1||6||5:13 |- |25.||style="text-align: left;"|{{riigi ikoon|Horvaatia}} [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]]||9||1||2||6||5:16 |-class="sortbottom" |colspan="7" style="text-align: left;"|<small>Koondised, kellega Eesti on kohtunud vähemalt üheksal korral.<br>Vasakpoolses tulbas on märgitud, mitmendana Eesti nimetatud vastasega esimest korda mängis.</small> |} [[Fail:Estonia national football team opponents.png|pisi|450px|Eesti jalgpallikoondise vastased läbi aegade]] Eesti koondis on (andmed ja tabel on seisuga 12. september 2018) pidanud 447 ametlikku kohtumist, neist võitnud 116, viigistanud 98 ja kaotanud 233. Enim võite on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (20), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (12) ja [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (10) üle; enim viike [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (20), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (10) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (8) vastu; enim kaotusi on saadud [[Läti jalgpallikoondis|Lätilt]] (25), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedult]] (20) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (16). Eesti on mänginud 91 eri vastasega. Suur osa kohtumisest on peetud nelja lähinaabri [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (55), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (48), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (33) ja [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsiga]] (17). Suurturniiride valikmänge on Eesti pidanud kõige enam [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (8), [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]], [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]], [[Portugali jalgpallikoondis|Portugali]] ja [[Šotimaa jalgpallikoondis|Šotimaaga]] (kõigiga kuus). Avamängu pidas koondis [[Soome jalgpallikoondis|Soomega]] (17. oktoober 1920), esimene väljastpoolt Euroopat pärit vastane oli [[USA jalgpallikoondis|USA]] (25. mai 1924). Eesti edasistest oponentidest oli esimene [[Aasia Jalgpalli Konföderatsioon|Aasia jalgpalliliidu]] liige [[Vietnami jalgpallikoondis|Vietnam]] (4. jaanuar 1995),<ref name="Aug6u" /> esimene Ladina-Ameerika meeskond [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] (9. mai 1998), esimene Aafrika ja araabia meeskond [[Egiptuse jalgpallikoondis|Egiptus]] (23. september 1998), esimene Okeaania meeskond [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis|Uus-Meremaa]] (12. oktoober 2002), esimene [[Lõuna-Ameerika]] meeskond [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] (9. veebruar 2003) ja esimene Sahara-taguse Aafrika meeskond [[Ekvatoriaal-Guinea jalgpallikoondis|Ekvatoriaal-Guinea]] (6. juuni 2009). 5. juunil 2012 pärast [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaaga]] kohtumist sai Eestist esimene Euroopa koondis, kes on kohtunud kõigi teise 52 [[UEFA]] liikmesriigiga.<ref name="PxK3l" /><ref name="LCrMP" /><ref name="lolwZ" /> Mais 2013 liitus UEFA-ga [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]], kellega Eesti mängis 5. märtsil 2014. Seniks oli Eesti enimate UEFA liikmetega mänginud koondis.<ref name="CQIYP" /><ref name="Kq2Lf" /><ref name="1lt8S" /> 3. mail 2016 liitus UEFA-ga [[Kosovo jalgpallikoondis|Kosovo]],<ref name="yoxgZ" /> kellega Eesti mänginud ei ole. Eesti on olnud esimeseks vastaseks [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] ([[24. september|24. septembril]] [[1922]] [[Riia]]s), [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] ([[24. juuni]]l [[1923]] [[Kaunas]]es), [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveeniale]] ([[3. juuni]]l [[1992]] [[Tallinn]]as) ning [[Andorra jalgpallikoondis|Andorrale]] ([[13. november|13. novembril]] [[1996]] Andorra la Vellas) ja esimeseks Euroopa vastaseks [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstanile]] ([[15. november|15. novembril]] [[2000]] [[Kuressaare]]s). Eesti on löönud 458 väravat (1,02 mängu kohta). Suureskoorilisim paremus ehk vähemalt viieväravalised võidud on saavutatud [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (6:0, juuli 1928; 5:0, juuni 1923; 5:0, august 1927; 5:0, september 1933), [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] (6:1, november 1996), [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saarte]] (5:0, juuni 1998) ja [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltari]] (6:0, november 2017) üle. Enim väravaid on löönud eestlased [[Leedu jalgpallikoondis|Leedule]] (75), [[Läti jalgpallikoondis|Lätile]] (57) ja [[Soome jalgpallikoondis|Soomele]] (40). Positiivseim väravate vahe on Andorraga (+23). Eestile on löödud 775 väravat (1,73 mängu kohta). Suureskoorilisimad allajäämised ehk vähemalt seitsmeväravalised kaotused on tulnud vastu võtta [[Soome jalgpallikoondis|Soomelt]] (2:10, august 1922; 0:7, oktoober 1994), [[Norra jalgpallikoondis|Norralt]] (0:7, veebruar 1995), Leedult (0:7, mai 1995), [[Iisraeli jalgpallikoondis|Iisraelilt]] (0:7, jaanuar 1999), [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviinalt]] (0:7, september 2008), [[Portugali jalgpallikoondis|Portugalilt]] (0:7, juuli 2016) ja [[Belgia jalgpallikoondis|Belgialt]] (1:8, november 2016). Viimane oli ühtlasi suurim MM- või EM-valikturniiridel saadud kaotus. Enim väravaid on löönud eestlastele [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] (79), [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] (75) ja [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] (71). Negatiivseim väravate vahe on Rootsiga (−37). == Tunnustus == Eesti jalgpallikoondis valiti Eesti [[2011]]. [[aasta võistkond|aasta parimaks võistkonnaks]]. == Vaata ka == * [[Eesti Jalgpalli Liit]] * [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste lahkumismängude loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Läti1">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-kordas-martin-reimi-rekordit Läti kapten kordas Martin Reimi rekordit] Soccernet.ee, 15. oktoober 2009</ref> <ref name="Läti2">[http://www.soccernet.ee/lati-kapten-purustas-martin-reimi-rekordi Läti kapten purustas Martin Reimi rekordi] Soccernet.ee, 15. november 2009</ref> <ref name="JyXgL">Schwede, Indrek 2001. Väike jalgpallipiibel. Tallinn: [[K-Kirjastus]], lk 8</ref> <ref name="tk6jz">[https://web.archive.org/web/20131103124622/http://vikerraadio.err.ee/spordiklipp?main_id=3155956&s=start Eesti jalgpallikoondise 1.maavõistlus] ERR Sport, 17. oktoober 2010</ref> <ref name="Schwede lk 9">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 9.</ref> <ref name="Schwede lk 13">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 13.</ref> <ref name="JbUyz">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 119.</ref> <ref name="urWue">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 15.</ref> <ref name="Margus Luik 2002">[[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50</ref> <ref name="Schwede lk 17">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 17.</ref> <ref name="Schwede lk 31">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 31.</ref> <ref name="Schwede lk 32–33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–33.</ref> <ref name="Baltic Cup Overview">[http://www.rsssf.com/tablesb/baltic-overview.html Baltic Cup Overview]</ref> <ref name="Schwede lk 32–36">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 32–36.</ref> <ref name="fxdac">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk. 5.</ref> <ref name="Schwede lk 33">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 33.</ref> <ref name="mn1MV">[[Indrek Schwede]], [[Olev Reim]]: Lõvid on legend, [[Sporditäht]], 1998, nr 12, lk 20–25</ref> <ref name="Schwede lk 42">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 42.</ref> <ref name="Schwede lk 47">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 47.</ref> <ref name="v0FfZ">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 9.</ref> <ref name="ONaf5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 7–8.</ref> <ref name="SPEX2">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 46–54.</ref> <ref name="VqhRm">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 48.</ref> <ref name="ZIjwj">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 54.</ref> <ref name="tN8hR">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 53.</ref> <ref name="Schwede 2001">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 49.</ref> <ref name="eBgl5">[[Olev Reim|Reim, Olev]] 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 6–7.</ref> <ref name="ReferenceA">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 97.</ref> <ref name="SI5ym">[http://www.independent.co.uk/sport/scotland-must-play-an-estonian-encore-1351348.html ''Scotland must play an Estonian encore''] The Independent, 8. november 1996.</ref> <ref name="DzfKj">[http://www.ohtuleht.ee/157551 Šotlased lõõbivad mängu üle, mida kunagi ei toimunud] SLÕhtuleht, 27. mai 2004.</ref> <ref name="gjYEo">10 tähelepanuväärsemat spordisündmust Eestis, [[Sporditäht]]. 1998, nr 12, lk 9</ref> <ref name="Vvekl">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 100.</ref> <ref name="BDpNX">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 93.</ref> <ref name="fM41C">[http://sport.postimees.ee/590452/graafik-vaata-kuidas-on-eesti-koondisel-valiksarjades-lainud/ Graafik: vaata, kuidas on Eesti koondisel valiksarjades läinud] Postimees, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="BdgA6">[https://archive.today/20120907103008/http://www.postimees.ee/231107/esileht/sport/297281.php?tarmo-ruutli-kinnitati-eesti-koondise-peatreeneriks Tarmo Rüütli kinnitati Eesti koondise peatreeneriks] Postimees.ee, 22. november 2007</ref> <ref name="fFluU">[http://www.ohtuleht.ee/295278 "Kas Eesti jalgpalli matused? Bosniale kaotati 0:7!"] SL Õhtuleht, 10. september 2008</ref> <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/koondis/1/statistics/view|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=6. aprill 2018}}</ref> <ref name="zi38r">[http://sport.postimees.ee/?id=32503 "Eesti jalgpallikoondis jäi häbisse"] Postimees, 10. september 2008</ref> <ref name="FRccs">[http://www.soccernet.ee/rr-eesti-brasiilia-sajandi-mang-vaevalt-kull Eesti-Brasiilia sajandi mäng? Vaevalt küll] Soccernet.ee, 6. veebruar 2009</ref> <ref name="OT705">[https://archive.today/20120718170654/http://uk.reuters.com/article/2009/08/12/uk-soccer-latam-brazil-kaka-idUKTRE57A5O020090812 ''Lost and found: Kaka gets police escort back to hotel''] Reuters, 12. august 2009</ref> <ref name="soccernet.ee">[http://www.soccernet.ee/ejl-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga EJL pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Soccernet.ee, 13. august 2009</ref> <ref name="oKNY2">[https://web.archive.org/web/20160829063624/http://www.eestisport.ee/section-blog/39-uudised/363-sajandi-voit-eesti-jalgpallikoondis-alistas-voorsil-serbia-31.html SAJANDI VÕIT! Eesti jalgpallikoondis alistas võõrsil Serbia 3:1] eestisport.ee, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="H5PsD">[https://web.archive.org/web/20101113124405/http://en.uefa.com/uefaeuro2012/matches/season=2012/round=15171/match=2002174/postmatch/quotes/index.html Estonia celebrate their greatest night] uefa.com, 8. oktoober 2010</ref> <ref name="FXYLh">[http://www.soccernet.ee/tulemusega-manipuleerimine-leidis-kinnitust Tulemusega manipuleerimine leidis kinnitust] Soccernet.ee, 11. veebruar 2011</ref> <ref name="PNf1R">[http://www.soccernet.ee/vassiljev-jaab-kahest-koondisevaravast-ilma Vassiljev jääb kahest koondiseväravast ilma] Soccernet.ee, 14. jaanuar 2012</ref> <ref name="zOc5m">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2292 Eesti võitis Uruguayd 2:0!] [[Eesti Jalgpalli Liit]], 25. märts 2011</ref> <ref name="0OBrD">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=2303 Eesti teenis Serbia vastu ülimagusa 1:1 viigi] Eesti Jalgpalli Liit, 29. märts 2011</ref> <ref name="OPSbs">[http://sport.err.ee/jalgpall/9f1cd74c-4072-47ca-a1e4-6f5396a7bcf6 Konstantin Vassiljev tõi kastanid tulest ja Eesti võitis Põhja-Iirimaad 2:1] ERR Sport, 7. oktoober 2011</ref> <ref name="Oxkl2">[http://sport.err.ee/Jalgpall/b6344950-cae5-47f3-bac0-74e256c94494 Sloveenia alistas EM-valikmängus Serbia ja Eesti pääses play-offi!] ERR Sport, 11. oktoober 2011</ref> <ref name="cPc28">[http://sport.err.ee/Eesti%20-%20Iirimaa/cb52707a-55b3-4c76-b9b5-894199526ca4 Eesti lõpetas EM-valiktsükli võitlusliku 1:1 viigiga Dublinis] ERR Sport, 15. november 2011</ref> <ref name="Schwede lk 11–12">[[Indrek Schwede|Schwede, Indrek]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 11–12.</ref> <ref name="Mzg2X">[http://sport.postimees.ee/606732/eesti-jalgpalli-liit-pikendas-lepingut-tarmo-ruutliga/ Eesti Jalgpalli Liit pikendas lepingut Tarmo Rüütliga] Postimees, 21. oktoober 2011</ref> <ref name="USxtp">[https://web.archive.org/web/20161001222940/http://sport.postimees.ee/v2/2619710/jalgpallikoondise-uus-peatreener-magnus-pehrsson-koige-olulisem-on-meeskonna-areng Jalgpallikoondise uus peatreener Magnus Pehrsson: kõige olulisem on meeskonna areng] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="Cqu9k">[https://web.archive.org/web/20161001222946/http://sport.postimees.ee/v2/3835827/eesti-jalgpalli-liit-lopetas-koostoeoe-magnus-pehrssoniga Eesti Jalgpalli Liit lõpetas koostöö Magnus Pehrssoniga] Postimees, 5. detsember 2013</ref> <ref name="BCnKX">[http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=10955 Koondise eesotsas alustas tööd Martin Reim] Eesti Jalgpalli Liit, 14. september 2016</ref> <ref name="TBj3o">[http://www.fcflora.ee/index.php?lang=est&main_id=3 fcflora.ee]</ref> <ref name="iVyof">{{Netiviide |url=http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |pealkiri=A. Le Coq. Meie partnerid |vaadatud=2009-09-01 |arhiivimisaeg=2009-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090425163533/http://www.alecoq.ee/est/meietegemised/partnerid/?articleID=287 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="S5Dsl">[http://www.kadriorustaadion.ee/?id=1340 Kadrioru staadioni tutvustus kodulehel]</ref> <ref name="9iYfu">[https://web.archive.org/web/20120122050225/http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773 Eesti koondis astub Fääri saarte vastu uues vormis] Delfi Sport, 11. august 2010</ref> <ref name="oZ2Wt">[http://www.epl.ee/artikkel/250154 Eesti vutikoondis saab uuel aastal uued särgid] Eesti Päevaleht, 12. november 2003</ref> <ref name="Ghz53">{{Netiviide|pealkiri=[VIDEO] Estonia Shock Croatia in Tallinn|url=http://www.croatiaweek.com/video-estonia-shock-croatia-in-tallinn/|väljaanne=Croatia Week|vaadatud=28. märts 2017}}</ref> <ref name="X6DxH">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=42 Jalgpallihaigla liikmete nimekiri – jalgpallihaigla.ee]</ref> <ref name="D18zb">[http://www.jalgpallihaigla.ee/index.php?id=38 "Mis on Jalgpallihaigla ehk Eesti jalgpallifänluse lühiülevaade"]</ref> <ref name="Cl8hn">[http://www.epl.ee/artikkel/403915 Hambutu mäng jättis Eesti fännid tagasihoidlikuks] EPL, 15. oktoober 2007</ref> <ref name="nv1gB">[http://www.soccernet.ee/nadala-tegija-%E2%80%93-bosnia-bh-fanaticos-fannid Nädala tegija – Bosnia "BH Fanaticos" fännid] Soccernet.ee, 12. oktoober 2009</ref> <ref name="h4AUP">Vassiljevi kaks tabamust 9. veebruaril 2011 Bulgaariaga peetud sõpruskohtumises tühistati kihlveopettuse tõttu.</ref> <ref name="7rX5d">Loendisse pole lisatud ajutiselt peatreeneri kohusetäitjana tegutsenud [[Aivar Lillevere]] ja [[Aavo Sarap]].</ref> <ref name="Aug6u">Eesti koondis oli juba varem kohtunud kahe osaliselt Aasiasse kuuluva, kuid Euroopa jalgpallis tegeva riigiga (Nõukogude Liit, 18. september 1923; Türgi, 19. juuni 1924)</ref> <ref name="PxK3l">[https://web.archive.org/web/20110221191834/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1359582.html Estonia's sights on UEFA record] fifa.com, 5. jaanuar 2011</ref> <ref name="LCrMP">[https://web.archive.org/web/20120414000742/http://www.fifa.com/worldfootball/news/newsid=1580955.html France friendly tees up Estonia's European record] fifa.com, 8. veebruar 2012</ref> <ref name="lolwZ">[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3431 "Eesti kohtub Prantsusmaaga ja püstitab Euroopa jalgpallis rekordi!"] EJL, 7. veebruar 2012</ref> <ref name="CQIYP">[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/22657481 Gibraltar given full Uefa membership at London Congress] BBC, 24. mai 2013</ref> <ref name="Kq2Lf">[http://www.ohtuleht.ee/527918 Allkirju veel paberil pole, aga Eesti vutikoondis kohtub Gibraltariga]</ref> <ref name="1lt8S">[http://sport.err.ee/jalgpall/427d9cf2-c4de-4fa9-b800-ad935fc627a2 Eesti jalgpallikoondis kohtub kahel korral uue UEFA liikmega] ERR Sport, 13. juuni 2013</ref> <ref name="yoxgZ">[https://www.theguardian.com/football/2016/may/03/kosovo-accepted-uefa-member-vote-congress Kosovo accepted as member of Uefa after Congress vote] (inglise keeles) theguardian.com, 3. mai 2016</ref> }} == Kirjandus == * Indrek Schwede. ''Väike jalgpallipiibel'', Tallinn: [[K-Kirjastus]] 2001. ISBN 998593377X * Olev Reim. ''Rahvuskoondise kümme aastat 1992–2002'', [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2002. ISBN 9985306139 == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Eesti jalgpall}} {{UEFA meeskonnad}} {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Euroopa jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondis| ]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Jalgpall]] nfb5xbx9gibkja5f9nyoox8dwn5qn8g 0 72144 7147822 7024884 2026-05-06T13:07:50Z Sjur 66496 /* August */ 7147822 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1991]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1991}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Katrin Loo]], eesti jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Olivia Tennet]], Uus-Meremaa filminäitleja * 4. jaanuar – [[Polina Puškaruk]], vene näitleja * 4. jaanuar – [[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur *[[8. jaanuar]] – [[Asuka Hinoi]], Jaapani lauljatar * 8. jaanuar – [[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja * 8. jaanuar – [[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], Inglise laulja *[[15. jaanuar]] – [[Rubab Raza]], Pakistani naisujuja *[[15. jaanuar]] – [[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja *[[16. jaanuar]] – [[Julie Dubela]], USA laulja *[[17. jaanuar]] – [[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja *[[18. jaanuar]] – [[Katharina Bunk]], saksa mälumängur *[[19. jaanuar]] – [[Erin Sanders]], USA näitlejatar *[[21. jaanuar]] – [[Paige Kettner]], USA näitleja * 21. jaanuar – [[Ryanne Kettner]], USA näitleja * 21. jaanuar – [[Brittany Tiplady]], Kanada näitleja * 21. jaanuar – [[Rain Kärner]], eesti korvpallur * 21. jaanuar – [[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija * 21. jaanuar – [[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik *[[28. jaanuar]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja * 28. jaanuar – [[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja *[[29. jaanuar]] – [[Drew Shore]], USA jäähokimängija * 29. jaanuar – [[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja *[[30. jaanuar]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja * 30. jaanuar – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija * 30. jaanuar – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener ==Veebruar== *[[7. veebruar]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja *[[11. veebruar]] – [[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur *11. veebruar – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja näitleja *[[13. veebruar]] – [[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Torben Brinkmann]], saksa näitleja * 14. veebruar – [[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Max Bosch]], saksa polomängija *[[17. veebruar]] – [[Bonnie Wright]], Briti näitlejatar * 17. veebruar – [[Ed Sheeran]], Briti laulja *[[18. veebruar]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja *[[20. veebruar]] – [[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist *[[21. veebruar]] – [[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja *[[22. veebruar]] – [[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht * 22. veebruar – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja *[[24. veebruar]] – [[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Sarah Bolger]], iiri näitleja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Víctor Elías]], hispaania seriaalinäitleja *[[4. märts]] – [[Diandra Newlin]], USA näitleja ja laulja *[[6. märts]] –[[Tyler, the Creator]], USA räppar *6. märts – [[Jonathan Beck]], saksa filminäitleja *[[8. märts]] – [[Devon Werkheiser]], USA näitleja *8. märts – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur *[[11. märts]] – [[Raido Mitt]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane * 11. märts – [[Peter Põder]], eesti muusik *[[13. märts]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja *[[16. märts]] – [[Ridōan Aonuma]] *[[17. märts]] – [[Vanessa Krüger]], saksa näitleja *[[20. märts]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja * 20. märts – [[Ilja Ossipov]], Venemaa jalgpallur *[[21. märts]] – [[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja *[[23. märts]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja helilooja * 23. märts – [[Erik Haula]], Soome jäähokimängija * 23. märts – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur * 23. märts – [[Johan Elm]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[29. märts]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Grégoire Gempp]], prantsuse näitleja *[[3. aprill]] – [[Stanislav Engovatov]], Venemaa jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Jamie Lynn Spears]], USA näitlejatar ja lauljatar *[[6. aprill]] – [[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur * 9. aprill – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell * 9. aprill – [[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja *[[12. aprill]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija *[[15. aprill]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja *[[17. aprill]] – [[Jakob von Metzler]], mõrvaohver Saksamaal *[[22. aprill]] – [[Jaak Madison]], Eesti poliitik *[[23. aprill]] – [[Henry Hein]], eesti ujumistreener *[[24. aprill]] – [[Marlon Wessel]], saksa näitleja * 24. aprill – [[Kadi Veski]], eesti kabetaja *[[29. aprill]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane *[[30. aprill]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur *[[5. mai]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane * 5. mai – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik *[[7. mai]] – [[Kätlin Rohtlaid]], eesti ujuja *[[8. mai]] – [[Linda Treiel]], eesti seitsmevõistleja *[[13. mai]] – [[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[15. mai]] – [[Demetra Raven]], USA näitlejatar *[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur *[[21. mai]] – [[Sarah Ramos]], USA näitleja *[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja *[[24. mai]] – [[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[26. mai]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA näitleja ja laulja *[[27. mai]] – [[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur *[[28. mai]] – [[David Bode]], saksa näitleja *[[29. mai]] – [[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija * 29. mai – [[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja *[[30. mai]] – [[Ludwig Obst]], saksa laulja ja helilooja ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Natasha Dupeyrón]], Mehhiko näitleja *[[11. juuni]] – [[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja * 11. juuni – [[Kärt Kull]], eesti näitleja *[[13. juuni]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja * 13. juuni – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf * 13. juuni – [[Katie Moon]], USA teivashüppaja *[[17. juuni]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur *[[18. juuni]] – [[Willa Holland]], USA fotomodell ja näitleja *[[24. juuni]] – [[Mark Ehrenfried]], saksa pianist *[[25. juuni]] – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur *[[27. juuni]] – [[Madylin Sweeten]], USA näitleja *[[28. juuni]] – [[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Kaho]], jaapani modell ja näitlejatar ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist * 3. juuli – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Hazel Michalene Annette Franke]], saksa näitlejatar * 6. juuli – [[Victoire Thivisol]], prantsuse näitleja * 6. juuli – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja * 6. juuli – [[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Stefan Järv]], eesti jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja * 11. juuli – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja *[[12. juuli]] – [[Erik Per Sullivan]], USA näitleja *[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja *[[19. juuli]] – [[Anis Arumets]], eesti laulja *[[21. juuli]] – [[Eerik Idarand]], Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur *[[22. juuli]] – [[Priit Tänav]], eesti kabetaja * 22. juuli – [[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja * 22. juuli – [[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik * 22. juuli – [[Harri Lill]], eesti kurlingumängija *[[23. juuli]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija *[[24. juuli]] – [[Benny Urban]], lumelaudur *[[26. juuli]] – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur *[[27. juuli]] – [[Natalia Sadowska]], Poola kabetaja * 27. juuli – [[Helena Lotman]], eesti näitleja *[[30. juuli]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja ==August== *[[4. august]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja *[[7. august]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Sarah-Jeanne Labrosse]], Kanada näitleja * 16. august – [[Evanna Lynch]], iiri näitleja * 16. august – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur * 16. august – [[Kyle Massey]], USA näitleja *[[18. august]] – [[Brianna Rollins-McNeal]], USA tõkkejooksja *[[22. august]] – [[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja *[[24. august]] – [[Anett Schutting]], eesti tennisist *[[25. august]] – [[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija *[[28. august]] – [[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja * 28. august – [[Henri Hang]], eesti jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Carter Jenkins]], USA filminäitleja *[[5. september]] – [[Skandar Keynes]], Briti näitleja *[[7. september]] – [[Montana Fishburne]], USA pornonäitleja *[[9. september]] – [[Oscar dos Santos Emboaba Junior]], Brasiilia jalgpallur *[[10. september]] – [[Hannah Hodson]], USA filminäitleja *[[13. september]] – [[Ründo Mülts]], eesti koduloouurija ja muuseumiomanik *[[20. september]] – [[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija * 20. september – [[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja *[[21. september]] – [[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja *[[22. september]] – [[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja *[[24. september]] – [[Oriol Romeu]], Hispaania jalgpallur *[[25. september]] – [[Emmy Clarke]], USA filminäitleja *[[26. september]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Anete Paulus]], eesti jalgpallur * 27. september – [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 27. september – [[Simona Halep]], rumeenia tennisist * 27. september – [[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur * 27. september – [[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Rain Veideman]], eesti korvpallur * 1. oktoober – [[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja *[[4. oktoober]] – [[Nicolai Kielstrup]], taani laulja *[[5. oktoober]] – [[Betty Who]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja *[[10. oktoober]] – [[Xherdan Shaqiri]], šveitsi jalgpallur *[[10. oktoober]] – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur *[[12. oktoober]] – [[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja *[[18. oktoober]] – [[Eron Krillo]], eesti jalgpallur *[[20. oktoober]] – [[Maia Vahtramäe]], eesti laulja *[[21. oktoober]] – [[Arthur Alekhsanjan]], armeenia Kreeka-Rooma maadleja *[[23. oktoober]] – [[Mako]], Jaapani keiserliku perekonna liige, printsess *[[25. oktoober]] – [[Frerik Andriessen]], Hollandi kabetaja * 25. oktoober – [[Orhan Bairamlõ]], Eesti judoka ja sambomaadleja *[[28. oktoober]] – [[Meelik Samel]], eesti basskitarrist ==November== *[[5. november]] – [[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur * 5. november – [[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja * 5. november – [[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur *[[6. november]] – [[Matrena Nogovitsõna]], jakuudi kabetaja *6. november – [[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur *[[7. november]] – [[Anne Gadegaard]], taani laulja * 7. november – [[Katharina Wien]], saksa näitleja *[[8. november]] – [[Aaron Fotheringham]], ratastoolisportlane *8. november – [[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja *[[9. november]] – [[Richard (gorilla)|Richard]], gorilla *[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], Eesti laulja *[[11. november]] – [[Christa B. Allen]], USA näitleja * 11. november – [[Jana Kask]], Eesti laulja *[[13. november]] – [[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (kaitsja) *[[14. november]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna * 14. november – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[18. november]] – [[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur *[[21. november]] – [[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur * 21. november – [[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja *[[25. november]] – [[Eri Aoki]], jaapani näitlejatar ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Simon Desthieux]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[4. detsember]] – [[Richard Pulst]], eesti jooksja *[[9. detsember]] – [[prints Joachim]], Belgia printsessi Astridi poeg * 9. detsember – [[Jekaterina Klinkova]], Eesti sambo- ja judomaadleja * 9. detsember – [[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja *[[11. detsember]] – [[Anna Bergendahl]], Rootsi poplaulja *[[13. detsember]] – [[Jay Greenberg]], USA helilooja *[[15. detsember]] – [[Shailene Woodley]], USA näitleja *[[15. detsember]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[18. detsember]] – [[Natália Kelly]], Ameerika-Austria laulja *[[19. detsember]] – [[Declan Galbraith]], Briti laulja *[[20. detsember]] – [[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], Briti muusik *[[25. detsember]] – [[Alyssa Soebandono]] *[[27. detsember]] – [[Jimi Ochsenknecht]], saksa näitleja ==Teadmata kuupäev== *[[Spencer Elden]], fotomodell *[[Juliette Gosselin]], Kanada näitleja *[[Donevan Gunia]], Saksa filminäitleja *[[Brianna LaHara]] *[[Kolia Litscher]] *[[Luna Mijović]], Bosnia filminäitleja *[[Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116]] (lugeda Albin), Rootsis protestiks nimeseaduse vastu 1991. aastal sündinud lapsele panna tahetud nimi [[Kategooria:1991]] lpfkhxadb8h8dqv5n6ubfxrndp6k07b 0 76402 7148126 4388833 2026-05-06T22:40:21Z Ollin Masa 227337 7148126 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dimitrov.JPG|pisi|Filip Dimitrov (2008)]] '''Filip Dimitrov Dimitrov''' ([[bulgaaria keel|bulgaaria]] ''Филип Димитров Димитров''; sündinud [[31. märts|31. märtsil]] [[1955]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] [[poliitik]], [[Bulgaaria]] [[Bulgaaria peaminister|peaminister]] [[1991]]–[[1992]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Dimitar Popov]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=[[1991]]–[[1992]]|järgnev=[[Lyuben Berov]]}} {{lõpp}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{DEFAULTSORT:Dimitrov, Filip}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] szduzxfjj42uq25yogl3a90zhitcsuf 7148192 7148126 2026-05-07T04:48:13Z Mona 355 7148192 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dimitrov.JPG|pisi|Filip Dimitrov (2008)]] '''Filip Dimitrov Dimitrov''' ([[bulgaaria keel|bulgaaria]] ''Филип Димитров Димитров''; sündinud [[31. märts]]il [[1955]] [[Sofia]]s) on [[Bulgaaria]] [[poliitik]] ja diplomaat. Ta oli [[Bulgaaria]] [[Bulgaaria peaminister|peaminister]] aastatel [[1991]]–[[1992]]. Dimitrov õppis [[õigusteadus]]t [[Sofia ülikool]]is ning töötas enne poliitikasse siirdumist juristina. Ta tõusis poliitikasse 1980. aastate lõpul kommunistliku režiimi lagunemise ajal ning kuulus demokraatlikke reforme toetavasse opositsiooniliikumisse. 1991. aastal sai Dimitrovist Bulgaaria peaminister pärast seda, kui valimised võitis demokraatlik parteide ühendus [[Demokraatlike Jõudude Liit]]. Tema valitsus keskendus turumajanduslike reformide elluviimisele, riigi demokratiseerimisele ja sidemete tugevdamisele Lääne-Euroopa riikidega. Valitsus püsis ametis veidi üle aasta ning astus tagasi pärast usaldushääletuse kaotamist. Pärast peaministriametit on Dimitrov tegutsenud diplomaadi ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõunikuna. Ta on olnud Bulgaaria suursaadik [[ÜRO]] juures ning osalenud [[demokraatia]] ja [[Õigusriik|õigusriigi]] arengut käsitlevates rahvusvahelistes projektides. {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Dimitar Popov]]|nimi=[[Bulgaaria peaminister]]|aeg=[[1991]]–[[1992]]|järgnev=[[Lyuben Berov]]}} {{lõpp}} {{Bulgaaria peaministrid}} {{DEFAULTSORT:Dimitrov, Filip}} [[Kategooria:Bulgaaria peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 43vo8sv6jrdwbt5mj1b7wfedowzrryt 0 80720 7147815 7074217 2026-05-06T13:02:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147815 wikitext text/x-wiki [[Fail:Turbocharger-1-.jpg|pisi|Turbokompressori välisvaade]] '''Turbokompressor''' (ka '''turboülelaadur''' või kõnekeeles '''turbo''') on seade, mida kasutatakse [[sisepõlemismootor]]i võimsuse ja kasuteguri tõstmiseks, surudes silindritesse rohkem õhku, kui mootor suudaks tavarõhul imeda. Erinevalt mehaanilisest ülelaadurist (''supercharger''), mida käitatakse mootori väntvõllilt, saab turbokompressor tööks vajaliku energia mootori heitgaaside jääkenergiast.<ref name="HowStuffWorks">{{Netiviide |autor=Marshall Brain |pealkiri=How Turbochargers Work |url=https://auto.howstuffworks.com/turbo.htm |väljaanne=HowStuffWorks |vaadatud=2026-01-23}}</ref> == Tööpõhimõte == Turbokompressori töö põhineb heitgaaside vooluenergial. Mootori silindritest väljuvad kuumad heitgaasid suunatakse läbi turbiini koja, kus need panevad pöörlema turbiinitiiviku. Kuna turbiin on ühisel võllil kompressori tiivikuga, hakkab ka viimane suure kiirusega pöörlema, imedes välisõhku, surudes selle kokku ja suunates mootori sisselaskekollektorisse.<ref name="Britannica">{{Netiviide |autor=The Editors of Encyclopaedia Britannica |pealkiri=Turbocharger |url=https://www.britannica.com/technology/turbocharger |väljaanne=Britannica |vaadatud=2026-01-23}}</ref> Suurema õhuhulga silindrisse toimetamine võimaldab põletada rohkem kütust, mis suurendab mootori poolt tehtavat tööd ilma mootori töömahtu kasvatamata. == Eelised ja puudused == '''Eelised:''' * '''Suurem kasutegur:''' Kasutatakse ära energia, mis muidu väljuks heitgaasidega soojusena. Tänapäevaste turbomootorite kasutegur võib ületada 40%. * '''Võimsuse ja kaalu suhe:''' Väiksem ja kergem turbomootor võib arendada sama palju võimsust kui märksa suurem vabalthingav mootor (nn ''downsizing''). * '''Pöördemoment:''' Turboülelaadimine parandab oluliselt mootori pöördemomenti madalatel ja keskmistel pööretel. '''Puudused:''' * '''Turboviivitus (''turbo lag''):''' Viivitus gaasipedaali vajutamise ja turbo rõhu tekkimise vahel, kuna turbiin vajab pöörlemiskiiruse ülesvõtmiseks heitgaaside voo suurenemist. * '''Termiline koormus:''' Turbokompressor töötab väga kõrgetel temperatuuridel, mis seab kõrged nõuded materjalidele ja mootoriõli kvaliteedile. == Ehitus ja komponendid == [[Pilt:Turbocharger.jpg|thumb|right|Turbokompressori läbilõige: vasakul (punane) on heitgaaside poolt käitatav turbiin ja paremal (sinine) õhku kokku suruv kompressor.]] Turbokompressor koosneb kahest põhiosast, mis asuvad eraldi kodades, kuid on ühendatud ühise võlliga: # '''Turbiin:''' Muudab heitgaaside energia pöördliikumiseks. # '''Kompressor:''' Muudab pöördliikumise õhu vooluenergiaks ja rõhuks. Kaasaegsed turbokompressorid võivad pöörelda kiirusega kuni 250 000 – 290 000 pööret minutis. Sellise kiiruse juures on kriitiline komponent '''laagrid'''. Enamasti kasutatakse hüdrodünaamilisi liuglaagreid, kus võll "ujub" õlikihil. Õli täidab nii määrimise kui ka jahutamise funktsiooni, mistõttu on turbomootorite puhul oluline lasta mootoril pärast rasket koormust tühikäigul jahtuda, et vältida õli koksistumist laagrites.<ref name="Garrett">{{Netiviide |autor=Garrett Motion |pealkiri=Turbocharger Technology |url=https://www.garrettmotion.com/turbo-basics/how-a-turbo-works/ |vaadatud=2026-01-23 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Vahejahuti (''Intercooler'') === Kuna õhk kuumeneb kokkusurumisel adiabaatiliselt (kuni 150 °C ja enam), muutub see hõredamaks, mis vähendab ülelaadimise efektiivsust. Seetõttu juhitakse suruõhk enne silindrisse jõudmist läbi soojusvaheti ehk '''vahejahuti'''. Jahedam õhk on tihedam ja sisaldab rohkem hapnikku, parandades põlemisprotsessi ja vähendades detonatsiooniohtu. Eristatakse kahte peamist tüüpi: * '''Õhk-õhk-vahejahuti''' (''air-to-air''): Traditsiooniline lahendus, kus kokkusurutud õhku jahutab läbi radiaatori liikuv välisõhk. See on ehituselt lihtne, kuid nõuab pikka torustikku auto esiosasse. * '''Vedelik-õhk-vahejahuti''' (''liquid-to-air''): Tänapäeval üha enam leviv lahendus, kus soojus kantakse õhult üle eraldi jahutusvedeliku ringlusele. See süsteem on kompaktsem, võimaldab lühemat sisselasketeed (vähendades ''turbo lag''-i) ja tagab stabiilsema temperatuuri kontrolli erinevates sõidutingimustes.<ref name="IntercoolerGuide">{{Netiviide |autor=Engineering Explained |pealkiri=Air-to-Air vs. Water-to-Air Intercoolers |url=https://www.youtube.com/watch?v=f9vT7fV_TfM |vaadatud=2026-01-23}}</ref> == Ajalugu == Turbokompressori leiutas Šveitsi insener '''Alfred Büchi''', kes sai oma leiutisele patendi 1905. aastal.<ref name="Buchi">{{Netiviide |autor=ABB |pealkiri=100 years of turbocharging |url=https://new.abb.com/turbocharging/100-years-of-turbocharging |vaadatud=2026-01-23}}</ref> Esialgu leidsid seadmed kasutust suurtel laevamootoritel ja lennunduses (et kompenseerida õhu hõrenemist suurtel kõrgustel). Autotööstuses muutusid turbod laiatarbekaubaks 1970. ja 1980. aastatel, esmalt diiselmootoritel ja hiljem bensiinimootoritel. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sisepõlemismootorid]] [[Kategooria:Turbiinid]] 1gndc9dpw0bqp535e3k551fhe3iuy3y 0 81541 7148031 7146477 2026-05-06T18:18:48Z W.A. von Schlippenbach 163078 7148031 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Prantsuse kuningannast; muude isikute ja asjade kohta vaata lehekülge [[Marie Antoinette (täpsustus)]].}} {{Toimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=veebruar}} [[Pilt:Marie-Antoinette; koningin der Fransen.jpg|thumb|Marie Antoinette, Prantsusmaa ja Navarra kuninganna]] '''Marie Antoinette''' ([[saksa keel|saksa]] ''Maria Antonia von Österreich'', [[prantsuse keel|prantsuse]] ''Marie-Antoinette d'Autriche''; [[2. november]] [[1755]] [[Viin]] – [[16. oktoober]] [[1793]]) oli [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Navarra kuningriik|Navarra]] [[Kuninganna (kuninga abikaasa)|kuninganna]] [[1774]]–[[1790]], [[Louis XVI]] abikaasa. Tema vanemad olid [[Saksa-Rooma keiser]] [[Franz I (Saksa-Rooma keiser)|Franz I]] ja [[Maria Theresia]]. 14-aastaselt abiellus ta tulevase Prantsusmaa kuninga Louis XVI-ga. Ta on tuntud eeskätt paljude [[legend]]ide järgi (mida mitmed ajaloolased peavad selgelt liialdusteks) ja oma surma tõttu: ta [[giljotiin|giljotineeriti]] [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal [[1793]]. aastal riigireetmise eest. == Elukäik == === Noorus === [[Pilt:Marie Antoinette Young2.jpg|thumb|12-aastane Marie Antoinette]] Marie sündis [[Viin]]is Hofburgi lossis. Ta oli viieteistkümnes laps ja üheteistkümnes (viimane) tütar Franz I ja keisrinna Maria Theresia peres. Õukondlased nimetasid Mariat väikeseks, kuid terveks printsessiks. Tema õdede-vendade hulka kuulusid muu hulgas vanem õde Maria Carolina, noorem vend Maximilian, kolm vanemat venda [[Joseph II|Joseph]], [[Leopold II|Leopold]] ja Ferdinand Karl. Legend räägib, et Marie ja [[Wolfgang Amadeus Mozart]] kohtusid lapsepõlves, kui Mozart andis lühikese kontserdi keiserlikule perele. Kui keisrinna küsis, mida Mozart soovib esinemise eest saada, lausus noor helilooja, et tahab Mariaga abielluda. Marie õed abiellusid kõik kiiresti Euroopa kuninglike õukondade peadega: Maria Christina [[Holland]]i regendiga; Maria Amalia [[Parma]] vürstiga; ja Marie lemmikõde Maria Carolina [[Napoli]] kuninga Ferdinandiga. Aastal [[1748]] sõlmiti [[Aacheni vaherahu]], mis lõpetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et säilitada sõlmitud rahu, pani Austria ette, et [[Louis XV]] järeltulija – pojapoeg Louis-Auguste – abiellub ühega Maria Theresia tütardest. Et Maria vanemad tütred Johanna Gabriella ja Maria Joseph surid [[rõuged|rõugetesse]] (vastavalt 1762 ja 1767), siis järjekord jõudis Marie kätte. Järgnesid pikad läbirääkimised ning lõpuks Louis XV soostus Austria lepinguga [[1769]]. aastal. Pärast abielulepingu allkirjastamist tõdes Theresia, et tema tütar ei tunne hästi [[prantsuse keel]]t ega kombeid ning selleks palgati eraõpetajad, kes õpetasid Mariele prantslaste kombeid. === [[Dofiin]] === [[File:Coat of arms of Marie Antoinette of Austria as Dauphine of France.png|pisi|200px|Dofiin Marie Antoinette'i vapp]] [[16. mai]]l [[1770]], kui Marie oli 14-aastane, peeti pulmad. Marie Antoinette'i ei huvitanud poliitika – võib-olla tal polnud piisavalt teadmisi. Tema ema saadik krahv [[Mercy d'Argeneau]], kes saadeti Marie järele luurama, kandis ette, et Marie on sügavas [[depressioon]]is ega ürita teha midagi, et Austria mõju maksma panna. Louis-Auguste'i ja Marie Antoinette'i elu muutus, kui [[10. mai]]l [[1774]] suri kuningas Louis XV [[rõuged|rõugetesse]]. Õukondlased vandusid truudust uuele kuningale Louis XVI-le ja kuningannale Marie Antoinette'ile, kes oli sel ajal 19-aastane. === Kuninganna === Antoinette'i sõprusringkond oli väga kinnine ning see põhjustas [[Versailles' loss]]is rahutusi. Mõjutatuna oma abikaasa nooremast vennast [[Charles X|Artois' krahvist]], hakkas Antoinette maskeeritult külastama Pariisi ooperiballe. Troonil olles elas ta luksuslikku elu: ostis riideid, [[teemant]]e ning võttis osa õnnemängudest. Louis XVI valitsusajal oli Prantsuse riik pankroti äärel. Eelnevate kuningate – [[Louis XIV]] ja [[Louis XV]] – sõjad olid riigilt võtnud palju raha. Samuti mõjus riigile halvavalt suur rahaline toetus [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika revolutsionääridele]], kes üritasid saavutada sõltumatust [[Suurbritannia]]st. Marie ja Louis XVI esimene laps sündis pärast 8-aastast abielu 19. detsembril [[1778]]. Tütre nimeks sai Marie-Thérèse-Charlotte. Seejärel sündisid Louis-Joseph (sündinud 1781), [[Louis XVII|Louis-Charles]] (1785) ja Sophie-Béatrix (1786). Antoinette pühendus oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust. === Revolutsioon === [[14. juuli]]l [[1789]] marssis suur rahvahulk Pariisis asuva [[Bastille|Bastille vangla]] juurde, kus tol ajal oli vaid seitse vangi. Valvurite vastupanu murti ning vangla komandant markii de Launay arreteeriti. Konvoi saatel raekoja poole liikudes langes markii rahvahulga viha alla ning [[lintšimine|lintšiti]]. Kuninga õukonda jõudsid uudised alles hilja õhtul. Selle peale olevat Louis XVI küsinud, et kas see on kodanike mäss; hertsog Rochenfoucauld-Liancourt vastanud, et see on [[revolutsioon]]. [[10. august]]il [[1792]] rünnati [[Tuileries' palee]]d, kus elas kuningas ja Louis XVI oli sunnitud otsima kaitset [[Rahvuskonvent|Rahvuskonvendilt]]. 13. augustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks. Algul hoiti neid [[Luxembourgi palee]]s, hiljem Temple'is. [[21. september|21. septembril]] 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. === Hukkamine ja matused === 16. oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde. Legend räägib, et tema viimased sõnad olevat olnud: "''Monsieur'', ma palun vabandust. Ma ei teinud seda meelega." (Ta oli timukale jala peale astunud.) Kell 12.15 Marie Antoinette hukati. Marie Antoinette, Louis XVI ja ''madame'' Elisabeth (Louis' õde) maeti massihauda tänapäeva [[Madeleine'i kirik]]u lähedale. Kui [[Bourbonid]]e dünastia taastati, siis üritati leida ka nende surnukehad. [[21. jaanuar]]il [[1815]], rohkem kui 20 aastat pärast Antoinette'i surma, kaevati tema [[põrm]] üles ning maeti [[Saint Denis' basiilika]] [[krüpt]]i, mis oli traditsiooniline Prantsuse monarhide viimne puhkepaik. == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{commonskat-tekstina|Marie Antoinette von Habsburg-Lothringen|Marie Antoinette}} [[Kategooria:Prantsusmaa monarhide abikaasad]] [[Kategooria:Habsburgid-Lotringid]] [[Kategooria:Prantsuse revolutsiooni ajal giljotineeritud]] [[Kategooria:Sündinud 1755]] [[Kategooria:Surnud 1793]] 7shoq0jlotukhaoa9udfm6yxzi7bsoz 0 81923 7148200 7138283 2026-05-07T05:21:20Z ~2026-20154-48 226309 7148200 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati taas 1997. aastal.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * Tõnu Lindvet (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ja kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * Agu Pihelga (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * Lembit Sibul (humorist ja publitsist) * Vello Sillam (fotograaf ja ettevõtja) * Marie Suurorg (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * Siima Škop (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, teleajakirjanik''' * Kalju Terasmaa (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * Rein Tomingas (arhitekt ja parodist) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * Kuno-Raul Valdma (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * Villi Veskimäe (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * Sven Ivanov (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * Allan Kiil (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * Reinhold Käbin (arst ja tervishoiu korraldaja) * Udo Käär (tootmisjuht ja majandustegelane) * Simon Levin (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * Benjamin Valter (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener'') <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] k8r7jt5l5t0t2tofunmh8cfzn69q85i 0 85164 7148139 6877977 2026-05-06T22:55:21Z Ollin Masa 227337 7148139 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dag Hartelius.jpg|thumb|Dag Hartelius (2008)]] '''Dag Hartelius''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1955]] [[Härnösand]]is) on [[Rootsi]] diplomaat. Ta oli aastatel [[2003]]–[[2008]] Rootsi [[suursaadik]] [[Eesti]]s. Hartelius oli [[1986]]–1987 Rootsi [[Konsul (diplomaatia)|konsul]] [[Leningrad]]is, seejärel [[1987]]–1989 Rootsi [[saatkond|saatkonna]] esimene sekretär [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] [[Moskva]]s ja [[1989]]–1991 Rootsi saatkonna esimene sekretär [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is. [[1991]]–1994 oli ta Rootsi välisministeeriumi [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] osakonna direktori asetäitja. [[1994]]–1997 oli ta Rootsi saatkonna poliitikaosakonna [[nõunik]] [[London]]is. [[1997]]–[[1999]] oli ta [[New York|New Yorgis]] asuva [[Euroopa]] [[julgeolek]]uga tegeleva instituudi EastWest Institute asepresident. Seejärel naasis ta Rootsi välisministeeriumi Kesk- ja Ida-Euroopa osakonna direktori kohale, kus töötas 4 aastat. [[2003]]–2008 oli ta Rootsi [[suursaadik]] [[Eesti]]s ja [[2008]]–[[2010]] Rootsi suursaadik [[Poola]]s. Aastatel [[2010]]–[[2013]] oli Dag Hartelius Rootsi alaline esindaja Euroopa Liidu juures Brüsselis. Alates novembrist 2013 on ta Rootsi signaalluureagentuuri [[Försvarets Radioanstalt]] peadirektor.<ref>[http://uudised.err.ee/?06290655 Dag Hartelius hakkab juhtima Rootsi luureagentuuri]</ref> == Tunnustus == * 2008 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|859}}</ref> *2008 [[Johan Skytte medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/johan-skytte-medal|pealkiri=Johan Skytte medali kavalerid|vaadatud=3.12.2022}}</ref> * 2009 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] == Isiklikku == Hartelius on abielus. Tal on 3 poega. Dag Hartelius osales [[2007]]. aastal [[Kanal 2]] saates "[[Tantsud tähtedega]]", kus tema partner oli [[Kristina Tennokese]] <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 430</ref>. Ta jõudis viiendale kohale. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.postimees.ee/190907/esileht/meelelahutus/hip/283845.php Rootsi suursaadik liitub Kanal 2 tantsusaatega] *[http://www.postimees.ee/051007/esileht/valisuudised/287429.php Dag Hartelius: vene keel sillutas tantsiva suursaadiku tee Eestisse] *[http://www.postimees.ee/101107/lisad/arter/arteri_persoon/294407.php Dag uskumatu mõmmik], Arter, 10. november 2007 *[http://www.maaleht.ee/2008/07/10/intervjuu/974-dag-hartelius-eesti-oli-nagu-hea-sopruskond Dag Hartelius: Eesti oli nagu hea sõpruskond], Maaleht, 10. juuli 2008 *[[Argo Ideon]]. [http://www.postimees.ee/?id=249728 Poola õnnetuse sümboolsus on võrreldav Estonia huku omaga], Postimees, 13. aprill 2010 *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/67469448 Dag Hartelius, miks te meie järele luurate?] Eesti Ekspress, 19. detsember 2013 {{JÄRJESTA:Hartelius, Dag}} [[Kategooria:Rootsi suursaadikud Eestis]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 2wjh1513sqdcfhb163od1425j53s798 0 85486 7148176 6787190 2026-05-07T02:11:39Z Robert Treufeldt 9117 7148176 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Anto Raukas | pilt = Anto Raukas, geoloog, kergejõustiklane ja sporditegelane 2013.jpg |pildi_suurus=220px | pildiallkiri = Anto Raukas 2013. aastal | sünniaeg = [[17. veebruar]] [[1935]] | sünnikoht = [[Tartu]] | surmaaeg = {{suv|2021|4|19|1935|2|17}} | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = | töökoht = | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | doktoritöö = | doktoritöö_juhendaja = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = Eesti Vabariigi teaduse elutööpreemia <small>(2015)</small> | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Anto Raukas''' ([[17. veebruar]] [[1935]] [[Tartu]] – [[19. aprill]] [[2021]]<ref name="err2021" />) oli eesti [[geoloog]], [[kergejõustik]]lane ja sporditegelane; [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige ([[1977]]). [[Pilt:Raukas, Anto.IMG_5111.JPG|pisi|Anto Raukas [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s 6. oktoobril [[2012]] konverentsil "Tervis puhtast loodusest"]] == Elukäik == Ta lõpetas [[1953]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool|kuldmedaliga Tartu 1. Keskkool]]i ja [[1958]]. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|kiitusega Tartu Riikliku Ülikooli]] geoloogiainsenerina maavarade otsimise ja geoloogilise kaardistamise erialal. Samal aastal asus tööle [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Geoloogia Instituudis, kus aastail [[1999]]–[[2001]] oli direktori kohusetäitja, hiljem osakonnajuhataja ja 2008–2017 juhtivteadur. 1962. aastal kaitses Anto Raukas geoloogiakandidaadi (tänapäeva mõistes PhD) väitekirja „Eesti NSV alusmoreenide litoloogia ja mineraloogia“ ning 1973. aastal geoloogia-mineraloogiadoktori väitekirja „Eesti liustikutekkeliste setete ja pinnavormide kujunemine“. Professori kutse sai 1980. aastal. Ta kuulus [[1964]]. aastast kuni Eesti taasiseseisvumiseni [[NLKP]]-sse. [[1977]]. aastal valiti Raukas [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks, [[1987]]. aastal sai ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia akadeemikuks, oli aastail 1977–[[1989]] akadeemia presiidiumi liige, [[1982]]–1989 keemia, geoloogia ja bioloogia osakonna akadeemik-sekretär, 1977–1982 teadusliku peasekretäri asetäitja. Ta oli ka Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu liige. Aastail 1989–[[1994]] oli ta [[Eesti Geoloogia Selts]]i esimene president. [[1999]]. aastal nimetati ta Londoni Kuningliku Geograafiaseltsi ja Rahvusvahelise Kvaternaariuurimisliidu ([[INQUA]]) auliikmeks ning [[Läti Ülikool]]i audoktoriks. [[2003]]. aastast oli ta Ülemaailmse Innovatsiooninõukogu auliige ja [[2010]]. aastast Euroopa auteadlane. Aastatel [[1993]]–[[2009]] oli ta [[Eesti Mereakadeemia]] (Eesti Merehariduskeskuse) professor, [[1995]]–2001 sealsamas keskkonnatehnika õppetooli juhataja, 2009. aastal emeriitprofessor, 2014. aastast [[Tallinna Tehnikaülikool]]i emeriitprofessor. Aastatel 2008–2013 oli ta Euroakadeemia professor, 2010–2017 ühtlasi [[Tallinna Ülikool]]i Ökoloogia Instituudi (ökoloogiakeskuse) osakoormusega vanemteadur. == Teadustöö == Anto Raukase teadustöö oli seotud stratigraafia, litoloogia, mineraloogia ja Kvaternaari paleogeograafiaga, Põhja-Euroopa jäätumisala kvaternaari setete tekke, pinnavormide kujunemise, Läänemere arengu, suurjärvede geoloogia, meteoriitide, Eesti loodusvarade otstarbeka kasutamise ja kaitse ning keskkonnakaitsega. Ta võttis osa paljudest teadusekspeditsioonidest, sh Eesti noorteadlaste I kompleksekspeditsioonist Kamtšatkale (1960) ja NSV Liidu teaduste akadeemia geograafia instituudi ekspeditsioonist Teravmägedele (1977), juhtis mitut rahvusvahelist teadusprogrammi.<ref>[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2021/04/anto-raukas.pdf Anto Raukas] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel</ref> == Teoseid == *Kalliskivid. Tallinn, Valgus 1982. *Eestimaa viimastel aastamiljonitel. Tallinn, Valgus 1988. ISBN 5440001557 *Õnnekivid. Tallinn, Tensiid, 1991. *Kuld ja kalliskivid. Tallinn, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2000. ISBN 9985700740 *Geoloogia ja geofüüsika alused. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2003. ISBN 9985808215 *Väljavõtted käidud teest. Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2010. ISBN 9789985504086 *Ebateadusest ja imekividest. Tallinn, Paradiis, 2017. ISBN 9789949989652 *Fosforiit – meie ühine rikkus. Tallinn, Paradiis, 2017. ISBN 9789949989690 ==Tunnustus== *[[1975]] kanti Tallinna auraamatusse *[[1977]] [[NSV Liidu meistersportlane]] matkaspordis *[[1977]] [[Kalevi auliige]] *[[1980]] [[Karl Ernst von Baeri preemia]] ja medal *[[1982]] [[akadeemik Artur Luha preemia]] *1982 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] *1985 orden "[[Austuse märk]]" *[[1987]] [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1987 akadeemik N. I. Vavilovi medal *1989 NSV Liidu Rahvamajandusnäituse hõbemedal *1990 Soome Geoloogia Seltsi kirjavahetajaliige *1991 [[NSV Liidu Geograafia Selts]]i audiplom *[[1991]], [[1996]] ja [[2003]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] *[[1992]] [[New Yorgi Teaduste Akadeemia]] välisliige *1995 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] *[[1998]] [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] *1998 [[Eerik Kumari looduskaitsepreemia]] *1999 valiti Eesti [[20. sajandi 100 suurkuju]] hulka *2001 [[Eesti Geograafia Selts]]i auliige *2005 [[Eesti Geoloogia Selts]]i auliige *2005 Tallinna Tehnikaülikooli teenetemedal [[Mente et Manu]] *[[2007]] [[Tallinna teenetemärk]] ja aukodanik *2008 [[Eesti Looduskaitse Selts]]i kuldmärk *2010 [[Euroopa auteadlane]] *2010 [[Gottfried Wilhelm von Leibniz]]i medal *2010 Eesti Omanike Keskliidu auliige *2010 [[Euroopa Loodusteaduste Akadeemia]] tegevliige *2012 Kullamaa valla medal *2015 Kullamaa valla vapimärk *2015 [[Välis-Eesti Ühing]]u auliige *[[2015]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (elutööpreemia) == Sport == Sportima hakkas ta õpetaja [[Endel Arand]]i õhutusel. Ta oli olnud Tartu noortemeister kergejõustikus, suusatamises, tennises ja võrkpallis, tulnud 1500 meetri jooksus Eesti noorte meistriks, püstitanud 1000 meetri jooksus vabariikliku noorterekordi ning olnud 1954. aastal 4 × 1500 meetri teatejooksus Eesti meister ja rekordi püstitnud meeskonna liige. Raukas on valitud 20. sajandi Eesti 100 silmapaistvaima matkaja hulka. ==Isiklikku== Tema vend oli ehitusteadlane [[Uusi Raukas]]. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="err2021">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608183439/suri-akadeemik-anto-raukas |title=Suri akadeemik Anto Raukas |publisher=ERR |date=19. aprill 2021, 20:02 |access-date=19. aprill 2021 |website= |author= |quote= }}</ref> }} == Välislingid == * [https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2021/04/anto-raukas.pdf Anto Raukas] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel * {{ETIS}} * Anto Raukas saates "[[Kukul külas]]", 9. jaanuar 2005, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-09_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-01-09_14-04.wma 2. osa] *[http://www.epl.ee/artikkel/435748 Energeetikast ja piirilepingust], Eesti Päevaleht, 18. juuli 2008 * {{ESBL|Anto_Raukas}} {{JÄRJESTA:Raukas, Anto}} [[Kategooria:Eesti geoloogid]] [[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Läti Ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Kalevi auliikmed]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2021]] nru2kfu3r5q64fy548odgmdkl8e3pck 0 90039 7147912 7094755 2026-05-06T16:03:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147912 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Tõnis Mägi | pilt = Tõnis Mägi.jpg | pildiallkiri = Tõnis Mägi 2008. aastal | horisontaalne = | taust = | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|11|18}} | surmaaeg = | päritolu = | pill = | hääleliik = | stiil = | amet = laulja, helilooja | tegev = 1965– | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[Pilt:Mägi, Tõnis 2011 800.jpg|pisi|Tõnis Mägi esinemas [[Tallinna merepäevad]]el.<br/><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. juuli 2011</small>]] '''Tõnis Mägi''' (sündinud [[18. november|18. novembril]] [[1948]] [[Tallinn]]as) on eesti [[laulja]], [[rokkmuusika|rokkmuusik]], [[helilooja]] ja [[näitleja]]. == Elukäik == Ta õppis [[Tallinna 22. Keskkool]]is, kus esines juba algklassipäevil koorisolistina. Lauluharidust sai ta [[Heino Kaljuste]] käe all [[Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee]] [[Lastekoor Ellerhein|lastekooris]],<ref>[https://menu.err.ee/1609538668/tonis-magi-olen-korranud-oma-isa-koledat-kaitumismustrit Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit] ERR Menu, 02.12.2024.</ref> muusikakoolis pole ta õppinud. 1966. aastast oli ta biitansambli [[Rütmikud]] vokaalsolist, nende esimene avalik kontsert toimus 13. mail 1966 ning esitati ainult kavereid.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-09-29 |pealkiri=Kärt Johanson: muusika on põhjus, miks me Tõnisega kokku saime |url=https://eeter.err.ee/1609809444/kart-johanson-muusika-on-pohjus-miks-me-tonisega-kokku-saime |vaadatud=2025-09-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sel ajal kirjutas ta ka oma esimese laulu "Long Long Ago".<ref name=":0" /> Tema esimene töökoht oli tehases [[Punane RET]], seejärel töötas ta [[Talleks|Tallinna Ekskavaatoritehases]]. Pärast ajateenistust Nõukogude armees Armeenia NSV-s oli Tõnis Mägi ansambli [[Baltika (ansambel)|Baltika]] vokaalsolist ja töötas muusikuna Pirita restoranis. Hiljem on ta laulnud ka ansamblites [[Kärjed (ansambel)|Kärjed]], [[Laine (ansambel)|Laine]], [[Muusik Seif]], [[777 (ansambel)|777]], [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]], Estraadiraadio ja [[Blue Time]]. Ta on teinud püsivamat koostööd kokku üheksa saateansambliga, kuid nii mõnegi muusikasalvestise või kontserditsükli puhul ka muude muusikakollektiividega.<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1101836/tonis-magi-kui-keegi-astub-mu-konnasilmale-siis-ma-ilmtingimata-karjatan-nuud-juba-vahem-sest-inimesed-enam-ei-kuule- Tõnis Mägi: „Kui keegi astub mu konnasilmale, siis ma ilmtingimata karjatan. Nüüd juba vähem, sest inimesed enam ei kuule.“] Õhtuleht.ee, 22.02.2024.</ref> ===Telesaatest lauluvõistlusevõitudeni=== 1971. aastal esines Mägi poplauljana esimest korda televisioonis – [[Eesti Televisioon]]i saates "Tere tulemast!"<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/estraaditahestik-tonis-magi ETV saade "Estraaditähestik. Tõnis Mägi"] ERR Arhiiv, 15.02.1986.</ref>, mis avas talle peagi tee [[Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] kontserdilavadele.<ref>[https://menu.err.ee/1609538668/tonis-magi-olen-korranud-oma-isa-koledat-kaitumismustrit Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit] ERR Menu, 02.12.2024.</ref> 1971. ja 1972. aastal võitis ta ansambliga Baltika esikoha Kaunase laulufestivalil „Merevaigust trompet”. 1972. aastal võitis ta [[Gennadi Taniel]]i "Lauluga verelilledest" [[Tippmeloodia|"Tippmeloodia" lauluvõistluse]] ning saadeti 1973. aastal toimunud üleliidulisele võistlusele (Kesktelevisiooni telesaatesse) "Art-Loto", mille ta samuti võitis. 1974. aastal hakkas ta solistina kõrvuti [[Jaak Joala]], [[Boris Lehtlaan]]e ja [[Marju Kuut|Marju Kuudiga]] esinema [[Olav Ehala]] ansambli saatel, kontserte anti üle Eesti. 1975. aastal võitis Tõnis Mägi enda kirjutatud lauluga "Pimedale muusikule" võistluskontserdi "Tallinn-Tartu". 1976. aastal pälvis ta sama lauluga üleliidulisel konkursil "Vilniuse tornid" nii parima laulu kui ka parima laulja auhinna. Mägi hakkas koostööd tegema vene helilooja [[David Tuhmanov]]iga, kelle lauluga "Ostanovite muzõku" (mis kõlas Mäe esituses 1976. aasta 1. jaanuari varahommikul NSV Liidu Kesktelevisiooni programmis "Kutsuv tuluke") saavutas ta vaat et üleöö üleliidulise tuntuse.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/506844/tonis-magi-uskumatu-peterburi-publik-teadis-mu-laule-peast Tõnis Mägi: "Uskumatu! Peterburi publik teadis mu laule peast!"] Õhtuleht.ee, 18.01.2013.</ref> ===Kümme menukat aastat üleliidulistel lavadel=== 1976. aastal algas Tõnis Mäe elus kümme aastat kestnud periood, kui pikad kontserdireisid Venemaal ja mujal Nõukogude Liidus tõid kaasa palju tööd, hiiglasliku publiku ja väga suure kuulsuse. Tavaliselt tuli anda üks-kaks kontserti päevas, aga vahel ka kolm-neli – nii juhtus näiteks komsomoli löökehitusel [[Baikali-Amuuri magistraalraudtee|BAM-il]].<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1095963/tonis-magi-75-tonis-magi-naistega-olen-ma-alati-olnud-habelik-aga-viina-sai-voetud-palju- Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“] Õhtuleht.ee, 18.11.2023.</ref><ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/melu/558167/vene-leht-tonis-magi-pani-koikidele-enne-ja-parast-teda-esinenud-artistidele-pika-puuga-ara- Vene leht: "Tõnis Mägi pani kõikidele enne ja pärast teda esinenud artistidele pika puuga ära."] Õhtuleht.ee, 21.12.2013.</ref> 1978. aastal sai temast [[Laine (ansambel)|estraadiansambli Laine]] solist, mis tähendas, et lisaks Nõukogude Liidu kontserdilavadele pääseti aeg-ajalt esinema ka [[raudne eesriie|raudse eesriide]] taha ning igast aastast kolmveerand möödus ratastel.<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1095963/tonis-magi-75-tonis-magi-naistega-olen-ma-alati-olnud-habelik-aga-viina-sai-voetud-palju- Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“] Õhtuleht.ee, 18.11.2023.</ref> Kui ansambel Laine pälvis 1980. aastal [[Eesti NSV teeneline kollektiiv|Eesti NSV teenelise kollektiivi]] aunimetuse, siis kuulus osa sellest ka Tõnis Mäele.<ref name="chalice-me">Greta Kaupmees. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120247542/chalice-meenutab-et-oleks-peaaegu-autoga-tonis-magile-otsa-soitnud-ta-kargas-mulle-ootamatult-teele-ette Chalice meenutab, et oleks peaaegu autoga Tõnis Mägile otsa sõitnud: ta kargas mulle ootamatult teele ette] Kroonika/Delfi, 18.11.2023.</ref> 1980. aastal sai David Tuhmanovi laulust "Olimpiada 80" Tõnis Mäe esituses üks [[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] teemapalu. 1981. aastal asutas Mägi oma ansambli [[Muusik Seif]], millega jätkas kontserdireise mööda Nõukogude Liitu. Läänelik rokkmuusika, ''funk'', soul ja disko koos vene publiku lemmikuks saanud "Olimpiada"-lauluga lennutasid Tõnis Mäe sel perioodil korduvalt kõige popimate artistide hulka nii Nõukogude Liidu rokk- ja popmuusika edetabelites kui ka [[Komsomolskaja Pravda]] lugejaküsitlustes.<ref>Nataly Koppel. [https://www.ohtuleht.ee/melu/558167/vene-leht-tonis-magi-pani-koikidele-enne-ja-parast-teda-esinenud-artistidele-pika-puuga-ara- Vene leht: "Tõnis Mägi pani kõikidele enne ja pärast teda esinenud artistidele pika puuga ära."] Õhtuleht.ee, 21.12.2013.</ref> ===Tagasi Eestis ja laulev revolutsioon=== 1986. aastal asutas ta koos [[Riho Sibul]]a, [[Vjatšeslav Kobrin]]i, [[Raul Vaigla]] ja [[Jaak Ahelik]]uga intellektuaalsemat muusikat viljeleva ansambli [[Ultima Thule (Eesti ansambel)|Ultima Thule]] ning on seal aeg-ajalt meelsasti laulnud ka pärast seda, kui 1988. aastal ansamblist lahkus.<ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1095963/tonis-magi-75-tonis-magi-naistega-olen-ma-alati-olnud-habelik-aga-viina-sai-voetud-palju- Tõnis Mägi 75 | Tõnis Mägi: „Naistega olen ma alati olnud häbelik! Aga viina sai võetud palju.“] Õhtuleht.ee, 18.11.2023.</ref> Sel perioodil töötas ta ühtlasi varieteeartistina hotelli Tallinn [[varietee]]s.<ref>[https://menu.err.ee/1609538668/tonis-magi-olen-korranud-oma-isa-koledat-kaitumismustrit Tõnis Mägi: olen korranud oma isa koledat käitumismustrit] ERR Menu, 02.12.2024.</ref> 1989. aastal asutas ta eksperimentaalansambli 777, mille iga jäi aga lühikeseks. Eesti [[Laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ajal esitas ta 1987. aastal koos paljude Eesti popmuusikutega [[Alo Mattiisen]]i ühislaulu "[[Ei ole üksi ükski maa]]" ning 1988. aastal kirjutas ühed oma heliloomingu tippteosed, laulud "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" ja "[[Palve (Tõnis Mägi)|Palve]]". Samal perioodil sündisid laulud “Liivakell” ja “Elutants”.<ref>Ülo Külm. [https://www.ohtuleht.ee/melu/570635/tonis-magi-reanimeerib-80-aastate-lobusama-poole Tõnis Mägi reanimeerib 80. aastate lõbusama poole] Õhtuleht.ee, 03.06.2011.</ref> 1991. aastal emigreerus Tõnis Mägi [[Rootsi]], kuid pöördus 1993. aastal Eestisse tagasi. ===Karjäär taasiseseisvunud Eestis=== Aastatel 1993–1999 töötas ta [[Kuku Raadio]]s muusikatoimetajana, hiljem on teinud seal saateid mittekoosseisulisena. Pikka aega juhtis ta saateid "Liivakell" (alates 1993. aastast) ning "Estraaditop" (1996–2000 ja 2006–2007).<ref>Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51054271/tonis-magi-hakkab-kuku-raadios-juhtima-saadet-estraaditop Tõnis Mägi hakkab Kuku raadios juhtima saadet “EsTraadiTop”] Eesti Päevaleht / Delfi, 30.08.2006.</ref><ref>[https://kuku.pleier.ee/otsing Valik saateid "Estraaditop 10"] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.09.2024.</ref> 1996. aastal toimusid eakaaslastest levimuusikatähtede [[Jaak Joala]], Tõnis Mäe ja [[Ivo Linna]], keda koos hüüti rahvasuus Eesti kolmeks tenoriks, legendaarsed kontserdid "Las jääda kõik, mis hea". 2016. aastal toimunud meenutuskontserdid "Las jääda kõik, mis hea – 20 aastat hiljem" Ivo Linna ja Tõnis Mäe osavõtul kujunesid osalt Jaak Joala mälestuskontsertideks, sest Joala oli 2015. aasta septembris surnud.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/704228/jaak-joala-ivo-linna-ja-tonis-magi-haal-tuli-kolme-tenori-tuuril-hoopis-lindilt Jaak Joala, Ivo Linna ja Tõnis Mägi hääl tuli kolme tenori tuuril hoopis lindilt!] Õhtuleht.ee, 18.11.2015.</ref><ref>Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/3725721/vanad-fotod-kolm-tenorit-andsid-20-aastat-tagasi-nostalgialaksu Vanad fotod: kolm tenorit andsid 20 aastat tagasi nostalgialaksu] Tartu Postimees, 08.06.2016.</ref><ref>[https://tartu.postimees.ee/3726059/pildid-tonis-magi-ja-ivo-linna-andsid-ule-20-aasta-taas-koos-kontserdi Pildid: Tõnis Mägi ja Ivo Linna andsid üle 20 aasta taas koos kontserdi] Tartu Postimees, 08.06.2016.</ref><ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/74784145/fotod-20-aastat-hiljem-siiani-rahva-sudames-tonis-mae-ja-ivo-linna-kasmu-kontsert-pani-muusikasobrad-rokkama FOTOD: 20 aastat hiljem — siiani rahva südames: Tõnis Mäe ja Ivo Linna Käsmu kontsert pani muusikasõbrad rõkkama] Kroonika/Delfi, 11.06.2016.</ref> ===Koostöö Rein Rannapiga=== Tõnis Mäe koostöö helilooja [[Rein Rannap]]iga sai alguse 1971. aastal, kui Mägi esitas Eesti Raadio lauluvõistlusel "[[Tippmeloodia]]" Rannapi laulu "Sa tule nüüd". Pärast seda on Mägi olnud muudegi tema levilaulude ("Kirju palli lend", 1973; "Sinu hääl", 1976; "Naera, naera", 1978; "Make up", 1982, jm) esmaesitaja. 1990. aastatel soleeris Mägi Rannapi [[kantaat|kantaadis]] "Ilus maa". Ta on esitanud mitmeid Rannapi ansamblile [[Ruja]] kirjutatud laule, sealhulgas teinud kaasa [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatri rokk[[ooper]]is “Ruja” (2008). 2017. aastal laulis ja mängis Tõnis Mägi Rannapi rokkooperis "Nurjatu saar" [[Vanapagan]]at; see tegelaskuju oli spetsiaalselt Tõnis Mäele kirjutatud.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/83418721/rein-rannap-tonis-magi-oli-esmaesitaja-paljudele-mu-lauludele-juubelikontsert-on-tais-ullatusi Rein Rannap: Tõnis Mägi oli esmaesitaja paljudele mu lauludele, juubelikontsert on täis üllatusi] Kroonika/Delfi, 22.08.2018.</ref><ref>[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=73&lang=est&action=view&method=teosed#25105 Rein Rannapi levimuusika] Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel. Vaadatud 21.12.2014.</ref> Alates 2003. aastast on Tõnis Mägi teinud loomingulist koostööd noorema põlvkonna helilooja ja laulja [[Jarek Kasar]]iga (varasem esinejanimi Chalice).<ref>[https://elu24.postimees.ee/3084751/jarek-kasar-ja-tonis-magi-tahistavad-koos-nunnult-sobrapaeva Jarek Kasar ja Tõnis Mägi tähistavad koos nunnult sõbrapäeva] Postimees/Elu24, 09.02.2015.</ref><ref name="chalice-me" /> ===Teatrikarjäär=== Tõnis Mägi on laulnud-mänginud just talle kirjutatud peaosa ka [[Raimo Kangro]] vaimukas telerokkooperis "Sensatsioon" ([[Eesti Telefilm]] 1986; libreto: [[Leelo Tungal]] [[Karel Čapek]]i järgi), kus naispeategelast kehastas (samuti helilooja valikul) [[Silvi Vrait]].<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/sensatsioon-136118 "Sensatsioon"] ETV, 14.09.1986.</ref><ref>Tui Hirv. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51125568/sopruses-sai-teoks-sensatsioon Sõpruses sai teoks "Sensatsioon!!"] Eesti Päevaleht / LP, 07.04.2008.</ref><ref>[https://www.efis.ee/film/6083 "Sensatsioon"] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 27.09.2025.</ref> Peale rokkooperites ja muudes muusikalavastustes esinemise on Mägi teinud rolle paljudes sõnalavastustes, näiteks mänginud [[Teater NO99|teatri NO99]] lavastuses "Kuningas Ubu" nimiosa (lavastajad [[Tiit Ojasoo]] ja [[Ene-Liis Semper]]) ning Draamateatris [[Anton Tšehhov]]i "[[Kolm õde|Kolmes ões]]" parun Tusenbachi ([[lavastaja]] [[Mikk Mikiver]]) ja [[Lev Tolstoi]] "Sõjas ja rahus" Pierre Bezuhhovit (lavastaja Mikk Mikiver). 2001. aastal mängis ta koos Mikk Mikiveriga kahemehenäidendis "Enigma variatsioonid"<ref>Allan Keian. [https://kultuur.postimees.ee/1897011/mikk-mikiver-ja-tonis-magi-mangivad-ugalas-kahemehe-etenduses Mikk Mikiver ja Tõnis Mägi mängivad Ugalas kahemehe etenduses] Postimees.ee, 12.10.2001.</ref>, mida esitati 2002. aastal ka [[New York|New Yorgis]] Eesti kultuuripäevadel.<ref>Allan Keian. [https://kultuur.postimees.ee/1929991/mikk-mikiver-ja-tonis-magi-annavad-etenduse-new-yorgis Mikk Mikiver ja Tõnis Mägi annavad etenduse New Yorgis] Postimees.ee, 28.03.2002.</ref> Kokku on ta näidelnud veerandsajas lavastuses. Mägi on kirjutanud teatrilavastuste jaoks muusikat ja teinud muusikakujundusi ("Jumal vikerkaarel" – 1990, Linnahall; "Timm Thaler ehk Müüdud naer" – 1996, [[Ugala]]; "Toomas Nipernaadi" – 2003, Ugala; "Tom Jones" – 2000, Vanemuine). ===Muid saavutusi=== 2009. aasta mais võitis Tõnis Mäe laul "Koit" [[TV3]] telesaate "[[Eesti otsib lemmiklaulu]]". 2017. aastal valiti Tõnis Mägi juunis 2017 Tallinnas toimunud Soome Vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldatud suure juubelikontserdi Eesti-poolseks tähtesinejaks. Soome tähtesineja sellel kontserdil oli [[Vesa-Matti Loiri]].<ref>[https://maailm.postimees.ee/4069481/nuud-on-teada-avalikustati-soome-juubelikontserdi-peaesinejad Nüüd on teada: avalikustati Soome juubelikontserdi peaesinejad!] Soome 100 portaal / Postimees.ee, 05.04.2017.</ref> 2024. aasta novembris valmis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laulik "EU Songbook", mis sisaldab 164 laulu, sealhulgas 6 igast Euroopa Liidu liikmesriigist. Eestit esindavate heliteoste seas on koguni kaks Tõnis Mäe loodud laulu: "Koit" (sõnade autor Tõnis Mägi) ja "[[Palve (Tõnis Mägi)|Palve]]" (sõnade autor [[Villu Kangur]]).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609528321/euroopa-liidu-esimesse-lauluraamatusse-joudis-ka-kuus-eestikeelset-lugu Euroopa Liidu esimesse lauluraamatusse jõudis ka kuus eestikeelset lugu] ERR Kultuur, 21.11.2024.</ref> ==Looming== Tõnis Mägi on 2023. aasta novembris öelnud, et pole enda kirjutatud laulude hulga üle arvet pidanud, kuid ta arvab neid olevat 400–500.<ref>Margus Mikomägi. [https://teatritasku.ee/tonis-magi-laul-on-kahekordne-palve/ Tõnis Mägi: laul on kahekordne palve] Teatritasku.ee, 17.11.2023.</ref> ===Populaarseid laule=== <table><tr valign=top><td> * "[[Koit (Tõnis Mägi)|Koit]]" (viisi ja sõnade autor) * "Püha Elmo tuled" (viisi autor) * "Palve" ("Looja hoia Maarjamaad") (viisi autor) * "Pühendus" (viisi ja sõnade autor) * "Pimedale muusikule" (viisi ja sõnade autor) * "Oled vihm" (viisi ja sõnade autor) * "Rong" (viisi autor) * "Ilus oled, isamaa" (viisi ja sõnade autor) * "Jäljed" (viisi ja sõnade autor) * "Liivakell" (viisi autor) * "Elutants" (viisi autor) <td> * "Kukub südamelt ära" (viisi autor) * "November" (viisi ja sõnade autor) * "Ballaad" (viisi autor) * "Doktor, aita!" (viisi ja sõnade autor) * "Kaunilt kaua" (viisi autor) * "Aastaring" (viisi autor) * "Romanss" ("Saatus laob sulle pasjanssi...") (viisi autor) * "Surematus" (viisi ja sõnade autor) * "Ajapendel" (viisi ja sõnade autor) * "Laastatud maa" (viisi autor) * "Aeg on lahkuda" (viisi ja sõnade autor) </table> ===Helisalvestisi=== [[Pilt:Tonis magi 2006.jpg|thumb|Tõnis Mägi "Laulame Ilvese presidendiks" toetuskontserdil 2006]] * 1981 "[[Tõnis Mägi & Music Seif]]", EP, [[Melodija]] * 1983 Tõnis Mägi & Music Seif "[[Mäe kaks nõlva]]", LP, С60 19439 002, [[Melodija]] * 1990 "[[Kogutud kodutud]]", LP, С60 30799 003, [[Melodija]] * 1990 "[[Tõnis (album)|Tõnis]]", LP, ZEN 2019, Rockadillo Records * 1993 "[[Hüüdja hääl]]", CD, Trio * 1995 "[[Liivakell (Tõnis Mägi)|Liivakell]]", CD, SaluMuusik Rec * 1996 "[[Las jääda kõik, mis hea 1]]", CD, ERC008, Eesti Raadio ([[Jaak Joala]], [[Ivo Linna]], Tõnis Mägi) * 1996 "[[Las jääda kõik, mis hea 2]]", CD, ERC009, Eesti Raadio ([[Jaak Joala]], [[Ivo Linna]], Tõnis Mägi) * 1998 "[[Kaunilt kaua]]", CD, Tõnis Mägi * 2000 "[[Eesti kullafond (Tõnis Mägi)|Tõnis Mägi]]", 2 CD-d, Aidem Pot Hitivabrik: [[Eesti kullafond]] * 2003 "[[Jäljed]]", CD, ARM Music * 2003 "[[Siirius (album)|Siirius]]", CD, ARM Music * 2005 "[[Vestlus Hermanniga]]", CD, Tõnis Mägi * 2006 "[[2teist]]", CD, [[Sanofi|Sanofi Aventis]] * 2008 "[[Kiik & kirik]]", CD (Tõnis Mägi ja Politseiorkester) * 2011 "[[Tarkus]]", CD, Elwood Muusik OÜ * 2012 "[[Teine ruum]]", CD, Tõnis Mägi ja [[Kärt Johanson]] * 2016 "Sirius", LP * 2016 "Tundmatu Mägi", CD * 2020 "Aovalgus", LP, CD * 2022 "Romanss", CD – venekeelsetest lauludest koosnev autorialbum «Романс» * 2024 "Ajapendel", CD, Tõnis Mägi ===DVD=== * 2002 "[[pÜHENDUS]]" (Digibox OÜ) === Rollid filmides === * 1982 – "Šlaager" (muusikaline [[mängufilm]], [[filmirežissöör|režissöör]] [[Peeter Urbla]]) – Tõnis Mägi * 1986 – "Sensatsioon" (muusikaline telemängufilm / teleooper, režissöör [[Irene Lään]]) – ajakirjanik František * 1999 – "Lurjus" (mängufilm, režissöör [[Valentin Kuik]]) – relvapoe omanik * 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" ([[dokumentaalfilm]], režissöör [[Priit Pääsuke]]) – portreefilm temast ===Helilooming filmides=== * 1985 – "Soovid...soovid ..." (dokumentaalfilm) * 1987 – "Pingul keel" (muusikafilm) * 1988 – "Draakoni aasta" (dokumentaalfilm) * 1988 – "Kas oskame hoida ühte …" II jagu (dokumentaalfilm) * 1988 – "Eestimaa Laul '88" (dokumentaalfilm) * 1988 – "Ma pole turist, ma elan siin" (mängufilm) * 1989 – videoringvaade "Eestimaa" nr 3, märts 1989 (filmikroonika) * 1989 – videoringvaade "Eestimaa", juuli/august 1989 (filmikroonika) * 1991 – videoringvaade "Eestimaa", september 1991 (filmikroonika) * 1995-1996 – "XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95" II jagu (harrastusfilm) * 2004 – "Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval" (dokumentaalfilm) * 2006 – "Laulev revolutsioon" (dokumentaalfilm) * 2006 – "Tühirand" (mängufilm) * 2008 – "Aljoša" (dokumentaalfilm) * 2012 – "Kõik muusikud on kaabakad" (mängufilm) * 2016 – "Hingemaa" (dokumentaalfilm) * 2019 – "Emade päev" (dokumentaalfilm) * 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (dokumentaalfilm) * 2021 – "Sea aasta" (dokumentaalfilm) * 2021 – "Eesti matus" (mängufilm) === Raamatud === * 2006 – "Tõnis Mägi. Müümata naer" koos [[Berk Vaher]]iga. Kirjastus Ilo, ISBN 9985-57-776-0 * 2010 – "Noodiraamat. Tõnis Mägi". Fotod: Maarja Mägi, noodid: Alari Piispa. Kirjastus Elmatar. == Tunnustus== * 1997 – Eesti Raadio aasta muusik * 1999 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3252}}</ref> * 1999 – [[Suure Vankri auhind]] (parim meeslaulja) * 2003 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] 2002. aasta loominguliste saavutuste (kontserdikava "pÜhendus" ja DVD plaadi) eest<ref>[https://web.archive.org/web/20200224205455/https://www.kul.ee/et/kultuuripreemiate-saajad Kultuuripreemiate laureaadid kultuuriministeeriumi veebilehel]. Vaadatud 24.02.2020.</ref> * 2003 – [[Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta looja) * 2004 – [[Kuldne Plaat]] panuse eest Eesti popmuusikasse (elutööauhind)<ref>[https://www.kuldneplaat.ee/2004 "Kuldne Plaat 2004"] Eesti popmuusika aastaauhindade koduleht. Vaadatud 12.12.2024.</ref> * 2005 – [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhind]] panuse eest Eesti muusikasse (elutööauhind)<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk 438.</ref> * 2007 – Eesti gospelmuusika eriauhind<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/266161/tonis-magi-sai-eesti-gospelmuusika-eriauhinna Tõnis Mägi sai Eesti gospelmuusika eriauhinna] Õhtuleht.ee, 11.02.2008.</ref> * 2008 – Tartu Kultuurikandja auhind (aasta looja) * 2009 – [[EELK teeneterist]] (III järk) * 2010 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|17679}}</ref> * 2011 – [[Tartu medal]] * 2017 – [[Elva linna aukodanik]] * 2025 – Kuldne Plaat (aasta meesartist) == Ühiskondlik ja poliitiline tegevus == Tõnis Mägi oli aastatel 2007–2021 [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] liige. Ta on kandideerinud Riigikokku [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aastal]] valimisliidus [[Isamaa ja ERSP liit]] (sai 265 häält) ning [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aastal]] erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas (sai 1215 häält).<ref>{{netiviide|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=T%C3%B5nis+M%C3%A4gi|pealkiri=1992-2019 valimistel osalenud kandidaadi otsing|väljaanne=valimised.ee|väljaandja=Riigikogu Kantselei}}</ref> Tõnis Mägi on esinenud enda loomingu ja teiste isamaaliste lauludega paljudel Eesti rahva iseseisvust toetavatel üritustel, sealhulgas [[üldlaulupidu]]del ja [[öölaulupidu]]del. Näiteks [[VII noorte laulu- ja tantsupidu|1993. aasta noorte laulupeol]] esitas ta ühendkooride solistina oma laulud "Koit" ja "Palve"; [[1994. aasta üldlaulupidu|1994. aasta üldlaulupeost]] alates on aga mitut järgmistki üldlaulupidu raaminud kaks "Koitu": laulupeo avamisel on kõlanud ühendkooride esituses [[Mihkel Lüdig]]i "Koit" ja laulupeo finaalis Tõnis Mäe "Koit".<ref>[https://sa.laulupidu.ee/history_category/1993-2023/ Eesti laulupidude (1993–2023) kavad] Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kodulehel. Vaadatud 26.11.2024.</ref> Tõnis Mägi on sõna võtnud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vastu ja [[EKRE]] toetuseks.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/80443656/tonis-magi-olen-selle-vastu-et-els-kuulutatakse-koik-normaalne-ebanormaalseks? "Tõnis Mägi: olen selle vastu, et ELs kuulutatakse kõik normaalne ebanormaalseks"] Maaleht, 18.11.2020.</ref> Ta esines 2019. aastal [[Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäik|Eesti Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule]] järgnenud kontserdil, mida korraldas [[Sinine Äratus]].<ref>{{netiviide|url=https://uueduudised.ee/uudis/eesti/suur-torvikurongkaik-vabariigi-aastapaeval-tallinna-vanalinnas-tule-ja-soovi-eestile-onne/|pealkiri=Suur tõrvikurongkäik vabariigi aastapäeval Tallinna vanalinnas! Tule ja soovi Eestile õnne!|vaadatud=2021-10-23|aeg=2020-02-19|väljaanne=Uued Uudised|arhiivimisaeg=2021-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023185105/https://uueduudised.ee/uudis/eesti/suur-torvikurongkaik-vabariigi-aastapaeval-tallinna-vanalinnas-tule-ja-soovi-eestile-onne/|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta kutsus avalikkust üles [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimistel]] valima presidendiks [[Henn Põlluaas]]a.<ref>[https://uueduudised.ee/nimekad-kultuuri-ja-uhiskonnategelased-kutsuvad-ules-presidendiks-valima-henn-polluaasa/ Nimekad kultuuri- ja ühiskonnategelased kutsuvad üles presidendiks valima Henn Põlluaasa] Uued Uudised, 22.08.2021.</ref> 22. aprillil 2017 võttis Tõnis Mägi sõna [[Rail Baltic]]u vastasel meeleavaldusel.<ref>{{netiviide|url=https://uueduudised.ee/video/mis-toimub/tonis-magi-teen-koik-mis-minu-voimuses-et-seda-ara-hoida/|pealkiri=Video: Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticut ära hoida|aeg=2017-04-23|vaadatud=2021-10-23|väljaanne=Uued Uudised|arhiivimisaeg=2021-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211023195124/https://uueduudised.ee/video/mis-toimub/tonis-magi-teen-koik-mis-minu-voimuses-et-seda-ara-hoida/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{netiviide|url=https://objektiiv.ee/tonis-magi-teen-koik-mis-minu-voimuses-et-rail-balticu-labisurumist-ara-hoida/|pealkiri=Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticu läbisurumist ära hoida|väljaanne=Objektiiv|aeg=2017-05-02|vaadatud=2021-10-23|väljaandja=SA perekonna ja traditsiooni kaitseks}}</ref> 23. oktoobril 2021 esines Tõnis Mägi Tallinnas [[Vabaduse väljak]]ul toimunud meeleavaldusel [[Koroonapandeemia Eestis|koroonapiirangute]] vastu.<ref>{{netiviide|url=https://www.err.ee/1608379760/fotod-piirangute-vastane-meeleavaldus-vabaduse-valjakul|pealkiri=Fotod: piirangute vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul|aeg=2021-10-23|vaadatud=2021-10-23|väljaanne=Uued Uudised}}</ref> Meeleavaldusele eelnenud videopöördumises, milles Tõnis Mägi kutsus üles meeleavaldusel osalema<ref>{{netiviide|url=https://objektiiv.ee/kutse-meeleavaldusele-tonis-magi-on-jalle-aeg-oigluse-ja-vabaduse-tee-ules-leida/|pealkiri=Kutse meeleavaldusele ⟩ Tõnis Mägi: on jälle aeg õigluse ja vabaduse tee üles leida|väljaanne=Objektiiv|aeg=2021-10-20|vaadatud=2021-10-23|väljaandja=SA perekonna ja traditsiooni kaitseks}}</ref>, tsiteeris ta [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] luuleridu, mis tekitas nende autoris pahameelt.<ref>{{netiviide|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94925295/leelo-tungal-tonis-mae-uleskutsest-oleks-voinud-vahemalt-oelda-kui-minu-luuleridu-kasutatakse-halbadel-eesmarkidel|pealkiri=Leelo Tungal Tõnis Mäe üleskutsest: oleks võinud vähemalt öelda, kui minu luuleridu kasutatakse halbadel eesmärkidel|väljaanne=Kroonika|väljaandja=AS Ekspress Meedia|aeg=2021-10-21|vaadatud=2021-10-23}}</ref> Samuti on kriitikat pälvinud laulja tegevus vaktsineerimisvastasuse reklaamimisel.<ref>[https://www.postimees.ee/7368447/vanade-inimeste-koroonasurma-peetakse-juba-normaalseks "Luubi all ⟩ Vanade inimeste koroonasurma peetakse juba normaalseks"] Postimees, 23.10.2021.</ref><ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/94941767/herman-kelomees-kas-on-aeg-luua-selg-sirgu-ja-tuhistada-tonis-magi "Herman Kelomees: kas on aeg lüüa selg sirgu ja tühistada Tõnis Mägi?"] Eesti Päevaleht, 23.10.2021.</ref> Samas on Tõnis Mägi oma kontsertide ja esinemistega pannud õla alla paljudele Eesti ühiskonna valupunkte leevendavatele heategevusprojektidele, olgu tegu [[Tartu Maarja kirik]]u taastamise (2023),<ref>[https://tartu.ee/et/uudised/tonis-magi-heategevuslik-kontsert-tartu-maarja-kiriku-taastamise-toetuseks Tõnis Mägi heategevuslik kontsert Tartu Maarja kiriku taastamise toetuseks] Tartu linna koduleht, 05.07.2023.</ref> [[Põltsamaa kirik]]u lossitorni taastamise (2001),<ref>Kati Murutar. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50879978/tonis-magi-teine-noorus Tõnis Mägi teine noorus] Eesti Päevaleht, 09.05.2001.</ref> tänavalaste ja kristliku noortekodu toetamise (2001),<ref>Kristel Rõss. [https://tartu.postimees.ee/1848397/heategevus-kontsert-toi-peetri-kiriku-rahvast-tais Heategevus-kontsert tõi Peetri kiriku rahvast täis] Tartu Postimees, 30.01.2001.</ref> [[Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond]]i kaudu keeruka raviaparatuuri soetamise (2010)<ref>[https://www.kliinikum.ee/leht/uudised/174-lastefond-taehistab-juubelit-heateo-naedalaga Lastefond tähistab juubelit heateo nädalaga] Kliinikumi Leht, 18.10.2010.</ref> või hättasattunud loomade abistamisega (2012)<ref>[https://buduaar.tv3.ee/uritused/heategevuslik-kontsert-4-veebruaril-kodutute-loomade-toetuseks/ Heategevuslik kontsert "Hea lugu ja hea tegu" 4. veebruaril kodutute loomade toetuseks] TV3/Buduaar, 30.01.2012.</ref> jpm. == Isiklikku == Tõnis Mäe vanemad olid [[Saaremaa]]lt pärit Tatjana (sünninimega Tatjana Mikk) ja Nestor Mägi, kes Tallinnas laulsid koos [[Eesti Raadio segakoor]]is.<ref>[https://www.tonismagi.eu/elulugu Elulugu] Tõnis Mäe koduleht. Vaadatud 28.06.2024.</ref> Isa jättis pere maha, kui Tõnis oli väga väike, ning ema koos pojaga elas oma tädi majas [[Merivälja]]l, kus mööduski Tõnise lapsepõlv. Ema töötas teatris ja Tõnis oli sageli vanatädi hoida. Poiss õppis kolme-nelja-aastaselt lugema. Tõnise saarlasest vanaisa Toomas Joonas (pärast nime eestistamist Toomas Mägi) oli pillimeister, kuid temast kuulis Tõnis alles täiskasvanuna.<ref>Raul Vinni. [https://saartehaal.postimees.ee/6598957/saarlane-kes-kuulab-lauldes-vaikust Saarlane, kes kuulab lauldes vaikust] Saarte Hääl, 21.09.2007.</ref><ref>[opleht.ee/2014/06/tonis-magi-lugu-alligaatorist/ Tõnis Mägi: Lugu alligaatorist] Õpetajate Leht, 06.06.2014.</ref><ref>Aime Jõgi. [https://tartu.postimees.ee/6799071/inimesed-ei-teagi-mis-mees-see-tonis-magi-nuud-on Inimesed ei teagi, mis mees see Tõnis Mägi nüüd on!] Tartu Postimees. 11.10.2019.</ref> Tõnis Mägi on neljandat korda abielus. Esimene abikaasa oli Virve, kellega ta tutvus üliõpilasmalevas ja 22-aastaselt abiellus. 1980. aastal abiellus ta [[Laine Mägi|Laine Mihelson-Adamsoniga]] (Mägi); nende tütar on Liis-Katrin (1983), kes on abielus näitleja [[Märt Avandi]]ga. Abielust Piia Kaldmaga (Mägi) on tal tütar Maarja (1992). Alates 2001. aastast on Tõnis Mägi abielus laulja [[Kärt Johanson]]iga, neil on tütred Liidia (1999) ja Mirt (2003).<ref>Elo Odres. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82285534/tonis-magi-muutunud-mees Tõnis Mägi, muutunud mees] Kroonika/Delfi, 24.02.2004.</ref> Ta on oma heliloomingut pühendanud paljudele lähedastele, sealhulgas kõigile oma tütardele. Näiteks laul "Kaunilt kaua" on kirjutatud vanimale tütrele Liis-Katrinile.<ref>Johanna Maria. [https://sky.ee/retrofm/tonis-magi-70-10-poorast-ja-ponevat-lugu-vanameistri-elust-mida-sa-ei-teadnud Tõnis Mägi 70: 10 pöörast ja põnevat lugu vanameistri elust, mida sa ei teadnud]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Raadiojaama Retro FM koduleht. 16.11.2018.</ref> Tütar Mirdile on pühendatud aga üks Tõnis Mäe väheseid [[Instrumentaalmuusika|instrumentaalpalu]] "Vestlus Hermanniga".<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tonis-magi-70 ETV saade "Tõnis Mägi 70"] 25.12.2018.</ref> Tõnis Mäe pinginaaber [[Tallinna 22. keskkool]]is oli [[Siim Kallas]].<ref>Allan Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/136067/peaminister-onnitles-pinginaabrit-tonis-mage Peaminister õnnitles pinginaabrit Tõnis Mäge] Õhtuleht.ee, 25.02.2003.</ref><ref name="chalice-me" /> 2017. aastal käis Mägi healoomulise ajukasvaja operatsioonil.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tonis-magi ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi"] Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter: 29.10.2018.</ref><ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/elu/906093/tonis-magi-inimesed-arvavad-et-ma-olen-maru-tosine-inimene-ega-tea-et-olen-tegelikult-vimkavend- Tõnis Mägi: „Inimesed arvavad, et ma olen maru tõsine inimene ega tea, et olen tegelikult vimkavend."] Õhtuleht.ee, 10.11.2018.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} *{{MusicBrainz nimi|id=a142f117-5c85-45da-90ca-ba5845f994ab|nimi=Tõnis Mägi}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-tonis-magi-moskva-estraaditeatris AK filmikroonika 1958-1991 (1.). Tõnis Mägi Moskva Estraaditeatris] ETV esmaeeter: 8. veebruar 1982 * Urmas Ott. [https://www.ohtuleht.ee/elu/907110/urmas-oti-esimene-trukiproov-ehk-palju-onne-mags Urmas Oti esimene trükiproov ehk „Palju õnne, Mägs!”] Õhtuleht.ee, 17. november 2018 / artikli esmatrükk levimuusikute klubi ajalehes Muusik nr 8, detsember 1988 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/carte-blanche-tonis-magi ETV saade "Carte Blanche. Tõnis Mägi"] Urmas Oti viimane saade ETV-s. 2. juuni 1998 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-tonis-magi-151794 ETV saade "Tähelaev. Tõnis Mägi"] Saatejuht Reet Oja. 5. november 2006 * [[Valner Valme]]. [http://www.postimees.ee/?id=49095 Kui homme saabuks maailma lõpp, istutaksin täna veel ühe puu] Postimees, 15. november 2008 * [[Margus Mikomägi]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/23962399/tonis-magi-olen-suhteliselt-pimedana-lainud-oiget-teed Tõnis Mägi: Olen suhteliselt pimedana läinud õiget teed] Maaleht, 20. november 2008 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tana-ohtul-tonis-magi ETV saade "Täna õhtul... Tõnis Mägi"] Saatejuht Vahur Kersna. 4. jaanuar 2009 * Tõnis Mägi. [http://www.postimees.ee/?id=128103 Lipu vägi] Tõnis Mäe kõne Tartu Ülikooli aulas 4. juunil 2009. Postimees.ee, 5. juuni 2009 * Verni Leivak. [https://www.postimees.ee/1292180/tonis-magi-teel-tuuma-poole Tõnis Mägi, teel tuuma poole] Postimees.ee, 6. juuli 2013 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-tonis-magi ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi"] Saatejuht Joonas Hellerma. 29. oktoober 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tonis-magi-70 ETV saade "Tõnis Mägi 70"] Saatejuht Anu Välba. 25. detsember 2018 * [https://vikerraadio.err.ee/1609562869 Vikerraadio saade "Käbi ei kuku... Tõnis ja Liidia Mägi"] Saatejuht Sten Teppan. 1. detsember 2024 {{JÄRJESTA:Mägi, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Elva linna aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] 4vj195csxiqxhnmsv69jstmyzxp8k49 0 90701 7148023 6877232 2026-05-06T17:56:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148023 wikitext text/x-wiki {{Haiguste teabekast | Pilt = Encapsulated thymoma.jpg | Pilditekst = Kapseldunud tümoom | pildi_laius = 80 px | Eestikeelne nimi=Harkelundi pahaloomuline kasvaja | Ladinakeelne nimi=Neoplasma malignum thymi | DiseasesDB = 13067 | RHK10 = {{RHK10|C|C|37|}} | ICD9 = {{ICD9|164.0}}, {{ICD9|212.6}} | ICDO = {{ICDO|8581|3}}, {{ICDO|8585|3}}, {{ICDO|8586|3}} | OMIM = | MedlinePlus = 001086 | eMedicineSubj = med | eMedicineTopic = 2752 | eMedicine_mult = {{eMedicine2|med|3448}} {{eMedicine2|ped|2246}} | MeshID = D013945 }}'''Tümoom''' (''thymoma'') on [[Inimene|inimesel]] ja teistel [[Loomad|loomadel]] esinev [[Tüümus|tüümuse]] [[Tüümuse epiteelirakk|epiteelirakkudest]] pärinev [[kasvaja]], mida peetakse harva esinevaks pahaloomuliseks kasvajaks. Tümoomid on sageli seotud neuromuskulaarsete häiretega, näiteks raskekujulise müasteeniaga (''myasthenia gravis)''<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Thomas |eesnimi=Charles R. |perekonnanimi2=Wright |eesnimi2=Cameron D. |perekonnanimi3=Loehrer |eesnimi3=Patrick J. |pealkiri=Thymoma: State of the Art |url=https://ascopubs.org/doi/10.1200/JCO.1999.17.7.2280 |ajakiri=Journal of Clinical Oncology |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=7 |lehekülg=2280–2280 |doi=10.1200/JCO.1999.17.7.2280 |issn=0732-183X}}</ref>; tümoomi esineb 20 protsendil raskekujulise müasteeniaga patsientidest<ref>Mitchell, Richard Sheppard; Kumar, Vinay; Robbins, Stanley L.; Abbas, Abul K.; Fausto, Nelson (2007). ''Robbins basic pathology''. Saunders/Elsevier. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/978-1-4160-2973-1|978-1-4160-2973-1]]</bdi>.</ref>. Kui tümoomid on diagnoositud, võib need kirurgiliselt eemaldada. Kui tegemist on pahaloomulise kasvajaga, saab vahel kasutada keemiaravi. == Märgid ja sümptomid == Kolmandikul kõigist tümoomiga inimestest on sümptomid, mis on põhjustatud ümbritsevate elundite kokkusurumisest laieneva massi poolt. Need probleemid võivad ilmneda ülemise veenilaiendi sündroomi, neelamishäirete (neelamisraskuste), köha või rinnavalu kujul.<ref name=":0" /> Kolmandikul patsientidest avastatakse kasvaja, sest neil on sellega seotud [[autoimmuunhaigus]]. Nagu eespool mainitud, on kõige levinum neist haigustest raskekujuline müasteenia; 10–15 protsendil raskekujulise müasteeniaga patsientidel on tümoom ja 30–45 protsendil tümoomiga patsientidel on raskekujuline müasteenia. Täiendavate kaasnevate autoimmuunsete seisundite hulka kuuluvad tümoomiga seotud mitme elundi autoimmuunsus, puhas punalibleaplaasia ja Goodi sündroom (tümoom koos kombineeritud immuunpuudulikkuse ja hüpogammaglobulineemiaga). Muude teatatud haiguste seosed<ref name=":0" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bernard |eesnimi=C. |perekonnanimi2=Frih |eesnimi2=H. |perekonnanimi3=Pasquet |eesnimi3=F. |perekonnanimi4=Kerever |eesnimi4=S. |perekonnanimi5=Jamilloux |eesnimi5=Y. |perekonnanimi6=Tronc |eesnimi6=F. |perekonnanimi7=Guibert |eesnimi7=B. |perekonnanimi8=Isaac |eesnimi8=S. |perekonnanimi9=Devouassoux |eesnimi9=M. |perekonnanimi10=Chalabreysse |eesnimi10=L. |perekonnanimi11=Broussolle |eesnimi11=C. |perekonnanimi12=Petiot |eesnimi12=P. |perekonnanimi13=Girard |eesnimi13=N. |perekonnanimi14=Sève |eesnimi14=P. |pealkiri=Thymoma associated with autoimmune diseases: 85 cases and literature review |url=https://doi.org/10.1016/j.autrev.2015.09.005 |ajakiri=Autoimmunity Reviews |aastakäik=15 |üksiknumber=1 |lehekülg=82–92 |doi=10.1016/j.autrev.2015.09.005 |issn=1568-9972}}</ref>: * akuutne perikardiit; * agranulotsütoos; * alopeetsia areata; * haavandiline koliit; * Cushingi tõbi; * hemolüütiline [[aneemia]]; * limbiline entsefalopaatia; * [[müokardiit]]; * [[nefroosisündroom]]; * panhypopituitarism; * pernitsioosne aneemia; * polümüosiit; * [[reumatoidartriit]]; * [[sarkoidoos]]; * skleroderma; * sensomotoorne radikulopaatia; * jäiga inimese sündroom; * [[süsteemne erütematoosne luupus]]; * türeoidiit ([[Kilpnääre|kilpnäärme]] põletik). Kolmandikul kuni pooltel tümoomi põdevatest inimestest ei ole üldse mingeid sümptomeid ja mass tuvastatakse rindkere [[röntgen]]- või [[Kompuutertomograaf|CT/CAT-uuringul]], mis on tehtud hoopis mõne muu terviseprobleemi tõttu.<ref name=":0" /> == Patoloogia == Tümoom pärineb tüümuse [[Epiteelkude|epiteelirakkude]] populatsioonist ja tänapäeval on tunnustatud mitmeid mikroskoopilisi alatüüpe.<ref name=":0" /> Tümoomi on kolm peamist histoloogilist tüüpi, mis sõltuvad rakkude välimusest mikroskoopiliselt: * A-tüüpi, kui epiteelirakud on ovaalse või fusiformse kujuga (vähem [[Lümfotsüüt|lümfotsüüte]]); * B-tüüpi, kui neil on epitelioidne kuju (B-tüübil on kolm alatüüpi: B1 (lümfotsüüdirikas), B2 (kortikaalne) ja B3 (epiteliaalne))<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dadmanesh |eesnimi=F. |perekonnanimi2=Sekihara |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Rosai |eesnimi3=J. |pealkiri=Histologic typing of thymoma according to the new World Health Organization classification |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11413764/ |ajakiri=Chest Surgery Clinics of North America |aastakäik=11 |üksiknumber=2 |lehekülg=407–420 |issn=1052-3359 |pmid=11413764}}</ref>; * AB-tüüpi, kui kasvaja sisaldab mõlema rakutüübi kombinatsiooni. Tüümuse kortikaalse epiteeli rakkudel on rikkalik [[tsütoplasma]], vesikulaarne tuum peenelt jaotunud kromatiiniga ja väikeste nukleoolide ning tsütoplasmafilamentidega, mis puutuvad kokku naaberrakkudega. Tüümuse medullaarse [[Epiteelkude|epiteeli]] rakud seevastu on spindlikujulised, ovaalse tiheda tuumaga ja vähese tsütoplasmaga, mis on vähem healoomulised, kui need kordavad rohkem kortikaalsete rakkude omadusi. == Diagnoos == Kui kahtlustatakse tümoomi olemasolu, tehakse tavaliselt [[Kompuutertomograaf|CT/CAT-uuring]], et hinnata [[kasvaja]] suurust ja ulatust, ning kahjustusest võetakse proovid CT-juhitava [[Biopsia|nõelbiopsiaga]]. Kõrgenenud veresoonte suurenemine CT-uuringul võib viidata pahaloomulisele kasvule, nagu ka pleura ladestus.<ref name=":0" /> Piiratud [[biopsia]] on seotud väga väikese pneumomediastinumi või mediastiniidi riskiga ja veelgi väiksema riskiga kahjustada südant või suuri veresooni. Mõnikord metastaseeruvad tümoomid näiteks [[Kõhuõõs|kõhuõõnde]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Geffen |eesnimi=Wouter H. van |perekonnanimi2=Sietsma |eesnimi2=Johanna |perekonnanimi3=Roelofs |eesnimi3=Pieter MM |perekonnanimi4=Hiltermann |eesnimi4=Thijo JN |kuupäev=2011-12-01 |pealkiri=A malignant retroperitoneal mass – A rare presentation of recurrent thymoma |url=https://casereports.bmj.com/content/2011/bcr.09.2011.4737 |ajakiri=Case Reports |keel=en |aastakäik=2011 |lehekülg=bcr0920114737 |doi=10.1136/bcr.09.2011.4737 |issn=1757-790X |pmc=PMC3229325 |pmid=22674945}}</ref> Diagnoos määratakse [[Patoloogiline kogumine|patoloogi]] poolt [[Histoloogia|histoloogilise]] uuringu teel pärast massist võetud koeproovi saamist. Kasvaja lõplik liigitus ja staadium määratakse patoloogiliselt pärast tüümuskasvaja ametlikku kirurgilist eemaldamist. Valitud laboratoorsete testidega saab otsida kaasnevaid probleeme või kasvaja võimalikku levikut. Nende hulka kuuluvad täielik vereanalüüs, [[Elektroforees|valguelektroforees]], atsetüülkoliini retseptori [[antikehad]] (mis viitavad müasteeniale), [[Elektrolüüt|elektrolüüdid]], maksaensüümid ja neerufunktsioon.<ref name=":0" /> == Staadiumid == Laialdaselt kasutatakse Masaoka staadiumisüsteemi, mis põhineb haiguse anatoomilisel ulatusel operatsiooni ajal<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Masaoka |eesnimi=Akira |perekonnanimi2=Monden |eesnimi2=Yasumasa |perekonnanimi3=Nakahara |eesnimi3=Kazuya |perekonnanimi4=Tanioka |eesnimi4=Tsuneo |kuupäev=1981-12-01 |pealkiri=Follow-up study of thymomas with special reference to their clinical stages |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/1097-0142(19811201)48:113.0.CO;2-R |ajakiri=Cancer |keel=en |aastakäik=48 |üksiknumber=11 |lehekülg=2485–2492 |doi=10.1002/1097-0142(19811201)48:11<2485::AID-CNCR2820481123>3.0.CO;2-R |issn=0008-543X}}</ref>: * I – täielikult kapseldatud; * IIA – mikroskoopiline sissetung läbi kapsli ümbritsevasse rasvkoesse; * IIB – makroskoopiline sissetung kapslisse; * III – makroskoopiline sissetung naaberelunditesse; * IVA – pleura- või perikardiaalsed implantaadid; * IVB – lümfogeenne või hematogeenne metastaas kaugemates (ekstraterokaalsetes) paikades. == Ravi == Tümoomi peamine ravimeetod on operatsioon. Kui kasvaja on ilmselt invasiivne ja suur, võib enne operatsioonile eelnevat (neoadjuvantne) keemiaravi ja/või kiiritusravi kasutada kasvaja suuruse vähendamiseks ja resekteeritavuse parandamiseks. Kui kasvaja on varajases staadiumis (Masaoka I–IIB), ei ole edasine ravi vajalik. Tüümuse eemaldamine täiskasvanutel ei näi põhjustavat [[immuunpuudulikkus]]t. Lastel võib aga operatsioonijärgne immuunsus olla ebanormaalne ja soovitatakse vaktsineerida mitmete nakkusetekitajate vastu. Invasiivsed tümoomid võivad vajada täiendavat ravi kiiritus- ja keemiaravi (tsüklofosfamiid, doksorubitsiin ja tsisplatiin)<ref name=":0" /><ref>NCCN Thymoma, Guidelines (2016). [https://web.archive.org/web/20211214103143/https://thymicuk.org/wp-content/uploads/2019/10/NCCN-Thymoma-and-Thymic-cancer-guidelines.pdf "NCCN Thymoma Guidelines"] (PDF). ''NCCN Guidelines''.</ref>. 10-30% juhtudest on kirjeldatud tümoomi retsidiivi kuni 10 aastat pärast kirurgilist resektsiooni, kusjuures enamikul juhtudest on võimalik eemaldada ka pleura retsidiiv. Viimasel ajal võib pleura retsidiivide kirurgilisele eemaldamisele järgneda hüpertermiline intratorakaalne perfusioonikemoteraapia või intratorakaalne hüpertermiline perfusioonikemoteraapia (ITH)<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ambrogi |eesnimi=Marcello Carlo |perekonnanimi2=Korasidis |eesnimi2=Stylianos |perekonnanimi3=Lucchi |eesnimi3=Marco |perekonnanimi4=Fanucchi |eesnimi4=Olivia |perekonnanimi5=Giarratana |eesnimi5=Silvia |perekonnanimi6=Melfi |eesnimi6=Franca |perekonnanimi7=Mussi |eesnimi7=Alfredo |pealkiri=Pleural recurrence of thymoma: surgical resection followed by hyperthermic intrathoracic perfusion chemotherapy: Table 1: |url=https://academic.oup.com/ejcts/article-lookup/doi/10.1093/ejcts/ezv039 |ajakiri=European Journal of Cardio-Thoracic Surgery |keel=en |aastakäik=49 |üksiknumber=1 |lehekülg=321–326 |doi=10.1093/ejcts/ezv039 |issn=1010-7940}}</ref>. == Prognoos == Prognoos on III või IV staadiumi tümoomide korral palju halvem kui I ja II staadiumi kasvajate korral. Harvemini võivad invasiivsed tümoomid ka [[Metastaseerumine|metastaseeruda]], üldjuhul umbes 7% juhtudest pleura, [[luud]]e, [[maks]]a või [[aju]] suunas. Ühes uuringus leiti, et veidi üle 40% III ja IV staadiumi kasvajatega täheldatud patsientidest elas pärast diagnoosimist vähemalt 10 aastat. Nende patsientide mediaanvanus tümoomi diagnoosimise ajal oli 57 aastat.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wilkins |eesnimi=Kirsten Bass |perekonnanimi2=Sheikh |eesnimi2=Emran |perekonnanimi3=Green |eesnimi3=Rennae |perekonnanimi4=Patel |eesnimi4=Mayur |perekonnanimi5=George |eesnimi5=Simeon |perekonnanimi6=Takano |eesnimi6=Manabu |perekonnanimi7=Diener-West |eesnimi7=Marie |perekonnanimi8=Welsh |eesnimi8=James |perekonnanimi9=Howard |eesnimi9=Steven |perekonnanimi10=Askin |eesnimi10=Frederic |perekonnanimi11=Bulkley |eesnimi11=Gregory B. |pealkiri=Clinical and Pathologic Predictors of Survival in Patients With Thymoma |url=https://journals.lww.com/annalsofsurgery/abstract/1999/10000/clinical_and_pathologic_predictors_of_survival_in.12.aspx |ajakiri=Annals of Surgery |keel=en-US |aastakäik=230 |üksiknumber=4 |lehekülg=562 |doi=10.1097/00000658-199910000-00012 |issn=0003-4932 |pmc=PMC1420905 |pmid=10522726}}</ref> Patsiente, kellele on tehtud tümoomi tõttu tümektoomia, tuleb hoiatada võimalike raskete kõrvaltoimete eest pärast [[Kollapalavik|kollapalaviku]] vaktsineerimist. Selle põhjuseks on tõenäoliselt ebapiisav T-rakkude vastus nõrgestatud kollapalaviku elusvaktsiinile. On teatatud surmajuhtumitest. == Epidemioloogia == Tümoomide esinemissagedus on umbes 0,13-0,26 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. Mehed haigestuvad veidi harvemini kui naised. Tüüpiline vanus diagnoosimisel on 40–50 eluaastat, kuigi haigestunuid võib olla väga laias vahemikus, 6.–83. eluaastani.<ref>WHO Classification of Tumours Editorial Board (2021). "5. Tumors of the thymus". ''Thoracic Tumours''. Vol. 5 (5th ed.). Lyon (France): World Health Organization. pp. 320–325. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] <bdi>[[:en:Special:BookSources/978-92-832-4506-3|978-92-832-4506-3]]</bdi>.</ref> == Diagnoosi kodeerimine inimestel == [[Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni]] [[RHK-10|10. versioonis]] on tümoom kodeeritud jaotises [C37]. == Esinemine loomadel == === Maod === Kinnipeetavatel [[madu]]del on sarnaselt paljude teiste nn kodustatud loomaliikidega uudismoodustisena avastatud ka tümoomi.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA155&lpg=PA155&dq=thymoma++in+snakes&source=bl&ots=R0jpcxAmPR&sig=O7aABxm8GI88vHpSLMAZIGQ1XyQ&hl=et&sa=X&ei=WlFKVLWMC5Svab-NgbAI&ved=0CDYQ6AEwBA#v=onepage&q=thymoma%20%20in%20snakes&f=false "Manual of Exotic Pet Practice"], lk 155, 2009, Saunders.</ref> === Koerad === [[Koer|Koertest]] on tümoomi sagedamini kirjeldatud [[Saksa lambakoer|saksa lambakoertel]]<ref>Dr. Daniel A. Degner, Board-certified Veterinary Surgeon (DACVS), [http://www.vetsurgerycentral.com/oncology_thymoma.html Thymoma in Dogs and Cats].</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Portaal|Meditsiin}} * Kassem Harris, Dany Elsayegh, Basem Azab, Homam Alkaied, ja Michel Chalhoub, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3177881/ Thymoma calcification: Is it clinically meaningful?], World J Surg Oncol. 2011; 9: 95., [[PubMed Central|PMCID: PMC3177881]], doi: 10.1186/1477-7819-9-95.</small> [[Kategooria:Kasvajad]] [[Kategooria:Veterinaaria]] 1fts2danh0fvapdtnkvd0v56jy3ku5a 0 96266 7148015 4016265 2026-05-06T17:44:16Z Sjur 66496 /* 60 m */ 7148015 wikitext text/x-wiki '''[[1991]]. aasta [[kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused]]''' olid 3. sisemaailmameistrivõistlused [[kergejõustik]]us, mis toimusid [[8. märts|8.]]–[[10. märts]]ini [[Sevilla]]s Hispaanias. Esimest korda olid kavas [[4×400 m teatejooks]]ud ja näidisalana naiste [[kolmikhüpe]]. == Mehed == === [[60 m jooks|60 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Andre Cason]] || {{PisiLipp|USA}} || 6,54 |- | 2. || [[Linford Christie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6,55 |- | 3. || [[Chidi Imoh]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6,60 |- | 4. || [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 6,61 |- | 5. || [[Andrés Simón]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 6,61 |- | 6. || [[Joel Isasi]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 6,64 |- | 7. || [[Vitali Savin]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 6,66 |- | 8. || [[Bruny Surin]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 6,66 |} === [[200 m jooks|200 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Nikolaj Antonov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 20,67 |- | 2. || [[Linford Christie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,72 |- | 3. || [[Ade Mafe]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,92 |- | 4. || [[Thomas Jefferson (kergejõustiklane)|Thomas Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || 21,11 |- | 5. || [[Miguel Ángel Gómez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 21,29 |- | 6. || [[Andrei Fedoriv]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 21,65 |} === [[400 m jooks|400 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Devon Morris]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 46,17 |- | 2. || [[Samson Kitur]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 46,21 |- | 3. || [[Cayetano Cornet]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 46,52 |- | 4. || [[Charles Jenkins]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,18 |- | 5. || [[Howard Burnett]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 47,84 |- | 6. || [[Alvin Daniel]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 62,39 |} === [[800 m jooks|800 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Paul Ereng]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.47,08 |- | 2. || [[Tomás de Teresa]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.47,82 |- | 3. || [[Simon Hoogewerf]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.47,88 |- | 4. || [[Stanley Redwine]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.47,98 |- | 5. || [[Joachim Dehmel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1.50,58 |- | 6. || [[William Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || DQ |} === [[1500 m jooks|1500 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Noureddine Morceli]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 3.41,57 |- | 2. || [[Fermín Cacho]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.42,68 |- | 3. || [[Mário Silva]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 3.43,85 |- | 4. || [[Marcus O’Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3.44,79 |- | 5. || [[Han Kulker]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.45,93 |- | 6. || [[Jeff Atkinson]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.46,25 |- | 7. || [[Michael Busch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 3.46,72 |- | 8. || [[Abdelaziz Sahere]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 3.47,04 |} === [[3000 m jooks|3000 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Frank O’Mara]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 7.41,14 |- | 2. || [[Hammou Boutayeb]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 7.43,64 |- | 3. || [[Robert Denmark]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 7.43,90 |- | 4. || [[Mogens Guldberg]] || {{PisiLipp|Taani}} || 7.44,76 |- | 5. || [[John Scherer]] || {{PisiLipp|USA}} | |7.45,12 |- | 6. || [[Pascal Thiébaut]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7.47,51 |- | 7. || [[José Luis González]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 7.48,44 |- | 8. || [[Mathias Ntawulikura]] || {{PisiLipp|Rwanda|1962}} || 7.48,92 |} === 5000 m käimine === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Mihail Štšennikov]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 18.23,55 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- | 2. || [[Giovanni De Benedictis]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 18.23,60 |- | 3. || [[Franz Kostjukevitš]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 18.47,05 |- | 4. || [[Miguel Ángel Prieto]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 18.53,83 |- | 5. || [[Valentí Massana]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 19.08,79 |- | 6. || [[Sándor Urbanik]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 19.11,85 |- | 7. || [[Bernd Gummelt]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.21,97 |- | 8. || [[Jimmy McDonald]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 19.24,91 |} === [[60 m tõkkejooks]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Greg Foster]] || {{PisiLipp|USA}} || 7,45 |- | 2. || [[Igors Kazanovs]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 7,47 |- | 3. || [[Mark McKoy]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 7,49 |- | 4. || [[Emilio Valle]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 7,60 |- | 5. || [[Sjarhei Ussau]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 7,66 |- | 6. || [[Philippe Tourret]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7,66 |- | 7. || [[George Boroi]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 7,67 |- | 8. || [[Jack Pierce]] || {{PisiLipp|USA}} || 7,68 |} === [[4×400 m teatejooks]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Riik !! Sportlased !! Tulemus |- | 1. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Rico Lieder]]<br>[[Jens Carlowitz]] <br>[[Karsten Just]] <br>[[Thomas Schönlebe]] || 3.03,05 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- | 2. || {{PisiLipp|USA}} || [[Raymond Pierre]] <br>[[Charles Jenkins]]<br>[[Andrew Valmon]] <br>[[Antonio McKay]] || 3.03,24 |- | 3. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Marco Vaccari]] <br>[[Vito Petrella]] <br>[[Alessandro Aimar]] <br>[[Andrea Nuti]] || 3.05,51 |- | 4. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Paul Greene]] <br> [[Mark Garner]] <br>[[Rohan Robinson]] <br>[[Steven Perry]] || 3.08,49 |- | 5. || {{PisiLipp|NSV Liit}} || [[Vjatšeslav Kotšerjagin]] <br> [[Dmitri Golovastov]] <br>[[Vladimir Prossin]] <br>[[Valeri Starodubzev]] || 3.09,20 |- | 6. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Devon Morris]] <br> [[Lay Lynval]] <br>[[Evon Clarke]] <br>[[Howard Burnett]] || 3.10,33 |} === [[Kõrgushüpe]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Hollis Conway]] || {{PisiLipp|USA}} || 2,40 |- | 2. || [[Artur Partyka]] || {{PisiLipp|Poola}} || 2,37 |- | 3. || [[Javier Sotomayor]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2,31 |- | 3. || [[Aleksei Jemelin]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 2,31 |- | 5. || [[Stevan Zorić]] || {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 2,31 |- | 6. || [[Charles Austin]] || {{PisiLipp|USA}} || 2,31 |- | 6. || [[Sorin Matei]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2,31 |- | 8. || [[Tim Forsyth]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2,28 |} === [[Teivashüpe]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Sergi Bubka]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 6,00 |- | 2. || [[Viktor Rõšenkov]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 5,80 |- | 3. || [[Ferenc Salbert]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5,70 |- | 4. || [[Kory Tarpenning]] || {{PisiLipp|USA}} || 5,70 |- | 5. || [[Hermann Fehringer]] || {{PisiLipp|Austria}} || 5,70 |- | 6. || [[Peter Widén]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 5,60 |- | 7. || [[Javier García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 5,60 |- | 8. || [[Bernhard Zintl]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5,50 |} === [[Kaugushüpe]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Dietmar Haaf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8,15 |- | 2. || [[Jaime Jefferson]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8,04 |- | 3. || [[Giovanni Evangelisti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 7,93 |- | 4. || [[Konstadínos Koukodímos]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 7,92 |- | 5. || [[Bogdan Tudor]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 7,88 |- | 6. || [[Robert Změlík]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 7,83 |- | 7. || [[Dmitri Bagrjanov]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 7,82 |- | 8. || [[André Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 7,75 |} === [[Kolmikhüpe]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Igor Lapšin]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 17,31 |- | 2. || [[Leonid Vološin]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 17,04 |- | 3. || [[Tord Henriksson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 16,80 |- | 4. || [[Zou Sixin]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 16,78 |- | 5. || [[Volker Mai]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 16,74 |- | 6. || [[Chen Yanping]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 16,70 |- | 7. || [[Dario Badinelli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 16,62 |- | 8. || [[Frank Rutherford]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 16,61 |} === [[Kuulitõuge]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Werner Günthör]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 21,17 |- | 2. || [[Klaus Bodenmüller]] || {{PisiLipp|Austria}} || 20,42 |- | 3. || [[Ron Backes]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,06 |- | 4. || [[Pétur Guðmundsson]] || {{PisiLipp|Island}} || 19,81 |- | 5. || [[Lars Arvid Nilsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 19,69 |- | 6. || [[Gert Weil]] || {{PisiLipp|Tšiili}} || 19,56 |- | 7. || [[Oliver-Sven Buder]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19,41 |- | 8. || [[Art McDermott]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,03 |} == Naised == === [[60 m jooks|60 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Irina Privalova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 7,02 |- | 2. || [[Merlene Ottey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 7,08 |- | 3. || [[Liliana Allen]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 7,12 |- | 4. || [[Gwen Torrence]] || {{PisiLipp|USA}} || 7,13 |- | 5. || [[Pauline Davis]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 7,16 |- | 6. || [[Katrin Krabbe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 7,20 |- | 7. || [[Michelle Finn]] || {{PisiLipp|USA}} || 7,23 |- | 8. || [[Sisko Hanhijoki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 7,25 |} === [[200 m jooks|200 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Merlene Ottey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 22,24 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- | 2. || [[Irina Privalova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 22,41 |- | 3. || [[Grit Breuer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 22,58 |- | 4. || [[Andrea Thomas]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 22,94 |- | 5. || [[Galina Maltšhugina]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 23,20 |- | 6. || [[Sisko Hanhijoki]] || {{PisiLipp|Soome}} || 24,10 |} === [[400 m jooks|400 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Diane Dixon]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,64 |- | 2. || [[Sandra Myers]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 50,99 |- | 3. || [[Anita Protti]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 51,41 |- | 4. || [[Aelita Jurtšhenko]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 51,59 |- | 5. || [[Jearl Miles]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,00 |- | 6. || [[Ljudmila Džigalova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 52,19 |} === [[800 m jooks|800 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Christine Wachtel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2.01,51 |- | 2. || [[Violeta Beclea]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2.01,75 |- | 3. || [[Ella Kovacs]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 2.01,79 |- | 4. || [[Ljubov Gurina]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 2.02,04 |- | 5. || [[Charmaine Crooks]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.02,27 |- | 6. || [[Meredith Rainey-Valmon]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.04,82 |} === [[1500 m jooks|1500 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Ljudmila Rogatšova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 4.05,09 |- | 2. || [[Ivana Kubešová]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 4.06,22 |- | 3. || [[Tudorita Chidu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.06,27 |- | 4. || [[Doina Melinte]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.06,65 |- | 5. || [[Yvonne van der Kolk]] || {{PisiLipp|Holland}} || 4.06,86 |- | 6. || [[Yvonne Mai]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 4.07,30 |- | 7. || [[Alisa Harvey-Hill]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.08,54 |- | 8. || [[Gina Procaccio]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.19,51 |} === [[3000 m jooks|3000 m]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Marie-Pierre Duros]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.50,69 |- | 2. || [[Margareta Keszeg]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 8.51,51 |- | 3. || [[Ljubov Kremljova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 8.51,90 |- | 4. || [[Albertina Dias]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.55,45 |- | 5. || [[Carita Sunell]] || {{PisiLipp|Soome}} || 8.56,11 |- | 6. || [[Rosario Murcia]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.56,20 |- | 7. || [[Sonia McGeorge]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.56,67 |- | 8. || [[Elaine Van Blunk]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.58,23 |} === 5000 m käimine === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Beate Anders]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 11.50,90 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- | 2. || [[Kerry Saxby]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 12.03,21 |- | 3. || [[Ileana Salvador]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 12.07,67 |- | 4. || [[Olga Kardopolzeva]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 12.07,70 |- | 5. || [[Jelena Nikolajeva]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 12.09,60 |- | 6. || [[Emilia Cano]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 12.40,87 |- | 7. || [[Olga Sánchez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 12.54,40 |- | 8. || [[Zuzana Zemková]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 12.59,85 |} === [[60 m tõkkejooks]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Ludmila Engquist]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 7,88 |- | 2. || [[Monique Éwanjé-Épée]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7,90 |- | 3. || [[Aliuska López]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8,03 |- | 4. || [[Lidija Jurkova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 8,03 |- | 5. || [[Anne Piquereau]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8,04 |- | 6. || [[Mihaela Pogăcean]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 8,04 |- | 7. || [[Kim McKenzie]] || {{PisiLipp|USA}} || 8,05 |- | 8. || [[Odalys Adams]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8,11 |} === [[4×400 m teatejooks]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Riik !! Sportlased !! Tulemus |- | 1. || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Sandra Seuser]]<br>[[Katrin Schreiter]] <br>[[Annett Hesselbarth]] <br>[[Grit Breuer]] || 3.27,22 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- | 2. || {{PisiLipp|NSV Liit}} || [[Marina Šmonina]] <br>[[Ljudmila Džigalova]]<br>[[Margarita Ponomarjova]] <br>[[Aelita Jurtšenko]] || 3.27,95 |- | 3. || {{PisiLipp|USA}} || [[Terri Dendy]] <br>[[Lillie Leatherwood]] <br>[[Jearl Miles]] <br>[[Diane Dixon]] || 3.29,00 |- | 4. || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Sandra Myers]] <br> [[Julia Merino]] <br>[[Gregoria Ferrer]] <br>[[Esther Lahoz]] || 3.31,86 |- | 5. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Elsa Devassoigne]] <br> [[Marie-Christine Cazier-Ballo]] <br>[[Evelyne Élien]] <br>[[Viviane Dorsile]] || 3.34,05 |} === [[Kõrgushüpe]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Heike Henkel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2,00 |- | 2. || [[Tamara Bõkova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 1,97 |- | 3. || [[Heike Balck]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1,94 |- | 4. || [[Yolanda Henry]] || {{PisiLipp|USA}} || 1,91 |- | 5. || [[Debbie Marti]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1,91 |- | 6. || [[Donata Jancewicz]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1,88 |- | 6. || [[Jelena Rodina]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 1,88 |- | 8. || [[Svetlana Lesseva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1,88 |} === [[Kaugushüpe]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Larissa Berežnaja]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 6,84 |- | 2. || [[Heike Drechsler]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6,82 |- | 3. || [[Marieta Ilcu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 6,74 |- | 4. || [[Inessa Kravets]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 6,71 |- | 5. || [[Niurka Montalvo]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 6,68 |- | 6. || [[Nicole Boegman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 6,66 |- | 7. || [[Valentina Uccheddu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 6,58 |- | 8. || [[Carol Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} || 6,55 |} === [[Kuulitõuge]] === {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Sui Xinmei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20,54 |- | 2. || [[Huang Zhihong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20,33 |- | 3. || [[Natalja Lissovskaja]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 20,00 |- | 4. || [[Stephanie Storp]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19,43 |- | 5. || [[Belsy Laza]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 18,91 |- | 6. || [[Kathrin Neimke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18,77 |- | 7. || [[Connie Price-Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 18,59 |- | 8. || [[Svetlana Kriveljova]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 18,58 |} == Näidisalad == === Naised === ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable" ! Koht !! Sportlane !! Riik !! Tulemus |- | 1. || [[Inessa Kravets]] || {{PisiLipp|NSV Liit}} || 14,44 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- | 2. || [[Li Huirong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 13,98 |- | 3. || [[Sofija Bošanova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 13,62 |- | 4. || [[Tamara Malešev]] || {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 13,35 |- | 5. || [[Ana Isabel Oliveira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 13,22 |- | 6. || [[Octavia Iacob]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 13,08 |- | 7. || [[Li Jing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 13,06 |- | 8. || [[Diane Sommerville]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,89 |} ==Medalitabel== {| {{Reastatud medalitabel}} |- ! 1 | align="left"|{{Pisilipp|NSV Liit}} ||7 ||6 ||5 ||18 |- ! 2 | align="left"|{{Pisilipp|Saksamaa}} ||6 ||1 ||2 ||9 |- ! 3 | align="left"|{{Pisilipp|USA}} ||4 ||1 ||2 ||7 |- ! 4 | align="left"|{{Pisilipp|Jamaica}} ||2 ||1 ||0 ||3 |- ! 5 | align="left"|{{Pisilipp|Prantsusmaa}} ||1 ||1 ||1 ||3 |- ! rowspan=2| 6 | align="left"|{{Pisilipp|Hiina}} ||1 ||1 ||0 ||2 |- | align="left"|{{Pisilipp|Keenia}} ||1 ||1 ||0 ||2 |- ! 8 | align="left"|{{Pisilipp|Šveits}} ||1 ||0 ||1 ||2 |- ! rowspan=3| 9 | align="left"|{{Pisilipp|Alžeeria}} ||1 ||0 ||0 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Bulgaaria}} ||1 ||0 ||0 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Iirimaa}} ||1 ||0 ||0 ||1 |- ! 12 | align="left"|{{Pisilipp|Hispaania}} ||0 ||3 ||1 ||4 |- ! 13 | align="left"|{{Pisilipp|Rumeenia}} ||0 ||2 ||3 ||5 |- ! 14 | align="left"|{{Pisilipp|Suurbritannia}} ||0 ||2 ||2 ||4 |- ! rowspan=2| 15 | align="left"|{{Pisilipp|Itaalia}} ||0 ||1 ||3 ||4 |- | align="left"|{{Pisilipp|Kuuba}} ||0 ||1 ||3 ||4 |- ! rowspan=5| 17 | align="left"|{{Pisilipp|Austraalia}} ||0 ||1 ||0 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Maroko}} ||0 ||1 ||0 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Austria}} ||0 ||1 ||0 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Poola}} ||0 ||1 ||0 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}} ||0 ||1 ||0 ||1 |- ! 22 | align="left"|{{Pisilipp|Kanada}} ||0 ||0 ||2 ||2 |- ! rowspan=3| 23 | align="left"|{{Pisilipp|Nigeeria}} ||0 ||0 ||1 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Portugal}} ||0 ||0 ||1 ||1 |- | align="left"|{{Pisilipp|Rootsi}} ||0 ||0 ||1 ||1 |- |} {{Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sise 1991]] [[Kategooria:1991. aasta spordis]] a3yu1i09hqm67zdtpysapdjx31mncvf 0 97326 7147797 6152121 2026-05-06T12:18:06Z Mona 355 7147797 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Louis Armand Aristide Bruant''' ([[6. mai]] [[1851]] [[Courtenay]], [[Loiret' departemang]] – [[10. veebruar]] [[1925]] [[Pariis]]) oli prantsuse kabareelaulja, laulukirjutaja ja koomik. Ta oli üks 19. sajandi lõpu Pariisi kabareekultuuri tuntumaid kujusid ning Montmartre’i boheemliku kunstielu oluline esindaja. Aristide Bruant sündis Kesk‑Prantsusmaal Courtenay linnas. Noore mehena siirdus ta Pariisi, kus hakkas tegutsema muusika- ja meelelahutusmaailmas. Ta liikus Montmartre'i kunstiringkondades ajal, mil [[kabaree]]d kujunesid oluliseks linnakultuuri ja avaliku esinemise vormiks. 1885. aastal avas Bruant [[Montmartre]]'is kabaree [[Le Mirliton]], millest sai kiiresti populaarne koht nii kunstnike, kirjanike kui ka Pariisi külastajate seas. Kabaree oli Bruanti esinemiste peamine paik ning aitas kujundada tema tuntust isikupärase ja provokatiivse esinejana. Bruant oli tuntud eelkõige oma laulude poolest, mille tekstid käsitlesid Pariisi vaeste linnaosade elu, töölisklassi ning ühiskonna äärealadel elavate inimeste argipäeva. Tema looming eristus otsese keelekasutuse, satiiri ja ühiskonnakriitilise hoiakuga, mis erines oluliselt tollasest salongilikust meelelahutusest. Lavale astus ta sageli teadlikult robustses ja provokatiivses rollis, kõnetades publikut vahetul ja teraval viisil. Bruanti äratuntav lavakuvand – pikk mantel, punane sall ja kübar – sai laiemalt tuntuks kunstnik [[Henri de Toulouse-Lautrec]]i [[plakat]]ite kaudu, mis kujutasid teda Montmartre’i kabareedes esinemas. Lisaks esinemistele avaldas ta ka laulusõnade ja luuletuste kogumikke. [[Pilt:Lautrec ambassadeurs, aristide bruant (poster) 1892.jpg|pisi|vasakul|Ambassadeurs:Aristide Bruant, 1892. Plakati autor [[Henri de Toulouse-Lautrec]]]] {{JÄRJESTA:Bruant, Aristide}} [[Kategooria:Prantsuse lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1925]] 0mls9mxissv8l1ls2xrhmwkpz9ayxs6 7147798 7147797 2026-05-06T12:18:50Z Mona 355 7147798 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Louis Armand Aristide Bruant''' ([[6. mai]] [[1851]] [[Courtenay]], [[Loiret' departemang]] – [[10. veebruar]] [[1925]] [[Pariis]]) oli prantsuse kabareelaulja, laulukirjutaja ja koomik. Ta oli üks 19. sajandi lõpu Pariisi kabareekultuuri tuntumaid kujusid ning Montmartre’i boheemliku kunstielu oluline esindaja. Aristide Bruant sündis Kesk‑Prantsusmaal Courtenay linnas. Noore mehena siirdus ta Pariisi, kus hakkas tegutsema muusika- ja meelelahutusmaailmas. Ta liikus Montmartre'i kunstiringkondades ajal, mil [[kabaree]]d kujunesid oluliseks linnakultuuri ja avaliku esinemise vormiks. 1885. aastal avas Bruant [[Montmartre]]'is kabaree [[Le Mirliton]], millest sai kiiresti populaarne koht nii kunstnike, kirjanike kui ka Pariisi külastajate seas. Kabaree oli Bruanti esinemiste peamine paik ning aitas kujundada tema tuntust isikupärase ja provokatiivse esinejana. Bruant oli tuntud eelkõige oma laulude poolest, mille tekstid käsitlesid Pariisi vaeste linnaosade elu, töölisklassi ning ühiskonna äärealadel elavate inimeste argipäeva. Tema looming eristus otsese keelekasutuse, satiiri ja ühiskonnakriitilise hoiakuga, mis erines oluliselt tollasest salongilikust meelelahutusest. Lavale astus ta sageli teadlikult robustses ja provokatiivses rollis, kõnetades publikut vahetul ja teraval viisil. [[Pilt:Lautrec ambassadeurs, aristide bruant (poster) 1892.jpg|pisi|vasakul|Ambassadeurs:Aristide Bruant, 1892. Plakati autor [[Henri de Toulouse-Lautrec]]]] Bruanti äratuntav lavakuvand – pikk mantel, punane sall ja kübar – sai laiemalt tuntuks kunstnik [[Henri de Toulouse-Lautrec]]i [[plakat]]ite kaudu, mis kujutasid teda Montmartre’i kabareedes esinemas. Lisaks esinemistele avaldas ta ka laulusõnade ja luuletuste kogumikke. {{JÄRJESTA:Bruant, Aristide}} [[Kategooria:Prantsuse lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1925]] 3lxqutswipl2omaqnwvb4lvexakn6lv 7147872 7147798 2026-05-06T15:02:28Z Mona 355 7147872 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Louis Armand Aristide Bruant''' ([[6. mai]] [[1851]] [[Courtenay]], [[Loiret' departemang]] – [[10. veebruar]] [[1925]] [[Pariis]]) oli prantsuse kabareelaulja, laulukirjutaja ja koomik. Ta oli üks 19. sajandi lõpu Pariisi kabareekultuuri tuntuim esindaja ning Montmartre’i boheemliku kunstielu oluline tegelane. Aristide Bruant sündis Kesk‑Prantsusmaal Courtenay linnas. Noore mehena siirdus ta Pariisi, kus hakkas tegutsema muusika- ja meelelahutusmaailmas. Ta liikus Montmartre'i kunstiringkondades ajal, mil [[kabaree]]d kujunesid oluliseks linnakultuuri ja avaliku esinemise vormiks. 1885. aastal avas Bruant [[Montmartre]]'is kabaree [[Le Mirliton]]. Sellest kujunes kiiresti populaarne koht nii kunstnikele, kirjanikele kui ka Pariisi külastajatele. Kabaree oli Bruanti peamine esinemispaik ning mängis olulist rolli tema tuntuse kujunemisel isikupärase ja provokatiivse esinejana. Bruant oli tuntud eelkõige oma laulude poolest, mille tekstid käsitlesid Pariisi vaeste linnaosade elu, töölisklassi ning ühiskonna äärealadel elavate inimeste argipäeva. Tema looming eristus otsese keelekasutuse, satiiri ja ühiskonnakriitilise hoiakuga, mis erines oluliselt tollasest salongilikust meelelahutusest. Lavale astus ta sageli teadlikult robustses ja provokatiivses rollis, kõnetades publikut vahetul ja teraval viisil. [[Pilt:Lautrec ambassadeurs, aristide bruant (poster) 1892.jpg|pisi|vasakul|Ambassadeurs:Aristide Bruant, 1892. Plakati autor [[Henri de Toulouse-Lautrec]]]] Bruanti äratuntav lavakuvand – pikk mantel, punane sall ja kübar – sai laiemalt tuntuks kunstnik [[Henri de Toulouse-Lautrec]]i [[plakat]]ite kaudu, mis kujutasid teda Montmartre’i kabareedes esinemas. Lisaks esinemistele avaldas ta ka laulusõnade ja luuletuste kogumikke. {{JÄRJESTA:Bruant, Aristide}} [[Kategooria:Prantsuse lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1851]] [[Kategooria:Surnud 1925]] blkvvhfnm5d5x0g05s6jny09dzxcqdm 0 101494 7147857 7144679 2026-05-06T14:42:38Z Evlper 104506 /* Gootika */ 7147857 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Chapiteaux.png|pisi|Kapiteelitüüpe. 1 – Egiptuse [[lootoskapiteel]]. 2 – Egiptuse [[Hathori kapiteel]]. 3 – [[Pärsia kapiteel]]. 4 – [[India]] [[konsoolkapiteel]]. 7 – dooria kapiteel. 8 – joonia kapiteel. 9 – Toscana kapiteel. 10 – Korintose kapiteel. 11 – komposiitkapiteel. 12 – Bütsantsi [[korvkapiteel]] [[talum]]iga. 13, 14 – [[Romaani kunst|romaani]] taimdekooriga kapiteel ja [[kujukapiteel]]. 15, 16 – [[Gooti kunst|gooti]] [[lehtkapiteel]]id. 17 – renessansskapiteel. 18 – 18. sajandi vormides kapiteel. Joonistus entsüklopeediast "Larousse universel en 2 volumes : nouveau dictionnaire encyclopédique. Tome 1"]] [[File:AjantaHoehle1HaupthalleCella.jpg|thumb|India konsoolkapiteelid [[Ajanta]] templis]] [[Pilt:NYC-broadway-post-office-detail.jpg|pisi|Korintose kapiteel peapostkontori hoonel New Yorgis]] [[Pilt:Bound Print (France) (CH 18219865).jpg|pisi|[[Barokkarhitektuur|Baroksed]] kapiteelid Prantsusmaalt, kataloogifoto Cooper Hewitti tarbekunstimuuseumis]] [[Pilt:Column capital. Yarkand mosque.jpg|pisi|Kapiteel [[Yarkand]]i mošees]] '''Kapiteel''' ([[ladina keel]]es ''capitelium'' 'peake' sõnast ''caput'' '[[pea]]') on [[Sammas|samba]], [[piilar]]i või [[Pilaster|pilastri]] ülemine, sageli kaunistatud lõik, mis klassikalistes [[order]]ites paikneb samba [[tüves]]e ja [[talastik]]u vahel<ref name="capital-ar">[https://www.britannica.com/technology/capital-architecture Capital (architecture). - britannica.com]</ref>. Kapiteeli peal võib asetseda ka [[talum]], sellele omakorda toetuda [[Tala (ehitus)|talasillus]]e, [[Kaar (arhitektuur)|kaar]]e või [[võlv]]i mingi osa. Kapiteel on kujundatud sambatüvesest selgesti eristuvaks. Ta on arhitektuuris oluline kaunistuslik osa, kujundatud taimemotiividega, [[voluut]]idega või figuraalse [[raiddekoor]]iga. Kunstiajaloos on erinevates kultuurides kujunenud välja rohkelt erinevaid kapiteelide tüüpe. == Tüübid == === Vana-Egiptus === Vana-Egiptuse arhitektuuris esinevad sambad on kujundatud enamasti taimemotiividega ja samba kapiteel imiteerib papüüruse-, palmi- või lootosetaime mõnd osa. Kapiteeli järgi nimetatakse Vana-Egiptuse sambaid [[papüürussammas]]teks, [[palmsammas]]teks ja [[lootossammas]]teks<ref>[https://www.gutenberg.org/files/46014/46014-h/46014-h.htm L. Borchardt. Die Ägyptische Pflanzensäule. Berlin, 1897]</ref>. * papüüruskapiteel – [[papüürus-lõikhein]]a [[õisik]]ut imiteeriva kujundusega kapiteel, võib olla avatud ja alt üles laienev või [[pung]]ataoliselt suletud olekus, viimatinimetatuga kaasneb vahel ka sambatüvese kujundus püstvagudega, nii et sammas meenutab [[Kõrs|kõrre]]kimpu * lootoskapiteel – [[lootos]]e õit või punga imiteeriv kapiteel * palmkapiteel – ainult kergelt ülasuunas laienev, [[palm]]ivõra imiteerivate [[leht]]edega kapiteel * Hathori kapiteel – [[Kuup|kuub]]ikujuline neljal tahul jumalanna [[Hathor]]i nägu kujutav kapiteel, võib esineda ka komposiitkapiteelina, mille puhul näiteks papüürus- või lootoskapiteeli kohal on veel Hathori kapiteel<ref>E. Bernhauer. Hathorsäulen und Hathorpfeiler: altägyptische Architekturelemente vom Neuen Reich bis zur Spätzeit. Otto Harrassowitz Verlag, 2005</ref> <gallery> Luxor, West Bank, Ramesseum, column top decorations, Egypt, Oct 2004.jpg|Kaks papüüruskapiteeliga sammast Luxor-Tempel Hof Amenophis III. 02.jpg|Suletud papüürusepunga kujulise kapiteeliga kõrrekimbutaolised sambad Manchester Museum 2015 028 - Limestone column capital.jpg|Lootoskapiteel Sahure-Pyramid - Temple 04.jpg|Palmkapiteel Edfu Temple 032010 01.jpg|Kaks palmsammast altvaates S F-E-CAMERON EGYPT 2006 DENDERA 01389.JPG|Hathori kapiteel Aswan Philae temple column head.jpg|Komposiitkapiteel papüüruse- või lootoseõitega ja Hathori peadega </gallery> === Vana-Kreeka === [[Vana-Kreeka arhitektuur]]is kujunevad välja kolm klassikalist [[order]]it – [[Dooria order|dooria]], [[Joonia order|joonia]] ja [[Korintose order]], mil igaühel on iseloomulik kapiteelikujundus: dooria orderis lihtne ümara padjandi kujuline kapiteel, joonia orderis [[voluut]]idega ja Korintose orderis [[Akantusmotiiv|akantus]]elehtedega kapiteel. Klassikaliste orderite hulka ei loeta [[arhailine ajastu|arhailisel ajastul]] kasutusel olnud [[Protojoonia sammas|protojoonia]] ehk [[aioolia order]]it. [[Antkapiteel]]ide puhul on [[ant]]i ülaosa küll dekoreeritud profileeringu või madala ornamendiga, ent see ei sarnane kuigivõrd sambakapiteeli kujuga. <gallery> Fail:Temple of Hephaestus south-western corner.jpg|Hephaistose templi dooria kapiteel Fail:Ionic capital Erechtheum 5th century BCE.jpg|[[Erechtheion]]i joonia kapiteel Fail:Grece athenes olympion det.jpg|[[Ateena Zeusi tempel|Ateena Zeusi templi]] Korintose kapiteel </gallery> === Vana-Rooma === [[Vana-Rooma arhitektuur]]is kasutatakse edasi klassikalisi ordereid, mida modifitseeritakse ja kaunistatakse erinevatel ehitistel uute friiside ja üksikmotiividega, orderitest lisanduvad lihtne [[Toscana order]] ja joonia ning Korintose orderit kombineeriv [[komposiitorder]]. <gallery> Fail:Museo del Foro de Caesaraugusta - Wiki Takes Caesaraugusta 04.jpg|Rooma-aegne Toscana kapiteel. Museo del Foro de Caesaraugusta Fail:Peristyle garden.jpg|Vana-Rooma elumaja [[peristüül]]i jäänused Fail:Semicolonne anfiteatro di aosta.jpg|Toscana poolsambad [[Aosta]] [[Amfiteater|amfiteatri]] välisseinal, keskajal kloostriks ümber ehitatud Building with fish pond, winter palace, Hadrian&#039;s Villa, Tivoli (16104079496).jpg|Komposiitorderi sammas [[Hadrianuse villa]]s [[Tivoli]]s Composite capital1.jpg|Komposiitkapiteel Rooma-aegsest [[Efesos]]est </gallery> === Bütsants === [[Bütsantsi arhitektuur]]ile iseloomulik kapiteelivorm on [[korvkapiteel]], ülasuunas laienev ja kergelt kumerate külgedega tagurpidi [[tüvipüramiid]]i kujuga ja tihedalt pitsilise stiliseeritud taimdekooriga kaetud kapiteel, millel asetses samasuguse kujuga [[talum]]. Korvkapiteel võis olla ka ümmargune, dekoor võis olla ka [[Põimornament|põimornamendist]] või figuraalne. Samuti kasutati edasi antiikseid kapiteelitüüpe nende puhtal kujul või kombineeriti nende elemente korvkapiteeli vormiga, nii et tekkis kahetasandiline Bütsantsi kapiteel. Talum võis kanda [[Keiser|keisrite]] [[monogramm]]e või [[Rist (kristlus)|ristikujutisi]]. <gallery> Fail:Euphrasian Basilica Capital 4.JPG|Bütsantsi kapiteel koos talumiga Euphrasia basiilikas Porečis Fail:Ravenna San Vitale 201.jpg|Bütsantsi kapiteelid [[Ravenna]] [[San Vitale basiilika]]s Fail:Istanbul.Hagia Sophia077.jpg|Joonia [[voluut]]idega korvkapiteel [[Hagia Sophia]] kirikus Fail:PikiWiki Israel 20379 Archeological sites of Israel.JPG|Põimornamendi ja voluutidega korvkapiteel ja Bütsantsi-pärane Korintose kapiteel Fail:4267 - Siracusa, Palazzo Bellomo - Colonna bizantina (sec. VIII) con capitello ionico - Foto di giovanni Dall'Orto, 18 marzo 2014.jpg|Diagonaalkanneleeringuga ja joonia kapiteeliga Bütsantsi sammas Sürakuusast Fail:Lechaion.jpg|Bütsantsi joonia kapiteel koos talumiga Lechaionist Fail:Capital-From-Phillipi-Museum.jpg|Figuraalse dekooriga Bütsantsi kapiteel Fail:Chapiteaux, portique sud de la cour de la Grande Mosquée de Kairouan.jpg|Bütsantsi komposiitkapiteel ja korvkapiteel Kairouani suures mošees Fail:Armenië - Kaukasus (2896850946).jpg|Voluutidega korvkapiteelid [[Zvarthnotshi katedraal]]i varemeis Armeenias </gallery> === Islami arhitektuur === Islami arhitektuuris on kapiteelid vastavalt elusolendite kujutamise keelule selle religiooni esteetikas peaasjalikult abstraktse geomeetrilise kujuga, nende ornamendi moodustavad väikesed ehisliistud ja seeriatena korduvad miniatuursed kaared (''[[muqarnas]]''-kapiteel)<ref name="capital-ar" />. Teine iseloomulik kapiteelivorm on [[konsoolkapiteel]] kahes suunas ulatuvate konsoole meenutavate väljaulatuvate osadega (esineb ka India arhitektuuris)<ref>https://encyclopedia2.thefreedictionary.com/bracket+capital</ref>. Paljudes keskaegsetes ehitistes on kasutatud varasematelt ehitistelt võetud ''[[spolia]]''-kapiteele või Korintose ja komposiitkapiteeli lihtsustatud vormides koopiaid, samuti klassikaliste vormidega võrreldes väljavenitatuma kujuga ja peene ažuurse taimornamendiga kaetud bütsantslikke vorme meenutavad kapiteelid. <gallery> Fail:Capitel del Patio de los Arrayanes (la Alhambra).jpg|''Muqarnas''-kapiteel. Patio de los Arrayanes (Alhambra) Fail:Decoration in Generalife Palace in Alhambra001.JPG|''Muqarnas''-kapiteel [[Generalife palee]]s Fail:La Aljafería - Palacio taifa - Detalle 04.JPG|Arabeskidega kapiteelid [[La Aljafería]]s Fail:La Aljafería 14092014 120041 05630.jpg|Ažuurse ornamendiga kapiteel Fail:Aa alhambra pillar 2016 holmstad.jpg|Korintose orderist tuletatud lihtsustatud vormiga kapiteel ümarsambal Alhambras Fail:Granada, Alhambra, Sala de los Abencerrajes, arabesque.jpg|Palmeti ja voluutidega kapiteel Alhambras, Sala de los Abencerrajes Fail:Capitel almohade, al-Ándalus.jpg|Lihtsustatud komposiitkapiteel, al-Ándalus Fail:Hermitage hall 386 - 07.jpg|14. sajandi kapiteelid Andaluusiast Carved Wooden Pillers of houses.JPG|Puitsammas konsoolkapiteeliga [[Gujarat]]is]] </gallery> === Varakeskaeg ja romaanika === [[Eelromaani kunst|Eel-]] ja vararomaanikas kasutati kas hilisantiikseid ''[[spolia]]''<nowiki/>'id või lähtuti raidkunstis antiiksete kapiteelide vormist, mida lihtsustati. Kapiteelide dekoor oli pinnaline ja stiliseeritud. <gallery> SAN JUAN DE BAÑOS INTERIOR.JPG|[[Korintose order]]i eeskuju järgivad raidkapiteelid [[San Juan de Baños]]e eelromaani kiriku [[arkaad]]is Jouarre Crypte Saint Paul110242.JPG|[[Akantuseleht]]ede ja [[Munavööt|muna-]] ning [[pärlvööt|pärlvöödiga]] kapiteel [[Merovingid]]e-aegses [[Jouarre'i kloostrikirik|Jouarre'i kloostrikiriku]] [[krüpt]]is Campillo, Iglesia de San Pedro de la Nave-PM 17867.jpg|[[San Pedro de la Nave]] eelromaani kapiteel Iglesia de San Pedro de la Nave (2677050303).jpg|[[Taaniel]]i lõviaugus kujutav kapiteel San Pedro de la Nave kirikus Wamba Santa María capital1179.JPG|Pilastri kapiteel [[Wamba Santa María]] eelromaani kirikus Faras capitel.png|[[Kopti kunst|Kopti]] kapiteel [[Faras]]ist </gallery> [[Ottode arhitektuur ja kunst|Ottode arhitektuuris]] esineb piiratud alal lühikest aega ümar [[seenkapiteel]], mida mõned on oletanud põlvnevat lihtsustatud korintose kapiteelist<ref>M. Knochen. Das Pilzkapitell. - Aachener Kunstblätter, Bd. 41 (1971)</ref>. [[Romaanika]]le iseloomulikud kapiteelikujud on [[kuupkapiteel]], [[voltkapiteel]], [[kuup-karikkapiteel]] ja [[trapetskapiteel]].<ref>[http://www.kaiserdom-koenigslutter.info/index.php/Nickel__Goldschmidt__Bauornamentik.html H. L. Nickel: Untersuchungen zur spätromanischen Bauornamentik Mitteldeutschlands. – "Wissanschaftliche Zeitschrift Der Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg. Jahrgang III, 1953/54]</ref> <gallery> 13 Wartburg Palas Kapitelle2.jpg|Romaani kaksiksamba lehtdekooriga kaksikkapiteel Wartburgi lossis Marmoutier Abbaye 15.JPG|Viinapuumotiiviga kaksiskuupkapiteel Marmoutier' kloostrikirikus Knechtsteden St. Maria Magdalena und St. Andreas Kapitell 167.JPG|Kuupkapiteel Knechtstedeni St. Maria Magdalena ja St. Andrease kirikus Lügde St. Kilian Kapitell.jpg|Dekooriga ja voluutidega kuupkapiteel Lügde St. Kiliani kabelis Fotothek df ps 0004825 Kirchen ^ Basiliken ^ Kapitelle.jpg|Dekooriga kuupkapiteelid Quedlinburgi St. Servatiuse kirikus Hildesheim, Michaeliskirche, Kapitell.JPG|Vararomaani kapiteel Hildesheimi Miikaeli kirikus Gelnhausen Kaiserpfalz 70.JPG|Kuup-karikkapiteel Gelnhauseni keisripfaltsis </gallery> Juba alates vararomaanikast oli kasutusel ka [[kujukapiteel]], mille puhul oli kapiteeli geomeetriline põhivorm üleni kaetud figuraalse [[reljeef]]se dekooriga. Reljeefidel kujutati inimesi, loomi ja [[müütilised olendid|müütilisi olendeid]]. Üks kujukapiteeli erivorme oli juba hilisantiigis kasutusel olnud [[kotkakapiteel]]. Inimeste ja loomade kujutisi kombineeriti sageli ka stiliseeritud taimdekooriga, paigutades figuurid [[palmett]]ide, lehevanikute, [[Põimornament|põim-]] ja [[väänelornament|väänelornamendi]] sisse või vahele. Paljudel juhtudel olid jutustavad või sümboolseid tähendusi kandvad kujutised organiseeritud tervet hoonet hõlmavasse [[pildiprogramm]]i. Kujukapiteeli kasutus hääbus koos romaani kunstiga. <gallery> Cloister Abbaye Saint-Michel de Cuxa 2.jpg|Kapiteel [[Saint-Michel-de-Cuxa]] kloostrikiriku ristikäigus Cuxa Cloister NYC.jpg|Deemonitega kapiteel [[Saint-Michel-de-Cuxa]] kloostrikiriku ristikäigus ChapitoStGeorges2.jpg|Kapiteel Saint-Georges-de- Boscherville'i kirikus ([[Seine-Maritime]]) Gelnhausen Kaiserpfalz 38.JPG|Kotkakapiteel Gelnhauseni keisripalee väravaehitisel Chapiteau-de-la-Dispute-XIe s 1379-R.jpg|[[Dispuut]]i kujutav kapiteel 11. sajandist Santa Maria de Piascas Cantabria 2.jpg|[[Polükroomia]] jälgedega kapiteel [[Santa Maria de Piascas]]e kirikus ND-en-Vaux Chapiteau 4.jpg|Notre-Dame-en-Vaux' ristikäigu kapiteel, 12. sajand </gallery> === Gootika === [[Gooti kunst|Gootikale]] iseloomulik kapiteelikuju on [[karikkapiteel]], ülasuunas laienev sirgete või kergelt nõgusate külgedega kapiteelivorm. Karikkapiteel esines taimdekooriliste [[pungkapiteel]]i ja [[lehtkapiteel]]ina ning inglise varagootikale iseloomuliku peaaegu dekoorita [[taldrikkapiteel]]i kujul. [[Hilisgootika|Hilisgooti]] arhitektuuris, näiteks [[Saksamaa]] [[kodakirik]]utes, võib kapiteel olla üldse ära jäetud; [[Võlviroie|võlviroided]] kasvavad välja otse ümara või hulknurkse [[piilar]]i pinnast, vahel eri kõrgustelt. <gallery> Prag Agneskloster St. Salvator 287.jpg|Pungkapiteel F09.St-Saturnin.0026.JPG|Lehtkapiteel Prag Agneskloster St. Salvator 282.jpg|Lehtkapiteel 2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|Lehtkapiteel, nn [[Maasi kapiteel]] Gothic Pier Capital.JPG|Taldrikkapiteelid </gallery> === Renessanss ja renessansijärgne aeg === Renessansiperioodil algas kapiteeli uus õitseng uuesti avastatud [[order]]iarhitektuuri kontekstis, kuid kapiteelide varieeruvus oli peaaegu sama suur kui eelnenud romaanikas ja gootikas. Arhitektuuris laialdaselt kasutatud lame [[pilaster]] nõudis kapiteeli tasapinnalisust, kuigi [[kõrgreljeef]]sena, ja see mõjutas kapiteelide kujundust. 15. sajandi versioon komposiitkapiteelist on sissepoole pööratud voluutidega jäiga lehtornamendi kohal. Enamik ornamente renessansskapiteelides on siiski laenatud Rooma eeskujudelt, kuid renessanss oli suurel määral klassikalise antiikarhitektuuri interpretatsioon. Erinevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma joonia sammastest, mille voluudid oli seinaga samas tasapinnas ja ainult üksikutel juhtudel pöörati voluut templi nurgasammastel 45 kraadi ([[Athena Nike]] templil [[Akropolis]]el), kuid 16. sajandi arhitekt [[Vincenzo Scamozzi]] (või [[Sebastiano Serlio]]) pööras oma joonia kapiteelidel kõik voluudid väljapoole (sama kujuga, ehkki klassitsistlikud, on näiteks ka [[Tartu ülikooli aula]] sammaste kapiteelid). Klassikaliste orderite baasil leiutati renessansis uusi ordereid, mis sageli olid küll klassikaliste orderite variatsioonid muudetud või täiendatud dekooriga (juba klassikalises traditsioonis lubati dekoori orderi üldkuju mõjutamata varieerida), kuid eriti populaarseks sai see renessansijärgsel ajal. [[Benjamin Henry Latrobe]]'i kavandatud senati vestibüül [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]] [[Washington]]is (1807) kasutas arhitekt "ameerikapäraseid" Korintose kapiteele, milles akantuse asemel olid [[mais]]itõlvikud ning maisi- ja [[Vääristubakas|tubaka]]lehed<ref>[https://www.aoc.gov/explore-capitol-campus/art/corncob-or-cornstalk-columns-and-capitals Corncob or Cornstalk Columns and Capitals. - Preserving the Historic Buildings that Inspire Our Nation]</ref>. Teine väljamõeldud kapiteelitüüp oli briti arhitekti [[Edwin Lutyens]]i [[Delhi order]] [[New Delhi]] asekuninga palee jaoks (nüüd presidendi residents [[Rashtrapati Bhavan]]), kus ta kasutas [[India arhitektuur]]i motiive. Korintose orderi ainetel loodud kapiteeli akantusevööndis kulgevad ümber kapiteeli vertikaalsed sügavad vaod ja voluutide asemel ripuvad kapiteeli ülanurkadel kellad. Orderit kasutas ta ka mõnedel oma hilisematel ehitistel, nagu näiteks [[Campion Hall]] Oxfordis. <gallery> Palazzo pazzi quaratesi, capitello 02.JPG|Sissepööratud voluutidega renessansskapiteel Palazzo Pazzis VicenzaCathedral20070708-04.jpg|Pilastri kapiteel [[Vicenza toomkirik]]ul Santostephano2.JPG|[[Bologna]] [[Palazzo Bolognini Amorini]] [[arkaad]]i kapiteel hobusepeade ja [[maskaroon]]iga Chapiteau, Style Louis XIV, objectnr A 59275.jpg|[[Louis XIV stiil]]is joonia kapiteel baroksete [[festoon]]idega voluutidel Waging am See St. Martin Stuck 069.jpg|Baroksed inglitega ja girlandidega kapiteelid [[Waging am See]] Püha Martini kirikus Niederschönenfeld Mariä Himmelfahrt Kapitelle 133.jpg|Korintose orderi ainetel voluutkapiteelid [[Niederschönenfeld]]i Maarja kirikus Engelszell Stiftskirche - Nepomukaltar 4 Kapitell.jpg|[[Rocaille]]'i motiividega rokokookapiteel [[Engelszell]]i kirikus [[Austria]]s Mausoleum Althan, Murstetten - detail.jpg|Rokokoopilastri kapiteel Place Concorde en février 2014 04.jpg|''[[columna rostrata|Colonne rostrale]]'' komposiitkapiteel [[Concorde'i väljak]]ul [[Pariis]]is Tobacco_capitel_in_the_US_capitol.jpg|Benjamin Henry Latrobe'i tubakakapiteel USA Kapitooliumi vestibüülis Corn-capital-litchfield.jpg|Maisilehtedega kapiteel [[Litchfieldi villa]]s [[Brooklyn]]is, 19. sajandi lõpp Castelul Cantacuzino-Pașcanu-Waldenburg, Detaliu capitel stânga -BC-II-m-A-00851.01.jpg|Uusromaani kapiteel Rumeenias Castel Bérenger 1008.jpg|''[[Art nouveau]]'' kapiteel [[Castel Béranger]]'l Pariisis Cinema Sõprus3.JPG|[[Sõprus (kino)|Kino Sõprus]] kapiteel, näide [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikust arhitektuurist]] </gallery> == Vaata ka == * [[Kujukapiteel]] * [[Karikkapiteel]] * [[Kotkakapiteel]] * [[Order]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://architecturaltravels.wordpress.com/2012/05/02/capital/ Capital. – Architectural Travels] {{commonskat|}} {{orderid}} [[Kategooria:Arhitektuursed kaunistused]] [[Kategooria:Orderi osad]] [[Kategooria:Kapiteelid| ]] ozatertaa8hd9jkv25zhm274t9sxpv2 0 112176 7148045 7006088 2026-05-06T19:00:25Z Niegodzisie 117525 /* Stuudioalbumid */ 7148045 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Deep Purple | pilt = Deep_Purple_(1971).JPG | pildiallkiri = Deep Purple'i klassikaline koosseis 1971. aastal. Vasakult paremale: [[Jon Lord]], [[Roger Glover]], [[Ian Gillan]], [[Ritchie Blackmore]], [[Ian Paice]]. | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Suurbritannia]] | stiil = ''[[hard rock]]'', ''[[heavy metal]]'' | tegev = 1968–1976; 1984– | plaadifirma = [[Tetragrammaton Records|Tetragrammaton]]{{·}}[[Warner Records|Warner Bros.]]{{·}}[[Polydor Records|Polydor]]{{·}}[[Bertelsmann Music Group|BMG]]{{·}}[[EMI Records|EMI]]{{·}}[[Edel]] | seotud_esitajad = [[Rainbow]]{{·}}[[Blackmore's Night]]{{·}}[[Paice Ashton Lord]]{{·}}[[Whitesnake]] | URL = [http://www.deep-purple.com/ deep-purple.com] | koosseis = [[Ian Gillan]]<br/> [[Simon McBride]]<br/> [[Roger Glover]]<br/> [[Don Airey]]<br/> [[Ian Paice]] | endised_liikmed = [[Ritchie Blackmore]]<br/> [[Tommy Bolin]]<br/> [[David Coverdale]]<br/> [[Rod Evans]]<br/> [[Glenn Hughes]]<br/> [[Jon Lord]]<br/> [[Joe Satriani]]<br/> [[Nick Simper]]<br/> [[Joe Lynn Turner]]<br/> [[Steve Morse]] }} '''Deep Purple''' on Inglise ''[[heavy metal]]''- ja ''[[hard rock]]''<nowiki/>'i ansambel, mis alustas tegevust 1968. aastal. Ansamblit peetakse üheks ''[[heavy metal]]''{{'}}i ja ''[[hard rock]]''{{'}}i pioneeriks, kuigi ansambli muusikaline lähenemine on aastate jooksul muutunud. Deep Purple'it on koos [[Led Zeppelin]]i ja [[Black Sabbath]]iga nimetatud Briti ''hard rock''{{'}}i ja ''heavy metal''{{'}}i 1970. aastate esimese poole pühitsemata kolmainsuseks. 1975. aastal nimetati Deep Purple tänu 1972. aastal Londonis Rainbow Theatre'is antud kontserdile [[Guinnessi rekordite raamat]]us maailma kõige valjemaks ansambliks. Kokku on Deep Purple'i plaate maailmas müüdud üle 100 miljoni. 2016. aastal võeti ansambel [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i liikmeks.<ref>[https://web.archive.org/web/20171201034440/https://www.rollingstone.com/music/news/deep-purple-rocks-hall-of-fame-with-hits-filled-set-20160408 "Deep Purple Rocks Hall of Fame With Hits-Filled Set"]. [[Rolling Stone]]. Vaadatud 21.12.2016</ref> == Ajalugu == Ansambel sai alguse 1968. aastal Inglismaal [[Hertford]]is, kui sooviti luua ansambel [[The Searchers]]i endise trummar [[Chris Curtis]]e ümber. Ühel prooviesinemisel said kokku [[The Artwoods]]i endine klahvpillimängija [[Jon Lord]] ja ansambli [[Johnny Kidd & the Pirates]]i endine bassimängija [[Nick Simper]] ning kitarrist [[Ritchie Blackmore]]. Muusikute omavaheline kokkumäng sobis ja loodavale ansamblile anti nimeks Roundabout. Curtis astus sellest vaid mõni päev hiljem kõrvale ning kui ka bassimängija Dave Curtis ja trummar Bobby Woodman osutusid sobimatuteks, asusid nende kohtadele ansambli The Maze'i kaks endist liiget, vastavalt [[Rod Evans]] ja [[Ian Paice]]. Pärast lühikest turneed Skandinaavias võttis vastloodud ansambel endale nime Deep Purple ja alustas debüütalbumi salvestamist. Esimesel stuudioalbumil püüti jäljendada USA ''rokk''ansamblit [[Vanilla Fudge]]'i, mida mitmed Deep Purple'i liikmed kõrgelt hindasid. Debüütalbum "[[Shades of Deep Purple]]" sisaldas mitme tuntud laulu, sh laulud "[[Hey Joe]]" ja "[[Hush]]", dramaatilisi ümberseadeid. "Hush" anti välja singlina ja see jõudis USA-s singlite edetabelis neljandale kohale. Ansambli järgmistel stuudioalbumitel "[[The Book of Taliesyn]]" (1968) ja "[[Deep Purple (album)|Deep Purple]]" (1969) olid samuti mitmed silmapaistvad kaverid, näiteks "Kentucky Woman" (originaalesitaja [[Neil Diamond]]) ja "[[River Deep – Mountain High]]" (originaalesitaja [[Ike & Tina Turner]]), kuid ansambel sai tähelepanu ka oma originaalloomingu ning Lordi ja Blackmore'i vahelise dramaatilise mängu poolest.<ref name="Larkin">{{cite book|last=Larkin|first=Colin|title=The Encyclopedia of Popular Music|publisher=Omnibus Press|year=2011|url = https://books.google.ee/books?id=_NNmFiUnSmUC&printsec=frontcover | pages = Lk. 592–595 | isbn = 0-857125-95-8}}</ref> 1969. aastal asusid Evansi ja Simperi kohtadele popansambli [[Episode Six]] endised liikmed, laulja [[Ian Gillan]] ja basskitarrist [[Roger Glover]]. Sellega oli kokku saanud Deep Purple'i klassikaline koosseis. 1969. aasta septembris salvestas ansambel koos [[Royal Philharmonic Orchestra]]ga [[London]]is [[Royal Albert Hall]]is kontsertalbumi "Concerto for Group and Orchestra", mis oli üks esimesi katseid ühendada rokkmuusikat [[klassikaline muusika|klassikalisega]]. Neljandal stuudioalbumil "[[Deep Purple in Rock]]" (1970) avaldusid ''heavy metal''{{'}}ile iseloomulikud jooned. Albumilt pärinevad ansambli ühed tuntumad lood: "Child in Time" ja "Speed King". Lisaks saavutas seni peamiselt Põhja-Ameerikas edu nautinud ansambel neljanda stuudioalbumiga silmapaistva populaarsuse ka kodumaal, kui albumiga koos ilmunud singel "[[Black Night]]" jõudis Briti singlite edetabelis teisele kohale. Järgmiseks hittsingliks sai Suurbritannias kaheksandale kohale jõudnud "Strange Kind of Woman" (1971), lisaks jõudis Briti plaadimüügiedetabelis esikohale ansambli mõlemad järgmised stuudioalbumid "[[Fireball]]" (1971) ja "[[Machine Head (album)|Machine Head]]" (1972). Kuuendalt stuudioalbumilt pärinev "[[Smoke on the Water]]" on eriti kuulus oma kitarririfi poolest ja seda laulu peetakse üheks paremaks ''hard rock''{{'}}i näiteks. USA-s oli "Smoke on the Water" "Hushi" kõrval ansambli teine kõige edukam singel, kui jõudis singlite edetabelis samuti neljandale kohale. "Machine Head" oli ansambli esimene album, mille andis välja ansambli enda plaadifirma Purple Records. Kuigi plaatinaplaadi staatuse saanud kontsertalbum "Made in Japan" (1972) tabas Deep Purple'i kontsertesinemiste meisterlikkuse, pingestusid aina enam ansamblisisesed suhted. 1973. aasta jaanuaris ilmunud seitsmes stuudioalbum "[[Who Do We Think We Are]]" oli viimane üllitis ansambli väga edukalt koosseisult. Samal aastal lahkusid ansamblist Gillan ja Glover, kelle asemele tulid vastavalt [[David Coverdale]] ja [[Glenn Hughes]]. Albumid "[[Burn]]" ja "[[Stormbringer]]" (mõlemad 1974) jõudsid Suurbritannias esikümnesse, kuid Blackmore oli ansambli suunaga üha enam rahuolematu ja 1975. aasta mais lahkus ta Deep Purple'ist, et asutada ansambel [[Rainbow]]. Blackmore'i asemele saabus rokknsambli [[James Gang]] kitarrist [[Tommy Bolin]]. 1975. aastal salvestati "[[Come Taste the Band]]", kuid Bolini ''[[funk rock|funkrock]]''{{'}}ilik stiil ei sobinud kokku ansambli ''heavy metal''{{'}}i kõlaga. 1976. aastal läks Deep Purple pärast Suurbritannias antud hüvastijätuturneed laiali.<ref name="Larkin"/> [[Pilt:Deep Purple (1985).jpg|pisi|155px|Deep Purple 1985. aastal [[San Francisco]]s. Vasakult paremale: Glover, Gillan ja Blackmore, taamal Paice]] Coverdale liitus ansambliga [[Whitesnake]] ning Paice ja Lord moodustasid koos [[Tony Ashton]]iga ansambli [[Paice Ashton Lord]], samas kui Bolin suri heroiini üledoosi tõttu paar kuud pärast Deep Purple'i laialiminekut. 1984. aastal tuli Deep Purple'i klassikaline koosseis taas kokku ning salvestati stuudioalbum "[[Perfect Strangers]]". Sellele järgnes "[[The House of Blue Light]]" (1987), kuid Gillani ja Blackmore'i vahel puhkesid taas lahkhelid, mistõttu Gillan pärast kontsertalbumi "Nobody's Perfect" (1988) salvestamist ansamblist lahkus. Tema koha võttis üle Rainbow' endine solist [[Joe Lynn Turner]]. 1990. aastal salvestatud "[[Slaves and Masters]]" jäi Deep Purple'i ainsaks stuudioalbumiks, millel Turner kaasa tegi. Gillan naasis ansamblisse 1993. aastal, kuid lahkus varsti uuesti. 1993. aastal lahkus ansamblist lõplikult ka Blackmore. Aastatel 1993–1994 toimunud Jaapani kontserditurnee ajal täitis Blackmore'i kohta [[Joe Satriani]]. 1994. aastal sai Deep Purple'i põhikitarristiks [[Steve Morse]]. 2002. aastal lahkus ansamblist Lord, kelle asemele tuli [[Don Airey]]. 2003. aastal ilmunud 17. stuudioalbum "[[Bananas]]" oli Deep Purple'i esimene album, millel Airey mängis.<ref name="Larkin"/> Deep Purple'i seni viimane, 22. stuudioalbum "[[Turning to Crime]]" ilmus 2021. aasta novembris. 2022. aastal lahkus ansamblist isiklikel põhjustel Morse. Tema koha võttis üle [[Simon McBride]], kes oli mitmel samal aastal toimunud kontserdil Morse'i juba asendanud.<ref>{{cite web|url=https://blabbermouth.net/news/deep-purple-officially-welcomes-guitarist-simon-mcbride-as-permanent-member|title=Deep Purple Officially Welcomes Guitarist Simon McBride As Permanent Member |website=Blabbermouth.net|access-date=16 September 2022|date=16 September 2022}}</ref> {{puhasta}} == Liikmed == [[Pilt:Deep Purple Brazil march 2009.jpg|pisi|Deep Purple 2009. aastal]] * [[Ian Paice]] – trummid (1968–1976, 1984–) * [[Roger Glover]] – basskitarr (1969–1973, 1984–) * [[Ian Gillan]] – laul, suupill, löökpillid (1969–1973, 1984–1989, 1992–) * [[Don Airey]] – klahvpillid (2002–) * [[Simon McBride]] – kitarr (2022–) ;Endised liikmed * [[Jon Lord]] – klahvpillid, taustalaul (1968–1976, 1984–2002) * [[Ritchie Blackmore]] – kitarr (1968–1975, 1984–1993) * [[Nick Simper]] – bass, taustalaul (1968–1969) * [[Rod Evans]] – laul (1968–1969) * [[Glenn Hughes]] – basskitarr, laul (1973–1976) * [[David Coverdale]] – laul (1973–1976) * [[Tommy Bolin]] – kitarr, taustalaul (1975–1976) * [[Joe Lynn Turner]] – laul (1989–1992) * [[Joe Satriani]] – kitarr (ainult turneedel 1993–1994) * [[Steve Morse]] – kitarr (1994–2022) == Stuudioalbumid == {{veerud}} * "[[Shades of Deep Purple]]" (1968) * "[[The Book of Taliesyn]]" (1968) * "[[Deep Purple (album)|Deep Purple]]" (1969) * "[[Deep Purple in Rock]]" (1970) * "[[Fireball]]" (1971) * "[[Machine Head (album)|Machine Head]]" (1972) * "[[Who Do We Think We Are]]" (1973) * "[[Burn]]" (1974) * "[[Stormbringer]]" (1974) * "[[Come Taste the Band]]" (1975) * "[[Perfect Strangers]]" (1984) * "[[The House of Blue Light]]" (1987) {{veerud-piir}} * "[[Slaves and Masters]]" (1990) * "[[The Battle Rages On...]]" (1993) * "[[Purpendicular]]" (1996) * "[[Abandon]]" (1998) * "[[Bananas]]" (2003) * "[[Rapture of the Deep]]" (2005) * "[[Now What?!]]" (2013) * "[[Infinite (Deep Purple)|Infinite]]" (2017) * "[[Whoosh!]]" (2020) * "[[Turning to Crime]]" (2021) * "[[=1]]" (2024) * "[[SPLAT!]]" (2026) {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.deep-purple.com/ Deep Purple'i koduleht] *http://www.deeppurple.com/ *[http://www.jugi3.ch/homepage/deeppurple.htm Classic Deep Purple 1970-1974] {{Deep Purple}} [[Kategooria:Inglismaa ansamblid]] [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]] [[Kategooria:Heavy metal'i ansamblid]] [[Kategooria:Deep Purple| ]] 8owpx7s3ng8aq83mfro9tr2gjixqmls 0 112793 7147973 6575097 2026-05-06T17:08:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147973 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Tõrva kirik |Pildinimi = tõrva church 2008 1.jpg |Pildiallkiri = Vaade kirikule lõunast |Riik = {{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]] |Asukoht = [[Valga tänav]] 42a<br>[[Tõrva|Tõrva linn]]<br>[[Valga maakond]] |Ehituse algus = [[1903]] |Ehituse lõpp = [[1905]] |Esmamainimine = |Laiendatud = |Kuuluvus = [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] |Laiuskoord = 57/59/59.48 |Pikkuskoord = 25/55/46.87 }} '''Tõrva kirik''' (ka '''Tõrva kirik-kammersaal''') on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] koosseisus oleva [[Helme Maarja kogudus]]e omandisse kuuluv [[kirik (pühakoda)|kirik]] ja kultuuriürituste toimumispaik. Kirik asub [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] [[Tõrva]] linnas aadressil Valga 42a. ==Ajalugu== [[1882]]. aastal saadi [[Riia]]s asuva [[konsistoorium]]i luba [[Soontaga]]-[[Roobe]]-[[Parve]] [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] koosseisu kuuluv kogudus Tõrva üle viia, kuna selle senine kirikuhoone oli kaheksa aastat tühjana seisnud. [[kirik (pühakoda)|Kirik]] ehitati Tõrvasse algselt [[Vene Õigeusu Kirik|Venemaa õigeusu kiriku]] koosseisu kuuluva kirikuna aastatel 1903–1905 Vene riigi raha eest. Ehitusmeister oli [[Karl Šurin]]. Kirik ehitati maakivist ja kaeti telliskivivooderdisega. Kahe kupli ja [[kellatorn]]iga kirikut kattis tsinkplekist kelpkatus ja sammasesist püramiidkatus. Hoone kütmiseks oli kaks raudahju. Kiriku kõrvale ehitati ka preestri- ja köstrimaja. [[28. detsember|28. detsembril]] [[1905]] toimus kiriku pidulik pühitsemine '''Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kiriku''' nime all. Septembris [[1944]] sai kiriku katus ja kellatorn mürsutabamusi, mille tagajärjel kukkus kellatorn paari kuu möödudes kiriku katust lõhkudes alla. [[1951]]. aastal leidis [[piiskop]] [[Roman (Tang)|Roman]], et Helme-Tõrva kogudus tuleb laguneva kirikuhoone tõttu sulgeda. Purustatud hoone oli järgnevate aastate jooksul nii kooperatiivi lina- ja tsemendiladu, piimakombinaadi jääkelder kui ka võimla. [[Pilt:kirik-kammersaal.jpg|pisi|left|300px|Vene õigeusu kirik [[1915]]. aastal koos preestrimajaga]] [[1987]]. aastal alustas [[Valga kolhooside ehituskontor]] (Valga KEK) lagunenud kiriku ümberehitamist noorte spetsialistide väljaõppekeskuseks, kuna hoonet ei lubatud kirikuks taastada. Seoses [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimu nõrgenemisega renoveeriti hoone [[1990]]. aasta detsembriks [[AS Tõrva Ehituskontor]]i poolt kirik-kammersaaliks. [[1993]]. aasta oktoobris otsustas AS Tõrva Ehituskontor kammersaali 600 000 krooni eest koos sisustusega [[Tõrva|Tõrva linnale]] müüa, kuid [[Tõrva Linnavalitsus]]el ei jätkunud tehinguks raha. Sama aasta detsembris ostis ettevõte [[AS Granat]] kirikuhoone [[oksjon]]ilt 1,2 miljoni krooni eest, kuid pani selle [[1994]]. aastal 2,4 miljoni krooni eest müüki. Samal aastal ostis [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] Konsistoorium selle 2 miljoni krooni suurust laenu võttes [[Helme Maarja kogudus|Helme kogudusele]]. == Haldus ja tegevus == Kuigi 1994. aastal sai kiriku omanikuks [[Helme Maarja kogudus|EELK Helme kogudus]], avaldas Tõrva linnavalitsus [[2007]]. aastal soovi kirik esindushooneks ära osta.<ref>{{netiviide | URL =http://www.valgamaalane.ee/160207/esileht/25008920.php | Pealkiri =Tõrva linnavalitsus tahab kirik-kammersaali endale osta | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Valgamaalane | Aeg =15.02.2007 | Koht = | Väljaandja = | online =03.01.2008 | Keel =eesti }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tõrva kirikus tegutseva koguduse hallata on ka [[Helme kalmistu]], mis paikneb linna [[loe|loode]]<nowiki/>piiril.<ref>{{netiviide | URL =http://www.helme.ee/elanikule/haridus-ja-kultuur/kirik-ja-kogudused/ | Pealkiri =Helme kalmistu | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Helme valla koduleht | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online =03.01.2008 | Keel =eesti | arhiivimisaeg =28.10.2017 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20171028221212/http://www.helme.ee/elanikule/haridus-ja-kultuur/kirik-ja-kogudused/ | url-olek =ei tööta }}</ref> 1997. aastast juhib hoone tööd [[SA Tõrva Kirik-Kammersaal|Sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal]].<ref>{{netiviide | URL =http://www.eestikirik.ee/node/3926 | Pealkiri ="Helme vennastekoguduse palvemaja lugu" | Autor =Arvo Lasting | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Eesti Kirik | Aeg =09.11.2007 | Koht = | Väljaandja = Eesti Evangeelne Luterlik Kirik | online =05.01.2008 | Keel = eesti}}</ref> Sihtasutuse põhilised rahastajad on [[Tõrva Linnavalitsus]], [[Helme Vallavalitsus]], [[Eesti Kultuurkapital]] ja eraettevõtted.<ref>{{netiviide | URL =http://torva.kovtp.ee/torva-kirik-kammersaal | Pealkiri =Kultuur - Kirik-Kammersaal | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne =Tõrva Linnavalitsuse koduleht | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | online =05.01.2008 | Keel =eesti }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1997. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdiga]]. Aastas toimub kirik-kammersaalis keskmiselt 80–115 üritust: 15–20 [[näitus]]t ja 35–40 [[kontsert]]i, lisaks [[loeng]]ud, [[aktus]]ed, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, [[jumalateenistus]]ed, vastuvõtud, [[konverents]]id. Kirik-kammersaalis on laulatatud [[abielu]]sid, tähistatud [[kuldpulm]]i ja toimunud [[ristimine|ristimisi]]. Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali 6000–7000 inimest. ==Vaated kirikule ja kabelile== <gallery> Pilt:Tõrva church 2008 2.jpg|Vaade kirikule edelast Pilt:Tõrva church 2008 3.jpg|Vaade kirikule loodest Pilt:Tõrva church 2008 5.jpg|Helme kalmistu kabel. Vaade edelast Pilt:Tõrva church 2008 6.jpg|Helme kalmistu kabel. Vaade kagust </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Ilmar Kõverik, Hans Salm. "Tõrva kirik-kammersaali 100 aastat". [[2006]]. 160 lk [[Kategooria:Tõrva]] [[Kategooria:Valga maakonna õigeusu kirikud]] [[Kategooria:Valga maakonna kirikud]] hpbpuy45f3qhbegyb4dkvefo82apke9 0 115297 7148198 7131340 2026-05-07T05:14:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148198 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Pilt:Tallinn Landmarks 96.jpg|pisi|Vabadussõja võidusammas (2019)]] [[Pilt:Vabadussõja võidusammas 23062009.JPG|pisi|Vabadussõja võidusammas 23. juuni 2009 öösel]] '''Vabadussõja võidusammas''' on [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul asuv [[mälestusmärk]] [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] saavutatud võidule. Vabadussõja võidusamba kaudu avaldab Eesti rahvas austust ja tunnustust kõigile neile, kes on pidanud võitlust [[Eesti]] vabaduse ja iseseisvuse nimel.<ref name="6FTAd" />{{dead link}} Sammas on 23,5 meetri kõrgune, koosneb 143 klaasplokist ja kujutab postamendil asuvat [[Eesti Vabadusrist]]i. Projekti autorid on [[Rainer Sternfeld]], [[Andri Laidre]], [[Kadri Kiho]] ja [[Anto Savi]]. Vabadussõja võidusammas avati [[2009]]. aasta [[23. juuni]] esimestel minutitel. Monument on pälvinud kriitikat seoses mureneva klaasi ja valguslahenduse töökindlusega. Nii on selle haprust ja töömahukat käigushoidmist naljatlemisi seostatud ka Eesti riigi ja selle vabadusega, mis vajab pidevat tähelepanu ja suurt hoolt.<ref>[https://kunstikaart.tallinn.ee/works/55-vabadussoja-voidusammas Vabadussõja võidusammas] Tallinna linnaruumi kunstikaart (vaadatud 20. jaanuaril 2026)</ref> == Ajalugu == === Realiseerimata kavad === 7. juulil 1920 otsustas [[Tallinn]]a linnavolikogu lammutada [[Peeter I ausammas Tallinnas|Peeter I monumendi]] Heinaturul (praegusel [[Vabaduse väljak]]ul). Kuju mahavõtmine lükati edasi ajani, mil on võimalik selle asemele püstitada mõni teine monument. Linna haridusosakonnale anti ülesandeks algatada ülemaaline korjandus ausamba rajamiseks. 10. veebruaril 1922 otsustas Tallinna haldusosakond [[Peeter I]] kuju maha võtta ja rajada selle asemele [[Vabadusplats]]i ühes Eesti vabadusvõitlust ja iseseisvust tähistava monumendiga. Peeter I kuju võeti maha ööl vastu 1. maid 1922. 1922. aastal tegi [[Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit]] ettepaneku püstitada Tallinna [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] monument. Vabadusplatsi arhitektuurilise ja ruumilise kujunduse parendamise eesmärgil korraldati 1937. aastal projektivõistlus. Konkursi võitsid [[Alar Kotli]] ja [[Ernst Kesa]], kes kavandasid [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] asemele kuuekorruselise [[Kohtupalee]] ja selle ette kõrge samba otsa ratsamonumendi. 20. veebruaril 1939 pidas oma esimese koosoleku [[Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee]]. === Praeguse monumendi kavandamine === Aprillis 2001 otsustas linnavolikogu uuesti rajada Vabadussõja Võidusamba ja käivitada selleks monumendikonkursi. Sügisel 2004 esitasid arhitektid planeeringu täienduse, millega monumendi asupaigaks saaks [[Ingeri bastion]]i müüride väljakaevamisega [[Mayeri trepid|Mayeri treppide]] kõrvale tekkiv tühi plats. [[oktoober 2005|Oktoobris 2005]] pandi [[Harjumägi|Harjumäel]] Võidusambale nurgakivi. 15. augustil 2007 avalikustati Vabadussõja võidusamba ideekonkursi võidutöö "Libertas", mille autorid jäeti esialgu saladusse. Võidutöö kujutas 28 meetri kõrgust monumenti Harjumäe nõlval, mis koosneb postamendist ja selle otsas olevast [[Vabadusrist]]ist. Vabadusristi keskele kavatseti algul raiuda Eesti riigipiiri kontuur, kuid hiljem otsustati traditsioonilise mõõgaga käe ja "E" kasuks. Postamendil on kiri "Eesti Vabadussõda 1918–1920". Sammas on võidutööl paigutatud nõlvale rajatavale väikesele platsile ning samba taga asub sein, millele süvistatakse lõik president [[Konstantin Päts]]i kõnest. Seejuures valgustatakse kõne alles päikese loojumise hetkel. Žürii esimees oli [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] peapiiskop [[Andres Põder]]. === Samba ehitamine === 11. juulil 2008 otsustas kaitseminister [[Jaak Aaviksoo]] lükata Võidusamba avamise edasi 2009. aastasse.<ref name="CQXjs" /> <gallery> Vabadussõja võidusamba plats 08.05.2008 (02).jpg Vabadussõja võidusamba plats 08.05.2008 (13).jpg Vabadussõja võidusamba plats 08.05.2008 (16).jpg Vabaduse väljak (071) 18.09.08.jpg Vabaduse väljak (140) 01.10.08.jpg Vabaduse väljak (165) 06.10.08.jpg Vabaduse väljak (199) 07.10.08.jpg Vabaduse väljakul Vabadussõja võidusammas (18.06.2009).jpg The construction process of the War of Independence Victory Column.jpg Vabadussõja võidusammas ja Kiek in de Kök 27.03.2009.jpg </gallery> [[Pilt:TallinnWarMemorial2009.JPG|pisi|Vabadussõja võidusammas (2009)]] Sammas avati tseremooniaga [[23. juuni]] ([[võidupüha]]) esimestel minutitel. Avatseremoonial esitati [[Urmas Sisask]]i [[oratoorium]] "[[Pro Patria]]", mille sõnade autor on [[Jaan Lõo]]. === Samba remont === [[Pilt:Katkinevabadussammas2.PNG|thumb|Vabadussamba lagunemine 13.06.2010]] Vähem kui kuu aega pärast samba avamist ilmnesid juba probleemid. Kolm paneeli olid teadmata põhjusel kogunud tolmu ning seetõttu võtnud roosaka varjundi.<ref name="eWRuF" /> Need paneelid vahetati küll välja, paraku muutus ka üks asenduspaneel üsna kiiresti punakaks, sest see oli pärit eelmiste vigaste paneelidega samast partiist.<ref name="xByLi" /> Samuti kustutas ühel ööl tuled võidusambasse imbunud vesi.<ref name="zsmpx" /> Võidusamba eest hoolt kandva AS Elmo vaatlusel selgus, et klaaside liitekohast oli vesi samba ristiosasse sisse tunginud. See tekitas lühise, mille tõttu lülitus osa valgustusest välja. 2009. aasta detsembris täheldati ka seda, et osa klaaspaneele muutub kollaseks.<ref name="Kollane" /> Samba autor [[Rainer Sternfeldt]] tõdes, et üksikutes paneelides on esinenud ka võõrkehi, näiteks suitsukoni ja nöörijupp.<ref name="Kollane" /> 2010. aasta juunis kukkus võidusamba nurgapaneel alla ning lõhkus osaliselt ka samba alusplaadi. Võidusamba valgustus sai armetu ja logisev, tuvastasid 200 600 krooni (12 820 eurot) eest sambale ekspertiisi teinud Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid.<ref name="praakvalgustus" /> Uue lahenduse tegi KH Energia-Konsult AS ja tööd võeti vastu aprillis 2011. Ventilatsiooni- ja valguslahenduse remondi lepingu kogumaksumus oli 10,24 miljonit krooni (üle 654 000 euro).<ref name="uusvalgus" /> Lisaks valgustusele ja ventilatsioonile on samba juures välja vahetatud mitu purunenud klaasiga lamineeritud plastist sambapaneeli<ref name="katkinepaneel" /> ja sillutiseplaati. Need kulud on vähemalt osaliselt katnud kindlustus.<ref name="paneeli" /> 2017. aasta sügisel remonditi samba ümbruse kiviplaate, mis olid kahjustunud trikiratturite, [[rulasõit|rulatajate]] ja teiste kahjustajate tõttu.<ref name="kiviplaadid" /> == Samba maksumus == Samba projekteeris ja ehitas [[Tšehhi]] klaasivabrik [[Sans Souci]]. Lepingus oli samba maksumuseks 3,39 miljonit [[euro]]t (koos 18-protsendise [[käibemaks]]uga 63 miljonit [[Eesti kroon]]i).<ref name="Z6gV8" /> [[Kaitseministeerium]] tellis ka [[riigihange|riigihanke]] "Ehitustööd mälestusmärgi rajamiseks", mille võitis firma [[Celander Ehitus]] OÜ hinnaga 26 890 269 krooni.<ref name="q4Lz2" /> Reaalselt kujunes samba maksumus selle algsest lepingulisest maksumusest 2,5 korda suuremaks: selleks kulus 8,5 miljonit eurot.<ref name="tegelik maksumus" /> === Samba ülalpidamine === 2013. aastal kirjutati meedias, et Vabadussõja võidusamba ülalpidamine maksab 5064 eurot kuus.<ref name="ülalpidamine" /> Samba kulud (ilma käibemaksuta) on aastate lõikes olnud alljärgnevad<ref name="kulud" /><ref name="riigikontroll" /><ref name="õhtuleht" /><ref name="ERR" />: {| class="wikitable sortable" |+ Vabadussõja võidusamba kulud |- ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Kulu, € ! scope="col" | sh remont, € ! scope="col" | sh ülalpidamine, € ! scope="col" | Märkused |- | style="text-align: center;" | 2007 || style="text-align: right;" | 52 088 || style="text-align: center;" | – || style="text-align: center;" | – || ideekonkurss 52 088 € |- | style="text-align: center;" | 2008 || rowspan="4" style="text-align: right;" | 8 500 000 || style="text-align: center;" | – || style="text-align: center;" | – || projekteerimise ja ehitamise hange .., sh Sans Souci 3 390 000 + 140 000 € |- | style="text-align: center;" | 2009 || rowspan="3" style="text-align: right;" | 895 000 || .. || rajamise esialgne kogukulu ~7 400 000, avamine 51 130, platsi hooldus 2260 € |- | style="text-align: center;" | 2010 || .. || rowspan="2" | valgustuse ja ventilatsiooni remont 895 000 € |- | style="text-align: center;" | 2011 || style="text-align: right;" | 50 000 |- | style="text-align: center;" | 2012 || style="text-align: right;" | 46 827 || .. || .. || |- | style="text-align: center;" | 2013 || style="text-align: right;" | 87 879 || .. || style="text-align: right;" | 50 640 || |- | style="text-align: center;" | 2014 || style="text-align: right;" | 124 933 || style="text-align: right;" | 72 000 || style="text-align: right;" | 52 933 || sambataguse nõlva (~60 000 €), eestrepi ja kõnniteede (~12 000 €) remont |- | style="text-align: center;" | 2015 || style="text-align: right;" | 53 509 || .. || .. || |- | style="text-align: center;" | 2016 || style="text-align: right;" | 125 823 || style="text-align: right;" | 75 063 || style="text-align: right;" | 50 760 || samba tagaseina remont (graniitplaatide ja valgustuse vahetus) 72 696, muu remont 2367 € |- | style="text-align: center;" | 2017 || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | 76 000 || style="text-align: right;" | .. || kahjustuste parandamine ning tõkestuste paigaldamine ~76 000, millest tõkestused ligi 3700 € |- | style="text-align: center;" | 2018 || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | 285 000 || style="text-align: right;" | .. || peatrepi lahti tulnud astmeplaatide kinnitamine ja astmetealuse valgustuspaigaldise rekonstrueerimine 95 000, samba uute klaasdetailide paigaldus 190 000 € |- | style="text-align: center;" | 2019 || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | ~70 000 || |- | style="text-align: center;" | 2020 || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | ~70 000 || 2016...2020 tööd kokku 523 000 € |- | style="text-align: center;" | 2021 || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | 49 000 || style="text-align: right;" | ~70 000 || samba tagaseina valgustite vahetus 49 000 € |- | style="text-align: center;" | 2022 || style="text-align: right;" | .. || style="text-align: right;" | 600 000 || style="text-align: right;" | .. || samba valguse- ja automaatikalahenduse hankimine 600 000 € |} <gallery> Fail:Võidusamba rist.JPG|Võidusamba rist öösel Fail:Columna de la Victoria de la Guerra de la Independencia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 09.JPG|ja päeval Fail:Columna de la Victoria de la Guerra de la Independencia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 15.JPG|Vabadussõja võidusammas ja Tallinna Jaani kirik öösel Fail:Columna de la Victoria de la Guerra de la Independencia, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 02.JPG </gallery> == Vaata ka == * [[Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="praakvalgustus">[http://www.ohtuleht.ee/364814 "Tehnikaülikool: võidusamba valgustusega läks kõik viltu juba algusest peale"] Õhtuleht, 1. veebruar 2010</ref> <ref name="uusvalgus">[https://web.archive.org/web/20120704013318/http://www.tallinnapostimees.ee/418347/vabadussoja-voidusamba-valguslahendus-sai-valmis "Vabadussõja võidusamba valguslahendus sai valmis"] Postimees, 12.04.2011</ref> <ref name="katkinepaneel">[https://web.archive.org/web/20120214181503/http://www.tallinnapostimees.ee/408797/piltuudis-vabadussoja-voidusamba-paneel-on-katki/ "Piltuudis: Vabadussõja võidusamba paneel on katki"] Postimees, 25.03.2011</ref> <ref name="paneeli">[https://web.archive.org/web/20120221214801/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-vabadussoja-voidusambal-vahetati-kaks-paneeli-valja.d?id=63948383 "FOTOD: Vabadussõja võidusambal vahetati kaks paneeli välja"] Delfi, 20. veebruar 2012</ref> <ref name="tegelik maksumus">[http://www.postimees.ee/476856/voidusamba-loplikuks-hinnaks-kujunes-8-5-miljonit-eurot/ "Võidusamba lõplikuks hinnaks kujunes 8,5 miljonit eurot"] Postimees, 21.06.2011</ref> <ref name="ülalpidamine">[http://www.postimees.ee/1097046/vabadussoja-voidusamba-ulalpidamine-maksab-5064-eurot-kuus/ "Vabadussõja võidusamba ülalpidamine maksab 5064 eurot kuus"] Postimees, 9. jaanuar 2013</ref> <ref name="kulud">[http://www.ohtuleht.ee/787722/vabadussoja-voidusammas-neelab-maksumaksja-raha "Vabadussõja võidusammas neelab maksumaksja raha"] Õhtuleht, 14. veebruar 2017</ref> <ref name="õhtuleht">Kristel Veerus [https://www.ohtuleht.ee/886441/jalle-katki-vabadussamba-remont-laheb-seekord-maksma-285-000-eurot "JÄLLE KATKI! Vabadussamba remont läheb seekord maksma 285 000 eurot"] Õhtuleht, 10. juuli 2018</ref> <ref name="ERR">[https://www.err.ee/1608361044/sojamuuseumi-juht-600-000-eest-vahetatakse-valja-voidusamba-valgussusteem "Sõjamuuseumi juht: 600 000 eest vahetatakse välja võidusamba valgussüsteem"] ERR, 6. oktoober 2021</ref> <ref name="riigikontroll">[http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2214&FileId=11338 "Vabadussõja võidusamba rajamise auditit kokkuvõtvad slaidid pressibriifingul 13. veebruaril 2012"]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Riigikontrolli koduleht</ref> <ref name="Kollane">[http://www.epl.ee/artikkel/452926 "Õudusunenägu saigi ilmsiks: vabadussammas tõmbub kollaseks"] Eesti Päevaleht, välja otsitud 14.06.10</ref> <ref name="6FTAd">{{netiviide | url =http://www.mod.gov.ee/static/sisu/files/2007-03-14_ideekonkursi_tingimused.pdf | pealkiri =Ideekonkurss "Vabadussõja võidusammas" | failitüüp =pdf | väljaanne = | aeg =08.03.2007 | väljaandja =Eesti Kaitseministeerium | online =25.01.2008 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="CQXjs">{{netiviide | url =http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19326090&l=fplink | pealkiri =Võidusamba avamine lükatakse edasi | failitüüp = | väljaanne = | koht = | online = }}</ref> <ref name="Z6gV8">[http://www.epl.ee/artikkel/420538 Vabadussõja võidusammas valmib Tšehhi klaasitehases] Eesti Päevaleht, 29. veebruar 2008</ref> <ref name="q4Lz2">[http://www.epl.ee/artikkel/439919 Võidusamba maa-ala ehitus läheb maksma pea 27 miljonit] Päevaleht 28. august 2008</ref> <ref name="eWRuF">[https://web.archive.org/web/20090712213007/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=139708 "Võidusamba tolmu koguvad klaaspaneelid vahetatakse välja"] Tallinna Postimees, välja otsitud 14.06.10</ref> <ref name="xByLi">[https://web.archive.org/web/20091007113705/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=150203 "Võidusamba roosad paneelid vahetati välja "] Tallinna Postimees, välja otsitud 14.06.10</ref> <ref name="zsmpx">[https://web.archive.org/web/20090716174203/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=141428 "Võidusamba tuled kustutas sambasse imbunud vesi"] Tallinna Postimees, välja otsitud 14.06.10</ref> <ref name="kiviplaadid">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kolm-nadalat-tagasi-valmima-pidanud-rekonstrueerimistood-voidusamba-jalamil-seisavad-uus-tahtaeg-on-detsembri-alguses?id=80219504 "FOTOD | Kolm nädalat tagasi valmima pidanud rekonstrueerimistööd võidusamba jalamil seisavad, uus tähtaeg on detsembri alguses"] Delfi, välja otsitud 20.11.17</ref> }} == Kirjandus == * [[Juku-Kalle Raid]]. Vabaduse mõistmise sammas? (intervjuu [[Jaak Aaviksoo]]ga). Kultuuri KesKus, juuni 2009, lk 41–42. == Välislingid == {{Commonskat|Independence War Victory Column}} === Artikleid === * [[Raoul Kurvitz]]: [http://minuvana.epl.ee/?arvamus=408511 "Vabadus- ja natsiristi sarnasus võib hakata segadust külvama"] Eesti Päevaleht, 20. november 2007 * [[Meeli Kõiva]]: [http://rooma.postimees.ee/020608/esileht/arvamus/319735.php "Meeli Kõiva: kivist sai klaas ehk alasti keiser"] Postimees, 26. märts 2008 * [[Priit Hõbemägi]]: [http://www.ekspress.ee/2008/06/19/arvamus/3196-vabadussammas-upub-saladuste-sohu "Vabadussammas upub saladuste sohu"] Eesti Ekspress, 19. juuni 2008 * [[Tarmo Vahter]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27678851 "Vabadussamba autorid võitlevad Tšehhi klaasivabriku kehva töö vastu"] Eesti Ekspress, 19. juuni 2008 * [[Askur Alas]]: [http://www.ekspress.ee/2008/06/20/eesti-uudised/3223-kaitseministerium-tahtis-iidsetest-myyridest-yle-soita "Kaitseministeerium tahtis iidsetest müüridest üle sõita"] Eesti Ekspress, 30. juuni 2008 * Askur Alas: [http://www.ekspress.ee/2008/06/30/eesti-uudised/3313-huvitavaid-fakte-vabadussambast "Huvitavaid fakte vabadussambast"] Eesti Ekspress, 30. juuni 2008 * [http://www.ekspress.ee/2008/07/04/arvamus/3399-nouad-seaduse-taitmist-oled-eesti-riigi-vaenlane "Nõuad seaduse täitmist? Oled Eesti riigi vaenlane!"] Eesti Ekspress, 4. juuli 2008 * [http://www.ekspress.ee/2008/07/08/eesti-uudised/3421-dokument-vabadussamba-eskiisi-18-puudust "DOKUMENT: Vabadussamba eskiisi 18 puudust"] Eesti Ekspress, 9. juuli 2008 * [[Martin Tamme]]: [http://www.epl.ee/artikkel/435301 "Martin Tamme: linna nõuded võidusamba ehitusloa osas on õiguslikult põhjendamatud"] Eesti Päevaleht, 13. juuli 2008 * Martin Tamme: [http://www.epl.ee/artikkel/435330 "Samba ehitusloa lisanõuded pole põhjendatud"] 14. juuli 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/435586 "Riigikontroll asub uurima samba rajamise käiku"] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/435598 "Aas tervitab Riigikontrolli sekkumist võidusamba protsessi"] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/435618 "Kaitseministeerium tervitab samuti riigikontrolli sekkumist sambasaagasse"] Eesti Päevaleht, 16. juuli 2008 * [http://www.epl.ee/artikkel/435700 "Taavi Aas: kaitseministeerium ei oska meie head tahet hinnata"] Eesti Päevaleht, 17. juuli 2008 * Urmas Jaagant: [http://www.epl.ee/artikkel/446930 "Vabadussamba terassõrestik asub Eesti poole teele"] Eesti Päevaleht, 1. november 2008 * [[Raimo Poom]]: [http://www.epl.ee/artikkel/449143 Tšehhi klaasifirma nõuab võidusamba eest raha juurde] Eesti Päevaleht, 20. november 2008 * Raimo Poom, [[Mari Kodres]]: [http://www.epl.ee/artikkel/452926 Õudusunenägu saigi ilmsiks: vabadussammas tõmbub kollaseks] Eesti Päevaleht, 20. detsember 2008 * [[Kadi Alatalu]]: [http://uudised.err.ee/index.php?06148889 "Klaasifirma esindaja: kriitika tulgu siis, kui töö on valmis"] ERR, 23. detsember 2008 * [[Ando Leps]]: [http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=12316 "Kalender valetab!"] Kesknädal, 15. aprill 2009 * [http://www.eestikirik.ee/node/7616 "Võidutuli avab vabadussamba"] Eesti Kirik, 17. juuni 2009 * [[Andrei Hvostov]]: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/448FA5CCEC8C33A1C22575D80039113B "Vanapagan ja vabadussammas"], ekspress.ee, 19. juuni 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=134450 "Juhtkiri: tülisambast lepitussambaks"] Postimees, 22. juuni 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=134775 Presidendi kõne Vabadussõja võidusamba avamisel], postimees.ee, 22. juuni 2009 * [[Tiina Kaukvere]]: [https://www.ohtuleht.ee/335176 Võidusammas äratab vastakaid tundeid], Õhtuleht, 26. juuni 2009 * [[Marek Strandberg]]: [http://marekstrandberg.blogspot.com/2010/06/kas-meie-vabadusesammas-on-akki.html Kas meie vabadusesammas on äkki plastikust?], Marek Strandbergi võrgupäevik, 26. juuni 2010 {{koord|NS=59.4340375|EW=24.7430555|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Tallinna mälestusmärgid]] garls3l8zl2n590kp19ck7wmw0u70tu 0 116627 7148118 6930371 2026-05-06T22:18:13Z Ollin Masa 227337 7148118 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolaj Zimjatov Vasilij Rochev Ivan Isaev Russian Ski Magazine.JPG|pisi|Vasakul Nikolai Zimjatov, paremal [[Vassili Rotšev seenior]] (2008)]] '''Nikolai Semjonovitš Zimjatov''' ([[Vene keel]]es Николай Семёнович Зимятов, sündinud [[28. juuli]]l [[1955]] [[Rumjantsevo]]s) on endine [[NSVL|Nõukogude Liidu]] [[murdmaasuusatamine|suusataja]]. Neljakordne [[olümpiavõitja]] ([[Põhja suusaalad 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] ja [[Põhja suusaalad 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]]). [[1978. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1978. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Lahti]]s sai Zimjatov 30 km hõbemedali kaasmaalase [[Sergei Saveljev]]i järel. [[Põhja suusaalad 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980. aasta olümpiamängudel]] [[Lake Placid]]is tuli ta kolmekordseks olümpiavõitjaks (30 km, 50 km ja 4x10 km teatesõidus). [[Põhja suusaalad 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984. aasta]] OM-il kordas ta 30 km oma olümpiavõitu ja kuulus 4x10 km teatesõidus hõbemedali võitnud Nõukogude Liidu meeskonna koosseisu. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[Põhja suusaalad 1980. aasta taliolümpiamängudel|1980]] [[Lake Placid]]is ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 30 km ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 50 km ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 4x10 km teatesõidus * [[Põhja suusaalad 1984. aasta taliolümpiamängudel|1984]] [[Sarajevo]]s ** {{Kuld}} '''olümpiavõitja''' 30 km ** {{Hõbe}} hõbemedal 4x10 km teatesõidus === [[Suusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1978. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1978]] [[Lahti]]s ** {{Hõbe}} hõbemedal 30 km == Välislingid == * {{FIS|CC|68281}} *[http://www.spartak70.ru/ski/stars/175.html Biograafia ja pildid] vene keeles {{JÄRJESTA:Zimjatov, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu murdmaasuusatajad]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] c3f8xvz6tjb0u17odjyg0rdvq3qdoxt 0 121347 7147983 7134532 2026-05-06T17:17:42Z Svencapoeira 67038 7147983 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ristõielised | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Läänekollakas.jpg | pildi_seletus = [[Läänekollakas]] (''Barbarea vulgaris'') | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = '''Ristõielised''' ''Brassicaceae'' | sugukonna_autor = [[Gilbert Thomas Burnett|Burnett]] | levikukaart = }} '''Ristõielised''' (''Brassicaceae'' ehk ''Cruciferae'') on suur [[õistaimed]]e [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. [[Britannica]] andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga<ref>[https://www.britannica.com/topic/list-of-economically-important-members-of-the-family-Brassicaceae-2003887 list of economically important members of the family Brassicaceae]</ref>. Ristõielised on valdavalt [[rohttaim]]ed, harvem [[poolpõõsas|poolpõõsad]], kes eelistavad kasvada [[parasvööde|parasvöötmes]]. == Üldiseloomustus == *Lehed on vahelduvalt, [[abilehed]] puuduvad; lihtlehed on sageli lõhestunud ja [[leheroots]]uta, esinevad [[kõrvakesed]] *õied on [[kobar]]õisikus; [[õiekate]] neljatine, kusjuures õiekattelehed (eriti [[kroonlehed]]) on korrapäraselt ja neist annab mõtteliselt läbi tõmmata kaks diagonaaljoont – sellest ka sugukonna nimetus. *vili on enamasti [[kõder]] või [[kõdrake]] *[[viljaleht]]i 2, [[sigimik]] on sünkarpne == Esindajaid == Ristõieliste sugukonda kuulub arvukalt inimese viljeldavaid kultuurtaimi, näiteks [[kapsas]], [[raps]] ja [[rõigas]]. ==Perekondi== * ''Aethionema'' – [[kivikress]] * ''Alliaria'' – [[kõdrik]] * ''Alyssoides'' – [[kerakilbik]] * ''Alyssum'' – [[kilbirohi]] * ''Anastatica'' – [[veerpallirohi_(perekond)|veerpallirohi]] * ''Arabidopsis'' – [[müürlook]] * ''Arabis'' – [[hanerohi]] * ''Armoracia'' – [[mädarõigas (perekond)|mädarõigas]] * ''Aubrieta'' – [[sinipadjake]] * ''Aurinia'' – [[kuldkilbik]] * ''Barbarea'' – [[kollakas]] * ''Berteroa'' – [[kogelejarohi]] * ''Biscutella'' – [[kuukõdrik]] * ''Boechera'' – [[laglerohi]] * ''[[Borodinia]]'' * ''Brassica'' – [[kapsasrohi]] * ''[[Braya]]'' * ''Bunias'' – [[tõlkjas (perekond)|tõlkjas]] * ''Cakile'' – [[merisinep]] * ''[[Calepina]]'' * ''Camelina'' – [[tuder]] * ''Capsella'' – [[hiirekõrv (perekond)|hiirekõrv]] * ''Cardamine'' – [[jürilill]] * ''Cardaminopsis'' – [[liivrohi]] * ''Cardaria'' – [[võõrkress]] * ''Carrichtera'' – [[paindvili_(perekond)|paindvili]] * ''Chorispora'' – [[korispoor]] * ''Clypeola'' – [[litterlill]] * ''Cochlearia'' – [[merisalat]] * ''Coluteocarpus'' – [[puhvviljak]] * ''Conringia'' – [[suitsrohi]] * ''Coronopus'' – [[teekress]] * ''Crambe'' – [[krambe]] * ''[[Crucifera]]'' * ''Descurainia'' – [[peenlook]] * ''Diplotaxis'' – [[liivsinep]] * ''Draba'' – [[kevadik]] * ''[[Enarthrocarpus]]'' * ''Erophila'' – [[varakevadik_(perekond)|varakevadik]] * ''Eruca'' – [[võõrkapsas]] * ''Erucastrum'' – [[koerasinep]] * ''Erysimum'' – [[harakalatv]] * ''Euclidium'' – [[hiiretõlkjas (perekond)|hiiretõlkjas]] * ''Eutrema'' – [[vasaabia]] * ''[[Farsetia]]'' * ''Fibigia'' – [[fibiigia]] * ''[[Fourraea]]'' * ''Heliophila'' – [[päikeselill]] * ''Hesperis'' – [[öölill_(perekond)|öölill]] * ''Hirschfeldia'' – [[lõunasinep]] * ''Hormathophylla'' – [[lumikilbik (perekond)|lumikilbik]] * ''Hornungia'' – [[kaljukress (perekond)|kaljukress]] * ''Hugueninia'' – [[unisoolik (perekond)|unisoolik]] * ''Iberis'' – [[ibeeris]] * ''Ionopsidium'' – [[teemantlill]] * ''Isatis'' – [[sinerõigas]] * ''[[Kernera]]'' * ''Lepidium'' – [[kress]] * ''[[Leptaleum]]'' * ''Lobularia'' – [[kilbik]] * ''Lunaria'' – [[kuukress]] * ''Malcolmia'' – [[malkolmia]] * ''[[Marcus-kochia]]'' * ''Matthiola'' – [[levkoi]] * ''[[Megacarpaea]]'' * ''[[Morettia]]'' * ''Moricandia'' – [[sinisinep]] * ''[[Mummenhoffia]]'' * ''Myagrum'' – [[tudrik]] * ''Nasturtium'' – [[allikkerss]] * ''Neslia'' – [[linnutuder]] * ''Noccaea'' – [[litterkõdrik]] * ''Odontarrhena'' – [[niklirohi]] * ''Pachyphragma'' – [[mägikõdrik_(perekond)|mägikõdrik]] * ''[[Parrya]]'' * ''Peltaria'' – [[kilpkõdrik]] * ''Petrocallis'' – [[kivikevadik]] * ''Phoenicaulis'' – [[punavars_(perekond)|punavars]] * ''Physaria'' – [[põiskõdrake]] * ''Pritzelago'' – [[mägikress]] * ''[[Pseudoarabidopsis]]'' * ''[[Pseudoturritis]]'' * ''[[Radicula]]'' * ''Raphanus'' – [[rõigas]] * ''[[Raffenaldia]]'' * ''Rapistrum'' – [[sineptõlkjas]] * ''Ricotia'' – [[ristlill]] * ''Rorippa'' – [[kerss]] * ''Schivereckia'' – [[hanekress]] * ''Schizopetalon'' – [[lõhikõis]] * ''[[Schouwia]]'' * ''[[Smelowskia]]'' * ''Sinapis'' – [[sinep (perekond)|sinep]] * ''Sisymbrium'' – [[unilook]] * ''Subularia'' – [[naaskelleht]] * ''Succowia'' – [[siilkõder_(perekond)|siilkõder]] * ''[[Tauscheria]]'' * ''Teesdalia'' – [[litrik]] * ''[[Tetracme]]'' * ''Thlaspi'' – [[litterhein]] * ''Thysanocarpus'' – [[marilill]] * ''Turritis'' – [[lehmakapsas_(perekond)|lehmakapsas]] * ''[[Vella]]'' * ''Warea'' – [[lontkress]] * ''Zilla'' – [[kõrbesinep]] ==Viited== {{viited}} ==Vaata ka== *[[ristõieliste nuuter]] [[Kategooria:Ristõielised| ]] a8uye384690f1rue5a65kaatur1xajw 0 134286 7148178 6997254 2026-05-07T02:31:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148178 wikitext text/x-wiki '''Urmas Voolpriit''' ([[26. mai]] [[1976]] [[Tallinn]] – [[4. veebruar]] [[2022]]) oli eesti [[muusik]]. Aastatel 2007–2019{{lisa viide}} töötas ta [[Eesti Televisioon]]is [[helirežissöör]]ina. Ta oli ansambli [[Blind]] [[kitarrist]] ja [[laulja]] ning kaveriansambli [[Memoriaalansambel]] kitarrist. 4. veebruaril [[2022]] tabas Voolpriitu terviserike ning ta suri 45-aastaselt.<ref>{{Netiviide|autor=Merit Maarits|url=https://kultuur.err.ee/1608489710/suri-muusik-urmas-voolpriit|pealkiri=Suri muusik Urmas Voolpriit|väljaanne=ERR|aeg=4. veebruar 2022}}</ref> Voolpriidu mälestuseks kõlas [[Eesti Laul 2022]] teise poolfinaali lõputiitrite ajal Blindi hitt "Emmanuelle".<ref>Merje Merdik. [https://sky.ee/mis-laul-kolas-eesti-laulu-loppedes-etv-tegi-sudamliku-jarelhuude-lahkunud-kolleegile Mis laul kõlas Eesti Laulu lõppedes? ETV tegi südamliku järelhüüde lahkunud kolleegile]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Sky.ee, 5. veebruar 2022</ref> == Isiklikku == Tema ema on iluvõimleja, spordipedagoog ja -teadlane [[Riina Voolpriit]], vend on muusik [[Margus Voolpriit]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/V0zg4ByMDNM7 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Voolpriit, Urmas}} [[Kategooria:Eesti kitarristid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 1dd13yijwo23xfvb5ruamz3piuhpr4q 0 142369 7147996 6951697 2026-05-06T17:36:25Z Sjur 66496 /* Praegune meeskond */ 7147996 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = West Ham United | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = West Ham United Football Club | hüüdnimi = The Irons, The Hammers, The Academy of Football | lühend = | asutatud = 1895 | lõpp = | väljak = [[Londoni olümpiastaadion]] | mahutavus = 62 500 | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Julen Lopetegui]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = 2023/24 | positsioon = 9. koht | muster_la1=_westham2223h|muster_b1=_westham2223h|muster_ra1=_westham2223h|muster_sh1 =_westham2223h|muster_so1 =_westham2223hl | vasakkäsi1=80BFFF|kere1=7EBFFF|paremkäsi1=80BFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=990000 | muster_la2=_westham2223a|muster_b2=_westham2223a|muster_ra2=_westham2223a| muster_sh2=_westham2223a|muster_so2= | vasakkäsi2=000000|kere2=000000|paremkäsi2=000000|püksid2=000000|sokid2=000000 | muster_la3=_dresden2223a|muster_b3=_westham2223T|muster_ra3=_dresden2223a| muster_sh3=| muster_so3=_westham2223Tl | vasakkäsi3=FFFFFF|kere3=FFFFFF|paremkäsi3=FFFFFF|püksid3=E56416|sokid3=FFFFFF | veeb = http://www.whufc.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''West Ham United Football Club''' on [[Inglismaa]] [[jalgpall]]iklubi. Klubi kodustaadion on [[Londoni olümpiastaadion]], kuhu koliti 2016 aastal. Klubi asutati aastal 1895 '''Thames Ironworks FC''' nime all. 1900. aastast on klubi nimi West Ham United FC. Meeskond mängis algul [[Southern Football League]]'is ja [[Western Football League]]'is ning liitus [[The Football League]]'iga 1919. aastal. Inglise kõrgliigasse jõudis klubi esimest korda 1923. aastal. 1940. aastal võitis klubi [[Football League War Cup]]'i. Viimati langes West Ham United Inglismaa kõrgliigast välja hooajal [[2010–11 Premier League|2010/11]], mil saadi 20. koht ja langeti [[Football League Championship]]i. Alates hooajast [[Premier League'i hooaeg 2012–2013|2012/13]] mängib West Ham United taas Inglise kõrgliigas. West Ham Unitedi parim koht Inglise kõrgliigas on kolmas (hooajal 1985–1986). West Ham United on üks kaheksast klubist, mis pole kunagi langenud Inglise teisest liigast madalamale. West Ham United on kolm korda võitnud Inglismaa karikavõistlused (aastatel 1964, 1975 ja 1980). 1965. aastal võitis West Ham United [[UEFA karikavõitjate karikas|UEFA karikavõitjate karika]]. Hooajal 2022/23 võitis West Ham United [[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]], kui finaalis alistati Itaalia klubi [[ACF Fiorentina]] tulemusega 2:1. Kolm West Ham Unitedi mängijat kuulusid [[1966. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1966. aasta maailmameistrivõistluste]] võidukasse Inglismaa meeskonda. Nendeks olid [[Bobby Moore]], [[Geoff Hurst]] ja [[Martin Peters]]. Klubi kodustaadion on [[Londoni olümpiastaadion]]. Enne seda oli klubi kodustaadion aastatel 1904–2016 [[Boleyn Ground]]. West Ham Unitedi naiskond mängib Inglismaa naiste kõrgliigas [[Women's Super League]]. == Mängijad == === Praegune meeskond === ''Seisuga 2. veebruar 2024''<ref>{{Cite web |title=First team: Squad |url=https://www.whufc.com/teams/first-team/squad |access-date=5 October 2020 |publisher=West Ham United F.C.}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=POL|pos=VV|nimi=[[Łukasz Fabiański]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Aaron Cresswell]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Kurt Zouma]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=CZE|pos=KA|nimi=[[Vladimír Coufal]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[James Ward-Prowse]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=JAM|pos=RÜ|nimi=[[Michail Antonio]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Lucas Paquetá]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Kalvin Phillips]]|märkus=laenul [[Manchester City F.C.|Manchester City]]st}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=GHA|pos=RÜ|nimi=[[Mohammed Kudus]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=GRE|pos=KA|nimi=[[Konstantinos Mavropanos]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=CIV|pos=RÜ|nimi=[[Maxwel Cornet]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Danny Ings]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=MEX|pos=PK|nimi=[[Edson Álvarez]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Jarrod Bowen]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Angelo Ogbonna]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Alphonse Areola]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=MAR|pos=KA|nimi=[[Nayef Aguerd]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=CZE|pos=PK|nimi=[[Tomáš Souček]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Emerson Palmieri]]}} {{JK koosseis mängija|no=45|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Divin Mubama]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Joseph Anang]]}} {{JK koosseis lõpp}} ===Endisi mängijaid=== [[Bobby Moore]] - [[Paul Ince]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Paolo Di Canio]] - [[Joe Cole]] - [[Matthew Etherington]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Carlos Tévez]] - [[Scott Parker]] West Ham United on igavikustanud [[Bobby Moore]]'i numbriga 6 särgi ja [[Dylan Tombides]]i numbriga 38 särgi. == Saavutused == *'''[[Football League Second Division]]'''/'''[[Football League Championship]]''' **Võidud: 1957–58, 1980–81 **Teised kohad: 1922–23, 1990–91, 1992–93 *'''[[FA Cup]]''' **Võidud: 1964, 1975, 1980 **Teised kohad: 1923, 2006 *'''[[League Cup]]''' **Teised kohad 1966, 1981 *'''[[FA Charity Shield]]''' **Võidud: 1964 (jagati) **Teised kohad: 1975, 1980 *'''[[UEFA karikavõitjate karikas]]''' **Võitja: 1965 **Teine koht: 1976 *'''[[UEFA Euroopa Konverentsiliiga]]''' **Võitja: 2022–23 *'''[[UEFA Intertoto Cup]]''' **Võitja: 1999 == Peatreenerid == {{veerud}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Syd King]] (1901–1932) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Charlie Paynter]] (1932–1950) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Ted Fenton]] (1950–1961) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Ron Greenwood]] (1961–1974) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[John Lyall]] (1974–1989) * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[Lou Macari]] (1989–1990) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Billy Bonds]] (1990–1994) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Harry Redknapp]] (1994–2001) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Glenn Roeder]] (2001–2003) {{veerud-piir}} * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Alan Pardew]] (2003–2006) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Alan Curbishley]] (2006–2008) * {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Gianfranco Zola]] (2008–2010) * {{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Avram Grant]] (2010–2011) * {{Riigi ikoon|Inglismaa}} [[Sam Allardyce]] (2011–2015) * {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Slaven Bilić]] (2015–2017) * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[David Moyes]] (2017–2018) * {{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Manuel Pellegrini]] (2018–2019) * {{Riigi ikoon|Šotimaa}} [[David Moyes]] (2019–2024) {{veerud-lõpp}} == Statistika == ''Seisuga 10. aprill 2024'' * Suurim võit – West Ham United–[[Bury F.C.|Bury]] 10:0 ([[Football League Cup]], 25. oktoober 1983) * Suurim liigavõit – West Ham United–[[Rotherham United F.C.|Rotherham United]] 8:0 ([[Football League Second Division|Second Division]], 8. märts 1958) ja West Ham United–[[Sunderland A.F.C.|Sunderland]] 8:0 ([[Football League First Division|First Division]], 19. oktoober 1968) * Suurim kaotus – West Ham United–[[Barnsley F.C.|Barnsley]] 0:7 (Second Division, 1. september 1919), West Ham United–[[Everton F.C.|Everton]] 0:7 (First Division, 22. oktoober 1927) ja West Ham United–[[Sheffield Wednesday F.C.|Sheffield Wednesday]] 0:7 (First Division, 28. november 1959) * Enim väravaid ühel liigahooajal – 101 väravat 42 mängus (Second Division, hooajal 1957–1958) * Enim mänge klubi meeskonnas – [[Billy Bonds]] (aastatel 1967–1988 kokku 799 mängu) * Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Vic Watson]] (aastatel 1920–1935 kokku 326 väravat) * Enim väravaid ühel hooajal – Vic Watson (50 väravat hooajal 1929–1930) * Enim väravaid ühel liigahooajal – Vic Watson (42 väravat First Divisioni hooajal 1929–1930) * Enim väravaid ühes mängus – Vic Watson (6 väravat 9. veebruaril 1929 mängus [[Leeds United F.C.|Leeds United]]i vastu) ja [[Geoff Hurst]] (6 väravat 19. oktoobril 1968 mängus [[Sunderland A.F.C.|Sunderlandi]] vastu) * Suurim ost – 51,2 miljonit naela ([[Lucas Paquetá]] eest [[Lyoni Olympique]]'ile 2022. aastal) * Suurim müük – 100 miljonit naela ([[Londoni Arsenal]]ile [[Declan Rice]]'i eest 2023. aastal) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.whufc.com/ Klubi koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:West Ham United FC| ]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] [[Kategooria:Londoni jalgpalliklubid]] eywwlz51ewf6qvi6akrtulv60pjqht4 0 143836 7148295 7063981 2026-05-07T09:52:01Z ~2026-27724-12 228830 7148295 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ear_korv.jpg|pisi|350px|Kõrv – kuulmise meeleelund]] [[Fail:Journey_of_Sound_to_the_Brain.ogv|pisi|Animatsioon heli jõudmisest ajju]] '''Kuulmine''' ehk '''kuulmismeewqisbjc'''inglise ''hearing, audition'') on [[loomad]]e, sealhulgas inimese [[võime]] eristada nendeni jõudvaid [[helilaine]]id nende omaduste, nagu amplituudi ja sageduse järgi mingi spetsiaalse [[elund]]i ([[kuulmiselund]]i, tavaliselt [[kõrv]]a) abil<ref name="ReferenceA">"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide.</ref>. Kuulmismeel võimaldab tavaliselt tunnetada [[heliallikas|heliallika]] iseloomu ning määrata selle asukohta ja liikumist ruumis. [[imetajad|Imetajatel]] detekteeritakse helilained kõrvas, kus [[helirõhk|helirõhu]] põhjustatud mehaanilised võnked juhitakse [[sisekõrv]]a, kus need [[Corti elund]]i ehk [[spiraalelund]]i [[karvarakk]]udes muundatakse [[stereotsiil]]ide painutuse abil signaaliks, mis vallandab [[kuuldenärv]]is [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Et kuulmine põhineb mehaaniliste ärritajate (osakeste võnkumise) detekteerimisel, liigitatakse kuulmismeel koos [[kompimismeel]]ega [[mehhanoretseptsioon]]i ehk [[mehhanosensatsioon]]i (inglise ''mechanosensation'') alla. [[Kuulmisaisting]]ud kuuluvad [[distantne aisting|distantsete aistingute]] hulka<ref>[[Boriss Ananjev|Ананьев Б. Г.]] Теория ощущений, Л. 1961, lk 579.</ref>. Kuulmist tagab [[kuulmissüsteem]]. ==Inimese kuulmine== {{vaata|Inimese kuulmine}} Madalaim helisagedus, mida inimese kõrv kuuleb, on 16–20&nbsp;Hz ning ülemine kuulmispiir ulatub lastel üle 20 000&nbsp;Hz, kuid langeb eaga. Terve noor inimene kuulda helisid vahemikus 16 kuni 20 000 [[herts|Hz]]. Täiskasvanueas püsib ülemine kuulmispiir sageli pikka aega 16 000&nbsp;Hz läheduses. Vanemas eas võib see alaneda isegi kuni 5000&nbsp;Hz-ni. Kuulmise vananemisel ei kao järsult teatud kõrged sagedused, vaid kuulmise [[sageduskarakteristik]] muutub: inertse, [[madalpääsfilter|madalpääsfiltri]] taoliselt käituva süsteemi (esimest või teist järku [[inertne ahel|inertse ahela]]) [[murdesagedus]] nihkub madalamale, mistõttu eriti [[kuuldelävi|kuuldeläve]] lähedased kõrged helid summutuvad. Intensiivsete helide puhul pole ealised muutused nii suured. Sagedusvahemikku, mida inimene kuuleb, nimetatakse kuuldava heli diapasooniks. Sellest kõrgema sagedusega heli nimetatakse [[ultraheli]]ks ja sellest madalama sagedusega heli [[infraheli]]ks. Ultraheli (kuni 200–225 kHz) on tajutav [[koljuluud]]e kaudu. Suurim [[kuulmisteravus]] on inimestel vahemikus 1000–5000&nbsp;Hz, mis suuresti kattub [[kõnehääl]]es domineerivate helisageduste vahemikuga (umbes 300–3500&nbsp;Hz). Inimese [[hääl]]ele vastavad helilained sagedusvahemikus 100–4000 Hz.{{lisa viide}} Arvatakse, et mehehääle keskmine sagedus on umbes 130 Hz, naisehäälel 220 Hz ja lapsehäälel 265 Hz.{{lisa viide}} Ka loomadel ühtib kuulmiselundi suurima tundlikkuse sagedusvahemik tavaliselt liigiomaste [[häälitsus]]te sagedusvahemikuga<ref name="ReferenceA"/>. Helidel, mis on kõrgemad kui 20 kHz, on vähe praktilist tähtsust, sest need summutuvad kiiresti. Võnkumisi alla 60 Hz tajutakse [[vibratsioonimeel]]e abil. Kuulmise eristamisvõimet hinnatakse diferentseerimisläve kaudu. See on minimaalne tajutav muutus helilainete intensiivsuses või sageduses. Inimese puhul (keskmise intensiivsuse ja sagedusega helisignaalide korral) on intensiivsuslävi 0,3–0,7 dB ja sageduslävi 2–8 Hz. Helitugevuse suurendamine parandab kuulmise eristamisvõimet (vähendab diferentseerimisläve), mis avaldub ka kõne tajumisel ja muusikaliste toonide intervallide eristamisel. Inimese võimet hinnata helide absoluutset kõrgust nimetatakse [[absoluutne kuulmine|absoluutseks kuulmiseks]]. Heliinformatsioon võib ajas kumuleeruda, mis väljendub kuuldeläve ja diferentseerimisläve vähenemises intensiivsuse ja sageduse osas helide kestuse suurenemisel teatud piirini. Helide tajumine võib halveneda või täielikult kaduda teiste helide kohalolu korral ([[maskimine]]). Pikaajaline tugevate helide mõju vähendab kuulmise tundlikkust (adaptatsioon). Helisignaali [[faas]]i muutuste suhtes on kuulmine praktiliselt tundetu<ref>Оппенгейм А. В., Шафер Р. В. Цифровая обработка сигналов, М.: Связь 1979., ISBN 5-09-002630-0, lk 373.</ref> Kuulmisomadusi, eeskätt kuuldeläve sõltuvust sagedusest, määratakse [[audiomeetria]] abil. === Kuulmis- ja tasakaaluelundid === [[Pilt:Anatomy of the Human Ear-Number.svg|pisi|[[Inimene|Inimese]] kõrva anatoomia<br> '''Väliskõrv:''' [[kolju]]; [[väliskuulmekäik]] ehk [[välimine kuulmekäik]] ehk [[kuulmekäik]] (2); [[kõrvalest]] (1); [[trummikile]] ehk [[kuulmekile]] (3).<br> '''Keskkõrv:''' [[ovaalaken]] ehk [[esikuaken]] (5); [[vasar (anatoomia)|vasar]] (13); [[alasi (anatoomia)|alasi]] (12); [[jalus]] (11); [[Eustachi tõri]] ehk [[kuulmetõri]] (6; õhuga täidetud toru, mis ühendab keskkõrva neeluga; selle ülesanne on ühtlustada rõhk kummalgi pool trummikile).<br> '''Sisekõrv:''' [[poolringkanalid]] (9); [[tigu (anatoomia)|tigu]] (7); [[närvid]]]] [[Inimese kuulmissüsteem]] ([[kuulmisanalüsaator]]i perifeerne osa, [[kõrv]]) koosneb kolmest põhiosast – [[väliskõrv]]ast, [[keskkõrv]]ast ja [[sisekõrv]]ast. ==== Väliskõrv ==== {{Vaata|Väliskõrv}} Väliskõrv on kuulmissüsteemi esimene osa, mille ülesanne on helilained keskkonnast vastu võtta ja suunata need edasi. See on aktiivne akustiline filter ja võimendi, mis parandab heli suunataju ja kõne eristatavust ning kaitseb kuulmiselundit. Väliskõrv koosneb [[kõrvalest]]ast, mis on kõrva nähtav osa, ja [[väliskuulmekäik|väliskuulmekäigust]], mis lõpeb [[trummikile]]ga. Kõrvalest on nagu akustiline lehter, mis kogub ja koondab helilaineid, suunab need väliskuulmekäiku ja sealt edasi trummikileni. Kõrvalesta ebaühtlase ja asümmeetrilise kuju tõttu muutub enamikul imetajatel eri suundadest saabuv heli enne kõrva jõudmist veidi erinevaks (teatud sagedused kas võimenduvad või nõrgenevad). See võimaldab ajul otsustada selle üle, kas heliallikas on üleval või all. Ainult kummagi kõrvaga aistitava helitugevuse erinevuse järgi oleks see raske. Väliskuulmekäik toimib resonantsõõnsusena, mis muudab helisignaali spektraalseid omadusi, võimendades helilaineid eeskätt sagedusvahemikus umbes 2–3 kHz. See sagedusala on eriti oluline, sest sinna jäävad paljud kõne arusaadavuse seisukohalt tähtsad helid. Seega parandab väliskõrv juba enne sisekõrva jõudmist kõne tajumist. Trummikile on õhukindel membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Kui helilained selleni jõuavad, hakkab see võnkuma täpselt vastavalt helilaine ajalisele struktuurild ja sagedusele. Nii muundub õhus leviv helilaine mehaaniliseks võnkumiseks, mis kandub edasi keskkõrvas paiknevatele kuulmeluukestele. [[Kõrvavaik]]u toodavad inimese väliskuulmekäigu nahas paiknevad [[kõrvavaigunäärmed]]. Kõrvavaik kaitseb väliskuulmekäiku ja trummikilet tolmu ja võõrkehade eest, pärsib mikroobide paljunemist ning vähendab naha kuivamist ja mehaaniliste kahjustuste ohtu.<ref>Gelfand 2009.</ref> ==== Keskkõrv ==== {{Vaata|Keskkõrv}} Keskkõrv on väike õhuga täidetud õõnsus, mis paikneb trummikilest mediaalsemal. Keskkõrvas paiknevad inimkeha kolm kõige väiksemat luud, mida koos nimetatakse [[kuulmeluukesed|kuulmeluukesteks]]: [[vasar (anatoomia)|vasar]], [[alasi (anatoomia)|alasi]] ja [[jalus]]. Keskkõrvas paiknevad ka [[jaluselihas]] ja [[trummipingutaja]]. Need struktuurid moodustavad mehaanilise ülekandesüsteemi, mis töötab nagu täpne jõu- ja rõhuvõimendi. Keskkõrv on mehaaniline sobitus- ja võimendussüsteem, mis muudab õhus leviva heli sobivaks vedelikus levimiseks, kaitseb sisekõrva ning tagab tõhusa helienergia ülekande kuulmisretseptoriteni. Seal toimub kõige olulisem heli mehaaniline muundamine. Keskkõrvas suureneb tänu trummikile ja jaluse talla pinna pindalade erinevusele, kuulmeluukeste [[kangmehhanism]]ile ning keskkõrva lihaste ([[trummipingutaja]] ja [[jaluselihas]]e) talitlusele helirõhk, mille tulemusel väheneb võnkumiste amplituud, sest keskkõrv muundab suure liikumise väiksel rõhul väikseks liikumiseks suurel rõhul. Kuulmeluukesed vahendavad võnkumiste ülekannet [[trummikile]]lt sisekõrva, [[tigu (anatoomia)|teo]] vedelikele [[perilümf]]ile ja [[endolümf]]ile. Kuulmeluukesed vähendavad [[akustiline impedants|akustilise impedantsi]] mittevastavust õhu ja sisekõrva vedelike vahel, kusjuures sobituse tõhusus sõltub helisagedusest. See on vajalik, et heli ei peegelduks sisekõrva piirilt tagasi. Vasar ja alasi toimivad ka [[kangmehhanism|kangina]], mis suurendab jõudu jalusele. Vasar on kinnitunud trummikile külge, alasi ühendab vasara jalusega. Vasara vars on pikem [[jõuõlg]], alasi lühem jätke, mis ühendub jalusega, on lühem koormusõlg. Vasara ja alasi vaheline liiges määrab pöörlemistelje, mille ümber vasara ja alasi kompleks helivõngete toimel võngub. Telg kulgeb ligikaudu vasara pea ja alasi keha piirkonnas. Kui helilained panevad trummikile võnkuma, siis vasara vars hakkab liikuma, pöördudes ümber kinnituskoha telje. Pöördliikumine kandub edasi alasile, alasi omakorda pöörab jalust. Kogu süsteem toimib kangina, mis suurendab jalusele mõjuvat jõudu. Et vasara ja alasi õlgade suhe on ligikaudu 1,3 : 1, siis jalusele mõjuv jõud on umbes 30% suurem kui trummikilele rakenduv jõud. Jaluselihas ja trummipingutaja kaitsevad kuulmiselundit [[akustiline refleks|akustilise refleksi]] (trummikile pingerefleksi) abil liiga tugeva heli eest. Trummipingutaja pingestab trummikilet. Jaluselihas piirab jaluse liigset liikumist. Need lihased reguleerivad heli edasikandumist. Jalus edastab helilained ovaalakna ehk [[esikuaken|esikuakna]] kaudu sisekõrva [[perilümf]]i. Esikuaken on painduv membraan, mis eraldab õhuga täidetud keskkõrva sisekõrvast, mis on täidetud vedelikuga. See võimaldab rõhu ülekannet ilma õhu ja vedeliku otsese kontaktita. Teine painduv membraan ümaraken ehk [[teoaken]] võimaldab sisekõrva vedeliku sujuvat liikumist saabuvate helilainete toimel. Et sisekõrva vedelik on praktiliselt kokkusurumatu, peab vedelikul olema koht, kuhu liikuda: kui jalus surub esikuaknale, liigub teoaken vastassuunas ja võimaldab rõhulainete levikut. Ilma teoaknata ei saaks sisekõrvas rõhulaineid tekkida. ==== Sisekõrv ==== {{Vaata|Sisekõrv}} [[Pilt:Blausen_0329_EarAnatomy_InternalEar.png|pisi|Sisekõrv on väike, kuid väga keeruline elund]] [[Pilt:Cochlea-crosssection.svg|pisi|Membraani sisepind on kaetud ridadena paiknevate karvarakkudega, mis moodustavad [[Corti elund]]i]] Sisekõrv koosneb [[tigu (anatoomia)|teost]], mis on spiraalikujuline vedelikuga täidetud toru. Piki teo sisepinda kulgeb [[Corti elund]], mis on peamine koht, kus helivõnked muundatakse närviimpulssideks. [[Corti elund]]i sees paikneb [[basilaarmembraan]], mis võngub, kui keskkõrvast lähtuvad lained levivad läbi teo vedeliku levivad läbi teo vedelike [[perilümf]]i ja [[endolümf]]i. Basilaarmembraan on tonotoopiline: igal sagedusel on sellel oma iseloomulik resonantsikoht. Kõrged sagedused resoneeruvad teo basaalosas (sissepääsu lähedal) ja madalad sagedused tipuosas. Basilaarmembraani liikumine põhjustab Corti elundis paiknevate [[kuulmisretseptor]]ite (karvarakkude) [[depolarisatsioon]]i.<ref>Charles Linsmeiser. Sensation and Perception. – Daniel Schacter, Daniel Gilbert, Daniel Wegner. ''Psychology'', Worth Publishers 2011, ISBN 978-1-4292-3719-2, lk 158–159.</ref> Kuigi karvarakud ise ei tekita aktsioonipotentsiaale, vabastavad nad sünapsides kuulmisnärvi kiududega neurotransmittereid. Aktsioonipotentsiaalid tekivad kuulmisnärvi kiududes. Nii muundatakse basilaarmembraani võnkumismustrid närviimpulsside ruumilis-ajalisteks mustriteks, mis edastavad heliteavet [[ajutüve|ajutüvve]].<ref>William Yost. Audition. – Alice F. Healy, Robert W. Proctor. ''Handbook of Psychology: Experimental psychology'', John Wiley and Sons 2003, ISBN 978-0-471-39262-0, lk 130.</ref> ==== Närvisüsteemi kuulmisjuhteteed ==== [[Pilt:Lateral lemniscus.PNG|pisi|[[Külgmine sõlmend]] (punasega) ühendab alumised [[teotuumad]] keskaju [[alakünkake]]sega]] Heliinformatsioon liigub teost läbi [[kuulmisnärv]]i ajutüves paiknevasse [[teotuum]]a. Sealt projitseerub see keskaju [[alakünkake]]sse. Alakünkake integreerib kuulmissisendi piiratud sisendiga teistest ajuosadest ning osaleb alateadlikes refleksides, näiteks kuulmispõhises [[ehmatusreaktsioon]]is. Alakünkake projitseerub omakorda [[mediaalne põlvikkeha|mediaalsesse põlvikkehasse]], mis on osa [[talamus]]est; seal edastatakse heliinformatsioon [[primaarne kuulmispiirkond|primaarsesse kuulmispiirkonda]], mis paikneb [[oimusagar]]as. Arvatakse, et heli teadvustatud tajumine toimub esmalt primaarses kuulmispiirkonnas. Primaarset kuulmispiirkonda ümbritseb [[Wernicke tsoon]] – ajukoore ala, mis osaleb helide tõlgendamises ja on vajalik kõneldud sõnade mõistmiseks. Häired (näiteks [[insult]] või [[trauma]]) ükskõik millisel neist tasanditest võivad põhjustada kuulmisprobleeme, eriti kui kahjustus on kahepoolne. Mõnel juhul võib see viia ka [[kuulmishallutsinatsioon]]ideni või keerukamate [[helitaju häire]]teni. ===Kuulmise füsioloogia=== Võime eristada helide [[helisagedus|sagedusi]] sõltub oluliselt konkreetse inimese omadustest – tema [[vanus]]est, [[sugu (bioloogia)|soost]], [[pärilikud haigused|pärilikest haigustest]], vastuvõtlikkusest [[Kõrvahaigused|kõrvahaigustele]], kuulmise treenitusest ja väsimusest. Mõned inimesed kuulevad suhteliselt kõrge sagedusega helisid – kuni 22 [[herts|kHz]] ja võib-olla isegi kõrgemaid. Inimesel, nagu ka enamikul [[imetajad|imetajatel]], on kuulmiselundiks [[kõrv]]. Mitmetel loomadel toimub kuulmistaju aga mitme elundi koostöös, kusjuures need elundid võivad oma ehituselt imetajate kõrvast märkimisväärselt erineda. Mõned loomad aistivad helivõnkeid, mida inimene ei kuule ([[ultraheli|ultra-]] või [[infraheli]]). [[Nahkhiir]]ed kasutavad lennu ajal ultraheli [[kajalokatsioon]]iks. [[Koer]]ad kuulevad ultraheli, millel põhineb ka [[vaikne vile|vaikse vile]] kasutamine. On tõendeid selle kohta, et [[vaalalised|vaalad]] ja [[elevantlased|elevandid]] võivad kasutada infraheli suhtlemiseks. Inimene eristab üheaegselt mitut heli tänu sellele, et [[tigu (anatoomia)|teos]] võib olla üheaegselt mitu [[seisulaine]]t. ===Kuulmisfüsioloogia teooriad=== Tänapäeval puudub ühtne usaldusväärne teooria, mis seletaks inimese helitaju kõiki aspekte. Mõned olemasolevad teooriad on: *[[Hermann von Helmholtz]]i pillikeeleteooria; *[[inimese kuulmissüsteemi biomehaaniline mudel]] ehk [[biomehaaniline kuulmismudel]] ([[György von Békésy]]); *mikrofoniteooria; *elektromehaaniline teooria. Et täielikult tõestatud kuulmisteooriat ei ole välja töötatud, kasutatakse praktikas psühhoakustilisi mudeleid, mis põhinevad erinevatel inimestel tehtud uuringute andmetel.{{lisa viide}} ====Kuulmismälestused ja kuulmisaistingute liitumine==== Kogemus näitab, et lühikese heliimpulsi tekitatud aisting kestab mõnda aega ka pärast heli lakkamist. Seetõttu annavad kaks piisavalt kiiresti üksteisele järgnevat heli üheainsa kuulmisaistingu, mis on nende liitumise tulemus. Nagu [[inimese nägemine|inimese nägemistajus]]ki, kus üksteisele järgnevate kujutiste liitumine sagedusel alates umbes 16 kaadrist sekundis jätab mulje pidevast liikumisest, tekib juhul, kui liituvad üksikud võnked korduste sagedusega, mis vastab kuulmise alumisele tundlikkuspiirile ligikaudu 16 Hz, puhas [[sinusoid]]ne heli. Kuulmisaistingute liitumisel on suur tähtsus helide tajumise selguse seisukohast ning [[konsonants]]i ja [[dissonants]]i küsimustes, mis etendavad [[muusika]]s väga olulist osa.{{lisa viide}} ====Kuulmisaistingute projitseerimine väljapoole==== Olenemata sellest, kuidas kuulmisaistingud tekivad, seostab inimene need tavaliselt välismaailmaga ning otsib kuulmisärrituse põhjust väljastpoolt teatud kauguselt tulevates võngetes. See joon on kuulmise puhul märksa nõrgemini väljendunud kui nägemise puhul. Nägemine on objektiivsem ja täpsemini ruumiliselt lokaliseeritud ning on tõenäoliselt omandatud pikaajalise kogemuse põhjal ja teiste meelte kontrolli abiga. Kuulmisaistingute puhul ei saa projitseerimise, objektiveerimise ja ruumilise lokaliseerimise võime jõuda nii kõrgele tasemele kui nägemisaistingute puhul. Asi on muu hulgas kuulmisaparaadi ehituse iseärasustes, näiteks lihaskontrolli mehhanismide puudumises, mis piirab täpsete ruumiliste määratluste võimalust. On teada, kui suur tähtsus on [[propriotseptsioon]]il kõigi ruumiliste määratluste juures. ====Heli kauguse ja suuna hinnangud ==== Inimese hinnangud heliallika kauguse kohta on sageli üsna ebatäpsed, eriti kui silmad on kinni ega nähta heliallikat ega ümbritsevaid objekte, mille järgi saaks elukogemuse põhjal hinnata keskkonna akustikat ([[reverbatsioon]]i), või kui keskkonna akustika on ebatüüpiline. Näiteks [[kajavaba ruum|kajavabas ruumis]] tundub meetri kaugusel oleva inimese hääl kuulajale mitu korda, isegi kümneid kordi kaugemal olevana. Tuttavad helid näivad seda lähemad, mida valjemad nad on, ja vastupidi. Kogemus näitab, et inimene eksib müra kauguse määramisel vähem kui muusikaliste toonide puhul. Inimese võime hinnata helide suunda on üsna piiratud: liikumatute ja heli koondamiseks ebasobivate [[kõrvalest]]ade tõttu liigutab ta kahtluse korral pead ning seab selle asendisse, milles heli eristub kõige paremini. Seega paigutab ta heli allika suunda, millest see kostab tugevamalt ja selgemalt. Inimese (ja kõrgemate loomade) võimet määrata heliallika suunda nimetatakse [[binauraalne efekt|binauraalseks efektiks]]. Heli suuna eristamiseks on teada kolm mehhanismi: *Keskmise amplituudi erinevus (ajalooliselt esimene avastatud põhimõte): sagedustel üle 1 kHz, mille puhul helilaine [[lainepikkus]] on väiksem kui kuulaja [[pea]] suurus, on lähemasse kõrva jõudev heli suurema intensiivsusega. *Faasierinevus: hargnenud [[neuron]]id suudavad eristada paremasse ja vasakusse kõrva jõudvate [[helilaine]]te faasierinevust kuni 10–15 kraadi ulatuses sagedusvahemikus ligikaudu 1–4 kHz (mis vastab saabumisaja erinevuse täpsusele umbes 10 μs).{{lisa viide}} *Spektraalne erinevus: [[kõrv]]a ehituse, pea ja isegi õlgade tõttu tekivad tajutavas helis väikesed sagedusmoonutused, sest erinevaid harmoonikuid neeldub erinevalt; aju tõlgendab seda lisainfona heli horisontaalse ja vertikaalse asukoha kohta. Aju võime tajuda kirjeldatud erinevusi parema ja vasaku kõrvaga kuuldud helide vahel on viinud [[binauraalne salvestus|binauraalse salvestuse]] tehnoloogia väljatöötamiseni. Kirjeldatud mehhanismid ei toimi vees: suuna määramine valjuse ja spektri erinevuse alusel on võimatu, sest heli levib veest praktiliselt kadudeta otse pähe, st mõlemasse kõrva, mistõttu heli valjus ja spekter on mõlemas kõrvas sõltumata heliallika asukohast suure täpsusega samad. Samuti ei ole võimalik määrata heli suunda faasinihke järgi, sest [[helikiirus]] vees on oluliselt suurem, mistõttu lainepikkus kasvab mitu korda ja faasinihe väheneb vastavalt mitmekordselt. Kirjeldatud mehhanismidest tuleneb ka madalate helide allikate asukoha määramise võimatus. == Kuulmise uuringud == Kuulmist kontrollitakse [[audiomeeter|audiomeetriga]]. Juhtiva kõrva määramiseks kasutatakse teste. Näiteks esitatakse kõrvaklappide kaudu erinevaid helisignaale (sõnu), mida inimene märgib paberile. Kõrv, millesse jõudnud sõnu on rohkem õigesti ära tuntud, loetakse juhtivaks.{{lisa viide}} Samuti määratakse kuulmise sageduskarakteristikud, mis on oluline [[vaegkuulja]]test laste kõne arendamisel. Uuringuga saadud kuulmisnäitajaid saab edaspidi kasutada [[kuuldeaparaat|kuuldeaparaadi]] seadistamiseks. === Norm === Kõrged helid muutuvad [[vanus]]e kasvades kuuldamatuks. Kuuldavate sageduste vahemiku vähenemine on seotud muutustega sisekõrvas (teos) ning vanusega kujuneva [[neurosensoorne kuulmislangus|neurosensoorse kuulmislanguse]] arenguga. === Kuuldelävi === {{vaata|Kuuldelävi}} Kuuldelävi on minimaalne helirõhk, mille korral inimese kõrv kuuleb kindla sagedusega heli. Kuulmisläve väljendatakse [[detsibell]]ides. Nulltasemeks loetakse helirõhku 2×10⁻⁵ Pa sagedusel 1 kHz. Kuuldelävi sõltub konkreetse inimese individuaalsetest omadustest, vanusest ja füsioloogilisest seisundist. Kõige madalam [[kuuldelävi]] esineb sagedustel 1–3 kHz. ==== Valulävi ==== Kuulmise [[valulävi]] on helirõhk, mille korral tekib kuulmiselundis [[valu]], mille tingib muu hulgas trummikile jõudmine venivuse piirini. Selle läve ületamine võib põhjustada akustilise trauma. Valulävi määrab inimese kuulmise dünaamilise ulatuse ülemise piiri, mis on keskmiselt umbes 140 dB toonilise signaali korral ja 120 dB pideva spektriga müra korral. 150 dB korral muutub heli talumatuks. ===Kuulmise halvenemise põhjused=== Valjud helid (näiteks muusika kontsertidel või autos, samuti tootmisseadmete müra) võivad kuulmist kahjustada. Kahjustus avaldub sageli selles, et inimene kogeb mürarikkas keskkonnas kõrvus kumisemist või vilinat ning tal on raskusi kõne eristamisega. Seda nimetatakse [[varjatud kuulmislangus]]eks. Heli siseneb kõrva, võimendub ning muundatakse [[karvarakk]]ude osalusel elektrilisteks signaalideks. Karvarakkude kadu põhjustab kuulmise halvenemist ning võib olla seotud tugeva müra toimega, teatud ravimite tarvitamisega või ealiste muutustega. Sellised häired on tavaliselt tuvastatavad standardse audiomeetrilise uuringu ehk [[audiogramm]]i abil. On ka muid [[kuulmislangus]]e põhjuseid, mis ei ole seotud karvarakkude hävimisega, sest ka paljud normaalse audiogrammiga inimesed kaebavad kuulmise halvenemist. Sellise kuulmise halvenemise põhjus on rohkem kui pooltel juhtudel karvarakkude ja kuulmisnärvi kiudude vaheliste [[sünaps]]ide kadu. Ravi puudub, mistõttu soovitatakse vältida kõrge müratasemega keskkondi.<ref>[https://www.statnews.com/2017/03/14/loud-sounds-hearing-loss/ Now hear this: Loud sound may pose more harm than we thought], Associated Press, 14.3.2017, statnews.com.</ref> ==Loomade kuulmine== Kuulmine esineb paljudel putukatel ja kõigil selgroogsetel ning on kõige arenenum imetajatel. Enamikul selgroogsetel muundatakse helilained kuulmissüsteemi abil; läbi kuulmiselundite jõuavad need teo basilaarmembraanile. Et basilaarmembraani mehaanilised omadused on selle pinna punktides erinevad, mõjutavad erineva sagedusega helid seda erinevalt: kõrged helid tekitavad maksimaalse amplituudiga võnkumisi teo põhjas, madalad helid teo tipuosas. See võimaldab helide esmast sagedusanalüüsi. Mehaaniline võnkumisenergia muundatakse karvarakkude ([[fonoretseptor]]ite) abil elektriliseks ärrituseks ning edastatakse kuulmissüsteemi kõrgematesse osadesse. Heli võib levida ka läbi [[koljuluud]]e ([[luujuhtivus]]). Tajutavate helisageduste vahemik loomadel varieerub: putukatel 0,2–500 kHz, kaladel 0,05–5 kHz, delfiinidel 0,1–200 kHz. Selgroogsete seas on lindudel kuulmisvõime suurem kui roomajatel. Imetajate kuulmisvahemik katab nii roomajate kui lindude vahemiku. Heliallika ruumiline asukoht on määratav [[binauraalne kuulmine|binauraalse kuulmise]] abil. Mõned loomad (nahkhiired, delfiinid, mõned linnud) kasutavad [[kajalokatsioon]]i. Bioloogilisi ja füüsikalisi protsesse, mis on seotud helilainete tekitamise ja tajumisega loomadel ja inimestel, ning helide rolli nende elus ja evolutsioonilises arengus uurib [[bioakustika]]. ==Vaata ka== *[[Kuulmispuue]] *[[Kurtus]] *[[Vaegkuulmine]] *[[Konduktiivne kuulmislangus]] *[[Luujuhtivus]] *[[Sisekõrvaimplantaat]] *[[Muusikaline kuulmine]] *[[Kuuldeaparaat]] *[[Kuulmishallutsinatsioon]] *[[Ajutüveimplantaat]] *[[Kuulmiselundite hügieen]] ==Vaata ka== *[[Audioloogia]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Stanley A. Gelfand. ''Essentials of audiology'', 3. trükk, New York: Thieme 2009, ISBN 978-1-60406-044-7. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Meeled]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Kuulmine| ]] gb1vzqty5rm8ubo61tunp3h0e1nitq6 7148304 7148295 2026-05-07T10:11:46Z Ellenlbbh 111631 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7148295|7148295]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-27724-12|~2026-27724-12]] ([[User talk:~2026-27724-12|arutelu]]) 7148304 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ear_korv.jpg|pisi|350px|Kõrv – kuulmise meeleelund]] [[Fail:Journey_of_Sound_to_the_Brain.ogv|pisi|Animatsioon heli jõudmisest ajju]] '''Kuulmine''' ehk '''kuulmismeel''' (ladina ''auditus'', inglise ''hearing, audition'') on [[loomad]]e, sealhulgas inimese [[võime]] eristada nendeni jõudvaid [[helilaine]]id nende omaduste, nagu amplituudi ja sageduse järgi mingi spetsiaalse [[elund]]i ([[kuulmiselund]]i, tavaliselt [[kõrv]]a) abil<ref name="ReferenceA">"Kuulmine". 1990. Eesti Entsüklopeedia. 5. köide.</ref>. Kuulmismeel võimaldab tavaliselt tunnetada [[heliallikas|heliallika]] iseloomu ning määrata selle asukohta ja liikumist ruumis. [[imetajad|Imetajatel]] detekteeritakse helilained kõrvas, kus [[helirõhk|helirõhu]] põhjustatud mehaanilised võnked juhitakse [[sisekõrv]]a, kus need [[Corti elund]]i ehk [[spiraalelund]]i [[karvarakk]]udes muundatakse [[stereotsiil]]ide painutuse abil signaaliks, mis vallandab [[kuuldenärv]]is [[närviimpulss|närviimpulsid]]. Et kuulmine põhineb mehaaniliste ärritajate (osakeste võnkumise) detekteerimisel, liigitatakse kuulmismeel koos [[kompimismeel]]ega [[mehhanoretseptsioon]]i ehk [[mehhanosensatsioon]]i (inglise ''mechanosensation'') alla. [[Kuulmisaisting]]ud kuuluvad [[distantne aisting|distantsete aistingute]] hulka<ref>[[Boriss Ananjev|Ананьев Б. Г.]] Теория ощущений, Л. 1961, lk 579.</ref>. Kuulmist tagab [[kuulmissüsteem]]. ==Inimese kuulmine== {{vaata|Inimese kuulmine}} Madalaim helisagedus, mida inimese kõrv kuuleb, on 16–20&nbsp;Hz ning ülemine kuulmispiir ulatub lastel üle 20 000&nbsp;Hz, kuid langeb eaga. Terve noor inimene kuulda helisid vahemikus 16 kuni 20 000 [[herts|Hz]]. Täiskasvanueas püsib ülemine kuulmispiir sageli pikka aega 16 000&nbsp;Hz läheduses. Vanemas eas võib see alaneda isegi kuni 5000&nbsp;Hz-ni. Kuulmise vananemisel ei kao järsult teatud kõrged sagedused, vaid kuulmise [[sageduskarakteristik]] muutub: inertse, [[madalpääsfilter|madalpääsfiltri]] taoliselt käituva süsteemi (esimest või teist järku [[inertne ahel|inertse ahela]]) [[murdesagedus]] nihkub madalamale, mistõttu eriti [[kuuldelävi|kuuldeläve]] lähedased kõrged helid summutuvad. Intensiivsete helide puhul pole ealised muutused nii suured. Sagedusvahemikku, mida inimene kuuleb, nimetatakse kuuldava heli diapasooniks. Sellest kõrgema sagedusega heli nimetatakse [[ultraheli]]ks ja sellest madalama sagedusega heli [[infraheli]]ks. Ultraheli (kuni 200–225 kHz) on tajutav [[koljuluud]]e kaudu. Suurim [[kuulmisteravus]] on inimestel vahemikus 1000–5000&nbsp;Hz, mis suuresti kattub [[kõnehääl]]es domineerivate helisageduste vahemikuga (umbes 300–3500&nbsp;Hz). Inimese [[hääl]]ele vastavad helilained sagedusvahemikus 100–4000 Hz.{{lisa viide}} Arvatakse, et mehehääle keskmine sagedus on umbes 130 Hz, naisehäälel 220 Hz ja lapsehäälel 265 Hz.{{lisa viide}} Ka loomadel ühtib kuulmiselundi suurima tundlikkuse sagedusvahemik tavaliselt liigiomaste [[häälitsus]]te sagedusvahemikuga<ref name="ReferenceA"/>. Helidel, mis on kõrgemad kui 20 kHz, on vähe praktilist tähtsust, sest need summutuvad kiiresti. Võnkumisi alla 60 Hz tajutakse [[vibratsioonimeel]]e abil. Kuulmise eristamisvõimet hinnatakse diferentseerimisläve kaudu. See on minimaalne tajutav muutus helilainete intensiivsuses või sageduses. Inimese puhul (keskmise intensiivsuse ja sagedusega helisignaalide korral) on intensiivsuslävi 0,3–0,7 dB ja sageduslävi 2–8 Hz. Helitugevuse suurendamine parandab kuulmise eristamisvõimet (vähendab diferentseerimisläve), mis avaldub ka kõne tajumisel ja muusikaliste toonide intervallide eristamisel. Inimese võimet hinnata helide absoluutset kõrgust nimetatakse [[absoluutne kuulmine|absoluutseks kuulmiseks]]. Heliinformatsioon võib ajas kumuleeruda, mis väljendub kuuldeläve ja diferentseerimisläve vähenemises intensiivsuse ja sageduse osas helide kestuse suurenemisel teatud piirini. Helide tajumine võib halveneda või täielikult kaduda teiste helide kohalolu korral ([[maskimine]]). Pikaajaline tugevate helide mõju vähendab kuulmise tundlikkust (adaptatsioon). Helisignaali [[faas]]i muutuste suhtes on kuulmine praktiliselt tundetu<ref>Оппенгейм А. В., Шафер Р. В. Цифровая обработка сигналов, М.: Связь 1979., ISBN 5-09-002630-0, lk 373.</ref> Kuulmisomadusi, eeskätt kuuldeläve sõltuvust sagedusest, määratakse [[audiomeetria]] abil. === Kuulmis- ja tasakaaluelundid === [[Pilt:Anatomy of the Human Ear-Number.svg|pisi|[[Inimene|Inimese]] kõrva anatoomia<br> '''Väliskõrv:''' [[kolju]]; [[väliskuulmekäik]] ehk [[välimine kuulmekäik]] ehk [[kuulmekäik]] (2); [[kõrvalest]] (1); [[trummikile]] ehk [[kuulmekile]] (3).<br> '''Keskkõrv:''' [[ovaalaken]] ehk [[esikuaken]] (5); [[vasar (anatoomia)|vasar]] (13); [[alasi (anatoomia)|alasi]] (12); [[jalus]] (11); [[Eustachi tõri]] ehk [[kuulmetõri]] (6; õhuga täidetud toru, mis ühendab keskkõrva neeluga; selle ülesanne on ühtlustada rõhk kummalgi pool trummikile).<br> '''Sisekõrv:''' [[poolringkanalid]] (9); [[tigu (anatoomia)|tigu]] (7); [[närvid]]]] [[Inimese kuulmissüsteem]] ([[kuulmisanalüsaator]]i perifeerne osa, [[kõrv]]) koosneb kolmest põhiosast – [[väliskõrv]]ast, [[keskkõrv]]ast ja [[sisekõrv]]ast. ==== Väliskõrv ==== {{Vaata|Väliskõrv}} Väliskõrv on kuulmissüsteemi esimene osa, mille ülesanne on helilained keskkonnast vastu võtta ja suunata need edasi. See on aktiivne akustiline filter ja võimendi, mis parandab heli suunataju ja kõne eristatavust ning kaitseb kuulmiselundit. Väliskõrv koosneb [[kõrvalest]]ast, mis on kõrva nähtav osa, ja [[väliskuulmekäik|väliskuulmekäigust]], mis lõpeb [[trummikile]]ga. Kõrvalest on nagu akustiline lehter, mis kogub ja koondab helilaineid, suunab need väliskuulmekäiku ja sealt edasi trummikileni. Kõrvalesta ebaühtlase ja asümmeetrilise kuju tõttu muutub enamikul imetajatel eri suundadest saabuv heli enne kõrva jõudmist veidi erinevaks (teatud sagedused kas võimenduvad või nõrgenevad). See võimaldab ajul otsustada selle üle, kas heliallikas on üleval või all. Ainult kummagi kõrvaga aistitava helitugevuse erinevuse järgi oleks see raske. Väliskuulmekäik toimib resonantsõõnsusena, mis muudab helisignaali spektraalseid omadusi, võimendades helilaineid eeskätt sagedusvahemikus umbes 2–3 kHz. See sagedusala on eriti oluline, sest sinna jäävad paljud kõne arusaadavuse seisukohalt tähtsad helid. Seega parandab väliskõrv juba enne sisekõrva jõudmist kõne tajumist. Trummikile on õhukindel membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Kui helilained selleni jõuavad, hakkab see võnkuma täpselt vastavalt helilaine ajalisele struktuurild ja sagedusele. Nii muundub õhus leviv helilaine mehaaniliseks võnkumiseks, mis kandub edasi keskkõrvas paiknevatele kuulmeluukestele. [[Kõrvavaik]]u toodavad inimese väliskuulmekäigu nahas paiknevad [[kõrvavaigunäärmed]]. Kõrvavaik kaitseb väliskuulmekäiku ja trummikilet tolmu ja võõrkehade eest, pärsib mikroobide paljunemist ning vähendab naha kuivamist ja mehaaniliste kahjustuste ohtu.<ref>Gelfand 2009.</ref> ==== Keskkõrv ==== {{Vaata|Keskkõrv}} Keskkõrv on väike õhuga täidetud õõnsus, mis paikneb trummikilest mediaalsemal. Keskkõrvas paiknevad inimkeha kolm kõige väiksemat luud, mida koos nimetatakse [[kuulmeluukesed|kuulmeluukesteks]]: [[vasar (anatoomia)|vasar]], [[alasi (anatoomia)|alasi]] ja [[jalus]]. Keskkõrvas paiknevad ka [[jaluselihas]] ja [[trummipingutaja]]. Need struktuurid moodustavad mehaanilise ülekandesüsteemi, mis töötab nagu täpne jõu- ja rõhuvõimendi. Keskkõrv on mehaaniline sobitus- ja võimendussüsteem, mis muudab õhus leviva heli sobivaks vedelikus levimiseks, kaitseb sisekõrva ning tagab tõhusa helienergia ülekande kuulmisretseptoriteni. Seal toimub kõige olulisem heli mehaaniline muundamine. Keskkõrvas suureneb tänu trummikile ja jaluse talla pinna pindalade erinevusele, kuulmeluukeste [[kangmehhanism]]ile ning keskkõrva lihaste ([[trummipingutaja]] ja [[jaluselihas]]e) talitlusele helirõhk, mille tulemusel väheneb võnkumiste amplituud, sest keskkõrv muundab suure liikumise väiksel rõhul väikseks liikumiseks suurel rõhul. Kuulmeluukesed vahendavad võnkumiste ülekannet [[trummikile]]lt sisekõrva, [[tigu (anatoomia)|teo]] vedelikele [[perilümf]]ile ja [[endolümf]]ile. Kuulmeluukesed vähendavad [[akustiline impedants|akustilise impedantsi]] mittevastavust õhu ja sisekõrva vedelike vahel, kusjuures sobituse tõhusus sõltub helisagedusest. See on vajalik, et heli ei peegelduks sisekõrva piirilt tagasi. Vasar ja alasi toimivad ka [[kangmehhanism|kangina]], mis suurendab jõudu jalusele. Vasar on kinnitunud trummikile külge, alasi ühendab vasara jalusega. Vasara vars on pikem [[jõuõlg]], alasi lühem jätke, mis ühendub jalusega, on lühem koormusõlg. Vasara ja alasi vaheline liiges määrab pöörlemistelje, mille ümber vasara ja alasi kompleks helivõngete toimel võngub. Telg kulgeb ligikaudu vasara pea ja alasi keha piirkonnas. Kui helilained panevad trummikile võnkuma, siis vasara vars hakkab liikuma, pöördudes ümber kinnituskoha telje. Pöördliikumine kandub edasi alasile, alasi omakorda pöörab jalust. Kogu süsteem toimib kangina, mis suurendab jalusele mõjuvat jõudu. Et vasara ja alasi õlgade suhe on ligikaudu 1,3 : 1, siis jalusele mõjuv jõud on umbes 30% suurem kui trummikilele rakenduv jõud. Jaluselihas ja trummipingutaja kaitsevad kuulmiselundit [[akustiline refleks|akustilise refleksi]] (trummikile pingerefleksi) abil liiga tugeva heli eest. Trummipingutaja pingestab trummikilet. Jaluselihas piirab jaluse liigset liikumist. Need lihased reguleerivad heli edasikandumist. Jalus edastab helilained ovaalakna ehk [[esikuaken|esikuakna]] kaudu sisekõrva [[perilümf]]i. Esikuaken on painduv membraan, mis eraldab õhuga täidetud keskkõrva sisekõrvast, mis on täidetud vedelikuga. See võimaldab rõhu ülekannet ilma õhu ja vedeliku otsese kontaktita. Teine painduv membraan ümaraken ehk [[teoaken]] võimaldab sisekõrva vedeliku sujuvat liikumist saabuvate helilainete toimel. Et sisekõrva vedelik on praktiliselt kokkusurumatu, peab vedelikul olema koht, kuhu liikuda: kui jalus surub esikuaknale, liigub teoaken vastassuunas ja võimaldab rõhulainete levikut. Ilma teoaknata ei saaks sisekõrvas rõhulaineid tekkida. ==== Sisekõrv ==== {{Vaata|Sisekõrv}} [[Pilt:Blausen_0329_EarAnatomy_InternalEar.png|pisi|Sisekõrv on väike, kuid väga keeruline elund]] [[Pilt:Cochlea-crosssection.svg|pisi|Membraani sisepind on kaetud ridadena paiknevate karvarakkudega, mis moodustavad [[Corti elund]]i]] Sisekõrv koosneb [[tigu (anatoomia)|teost]], mis on spiraalikujuline vedelikuga täidetud toru. Piki teo sisepinda kulgeb [[Corti elund]], mis on peamine koht, kus helivõnked muundatakse närviimpulssideks. [[Corti elund]]i sees paikneb [[basilaarmembraan]], mis võngub, kui keskkõrvast lähtuvad lained levivad läbi teo vedeliku levivad läbi teo vedelike [[perilümf]]i ja [[endolümf]]i. Basilaarmembraan on tonotoopiline: igal sagedusel on sellel oma iseloomulik resonantsikoht. Kõrged sagedused resoneeruvad teo basaalosas (sissepääsu lähedal) ja madalad sagedused tipuosas. Basilaarmembraani liikumine põhjustab Corti elundis paiknevate [[kuulmisretseptor]]ite (karvarakkude) [[depolarisatsioon]]i.<ref>Charles Linsmeiser. Sensation and Perception. – Daniel Schacter, Daniel Gilbert, Daniel Wegner. ''Psychology'', Worth Publishers 2011, ISBN 978-1-4292-3719-2, lk 158–159.</ref> Kuigi karvarakud ise ei tekita aktsioonipotentsiaale, vabastavad nad sünapsides kuulmisnärvi kiududega neurotransmittereid. Aktsioonipotentsiaalid tekivad kuulmisnärvi kiududes. Nii muundatakse basilaarmembraani võnkumismustrid närviimpulsside ruumilis-ajalisteks mustriteks, mis edastavad heliteavet [[ajutüve|ajutüvve]].<ref>William Yost. Audition. – Alice F. Healy, Robert W. Proctor. ''Handbook of Psychology: Experimental psychology'', John Wiley and Sons 2003, ISBN 978-0-471-39262-0, lk 130.</ref> ==== Närvisüsteemi kuulmisjuhteteed ==== [[Pilt:Lateral lemniscus.PNG|pisi|[[Külgmine sõlmend]] (punasega) ühendab alumised [[teotuumad]] keskaju [[alakünkake]]sega]] Heliinformatsioon liigub teost läbi [[kuulmisnärv]]i ajutüves paiknevasse [[teotuum]]a. Sealt projitseerub see keskaju [[alakünkake]]sse. Alakünkake integreerib kuulmissisendi piiratud sisendiga teistest ajuosadest ning osaleb alateadlikes refleksides, näiteks kuulmispõhises [[ehmatusreaktsioon]]is. Alakünkake projitseerub omakorda [[mediaalne põlvikkeha|mediaalsesse põlvikkehasse]], mis on osa [[talamus]]est; seal edastatakse heliinformatsioon [[primaarne kuulmispiirkond|primaarsesse kuulmispiirkonda]], mis paikneb [[oimusagar]]as. Arvatakse, et heli teadvustatud tajumine toimub esmalt primaarses kuulmispiirkonnas. Primaarset kuulmispiirkonda ümbritseb [[Wernicke tsoon]] – ajukoore ala, mis osaleb helide tõlgendamises ja on vajalik kõneldud sõnade mõistmiseks. Häired (näiteks [[insult]] või [[trauma]]) ükskõik millisel neist tasanditest võivad põhjustada kuulmisprobleeme, eriti kui kahjustus on kahepoolne. Mõnel juhul võib see viia ka [[kuulmishallutsinatsioon]]ideni või keerukamate [[helitaju häire]]teni. ===Kuulmise füsioloogia=== Võime eristada helide [[helisagedus|sagedusi]] sõltub oluliselt konkreetse inimese omadustest – tema [[vanus]]est, [[sugu (bioloogia)|soost]], [[pärilikud haigused|pärilikest haigustest]], vastuvõtlikkusest [[Kõrvahaigused|kõrvahaigustele]], kuulmise treenitusest ja väsimusest. Mõned inimesed kuulevad suhteliselt kõrge sagedusega helisid – kuni 22 [[herts|kHz]] ja võib-olla isegi kõrgemaid. Inimesel, nagu ka enamikul [[imetajad|imetajatel]], on kuulmiselundiks [[kõrv]]. Mitmetel loomadel toimub kuulmistaju aga mitme elundi koostöös, kusjuures need elundid võivad oma ehituselt imetajate kõrvast märkimisväärselt erineda. Mõned loomad aistivad helivõnkeid, mida inimene ei kuule ([[ultraheli|ultra-]] või [[infraheli]]). [[Nahkhiir]]ed kasutavad lennu ajal ultraheli [[kajalokatsioon]]iks. [[Koer]]ad kuulevad ultraheli, millel põhineb ka [[vaikne vile|vaikse vile]] kasutamine. On tõendeid selle kohta, et [[vaalalised|vaalad]] ja [[elevantlased|elevandid]] võivad kasutada infraheli suhtlemiseks. Inimene eristab üheaegselt mitut heli tänu sellele, et [[tigu (anatoomia)|teos]] võib olla üheaegselt mitu [[seisulaine]]t. ===Kuulmisfüsioloogia teooriad=== Tänapäeval puudub ühtne usaldusväärne teooria, mis seletaks inimese helitaju kõiki aspekte. Mõned olemasolevad teooriad on: *[[Hermann von Helmholtz]]i pillikeeleteooria; *[[inimese kuulmissüsteemi biomehaaniline mudel]] ehk [[biomehaaniline kuulmismudel]] ([[György von Békésy]]); *mikrofoniteooria; *elektromehaaniline teooria. Et täielikult tõestatud kuulmisteooriat ei ole välja töötatud, kasutatakse praktikas psühhoakustilisi mudeleid, mis põhinevad erinevatel inimestel tehtud uuringute andmetel.{{lisa viide}} ====Kuulmismälestused ja kuulmisaistingute liitumine==== Kogemus näitab, et lühikese heliimpulsi tekitatud aisting kestab mõnda aega ka pärast heli lakkamist. Seetõttu annavad kaks piisavalt kiiresti üksteisele järgnevat heli üheainsa kuulmisaistingu, mis on nende liitumise tulemus. Nagu [[inimese nägemine|inimese nägemistajus]]ki, kus üksteisele järgnevate kujutiste liitumine sagedusel alates umbes 16 kaadrist sekundis jätab mulje pidevast liikumisest, tekib juhul, kui liituvad üksikud võnked korduste sagedusega, mis vastab kuulmise alumisele tundlikkuspiirile ligikaudu 16 Hz, puhas [[sinusoid]]ne heli. Kuulmisaistingute liitumisel on suur tähtsus helide tajumise selguse seisukohast ning [[konsonants]]i ja [[dissonants]]i küsimustes, mis etendavad [[muusika]]s väga olulist osa.{{lisa viide}} ====Kuulmisaistingute projitseerimine väljapoole==== Olenemata sellest, kuidas kuulmisaistingud tekivad, seostab inimene need tavaliselt välismaailmaga ning otsib kuulmisärrituse põhjust väljastpoolt teatud kauguselt tulevates võngetes. See joon on kuulmise puhul märksa nõrgemini väljendunud kui nägemise puhul. Nägemine on objektiivsem ja täpsemini ruumiliselt lokaliseeritud ning on tõenäoliselt omandatud pikaajalise kogemuse põhjal ja teiste meelte kontrolli abiga. Kuulmisaistingute puhul ei saa projitseerimise, objektiveerimise ja ruumilise lokaliseerimise võime jõuda nii kõrgele tasemele kui nägemisaistingute puhul. Asi on muu hulgas kuulmisaparaadi ehituse iseärasustes, näiteks lihaskontrolli mehhanismide puudumises, mis piirab täpsete ruumiliste määratluste võimalust. On teada, kui suur tähtsus on [[propriotseptsioon]]il kõigi ruumiliste määratluste juures. ====Heli kauguse ja suuna hinnangud ==== Inimese hinnangud heliallika kauguse kohta on sageli üsna ebatäpsed, eriti kui silmad on kinni ega nähta heliallikat ega ümbritsevaid objekte, mille järgi saaks elukogemuse põhjal hinnata keskkonna akustikat ([[reverbatsioon]]i), või kui keskkonna akustika on ebatüüpiline. Näiteks [[kajavaba ruum|kajavabas ruumis]] tundub meetri kaugusel oleva inimese hääl kuulajale mitu korda, isegi kümneid kordi kaugemal olevana. Tuttavad helid näivad seda lähemad, mida valjemad nad on, ja vastupidi. Kogemus näitab, et inimene eksib müra kauguse määramisel vähem kui muusikaliste toonide puhul. Inimese võime hinnata helide suunda on üsna piiratud: liikumatute ja heli koondamiseks ebasobivate [[kõrvalest]]ade tõttu liigutab ta kahtluse korral pead ning seab selle asendisse, milles heli eristub kõige paremini. Seega paigutab ta heli allika suunda, millest see kostab tugevamalt ja selgemalt. Inimese (ja kõrgemate loomade) võimet määrata heliallika suunda nimetatakse [[binauraalne efekt|binauraalseks efektiks]]. Heli suuna eristamiseks on teada kolm mehhanismi: *Keskmise amplituudi erinevus (ajalooliselt esimene avastatud põhimõte): sagedustel üle 1 kHz, mille puhul helilaine [[lainepikkus]] on väiksem kui kuulaja [[pea]] suurus, on lähemasse kõrva jõudev heli suurema intensiivsusega. *Faasierinevus: hargnenud [[neuron]]id suudavad eristada paremasse ja vasakusse kõrva jõudvate [[helilaine]]te faasierinevust kuni 10–15 kraadi ulatuses sagedusvahemikus ligikaudu 1–4 kHz (mis vastab saabumisaja erinevuse täpsusele umbes 10 μs).{{lisa viide}} *Spektraalne erinevus: [[kõrv]]a ehituse, pea ja isegi õlgade tõttu tekivad tajutavas helis väikesed sagedusmoonutused, sest erinevaid harmoonikuid neeldub erinevalt; aju tõlgendab seda lisainfona heli horisontaalse ja vertikaalse asukoha kohta. Aju võime tajuda kirjeldatud erinevusi parema ja vasaku kõrvaga kuuldud helide vahel on viinud [[binauraalne salvestus|binauraalse salvestuse]] tehnoloogia väljatöötamiseni. Kirjeldatud mehhanismid ei toimi vees: suuna määramine valjuse ja spektri erinevuse alusel on võimatu, sest heli levib veest praktiliselt kadudeta otse pähe, st mõlemasse kõrva, mistõttu heli valjus ja spekter on mõlemas kõrvas sõltumata heliallika asukohast suure täpsusega samad. Samuti ei ole võimalik määrata heli suunda faasinihke järgi, sest [[helikiirus]] vees on oluliselt suurem, mistõttu lainepikkus kasvab mitu korda ja faasinihe väheneb vastavalt mitmekordselt. Kirjeldatud mehhanismidest tuleneb ka madalate helide allikate asukoha määramise võimatus. == Kuulmise uuringud == Kuulmist kontrollitakse [[audiomeeter|audiomeetriga]]. Juhtiva kõrva määramiseks kasutatakse teste. Näiteks esitatakse kõrvaklappide kaudu erinevaid helisignaale (sõnu), mida inimene märgib paberile. Kõrv, millesse jõudnud sõnu on rohkem õigesti ära tuntud, loetakse juhtivaks.{{lisa viide}} Samuti määratakse kuulmise sageduskarakteristikud, mis on oluline [[vaegkuulja]]test laste kõne arendamisel. Uuringuga saadud kuulmisnäitajaid saab edaspidi kasutada [[kuuldeaparaat|kuuldeaparaadi]] seadistamiseks. === Norm === Kõrged helid muutuvad [[vanus]]e kasvades kuuldamatuks. Kuuldavate sageduste vahemiku vähenemine on seotud muutustega sisekõrvas (teos) ning vanusega kujuneva [[neurosensoorne kuulmislangus|neurosensoorse kuulmislanguse]] arenguga. === Kuuldelävi === {{vaata|Kuuldelävi}} Kuuldelävi on minimaalne helirõhk, mille korral inimese kõrv kuuleb kindla sagedusega heli. Kuulmisläve väljendatakse [[detsibell]]ides. Nulltasemeks loetakse helirõhku 2×10⁻⁵ Pa sagedusel 1 kHz. Kuuldelävi sõltub konkreetse inimese individuaalsetest omadustest, vanusest ja füsioloogilisest seisundist. Kõige madalam [[kuuldelävi]] esineb sagedustel 1–3 kHz. ==== Valulävi ==== Kuulmise [[valulävi]] on helirõhk, mille korral tekib kuulmiselundis [[valu]], mille tingib muu hulgas trummikile jõudmine venivuse piirini. Selle läve ületamine võib põhjustada akustilise trauma. Valulävi määrab inimese kuulmise dünaamilise ulatuse ülemise piiri, mis on keskmiselt umbes 140 dB toonilise signaali korral ja 120 dB pideva spektriga müra korral. 150 dB korral muutub heli talumatuks. ===Kuulmise halvenemise põhjused=== Valjud helid (näiteks muusika kontsertidel või autos, samuti tootmisseadmete müra) võivad kuulmist kahjustada. Kahjustus avaldub sageli selles, et inimene kogeb mürarikkas keskkonnas kõrvus kumisemist või vilinat ning tal on raskusi kõne eristamisega. Seda nimetatakse [[varjatud kuulmislangus]]eks. Heli siseneb kõrva, võimendub ning muundatakse [[karvarakk]]ude osalusel elektrilisteks signaalideks. Karvarakkude kadu põhjustab kuulmise halvenemist ning võib olla seotud tugeva müra toimega, teatud ravimite tarvitamisega või ealiste muutustega. Sellised häired on tavaliselt tuvastatavad standardse audiomeetrilise uuringu ehk [[audiogramm]]i abil. On ka muid [[kuulmislangus]]e põhjuseid, mis ei ole seotud karvarakkude hävimisega, sest ka paljud normaalse audiogrammiga inimesed kaebavad kuulmise halvenemist. Sellise kuulmise halvenemise põhjus on rohkem kui pooltel juhtudel karvarakkude ja kuulmisnärvi kiudude vaheliste [[sünaps]]ide kadu. Ravi puudub, mistõttu soovitatakse vältida kõrge müratasemega keskkondi.<ref>[https://www.statnews.com/2017/03/14/loud-sounds-hearing-loss/ Now hear this: Loud sound may pose more harm than we thought], Associated Press, 14.3.2017, statnews.com.</ref> ==Loomade kuulmine== Kuulmine esineb paljudel putukatel ja kõigil selgroogsetel ning on kõige arenenum imetajatel. Enamikul selgroogsetel muundatakse helilained kuulmissüsteemi abil; läbi kuulmiselundite jõuavad need teo basilaarmembraanile. Et basilaarmembraani mehaanilised omadused on selle pinna punktides erinevad, mõjutavad erineva sagedusega helid seda erinevalt: kõrged helid tekitavad maksimaalse amplituudiga võnkumisi teo põhjas, madalad helid teo tipuosas. See võimaldab helide esmast sagedusanalüüsi. Mehaaniline võnkumisenergia muundatakse karvarakkude ([[fonoretseptor]]ite) abil elektriliseks ärrituseks ning edastatakse kuulmissüsteemi kõrgematesse osadesse. Heli võib levida ka läbi [[koljuluud]]e ([[luujuhtivus]]). Tajutavate helisageduste vahemik loomadel varieerub: putukatel 0,2–500 kHz, kaladel 0,05–5 kHz, delfiinidel 0,1–200 kHz. Selgroogsete seas on lindudel kuulmisvõime suurem kui roomajatel. Imetajate kuulmisvahemik katab nii roomajate kui lindude vahemiku. Heliallika ruumiline asukoht on määratav [[binauraalne kuulmine|binauraalse kuulmise]] abil. Mõned loomad (nahkhiired, delfiinid, mõned linnud) kasutavad [[kajalokatsioon]]i. Bioloogilisi ja füüsikalisi protsesse, mis on seotud helilainete tekitamise ja tajumisega loomadel ja inimestel, ning helide rolli nende elus ja evolutsioonilises arengus uurib [[bioakustika]]. ==Vaata ka== *[[Kuulmispuue]] *[[Kurtus]] *[[Vaegkuulmine]] *[[Konduktiivne kuulmislangus]] *[[Luujuhtivus]] *[[Sisekõrvaimplantaat]] *[[Muusikaline kuulmine]] *[[Kuuldeaparaat]] *[[Kuulmishallutsinatsioon]] *[[Ajutüveimplantaat]] *[[Kuulmiselundite hügieen]] ==Vaata ka== *[[Audioloogia]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Stanley A. Gelfand. ''Essentials of audiology'', 3. trükk, New York: Thieme 2009, ISBN 978-1-60406-044-7. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Meeled]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Kuulmine| ]] czt6v1os8l3a94lj0qjab6h92jad857 0 144168 7148184 6886952 2026-05-07T03:57:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148184 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Uus Maailm | pilt = Uue Maailma asumi kaart.png | pindala = 0,65<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017</ref> | elanikke = 7677 (01.01.2017)<ref name="Tallinn arvudes 2017" /> | asendikaardi_pilt = Tallinn uuemaailma asum.png }} '''Uus Maailm''' on [[asum]] [[Tallinn]]as Kesklinna linnaosas. Asum piirneb [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]], [[Lilleküla]], [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]], [[Tõnismäe]], [[Tatari asum|Tatari]] ja [[Veerenni]] asumiga. Uue Maailma asumi pindala on 0,65 km².<ref name="Tallinn arvudes 2017" />, asumi peatänavaks on [[Pärnu maantee|Pärnu]] ja [[Paldiski maantee]]d ühendav [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]]. [[File:A. Le Coq Arena - Lilleküla staadion.jpg|pisi|Vaade [[Lilleküla]] [[A. Le Coq Arena]]le ja [[Tallinna-Narva raudtee|Tallinna–Narva raudtee]] tagusele Uue Maailma tänavate ([[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika]] ja [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]]ate) hoonestusele]] [[File:Ühisministeeriumi hoone.jpg|pisi|[[Haridus- ja Teadusministeerium]]i, [[Justiitsministeerium]]i, [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i, [[Rahandusministeerium]]i ja [[Sotsiaalministeerium]]i ühishoone Suur-Ameerika 1]] == Elanikkond == {| class="wikitable" !Aasta !Arvestuslik rahvaarv<ref>[https://web.archive.org/web/20120521185751/http://www.tallinn.ee/est/g2677s56143 Tallinn arvudes 2011], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20160305032232/http://www.tallinn.ee/est/g2677s63835 Tallinn arvudes 2012], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155</ref><ref name="Tallinn arvudes 2017" /><ref>{{netiviide | Autor = | Pealkiri = TALLINN ARVUDES 2018 | URL = https://www.tallinn.ee/et/media/509031 | Täpsustus = | Väljaandja = TALLINNA LINNAVALITSUS | Aeg = 1.08.2018 | Kasutatud = 18.10.2023 | Keel =}}</ref> |- |2018 |7687 |- |2017 |7677 |- |2016 |7540 |- |2015 |7422 |- |2014 |7211 |- |2013 |6890 |- |2012 |6816 |- |2011 |6759 |} Uue Maailma asum on Kesklinna linnaosa kõige rahvarikkam asum. Asumi rahvaarv on aastail 2011–2017 järjest suurenenud. 2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%.<ref>[https://web.archive.org/web/20170213134111/http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes-2016.pdf Tallinn arvudes 2016], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38</ref> ==Uue Maailma tänavad== Uue Maailma asumis asuvad [[Aasa tänav]], [[Endla tänav]], [[Kesk-Ameerika tänav]], [[Kesk-Luha tänav]], [[Kiire tänav]], [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]], [[Komeedi tänav]], [[Kristiina tänav]], [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]], [[Lõkke tänav]], [[Pilve tänav]], [[Planeedi tänav]], [[Pärnu maantee]], [[Saturni tänav]], [[Suur-Ameerika tänav]], [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]], [[Toom-Kuninga tänav]], [[Uue Maailma tänav]], [[Vana-Lõuna tänav]], [[Videviku tänav]], [[Villardi tänav]], [[Vineeri tänav]], [[Virmalise tänav]] ja [[Väike-Ameerika tänav]]ad<ref>[https://web.archive.org/web/20210731154740/https://aktal.tallinnlv.ee/static/Eelnoud/Dokumendid/ddok4981.htm Tallinna asumid ja nendes paiknevad tänavad], TALLINNA TÄNAVANIMED, 18. märts 2014</ref>. ==Uue Maailma miljööväärtuslik ala== Uue Maailma [[miljööväärtuslik ala]] hõlmab<ref>[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=114139 Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsus number 78]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Aasa ja Saturni tänava ümbrust<ref>[https://web.archive.org/web/20131128081357/http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6475s44138 Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramine ning kaitse– ja kasutamistingimuste seadmine], Kassisaba miljööväärtuslik ala nr 10</ref>. Uus Maailma miljööväärtuslik hoonestusala on väiksem kui asum, see paikneb Tehnika ja [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]]a vahel ning ulatub Endla tänavast Virmalise tänavani<ref> [https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=e_getfile&syscmd=1&lisadid=5957 Teemaplaneeringu “Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine” kehtestamine. Lisa 9] </ref>. Sel viisil ei hõlma Uus Maailm [[Uue Maailma tänav|samanimelist tänavat]] ega ka [[Planeedi tänav]]at ega suurt osa [[Väike-Ameerika tänav]]ast. ==Asumi kogukonnaelu== [[Pilt:Uus-Maailma tänavatefestivali avarongkäik.IMG 7993.JPG|pisi|Uue Maailma tänavafestivali avarongkäik 31. augustil 2013]] 2007. aastal asutati kohalike aktivistide poolt [[Uue Maailma Selts]]<ref>[http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-1532/Uue-Maailma-Selts Uue Maailma Selts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Bioneer, 2008</ref>, mis korraldab näiteks Uue Maailma tänavafestivali<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06233699 "Tallinnas toimub taas Uue Maailma festival"] ERR, 3. september 2011</ref>. [[Jaan Tootsen]] on lavastanud [[dokumentaalfilm]]i "[[Uus Maailm (film 2011)|Uus Maailm]]" (2011), mille keskmes on seltsi elu viie aasta jooksul. == Haridus ja kultuur == Uue Maailma asumis asub mitu kooli. 1999. aastast asub Pärnu maantee 62 krundil [[Tallinna Kõrgem Tehnikakool]], mis on aastate jooksul kandnud erinevaid nimesid. See kool sai 1992. aastal rakenduskõrgkooli õigused. 1939. aastal ehitati asumisse [[Tallinna Ühisgümnaasium]], mille hoone sai 1944. aastal pommitabamuse. Hiljem see maja taastati endisel kujul. 1963. aastal rajati asumisse [[Tallinna Humanitaargümnaasium]] (endine Tallinna 26. Keskkool).<ref name=":0" /> == Haljastus == Uue maailma asumi territooriumile jäävad [[Koidu park]], [[Uue Maailma haljak]] ning [[Vana-Lõuna haljak]]. == Galerii == <gallery> Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Uus Maailm-Luha 9.JPG|Vanad puumajad [[Luha tänav (Tallinn)|Luha tänav]]al Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Uus Maailm-Virmalise street.JPG|Hooned Virmalise tänaval Pilt:Tallinn_UusMaailm1.jpg|Vaade [[Pärnu maantee]]lt [[Suur-Ameerika tänav]]asse Pilt:Tallinn_UusMaailm2.jpg|Vaade Suur-Ameerika tänavalt [[Väike-Ameerika tänav]]ale Pilt:Tallinn_UusMaailm3.jpg|Vaade Suur-Ameerika tänavalt [[Toom-Kuninga tänav]]ale Pilt:EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Uus Maailm-Luha street.JPG|Luha tänav </gallery> ==Ajalugu== Uue Maailma asustus on hiline. Varem ulatusid sinna [[Kristiine heinamaa]], mida [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] teisel poolel hakkasid kokku ostma mitmed maaomanikud. Uue Maailma piirkonna kõige suuremaks maaomanikuks oli [[Suurgild|Suurgildi]] vanem [[Adolf Johann Rulcovius]]. 1878. aastal loodi Rulcoviuse maade tükeldamisega asumi tänavavõrgustik.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus|pealkiri=Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Asumi kõige vanemad majad ehitati [[Pärnu maantee]] äärde. [[Pärnu maantee]], [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] ja [[Õllepruuli tänav|Õllepruuli]] tänava nurgal asus [[America]] trahter, mille lähiümbrust hakati kutsuma Uueks Maailmaks. Hiljem levis see nimi ka mujale. Suurem elamuehitus selles piirkonnas toimus 19. sajandi teisel poolel. Piirkonna esimesed elanikud olid seotud [[Balti raudtee]]ga, hiljem kasvatas tööstuse areng nõudlust elamispindade järele, näiteks paljud [[Mayeri vabrik|R. Mayeri tehase]] töölised elasid praegusel [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänaval]].<ref name=":0" /> Ehitustegevus hoogustus pärast [[Esimene maailmasõda|I maailmasõda]]; sel ajal ehitati võrreldes sajandi alguse majadega hoopis parema planeeringuga hooneid. Tol ajal rajati [[Pilve tänav|Pilve]], [[Komeedi tänav|Komeedi]], [[Saturni tänav|Saturni]] ja [[Raudtee tänav (Tallinn)|Raudtee]] tänav. 1925. aastal rajati America võõrastemaja asemele [[Põllumeeste Kodu]] võõrastemaja. Paljud tolle perioodi majad hävisid [[Märtsipommitamine|1944. aasta märtsipommitamises]] ning nende asemele ehitati uued [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]] kivist majad.<ref name=":0" /> Enne [[Tallinn Teise maailmasõja ajal|Teist maailmasõda]] moodustas Uue Maailma asum, [[Kassisaba]]ga ühe suure valdavalt puumajadest piirkonna aga seejärel lõikas laiendatud [[Endla tänav]] need kaks vana eeslinna kaheks. 1960. aastatel lammutati [[Pärnu maantee]] ääres asunud puitmajad ning nende asemele rajati kõrgemad elamud. [[Suur-Ameerika tänav|Suur-Ameerika]] ja [[Väike-Ameerika tänav]]a alguse vahelisele alale, mis oli saanud sõjas kannatada, rajati Komsomoli tänav 14 [[Tallinna Lastestaadion]] ja haljasala. Nõukogude ajal asus Uue Maailma asumis raadiojaam, mida kasutati välismaiste raadiosaadete summutamiseks. Selle raadiojaama saateantenne kutsuti rahvasuus Kolmeks Õeks.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== * [[Uue Maailma Selts]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * ''Uue Maailma lood'', Tallinn : Uue Maailma Selts, 2011. ISBN 9789949301591 == Välislingid == {{commonscat|Uus Maailm}} * [http://2010.uusmaailm.ee/meie-agul/uue-maailma-ajalugu/ Uue Maailma ajalugu] – Uue Maailma Selts {{Tallinna asumid}} [[Kategooria:Tallinna asumid]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa]] qunz5kqqeik9nj6y86fi6krxarqzxky 0 144855 7148310 6853400 2026-05-07T10:32:46Z Makenzis 95198 7148310 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Club de Gimnasia y Esgrima La Plata | pilt = | pildi_suurus = 150px | pildiallkiri = | täisnimi = Club de Gimnasia y Esgrima La Plata | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 1887 | lõpp = | väljak = Juan Carmelo Zerillo | mahutavus = | ametinimetus1 = President | esimees = Gabriel Pellegrino | omanik = | ametinimetus2 = | treener = [[Diego Maradona]] | liiga = [[Primera División (Argentina)|Primera División]] | hooaeg = 2025 | positsioon = Primera División, 19. | muster_la1=_gelp1920h |muster_b1=_gelp1920h|muster_ra1=_gelp1920h | vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF | muster_la2=_gelp1920a |muster_b2=_gelp1920a|muster_ra2=_gelp1920a | vasakkäsi2=0000ff|kere2=000088|paremkäsi2=0000ff|püksid2=000040|sokid2=000040 | veeb = http://www.gimnasia.org.ar | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Club de Gimnasia y Esgrima La Plata''' on [[La Plata]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib [[Argentina]] kõrgliigas [[Primera División (Argentina)|Primera División]]is. Klubi asutas rühm õpilasi aastal [[1887]].<ref>[http://www.rsssf.com/tablesa/arg29.html RSSSF 1929]</ref> [[Pilt:GELP Formacion 1960 Copa Alende.jpg|pisi|left|Copa Alende ([[1960]])]] ==Staadion== Klubi kodustaadion on [[Juan Carmelo Zerillo]], mis mahutab ligi 33 000 pealtvaatajat. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Club de Gimnasia y Esgrima La Plata}} * [http://www.gimnasia.org.ar/ Koduleht] * [http://www.rsssf.com/tablesg/gimnasia.html RSSSF] * [http://www.dmoz.org/World/Espa%c3%b1ol/Regional/Am%c3%a9rica/Argentina/Deportes_y_tiempo_libre/Deportes/F%c3%batbol/Clubes/Gimnasia_y_Esgrima_de_La_Plata Dmoz.org] [[Kategooria:Argentina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:La Plata]] 4xlbx7crinpz4q7tlbta841gy5mnnzd 0 151465 7148077 7066858 2026-05-06T20:41:22Z Sjur 66496 7148077 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[30. detsember|30. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}[[39]] – [[Titus]], Vana-Rooma keiser *[[1787]] – [[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser *[[1850]] – [[John Milne]], Suurbritannia geoloog ja mäeinsener *[[1853]] – [[André Messager]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja dirigent *[[1865]] – [[Rudyard Kipling]], kirjanik * 1865 – [[Johan Kuhhi]], eesti kaupmees *[[1866]] – [[Aleksandr Protopopov]], Venemaa Keisririigi poliitik *[[1870]] – [[Hans Silla]], Pärnu majaomanik *[[1875]] – [[Karl Treier]], Ropka vallavanem * 1875 – [[Hans Pöögelmann]], eesti literaat *[[1876]] – [[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog *[[1884]] – [[Hideki Tōjō]], Jaapani kindral ja riigitegelane *[[1888]] – [[Eugeniusz Kwiatkowski]], Poola keemik ja poliitik *[[1890]] – [[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog *[[1899]] – [[Alfred Pontak]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Rudolf Sirge]], eesti kirjanik *[[1911]] – [[Karin Siim-Juse]], eesti moe- ja teatrikunstnik *[[1926]] – [[Ellen Kuum]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[1927]] – [[Ellen Tamm]], eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog *[[1929]] – [[Einar Maasik]], eesti kirjanik * 1929 – [[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu Saksamaa klassikaline filoloog *[[1930]] – [[Henn Kilkson]], eesti keemik *[[1935]] – [[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik * 1935 – [[Omar Bongo]], Gaboni president * 1935 – [[Rein Zupping]], eesti neuroloog ja neurokirurg *[[1936]] – [[Fredrik Skagen]], norra kirjanik *[[1939]] – [[Rein Oidram]], eesti tehnikateadlane *[[1940]] – [[Vjatšeslav Štšegolev]], vene kabetaja *[[1942]] – [[Kalle Kasemaa]], eesti teoloog ja tõlkija * 1942 – [[Toomas Savi]], eesti kümnevõistleja, spordiarst ja poliitik * 1942 – [[Vladimir Bukovski]], Nõukogude Liidu dissident ja Venemaa poliitik * 1942 – [[Michael Nesmith]], Ameerika Ühendriikide laulja ([[Monkees]]) *[[1945]] – [[Davy Jones]], Inglismaalt pärit näitleja ja laulja * 1945 – [[Pekka Piekäinen]], soome metallikunstnik-disainer *[[1946]] – [[Toomas Liiv]], eesti luuletaja ja kirjanduskriitik * 1946 – [[Enn Branno]], eesti alpinist * 1946 – [[Patti Smith]], Ameerika Ühendriikide laulja, helilooja, luuletaja ja kunstnik *[[1949]] – [[Jerry Coyne]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja geneetik *[[1951]] – [[Tiina Abel]], eesti kunstiajaloolane *[[1954]] – [[Mare Peterson]], eesti näitleja *[[1956]] – [[Leena Hietanen]], soome ajakirjanik ja publitsist * 1956 – [[Jacek Wszoła]], Poola kõrgushüppaja *[[1957]] – [[Sato Kilman]], Vanuatu poliitik *[[1959]] – [[Antonio Pappano]], dirigent ja pianist *[[1960]] – [[Jaan Malin]], eesti luuletaja ja kunstnik *[[1961]] – [[Douglas Coupland]], Kanada kirjanik ja stsenarist * 1961 – [[Sean Hannity]], Ameerika Ühendriikide raadio- ja teleajakirjanik * 1961 – [[Bill English]], Uus-Meremaa poliitik * 1961 – [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]], Kanada sprinter *[[1962]] – [[Paavo Järvi]], eesti dirigent * 1962 – [[Arvils Ašeradens]], Läti poliitik * 1962 – [[Anne Reemann]], eesti näitleja *[[1963]] – [[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane * 1963 – [[Mike Pompeo]], Ameerika Ühendriikide poliitik, advokaat ja endine ohvitser *[[1966]] – [[Rain Lõhmus]], eesti investeerimispankur *[[1967]] – [[Piret-Päiv Rist]], eesti ajakirjanik *[[1968]] – [[Ave Kikas]], eesti aiandustegelane *[[1969]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti ametnik ja ärijuht, Eesti Vabariigi president *[[1970]] – [[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik * 1970 – [[Ināra Mūrniece]], Läti poliitik ja ajakirjanik *[[1971]] – [[Bartosz Arłukowicz]], Poola arst, arstiteadlane ja poliitik *[[1973]] – [[Ato Boldon]], Trinidadi ja Tobago kergejõustiklane * 1973 – [[Maureen Flannigan,]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1974]] – [[Henry Kõrvits]], eesti räppar *[[1975]] – [[Tiger Woods]], USA golfimängija *[[1976]] – [[Tankred Schipanski]], saksa poliitik *[[1977]] – [[Lucy Punch]], inglise näitleja *[[1978]] – [[Phillips Idowu]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1979]] – [[Yelawolf]], Ameerika räppar *[[1980]] – [[Eliza Dushku]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1982]] – [[Kristin Kreuk]], kanada näitleja *[[1982]] – [[Fadei Nagacevschi]], Moldova jurist ja poliitik *[[1983]] – [[Piret Ilves]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 1983 – [[Jaanus Mehikas]], eesti näitleja ja kaitseliitlane *[[1984]] – [[LeBron James]], USA korvpallur *[[1985]] – [[Madis Arro]], eesti laulja *[[1986]] – [[Ellie Goulding]], Inglise laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist * 1986 – [[Urho Castrén]], Soome poliitik *[[1989]] – [[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna *[[1995]] – [[Dominic Fike]], Ameerika Ühendriikide laulja ja räppar *1995 – [[V (laulja)|V]], Lõuna-Korea laulja *[[1996]] – [[Pablo Galdames Millán]], Tšiili jalgpallur *[[2001]] – [[Saara Orav]], eesti tennisist [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 30.]] gbxx9t4y8p9mho2hu05frreuc6xc1a5 0 153310 7147821 6915251 2026-05-06T13:06:57Z Sjur 66496 7147821 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin artiklis loetletakse [[18. august]]il sündinud tuntud inimesi. * [[1748]] – [[Pierre Sonnerat]], Prantsusmaa loodusteadlane ja maadeuurija * [[1750]] – [[Antonio Salieri]], [[itaalia]] helilooja * [[1770]] – [[Luís Vaz Pereira Pinto Guedes]], Portugali sõjaväelane * [[1815]] – [[Alexander Theodor von Middendorff]], eesti loodusteadlane ja maadeuurija * [[1830]] – [[Franz Joseph I]], [[Austria]] keiser * [[1859]] – [[Anna Ancher]], taani kunstnik * [[1872]] – [[Hans Kuusik]], eesti kunstipedagoog ja klaasimaalija * 1872 – [[Adolf Schmal]], Austria juudist jalgrattasportlane ja vehkleja * [[1882]] – [[Karl Ots]], eesti ooperilaulja * [[1890]] – [[Walther Funk]], Saksamaa ajakirjanik ja poliitik * [[1901]] – [[Johannes Taperson]], eesti koolijuht * [[1902]] – [[Adamson-Eric]], eesti maali- ja tarbekunstnik * 1902 – [[Eduard Ausmees]], Eesti sõjaväelane * [[1906]] – [[Marcel Carné]], prantsuse filmilavastaja * [[1907]] – [[Annes Varjun]], eesti keraamik * 1907 – [[Johannes Kiirend]], eesti metsavend * [[1909]] – [[Miliza Korjus]], eesti laulja * [[1910]] – [[Alexej Čepička]], Tšehhoslovakkia kommunistlik riigitegelane ja sõjaväelane * [[1912]] – [[Otto Ernst Remer]], Saksamaa sõjaväelane * 1912 – [[Elsa Morante]], itaalia kirjanik ja tõlkija * [[1916]] – [[Ants Aasmaa]], eesti laulja * [[1918]] – [[Aleksandr Šelepin]], Nõukogude Liidu poliitik * [[1919]] – [[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja eesti vabadusvõitleja * [[1920]] – [[Shelley Winters]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1922]] – [[Alain Robbe-Grillet]], prantsuse kirjanik * [[1923]] – [[Karl Kaarli]], eesti põllumajandusteadlane * [[1924]] – [[Armin Prinz zur Lippe]], Lippe vürstliku perekonna pea * [[1925]] – [[Alfred Käsper]], eesti tšellist * 1925 – [[Brian Aldiss]], inglise kirjanik * [[1927]] – [[Virve Kiple]], eesti baleriin, näitleja ja telerežissöör * 1927 – [[Harry Ello]], eesti malekohtunik * [[1928]] – [[Theodore Millon]], USA psühholoog * 1928 – [[Meeta Murd]], eesti majandusteadlane * [[1930]] – [[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija * [[1932]] – [[Poigo Nuuma]], eesti õigusteadlane * [[1933]] – [[Roman Polański]], [[poola]] filmirežissöör * [[1936]] – [[Robert Redford]], [[USA|ameerika]] näitleja, režissöör * [[1938]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane * [[1939]] – [[Johnny Preston]], Ameerika Ühendriikide laulja * [[1941]] – [[Agustín Zaragoza]], Mehhiko endine poksija * [[1942]] – [[Ülo Leppik]], eesti arstiteadlane * [[1943]] – [[Hannu Mäkelä]], soome kirjanik * [[1944]] – [[Urmas-Jüri Orgusaar]], eesti nahakunstnik * 1944 – [[Evi Padu]], eesti taimefüsioloog * [[1945]] – [[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik, IX Riigikogu liige * [[1947]] – [[Reet Siimer]], Eesti Puuetega inimeste Koja tegevdirektor * [[1949]] – [[Peter Shilton]], [[Inglismaa|inglise]] [[jalgpall]]ur * 1949 – [[Toivo Haimi]], eesti sõudja * [[1950]] – [[Hellekai Põldra]], eesti sisearhitekt ja kunstnik * [[1952]] – [[Patrick Swayze]], [[USA|ameerika]] näitleja * 1952 – [[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog * [[1953]] – [[Viiu Kõrvits]], eesti nukunäitleja * 1953 – [[Lembit Peterson]], eesti lavastaja ja näitleja * 1953 – [[Katre Ligi]] (Runnel), eesti luuletaja * [[1955]] – [[Tõnis Palm]], eesti arhitekt * 1955 – [[Vello Rand]], eesti raadioajakirjanik * [[1956]] – [[Peep Aaviksoo]], Eesti tippjuht ja poliitik * [[1958]] – [[Madeleine Stowe]], [[USA|ameerika]] näitleja * [[1960]] – [[Aime Aarmaa]], Kohtla-Järve Keskraamatukogu direktor * [[1961]] – [[Ivari Vee]], eesti ajakirjanik, russofiil ja esoteerik * [[1962]] – [[Margus Heek]], eesti vandeadvokaat * 1962 – [[Felipe Calderón]], Mehhiko president * [[1963]] – [[Arne Ader]], eesti bioloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja * [[1964]] – [[Kristjan Moora]], Eesti sõjaväelane * 1964 – [[Věra Jourová]], Tšehhi poliitik, ettevõtja ja jurist * [[1965]] – [[Rain Simmul]], eesti näitleja * 1965 – [[Nikólaos Panagiotópoulos]], Kreeka poliitik * [[1966]] – [[Daimar Liiv]], eesti jurist ja poliitik * 1966 – [[Jevgeni Zinitšev]], Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane * [[1968]] – [[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur * 1968 – [[Olivier Faure]], Prantsusmaa poliitik * [[1969]] – [[Christian Slater]], [[USA|ameerika]] näitleja * 1969 – [[Edward Norton]], USA näitleja * 1969 – [[Timothy Snyder]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane * [[1970]] – [[Zbigniew Ziobro]], Poola poliitik * 1970 – [[Tālis Linkaits]], Läti ökonomist ja poliitik * [[1971]] – [[Taniel Kirikal]], eesti laulja * 1971 – [[Aphex Twin]], Suurbritannia elektroonilise muusika artist * [[1972]] – [[Adda Djørup]], taani luuletaja ja proosakirjanik * [[1973]] – [[Henno Kelp]], eesti basskitarrist * [[1974]] – [[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja * [[1975]] – [[Kirsti Akkermann]], eesti psühholoog * [[1976]] – [[Michael Greis]], Saksamaa laskesuusataja * [[1977]] – [[Lukáš Bauer]], Tšehhi suusataja * 1977 – [[Andri Derõzemlja]], Ukraina laskesuusataja * [[1979]] – [[Anton Vill]], eesti kunstnik * [[1980]] – [[Esteban Cambiasso]], argentina jalgpallur * [[1981]] – [[Sinikka Kuula]], soome pianist * 1981 – [[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane * [[1984]] – [[Robert Huth]], Saksamaa jalgpallur * [[1985]] – [[Polina Kuznetsova (kunstnik)|Polina Kuznetsova]], ukraina kunstnik * 1985 – [[Põim Kama]], eesti suhtekorraldaja ja publitsist * [[1986]] – [[Ismaël Traoré]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[1987]] – [[Martin Järveoja]], endine eesti judoka ja autoralli kaardilugeja * [[1988]] – [[Wilfried Domoraud]], Prantsusmaa jalgpallur * [[1989]] – [[Priit Strandberg]], eesti näitleja * [[1991]] – [[Brianna McNeal]], USA tõkkejooksja * [[1995]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur * [[1998]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja * [[2000]] – [[Andreas Hiiemägi]], eesti motokrossisõitja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 18.]] k8fjsfge3ya7vyblruezepxa8mttejl 0 156099 7148017 7138928 2026-05-06T17:44:51Z Sjur 66496 /* Mehed */ 7148017 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2021}} {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''[[Kergejõustik olümpiamängudel|Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |'''3. august - 12. august''' |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|USA}}, [[Los Angeles]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|Moskva 1980]]''' | '''[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|1988]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] - [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} [[Pilt:Olympic Torch Tower of the Los Angeles Coliseum.jpg|thumb|right|340px|[[Los Angeles Memorial Coliseum]]]] [[Pilt:400 meter track at the 1984 Summer Olympics.JPEG|thumb|right|340px|400 m jooksu finiš]] '''[[Kergejõustik]] [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[Los Angeles|Los Angeleses]] [[3. august|3.]]–[[12. august]]ini, kus võisteldi 41 alal, millest 24 oli meestele ja 17 naistele. Võistlustel osales 1273 sportlast 124 riigist. Mõistagi olid jälle ameeriklased edukamad 40 medaliga: 16 kulda, 15 hõbedat ja 9 pronksi. Järgnesid [[Suurbritannia]] 16 ja [[Saksamaa LV]] 11 medaliga. Kuigi püstitati üksainus maailmarekord, võib tagasivaates nentida [[Carl Lewis]]e ainulaadset olümpiakarjääri algust ja veel mitme tuntud kergejõustiklase hilisemat edukat karjääri. Kes meist ei tunneks selliseid sporditähti nagu [[Said Aouita]], [[Jackie Joyner-Kersee]], [[Roger Kingdom]], [[Patrik Sjöberg]], [[Mike Conley]], [[Werner Günthör]], [[Florence Griffith-Joyner]] ja [[Julius Kariuki]]. ==Tipphetked== * Naiste [[maraton]], [[400 meetri tõkkejooks]], [[3000 meetri jooks]] ja [[seitsmevõistlus]] on esimest korda olümpiamängude programmis. * [[Nawal El Moutawakel]] läheb ajalukku esimese araabia, aafrika ja mosleminaisena, kes võitis olümpiakulla. * Sündmusi mõjutas tugevalt paljude riikide, sealhulgas [[NSVL]] ja [[Ida-Saksamaa]] [[boikott]]. * Ameeriklane [[Carl Lewis]] võidab 4 kuldmedalit: [[100 m jooks|100 m jooksus]], [[200 m jooks|200 m jooksus]], [[kaugushüpe|kaugushüppes]] ja [[4×100 m teatejooks|4×100 m teatejooksus]]. * Britt [[Daley Thompson]] on [[kümnevõistlus]]e võitja, ta purustab [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] ja kaitseb oma 1980. aastal omandatud tiitlit. * Britt [[Sebastian Coe]] võitis [[1500 m jooks|1500 m jooksu]] ja kaitses oma 1980. aastal omandatud tiitlit. * Ameeriklane [[Valerie Brisco-Hooks]] võidab 200 m ja [[400 m jooks]]u. == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Carl Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} || 9,99 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sam Graddy]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,19 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 10,22 |- | 4. || [[Ron Brown]]|| {{PisiLipp|USA}} || 10.26 |- | 5. || [[Michael McFarlane]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10.27 |- | 6. || [[Ray Stewart]]|| {{PisiLipp|Jamaica}} || 10.29 |- | 7. || [[Donovan Reid]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10.33 |- | 8. || [[Tony Sharpe]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 10.35 |} </div> <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 82 <br>Riike: 59 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''9,93''' [[Calvin Smith]] [[USA]], ([[3. juuli]] [[1983]], [[Colorado Springs]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''9.95''' [[Jim Hines]] [[USA]], ([[14. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''10,25''' [[Allan Wells]] [[Suurbritannia]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-100mm.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Carl Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} || '''19,80 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Kirk Baptiste]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,96 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Thomas Jefferson (jooksja)|Thomas Jefferson]] || {{PisiLipp|USA}} || 20,26 |- | 4. || [[João Batista Silva]]|| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 20,30 |- | 5. || [[Ralf Lübke]]|| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 20,51 |- | 6. || [[Jean-Jacques Boussemart ]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 20,55 |- | 7. || [[Pietro Mennea]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 20,55 |- | 8. || [[Ade Mafe]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"20,85| |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 76 <br>Riike: 58 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''19,72''' [[Pietro Mennea]] [[Itaalia]], ([[12. september]] [[1979]], [[Mexico]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''19,83''' [[Tommie Smith]] [[USA]], ([[16. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''20,19''' [[Pietro Mennea]] [[Itaalia]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-200mm.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Alonzo Babers]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,27 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriel Tiacoh]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 44,54 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Antonio McKay]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,71 |- | 4. || [[Darren Clark]]|| {{PisiLipp|Austraalia}} || 44,75 |- | 5. || [[Sunder Nix]]|| {{PisiLipp|USA}} || 44,75 |- | 6. || [[Sunday Uti]]|| {{PisiLipp|Nigeeria}} || 44,93 |- | 7. || [[Innocent Egbunike]]|| {{PisiLipp|Nigeeria}} || 45,35 |- | 8. || [[ Bertland Cameron]]|| {{PisiLipp|Jamaica}} || ei startinud |} </div> <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 80 <br>Riike: 56 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''43,86''' [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] [[USA]], ([[16. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''43,86''' [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] [[USA]], ([[16. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''44,60''' [[Viktor Markin]],[[ NSVL]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-400mm.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Joaquim Cruz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || '''1.43,00 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sebastian Coe]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.43,64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Earl Jones]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.43,83 |- | 4. || [[Billy Konchellah]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,03 |- | 5. || [[Donato Sabia]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.44,53 |- | 6. || [[Edwin Koech]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 1.44,86 |- | 7. || [[Johnny Gray]]|| {{PisiLipp|USA}} || 1.47,89 |- | 8. || [[Steve Ovett]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.52,28 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 69 <br>Riike: 55 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,73''' [[Sebastian Coe]] [[Suurbritannia]], ([[10. juuni]] [[1981]], [[Firenze]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.43,50''' [[Alberto Juantorena]] [[Kuuba]], ([[25. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''1.45,40''' [[Steve Ovett]] [[Suurbritannia]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-800mm.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sebastian Coe]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''3.32,53 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Steve Cram]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.33,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[José Manuel Abascal]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.34,30 |- | 4. || [[Joseph Chesire]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 3.34,52 |- | 5. || [[Jim Spivey]]|| {{PisiLipp|USA}} || 3.36,07 |- | 6. || [[Peter Wirz]]|| {{PisiLipp|Šveits}} || 3.36,97 |- | 7. || [[Andrés Vera]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 3.37,02 |- | 8. || [[Omar Khalifa]]|| {{PisiLipp|Sudaan}} || 3.37,11 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 40 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.30,77''' [[Steve Ovett]] [[Suurbritannia]] ([[4. september]] [[1983]], [[Rieti]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.34,91''' [[Kipchoge Keino]] [[Keenia]] ([[20. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''3.38,40''' [[Sebastian Coe]] [[Suurbritannia]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-1500mm.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Saïd Aouita]] || {{PisiLipp|Maroko}} || '''13.05,59 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Markus Ryffel]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.07,54 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Antonio Leitão]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 13.09,20 |- | 4. || [[Tim Hutchings]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13:11.50 |- | 5. || [[Paul Kipkoech]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 13:14.40 |- | 6. || [[Charles Cheruiyot]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 13:18.41 |- | 7. || [[Doug Padilla]]|| {{PisiLipp|USA}} || 13:23.56 |- | 8. || [[John Walker]]|| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 13:24.46 |} </div> <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''13.00,41''' [[David Moorcroft]] [[Suurbritannia]], ([[7. juuli]] [[1982]], [[Oslo]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''13.20,34''' [[Brendan Foster]] Suurbritannia, ([[28. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''13.20,93''' [[Miruts Yifter]] [[Etioopia]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-5000mm.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Alberto Cova]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.47,54 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mike McLeod]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.06,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Michael Musyoki]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 28.06,46 |- | 4. || [[Salvatore Antibo]]|| {{PisiLipp|Itaalia}} || 28.06,50 |- | 5. || [[Christoph Herle]]|| [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 28.08,21 |- | 6. || [[Sosthenes Bitok]]|| {{PisiLipp|Keenia}} || 28.09,01 |- | 7. || [[Yutaka Kanai]]|| {{PisiLipp|Jaapan}} || 28.27,06 |- | 8. || [[Steve Jones]]|| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 28.28,08 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''27.13,81''' [[Fernando Mamede]] [[Portugal]], ([[2. juuli]] [[1984]], [[Stockholm]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''27.38,35''' [[Lasse Virén]] [[Soome]], ([[3. september]] [[1972]], [[München]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''27.42,69''' [[Miruts Yifter]] [[Etioopia]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-10Km.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Carlos Lopes]] || {{PisiLipp|Portugal}} || '''2:09.21 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[John Treacy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 2:09.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Charlie Spedding]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:09.58 |- | 4. || [[Takeshi So]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:10.55 |- | 5. || [[Robert de Castella]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2:11.09 |- | 6. || [[Juma Ikangaa]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || 2:11.10 |- | 7. || [[Joseph Nzau]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:11.28 |- | 8. || [[Djama Robleh]] || {{PisiLipp|Djibouti}} || 2:11.39 |} <br>Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 107 <br>Riike: 59 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:08.18''' [[Robert de Castella]] [[Austraalia]], ([[6. detsember]] [[1981]], [[Fukuoka]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2:09.55,0''' [[Waldemar Cierpinski]] [[Saksa DV]], ([[31. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''2:11.03''' [[Waldemar Cierpinski]] [[Saksa DV]] <br><br>'''[https://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-marathonm.html Tulemused]''' <br style="clear:both;" /> ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Roger Kingdom]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Greg Foster]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Arto Bryggare ]] || {{PisiLipp|Soome}} || 13,40 |- | 4. || [[Mark McKoy ]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 13,45 |- | 5. || [[Tonie Campbell ]]|| {{PisiLipp|USA}} || 13,55 |- | 6. || [[Stéphane Caristan ]]|| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,71 |- | 7. || [[Carles Sala ]]|| {{PisiLipp|Hispaania}} || 13,80 |- | 8. || [[Jeff Glass ]]|| {{PisiLipp|Kanada}} || 14,15 |} </div> <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,93''' [[Renaldo Nehemiah]] [[USA]], ([[19. august]] [[1981]], [[Zürich]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''13,24''' [[Rodney Milburn]] [[USA]], ([[7. september]] [[1972]], [[München]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''13,39''' [[Thomas Munkelt ]] [[Saksa DV]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-110mhm.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Edwin Moses]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,75 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Danny Harris]] || {{PisiLipp|USA}} || 48,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Harald Schmid]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 48,19 |- | 4. || [[Sven Nylander]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 48,97 |- | 5. || [[Amadou Dia Bâ]] || {{PisiLipp|Senegal}} || 49,28 |- | 6. || [[Tranel Hawkins]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,42 |- | 7. || [[Michel Zimmermann]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 50,69 |- | 8. || [[Henry Amike]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 53,78 |} <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,02''' [[Edwin Moses]] [[USA]], ([[31. august]] [[1983]], [[Koblenz]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''47,64''' [[Edwin Moses]] [[USA]], ([[25. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''48,70''' [[Volker Beck]] [[Saksa DV]] <br style="clear:both;" /> ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Julius Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.11,80 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Joseph Mahmoud]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.13,31 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Brian Diemer]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.14,06 |- | 4. || [[Henry Marsh]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.14,25 |- | 5. || [[Colin Reitz]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.15,48 |- | 6. || [[Domingo Ramón]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.17,27 |- | 7. || [[Julius Kariuki]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.17,47 |- | 8. || [[Pascal Debacker]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.21,51 |} <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.05,4''' [[Henry Rono]] [[Keenia]], ([[13. mai]] [[1978]], [[Seattle]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8.08,02''' [[Anders Gärderud]] [[Rootsi]], ([[28. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''8.09,7''' [[Bronisław Malinowski]] [[Poola]] <br style="clear:both;" /> ==== [[4x100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Sam Graddy]],<br>[[Ron Brown]],<br>[[Calvin Smith]],<br>[[Carl Lewis]] || '''37,83 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Albert Lawrence]],<br>[[Greg Meghoo]],<br>[[Don Quarrie]],<br>[[Ray Stewart]] || 38,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]],<br>[[Tony Sharpe]],<br>[[Desai Williams]],<br>[[Sterling Hinds]] || 38,70 |- | 4. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Antonio Ullo]],<br>[[Giovanni Bongiorni]],<br>[[Stefano Tilli]],<br>[[Pietro Mennea]] || 38,87 |- | 5. || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || [[Jürgen Koffler]],<br>[[Peter Klein]],<br>[[Jürgen Evers]],<br>[[Ralf Lübke]] || 38,99 |- | 6. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Antoine Richard]],<br>[[Jean-Jacques Boussemart]],<br>[[Marc Gasparoni]],<br>[[Bruno Marie-Rose]] || 39,10 |- | 7. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Daley Thompson]],<br>[[Donovan Reid]],<br>[[Mike McFarlane]],<br>[[Allan Wells]] || 39,13 |- | 8. || {{PisiLipp|Brasiilia}} || [[Arnaldo da Silva]],<br>[[Nelson Rocha Santos]],<br>[[Katsuiko Nakaia]],<br>[[Paulo Correia]] || 39,40 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 85 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,86''' [[USA]] ([[10. august]] [[1983]], [[Helsingi]]) <br>[[Carl Lewis]],<br>[[Calvin Smith]],<br>[[Willie Gault]],<br>[[Emmit King]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''38,19''' [[USA]] ([[10. september]] [[1972]], [[München]]) <br>[[Larry Black]],<br>[[Robert Taylor]],<br>[[Gerald Tinker]],<br>[[Eddie Hart]] <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''38,26''' [[NSVL]] <br>[[Vladimir Muravjov]],<br>[[Nikolai Sidorov]],<br>[[Aleksandr Aksinin]],<br>[[Andrei Prokofjev]] <br style="clear:both;" /> ==== [[4x400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Sunder Nix]],<br>[[Ray Armstead]],<br>[[Alonzo Babers]],<br>[[Antonio McKay]] || 2.57,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Kriss Akabusi]],<br>[[Garry Cook]],<br>[[Todd Bennett]],<br>[[Phil Brown]] || 2.59,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Sunday Uti]],<br>[[Moses Ugbusien]],<br>[[Rotimi Peters]],<br>[[Innocent Egbunike]] || 2.59,32 |- | 4. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Bruce Frayne]],<br>[[Darren Clark]],<br>[[Gary Minihan]],<br>[[Rick Mitchell]] || 2.59,70 |- | 5. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Roberto Tozzi]],<br>[[Ernesto Nocco]],<br>[[Roberto Ribaud]],<br>[[Pietro Mennea]] || 3.01,44 |- | 6. || {{PisiLipp|Barbados}} || [[Richard Louis]],<br>[[David Peltier]],<br>[[Clyde Edwards]],<br>[[Elvis Forde]] || 3.01,60 |- | 7. || {{PisiLipp|Uganda}} || [[John Goville]],<br>[[Moses Kyeswa]],<br>[[Peter Rwamuhanda]],<br>[[Mike Okot]] || 3.02,09 |- | 8. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Michael Sokolowski]],<br>[[Doug Hinds]],<br>[[Brian Saunders]],<br>[[Tim Béthune]] || 3.02,82 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 113 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.56,16''' [[USA]] ([[20. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>[[Vincent Matthews]],<br>[[Ron Freeman]],<br>[[Larry James]],<br>[[Lee Evans]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.56,16''' [[USA]] ([[20. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>[[Vincent Matthews]],<br>[[Ron Freeman]],<br>[[Larry James]],<br>[[Lee Evans]] <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''3.01,08''' [[NSVL]] <br>[[Remigijus Valiulis]],<br>[[Mihhail Linge]],<br>[[Nikolai Šernetski]],<br>[[Viktor Markin]] <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ernesto Canto]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || '''1:23.13 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Raúl González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:23.20 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Maurizio Damilano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:23.26 |- | 4. || [[Guillaume LeBlanc]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1:24.29 |- | 5. || [[Carlo Mattioli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:25.07 |- | 6. || [[Josep Marín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:25.32 |- | 7. || [[Marco Evoniuk]] || {{PisiLipp|USA}} || 1:25.42 |- | 8. || [[Erling Andersen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 1:25.54 |} <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:19.30''' [[Jozef Pribilinec]] [[Tšehhoslovakkia]], ([[24. september]] [[1983]], [[Bergen]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1:23.35,5''' [[Maurizio Damilano]] [[Itaalia]], ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''1:23.35,5''' [[Maurizio Damilano]] [[Itaalia]] <br style="clear:both;" /> ==== [[50 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Raúl González]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 3:47.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Bo Gustafsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 3:53.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Sandro Bellucci]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:53.45 |- | 4. || [[Reima Salonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 3:58.30 |- | 5. || [[Raffaello Ducceschi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:59.26 |- | 6. || [[Carl Schueler]] || {{PisiLipp|USA}} || 3:59.46 |- | 7. || [[Jordi Llopart]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 4:03.09 |- | 8. || [[José Pinto]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:04.42 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:38.31''' [[Ronald Weigel]] [[Saksa DV]], ([[20. juuli]] [[1984]], [[Berliin]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3:49.24''' [[Hartwig Gauder]] [[Saksa DV]], ([[30. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''3:49.24''' [[Hartwig Gauder]] [[Saksa DV]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Dietmar Mögenburg]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 2.35 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Patrik Sjöberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.33 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Zhu Jianhua]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.31 |- | 4. || [[Dwight Stones]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.31 |- | 5. || [[Doug Nordquist]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.29 |- | 6. || [[Milton Ottey]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.29 |- | 7. || [[Liu Yunpeng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.29 |- | 8. || [[Cai Shu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2.27 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.39''' [[Zhu Jianhua]] [[Hiina]], ([[10. juuni]] [[1984]], [[Eberstadt]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.36''' [[Gerd Wessig]] [[Saksa DV]], ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''2.36''' [[Gerd Wessig]] [[Saksa DV]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Pierre Quinon]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.75 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mike Tully]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.65 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Earl Bell]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.60 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Thierry Vigneron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |- | 5. || [[Kimmo Pallonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 5.45 |- | 6. || [[Doug Lytle]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.40 |- | 7. || [[Felix Böhni]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 5.30 |- | 8. || [[Mauro Barella]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.30 |} <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''5.90''' [[Sergei Bubka]] [[NSVL]], ([[13. juuli]] [[1984]], [[London]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''5.78''' [[Władysław Kozakiewicz]] [[Poola]], ([[30. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''5.78''' [[Władysław Kozakiewicz]] [[Poola]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Carl Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gary Honey]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 8.24 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Giovanni Evangelisti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.24 |- | 4. || [[Larry Myricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.16 |- | 5. || [[Liu Yuhuang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 7.99 |- | 6. || [[Joey Wells]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 7.97 |- | 7. || [[Junichi Usui]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 7.87 |- | 8. || [[Kim Jong-Il (kergejõustiklane)|Kim Jong-Il]] || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 7.81 |} <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid:31 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]] [[USA]], ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]] [[USA]], ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''8.54''' [[Lutz Dombrowski]] [[Saksa DV]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Al Joyner]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mike Conley]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Keith Connor]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 16.87 |- | 4. || [[Zou Zhenxian]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 16.83 |- | 5. || [[Peter Bouschen]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 16.77 |- | 6. || [[Willie Banks]] || {{PisiLipp|USA}} || 16.75 |- | 7. || [[Ajayi Agbebaku]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 16.67 |- | 8. || [[Eric McCalla]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 16.66 |} <br>Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''17.89''' [[João Carlos de Oliveira ]] [[Brasiilia]], ([[15. oktoober]] [[Mexico]], [[1975]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''17.39''' [[Viktor Sanejev]] [[NSVL]], ([[17. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''17.35''' '''[[Jaak Uudmäe]]''' [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Alessandro Andrei]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mike Carter]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.09 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Dave Laut]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.97 |- | 4. || [[Augie Wolf]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.93 |- | 5. || [[Werner Günthör]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 20.28 |- | 6. || [[Marco Montelatici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 19.98 |- | 7. || [[Sören Tallhem]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 19.81 |- | 8. || [[Erik de Bruin]] || {{PisiLipp|Holland}} || 19.65 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 19 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.22''' [[Udo Beyer]] [[Saksa DV]], ([[25. juuni]] [[1983]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''21.35''' [[Vladimir Kisseljov]] [[NSVL]], ([[30. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''21.35''' [[Vladimir Kisseljov]] [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Rolf Danneberg]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 66.60 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mac Wilkins]] || {{PisiLipp|USA}} || 66.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[John Powell]] || {{PisiLipp|USA}} || 65.46 |- | 4. || [[Knut Hjeltnes]] || {{PisiLipp|Norra}} || 65.28 |- | 5. || [[Art Burns]] || {{PisiLipp|USA}} || 64.98 |- | 6. || [[Alwin Wagner]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 64.72 |- | 7. || [[Luciano Zerbini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 63.50 |- | 8. || [[Stefan Fernholm]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 63.22 |} <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 14 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''71.86''' [[Juri Dumtšev]] [[NSVL]], ([[29. mai]] [[1983]], [[Moskva]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''68.28''' [[Mac Wilkins]] [[USA]], ([[24. juuli]] [[1976]], [[Montréal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''66.64''' [[Viktor Raštšupkin]] [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Juha Tiainen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 78.08 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Karl-Hans Riehm]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 77.98 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Klaus Ploghaus]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 76.68 |- | 4. || [[Orlando Bianchini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 75.94 |- | 5. || [[Bill Green]] || {{PisiLipp|USA}} || 75.60 |- | 6. || [[Harri Huhtala]] || {{PisiLipp|Soome}} || 75.28 |- | 7. || [[Walter Ciofani]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 73.46 |- | 8. || [[Robert Weir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 72.62 |} <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid:23 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.34''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]], ([[3. juuli]] [[1984]], [[Cork]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''81.80''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]], ([[28. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''81.80''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Arto Härkönen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 86.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[David Ottley]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 85.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kenth Eldebrink]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 83.72 |- | 4. || [[Wolfram Gambke]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 82.46 |- | 5. || [[Masami Yoshida]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 81.98 |- | 6. || [[Einar Vilhjálmsson]] || {{PisiLipp|Island}} || 81.58 |- | 7. || [[Roald Bradstock]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 81.22 |- | 8. || [[Laslo Babits]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 80.68 |} <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''104.80''' [[Uwe Hohn]] [[Saksa DV]], ([[20. juuli]] [[1984]], [[Ida-Berliin]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''94.58''' [[Miklós Németh]] [[Ungari]], ([[25. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''91.20''' [[Dainis Kūla]] [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kümnevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Daley Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''10,44'''-'''8.01'''-15.72-2.03-'''46,97'''-14,33-46.56-5.00-65.24-4.35,00 ||8798 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jürgen Hingsen]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 10,91-7.80-15.87-'''2.12'''-47,69-'''14,29'''-50.82-4.50-60.44-4.22,60 || 8673 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Siegfried Wentz]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 10,99-7.11-15.87-2.09-47,78-14,35-46.60-4.50-67.68-4.33,96 || 8412 |- | 4. || [[Guido Kratschmer]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 10,80-7.40-'''15.93'''-1.94-49,25-14,66-47.28-4.90-69.40-4.47,99 || 8326 |- | 5. || [[William Motti]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,28-7.45-14.42-2.06-48,13-14,71-'''50.92'''-4.50-63.76-4.35,15 || 8266 |- | 6. || [[John Crist]] || {{PisiLipp|USA}} || 11,33-6.98-14.05-2.06-48,45-15,01-46.18-4.80-61.88-4.23,78 || 8130 |- | 7. || [[Jim Wooding]] || {{PisiLipp|USA}} || 11,04-7.01-13.90-1.97-47,62-14,57-47.38-4.60-57.20-4.28,31 || 8091 |- | 8. || [[Dave Steen]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 11,20-7.41-12.57-2.03-48,09-15,39-44.04-4.80-56.92-4.17,70 || 8047 |} Finaal: [[8. august|8.]]-[[9. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8798-8832''' [[Jürgen Hingsen]] [[Saksa FV]], ([[8. juuni|8.]]-[[9. juuni]] [[1984]], [[Mannheim]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8618-8634''' [[Caitlyn Jenner|Bruce Jenner]] [[USA]], ([[29. juuli|29.]]-[[30. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''8495''' [[Daley Thompson]] [[Suurbritannia]] <br>1984. aastal oli IAAF uuendanud kümnevõistluse punktitabeleid; 1962. aastal (alates 1964. aastast) seatud tabelid asendati 1. aprillil 1985. Maailmarekordi ülemineku kuupäeval arvutatakse uute tabelite abil ümber ja sellest saab uus maailmarekord. Juhul, kui mõne teise võistluse kogusumma oli 1962. aasta tabelitel madalam, kuid kõrgem 1984. aasta tabelitel, ei asenda see olemasolevat rekordit. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Evelyn Ashford]] || {{PisiLipp|USA}} || '''10,97 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Alice Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 11,13 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Merlene Ottey|Merlene Ottey-Page]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,16 |- | 4. || [[Jeanette Bolden]] || {{PisiLipp|USA}} || 11,25 |- | 5. || [[Grace Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,39 |- | 6. || [[Angela Bailey]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 11,40 |- | 7. || [[Heather Oakes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 11,43 |- | 8. || [[Angella Taylor]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 11,62 |} <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,79''' [[Evelyn Ashford]] [[USA]], ([[3. juuli]] [[1983]], [[Colorado Springs]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''11,01''' [[Annegret Richter]] [[Saksa FV]], ([[25. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''11,06''' [[Ljudmilla Kondratjeva]] [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Valerie Brisco-Hooks]] || {{PisiLipp|USA}} || '''21,81 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Merlene Ottey|Merlene Ottey-Page]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 22,09 |- | 4. || [[Kathy Cook]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 22,10 |- | 5. || [[Grace Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 22,20 |- | 6. || [[Randy Givens]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,36 |- | 7. || [[Rose-Aimée Bacoul]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 22,78 |- | 8. || [[Liliane Gaschet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 22,86 |} <br>Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,71''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]], ([[10. juuni]] [[1979]], [[Chemnitz|Karl-Marx-Stadt]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22,03''' [[Bärbel Wöckel]] [[Saksa DV]], ([[30. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks 2|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''22,03''' [[Bärbel Wöckel]] [[Saksa DV]] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Valerie Brisco-Hooks]] || {{PisiLipp|USA}} || '''48,83 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Chandra Cheeseborough]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,05 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kathy Cook]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 49,43 |- | 4. || [[Marita Payne]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 49,91 |- | 5. || [[Lillie Leatherwood]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,25 |- | 6. || [[Ute Thimm]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 50,37 |- | 7. || [[Charmaine Crooks]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 50,45 |- | 8. || [[Ruth Waithera]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 51,56 |} <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]] [[Tšehhoslovakkia]], ([[10. august]] [[1983]], [[Helsingi]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''48,88''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]], ([[28. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''48,88''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Doina Melinte]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.57,60 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Kim Gallagher]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,63 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fiţa Lovin]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.58,83 |- | 4. || [[Gabriella Dorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.59,05 |- | 5. || [[Lorraine Baker]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.00,03 |- | 6. || [[Ruth Wysocki]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.00,34 |- | 7. || [[Margrit Klinger]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 2.00,65 |- | 8. || [[Caroline O'Shea]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 2.00,77 |} <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]] [[Tšehhoslovakkia]], ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]] [[NSVL]], ([[27. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]] [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gabriella Dorio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4.03,25 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Doina Melinte]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.03,76 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Maricica Puică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 4.04,15 |- | 4. || [[Roswitha Gerdes]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 4.04,41 |- | 5. || [[Christine Benning]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.04,70 |- | 6. || [[Christina Boxer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.05,53 |- | 7. || [[Brit McRoberts]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4.05,98 |- | 8. || [[Ruth Wysocki]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.08,32 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.52,47''' [[Tatjana Kazankina]] [[NSVL]], ([[13. august]] [[1980]], [[Zürich]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.55,0''' [[Tatjana Kazankina]] [[NSVL]], ([[6. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks 2|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''3.55,0''' [[Tatjana Kazankina]] [[NSVL]] <br style="clear:both;" /> ==== [[3000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Maricica Puică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || '''8.35,96 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Wendy Sly]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.39,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Lynn Williams]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8.42,14 |- | 4. || [[Cindy Bremser]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.42,78 |- | 5. || [[Cornelia Bürki]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 8.45,20 |- | 6. || [[Aurora Cunha]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 8.46,37 |- | 7. || [[Zola Budd]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.48,80 |- | 8. || [[Joan Hansen]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.51,53 |} <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.26,78''' [[Svetlana Ulmassova]] [[NSVL]], ([[25. juuli]] [[1982]], [[Kiiev]]) <br style="clear:both;" /> ==== [[Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Joan Benoit]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:24.52 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Grete Waitz]] || {{PisiLipp|Norra}} || 2:26.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Rosa Mota]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:26.57 |- | 4. || [[Ingrid Kristiansen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 2:27.34 |- | 5. || [[Lorraine Moller]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 2:28.34 |- | 6. || [[Priscilla Welch]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:28.54 |- | 7. || [[Lisa Martin]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2:29.03 |- | 8. || [[Silvia Ruegger]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2:29.09 |} <br>Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 50 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:22.43''' [[Joan Benoit]] [[USA]], ([[18. aprill]] [[1983]], [[Boston]]) <br style="clear:both;" /> ==== [[4×100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]]|| {{PisiLipp|USA}} || [[Alice Brown]],<br>[[Jeanette Bolden]],<br>[[Chandra Cheeseborough]],<br>[[Evelyn Ashford]] || 41,65 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Angela Bailey]],<br>[[Marita Payne]],<br>[[Angella Taylor-Issajenko]],<br>[[France Gareau]] || 42,77 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Simmone Jacobs]],<br>[[Kathy Cook]],<br>[[Beverley Callender]],<br>[[Heather Oakes]] || 43,11 |- | 4. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Rose-Aimée Bacoul]],<br>[[Liliane Gaschet]],<br>[[Marie France Loval]],<br>[[Raymonde Naigre]] || 43,15 |- | 5. || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || [[Edith Oker]],<br>[[Michaela Schabinger]],<br>[[Heidi-Elke Gaugel]],<br>[[Ute Thimm]] || 43,57 |- | 6. || {{PisiLipp|Bahama}} || [[Eldece Clarke]],<br>[[Pauline Davis]],<br>[[Debbie Greene]],<br>[[Oralee Fowler]] || 44,18 |- | 7. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Janice Bernard]],<br>[[Gillian Forde]],<br>[[Ester Hope-Washington]],<br>[[Angela Williams]] || 44,23 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Juliet Cuthbert]],<br>[[Grace Jackson]],<br>[[Veronica Findlay]],<br>[[Merlene Ottey]] || 53,54 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 11 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,53''' [[Saksa DV]] ([[31, juuli]] [[1983]], [[Berliin]]) <br>[[Silke Gladisch]],<br>[[Sabine Rieger]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''41,60''' [[Saksa DV]] ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#4x 100 m teatejooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''41,60''' [[Saksa DV]] <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br style="clear:both;" /> ==== [[4×400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Lillie Leatherwood]],<br>[[Sherri Howard]],<br>[[Valerie Brisco-Hooks]],<br>[[Chandra Cheeseborough]] || 3.18,29 '''[[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Charmaine Crooks]],<br>[[Jillian Richardson]],<br>[[Molly Killingbeck]],<br>[[Marita Payne]] || 3.21,21 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || [[Heike Schulte-Mattler]],<br>[[Ute Thimm]],<br>[[Heide-Elke Gaugel]],<br>[[Gaby Bussmann]] || 3.22,98 |- | 4. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Michelle Scutt]],<br>[[Helen Barnett]],<br>[[Gladys Taylor]],<br>[[Joslyn Hoyte-Smith]] || 3.25,51 |- | 5. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[llrey Oliver]],<br>[[Cynthia Green]],<br>[[Cathy Rattray]],<br>[[Grace Jackson]] || 3.27,51 |- | 6. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Patrizia Lombardo]],<br>[[Cosetta Campana]],<br>[[Marisa Masullo]],<br>[[Erica Rossi]] || 3.30,82 |- | 7. || {{PisiLipp|India}} || [[M. D. Valsamma]],<br>[[Vandana Rao]],<br>[[Shiny Abraham]],<br>[[P. T. Usha]] || 3.32,49 |- | -. || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || [[Evelyn Mathieu]],<br>[[Madeline De Jesus]],<br>[[Angelita Lind]],<br>[[Marie Lande Mathieu]] || ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 10 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,92''' [[Saksa DV]] ([[3. juuni]] [[1984]], [[Erfurt]]) <br>[[Gesine Walther]],<br>[[Sabine Busch]],<br>[[Dagmar Rübsam]],<br>[[Marita Koch]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.19,23''' [[Saksa DV]] ([[31. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>[[Doris Maletzki]],<br>[[Brigitte Rohde]],<br>[[Ellen Streidt]],<br>[[Christina Lathan]] <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''3.20,12''' [[NSVL]] <br>[[Tatjana Prorotšenko]],<br>[[Tatjana Goištšik]],<br>[[Nina Ziuskova]],<br>[[Irina Nazarova]] <br style="clear:both;" /> ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Benita Fitzgerald-Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Shirley Strong]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 12,88 |- bgcolor="#FFDAB9" |rowspan=2|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kim Turner]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,06 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Michèle Chardonnet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,06 |- | 5. || [[Glynis Nunn]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 13,20 |- | 6. || [[Marie-Noëlle Savigny]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,28 |- | 7. || [[Ulrike Denk]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 13,32 |- | 8. || [[Pam Page]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,40 |} <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 14 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,36''' [[Grażyna Rabsztyn]] [[Poola]], ([[11. juuni]] [[1980]], [[Varssavi]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''12,56''' [[Vera Komissova]] [[NSVL]], ([[28. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''12,56''' [[Vera Komissova]] [[NSVL]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-100mhw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Nawal El Moutawakel]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 54,61 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Judi Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 55,20 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Cristieana Cojocaru]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 55,41 |- | 4. || [[P. T. Usha]] || {{PisiLipp|India}} || 55,42 |- | 5. || [[Ann-Louise Skoglund]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 55,43 |- | 6. || [[Debbie Flintoff]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 56,21 |- | 7. || [[Tuija Helander]] || {{PisiLipp|Soome}} || 56,55 |- | 8. || [[Sandra Farmer]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 57,15 |} <br>Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''53,58''' [[Margarita Ponomarjova]] [[NSVL]], ([[22. juuni]] [[1984]], [[Kiiev]]) <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-400mhw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ulrike Meyfarth]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || '''2.02 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sara Simeoni]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Joni Huntley]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.97 |- | 4. || [[Maryse Ewanjé-Epée]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1.94 |- | 5. || [[Debbie Brill]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.94 |- | 6. || [[Vanessa Browne]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.94 |- | 7. || [[Zheng Dazhen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1.91 |- | 8. || [[Louise Ritter]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.91 |} <br>Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.07''' [[Ljudmila Andonova]] [[Bulgaaria]], ([[20. juuli]] [[1984]], [[Berliin]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.97''' [[Sara Simeoni]] [[Itaalia]], ([[26. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''1.97''' [[Sara Simeoni]] [[Itaalia]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-highw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Anișoara Stanciu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 6.96 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Vali Ionescu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 6.81 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Sue Hearnshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.80 |- | 4. || [[Angela Thacker]] || {{PisiLipp|USA}} || 6.78 |- | 5. || [[Jackie Joyner-Kersee|Jackie Joyner]] || {{PisiLipp|USA}} || 6.77 |- | 6. || [[Robyn Lorraway]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 6.67 |- | 7. || [[Glynis Nunn]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 6.53 |- | 8. || [[Shonel Ferguson]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 6.44 |} <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid:23 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.43''' [[Anişoara Stanciu]] [[Rumeenia]], ([[4. juuni]] [[1983]], [[Bukarest]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7.06''' [[Tatjana Kolpakova]] [[NSVL]], ([[31. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''7.06''' [[Tatjana Kolpakova]] [[NSVL]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-longw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Claudia Losch]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 20.48 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mihaela Loghin]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 20.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Gael Mulhall]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 19.19 |- | 4. || [[Judy Oakes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 18.14 |- | 5. || [[Li Meisu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 17.96 |- | 6. || [[Venissa Head]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 17.90 |- | 7. || [[Carol Cady]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.23 |- | 8. || [[Florența Crăciunescu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 17.23 |} <br>Finaal: [[3. august]] <br>Osavõtjaid:13 <br>Riike: 8 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.53''' [[Natalja Lissovskaja]] [[NSVL]], ([[27. mai]] [[1984]], [[Sotši]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]] [[Saksa DV]], ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]] [[Saksa DV]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-shotw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ria Stalman]] || {{PisiLipp|Holland}} || 65.36 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Leslie Deniz]] || {{PisiLipp|USA}} || 64.86 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Florența Crăciunescu]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.64 |- | 4. || [[Ulla Lundholm]] || {{PisiLipp|Soome}} || 62.84 |- | 5. || [[Meg Ritchie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 62.58 |- | 6. || [[Ingra Manecke]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 58.56 |- | 7. || [[Venissa Head]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 58.18 |- | 8. || [[Gael Martin]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 55.88 |} <br>Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 17 <br>Riike: 14 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''73.26''' [[Galina Savinkova]] [[NSVL]], ([[22. mai]] [[1983]], [[Leselidze]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''69.96''' [[Evelin Jahl]] [[Saksa DV]], ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''69.96''' [[Evelin Jahl]] [[Saksa DV]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-discusw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tessa Sanderson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''69.56 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tiina Lillak]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Fatima Whitbread]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 67.14 |- | 4. || [[Tuula Laaksalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 66.40 |- | 5. || [[Trine Solberg]] || {{PisiLipp|Norra}} || 64.52 |- | 6. || [[Ingrid Thyssen]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 63.26 |- | 7. || [[Beate Peters]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 62.34 |- | 8. || [[Karin Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 62.06 |} <br>Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid:14 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''74.76''' [[Tiina Lillak]] [[Soome]], ([[13. juuni]] [[1983]], [[Tampere]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''68.40''' [[María Caridad Colón]] [[Kuuba]], ([[25. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 1980]]:''' '''68.40''' [[María Caridad Colón]] [[Kuuba]] <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-javelinw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Glynis Nunn]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''13,02'''-1.80-12.82-24,06-6.66-35.58-2.10,57 || 6390 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jackie Joyner-Kersee|Jackie Joyner]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,63-1.80-'''14.39'''-'''24,05'''-6.11-44.52-2.13,03 || 6385 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Sabine Everts]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 13,54-'''1.89'''-12.49-'''24,05'''-'''6.71'''-32.62-'''2.09,05''' || 6363 |- | 4. || [[Cindy Greiner]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,71-1.83-13.36-24,40-6.15-40.86-2.11,75 || 6281 |- | 5. || [[Judy Simpson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,07-1.86-13.86-24,95-6.33-33.64-2.13,01 || 6280 |- | 6. || [[Sabine Braun]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 13,61-1.80-12.09-24,22-6.10-44.14-2.12,48 || 6236 |- | 7. || [[Tineke Hidding]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13,70-1.74-13.48-24,12-6.35-33.94-2.12,84 || 6147 |- | 8. || [[Kim Hagger]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,39-1.86-12.29-24,72-6.37-35.42-2.18,44 || 6127 |} <br>Finaal: [[3. august|3.]]-[[4. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 14 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6867''' [[Sabine Paetz]] [[Saksa DV]], ([[6. mai]] [[1984]], [[Potsdam]]) <br>[http://sportslion.net/track/halloffame/LA1984/LA84-heptathlonw.html Tulemused] <br style="clear:both;" /> == Medalitabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40px|Käsipall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||16||15||9||40 |- |2.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]||4||2||5||11 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||3||7||6||16 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Rumeenia}}||3||3||4||10 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||3||1||3||7 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|Soome}}||2||1||1||4 |- |7.||align=left|{{PisiLipp|Mehhiko}}||2||1||0||3 |- |8.||align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||2||0||0||2 |- |9.||align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||1||1||2||4 |- |10.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||1||1||1||3 |- |11.||align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||1||0||2||3 |- |12.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||1||0||1||2 |- |rowspan=2|13.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||1||0||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Holland}}||1||0||0||1 |- |15.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||0||2||3||5 |- |16.||align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||2||1||3 |- |17.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||0||1||2||3 |- |rowspan=4|18.||align=left|{{PisiLipp|Elevandiluurannik}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Iirimaa}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Norra}}||0||1||0||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Šveits}}||0||1||0||1 |- |rowspan=3|22.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hispaania}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Nigeeria}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 24 riiki || 41 || 41 || 43 || 125 |} == Välislingid == {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} {{Spordialad1984Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] [[Kategooria:1984. aasta suveolümpiamängud]] 6pim0swpga01iugtq72yoiq9myzt25f 0 156102 7148018 7137923 2026-05-06T17:45:32Z Sjur 66496 7148018 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="2" |'''Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}, [[Seoul]] |- | '''<''': '''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1984]]''' | '''[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|Barcelona 1992]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel|1896]] - [[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel|1900]] - [[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel|1904]] - [[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel|1908]] - [[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel|1912]] - [[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel|1920]] - [[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel|1924]] - [[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel|1928]] [[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]] - [[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|1936]] - [[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel|1948]] - [[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel|1952]] - [[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] - [[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960]] - [[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel|1964]] - [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel|1968]] [[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel|1972]] - [[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976]] - [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel|1980]] - [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984]] - [[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel|1992]] - [[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel|1996]] - [[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel|2000]] - [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004]] [[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] - [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|2012]] - [[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel|2016]] - [[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|2020]] - [[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel|2024]] |} '''[[Kergejõustik]] [[1988. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimus [[Seoul]]is [[23. september|23. septembrist]] [[2. oktoober|2. oktoobrini]]. Võisteldi 42 alal, millest 24 oli kavas meestel ja 18 naistel. Võistlustel osales 1617 sportlast 149 riigist. Meeste 100 meetri sprindi finaal lõppes skandaaliga, kus pärast kanadalase [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnsoni]] ajaloolist triumfi uue maailmarekordiga 9,79 diskvalifitseeriti ta dopingukontrollis positiivse tulemusega. Keelatud aine oli stalonosool. Kuldmedal läks seega tema rivaalile [[Carl Lewis]]ele, kes 9.92-ga püstitas ka maailmarekordi. Carl Lewis saabus Seouli eesmärgiga korrata oma saavutust [[Los Angeles]]es [[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel|1984. aastal]], kus ta võitis neli kuldmedalit, kuid pidi lõpuks leppima kahe kulla (100 m ja kaugushüpe) ja ühe hõbedaga, kuna 200 m jooksus oli kiirem tema kaasmaalane ja treeningukaaslane [[Joe DeLoach]] ning 4×100 m teatejooksus diskvalifitseeriti Ameerika koondis kvalifikatsioonis. Naiste kergejõustiku suur staar oli sprinter [[Florence Griffith-Joyner|Florence Griffith]], kes võitis kolm kuldmedalit (100, 200 ja 4×100 m teatejooksus) ja ühe hõbeda (4 × 400 m teatejooksus). 200 m jooksus samal päeval ületas ta kaks korda, poolfinaalis ja finaalis [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]]. Teine staar oli ameeriklane Jackie Joyner-Kersee, kes võitis seitsmevõistluses ja kaugushüppes kuldmedalid. Seitsmevõistluses püstitas ta uue maailmarekordi 7291 punktiga, mis püsib tänaseni {{small|(Seisuga 6.02.2021)}}. Seouli mängud jäävad meelde ka Keenia jooksjate ülekaaluka ülekaaluga kesk- ja pikamaajooksudel, kus nad võitsid neli kuldmedalit. Teisalt pole Aafrika sportlaste ülekaal kunagi olnud nii ülekaalukas kui nendel mängudel, kuna nad võitsid kõikidel distantsidel alates 800 m jooksust, välja arvatud ainult maraton. Nii avati uus ajastu, kui Aafrika jooksjate domineerimisel võidetakse enamik kesk- ja pikamaajookse. [[Sergei Bubka]] võitis olümpiakulla teivashüppes uue olümpiarekordiga (5,90 m). Nõukogude Liit sai sel võistlusel kolmikvõidu. == Tulemused == === Mehed === ==== [[100 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=150|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Carl Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"|'''9,92 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Linford Christie]] || align="left"| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"|9,97 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Calvin Smith]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"|9,99 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Dennis Mitchell]]|| align="left"|{{PisiLipp|USA}} || align="center"|10,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Robson da Silva]]|| align="left"|{{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"|10,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Desai Williams]]|| align="left"|{{PisiLipp|Kanada}} || align="center"|10,11 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Ray Stewart]]|| align="left"|{{PisiLipp|Jamaica|}} || align="center"|12,26 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|diskv. || align="left"| [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]|| align="left"|{{PisiLipp|Kanada}} || align="center"|9.79 |} </div> <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 103 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''9.93''' ([[1983]]) [[Calvin Smith]], [[USA]] <br>'''9,93''' ([[1987]] ja [[1988]]) [[Carl Lewis]], [[USA]] <br>Olümpiarekord: '''9.95''' ([[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]) [[Jim Hines]], [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m|Olümpiavõitja 1984]]: '''9,99''' [[Carl Lewis]], USA <br style="clear:both;" /> ==== [[200 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=150|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Joe DeLoach]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"|'''19,75 OR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Carl Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"|19,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Robson da Silva]] || align="left"| {{PisiLipp|Brasiilia}} || align="center"|20,04 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Linford Christie]]|| align="left"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"|20,09 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Atlee Mahorn]]|| align="left"|{{PisiLipp|Kanada}} || align="center"|20,39 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Gilles Quenehervé]]|| align="left"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"|20,40 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Michael Rosswess]]|| align="left"|{{PisiLipp|Suurbritannia}} || align="center"|20,51 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Bruno Marie-Rose]]|| align="left"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align="center"|20,58 |} </div> <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 75 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''19,72''' ([[1979]]) [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] <br>Olümpiarekord: '''19,83''' ([[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]) [[Tommie Smith]], [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#200 m|Olümpiavõitja 1984]]: '''19,80''' [[Carl Lewis]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=30|Koht !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=150|Sportlane !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=120|Riik !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=40|Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align="center"|[[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Steve Lewis]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"|43,87 |- bgcolor="#DCE5E5" | align="center"|[[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Butch Reynolds]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"|43,93 |- bgcolor="#FFDAB9" | align="center"| [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Danny Everett]] || align="left"| {{PisiLipp|USA}} || align="center"|44,09 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|4. || align="left"| [[Darren Clark]]|| align="left"|{{PisiLipp|Austraalia}} || align="center"|44,55 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|5. || align="left"| [[Innocent Egbunike]]|| align="left"|{{PisiLipp|Nigeeria}} || align="center"|44,72 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|6. || align="left"| [[Bertland Cameron]]|| align="left"|{{PisiLipp|Jamaica}} || align="center"|44,94 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|7. || align="left"| [[Ian Morris]]|| align="left"|{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || align="center"|44,95 |- align="center" valign="top" bgcolor="#FFFFFF" | align="center"|8. || align="left"| [[Mohamed Al-Malky]]|| align="left"|{{PisiLipp|Omaan}} || align="center"|45,03 |} </div> <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 78 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''43,86''' ([[1968]]) [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[USA]] <br>Olümpiarekord: '''43,86''' ([[1968. aasta suveolümpiamängud|1968]]) [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], [[USA]] <br>[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1984]]: '''44,27''' [[Alonzo Babers]], [[USA]] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Paul Ereng]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.43,55 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Joaquim Cruz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.43,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Saïd Aouita]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 1.44,06 |- | 4. || [[Peter Elliott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.44,12 |- | 5. || [[Johnny Gray]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.44,80 |- | 6. || [[José Luiz Barbosa]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1.46,39 |- | 7. || [[Donato Sabia]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1.48,03 |- | 8. || [[Nixon Kiprotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.49,55 |} <br>Finaal: [[26. september]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 53 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.41,73''' [[Sebastian Coe]] [[Suurbritannia]], ([[10. juuni]] [[1981]], [[Firenze]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.43,00''' [[Joaquim Cruz]] [[Brasiilia]], ([[6. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#800 m|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''1.43,00''' [[Joaquim Cruz]] [[Brasiilia]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63330 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Peter Rono]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.35,96 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Peter Elliott]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.36,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Jens-Peter Herold]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 3.36,21 |- | 4. || [[Steve Cram]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.36,24 |- | 5. || [[Steve Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.36,99 |- | 6. || [[Han Kulker]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.37,08 |- | 7. || [[Kipkoech Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.37,94 |- | 8. || [[Marcus O'Sullivan]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3.38,39 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 46 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.29,46''' [[Saïd Aouita]] [[Maroko]], ([[23. august]] [[1985]], [[Lääne-Berliin]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.32,53''' [[Sebastian Coe]] [[Suurbritannia]], ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#1500 m|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''3.32,53''' [[Sebastian Coe]] [[Suurbritannia]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63350 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[5000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[John Ngugi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.11,70 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Dieter Baumann]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 13.15,52 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hansjörg Kunze]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 13.15,73 |- | 4. || [[Domingos Castro]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 13.16,09 |- | 5. || [[Sydney Maree]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.23,69 |- | 6. || [[Jack Buckner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13.23,85 |- | 7. || [[Stefano Mei]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 13.26,17 |- | 8. || [[Evgeni Ignatov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 13.26,41 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Riike: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12.58,39''' [[Saïd Aouita]] [[Maroko]], ([[22. juuli]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''13.05,59''' [[Saïd Aouita]] [[Maroko]], ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''13.05,59''' [[Saïd Aouita]] [[Maroko]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63360 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Brahim Boutayeb]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 27.21,46 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Salvatore Antibo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.23,55 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kipkemboi Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.25,16 |- | 4. || [[Jean-Louis Prianon]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 27.36,43 |- | 5. || [[Arturo Barrios]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 27.39,32 |- | 6. || [[Hansjörg Kunze]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 27.39,35 |- | 7. || [[Paul Arpin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 27.39,36 |- | 8. || [[Moses Tanui]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 27.47,23 |} <br>Finaal: [[26. september]] <br>Osavõtjaid: 51 <br>Riike: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''27.13,81''' [[Fernando Mamede]] [[Portugal]], ([[2. juuli]] [[1984]], [[Stockholm]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''27.38,35''' [[Lasse Virén]] [[Soome]], ([[3. september]] [[1972]], [[München]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''27.47,54''' [[Alberto Cova]] [[Itaalia]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63369 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gelindo Bordin]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:10.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Douglas Wakiihuri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hussein Ahmed Salah]] || {{PisiLipp|Djibouti}} || 2:10.59 |- | 4. || [[Takeyuki Nakayama]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:11.05 |- | 5. || [[Steve Moneghetti]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2:11.49 |- | 6. || [[Charlie Spedding]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:12.19 |- | 7. || [[Juma Ikangaa]] || {{PisiLipp|Tansaania}} || 2:13.06 |- | 8. || [[Robert de Castella]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2:13.07 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 118 <br>Riike: 66 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:06.50''' [[Belayneh Densamo]] [[Etioopia]], ([[17. aprill]] [[1988]], [[Rotterdam]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2:09.21''' [[Carlos Lopes]] [[Portugal]], ([[12. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''2:09.21''' [[Carlos Lopes]] [[Portugal]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63374 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[110 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Roger Kingdom]] || {{PisiLipp|USA}} || '''12,98 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Colin Jackson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tonie Campbell]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,38 |- | 4. || [[Vladimir Šiškin]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 13,51 |- | 5. || [[Jonathan Ridgeon]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,52 |- | 6. || [[Tony Jarrett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 13,54 |- | 7. || [[Mark McKoy]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13,61 |- | 8. || [[Arthur Blake]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,96 |} <br>Finaal: [[26. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,93''' [[Renaldo Nehemiah]] [[USA]], ([[19. august]] [[1981]], [[Zürich]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''13,20''' [[Roger Kingdom]] [[USA]], ([[6. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''13,20''' [[Roger Kingdom]] [[USA]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63375 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Andre Phillips]] || {{PisiLipp|USA}} || '''47,19 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Amadou Dia Ba]] || {{PisiLipp|Senegal}} || 47,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Edwin Moses]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,56 |- | 4. || [[Kevin Young]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,94 |- | 5. || [[Winthrop Graham]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 48,04 |- | 6. || [[Kriss Akabusi]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 48,69 |- | 7. || [[Harald Schmid]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 48,76 |- | 8. || [[Edgar Itt]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 48,78 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,02''' [[Edwin Moses]] [[USA]], ([[31. august]] [[1983]], [[Koblenz]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''47,64''' [[Edwin Moses]] [[USA]], ([[25. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''47,75''' [[Edwin Moses]] [[USA]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63392 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[3000 m takistusjooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Julius Kariuki]] || {{PisiLipp|Keenia}} || '''8.05,51 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Peter Koech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.06,79 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Mark Rowland]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.07,96 |- | 4. || [[Alessandro Lambruschini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.12,17 |- | 5. || [[William Van Dijck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 8.13,99 |- | 6. || [[Henry Marsh ]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.14,39 |- | 7. || [[Patrick Sang]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.15,22 |- | 8. || [[Bogusław Mamiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 8.15,97 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.05,40''' [[Henry Rono]] [[Keenia]], ([[13. mai]] [[1978]], [[Seattle]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8.08,02''' [[Anders Gärderud]] [[Rootsi]], ([[28. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#3000 m takistusjooks|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''8.11,80''' [[Julius Korir]] [[Keenia]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63403 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[4x100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Viktor Brõžgin]],<br>[[Vladimir Krõlov]],<br>[[Vladimir Muravjov]],<br>[[Vitali Savin]] || 38,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Elliot Bunney]],<br>[[John Regis]],<br>[[Mike McFarlane]],<br>[[Linford Christie]] || 38,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Bruno Marie-Rose]],<br>[[Daniel Sangouma]],<br>[[Gilles Quénéhervé]],<br>[[Max Morinière]] || 38,40 |- | 4. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Christopher Faulknor]],<br>[[Gregory Meghoo]],<br>[[Clive Wright]],<br>[[John Mair]] || 38,47 |- | 5. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Ezio Madonia]],<br>[[Sandro Floris]],<br>[[Pierfrancesco Pavoni]],<br>[[Stefano Tilli]] || 38,54 |- | 6. || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || [[Fritz Heer]],<br>[[Christian Haas]],<br>[[Peter Klein]],<br>[[Dirk Schweisfurth]] || 38,55 |- | 7. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Desai Williams]],<br>[[Atlee Mahorn]],<br>[[Cyprian Enweani]],<br>[[Brian Morrison]] || 38.93 |- | 8. || {{PisiLipp|Ungari}} || [[György Bakos]],<br>[[Laszlo Karaffa]],<br>[[István Tatar]],<br>[[Attila Kovács]] || 39,19 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 126 <br>Riike: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''37,83''' [[USA]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>[[Sam Graddy]],<br>[[Ron Brown]],<br>[[Calvin Smith]],<br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''37,83''' [[USA]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>[[Sam Graddy]],<br>[[Ron Brown]],<br>[[Calvin Smith]],<br>[[Carl Lewis]] <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''37,83''' [[USA]] <br>[[Sam Graddy]],<br>[[Ron Brown]],<br>[[Calvin Smith]],<br>[[Carl Lewis]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63414 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[4x400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Danny Everett]],<br>[[Steve Lewis]],<br>[[Kevin Robinzine]],<br>[[Butch Reynolds]] ||'''2.56,16 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Howard Davis]],<br>[[Devon Morris]],<br>[[Winthrop Graham]],<br>[[Bert Cameron]] || 3.00,30 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || [[Norbert Dobeleit]],<br>[[Edgar Itt]],<br>[[Jörg Vaihinger]],<br>[[Ralf Lübke]] ||3.00,56 |- | 4. || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[Jens Carlowitz]],<br>[[Mathias Schersing]],<br>[[Frank Möller]],<br>[[Thomas Schönlebe]] ||3.01,13 |- | 5. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Brian Whittle]],<br>[[Kriss Akabusi]],<br>[[Todd Bennett]],<br>[[Philip Brown]] || 3.02,00 |- | 6. || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Robert Ballard]],<br>[[Mark Garner]],<br>[[Miles Murphy]],<br>[[Darren Clark]] || 3.02,49 |- | 7. || {{PisiLipp|Nigeeria}} || [[Sunday Uti]],<br>[[Moses Ugbusien]],<br>[[Henry Amike]],<br>[[Innocent Egbunike]] || 3.02,50 |- | 8. || {{PisiLipp|Keenia}} || [[Tito Sawe]],<br>[[Lucas Sang]],<br>[[Paul Ereng]],<br>[[Simeon Kipkemboi]] || 3.04,69 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 99 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.56,16''' [[USA]] ([[20. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>[[Vincent Matthews]],<br>[[Ron Freeman]],<br>[[Larry James]],<br>[[Lee Evans]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.56,16''' [[USA]] ([[20. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>[[Vincent Matthews]],<br>[[Ron Freeman]],<br>[[Larry James]],<br>[[Lee Evans]] <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''2.57,91''' [[USA]] <br>[[Sunder Nix]],<br>[[Ray Armstead]],<br>[[Alonzo Babers]],<br>[[Antonio McKay]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63424 Tulemused] <br><br>USA-l oli kõigi aegade kolm kõige kiiremat 400 meetri jooksjat Harry “Butch” Reynolds, Steve Lewis ja Danny Joe Everett, nii et nende võidus ei kahelnud keegi. Lewis oli võitnud 400 m jooksus kuldmedali ja 1988. aasta augustis purustas Reynolds [[Lee Evans]]i hinnatud maailmarekordi [[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|1968. aasta olümpialt]], joostes [[Zürich]]is ''Welklasse Meetil'' 43,29. Kui teatepulka ei kaotada ja keegi ei katkesta, polnud küsimus selles, kas nad võidavad, vaid küsimus oli mis tulemusega. Everett ja Lewis jooksid finaalis kaks esimest vahetust ja mõlemad jooksid alla 44 sekundi, andes USA-le tohutu eduseisu. Kevin Robinzine jooksis kolmandas vahetuses ja Reynolds viimast vahetust. Tulemustabeli kell näitas, et lõplikuks ajaks oli 2.56,17, mis näitas 1968. aasta olümpia- ja maailmarekordile 2.56,16 ülinappi allajäämist, kuid ametlik aeg oli võrdne maailmarekordiga. <br style="clear:both;" /> ==== [[20 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jozef Pribilinec]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || '''1:19.57 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ronald Weigel]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 1:20.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Maurizio Damilano]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 1:20.14 |- | 4. || [[José Marín]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:20.34 |- | 5. || [[Roman Mráze]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 1:20.43 |- | 6. || [[Mihhail Štšennikov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 1:20.47 |- | 7. || [[Carlos Mercenario]] || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1:20.53 |- | 8. || [[Axel Noack]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 1:21.14 |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 53 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1:19.08''' [[Mihhail Štšennikov]] [[NSVL]], ([[30. juuli]] [[1988]], [[Kiiev]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1:23.13''' [[Ernesto Canto]] [[Mehhiko]], ([[3. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''1:23.13''' [[Ernesto Canto]] [[Mehhiko]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63412 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[50 km käimine]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Vjatšeslav Ivanenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || '''3:38.29 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Ronald Weigel]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 3:38.56 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Hartwig Gauder]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 3:39.45 |- | 4. || [[Aleksandr Potašov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 3:41.00 |- | 5. || [[José Marín ]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 3:43.03 |- | 6. || [[Simon Baker]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 3:44.07 |- | 7. || [[Bo Gustafsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 3:44.49 |- | 8. || [[Raffaello Ducceschi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 3:45.43 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3:38.17''' [[Ronald Weigel]] [[Saksa DV]], ([[25. mai]] [[1986]], [[Potsdam]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3:47.26 ''' [[Raúl González]] [[Mehhiko]], ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''3:47.26 ''' [[Raúl González]] [[Mehhiko]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63413 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Gennadi Avdienko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || '''2.38 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Hollis Conway]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|[[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Rudolf Povarnitsõn]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Patrik Sjöberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2.36 |- | 5. || [[Clarence Saunders]] || {{PisiLipp|Bermuda}} || 2.34 |- | 6. || [[Dietmar Mögenburg]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 2.34 |- | rowspan=3|7. || [[Dalton Grant]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.31 |- | [[Igor Paklin]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2.31 |- | [[Carlo Thränhardt]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 2.31 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.43''' [[Javier Sotomayor]] [[Kuuba]], ([[8. september]] [[1988]], [[Salamanca]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.36''' [[Gerd Wessig]] [[Saksa DV]], ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''2.35''' [[Dietmar Mögenburg]] [[Saksa FV]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63433 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Teivashüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Bubka]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 5.90 OR |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Rodion Gataullin]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 5.85 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Grigori Jegorov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 5.80 |- | 4. || [[Earl Bell]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.70 |- | rowspan=2|5. || [[Thierry Vigneron]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | [[Philippe Collet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 7. || [[István Bagyula]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 5.60 |- | 8. || [[Philippe d'Encausse]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.60 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 21 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''6.06''' [[Sergei Bubka]] [[NSVL]], ([[10. juuli]] [[1988]], [[Nice]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''5.78''' [[Władysław Kozakiewicz]] [[Poola]], ([[30. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''5.75''' [[Pierre Quinon]] [[Prantsusmaa]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63462 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Carl Lewis]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.72 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Mike Powell]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Larry Myricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.27 |- | 4. || [[Giovanni Evangelisti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 8.08 |- | 5. || [[Antonio Corgos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 8.03 |- | 6. || [[László Szalma]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 8.00 |- | 7. || [[Norbert Brige]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 7.97 |- | 8. || [[Leonid Vološin]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 7.89 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]] [[USA]], ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8.90''' [[Bob Beamon]] [[USA]], ([[18. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''8.54''' [[Carl Lewis]] [[USA]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63488 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kolmikhüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Khristo Markov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 17.61 OR |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Igor Lapšin]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 17.52 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Aleksandr Kovalenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 17.42 |- | 4. || [[Oleg Protsenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 17.38 |- | 5. || [[Charles Simpkins]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.29 |- | 6. || [[Willie Banks]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.03 |- | 7. || [[Ivan Slanař]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 16.75 |- | 8. || [[Jacek Pastusiński]] || {{PisiLipp|Poola}} || 16.72 |} <br>Finaal: [[24. september]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''17.97''' [[Willie Banks]] [[USA]], ([[16. juuni]] [[1985]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''17.39''' [[Viktor Sanejev]] [[NSVL]], ([[17. oktoober]] [[1968]], [[Mexico]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''17.26''' [[Al Joyner]] [[USA]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63505 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Ulf Timmermann]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || '''22.47 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Randy Barnes]] || {{PisiLipp|USA}} || 22.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Werner Günthör]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 21.99 |- | 4. || [[Udo Beyer]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 21.40 |- | 5. || [[Remigius Machura]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 20.57 |- | 6. || [[Gert Weil]] || {{PisiLipp|Tšiili}} || 20.38 |- | 7. || [[Alessandro Andrei]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 20.36 |- | 8. || [[Sergei Smirnov (kuulitõukaja)|Sergei Smirnov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 20.36 |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 21 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''23.06''' [[Ulf Timmermann]] [[Saksa DV]], ([[22. mai]] [[1988]], [[Chaniá]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''21.35''' [[Vladimir Kisseljov]] [[NSVL]], ([[30. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''21.26''' [[Alessandro Andrei]] [[Itaalia]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63522 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jürgen Schult]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 68.82 OR |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Romas Ubartas]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 67.48 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Rolf Danneberg]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 67.38 |- | 4. || [[Juri Dumtšev]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 66.42 |- | 5. || [[Mac Wilkins]] || {{PisiLipp|USA}} || 65.90 |- | 6. || [[Géjza Valent]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 65.80 |- | 7. || [[Knut Hjeltnes]] || {{PisiLipp|Norra}} || 64.94 |- | 8. || [[Alois Hannecker]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 63.28 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''74.08''' [[Jürgen Schult]] [[Saksa DV]], ([[6. juuni]] [[1986]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''68.28''' [[Mac Wilkins]] [[USA]], ([[24. juuli]] [[1976]], [[Montréal]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''66.60''' [[Rolf Danneberg]] [[Saksa FV]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63539 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Vasaraheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sergei Litvinov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || '''84.80 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Juri Sedõhh]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 83.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Jüri Tamm]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 81.16 |- | 4. || [[Ralf Haber]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 80.44 |- | 5. || [[Heinz Weis]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 79.16 |- | 6. || [[Tibor Gécsek]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 78.36 |- | 7. || [[Imre Szitás]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 77.04 |- | 8. || [[Ivan Tanev]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 76.08 |} <br>Finaal: [[26. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''86.74''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]], ([[30. august]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''81.80''' [[Juri Sedõhh]] [[NSVL]], ([[28. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''78.08''' [[Juha Tiainen]] [[Soome]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63556 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tapio Korjus]] || {{PisiLipp|Soome}} || 84.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Jan Železný]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 84.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Seppo Räty]] || {{PisiLipp|Soome}} || 83.26 |- | 4. || [[Klaus Tafelmeier]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 82.72 |- | 5. || [[Viktor Jevsjukov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 82.32 |- | 6. || [[Gerald Weiss]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 81.30 |- | 7. || [[Vladimir Ovšinnikov]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 79.12 |- | 8. || [[Dag Wennlund]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 78.30 |} Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''87.66''' [[Jan Železný]] [[Tšehhoslovakkia]], ([[31. mai]] [[1987]], [[Nitra]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''94.58''' [[Miklós Németh]] [[Ungari]], ([[25. juuli]] [[1976]], [[Montreal]]) (vana odaga) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''86.76''' [[Arto Härkönen]] [[Soome]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63573 Tulemused] <br>Esimest korda kasutati nendel olümpiamängudel 1986. aastal modifitseeritud oda ettepoole nihutatud raskuskeskmega. Selle kaks peamist põhjust olid üha kaugemale lendav oda ja mõõtmisprobleemid, mis tekkisid vanade odamudelite lamedast lööginurgast. Sageli ei olnud ühtegi märki või sellist, mida oli raske ära tunda, et oda jättis märgi, mis muutis kauguse mõõtmise sageli väga keeruliseks või tegi isegi viske kehtetuks. Uue oda raskuskeskme ettepoole nihutamisega olid mõlemad probleemid lahendatud. <br style="clear:both;" /> ==== [[Kümnevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemus !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Christian Schenk]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 11,25-7.43-15.48-'''2.27'''-48,90-15,13-49.28-4.70-61.32-4.28,95 || 8488 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Torsten Voss]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 10,87-7.45-14.97-1.97-47,71-14,46-44.36-5.10-61.76-4.33,02 || 8399 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Dave Steen]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 11,18-7.44-14.20-1.97-48,29-14,81-43.66-5.20-64.16-4.23,20 || 8328 |- | 4. || [[Daley Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || '''10,62'''-7.38-15.02-2.03-49,06-14,72-44.80-4.90-64.04-4.45,11 || 8306 |- | 5. || [[Christian Plaziat]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 10,83-'''7.62'''-13.58-2.12-48,34-'''14,18'''-43.06-4.90-52.18-4.34,07 || 8272 |- | 6. || [[Alain Blondel]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 11,02-7.43-12.92-1.97-'''47,44'''-14,40-41.20-5.20-57.46-'''4.16,64''' || 8268 |- | 7. || [[Tim Bright]] || {{PisiLipp|USA}} || 11,18-7.05-14.12-2.06-49,34-14,39-41.68-'''5.70'''-61.60-4.51,20 || 8216 |- | 8. || [[Robert de Wit]] || {{PisiLipp|Holland}} || 11,05-6.95-15.34-2.00-48,21-14,36-41.32-4.80-63.00-4.25,86 || 8189 |} Finaal: [[28. september|28.]]-[[29. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8798''' (8832) [[Jürgen Hingsen]] [[Saksa FV]], ([[8. juuni|8.]]-[[9. juuni]] [[1984]], [[Mannheim]]) <br>............................'''8798''' (8846) [[Daley Thompson]] [[Suurbritannia]], ([[8. august|8.]]-[[9. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8798''' (8846) [[Daley Thompson]] [[Suurbritannia]], ([[8. august|8.]]-[[9. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''8798''' (8846) [[Daley Thompson]] [[Suurbritannia]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63590 Tulemused] <br><br>Annotatsioon: <br>Mainitud punktid tulenevad 1977. aastast pärit hindamissüsteemist, mis tänapäeval enam ei kehti. Sulgudes on toodud punktid, mis tulenevad tänapäeval kehtiva 1985. aasta hindamistabeli rakendamisest. Pärast seda oli Daley Thompson ainus maailmarekordiomanik. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== [[100 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Florence Griffith-Joyner]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,54 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Evelyn Ashford]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Heike Drechsler]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 10,85 |- | 4. || [[Grace Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,97 |- | 5. || [[Gwen Torrence]] || {{PisiLipp|USA}} || 10,97 |- | 6. || [[Natalija Pomoštšnikova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 11,00 |- | 7. || [[Juliet Cuthbert]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 11,26 |- | 8. || [[Anelia Nuneva]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 11,49 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 64 <br>Riike: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]] [[USA]], ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''10,97''' [[Evelyn Ashford]] [[USA]], ([[5. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''10,97''' [[Evelyn Ashford]] [[USA]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63682 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[200 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Florence Griffith-Joyner]] || {{PisiLipp|USA}} || '''21,34 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Grace Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 21,72 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Heike Drechsler]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 21,95 |- | 4. || [[Merlene Ottey]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 21,99 |- | 5. || [[Silke Möller]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 22,09 |- | 6. || [[Gwen Torrence]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,17 |- | 7. || [[Maija Azarašvili]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 22,33 |- | 8. || [[Galina Maltšugina]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 22,42 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 43 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''21,71''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]], ([[10. juuni]] [[1979]], [[Karl-Marx-Stadt]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''21,81''' [[Valerie Brisco-Hooks]] [[USA]], ([[9. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#200 m 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''21,81''' [[Valerie Brisco-Hooks]] [[USA]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63701 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Brõzgina]] || {{PisiLipp|NSVL}} || '''48,65 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Petra Müller]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 49,45 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Nazarova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 49,90 |- | 4. || [[Valerie Brisco-Hooks]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,16 |- | 5. || [[Diane Dixon]] || {{PisiLipp|USA}} || 50,72 |- | 6. || [[Denean Howard]] || {{PisiLipp|USA}} || 51,12 |- | 7. || [[Helga Arendt]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 51,17 |- | 8. || [[Maree Holland]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 51,25 |} <br>Finaal: [[26. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 33 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''47,60''' [[Marita Koch]] [[Saksa DV]], ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''48,83''' [[Valerie Brisco-Hooks]] [[USA]], ([[6. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''48,83''' [[Valerie Brisco-Hooks]] [[USA]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63720 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[800 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Sigrun Wodars]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 1.56,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Christine Wachtel]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 1.56,64 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Kim Gallagher]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.56,91 |- | 4. || [[Slobodanka Čolović]] || {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || 1.57,50 |- | 5. || [[Delisa Walton-Floyd]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.57,80 |- | 6. || [[Inna Jevsejeva]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 1.59,37 |- | 7. || [[Maite Zúñiga]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.59,82 |- | 8. || [[Diane Edwards]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2.00,77 |} <br>Finaal: [[26. september]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]] [[Tšehhoalovakkia]], ([[26. juuli]] [[1983]], [[München]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''1.53,43''' [[Nadežda Olizarenko]] [[NSVL]], ([27. juuli[]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#800 m 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''1.57,60''' [[Doina Melinte]] [[Rumeenia]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63738 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[1500 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Paula Ivan]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || '''3.53,96 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Laimutė Baikauskaitė]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 4.00,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tetjana Samolenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 4.00,30 |- | 4. || [[Christina Cahill]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.00,64 |- | 5. || [[Lynn Williams]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4.00,86 |- | 6. || [[Andrea Hahmann]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 4.00,96 |- | 7. || [[Shireen Bailey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 4.02,32 |- | 8. || [[Mary Slaney]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.02,49 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 28 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.52,47''' [[Tatjana Kazankina]] [[NSVL]], ([[13. august]] [[1980]], [[Zürich]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.56,56''' [[Tatjana Kazankina]] [[NSVL]], ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#1500 m 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''4.03,25''' [[Gabriella Dorio]] [[Itaalia]] Itaalia <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63748 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[3000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Tetjana Samolenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 8.26,53 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Paula Ivan]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 8.27,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Yvonne Murray]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.29,02 |- | 4. || [[Jelena Romanova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 8.30,45 |- | 5. || [[Natalija Artjomova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 8.31,67 |- | 6. || [[Vicki Huber]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.37,25 |- | 7. || [[Wendy Sly]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 8.37,70 |- | 8. || [[Lynn Williams]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8.38,43 |} <br>Finaal: [[25. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''8.22,62''' [[Tatjana Kazankina]] [[NSVL]], ([[26. august]] [[1984]], [[Leningrad]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''8.35,96''' [[Maricica Puică]] [[Rumeenia]], ([[10. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#3000 m|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''8.35,96''' [[Maricica Puică]] [[Rumeenia]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63753 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[10 000 m jooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Olga Bondarenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || '''31.05,21 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Liz McColgan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 31.08,44 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Jelena Župijeva]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 31.19,82 |- | 4. || [[Kathrin Ullrich ]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 31.29.27 |- | 5. || [[Francie Larrieu-Smith]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.35.52 |- | 6. || [[Lynn Jennings]] || {{PisiLipp|USA}} || 31.39.93 |- | 7. || [[Xiuting Wang]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 31.40.23 |- | 8. || [[Sue Lee]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 31.50.51 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''30.13,74''' [[Ingrid Kristiansen]] [[Norra]], ([[5. juuli]] [[1986]], [[Oslo]]) <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63758 Tulemused] <br><br>See oli esimene kord, kui naised võistlesid olümpiamängudel 10 000 meetri jooksus. <br style="clear:both;" /> ==== [[Maraton]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Rosa Mota]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 2:25.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Lisa Martin]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2:25.53 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Katrin Dörre]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 2:26.21 |- | 4. || [[Tatjana Polovinskaja]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 2:27.05 |- | 5. || [[Zhao Youfeng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 2:27.06 |- | 6. || [[Laura Fogli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:27.49 |- | 7. || [[Danièle Kaber]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 2:29.23 |- | 8. || [[Maria Curatolo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:30.14 |} <br>Finaal: [[23. september]] <br>Osavõtjaid: 70 <br>Riike: 39 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2:21.06''' [[Ingrid Kristiansen]] [[Norra]], ([[21. aprill]] [[1985]], [[London]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2:24.52''' [[Joan Benoit]] [[USA]], ([[5. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Maraton 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''2:24.52''' [[Joan Benoit]] [[USA]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63763 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[4x100 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Alice Brown]],<br>[[Sheila Echols]],<br>[[Florence Griffith-Joyner]],<br>[[Evelyn Ashford]] || 41,98 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[Silke Möller]],<br>[[Kerstin Behrendt]],<br>[[Ingrid Lange]],<br>[[Marlies Göhr]] || 42,09 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Ljudmilla Kondratjeva]],<br>[[Galina Maltšugina]],<br>[[Marina Žirova]],<br>[[Natalija Pomoštšnikova]] || 42,75 |- | 4. || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || [[Sabine Richter]],<br>[[Ulrike Sarvari]],<br>[[Andrea Thomas]],<br>[[Ute Thimm]] || 42,76 |- | 5. || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || [[Zvetanka Ilieva]],<br>[[Valia Demireva]],<br>[[Nadeyda Gueorguieva]],<br>[[Yordanka Donkova]] || 43,02 |- | 6. || {{PisiLipp|Poola}} || [[Joanna Smolarek]],<br>[[Jolanta Janota]],<br>[[Ewa Pisiewicz]],<br>[[Agnieszka Siwek]] || 43,93 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Françoise Leroux]],<br>[[Muriel Leroy]],<br>[[Laurence Bily]],<br>[[Patricia Girard]] || 44,02 |- | -. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Ethlyn Tate]],<br>[[Grace Jackson]],<br>[[Juliet Cuthbert]],<br>[[Merlene Ottey]] || ei startinud |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 81 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]], [[Canberra]]) <br>[[Silke Gladisch]],<br>[[Sabine Rieger]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''41,60''' [[Saksa DV]] ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>[[Romy Müller]],<br>[[Bärbel Wöckel]],<br>[[Ingrid Auerswald]],<br>[[Marlies Göhr]] <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4x100 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''41,65''' [[USA]] <br>[[Alice Brown]],<br>[[Jeanette Bolden]],<br>[[Chandra Cheeseborough]],<br>[[Evelyn Ashford]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63790 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[4x400 m teatejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|NSVL}} || [[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Pinigina]],<br>[[Olga Brõžgina]] || '''3.15,17 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Denean Howard]],<br>[[Diane Dixon]],<br>[[Valerie Brisco-Hooks]],<br>[[Florence Griffith-Joyner]] || 3:15.51 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || [[Dagmar Neubauer]],<br>[[Kirsten Emmelmann]],<br>[[Sabine Busch]],<br>[[Petra Müller]] || 3:18.29 |- | 4. || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || [[Ute Thimm]],<br>[[Helga Arendt]],<br>[[Andrea Thomas]],<br>[[Gudrun Abt]] || 3:22.49 |- | 5. || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Sandie Richards]],<br>[[Andrea Thomas]],<br>[[Cathy Rattray-Williams]],<br>[[Sharon Powell]] || 3:23.13 |- | 6. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Linda Keough]],<br>[[Jennifer Stoute]],<br>[[Angela Piggford]],<br>[[Sally Gunnell]] || 3:26.89 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Fabienne Ficher]],<br>[[Nathalie Simon]],<br>[[Nadine Debois]],<br>[[Evelyn Elien]] || 3:29.37 |- | -. || {{PisiLipp|Kanada}} || [[Charmaine Crooks]],<br>[[Molly Killingbeck]],<br>[[Marita Payne-Wiggins]],<br>[[Jillian Richardson]] || ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 61 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''3.15,92''' [[Saksa DV]] ([[3. juuni]] [[1984]], [[Erfurt]]) <br>[[Gesine Walther]],<br>[[Sabine Busch]],<br>[[Dagmar Rübsam]],<br>[[Marita Koch]] <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''3.18,29''' [[USA]] ([[11. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>[[Lillie Leatherwood]],<br>[[Sherri Howard]],<br>[[Valerie Brisco-Hooks]],<br>[[Chandra Cheeseborough]] <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#4x400 m teatejooks 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''3.18,29''' [[USA]] <br>[[Lillie Leatherwood]],<br>[[Sherri Howard]],<br>[[Valerie Brisco-Hooks]],<br>[[Chandra Cheeseborough]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63799 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[100 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Yordanka Donkova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || '''12,38 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Gloria Siebert]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 12,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Claudia Zackiewicz]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 12,75 |- | 4. || [[Natalija Grigorjeva]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 12,79 |- | 5. || [[Florence Colle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 12,98 |- | 6. || [[Julie Rocheleau]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 12,99 |- | 7. || [[Monique Ewanje-Epee]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13,14 |- | 8. || [[Cornelia Oschkenat]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 13,73 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''12,21''' [[Yordanka Donkova]] [[Bulgaaria]], ([[20. august]] [[1988]], [[Stara Zagora]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''12,56''' [[Vera Komissova]] [[NSVL]], ([[28. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''12,84''' [[Benita Fitzgerald-Brown]] [[USA]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63764 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[400 m tõkkejooks]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Debbie Flintoff-King]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || '''53.17 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Tatjana Ledovskaja]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 53,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Ellen Fiedler]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 53,63 |- | 4. || [[Sabine Busch]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 53,69 |- | 5. || [[Sally Gunnell]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 54,03 |- | 6. || [[Gudrun Abt]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 54,04 |- | 7. || [[Tatjana Kouroškina]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 54,39 |- | 8. || [[LaTanya Sheffield]] || {{PisiLipp|USA}} || 55,32 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''52,94''' [[Marina Stepanova]] [[NSVL]], ([[17. september]] [[1986]], [[Stuttgart]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''54,61''' [[Nawal El Moutawakel]] [[Maroko]], ([[8. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''54,61''' [[Nawal El Moutawakel]] [[Maroko]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63779 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kõrgushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Louise Ritter]] || {{PisiLipp|USA}} || '''2.03 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Stefka Kostadinova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 2.01 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tamara Bõkova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 1.99 |- | 4. || [[Olga Turtšak]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 1.96 |- | 5. || [[Galina Astafei]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 1.93 |- | 6. || [[Ljudmila Andonova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 1.93 |- | 7. || [[Christine Stanton]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 1.93 |- | 8. || [[Diana Davies]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1.90 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 15 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''2.09''' [[Stefka Kostadinova]] [[Bulgaaria]], ([[30. august]] [[1987]], [[Rooma]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''2.02''' [[Ulrike Meyfarth]] [[Saksa FV]], ([[10. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''2.02''' [[Ulrike Meyfarth]] [[Saksa FV]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63804 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kaugushüpe]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jackie Joyner-Kersee]] || {{PisiLipp|USA}} || '''7.40 [[Olümpiarekord|OR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Heike Drechsler]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 7.22 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Galina Tšistjakova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 7.11 |- | 4. || [[Jelena Belevskaja]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 7.04 |- | 5. || [[Nicole Boegman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 6.73 |- | 6. || [[Fiona May]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6.62 |- | 7. || [[Agata Karczmarek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 6.60 |- | 8. || [[Sabine John]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 6.55 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7.52''' [[Galina Tšistjakova]] [[NSVL]], ([[11. juuni]] [[1988]], [[Leningrad]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''7.06''' [[Tatjana Kolpakova]] [[NSVL]], ([[31. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''6.96''' [[Anișoara Stanciu]] [[Rumeenia]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63833 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kuulitõuge]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Natalja Lissovskaja]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 22.24 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Kathrin Neimke]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 21.07 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Li Meisu]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 21.06 |- | 4. || [[Ines Müller]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 20.37 |- | 5. || [[Claudia Losch]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 20.27 |- | 6. || [[Heike Hartwig]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 20.20 |- | 7. || [[Natalija Ahhrimenko]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 20.13 |- | 8. || [[Huang Zhihong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.82 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 14 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]] [[NSVL]], ([[7. juuli]] [[1987]], [[Moskva]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''22.41''' [[Ilona Slupianek]] [[Saksa DV]], ([[24. juuli]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''20.48''' [[Claudia Losch]] [[Saksa FV]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63850 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Kettaheide]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Martina Hellmann]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 73.20 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Diana Gansky]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 71.88 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Tsvetanka Khristova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 69.74 |- | 4. || [[Svetla Mitkova]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 69.14 |- | 5. || [[Ellina Zvereva]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 68.94 |- | 6. || [[Zdeňka Šilhavá ]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || 67.84 |- | 7. || [[Gabriele Reinsch]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 67.26 |- | 8. || [[Hou Xuemei]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 65.94 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''76.80''' [[Gabriele Reinsch]] [[Saksa DV]], ([[9. juuli]] [[1988]], [[Neubrandenburg]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''69.96''' [[Evelin Jahl]] [[Saksa DV]], ([[1. august]] [[1980]], [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''65.36''' [[Ria Stalman]] [[Holland]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63867 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Odavise]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Petra Felke]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 74.68 |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Fatima Whitbread]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 70.32 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Beate Koch]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 67.30 |- | 4. || [[Irina Kostjutšenkova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 67.00 |- | 5. || [[Silke Renk]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 66.38 |- | 6. || [[Natalja Jermolovitš]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 64.84 |- | 7. || [[Donna Mayhew]] || {{PisiLipp|USA}} || 61.78 |- | 8. || [[Ingrid Thyssen]] || [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]] || 60.76 |} <br>Finaal: [[26. september]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''80.00''' [[Petra Felke]] [[Saksa DV]], ([[9. september]] [[1988]], [[Potsdam]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''69.56''' [[Tessa Sanderson]] [[Suurbritannia]], ([[6. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''69.56''' [[Tessa Sanderson]] [[Suurbritannia]] <br><br>[https://www.olympedia.org/results/63884 Tulemused] <br style="clear:both;" /> ==== [[Seitsmevõistlus]] ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Üksikalade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] || [[Jackie Joyner-Kersee]] || {{PisiLipp|USA}} || '''12,69'''-'''1.86'''-15.80-'''22,56'''-'''7.27'''-45.66-2.08,51 || '''7291 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] || [[Sabine John]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 12,85-1.80-'''16.23'''-23,65-6.71-42.56-2.06,14 || 6897 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Pilt:Bronze medal olympic.svg|15px]] || [[Anke Behmer]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 13,20-1.83-14.20-23,10-6.68-44.54-'''2.04,20''' || 6858 |- | 4. || [[Natalja Šubenkova]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 13,51-1.74-14.76-23,93-6.32-47.46-2.07,90 || 6540 |- | 5. || [[Remigija Sablovskaitė]] || {{PisiLipp|NSVL}} || 13,61-1.80-15.23-23,92-6.25-42.78-2.12,24 || 6456 |- | 6. || [[Ines Schulz]] || {{PisiLipp|Saksa DV}} || 13,75-1.83-13.50-24,65-6.33-42.82-2.05,79 || 6456 |- | 7. || [[Jane Flemming]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 13,38-1.80-12.88-23,59-6.37-40.28-2.12,54 || 6351 |- | 8. || [[Cindy Greiner]] || {{PisiLipp|USA}} || 13,55-1.80-14.13-24,48-6.47-38.00-2.13,65 || 6297 |} Finaal: [[23. september|23.]]-[[24. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 19 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]:''' '''7215''' [[Jackie Joyner-Kersee]] [[USA]], ([[16. juuli]] [[1988]], [[Indianapolis]]) <br>'''[[Olümpiarekord]]:''' '''6390''' [[Glynis Nunn]] [[Austraalia]], ([[4. august]] [[1984]], [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Olümpiavõitja 1984]]:''' '''6390''' [[Glynis Nunn]] [[Austraalia]] <br>[https://www.olympedia.org/results/63901 Tulemused] <br>Jackie Joyner-Kersee oli Soulis ülekaalukas favoriit, omades kõigi aegade viit parimat tulemust ja ta ei pidanud pettuma. Esimesel viiel alal võitis ta 100 tõkkejooksu, kõrgushüppes (jagas esikohta), oli kuulitõukes teine, võitis 200 meetrit ja võitis kaugushüppe. Ta juhtis Sabine Johni ees esimese päeva järel 179 ja kaugushüppe järel peaaegu 400 punktiga ning purustas maailmarekordi 7291-ga, mis püsib maailmarekordina {{small|(Seisuga '''7.02.2021''')}}. <br style="clear:both;" /> == Medalid == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel|Seoul 1988]] [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40px|Käsipall]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left|{{PisiLipp|USA}}||13||7||6||26 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|NSVL}}||10||6||10||26 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|Saksa DV}}||6||11||10||27 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Keenia}}||4||2||1||7 |- |5.||align=left|{{PisiLipp|Bulgaaria}}||2||1||1||4 |- |6.||align=left|{{PisiLipp|Itaalia}}||1||1||1||3 |- |rowspan=3|7.||align=left|{{PisiLipp|Austraalia}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Rumeenia}}||1||1||0||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}}||1||1||0||2 |- |rowspan=2|10.||align=left|{{PisiLipp|Maroko}}||1||0||1||2 |- |align=left|{{PisiLipp|Soome}}||1||0||1||2 |- |12.||align=left|{{PisiLipp|Portugal}}||1||0||0||1 |- |13.||align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0||6||2||8 |- |14.||align=left|{{PisiLipp|Jamaica}}||0||2||0||2 |- |15.||align=left|[[Pilt:Flag_of_Germany.svg|24px]] [[Saksa FV]]||0||1||3||4 |- |16.||align=left|{{PisiLipp|Brasiilia}}||0||1||1||2 |- |17.||align=left|{{PisiLipp|Senegal}}||0||1||0||1 |- |rowspan=6|18.||align=left|{{PisiLipp|Djibouti}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Hiina}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Kanada}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Rootsi}}||0||0||1||1 |- |align=left|{{PisiLipp|Šveits}}||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 23 riiki || 42 || 42 || 43 || 127 |} == Välislingid == * [https://www.olympedia.org/editions/22/sports/ATH Seouli olümpiamängude kergejõustikuvõistluste kõik tulemused] {{Kergejõustik suveolümpiamängudel}} {{Spordialad1988Suveolümpiamängudel}} [[Kategooria:Kergejõustik olümpiamängudel]] [[Kategooria:1988. aasta suveolümpiamängud]] sknazguh6qdo4dsmcxe9iyl8pibesgp 0 156797 7148019 6350217 2026-05-06T17:45:55Z Sjur 66496 7148019 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Calvin_Smith.jpg|pisi|Calvin Smith]] '''Calvin Smith''' (sündinud [[8. jaanuar]]il [[1961]] [[Bolton]]is [[Mississippi osariik|Mississippi osariigis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] endine [[kergejõustik]]lane, sprinter. Ta on püstitanud [[100 m jooks|100 m jooksus]] maailmarekordi ning on [[200 m jooks|200 m jooksus]] kahekordne maailmameister. Smith oli kahtluseta [[1980. aastad|1980. aastate]] üks parimaid sprintereid, kuid tagasihoidliku mehena jäi ta teise karismaatilisema ameerika sprindikuulsuse [[Carl Lewis]]e varju. [[3. juuli]]l [[1983]] purustas Smith [[Colorado Springs]]is [[Jim Hines]]i 15 aastat tagasi [[1968. aasta suveolümpiamängud|México olümpiamängudel]] joostud maailmarekordi, saades tulemuseks 9,93. Nii Hinesi kui ka Smithi tipptulemused sündisid kõrgmäestiku tingimustes. Samal aastal sai ta [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Helsingi maailmameistrivõistlustel]] kaks kuldmedalit – [[200 m jooks]]us ja [[4x100 m teatejooks|sprinditeates]] – ning hõbemedali 100 m distantsil, kaotades Lewisele. 4×100 meetri teatejooksus püstitas USA teatenelik maailmarekordiks 37,86. [[1984. aasta suveolümpiamängud|Los Angelese olümpiamängudel 1984]] sai ta kulla 4×100 m teatejooksus. Taas võideti maailmarekordiga – tulemusega 37,83. 1987. aasta [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Rooma maailmameistrivõistlustel]] tuli ta 200 meetri jooksus uuesti maailmameistriks. 1988. aastal [[1988. aasta suveolümpiamängud|Souli olümpiamängudelt]] sai Smith pronksmedali 100 m jooksus. Ta ületas küll finišijoone neljandana, aga jooksu võitja [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] diskvalifitseeriti dopingu tarvitamise pärast. Seda jooksu on nimetatud ka kõigi aegade räpaseimaks jooksuks, sest ka [[Carl Lewis]] (kuldmedal), [[Linford Christie]] (hõbemedal) ja [[Dennis Mitchell]] (4. koht) on karjääri jooksul andnud positiivseid dopiguproove. Peaaegu kindlana tundunud teatejooksu kulda USA Soulist aga ei saanudki, kuna eeljooksus ei suutnud jooksjad vahetada teatepulka selleks lubatud alas ja finaali ei jõutudki. Smith jätkas jooksmist 1990. aastateni ja veel 1992. aastalgi võitis ta kuldmedali IAAF-i karikavõistlustel 4×100 m teatejooksus. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 4x100 m jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 200 m jooksus}} {{DEFAULTSORT:Smith, Carl}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] t2gt0lq4ueaj8q5kq2b89muyd7oeq63 0 157996 7147930 6954958 2026-05-06T16:23:04Z Andres 5 /* Isiklikku */ 7147930 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nele-Liis Vaiksoo 06.jpg|pisi|Nele-Liis Vaiksoo (2006)]] '''Nele-Liis Vaiksoo''' (sündinud [[16. märts]]il [[1984]] [[Tallinn]]as) on eesti [[laulja]] ja muusikali[[näitleja]]. ==Lapsepõlv ja haridus== Nele-Liis Vaiksoo on õppinud aastatel 1990–2002 [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi gümnaasium]]is muusika süvaõppega klassis ja lõpetanud 2005. aastal [[Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium]]i. Ta on lõpetanud 1999. aastal [[Tallinna Muusikakool]]i [[klaver]]i erialal (õpetaja Kaja Frischer). Õppinud laulmist [[Aarne Saluveer]]i, [[Ester Lepa]], [[Ludmilla Issakova]], [[Zoja Hertz]]i ja [[Maiken]]i juhendamisel. Kuueaastaselt hakkas ta laulma ETV laste laulustuudios [[Ave Kumpas]]e käe all. [[ETV tütarlastekoor]]iga esines ta 1990. aastatel paljudes [[Eesti Televisioon|ETV]] telesaadetes ning konkurssidel ja kontsertidel nii [[Euroopa]] riikides kui ka [[Iisrael]]is, [[USA|USA-]]s ja mujal. Soololauljana saavutas Nele-Liis Vaiksoo [[2000]]. aastal [[Eesti Televisioon]]i lauluvõistlusel "[[Laulukarussell]]" neljanda koha, esitades finaalis [[Olav Ehala]] "Näkilaulu". ==Töö ja looming== Enne teatritöö algust 1998. aastal osales Nele-Liis Vaiksoo eeskätt lavastuslikes ETV laste- ja muusikasaadetes. Tema [[muusikal]]idebüüt oli Rodgersi/Hammersteini "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" ([[1998]]), kus ta kehastas haaremis üht kuninga naist. Suurem roll, naispeaosa Sarah, järgnes [[2000]]. aastal Steinmani/Kuntze muusikalis "[[Vampiiride tants]]". Sestsaadik on Vaiksoo mänginud paljudes muusikalides pea- või kõrvalosi, aga näidelnud ka mitmes draamalavastuses. [[Pilt:Vaiksoo, Nele-Liis.IMG 8061.JPG|pisi|Nele-Liis Vaiksoo Pipi Pikksuka rollis (2013)]] [[2008]]. aasta sügisest kuni 2010. aasta kevadeni töötas Nele-Liis Vaiksoo [[Saksamaa]]l [[Oberhausen]]i muusikateatris. Seal laulis ta Sarah' rolli muusikalis "Vampiiride tants" igapäevatööna kuni kaheksa etendust nädalas. Eestisse naasmise järel järgnesid peaosad [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] muusikalis "Pipi Pikksukk" ja Vanemuise teatri lavastuses "Mary Poppins" jm. Muusikalis "[[Hüljatud (muusikal)|Hüljatud]]" on Vaiksool õnnestunud mängida nii 2001. aastal [[Georg Malvius]]e lavastuses [[Tallinna Linnahall]]is (Cosette'i rollis) kui ka alates 2017. aastast [[Samuel Harjanne]] lavastuses [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatris]] ([[Fantine|Fantine'i]] rollis) ning selle värskendatud koosseisuga versioonis alates 2023. aastast.<ref>[https://web.archive.org/web/20250118094849/https://www.vanemuine.ee/uudista/muusikal-huljatud-naaseb-viieks-etenduseks-lavale/ Muusikal „Hüljatud“ naaseb viieks etenduseks lavale] Vanemuise teatri koduleht. 13.11.2023.</ref><ref>[https://www.vanemuine.ee/uudista/muusikal-huljatud-naaseb-kolmeks-etenduseks-lavale/ Muusikal „Hüljatud“ naaseb kolmeks etenduseks lavale] Vanemuise teatri koduleht. 05.09.2024.</ref> Solistina on Vaiksoo esinenud koos nii suurte orkestrite kui ka kammerlike ansamblitega. 2007. aastal alanud koostööst [[Mart Sander]]i ja tema [[Swing Swindlers|Bel-Etage Svingorkestriga]] on sündinud nii rahvusvahelisi sõukavasid ja kontserte kui ka kodumaiseid telesaateid ja heliplaadistusi. [[2012]]. aastast tänini teeb ta koostööd helilooja ja pianisti [[Olav Ehala]]ga, nad on andnud üle saja ühise kontserdi. Nende 2014. aasta kontserdikavas "Väike suvemuusikal", kus tegi kaasa ka näitlev laulja [[Lauri Liiv]], võis kuulda nii eesti kui ka maailma filmi- ja teatrimuusika paremikku. 2023. ja 2024. aastal esines ta koos Lauri Liivi, [[Johan Randvere]] ja [[Märt Avandi]]ga kontserdikavas "Kolm meest ja naine", millega anti ajastu läbilõige Eesti teatri- ja kontserdilavadel kõlanud muusikahittidest.<ref>[https://menu.err.ee/1609249470/lauri-liiv-lobusaid-lugusid-on-ajapikku-kogunenud-paris-varvikaid Lauri Liiv: lõbusaid lugusid on ajapikku kogunenud päris värvikaid] ERR Menu, 10.02.2024.</ref> [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Tartu kui Euroopa kultuuripealinna]] ürituste raames oli Vaiksoo üks soliste veebruaris 2024 Otepääl toimunud "Talveöö laulupeol"<ref>[https://menu.err.ee/1609260519/vabariigi-aastapaeva-sundmused-jouavad-kodudesse-err-i-kanalite-vahendusel Vabariigi aastapäeva sündmused jõuavad kodudesse ERR-i kanalite vahendusel] ERR Menu, 22.02.2024.</ref> ning esines ka 2024. aasta augustis kontsertlavastuses "Ellujäämise kunstid ristteel".<ref>[https://menu.err.ee/1609414774/pildid-peaproovist-kontsertlavastus-ellujaamise-kunstid-ristteel Pildid peaproovist: kontsertlavastus "Ellujäämise kunstid ristteel"] ERR Menu, 03.08.2024.</ref> Ta on osalenud muusikalistes meelelahutussaadetes "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" ([[TV3]], 2013 – 4. koht ja 2018 – 3. koht) ning "[[Maskis laulja]]" (TV3, 2024; Kiisu roll, 4. koht). 2002. aastal oli ta ETV "Laulukarusselli" saatejuht. Tema esituses on lauluvõistlustel kõlanud ka selliseid laule, mille kaasautor ta on. Näiteks * lauluvõistlusel "[[Uus laul 2023]]" esitas ta laulu "Lubadus" (autorid [[Peter Põder]], [[Raul Krebs]], Nele-Liis Vaiksoo, [[Allan Kasuk]]), mis jõudis poolfinaali<ref>[https://fenixadventure.ee/uus-laul-2023/viimased-poolfinaali-edasipaasejad/ Uus laul 2023. Viimased poolfinaali edasipääsejad] Agentuuri Fenix Adventure koduleht. 01.05.2023.</ref>; * konkursil [[Eesti Laul 2024]] esitas ta laulu "Käte ümber jää" (autorid Peter Põder, Allan Kasuk, Nele-Liis Vaiksoo ja [[Marek Sadam]]), mis saavutas kolmanda koha. Vaiksoo on lugenud või laulnud dublaaži Disney Stuudio animafilmidele “Rapuntsel” (nimiosa), “Lõvikuningas” (Nala), "Lammutaja Ralf", "Lumekuninganna 2" jm. ===Helisalvestised=== * [[2002]]. aastal välja antud plaadil "Family. We Are Family" laulab ta koos [[Kaire Vilgats]]i, [[Maiken]]i, Bert Pringi, Lauri Liivi ja [[Lauri Pihlap]]iga. * [[2008]]. aastal ilmus tema ja [[Rolf Roosalu]] jõulualbum. * Detsembris [[2013]] ilmunud sooloalbumiga "Mina" tähistas Vaiksoo oma muusikalikarjääri 15. aastapäeva. * [[2021]]. aastal ilmus Vaiksoo ja tema poja album "[[Valguses ja varjus (album)|Valguses ja varjus]]", mis on pühendatud laulutekstide autorile [[Leelo Tungal|Leelo Tunglale]].<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/nele-liis-vaiksoo-oma-uuest-albumist-avaldamise-idee-sundis-tanu-kahele-vaga-olulisele-laulule Nele-Liis Vaiksoo oma uuest albumist: avaldamise idee sündis tänu kahele väga olulisele laulule] Raadio Elmar koduleht, 15.12.2021.</ref><ref>Anu Saagim. [https://elu.ohtuleht.ee/1075641/hommikusook-staariga-nele-liis-vaiksoo-kui-sa-tead-raskusi-millest-su-laps-on-ule-saanud-ja-siis-ta-teeb-midagi-vapustavat-loob-see-sind-taiesti-pahviks Hommikusöök staariga. Nele-Liis Vaiksoo: kui sa tead raskusi, millest su laps on üle saanud, ja siis ta teeb midagi vapustavat, lööb see sind täiesti pahviks] Õhtuleht.ee, 20.12.2022.</ref> ===Mullaketrajad=== Nele-Liis Vaiksoo ja [[Lauri Liiv]]i algatusel asutati 2023. aasta suvel peamiselt poplauljatest ja muusikalinäitlejatest sõpruskonna rahvatantsurühm [[Mullaketrajad]], mille eesmärk on koos tantsides saavutada tantsupeokõlblik tase ning osaleda 2025. aasta tantsupeol. Rühma juhendab Nele-Liisi vend [[Raul Markus Vaiksoo]]. Tantsijate seas on peale rühma loojate veel näiteks [[Kalle Sepp]], [[Tanja Mihhailova-Saar]], [[Mikk Saar]], [[Bert Pringi]], [[Susan Lilleväli]], [[Anne Veesaar]], [[Silver Laas]], [[Reigo Tamm]], [[Piret Krumm]] jt.<ref>[https://menu.err.ee/1609150126/tuntud-eestlased-purgivad-oma-loodud-rahvatantsuruhmaga-tantsupeole Tuntud eestlased pürgivad oma loodud rahvatantsurühmaga tantsupeole] ERR Menu, 31.10.2023.</ref><ref>Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1113793/kamp-taienes-tahtede-rahvatantsutrupiga-mullaketrajad-liitus-ooperitenor-reigo-tamm Kamp täienes! Tähtede rahvatantsutrupiga Mullaketrajad liitus ooperitenor Reigo Tamm!] Õhtuleht.ee, 02.09.2024.</ref> ==Isiklikku== Nele-Liis Vaiksoo isa [[Raul Vaiksoo]] oli arhitekt ja ema [[Liia Vaiksoo]] on olnud [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] kostüümiala töötaja. Tema vend [[Raul-Markus Vaiksoo]] on tantsuõpetaja. [[Filipiinid]]elt pärit näitleja [[Rommel Singson]]iga on tal poeg Ron Jonathan (sündinud 2004). Alates 2017. aastast on Vaiksoo elukaaslane jurist Mihkel Nukka, neil on ühine tütar Loore Maria (sündinud 2020).<ref>Katariina Ratasepp. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91556903/nele-liis-vaiksoo-viis-kihlatuga-kokku-onnelik-juhus-mihkli-tulek-minu-ellu-opetas-et-alati-ei-pea-uksi-kangelast-mangima Nele-Liis Vaiksoo viis kihlatuga kokku õnnelik juhus: Mihkli tulek minu ellu õpetas, et alati ei pea üksi kangelast mängima] Pere ja Kodu, 05.11.2020.</ref> ===Ironmani hea eeskuju saadik=== Nele-Liis Vaiksoo oli valitud 2022. aastal Ironman Estonia hea eeskuju saadikuks.<ref>[https://triatloniakadeemia.ee/vlog-2022 Raudne teekond 2022] Ironman Estonia koduleht. Vaadatud 10.03.2025.</ref> Selle raames läbis ta juunis 2022 Paides [[triatlon]]i sprindiversiooni (750 m ujumist, 20 km jalgrattasõitu ja 5 km jooksu)<ref>[https://elu24.postimees.ee/7538792/fotod-elu-esimese-triatloni-finisisse-ruhkinud-nele-liis-vaiksoo-ratta-ja-jooksuga-pean-veel-kovasti-tood-tegema Fotod ⟩ Elu esimese triatloni finišisse rühkinud Nele-Liis Vaiksoo: ratta ja jooksuga pean veel kõvasti tööd tegema!] Postimees/Elu24, 06.06.2022.</ref> ning augustis 2022 Tallinnas poolpika [[Ironman]]i [[triatlon]]i (1,9 km ujumist, 90 km jalgrattasõitu ja 21,1 km jooksu).<ref>[https://eeter.err.ee/1608679753/nele-liis-vaiksoo-ironmanist-ma-olin-nagu-uhe-puujalaga-piraat Nele-Liis Vaiksoo Ironmanist: ma olin nagu ühe puujalaga piraat] ERR Eeter, 09.08.2022.</ref> ==Lavarolle== <table><tr valign=top><td> * 1998 – "[[Kuningas ja mina (muusikal)|Kuningas ja mina]]" (koor, kuninga haarem) * 2000 – "[[Tanz der Vampire]]" (Sarah, uuesti [[Oberhausen]]is 2008) * 2001 – "[[No, No, Nanette]]" (kooris) * 2001 – "[[Les Misérables]]" (Cosette, dublant) * 2002 – "[[Miss Saigon]]" (Kim, uuesti 2004 Saksamaal ja Luksemburgis, koor ja Kimi dublant) * 2003 – "[[Aida]]" (Amneris, dublant) * 2003 – "[[Oliver!]]" (Bet) * 2004 – "[[Crazy for You]]" (kooris) * 2005 – "[[Tuhkatriinu]]" (Tuhkatriinu) * 2005 – "[[Cats]]" ("Kassid", Jemima) * 2005 – "[[Georg (muusikal)|Georg]]" (kooris) * 2005 – "[[West Side Story]]" (Maria) * 2006 – "[[Fame (muusikal)|Fame]]" (Serena) * 2007 – "[[Tutvumiskuulutus]]" (Claire) * 2007 – "[[Phantom]]" (Christine'i ema) * 2011 – "[[Pipi Pikksukk (muusikal)|Pipi Pikksukk]]" (Pipi) <td> * 2011 – "[[Mary Poppins]]" (Mary Poppins) * 2012 – "[[Suveunistused]]" (Belle) * 2013 – "[[Shrek]]" (Fiona) * 2017 – "[[Magamistubades]]" (Jana) * 2017 – "[[Patuste õhtusöök]]" * 2017 – "[[Kaera Jaan ja kadunud lambad]]" (Kytti) * 2017 – "[[Pruutneitside suur saladus]]" * 2017 – "[[Les Misérables]]" (Fantine) * 2018 – "[[Kaunitar ja koletis]]" (Babette) * 2019 – "[[West Side Story]]" (Rosalia) * 2019 – "[[Põhjaneitsi]]", rokkooperi kontsertettekanne (Põhjaneitsi) * 2021 – "[[Une Mati unejutt]]" (Madli, ettekandja) * 2023 – "[[Lotte ja kadunud jõuluvana]]" (köha) * 2024 – "[[Prohvet ja idioot]]" (viis rolli) * 2024 – "[[Kinky Boots ehk kirglikud kontsad]]" (Nicola) * 2024 – "Vanamehe muušikal" (Vanaeit) * 2025 – "Seto odüsseia" (Kalypso) </table> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Helen Arusoo. [https://epl.delfi.ee/artikkel/50862590/tousev-taht-nele-liis-16aastane-nele-liis-on-vaga-enesekindel-noor-daam-ei-karda-ta-suurt-lava-ega-nakku-puurivaid-kaameraid-slol 16aastane Nele-Liis on väga enesekindel noor daam, ei karda ta suurt lava ega näkku puurivaid kaameraid (SLÕL)] Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2001 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ETV, 4. mai 2018 * Katariina Ratasepp. [https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/91556903/nele-liis-vaiksoo-viis-kihlatuga-kokku-onnelik-juhus-mihkli-tulek-minu-ellu-opetas-et-alati-ei-pea-uksi-kangelast-mangima Nele-Liis Vaiksoo viis kihlatuga kokku õnnelik juhus: Mihkli tulek minu ellu õpetas, et alati ei pea üksi kangelast mängima] Pere ja Kodu, 5. november 2020 {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Nele-Liis}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 4yjit948apfxcgzs5347tf1wx72lddy 0 158446 7147862 7143114 2026-05-06T14:48:26Z Kuriuss 38125 7147862 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Priit Hõbemägi | pilt = Hõbemägi, Priit.IMG_6938.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Priit Hõbemägi [[Abdul Turay]] raamatu "Väike valge riik" esitlusel 13. detsembril 2012 raamatu autorit intervjueerimas | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | tegevusala = ajakirjandus | töökoht = [[Õhtuleht]]<br>[[Eesti Päevaleht]]<br>[[Ekspress Grupp]]<br>[[Postimees]] | abikaasa = [[Ingrid Sembach-Hõbemägi]] | lapsed = | sugulased = | autogramm = }} [[Pilt:Priit Hõbemägi.jpg|pisi|Priit Hõbemägi 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil]] '''Priit Hõbemägi''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1957]] [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]], meediajuht ja -õppejõud, aastatel 2022–2026 Postimehe peatoimetaja. == Haridus == Hõbemägi on lõpetanud [[1975]]. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ning õppinud aastatel [[1979]]–[[1984]] kaugõppes [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[vene keel]]t ja kirjandust. Hiljem lõpetas ta [[Bakalaureus|bakalaureuseõppes]] ajakirjanduse erialal [[Tallinna Ülikool]]i ''[[cum laude]]''{{millal}}.<ref name="ERR 2022" /> == Töökäik == Tema esimene amet ajakirjanduses oli ajalehe Õhtuleht / Vetšernii Tallinn tehniline toimetaja (maketikoostaja; 1979. aastast). Alates 1985. aastast on ta töötanud ajakirja [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] peatoimetaja asetäitjana, olnud [[Õhtuleht|Õhtulehe]] ja [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] peatoimetaja ning [[Ekspress Grupp|Ekspress Grupi]] meediadirektor. Aastatel [[2006]]–[[2011]] oli Priit Hõbemägi [[Eesti Ekspress]]i peatoimetaja. Ta on olnud üks [[Kuku raadio]] saate "[[Keskpäevatund]]" saatejuhte ning alates 2012. aastast ajakirjanduse külalislektor [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. Õppejõuna on Hõbemägi keskendunud uuele meediale ja nutitelefoniga toodetavale sisule.<ref name="uESSz" /> Aastatel 2020–2022 oli ta ühtlasi [[Eesti Rahvusringhääling]]u nõukogu liige.<ref name="6CDvq" /> 2022. aasta juunist kuni 2026. aasta juunini on ta ajalehe [[Postimees]] peatoimetaja.<ref name="ERR 2022" /> ==Tunnustus== * 2016 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] elutöö preemia<ref name="ivdRI" /> ==Isiklikku== Priit Hõbemägi on insener [[Aleksei Hõbemägi|Joonas Aleksei Hõbemäe]] (1926–2021) poeg.<ref name="Arvamus 2021" /> Juulis 2008 abiellus Hõbemägi [[Ingrid Sembach-Hõbemägi|Ingrid Sembach-Sakiasega]],<ref>[https://www.ohtuleht.ee/melu/290521/priit-hobemagi-vottis-naise Priit Hõbemägi võttis naise] Õhtuleht.ee, 08.08.2008.</ref> paaril on poeg Konrad Erik (sündinud 2008) ja tütar Mimi Ann (2010)<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/36923577/priit-hobemagi-pani-tutrele-poneva-nime Priit Hõbemägi pani tütrele põneva nime] Kroonika/Delfi, 20.12.2010.</ref>. Priit Hõbemäel on varasemast abielust tütar [[Mingo Rajandi]] (sündinud 1980), kes on helilooja ja muusik.<ref name="iHorg" /><ref>[[https://www.ohtuleht.ee/melu/311032/ingrid-sembach-hobemagi-sai-poja Ingrid Sembach-Hõbemägi sai poja] Õhtuleht.ee, 09.01.2009.</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608620701/postimehe-peatoimetajaks-sai-priit-hobemagi|title=Postimehe peatoimetajaks sai Priit Hõbemägi|website=ERR|date=2022-06-06|access-date=2022-06-08|language=et}}</ref> <ref name="Arvamus 2021">{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/7341696/priit-hobemagi-vaadates-oma-isa-elule|title=Priit Hõbemägi: vaadates oma isa elule|website=Arvamus|date=2021-09-20|access-date=2022-06-08|language=et}}</ref> <ref name="uESSz">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Instituut/Kontaktid/71d4b8eb7691521aee1515c0d1302145f280206a/priit-hobemagi|Pealkiri=Priit Hõbemägi / Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut / Tallinna Ülikool|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.03.2018}}</ref> <ref name="6CDvq">[https://www.err.ee/1608620701/postimehe-peatoimetajaks-sai-priit-hobemagi Postimehe peatoimetajaks sai Priit Hõbemägi] ERR Uudised, 06.06.2022.</ref> <ref name="ivdRI">[https://www.err.ee/555601/ajakirjanduspreemiate-voitjad-said-katte-auhinnad Ajakirjanduspreemiate võitjad said kätte auhinnad] ERR Uudised, 04.03.2016.</ref> <ref name="iHorg">http://www.helilooja.ee/en/members/mingo-rajandi</ref> }} ==Välislingid== * [http://paber.ekspress.ee/author/Priit%20H%C3%B5bem%C3%A4gi Priit Hõbemäe artikleid Eesti Ekspressis] * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69084359/ekspressi-peatoimetajaks-sai-priit-hobemagi Ekspressi peatoimetajaks sai Priit Hõbemägi]. Eesti Ekspress, 31. august 2006 * Anne Oja. [https://www.aripaev.ee/uudised/2006/08/30/priit-hobemagi-sai-ekspressi-peatoimetajaks Priit Hõbemägi sai Ekspressi peatoimetajaks] Äripäev.ee, 31. august 2006 * Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69093707/keskreformierakond-alustab-ja-voidab Keskreformierakond alustab ja võidab!] Eesti Ekspress, 22. veebruar 2007 * Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69213799/inimesed-taastage-vanu-puumaju Inimesed, taastage vanu puumaju!] Eesti Ekspress, 22. jaanuar 2009 * Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69215073/va-banque Va banque!] Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2009 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/71175553/priit-hobemagi-me-peame-raakima-edgarist Priit Hõbemägi: Me peame rääkima Edgarist], 8. aprill 2015 * [http://www.tlu.ee/et/kommunikatsiooni-instituut/Kontakt/71d4b8eb7691521aee1515c0d1302145f280206a/priit-hobemagi Priit Hõbemägi] Tallinna Ülikooli kodulehel * [https://mmgrupp.ee/uudised/postimehe-uus-peatoimetaja-priit-hobemagi-ka-usaldusvaarne-ajakirjandus-peab-tekitama-emotsioone Postimehe uus peatoimetaja Priit Hõbemägi: ka usaldusväärne ajakirjandus peab tekitama emotsioone] MM Grupi koduleht, 13. juuni 2022 * [https://www.err.ee/1609223037/priit-hobemagi-in-memoriam-eesti-paevaleht-1995-2024 Priit Hõbemägi: in memoriam Eesti Päevaleht (1995-2024)] ERR Uudised, 15. jaanuar 2024 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Hanno Tomberg]]|nimi=[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] peatoimetaja|aeg=[[2001]]–[[2006]]|järgnev=[[Lea Larin]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hõbemägi, Priit}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] ln8p8jh0k975s8p9se4x14bgrfcbbnx 1 162082 7148185 6454378 2026-05-07T03:58:29Z Raamaturott 56450 7148185 wikitext text/x-wiki {{Hea artikkel}} ==Koondis== Eesti jalgpallikoondis peaks hõlmama mõlemat sugupoolt ning eraldi tooma välja naiste ja meeste koondised. : Minu meelest on meeste koondis ühtlasi Eesti koondis üldse. Link naiste koondisele peaks olema artikli alguses täpsustusmärkusena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2009, kell 18:54 (UTC) ==Teitur Þórðarson== Teitur Þórðarsoni asemel võiks kirjutada Teitur Thordarson, sest see on eestipärasem ja eesti tähtedega. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. märts 2010, kell 16:33 (UTC) : Miks me peaksime islandlase nime kirjutama eestipäraselt ja eesti tähtedega? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2010, kell 19:14 (UTC) :: Miks ei peaks? Eestlased loevad ju seda (eestikeelset) artiklit ja mina näiteks nendest tähtedest aru ei saa. Igal pool nt meedias jne on ka Thordarson, ka inglise keelses vikis nii. Siis võiks ju venelaste nimed kirillitsas kirjutada, grusiinid nende tähtedes. Väravalööja Levan Kobiašvili on eestipäraselt, sa peaksid kirjutama siis gruusia keeles ლევან კობიაშვილი (inglise keeles on nt Kobiashvili) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::: Eesti keele reeglid on niisugused, et kui nimes kasutatakse algkeeles ladina kirja, kirjutatakse nimi eesti keeles samamoodi nagu algkeeles (on küll mõned traditsioonilised erandid). Keelte puhul, mis kasutavad teisi kirju, on eesti keele jaoks kokku lepitud latinisatsioonireeglid. Mõne keele puhul (näiteks vene ja gruusia keel) kasutatakse eestipärast transkriptsiooni, mõne puhul (näiteks araabia keel) rahvusvahelist latinisatsiooni. Meedias on keelekasutus tihti lohakas, entsüklopeedias aga peab see olema eeskujulik. Kui Sa nime õigesti hääldada ei oska, ei aita ka see, kui võõraid tähti ei ole. Ja Sa ju tead, kuidas seda nime hääldada. Ka meie artiklis, mille juurde link läheb, on see kirjas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. märts 2010, kell 19:41 (UTC) :::: Kus sul on need need reeglid ja erandid? Mis kasu mul neist kõverikest on. Kui ma selle infoga midagi peale hakkan, siis kirjutan ka eesti tähtedes. Iga riik kasutab oma tähti, ka entsüklopeedias. Kui hiina, gruusia, vene keelest tõlgendatakse, miks siis mitte teistest keeltest? Eesti keeles pole ju korrektne kasutada võõrkeelte tähti. Nt Kreekas pole ladina kiri, aga ikka on siin AE Lárisa. Võiks olla Teitur Thordarson, tema artikklis siis sulgudes (islandi keeles Teitur Þórðarson). Nii oleks lugejatel ka lihtsam. Eesti tähestikku kasutada oleks loogilisem ja enesestmõistetavam. Austa eesti keelt, meil on ilusad tähed. Ma aitaks sul muuta neid ka. Igaljuhul mõtle selle peale. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 13:48 (UTC) :::::Oh, jah, selle üle on ammu vaieldud. Juba maailmasõdadevahelises Eestis kirjutasid mõned Läti nimesid üksnes eesti tähti kasutades (läti keeles on vokaalid sageli pikendusmärgiga). Aga tänapäeval: [[Bjørn Dæhlie]] norra keeles, [[Lech Wałęsa]] poola keeles, [[Fernão de Magalhães]] portugali keeles, [[Citroën]] prantsuse keeles ja [[Jens Weißflog]] saksa keeles kirjutatakse tähtede abil, mida eesti keeles ei ole. Võrdlused armeenia, vene ja hiina keelega ei ole kohased, sest need ei kasuta ladina kirja, probleem on üksnes ladina kirja kasutavate riikidega. Me ei hakka kohtlema islandi keelt teistmoodi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::::::Teistes keeltes ka ei ole neid tähti, aga ikka tõlgendavad neid. Millegi pärast meeldib mulle inglise keele tõlgendused ja üldse inglise keelne wikipedia rohkem. Vikipeedias on igal pool erinevad, nt siin on Lənkərani Xəzər, aga Šišovi nime all Länkärani Xäzär jne. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 15:33 (UTC) ::::::: Erinevused tulevad sellest, et kõik artiklid pole toimetatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. märts 2010, kell 15:53 (UTC) ==Hilisemaks kasutamiseks== Siit saab üle võtta esimese ja viimase kohtumise {| class="wikitable" style="text-align: center"; align="right" |- !width="125px"|Nimi !width="75px"|Aeg !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=15px|Väravad !width=150px|Esimene mäng !width=150px|Viimane mäng |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ferenc Konya]] ||1923–1924|| 2|| 0|| 0|| 2|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Imre Nagy (jalgpallitreener)|Imre Nagy]] ||1925 || 2|| 2|| 0|| 0|| 3:0 ||28. juuni 1925,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 0:1||5. juuli 1925,<br>Eesti – [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1927 || 3|| 2|| 0|| 1|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Fritz Kerr]] ||1930 || 6|| 1|| 1|| 4|| 9:15||27. juuni 1930,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1||13. september 1930,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Vollrat]] ||1932 || 7|| 1|| 0|| 6|| 5:13||9. juuni 1932,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 3:0||30. august 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1935 || 8|| 0|| 5|| 3||10:17||12. juuni 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:1||18. september 1935,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 2:2 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bernhard Rein]] ||1937–1938||16|| 6|| 2|| 8||23:30||3. juuni 1937,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 1:2||5. september 1938,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Elmar Saar]] ||1939 || 4|| 0|| 1|| 3|| 5:10||29. juuni 1939,<br>Eesti – [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 0:2||27. august 1939,<br>Eesti – [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 0:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Uno Piir]] ||1992–1993||19|| 2|| 4||13|| 8:38||3. juuni 1992,<br>Eesti – [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] 1:1||17. november 1993,<br>[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Ubakivi]]¹ ||1994–1995||24|| 0|| 1||23|| 5:77||9. märts 1994,<br>[[Küpros jalgpallikoondis|Küpros]] – Eesti 2:0||11. oktoober 1995,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 5:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Island}} [[Teitur Þórðarson]] ||1996–1999||57||13||17||27||64:92||16. veebruar 1996,<br>Eesti – [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] 0:0||3. november 1999,<br>[[Türkmenistani jalgpallikoondis|Türkmenistan]] – Eesti 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]² ||1999–2000||10|| 4|| 2|| 4||13:15||18. detsember 1999,<br>[[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] – Eesti 2:2||11. oktoober 2000,<br>[[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] – Eesti 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] ||2000–2004||55||16||14||25||58:88||15. november 2000,<br>Eesti – [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstan]] 1:0||8. september 2004,<br>[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Jelle Goes]] ||2004–2007||29|| 5|| 6||18||19:50||13. oktoober 2004,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 2:2||6. juuni 2007, <br>Eesti – [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 0:3 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]]||2007 || 8|| 2|| 2|| 4|| 3:10||22. august 2007,<br>Eesti – [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] 2:1||21. november 2007,<br>[[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] – Eesti 0:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]] ||2008– ||26|| 7|| 7||12||24:39||27. veebruar 2008,<br>[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] – Eesti 2:0 || |- |colspan="9" style="text-align:left"|¹ 1995. aasta mais Riias peetud Balti turniiril täitis treeneri kohuseid [[Aavo Sarap]]<ref>http://www.rsssf.com/intldetails/1995e2.html</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 0:9) on lisatud Ubakivi saldole<br>² 2000. aasta veebruaris Bangkokis peetud sõprusturniiril täitis treeneri kohuseid [[Aivar Lillevere]]<ref>Olev Reim 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 153–156</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 3:6) on lisatud Rüütli saldole<br>Algallikad: [[Indrek Schwede]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 117–118; [[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50<br>Viimane lisatud kohtumine: Eesti-Albaania, 14. november 2009 |} {{-}} ===Viited=== {{viited}} ==Viidete koondamine== Osad viited esinevad mitu korda ja neid saaks koondada: <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks">viite tekst</ref></nowiki> ja pärast kasutada lihtsalt <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks" /></nowiki>. --[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 2. detsember 2009, kell 11:28 (UTC) ==Euroopa rekordinternatsionaal== ''Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal.'' – [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/maailm/lati-jalgpallurist-saab-euroopa-rekordinternatsionaal.d?id=26879295 See ei ole enam nii].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. jaanuar 2010, kell 11:56 (UTC) :{{j}}Parandatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 13. jaanuar 2010, kell 10:28 (UTC) ==Königsberg== "Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning Königsbergis alagrupi võitnud Saksamaale (1:4) /../" Millist [[Königsberg]]i siin on mõeldud? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 7. veebruar 2010, kell 07:54 (UTC) :{{j}}Täpsustatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 7. veebruar 2010, kell 16:40 (UTC) ==Esimene vabariik== Väljend "Esimene vabariik" on vastuolus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttega. [[Kasutaja:ErlichLw|ErlichLw]] 5. märts 2010, kell 15:47 (UTC) :Ma huvi pärast küsin: Prantsusmaal on Viies vabariik, kas see on ikka Esimese ja Neljanda vabariigi õigusjärglane? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:57 (UTC) ==Info== Kas siit läks osa infot kaduma? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 18:13 (EEST) :Mida sa silmas pead? Mel uuendas koosseisu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 18:40 (EEST) :: Seda ma tahangi teada, kas on säilinud andmed ka vana koosseisu kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 19:08 (EEST) :::Nii palju kui hiljutiste koondislaste all, rohkem pole vajagi, vikipeedias küll mitte. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 19:16 (EEST) :::: Kui mitte sellesse artiklisse, siis eraldi lehele oleks tarvis koondislaste loendit, kus oleks iga mehe kohta ka andmed, millal ta koondises olid. Päris detailsed andmed võiksid olla iga mehe artiklis. Minu meelest võiks loetleda kas või kõik mängud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:37 (EEST) ::::: Koondislaste loend on olemas–[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]. Sa mõtled iga mängu nagu siin [[en:Sergei Pareiko#International caps]]? Sest see võtab ikka päris kaua aega. Selle artikli–[[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] võiks kõigepealt lõpuni teha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 21. august 2010, kell 17:26 (EEST) :::::: Väga hea, niisugust asja ma mõtlesingi. Noh, aega on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. august 2010, kell 17:47 (EEST) ==Lausestus== '' '''Peale Balti turniiri toimus 1934. aastal''' Tallinnas soome-ugri hõimurahvaste ühtsustunde tugevdamiseks Eesti, Soome ja Ungari vahel Turaani turniir, kuid see ettevõtmine järge ei leidnud.'' See lause tundub natuke imelik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:55 (EEST) :1934. aastal ju [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] ei korraldatud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:02 (EEST) ::{{j}}Siin oli ''peale'' tähenduses ''lisaks'', ''samuti''. Parandasin konarlikku lauset.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 16. august 2010, kell 22:33 (EEST) ==Praegused ja hiljutised koondislased== "Nimekirjas on mängijad, kes on saanud koondisekutse viimase aasta jooksul" – See peaks siis tähendama, et kes saavad kutse, aga kohale ei tule, on ikka nimekirjas? Sest Jääger ja Voskoboinikov said kutse Soome mängule, kuigi kohale ei tulnud.[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=1449] Või tuleks ümber sõnastada. <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. juuni 2010, kell 18:21 (EEST)</small> :Mina lisaksin nimekirja nii Jäägri kui Vosko. Koondisekutse on ikkagi märk teatud tasemest.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 2. juuni 2010, kell 23:18 (EEST) ::Nõustun, lisad? <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. juuni 2010, kell 01:19 (EEST)</small> Praeguste koondislaste all on 24 mängijat, kuigi need, kes kohale ei tulnud peaks olema hoopis "hiljutiste koondislaste" all? Või noh kuidas muidu aru saada: 1)kes kutsuti, aga kohale ei tulnud 2)ei mahtunud pingile 3)pingil istujad, kes ei mänginud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 01:10 (EEST) :Mängukutse märgib seda, et mees on väärinud kohta koondises. Seetõttu lisan ka Lindpere jälle nende sekka. Kui viitsid arvestust pidada selle üle, kes millisesse sinu nimetatud kategooriasse kuulub, siis kasutaksin lihtsalt veel mingit eritähistust.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 5. september 2010, kell 00:23 (EEST) ::Mina paneks praeguste koondislaste sekka ainult 18 mängijat, nii on kõigile see asi arusaadav. Ülejäänud paneks hiljutiste alla. Mingi märke võiks ka muidugi lisada (millise?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. september 2010, kell 02:13 (EEST) ==Kodustaaadion (A. Le Coq Arena)== Kas kellelgi viimane "Jalka" ajakiri on? Seal oli suht huvitavat statistikat A. Le Coq Arena kohta: "''A. Le Coq Arena bilanss al. 02.06.2001 Eesti-Holland ... 11.08.2010 Eesti-Fäärid : 55 mängu / 21 võitu ... 14 viiki ... 20 kaotust; värvate vahe : 60-57.''" :Lisaks veel: "''Fännipoolsesse/JH sektori värvasse on löödud 42 väravat samas kui põhjapoolsesse väravasse 18.''" Et mis te arvate, et kas peaks selle siia või staadioni artiklile lisama? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. august 2010, kell 21:36 (EEST) :: See viimame kindlasti staadioni artiklisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2010, kell 22:41 (EEST) ''See on Eesti suurim ja tänini ainus murukattega jalgpallistaadion.'' Murukattega jalgpallistaadione peaks küllalt olema ju. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 19:53 (EEST) :Näiteks? Silmas pole peetud staadioneid, kus saab peale pallimängu ka jooksurajal vudida.--[[Eri:Kaastöö/212.7.18.246|212.7.18.246]] 15. august 2010, kell 21:50 (EEST) ::Esiteks tuleks siis täpsustada. Vaata siis nt [[en:Viimsi Stadium]]-[[File:Viimsistaadion.jpg|100px]]. [[en:Pirita Velodrome]] ei loe siis? Kas suvalised koolistaadionid ei loe, kui seal lähedal pole jooksurada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:31 (EEST) == Ad-Dawḩah ja paar viga== Viimane kohtumine toimus [[Ad-Dawḩah]]'s. Palun parandage see ära. Ma ei oska sinna ligi pääseda, seal on alapealkirjadega mingi anomaalia. Kas staadioni nimi on ikka õige? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:40 (EET) Kõigepealt on pealkiri "Viimaste aastate kohtumised", siis "Eelseisvate mängude loend" ja siis alles tuleb viimase aasta kohtumiste tabel. Ka jalgpallurite nimed on valed. Õige on [[Sebastián Soria]] ja [[Fábio César Montezine]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:44 (EET) :{{j}}Parandasin. Segadust põhjustas see, et üks tabel oli jäänud lõpetamata ( "|}"-osa oli puudu). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 23. detsember 2010, kell 22:00 (EET) ==Mis need viimased parandused tähendasid?== [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. jaanuar 2011, kell 23:40 (EET) :{{j}}Peaks õiged parandused olema. Pedõk sai koondisekutse rohkem kui aasta tagasi ja Mihkel Aksalu ei ole enam Mansfieldis laenul. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. jaanuar 2011, kell 01:46 (EET) ==Néa Salamís== Ma ei leia seda kohta üles, aga minu arust tuleks kirjutada "Néa Salamís". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2011, kell 11:21 (EET) :Kuidas siis sellega jääb? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. jaanuar 2011, kell 17:14 (EET) ::{{j}}Sai tehtud ümbersuunamine. --Pelmeen10 ==Vassiljev== ''Konstantin Vassiljev : Kui tegu on bulgaarlasega, on see vale nimekuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ::Misasja? Ta on eestlane. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:52 (EET) ==Tabelid== Mul jooksis kahele tabelile järgnev tekst tabelisse sisse. Parandasin nii, et nüüd näitab minul korralikult. Kui keegi arvab, et midagi untsu keerasin, eks pöörake tagasi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. veebruar 2011, kell 21:58 (EET) :Äkki ikka saaks kuidagi nii, et tabeli kõrval oleks tekst. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 1. märts 2011, kell 17:20 (EET) ==Kriipsud== ''Kokku on Eesti osalenud seitsmel MM- (1934, 1938, 1994–) ja viiel EM-valikturniiril (1996–). : Need kriipsud on arusaamatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:23 (EET) ::Miks? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:26 (EET) ::: Algul ma mõtlesin, et ühed võistlused toimusid mitu aastat. Leian, et tuleks lihtsalt kõik aastaarvud ära tuua, võib-olla koos linkidega vastavatele võistlustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ==Välimus== Miks see viiteid kahes reas ei näita? Ning mul kaovad numbrid 1. 2. 3. väravaküttide ja rekordinternationaalide juures pildi taha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:25 (EET) :Mozillaga on asi parem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 15:11 (EET) ==Staadionid== EJL märgib Hiina mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=451 Zhu Hai Sports Center, Zhu Hai] ja Katari mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=452 Khalifa staadion, Doha]. Mida eelistada? Ning kuidas on Staadionite nimede eestindamisega lood? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:15 (EET) : Artikli pealkiri tuleb igal konkreetsel juhtumil otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:30 (EET) : Linna nimi on [[Ad-Dawḩah]], staadion on [[Khalīfah' rahvusvaheline staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:31 (EET) : [[Zhuhai Spordikeskuse staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:32 (EET) ::Parandad õigeks? Vaata ka [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]], seal on vist ka vigu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:41 (EET) ::: Palun paranda ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:49 (EET) ::::Lihtsalt Khalifa staadion ei sobi siis, panen sinu eelnevalt kirjutatud? Kust sa need võtsid üldse? Antalya Mardani staadioni muutsin EJLi järgi Mardan staadioniks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 03:04 (EET) ::::: "Mardan staadion" küll ei saa olla. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. märts 2011, kell 04:34 (EET) :::::: Muidugi ei saa. [[:tr:Antalya Mardan Stadyumu]]. Võib olla ka lihtsalt "Mardani staadion", aga "Mardan staadion" pole grammatiliselt õige. :::::: [[:en:Khalifa International Stadium]]. Võib-olla ka lihtsalt [[Khalīfah' staadion]] sobib. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 08:47 (EET) ==Eeskujulik artikkel== See artikkel on esitatud eeskujulikuks artikliks. Oma hääle ja arvamuse saab lisada leheküljel [[Vikipeedia:Eeskujulike artiklite kandidaadid#Eesti jalgpallikoondis]]. ==Koondise vorm== Eesti koondisel on uus vorm. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 20:57 (EEST) :Asendaksin selles särgipildis sõna "praegune" aastatega "2008–2010".--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 15. august 2010, kell 22:02 (EEST) :: Hea mõte. Ainult et aastaarvude vahel peaks olema mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2010, kell 22:11 (EEST) ::: Kes siis muudab pilti? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:39 (EEST) :::: Kas inglise vikis on uus vorm? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. august 2010, kell 09:00 (EEST) ::::: Ei. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:03 (EEST) :::::: Sealt on pilt ära võetud ja teine lahendus üldse. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 17. august 2010, kell 20:43 (EEST) Peame selle korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 00:37 (EEST) : Selline vorm siis: [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773], [http://i32.tinypic.com/33er614.jpg]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 18. august 2010, kell 16:25 (EEST) :: Minu meelest on inglise vikis praegu õige ja see tuleks järele teha. Peale selle oleks tarvis teha vormi kohta eraldi alajaotus, kus rääkida ka vanast vormist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:34 (EEST) :::Tegin nüüd selle nii nagu on inglise vikis. Vormi kohta on eraldi alajaotus. Näha ainult värvi muutumine, põhjalikumat pole siis vaja? Pilt:Eesti jalgpallikoondise vormid.png, mis siin varem oli, näitas alates 1992. aastast kuidas on vormi kujundus muutunud, aga kõige uuemat vormi selles reas ei olnud, loobume nüüd sellest üldse? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. oktoober 2010, kell 10:32 (EEST) ::::Kohendasin pilti (aastaarvud, pildi laius, mõttekriipsud). Nüüd peaks sobima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 4. oktoober 2010, kell 10:55 (EEST) :::: Minu meelest peaks kindlasti ka vanad vormid sisse jätma. Need võivad olla eraldi alajaotuse all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. oktoober 2010, kell 16:04 (EEST) ::::: Muutsin seda natuke, aga sõnastust võib muidugi parandada/kohendada. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 26. oktoober 2010, kell 17:08 (EEST) Mida ma pean vormi osas usaldama – kas eesti või ingliskeelset artiklit? :Inglise vikis on valesti. Krae äär on valge. [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4955355273/in/set-72157624749190783/] [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4970176168/in/set-72157624781281337/]. Kas keegi oskab neid vorme muuta, pole ise veel selgeks teinud endale seda. Natuke sinist tumedamaks ja krae ääre valgeks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:41 (EET) ::Sellesse pilti [[:Pilt:Estonian kits2.png]] võiks ju praeguse ka lisada. Muide kodus kasutatakse ka võõrsil-sokke. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:45 (EET) :::Aa, oih, inglise vikis on õigesti siiski (sinine vb liiga tume). Ma kopeerin sealt. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:08 (EET) ::::Meil on selle riietuse malliga midagi valesti või on midagi puudu, et triipe teha ei saa. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:49 (EET) ==Ajakohastamine== See on hea artikkel, aga eilne mäng on siin eelseisvate mängude all. Ajakohastamine on ikkagi probleemiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 09:30 (EET) :Kas Sa loodad, et eeskujulikku artiklit peab sekund peale mängu lõpuvile ajakohastama? See on jällegi pisidetail koos linkidega. Eeskujulik artikkel peaks nagu eelkõige sisu poolest olema. Kui soovite, siis võib see ka "suurepärane" olla. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 21:37 (EET) :: Sellise mängu puhul oleks päris loomulik, kui ajakohastus tehtaks minuti jooksul pärast lõppu. Noh, pool tundi oleks ka OK. Aga aega läks kaksteist tundi. :: Asi on selles, et kui öeldakse, et tegu on eelseisva mänguga, on see ju otseselt väär väide. Väiteid, mis niimoodi vääraks võivad osutuda, peaks olema võimalikult vähe ja nad peaksid olema võimalikult hõlpsasti leitavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 22:55 (EET) :::Mina näiteks mängult koju tulles olin nii väsinud, külmunud, õnnelik ja..., et tegelesin peamiselt muude asjadega kui Vikipeedia. Lisaks olen inglise vikis umbes samapalju, ma ei ole kummalegi otsustanud pühenduda. Siin on ka praegu mitu teist arutelu käimas. Võõrsilmängude puhul oleks arvatavasti reaktsioon kiirem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 23:24 (EET) :::: Muidugi, tõsised jalgpallifännid on staadionil. Aga peaks ju olema ka neid, kes istuvad kodus ja kelle jaoks Vikipeedia on oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:29 (EET) :::: Su viimast parandust ei oleks tohtinud pisimuudatuseks märkida. :::: Ma saan aru küll, miks Sa ei torma kohe Vikipeediasse. Aga keegi peab seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:39 (EET) Ma arvan, et statistikat on peale teisipäevast mängu (kuhu tulevad loodetavasti ka kõik mittefännid) mõttekam uuendada. Muide igal asjal on kirjas, millal seda viimati uuendatud on. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 10:38 (EEST) : Mina ei tule:-) : Kui on selgelt sõnastatud nii, et selle ja selle aja seisuga on statistika selline ja selline, siis ei ole öeldu otseselt väär, kuigi ajakohastamata jätmist saab ikkagi ette heita. Kui ei ole tegemist eeskujuliku või ka hea artikliga, siis ju kohest ajakohastamist tingimata ei nõuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 12:40 (EEST) ::Mõne ajakohastamist vajava punkti võib viia eraldi artiklisse. Aga millised? ::Ise arvan, et need mis topelt on väib äkki välja jätta siit üldse (mängude vastased näiteks?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 13:21 (EEST) ::: Seda peaks ühiselt otsustama. Hetkel ma pole valmis sellega tegelema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 13:31 (EEST) ::::Tegelikult ma väga ei toeta siit info eemaldamist. See teeb nt ajakohastamist raskemaks kui on erinevad leheküljed. Üks võimalus ajakohastamist vajavate asjade üles leidmiseks on otsida artiklist eelmise mängu kuupäeva. Ajakohastatud info on viimase mängu kuupäevaga. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 17:48 (EEST) ajakohastasin a.operi löödud koondiseväravate arvu. täna ülekande ajal raadios öeldi. kui eksisin, siis vabandan. ==Kodustaadion== Arvan, et [[kodustaadion]] on mõiste, mille kohta peaks olema eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. märts 2011, kell 13:30 (EEST) :{{j}}Tegin. Kuid kas on piisavalt pikk, seda ma ei tea. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 16:34 (EEST) ---- Itaalia mängus väravalööjad puudu, Baskimaa mängus puudulikult ja ebakorrektselt vormistatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2011, kell 09:25 (EEST) ---- Ajakohastasin Türgi mängu osas ära, aga ma ei ole kindel, et artikli muudes osades sisalduv statistika ja arvud päris õiged on. Keegi võiks need ka ühel hetkel üle käia, ma enne ei võtaks isegi märkust maha. Osa andmeid on antud koos kuupäevaga, aga mitte kõik. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. august 2011, kell 11:59 (EEST) ---- Mis tähendab "ov."? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. august 2011, kell 13:17 (EEST) :omavärav --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:17 (EEST) :: Kirjutage välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. oktoober 2011, kell 07:27 (EEST) ==Treenerid== Esimeses lõigus on kirjas, et Rüütli on peatreener jaanuarist 2008, peatreenerite peatüki tabelist ma loen välja, et veebruarist 2008. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. oktoober 2011, kell 22:13 (EEST) Hea artikkel ei saa sisaldada vastukäivat infot. kui parandada ei osata, on ju hea artikli staatus küsitav. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 13. oktoober 2011, kell 09:22 (EEST) : Peatreeneriks asumise leping allkirjastati 22. novembril 2007[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/tarmo-ruutlist-sai-eesti-koondise-peatreener.d?id=17511635]. Millal ta tegutsema hakkas, jääb selgusetuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. oktoober 2011, kell 11:22 (EEST) ::Esimene mäng peeti sel aastal veebruaris, seega jätaks ma veebruari. [http://www.jalgpallihaigla.ee/?id=389&keel=ee] [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 15. oktoober 2011, kell 02:24 (EEST) ::: Treeneri töö algab ju varem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. oktoober 2011, kell 10:26 (EEST) Kontrakt peatreeneriga sai pikendatud kuni 2013. --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:14 (EEST) ---- Asendatud info läks kaduma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 08:53 (EEST) ---- ==Praegused koondislased== Seal on jälle paar viga. Minu meelest peaks seal olema ka koondislased, kes said esialgselt koondisekutse, aga jäid eemale. El Salvadori vastu siis [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3425 esialgne nimekiri], [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3447 vahepealne uudis] ja [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3457 lõplik nimekiri]. Teine lahendus oleks nagu inglise vikis ehk praeguste koondislaste all on need, kes kohale sõitsid ja hiljutiste all on ka El Salvadori kutsutud (aga jäid tulemata). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 10:22 (EEST) : Tee siis ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 16:59 (EEST) ---- Viimane muutmine oli vist ennatlik. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 5. detsember 2013, kell 18:31 (EET) == Vormi disaini muutumine == Kas pilti koondise peavormi disainidest (Estonian_kits2.png) on vaja uuendada või poleks sel erilist mõtet? Võin vajadusel lisada ka uuemad vormidisainid, kuid tegelikult võtab too nelja vormiga rida (kus on ka sõjaeelsed vormid) enam-vähem asja kokku. [[Kasutaja:Sixest|Sixest]] ([[Kasutaja arutelu:Sixest|arutelu]]) 12. detsember 2013, kell 02:28 (EET) :Too pilt võiks küll kajastada kõiki disaine. Äkki on uuendatud pilt visuaalselt parem kaherealisena. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. detsember 2013, kell 16:54 (EET) ---- Kas mitte ajalugu ei lõpe siin 2011. aastaga? Tuleks ajakohastada või heade artiklite seast välja arvata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2016, kell 00:01 (EEST) : Tuleks ajakohastada küll. Kas meil tõesti ühtki jalgpallihaiget enam pole? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. juuni 2016, kell 01:46 (EEST) :: Ma arvan, et heade artiklite seast veel välja ei heidaks, aga ehk ei paneks seda enam seni esilehele kuni on on ajakohastamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 11. juuni 2016, kell 21:23 (EEST) Hea artikli staatus tuleks peatada. Paistab, et meil pole praegu kedagi, kes seda korras hoiaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 12:08 (EEST) Palun peatame hea artikli staaruse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 09:16 (EEST) :Kindel ei. Sporditeemalisi häid artikleid ju vist rohkem polegi. Artikli praeguse seisu parandamine ei nõua ka ei tea kui suuri pingutusi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. september 2016, kell 10:28 (EEST) ::Davaii, teeme korda! :) --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 26. september 2016, kell 13:33 (EEST) Niipea kui saab ajakohaseks, on korras. Ja oleks tarvis, et keegi kogu aeg ajakohastaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. september 2016, kell 18:52 (EEST) Peab muidugi ka jälgima, et keele- ja muid vigu sees ei oleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) '''Hiljutised koondislased''' - kas seal on need mängijad, kes on viimase aasta jooksul koondisesse kutsutud või need kes on mänginud? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 29. september 2016, kell 08:05 (EEST) :Ei tea, mis algselt mõeldud on, aga pealkirja järgi ootaks esimest. Teise puhul peaks olema teine pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) ----------- "Sildtreener" – pole märgitud, kes selle välja mõtles ja mis allikal see põhineb. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. august 2023, kell 17:54 (EEST) :Kas see nüüd oluline on, kes selle välja mõtles. Aga Jalgpalliliit selliselt kommunikeeris, isikuliselt peaks olema Pohlak. [https://sport.delfi.ee/artikkel/66919640/aivar-pohlak-jatkame-ruutliga-voi-toome-valismaise-sildtreeneri] == Keeletoimetamine == {{Ping|Kuriuss}} juhin tähelepanu, et tegemist on jätkuvalt [[Vikipeedia:Head artiklid|heaks artikliks]] arvatud artikliga.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 06:58 (EEST) p2kf9kgqw0wltt9er343yi5r62ukymi 7148314 7148185 2026-05-07T10:49:34Z Kuriuss 38125 /* Keeletoimetamine */ Vastus 7148314 wikitext text/x-wiki {{Hea artikkel}} ==Koondis== Eesti jalgpallikoondis peaks hõlmama mõlemat sugupoolt ning eraldi tooma välja naiste ja meeste koondised. : Minu meelest on meeste koondis ühtlasi Eesti koondis üldse. Link naiste koondisele peaks olema artikli alguses täpsustusmärkusena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2009, kell 18:54 (UTC) ==Teitur Þórðarson== Teitur Þórðarsoni asemel võiks kirjutada Teitur Thordarson, sest see on eestipärasem ja eesti tähtedega. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. märts 2010, kell 16:33 (UTC) : Miks me peaksime islandlase nime kirjutama eestipäraselt ja eesti tähtedega? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2010, kell 19:14 (UTC) :: Miks ei peaks? Eestlased loevad ju seda (eestikeelset) artiklit ja mina näiteks nendest tähtedest aru ei saa. Igal pool nt meedias jne on ka Thordarson, ka inglise keelses vikis nii. Siis võiks ju venelaste nimed kirillitsas kirjutada, grusiinid nende tähtedes. Väravalööja Levan Kobiašvili on eestipäraselt, sa peaksid kirjutama siis gruusia keeles ლევან კობიაშვილი (inglise keeles on nt Kobiashvili) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::: Eesti keele reeglid on niisugused, et kui nimes kasutatakse algkeeles ladina kirja, kirjutatakse nimi eesti keeles samamoodi nagu algkeeles (on küll mõned traditsioonilised erandid). Keelte puhul, mis kasutavad teisi kirju, on eesti keele jaoks kokku lepitud latinisatsioonireeglid. Mõne keele puhul (näiteks vene ja gruusia keel) kasutatakse eestipärast transkriptsiooni, mõne puhul (näiteks araabia keel) rahvusvahelist latinisatsiooni. Meedias on keelekasutus tihti lohakas, entsüklopeedias aga peab see olema eeskujulik. Kui Sa nime õigesti hääldada ei oska, ei aita ka see, kui võõraid tähti ei ole. Ja Sa ju tead, kuidas seda nime hääldada. Ka meie artiklis, mille juurde link läheb, on see kirjas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. märts 2010, kell 19:41 (UTC) :::: Kus sul on need need reeglid ja erandid? Mis kasu mul neist kõverikest on. Kui ma selle infoga midagi peale hakkan, siis kirjutan ka eesti tähtedes. Iga riik kasutab oma tähti, ka entsüklopeedias. Kui hiina, gruusia, vene keelest tõlgendatakse, miks siis mitte teistest keeltest? Eesti keeles pole ju korrektne kasutada võõrkeelte tähti. Nt Kreekas pole ladina kiri, aga ikka on siin AE Lárisa. Võiks olla Teitur Thordarson, tema artikklis siis sulgudes (islandi keeles Teitur Þórðarson). Nii oleks lugejatel ka lihtsam. Eesti tähestikku kasutada oleks loogilisem ja enesestmõistetavam. Austa eesti keelt, meil on ilusad tähed. Ma aitaks sul muuta neid ka. Igaljuhul mõtle selle peale. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 13:48 (UTC) :::::Oh, jah, selle üle on ammu vaieldud. Juba maailmasõdadevahelises Eestis kirjutasid mõned Läti nimesid üksnes eesti tähti kasutades (läti keeles on vokaalid sageli pikendusmärgiga). Aga tänapäeval: [[Bjørn Dæhlie]] norra keeles, [[Lech Wałęsa]] poola keeles, [[Fernão de Magalhães]] portugali keeles, [[Citroën]] prantsuse keeles ja [[Jens Weißflog]] saksa keeles kirjutatakse tähtede abil, mida eesti keeles ei ole. Võrdlused armeenia, vene ja hiina keelega ei ole kohased, sest need ei kasuta ladina kirja, probleem on üksnes ladina kirja kasutavate riikidega. Me ei hakka kohtlema islandi keelt teistmoodi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::::::Teistes keeltes ka ei ole neid tähti, aga ikka tõlgendavad neid. Millegi pärast meeldib mulle inglise keele tõlgendused ja üldse inglise keelne wikipedia rohkem. Vikipeedias on igal pool erinevad, nt siin on Lənkərani Xəzər, aga Šišovi nime all Länkärani Xäzär jne. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 15:33 (UTC) ::::::: Erinevused tulevad sellest, et kõik artiklid pole toimetatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. märts 2010, kell 15:53 (UTC) ==Hilisemaks kasutamiseks== Siit saab üle võtta esimese ja viimase kohtumise {| class="wikitable" style="text-align: center"; align="right" |- !width="125px"|Nimi !width="75px"|Aeg !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=15px|Väravad !width=150px|Esimene mäng !width=150px|Viimane mäng |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ferenc Konya]] ||1923–1924|| 2|| 0|| 0|| 2|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Imre Nagy (jalgpallitreener)|Imre Nagy]] ||1925 || 2|| 2|| 0|| 0|| 3:0 ||28. juuni 1925,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 0:1||5. juuli 1925,<br>Eesti – [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1927 || 3|| 2|| 0|| 1|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Fritz Kerr]] ||1930 || 6|| 1|| 1|| 4|| 9:15||27. juuni 1930,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1||13. september 1930,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Vollrat]] ||1932 || 7|| 1|| 0|| 6|| 5:13||9. juuni 1932,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 3:0||30. august 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1935 || 8|| 0|| 5|| 3||10:17||12. juuni 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:1||18. september 1935,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 2:2 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bernhard Rein]] ||1937–1938||16|| 6|| 2|| 8||23:30||3. juuni 1937,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 1:2||5. september 1938,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Elmar Saar]] ||1939 || 4|| 0|| 1|| 3|| 5:10||29. juuni 1939,<br>Eesti – [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 0:2||27. august 1939,<br>Eesti – [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 0:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Uno Piir]] ||1992–1993||19|| 2|| 4||13|| 8:38||3. juuni 1992,<br>Eesti – [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] 1:1||17. november 1993,<br>[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Ubakivi]]¹ ||1994–1995||24|| 0|| 1||23|| 5:77||9. märts 1994,<br>[[Küpros jalgpallikoondis|Küpros]] – Eesti 2:0||11. oktoober 1995,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 5:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Island}} [[Teitur Þórðarson]] ||1996–1999||57||13||17||27||64:92||16. veebruar 1996,<br>Eesti – [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] 0:0||3. november 1999,<br>[[Türkmenistani jalgpallikoondis|Türkmenistan]] – Eesti 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]² ||1999–2000||10|| 4|| 2|| 4||13:15||18. detsember 1999,<br>[[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] – Eesti 2:2||11. oktoober 2000,<br>[[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] – Eesti 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] ||2000–2004||55||16||14||25||58:88||15. november 2000,<br>Eesti – [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstan]] 1:0||8. september 2004,<br>[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Jelle Goes]] ||2004–2007||29|| 5|| 6||18||19:50||13. oktoober 2004,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 2:2||6. juuni 2007, <br>Eesti – [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 0:3 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]]||2007 || 8|| 2|| 2|| 4|| 3:10||22. august 2007,<br>Eesti – [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] 2:1||21. november 2007,<br>[[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] – Eesti 0:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]] ||2008– ||26|| 7|| 7||12||24:39||27. veebruar 2008,<br>[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] – Eesti 2:0 || |- |colspan="9" style="text-align:left"|¹ 1995. aasta mais Riias peetud Balti turniiril täitis treeneri kohuseid [[Aavo Sarap]]<ref>http://www.rsssf.com/intldetails/1995e2.html</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 0:9) on lisatud Ubakivi saldole<br>² 2000. aasta veebruaris Bangkokis peetud sõprusturniiril täitis treeneri kohuseid [[Aivar Lillevere]]<ref>Olev Reim 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 153–156</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 3:6) on lisatud Rüütli saldole<br>Algallikad: [[Indrek Schwede]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 117–118; [[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50<br>Viimane lisatud kohtumine: Eesti-Albaania, 14. november 2009 |} {{-}} ===Viited=== {{viited}} ==Viidete koondamine== Osad viited esinevad mitu korda ja neid saaks koondada: <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks">viite tekst</ref></nowiki> ja pärast kasutada lihtsalt <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks" /></nowiki>. --[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 2. detsember 2009, kell 11:28 (UTC) ==Euroopa rekordinternatsionaal== ''Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal.'' – [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/maailm/lati-jalgpallurist-saab-euroopa-rekordinternatsionaal.d?id=26879295 See ei ole enam nii].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. jaanuar 2010, kell 11:56 (UTC) :{{j}}Parandatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 13. jaanuar 2010, kell 10:28 (UTC) ==Königsberg== "Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning Königsbergis alagrupi võitnud Saksamaale (1:4) /../" Millist [[Königsberg]]i siin on mõeldud? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 7. veebruar 2010, kell 07:54 (UTC) :{{j}}Täpsustatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 7. veebruar 2010, kell 16:40 (UTC) ==Esimene vabariik== Väljend "Esimene vabariik" on vastuolus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttega. [[Kasutaja:ErlichLw|ErlichLw]] 5. märts 2010, kell 15:47 (UTC) :Ma huvi pärast küsin: Prantsusmaal on Viies vabariik, kas see on ikka Esimese ja Neljanda vabariigi õigusjärglane? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:57 (UTC) ==Info== Kas siit läks osa infot kaduma? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 18:13 (EEST) :Mida sa silmas pead? Mel uuendas koosseisu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 18:40 (EEST) :: Seda ma tahangi teada, kas on säilinud andmed ka vana koosseisu kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 19:08 (EEST) :::Nii palju kui hiljutiste koondislaste all, rohkem pole vajagi, vikipeedias küll mitte. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 19:16 (EEST) :::: Kui mitte sellesse artiklisse, siis eraldi lehele oleks tarvis koondislaste loendit, kus oleks iga mehe kohta ka andmed, millal ta koondises olid. Päris detailsed andmed võiksid olla iga mehe artiklis. Minu meelest võiks loetleda kas või kõik mängud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:37 (EEST) ::::: Koondislaste loend on olemas–[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]. Sa mõtled iga mängu nagu siin [[en:Sergei Pareiko#International caps]]? Sest see võtab ikka päris kaua aega. Selle artikli–[[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] võiks kõigepealt lõpuni teha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 21. august 2010, kell 17:26 (EEST) :::::: Väga hea, niisugust asja ma mõtlesingi. Noh, aega on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. august 2010, kell 17:47 (EEST) ==Lausestus== '' '''Peale Balti turniiri toimus 1934. aastal''' Tallinnas soome-ugri hõimurahvaste ühtsustunde tugevdamiseks Eesti, Soome ja Ungari vahel Turaani turniir, kuid see ettevõtmine järge ei leidnud.'' See lause tundub natuke imelik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:55 (EEST) :1934. aastal ju [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] ei korraldatud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:02 (EEST) ::{{j}}Siin oli ''peale'' tähenduses ''lisaks'', ''samuti''. Parandasin konarlikku lauset.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 16. august 2010, kell 22:33 (EEST) ==Praegused ja hiljutised koondislased== "Nimekirjas on mängijad, kes on saanud koondisekutse viimase aasta jooksul" – See peaks siis tähendama, et kes saavad kutse, aga kohale ei tule, on ikka nimekirjas? Sest Jääger ja Voskoboinikov said kutse Soome mängule, kuigi kohale ei tulnud.[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=1449] Või tuleks ümber sõnastada. <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. juuni 2010, kell 18:21 (EEST)</small> :Mina lisaksin nimekirja nii Jäägri kui Vosko. Koondisekutse on ikkagi märk teatud tasemest.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 2. juuni 2010, kell 23:18 (EEST) ::Nõustun, lisad? <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. juuni 2010, kell 01:19 (EEST)</small> Praeguste koondislaste all on 24 mängijat, kuigi need, kes kohale ei tulnud peaks olema hoopis "hiljutiste koondislaste" all? Või noh kuidas muidu aru saada: 1)kes kutsuti, aga kohale ei tulnud 2)ei mahtunud pingile 3)pingil istujad, kes ei mänginud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 01:10 (EEST) :Mängukutse märgib seda, et mees on väärinud kohta koondises. Seetõttu lisan ka Lindpere jälle nende sekka. Kui viitsid arvestust pidada selle üle, kes millisesse sinu nimetatud kategooriasse kuulub, siis kasutaksin lihtsalt veel mingit eritähistust.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 5. september 2010, kell 00:23 (EEST) ::Mina paneks praeguste koondislaste sekka ainult 18 mängijat, nii on kõigile see asi arusaadav. Ülejäänud paneks hiljutiste alla. Mingi märke võiks ka muidugi lisada (millise?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. september 2010, kell 02:13 (EEST) ==Kodustaaadion (A. Le Coq Arena)== Kas kellelgi viimane "Jalka" ajakiri on? Seal oli suht huvitavat statistikat A. Le Coq Arena kohta: "''A. Le Coq Arena bilanss al. 02.06.2001 Eesti-Holland ... 11.08.2010 Eesti-Fäärid : 55 mängu / 21 võitu ... 14 viiki ... 20 kaotust; värvate vahe : 60-57.''" :Lisaks veel: "''Fännipoolsesse/JH sektori värvasse on löödud 42 väravat samas kui põhjapoolsesse väravasse 18.''" Et mis te arvate, et kas peaks selle siia või staadioni artiklile lisama? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. august 2010, kell 21:36 (EEST) :: See viimame kindlasti staadioni artiklisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2010, kell 22:41 (EEST) ''See on Eesti suurim ja tänini ainus murukattega jalgpallistaadion.'' Murukattega jalgpallistaadione peaks küllalt olema ju. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 19:53 (EEST) :Näiteks? Silmas pole peetud staadioneid, kus saab peale pallimängu ka jooksurajal vudida.--[[Eri:Kaastöö/212.7.18.246|212.7.18.246]] 15. august 2010, kell 21:50 (EEST) ::Esiteks tuleks siis täpsustada. Vaata siis nt [[en:Viimsi Stadium]]-[[File:Viimsistaadion.jpg|100px]]. [[en:Pirita Velodrome]] ei loe siis? Kas suvalised koolistaadionid ei loe, kui seal lähedal pole jooksurada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:31 (EEST) == Ad-Dawḩah ja paar viga== Viimane kohtumine toimus [[Ad-Dawḩah]]'s. Palun parandage see ära. Ma ei oska sinna ligi pääseda, seal on alapealkirjadega mingi anomaalia. Kas staadioni nimi on ikka õige? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:40 (EET) Kõigepealt on pealkiri "Viimaste aastate kohtumised", siis "Eelseisvate mängude loend" ja siis alles tuleb viimase aasta kohtumiste tabel. Ka jalgpallurite nimed on valed. Õige on [[Sebastián Soria]] ja [[Fábio César Montezine]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:44 (EET) :{{j}}Parandasin. Segadust põhjustas see, et üks tabel oli jäänud lõpetamata ( "|}"-osa oli puudu). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 23. detsember 2010, kell 22:00 (EET) ==Mis need viimased parandused tähendasid?== [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. jaanuar 2011, kell 23:40 (EET) :{{j}}Peaks õiged parandused olema. Pedõk sai koondisekutse rohkem kui aasta tagasi ja Mihkel Aksalu ei ole enam Mansfieldis laenul. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. jaanuar 2011, kell 01:46 (EET) ==Néa Salamís== Ma ei leia seda kohta üles, aga minu arust tuleks kirjutada "Néa Salamís". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2011, kell 11:21 (EET) :Kuidas siis sellega jääb? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. jaanuar 2011, kell 17:14 (EET) ::{{j}}Sai tehtud ümbersuunamine. --Pelmeen10 ==Vassiljev== ''Konstantin Vassiljev : Kui tegu on bulgaarlasega, on see vale nimekuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ::Misasja? Ta on eestlane. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:52 (EET) ==Tabelid== Mul jooksis kahele tabelile järgnev tekst tabelisse sisse. Parandasin nii, et nüüd näitab minul korralikult. Kui keegi arvab, et midagi untsu keerasin, eks pöörake tagasi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. veebruar 2011, kell 21:58 (EET) :Äkki ikka saaks kuidagi nii, et tabeli kõrval oleks tekst. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 1. märts 2011, kell 17:20 (EET) ==Kriipsud== ''Kokku on Eesti osalenud seitsmel MM- (1934, 1938, 1994–) ja viiel EM-valikturniiril (1996–). : Need kriipsud on arusaamatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:23 (EET) ::Miks? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:26 (EET) ::: Algul ma mõtlesin, et ühed võistlused toimusid mitu aastat. Leian, et tuleks lihtsalt kõik aastaarvud ära tuua, võib-olla koos linkidega vastavatele võistlustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ==Välimus== Miks see viiteid kahes reas ei näita? Ning mul kaovad numbrid 1. 2. 3. väravaküttide ja rekordinternationaalide juures pildi taha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:25 (EET) :Mozillaga on asi parem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 15:11 (EET) ==Staadionid== EJL märgib Hiina mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=451 Zhu Hai Sports Center, Zhu Hai] ja Katari mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=452 Khalifa staadion, Doha]. Mida eelistada? Ning kuidas on Staadionite nimede eestindamisega lood? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:15 (EET) : Artikli pealkiri tuleb igal konkreetsel juhtumil otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:30 (EET) : Linna nimi on [[Ad-Dawḩah]], staadion on [[Khalīfah' rahvusvaheline staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:31 (EET) : [[Zhuhai Spordikeskuse staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:32 (EET) ::Parandad õigeks? Vaata ka [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]], seal on vist ka vigu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:41 (EET) ::: Palun paranda ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:49 (EET) ::::Lihtsalt Khalifa staadion ei sobi siis, panen sinu eelnevalt kirjutatud? Kust sa need võtsid üldse? Antalya Mardani staadioni muutsin EJLi järgi Mardan staadioniks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 03:04 (EET) ::::: "Mardan staadion" küll ei saa olla. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. märts 2011, kell 04:34 (EET) :::::: Muidugi ei saa. [[:tr:Antalya Mardan Stadyumu]]. Võib olla ka lihtsalt "Mardani staadion", aga "Mardan staadion" pole grammatiliselt õige. :::::: [[:en:Khalifa International Stadium]]. Võib-olla ka lihtsalt [[Khalīfah' staadion]] sobib. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 08:47 (EET) ==Eeskujulik artikkel== See artikkel on esitatud eeskujulikuks artikliks. Oma hääle ja arvamuse saab lisada leheküljel [[Vikipeedia:Eeskujulike artiklite kandidaadid#Eesti jalgpallikoondis]]. ==Koondise vorm== Eesti koondisel on uus vorm. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 20:57 (EEST) :Asendaksin selles särgipildis sõna "praegune" aastatega "2008–2010".--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 15. august 2010, kell 22:02 (EEST) :: Hea mõte. Ainult et aastaarvude vahel peaks olema mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2010, kell 22:11 (EEST) ::: Kes siis muudab pilti? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:39 (EEST) :::: Kas inglise vikis on uus vorm? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. august 2010, kell 09:00 (EEST) ::::: Ei. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:03 (EEST) :::::: Sealt on pilt ära võetud ja teine lahendus üldse. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 17. august 2010, kell 20:43 (EEST) Peame selle korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 00:37 (EEST) : Selline vorm siis: [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773], [http://i32.tinypic.com/33er614.jpg]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 18. august 2010, kell 16:25 (EEST) :: Minu meelest on inglise vikis praegu õige ja see tuleks järele teha. Peale selle oleks tarvis teha vormi kohta eraldi alajaotus, kus rääkida ka vanast vormist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:34 (EEST) :::Tegin nüüd selle nii nagu on inglise vikis. Vormi kohta on eraldi alajaotus. Näha ainult värvi muutumine, põhjalikumat pole siis vaja? Pilt:Eesti jalgpallikoondise vormid.png, mis siin varem oli, näitas alates 1992. aastast kuidas on vormi kujundus muutunud, aga kõige uuemat vormi selles reas ei olnud, loobume nüüd sellest üldse? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. oktoober 2010, kell 10:32 (EEST) ::::Kohendasin pilti (aastaarvud, pildi laius, mõttekriipsud). Nüüd peaks sobima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 4. oktoober 2010, kell 10:55 (EEST) :::: Minu meelest peaks kindlasti ka vanad vormid sisse jätma. Need võivad olla eraldi alajaotuse all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. oktoober 2010, kell 16:04 (EEST) ::::: Muutsin seda natuke, aga sõnastust võib muidugi parandada/kohendada. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 26. oktoober 2010, kell 17:08 (EEST) Mida ma pean vormi osas usaldama – kas eesti või ingliskeelset artiklit? :Inglise vikis on valesti. Krae äär on valge. [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4955355273/in/set-72157624749190783/] [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4970176168/in/set-72157624781281337/]. Kas keegi oskab neid vorme muuta, pole ise veel selgeks teinud endale seda. Natuke sinist tumedamaks ja krae ääre valgeks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:41 (EET) ::Sellesse pilti [[:Pilt:Estonian kits2.png]] võiks ju praeguse ka lisada. Muide kodus kasutatakse ka võõrsil-sokke. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:45 (EET) :::Aa, oih, inglise vikis on õigesti siiski (sinine vb liiga tume). Ma kopeerin sealt. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:08 (EET) ::::Meil on selle riietuse malliga midagi valesti või on midagi puudu, et triipe teha ei saa. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:49 (EET) ==Ajakohastamine== See on hea artikkel, aga eilne mäng on siin eelseisvate mängude all. Ajakohastamine on ikkagi probleemiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 09:30 (EET) :Kas Sa loodad, et eeskujulikku artiklit peab sekund peale mängu lõpuvile ajakohastama? See on jällegi pisidetail koos linkidega. Eeskujulik artikkel peaks nagu eelkõige sisu poolest olema. Kui soovite, siis võib see ka "suurepärane" olla. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 21:37 (EET) :: Sellise mängu puhul oleks päris loomulik, kui ajakohastus tehtaks minuti jooksul pärast lõppu. Noh, pool tundi oleks ka OK. Aga aega läks kaksteist tundi. :: Asi on selles, et kui öeldakse, et tegu on eelseisva mänguga, on see ju otseselt väär väide. Väiteid, mis niimoodi vääraks võivad osutuda, peaks olema võimalikult vähe ja nad peaksid olema võimalikult hõlpsasti leitavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 22:55 (EET) :::Mina näiteks mängult koju tulles olin nii väsinud, külmunud, õnnelik ja..., et tegelesin peamiselt muude asjadega kui Vikipeedia. Lisaks olen inglise vikis umbes samapalju, ma ei ole kummalegi otsustanud pühenduda. Siin on ka praegu mitu teist arutelu käimas. Võõrsilmängude puhul oleks arvatavasti reaktsioon kiirem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 23:24 (EET) :::: Muidugi, tõsised jalgpallifännid on staadionil. Aga peaks ju olema ka neid, kes istuvad kodus ja kelle jaoks Vikipeedia on oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:29 (EET) :::: Su viimast parandust ei oleks tohtinud pisimuudatuseks märkida. :::: Ma saan aru küll, miks Sa ei torma kohe Vikipeediasse. Aga keegi peab seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:39 (EET) Ma arvan, et statistikat on peale teisipäevast mängu (kuhu tulevad loodetavasti ka kõik mittefännid) mõttekam uuendada. Muide igal asjal on kirjas, millal seda viimati uuendatud on. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 10:38 (EEST) : Mina ei tule:-) : Kui on selgelt sõnastatud nii, et selle ja selle aja seisuga on statistika selline ja selline, siis ei ole öeldu otseselt väär, kuigi ajakohastamata jätmist saab ikkagi ette heita. Kui ei ole tegemist eeskujuliku või ka hea artikliga, siis ju kohest ajakohastamist tingimata ei nõuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 12:40 (EEST) ::Mõne ajakohastamist vajava punkti võib viia eraldi artiklisse. Aga millised? ::Ise arvan, et need mis topelt on väib äkki välja jätta siit üldse (mängude vastased näiteks?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 13:21 (EEST) ::: Seda peaks ühiselt otsustama. Hetkel ma pole valmis sellega tegelema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 13:31 (EEST) ::::Tegelikult ma väga ei toeta siit info eemaldamist. See teeb nt ajakohastamist raskemaks kui on erinevad leheküljed. Üks võimalus ajakohastamist vajavate asjade üles leidmiseks on otsida artiklist eelmise mängu kuupäeva. Ajakohastatud info on viimase mängu kuupäevaga. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 17:48 (EEST) ajakohastasin a.operi löödud koondiseväravate arvu. täna ülekande ajal raadios öeldi. kui eksisin, siis vabandan. ==Kodustaadion== Arvan, et [[kodustaadion]] on mõiste, mille kohta peaks olema eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. märts 2011, kell 13:30 (EEST) :{{j}}Tegin. Kuid kas on piisavalt pikk, seda ma ei tea. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 16:34 (EEST) ---- Itaalia mängus väravalööjad puudu, Baskimaa mängus puudulikult ja ebakorrektselt vormistatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2011, kell 09:25 (EEST) ---- Ajakohastasin Türgi mängu osas ära, aga ma ei ole kindel, et artikli muudes osades sisalduv statistika ja arvud päris õiged on. Keegi võiks need ka ühel hetkel üle käia, ma enne ei võtaks isegi märkust maha. Osa andmeid on antud koos kuupäevaga, aga mitte kõik. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. august 2011, kell 11:59 (EEST) ---- Mis tähendab "ov."? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. august 2011, kell 13:17 (EEST) :omavärav --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:17 (EEST) :: Kirjutage välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. oktoober 2011, kell 07:27 (EEST) ==Treenerid== Esimeses lõigus on kirjas, et Rüütli on peatreener jaanuarist 2008, peatreenerite peatüki tabelist ma loen välja, et veebruarist 2008. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. oktoober 2011, kell 22:13 (EEST) Hea artikkel ei saa sisaldada vastukäivat infot. kui parandada ei osata, on ju hea artikli staatus küsitav. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 13. oktoober 2011, kell 09:22 (EEST) : Peatreeneriks asumise leping allkirjastati 22. novembril 2007[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/tarmo-ruutlist-sai-eesti-koondise-peatreener.d?id=17511635]. Millal ta tegutsema hakkas, jääb selgusetuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. oktoober 2011, kell 11:22 (EEST) ::Esimene mäng peeti sel aastal veebruaris, seega jätaks ma veebruari. [http://www.jalgpallihaigla.ee/?id=389&keel=ee] [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 15. oktoober 2011, kell 02:24 (EEST) ::: Treeneri töö algab ju varem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. oktoober 2011, kell 10:26 (EEST) Kontrakt peatreeneriga sai pikendatud kuni 2013. --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:14 (EEST) ---- Asendatud info läks kaduma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 08:53 (EEST) ---- ==Praegused koondislased== Seal on jälle paar viga. Minu meelest peaks seal olema ka koondislased, kes said esialgselt koondisekutse, aga jäid eemale. El Salvadori vastu siis [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3425 esialgne nimekiri], [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3447 vahepealne uudis] ja [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3457 lõplik nimekiri]. Teine lahendus oleks nagu inglise vikis ehk praeguste koondislaste all on need, kes kohale sõitsid ja hiljutiste all on ka El Salvadori kutsutud (aga jäid tulemata). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 10:22 (EEST) : Tee siis ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 16:59 (EEST) ---- Viimane muutmine oli vist ennatlik. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 5. detsember 2013, kell 18:31 (EET) == Vormi disaini muutumine == Kas pilti koondise peavormi disainidest (Estonian_kits2.png) on vaja uuendada või poleks sel erilist mõtet? Võin vajadusel lisada ka uuemad vormidisainid, kuid tegelikult võtab too nelja vormiga rida (kus on ka sõjaeelsed vormid) enam-vähem asja kokku. [[Kasutaja:Sixest|Sixest]] ([[Kasutaja arutelu:Sixest|arutelu]]) 12. detsember 2013, kell 02:28 (EET) :Too pilt võiks küll kajastada kõiki disaine. Äkki on uuendatud pilt visuaalselt parem kaherealisena. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. detsember 2013, kell 16:54 (EET) ---- Kas mitte ajalugu ei lõpe siin 2011. aastaga? Tuleks ajakohastada või heade artiklite seast välja arvata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2016, kell 00:01 (EEST) : Tuleks ajakohastada küll. Kas meil tõesti ühtki jalgpallihaiget enam pole? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. juuni 2016, kell 01:46 (EEST) :: Ma arvan, et heade artiklite seast veel välja ei heidaks, aga ehk ei paneks seda enam seni esilehele kuni on on ajakohastamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 11. juuni 2016, kell 21:23 (EEST) Hea artikli staatus tuleks peatada. Paistab, et meil pole praegu kedagi, kes seda korras hoiaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 12:08 (EEST) Palun peatame hea artikli staaruse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 09:16 (EEST) :Kindel ei. Sporditeemalisi häid artikleid ju vist rohkem polegi. Artikli praeguse seisu parandamine ei nõua ka ei tea kui suuri pingutusi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. september 2016, kell 10:28 (EEST) ::Davaii, teeme korda! :) --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 26. september 2016, kell 13:33 (EEST) Niipea kui saab ajakohaseks, on korras. Ja oleks tarvis, et keegi kogu aeg ajakohastaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. september 2016, kell 18:52 (EEST) Peab muidugi ka jälgima, et keele- ja muid vigu sees ei oleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) '''Hiljutised koondislased''' - kas seal on need mängijad, kes on viimase aasta jooksul koondisesse kutsutud või need kes on mänginud? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 29. september 2016, kell 08:05 (EEST) :Ei tea, mis algselt mõeldud on, aga pealkirja järgi ootaks esimest. Teise puhul peaks olema teine pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) ----------- "Sildtreener" – pole märgitud, kes selle välja mõtles ja mis allikal see põhineb. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. august 2023, kell 17:54 (EEST) :Kas see nüüd oluline on, kes selle välja mõtles. Aga Jalgpalliliit selliselt kommunikeeris, isikuliselt peaks olema Pohlak. [https://sport.delfi.ee/artikkel/66919640/aivar-pohlak-jatkame-ruutliga-voi-toome-valismaise-sildtreeneri] == Keeletoimetamine == {{Ping|Kuriuss}} juhin tähelepanu, et tegemist on jätkuvalt [[Vikipeedia:Head artiklid|heaks artikliks]] arvatud artikliga.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 06:58 (EEST) :Küllap on siis väga sisukas artikkel, aga see ei tähenda ometi automaatselt, et seal poleks vaja või ei tohiks enam keeleparandusi teha. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 13:49 (EEST) h8tr7pkaew88zmo3m5rvcol0clwmgqg 7148322 7148314 2026-05-07T11:11:52Z Kuriuss 38125 /* Keeletoimetamine */ 7148322 wikitext text/x-wiki {{Hea artikkel}} ==Koondis== Eesti jalgpallikoondis peaks hõlmama mõlemat sugupoolt ning eraldi tooma välja naiste ja meeste koondised. : Minu meelest on meeste koondis ühtlasi Eesti koondis üldse. Link naiste koondisele peaks olema artikli alguses täpsustusmärkusena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2009, kell 18:54 (UTC) ==Teitur Þórðarson== Teitur Þórðarsoni asemel võiks kirjutada Teitur Thordarson, sest see on eestipärasem ja eesti tähtedega. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. märts 2010, kell 16:33 (UTC) : Miks me peaksime islandlase nime kirjutama eestipäraselt ja eesti tähtedega? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2010, kell 19:14 (UTC) :: Miks ei peaks? Eestlased loevad ju seda (eestikeelset) artiklit ja mina näiteks nendest tähtedest aru ei saa. Igal pool nt meedias jne on ka Thordarson, ka inglise keelses vikis nii. Siis võiks ju venelaste nimed kirillitsas kirjutada, grusiinid nende tähtedes. Väravalööja Levan Kobiašvili on eestipäraselt, sa peaksid kirjutama siis gruusia keeles ლევან კობიაშვილი (inglise keeles on nt Kobiashvili) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::: Eesti keele reeglid on niisugused, et kui nimes kasutatakse algkeeles ladina kirja, kirjutatakse nimi eesti keeles samamoodi nagu algkeeles (on küll mõned traditsioonilised erandid). Keelte puhul, mis kasutavad teisi kirju, on eesti keele jaoks kokku lepitud latinisatsioonireeglid. Mõne keele puhul (näiteks vene ja gruusia keel) kasutatakse eestipärast transkriptsiooni, mõne puhul (näiteks araabia keel) rahvusvahelist latinisatsiooni. Meedias on keelekasutus tihti lohakas, entsüklopeedias aga peab see olema eeskujulik. Kui Sa nime õigesti hääldada ei oska, ei aita ka see, kui võõraid tähti ei ole. Ja Sa ju tead, kuidas seda nime hääldada. Ka meie artiklis, mille juurde link läheb, on see kirjas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. märts 2010, kell 19:41 (UTC) :::: Kus sul on need need reeglid ja erandid? Mis kasu mul neist kõverikest on. Kui ma selle infoga midagi peale hakkan, siis kirjutan ka eesti tähtedes. Iga riik kasutab oma tähti, ka entsüklopeedias. Kui hiina, gruusia, vene keelest tõlgendatakse, miks siis mitte teistest keeltest? Eesti keeles pole ju korrektne kasutada võõrkeelte tähti. Nt Kreekas pole ladina kiri, aga ikka on siin AE Lárisa. Võiks olla Teitur Thordarson, tema artikklis siis sulgudes (islandi keeles Teitur Þórðarson). Nii oleks lugejatel ka lihtsam. Eesti tähestikku kasutada oleks loogilisem ja enesestmõistetavam. Austa eesti keelt, meil on ilusad tähed. Ma aitaks sul muuta neid ka. Igaljuhul mõtle selle peale. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 13:48 (UTC) :::::Oh, jah, selle üle on ammu vaieldud. Juba maailmasõdadevahelises Eestis kirjutasid mõned Läti nimesid üksnes eesti tähti kasutades (läti keeles on vokaalid sageli pikendusmärgiga). Aga tänapäeval: [[Bjørn Dæhlie]] norra keeles, [[Lech Wałęsa]] poola keeles, [[Fernão de Magalhães]] portugali keeles, [[Citroën]] prantsuse keeles ja [[Jens Weißflog]] saksa keeles kirjutatakse tähtede abil, mida eesti keeles ei ole. Võrdlused armeenia, vene ja hiina keelega ei ole kohased, sest need ei kasuta ladina kirja, probleem on üksnes ladina kirja kasutavate riikidega. Me ei hakka kohtlema islandi keelt teistmoodi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::::::Teistes keeltes ka ei ole neid tähti, aga ikka tõlgendavad neid. Millegi pärast meeldib mulle inglise keele tõlgendused ja üldse inglise keelne wikipedia rohkem. Vikipeedias on igal pool erinevad, nt siin on Lənkərani Xəzər, aga Šišovi nime all Länkärani Xäzär jne. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 15:33 (UTC) ::::::: Erinevused tulevad sellest, et kõik artiklid pole toimetatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. märts 2010, kell 15:53 (UTC) ==Hilisemaks kasutamiseks== Siit saab üle võtta esimese ja viimase kohtumise {| class="wikitable" style="text-align: center"; align="right" |- !width="125px"|Nimi !width="75px"|Aeg !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=15px|Väravad !width=150px|Esimene mäng !width=150px|Viimane mäng |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ferenc Konya]] ||1923–1924|| 2|| 0|| 0|| 2|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Imre Nagy (jalgpallitreener)|Imre Nagy]] ||1925 || 2|| 2|| 0|| 0|| 3:0 ||28. juuni 1925,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 0:1||5. juuli 1925,<br>Eesti – [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1927 || 3|| 2|| 0|| 1|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Fritz Kerr]] ||1930 || 6|| 1|| 1|| 4|| 9:15||27. juuni 1930,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1||13. september 1930,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Vollrat]] ||1932 || 7|| 1|| 0|| 6|| 5:13||9. juuni 1932,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 3:0||30. august 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1935 || 8|| 0|| 5|| 3||10:17||12. juuni 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:1||18. september 1935,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 2:2 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bernhard Rein]] ||1937–1938||16|| 6|| 2|| 8||23:30||3. juuni 1937,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 1:2||5. september 1938,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Elmar Saar]] ||1939 || 4|| 0|| 1|| 3|| 5:10||29. juuni 1939,<br>Eesti – [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 0:2||27. august 1939,<br>Eesti – [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 0:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Uno Piir]] ||1992–1993||19|| 2|| 4||13|| 8:38||3. juuni 1992,<br>Eesti – [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] 1:1||17. november 1993,<br>[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Ubakivi]]¹ ||1994–1995||24|| 0|| 1||23|| 5:77||9. märts 1994,<br>[[Küpros jalgpallikoondis|Küpros]] – Eesti 2:0||11. oktoober 1995,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 5:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Island}} [[Teitur Þórðarson]] ||1996–1999||57||13||17||27||64:92||16. veebruar 1996,<br>Eesti – [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] 0:0||3. november 1999,<br>[[Türkmenistani jalgpallikoondis|Türkmenistan]] – Eesti 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]² ||1999–2000||10|| 4|| 2|| 4||13:15||18. detsember 1999,<br>[[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] – Eesti 2:2||11. oktoober 2000,<br>[[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] – Eesti 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] ||2000–2004||55||16||14||25||58:88||15. november 2000,<br>Eesti – [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstan]] 1:0||8. september 2004,<br>[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Jelle Goes]] ||2004–2007||29|| 5|| 6||18||19:50||13. oktoober 2004,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 2:2||6. juuni 2007, <br>Eesti – [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 0:3 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]]||2007 || 8|| 2|| 2|| 4|| 3:10||22. august 2007,<br>Eesti – [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] 2:1||21. november 2007,<br>[[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] – Eesti 0:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]] ||2008– ||26|| 7|| 7||12||24:39||27. veebruar 2008,<br>[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] – Eesti 2:0 || |- |colspan="9" style="text-align:left"|¹ 1995. aasta mais Riias peetud Balti turniiril täitis treeneri kohuseid [[Aavo Sarap]]<ref>http://www.rsssf.com/intldetails/1995e2.html</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 0:9) on lisatud Ubakivi saldole<br>² 2000. aasta veebruaris Bangkokis peetud sõprusturniiril täitis treeneri kohuseid [[Aivar Lillevere]]<ref>Olev Reim 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 153–156</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 3:6) on lisatud Rüütli saldole<br>Algallikad: [[Indrek Schwede]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 117–118; [[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50<br>Viimane lisatud kohtumine: Eesti-Albaania, 14. november 2009 |} {{-}} ===Viited=== {{viited}} ==Viidete koondamine== Osad viited esinevad mitu korda ja neid saaks koondada: <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks">viite tekst</ref></nowiki> ja pärast kasutada lihtsalt <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks" /></nowiki>. --[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 2. detsember 2009, kell 11:28 (UTC) ==Euroopa rekordinternatsionaal== ''Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal.'' – [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/maailm/lati-jalgpallurist-saab-euroopa-rekordinternatsionaal.d?id=26879295 See ei ole enam nii].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. jaanuar 2010, kell 11:56 (UTC) :{{j}}Parandatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 13. jaanuar 2010, kell 10:28 (UTC) ==Königsberg== "Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning Königsbergis alagrupi võitnud Saksamaale (1:4) /../" Millist [[Königsberg]]i siin on mõeldud? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 7. veebruar 2010, kell 07:54 (UTC) :{{j}}Täpsustatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 7. veebruar 2010, kell 16:40 (UTC) ==Esimene vabariik== Väljend "Esimene vabariik" on vastuolus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttega. [[Kasutaja:ErlichLw|ErlichLw]] 5. märts 2010, kell 15:47 (UTC) :Ma huvi pärast küsin: Prantsusmaal on Viies vabariik, kas see on ikka Esimese ja Neljanda vabariigi õigusjärglane? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:57 (UTC) ==Info== Kas siit läks osa infot kaduma? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 18:13 (EEST) :Mida sa silmas pead? Mel uuendas koosseisu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 18:40 (EEST) :: Seda ma tahangi teada, kas on säilinud andmed ka vana koosseisu kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 19:08 (EEST) :::Nii palju kui hiljutiste koondislaste all, rohkem pole vajagi, vikipeedias küll mitte. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 19:16 (EEST) :::: Kui mitte sellesse artiklisse, siis eraldi lehele oleks tarvis koondislaste loendit, kus oleks iga mehe kohta ka andmed, millal ta koondises olid. Päris detailsed andmed võiksid olla iga mehe artiklis. Minu meelest võiks loetleda kas või kõik mängud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:37 (EEST) ::::: Koondislaste loend on olemas–[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]. Sa mõtled iga mängu nagu siin [[en:Sergei Pareiko#International caps]]? Sest see võtab ikka päris kaua aega. Selle artikli–[[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] võiks kõigepealt lõpuni teha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 21. august 2010, kell 17:26 (EEST) :::::: Väga hea, niisugust asja ma mõtlesingi. Noh, aega on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. august 2010, kell 17:47 (EEST) ==Lausestus== '' '''Peale Balti turniiri toimus 1934. aastal''' Tallinnas soome-ugri hõimurahvaste ühtsustunde tugevdamiseks Eesti, Soome ja Ungari vahel Turaani turniir, kuid see ettevõtmine järge ei leidnud.'' See lause tundub natuke imelik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:55 (EEST) :1934. aastal ju [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] ei korraldatud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:02 (EEST) ::{{j}}Siin oli ''peale'' tähenduses ''lisaks'', ''samuti''. Parandasin konarlikku lauset.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 16. august 2010, kell 22:33 (EEST) ==Praegused ja hiljutised koondislased== "Nimekirjas on mängijad, kes on saanud koondisekutse viimase aasta jooksul" – See peaks siis tähendama, et kes saavad kutse, aga kohale ei tule, on ikka nimekirjas? Sest Jääger ja Voskoboinikov said kutse Soome mängule, kuigi kohale ei tulnud.[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=1449] Või tuleks ümber sõnastada. <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. juuni 2010, kell 18:21 (EEST)</small> :Mina lisaksin nimekirja nii Jäägri kui Vosko. Koondisekutse on ikkagi märk teatud tasemest.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 2. juuni 2010, kell 23:18 (EEST) ::Nõustun, lisad? <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. juuni 2010, kell 01:19 (EEST)</small> Praeguste koondislaste all on 24 mängijat, kuigi need, kes kohale ei tulnud peaks olema hoopis "hiljutiste koondislaste" all? Või noh kuidas muidu aru saada: 1)kes kutsuti, aga kohale ei tulnud 2)ei mahtunud pingile 3)pingil istujad, kes ei mänginud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 01:10 (EEST) :Mängukutse märgib seda, et mees on väärinud kohta koondises. Seetõttu lisan ka Lindpere jälle nende sekka. Kui viitsid arvestust pidada selle üle, kes millisesse sinu nimetatud kategooriasse kuulub, siis kasutaksin lihtsalt veel mingit eritähistust.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 5. september 2010, kell 00:23 (EEST) ::Mina paneks praeguste koondislaste sekka ainult 18 mängijat, nii on kõigile see asi arusaadav. Ülejäänud paneks hiljutiste alla. Mingi märke võiks ka muidugi lisada (millise?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. september 2010, kell 02:13 (EEST) ==Kodustaaadion (A. Le Coq Arena)== Kas kellelgi viimane "Jalka" ajakiri on? Seal oli suht huvitavat statistikat A. Le Coq Arena kohta: "''A. Le Coq Arena bilanss al. 02.06.2001 Eesti-Holland ... 11.08.2010 Eesti-Fäärid : 55 mängu / 21 võitu ... 14 viiki ... 20 kaotust; värvate vahe : 60-57.''" :Lisaks veel: "''Fännipoolsesse/JH sektori värvasse on löödud 42 väravat samas kui põhjapoolsesse väravasse 18.''" Et mis te arvate, et kas peaks selle siia või staadioni artiklile lisama? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. august 2010, kell 21:36 (EEST) :: See viimame kindlasti staadioni artiklisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2010, kell 22:41 (EEST) ''See on Eesti suurim ja tänini ainus murukattega jalgpallistaadion.'' Murukattega jalgpallistaadione peaks küllalt olema ju. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 19:53 (EEST) :Näiteks? Silmas pole peetud staadioneid, kus saab peale pallimängu ka jooksurajal vudida.--[[Eri:Kaastöö/212.7.18.246|212.7.18.246]] 15. august 2010, kell 21:50 (EEST) ::Esiteks tuleks siis täpsustada. Vaata siis nt [[en:Viimsi Stadium]]-[[File:Viimsistaadion.jpg|100px]]. [[en:Pirita Velodrome]] ei loe siis? Kas suvalised koolistaadionid ei loe, kui seal lähedal pole jooksurada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:31 (EEST) == Ad-Dawḩah ja paar viga== Viimane kohtumine toimus [[Ad-Dawḩah]]'s. Palun parandage see ära. Ma ei oska sinna ligi pääseda, seal on alapealkirjadega mingi anomaalia. Kas staadioni nimi on ikka õige? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:40 (EET) Kõigepealt on pealkiri "Viimaste aastate kohtumised", siis "Eelseisvate mängude loend" ja siis alles tuleb viimase aasta kohtumiste tabel. Ka jalgpallurite nimed on valed. Õige on [[Sebastián Soria]] ja [[Fábio César Montezine]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:44 (EET) :{{j}}Parandasin. Segadust põhjustas see, et üks tabel oli jäänud lõpetamata ( "|}"-osa oli puudu). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 23. detsember 2010, kell 22:00 (EET) ==Mis need viimased parandused tähendasid?== [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. jaanuar 2011, kell 23:40 (EET) :{{j}}Peaks õiged parandused olema. Pedõk sai koondisekutse rohkem kui aasta tagasi ja Mihkel Aksalu ei ole enam Mansfieldis laenul. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. jaanuar 2011, kell 01:46 (EET) ==Néa Salamís== Ma ei leia seda kohta üles, aga minu arust tuleks kirjutada "Néa Salamís". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2011, kell 11:21 (EET) :Kuidas siis sellega jääb? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. jaanuar 2011, kell 17:14 (EET) ::{{j}}Sai tehtud ümbersuunamine. --Pelmeen10 ==Vassiljev== ''Konstantin Vassiljev : Kui tegu on bulgaarlasega, on see vale nimekuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ::Misasja? Ta on eestlane. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:52 (EET) ==Tabelid== Mul jooksis kahele tabelile järgnev tekst tabelisse sisse. Parandasin nii, et nüüd näitab minul korralikult. Kui keegi arvab, et midagi untsu keerasin, eks pöörake tagasi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. veebruar 2011, kell 21:58 (EET) :Äkki ikka saaks kuidagi nii, et tabeli kõrval oleks tekst. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 1. märts 2011, kell 17:20 (EET) ==Kriipsud== ''Kokku on Eesti osalenud seitsmel MM- (1934, 1938, 1994–) ja viiel EM-valikturniiril (1996–). : Need kriipsud on arusaamatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:23 (EET) ::Miks? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:26 (EET) ::: Algul ma mõtlesin, et ühed võistlused toimusid mitu aastat. Leian, et tuleks lihtsalt kõik aastaarvud ära tuua, võib-olla koos linkidega vastavatele võistlustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ==Välimus== Miks see viiteid kahes reas ei näita? Ning mul kaovad numbrid 1. 2. 3. väravaküttide ja rekordinternationaalide juures pildi taha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:25 (EET) :Mozillaga on asi parem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 15:11 (EET) ==Staadionid== EJL märgib Hiina mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=451 Zhu Hai Sports Center, Zhu Hai] ja Katari mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=452 Khalifa staadion, Doha]. Mida eelistada? Ning kuidas on Staadionite nimede eestindamisega lood? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:15 (EET) : Artikli pealkiri tuleb igal konkreetsel juhtumil otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:30 (EET) : Linna nimi on [[Ad-Dawḩah]], staadion on [[Khalīfah' rahvusvaheline staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:31 (EET) : [[Zhuhai Spordikeskuse staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:32 (EET) ::Parandad õigeks? Vaata ka [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]], seal on vist ka vigu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:41 (EET) ::: Palun paranda ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:49 (EET) ::::Lihtsalt Khalifa staadion ei sobi siis, panen sinu eelnevalt kirjutatud? Kust sa need võtsid üldse? Antalya Mardani staadioni muutsin EJLi järgi Mardan staadioniks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 03:04 (EET) ::::: "Mardan staadion" küll ei saa olla. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. märts 2011, kell 04:34 (EET) :::::: Muidugi ei saa. [[:tr:Antalya Mardan Stadyumu]]. Võib olla ka lihtsalt "Mardani staadion", aga "Mardan staadion" pole grammatiliselt õige. :::::: [[:en:Khalifa International Stadium]]. Võib-olla ka lihtsalt [[Khalīfah' staadion]] sobib. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 08:47 (EET) ==Eeskujulik artikkel== See artikkel on esitatud eeskujulikuks artikliks. Oma hääle ja arvamuse saab lisada leheküljel [[Vikipeedia:Eeskujulike artiklite kandidaadid#Eesti jalgpallikoondis]]. ==Koondise vorm== Eesti koondisel on uus vorm. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 20:57 (EEST) :Asendaksin selles särgipildis sõna "praegune" aastatega "2008–2010".--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 15. august 2010, kell 22:02 (EEST) :: Hea mõte. Ainult et aastaarvude vahel peaks olema mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2010, kell 22:11 (EEST) ::: Kes siis muudab pilti? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:39 (EEST) :::: Kas inglise vikis on uus vorm? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. august 2010, kell 09:00 (EEST) ::::: Ei. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:03 (EEST) :::::: Sealt on pilt ära võetud ja teine lahendus üldse. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 17. august 2010, kell 20:43 (EEST) Peame selle korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 00:37 (EEST) : Selline vorm siis: [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773], [http://i32.tinypic.com/33er614.jpg]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 18. august 2010, kell 16:25 (EEST) :: Minu meelest on inglise vikis praegu õige ja see tuleks järele teha. Peale selle oleks tarvis teha vormi kohta eraldi alajaotus, kus rääkida ka vanast vormist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:34 (EEST) :::Tegin nüüd selle nii nagu on inglise vikis. Vormi kohta on eraldi alajaotus. Näha ainult värvi muutumine, põhjalikumat pole siis vaja? Pilt:Eesti jalgpallikoondise vormid.png, mis siin varem oli, näitas alates 1992. aastast kuidas on vormi kujundus muutunud, aga kõige uuemat vormi selles reas ei olnud, loobume nüüd sellest üldse? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. oktoober 2010, kell 10:32 (EEST) ::::Kohendasin pilti (aastaarvud, pildi laius, mõttekriipsud). Nüüd peaks sobima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 4. oktoober 2010, kell 10:55 (EEST) :::: Minu meelest peaks kindlasti ka vanad vormid sisse jätma. Need võivad olla eraldi alajaotuse all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. oktoober 2010, kell 16:04 (EEST) ::::: Muutsin seda natuke, aga sõnastust võib muidugi parandada/kohendada. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 26. oktoober 2010, kell 17:08 (EEST) Mida ma pean vormi osas usaldama – kas eesti või ingliskeelset artiklit? :Inglise vikis on valesti. Krae äär on valge. [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4955355273/in/set-72157624749190783/] [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4970176168/in/set-72157624781281337/]. Kas keegi oskab neid vorme muuta, pole ise veel selgeks teinud endale seda. Natuke sinist tumedamaks ja krae ääre valgeks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:41 (EET) ::Sellesse pilti [[:Pilt:Estonian kits2.png]] võiks ju praeguse ka lisada. Muide kodus kasutatakse ka võõrsil-sokke. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:45 (EET) :::Aa, oih, inglise vikis on õigesti siiski (sinine vb liiga tume). Ma kopeerin sealt. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:08 (EET) ::::Meil on selle riietuse malliga midagi valesti või on midagi puudu, et triipe teha ei saa. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:49 (EET) ==Ajakohastamine== See on hea artikkel, aga eilne mäng on siin eelseisvate mängude all. Ajakohastamine on ikkagi probleemiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 09:30 (EET) :Kas Sa loodad, et eeskujulikku artiklit peab sekund peale mängu lõpuvile ajakohastama? See on jällegi pisidetail koos linkidega. Eeskujulik artikkel peaks nagu eelkõige sisu poolest olema. Kui soovite, siis võib see ka "suurepärane" olla. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 21:37 (EET) :: Sellise mängu puhul oleks päris loomulik, kui ajakohastus tehtaks minuti jooksul pärast lõppu. Noh, pool tundi oleks ka OK. Aga aega läks kaksteist tundi. :: Asi on selles, et kui öeldakse, et tegu on eelseisva mänguga, on see ju otseselt väär väide. Väiteid, mis niimoodi vääraks võivad osutuda, peaks olema võimalikult vähe ja nad peaksid olema võimalikult hõlpsasti leitavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 22:55 (EET) :::Mina näiteks mängult koju tulles olin nii väsinud, külmunud, õnnelik ja..., et tegelesin peamiselt muude asjadega kui Vikipeedia. Lisaks olen inglise vikis umbes samapalju, ma ei ole kummalegi otsustanud pühenduda. Siin on ka praegu mitu teist arutelu käimas. Võõrsilmängude puhul oleks arvatavasti reaktsioon kiirem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 23:24 (EET) :::: Muidugi, tõsised jalgpallifännid on staadionil. Aga peaks ju olema ka neid, kes istuvad kodus ja kelle jaoks Vikipeedia on oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:29 (EET) :::: Su viimast parandust ei oleks tohtinud pisimuudatuseks märkida. :::: Ma saan aru küll, miks Sa ei torma kohe Vikipeediasse. Aga keegi peab seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:39 (EET) Ma arvan, et statistikat on peale teisipäevast mängu (kuhu tulevad loodetavasti ka kõik mittefännid) mõttekam uuendada. Muide igal asjal on kirjas, millal seda viimati uuendatud on. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 10:38 (EEST) : Mina ei tule:-) : Kui on selgelt sõnastatud nii, et selle ja selle aja seisuga on statistika selline ja selline, siis ei ole öeldu otseselt väär, kuigi ajakohastamata jätmist saab ikkagi ette heita. Kui ei ole tegemist eeskujuliku või ka hea artikliga, siis ju kohest ajakohastamist tingimata ei nõuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 12:40 (EEST) ::Mõne ajakohastamist vajava punkti võib viia eraldi artiklisse. Aga millised? ::Ise arvan, et need mis topelt on väib äkki välja jätta siit üldse (mängude vastased näiteks?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 13:21 (EEST) ::: Seda peaks ühiselt otsustama. Hetkel ma pole valmis sellega tegelema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 13:31 (EEST) ::::Tegelikult ma väga ei toeta siit info eemaldamist. See teeb nt ajakohastamist raskemaks kui on erinevad leheküljed. Üks võimalus ajakohastamist vajavate asjade üles leidmiseks on otsida artiklist eelmise mängu kuupäeva. Ajakohastatud info on viimase mängu kuupäevaga. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 17:48 (EEST) ajakohastasin a.operi löödud koondiseväravate arvu. täna ülekande ajal raadios öeldi. kui eksisin, siis vabandan. ==Kodustaadion== Arvan, et [[kodustaadion]] on mõiste, mille kohta peaks olema eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. märts 2011, kell 13:30 (EEST) :{{j}}Tegin. Kuid kas on piisavalt pikk, seda ma ei tea. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 16:34 (EEST) ---- Itaalia mängus väravalööjad puudu, Baskimaa mängus puudulikult ja ebakorrektselt vormistatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2011, kell 09:25 (EEST) ---- Ajakohastasin Türgi mängu osas ära, aga ma ei ole kindel, et artikli muudes osades sisalduv statistika ja arvud päris õiged on. Keegi võiks need ka ühel hetkel üle käia, ma enne ei võtaks isegi märkust maha. Osa andmeid on antud koos kuupäevaga, aga mitte kõik. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. august 2011, kell 11:59 (EEST) ---- Mis tähendab "ov."? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. august 2011, kell 13:17 (EEST) :omavärav --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:17 (EEST) :: Kirjutage välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. oktoober 2011, kell 07:27 (EEST) ==Treenerid== Esimeses lõigus on kirjas, et Rüütli on peatreener jaanuarist 2008, peatreenerite peatüki tabelist ma loen välja, et veebruarist 2008. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. oktoober 2011, kell 22:13 (EEST) Hea artikkel ei saa sisaldada vastukäivat infot. kui parandada ei osata, on ju hea artikli staatus küsitav. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 13. oktoober 2011, kell 09:22 (EEST) : Peatreeneriks asumise leping allkirjastati 22. novembril 2007[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/tarmo-ruutlist-sai-eesti-koondise-peatreener.d?id=17511635]. Millal ta tegutsema hakkas, jääb selgusetuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. oktoober 2011, kell 11:22 (EEST) ::Esimene mäng peeti sel aastal veebruaris, seega jätaks ma veebruari. [http://www.jalgpallihaigla.ee/?id=389&keel=ee] [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 15. oktoober 2011, kell 02:24 (EEST) ::: Treeneri töö algab ju varem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. oktoober 2011, kell 10:26 (EEST) Kontrakt peatreeneriga sai pikendatud kuni 2013. --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:14 (EEST) ---- Asendatud info läks kaduma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 08:53 (EEST) ---- ==Praegused koondislased== Seal on jälle paar viga. Minu meelest peaks seal olema ka koondislased, kes said esialgselt koondisekutse, aga jäid eemale. El Salvadori vastu siis [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3425 esialgne nimekiri], [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3447 vahepealne uudis] ja [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3457 lõplik nimekiri]. Teine lahendus oleks nagu inglise vikis ehk praeguste koondislaste all on need, kes kohale sõitsid ja hiljutiste all on ka El Salvadori kutsutud (aga jäid tulemata). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 10:22 (EEST) : Tee siis ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 16:59 (EEST) ---- Viimane muutmine oli vist ennatlik. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 5. detsember 2013, kell 18:31 (EET) == Vormi disaini muutumine == Kas pilti koondise peavormi disainidest (Estonian_kits2.png) on vaja uuendada või poleks sel erilist mõtet? Võin vajadusel lisada ka uuemad vormidisainid, kuid tegelikult võtab too nelja vormiga rida (kus on ka sõjaeelsed vormid) enam-vähem asja kokku. [[Kasutaja:Sixest|Sixest]] ([[Kasutaja arutelu:Sixest|arutelu]]) 12. detsember 2013, kell 02:28 (EET) :Too pilt võiks küll kajastada kõiki disaine. Äkki on uuendatud pilt visuaalselt parem kaherealisena. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. detsember 2013, kell 16:54 (EET) ---- Kas mitte ajalugu ei lõpe siin 2011. aastaga? Tuleks ajakohastada või heade artiklite seast välja arvata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2016, kell 00:01 (EEST) : Tuleks ajakohastada küll. Kas meil tõesti ühtki jalgpallihaiget enam pole? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. juuni 2016, kell 01:46 (EEST) :: Ma arvan, et heade artiklite seast veel välja ei heidaks, aga ehk ei paneks seda enam seni esilehele kuni on on ajakohastamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 11. juuni 2016, kell 21:23 (EEST) Hea artikli staatus tuleks peatada. Paistab, et meil pole praegu kedagi, kes seda korras hoiaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 12:08 (EEST) Palun peatame hea artikli staaruse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 09:16 (EEST) :Kindel ei. Sporditeemalisi häid artikleid ju vist rohkem polegi. Artikli praeguse seisu parandamine ei nõua ka ei tea kui suuri pingutusi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. september 2016, kell 10:28 (EEST) ::Davaii, teeme korda! :) --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 26. september 2016, kell 13:33 (EEST) Niipea kui saab ajakohaseks, on korras. Ja oleks tarvis, et keegi kogu aeg ajakohastaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. september 2016, kell 18:52 (EEST) Peab muidugi ka jälgima, et keele- ja muid vigu sees ei oleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) '''Hiljutised koondislased''' - kas seal on need mängijad, kes on viimase aasta jooksul koondisesse kutsutud või need kes on mänginud? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 29. september 2016, kell 08:05 (EEST) :Ei tea, mis algselt mõeldud on, aga pealkirja järgi ootaks esimest. Teise puhul peaks olema teine pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) ----------- "Sildtreener" – pole märgitud, kes selle välja mõtles ja mis allikal see põhineb. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. august 2023, kell 17:54 (EEST) :Kas see nüüd oluline on, kes selle välja mõtles. Aga Jalgpalliliit selliselt kommunikeeris, isikuliselt peaks olema Pohlak. [https://sport.delfi.ee/artikkel/66919640/aivar-pohlak-jatkame-ruutliga-voi-toome-valismaise-sildtreeneri] == Keeletoimetamine == {{Ping|Kuriuss}} juhin tähelepanu, et tegemist on jätkuvalt [[Vikipeedia:Head artiklid|heaks artikliks]] arvatud artikliga.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 06:58 (EEST) :Küllap on siis väga sisukas artikkel, aga see ei tähenda ometi automaatselt, et seal poleks vaja või ei tohiks enam keeleparandusi teha. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 13:49 (EEST) :Lisaks väikestele grammatikavigadele häirivad mind endiselt näiteks "rekordinternatsionaalid" ja sellised laused nagu "Seniks oli Eesti enimate UEFA liikmetega mänginud koondis". Kusjuures need on vaid üksikud kohe silma torganud näited (tervet artiklit ma küll analüüsima ei hakka). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 14:11 (EEST) hj3c4zzr6yoxnez1tthj2nn4o2gytv2 7148336 7148322 2026-05-07T11:46:15Z Kuriuss 38125 /* Keeletoimetamine */ 7148336 wikitext text/x-wiki {{Hea artikkel}} ==Koondis== Eesti jalgpallikoondis peaks hõlmama mõlemat sugupoolt ning eraldi tooma välja naiste ja meeste koondised. : Minu meelest on meeste koondis ühtlasi Eesti koondis üldse. Link naiste koondisele peaks olema artikli alguses täpsustusmärkusena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. detsember 2009, kell 18:54 (UTC) ==Teitur Þórðarson== Teitur Þórðarsoni asemel võiks kirjutada Teitur Thordarson, sest see on eestipärasem ja eesti tähtedega. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. märts 2010, kell 16:33 (UTC) : Miks me peaksime islandlase nime kirjutama eestipäraselt ja eesti tähtedega? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2010, kell 19:14 (UTC) :: Miks ei peaks? Eestlased loevad ju seda (eestikeelset) artiklit ja mina näiteks nendest tähtedest aru ei saa. Igal pool nt meedias jne on ka Thordarson, ka inglise keelses vikis nii. Siis võiks ju venelaste nimed kirillitsas kirjutada, grusiinid nende tähtedes. Väravalööja Levan Kobiašvili on eestipäraselt, sa peaksid kirjutama siis gruusia keeles ლევან კობიაშვილი (inglise keeles on nt Kobiashvili) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::: Eesti keele reeglid on niisugused, et kui nimes kasutatakse algkeeles ladina kirja, kirjutatakse nimi eesti keeles samamoodi nagu algkeeles (on küll mõned traditsioonilised erandid). Keelte puhul, mis kasutavad teisi kirju, on eesti keele jaoks kokku lepitud latinisatsioonireeglid. Mõne keele puhul (näiteks vene ja gruusia keel) kasutatakse eestipärast transkriptsiooni, mõne puhul (näiteks araabia keel) rahvusvahelist latinisatsiooni. Meedias on keelekasutus tihti lohakas, entsüklopeedias aga peab see olema eeskujulik. Kui Sa nime õigesti hääldada ei oska, ei aita ka see, kui võõraid tähti ei ole. Ja Sa ju tead, kuidas seda nime hääldada. Ka meie artiklis, mille juurde link läheb, on see kirjas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. märts 2010, kell 19:41 (UTC) :::: Kus sul on need need reeglid ja erandid? Mis kasu mul neist kõverikest on. Kui ma selle infoga midagi peale hakkan, siis kirjutan ka eesti tähtedes. Iga riik kasutab oma tähti, ka entsüklopeedias. Kui hiina, gruusia, vene keelest tõlgendatakse, miks siis mitte teistest keeltest? Eesti keeles pole ju korrektne kasutada võõrkeelte tähti. Nt Kreekas pole ladina kiri, aga ikka on siin AE Lárisa. Võiks olla Teitur Thordarson, tema artikklis siis sulgudes (islandi keeles Teitur Þórðarson). Nii oleks lugejatel ka lihtsam. Eesti tähestikku kasutada oleks loogilisem ja enesestmõistetavam. Austa eesti keelt, meil on ilusad tähed. Ma aitaks sul muuta neid ka. Igaljuhul mõtle selle peale. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 13:48 (UTC) :::::Oh, jah, selle üle on ammu vaieldud. Juba maailmasõdadevahelises Eestis kirjutasid mõned Läti nimesid üksnes eesti tähti kasutades (läti keeles on vokaalid sageli pikendusmärgiga). Aga tänapäeval: [[Bjørn Dæhlie]] norra keeles, [[Lech Wałęsa]] poola keeles, [[Fernão de Magalhães]] portugali keeles, [[Citroën]] prantsuse keeles ja [[Jens Weißflog]] saksa keeles kirjutatakse tähtede abil, mida eesti keeles ei ole. Võrdlused armeenia, vene ja hiina keelega ei ole kohased, sest need ei kasuta ladina kirja, probleem on üksnes ladina kirja kasutavate riikidega. Me ei hakka kohtlema islandi keelt teistmoodi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:01 (UTC) ::::::Teistes keeltes ka ei ole neid tähti, aga ikka tõlgendavad neid. Millegi pärast meeldib mulle inglise keele tõlgendused ja üldse inglise keelne wikipedia rohkem. Vikipeedias on igal pool erinevad, nt siin on Lənkərani Xəzər, aga Šišovi nime all Länkärani Xäzär jne. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. märts 2010, kell 15:33 (UTC) ::::::: Erinevused tulevad sellest, et kõik artiklid pole toimetatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. märts 2010, kell 15:53 (UTC) ==Hilisemaks kasutamiseks== Siit saab üle võtta esimese ja viimase kohtumise {| class="wikitable" style="text-align: center"; align="right" |- !width="125px"|Nimi !width="75px"|Aeg !width=15px|Mänge !width=15px|+ !width=15px|= !width=15px|– !width=15px|Väravad !width=150px|Esimene mäng !width=150px|Viimane mäng |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ferenc Konya]] ||1923–1924|| 2|| 0|| 0|| 2|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Imre Nagy (jalgpallitreener)|Imre Nagy]] ||1925 || 2|| 2|| 0|| 0|| 3:0 ||28. juuni 1925,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 0:1||5. juuli 1925,<br>Eesti – [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1927 || 3|| 2|| 0|| 1|| ? || ? || ? |- |align=left|{{Riigi ikoon|Austria}} [[Fritz Kerr]] ||1930 || 6|| 1|| 1|| 4|| 9:15||27. juuni 1930,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1||13. september 1930,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Albert Vollrat]] ||1932 || 7|| 1|| 0|| 6|| 5:13||9. juuni 1932,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 3:0||30. august 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Ungari}} [[Antal Mally]] ||1935 || 8|| 0|| 5|| 3||10:17||12. juuni 1935,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 1:1||18. september 1935,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 2:2 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bernhard Rein]] ||1937–1938||16|| 6|| 2|| 8||23:30||3. juuni 1937,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 1:2||5. september 1938,<br>Eesti – [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Elmar Saar]] ||1939 || 4|| 0|| 1|| 3|| 5:10||29. juuni 1939,<br>Eesti – [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] 0:2||27. august 1939,<br>Eesti – [[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] 0:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Uno Piir]] ||1992–1993||19|| 2|| 4||13|| 8:38||3. juuni 1992,<br>Eesti – [[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] 1:1||17. november 1993,<br>[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Ubakivi]]¹ ||1994–1995||24|| 0|| 1||23|| 5:77||9. märts 1994,<br>[[Küpros jalgpallikoondis|Küpros]] – Eesti 2:0||11. oktoober 1995,<br>[[Leedu jalgpallikoondis|Leedu]] – Eesti 5:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Island}} [[Teitur Þórðarson]] ||1996–1999||57||13||17||27||64:92||16. veebruar 1996,<br>Eesti – [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis|Aserbaidžaan]] 0:0||3. november 1999,<br>[[Türkmenistani jalgpallikoondis|Türkmenistan]] – Eesti 1:1 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]]² ||1999–2000||10|| 4|| 2|| 4||13:15||18. detsember 1999,<br>[[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] – Eesti 2:2||11. oktoober 2000,<br>[[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] – Eesti 2:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Arno Pijpers]] ||2000–2004||55||16||14||25||58:88||15. november 2000,<br>Eesti – [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstan]] 1:0||8. september 2004,<br>[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] – Eesti 4:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Holland}} [[Jelle Goes]] ||2004–2007||29|| 5|| 6||18||19:50||13. oktoober 2004,<br>[[Läti jalgpallikoondis|Läti]] – Eesti 2:2||6. juuni 2007, <br>Eesti – [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] 0:3 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Taani}} [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]]||2007 || 8|| 2|| 2|| 4|| 3:10||22. august 2007,<br>Eesti – [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] 2:1||21. november 2007,<br>[[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistan]] – Eesti 0:0 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Rüütli]] ||2008– ||26|| 7|| 7||12||24:39||27. veebruar 2008,<br>[[Poola jalgpallikoondis|Poola]] – Eesti 2:0 || |- |colspan="9" style="text-align:left"|¹ 1995. aasta mais Riias peetud Balti turniiril täitis treeneri kohuseid [[Aavo Sarap]]<ref>http://www.rsssf.com/intldetails/1995e2.html</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 0:9) on lisatud Ubakivi saldole<br>² 2000. aasta veebruaris Bangkokis peetud sõprusturniiril täitis treeneri kohuseid [[Aivar Lillevere]]<ref>Olev Reim 2002. Rahvuskoondise kümme aastat. Lk 153–156</ref>, kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 3:6) on lisatud Rüütli saldole<br>Algallikad: [[Indrek Schwede]] 2001. Väike jalgpallipiibel. Lk 117–118; [[Margus Luik (jalgpallitegelane)|Margus Luik]] ja [[Indrek Schwede]]. Eesti Jalgpall 2002. Eesti Jalgpalliliidu ametlik teatmik, lk 50<br>Viimane lisatud kohtumine: Eesti-Albaania, 14. november 2009 |} {{-}} ===Viited=== {{viited}} ==Viidete koondamine== Osad viited esinevad mitu korda ja neid saaks koondada: <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks">viite tekst</ref></nowiki> ja pärast kasutada lihtsalt <nowiki><ref name="lühike nimi viite tähistamiseks" /></nowiki>. --[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 2. detsember 2009, kell 11:28 (UTC) ==Euroopa rekordinternatsionaal== ''Kõige rohkem koondisemänge (157) on pidanud Martin Reim, olles sellega ühtlasi Euroopa rekordinternatsionaal.'' – [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/maailm/lati-jalgpallurist-saab-euroopa-rekordinternatsionaal.d?id=26879295 See ei ole enam nii].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. jaanuar 2010, kell 11:56 (UTC) :{{j}}Parandatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 13. jaanuar 2010, kell 10:28 (UTC) ==Königsberg== "Stockholmis kaotati taas Rootsile (2:7) ning Königsbergis alagrupi võitnud Saksamaale (1:4) /../" Millist [[Königsberg]]i siin on mõeldud? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 7. veebruar 2010, kell 07:54 (UTC) :{{j}}Täpsustatud.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 7. veebruar 2010, kell 16:40 (UTC) ==Esimene vabariik== Väljend "Esimene vabariik" on vastuolus Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse põhimõttega. [[Kasutaja:ErlichLw|ErlichLw]] 5. märts 2010, kell 15:47 (UTC) :Ma huvi pärast küsin: Prantsusmaal on Viies vabariik, kas see on ikka Esimese ja Neljanda vabariigi õigusjärglane? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 15:57 (UTC) ==Info== Kas siit läks osa infot kaduma? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 18:13 (EEST) :Mida sa silmas pead? Mel uuendas koosseisu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 18:40 (EEST) :: Seda ma tahangi teada, kas on säilinud andmed ka vana koosseisu kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. august 2010, kell 19:08 (EEST) :::Nii palju kui hiljutiste koondislaste all, rohkem pole vajagi, vikipeedias küll mitte. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. august 2010, kell 19:16 (EEST) :::: Kui mitte sellesse artiklisse, siis eraldi lehele oleks tarvis koondislaste loendit, kus oleks iga mehe kohta ka andmed, millal ta koondises olid. Päris detailsed andmed võiksid olla iga mehe artiklis. Minu meelest võiks loetleda kas või kõik mängud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:37 (EEST) ::::: Koondislaste loend on olemas–[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]]. Sa mõtled iga mängu nagu siin [[en:Sergei Pareiko#International caps]]? Sest see võtab ikka päris kaua aega. Selle artikli–[[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]] võiks kõigepealt lõpuni teha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 21. august 2010, kell 17:26 (EEST) :::::: Väga hea, niisugust asja ma mõtlesingi. Noh, aega on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. august 2010, kell 17:47 (EEST) ==Lausestus== '' '''Peale Balti turniiri toimus 1934. aastal''' Tallinnas soome-ugri hõimurahvaste ühtsustunde tugevdamiseks Eesti, Soome ja Ungari vahel Turaani turniir, kuid see ettevõtmine järge ei leidnud.'' See lause tundub natuke imelik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:55 (EEST) :1934. aastal ju [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiri]] ei korraldatud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:02 (EEST) ::{{j}}Siin oli ''peale'' tähenduses ''lisaks'', ''samuti''. Parandasin konarlikku lauset.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 16. august 2010, kell 22:33 (EEST) ==Praegused ja hiljutised koondislased== "Nimekirjas on mängijad, kes on saanud koondisekutse viimase aasta jooksul" – See peaks siis tähendama, et kes saavad kutse, aga kohale ei tule, on ikka nimekirjas? Sest Jääger ja Voskoboinikov said kutse Soome mängule, kuigi kohale ei tulnud.[http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=1449] Või tuleks ümber sõnastada. <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 2. juuni 2010, kell 18:21 (EEST)</small> :Mina lisaksin nimekirja nii Jäägri kui Vosko. Koondisekutse on ikkagi märk teatud tasemest.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 2. juuni 2010, kell 23:18 (EEST) ::Nõustun, lisad? <small>[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. juuni 2010, kell 01:19 (EEST)</small> Praeguste koondislaste all on 24 mängijat, kuigi need, kes kohale ei tulnud peaks olema hoopis "hiljutiste koondislaste" all? Või noh kuidas muidu aru saada: 1)kes kutsuti, aga kohale ei tulnud 2)ei mahtunud pingile 3)pingil istujad, kes ei mänginud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 01:10 (EEST) :Mängukutse märgib seda, et mees on väärinud kohta koondises. Seetõttu lisan ka Lindpere jälle nende sekka. Kui viitsid arvestust pidada selle üle, kes millisesse sinu nimetatud kategooriasse kuulub, siis kasutaksin lihtsalt veel mingit eritähistust.--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 5. september 2010, kell 00:23 (EEST) ::Mina paneks praeguste koondislaste sekka ainult 18 mängijat, nii on kõigile see asi arusaadav. Ülejäänud paneks hiljutiste alla. Mingi märke võiks ka muidugi lisada (millise?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 5. september 2010, kell 02:13 (EEST) ==Kodustaaadion (A. Le Coq Arena)== Kas kellelgi viimane "Jalka" ajakiri on? Seal oli suht huvitavat statistikat A. Le Coq Arena kohta: "''A. Le Coq Arena bilanss al. 02.06.2001 Eesti-Holland ... 11.08.2010 Eesti-Fäärid : 55 mängu / 21 võitu ... 14 viiki ... 20 kaotust; värvate vahe : 60-57.''" :Lisaks veel: "''Fännipoolsesse/JH sektori värvasse on löödud 42 väravat samas kui põhjapoolsesse väravasse 18.''" Et mis te arvate, et kas peaks selle siia või staadioni artiklile lisama? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. august 2010, kell 21:36 (EEST) :: See viimame kindlasti staadioni artiklisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. august 2010, kell 22:41 (EEST) ''See on Eesti suurim ja tänini ainus murukattega jalgpallistaadion.'' Murukattega jalgpallistaadione peaks küllalt olema ju. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 19:53 (EEST) :Näiteks? Silmas pole peetud staadioneid, kus saab peale pallimängu ka jooksurajal vudida.--[[Eri:Kaastöö/212.7.18.246|212.7.18.246]] 15. august 2010, kell 21:50 (EEST) ::Esiteks tuleks siis täpsustada. Vaata siis nt [[en:Viimsi Stadium]]-[[File:Viimsistaadion.jpg|100px]]. [[en:Pirita Velodrome]] ei loe siis? Kas suvalised koolistaadionid ei loe, kui seal lähedal pole jooksurada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:31 (EEST) == Ad-Dawḩah ja paar viga== Viimane kohtumine toimus [[Ad-Dawḩah]]'s. Palun parandage see ära. Ma ei oska sinna ligi pääseda, seal on alapealkirjadega mingi anomaalia. Kas staadioni nimi on ikka õige? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:40 (EET) Kõigepealt on pealkiri "Viimaste aastate kohtumised", siis "Eelseisvate mängude loend" ja siis alles tuleb viimase aasta kohtumiste tabel. Ka jalgpallurite nimed on valed. Õige on [[Sebastián Soria]] ja [[Fábio César Montezine]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2010, kell 21:44 (EET) :{{j}}Parandasin. Segadust põhjustas see, et üks tabel oli jäänud lõpetamata ( "|}"-osa oli puudu). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 23. detsember 2010, kell 22:00 (EET) ==Mis need viimased parandused tähendasid?== [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. jaanuar 2011, kell 23:40 (EET) :{{j}}Peaks õiged parandused olema. Pedõk sai koondisekutse rohkem kui aasta tagasi ja Mihkel Aksalu ei ole enam Mansfieldis laenul. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 3. jaanuar 2011, kell 01:46 (EET) ==Néa Salamís== Ma ei leia seda kohta üles, aga minu arust tuleks kirjutada "Néa Salamís". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. jaanuar 2011, kell 11:21 (EET) :Kuidas siis sellega jääb? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. jaanuar 2011, kell 17:14 (EET) ::{{j}}Sai tehtud ümbersuunamine. --Pelmeen10 ==Vassiljev== ''Konstantin Vassiljev : Kui tegu on bulgaarlasega, on see vale nimekuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ::Misasja? Ta on eestlane. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:52 (EET) ==Tabelid== Mul jooksis kahele tabelile järgnev tekst tabelisse sisse. Parandasin nii, et nüüd näitab minul korralikult. Kui keegi arvab, et midagi untsu keerasin, eks pöörake tagasi. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. veebruar 2011, kell 21:58 (EET) :Äkki ikka saaks kuidagi nii, et tabeli kõrval oleks tekst. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 1. märts 2011, kell 17:20 (EET) ==Kriipsud== ''Kokku on Eesti osalenud seitsmel MM- (1934, 1938, 1994–) ja viiel EM-valikturniiril (1996–). : Need kriipsud on arusaamatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:23 (EET) ::Miks? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:26 (EET) ::: Algul ma mõtlesin, et ühed võistlused toimusid mitu aastat. Leian, et tuleks lihtsalt kõik aastaarvud ära tuua, võib-olla koos linkidega vastavatele võistlustele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 01:32 (EET) ==Välimus== Miks see viiteid kahes reas ei näita? Ning mul kaovad numbrid 1. 2. 3. väravaküttide ja rekordinternationaalide juures pildi taha. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 01:25 (EET) :Mozillaga on asi parem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 15:11 (EET) ==Staadionid== EJL märgib Hiina mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=451 Zhu Hai Sports Center, Zhu Hai] ja Katari mängu kohta [http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=452 Khalifa staadion, Doha]. Mida eelistada? Ning kuidas on Staadionite nimede eestindamisega lood? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:15 (EET) : Artikli pealkiri tuleb igal konkreetsel juhtumil otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:30 (EET) : Linna nimi on [[Ad-Dawḩah]], staadion on [[Khalīfah' rahvusvaheline staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:31 (EET) : [[Zhuhai Spordikeskuse staadion]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:32 (EET) ::Parandad õigeks? Vaata ka [[Eesti jalgpallikoondise mängude loend]], seal on vist ka vigu. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 02:41 (EET) ::: Palun paranda ise. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 02:49 (EET) ::::Lihtsalt Khalifa staadion ei sobi siis, panen sinu eelnevalt kirjutatud? Kust sa need võtsid üldse? Antalya Mardani staadioni muutsin EJLi järgi Mardan staadioniks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 11. märts 2011, kell 03:04 (EET) ::::: "Mardan staadion" küll ei saa olla. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. märts 2011, kell 04:34 (EET) :::::: Muidugi ei saa. [[:tr:Antalya Mardan Stadyumu]]. Võib olla ka lihtsalt "Mardani staadion", aga "Mardan staadion" pole grammatiliselt õige. :::::: [[:en:Khalifa International Stadium]]. Võib-olla ka lihtsalt [[Khalīfah' staadion]] sobib. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. märts 2011, kell 08:47 (EET) ==Eeskujulik artikkel== See artikkel on esitatud eeskujulikuks artikliks. Oma hääle ja arvamuse saab lisada leheküljel [[Vikipeedia:Eeskujulike artiklite kandidaadid#Eesti jalgpallikoondis]]. ==Koondise vorm== Eesti koondisel on uus vorm. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 12. august 2010, kell 20:57 (EEST) :Asendaksin selles särgipildis sõna "praegune" aastatega "2008–2010".--[[Kasutaja:Mel|Mel]] 15. august 2010, kell 22:02 (EEST) :: Hea mõte. Ainult et aastaarvude vahel peaks olema mõttekriips. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. august 2010, kell 22:11 (EEST) ::: Kes siis muudab pilti? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 00:39 (EEST) :::: Kas inglise vikis on uus vorm? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. august 2010, kell 09:00 (EEST) ::::: Ei. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. august 2010, kell 16:03 (EEST) :::::: Sealt on pilt ära võetud ja teine lahendus üldse. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 17. august 2010, kell 20:43 (EEST) Peame selle korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 00:37 (EEST) : Selline vorm siis: [http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-koondis-astub-faari-saarte-vastu-uues-vormis.d?id=32547773], [http://i32.tinypic.com/33er614.jpg]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 18. august 2010, kell 16:25 (EEST) :: Minu meelest on inglise vikis praegu õige ja see tuleks järele teha. Peale selle oleks tarvis teha vormi kohta eraldi alajaotus, kus rääkida ka vanast vormist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 16:34 (EEST) :::Tegin nüüd selle nii nagu on inglise vikis. Vormi kohta on eraldi alajaotus. Näha ainult värvi muutumine, põhjalikumat pole siis vaja? Pilt:Eesti jalgpallikoondise vormid.png, mis siin varem oli, näitas alates 1992. aastast kuidas on vormi kujundus muutunud, aga kõige uuemat vormi selles reas ei olnud, loobume nüüd sellest üldse? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. oktoober 2010, kell 10:32 (EEST) ::::Kohendasin pilti (aastaarvud, pildi laius, mõttekriipsud). Nüüd peaks sobima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 4. oktoober 2010, kell 10:55 (EEST) :::: Minu meelest peaks kindlasti ka vanad vormid sisse jätma. Need võivad olla eraldi alajaotuse all. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. oktoober 2010, kell 16:04 (EEST) ::::: Muutsin seda natuke, aga sõnastust võib muidugi parandada/kohendada. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 26. oktoober 2010, kell 17:08 (EEST) Mida ma pean vormi osas usaldama – kas eesti või ingliskeelset artiklit? :Inglise vikis on valesti. Krae äär on valge. [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4955355273/in/set-72157624749190783/] [http://www.flickr.com/photos/-catherine/4970176168/in/set-72157624781281337/]. Kas keegi oskab neid vorme muuta, pole ise veel selgeks teinud endale seda. Natuke sinist tumedamaks ja krae ääre valgeks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:41 (EET) ::Sellesse pilti [[:Pilt:Estonian kits2.png]] võiks ju praeguse ka lisada. Muide kodus kasutatakse ka võõrsil-sokke. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 00:45 (EET) :::Aa, oih, inglise vikis on õigesti siiski (sinine vb liiga tume). Ma kopeerin sealt. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:08 (EET) ::::Meil on selle riietuse malliga midagi valesti või on midagi puudu, et triipe teha ei saa. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 22. märts 2011, kell 01:49 (EET) ==Ajakohastamine== See on hea artikkel, aga eilne mäng on siin eelseisvate mängude all. Ajakohastamine on ikkagi probleemiks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 09:30 (EET) :Kas Sa loodad, et eeskujulikku artiklit peab sekund peale mängu lõpuvile ajakohastama? See on jällegi pisidetail koos linkidega. Eeskujulik artikkel peaks nagu eelkõige sisu poolest olema. Kui soovite, siis võib see ka "suurepärane" olla. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 21:37 (EET) :: Sellise mängu puhul oleks päris loomulik, kui ajakohastus tehtaks minuti jooksul pärast lõppu. Noh, pool tundi oleks ka OK. Aga aega läks kaksteist tundi. :: Asi on selles, et kui öeldakse, et tegu on eelseisva mänguga, on see ju otseselt väär väide. Väiteid, mis niimoodi vääraks võivad osutuda, peaks olema võimalikult vähe ja nad peaksid olema võimalikult hõlpsasti leitavad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 22:55 (EET) :::Mina näiteks mängult koju tulles olin nii väsinud, külmunud, õnnelik ja..., et tegelesin peamiselt muude asjadega kui Vikipeedia. Lisaks olen inglise vikis umbes samapalju, ma ei ole kummalegi otsustanud pühenduda. Siin on ka praegu mitu teist arutelu käimas. Võõrsilmängude puhul oleks arvatavasti reaktsioon kiirem. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 26. märts 2011, kell 23:24 (EET) :::: Muidugi, tõsised jalgpallifännid on staadionil. Aga peaks ju olema ka neid, kes istuvad kodus ja kelle jaoks Vikipeedia on oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:29 (EET) :::: Su viimast parandust ei oleks tohtinud pisimuudatuseks märkida. :::: Ma saan aru küll, miks Sa ei torma kohe Vikipeediasse. Aga keegi peab seda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2011, kell 23:39 (EET) Ma arvan, et statistikat on peale teisipäevast mängu (kuhu tulevad loodetavasti ka kõik mittefännid) mõttekam uuendada. Muide igal asjal on kirjas, millal seda viimati uuendatud on. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 10:38 (EEST) : Mina ei tule:-) : Kui on selgelt sõnastatud nii, et selle ja selle aja seisuga on statistika selline ja selline, siis ei ole öeldu otseselt väär, kuigi ajakohastamata jätmist saab ikkagi ette heita. Kui ei ole tegemist eeskujuliku või ka hea artikliga, siis ju kohest ajakohastamist tingimata ei nõuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 12:40 (EEST) ::Mõne ajakohastamist vajava punkti võib viia eraldi artiklisse. Aga millised? ::Ise arvan, et need mis topelt on väib äkki välja jätta siit üldse (mängude vastased näiteks?). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 27. märts 2011, kell 13:21 (EEST) ::: Seda peaks ühiselt otsustama. Hetkel ma pole valmis sellega tegelema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. märts 2011, kell 13:31 (EEST) ::::Tegelikult ma väga ei toeta siit info eemaldamist. See teeb nt ajakohastamist raskemaks kui on erinevad leheküljed. Üks võimalus ajakohastamist vajavate asjade üles leidmiseks on otsida artiklist eelmise mängu kuupäeva. Ajakohastatud info on viimase mängu kuupäevaga. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 17:48 (EEST) ajakohastasin a.operi löödud koondiseväravate arvu. täna ülekande ajal raadios öeldi. kui eksisin, siis vabandan. ==Kodustaadion== Arvan, et [[kodustaadion]] on mõiste, mille kohta peaks olema eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. märts 2011, kell 13:30 (EEST) :{{j}}Tegin. Kuid kas on piisavalt pikk, seda ma ei tea. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen]][[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|10]] 30. märts 2011, kell 16:34 (EEST) ---- Itaalia mängus väravalööjad puudu, Baskimaa mängus puudulikult ja ebakorrektselt vormistatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2011, kell 09:25 (EEST) ---- Ajakohastasin Türgi mängu osas ära, aga ma ei ole kindel, et artikli muudes osades sisalduv statistika ja arvud päris õiged on. Keegi võiks need ka ühel hetkel üle käia, ma enne ei võtaks isegi märkust maha. Osa andmeid on antud koos kuupäevaga, aga mitte kõik. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 11. august 2011, kell 11:59 (EEST) ---- Mis tähendab "ov."? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. august 2011, kell 13:17 (EEST) :omavärav --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:17 (EEST) :: Kirjutage välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. oktoober 2011, kell 07:27 (EEST) ==Treenerid== Esimeses lõigus on kirjas, et Rüütli on peatreener jaanuarist 2008, peatreenerite peatüki tabelist ma loen välja, et veebruarist 2008. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. oktoober 2011, kell 22:13 (EEST) Hea artikkel ei saa sisaldada vastukäivat infot. kui parandada ei osata, on ju hea artikli staatus küsitav. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 13. oktoober 2011, kell 09:22 (EEST) : Peatreeneriks asumise leping allkirjastati 22. novembril 2007[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/tarmo-ruutlist-sai-eesti-koondise-peatreener.d?id=17511635]. Millal ta tegutsema hakkas, jääb selgusetuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 13. oktoober 2011, kell 11:22 (EEST) ::Esimene mäng peeti sel aastal veebruaris, seega jätaks ma veebruari. [http://www.jalgpallihaigla.ee/?id=389&keel=ee] [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 15. oktoober 2011, kell 02:24 (EEST) ::: Treeneri töö algab ju varem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. oktoober 2011, kell 10:26 (EEST) Kontrakt peatreeneriga sai pikendatud kuni 2013. --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] 25. oktoober 2011, kell 07:14 (EEST) ---- Asendatud info läks kaduma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 08:53 (EEST) ---- ==Praegused koondislased== Seal on jälle paar viga. Minu meelest peaks seal olema ka koondislased, kes said esialgselt koondisekutse, aga jäid eemale. El Salvadori vastu siis [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3425 esialgne nimekiri], [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3447 vahepealne uudis] ja [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3457 lõplik nimekiri]. Teine lahendus oleks nagu inglise vikis ehk praeguste koondislaste all on need, kes kohale sõitsid ja hiljutiste all on ka El Salvadori kutsutud (aga jäid tulemata). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 10:22 (EEST) : Tee siis ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2012, kell 16:59 (EEST) ---- Viimane muutmine oli vist ennatlik. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 5. detsember 2013, kell 18:31 (EET) == Vormi disaini muutumine == Kas pilti koondise peavormi disainidest (Estonian_kits2.png) on vaja uuendada või poleks sel erilist mõtet? Võin vajadusel lisada ka uuemad vormidisainid, kuid tegelikult võtab too nelja vormiga rida (kus on ka sõjaeelsed vormid) enam-vähem asja kokku. [[Kasutaja:Sixest|Sixest]] ([[Kasutaja arutelu:Sixest|arutelu]]) 12. detsember 2013, kell 02:28 (EET) :Too pilt võiks küll kajastada kõiki disaine. Äkki on uuendatud pilt visuaalselt parem kaherealisena. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. detsember 2013, kell 16:54 (EET) ---- Kas mitte ajalugu ei lõpe siin 2011. aastaga? Tuleks ajakohastada või heade artiklite seast välja arvata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. juuni 2016, kell 00:01 (EEST) : Tuleks ajakohastada küll. Kas meil tõesti ühtki jalgpallihaiget enam pole? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. juuni 2016, kell 01:46 (EEST) :: Ma arvan, et heade artiklite seast veel välja ei heidaks, aga ehk ei paneks seda enam seni esilehele kuni on on ajakohastamata.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 11. juuni 2016, kell 21:23 (EEST) Hea artikli staatus tuleks peatada. Paistab, et meil pole praegu kedagi, kes seda korras hoiaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 12:08 (EEST) Palun peatame hea artikli staaruse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 09:16 (EEST) :Kindel ei. Sporditeemalisi häid artikleid ju vist rohkem polegi. Artikli praeguse seisu parandamine ei nõua ka ei tea kui suuri pingutusi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. september 2016, kell 10:28 (EEST) ::Davaii, teeme korda! :) --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 26. september 2016, kell 13:33 (EEST) Niipea kui saab ajakohaseks, on korras. Ja oleks tarvis, et keegi kogu aeg ajakohastaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. september 2016, kell 18:52 (EEST) Peab muidugi ka jälgima, et keele- ja muid vigu sees ei oleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) '''Hiljutised koondislased''' - kas seal on need mängijad, kes on viimase aasta jooksul koondisesse kutsutud või need kes on mänginud? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 29. september 2016, kell 08:05 (EEST) :Ei tea, mis algselt mõeldud on, aga pealkirja järgi ootaks esimest. Teise puhul peaks olema teine pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 09:52 (EEST) ----------- "Sildtreener" – pole märgitud, kes selle välja mõtles ja mis allikal see põhineb. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. august 2023, kell 17:54 (EEST) :Kas see nüüd oluline on, kes selle välja mõtles. Aga Jalgpalliliit selliselt kommunikeeris, isikuliselt peaks olema Pohlak. [https://sport.delfi.ee/artikkel/66919640/aivar-pohlak-jatkame-ruutliga-voi-toome-valismaise-sildtreeneri] == Keeletoimetamine == {{Ping|Kuriuss}} juhin tähelepanu, et tegemist on jätkuvalt [[Vikipeedia:Head artiklid|heaks artikliks]] arvatud artikliga.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 06:58 (EEST) :Küllap on siis väga sisukas artikkel, aga see ei tähenda ometi automaatselt, et seal poleks vaja või ei tohiks enam keeleparandusi teha. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 13:49 (EEST) :Lisaks väikestele grammatikavigadele häirivad mind endiselt näiteks "rekordinternatsionaalid" ja sellised laused nagu "Seniks oli Eesti enimate UEFA liikmetega mänginud koondis". Kusjuures need on vaid üksikud kohe silma torganud näited (tervet artiklit ma küll analüüsima ei hakka). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 14:11 (EEST) :Või "ebaselgetel põhjustel" – eba-liide pole siin kuidagi asjakohane. Pakun, et parem oleks öelda "teadmata põhjusel" (või kui tahta kasutada sõna "selge" vastandit, siis juba "segaseks jäänud põhjustel"). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 14:46 (EEST) 0b90tr7rpbruf07owv17oyzfhtzagi3 0 165164 7147836 6532491 2026-05-06T13:47:11Z Robert Treufeldt 9117 7147836 wikitext text/x-wiki '''Helmuth-Heinrich Sirgemets''' (perenimi kuni 24. aprillini 1936 '''Springberg'''; [[28. veebruar]] [[1906]] [[Paldiski]] – [[4. aprill]] [[1986]]<ref>Päring Rahvastikuregistrist</ref> [[Tallinn]]) oli eesti [[poks]]ija ja poksitreener. Ta alustas poksiga tegelemist 1923. aastal, tema esimene juhendaja oli [[Valter Palm]]. Ta oli 1927. aasta [[Eesti meistrivõistlused poksis|1927. aastal]] Eesti meister [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg). Ta osales ühe korra [[Eesti-Läti maavõistlused poksis|Eesti–Läti maavõistlusel]], kus kaotas oma kohtumise [[1927. aasta Eesti-Läti maavõistlus poksis|1927]]. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270225.2.2 "Eestlaste ülekaal jäi poksis maksma"]. [[Eesti Spordileht]] nr 8, 25. veebruar 1927. Lk 1 ja 7</ref> Sirgemets oli hiljem treener ja poksitegelane [[Pärnu]] [[Tervis (spordiselts)|Tervises]]. Ta oli pärast [[II maailmasõda]] treener Tallinna [[Tööjõureservid (spordiselts)|Tööjõureservides]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 399 ==Välislingid== *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/131994/helmuth_springberg Helmuth Sirgemetsa sporditulemused] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbxVkay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Sirgemets, Helmuth}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksitreenerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1986]] 8j9nyss12w75l4nfj36gujah9lfu1dn 7147838 7147836 2026-05-06T13:49:17Z Robert Treufeldt 9117 7147838 wikitext text/x-wiki '''Helmuth-Heinrich Sirgemets''' (perenimi kuni 24. aprillini 1936 '''Springberg'''; [[28. veebruar]] [[1906]] [[Paldiski]] – [[4. aprill]] [[1986]]<ref>Päring Rahvastikuregistrist</ref> [[Tallinn]]) oli eesti [[poks]]ija ja poksitreener. Ta alustas poksiga tegelemist 1923. aastal, tema esimene juhendaja oli [[Valter Palm]]. Ta oli 1927. aasta [[1927. aasta Eesti meistrivõistlused poksis|1927. aastal]] Eesti meister [[Keskkaal (poks)|keskkaalus]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg). Ta osales ühe korra [[Eesti-Läti maavõistlused poksis|Eesti–Läti maavõistlusel]], kus kaotas oma kohtumise [[1927. aasta Eesti-Läti maavõistlus poksis|1927]]. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270225.2.2 "Eestlaste ülekaal jäi poksis maksma"]. [[Eesti Spordileht]] nr 8, 25. veebruar 1927. Lk 1 ja 7</ref> Sirgemets oli hiljem treener ja poksitegelane [[Pärnu]] [[Tervis (spordiselts)|Tervises]]. Ta oli pärast [[II maailmasõda]] treener Tallinna [[Tööjõureservid (spordiselts)|Tööjõureservides]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 399 ==Välislingid== *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/131994/helmuth_springberg Helmuth Sirgemetsa sporditulemused] *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/23LgWbxVkay1 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Sirgemets, Helmuth}} [[Kategooria:Eesti poksijad]] [[Kategooria:Eesti poksitreenerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1986]] b0abr118f0lw7hieyxbxqjbkmcncfjo 0 166476 7147847 7142446 2026-05-06T14:17:05Z Sõber1ke 227161 /* Raamatud */ 7147847 wikitext text/x-wiki '''Kalju Saaber''' ([[11. oktoober]] [[1944]] – [[24. aprill|23. aprill]] [[2026]]) oli eesti [[kirjanik]]. Ta sündis Kalmu talus [[Inju-Aruvälja]] külas [[Küti vald (1939)|Küti vallas]] [[Viru maakond|Viru maakonnas]], õppis [[Paide]] ja [[Rakvere]] keskkoolis, töötas seejärel Rakvere metsakombinaadis ning lõpetas 1963. aastal [[Rakvere 1. töölisnoorte keskkool]]i. Aastatel [[1964]]–[[1967]] õppis Saaber [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is ajalugu, raske haigus katkestas aga õpingud. Alates [[1968]]. aastast oli Kalju Saaber kutseline kirjanik, [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige aastast [[1979]]. == Teosed == === Raamatud === * "[[Romeo, Julia ja õhuhäire]]" 1972 * "Hellase kõrb" 1975 * "Raske vesi" 1976 * "[[Mees, naine ja bernhardiin]]" 1978 * "[[Meri. Impressioon]]" 1978 * "[[Härgamisi]]" 1980 * "[[Kahe kodu ballaad]]" 1980 * "[[Nille, Värten ja Peopesa]]" 1981 * "[[Kaimude raamat]]" (1. ja 2. osa) 1982 * "[[Puulane ja Tohtlane (Saaber)|Puulane ja Tohtlane]]" 1983 * "[[On (raamat)|On]]" 1984 * "[[Prantsuse kingad. Virumaa leib]]" 1986 * "[[Hiiehobune]]" 1989 * "[[Punaselageda saaga]]" 1991 * "[[Saurusesuvi]]" 1993 * Koguteos "VIrumaa" 1996 * "Virumaa, me hingepigi" 1998 * "[[Luukere Atu]]" 2001 * "[[Rakvere lugemik]]" 2002 * "[[Haruldast tõugu issi]]" 2004 * "[[Issanda loomaaed. Viru sektor]]" 2007 * "[[Lepatriinu asfaldil]]" 2007 * "[[Meister tegi, hästi tegi]]" 2007 * "[[Palju väikseid virmalisi]]" 2007 * "Kohtume Islandi väraval" 2013 * "Sõidud Luukase ja Keesuga" 2015 * "Sipelgad ja suvitajad" 2017 * "Vanatädi valged elevandid" 2019 === Näidend === * "[[Virumaa leib]]" === Film === * "[[Karikakramäng: Tätoveering]]" 1977, kirjandusliku alusteose autor * "[[Sajandiring]]" 1985, stsenarist * "[[Kahe kodu ballaad]]" 1985, stsenarist, kirjandusliku alusteose autor * "[[Minu Virumaa]]" 1989, stsenarist ==Tunnustus== *1981 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Härgamisi") *1991 [[Virumaa kirjandusauhind]] ("Punaselageda saaga") *1992 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Punaselageda saaga") *2007 [[Rakvere Kroonimärk]] *2025 [[Lääne-Virumaa vapimärk|Lääne-Virumaa Vapimärk]] {{JÄRJESTA:Saaber, Kalju}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] f2r1iglm4e5o73xbic92jnzvrdiahqt 0 171352 7147874 6542159 2026-05-06T15:10:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147874 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{toimeta}} {{filmi info | filmi_nimi = Tähevärav: Kontiinum | originaalnimi = Stargate: Continuum | pilt = | pildiallkiri = | žanr = ulmefilm | lavastaja = [[Martin Wood]] | produtsent = [[Brad Wright]]<br>[[Robert C. Cooper]] | stsenaarium = Brad Wright | jutustaja = | peaosades = [[Ben Browder]]<br>[[Amanda Tapping]]<br>[[Christopher Judge]]<br>[[Michael Shanks]]<br>[[Beau Bridges]]<br>[[Richard Dean Anderson]]<br>[[Claudia Black]]<br>[[William Devane]]<br>[[Cliff Simon]]<br>[[Don S. Davis]] | helilooja = [[Joel Goldsmith]] | operaator = | montaaž = | filmistuudio = MGM Home Entertainment | levitaja = MGM | esilinastus = {{riigi ikoon|USA}} 29. juuli 2008 | kestus = 94 minutit | riik = Kanada-USA | keel = [[inglise keel|inglise]] | eelarve = 7 000 000 dollarit | piletitulu = 8 055 900 dollarit }} '''"Tähevärav: Kontiinum"''' on "Tähevärava" sarja kuuluv Kanada-USA [[ulme]]film, mis valmis [[2008]]. aastal. Filmi tootis filmistuudio [[MGM Home Entertainment]]. Stsenarist oli [[Brad Wright]] ja filmi lavastas [[Martin Wood]]. Film on järg sarjale "[[Tähevärav SG-1]]" ja filmile "[[Tähevärav: Tõelaegas]]". Filmis mängivad "Tähevärav SG-1" Kümnenda hooaja osatäitjad ja hooaegadel 1–8 mänginud [[Richard Dean Anderson]]. Filmivõtted toimusid [[2007]]. aasta alguses [[Vancouver]]i Bridge'i stuudios ja [[Arktika]]s. Film räägib seiklusest, kus SG-1 peab taastama esialgse ajajoone, mida Goa`uld Ba´al oli muutnud oma salajases tähelaevas "Achilles". SG-1 ja [[Jack O'Neill]] osalevad viimase Goa´uldi süsteemiisanda väljavõtu tseremoonias. Ba`al tuleb välja kurjakuulutava hoiatusega ja ütleb, et originaalne Ba`al on muutnud ajajoone, kus hetkel toimuvat sündmust pole kunagi juhtunud. Samal ajal rändab originaalne Ba`al ajas tagasi aastasse [[1939]], et muuta ajajoon selliseks, kus Maa inimesed pole täheväravat kunagi kasutanud. Oma teadmistega esialgsest ajajoonest saavutab kontrolli Goa`uldi impeeriumi üle. Film saavutas kriitikutelt parema vastuvõtu kui eelmise filmi "Tõelaekaga", võrreldes filmi õhustiku, süžee, tegelaste ja graafikaga. Filmi eelarve oli 7 miljonit [[USA dollar]]it <ref name="DSILS" /> ja piletitulu oli 8 miljonit USA dollarit, mis on väiksem võrreldes sellega, kui eelmine film tõi sisse 13 miljonit dollarit. Film väljastati DVD-l ja Blu-ray disketil [[USA]]-s [[29. juuli]]l [[2008]] ja mujal maailmas samal aastal augustis. Televisiooni esilinastus toimus [[3. aprill]]il [[2009]] [[SyFy]] kanalil. Eestis esilinastus film 27. juunil 2010 telekanalil [[TV6]]. == Süžee == SG-1 ja Jack O'Neill (Richard Dean Anderson) osalevad Goa´uldi Ba`ali ([[Cliff Simon]]) väljavõtu tseremoonial, viimase Goa´uldi süsteemiisanda hukkamisel. Ba'al väidab, et on kõigest originaalse Ba'ali [[kloon]] ja õige Ba'al reisib tagasi [[Maa (planeet)|Maale]] aastasse 1939 ja mõrvab laeva "Achilles" meeskonna, mis veab [[tähevärav]]at Ameerika Ühendriikidesse. Kapten (Mitchelli vanaisa) peab piisavalt vastu, et ära hoida laeva hävimine, kuid olevikus hakkavad inimesed ja esemed kaduma, algab see [[Vala Mal Doran]]i ([[Claudia Black]]) ja [[Teal'c]]i ([[Christopher Judge]]) haihtumisest. Ba`ali kloon tapab Jacki, kuid [[Samantha Carter]] ([[Amanda Tapping]]), [[Daniel Jackson]] ([[Michael Shanks]]) ja [[Cameron Mitchell]] ([[Ben Browder]]) suudavad enne haihtumist jõuda täheväravani. [[Pilt:Amanda-Tapping.jpg|thumb|Amanda Tapping Arktikas]] Pärast ussiaugu läbimist leiavad nad end mahajäetud laeva "Achilleus" sisemuses, mis on seilanud Arktikasse. Ba'ali tegevus on tekitanud sellise ajajoone, kus Tähevärava Programmi pole kunagi loodud. Nad põgenevad uppuva "Achillese" pardalt, kuna see hakkas pärast C4 kasutamist merre vajuma. Jackson murrab oma jala laevalt põgenedes ja palub Carterit ja Mitchellit, et ta nad maha jätaks ja abi otsiks kusagilt. Pärast pikka rännakut Arktikas, merevägi eesotsas [[kolonel]]i Jack O'Neilliga päästab nad. Neid viiakse Cheyenne sõjaväebaasi, kus neid küsitletakse ja räägivad toimunust. Kindral [[Hank Landry]] ([[Beau Bridges]]) usub nende juttu aga ei luba ta neil muuta ajajoont. Samal ajal avastavad nad, et alternatiivse ajajoone Daniel püüab jätkuvalt veenda inimesi oma püramiidide teoorias, Carter sai surma süstikuõnnetuses ja Mitchelli ei ole üldsegi olemas, sest tema vanaisa suri "Achillese" päästmise nimel. Kõik kolm eraldati üksteisest ja neile anti uus "elu" elada. Aasta möödub ja SG-1 kutsutakse baasi tagasi, kui avastatakse Goa'uldi luurelaeva sõitmas keset [[Washington]]i. Selles ajajoones on Ba'al alistanud kõik süsteemiisandad ja on nüüd valmis vallutama Maa koos Qetesh`iga (kes elab Vala kehas), kes on tema kuninganna ja Teal'ciga, kes on tema peaminister. SG-1 viiakse presidendi [[Henry Hayes]]i ([[William Devane]]) ja kindral [[George Hammond]]i ([[Don S. Davis]]) juurde ning neile teatatakse, et SG-1 allikate abil on avastatud [[Antarktika]] tähevärava ja alustatud Iidsete eelposti väljakaevamist. SG-1-le antakse ülesandeks käivitada eelpostis nullpunktmoodul ja kasutada Iidsete kaitserelva Ba´ali hävitamiseks. Saabub ka Ba`ali armaada. Ba`ali leitnantide (endised süsteemiisandad) rahulolematuse tõttu teatab Ba`al, et kohtleb Tau'rit leebemalt kui plaanitud. Qetesh, tema kuninganna, reedab ta ja käsib tal rääkida sellest, kuidas ta Maa kohta nii palju teab. Qetesh käsib hävitada McMurdo baasi ja Iidsete eelposti ja tapab ka Ba`ali, kui Teal`c saab reetmisest aru.Qetesh käseb jaffadel Teal'ci tabada, kuid Teal`c põgeneb Al'keshi abil. Qetesh annab laevastikule korralduse pommitada Maad, ise samal ajal ise minnes kindlustama Ba`ali ajamasinat. Pärast suurt Goa'uldi rünnakut muutis SG-1 oma teekonda ja sööstis [[Venemaa]]le, sest venelased olid "Achillese" tähevärava ookeani põhjast üles tõstnud. Teel sinna Vene Migid päästavad nad, kui neid jälitasid Goa`uldi väikelennukid. Teal'c, kes saabub samuti hoonesse, püüdes kasutada täheväravat, et tappa Qetesh oma isanda mõrvamise pärast. SG-1 ja Teal`c saavutavad vaherahu ja lähevad koos Ba`ali salajasse tähelaeva; seal asub superarvuti, mille monitorid jälgivad päikese [[protuberants]]e, mis võimaldavad tekitada tähevärava ussiaugus muutusi. SG-1 peab leidma õige protuberantsi, et minna ajas tagasi, kuid Qeteshi vägede rünnaku tõttu sunnib see neid minema aastasse [[1929]]: kümme aastat enne õiget aega. Sam ja Daniel saavad tulevahetuses surma ja ainult Mitchell suudab läbida tähevärava, Teal`c saab surmavalt haavata aga ta suudab hävitada ajamasina koos enda ja Qeteshiga. Pärast kümne aasta pikkust ootamist on Mitchell "Achillese" pardal ning tapab läbi tähevärava saabuva Ba´ali ja tema väe. Olevikus ja uuestimuudetud ajajoones vaatab SG-1, kes ei tea midagi eelnenud sündmustest, väljavõtutseremooniat ilma mingisuguste vahejuhtumiteta. Maal mõtleb Daniel, mida Ba`al mõtles oma hoiatuse all, kuid ta otsustab selle üle mitte kaua juurelda. Filmi viimases lõigus näidatakse lähivõtet Mitchelli kapist, kus on pilt tema alternatiivsest endast vanaisa kõrval. ==Osatäitjad== [[Pilt:SG-Continuum.jpg|thumb|Ben Browder ja Amanda Tapping filmivõtetel Arktikas]] * [[Ben Browder]] – Cameron Mitchell ja Mitchelli vanaisa, "Achillese" kapten * [[Amanda Tapping]] – Samantha Carter * [[Christopher Judge]] – [[Teal'c]] * [[Michael Shanks]] – [[Daniel Jackson]] * [[Beau Bridges]] – kindralmajor Henry Landry * [[Claudia Black]] – Vala Mal Doran ja Qetesh (Goa'uldina) * [[Richard Dean Anderson]] – brigaadikindral [[Jonathan O'Neill]] * [[William Devane]] – president Henry Hayes * [[Cliff Simon]] – Ba'al * [[Don S. Davis]] – kindralleitnant George Hammond == Filmi tootmine == "Tähevärav: Kontiinumi" kirjutas Brad Wright ja lavastas Martin Wood. Mõned filmi stseenid filmiti enne 2007. aasta märtsi, aga tegeliku filmimise alguseks määrati [[22. mai]] 2007 Vancouveri Bridge'i stuudios. Filmi lükati edasi seniks kuni "[[Tähevärav: Atlantis]]" oli jõudnud 5. hooajani, sest tekkisid probleemid Carteri ja Mitchelli auastmega. Lõputiitrites mainiti neid [[kolonelleitnant]]idena, kuid kui nad sõidavad reaktiivlennukitega [[F-15]], siis kannavad nad mõlemad [[kolonel]]i auastet. Sellepärast filmi produtsendid mõistsid, et film tuleb välja lasta siis, kui Carterit ülendatakse. Viienda hooaja esilinastusel nimetati Carterit koloneliks ja ta lahkus "Atlantisest", et osaleda Goa`uldi väljavõtutseremooniast. Sellega taheti edasi anda teavet, et see toimub aasta pärast "Tähevärav: Tõelaegast". <ref name="kslck" /> [[Pilt:Stargate Continuum Arctic Browder Anderson Campbell Tapping.jpg|thumb|Browder, Anderson, Campbell ja Tapping filmivõtetel Arktikas]] Esialgu pidi film algama vaatega Tok`ra linnale, aga Brad Wright otsustas, et film peaks algama tähevärava juhtimiskeskusest, näitamaks, et ka SG-1 on esindatud. Tegelaskuju Jack O'Neilli osavõttu üritas Wright kirjutada niiviisi, et puuduksid mõtted "looduslik" ja "sunniviisiline". See oli tema sõnul tähtis, sest filmis osales tegelaskujusid sarjast "Tähevärav SG-1" ja taheti, et vanad fännid tunneksid sõnumit "tere tulemast". "Achilleuse" nimetu kapteni surnukeha pidi esialgu olema tuvastatud pärast seda, kui SG-1 reisib Maale. Richard Dean Anderson ei pidanud esinema selles filmi stseenis, kus ta tapeti. Wright väidab, et oli määratud esinema ainult muudetud alternatiivses ajajoones Antarktikas, kuna niimoodi Wright palus tal seda teha. Näitleja [[Michael Shanks]] ei saanud ajapuuduse tõttu Arktika-stseenides osaleda. Siiski oli Jackson pardal koos Cameron Mitchelli ja Samantha Carteriga eelmistes stseenides. Selleks, et muuta tema kadumine usutavaks, otsustas Wright, et Jacksoni jalg külmub [[gangreen]]i tõttu pärast luu murdumist ja ta ei saa teistega rännakut jätkata. Dialoogi kommenteerides märkis Wright, et stseenid oleks nagu ära lõigatud, sest käimas olid veel "Tähevärav SG-1" ja "Atlantise" episoodid ning need oli vaja säilitada, sest film pidi paistma pikemana kui tavalised sarja osad. [[Pilt:USS Alexandria (SSN 757) ice.jpg|thumb|[[USS Alexandria (SSN-757)]] kannab SG-1-t Arktikas.]] Film sisaldab stseene, USA mereväe füüsikalaboratooriumi jääkeskusest umbes 200 km Prudhoe lahest põhjas [[Alaska]]s. Nendes stseenides esinevad Richard Dean Anderson, Amanda Tapping ja Ben Browder. Neid filmiti [[23. märts]]ist kuni [[29. märts]]ini 2007. Filmis osaleb ka allveelaev [[USS Alexandria (SSN-757)]]. <ref name="8nFLV" /> Arktikas filmiti stseene jääl <ref name="6jOnT" />, "Alexandria" taustal <ref name="9Nh4O" />, "Alexandria" pardal <ref name="zagBD" /> ning "Alexandria" jääle tõusmisel ja merre sukeldumisel. Arktika stseene filmiti ainult 3 näitleja ja 4 mehe võttegrupiga. Direktor Martin Wood pidi töötama ka lisastseenides (näiteks major Woodina) nagu teisedki võttegrupi liikmed. "Alexandria" kapten Mike Bernacchi ja tema meeskond mängisid filmis iseennast. Barry L. Campbell, San Diegos paikneva USA mereväe Arktika Allveelaevade labori operatsioonide juht, sai ka võimaluse filmis osaleda ja esines meremehena. <ref name="TEE4h" /> Produtsent Brad Wright tegi filmis esmaesinemise F-15 piloodina. Film on pühendatud Paul McCanni ja Anthony Huntrodi mälestusele, kes kaotasid oma elud filmivõtete(mitte Kontiinumi) ajal jääkatte all, kui olid allveelaeva peal. Filmi tehti kokku 19 päeva, lisaks filmiti Arktikas 5 päeva (nad ise olid seal 7 päeva). <ref name="VR5N1" /> Film "Kontiinum" pääses ka [[Guinnessi rekordite raamat]]usse kõige kaugemal põhjas filmitud filmina. <ref name="KFtqm" /> == Linastumine ja vastuvõtt == Film esilinastus [[25. juuli]]l 2008 Californias [[San Diego]]s Comic-Conil, kus osales ka enamus näitlejatest. Film lasti välja DVD-l ja Blu-ray diskil [[29. juuli]]l 2008. <ref name="bewRt" /><ref name="wlC7Y" /><ref name="xdJMX" /><ref name="UCp5p" /> [[Robert C. Cooper]]i väitel tuleb film kõikjal maailmas DVD-l välja. Levitamise ja pressiteadetega tegeleb televisioonikompanii [[Fox]]. <ref name="vakXJ" /> Film esilinastus üle [[Suurbritannia]] [[18. august]]il 2008 pärast seda, kui see oli teleesilinastunud Briti telekanalis [[Sky 1]] [[12. august]]il. Oma debüüdil Suurbritannias ja Iirimaal kogus "Tähevärav: Kontiinum" 543 tuhat vaatajat, viies filmi Sky 1 edetabeli esikohale. <ref name="PWPRH" /> Film tõi Ameerikas piletitulu sisse 8 miljonit USA dollarit. Film teleesilinastus [[Syfy]] kanalil USAs [[3. aprill]]il 2009.<ref name="CnyZD" /> Sky 1 telekanali arvustaja nimetas filmi "põhjalikuks nauditavaks rüseluseks". <ref name="qnJdH" /> Nix Sci Fi Coolist ütles oma ülevaates: "see lõpeb peaaegu täpselt samamoodi nagu kõik teised SG-1 osad: sa oled filmiga/sarja osaga rahul ja tahad näha rohkem." <ref name="wVlvk" /> Ülevaataja Christopher Monfette IGNist annab filmile 7 punkti 10-st ja ütles, et see on korralik film, aga ei ületa "ulmekirjanduse suurepärast taset". <ref name="QpwHu" /> Don Houston DVD Talkist kommenteeris, et "eelarve oli liiga väike". <ref name="dBbEi" /> Mark Wilson About.comist ütles, et see film oli lihtsalt järjekordne viis, kuidas produtsendid tulevad oma lemmiktegelaskujudega filmimaailma tagasi ja jõudis järeldusele, et see on "normaalne" film. <ref name="UdbNA" /> Darren Sumner ja David Read GateWorldist nimetasid seda "suurepäraseks filmiks" ja ütlesid, et see oli isegi parem kui "Tähevärav: Tõelaegas". <ref name="vTtjh" /> Dean Winkelspecht ütles, et see on selle aasta parim DVD-l väljastatud film. <ref name="lY8mj" /> "Tähevärav: Kontiinum" võitis auhinna High-Def Disc 2008 kategoorias "Parim mitteteatriline Blu-ray". <ref name="lhXRT" /> Film kandideeris kuuele "Tähtkujude" auhinnale, kuid võitis neist [[11. juuli]]l 2009. ainult ühe. Claudia Black sai auhinna "Parima naisnäitlejana 2008. aasta ulmekirjanduse filmis, telefilmis või telesarjas" tema tegelaskuju Vala Mal Dorani eest. <ref name="GhdDU" /> Film kandideeris ka 2009. aastal 11 [[Leo (auhind)|Leo]] auhinnale, kuid võitis neist [[8. mai|8.]] ja [[9. mai]]l 2009 ainult kolm: Brad Wright võitis kategoorias "Parim illustreerija keskmise pikkusega draamafilmis", Michael Shanks kategoorias "Parim meesnäitleja keskmise pikkusega draamafilmis", oma tegelase Daniel Jacksoni eest ning kolm produtsendi meeskonnaliiget Paul Sharpe, Iain Pattison ja Graeme Hughes kategoorias "Parim muusika keskmise pikkusega draamafilmis". <ref name="kJDxO" /> Kaks "Tähevärava" filmi DVD-d, "Tähevärav: Kontiinum" ja "Tähevärav: Tõelaegas" avaldati Ameerika Ühendriikides topeltpakina DVD-l [[3. märts]]il 2009. Topeltpakk on saadaval ka Blu-Rayl. <ref name="mFD1M" /> Tulemas on ka kolmas tähevärava film, mis on plaanitud "Kontiinumi" järjeks ("[[Tähevärav: Revolutsioon]]") ja see keskendub Jack O'Neillile. <ref name="c7r8Q" /> == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="DSILS">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/news/2007/08/tapping_discusses_isg-1i_movies.shtml |title=Tapping räägib SG-1 filmidest |date=9. august 2007 |work=GateWorld|accessdate=29. detsember 2009}}</ref> <ref name="kslck">{{cite news |url=http://www.visimag.com/tvzone/t232_feat01.htm |author=Paul Spragg |title=Cam-Do Attitude |date=november 2008 |work=TV Zone |accessdate=13. november 2009 |archive-date=2013-12-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131209022516/http://visimag.com/tvzone/t232_feat01.htm |url-status=dead }}</ref> <ref name="8nFLV">{{cite news |url= http://www.comingsoon.net/news/movienews.php?id=19350 |title="Tähevärav: Kontiinumi" filmistseenid Arktikas |date=14. märts 2007 |publisher=comingsoon.net |accessdate=13. november 2009}}</ref> <ref name="6jOnT">{{cite news |url=http://www.sublant.navy.mil/HTML/24+Mar+Postcard.htm |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070821215226/http://www.sublant.navy.mil/HTML/24+Mar+Postcard.htm |archivedate=2007-08-21 |title=APLIS`e postkaart #13 |accessdate=13. november 2009 |url-status=live }}</ref> <ref name="9Nh4O">{{cite news |url=http://www.sublant.navy.mil/HTML/25+Mar+Postcard.htm |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070821215711/http://www.sublant.navy.mil/HTML/25+Mar+Postcard.htm |archivedate=2007-08-21 |title=APLIS`e postkaart #14 |accessdate=13. november 2009 |url-status=live }}</ref> <ref name="zagBD">{{cite news |url=http://www.sublant.navy.mil/HTML/27+Mar+Postcard.htmm |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070818204259/http://www.sublant.navy.mil/HTML/27+Mar+Postcard.htm |archivedate=2007-08-18 |title=APLIS`e postkaart #16 |accessdate=13. november 2009 |url-status=live }}</ref> <ref name="TEE4h">{{cite news | url= http://www.navy.mil/search/display.asp?story_id=28895 | title= "Tähevärava" näitlejad "USS Alexandria" pardal jääpangal | author= MC1 Barrie Barber | date= 17. aprill 2007 | work= Ameerika Ühendriikide Merevägi | accessdate= 7. august 2009 | archive-date= 2010-08-16 | archive-url= https://web.archive.org/web/20100816020613/http://www.navy.mil/search/display.asp?story_id=28895 | url-status= dead }}</ref> <ref name="VR5N1">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/interviews/man_of_vision.shtml |title=Mees visioonil: GateWorld räägib Martin Woodiga |date=22. juuli 2008 |work=GateWorld |accessdate=7. august 2009}}</ref> <ref name="KFtqm">{{cite news | url= http://www.gateworld.net/interviews/new_frontier4.shtml | title= New Frontier | author= David Read | date= 7. mai 2005 | publisher= GateWorld | accessdate= 7. august 2009 | archive-date= 2009-05-02 | archive-url= https://web.archive.org/web/20090502161503/http://www.gateworld.net/interviews/new_frontier4.shtml | url-status= dead }}</ref> <ref name="bewRt">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/news/2008/04/istargate_continuumi_on_dvd_july.shtml |title=Tähevärav: Kontiinum DVD-l 29. juulil |date=4. aprill 2008 |publisher=GateWorld |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2008-12-20 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081220002828/http://www.gateworld.net/news/2008/04/istargate_continuumi_on_dvd_july.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="wlC7Y">{{cite news |url=http://www.gateworld.net/news/2007/11/wright_icontinuumi_is_classic_is.shtml |title=Wright: Kontiinum on klassikaline tähevärava film |work=GateWorld |date=21. november 2007 |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2007-11-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20071123045349/http://www.gateworld.net/news/2007/11/wright_icontinuumi_is_classic_is.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="xdJMX">{{cite news |url= http://www.tvshowsondvd.com/newsitem.cfm?NewsID=9318 |title= "Tähevärav: Kontiinumi" väljalaskmiskuupäev DVD-l |work= TVShowsOnDVD.com |accessdate= 7. august 2009 |archive-date= 2012-06-30 |archive-url= https://archive.today/20120630010359/http://www.tvshowsondvd.com/newsitem.cfm?NewsID=9318 |url-status= dead }}</ref> <ref name="UCp5p">{{cite news |url=http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Continuum/9358 |title="Tähevärav: Kontiinumi" lisad, andmed ja hinnad on avaldatud |work=TVShowsOnDVD.com |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2009-06-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090630030050/http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Continuum/9358 |url-status=dead }}</ref> <ref name="vakXJ">{{cite news |url= http://www.gateworld.net/interviews/new_directions_part_2.shtml |title= Uued suunad, 2. osa. Gateworld räägib Robert C. Cooperiga |date= juuli 2007 |publisher= GateWorld |accessdate= 7. august 2009 |archive-date= 2008-12-19 |archive-url= https://web.archive.org/web/20081219170234/http://www.gateworld.net/interviews/new_directions_part_2.shtml |url-status= dead }}</ref> <ref name="PWPRH">{{cite news |url=http://www.barb.co.uk/viewingsummary/weekreports.cfm?RequestTimeout=500&report=weeklytop30 |title=BARB multitelekanali top 10 programmi |publisher=barb.co.uk |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2008-10-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081005102511/http://www.barb.co.uk/viewingsummary/weekreports.cfm?RequestTimeout=500&report=weeklytop30 |url-status=dead }}</ref> <ref name="CnyZD">{{cite news |url=http://www.comingsoon.net/news/tvnews.php?id=52597 |title=SyFys esilinastub "Tähevärava" filmikomplekt |date=5. veebruar 2009 |publisher=ComingSoon.net |accessdate=9. november 2009 |archive-date=2009-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090209110019/http://www.comingsoon.net/news/tvnews.php?id=52597 |url-status=dead }}</ref> <ref name="qnJdH">{{cite news|url=http://tv.sky.com/preview-stargate-continuum |title=Eelvaade: "Tähevärav: Kontiinum" |publisher= Sky Entertainment |accessdate=7. august 2009}}</ref> <ref name="wVlvk">{{cite news | author=Nix | url=http://www.scificool.com/stargate-continuum-2008-movie-review/ | title="Tähevärav: Kontiinum" (2008) filmi ülevaade | publisher=Sci Fi Cool | accessdate=7. august 2009 | archive-date=2009-04-03 | archive-url=https://web.archive.org/web/20090403230937/http://www.scificool.com/stargate-continuum-2008-movie-review/ | url-status=dead }}</ref> <ref name="QpwHu">{{cite news| author=| url=http://bluray.ign.com/articles/895/895143p1.html |title=Tähevärav: Kontiinum Blu-ray ülevaade |publisher= IGN |accessdate=7. august 2009}}</ref> <ref name="dBbEi">{{cite news| author= Don Houston | url=http://www.dvdtalk.com/reviews/33851/stargate-continuum/ |title= "Tähevärav: Kontiinum" |publisher= DVD Talk |accessdate=7. august 2009}}</ref> <ref name="UdbNA">{{cite news | author=Mark Wilson | url=http://scifi.about.com/b/2008/07/29/review-stargate-continuum.htm | title=Ülevaade: "Tähevärav: Kontiinum" | publisher=About.com | accessdate=7. august 2009 | archive-date=2011-06-10 | archive-url=https://web.archive.org/web/20110610232943/http://scifi.about.com/b/2008/07/29/review-stargate-continuum.htm | url-status=dead }}</ref> <ref name="vTtjh">{{cite news |author=Darren Sumner ja David Read |url=http://www.gateworld.net/news/features/review_stargate_continuum.shtml |title=Ülevaade: "Tähevärav: Kontiinum" |publisher=GateWorld |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2009-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090305235530/http://gateworld.net/news/features/review_stargate_continuum.shtml |url-status=dead }}</ref> <ref name="lY8mj">{{cite news |author= Dean Winkelspecht |url= http://www.dvdtown.com/reviews/dvd-stargate-continuum/6184 |title= "Tähevärav: Kontiinumi" ülevaade DVD-l |publisher= DVD Town |accessdate= 7. august 2009 |archive-date= 2012-07-30 |archive-url= https://archive.today/20120730153354/http://www.dvdtown.com/reviews/dvd-stargate-continuum/6184 |url-status= dead }}</ref> <ref name="lhXRT">{{cite news |url= http://stargate.mgm.com/view/news/733/index.html |title= "Kontiinum" võidab HD auhinna |publisher= Metro–Goldwyn–Mayer |date= 12. november 2008 |accessdate= 13. november 2009 |archive-date= 2009-11-27 |archive-url= https://web.archive.org/web/20091127030736/http://stargate.mgm.com/view/news/733/index.html |url-status= dead }}</ref> <ref name="GhdDU">{{cite news |url=http://www.stargatearchive.com/journal/index.php/2009/04/stargate-nominated-in-2009-canadian-constellation-awards |title=Tähtkujude auhinnad |publisher=Stargate Archive.com |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2009-09-10 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090910164338/http://www.stargatearchive.com/journal/index.php/2009/04/stargate-nominated-in-2009-canadian-constellation-awards |url-status=dead }}</ref> <ref name="kJDxO">{{cite news |url=http://www.leoawards.com/winners_2009.html |title=Leo auhinnad, 2009. aasta võitjad |publisher=Leo Awards |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2011-07-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110713200555/http://leoawards.com/winners_2009.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="mFD1M">{{cite news |url=http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Ark-of-Truth-Continuum-Double-Pack/11055 |title="Tähevärav SG-1": uus topeltpakk koos uue pakendiga, filmi Tõelaeka ja Kontiinumi DVD filmidele |publisher=TV Shows On DVD |date=17. detsember 2008 |accessdate=9. november 2009 |archive-date=2010-05-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100523171403/http://www.tvshowsondvd.com/news/Stargate-SG-1-Ark-of-Truth-Continuum-Double-Pack/11055 |url-status=dead }}</ref> <ref name="c7r8Q">{{cite news |last=Darren |first=Sumner |url=http://www.gateworld.net/news/2009/04/anderson-confirms-sgu-appearances/ |title=Anderson kinnitab SGU`s esinemise |publisher=GateWorld |date= |accessdate=7. august 2009 |archive-date=2011-07-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110727232653/http://www.gateworld.net/news/2009/04/anderson-confirms-sgu-appearances/ |url-status=dead }}</ref> }} == Välislingid == {{commonscat|Stargate:_Continuum|Stargate: Contiinuum}} *[http://stargate.mgm.com/view/movie/2/index.html Ametlik koduleht] *[http://www.gateworld.net/movies/03.shtml "Tähevärav: Kontiinum" GateWorldi fännisaidil] *[http://www.the-numbers.com/movies/2008/0SGCT.php "Tähevärav: Kontiinum" saidil The Numbers] {{Tähevärav}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmid]] [[Kategooria:2008. aasta filmid]] [[Kategooria:Ulmefilmid]] [[Kategooria:Seiklusfilmid]] [[Kategooria:Tähevärav]] 7tfethhkn9l0npe4gmm9mjiuu2kgkeq 0 173271 7148138 6383247 2026-05-06T22:54:15Z Ollin Masa 227337 7148138 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Athar Abbas - 17058817.jpg|thumb|right|Athar Abbas (2017)]] '''Athar Abbas''' (sündinud 23. juunil [[1955]]) on [[Pakistan]]i erusõjaväelane ([[kindralmajor]]). [[2015]]–[[2018]] oli ta Pakistani suursaadik [[Ukraina]]s. Ta oli alates [[2008]]. aastast [[ISPR]]i (avalikkussuhete üksuse) peadirektor.<ref>http://www.thenews.com.pk/top_story_detail.asp?Id=12311{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta lõpetas Pakistani Sõjaväeakadeemia [[1976]]. aastal. == Viited == <references/> == Välislingid == *http://www.ispr.gov.pk/front/main.asp?o=t-dg_ispr&id=latest {{JÄRJESTA:Abbas, Athar}} [[Kategooria:Pakistani sõjaväelased]] [[Kategooria:Pakistani diplomaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] ks5d23g4x47opmczbm7fi8rm0jyalzf 0 176422 7147939 6938920 2026-05-06T16:34:09Z TristanKa773 214103 Siselingi parandus 7147939 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Rünnak Pearl Harborile | osa = [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] raames toimunud [[Sõda Vaiksel ookeanil|Sõjast Vaiksel ookeanil]] | pilt = Attack on Pearl Harbor Japanese planes view.jpg | pildiallkiri = Jaapani lennukilt tehtud pilt rünnakust Pearl Harbori mereväebaasile | aeg = 7. detsember 1941 | koht = Peamiselt [[Pearl Harbor]], [[Hawaii saared|Hawaii territoorium]], [[USA]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Jaapani taktikaline võit <br/> ''[[Rünnak Pearl Harborile#Tulemused|Rünnaku tagajärjed]]'' | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the United States (1912-1959).svg|25px]] [[Ameerika Ühendriigid]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Japan.svg|25px]] [[Jaapani keisririik (1868–1947)|Jaapan]] | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:US Naval Jack 48 stars.svg|25px]] [[Husband E. Kimmel]] <br/> [[Pilt:Flag of the United States (1912-1959).svg|25px]] [[Walter Short]] | väejuht2 = [[Pilt:Naval ensign of Japan (1889–1945).svg|25px]] [[Chūichi Nagumo]] <br/> [[Pilt:Naval ensign of Japan (1889–1945).svg|25px]] [[Isoroku Yamamoto]] <br/> [[Pilt:Naval ensign of Japan (1889–1945).svg|25px]] [[Mitsuo Fuchida]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = 8 lahingulaeva <br/> 8 ristlejat <br/> 30 hävitajat <br/> 4 allveelaeva <br/> 1 [[Ameerika Ühendriikide Rannavalve|USCG]] kutter <br/> 49 muud alust <br/> ≈390 lennukit | jõud2 = '''[[Kidō Butai]]''': <br/> 6 lennukikandjat <br/> 2 lahingulaeva <br/> 2 raskeristlejat <br/> 1 kergristleja <br/> 9 hävitajat <br/> 8 tankerit <br/> 23 allveelaeva <br/> 5 pisiallveelaeva <br/> 414 lennukit | jõud3 = | kaotused1 = 4 lahingulaeva uppus <br/> 4 lahingulaeva sai kahjustada <br/> 2 muud alust uppus <br/> 3 ristlejat sai kahjustada <br/> 3 hävitajat sai kahjustada <br/> 3 muud alust sai kahjustada <br/> 188 lennukit hävis <br/> 159 lennukit sai kahjustada <br/> 2403 hukkunut <br/> 1178 haavatut | kaotused2 = 4 pisiallveelaeva hävis <br/> 1 pisiallveelaev sai kannatada <br/> 29 lennukit hävis <br/> 64 hukkunut <br/> 1 [[Kazuo Sakamaki|vangilangenu]] | kaotused3 = Hukkus ka 68 USA tsiviilisikut, 35 sai vigastada; jaapanlased lasid alla ka 3 tsiviillennukit. | märkused = }} '''Rünnak Pearl Harborile''' ([[Jaapani armee]] koodnimi '''Operatsioon AI''', planeerimise etapis '''Operatsioon Z''') oli [[Jaapan]]i [[Jaapani keiserlik merevägi|keiserliku mereväe]] ootamatu rünnak [[Hawaii saared|Hawaii saartel]] asuvale [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Pearl Harbor]]i mereväebaasile [[7. detsember|7. detsembril]] [[1941]], mis viis Ameerika Ühendriikide astumiseni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]]. Rünnaku valmistas koos oma alluvatega ette [[Jaapani ühendlaevastik]]u juhataja [[admiral]] [[Isoroku Yamamoto]]. Selle eesmärk oli takistada ameeriklasi sõjaliselt sekkumast Jaapani laienemisplaanidesse [[Kagu-Aasia]]s, mille tingis Jaapani keeruline poliitiline ja majanduslik olukord. Rünnaku tulemusel muutsid jaapanlased minimaalsete kaotustega võitlusvõimetuks seitse Ameerika Ühendriikide Vaiksel ookeanil asunud kaheksast [[lahingulaev]]ast. Ameeriklasi ootamatult ja ilma ametliku sõjakuulutuseta tabanud rünnakus hukkus üle 2400 ja sai haavata üle 1200 ameeriklase, suuremas osas sõjaväelased. [[8. detsember|8. detsembril]] [[1941]] kuulutasid Ameerika Ühendriigid Jaapanile ametlikult sõja. [[Pilt:Hawaii Islands.PNG|thumb|[[Hawaii saared|Hawaii saar]]te asend [[Vaikne ookean|Vaikses ookean]]is]] ==Põhjused== [[Pearl Harbor]]i mereväebaasile korraldatud üllatusrünnaku eesmärk oli neutraliseerida [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[USA Vaikse Ookeani Laevastik|Vaikse Ookeani Laevastik]] ning kindlustada sellega Jaapani vägede edukas pealetung loodusvarade poolest rikastesse [[Kagu-Aasia]] piirkondadesse, muuhulgas ka [[Holland]]i, [[Suurbritannia]] ja Ameerika Ühendriikide valdustes olevatele Vaikse ookeani saartele. Ameerika Ühendriikide ja Jaapani suhted olid olnud pingelised alates [[Mandžuuria]] okupeerimisest Jaapani poolt [[1931]]. aastal, mida Jaapan ise pidas absoluutselt vajalikuks oma majanduslike huvide tagamiseks ja kommunismiohu neutraliseerimiseks piirkonnas. Okupatsioonile ja [[Mandžukuo]] nukuriigi moodustamisele järgnenud rahvusvaheline hukkamõist viis [[1933]] Jaapani lahkumiseni [[Rahvasteliit|Rahvasteliidust]] ja [[1936]] taganemiseni rahvusvahelisest mereväe piiramise lepingust. Suhted Ameerika Ühendriikide ning selle peamiste liitlaste Suurbritannia ja Hollandiga pingestusid veelgi pärast [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Hiina–Jaapani sõja]] puhkemist [[1937]]. aastal. Ühendriigid heitsid Jaapanile ette imperialistlikke püüdlusi, mida nad püüdsid nii diplomaatiliste kui majanduslike meetmetega takistada. Olukorra lahendamist läbirääkimiste teel takistasid mõlemapoolselt kultuurilised erinevused, seda raskendas ka Hiina-meelsete jõudude domineerimine Ameerika Ühendriikide välisministeeriumis, mille esirinnas seisis [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[Cordell Hull]]i erinõunik [[Stanley Hornbeck]]. Ka jaapanlased näitasid üles märkimisväärset kangekaelsust oma majandus- ja julgeolekuhuvide kaitsmisel. Olukord halvenes iseäranis [[1940]]. aastal, mil Jaapan okupeeris kokkuleppel [[Vichy valitsus]]ega [[Prantsuse Indohiina]], et saavutada kontroll sealsete maavarade üle ja peatada sealtkaudu Hiinasse saadetud abitarned. Selle tagajärjel kehtestasid Ameerika Ühendriigid Jaapanile lennukite, masinaosade ja [[lennukikütus]]e [[embargo]]. Juulis [[1941]] lõpetati ka naftatarned Jaapanile, mis seadis viimase väljapääsmatusse olukorda. Jaapanil oli ellujäämiseks nüüd ainult kaks võimalust: kas tõmbuda vastavalt ameeriklaste nõudmisele välja täielikult nii Hiinast kui ka [[Indohiina poolsaar|Indohiina]]st ning taluda häbi ja alandust, mida see endaga kaasa tooks, või leida oma majanduse arendamiseks vajalikud maavarad ja toorained [[Kagu-Aasia]] okupeerimise teel. Kagu-Aasia alad kuulusid peamiselt Hollandile ja Suurbritanniale ning jaapanlased olid veendunud, et nende ründamine tooks kaasa Ameerika Ühendriikide sõjalise sekkumise. Seetõttu otsustatigi anda ameeriklastele ennetav sõjaline löök. ==Ettevalmistused== ===Uue strateegia kujunemine (1939–1941)=== [[File:Portrait of Yamamoto Isoroku.jpg|thumb|Admiral Isoroku Yamamoto]] [[Jaapan]]i [[Jaapani keiserlik merevägi|keiserlik merevägi]] ja sõjamereministeerium olid valmistunud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] võimalikuks kallaletungiks juba [[1930. aastad|1930. aastatel]], olles veendunud, et [[Jaapani keiserlik armee|keiserliku armee]] soov läheneda [[Teljeriigid|teljeriikidele]] viib varem või hiljem sõjalise konfliktini Ameerika Ühendriikidega. Kui 1930. aastate lõpuni oli keiserliku mereväe plaan ette näinud lubada ameeriklastel rünnata esimesena, siis [[1939]]. aastal jõudsid sõjamereminister [[Mitsumasa Yonai]] ja tema asetäitja [[Isoroku Yamamoto]] järeldusele, et oluline oleks sõjalise konflikti ohu tekkides ameeriklastele ise esimene löök anda. Kui viitseadmiral Yamamoto viidi augustis 1939 sõjamereministeeriumist üle [[Jaapani ühendlaevastik]]u juhatajaks, asus ta välja töötama vastavaid strateegilisi plaane. Idee Ameerika Ühendriikide sõjamerelaevastiku ründamiseks [[Hawaii saared|Hawaii saartel]] tekkis Yamamotol [[1940]]. aastal kui ta veendus merelennuväe õppusi jälgides, et Jaapani lendurid on taoliseks rünnakuks võimelised. Kindlasti inspireeris teda admiral [[Heihachirō Tōgō]] ootamatu ja ülimalt edukas rünnak [[Venemaa]] laevastikule [[Port Artur]]i sadamas [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõja]] alguses [[1904]]. aastal, kus Yamamoto oli ka ise osalenud. Samas on oletatud, et ta võis täiendavat innustust saada ka briti ajakirjaniku [[Hector C. Bywater]]i [[1925]]. aastal avaldatud romaanist "The Great Pacific War", kus autor nägi ette analoogset stsenaariumi. Paralleelselt tekkis taolise rünnaku idee ka merelennuväe ohvitseril [[Kazunari Miyo]]l, kes soovitas anda Ameerika Ühendriikidele ennetav lennurünnak samuti just Pearl Harbori mereväebaasis Hawaii saartel. Igal juhul jõudis informatsioon sellest jaanuaris [[1941]] Ameerika Ühendriikide Jaapani saatkonna esimese sekretäri [[Edward S. Crocker]]ini, kes edastas selle ka [[Washington]]i, kuid USA mereväeluure ei võtnud seda tõsiselt, väites, et nende luureandmete põhjal ei ole taolist rünnakut lähemas tulevikus ette näha. ===Konkreetsed rünnakuplaanid (veebruar–august 1941)=== Veebruaris 1941 teavitas Yamamoto oma plaanidest 11. õhulaevastiku juhatajat kontradmiral [[Takijirō Ōnishi]]t ja palus viimasel läbi viia salajane uuring taolise rünnaku teostatavuse kohta. Uuringu läbiviimine usaldati kapten [[Minoru Genda]]le, kes hindas operatsiooni keerukaks, kuid leidis, et reaalne võimalus edu saavutada on olemas. Selle hinnangu põhjal lasi Yamamoto oma operatsioonide ohvitseril kapten [[Kameto Kuroshima]]l välja töötada konkreetsema rünnakuplaani. Paralleelselt andis Yamamoto mereväeluure kaptenile [[Kanji Ogawa]]le ülesande koguda Hawaii saarte kohta nii palju teavet kui võimalik. Selleks saadeti saartele 29-aastane lipnik [[Takeo Yoshikawa]], keda oli valmistatud võimalikuks Hawaii-missiooniks ette juba alates kevadest 1940. Märtsi lõpul 1941 saabus ta Jaapani diplomaadi Tadashi Morimurana [[Honolulu]]sse ja alustas tööd. Aprillis 1941 andis Jaapani keiserlik merevägi Yamamoto plaanile nimeks '''Operatsioon Z'''. Operatsiooni õnnestumiseks oli vajalik täita kaks eeltingimust: 1) rünnaku ajal pidi [[USA Vaikse Ookeani Laevastik]] asuma Pearl Harbori mereväebaasis; 2) tuli leida võimalus suure lennukikandjate laevastiku viimiseks üle [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] nii, et Ameerika Ühendriigid ja tema liitlased seda ei märkaks. [[10. aprill]]il [[1941]] nimetati [[Jaapani keiserliku mereväe 1. õhulaevastik|1. õhulaevastiku]] juhatajaks viitseadmiral [[Chūichi Nagumo]]. Tema staabiülemaks sai kontradmiral [[Ryūnosuke Kusaka]], kes asus koos kaptenite Minoru Genda ja [[Tamotsu Oishi]]ga välja töötama detailset rünnakuplaani. Ta pidas operatsiooni liiga riskantseks ja teavitas sellest juunis 1941 ka admiral Yamamotot, kes käskis tal vaatamata sellele ettevalmistusi jätkata. Kusaka ees seisis kaks peamist probleemi: kuidas tagada rünnaku üllatusmoment ja kuidas viia Jaapani laevad sihtmärgini? Vähemalt kahel lennukikandjal ei jagunud nii pika vahemaa läbimiseks kütust. Hoolikate analüüside tulemusel tegi Kusaka oma meeskonnaga kindlaks, et talvekuudel on raskete ilmastikutingimuste tõttu kõige vähem laevatatav Vaikse ookeani piirkond laiuskraadil 40°N. Just seal oleks tõenäosus Jaapani ründelaevastiku avastamiseks kõige väiksem. Jaapani laevad pidid kulgema [[Aleuudid|Aleuutide]] suunas kuni 800 meremiili kauguseni Pearl Harbori sõjaväebaasist põhja pool. Seal pidid nad viimast korda merel tankima – Kusaka otsustas, et vaatamata rasketele mereoludele on merel tankimine ainus võimalus – ja alustama õhtupimeduses teekonda Hawaii poole, jõudes varahommikuks rünnakukaugusele. Lennukikandjatelt Pearl Harborile antava õhulöögi ettevalmistamine tehti ülesandeks merelennuväe kaptenile, 39-aastasele [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Hiina-Jaapani sõja]] veteranile [[Mitsuo Fuchida]]le. Rünnak pidi toimuma kahe lainena – esimesena ründavad Ameerika Ühendriikide lahingulaevu torpeedolennukid, seejärel juba pommitajad. Teise rünnakulaine õnnestumiseks tuli aga kasutusele võtta uus sihik ja välja töötada pommid, mis suudaksid Ühendriikide sõjalaevade soomuse läbistada. Parema puudumisel kasutati [[pommisihik]]una koopiat sakslaste küllaltki ebatäpsest Typ 97 sihikust. Pommide osas oldi leidlikud, ehitades vastava eesmärgi jaoks ümber lahingulaevade mürsud, muuhulgas tugevdades nende välispinda nii palju, et nad soomusega kokkupõrkel ei plahvataks, vaid suudaks selle läbida. Õhurünnakuteks treeniti [[Kyūshū]] saarel: hävitajad [[Saeki]] mereõhujõudude baasis, pommitajad [[Tominaka]] mereõhujõudude baasis ja torpeedolennukid [[Kagoshima]] linna ümbruses. Õppused olid ülisalastatud, isegi lennueskadrillide ja lennukikandjate kapteneid ei teavitatud sellest, millise sihtmärgi ründamiseks nad valmistuvad. ===Viimased ettevalmistused (september–november 1941)=== [[Pilt:Pearl Harbor looking southwest-Oct41.jpg|pisi|Vaade Pearl Harborile 30. oktoobril 1941]] [[2. september|2. septembril]] [[1941]] algas [[Tōkyō]] äärelinnas [[Meguro]]s asuvas mereväekolledžis mereväe kindralstaabi, sõjamereministeeriumi ja ühendlaevastiku juhtivate ohvitseride nõupidamine, kus osales umbes 40 inimest. Arutati nii Pearl Harborile kavandavat rünnakut kui ka kava Jaapanist lõuna poole jäävate [[Lääneliitlased|lääneliitlaste]] kolooniate hõivamiseks. [[5. september|5. septembril]] nõupidamise käigus läbi viidud taktikaline sõjamäng näitas, et [[Isoroku Yamamoto|Yamamoto]] rünnakuplaan sõltus liiga tugevalt üllatusmomendist, mille tagamise osas puudus kindlus. Siiski plaanist ei loobutud, sest admiral Yamamoto ähvardas plaani tagasilükkamise korral erru minna. Septembri teisel nädalal määras mereväe planeerimisosakond rünnaku toimumise päevaks [[16. november|16. novembri]] [[1941]]. Osakonna arvates piisas rünnakuks neljast lennukikandjast, mida oli kontradmiral [[Ryūnosuke Kusaka]] hinnangul liiga vähe. Vaatamata tema püüdlustele suurendada rünnakus osalevate lennukikandjate arvu kuueni, ei toetanud mereväe juhtkond seda ideed. Lõpuks sekkus Kusaka ning missioonist kõrvale jäetud lennukikandjate [[Hiryū]] ja [[Sōryū]] komandöri [[Tamon Yamaguchi]] poolel admiral Yamamoto ise. Tema nõudmisel suurendati operatsioonis osalevate lennukikandjate arv taas kuueni. Septembris informeeriti lõpuks ka operatsiooniks valmistuvate lennukikandjate kapteneid nende tulevase rünnaku sihtmärgist. Oktoobri lõpus saadeti reisilaeva [[Taiyo-maru]] pardal [[O'ahu]] saarele veel kaks Jaapani spiooni – kapten [[Toshihide Maejima]] ja kaptenleitnant [[Suguru Suzuki]]. Kui kohapeal selgus, et nende tegutsemine saarel ei oleks piisavalt turvaline, jäid nad sadamas seisva laeva pardale ja kogusid seal [[1. november|1.]]–[[5. november|5. novembrini]] informatsiooni, mida vahendas neile alates märtsist 1941 saarel resideerinud lipnik [[Takeo Yoshikawa]]. Nii näiteks õnnestus neil välja selgitada, et terasest kaitsevõrku, mis takistanuks allveelaevade sissepääsu Pearl Harbori sadamasse, ei olnudki tegelikult olemas. [[3. november|3. novembril]] [[1941]] andis keiserliku mereväe kindralstaabi ülem admiral [[Osami Nagano]] kohtumisel admiral Yamamotoga rünnakuplaanile lõpliku heakskiidu. [[6. november|6. novembril]] andis Yamamoto välja 151-leheküljelise ühendlaevastiku ülisalajase operatsioonikäsu nr 1, kus oli esitatud meresõja strateegia mitte ainult Pearl Harbori ründamiseks, vaid ka enam-vähem samaaegseks sõjategevuseks Vaikse ookeani lõunaosas. 24 tundi hiljem välja antud teises käsus määras Yamamoto sõjategevuse alguskuupäevaks esmaspäeva, [[8. detsember|8. detsembri]]. Kuna Hawaii saared asusid teisel pool [[kuupäevaraja]], siis sealse aja järgi pidi rünnak toimuma pühapäeval, [[7. detsember|7. detsembril]]. Spioon Yoshikawa andmetel viibis enamik Ameerika Ühendriikide laevadest pühapäeviti sadamas ja seetõttu oli just pühapäev rünnaku õnnestumiseks kõige tõenäolisem nädalapäev. [[10. november|10. novembril]] [[1941]] andis 1. õhulaevastiku juhataja viitseadmiral [[Chūichi Nagumo]] operatsiooni raames välja oma esimese päevakäsu. [[16. november|16. novembril]] kogunesid lennukikandjad koos saatelaevadega [[Jaapani Sisemeri|Jaapani Sisemere]] suudmesse ja hakkasid sealt ööpimeduses ükshaaval lahkuma, sihtkohaks [[Etorofu]] saar [[Kuriilid]]el, kus laevastik pidi uuesti kogunema. ===Teel Pearl Harborisse (november–detsember 1941)=== [[Pilt:PearlHarborCarrierChart.jpg|pisi|Jaapani laevastiku teekond Pearl Harborisse ja tagasi]] Rünnakulaevastik [[Kido Butai]] kogunes Etorofu saare lähedal [[Hitokappu laht|Hitokappu lahes]]. [[O'ahu]] saarel kogutud värskeimad luureandmed läksid Jaapani diplomaatilises postis kaduma (hiljem leiti küll üles), mistõttu Suguru Suzuki pidi laevastiku juhte instrueerima oma mälu ja ühe lehe käsikirjaliste märkmete põhjal. [[25. november|25. novembril]] [[1941]] andis viitseadmiral Nagumo oma lipulaeva [[Akagi]] pardal juhised ka rünnakus osalevate lennukite pilootidele, kes said alles nüüd teada eesseisva rünnaku sihtmärgist. Järgmise päeva, [[26. november|26. novembri]] hommikul alustas laevastik teekonda Pearl Harbori poole. Laevastik liikus kütuse säästmiseks aeglases tempos, keskmise kiirusega 14 sõlme, kuid ilmastikuolud olid merel erakordselt head ning merel tankimine ei kujutanud mingit probleemi. Samal päeval saatis Ameerika Ühendriikide väejuhatus ka oma maa- ja mereväe juhatajatele kohtadel välja hoiatuse sõjategevuse peatse puhkemise ohust, kuid jaapanlaste rünnakut oodati selle hoiatuse kohaselt [[Filipiinid]]el, [[Borneo]]l või [[Malaka poolsaar]]el. Nii siis kui ka hiljem said ameeriklased kätte ja dekodeerisid mitmed jaapanlaste sõnumid, mis oleksid võinud rünnakuplaanid Pearl Harborile paljastada, kuid kuna prioriteetseks peeti Ameerika Ühendriikide ja Jaapani läbirääkimisi käsitlevaid teateid, siis jäeti informatsioon, millest selgus jaapanlaste kõrgendatud huvi Hawaii saarte vastu, tähelepanu alt välja. [[28. november|28. novembril]] said 8. detsembrist kui üllatusrünnaku päevast teada Jaapani valitsuse liikmed. Merevägi oli rünnakut kavandanud nii suure saladuskatte all, et peaminister [[Hideki Tōjō]] sai Pearl Harborist kui rünnaku sihtmärgist teada veel üks päev hiljem. [[1. detsember|1. detsembril]] allkirjastas keiser [[Hirohito]] sõjategevust sanktsioneerivad dokumendid ja päev hiljem, [[2. detsember|2. detsembril]] kiitis heaks 8. detsembri kui sõjategevuse alustamise kuupäeva. Samal päeval edastati teave rünnakute alustamise kuupäevast ka [[Jaapani Lõunaarmee]] juhatajale [[marssal]] [[Hisaichi Terauchi]]le. [[4. detsember|4. detsembril]] otsustas Jaapani valitsus, et enne rünnakut Ameerika Ühendriikidele ametlikult sõda ei kuulutata. Rünnaku alguse ajal – Hawaii aja järgi kell 8.00 hommikul ja Washingtoni aja järgi kell 13.00 päeval – antakse Ameerika Ühendriikide välisministeeriumile lihtsalt üle teada läbirääkimiste katkestamisest. Samal päeval toimus koordinaatidel 42°N 170°E Jaapani ründelaevastiku viimane suurem varustamine. Sealt pöördusid kõik varustuslaevad peale kolme kütusetankeri Jaapanisse tagasi. Need tankerid saatsid laevastikku kuni viimase tankimiseni 48 tundi hiljem ja pöördusid siis samuti tagasi. Laevastiku liikumiskiirust suurendati seniselt 14 sõlmelt 20 sõlmele. [[6. detsember|6. detsembril]] avastasid ameeriklased Malaka poolsaare suunas liikuva Jaapani sõja- ja transpordilaevade konvoi, mistõttu veendusid lõplikult, et jaapanlased ründavad ilmselt esmalt brittide valdusi Malaisias. See hajutas nende tähelepanu Hawaii saari puudutavate sõnumite osas veelgi. [[7. detsember|7. detsembri]] keskpäeval jõudis Jaapanisse Ühendriikide presidendi [[Franklin Delano Roosevelt]]i viimane lepitav sõnum keiser Hirohitole, mis oli saadetud aja võitmiseks. Seda ei edastatud protokollile vastava kümnetunnise ooteaja tõttu keisrile enne südaööd, kuid see poleks ka midagi muutnud. Samal päeval suurendas ründelaevastik kiirust 24 sõlmeni, et jõuda määratud ajaks rünnakupositsioonidele 200 meremiili kaugusel Pearl Harbori sadamast põhja pool. Jaapani aja järgi [[8. detsember|8. detsembril]] kella 8 paiku hommikul (Hawaii aja järgi 7. detsembril kella 1 paiku öösel) jõudsid 5 Jaapani allveelaeva umbes 10 meremiili ehk 19 kilomeetri kaugusele Pearl Harbori sadamasuust ja lasid vette neli kääbusallveelaeva, mille ülesandeks oli tungida sadamasse. Jaapani aja järgi 8. detsembril kell 14.15 (Hawaii aja järgi 7. detsembril kell 5.45) alustas Malaka poolsaare juurde jõudnud konvoi Suurbritanniale kuuluva [[Kota Bharu]] linna pommitamist merelt. Tegemist oli eksitusega, mis tulenes sellest, et Jaapani mereväe staap ei olnud Hawaii rünnaku lõplikku aega Malaisiasse suundunud konvoiga kooskõlastanud. Nii algas Jaapani sekkumine Teise maailmasõtta tegelikult just selle rünnakuga, kuid Pearl Harbori rünnakut see ei mõjutanud. Pearl Harbori rünnakuni jäänud veidi enam kui kahe tunni kestel ei jõudnud teave sellest kallaletungist Ühendriikidesse. ==Laevastikud== ===Jaapani laevastik=== [[Pilt:Chuichi Nagumo.jpg|pisi|Viitseadmiral Chūichi Nagumo, Kido Butai juhataja Pearl Harbori rünnakus]] Pearl Harbori rünnakus osales kokku 6 lennukikandjat, nende pardal paiknenud 414 lennukit, lisaks 2 lahingulaeva, 3 ristlejat, 9 hävitajat, 8 tankerit, 23 allveelaeva ja 4 kääbusallveelaeva. Ründava laevastiku [[Kido Butai]] tuumiku moodustasid kuus [[lennukikandja]]t, mis olid jagatud kolme [[divisjon]]i: 1. lennukikandjate divisjon – laevastiku juhataja viitseadmiral [[Chūichi Nagumo]] otsejuhtimise all *[[Akagi]] – kapten [[Kiichi Hasegawa]], admiral Nagumo lipulaev *[[Kaga]] – kapten [[Jisaku Okada]] 2. lennukikandjate divisjon – kontradmiral [[Tamon Yamaguchi]] juhtimise all *[[Sōryū]] – kapten [[Ryūsaku Yanagimoto]] *[[Hiryū]] – kapten [[Tomeo Kaku]] 5. lennukikandjate divisjon – kontradmiral [[Chūichi Hara]] juhtimise all *[[Shōkaku]] – kapten [[Takatsugu Jōjima]] *[[Zuikaku]] – kapten [[Ichibei Yokokawa]] [[Lahingulaev]]adest võtsid operatsioonist osa [[Hiei]] kapten [[Masao Hishida]] juhtimisel ja [[Kirishima]] kapten [[Jihei Yamaguchi]] juhtimisel. Need moodustasid 3. lahingulaevade divisjoni, mida juhatas viitseadmiral [[Gunichi Mikawa]]. [[Ristleja]]test osalesid raskeristlejad [[Tone]] (kapten [[Tametsugu Okada]]) ja [[Chikuma]] (kapten [[Keizō Komura]]). Need moodustasid 8. ristlejate divisjoni, mida juhatas kontradmiral [[Hiroaki Abe]]. Veel üks kergeristleja [[Abukuma]] (kapten [[Seiroku Murayama]]) kuulus 1. hävitajate [[eskadron]]i, mille juhatajaks oli kontradmiral [[Sentarō Ōmori]]. ===Ühendriikide laevastik=== [[Pearl Harbor]]i mereväebaasis paiknes suurem osa [[USA Vaikse Ookeani Laevastik]]ust, mida juhatas kontradmiral [[Husband E. Kimmel]]. Kokku oli mereväebaasis rünnaku ajal 8 lahingulaeva, 8 ristlejat, 30 hävitajat, 4 allveelaeva, 49 muud laeva ja umbes 390 lennukit. Pearl Harbori mereväebaasi kaitserajatised olid [[USA armee]] haldusalas ja nende eest vastutas [[kindralmajor]] [[Walter Short]]. ==Rünnak Pearl Harborile== ===Esimene laine=== [[Pilt:MitsuoFuchida.jpg|pisi|Kapten Mitsuo Fuchida, esimese rünnakulaine juht]] Kapten [[Mitsuo Fuchida]] juhitud esimese rünnakulaine lennukid startisid ründepositsioonidele jõudnud lennukikandjatelt 30 minutit enne päikesetõusu. Rünnakus osalenud 183 lennukit moodustasid esmalt V-kujulise formatsiooni, mis jagunes rünnaku sooritamisel kolme gruppi: * I grupp, mille sihtmärgiks olid Ühendriikide sõjalaevad – siia kuulus 50 [[Nakajima B5N]] tüüpi pommitajat, millest igaüks oli relvastatud 800 kilogrammi soomust läbistavate pommidega, ja veel 40 sama tüüpi pommitajat, mille relvastuseks olid [[Tüüp 91 torpeedo]]d. * II grupp, mille sihtmärgiks olid [[Fordi saar]]e lennuväli ja [[Wheeler Field]]i õhuväebaas [[O'ahu]] saarel – siia kuulus 54 [[Aichi D3A]] tüüpi süvapommitajat, millest igaüks oli relvastatud 249 kilogrammi [[fugasspomm]]idega. * III grupp, mille sihtmärgiks oli Fordi saarel, Wheeler Fieldi, [[Hickam Field]]i, [[Barbers Point]]i ja [[Kaneohe]] lennuväljadel baseeruvate Ühendriikide lennukite blokeerimine – siia kuulus 45 [[Mitsubishi A6M]] tüüpi hävitajat. Lennukid startisid ööpimeduses, rasketes ilmastikuoludes, kus laevade kalle oli 12–15 kraadi. Tavaliselt ei lubatud lennukeid õhku tõusta suurema kui 5-kraadise kalde puhul. Vaatamata sellele kulges start edukalt: tehniliste probleemide tõttu ei saanud õhku tõusta kuus lennukit, õhkutõusmisel kaotati vaid üks lennumasin. Jaapani lennukid avastas O'ahu saare [[Opana radarijaam]]a [[SCR-270]] tüüpi radar kohaliku aja järgi [[7. detsember|7. detsembril]] kell 7.06, kuid radarilt saadud hoiatus jäeti vajaliku tähelepanuta, sest ühtlasi oli oodata [[B-17]] tüüpi Ühendriikide pommitajate saabumist ja lähenevat lennukolonni peeti oma õhuväeks. Juba varem oli Ameerika Ühendriikide laevadelt märgatud üht sadamale lähenevat kääbusallveelaeva ja selle tulistas hävitaja [[USS Ward]] kell 6.37 kahuritest põhja. Tegemist oli Ameerika Ühendriikide esimeste laskudega [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Vaatamata sellele ei peetud vajalikuks teavet toimunust kuhugi edastada, sest sooviti eelnevalt kindlaks teha, kas ei olnud tegemist valehäirega. [[Pilt:USSArizona PearlHarbor.jpg|pisi|left|Uppuv ja põlev lahingulaev USS Arizona]] Esimesed Jaapani lennukid jõudsid O'ahu saare juurde kohaliku aja järgi kell 7.48. Esimeses rünnakulaines kohati minimaalselt vastupanu, sest USA laevade 781 õhutõrjepatareist olid kolmveerand mehitamata ning maaväe 31 õhutõrjepatareist olid mehitatud ja töökorras vaid 4 patareid. Õhus suutsid ainsana vastupanu osutada mõned [[P-36 Hawk]]i ja [[P-40 Warhawk]]i tüüpi hävituslennukid, mis baseerusid rünnaku ajal Haleiwa abilennuväljal saare teises otsas. Kokku suutis õhku tõusta umbes 30 lennukit, kusjuures kõik olid armee, mitte mereväe lennukid. Enamikku Ameerika sõdureid ja nende ohvitsere tabas rünnak une pealt või siis ärkamisjärgseid hügieeniprotseduure läbi viies. Arusaamisele sellest, mis toimub, jõuti siiski kiiresti ja kell 8.00 telegrafeeris juba kontradmiral Kimmel Washingtoni ja kõigile Vaikse ookeani sõjalaevadele rünnaku toimumisest. Suurtest lahingulaevadest tulistasid jaapanlased torpeedodega põhja [[USS Oklahoma (BB-37)|USS Oklahoma]] 429 meeskonnaliikmega pardal, lahingulaev [[USS Arizona (BB-39)|USS Arizona]] sai süvapommitajate rünnakus tabamuse lõhkeainetrümmi ja plahvatas, hukkus pardal viibinud 1177 mereväelast. See moodustas suurema osa ameeriklaste inimkaotustest. Kell 8.12 uppus arvukalt tabamusi saanud lahingulaev [[USS Utah (BB-31)|USS Utah]], mida kasutati sihtmärgina mereväeõppustel ja mis polnud üldse relvastatud; hukkus 58 meest. Tabamusi said kõik sadamas olnud ameeriklaste lahingulaevad. ===Teine laine=== [[Pilt:Shigekazu Shimazaki Zuikaku.jpg|pisi|Korvetikapten Shigekazu Shimazaki, teise rünnakulaine juht]] Teist rünnakulainet juhtis [[korvetikapten]] [[Shigekazu Shimazaki]]. Tema käsutuses oli kokku 171 lennukit, vaid 4 neist ei suutnud tehniliste raskuste tõttu startida. Ka need lennukid jagati rünnaku ajaks kolme gruppi: * I grupp, kuhu kuulus 54 [[Nakajima B5N]] tüüpi pommitajat, mille varustusse kuulusid 249 kg ja 60 kg üldotstarbelised pommid. Need lennukid ründasid ameeriklaste angaare ja lennukeid Kaneohe, Fordi saare, Barbers Pointi ja Hickam Fieldi lennuväljadel. * II grupp, kuhu kuulus 81 [[Aichi D3A]] tüüpi süvapommitajat. Nende sihtmärkideks olid sadamas asuvad USA laevad. * III grupp, kuhu kuulus 36 [[Mitsubishi A6M]] tüüpi hävitajat, mille eesmärk oli Fordi saare, Hickam Fieldi, Wheeler Fieldi, Barbers Pointi ja Kaneohe lennuväljadelt startida võivate USA lennukite blokeerimine ning ülejäänud kahe rünnakrühma kaitsmine. Käsk teise rünnakulaine alustamiseks anti kohaliku aja järgi kell 8.55. Rünnakus sai mitu tabamust lahingulaev [[USS Nevada (BB-36)|USS Nevada]], mis oli püüdnud sadamast välja murda, aga pöördus nüüd tagasi ja aeti meeskonna poolt uppumise vältimiseks karidele. Selle rünnakulaine ajaks olid kohale jõudnud ka ameeriklaste kauaoodatud [[B-17]] tüüpi pommitajate kaks rühma – neist esimene (12 lennukit) saabus juba esimese rünnakulaine ajal, teine (6 lennukit) teise rünnakulaine alguses. Mõlemal rühmal õnnestus edukalt maanduda, lahingutegevuses ei saanud nad aga osaleda, sest nende relvastus polnud isegi veel lahti pakitud ega töökorda seatud. Teise rünnakulaine lõpuks olid uputatud lahingulaevad USS Arizona, USS Oklahoma ja [[USS California (BB-44)|USS California]]. Veel üks lahingulaev [[USS West Virginia (BB-48)|USS West Virginia]] oli uppumas. Lahingulaev USS Nevada oli karidele aetud. Ülejäänud kolm lahingulaeva [[USS Pennsylvania (BB-38)|USS Pennsylvania]], [[USS Maryland (BB-46)|USS Maryland]] ja [[USS Tennessee (BB-43)|USS Tennessee]] olid kõik saanud kahjustusi. [[Hawaii osariik|Hawaii osariigi]] pealinn [[Honolulu]] ei olnud rünnaku sihtmärk, kuid sinna oli sattunud 1 jaapanlaste pomm ja 49 USA enda õhutõrjemürsku, mille plahvatuste tulemusel hukkus 68 inimest. ===Kolmas laine=== Kolmandat rünnakulainet ei toimunud, kuid selle korraldamise üle peeti tõsiseid arutelusid. Esimeses kahes laines olid sisuliselt puutumata jäänud mereväebaasis hoiustatavad tohutud kütusevarud ja kapten [[Mitsuo Fuchida]] palus kõrgemalt juhtkonnalt luba korraldada kolmas rünnak ameeriklaste kütusemahutite hävitamiseks. Kuigi Fuchida ja mitmed teda toetavad ohvitserid püüdsid veenda Kido Butai staabiülemat [[Ryūnosuke Kusaka]]t ja laevastiku juhatajat [[Chūichi Nagumo]]t, et ameeriklased ei suuda märkimisväärset vastupanu osutada, ei olnud viimased nõus riskima. Nende hinnangul poleks kolmas rünnakulaine tulnud enam üllatusena ja ameeriklaste õhutõrje oleks võinud Jaapani lennuväele olulist kahju tekitada. Kardeti ka seda, et Kido Butai võib ise rünnaku alla sattuda alles jäänud laevade või USA abivägede poolt. Laevastik otsustas vastavalt algsele plaanile tagasiteele asuda. Rünnak Pearl Harborile oli lõppenud. ==Tulemused== ===Otsesed kaotused=== [[Pilt:USS Downes (DD-375), USS Cassin (DD-372) and USS Pennsylvania (BB-38) in Dry Dock No. 1 at the Pearl Harbor Naval Shipyard, 7 December 1941 (306533).jpg|pisi|Lahingulaev USS Pennsylvania hävitajate USS Downes ja USS Cassin vrakkide taga]] [[USA Vaikse Ookeani Laevastik]]u kaheksast [[lahingulaev]]ast muudeti rünnakus liikumisvõimetuks seitse. Täielikult hävisid lahingulaevad [[USS Oklahoma (BB-37)|USS Oklahoma]] ja [[USS Arizona (BB-39)|USS Arizona]]. Rünnakus uppunud lahingulaevad [[USS California (BB-44)|USS California]] ja [[USS West Virginia (BB-48)|USS West Virginia]] tõsteti küll hiljem üles ja remonditi, kuid sõjategevusse naasid need alles [[1944]]. aastal. Karidele aetud [[USS Nevada (BB-36)|USS Nevada]] ning pommitabamused saanud [[USS Maryland (BB-46)|USS Maryland]] ja [[USS Tennessee (BB-43)|USS Tennessee]] said teenistusse tagasi pöörduda [[1942]]. aastal. Ainult [[USS Pennsylvania (BB-38)|USS Pennsylvania]] kahjustused olid piisavalt väikesed, võimaldades sellel teenistust jätkata. Lahingulaevade pardal hukkus rünnaku ajal kokku 1890 meest. Muudest laevadest said vigastusi: kolm [[ristleja]]t – [[USS Helena (CL-50)|USS Helena]], [[USS Raleigh (CL-7)|USS Raleigh]] ja [[USS Honolulu (CL-48)|USS Honolulu]], neist kaks viimast jätkasid teenistust, USS Helena pöördus sõjategevusse tagasi jaanuaris 1942; kolm [[hävitaja]]t – [[USS Cassin (DD-372)|USS Cassin]], [[USS Downes (DD-375)|USS Downes]] ja [[USS Shaw (DD-373)|USS Shaw]], mis pöördusid teenistusse tagasi vahemikus juunist 1942 veebruarini 1944; lisaks veel kolm abilaeva, mis said samuti hiljem teenistusse naasta. Põhja lasti ka tegevteenistusest eemaldatud, õppustel sihtmärgina kasutatud lahingulaev [[USS Utah (BB-31)|USS Utah]], surma sai 58 meeskonnaliiget. Kokku hävis või sai raskeid kahjustusi 18 laeva. Lisaks laevadele hävis õhurünnakus 188 USA sõjalennukit, veel 159 lennukit sai tugevalt kannatada. Inimkaotusi oli ameeriklaste poolel kokku 2403 surnutena ja 1282 haavatutena. [[Jaapani ühendlaevastik]]u kaotused olid rünnakus minimaalsed. Kaotati 29 lennukit ja 5 miniallveelaeva, 45 lendurit ja 9 allveelaevnikku hukkus, 11 meest sai haavata. Jaapani mereväelane [[Kazuo Sakamaki]] õnnestus ameeriklastel vangi võtta. ===Poliitilised tagajärjed=== [[Pilt:Fdr delivers speech.jpg|pisi|President Roosevelti kõne USA Kongressis, 8. detsember 1941]] [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Franklin Delano Roosevelt]] sai rünnakust teada 7. detsembril 1941 kell 13.47 [[Washington]]i (kell 8.17 Hawaii) aja järgi. Mõni aeg hiljem andis mereväeoperatsioonide ülem admiral [[Harold Raynsford Stark]] raadio teel USA merevägedele korralduse alustada piiramatut sõjategevust Jaapani laevade vastu. Ameerika Ühendriikide avalikkuseni jõudis esimene teave rünnakust kell 14.26 (Hawaii aja järgi 8.56) raadiojaama WOR vahendusel. Õhtul kell 20.30 kogunes Ühendriikide valitsus Valgesse Majja istungile, kus president Roosevelt luges neile ette oma kavandatava pöördumise [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i poole, mis seal parandustega heaks kiideti. Järgmisel päeval, [[8. detsember|8. detsembril]] esines president Kongressi mõlema koja istungil lühikese, kuue ja poole minuti pikkuse kõnega, millest tehti ka raadioülekanne. President Roosevelt rõhutas, et Ameerika Ühendriigid on langenud Jaapani rünnaku ohvriks ja et relvajõudude ülemjuhatajana on ta juba astunud samme oma riigi ja rahva kaitseks. Vähem kui tund aega pärast presidendi kõne lõppu kuulutas USA Kongress Jaapanile ametlikult sõja – Senatis hääletasid selle poolt kõik 82 senaatorit, Esindajatekoja 389 liikmest hääletas ainsana vastu [[Jeannette Rankin]]. [[11. detsember|11. detsembril]] [[1941]] vastasid Jaapani liitlased [[Saksamaa]] ja [[Itaalia]] Ameerika Ühendriikidele omapoolse sõjakuulutusega. Samal päeval kuulutas USA Kongress sõja ka neile kahele riigile. Rünnak Pearl Harborile hajutas seni Ameerika Ühendriikide ühiskonnas valitsevad olnud [[isolatsionism|isolatsionistlikud]] meeleolud ja sundis Ühendriike astuma Teise maailmasõtta. Selle tulemusel muutus [[Vaikne ookean]] sõjategevuse piirkonnaks, kus lisaks Ameerika Ühendriikidele pidasid Jaapani agressiooni vastu võitlust [[Suurbritannia]], [[Holland]], [[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]]. ===Sõjalised tagajärjed=== Kümme tundi pärast Pearl Harbori ründamist korraldas Jaapan üllatusrünnaku ka Ameerika Ühendriikide lennuväele [[Filipiinid]]el. [[Taiwan]]i saarelt lähtunud õhurünnakus, mis toimus kohaliku aja järgi [[8. detsember|8. detsembril]] [[1941]] kell 12.35, hävitati [[Luzon]]i saarel [[Clark Field]]i õhuväebaasis paiknenud ameeriklaste [[B-17]] pommitajad. Mõneks ajaks oli Ameerika Ühendriikide sõjaline võimsus nii merel kui ka õhus murtud. Pikemas perspektiivis oli siiski tegemist vaid taktikalise võiduga lahingus, kuid kaotusega sõjas. Seda tunnistasid mitmed Jaapani ohvitserid juba vahetult rünnaku järel. Pearl Harboris ei asunud rünnaku ajal ühtegi ameeriklaste [[lennukikandja]]t, samuti jäi terveks ameeriklaste [[allveelaev]]astik. Neid suudeti kasutada edukalt puuduvate lahingulaevade asemel Jaapani sõjalaevastiku edasiste rünnakute tõrjumisel ja ka suurem osa kahjustatud lahingulaevu pöördusid pärast remonti aastatel [[1942]]–[[1944]] teenistusse tagasi. Veelgi enam, ekslikuks osutusid mõned admiral [[Isoroku Yamamoto|Yamamoto]] strateegia põhialused. Esiteks, rünnak Pearl Harborile oli tegelikult tarbetu, sest ameeriklased olid juba [[1940]]. aastal otsustanud loobuda kavast pidada Vaiksel ookeanil ulatuslikku meresõda ega kavatsenud isegi Filipiinide ründamise korral vastata sellele omapoolse sõjalaevade rünnakuga. Seda infot polnud Jaapani luure suutnud välja selgitada. Teiseks ülehindas ta lahingulaevade rolli meresõjas ning alahindas lennukikandjate ja allveelaevade tähtsust. Just allveelaevad põhjustasid edaspidi jaapanlastele kõige enam kahju nii sõjaliselt kui ka majanduslikult, takistades meretransporti. Kolmandaks, tingituna eelmisest valearvestusest, olid Pearl Harboris sihtmärgid valesti valitud, sest rünnakust jäid puutumata nii allveelaevade dokid, kütusemahutid kui ka mereväebaasi vana haldushoone. Viimases asus nimelt ameeriklaste [[krüptograafia]]üksus [[Station HYPO]], mis etendas edasistel aastatel olulist rolli jaapanlaste rünnakuplaanide ja laevastike liikumise teadasaamisel kodeeritud sõnumite eduka pealtkuulamise ja dešifreerimise teel. {{commonskat|Pearl Harbor attack}} ==Kirjandus== *[[John Willard Toland|Toland, John]]. ''The Rising Sun: The Decline and Fall of the Japanese Empire 1936–1945''. Barnsley: Pen & Sword Military Classics, 2005. ISBN 1844153045. *[[Hedley Willmott|Willmott, H.P.]] ''The Barrier and the Javelin: Japanese and Allied Pacific Strategies, February to June 1942.'' Annapolis, MD: Naval Institute Press, 1983. ISBN 0870210920. {{Coordinate |NS=21.36666667 |EW=-157.95 |type=waterbody |region=US-HI}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriigid Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Jaapan Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:1941]] [[Kategooria:Sõda Vaiksel ookeanil]] 8caioclmrko7uc2hixsjo1uoxqlp81s 0 179526 7148217 6902425 2026-05-07T06:22:44Z Svencapoeira 67038 7148217 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hanerohi | värvus = taimed | pilt = Kare hanerohi.jpg | pildi_seletus = [[Kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta'') | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Hanerohi''' ''Arabis'' | perekonna_autor = [[L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} [[Pilt:Arabis caucasica a2.jpg|thumb|[[Kaukaasia hanerohi]] (''Arabis caucasica'')]] [[Pilt:Arabis alpina a5.jpg|thumb|[[Alpi hanerohi]] (''Arabis alpina'')]] [[Pilt:Arabis blepharophylla 1.jpg|pisi|[[Ripsjalehine hanerohi]] (''Arabis blepharophylla'')]] '''Hanerohi''' (''Arabis'') on [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[ristõielised|ristõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[rohttaim]]ede [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Kaks varem hanerohu perekonda arvatud rühma, sektsioon [[liivrohi]] (''Cardaminopsis'') ja [[alamperekond]] [[lehmakapsas]] (''Turritis'') moodustavad nüüd eraldi perekonnad. Viimase aja [[DNA]]-uuringud on näidanud, et Ameerika hanerohud on Euraasia omadest võrdlemisi erinevad ega ole isegi üksteise lähimad sugulased, nii et enamik Ameerika hanerohtusid eraldatakse omaette perekonda ''[[Boechera]]''. Hanerohud on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Nende maapealne osa on liigiti väga muutlik. Hanerohud kasvavad 10–80 cm kõrguseks. Vars on karvane ja see eristab hanerohtusid enamikust teistest ristõielistest. Hanerohtudel on lihtsad või väikeste hõlmadega 1–6 cm pikkused lehed, mille [[leheserv|serv]] on sile või [[saagjas leheserv|saagjas]]. Lehed võivad olla siledad, aga mõnel liigil on lehed samuti karvased. Lehed võivad olla nii [[leheroots|rootsuga]] kui ilma. Viimased võivad vart osalt ümbritseda ja olla seetõttu südame- või noolekujulised. Varre maapinnast välja kasvamise kohas on [[lehekodarik]]. Hanerohtudel on nelja kroonlehega õied. [[Õisik]] on tavaliselt lihtne, harvem harunenud, tavaliselt [[kobar]], harvem [[pööris]]. [[Kandeleht]]i ei ole. Õied on mõlemasoolised. [[Tuppleht|Tupplehed]] on ovaalsed või piklikud ja servast kilejad. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on poole sentimeetri pikkused, mõlajad, pikergused või süstjad, harvem ovaalsed. Nad võivad olla valget, punast, lillat, sinist või helekollast värvi. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 6. [[sigimik]]us 10–86, maksimaalselt 110 [[seemnealge]]t. Selgelt äratuntava [[Emakakael (botaanika)|emakakaela]] otsas on peakujuline [[emakasuue]]. [[Vili]] on pikk ja sale [[kupar]], milles on 10–20 või rohkemgi [[seeme]]t. Vili on tavaliselt sirge, harvem kõver, ja üle 1 mm lai. Seemned asuvad kupras ühes reas ja on [[tiib (botaanika)|tiivakesega]]. Mõnd hanerohtu, näiteks [[alpi hanerohi|alpi hanerohtu]], kasvatatakse [[ilutaim]]ena, kuigi paljud hanerohud on [[umbrohi|umbrohud]]. ==Eesti liigid== Eestis on levinud kaks hanerohuliiki: *''Arabis hirsuta'' – [[kare hanerohi]] (tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis) *''Arabis planisiliqua'' – [[aas-hanerohi]] (paiguti Eesti mandriosas) ==Teisi hanerohuliike== {| |- valign=top | *''[[Arabis aculeolata]]'' *''[[Arabis alaschanica]]'' *''Arabis alpina'' – [[alpi hanerohi]] *''[[Arabis amplexicaulis]]'' *''Arabis × arendsii (Arabis aubrietoides × Arabis caucasica)'' – [[Arendsi hanerohi]] *''Arabis aubrietioides'' – [[aubreetsialaadne hanerohi]] *''Arabis auriculata'' – [[kõrvukas hanerohi]] *''[[Arabis axilliflora]]'' *''[[Arabis bijuga]]'' *''Arabis blepharophylla'' – [[ripsjalehine hanerohi]] *''Arabis borealis'' – [[põhja-hanerohi]] *''[[Arabis brownii]]'' *''Arabis bryoides'' – [[sammal-hanerohi]] *''Arabis caerulea'' – [[sinine hanerohi]] *''Arabis caucasica'' (''Arabis albida'', ''Arabis alpina caucasica'') – [[kaukaasia hanerohi]] *''[[Arabis carduchorum]]'' *''[[Arabis collina]]'' *''[[Arabis dispar]]'' *''Arabis drummondii'' – [[Drummondi hanerohi]] *''[[Arabis fecunda]]'' *''Arabis ferdinandi-coburgii'' – [[tähtkarvane hanerohi]] *''[[Arabis flaviflora]]'' *''[[Arabis glabra]]'' *''[[Arabis hoffmanii]]'' *''[[Arabis inyoensis]]'' *''[[Arabis johnstonii]]'' *''[[Arabis kennedyae]]'' *''[[Arabis kokonica]]'' *''[[Arabis lemmonii]]'' *''[[Arabis lyallii]]'' | *''[[Arabis macdonaldiana]]'' *''[[Arabis modesta]]'' *''Arabis muralis'' – [[müür-hanerohi]] *''[[Arabis paniculata]]'' *''[[Arabis parishii]]'' *''[[Arabis pauciflora]]'' *''[[Arabis pendula]]'' *''[[Arabis pinzliae]]'' *''[[Arabis platysperma]]'' *''Arabis procurrens'' – [[ungari hanerohi]] *''[[Arabis pterosperma]]'' *''[[Arabis puberula]]'' *''[[Arabis pulchra]]'' *''Arabis pumila (Arabis bellidifolia)'' – [[madal hanerohi]] *''[[Arabis pygmaea]]'' *''[[Arabis recta]]'' *''[[Arabis repanda]]'' *''[[Arabis rollei]]'' *''[[Arabis scabra]]'' *''[[Arabis serrata]]'' *''[[Arabis shockleyi]]'' *''Arabis soyeri (Arabis bellidifolia)'' – [[kirikakralehine hanerohi]] *''Arabis stelleri (Arabis japonica)'' – [[jaapani hanerohi]] *''[[Arabis stellulata]]'' *''Arabis x sturii'' – [[serbia hanerohi]] *''[[Arabis subpinnatifida]]'' *''[[Arabis suffrutescens]]'' *''[[Arabis tibetica]]'' *''[[Arabis tiehmii]]'' *''[[Arabis turrita]]'' *''Arabis vochinensis'' – [[Vohhini hanerohi]] |} ==Välislingid== * {{elurikkus|650}} [[Kategooria:Ristõielised]] jfgsjafr88hkzxn3pph8xlhxg1gfjwo 7148218 7148217 2026-05-07T06:23:55Z Svencapoeira 67038 7148218 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hanerohi | värvus = taimed | pilt = Kare hanerohi.jpg | pildi_seletus = [[Kare hanerohi]] (''Arabis hirsuta'') | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Hanerohi''' ''Arabis'' | perekonna_autor = [[L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} [[Pilt:Arabis caucasica a2.jpg|thumb|[[Kaukaasia hanerohi]] (''Arabis caucasica'')]] [[Pilt:Arabis alpina a5.jpg|thumb|[[Alpi hanerohi]] (''Arabis alpina'')]] [[Pilt:Arabis blepharophylla 1.jpg|pisi|[[Ripsjalehine hanerohi]] (''Arabis blepharophylla'')]] '''Hanerohi''' (''Arabis'') on [[kapsalaadsed|kapsalaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[ristõielised|ristõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[rohttaim]]ede [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Kaks varem hanerohu perekonda arvatud rühma, sektsioon [[liivrohi]] (''Cardaminopsis'') ja [[alamperekond]] [[lehmakapsas]] (''Turritis'') moodustavad nüüd eraldi perekonnad. Viimase aja [[DNA]]-uuringud on näidanud, et Ameerika hanerohud on Euraasia omadest võrdlemisi erinevad ega ole isegi üksteise lähimad sugulased, nii et enamik Ameerika hanerohtusid eraldatakse omaette perekonda ''[[Boechera]]''. Hanerohud on ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Nende maapealne osa on liigiti väga muutlik. Hanerohud kasvavad 10–80 cm kõrguseks. Vars on karvane ja see eristab hanerohtusid enamikust teistest ristõielistest. Hanerohtudel on lihtsad või väikeste hõlmadega 1–6 cm pikkused lehed, mille [[leheserv|serv]] on sile või [[saagjas leheserv|saagjas]]. Lehed võivad olla siledad, aga mõnel liigil on lehed samuti karvased. Lehed võivad olla nii [[leheroots|rootsuga]] kui ilma. Viimased võivad vart osalt ümbritseda ja olla seetõttu südame- või noolekujulised. Varre maapinnast välja kasvamise kohas on [[lehekodarik]]. Hanerohtudel on nelja kroonlehega õied. [[Õisik]] on tavaliselt lihtne, harvem harunenud, tavaliselt [[kobar]], harvem [[pööris]]. [[Kandeleht]]i ei ole. Õied on mõlemasoolised. [[Tuppleht|Tupplehed]] on ovaalsed või piklikud ja servast kilejad. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on poole sentimeetri pikkused, mõlajad, pikergused või süstjad, harvem ovaalsed. Nad võivad olla valget, punast, lillat, sinist või helekollast värvi. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 6. [[sigimik]]us 10–86, maksimaalselt 110 [[seemnealge]]t. Selgelt äratuntava [[Emakakael (botaanika)|emakakaela]] otsas on peakujuline [[emakasuue]]. [[Vili]] on pikk ja sale [[kupar]], milles on 10–20 või rohkemgi [[seeme]]t. Vili on tavaliselt sirge, harvem kõver, ja üle 1 mm lai. Seemned asuvad kupras ühes reas ja on [[tiib (botaanika)|tiivakesega]]. Mõnd hanerohtu, näiteks [[alpi hanerohi|alpi hanerohtu]], kasvatatakse [[ilutaim]]ena, kuigi paljud hanerohud on [[umbrohi|umbrohud]]. ==Eesti liigid== Eestis on levinud kaks hanerohuliiki: *''Arabis hirsuta'' – [[kare hanerohi]] (tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis) *''Arabis planisiliqua'' – [[aas-hanerohi]] (paiguti Eesti mandriosas) ==Teisi hanerohuliike== {| |- valign=top | *''[[Arabis aculeolata]]'' *''[[Arabis alaschanica]]'' *''Arabis alpina'' – [[alpi hanerohi]] *''[[Arabis amplexicaulis]]'' *''Arabis × arendsii (Arabis aubrietoides × Arabis caucasica)'' – [[Arendsi hanerohi]] *''Arabis aubrietioides'' – [[aubreetsialaadne hanerohi]] *''Arabis auriculata'' – [[kõrvukas hanerohi]] *''[[Arabis axilliflora]]'' *''[[Arabis bijuga]]'' *''Arabis blepharophylla'' – [[ripsjalehine hanerohi]] *''Arabis borealis'' – [[põhja-hanerohi]] *''[[Arabis brownii]]'' *''Arabis bryoides'' – [[sammal-hanerohi]] *''Arabis caerulea'' – [[sinine hanerohi]] *''[[Arabis carduchorum]]'' *''Arabis caucasica'' (''Arabis albida'', ''Arabis alpina caucasica'') – [[kaukaasia hanerohi]] *''[[Arabis collina]]'' *''[[Arabis dispar]]'' *''Arabis drummondii'' – [[Drummondi hanerohi]] *''[[Arabis fecunda]]'' *''Arabis ferdinandi-coburgii'' – [[tähtkarvane hanerohi]] *''[[Arabis flaviflora]]'' *''[[Arabis glabra]]'' *''[[Arabis hoffmanii]]'' *''[[Arabis inyoensis]]'' *''[[Arabis johnstonii]]'' *''[[Arabis kennedyae]]'' *''[[Arabis kokonica]]'' *''[[Arabis lemmonii]]'' *''[[Arabis lyallii]]'' | *''[[Arabis macdonaldiana]]'' *''[[Arabis modesta]]'' *''Arabis muralis'' – [[müür-hanerohi]] *''[[Arabis paniculata]]'' *''[[Arabis parishii]]'' *''[[Arabis pauciflora]]'' *''[[Arabis pendula]]'' *''[[Arabis pinzliae]]'' *''[[Arabis platysperma]]'' *''Arabis procurrens'' – [[ungari hanerohi]] *''[[Arabis pterosperma]]'' *''[[Arabis puberula]]'' *''[[Arabis pulchra]]'' *''Arabis pumila (Arabis bellidifolia)'' – [[madal hanerohi]] *''[[Arabis pygmaea]]'' *''[[Arabis recta]]'' *''[[Arabis repanda]]'' *''[[Arabis rollei]]'' *''[[Arabis scabra]]'' *''[[Arabis serrata]]'' *''[[Arabis shockleyi]]'' *''Arabis soyeri (Arabis bellidifolia)'' – [[kirikakralehine hanerohi]] *''Arabis stelleri (Arabis japonica)'' – [[jaapani hanerohi]] *''[[Arabis stellulata]]'' *''Arabis x sturii'' – [[serbia hanerohi]] *''[[Arabis subpinnatifida]]'' *''[[Arabis suffrutescens]]'' *''[[Arabis tibetica]]'' *''[[Arabis tiehmii]]'' *''[[Arabis turrita]]'' *''Arabis vochinensis'' – [[Vohhini hanerohi]] |} ==Välislingid== * {{elurikkus|650}} [[Kategooria:Ristõielised]] guo8vkfhybngf1dnmik7gym9n7z6pfl 0 184570 7147816 7135356 2026-05-06T13:02:54Z Jookseb 225339 Pildi autoriõigused on klaaritud ja võib tagasi panna. 7147816 wikitext text/x-wiki {{Fotograaf | Nimi = Tõnu Runnel | Pilt = 2022-11-10_Mana_Kaasik_Tõnu_Runnel.jpg | Pildiallkiri = Tõnu Runnel (2022) | sünniaeg = {{süv|1981|09|26|df=y}} | sünnikoht = [[Tartu]] | abikaasa = [[Stella Runnel]] | lapsed = 4 | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] | elukutse = fotograaf, disainer | Kodulehekülg = https://tõ.nu }} '''Tõnu Runnel''' (sündinud [[26. september|26. septembril]] [[1981]]) on eesti [[disainer]], [[fotograaf]] ja ettevõtja, [[Fraktal (ettevõte)|Fraktal]]i ja [[Edicy]] looja.<ref name="Tallinn Design House 2022">{{cite web|url=https://tallinndesignhouse.com/brands/tonu-runnel/|title=Tõnu Runnel|website=Tallinn Design House|date=26 July 2022|access-date=20 September 2022}}</ref> Ta lõpetas 2005. aastal bakalaureusekraadiga [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] õigusteaduskonna.<ref>[https://lopetanud.ut.ee/LP_2005TY.html Lõpetajad 2005] Õigusteadus, Tartu Ülikool.</ref> Runnel on andnud välja fotojutustuste raamatu "Eesti"<ref> ISBN 9789985772768</ref><ref>[https://ilmamaa.ee/raamatud/tonu-runnel-eesti Eesti. Fotolugusid kodumaalt]: Ilmamaa kirjastus, 2023</ref> ja tema fotod olid [[Tõnu Tunnel]]i ja [[Toomas Volkmann]]i omade kõrval fotonäitusel ja raamatus "[[Eesti läbi 100 silmapaari]]".<ref>[[Toomas Jüriado]]: [http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/ Uudistaja 14.02.2018] MTÜ Loodusajakiri, 13. veebruar 2018 ([https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/ veebiarhiivis])</ref> ==Tunnustus== * 2024 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tõnu Runnelil on neli last ja ta on abielus disainer [[Stella Runnel|Stella Runneliga]]. Tema isa on luuletaja [[Hando Runnel]] ja ema luuletaja [[Katre Ligi]]. Runnel kuulub [[korp! Vironia]] liikmeskonda. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * Kristiina Kruuse: [http://tartu.postimees.ee/879968/ettevotja-tonu-runnel-eirab-norme "Ettevõtja Tõnu Runnel eirab norme"] Tartu Postimees, 18. juuni 2012 * Mariliis Pinn: [http://www.aripaev.ee/teemaleht/2015/05/26/tonu-runnel--huvid-vahetuvad-veeb-jaab "Tõnu Runnel – huvid vahetuvad, veeb jääb"] Äripäev, 26. mai 2015 * [http://juhtimine.ddakadeemia.ee/tonu-runnel-tegele-sellega-mis-sulle-meeldib/ "Tõnu Runnel: „Tegele sellega, mis sulle meeldib.“"] juhtimine.ddakadeemia.ee * Tõnu Runnel: [http://arvamus.postimees.ee/2667416/tonu-runnel-uutmoodi-allikakriitika "Uutmoodi allikakriitika"] Postimees, 20. jaanuar 2014 * [https://geenius.ee/rubriik/nii-ma-tootan/multitalent-tonu-runnel-mis-sa-tuhja-unistad-mine-tee-ara/ "Multitalent Tõnu Runnel: mis sa tühja unistad, mine tee ära!"] Geenius, 26. mai 2017 {{JÄRJESTA:Runnel, Tõnu}} [[Kategooria:Disainerid]] [[Kategooria:Fotograafid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] iw1yl9iwu9tc70yyv2tvis2dqppvuto 0 186909 7148189 6694112 2026-05-07T04:28:44Z Mona 355 7148189 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Veikko Huovinen Lentua 2009-08-04.jpg|thumb|right|Veikko Huovinen (2009)]] '''Veikko Johannes Huovinen''' ([[7. mai]] [[1927]] [[Simo]] – [[4. oktoober]] [[2009]] [[Sotkamo vald]]) oli soome [[kirjanik]]. Ta oli üks 20. sajandi tuntumaid soome humoriste ja satiirikuid, kelle looming käsitles sageli maaelu, loodust ja ühiskonna muutumist. Huovinen õppis metsandust ning töötas mõnda aega metsandusametnikuna. See kogemus mõjutas tugevalt tema loomingut, milles on tähtsal kohal Soome metsad ja maapiirkondade eluolu. Kirjanikuna debüteeris ta 1950. aastatel ning saavutas laialdase tuntuse romaanidega, milles ühendas huumori, absurdi ja ühiskonnakriitika. Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad "Havukka-ahon ajattelija" ([[eesti keel]]es "[[Havukka-aho mõtleja]]") ja "Veitikka", mis kujutab satiirilisel kujul [[Adolf Hitler]]i elu. Mitme tema teose põhjal on valminud filme ja telesarju. Huovineni loomingut hinnati tema omapärase keelekasutuse, rahvaliku huumori ja terava tähelepanuvõime tõttu. Ta pälvis oma töö eest mitmeid Soome kirjandusauhindu. ==Tunnustus== * [[1970]] [[Aleksis Kivi auhind]] ==Teoseid eesti keeles== * "Havukka-aho mõtleja", [[Loomingu Raamatukogu]] [[1959]] * "Talveturist", [[Eesti Raamat]] [[1969]] * "Joodiku eetika", Loomingu Raamatukogu [[1973]] * "Koeraküüne lõikaja", Eesti Raamat [[1985]] * "Onu Joss", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] [[1993]], ISBN 9985000366 * "Silguvorm Jeesusele", [[Tänapäev]] 2008, ISBN 9789985626610 * "Poja surm", Loomingu Raamatukogu [[2010]] * "Lambasööjad", EKSA 2021 {{JÄRJESTA:Huovinen, Veikko}} [[Kategooria:Soome kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2009]] 4xghd43ti290uhnswnuao11s7663hob 0 191773 7148222 6819814 2026-05-07T06:48:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148222 wikitext text/x-wiki {{Infokast raudteejaam | nimi = Vaivara raudteejaam | pilt = Vaivara jaamahoone.jpg | pildiallkiri = Vaivara jaamahoone | teised_nimed = | asukoht = [[Eesti]], [[Vaivara]] | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = 1 | rööpapaare = 6 | avatud = [[1870]] | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Vaivara raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Ida-Virumaa]]l [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] [[Vaivara]]s. Jaamas peatuvad [[Elron]]i reisirongid [[Tallinna–Narva rongiliin|liinil Tallinn–Narva]]. ==Perroonid== Vaivara raudteejaamas asusid varem kaks madalat [[perroon]]i pikkusega 350 m ja 400 m.<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid]</ref> Nende asemel avati 2014. aastal uus lühike teedevaheline (35 m) ooteplatvorm, mille tõttu toimub väljumine ja sisenemine rongi ainult läbi C-ala. ==Ajalugu== [[Pilt:Vaivara raudteejaam aastal 1874.jpg|pisi|vasakul|Vaivara raudteejaam ja esimene jaamahoone aastal 1874. Foto autor: [[Charles Borchardt]]]] [[Pilt:Vaivara raudteejaam.jpg|pisi|Vaivara jaam aastal 2020]] Raudteejaam rajati aastal [[1870]]. seoses [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeli]]se [[Tallinna-Narva raudtee|Tallinna–Narva raudtee]]ga.<ref>[https://est-train.ertas.eu/ida/tapa-narva.php?lng=est TAPA - NARVA]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Raudtee tulek tõi olulisi muudatusi Vaivara majandus- ja kultuuriellu. [[Peterburi]]st algas puhkajate massiline vool Vaivarasse suvitama ning asula elanikkond kasvas.<ref>[http://www.vaivara.ee/ajaloost Vaivara vald - ajaloost]</ref> Jaama lääneküljel asuvad tänini 1960. aastal rajatud Sillamäe−Vaivara−Viivikonna maantee viadukti jäänused, mis suleti 1985. aastal seoses kokkupõrkega viadukti alt läbisõitnud raudteekraanaga. Viadukti asemele rajati järgmisel aastal möödasõiduteena raudteega samatasapinnaline [[Raudteeülesõidukoht|raudteeülesõit]]. 2020. aastal sai teatavaks uudis, et riik plaanib 2024. aastaks viadukti taastada.<ref>[https://dea.digar.ee/article/pohjarannik/2020/03/12/8.1 "34 aastat tagasi lõhutud Vaivara viadukt taastatakse nelja aasta pärast"]; Põhjarannik, nr. 29, 12. märts 2020 ([[DIGAR]])</ref> 2024. aastal aga plaanist loobuti.<ref>[https://pohjarannik.postimees.ee/8123436/liiga-kallis-riik-loobus-vaivara-raudteeviadukti-taastamisest Liiga kallis: riik loobus Vaivara raudteeviadukti taastamisest]; Põhjarannik, 29. oktoober 2024</ref> Vaivara jaamast hargneb praeguseks kaks olulist tööstusraudtee haru, millest põhjasuunas kulgev raudtee suundub [[Sillamäe]]le (vt [[Sillamäe kaubajaam]]) ja lõunasuunaline [[Eesti soojuselektrijaam]]a (vt [[Enefit Kaevandused]]), [[Viivikonna|Viivikonda]] ning teistesse [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] tööstuspiirkondadesse, mida kasutatakse valdavalt [[põlevkivi]] ja põlevkivi saaduste veoks. Vaivara naaberjaam Tallinna suunal on [[Oru raudteejaam|Oru]] ja Narva suunal [[Auvere raudteejaam]]. Kuni 2010. aastani oli Oru–Vaivara raudteelõik kahe peateega.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=X3U86m5NWUw&ab_channel=diiselrong I tee Vaivara ja Oru vahel]; YouTube-i video</ref> Vaivara jaamas asub 6 rööpapaari ja 17 [[Pööre (raudtee)|pööre]]t<ref>[https://web.archive.org/web/20211105113956/https://www.evr.ee/files/Vaivara-TKA-06-08-2015-3-muud.xls Vaivara jaama tehnokorraldusakt]; AS Eesti Raudtee</ref>, samuti võib jaamas toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. ==Jaamahoone== [[Pilt:Vaivara Railway Station.jpg|pisi|vasakul|Vaivara [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] jaamahoone]] Vaivara esimene [[jaamahoone]] ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]], [[Keila raudteejaam|Keila]], [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jt jaamahoonetega. Hooneid iseloomustas madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagas maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] hoone hävis ning selle asemele ehitati 1952. aastal<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestiraudteelane/1952/08/01/13 Ehitustööd Vaivara jaamas]; Eesti Raudteelane : Eesti Raudtee Valitsuse ja Ametiühingu Vabariikliku Komitee häälekandja, nr. 89, 1. august 1952 ([[DIGAR]])</ref> uus [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] kivist jaamahoone (analoogne [[Sonda raudteejaam|Sonda jaamahoonega]]), mis võeti kasutusele 1953. aastal. Jaamahoone keskteljel domineerib keskne klaasitud kaarava, mida raamib profileeritud sillus [[lukukivi]]ga. Samuti on tolle ajastu [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlikele]] jaamahoonetele iseloomulik sümmeetriline külgfassaad ja kõrgendatud keskviil, mis paikneb kohakuti endise ootesaaliga. Hoone tiibades paiknesid erinevad ametiruumid jaamatöötajatele. Hoone arhitektuurile lisab veel kummalise arhailise noodi [[poolkelpkatus]]. Hoone kuulub AS [[Eesti Raudtee]]le ja on praegu kasutuseta.<ref>[[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]] 2003)</ref> Lähitulevikus plaanib omanik hoone rekonstrueerida ja taas kasutusele võtta.<ref>[https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7808044/documents/source-document?group=B&documentOldId=17630288 Vaivara jaamahoone rekonstrueerimise projekteerimine]; Riigihangete register</ref> ==Reisirongiliiklus== [[Pilt:Vaivara jaama perroon.jpg|pisi|Vaivara jaama perroon]] Vaivaras peatuvad [[Elron]]i [[reisirong]]id liinil [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinn-Narva]]. Kuni [[27. mai]]ni [[2012]] peatusid reisirongid Vaivara ja Narva vahel ka [[Auvere raudteejaam|Auvere]] ja [[Soldina raudteejaam]]as. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Vaivara railway station}} * [https://www.youtube.com/watch?v=GKlMgMgERN8&ab_channel=MsTallink YouTube-i video: Rongiliiklus Vaivaras] * [http://railwayz.info/photolines/station/6203 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {{Raudteepeatus reisirongiliinidel | eelnev=[[Oru raudteejaam|Oru]] | päis=Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel | peatus=Vaivara | järgnev=[[Narva raudteejaam|Narva]]}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Balti raudtee]] 9oaowu27tgj3t5245ka41w84mtntanc 0 193822 7147970 6763482 2026-05-06T16:59:07Z Svencapoeira 67038 7147970 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Aed-kuukress | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Aed-kuukress1.jpg | pildi_seletus = Aed-kuukress ''Lunaria annua'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Kuukress]] ''Lunaria'' | liik = '''Aed-kuukress''' | binaarne = ''Lunaria annua'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|L.]] | levikukaart = }} '''Aed-kuukress''' (''Lunaria annua'') on [[ristõielised|ristõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kuukress]]i [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[kaheaastane taim|kaheaastane]] [[rohttaim]]. Aed-kuukress on [[pärismaine elustik|pärismaine]] [[Kagu-Euroopa]]s ja [[Edela-Aasia]]s, kuid on [[naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]] mitmel pool [[Euroopa]]s, [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Aasia]]s. [[Eesti]]s kasvatatakse teda aedades, eelkõige dekoratiivsete viljade tõttu. Taimel on karvane [[vars]] ja suured südamekujulised saagja servaga [[leht|lehed]]. [[Õis]] on violetne, nelja [[kroonleht|kroonlehega]]. [[Vili]] on õhukeseseinaline läbikumav [[kõdrake]], mille läbimõõt on umbes 5 cm. [[Seeme]] on neerukujuline ja selle pikkus on kuni 1 cm. Viljad jäävad sageli talveks taime külge. Rahvasuus kutsutakse aed-kuukressi dollarililleks. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Pilt:Lunaria annua seemned.jpg|thumb|left|Aed-kuukressi kõder seemnetega]] [[Kategooria:Ristõielised]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] nft2e8ve0mk6fy5nfdoedzxvmz968um 0 194014 7148152 7053462 2026-05-07T00:31:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148152 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Pilt:Undla mõisa peahoone.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone<ref name="KRR_15688">{{kultuurimälestis|15688|Undla mõisa peahoone}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisahoone.jpg|thumb|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 1.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla peahoone 2.jpg|pisi|Undla mõisa peahoone]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja.jpg|pisi|Undla mõisa teenijatemaja<ref name="KRR_15690">{{kultuurimälestis|15690|Undla mõisa teenijatemaja}} (vaadatud 07.05.2022)</ref>]] [[File:Undla mõisa teenijatemaja2.jpg|thumb|Undla mõisa teenijatemaja]] [[Pilt:Undla mõisa viinavabrik.JPG|pisi|Undla mõisa viinavabrik]] '''Undla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Undel'') oli rüütlimõis [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Kadrina kihelkonda kuulunud mõis jääb nüüdisajal [[Lääne-Virumaa]]le [[Kadrina vald|Kadrina valla]] territooriumile. ==Ajalugu== 1336. aastal ostis Heinrich [[Hastfer]] (Havestforde) Odward von [[Lode]]lt<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, Görlitz : Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke, 1931, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=113 seite 96]</ref> Lante (saksa k. Langhedes) mõisa. Undla mõis oli juba olemas ning ta ühendas need. Undla mõisat on esmamainitud [[1453]]. aastal.<ref name=":1">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16563 Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> 1525. aastal müüsid Wolmer Hastferi pärijad Undla mõisa Jürgen [[Lode]]le<ref>Stackelberg, Otto Magnus von:[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=38&seite=714 Jürgen Lode] Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931 s. 697</ref>, tema tütar Anna Lode abiellus 1560. aastal Johann von Roseniga ning mõis läks [[kaasavara]]na Rosenitele. Johann von Roseni surma järel jagasid (1592) tema väimehed Frommhold von Tiesenhausen (u 1550–1641)<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=429 seite 412]</ref> ja Johann von Uexküll (surn. u 1600) pärast äia surma tema mõisad. Anna (Lode) abikaasa, Mentzeni mõisnik [[Eestimaa maanõunik]] Johann von [[Uexküll]] ja Margaretha Roseni abikaasa Frommhold von [[Tiesenhausen]] said Undla ja [[Hulja mõis]]ad. Frommhold von Tiesenhauseni (maetud 1641) pärija oli tema poeg Fabian von Tiesenhausen (surn. 1649)<ref name=":0" />, kes päris Hulja ja Undla mõisad. 1666. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai tema vend Fabian Wilhelm (maetud 1669) Undla ja [[Arbavere mõis]]ad ja Bernhard (Berend) Tiesenhausen (surn. 1684) Hulja mõisa ja küla 15 adramaad, veski 1 adramaa ning veel paar väikest küla ning [[Vahakõnnu mõis]]a [[Rapla kihelkond|Rapla kihelkon]]nas. 1669. aastast oli mõisaomanik [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1659–1663) ja hilisem [[Eestimaa maanõunik]] [[Frommhold von Tiesenhausen (1627–1697)|Frommhold von Tiesenhausen]] (Fabian Wilhelmi ja Bernhard (Berend) Tiesenhauseni vend) (surn. 1694), Frommhold von Tiesenhausen<ref name=":0" /> müüs 1693. aastal Undla mõisa, oma pojale maanõunik ja rittmeister Fabian von Tiesenhausenile (sünd. u 1653)<ref name=":0" />. Fabiani järglased, Frommhold von Tiesenhausen (1690–17..), olid järgnevalt [[Orina mõis|Orina]]-[[Riidaku mõis]]nikud. 1735. aastal müüs meeskohtunik Fromhold von Tiesenhausen Undla mõisa oma sugulasele Jacob Johann, Hans Heinrichi p von Tiesenhausenile ja 1735. aastal müüs [[Jakob Johann von Tiesenhausen]]<ref name=":1" />, Undla mõis lesestunud maanõunikuprouale Gertrude Margarethe [[Staël von Holstein]]ile (sünd von [[Fock]]), Gertrude Margarethe Stael von Holsteini tütar Hedwig Margaretha Stael von Holstein abiellus Jakob Johann Stael von Holsteiniga ning pärandijagamise lepinguga sai 1765. aastal sai mõisaomanikuks nende poeg [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1727–1772)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (surn. 1772). 1769. aastal müüdi Undla mõis Woldemar Johann von [[Brümmer]]ile ja 1776. aastal Carl Gustav von [[Rennenkampff]]ile ja see veel samal aastal Carl August von Bergile. 1778. aastal müüs Carl August von Berg Undla mõisa assessor Jacob Johann von [[Helwig]]ile. 1827. aastal müüdi Undla mõis kaptenleitnant [[Constantin von Ungern-Sternberg]]ile ja 1832. aastal omandas [[kreisisaadik]] ja [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]] [[vabahärra]] [[Friedrich Adolph von Dellingshausen]] avalikul (surnud 1839) müügil [[pandiõigus]]e Undla mõisale. Friedrich Adolph von Dellingshauseni pärijatevahelisel kokkuleppel sai 1841. aastal [[Hulja mõis]] koos [[Kruusimäe mõis]]aga, Undla mõisaga koos [[Räsna mõis|Räsnast]] saadud külaga [[Pilo]], [[Andja]] koos [[Toomla]]ga ning Jõesse [[meeskohtunik]] Karl Thomas von Dellingshausen. 1857. aastal andis Karl Thomas von Dellingshausen oma eluajal Andja koos maakohaga Toomla (15 000 hõberubla), Hulja, [[Essu mõis]]a ja Undla mõisad pärandina oma pojale ooberstleitnandist parun [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]]ile (surnud 1890), jättes enesele kuni surmani Andja ja Essu valdamisõiguse koos lubadusega vanemate eluajal mitte mõisaid müüa ja pantida. 1890. aastast kuni [[1919]]. aasta [[1919. aasta maareform|võõrandamiseni]] kuulus mõis von [[Dellingshausen]]ite suguvõsale, mõisa viimane omanik oli [[Karl Thomas Friedrich von Dellingshausen]]. Mõisapiirkonnas oli [[Sootaguse (Kadrina)|Sootaguse]] (saksa k. ''Sotack'') küla. == Mõisahoone == Undla mõisa peahoone võib pärineda 19. sajandi lõpuveerandist, ühekordne kivihoone, millel madal soklikorrus. Palkon ja juurdeehitis peahoone taga võivad pärineda 20. sajandi algusest<ref>{{kultuurimälestis|ID=15688}}</ref>. 1997. aastal avati Undla mõisa vanades hoonetes [[Kadrina vald|Kadrina valla]] [[Kadrina Hooldekodu]]<ref>[https://www.kadrina.ee/kadrina-hooldekodu-ou Kadrina Hooldekodu]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7410534/kadrina-vald-plaanib-ajale-jalgu-jaanud-hooldekodu-sulgeda Kadrina vald plaanib ajale jalgu jäänud hooldekodu sulgeda], virumaateataja.postimees.ee, 17. detsember 2021</ref> ja mõisa teenijatemajas asus [[hooldekodu]] juhtkond. Undla mõisaala kirdenurgas [[Loobu jõgi|Loobu jõe]] kaldal asunud Undla veskihoones ja Undla mõisa kunagises viinavabrikus tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[artell]] Mineraal ja hiljem [[AS Flora|Tarbekeemia Tootmiskoondise Flora]] keemiatoodete tsehh.<ref>[https://weskiwiki.ee/index.php?title=Undla_veski Undla veski] veebisaidl Weskiwiki (vaadatud 07.05.2022)</ref> ==Vaata ka== *[[Undla]] *[[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]] *[[Undla mõisa park]]<ref name="KRR_15689">{{kultuurimälestis|15689|Undla mõisa park}} (vaadatud 07.05.2022)</ref><ref>[https://eelis.ee/default.aspx?state=4;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1634 Undla mõisa park (KLO1200323)], eelis.ee</ref> == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== {{commonskat|Undla manor}} *{{RA mõisaregister|2564}} *{{Mõisaportaal|viru|undla}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17038 Undla mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A230/Undla_mois.pdf 122. UNDLA mõis (Undel). Rüütlimõis. Kadrina k/n, Kadrina khlk], Kultuurimälestiste riiklik register *[https://sootagusel.weebly.com/motildeisnikud.html Mõisnikud] veebisaidil Sootagusel {{Coordinate|NS=59.347778|EW=26.107222|type=landmark|region=EE}} {{Kadrina kihelkond}} [[Kategooria:Punaste Rosenite mõisad]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Virumaa mõisad]] [[Kategooria:Kadrina kihelkond]] [[Kategooria:Tollide mõisad]] [[Kategooria:Staël von Holsteinide mõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Hastferite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] 3cp6h5wygjk3gb3mja0rfa6s5tfu1m5 0 194711 7148260 6690570 2026-05-07T08:55:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148260 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fiber optic illuminated.jpg|300px|pisi| TOSLINKi valguskaabel digitaalse helisignaali edastamiseks]] [[Pilt:Optical fiber cable.jpg|pisi|Kiudoptiline maakaabel]] [[Pilt:Submarine cable cross-section 3D plain.svg|pisi|Kiudoptiline merekaabel <br/> (1 ‒ [[polüetüleen]]mantel, 2 ‒ [[polüester]]lint, 3 ‒ terastraadid, 4 ‒ alumiiniumist veetõke, 5 ‒ [[polükarbonaat]]kate, 6 ‒ vask- või alumiiniumtoru, 7 ‒ vaseliin, 8 ‒ [[Valgusjuhe|valgusjuhtmed]] (optilised kiud)]] [[Fail:Tip of a fiber conduit.png|pisi|Fotol paistab optilise kiukimbu ots (50 000 paralleelset kiudu 24-mikromeetrise sammuga), mille teine ots on paigutatud kergelt fokuseeritud laserkiirde. Kujutise muudab tähelepanuväärseks keskset laserkiirt ümbritsev hajuva valguse spektrimüra ja sellest näiliselt lähtuvad vihud , mis koos tekitavad ruumilisuse illusiooni]] '''Valguskaabel''' on [[kiudoptika|kiudoptiline]] [[kaabel]], mille soonteks on [[klaas]]- või [[plast]][[Kiud|kiust]] [[valgusjuhe|valgusjuhtmed]]. Kaabel tervikuna koostatakse paljudest kiududest, vajadusel sadadest kiududest. Valguskaabli infoedastusvõime on sadu kordi suurem kui keskmise [[Koaksiaalkaabel|koaksiaalkaabli]] oma. Kiududest moodustatakse kimbud, mida võib ümbritseda veel mitu välist katet. Mõnikord pannakse kiudude vahele ka valgust neelav tume klaas, mis takistab ühest kiust lekkiva valguse teistesse kiududesse kandumist. See hoiab ära eri signaalide segunemise.<ref name="q5SbD" /> Kaabli sisendis muundatakse [[Elektriimpulss|elektriimpulsid]] [[pooljuhtlaser]]i või [[valgusdiood]]i (LED) abil [[valgusimpulss]]ideks, mis levivad mööda valguskaablit valguse vastuvõtjasse, kus need muudetakse taas elektriimpulsiks. Valgussaatjana võib kasutada valgusdioodi või [[pooljuhtlaser]]it. Valgussaatja lülitab end sisse/välja ja valgustundlik vastuvõtja kaabli teises otsas muundab valgussignaali taas elektriliseks signaaliks. ===Mantel=== Vastavalt sellele, kus kaablit tahetakse rakendada, on kaablitel ka erinevad mantlid. Mõningad omadused, nagu [[ultraviolettkiirgus|UV]]-kaitse ja [[halogeenid|halogeeni]] puudumine mantlis, mõjutavad valguskaabli töövõimet ja ohutust inimestele ja ümbruskonnale.<ref name="gbgzJ" /> {| class=wikitable !Materjal!!Halogeenivaba!![[Ultraviolett|UV]] kaitse!!Märkus |- |[[LSFH]] polümeer || {{Yes}} || style="background:#9F9;"|Hea<ref name="SiW6Y" />|| Sisekasutuseks, levinuim mantel. Tavaliselt kasutatakse võrgukaablites ja helikaablites. Peab vastu kõrgetele temperatuuridele. Loodud polüvinüülkloriidi asenduseks.<ref name="smZa6" /> |- |[[Polüvinüülkloriid]] (PVC)|| {{no}} || style="background:#9F9;"|Hea<ref name="7skEW" /> || Selle asemel kasutatakse üha enam LSFH-polümeer |- |[[Polüetüleen]] (PE) || {{yes}} || style="background:#F99;"|Kehv<ref name="0rgFX" /><ref name="iJzBc" /><ref name="pKPyv" /> || Kasutamiseks välistingimustes; maa-aluse kaablina ei komposteeru. |- |[[Polüuretaan]] (PUR) || {{yes}} ||Võib olla üsna erinev|| Väga elastne |- |[[Polüetüleentereftalaat]] (PBT) || {{yes}} || style="background:#FF9;"|Keskmine<ref name="YgrB0" /> || Sisekasutuseks |- |[[Polüamiid]] (PA) || {{yes}} || style="background:#FF9;"|Hea<ref name="4sW70" /> või kehv<ref name="N3Kgw" /> || Vähem levinud optilise kaabli mantel. Sobib nii sise- kui ka väliskasutuseks. |} === Otsikud === [[pilt:FC-optical-fiber-connector-hdr-0a.jpg|pisi|FC-otsik]] Valguskaablite jaoks on kasutusel palju erinevaid otsikuid (pistikuid). Otsikud vastavad sellele, kus kaablit kasutatakse. Otsiku ülesandeks on valguse suunamine ja kogumine, seejuures peavad nad olema seadmetesse lihtsasti kinnitatavad ja eemaldatavad.<ref name="FakYF" /> Allpool on välja toodud kõige levinumad otsikud. ====FC-otsik==== Selliseid otsikuid kasutatakse nii ühe kui ka mitme soonega optilistes kaablites. FC-otsikud võimaldavad väga täpset kaabli sobitust saatja optilise [[kiirgur]]i ja vastuvõtja optilise indikaatori suhtes. FC-otsikutel on positsioneeriv sälk ja keermestatud hoidik. Otsikutel on metallist korpused, mis on kaetud nikliga. Neil on keraamilised ümbrisvõrud, mis on vastupidavad kuni 500 ühendamisele. Sumbumus on 0,25&nbsp;dB. [[pilt:SC-optical-fiber-connector-hdr-0a.jpg|pisi|SC-otsik]] ====SC-otsik==== Kasutatakse nii ühe kui mitme soonega optilistes kaablites. SC-otsik on odav, lihtne ja vastupidav. Keraamiline ümbrisvõru tagab täpse ühinduse. Otsikul on lukustuskonks. SC-otsiku eluiga on tavaliselt 1000 ühendamist. Sumbumus on 0,25&nbsp;dB. ====ST-otsik==== ST-otsikut kasutatakse nii ühe- kui ka mitmesooneliste kaablite juures. ST-otsik on optilisele kaablile lihtsasti lisatav ja eemaldatav. Tehakse kahes variandis: ST ja ST-II. Nad on kruvitavad ja vedrudega. ST-otsikutel on metallist korpus, mis on pealt nikeldatud. Neil on keraamiline kaitserõngas. Nad peavad vastu umbes 500 ühendamisele. ST-otsiku sumbumus on tavaliselt 0,25&nbsp;dB. [[pilt:LC-optical-fiber-connector-hdr-0a.jpg|pisi|LC-otsik]] ====LC-otsik==== LC-otsikud on kasutusel nii ühe- kui ka mitmesoonelistes kaablites. LC-otsikud on plastist korpusega ja keraamilise ühenduspuksiga, mis tagab kindla ühenduse. Otsikul on ka lukustuskonks. LC-otsikud kannatavad umbes 500 ühendamist. Tavaline sumbumus on 0,25&nbsp;dB. [[pilt:Lwl mtrj.jpg|pisi|MT-RJ-pistik]] ====MT-RJ-otsik==== Sobivad nii ühe- kui kahesooneliste kaablite jaoks. Otsikutel on plastkorpus. Metallvardad ja plastist ühenduspuks tagavad täpse ühenduse. MT-RJ-otsikud peavad vastu umbes 1000 ühendamist. Tavaline sumbumus on neis 0,25&nbsp;dB või 0,35&nbsp;dB. ====MTP/MPO-otsik==== Kasutusel nii ühe- kui ka mitmesooneliste optiliste kaablite juures. MTP/MTO-otsik on spetsiaalselt valmistatud mitmekiulisele lintkaablile. Ühesoonelistel MTP/MTO-otsikutel on diagonaalne ühenduspuks, mis hoiab tagasipeegeldumise minimaalsena. Sumbumus on 0,25&nbsp;dB. === Eelised võrreldes metallsoontega kaabliga === * suurem [[ribalaius]]; * suurem [[häirekindlus]]; * väiksem kaal ja diameeter; * sobib hästi digitaalse info edastamiseks; * tulekindel; kuna kaablis ei ole elektrivoolu, ei ole ka tuleohtu * energiasäästlik; signaali tugevus püsib stabiilsemana, võib kasutada madalama võimsusega saatjaid kui vaskkaabli korral; * multifunktsionaalsus (vt kasutusalasid) <ref name="Fu3Zs" /> === Puudused === Valguskaablite kasutamine ja hooldamine on vaskkaablitest oluliselt kallim. Valguskaablid on ka hapramad kui metallkaablid. Lisaks sellele on neid keerulisem jätkata kui metallkaableid.<ref name="xeNam" /> Valguskaabli peamine puudus on signaali hajumine ja [[dispersioon]]. Hajuvus ei ole probleemiks väikevõrkudes, kuid seab piirangud pikkadele ühendustele. Signaali hajuvuse kompenseerimiseks saab kasutada elektroonilist [[regeneraator]]it või [[võimendi]]t (EDFA). Teine probleem seisneb valgusimpulsi moonutus levimisel mööda kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakse kiud võimalikult homogeensest (ühtlikust) materjalist.<ref name="tLrWk" /> Kuna infrapunavalgust ei ole võimalik näha, võib see olla ohtlik kaableid paigaldavate tehnikute silmadele. Kaableid lõigates võivad naha alla sattuda väikesed klaasikillud, sellepärast tuleb sellise töö juures olla eriti ettevaatlik.<ref name="gbgzJ" /> == Kasutusalad == Sidetehnikas võeti optiline kiud esmakordselt kasutusele kohtvõrkudes ([[LAN]]). Hiljem, seoses digitaalse telefonitehnika kasutuselevõtuga, hakkasid [[telekommunikatsioon]]i ettevõtted neid kasutama ka telefonside magistraalliinidena. Valguskaabel on saanud väga levinuks linnade- ja mandritevahelistes võrkudes. Paljud firmad plaanivad oma traatsideliinid välja vahetada [[optiline side|optilise side]] liinide vastu. Tulevikus kasutab üha rohkem teabeedastusvahendeid valguskaableid. Valguskaableid kasutatakse nii heli- ja videosignaali kui ka muude andmete edastamiseks nii lühikestel kui ka pikkadel vahemaadel, mis ulatuvad sadadesse kilomeetritesse. [[Kaabeltelevisioon]]i pakkuvad firmad kasutavad valguskaableid [[HDTV]]-signaali edastamiseks. ==Vaata ka== *[[Valgusjuhe]] *[[Optiline side]] *[[Kiudoptika]] == Viited == {{commonskat|Optical fiber cables}} {{viited|allikad= <ref name="q5SbD">{{cite web| url=http://zone.ni.com/devzone/cda/ph/p/id/129#toc2| title=Light collection and propagation| work=National Instruments' Developer Zone| accessdate=19.03.2007| archive-date=25.01.2007| archive-url=https://web.archive.org/web/20070125051848/http://zone.ni.com/devzone/cda/ph/p/id/129#toc2| url-status=dead}}<br> {{cite book| first=Jeff| last=Hecht| title=Understanding Fiber Optics| url=https://archive.org/details/understandingfib0000hech_p9c4| year=2002| edition=4th ed.| isbn=0-13-027828-9 | publisher= Prentice Hall}}</ref> <ref name="gbgzJ">Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Optical_fiber_cable</ref> <ref name="SiW6Y">http://www.goodfellow.com/E/Polymethylmethacrylate.html</ref> <ref name="smZa6">Buying Optical Cables: Jacket Materials, https://web.archive.org/web/20140103165124/http://opticalcable.info/</ref> <ref name="7skEW">http://www.goodfellow.com/E/Polyvinylchloride-Unplasticised.html</ref> <ref name="0rgFX">{{Netiviide |url=http://www.goodfellow.com/E/Polyethylene-Highdensity.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928231600/http://www.goodfellow.com/E/Polyethylene-Highdensity.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iJzBc">{{Netiviide |url=http://www.goodfellow.com/E/Polyethylene-LowDensity.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928231653/http://www.goodfellow.com/E/Polyethylene-LowDensity.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="pKPyv">http://www.goodfellow.com/E/Polyethylene-UHMW.html</ref> <ref name="YgrB0">{{Netiviide |url=http://www.goodfellow.com/E/Polybutyleneterephthalate.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928231828/http://www.goodfellow.com/E/Polybutyleneterephthalate.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="4sW70">{{Netiviide |url=http://www.goodfellow.com/E/Polyamide-Nylon12-30GlassFibreReinforced.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928231926/http://www.goodfellow.com/E/Polyamide-Nylon12-30GlassFibreReinforced.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="N3Kgw">{{Netiviide |url=http://www.goodfellow.com/E/Polyamide-Nylon6.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2011-11-26 |arhiivimisaeg=2011-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110928232017/http://www.goodfellow.com/E/Polyamide-Nylon6.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FakYF">Fiber Optic Cable Termination, http://www.ciscopress.com/articles/article.asp?p=170740&seqNum=8</ref> <ref name="Fu3Zs">Advantages of fiber optics, https://web.archive.org/web/20111125200619/http://communication.howstuffworks.com/fiber-optic-communications/fiber-optic4.htm</ref> <ref name="xeNam">Webopedia, http://www.webopedia.com/TERM/F/fiber_optics.html{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="tLrWk">http://www.linktionary.com/f/fiber-optic.html</ref> }} [[Kategooria:Side]] [[Kategooria:Võrguseadmed]] 2ycf0ui59zcbn7kji8tj4etjy6w6i5x 0 194854 7147865 6852035 2026-05-06T14:52:30Z Linnapp 81296 + kategooria eesti kunstipedagoogid 7147865 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Linnap. ETV 1997.jpg|pisi|Peeter Linnap. ETV 1997]] [[Fail:The History of European Photography I-III.jpg|alt=The History of European Photography I-III|pisi|The History of European Photography I-III]] '''Peeter Linnap''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210729132341/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Biograafia]]</ref> [[1960]] [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |url=http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |pealkiri=Peeter Linnap |vaadatud=2015-08-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304134411/http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti visuaalkultuuri teoreetik, pildiajaloolane ja kunstnik. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonna (vk "Eesti Foto Almanak" 1926–1932 ja ajakiri Fotokunst 1930–1931 sisuülevaade)[https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=fotokunst+ja+eesti+foto+/1%2C17%2C17%2CB/frameset&FF=Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C][https://fotopärand.org.ee/bibliograafia/], kaitsnud 2001. aastal magistrikraadi kunstiajaloo alal [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (vk "Vaateid Eesti fotole 1940.–1990. aastad")[https://www.e-varamu.ee/item/DMN34XOIHXPHXHZ6V3RH7NAKU3SWFCU6?query=*&offset=20&rows=20&facets%5B%5D=language_fct&facetValues%5B%5D=affiliate_fct%3DEesti+Kunstiakadeemia&sort=random_5758368781771403658&q=institution%26rows%3D20%26offset%3D-20&viewType=list&firstHit=WTO33JVMDTWBRUEMGEVKBPOUGIRWK35Z&lastHit=lasthit&hitNumber=37] ning 2006. aastal filosoofiadoktori kraadi [[semiootika]] ja [[kulturoloogia]] alal [[Tartu Ülikool]]is (vk [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/186/linnappeeter.pdf Fotoloogia]).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Stažeerinud 1991 Tampere Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Peeter Linnap - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>, 1995 San Franciscos Ansel Adamsi Keskuses<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ansel Adams Center for Photography 1989 - 2001 |url=https://theclio.com/entry/29420 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Clio |keel=en}}</ref> jm. ==Töökäik== 2001. aastast on ta fotograafia osakonna (PallasFoto) juhataja ja professor [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]. Aastatel 2001–2005 oli ta lisaks fotoajaloo lektor [[Tallinna Ülikool]]is, 2007. aastast ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] fotograafia ajaloo lektor. Aastatel 1994–1998 töötas ta dotsendina-fotokeskuse juhatajana Eesti Kunstiakadeemias.<ref name="ETIS" /> [[Fail:Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix 1ma24sep13e11.jpg|pisi|Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix]] === Teadlase ja õppejõuna === Teadlasena on Peeter Linnap avaldanud üle 70 uurimuse kirjastuste Springer, Intellect jm teadusjakirjades. Temalt on ilmunud 13 autoriraamatut ja ta on koostanud 6 artiklikogumikku, kataloogi jm. Kirjutanud entsüklopeediaartikleid nii eesti<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2408734*est |pealkiri=TEA entsüklopeedia. 1. köide: a-Alžeeria |kuupäev=2008 |kirjastus=TEA Kirjastus |isbn=978-9985-71-803-2 |toimetaja-perekonnanimi=Pool |toimetaja-eesnimi=Linda |koht=Tallinn |toimetaja2-perekonnanimi=Asveit |toimetaja2-eesnimi=Helen |toimetaja3-perekonnanimi=Hurt |toimetaja3-eesnimi=Kerli |toimetaja4-perekonnanimi=Jürisoo |toimetaja4-eesnimi=Lauri |toimetaja5-perekonnanimi=Liivak |toimetaja5-eesnimi=Sander |toimetaja6-perekonnanimi=Ollino |toimetaja6-eesnimi=Mari |toimetaja7-perekonnanimi=Pool |toimetaja7-eesnimi=Allan-Hermann |toimetaja8-perekonnanimi=Sapar |toimetaja8-eesnimi=Kaja |toimetaja9-perekonnanimi=Siil |toimetaja9-eesnimi=Virgo}}</ref> kui ka rahvusvahelistele teatmeteostele<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&43,43, |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=List of Authors |url=http://www.historyofphotography.eu/index.php/volume-i/list-of-the-authors |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.historyofphotography.eu}}</ref>. Pidanud loenguid mitmes maailma ülikoolis ja esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Peeter Linnap on uurinud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesinud Lotmani, Nietzsche ja Foucault' poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. Ta on oma monograafias „Fotoloogia“ rakendanud fotograafia integreerimiseks Juri Lotmani kontsepti ''semiosfäärist''. Linnapi fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on Linnap avastanud ja portreteerinud rea seni tundmatuid või väheteatud fotograafe ja fototegelasi, sh Eric Soovere, Donald Koppeli, Georg Kohlapi, Udo Loigomi, Oskar Viikholmi, Con Tanre, Peeter Jarveri, Sigrid von Bremeni, Heino Arrase, Elmar Epneri, Artur Kalmu jpt. Linnap on uurinud fenomenoloogilises võtmes ''fotograafilisust'' kui entiteeti, mis ulatub kaugele üle fotograafia enda piiride, sh fotograafilisus maalis, graafikas, filmikunsti, kirjanduses, teatris ja muusikas. Psühhoanalüütilises võtmes avaldatud uurimus (ja loeng) „Pildid ja hirm“ analüüsib ''keelatud'' fotode kaudu ühiskondade iseloomu ning see on jõudnud rahavusvaheliste lugejate ning kuulajate kõige aktiivsemalt. „Fotograafia ja semiosfäär“ püüab ''ad hoc'' võtmes rakendada Juri Lotmani ''semiosfääri'' kontseptsiooni fotograafilisele meediumile. [[Fail:Tõnu Tormis. P Linnap minu telekas 2019.jpg|pisi]][[Fail:Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54.png|pisi|Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54]]Linnap on üks fotograafia kõrghariduserialade rajajaid<ref name="e-kataloog">{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&9,9, |vaadatud=2023-07-26 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref> ja 1990. aastate kunstipöörde peamisi initsiaatoreid Eestis<ref name="e-kataloog" />. Loengukursused: fotograafia ajalugu, kaasaegse kunsti ajalugu, visuaalsemiootika, dokumentalistika-, kunsti- ja fotograafia teooriad, visuaalkunstide morfol jm; koost. õppevahendeid. Pidanud külalisloenguid Erasmuse (Holland), Rennesi ja Amiensi (Prantsusmaa), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Dublini (Iirimaa), New Yorgi (CUNY Grad Center), UQAM: Université du Québec à Montréal (Kanada), Sydney (Austraalia), Newcastle'i ja West Surrey (Suurbritannia), Lundi (Rootsi), Helsingi ja Tampere (Soome), Vilniuse (Leedu), Lissaboni, Viseu ja Porto (Portugal), Istanbuli Kultüri ja Marmara (Türgi), Veneetsia (Itaalia), Banska Bystrica (Slovakkia), Buenos Airese (MUBA Argentina) ja muudes ülikoolides. === Kunstikuraatorina === Kuraatorina teinud [[Saaremaa biennaal]]e "Ajaloo vabrik" (1995) ja "Invasioon" (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: "Borderlands" 1993 Suurbritannias, "Out of the Shadow" 1998 USAs; "Arte Factum" (Vilnius 2003), "Changing World: Images" (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar 2004), "Cross Time" (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona 2012–2013), "TTL: Trimakas/ Treigys/ Lukys" LT (Galerii Noorus, Tartu, 2014); Andrejs Grants LV "Rändaja märkmed" (Galerii Noorus, Tartu, 2014); "Tartu Foto 1960-1980" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), "Igor Savchenko: uuest suhtumisest fotograafiasse" (Galerii Noorus, Tartu, 2019), "Mees valgel hobusel: Peeter Tooming 80", (Galerii Noorus, Tartu, 2019 ja turnee 2019-2020) "Martin Parr. Back Then 1990's Baltics and Russia in transition/ Toona Balti riigid ja Venemaa üleminekuajal" (Galerii Noorus, Tartu ja turnee 2019-2020); "Borders of Mind: Contemporary Estonian Photography" (European Month of Photography 2019), "Hortus Pallasfoto" I ja II 2022. jpm. Ajakirjanikuna on ta teinud üle 30 tele- ja raadiosaate.<ref name="arhiiv">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=en}}</ref><ref name="arhiiv" /> [[Fail:Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994.jpg|pisi|Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994]] === Kunstnikuna === Kunstnikuna on Peeter Linnap on loonud teksti ja kommunikatsiooniprotsesse ning foto ja ''performance''<nowiki/>'i sugemeid ühendavaid, ühiskondlikult kriitilisi installatsioone (Suvi 1955, 1993, Le Top 50, 1994, Kleine Geschichte Estlands ja Kalevipoeg de facto, mõlemad 1996, Järelmonumendid, 1999 ja Homo EKAdemicus, 2000). Teinud üle 20 isikunäituse Euroopas ja Ameerikas, sh "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993); "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001), "Ajaloost läbi/ A Man through history", Galerii Pallas, Tartu (2021), "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" (2023) jm. == Teosed == [[Fail:Peeter Linnap. Kivi-Vaataja 1991.jpg|pisi|Peeter Linnap. Kivi-vaataja. /Stone-watcher 1991]] * Nimetud maastikud (Koos Rein Kotoviga) 1986 * Öömaastikud 1987 * Varjatud maastikud 1988 * Autoportree N. Liidu kodanikuna 1989 * I-VI 1989 * Must tuhat 1989 * Avatud maastikud 1989-1990 * Meie mees Moskvasse 1990 * Kivi-vaataja 1991 [[Fail:Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021.jpg|pisi|Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021]] * [[Fail:Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade.jpg|pisi|Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade]] Päev Tallinnas 1992 * Eesti köök 1993 * Suvi 1955 1993 * Le Top 50 1994 * [[Fail:Peeter Linnap. Le Top 50.jpg|pisi|Peeter Linnap. Le Top 50. Pallase galerii Tartu 2021]] * Eesti lühike emblemaatiline ajalugu/ Kleine Geschichte Estlands 1996 * Kalevipoeg de facto * Eesti professionaalne kunst 1996 1997 * maastik.tif 1997 * Art is everywhere 1997 * Pühamu 1999 * Järelmonumendid 1999 * Homo EKAdemicus 2000. * Aja peegel / Time Mirror 2014 * Ajaloost läbi/ A Man through History 2021 * Taevatrepp/ Stairway to Heaven 2023 === Isikunäitusi === * "Nimetud maastikud" (koos Rein Kotoviga) Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1986 * [[Fail:Linnap Kalevipoeg de Facto.jpg|pisi|Linnap Kalevipoeg de Facto]]"Öömaastikud" Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1987 * "Varjatud maastikud/ Concealed landscapes" American Line Building, FBR II Rotterdam (1990) * "Varjatud maastikud" Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome (1991) * "Peeter Linnap ja Toomas Kalve" Galerii Oveno, Sopramonte, Itaalia (1991) * "Kivi-vaataja" Iisalmen Kulttuuritalo, Iisalmi, Soome (1992) * "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993)[[Fail:Linnap Eesti Emblemaatiline ajalugu.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti Emblemaatiline ajalugu 1995 ja 2021]] * "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994) * "Le Top 50", Ajaloo Instituudi Galerii, Tallinn, Eesti (1994) * "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995) * "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996) * "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997) * "Lõpetamata maastik" (koos P. Ulase ja U. Roosvaltiga) Tallinna Kunstihoone (1997) * "Pühamu" (koos J. Zoova, T. Laamanni ja A. Maasikuga) Eesti Kunstimuuseum (1999) * "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2000/2001) *"Homo EKAdemicus", Galerii Illegaard, Tartu, Eesti (2002) *"Peeter Linnap. Ajaloost Läbi". Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2021) *Peeter Linnap "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2023) Peeter Linnap on osalenud sadakonnal grupinäitusel üle kogu maailma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EKM Digitaalkogu |url=https://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=digikogu.ekm.ee}}</ref> === Teoseid kunstikogudes === Linnapi teosed kuuluvad Chicago Kunstiinstituudi (Chicago., USA), Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kaasaegse Fotograafia Muuseumi (Chicago, USA) jpm. kunstikogudesse. === Teoseid avaldatud === Linnapi teoseid avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes. [[Fail:Peeter Linnap. Eesti embleem ajalugu ja Suvi 1955.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti emblemaatiline ajalugu ja Suvi 1955. Pallase galerii 2021]] == Ühiskondlik tegevus == Linnap on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Semiootika Seltsi, Põhjamaade Semiootikaühingu (NASS), Rahvusvahelise Visuaalsemiootika Ühingu (IAVS), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) liige ning Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige.<ref name="ETIS" /> Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse žüriisse ning mitme väljaande toimetuskolleegiumi. == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Linnapiga]], Saaremaa biennaali "Ajaloo vabrik" korraldamine) * 1998 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Kiileriga]], II Saaremaa biennaali "Invasioon" kureerimine) * 1992 TMK kinokriitika aastapreemia * 2000 kultuurilehe Sirp kunstikriitika aastapreemia * 2001 TMK kinokriitika aastapreemia * 2008 [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia "Fotoloogia") * 2010 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2016 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid (AfterMonuments) 1999]] ==Kirjatööd== === Teadusartikleid === * Kadreeritud tõde: fotograafia stalinistlikus Eestis 1944–1953. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2000 * Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2002 * Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga (kaasautor). Trt, 2003, 2008, 2012 * Eesti fotograafia 1839–2004. Trt, 2006 (CD-Rom) * Silmakirjad: kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist. Trt, 2007 * Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society. // International Journal of Education Through Art 3 (2007) 3 * Visualizing Estonia.// Society, 2014, vol 51, nr 1, 40–43 * History of Estonian photography 1900–1938. // The History of European Photography 1900–1938. 1. Bratislava, 2010 * History of Estonian photography 1939–1969. // The History of European Photography 1939–1969. 2. Bratislava, 2014 * History of Estonian photography 1970–2000. // The History of European Photography 1970–2000. 3. Bratislava, 2016 * Eesti foto 1900-1940. // Eesti kunsti ajalugu 5, Tln, 2010 * Eesti foto 1940–1991. // Eesti kunsti ajalugu 6, Tln, 2016 === Autoriraamatud ja monograafiad<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi raamatud Ester}}</ref> === [[Fail:Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas.jpg|pisi|Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas]] * Peeter Linnap. "Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States". Glasgow, Street Level Photography Gallery and Workshop. (1993), 96 p. ISBN 1897723032 * Peeter Linnap. "Out of the Shadow: Photobased Art form the Baltics". Greenville Jenckins Art Center/ Wellington B.Gray Gallery. (1998) 68 p.ASIN: B008WVQVMA * Peeter Linnap. "Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2007, 352 lk. (Silmakirjad 3). ISBN 9789985930144 ISSN 14068893 Peeter Linnap. "Fotoloogia". Tallinn, Jutulind, 2008, 388 lk. ISBN 9789949155835 * Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Väike visuaalkultuuri leksikon". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 428 lk. (Silmakirjad 5). ISBN 9789985991558 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2012, 360 lk. (Silmakirjad 6). ISBN 9789985930144 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Maailma fotograafia ajalugu". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2014, 488 lk. (Silmakirjad 7). ISBN [http://9789985991596 9789985991596] (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015". Tartu, Peeter Linnap, 2016, 528 lk. (Silmakirjad 8). ISBN [http://9789949964536 9789949964536] (köites) ISSN1406889[[Fail:Linnap raamatuga Euroopa Foto Ajalugu I 2010.jpg|pisi|Linnap raamatutega Euroopa Foto Ajalugu I 2010 jm]] * Peeter Linnap. "Ajaloost läbi/ A Man through History". Tartu, Peeter Linnap, 2017, 224 lk. (Silmakirjad 9). ISBN [http://9789949964536 9789949964543] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Mees valgel hobusel/ A man of light: Peeter Tooming". Tartu, Peeter Linnap, 2018, 224 lk. (Silmakirjad 10). ISBN [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C 9789949964574] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" I. 19.sajand-1940/ "Anthology of Estonian Photography" I 1839-1940 / Peeter Linnap ; tõlkijad Roderic Campbell, Peeter Linnap, Peeter Tammisto ; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020. 528 lk. (Silmakirjad 12). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742103] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" II. 1940-2010/ "Anthology of Estonian Photography" II 1940-2010 / Peeter Linnap ; tõlkijad Paul Austin, Peeter Linnap, Peeter Tammisto; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021. 1184 lk. (Silmakirjad 13). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&Fhttps://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C60%2C60%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742110] (köites) ISSN 14068893 === Koostatud raamatuid<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi koostatud raamatud - Ester}}</ref> === * Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Histoire (Saaremaa Biennaal 1995). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1995) 120 lk. ISBN 9985601602[[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015]]Invasioon. Invasion. (Saaremaa Biennaal 1997). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1997) 128 lk. ISBN 9985603737 * Peeter Linnap (Toim). "Käsitlusi fotograafiast 1855–2003". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2003. 315.lk. (Silmakirjad 1). ISBN/ISSN 998593010X * Peeter Linnap (Toim). Eesti foto [Elektrooniline teavik]: Eesti fotograafia 1839–2004 = Estonian photography 1839–2004. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2006. ISBN/ISSN 9789985930137 * Peeter Linnap (Toim). "Tõlketekste visuaalkultuurist, nüüdiskunstist ja fotograafiast". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2009, 304 lk. (Silmakirjad 2). ISBN 9789985991527 ISSN 14068893 *[[Fail:Peeter Linnap Raamatukaas.jpg|pisi|Peeter Linnap Raamatukaas]]Peeter Linnap (Koost/ Toim Peeter Linnap, Martin Parr). "Back then. 1990's: the Baltics and Russia in transition = Toona 1990-1992. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuperioodil". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2019, 112 lk. (Silmakirjad 11). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C ISBN 9789949964581] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap (Koost/ Toim) Uurimusi fotograafia morfoloogiast. I; Kõrgem Kunstikool Pallas, 2022, 207 lk. (Silmakirjad 14) <nowiki>ISBN 9789949742158</nowiki> ISSN 14068893 == Telesaateid (autor)<ref name="arhiiv" /> == [[Fail:Burgin ja Linnap 1997.jpg|pisi|Invasioon 3 Victor Burgin ja Peeter Linnap 1997]] "Homo Consumens" (Martin Parr). ETV 1992 15 min * "Fiktiivsed skulptuurid" (Francois Mechain) ETV 1991 12 min * "Aja sõdurid" ETV 1993 25 min * "Ajaloo vabrik: 2 Dokument kunstis". ETV 1995 25 min * "Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilley'ga". ETV 1995 40 m * Meediareflektiivne kunst. ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 1) * Kunst ja poliitika ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 2) * Töö teema kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 3) * Vaatamine ja nägemine ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 5) * Topeltmängud kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 6) * "Invasioon 3: Maastik/ Territoorium" ETV 1997 35 min * "Invasioon 4: Intervjuu Victor Burgin'iga" ETV 1997 35 min == Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] * [[Saaremaa biennaal]] * [[Faculty of Taste]] * [[PallasFoto]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Books |eesnimi=Intellect |url=https://press.uchicago.edu/ucp/books/book/distributed/W/bo14243987.html |pealkiri=Who’s Who in Research: Visual Arts |kirjastus=Intellect Ltd |sari=Who’s Who in Research |keel=en}}</ref>== * Who is who in Reasearch: Visual Arts. London, Intellect, 2013; * ETABL IV, 2013; * EKABL, 1996, 273; * Eesti kunstnikud 1. Tln., 1998, 100–105; 275–278; * EE, 2000, 14, 250; * Borderlands: Contemporary Photography from Baltic States. Glasgow, 1993; * Das Gedächtnis der Bilder: Baltische Photokunst Heute. Kiel, 1993, 162, 172–73; * Out of the Shadow: Photobased Arts from the Baltics. Greenville, 1998, 37–39; === Artiklid Peeter Linnapi kohta ===<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati |url=https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?=searchtype=X&searcharg=Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=artiklid.elnet.ee}}</ref> * Peeter Laurits, Gulliveri meelemärkuseta välklamp, KULTUUR JA ELU"; Nr.4/88; * Peeter Tooming, "Meie Mees Euroopa Fotos"; "KULTUUR ja ELU", Nr.1/1992 * John Stathatos, "Peeter Linnapi Suvi 1955: Lugemiskatse; Vikerkaar, 8/1994 (Estonian/ Russian) * Reet Varblane, "Kunstimaailm ja Meie: Peeter Linnapi "Le Top 50" Ajaloo Instituudi Galeriis"; Almanahh "Kunst", nr 2, 1995 * Johannes Saar, "Rorschachi testid ja sotsiaaldiagnostika Peeter Linnapi Kunstis", [[Teater. Muusika. Kino]], 1996, nr 3 * Eneken Helme, Peeter Linnap, Eesti entsüklopeedia, 14. kd., Tln, 2000 * Jaak Kangilaski, S. Helme, “Eesti Kunsti Lühiajalugu”, Tln, Kunst,2000,lk.266-74 * Heie Treier, "Peeter Linnapi Eesti Uuringud"; HOMMIKULEHT, 31.12.1994 * Teet Veispak, “Kunst kui Kokkulepe: Dekonstruktsioon ja Kontekst”, “SIRP”, 2000, 15. Detsember * Piret Tali, “Peeter Linnap - Meie mees maailmas”, PÜHAPÄEVALEHT, 1997, 20.juuli * Ita Serman. Peeter Linnap: Kõik, millest olen unistanud, on täide läinud, Õhtuleht, 1994,7. dets. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnapilt ilmus mahukas eesti fotoajaloo raamat. Rootsi Eesti Päevaleht, 2016, 20.juuli, lk.9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 23.juuni (nr.25), lk 8-9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal II. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 30.juuni (nr.26), lk 6-9 * Eerik Purje. Läbi läätse. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 11.august (nr.32), lk 6 * Johannes Saar. Sotsialistlikust haaremist turumajanduslikku bordelli. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.36-41 * Kaisa Eiche. // < #Hello, world >*. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.42-51 * Hasso Krull. Peeter Linnapi ajalooline nägu. Postimees, 2021, 21.jaanuar. * Heie Treier (Int). Peeter Linnap: praegu tuleb meil endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12.veebruar. * Raimu Hanson. Peeter Linnap tuli ajaloost läbi ja võttis parimad pildid kaasa. "Postimees", 2021, 7.jaanuar. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnap: Ajaloost Läbi. Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 22.01.2021 * Kai Kiilaspea. Peeter Linnap: A Man through History. Eesti Elu / Estonian Life (Toronto, Kanada) 20.01.2021; * Tiina Pintsaar. Kui palju teatakse eesti kunsti ja Eestit üldse kunstielu 50 säravama nime seas? Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 25.01.2021. * Eneken Laugen ja Triin Tulgiste. 15 teost, mida igaüks peaks eesti kunstist teadma 1980-2000. Eesti naine, 2021, 25.02. * Kristel Schwede (Int). Peeter Linnap ja Pallase Fotoaed. Positiiv, 2022, sügis, lk.8-19. * Thomas McEvilley, “Peeter Linnap in SoHo Gallery”, “ART IN AMERICA”, USA, 2001.April, p.41-45 * John Stathatos, "A Reading of Peeter Linnap´s "Summer 1955", "ART & DESIGN: Photography in Visual Arts.", London, U.K, September, 1995 (English), p. 54–59 * Vt ka www.stathatos.net /pages/peeter_linnap.html * Mary Ann Lynch, “Peeter Linnap: Orbiting Estonia”, IMAGO magazine, 2002,nr.12, p.50-55 (English and Slovak) * Andy Grundberg, Deborah Klochko: "Documentary Lacunae with Peeter and Eve Linnap"; "SEE": Journal of Visual Culture, San-Francisco, 1996, 2:1, pp.22-25 (English) * John Stathatos, "Kalokairi 1955"; In: "Photosynkyria", Thessaloniki, Greece,1995 (Greek and English) * Michael Freitag, "Zeit Verschiebung: Ein Gespräch mit Peeter und Eve Linnap"; “NEUE BILDENDE KUNST" (Berlin), December,1994 nr 6, s.41-43 (German) * Jan-Erik Lundström, Peeter Linnap, "EUROPEAN PHOTOGRAPHY", 1993, Nr.54 (German/ English) s 25-26 * Jan Erik Lundström, "Estland: Sommaren 1955", "90-TAL"-magazine, Stockholm, July 1994 (Swedish) * Inka Schube, “E. und P.Linnap - Nationale Tradition und Internationale Kontextualisierung"; "ESTONIAN STUDIES", catalogue, Galerie in der Brotfabrik; Berliin, 1994 (German) * Kristina Kuisma. Kiellety on nyt makeinta. „Aamulehti“ (Tampere, Soome), 1992, 21.heinäkuuta * Peeter Linnap, Dark Light, "APERTURE"(N.Y; USA); Nr.116,1989; (English) * Peeter Linnap; Self-performance, raamatus "BORDERLANDS: CONTEMPORARY PHOTOGRAPHY FROM BALTIC STATES", Glasgow,1993 (English) * Julia Tedroff, “Peeter Linnap, Summer 1955”, Berättelser om Historien sju arbeten av Baltiska och Ryska Konstnärer”,Göteborgs Universitetet 1996,p13-15 (Swedish) * Solveig Sveinbjörnsdottir, “Listin Breytingar Timum” ("Art in times of Changes”), “Morgunbladid”, Reykjavik, 2000, 1.June (Icelandic) Kõiki 512 artiklit vt https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Peeter%20Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI === Telesaated ja filmid Peeter Linnapist === [[Fail:Peeter Linnap. Taevatrepp plakat 2.jpg|pisi|Peeter Linnap. Taevatrepp plakat]] "Peeter Linnap" (Fotovisioon), RTV, 1994 (rež. J. Nõgisto); "Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon", 1998 (rež. M. Raat); "Teadlased: Peeter Linnap", Eesti Televisioon 2008 (rež. K. Veidenbaum). Osalenud enam kui 20 kultuurisaates (Sh "Ars & Vita", "OP" jmt) ja kunstiteemalistes filmides (sh "Lumeleopard", 1999 Jaan Künnapist, 2005 "Jaan Klõšeiko" jmt). [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999]] ===Peeter Linnapi osalusega lõigud telesaadetes=== * "Suud puhtaks" (saade): Monumentide vaenamine: autorilõik 7 min. ETV 2021, 02.02. * "Prillitoos" (saade): saates Prillitoos hooaeg 42, 14.02 10 min ETV 2021. * "Prillitoos" (saade): FOTONÕU/ autorilõik fotode taastamisest. ETV 2021, 11.04. * Peeter Linnapi näitus. Tartu Ülikooli TV - Peegel.ut.ee | 17.02.2021. ==Välislingid== * {{ETIS}} * [http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 Peeter Linnapi looming EKM digitaalarhiivis] * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Peeter Linnapi looming ja tegevus Eesti Filmi Andmebaasis] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] <references /> [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] g8ox5lona1dd0qzv8gkeaaf6gpo4m53 7147867 7147865 2026-05-06T14:59:39Z Linnapp 81296 + kunstipedagoog 7147867 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Linnap. ETV 1997.jpg|pisi|Peeter Linnap. ETV 1997]] [[Fail:The History of European Photography I-III.jpg|alt=The History of European Photography I-III|pisi|The History of European Photography I-III]] '''Peeter Linnap''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210729132341/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Biograafia]]</ref> [[1960]] [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |url=http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |pealkiri=Peeter Linnap |vaadatud=2015-08-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304134411/http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti visuaalkultuuri teoreetik, pildiajaloolane, kunstipedagoog ja kunstnik. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonna (vk "Eesti Foto Almanak" 1926–1932 ja ajakiri Fotokunst 1930–1931 sisuülevaade)[https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=fotokunst+ja+eesti+foto+/1%2C17%2C17%2CB/frameset&FF=Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C][https://fotopärand.org.ee/bibliograafia/], kaitsnud 2001. aastal magistrikraadi kunstiajaloo alal [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (vk "Vaateid Eesti fotole 1940.–1990. aastad")[https://www.e-varamu.ee/item/DMN34XOIHXPHXHZ6V3RH7NAKU3SWFCU6?query=*&offset=20&rows=20&facets%5B%5D=language_fct&facetValues%5B%5D=affiliate_fct%3DEesti+Kunstiakadeemia&sort=random_5758368781771403658&q=institution%26rows%3D20%26offset%3D-20&viewType=list&firstHit=WTO33JVMDTWBRUEMGEVKBPOUGIRWK35Z&lastHit=lasthit&hitNumber=37] ning 2006. aastal filosoofiadoktori kraadi [[semiootika]] ja [[kulturoloogia]] alal [[Tartu Ülikool]]is (vk [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/186/linnappeeter.pdf Fotoloogia]).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Stažeerinud 1991 Tampere Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Peeter Linnap - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>, 1995 San Franciscos Ansel Adamsi Keskuses<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ansel Adams Center for Photography 1989 - 2001 |url=https://theclio.com/entry/29420 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Clio |keel=en}}</ref> jm. ==Töökäik== 2001. aastast on ta fotograafia osakonna (PallasFoto) juhataja ja professor [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]. Aastatel 2001–2005 oli ta lisaks fotoajaloo lektor [[Tallinna Ülikool]]is, 2007. aastast ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] fotograafia ajaloo lektor. Aastatel 1994–1998 töötas ta dotsendina-fotokeskuse juhatajana Eesti Kunstiakadeemias.<ref name="ETIS" /> [[Fail:Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix 1ma24sep13e11.jpg|pisi|Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix]] === Teadlase ja õppejõuna === Teadlasena on Peeter Linnap avaldanud üle 70 uurimuse kirjastuste Springer, Intellect jm teadusjakirjades. Temalt on ilmunud 13 autoriraamatut ja ta on koostanud 6 artiklikogumikku, kataloogi jm. Kirjutanud entsüklopeediaartikleid nii eesti<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2408734*est |pealkiri=TEA entsüklopeedia. 1. köide: a-Alžeeria |kuupäev=2008 |kirjastus=TEA Kirjastus |isbn=978-9985-71-803-2 |toimetaja-perekonnanimi=Pool |toimetaja-eesnimi=Linda |koht=Tallinn |toimetaja2-perekonnanimi=Asveit |toimetaja2-eesnimi=Helen |toimetaja3-perekonnanimi=Hurt |toimetaja3-eesnimi=Kerli |toimetaja4-perekonnanimi=Jürisoo |toimetaja4-eesnimi=Lauri |toimetaja5-perekonnanimi=Liivak |toimetaja5-eesnimi=Sander |toimetaja6-perekonnanimi=Ollino |toimetaja6-eesnimi=Mari |toimetaja7-perekonnanimi=Pool |toimetaja7-eesnimi=Allan-Hermann |toimetaja8-perekonnanimi=Sapar |toimetaja8-eesnimi=Kaja |toimetaja9-perekonnanimi=Siil |toimetaja9-eesnimi=Virgo}}</ref> kui ka rahvusvahelistele teatmeteostele<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&43,43, |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=List of Authors |url=http://www.historyofphotography.eu/index.php/volume-i/list-of-the-authors |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.historyofphotography.eu}}</ref>. Pidanud loenguid mitmes maailma ülikoolis ja esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Peeter Linnap on uurinud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesinud Lotmani, Nietzsche ja Foucault' poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. Ta on oma monograafias „Fotoloogia“ rakendanud fotograafia integreerimiseks Juri Lotmani kontsepti ''semiosfäärist''. Linnapi fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on Linnap avastanud ja portreteerinud rea seni tundmatuid või väheteatud fotograafe ja fototegelasi, sh Eric Soovere, Donald Koppeli, Georg Kohlapi, Udo Loigomi, Oskar Viikholmi, Con Tanre, Peeter Jarveri, Sigrid von Bremeni, Heino Arrase, Elmar Epneri, Artur Kalmu jpt. Linnap on uurinud fenomenoloogilises võtmes ''fotograafilisust'' kui entiteeti, mis ulatub kaugele üle fotograafia enda piiride, sh fotograafilisus maalis, graafikas, filmikunsti, kirjanduses, teatris ja muusikas. Psühhoanalüütilises võtmes avaldatud uurimus (ja loeng) „Pildid ja hirm“ analüüsib ''keelatud'' fotode kaudu ühiskondade iseloomu ning see on jõudnud rahavusvaheliste lugejate ning kuulajate kõige aktiivsemalt. „Fotograafia ja semiosfäär“ püüab ''ad hoc'' võtmes rakendada Juri Lotmani ''semiosfääri'' kontseptsiooni fotograafilisele meediumile. [[Fail:Tõnu Tormis. P Linnap minu telekas 2019.jpg|pisi]][[Fail:Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54.png|pisi|Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54]]Linnap on üks fotograafia kõrghariduserialade rajajaid<ref name="e-kataloog">{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&9,9, |vaadatud=2023-07-26 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref> ja 1990. aastate kunstipöörde peamisi initsiaatoreid Eestis<ref name="e-kataloog" />. Loengukursused: fotograafia ajalugu, kaasaegse kunsti ajalugu, visuaalsemiootika, dokumentalistika-, kunsti- ja fotograafia teooriad, visuaalkunstide morfol jm; koost. õppevahendeid. Pidanud külalisloenguid Erasmuse (Holland), Rennesi ja Amiensi (Prantsusmaa), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Dublini (Iirimaa), New Yorgi (CUNY Grad Center), UQAM: Université du Québec à Montréal (Kanada), Sydney (Austraalia), Newcastle'i ja West Surrey (Suurbritannia), Lundi (Rootsi), Helsingi ja Tampere (Soome), Vilniuse (Leedu), Lissaboni, Viseu ja Porto (Portugal), Istanbuli Kultüri ja Marmara (Türgi), Veneetsia (Itaalia), Banska Bystrica (Slovakkia), Buenos Airese (MUBA Argentina) ja muudes ülikoolides. === Kunstikuraatorina === Kuraatorina teinud [[Saaremaa biennaal]]e "Ajaloo vabrik" (1995) ja "Invasioon" (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: "Borderlands" 1993 Suurbritannias, "Out of the Shadow" 1998 USAs; "Arte Factum" (Vilnius 2003), "Changing World: Images" (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar 2004), "Cross Time" (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona 2012–2013), "TTL: Trimakas/ Treigys/ Lukys" LT (Galerii Noorus, Tartu, 2014); Andrejs Grants LV "Rändaja märkmed" (Galerii Noorus, Tartu, 2014); "Tartu Foto 1960-1980" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), "Igor Savchenko: uuest suhtumisest fotograafiasse" (Galerii Noorus, Tartu, 2019), "Mees valgel hobusel: Peeter Tooming 80", (Galerii Noorus, Tartu, 2019 ja turnee 2019-2020) "Martin Parr. Back Then 1990's Baltics and Russia in transition/ Toona Balti riigid ja Venemaa üleminekuajal" (Galerii Noorus, Tartu ja turnee 2019-2020); "Borders of Mind: Contemporary Estonian Photography" (European Month of Photography 2019), "Hortus Pallasfoto" I ja II 2022. jpm. Ajakirjanikuna on ta teinud üle 30 tele- ja raadiosaate.<ref name="arhiiv">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=en}}</ref><ref name="arhiiv" /> [[Fail:Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994.jpg|pisi|Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994]] === Kunstnikuna === Kunstnikuna on Peeter Linnap on loonud teksti ja kommunikatsiooniprotsesse ning foto ja ''performance''<nowiki/>'i sugemeid ühendavaid, ühiskondlikult kriitilisi installatsioone (Suvi 1955, 1993, Le Top 50, 1994, Kleine Geschichte Estlands ja Kalevipoeg de facto, mõlemad 1996, Järelmonumendid, 1999 ja Homo EKAdemicus, 2000). Teinud üle 20 isikunäituse Euroopas ja Ameerikas, sh "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993); "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001), "Ajaloost läbi/ A Man through history", Galerii Pallas, Tartu (2021), "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" (2023) jm. == Teosed == [[Fail:Peeter Linnap. Kivi-Vaataja 1991.jpg|pisi|Peeter Linnap. Kivi-vaataja. /Stone-watcher 1991]] * Nimetud maastikud (Koos Rein Kotoviga) 1986 * Öömaastikud 1987 * Varjatud maastikud 1988 * Autoportree N. Liidu kodanikuna 1989 * I-VI 1989 * Must tuhat 1989 * Avatud maastikud 1989-1990 * Meie mees Moskvasse 1990 * Kivi-vaataja 1991 [[Fail:Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021.jpg|pisi|Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021]] * [[Fail:Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade.jpg|pisi|Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade]] Päev Tallinnas 1992 * Eesti köök 1993 * Suvi 1955 1993 * Le Top 50 1994 * [[Fail:Peeter Linnap. Le Top 50.jpg|pisi|Peeter Linnap. Le Top 50. Pallase galerii Tartu 2021]] * Eesti lühike emblemaatiline ajalugu/ Kleine Geschichte Estlands 1996 * Kalevipoeg de facto * Eesti professionaalne kunst 1996 1997 * maastik.tif 1997 * Art is everywhere 1997 * Pühamu 1999 * Järelmonumendid 1999 * Homo EKAdemicus 2000. * Aja peegel / Time Mirror 2014 * Ajaloost läbi/ A Man through History 2021 * Taevatrepp/ Stairway to Heaven 2023 === Isikunäitusi === * "Nimetud maastikud" (koos Rein Kotoviga) Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1986 * [[Fail:Linnap Kalevipoeg de Facto.jpg|pisi|Linnap Kalevipoeg de Facto]]"Öömaastikud" Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1987 * "Varjatud maastikud/ Concealed landscapes" American Line Building, FBR II Rotterdam (1990) * "Varjatud maastikud" Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome (1991) * "Peeter Linnap ja Toomas Kalve" Galerii Oveno, Sopramonte, Itaalia (1991) * "Kivi-vaataja" Iisalmen Kulttuuritalo, Iisalmi, Soome (1992) * "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993)[[Fail:Linnap Eesti Emblemaatiline ajalugu.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti Emblemaatiline ajalugu 1995 ja 2021]] * "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994) * "Le Top 50", Ajaloo Instituudi Galerii, Tallinn, Eesti (1994) * "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995) * "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996) * "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997) * "Lõpetamata maastik" (koos P. Ulase ja U. Roosvaltiga) Tallinna Kunstihoone (1997) * "Pühamu" (koos J. Zoova, T. Laamanni ja A. Maasikuga) Eesti Kunstimuuseum (1999) * "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2000/2001) *"Homo EKAdemicus", Galerii Illegaard, Tartu, Eesti (2002) *"Peeter Linnap. Ajaloost Läbi". Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2021) *Peeter Linnap "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2023) Peeter Linnap on osalenud sadakonnal grupinäitusel üle kogu maailma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EKM Digitaalkogu |url=https://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=digikogu.ekm.ee}}</ref> === Teoseid kunstikogudes === Linnapi teosed kuuluvad Chicago Kunstiinstituudi (Chicago., USA), Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kaasaegse Fotograafia Muuseumi (Chicago, USA) jpm. kunstikogudesse. === Teoseid avaldatud === Linnapi teoseid avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes. [[Fail:Peeter Linnap. Eesti embleem ajalugu ja Suvi 1955.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti emblemaatiline ajalugu ja Suvi 1955. Pallase galerii 2021]] == Ühiskondlik tegevus == Linnap on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Semiootika Seltsi, Põhjamaade Semiootikaühingu (NASS), Rahvusvahelise Visuaalsemiootika Ühingu (IAVS), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) liige ning Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige.<ref name="ETIS" /> Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse žüriisse ning mitme väljaande toimetuskolleegiumi. == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Linnapiga]], Saaremaa biennaali "Ajaloo vabrik" korraldamine) * 1998 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Kiileriga]], II Saaremaa biennaali "Invasioon" kureerimine) * 1992 TMK kinokriitika aastapreemia * 2000 kultuurilehe Sirp kunstikriitika aastapreemia * 2001 TMK kinokriitika aastapreemia * 2008 [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia "Fotoloogia") * 2010 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2016 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid (AfterMonuments) 1999]] ==Kirjatööd== === Teadusartikleid === * Kadreeritud tõde: fotograafia stalinistlikus Eestis 1944–1953. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2000 * Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2002 * Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga (kaasautor). Trt, 2003, 2008, 2012 * Eesti fotograafia 1839–2004. Trt, 2006 (CD-Rom) * Silmakirjad: kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist. Trt, 2007 * Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society. // International Journal of Education Through Art 3 (2007) 3 * Visualizing Estonia.// Society, 2014, vol 51, nr 1, 40–43 * History of Estonian photography 1900–1938. // The History of European Photography 1900–1938. 1. Bratislava, 2010 * History of Estonian photography 1939–1969. // The History of European Photography 1939–1969. 2. Bratislava, 2014 * History of Estonian photography 1970–2000. // The History of European Photography 1970–2000. 3. Bratislava, 2016 * Eesti foto 1900-1940. // Eesti kunsti ajalugu 5, Tln, 2010 * Eesti foto 1940–1991. // Eesti kunsti ajalugu 6, Tln, 2016 === Autoriraamatud ja monograafiad<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi raamatud Ester}}</ref> === [[Fail:Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas.jpg|pisi|Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas]] * Peeter Linnap. "Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States". Glasgow, Street Level Photography Gallery and Workshop. (1993), 96 p. ISBN 1897723032 * Peeter Linnap. "Out of the Shadow: Photobased Art form the Baltics". Greenville Jenckins Art Center/ Wellington B.Gray Gallery. (1998) 68 p.ASIN: B008WVQVMA * Peeter Linnap. "Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2007, 352 lk. (Silmakirjad 3). ISBN 9789985930144 ISSN 14068893 Peeter Linnap. "Fotoloogia". Tallinn, Jutulind, 2008, 388 lk. ISBN 9789949155835 * Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Väike visuaalkultuuri leksikon". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 428 lk. (Silmakirjad 5). ISBN 9789985991558 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2012, 360 lk. (Silmakirjad 6). ISBN 9789985930144 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Maailma fotograafia ajalugu". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2014, 488 lk. (Silmakirjad 7). ISBN [http://9789985991596 9789985991596] (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015". Tartu, Peeter Linnap, 2016, 528 lk. (Silmakirjad 8). ISBN [http://9789949964536 9789949964536] (köites) ISSN1406889[[Fail:Linnap raamatuga Euroopa Foto Ajalugu I 2010.jpg|pisi|Linnap raamatutega Euroopa Foto Ajalugu I 2010 jm]] * Peeter Linnap. "Ajaloost läbi/ A Man through History". Tartu, Peeter Linnap, 2017, 224 lk. (Silmakirjad 9). ISBN [http://9789949964536 9789949964543] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Mees valgel hobusel/ A man of light: Peeter Tooming". Tartu, Peeter Linnap, 2018, 224 lk. (Silmakirjad 10). ISBN [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C 9789949964574] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" I. 19.sajand-1940/ "Anthology of Estonian Photography" I 1839-1940 / Peeter Linnap ; tõlkijad Roderic Campbell, Peeter Linnap, Peeter Tammisto ; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020. 528 lk. (Silmakirjad 12). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742103] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" II. 1940-2010/ "Anthology of Estonian Photography" II 1940-2010 / Peeter Linnap ; tõlkijad Paul Austin, Peeter Linnap, Peeter Tammisto; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021. 1184 lk. (Silmakirjad 13). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&Fhttps://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C60%2C60%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742110] (köites) ISSN 14068893 === Koostatud raamatuid<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi koostatud raamatud - Ester}}</ref> === * Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Histoire (Saaremaa Biennaal 1995). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1995) 120 lk. ISBN 9985601602[[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015]]Invasioon. Invasion. (Saaremaa Biennaal 1997). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1997) 128 lk. ISBN 9985603737 * Peeter Linnap (Toim). "Käsitlusi fotograafiast 1855–2003". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2003. 315.lk. (Silmakirjad 1). ISBN/ISSN 998593010X * Peeter Linnap (Toim). Eesti foto [Elektrooniline teavik]: Eesti fotograafia 1839–2004 = Estonian photography 1839–2004. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2006. ISBN/ISSN 9789985930137 * Peeter Linnap (Toim). "Tõlketekste visuaalkultuurist, nüüdiskunstist ja fotograafiast". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2009, 304 lk. (Silmakirjad 2). ISBN 9789985991527 ISSN 14068893 *[[Fail:Peeter Linnap Raamatukaas.jpg|pisi|Peeter Linnap Raamatukaas]]Peeter Linnap (Koost/ Toim Peeter Linnap, Martin Parr). "Back then. 1990's: the Baltics and Russia in transition = Toona 1990-1992. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuperioodil". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2019, 112 lk. (Silmakirjad 11). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C ISBN 9789949964581] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap (Koost/ Toim) Uurimusi fotograafia morfoloogiast. I; Kõrgem Kunstikool Pallas, 2022, 207 lk. (Silmakirjad 14) <nowiki>ISBN 9789949742158</nowiki> ISSN 14068893 == Telesaateid (autor)<ref name="arhiiv" /> == [[Fail:Burgin ja Linnap 1997.jpg|pisi|Invasioon 3 Victor Burgin ja Peeter Linnap 1997]] "Homo Consumens" (Martin Parr). ETV 1992 15 min * "Fiktiivsed skulptuurid" (Francois Mechain) ETV 1991 12 min * "Aja sõdurid" ETV 1993 25 min * "Ajaloo vabrik: 2 Dokument kunstis". ETV 1995 25 min * "Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilley'ga". ETV 1995 40 m * Meediareflektiivne kunst. ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 1) * Kunst ja poliitika ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 2) * Töö teema kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 3) * Vaatamine ja nägemine ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 5) * Topeltmängud kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 6) * "Invasioon 3: Maastik/ Territoorium" ETV 1997 35 min * "Invasioon 4: Intervjuu Victor Burgin'iga" ETV 1997 35 min == Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] * [[Saaremaa biennaal]] * [[Faculty of Taste]] * [[PallasFoto]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Books |eesnimi=Intellect |url=https://press.uchicago.edu/ucp/books/book/distributed/W/bo14243987.html |pealkiri=Who’s Who in Research: Visual Arts |kirjastus=Intellect Ltd |sari=Who’s Who in Research |keel=en}}</ref>== * Who is who in Reasearch: Visual Arts. London, Intellect, 2013; * ETABL IV, 2013; * EKABL, 1996, 273; * Eesti kunstnikud 1. Tln., 1998, 100–105; 275–278; * EE, 2000, 14, 250; * Borderlands: Contemporary Photography from Baltic States. Glasgow, 1993; * Das Gedächtnis der Bilder: Baltische Photokunst Heute. Kiel, 1993, 162, 172–73; * Out of the Shadow: Photobased Arts from the Baltics. Greenville, 1998, 37–39; === Artiklid Peeter Linnapi kohta ===<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati |url=https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?=searchtype=X&searcharg=Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=artiklid.elnet.ee}}</ref> * Peeter Laurits, Gulliveri meelemärkuseta välklamp, KULTUUR JA ELU"; Nr.4/88; * Peeter Tooming, "Meie Mees Euroopa Fotos"; "KULTUUR ja ELU", Nr.1/1992 * John Stathatos, "Peeter Linnapi Suvi 1955: Lugemiskatse; Vikerkaar, 8/1994 (Estonian/ Russian) * Reet Varblane, "Kunstimaailm ja Meie: Peeter Linnapi "Le Top 50" Ajaloo Instituudi Galeriis"; Almanahh "Kunst", nr 2, 1995 * Johannes Saar, "Rorschachi testid ja sotsiaaldiagnostika Peeter Linnapi Kunstis", [[Teater. Muusika. Kino]], 1996, nr 3 * Eneken Helme, Peeter Linnap, Eesti entsüklopeedia, 14. kd., Tln, 2000 * Jaak Kangilaski, S. Helme, “Eesti Kunsti Lühiajalugu”, Tln, Kunst,2000,lk.266-74 * Heie Treier, "Peeter Linnapi Eesti Uuringud"; HOMMIKULEHT, 31.12.1994 * Teet Veispak, “Kunst kui Kokkulepe: Dekonstruktsioon ja Kontekst”, “SIRP”, 2000, 15. Detsember * Piret Tali, “Peeter Linnap - Meie mees maailmas”, PÜHAPÄEVALEHT, 1997, 20.juuli * Ita Serman. Peeter Linnap: Kõik, millest olen unistanud, on täide läinud, Õhtuleht, 1994,7. dets. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnapilt ilmus mahukas eesti fotoajaloo raamat. Rootsi Eesti Päevaleht, 2016, 20.juuli, lk.9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 23.juuni (nr.25), lk 8-9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal II. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 30.juuni (nr.26), lk 6-9 * Eerik Purje. Läbi läätse. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 11.august (nr.32), lk 6 * Johannes Saar. Sotsialistlikust haaremist turumajanduslikku bordelli. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.36-41 * Kaisa Eiche. // < #Hello, world >*. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.42-51 * Hasso Krull. Peeter Linnapi ajalooline nägu. Postimees, 2021, 21.jaanuar. * Heie Treier (Int). Peeter Linnap: praegu tuleb meil endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12.veebruar. * Raimu Hanson. Peeter Linnap tuli ajaloost läbi ja võttis parimad pildid kaasa. "Postimees", 2021, 7.jaanuar. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnap: Ajaloost Läbi. Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 22.01.2021 * Kai Kiilaspea. Peeter Linnap: A Man through History. Eesti Elu / Estonian Life (Toronto, Kanada) 20.01.2021; * Tiina Pintsaar. Kui palju teatakse eesti kunsti ja Eestit üldse kunstielu 50 säravama nime seas? Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 25.01.2021. * Eneken Laugen ja Triin Tulgiste. 15 teost, mida igaüks peaks eesti kunstist teadma 1980-2000. Eesti naine, 2021, 25.02. * Kristel Schwede (Int). Peeter Linnap ja Pallase Fotoaed. Positiiv, 2022, sügis, lk.8-19. * Thomas McEvilley, “Peeter Linnap in SoHo Gallery”, “ART IN AMERICA”, USA, 2001.April, p.41-45 * John Stathatos, "A Reading of Peeter Linnap´s "Summer 1955", "ART & DESIGN: Photography in Visual Arts.", London, U.K, September, 1995 (English), p. 54–59 * Vt ka www.stathatos.net /pages/peeter_linnap.html * Mary Ann Lynch, “Peeter Linnap: Orbiting Estonia”, IMAGO magazine, 2002,nr.12, p.50-55 (English and Slovak) * Andy Grundberg, Deborah Klochko: "Documentary Lacunae with Peeter and Eve Linnap"; "SEE": Journal of Visual Culture, San-Francisco, 1996, 2:1, pp.22-25 (English) * John Stathatos, "Kalokairi 1955"; In: "Photosynkyria", Thessaloniki, Greece,1995 (Greek and English) * Michael Freitag, "Zeit Verschiebung: Ein Gespräch mit Peeter und Eve Linnap"; “NEUE BILDENDE KUNST" (Berlin), December,1994 nr 6, s.41-43 (German) * Jan-Erik Lundström, Peeter Linnap, "EUROPEAN PHOTOGRAPHY", 1993, Nr.54 (German/ English) s 25-26 * Jan Erik Lundström, "Estland: Sommaren 1955", "90-TAL"-magazine, Stockholm, July 1994 (Swedish) * Inka Schube, “E. und P.Linnap - Nationale Tradition und Internationale Kontextualisierung"; "ESTONIAN STUDIES", catalogue, Galerie in der Brotfabrik; Berliin, 1994 (German) * Kristina Kuisma. Kiellety on nyt makeinta. „Aamulehti“ (Tampere, Soome), 1992, 21.heinäkuuta * Peeter Linnap, Dark Light, "APERTURE"(N.Y; USA); Nr.116,1989; (English) * Peeter Linnap; Self-performance, raamatus "BORDERLANDS: CONTEMPORARY PHOTOGRAPHY FROM BALTIC STATES", Glasgow,1993 (English) * Julia Tedroff, “Peeter Linnap, Summer 1955”, Berättelser om Historien sju arbeten av Baltiska och Ryska Konstnärer”,Göteborgs Universitetet 1996,p13-15 (Swedish) * Solveig Sveinbjörnsdottir, “Listin Breytingar Timum” ("Art in times of Changes”), “Morgunbladid”, Reykjavik, 2000, 1.June (Icelandic) Kõiki 512 artiklit vt https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Peeter%20Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI === Telesaated ja filmid Peeter Linnapist === [[Fail:Peeter Linnap. Taevatrepp plakat 2.jpg|pisi|Peeter Linnap. Taevatrepp plakat]] "Peeter Linnap" (Fotovisioon), RTV, 1994 (rež. J. Nõgisto); "Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon", 1998 (rež. M. Raat); "Teadlased: Peeter Linnap", Eesti Televisioon 2008 (rež. K. Veidenbaum). Osalenud enam kui 20 kultuurisaates (Sh "Ars & Vita", "OP" jmt) ja kunstiteemalistes filmides (sh "Lumeleopard", 1999 Jaan Künnapist, 2005 "Jaan Klõšeiko" jmt). [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999]] ===Peeter Linnapi osalusega lõigud telesaadetes=== * "Suud puhtaks" (saade): Monumentide vaenamine: autorilõik 7 min. ETV 2021, 02.02. * "Prillitoos" (saade): saates Prillitoos hooaeg 42, 14.02 10 min ETV 2021. * "Prillitoos" (saade): FOTONÕU/ autorilõik fotode taastamisest. ETV 2021, 11.04. * Peeter Linnapi näitus. Tartu Ülikooli TV - Peegel.ut.ee | 17.02.2021. ==Välislingid== * {{ETIS}} * [http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 Peeter Linnapi looming EKM digitaalarhiivis] * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Peeter Linnapi looming ja tegevus Eesti Filmi Andmebaasis] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] <references /> [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] 66yknc94db0v28gt4136mbgo5voe8qm 7147869 7147867 2026-05-06T15:00:40Z Linnapp 81296 7147869 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Linnap. ETV 1997.jpg|pisi|Peeter Linnap. ETV 1997]] [[Fail:The History of European Photography I-III.jpg|alt=The History of European Photography I-III|pisi|The History of European Photography I-III]] '''Peeter Linnap''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210729132341/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Biograafia]]</ref> [[1960]] [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |url=http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |pealkiri=Peeter Linnap |vaadatud=2015-08-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304134411/http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti visuaalkultuuri teoreetik, pildiajaloolane, [[kunstipedagoog]] ja kunstnik. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonna (vk "Eesti Foto Almanak" 1926–1932 ja ajakiri Fotokunst 1930–1931 sisuülevaade)[https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=fotokunst+ja+eesti+foto+/1%2C17%2C17%2CB/frameset&FF=Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C][https://fotopärand.org.ee/bibliograafia/], kaitsnud 2001. aastal magistrikraadi kunstiajaloo alal [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (vk "Vaateid Eesti fotole 1940.–1990. aastad")[https://www.e-varamu.ee/item/DMN34XOIHXPHXHZ6V3RH7NAKU3SWFCU6?query=*&offset=20&rows=20&facets%5B%5D=language_fct&facetValues%5B%5D=affiliate_fct%3DEesti+Kunstiakadeemia&sort=random_5758368781771403658&q=institution%26rows%3D20%26offset%3D-20&viewType=list&firstHit=WTO33JVMDTWBRUEMGEVKBPOUGIRWK35Z&lastHit=lasthit&hitNumber=37] ning 2006. aastal filosoofiadoktori kraadi [[semiootika]] ja [[kulturoloogia]] alal [[Tartu Ülikool]]is (vk [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/186/linnappeeter.pdf Fotoloogia]).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Stažeerinud 1991 Tampere Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Peeter Linnap - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>, 1995 San Franciscos Ansel Adamsi Keskuses<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ansel Adams Center for Photography 1989 - 2001 |url=https://theclio.com/entry/29420 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Clio |keel=en}}</ref> jm. ==Töökäik== 2001. aastast on ta fotograafia osakonna (PallasFoto) juhataja ja professor [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]. Aastatel 2001–2005 oli ta lisaks fotoajaloo lektor [[Tallinna Ülikool]]is, 2007. aastast ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] fotograafia ajaloo lektor. Aastatel 1994–1998 töötas ta dotsendina-fotokeskuse juhatajana Eesti Kunstiakadeemias.<ref name="ETIS" /> [[Fail:Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix 1ma24sep13e11.jpg|pisi|Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix]] === Teadlase ja õppejõuna === Teadlasena on Peeter Linnap avaldanud üle 70 uurimuse kirjastuste Springer, Intellect jm teadusjakirjades. Temalt on ilmunud 13 autoriraamatut ja ta on koostanud 6 artiklikogumikku, kataloogi jm. Kirjutanud entsüklopeediaartikleid nii eesti<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2408734*est |pealkiri=TEA entsüklopeedia. 1. köide: a-Alžeeria |kuupäev=2008 |kirjastus=TEA Kirjastus |isbn=978-9985-71-803-2 |toimetaja-perekonnanimi=Pool |toimetaja-eesnimi=Linda |koht=Tallinn |toimetaja2-perekonnanimi=Asveit |toimetaja2-eesnimi=Helen |toimetaja3-perekonnanimi=Hurt |toimetaja3-eesnimi=Kerli |toimetaja4-perekonnanimi=Jürisoo |toimetaja4-eesnimi=Lauri |toimetaja5-perekonnanimi=Liivak |toimetaja5-eesnimi=Sander |toimetaja6-perekonnanimi=Ollino |toimetaja6-eesnimi=Mari |toimetaja7-perekonnanimi=Pool |toimetaja7-eesnimi=Allan-Hermann |toimetaja8-perekonnanimi=Sapar |toimetaja8-eesnimi=Kaja |toimetaja9-perekonnanimi=Siil |toimetaja9-eesnimi=Virgo}}</ref> kui ka rahvusvahelistele teatmeteostele<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&43,43, |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=List of Authors |url=http://www.historyofphotography.eu/index.php/volume-i/list-of-the-authors |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.historyofphotography.eu}}</ref>. Pidanud loenguid mitmes maailma ülikoolis ja esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Peeter Linnap on uurinud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesinud Lotmani, Nietzsche ja Foucault' poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. Ta on oma monograafias „Fotoloogia“ rakendanud fotograafia integreerimiseks Juri Lotmani kontsepti ''semiosfäärist''. Linnapi fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on Linnap avastanud ja portreteerinud rea seni tundmatuid või väheteatud fotograafe ja fototegelasi, sh Eric Soovere, Donald Koppeli, Georg Kohlapi, Udo Loigomi, Oskar Viikholmi, Con Tanre, Peeter Jarveri, Sigrid von Bremeni, Heino Arrase, Elmar Epneri, Artur Kalmu jpt. Linnap on uurinud fenomenoloogilises võtmes ''fotograafilisust'' kui entiteeti, mis ulatub kaugele üle fotograafia enda piiride, sh fotograafilisus maalis, graafikas, filmikunsti, kirjanduses, teatris ja muusikas. Psühhoanalüütilises võtmes avaldatud uurimus (ja loeng) „Pildid ja hirm“ analüüsib ''keelatud'' fotode kaudu ühiskondade iseloomu ning see on jõudnud rahavusvaheliste lugejate ning kuulajate kõige aktiivsemalt. „Fotograafia ja semiosfäär“ püüab ''ad hoc'' võtmes rakendada Juri Lotmani ''semiosfääri'' kontseptsiooni fotograafilisele meediumile. [[Fail:Tõnu Tormis. P Linnap minu telekas 2019.jpg|pisi]][[Fail:Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54.png|pisi|Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54]]Linnap on üks fotograafia kõrghariduserialade rajajaid<ref name="e-kataloog">{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&9,9, |vaadatud=2023-07-26 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref> ja 1990. aastate kunstipöörde peamisi initsiaatoreid Eestis<ref name="e-kataloog" />. Loengukursused: fotograafia ajalugu, kaasaegse kunsti ajalugu, visuaalsemiootika, dokumentalistika-, kunsti- ja fotograafia teooriad, visuaalkunstide morfol jm; koost. õppevahendeid. Pidanud külalisloenguid Erasmuse (Holland), Rennesi ja Amiensi (Prantsusmaa), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Dublini (Iirimaa), New Yorgi (CUNY Grad Center), UQAM: Université du Québec à Montréal (Kanada), Sydney (Austraalia), Newcastle'i ja West Surrey (Suurbritannia), Lundi (Rootsi), Helsingi ja Tampere (Soome), Vilniuse (Leedu), Lissaboni, Viseu ja Porto (Portugal), Istanbuli Kultüri ja Marmara (Türgi), Veneetsia (Itaalia), Banska Bystrica (Slovakkia), Buenos Airese (MUBA Argentina) ja muudes ülikoolides. === Kunstikuraatorina === Kuraatorina teinud [[Saaremaa biennaal]]e "Ajaloo vabrik" (1995) ja "Invasioon" (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: "Borderlands" 1993 Suurbritannias, "Out of the Shadow" 1998 USAs; "Arte Factum" (Vilnius 2003), "Changing World: Images" (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar 2004), "Cross Time" (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona 2012–2013), "TTL: Trimakas/ Treigys/ Lukys" LT (Galerii Noorus, Tartu, 2014); Andrejs Grants LV "Rändaja märkmed" (Galerii Noorus, Tartu, 2014); "Tartu Foto 1960-1980" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), "Igor Savchenko: uuest suhtumisest fotograafiasse" (Galerii Noorus, Tartu, 2019), "Mees valgel hobusel: Peeter Tooming 80", (Galerii Noorus, Tartu, 2019 ja turnee 2019-2020) "Martin Parr. Back Then 1990's Baltics and Russia in transition/ Toona Balti riigid ja Venemaa üleminekuajal" (Galerii Noorus, Tartu ja turnee 2019-2020); "Borders of Mind: Contemporary Estonian Photography" (European Month of Photography 2019), "Hortus Pallasfoto" I ja II 2022. jpm. Ajakirjanikuna on ta teinud üle 30 tele- ja raadiosaate.<ref name="arhiiv">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=en}}</ref><ref name="arhiiv" /> [[Fail:Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994.jpg|pisi|Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994]] === Kunstnikuna === Kunstnikuna on Peeter Linnap on loonud teksti ja kommunikatsiooniprotsesse ning foto ja ''performance''<nowiki/>'i sugemeid ühendavaid, ühiskondlikult kriitilisi installatsioone (Suvi 1955, 1993, Le Top 50, 1994, Kleine Geschichte Estlands ja Kalevipoeg de facto, mõlemad 1996, Järelmonumendid, 1999 ja Homo EKAdemicus, 2000). Teinud üle 20 isikunäituse Euroopas ja Ameerikas, sh "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993); "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001), "Ajaloost läbi/ A Man through history", Galerii Pallas, Tartu (2021), "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" (2023) jm. == Teosed == [[Fail:Peeter Linnap. Kivi-Vaataja 1991.jpg|pisi|Peeter Linnap. Kivi-vaataja. /Stone-watcher 1991]] * Nimetud maastikud (Koos Rein Kotoviga) 1986 * Öömaastikud 1987 * Varjatud maastikud 1988 * Autoportree N. Liidu kodanikuna 1989 * I-VI 1989 * Must tuhat 1989 * Avatud maastikud 1989-1990 * Meie mees Moskvasse 1990 * Kivi-vaataja 1991 [[Fail:Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021.jpg|pisi|Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021]] * [[Fail:Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade.jpg|pisi|Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade]] Päev Tallinnas 1992 * Eesti köök 1993 * Suvi 1955 1993 * Le Top 50 1994 * [[Fail:Peeter Linnap. Le Top 50.jpg|pisi|Peeter Linnap. Le Top 50. Pallase galerii Tartu 2021]] * Eesti lühike emblemaatiline ajalugu/ Kleine Geschichte Estlands 1996 * Kalevipoeg de facto * Eesti professionaalne kunst 1996 1997 * maastik.tif 1997 * Art is everywhere 1997 * Pühamu 1999 * Järelmonumendid 1999 * Homo EKAdemicus 2000. * Aja peegel / Time Mirror 2014 * Ajaloost läbi/ A Man through History 2021 * Taevatrepp/ Stairway to Heaven 2023 === Isikunäitusi === * "Nimetud maastikud" (koos Rein Kotoviga) Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1986 * [[Fail:Linnap Kalevipoeg de Facto.jpg|pisi|Linnap Kalevipoeg de Facto]]"Öömaastikud" Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1987 * "Varjatud maastikud/ Concealed landscapes" American Line Building, FBR II Rotterdam (1990) * "Varjatud maastikud" Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome (1991) * "Peeter Linnap ja Toomas Kalve" Galerii Oveno, Sopramonte, Itaalia (1991) * "Kivi-vaataja" Iisalmen Kulttuuritalo, Iisalmi, Soome (1992) * "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993)[[Fail:Linnap Eesti Emblemaatiline ajalugu.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti Emblemaatiline ajalugu 1995 ja 2021]] * "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994) * "Le Top 50", Ajaloo Instituudi Galerii, Tallinn, Eesti (1994) * "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995) * "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996) * "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997) * "Lõpetamata maastik" (koos P. Ulase ja U. Roosvaltiga) Tallinna Kunstihoone (1997) * "Pühamu" (koos J. Zoova, T. Laamanni ja A. Maasikuga) Eesti Kunstimuuseum (1999) * "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2000/2001) *"Homo EKAdemicus", Galerii Illegaard, Tartu, Eesti (2002) *"Peeter Linnap. Ajaloost Läbi". Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2021) *Peeter Linnap "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2023) Peeter Linnap on osalenud sadakonnal grupinäitusel üle kogu maailma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EKM Digitaalkogu |url=https://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=digikogu.ekm.ee}}</ref> === Teoseid kunstikogudes === Linnapi teosed kuuluvad Chicago Kunstiinstituudi (Chicago., USA), Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kaasaegse Fotograafia Muuseumi (Chicago, USA) jpm. kunstikogudesse. === Teoseid avaldatud === Linnapi teoseid avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes. [[Fail:Peeter Linnap. Eesti embleem ajalugu ja Suvi 1955.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti emblemaatiline ajalugu ja Suvi 1955. Pallase galerii 2021]] == Ühiskondlik tegevus == Linnap on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Semiootika Seltsi, Põhjamaade Semiootikaühingu (NASS), Rahvusvahelise Visuaalsemiootika Ühingu (IAVS), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) liige ning Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige.<ref name="ETIS" /> Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse žüriisse ning mitme väljaande toimetuskolleegiumi. == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Linnapiga]], Saaremaa biennaali "Ajaloo vabrik" korraldamine) * 1998 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Kiileriga]], II Saaremaa biennaali "Invasioon" kureerimine) * 1992 TMK kinokriitika aastapreemia * 2000 kultuurilehe Sirp kunstikriitika aastapreemia * 2001 TMK kinokriitika aastapreemia * 2008 [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia "Fotoloogia") * 2010 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2016 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid (AfterMonuments) 1999]] ==Kirjatööd== === Teadusartikleid === * Kadreeritud tõde: fotograafia stalinistlikus Eestis 1944–1953. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2000 * Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2002 * Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga (kaasautor). Trt, 2003, 2008, 2012 * Eesti fotograafia 1839–2004. Trt, 2006 (CD-Rom) * Silmakirjad: kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist. Trt, 2007 * Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society. // International Journal of Education Through Art 3 (2007) 3 * Visualizing Estonia.// Society, 2014, vol 51, nr 1, 40–43 * History of Estonian photography 1900–1938. // The History of European Photography 1900–1938. 1. Bratislava, 2010 * History of Estonian photography 1939–1969. // The History of European Photography 1939–1969. 2. Bratislava, 2014 * History of Estonian photography 1970–2000. // The History of European Photography 1970–2000. 3. Bratislava, 2016 * Eesti foto 1900-1940. // Eesti kunsti ajalugu 5, Tln, 2010 * Eesti foto 1940–1991. // Eesti kunsti ajalugu 6, Tln, 2016 === Autoriraamatud ja monograafiad<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi raamatud Ester}}</ref> === [[Fail:Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas.jpg|pisi|Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas]] * Peeter Linnap. "Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States". Glasgow, Street Level Photography Gallery and Workshop. (1993), 96 p. ISBN 1897723032 * Peeter Linnap. "Out of the Shadow: Photobased Art form the Baltics". Greenville Jenckins Art Center/ Wellington B.Gray Gallery. (1998) 68 p.ASIN: B008WVQVMA * Peeter Linnap. "Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2007, 352 lk. (Silmakirjad 3). ISBN 9789985930144 ISSN 14068893 Peeter Linnap. "Fotoloogia". Tallinn, Jutulind, 2008, 388 lk. ISBN 9789949155835 * Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Väike visuaalkultuuri leksikon". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 428 lk. (Silmakirjad 5). ISBN 9789985991558 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2012, 360 lk. (Silmakirjad 6). ISBN 9789985930144 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Maailma fotograafia ajalugu". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2014, 488 lk. (Silmakirjad 7). ISBN [http://9789985991596 9789985991596] (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015". Tartu, Peeter Linnap, 2016, 528 lk. (Silmakirjad 8). ISBN [http://9789949964536 9789949964536] (köites) ISSN1406889[[Fail:Linnap raamatuga Euroopa Foto Ajalugu I 2010.jpg|pisi|Linnap raamatutega Euroopa Foto Ajalugu I 2010 jm]] * Peeter Linnap. "Ajaloost läbi/ A Man through History". Tartu, Peeter Linnap, 2017, 224 lk. (Silmakirjad 9). ISBN [http://9789949964536 9789949964543] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Mees valgel hobusel/ A man of light: Peeter Tooming". Tartu, Peeter Linnap, 2018, 224 lk. (Silmakirjad 10). ISBN [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C 9789949964574] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" I. 19.sajand-1940/ "Anthology of Estonian Photography" I 1839-1940 / Peeter Linnap ; tõlkijad Roderic Campbell, Peeter Linnap, Peeter Tammisto ; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020. 528 lk. (Silmakirjad 12). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742103] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" II. 1940-2010/ "Anthology of Estonian Photography" II 1940-2010 / Peeter Linnap ; tõlkijad Paul Austin, Peeter Linnap, Peeter Tammisto; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021. 1184 lk. (Silmakirjad 13). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&Fhttps://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C60%2C60%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742110] (köites) ISSN 14068893 === Koostatud raamatuid<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi koostatud raamatud - Ester}}</ref> === * Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Histoire (Saaremaa Biennaal 1995). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1995) 120 lk. ISBN 9985601602[[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015]]Invasioon. Invasion. (Saaremaa Biennaal 1997). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1997) 128 lk. ISBN 9985603737 * Peeter Linnap (Toim). "Käsitlusi fotograafiast 1855–2003". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2003. 315.lk. (Silmakirjad 1). ISBN/ISSN 998593010X * Peeter Linnap (Toim). Eesti foto [Elektrooniline teavik]: Eesti fotograafia 1839–2004 = Estonian photography 1839–2004. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2006. ISBN/ISSN 9789985930137 * Peeter Linnap (Toim). "Tõlketekste visuaalkultuurist, nüüdiskunstist ja fotograafiast". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2009, 304 lk. (Silmakirjad 2). ISBN 9789985991527 ISSN 14068893 *[[Fail:Peeter Linnap Raamatukaas.jpg|pisi|Peeter Linnap Raamatukaas]]Peeter Linnap (Koost/ Toim Peeter Linnap, Martin Parr). "Back then. 1990's: the Baltics and Russia in transition = Toona 1990-1992. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuperioodil". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2019, 112 lk. (Silmakirjad 11). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C ISBN 9789949964581] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap (Koost/ Toim) Uurimusi fotograafia morfoloogiast. I; Kõrgem Kunstikool Pallas, 2022, 207 lk. (Silmakirjad 14) <nowiki>ISBN 9789949742158</nowiki> ISSN 14068893 == Telesaateid (autor)<ref name="arhiiv" /> == [[Fail:Burgin ja Linnap 1997.jpg|pisi|Invasioon 3 Victor Burgin ja Peeter Linnap 1997]] "Homo Consumens" (Martin Parr). ETV 1992 15 min * "Fiktiivsed skulptuurid" (Francois Mechain) ETV 1991 12 min * "Aja sõdurid" ETV 1993 25 min * "Ajaloo vabrik: 2 Dokument kunstis". ETV 1995 25 min * "Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilley'ga". ETV 1995 40 m * Meediareflektiivne kunst. ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 1) * Kunst ja poliitika ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 2) * Töö teema kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 3) * Vaatamine ja nägemine ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 5) * Topeltmängud kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 6) * "Invasioon 3: Maastik/ Territoorium" ETV 1997 35 min * "Invasioon 4: Intervjuu Victor Burgin'iga" ETV 1997 35 min == Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] * [[Saaremaa biennaal]] * [[Faculty of Taste]] * [[PallasFoto]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Books |eesnimi=Intellect |url=https://press.uchicago.edu/ucp/books/book/distributed/W/bo14243987.html |pealkiri=Who’s Who in Research: Visual Arts |kirjastus=Intellect Ltd |sari=Who’s Who in Research |keel=en}}</ref>== * Who is who in Reasearch: Visual Arts. London, Intellect, 2013; * ETABL IV, 2013; * EKABL, 1996, 273; * Eesti kunstnikud 1. Tln., 1998, 100–105; 275–278; * EE, 2000, 14, 250; * Borderlands: Contemporary Photography from Baltic States. Glasgow, 1993; * Das Gedächtnis der Bilder: Baltische Photokunst Heute. Kiel, 1993, 162, 172–73; * Out of the Shadow: Photobased Arts from the Baltics. Greenville, 1998, 37–39; === Artiklid Peeter Linnapi kohta ===<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati |url=https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?=searchtype=X&searcharg=Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=artiklid.elnet.ee}}</ref> * Peeter Laurits, Gulliveri meelemärkuseta välklamp, KULTUUR JA ELU"; Nr.4/88; * Peeter Tooming, "Meie Mees Euroopa Fotos"; "KULTUUR ja ELU", Nr.1/1992 * John Stathatos, "Peeter Linnapi Suvi 1955: Lugemiskatse; Vikerkaar, 8/1994 (Estonian/ Russian) * Reet Varblane, "Kunstimaailm ja Meie: Peeter Linnapi "Le Top 50" Ajaloo Instituudi Galeriis"; Almanahh "Kunst", nr 2, 1995 * Johannes Saar, "Rorschachi testid ja sotsiaaldiagnostika Peeter Linnapi Kunstis", [[Teater. Muusika. Kino]], 1996, nr 3 * Eneken Helme, Peeter Linnap, Eesti entsüklopeedia, 14. kd., Tln, 2000 * Jaak Kangilaski, S. Helme, “Eesti Kunsti Lühiajalugu”, Tln, Kunst,2000,lk.266-74 * Heie Treier, "Peeter Linnapi Eesti Uuringud"; HOMMIKULEHT, 31.12.1994 * Teet Veispak, “Kunst kui Kokkulepe: Dekonstruktsioon ja Kontekst”, “SIRP”, 2000, 15. Detsember * Piret Tali, “Peeter Linnap - Meie mees maailmas”, PÜHAPÄEVALEHT, 1997, 20.juuli * Ita Serman. Peeter Linnap: Kõik, millest olen unistanud, on täide läinud, Õhtuleht, 1994,7. dets. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnapilt ilmus mahukas eesti fotoajaloo raamat. Rootsi Eesti Päevaleht, 2016, 20.juuli, lk.9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 23.juuni (nr.25), lk 8-9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal II. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 30.juuni (nr.26), lk 6-9 * Eerik Purje. Läbi läätse. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 11.august (nr.32), lk 6 * Johannes Saar. Sotsialistlikust haaremist turumajanduslikku bordelli. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.36-41 * Kaisa Eiche. // < #Hello, world >*. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.42-51 * Hasso Krull. Peeter Linnapi ajalooline nägu. Postimees, 2021, 21.jaanuar. * Heie Treier (Int). Peeter Linnap: praegu tuleb meil endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12.veebruar. * Raimu Hanson. Peeter Linnap tuli ajaloost läbi ja võttis parimad pildid kaasa. "Postimees", 2021, 7.jaanuar. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnap: Ajaloost Läbi. Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 22.01.2021 * Kai Kiilaspea. Peeter Linnap: A Man through History. Eesti Elu / Estonian Life (Toronto, Kanada) 20.01.2021; * Tiina Pintsaar. Kui palju teatakse eesti kunsti ja Eestit üldse kunstielu 50 säravama nime seas? Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 25.01.2021. * Eneken Laugen ja Triin Tulgiste. 15 teost, mida igaüks peaks eesti kunstist teadma 1980-2000. Eesti naine, 2021, 25.02. * Kristel Schwede (Int). Peeter Linnap ja Pallase Fotoaed. Positiiv, 2022, sügis, lk.8-19. * Thomas McEvilley, “Peeter Linnap in SoHo Gallery”, “ART IN AMERICA”, USA, 2001.April, p.41-45 * John Stathatos, "A Reading of Peeter Linnap´s "Summer 1955", "ART & DESIGN: Photography in Visual Arts.", London, U.K, September, 1995 (English), p. 54–59 * Vt ka www.stathatos.net /pages/peeter_linnap.html * Mary Ann Lynch, “Peeter Linnap: Orbiting Estonia”, IMAGO magazine, 2002,nr.12, p.50-55 (English and Slovak) * Andy Grundberg, Deborah Klochko: "Documentary Lacunae with Peeter and Eve Linnap"; "SEE": Journal of Visual Culture, San-Francisco, 1996, 2:1, pp.22-25 (English) * John Stathatos, "Kalokairi 1955"; In: "Photosynkyria", Thessaloniki, Greece,1995 (Greek and English) * Michael Freitag, "Zeit Verschiebung: Ein Gespräch mit Peeter und Eve Linnap"; “NEUE BILDENDE KUNST" (Berlin), December,1994 nr 6, s.41-43 (German) * Jan-Erik Lundström, Peeter Linnap, "EUROPEAN PHOTOGRAPHY", 1993, Nr.54 (German/ English) s 25-26 * Jan Erik Lundström, "Estland: Sommaren 1955", "90-TAL"-magazine, Stockholm, July 1994 (Swedish) * Inka Schube, “E. und P.Linnap - Nationale Tradition und Internationale Kontextualisierung"; "ESTONIAN STUDIES", catalogue, Galerie in der Brotfabrik; Berliin, 1994 (German) * Kristina Kuisma. Kiellety on nyt makeinta. „Aamulehti“ (Tampere, Soome), 1992, 21.heinäkuuta * Peeter Linnap, Dark Light, "APERTURE"(N.Y; USA); Nr.116,1989; (English) * Peeter Linnap; Self-performance, raamatus "BORDERLANDS: CONTEMPORARY PHOTOGRAPHY FROM BALTIC STATES", Glasgow,1993 (English) * Julia Tedroff, “Peeter Linnap, Summer 1955”, Berättelser om Historien sju arbeten av Baltiska och Ryska Konstnärer”,Göteborgs Universitetet 1996,p13-15 (Swedish) * Solveig Sveinbjörnsdottir, “Listin Breytingar Timum” ("Art in times of Changes”), “Morgunbladid”, Reykjavik, 2000, 1.June (Icelandic) Kõiki 512 artiklit vt https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Peeter%20Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI === Telesaated ja filmid Peeter Linnapist === [[Fail:Peeter Linnap. Taevatrepp plakat 2.jpg|pisi|Peeter Linnap. Taevatrepp plakat]] "Peeter Linnap" (Fotovisioon), RTV, 1994 (rež. J. Nõgisto); "Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon", 1998 (rež. M. Raat); "Teadlased: Peeter Linnap", Eesti Televisioon 2008 (rež. K. Veidenbaum). Osalenud enam kui 20 kultuurisaates (Sh "Ars & Vita", "OP" jmt) ja kunstiteemalistes filmides (sh "Lumeleopard", 1999 Jaan Künnapist, 2005 "Jaan Klõšeiko" jmt). [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999]] ===Peeter Linnapi osalusega lõigud telesaadetes=== * "Suud puhtaks" (saade): Monumentide vaenamine: autorilõik 7 min. ETV 2021, 02.02. * "Prillitoos" (saade): saates Prillitoos hooaeg 42, 14.02 10 min ETV 2021. * "Prillitoos" (saade): FOTONÕU/ autorilõik fotode taastamisest. ETV 2021, 11.04. * Peeter Linnapi näitus. Tartu Ülikooli TV - Peegel.ut.ee | 17.02.2021. ==Välislingid== * {{ETIS}} * [http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 Peeter Linnapi looming EKM digitaalarhiivis] * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Peeter Linnapi looming ja tegevus Eesti Filmi Andmebaasis] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] <references /> [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] 75c2rs3vrfozb7ra8ft4ray8lut8b0i 7147871 7147869 2026-05-06T15:02:04Z Linnapp 81296 7147871 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Linnap. ETV 1997.jpg|pisi|Peeter Linnap. ETV 1997]] [[Fail:The History of European Photography I-III.jpg|alt=The History of European Photography I-III|pisi|The History of European Photography I-III]] '''Peeter Linnap''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210729132341/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Biograafia]]</ref> [[1960]] [[Tallinn]]as<ref>{{Netiviide |url=http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |pealkiri=Peeter Linnap |vaadatud=2015-08-29 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304134411/http://ekm.artun.ee/kunstnikud/Linnap_Peeter/linnap_peeter.html |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti visuaalkultuuri teoreetik, pildiajaloolane, [[:Kategooria:Eesti kunstipedagoogid|eesti kunstipedagoog]] ja kunstnik. ==Haridus== Ta on lõpetanud 1983. aastal [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonna (vk "Eesti Foto Almanak" 1926–1932 ja ajakiri Fotokunst 1930–1931 sisuülevaade)[https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ/Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=fotokunst+ja+eesti+foto+/1%2C17%2C17%2CB/frameset&FF=Xfotokunst+ja+eesti+foto+&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C][https://fotopärand.org.ee/bibliograafia/], kaitsnud 2001. aastal magistrikraadi kunstiajaloo alal [[Eesti Kunstiakadeemia]]s (vk "Vaateid Eesti fotole 1940.–1990. aastad")[https://www.e-varamu.ee/item/DMN34XOIHXPHXHZ6V3RH7NAKU3SWFCU6?query=*&offset=20&rows=20&facets%5B%5D=language_fct&facetValues%5B%5D=affiliate_fct%3DEesti+Kunstiakadeemia&sort=random_5758368781771403658&q=institution%26rows%3D20%26offset%3D-20&viewType=list&firstHit=WTO33JVMDTWBRUEMGEVKBPOUGIRWK35Z&lastHit=lasthit&hitNumber=37] ning 2006. aastal filosoofiadoktori kraadi [[semiootika]] ja [[kulturoloogia]] alal [[Tartu Ülikool]]is (vk [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/186/linnappeeter.pdf Fotoloogia]).<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Stažeerinud 1991 Tampere Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Peeter Linnap - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref>, 1995 San Franciscos Ansel Adamsi Keskuses<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Ansel Adams Center for Photography 1989 - 2001 |url=https://theclio.com/entry/29420 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Clio |keel=en}}</ref> jm. ==Töökäik== 2001. aastast on ta fotograafia osakonna (PallasFoto) juhataja ja professor [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]]. Aastatel 2001–2005 oli ta lisaks fotoajaloo lektor [[Tallinna Ülikool]]is, 2007. aastast ka [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] fotograafia ajaloo lektor. Aastatel 1994–1998 töötas ta dotsendina-fotokeskuse juhatajana Eesti Kunstiakadeemias.<ref name="ETIS" /> [[Fail:Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix 1ma24sep13e11.jpg|pisi|Margus Ansu. Peeter Linnap Teadlaste ööl loengut pidamas Scanpix]] === Teadlase ja õppejõuna === Teadlasena on Peeter Linnap avaldanud üle 70 uurimuse kirjastuste Springer, Intellect jm teadusjakirjades. Temalt on ilmunud 13 autoriraamatut ja ta on koostanud 6 artiklikogumikku, kataloogi jm. Kirjutanud entsüklopeediaartikleid nii eesti<ref>{{Raamatuviide |url=https://www.ester.ee/record=b2408734*est |pealkiri=TEA entsüklopeedia. 1. köide: a-Alžeeria |kuupäev=2008 |kirjastus=TEA Kirjastus |isbn=978-9985-71-803-2 |toimetaja-perekonnanimi=Pool |toimetaja-eesnimi=Linda |koht=Tallinn |toimetaja2-perekonnanimi=Asveit |toimetaja2-eesnimi=Helen |toimetaja3-perekonnanimi=Hurt |toimetaja3-eesnimi=Kerli |toimetaja4-perekonnanimi=Jürisoo |toimetaja4-eesnimi=Lauri |toimetaja5-perekonnanimi=Liivak |toimetaja5-eesnimi=Sander |toimetaja6-perekonnanimi=Ollino |toimetaja6-eesnimi=Mari |toimetaja7-perekonnanimi=Pool |toimetaja7-eesnimi=Allan-Hermann |toimetaja8-perekonnanimi=Sapar |toimetaja8-eesnimi=Kaja |toimetaja9-perekonnanimi=Siil |toimetaja9-eesnimi=Virgo}}</ref> kui ka rahvusvahelistele teatmeteostele<ref>{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&43,43, |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=List of Authors |url=http://www.historyofphotography.eu/index.php/volume-i/list-of-the-authors |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=www.historyofphotography.eu}}</ref>. Pidanud loenguid mitmes maailma ülikoolis ja esinenud rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Peeter Linnap on uurinud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesinud Lotmani, Nietzsche ja Foucault' poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. Ta on oma monograafias „Fotoloogia“ rakendanud fotograafia integreerimiseks Juri Lotmani kontsepti ''semiosfäärist''. Linnapi fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on Linnap avastanud ja portreteerinud rea seni tundmatuid või väheteatud fotograafe ja fototegelasi, sh Eric Soovere, Donald Koppeli, Georg Kohlapi, Udo Loigomi, Oskar Viikholmi, Con Tanre, Peeter Jarveri, Sigrid von Bremeni, Heino Arrase, Elmar Epneri, Artur Kalmu jpt. Linnap on uurinud fenomenoloogilises võtmes ''fotograafilisust'' kui entiteeti, mis ulatub kaugele üle fotograafia enda piiride, sh fotograafilisus maalis, graafikas, filmikunsti, kirjanduses, teatris ja muusikas. Psühhoanalüütilises võtmes avaldatud uurimus (ja loeng) „Pildid ja hirm“ analüüsib ''keelatud'' fotode kaudu ühiskondade iseloomu ning see on jõudnud rahavusvaheliste lugejate ning kuulajate kõige aktiivsemalt. „Fotograafia ja semiosfäär“ püüab ''ad hoc'' võtmes rakendada Juri Lotmani ''semiosfääri'' kontseptsiooni fotograafilisele meediumile. [[Fail:Tõnu Tormis. P Linnap minu telekas 2019.jpg|pisi]][[Fail:Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54.png|pisi|Peeter Linnap. Cover of European Photography nr 54]]Linnap on üks fotograafia kõrghariduserialade rajajaid<ref name="e-kataloog">{{Netiviide |pealkiri=E-kataloog ESTER / TÄIELIK |url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1,62,62,B/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&9,9, |vaadatud=2023-07-26 |väljaanne=www.ester.ee}}</ref> ja 1990. aastate kunstipöörde peamisi initsiaatoreid Eestis<ref name="e-kataloog" />. Loengukursused: fotograafia ajalugu, kaasaegse kunsti ajalugu, visuaalsemiootika, dokumentalistika-, kunsti- ja fotograafia teooriad, visuaalkunstide morfol jm; koost. õppevahendeid. Pidanud külalisloenguid Erasmuse (Holland), Rennesi ja Amiensi (Prantsusmaa), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Dublini (Iirimaa), New Yorgi (CUNY Grad Center), UQAM: Université du Québec à Montréal (Kanada), Sydney (Austraalia), Newcastle'i ja West Surrey (Suurbritannia), Lundi (Rootsi), Helsingi ja Tampere (Soome), Vilniuse (Leedu), Lissaboni, Viseu ja Porto (Portugal), Istanbuli Kultüri ja Marmara (Türgi), Veneetsia (Itaalia), Banska Bystrica (Slovakkia), Buenos Airese (MUBA Argentina) ja muudes ülikoolides. === Kunstikuraatorina === Kuraatorina teinud [[Saaremaa biennaal]]e "Ajaloo vabrik" (1995) ja "Invasioon" (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: "Borderlands" 1993 Suurbritannias, "Out of the Shadow" 1998 USAs; "Arte Factum" (Vilnius 2003), "Changing World: Images" (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar 2004), "Cross Time" (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona 2012–2013), "TTL: Trimakas/ Treigys/ Lukys" LT (Galerii Noorus, Tartu, 2014); Andrejs Grants LV "Rändaja märkmed" (Galerii Noorus, Tartu, 2014); "Tartu Foto 1960-1980" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), "Igor Savchenko: uuest suhtumisest fotograafiasse" (Galerii Noorus, Tartu, 2019), "Mees valgel hobusel: Peeter Tooming 80", (Galerii Noorus, Tartu, 2019 ja turnee 2019-2020) "Martin Parr. Back Then 1990's Baltics and Russia in transition/ Toona Balti riigid ja Venemaa üleminekuajal" (Galerii Noorus, Tartu ja turnee 2019-2020); "Borders of Mind: Contemporary Estonian Photography" (European Month of Photography 2019), "Hortus Pallasfoto" I ja II 2022. jpm. Ajakirjanikuna on ta teinud üle 30 tele- ja raadiosaate.<ref name="arhiiv">{{Netiviide |pealkiri=Arhiiv {{!}} ERR |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=en}}</ref><ref name="arhiiv" /> [[Fail:Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994.jpg|pisi|Peeter Linnap-Estonian Cuisine 1994]] === Kunstnikuna === Kunstnikuna on Peeter Linnap on loonud teksti ja kommunikatsiooniprotsesse ning foto ja ''performance''<nowiki/>'i sugemeid ühendavaid, ühiskondlikult kriitilisi installatsioone (Suvi 1955, 1993, Le Top 50, 1994, Kleine Geschichte Estlands ja Kalevipoeg de facto, mõlemad 1996, Järelmonumendid, 1999 ja Homo EKAdemicus, 2000). Teinud üle 20 isikunäituse Euroopas ja Ameerikas, sh "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993); "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001), "Ajaloost läbi/ A Man through history", Galerii Pallas, Tartu (2021), "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" (2023) jm. == Teosed == [[Fail:Peeter Linnap. Kivi-Vaataja 1991.jpg|pisi|Peeter Linnap. Kivi-vaataja. /Stone-watcher 1991]] * Nimetud maastikud (Koos Rein Kotoviga) 1986 * Öömaastikud 1987 * Varjatud maastikud 1988 * Autoportree N. Liidu kodanikuna 1989 * I-VI 1989 * Must tuhat 1989 * Avatud maastikud 1989-1990 * Meie mees Moskvasse 1990 * Kivi-vaataja 1991 [[Fail:Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021.jpg|pisi|Linnap Zoova Maasik Laamann Pühamu 1999 ja 2021]] * [[Fail:Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade.jpg|pisi|Peeter Linnap. Suvi 1955 vaade]] Päev Tallinnas 1992 * Eesti köök 1993 * Suvi 1955 1993 * Le Top 50 1994 * [[Fail:Peeter Linnap. Le Top 50.jpg|pisi|Peeter Linnap. Le Top 50. Pallase galerii Tartu 2021]] * Eesti lühike emblemaatiline ajalugu/ Kleine Geschichte Estlands 1996 * Kalevipoeg de facto * Eesti professionaalne kunst 1996 1997 * maastik.tif 1997 * Art is everywhere 1997 * Pühamu 1999 * Järelmonumendid 1999 * Homo EKAdemicus 2000. * Aja peegel / Time Mirror 2014 * Ajaloost läbi/ A Man through History 2021 * Taevatrepp/ Stairway to Heaven 2023 === Isikunäitusi === * "Nimetud maastikud" (koos Rein Kotoviga) Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1986 * [[Fail:Linnap Kalevipoeg de Facto.jpg|pisi|Linnap Kalevipoeg de Facto]]"Öömaastikud" Tallinn, Kiek in de Kök galerii 1987 * "Varjatud maastikud/ Concealed landscapes" American Line Building, FBR II Rotterdam (1990) * "Varjatud maastikud" Galerii Hippolyte, Helsingi, Soome (1991) * "Peeter Linnap ja Toomas Kalve" Galerii Oveno, Sopramonte, Itaalia (1991) * "Kivi-vaataja" Iisalmen Kulttuuritalo, Iisalmi, Soome (1992) * "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993)[[Fail:Linnap Eesti Emblemaatiline ajalugu.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti Emblemaatiline ajalugu 1995 ja 2021]] * "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994) * "Le Top 50", Ajaloo Instituudi Galerii, Tallinn, Eesti (1994) * "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995) * "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996) * "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997) * "Lõpetamata maastik" (koos P. Ulase ja U. Roosvaltiga) Tallinna Kunstihoone (1997) * "Pühamu" (koos J. Zoova, T. Laamanni ja A. Maasikuga) Eesti Kunstimuuseum (1999) * "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2000/2001) *"Homo EKAdemicus", Galerii Illegaard, Tartu, Eesti (2002) *"Peeter Linnap. Ajaloost Läbi". Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2021) *Peeter Linnap "Taevatrepp/ Stairway to Heaven" Galerii Pallas, Tartu, Eesti (2023) Peeter Linnap on osalenud sadakonnal grupinäitusel üle kogu maailma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EKM Digitaalkogu |url=https://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=digikogu.ekm.ee}}</ref> === Teoseid kunstikogudes === Linnapi teosed kuuluvad Chicago Kunstiinstituudi (Chicago., USA), Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kaasaegse Fotograafia Muuseumi (Chicago, USA) jpm. kunstikogudesse. === Teoseid avaldatud === Linnapi teoseid avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes. [[Fail:Peeter Linnap. Eesti embleem ajalugu ja Suvi 1955.jpg|pisi|Peeter Linnap. Eesti emblemaatiline ajalugu ja Suvi 1955. Pallase galerii 2021]] == Ühiskondlik tegevus == Linnap on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Semiootika Seltsi, Põhjamaade Semiootikaühingu (NASS), Rahvusvahelise Visuaalsemiootika Ühingu (IAVS), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) liige ning Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige.<ref name="ETIS" /> Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse žüriisse ning mitme väljaande toimetuskolleegiumi. == Tunnustus == * 1995 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Linnapiga]], Saaremaa biennaali "Ajaloo vabrik" korraldamine) * 1998 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Eve Kiiler|Eve Kiileriga]], II Saaremaa biennaali "Invasioon" kureerimine) * 1992 TMK kinokriitika aastapreemia * 2000 kultuurilehe Sirp kunstikriitika aastapreemia * 2001 TMK kinokriitika aastapreemia * 2008 [[Ervin Pütsepa preemia]] (monograafia "Fotoloogia") * 2010 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) * 2016 [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] (autorite kollektiiv) [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid (AfterMonuments) 1999]] ==Kirjatööd== === Teadusartikleid === * Kadreeritud tõde: fotograafia stalinistlikus Eestis 1944–1953. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2000 * Kontseptualism ja Eesti fotodokumentalistika. // Kunstiteaduslikke uurimusi. Tln, 2002 * Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga (kaasautor). Trt, 2003, 2008, 2012 * Eesti fotograafia 1839–2004. Trt, 2006 (CD-Rom) * Silmakirjad: kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist. Trt, 2007 * Images and fear: repressed pictures as tools for analyzing society. // International Journal of Education Through Art 3 (2007) 3 * Visualizing Estonia.// Society, 2014, vol 51, nr 1, 40–43 * History of Estonian photography 1900–1938. // The History of European Photography 1900–1938. 1. Bratislava, 2010 * History of Estonian photography 1939–1969. // The History of European Photography 1939–1969. 2. Bratislava, 2014 * History of Estonian photography 1970–2000. // The History of European Photography 1970–2000. 3. Bratislava, 2016 * Eesti foto 1900-1940. // Eesti kunsti ajalugu 5, Tln, 2010 * Eesti foto 1940–1991. // Eesti kunsti ajalugu 6, Tln, 2016 === Autoriraamatud ja monograafiad<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi raamatud Ester}}</ref> === [[Fail:Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas.jpg|pisi|Peeter Linnap. Fotoloogia 2008 kaas]] * Peeter Linnap. "Borderlands: Contemporary Photography from the Baltic States". Glasgow, Street Level Photography Gallery and Workshop. (1993), 96 p. ISBN 1897723032 * Peeter Linnap. "Out of the Shadow: Photobased Art form the Baltics". Greenville Jenckins Art Center/ Wellington B.Gray Gallery. (1998) 68 p.ASIN: B008WVQVMA * Peeter Linnap. "Kirjutisi fotograafiast ja visuaalkultuurist 1986–2006". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2007, 352 lk. (Silmakirjad 3). ISBN 9789985930144 ISSN 14068893 Peeter Linnap. "Fotoloogia". Tallinn, Jutulind, 2008, 388 lk. ISBN 9789949155835 * Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Väike visuaalkultuuri leksikon". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 428 lk. (Silmakirjad 5). ISBN 9789985991558 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2012, 360 lk. (Silmakirjad 6). ISBN 9789985930144 (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Maailma fotograafia ajalugu". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2014, 488 lk. (Silmakirjad 7). ISBN [http://9789985991596 9789985991596] (köites) ISSN 14068893 * Peeter Linnap. "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015". Tartu, Peeter Linnap, 2016, 528 lk. (Silmakirjad 8). ISBN [http://9789949964536 9789949964536] (köites) ISSN1406889[[Fail:Linnap raamatuga Euroopa Foto Ajalugu I 2010.jpg|pisi|Linnap raamatutega Euroopa Foto Ajalugu I 2010 jm]] * Peeter Linnap. "Ajaloost läbi/ A Man through History". Tartu, Peeter Linnap, 2017, 224 lk. (Silmakirjad 9). ISBN [http://9789949964536 9789949964543] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Mees valgel hobusel/ A man of light: Peeter Tooming". Tartu, Peeter Linnap, 2018, 224 lk. (Silmakirjad 10). ISBN [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&4%2C4%2C 9789949964574] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" I. 19.sajand-1940/ "Anthology of Estonian Photography" I 1839-1940 / Peeter Linnap ; tõlkijad Roderic Campbell, Peeter Linnap, Peeter Tammisto ; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2020. 528 lk. (Silmakirjad 12). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742103] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap. "Eesti Foto Antoloogia" II. 1940-2010/ "Anthology of Estonian Photography" II 1940-2010 / Peeter Linnap ; tõlkijad Paul Austin, Peeter Linnap, Peeter Tammisto; kujundaja Silver Sikk ; fototöötlus Kristjan Mõru. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2021. 1184 lk. (Silmakirjad 13). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C57%2C57%2CB/frameset&Fhttps://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C60%2C60%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&1%2C1%2C ISBN 9789949742110] (köites) ISSN 14068893 === Koostatud raamatuid<ref>{{Netiviide|url=https://www.ester.ee/search~S1*est?/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ/Xlinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=linnap/1%2C62%2C62%2CB/browse|pealkiri=Peeter Linnapi koostatud raamatud - Ester}}</ref> === * Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Histoire (Saaremaa Biennaal 1995). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1995) 120 lk. ISBN 9985601602[[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015]]Invasioon. Invasion. (Saaremaa Biennaal 1997). Koostanud, toimetanud ja eessõna kirjutanud Peeter Linnap. Tln., Kaasaegse Foto Keskus. (1997) 128 lk. ISBN 9985603737 * Peeter Linnap (Toim). "Käsitlusi fotograafiast 1855–2003". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2003. 315.lk. (Silmakirjad 1). ISBN/ISSN 998593010X * Peeter Linnap (Toim). Eesti foto [Elektrooniline teavik]: Eesti fotograafia 1839–2004 = Estonian photography 1839–2004. Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2006. ISBN/ISSN 9789985930137 * Peeter Linnap (Toim). "Tõlketekste visuaalkultuurist, nüüdiskunstist ja fotograafiast". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2009, 304 lk. (Silmakirjad 2). ISBN 9789985991527 ISSN 14068893 *[[Fail:Peeter Linnap Raamatukaas.jpg|pisi|Peeter Linnap Raamatukaas]]Peeter Linnap (Koost/ Toim Peeter Linnap, Martin Parr). "Back then. 1990's: the Baltics and Russia in transition = Toona 1990-1992. 1990. aastad: Balti riigid ja Venemaa üleminekuperioodil". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2019, 112 lk. (Silmakirjad 11). [https://www.ester.ee/search~S1*est?/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ/XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Linnap/1%2C56%2C56%2CB/frameset&FF=XLinnap&searchscope=1&SORT=DZ&2%2C2%2C ISBN 9789949964581] (köites) ISSN 14068893 *Peeter Linnap (Koost/ Toim) Uurimusi fotograafia morfoloogiast. I; Kõrgem Kunstikool Pallas, 2022, 207 lk. (Silmakirjad 14) <nowiki>ISBN 9789949742158</nowiki> ISSN 14068893 == Telesaateid (autor)<ref name="arhiiv" /> == [[Fail:Burgin ja Linnap 1997.jpg|pisi|Invasioon 3 Victor Burgin ja Peeter Linnap 1997]] "Homo Consumens" (Martin Parr). ETV 1992 15 min * "Fiktiivsed skulptuurid" (Francois Mechain) ETV 1991 12 min * "Aja sõdurid" ETV 1993 25 min * "Ajaloo vabrik: 2 Dokument kunstis". ETV 1995 25 min * "Ajaloo vabrik: 3 Intervjuu Thomas McEvilley'ga". ETV 1995 40 m * Meediareflektiivne kunst. ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 1) * Kunst ja poliitika ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 2) * Töö teema kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 3) * Vaatamine ja nägemine ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 5) * Topeltmängud kunstis ETV 1996 20 min ("Pärast kunsti" 6) * "Invasioon 3: Maastik/ Territoorium" ETV 1997 35 min * "Invasioon 4: Intervjuu Victor Burgin'iga" ETV 1997 35 min == Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] * [[Saaremaa biennaal]] * [[Faculty of Taste]] * [[PallasFoto]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Books |eesnimi=Intellect |url=https://press.uchicago.edu/ucp/books/book/distributed/W/bo14243987.html |pealkiri=Who’s Who in Research: Visual Arts |kirjastus=Intellect Ltd |sari=Who’s Who in Research |keel=en}}</ref>== * Who is who in Reasearch: Visual Arts. London, Intellect, 2013; * ETABL IV, 2013; * EKABL, 1996, 273; * Eesti kunstnikud 1. Tln., 1998, 100–105; 275–278; * EE, 2000, 14, 250; * Borderlands: Contemporary Photography from Baltic States. Glasgow, 1993; * Das Gedächtnis der Bilder: Baltische Photokunst Heute. Kiel, 1993, 162, 172–73; * Out of the Shadow: Photobased Arts from the Baltics. Greenville, 1998, 37–39; === Artiklid Peeter Linnapi kohta ===<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti artiklite andmebaas ISE / All Locati |url=https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?=searchtype=X&searcharg=Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=artiklid.elnet.ee}}</ref> * Peeter Laurits, Gulliveri meelemärkuseta välklamp, KULTUUR JA ELU"; Nr.4/88; * Peeter Tooming, "Meie Mees Euroopa Fotos"; "KULTUUR ja ELU", Nr.1/1992 * John Stathatos, "Peeter Linnapi Suvi 1955: Lugemiskatse; Vikerkaar, 8/1994 (Estonian/ Russian) * Reet Varblane, "Kunstimaailm ja Meie: Peeter Linnapi "Le Top 50" Ajaloo Instituudi Galeriis"; Almanahh "Kunst", nr 2, 1995 * Johannes Saar, "Rorschachi testid ja sotsiaaldiagnostika Peeter Linnapi Kunstis", [[Teater. Muusika. Kino]], 1996, nr 3 * Eneken Helme, Peeter Linnap, Eesti entsüklopeedia, 14. kd., Tln, 2000 * Jaak Kangilaski, S. Helme, “Eesti Kunsti Lühiajalugu”, Tln, Kunst,2000,lk.266-74 * Heie Treier, "Peeter Linnapi Eesti Uuringud"; HOMMIKULEHT, 31.12.1994 * Teet Veispak, “Kunst kui Kokkulepe: Dekonstruktsioon ja Kontekst”, “SIRP”, 2000, 15. Detsember * Piret Tali, “Peeter Linnap - Meie mees maailmas”, PÜHAPÄEVALEHT, 1997, 20.juuli * Ita Serman. Peeter Linnap: Kõik, millest olen unistanud, on täide läinud, Õhtuleht, 1994,7. dets. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnapilt ilmus mahukas eesti fotoajaloo raamat. Rootsi Eesti Päevaleht, 2016, 20.juuli, lk.9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 23.juuni (nr.25), lk 8-9 * Lea Kreinin. Peeter Linnap: Väikesel kunstiturul peab olema universaal II. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 30.juuni (nr.26), lk 6-9 * Eerik Purje. Läbi läätse. Eesti Elu/ Estonian Life (Toronto, Kanada), 2017, 11.august (nr.32), lk 6 * Johannes Saar. Sotsialistlikust haaremist turumajanduslikku bordelli. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.36-41 * Kaisa Eiche. // < #Hello, world >*. Kunst.ee, 2021, nr.2, lk.42-51 * Hasso Krull. Peeter Linnapi ajalooline nägu. Postimees, 2021, 21.jaanuar. * Heie Treier (Int). Peeter Linnap: praegu tuleb meil endil suuri eesmärke püstitada. Sirp, 2021, 12.veebruar. * Raimu Hanson. Peeter Linnap tuli ajaloost läbi ja võttis parimad pildid kaasa. "Postimees", 2021, 7.jaanuar. * Tiina Pintsaar. Peeter Linnap: Ajaloost Läbi. Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 22.01.2021 * Kai Kiilaspea. Peeter Linnap: A Man through History. Eesti Elu / Estonian Life (Toronto, Kanada) 20.01.2021; * Tiina Pintsaar. Kui palju teatakse eesti kunsti ja Eestit üldse kunstielu 50 säravama nime seas? Rootsi Eesti Päevaleht (Stockholm) 25.01.2021. * Eneken Laugen ja Triin Tulgiste. 15 teost, mida igaüks peaks eesti kunstist teadma 1980-2000. Eesti naine, 2021, 25.02. * Kristel Schwede (Int). Peeter Linnap ja Pallase Fotoaed. Positiiv, 2022, sügis, lk.8-19. * Thomas McEvilley, “Peeter Linnap in SoHo Gallery”, “ART IN AMERICA”, USA, 2001.April, p.41-45 * John Stathatos, "A Reading of Peeter Linnap´s "Summer 1955", "ART & DESIGN: Photography in Visual Arts.", London, U.K, September, 1995 (English), p. 54–59 * Vt ka www.stathatos.net /pages/peeter_linnap.html * Mary Ann Lynch, “Peeter Linnap: Orbiting Estonia”, IMAGO magazine, 2002,nr.12, p.50-55 (English and Slovak) * Andy Grundberg, Deborah Klochko: "Documentary Lacunae with Peeter and Eve Linnap"; "SEE": Journal of Visual Culture, San-Francisco, 1996, 2:1, pp.22-25 (English) * John Stathatos, "Kalokairi 1955"; In: "Photosynkyria", Thessaloniki, Greece,1995 (Greek and English) * Michael Freitag, "Zeit Verschiebung: Ein Gespräch mit Peeter und Eve Linnap"; “NEUE BILDENDE KUNST" (Berlin), December,1994 nr 6, s.41-43 (German) * Jan-Erik Lundström, Peeter Linnap, "EUROPEAN PHOTOGRAPHY", 1993, Nr.54 (German/ English) s 25-26 * Jan Erik Lundström, "Estland: Sommaren 1955", "90-TAL"-magazine, Stockholm, July 1994 (Swedish) * Inka Schube, “E. und P.Linnap - Nationale Tradition und Internationale Kontextualisierung"; "ESTONIAN STUDIES", catalogue, Galerie in der Brotfabrik; Berliin, 1994 (German) * Kristina Kuisma. Kiellety on nyt makeinta. „Aamulehti“ (Tampere, Soome), 1992, 21.heinäkuuta * Peeter Linnap, Dark Light, "APERTURE"(N.Y; USA); Nr.116,1989; (English) * Peeter Linnap; Self-performance, raamatus "BORDERLANDS: CONTEMPORARY PHOTOGRAPHY FROM BALTIC STATES", Glasgow,1993 (English) * Julia Tedroff, “Peeter Linnap, Summer 1955”, Berättelser om Historien sju arbeten av Baltiska och Ryska Konstnärer”,Göteborgs Universitetet 1996,p13-15 (Swedish) * Solveig Sveinbjörnsdottir, “Listin Breytingar Timum” ("Art in times of Changes”), “Morgunbladid”, Reykjavik, 2000, 1.June (Icelandic) Kõiki 512 artiklit vt https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Peeter%20Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI === Telesaated ja filmid Peeter Linnapist === [[Fail:Peeter Linnap. Taevatrepp plakat 2.jpg|pisi|Peeter Linnap. Taevatrepp plakat]] "Peeter Linnap" (Fotovisioon), RTV, 1994 (rež. J. Nõgisto); "Peeter Linnap: kunstnik kui kriitiline institutsioon", 1998 (rež. M. Raat); "Teadlased: Peeter Linnap", Eesti Televisioon 2008 (rež. K. Veidenbaum). Osalenud enam kui 20 kultuurisaates (Sh "Ars & Vita", "OP" jmt) ja kunstiteemalistes filmides (sh "Lumeleopard", 1999 Jaan Künnapist, 2005 "Jaan Klõšeiko" jmt). [[Fail:Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999.jpg|pisi|Peeter Linnap. Järelmonumendid. AfterMonuments 1999]] ===Peeter Linnapi osalusega lõigud telesaadetes=== * "Suud puhtaks" (saade): Monumentide vaenamine: autorilõik 7 min. ETV 2021, 02.02. * "Prillitoos" (saade): saates Prillitoos hooaeg 42, 14.02 10 min ETV 2021. * "Prillitoos" (saade): FOTONÕU/ autorilõik fotode taastamisest. ETV 2021, 11.04. * Peeter Linnapi näitus. Tartu Ülikooli TV - Peegel.ut.ee | 17.02.2021. ==Välislingid== * {{ETIS}} * [http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-183 Peeter Linnapi looming EKM digitaalarhiivis] * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1594/biograafia Peeter Linnapi looming ja tegevus Eesti Filmi Andmebaasis] [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Eesti semiootikud]] [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] <references /> [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] jnpzxf36wwx8f3pblncuxpj3vsz0ig3 0 195305 7148161 7046668 2026-05-07T01:06:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148161 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Auto | nimi = Unimog | pilt = Unimog U 400.jpg | pildiallkiri = Mercedes-Benz Unimog U 400 | tootja = Boehringer (1948–1951) <br> [[Mercedes-Benz Special Trucks]] (alates 1951) | emafirma = [[Mercedes-Benz Group]] | paigutus = eesmootor, nelikvedu | keretüüp = madelveok, eriveok, taktikaline veoauto }} '''Unimog''' (saksa keeles lühend sõnadest '''Universal-Motor-Gerät''' – 'üldotstarbeline mootoriga seadeldis') on Saksamaal toodetav nelikveoline veoautode seeria. Tänapäeval toodetakse neid '''Mercedes-Benz Special Trucks''' divisjonis, mis kuulub '''Daimler Truck AG''' alla.<ref>{{Netiviide |autor=Mercedes-Benz Special Trucks |pealkiri=The Unimog: A success story for over 75 years |url=https://mbs.mercedes-benz.com/en/unimog/unimog-history.html |vaadatud=2025-12-22 |keel=en}}</ref> == Ajalugu == Unimogi idee ja esmase disaini autor oli Albert Friedrich, kes sõlmis 1. detsembril 1945 lepingu firmaga '''Erhard & Söhne''' uut tüüpi põllumajandusliku masina loomiseks.<ref>{{Netiviide |autor=Unimog-Museum |pealkiri=History of the Unimog |url=https://www.unimog-museum.com/en/unimog/history/ |vaadatud=2025-12-22 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Friedrich soovis luua masinat, mis täidaks lünka traktori ja veoauto vahel. * '''1946:''' Alustas tööd väikefirma '''Allzwecktraktor'''. Esimene prototüüp U1 valmis inseneride Heinrich Rößleri ja Hans Zabeli abiga aasta lõpuks. * '''1948:''' Masina tootmist alustas firma '''Boehringer'''. Avalikkusele esitleti Unimogi esmakordselt Frankfurdi põllumajandusnäitusel. * '''1951:''' Tootmise võttis üle '''Daimler-Benz''', kuna nõudlus ületas Boehringeri tootmisvõimsuse. Ametlikuks nimeks sai '''Mercedes-Benz Unimog'''.<ref>{{Netiviide |autor=Mercedes-Benz Group Media |pealkiri=70 years of Mercedes-Benz Unimog |url=https://group-media.mercedes-benz.com/marsMediaSite/en/instance/ko/70-years-of-Mercedes-Benz-Unimog-The-all-rounder-takes-off-in-Gaggenau.xhtml?oid=10898687 |vaadatud=2025-12-22}}</ref> * '''1955:''' Alustati militaarkasutuseks mõeldud mudeli '''Unimog-S 404''' tootmist. See sai oma suurepärase läbivuse tõttu populaarseks [[Taktikaline veoauto|taktikaliseks veoautoks]] paljude riikide relvajõududes. * '''1976:''' Võeti kasutusele nn kandiline kabiinidisain (U 1000 seeria), mis asendas varasemad ümarad vormid. * '''2006:''' Gaggenaus avati Unimogi muuseum, tähistamaks 50 aastat tootmist selles linnas. == Mudelid läbi aegade == {| class="wikitable sortable" ! Seeria / Mudel !! Tootmisaastad !! Kirjeldus |- | Prototüübid || 1946–1948 || Bensiinimootoriga M136 |- | Boehringer 70200 || 1949–1951 || Esimene seeriatootmine, mootor OM636 |- | U 2010 / U 401 || 1951–1957 || Esimene Daimler-Benzi toodetud seeria |- | U 404 S || 1955–1980 || Edukaim militaarmudel (toodetud üle 64 000 tk)<ref>{{Netiviide |autor=Military Today |pealkiri=Unimog 404 Light Utility Truck |url=http://www.military-today.com/trucks/unimog_404.htm |vaadatud=2025-12-22 |keel=en}}</ref> |- | U 411 || 1956–1974 || Kompaktne ja populaarne põllumajanduses |- | U 406 / U 416 || 1963–1990 || Keskmise raskusastme klassikaline seeria |- | U 425 / U 435 || 1975–1993 || Kandilise kabiiniga raskeveokid (nt U 1300L) |- | U 300 / U 400 / U 500 || 2000–tänapäev || Moodne töömasinate seeria (UGN) |- | U 3000 / U 4000 / U 5000 || 2002–tänapäev || Kõrgendatud läbivusega seeria (UHE) |- | U 20 || 2007–2014 || Kompaktne ja manööverdamisvõimeline mudel |} <gallery> Pilt:Uni-1945.jpg|Algne mudel 1945 Pilt:First generation Unimog.jpg|Boehringer Unimog 70200 (1948) Pilt:U401.jpg|Unimog 401 kõvakatusega, (1953-1956) Pilt:Unimog_404.1.JPG|Unimog S404.1 militaarveok Pilt:Shunting_vehicle_01.JPG|Unimog 406.121, 1971, raudteesõiduk Pilt:Unimog 416 1997.jpg|Unimog 416 tuletõrjeauto (1977) Pilt:Armored-car-batey-haosef-9-1.jpg|UR-416 [[soomusauto]], mida kasutasid araabia mässulised, Iisraelis Batey ha-Osef muuseumis. Pilt:Unimog_Sanitaeter.jpg|Unimog 435 (1300L) [[Bundeswehr]]is [[meditsiin]]iautona Pilt:NZArmyDriverTrg.jpg|U1550L Unimogid Uus-Meremaal militaarkasutuses Pilt:Unimog u500 dakar 2006.jpg|Unimog 405 UGN U400L nr 541, Dakar Rally 2006 Pilt:Unimog 405 UGN snow blower in the Mercedes-Benz-Museum IMG 6481.jpg|Unimog 405 UGN U500 lumefrees muuseumis Pilt:Unimog_U400.jpg|Unimog 405 UGN U-400 Pilt:Two-way-vehicle unimog.jpg|Unimog 405 UGN U 400 raudteesõiduk, ehitatud u 2000 a. Pilt:2june2006 288.jpg|Unimog 3000 – 5000 mobiilne keemialaboratoorium Itaalias Pilt:Mercedes Benz Unimog Turkey exhibition side.JPG|Unimog relvastusnäitusel IDEF'07 Türgis </gallery> == Kasutus == Unimog on tuntud '''portaaltelgede''', lülitatava nelikveo ja diferentsiaalilukkude poolest, mis annavad sellele eeskujuliku läbivuse maastikul.<ref>{{Netiviide |autor=Off-Road.com |pealkiri=Technical Overview: Unimog Portal Axles |url=https://www.off-road.com/trucks-4x4/tech/unimog-portal-axles-18972.html |vaadatud=2025-12-22 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Selle kasutusvaldkond on väga lai: metsandus, teehooldus, pääste ja raudtee. === Unimog Eestis === Eestis on Unimoge kasutatud peamiselt kaitseväes, [[Kaitseliit|Kaitseliidus]] ja teehooldusettevõtetes. Militaarvariantidest on Eestis kasutusel olnud:<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Taanlased kingivad Kaitseliidule 97 veokit |url=https://www.kaitseliit.ee/et/taanlased-kingivad-kaitseliidule-97-veokit |väljaanne=Kaitseliit |vaadatud=2025-12-22 |kuupäev=2004-10-21 }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * '''U S404:''' Umbes 100 tk, nüüdseks enamasti kasutusest maas. * '''U 416:''' Umbes 95 tk, peamiselt Kaitseliidus. * '''U 1300L (seeria 435):''' Ligikaudu 100–200 tk, Kaitseväe põhiline kerge taktikaline veoauto. == Välislingid == * [https://www.mercedes-benz-trucks.com/en_GB/models/unimog.html Unimogi ametlik koduleht] (inglise keeles) * [https://www.unimog-museum.com/ Unimogi muuseum Gaggenaus] (saksa keeles) {{commonskat|Unimog vehicles}} == Viited == [[Kategooria:Mercedes-Benz]] [[Kategooria:Militaarsõidukid]] [[Kategooria:Veoautod]] bv0lmft8s5c2yyyuf9rknpecy7z8ts5 0 196715 7148132 3726671 2026-05-06T22:44:04Z Ollin Masa 227337 7148132 wikitext text/x-wiki [[File:William McKeeva Bush.jpg|thumb|McKeeva Bush (2012)]] '''McKeeva Bush''' (sündinud [[20. jaanuar]]il [[1955]]) on [[Kaimanisaared|Kaimanisaarte]] [[poliitik]]. [[6. november|6. novembril]] [[2009]] sai temast Kaimanisaarte esimene peaminister. Ta on alates [[1984]]. aastast kuulunud Kaimanisaarte parlamenti ning olnud mitmes ministriametis. 18. detsembril [[2012]] avaldas parlament häältega 11:3 McKeeva Bushi valitsusele umbusaldust. {{JÄRJESTA:Bush, McKeeva}} [[Kategooria:Kaimanisaared]] [[Kategooria:Peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] r11yskmj88jnt9at73ipwwku2s2dxnc 0 199082 7148321 6555874 2026-05-07T11:11:25Z Sjur 66496 7148321 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2010 EM Gaala Elene Gedevanišvili.jpg|thumb|Elene Gedevanišvili 2010. aasta EM-i galaetendusel]] '''Elene Gedevanišvili''' (sündinud [[7. jaanuar]]il [[1990]] [[Thbilisi]]s) on [[Gruusia]] iluuisutaja. Gedevanišvili on võitnud [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2010.]] ja [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2012. aasta iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustel]] naisüksiksõidus pronksmedali. Tema teiste seniste saavutuste hulka kuuluvad [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises|2006. aasta iluuisutamise Euroopa meistrivõistluste]] 5. koht, [[Torino olümpiamängud]]e 10. koht ja [[2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistlused|2006. aasta iluuisutamise maailmameistrivõistluste]] 14. koht. {{puhasta}} == Välislingid == *[[Kristi Vahemaa]] [http://epl.delfi.ee/news/sport/tippuisutaja-soovis-kolida-eestisse?id=51061767 "Tippuisutaja soovis kolida Eestisse"], [[Eesti Päevaleht]], 26. oktoober 2006 {{JÄRJESTA:Gedevanišvili, Elene}} [[Kategooria:Gruusia sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] [[Kategooria:Iluuisutajad]] 7naxmqdidmf9iraabsqkve8za8bon2s 0 203306 7148236 7145093 2026-05-07T07:42:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148236 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = | pilt = Valery-Leontiev1.jpg | pildiallkiri = | taust = | sünninimi = Valeri Leontjev | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|3|19}}<br />[[Komi ANSV]], [[Vene NFSV]] | päritolu = | stiil = [[popmuusika]] | seotud_esitajad = | amet = [[laulja]] | tegev = 1972–tänaseni | plaadifirma = | URL = [http://leontiev.ru Valeri Leontjevi ametlik koduleht] }} '''Valeri Leontjev''' ([[vene keel]]es Валерий Яковлевич Леонтьев; sündinud [[19. märts]]il [[1949]] [[Ust-Usa]]s [[Komi ANSV]]-s) on [[Mansid|mansi]] päritolu<ref>[https://web.archive.org/web/20160519233907/http://www.segodnya.ua/oldarchive/c2256713004f33f5c2256e5c00470eb5.html "МОЯ РОДИНА – ДОРОГА", – ГОВОРИТ ВАЛЕРИЙ ЛЕОНТЬЕВ] – [[Segodnja (Ukraina ajaleht)|Segodnja]], 20. märts 2004</ref> [[NSVL|NSV Liidu]] ja [[Venemaa]] laulja. ==Tunnustus== *[[Leninliku komsomoli preemia]] laureaat (1985) *[[Ukraina NSV]] teeneline kunstnik (1987) *[[Vene Föderatsiooni rahvakunstnik]] (1996) <ref name="366-1996">[http://document.kremlin.ru/doc.asp?ID=076760 Venemaa presidendi ukaas nr 366 (9. märts 1996)]</ref> *Ordeni [[Teenete eest Isamaa ees]] 4. järk (2005) *[[Peeter Suure orden]]i 1. järk (2007) *[[Lomonossovi orden]] (2007) *[[Austuse orden]] (2009) *[[Komi Vabariigi rahvakunstnik]] (2009) *[[Sõpruse orden]] (2014) Aastatel 1980–2001 oli Leontjev 13 aastat järjest (1980–1992; lisaks 1996 ja 1997) valitud NSV Liidu/ Venemaa aasta parimaks meessoost poplauljaks. Seda rekordit pole seni keegi suutnud purustada. Lisaks on ta saanud kaheksal korral preemia "Heli tee" («''Звуковая дорожка''»), sealhulgas kategoorias "Legend" («''Легенда''», 2009) ja viiel korral Venemaa riikliku preemia "Ovatsioon" («''Овация''»), sealhulgas kategoorias "Elav legend" («''Живая легенда''», 1998). Teda on tunnustatud ka auhindadega [[World Music Awards]] ja "Kuldne grammofon" («''Золотой Граммофон''»). ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.leontiev.ru/ Ametlik koduleht] (''vene keeles'') {{JÄRJESTA:Leontjev, Valeri}} [[Kategooria:Venemaa lauljad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu lauljad]] [[Kategooria:Mansid]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] t4p6mheckqbu1aqt43u44rx1p4288yp 0 209308 7148104 6873541 2026-05-06T21:54:45Z Ollin Masa 227337 Link 7148104 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib selgrootute elunditest; taimede elundite kohta vaata artiklit [[Tentaakel]]}} '''Kombitsad''' ehk '''tentaaklid''' on paljudel [[selgrootu]]tel esinevad [[suu]] ligidal asetsevad [[kompimiselundid]]. Kombitsad on liikuvad jätked, mis võivad talitleda ka haarde-, kinnihoidmis- või kaitseelunditena.<ref>ENE 4: 81.</ref> ==Vaata ka== *[[Kombitsakaare]] *[[Tundel]] ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Zooloogia]] [[Kategooria:Kompimine]] c0zvmpe4mw8asdqarruuk1fwoekio8m 0 216555 7148264 6772848 2026-05-07T09:06:42Z ~2026-27678-49 228827 See oli saiapood, mitte toidupood. Ta läks haavatuna kõrval asuvasse toidupoodi nimega "Tartu pood", kus talle kiirabi kutsuti. 7148264 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sarimõrvarist; admirali kohta vaata artiklit [[Juri Ustimenko (admiral)]]}} {{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}} {{Liita|Dmitri Medvedev (kurjategija)}} '''Juri Ustimenko''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1981]]) on [[sarimõrvar]] ja [[Eesti]] noorim [[Eluaegne vanglakaristus|eluaegne vang]] <ref name="Nj1IF" />. Juri Ustimenko tegutses koos [[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedeviga]] (ajavahemikul 2002. aasta märtsist maini) ja koos mõrvati viis inimest, kaks inimest suutsid nende käest eluga pääseda. [[Läti politsei]] lasi Medvedevi tulevahetuses maha, kuid Ustimenkot kinni võtta ei suudetud. Ustimenko tabati, kui ta illegaalse piiriületuse eest [[Poola]]s kinni võeti ja ta isik [[Interpol]]i abil tuvastati. Poola andis ta Eestile välja ja kohus mõistis talle eluaegse vanglakaristuse. ==Kuriteod== 2002. aasta 18. märtsil kell 4.24 plahvatas pomm Roosikrantsi 8 peaukse juures. <ref name="EVNMh" /> Neli minutit hiljem kärgatas teine pomm. Plahvatused vigastasid kaht inimest, kes said klaasikildudega pihta. Tunnistajad nägid kaht meest sündmuskohalt eemale jooksmas. Kohale tulnud hädaabitöötajad leidsid veel kolmanda pommi, mis polnud lõhkenud. Selle tegid demineerijad kahjutuks. [[Demineerimiskeskus]]e juht [[Arno Pugonen]], arvas, et esimene pomm oli mõeldud Jahimaailma ründamiseks ja teised esimeste kohale saabunud operatiivteenistuste õhkulaskmiseks.<ref name="ombkz" /> Pommi pealt leiti musta markeriga kirjutatud kiri: ''made in predator''. Relvapoe vitriinist võetud relvadega sooritati hiljem viis mõrva. <ref name="RGtis" /> Mõni nädal hiljem rünnati Tartumaal taksojuhti ja kolm päeva pärast rünnakut lasti Tallinnas taksojuht maha. 31. märtsil sisenes mõrtsukas Tartus keldripoodi ja lasi kohe seal viibinud 51-aastase müüja maha. 11. aprillil ründasid mõrvarid uuesti, aga seekord jäi saiapoe müüja, 22-aastane neiu ellu. Politseile tundusid need mõrvad väga jõhkrad, sest poeröövides tulistatakse esimene lask tavaliselt seina või lakke, aga poodides tulistati kohe müüjatele kuul pähe. <ref name="OYuIX" /> Politsei leidis saiapoest papist kokku keeratud summuti, millel oli kiri: ''made in predator''. Kohtueksperdid avastasid, et samasugune kiri oli leitud Roosikrantsi plahvatuse sündmuskohalt ja teatasid sellest [[Keskkriminaalpolitsei]]sse. Politseinikud taipasid, et otsitakse sarimõrvareid. 24. aprillil rünnati [[Sillamäe]]l rahavedajaid. Kurjategijad lasid maha 23-aastase mehe ja 36-aastane lapseootel raamatupidaja sai raskelt vigastada <ref name="MuUak" />, kuid arstid suutsid ta elu päästa. Mai alguseks suudeti tuvastada isikud, kes peitusid varjunime Predator taha. Nendeks osutusid [[Venemaa Föderatsioon]]i kodanikud Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev. Enne kui politsei jõudis nende pildid meediasse saata, lasid kurjategijad maha Küti Äri 24-aastase müüja ja röövisid poest padruneid. Keskkriminaalpolitsei sai info, et mõrvarid plaanivad liikuda Lätti ja hoiatasid Läti kolleege. ==Medvedevi surm ja Ustimenko tabamine== Valkas märkasid politseinikud Eesti kolleegide antud isikukirjeldusele vastavaid mehi. Neid otsustati kontrollida. Politseinikud palusid dokumente näha, mehed ei reageerinud sellele. Kui üks politseinik palus meestel pikali heita, panid mehed jooksu. Politseinikud jooksid meestele järgi, aga ootamatult kärgatasid lasud. Kurpnieks sai lasu kõhtu, Zanders kätte ja politseinikele appi tulnud turvamees Jacino sai pihta reide. Kurpnieks jäi rängalt vigastatuna lamama. Samuti viga saanud Jacino ja Zanders avasid vastutule. Linnas olnud politseinikud kuulsid raadioside kaudu kolleegide karjeid ja kihutasid kohe sündmuskohale. Samal ajal jõudis Zanders Medvedevi maha lasta. Kui Ustimenko nägi, et Medvedev lasti maha, jooksis ta minema ja sadakonna meetri kauguselt politseijaoskonnast ja kogu linnast kohale kiirustanud politseinikud teda ei tabanud. Kõik kolm viidi haiglasse ja Kurpnieks suri öösel saadud kuulihaava tagajärjel. Pärast kahe hukkunuga tulevahetust kuulutati Ustimenko rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Ustimenko tabati 8. mail Suwalki bussijaamas Poolas. Poola kohus süüdistas teda ebaseaduslikus piiriületamises ja relva omamises. Poola kohus otsustas Ustimenko Eestile loovutada. 13. novembril tõid [[K-komando]] liikmed Ustimenko Poola lennufirma liinilennukiga Eestisse.<ref name="bDHO1" /> Eestis mõistis kohus ta eluks ajaks vangi ja kui [[Riigikohus]] ta kaebust menetlusse ei võtnud, jäi karistus jõusse. Vanglast ennetähtaegset vabanemist saab Ustimenko taotleda alates 2032. aastast, kui mees on ära istunud 30 aastat. 2010. aastal esitas ta presidendile armuandmispalve, mis jäi rahuldamata.<ref name="3lYTy" /> ==Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedeviga seotud mõrvade ja mõrvakatsete kronoloogia== * 2002. aasta 18. märtsi öösel kell 4.25 panid Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev plahvatama pommid [[Tallinn]]as Roosikrantsi 8a relvapoe ees. Vitriinist võeti hilisem taparelv. * 2002. aasta 29. märtsil kella 21 paiku tapeti Tallinnas Filtri teel lasuga pähe 45-aastane taksojuht. Saagiks 200 krooni ja vana mobiiltelefon. * 2002. aasta 31. märtsil kell 19.45 tapeti Tartus lasuga pähe keldripoe 51-aastane naismüüja Galina. Poest saadi tuhatkond krooni. * 2002. aasta 11. aprillil kell 14.50 haavati lasuga pähe Tartu kesklinna saiapoe 22-aastast müüja Reelikat. Müüja suutis komberdada naaberpoodi, kust talle kohe kiirabi kutsuti. Saagiks saadi kassast 700 krooni ja müüja mobiiltelefon. * 2002. aasta 24. aprillil kella 16.30 paiku tapeti lasuga pähe [[Sillamäe]]l raha vedanud 24-aastane puuviljalao töötaja. Roolis istunud naine, 36-aastane raamatupidaja, jäi ellu, ehkki sai tabamuse pähe. Ära viidi väidetavalt 50 000 krooni. * 2002. aasta 3. mai hommikul kella 9.30 paiku tapeti Tallinnas Tartu mnt. 73 jahinduspoe 25-aastane müüja Indrek. Poest rööviti karp padruneid. * 2002. aasta 5. mai ööl kella 2.30 paiku toimus tulevahetus Läti [[Valka]]s. Dmitri Medvedevi laskudest sai üliraskelt vigastada patrullipolitseinik Aigars Kurpnieks, kes oli kanderaami kiirabiautosse tõstmise ajal veel elus, kuid suri hiljem. Kätte sai haavata tema paarimees Eriks Zanders ja reide turvamees Sandris Jacino. Dmitri Medvedev lasti maha, Ustimenko kadus pärast sõbra hukkumist pimedusse ja kohale tulnud politseinikud teda leida ei suutnud. Keskkriminaalpolitsei arvas, et Ustimenko võis tagasi Eestisse tulla ja seetõttu keskendus politsei versioonile, et Ustimenko naasis Eestisse ja varjab end [[Ida-Virumaa]]l. Samal ajal otsis teda aktiivselt ka Läti politsei. * 2002. aasta 7. mail ületas Ustimenko salaja Leedu-Poola piiri. Tähelepanelikud kohalikud elanikud teavitasid piirivalvet, et kahtlane mees istus Sejny alevikus bussi. * 2002. aasta 8. mai hommikul said Poola piirivalvurid Ustimenko kätte [[Suwalki]] bussijaamas. Põgenik nimetas end Ilja Habaroviks. Tema tegelik isik sai selgeks tänu Interpoli kaudu levitatud fotole. 2004 viidi Ustimenko Murru vanglasse karistust kandma. 2007 viidi Ustimenko Murru vanglast üle Tartu vanglasse. 2015 juunis viskas Ustimenko Tartu vanglas 54 aastast kaasvangi kruusis olnud kuuma veega, põhjustades põletushaavu. 2016 . aasta 25. oktoobril helistas Ustimenko vanglast, kus ta sai kasutada telefoni, politsei- ja piirivalveametisse ja ütles, et justiitsministeeriumi parklas on pomm. Pärast selgus, et pommi tegelikult polnud. 14. veebruaril 2017 lõi ta vangivalvurile zileti kaela piirkonda, kavatsedes ta ära tappa. Vangivalvur jäi ellu. Jaanuaris 2018 lõi ta ühele vangile käega vastu nägu ja õlga, lisaks lõi veel jalaga. <!--- Kinnitamata andmed == Isiklikku == Tema isa oli vene ja nõukogude sõjandustegelane, [[viitseadmiral]], sõjateaduste doktor [[Juri Ustimenko (admiral)|Juri Ustimenko]] (1944–2014). ----> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Nj1IF">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/eesti-vanglates-kannab-karistust-37-eluaegset-vangi.d?id=65819902| Eesti vanglates kannab karistust 37 eluaegset vangi]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="EVNMh">[http://www.epl.ee/news/eesti/roosikrantsi-tanaval-plahvatas-kaks-lohkekeha-kaks-inimest-sai-kriimustada-taiendatud-kl-1452.d?id=50917996 Roosikrantsi tänaval plahvatas kaks lõhkekeha, kaks inimest sai kriimustada]</ref> <ref name="ombkz">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid ja nende lahendatud lood. Tallinn, Tammerraamat 2008, lk 228.</ref> <ref name="RGtis">{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/paarikumne-aasta-kurikuulsamad-plahvatused-tallinnas.d?id=28723297 |pealkiri=Paarikümne aasta kurikuulsamad plahvatused Tallinnas |vaadatud=2013-06-27 |arhiivimisaeg=2011-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110411184829/http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/paarikumne-aasta-kurikuulsamad-plahvatused-tallinnas.d?id=28723297 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OYuIX">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid ja nende lahendatud lood. Tallinn, Tammerraamat 2008, lk 220.</ref> <ref name="MuUak">[http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=942 Röövel tappis laotöölise ja haavas raamatupidajat]</ref> <ref name="bDHO1">[http://www.epl.ee/news/eesti/sarimorvar-ustimenko-toodi-eestisse-taiendatud.d?id=50939117 Sarimõrvar Ustimenko toodi Eestisse]</ref> <ref name="3lYTy">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/president-jattis-pedofiilile-ja-sarimorvarile-armu-andmata.d?id=29491671 |pealkiri=President jättis pedofiilile ja sarimõrvarile armu andmata |vaadatud=2013-06-27 |arhiivimisaeg=2010-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100304144524/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/president-jattis-pedofiilile-ja-sarimorvarile-armu-andmata.d?id=29491671 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/588350/sarimorvar-ustimenko-ei-kahetse-midagi/ "Sarimõrvar Ustimenko ei kahetse midagi"] Postimees, 5. oktoover 2011 {{JÄRJESTA:Ustimenko, Juri}} [[Kategooria:Sarimõrvarid]] [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] cwu1wkmxbhk77haljxmmi7ed7n890g6 7148324 7148264 2026-05-07T11:13:07Z Sjur 66496 7148324 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib sarimõrvarist; admirali kohta vaata artiklit [[Juri Ustimenko (admiral)]]}} {{vikinda}}{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2010}} {{Liita|Dmitri Medvedev (kurjategija)}} '''Juri Ustimenko''' (sündinud [[23. aprill]]il [[1981]]) on [[sarimõrvar]] ja [[Eesti]] noorim [[Eluaegne vanglakaristus|eluaegne vang]] <ref name="Nj1IF" />. Juri Ustimenko tegutses koos [[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedeviga]] (ajavahemikul 2002. aasta märtsist maini) ja koos mõrvati viis inimest, kaks inimest suutsid nende käest eluga pääseda. [[Läti politsei]] lasi Medvedevi tulevahetuses maha, kuid Ustimenkot kinni võtta ei suudetud. Ustimenko tabati, kui ta illegaalse piiriületuse eest [[Poola]]s kinni võeti ja ta isik [[Interpol]]i abil tuvastati. Poola andis ta Eestile välja ja kohus mõistis talle eluaegse vanglakaristuse. ==Kuriteod== 2002. aasta 18. märtsil kell 4.24 plahvatas pomm Roosikrantsi 8 peaukse juures. <ref name="EVNMh" /> Neli minutit hiljem kärgatas teine pomm. Plahvatused vigastasid kaht inimest, kes said klaasikildudega pihta. Tunnistajad nägid kaht meest sündmuskohalt eemale jooksmas. Kohale tulnud hädaabitöötajad leidsid veel kolmanda pommi, mis polnud lõhkenud. Selle tegid demineerijad kahjutuks. [[Demineerimiskeskus]]e juht [[Arno Pugonen]], arvas, et esimene pomm oli mõeldud Jahimaailma ründamiseks ja teised esimeste kohale saabunud operatiivteenistuste õhkulaskmiseks.<ref name="ombkz" /> Pommi pealt leiti musta markeriga kirjutatud kiri: ''made in predator''. Relvapoe vitriinist võetud relvadega sooritati hiljem viis mõrva. <ref name="RGtis" /> Mõni nädal hiljem rünnati Tartumaal taksojuhti ja kolm päeva pärast rünnakut lasti Tallinnas taksojuht maha. 31. märtsil sisenes mõrtsukas Tartus keldripoodi ja lasi kohe seal viibinud 51-aastase müüja maha. 11. aprillil ründasid mõrvarid uuesti, aga seekord jäi saiapoe müüja, 22-aastane neiu ellu. Politseile tundusid need mõrvad väga jõhkrad, sest poeröövides tulistatakse esimene lask tavaliselt seina või lakke, aga poodides tulistati kohe müüjatele kuul pähe. <ref name="OYuIX" /> Politsei leidis saiapoest papist kokku keeratud summuti, millel oli kiri: ''made in predator''. Kohtueksperdid avastasid, et samasugune kiri oli leitud Roosikrantsi plahvatuse sündmuskohalt ja teatasid sellest [[Keskkriminaalpolitsei]]sse. Politseinikud taipasid, et otsitakse sarimõrvareid. 24. aprillil rünnati [[Sillamäe]]l rahavedajaid. Kurjategijad lasid maha 23-aastase mehe ja 36-aastane lapseootel raamatupidaja sai raskelt vigastada <ref name="MuUak" />, kuid arstid suutsid ta elu päästa. Mai alguseks suudeti tuvastada isikud, kes peitusid varjunime Predator taha. Nendeks osutusid [[Venemaa Föderatsioon]]i kodanikud Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev. Enne kui politsei jõudis nende pildid meediasse saata, lasid kurjategijad maha Küti Äri 24-aastase müüja ja röövisid poest padruneid. Keskkriminaalpolitsei sai info, et mõrvarid plaanivad liikuda Lätti ja hoiatasid Läti kolleege. ==Medvedevi surm ja Ustimenko tabamine== Valkas märkasid politseinikud Eesti kolleegide antud isikukirjeldusele vastavaid mehi. Neid otsustati kontrollida. Politseinikud palusid dokumente näha, mehed ei reageerinud sellele. Kui üks politseinik palus meestel pikali heita, panid mehed jooksu. Politseinikud jooksid meestele järgi, aga ootamatult kärgatasid lasud. Kurpnieks sai lasu kõhtu, Zanders kätte ja politseinikele appi tulnud turvamees Jacino sai pihta reide. Kurpnieks jäi rängalt vigastatuna lamama. Samuti viga saanud Jacino ja Zanders avasid vastutule. Linnas olnud politseinikud kuulsid raadioside kaudu kolleegide karjeid ja kihutasid kohe sündmuskohale. Samal ajal jõudis Zanders Medvedevi maha lasta. Kui Ustimenko nägi, et Medvedev lasti maha, jooksis ta minema ja sadakonna meetri kauguselt politseijaoskonnast ja kogu linnast kohale kiirustanud politseinikud teda ei tabanud. Kõik kolm viidi haiglasse ja Kurpnieks suri öösel saadud kuulihaava tagajärjel. Pärast kahe hukkunuga tulevahetust kuulutati Ustimenko rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Ustimenko tabati 8. mail Suwalki bussijaamas Poolas. Poola kohus süüdistas teda ebaseaduslikus piiriületamises ja relva omamises. Poola kohus otsustas Ustimenko Eestile loovutada. 13. novembril tõid [[K-komando]] liikmed Ustimenko Poola lennufirma liinilennukiga Eestisse.<ref name="bDHO1" /> Eestis mõistis kohus ta eluks ajaks vangi ja kui [[Riigikohus]] ta kaebust menetlusse ei võtnud, jäi karistus jõusse. Vanglast ennetähtaegset vabanemist saab Ustimenko taotleda alates 2032. aastast, kui mees on ära istunud 30 aastat. 2010. aastal esitas ta presidendile armuandmispalve, mis jäi rahuldamata.<ref name="3lYTy" /> ==Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedeviga seotud mõrvade ja mõrvakatsete kronoloogia== * 2002. aasta 18. märtsi öösel kell 4.25 panid Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedev plahvatama pommid [[Tallinn]]as Roosikrantsi 8a relvapoe ees. Vitriinist võeti hilisem taparelv. * 2002. aasta 29. märtsil kella 21 paiku tapeti Tallinnas Filtri teel lasuga pähe 45-aastane taksojuht. Saagiks 200 krooni ja vana mobiiltelefon. * 2002. aasta 31. märtsil kell 19.45 tapeti Tartus lasuga pähe keldripoe 51-aastane naismüüja Galina. Poest saadi tuhatkond krooni. * 2002. aasta 11. aprillil kell 14.50 haavati lasuga pähe Tartu kesklinna saiapoe 22-aastast müüja Reelikat. Müüja suutis komberdada naaberpoodi, kust talle kohe kiirabi kutsuti. Saagiks saadi kassast 700 krooni ja müüja mobiiltelefon. * 2002. aasta 24. aprillil kella 16.30 paiku tapeti lasuga pähe [[Sillamäe]]l raha vedanud 24-aastane puuviljalao töötaja. Roolis istunud naine, 36-aastane raamatupidaja, jäi ellu, ehkki sai tabamuse pähe. Ära viidi väidetavalt 50 000 krooni. * 2002. aasta 3. mai hommikul kella 9.30 paiku tapeti Tallinnas Tartu mnt. 73 jahinduspoe 25-aastane müüja Indrek. Poest rööviti karp padruneid. * 2002. aasta 5. mai ööl kella 2.30 paiku toimus tulevahetus Läti [[Valka]]s. Dmitri Medvedevi laskudest sai üliraskelt vigastada patrullipolitseinik Aigars Kurpnieks, kes oli kanderaami kiirabiautosse tõstmise ajal veel elus, kuid suri hiljem. Kätte sai haavata tema paarimees Eriks Zanders ja reide turvamees Sandris Jacino. Dmitri Medvedev lasti maha, Ustimenko kadus pärast sõbra hukkumist pimedusse ja kohale tulnud politseinikud teda leida ei suutnud. Keskkriminaalpolitsei arvas, et Ustimenko võis tagasi Eestisse tulla ja seetõttu keskendus politsei versioonile, et Ustimenko naasis Eestisse ja varjab end [[Ida-Virumaa]]l. Samal ajal otsis teda aktiivselt ka Läti politsei. * 2002. aasta 7. mail ületas Ustimenko salaja Leedu-Poola piiri. Tähelepanelikud kohalikud elanikud teavitasid piirivalvet, et kahtlane mees istus Sejny alevikus bussi. * 2002. aasta 8. mai hommikul said Poola piirivalvurid Ustimenko kätte [[Suwalki]] bussijaamas. Põgenik nimetas end Ilja Habaroviks. Tema tegelik isik sai selgeks tänu Interpoli kaudu levitatud fotole. 2004 viidi Ustimenko Murru vanglasse karistust kandma. 2007 viidi Ustimenko Murru vanglast üle Tartu vanglasse. 2015 juunis viskas Ustimenko Tartu vanglas 54 aastast kaasvangi kruusis olnud kuuma veega, põhjustades põletushaavu. 2016 . aasta 25. oktoobril helistas Ustimenko vanglast, kus ta sai kasutada telefoni, politsei- ja piirivalveametisse ja ütles, et justiitsministeeriumi parklas on pomm. Pärast selgus, et pommi tegelikult polnud. 14. veebruaril 2017 lõi ta vangivalvurile zileti kaela piirkonda, kavatsedes ta ära tappa. Vangivalvur jäi ellu. Jaanuaris 2018 lõi ta ühele vangile käega vastu nägu ja õlga, lisaks lõi veel jalaga. <!--- Kinnitamata andmed == Isiklikku == Tema isa oli vene ja nõukogude sõjandustegelane, [[viitseadmiral]], sõjateaduste doktor [[Juri Ustimenko (admiral)|Juri Ustimenko]] (1944–2014). ----> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Nj1IF">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/eesti-vanglates-kannab-karistust-37-eluaegset-vangi.d?id=65819902| Eesti vanglates kannab karistust 37 eluaegset vangi]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="EVNMh">[http://www.epl.ee/news/eesti/roosikrantsi-tanaval-plahvatas-kaks-lohkekeha-kaks-inimest-sai-kriimustada-taiendatud-kl-1452.d?id=50917996 Roosikrantsi tänaval plahvatas kaks lõhkekeha, kaks inimest sai kriimustada]</ref> <ref name="ombkz">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid ja nende lahendatud lood. Tallinn, Tammerraamat 2008, lk 228.</ref> <ref name="RGtis">{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/paarikumne-aasta-kurikuulsamad-plahvatused-tallinnas.d?id=28723297 |pealkiri=Paarikümne aasta kurikuulsamad plahvatused Tallinnas |vaadatud=2013-06-27 |arhiivimisaeg=2011-04-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110411184829/http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/kaardid/paarikumne-aasta-kurikuulsamad-plahvatused-tallinnas.d?id=28723297 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OYuIX">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid ja nende lahendatud lood. Tallinn, Tammerraamat 2008, lk 220.</ref> <ref name="MuUak">[http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=942 Röövel tappis laotöölise ja haavas raamatupidajat]</ref> <ref name="bDHO1">[http://www.epl.ee/news/eesti/sarimorvar-ustimenko-toodi-eestisse-taiendatud.d?id=50939117 Sarimõrvar Ustimenko toodi Eestisse]</ref> <ref name="3lYTy">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/president-jattis-pedofiilile-ja-sarimorvarile-armu-andmata.d?id=29491671 |pealkiri=President jättis pedofiilile ja sarimõrvarile armu andmata |vaadatud=2013-06-27 |arhiivimisaeg=2010-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100304144524/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/president-jattis-pedofiilile-ja-sarimorvarile-armu-andmata.d?id=29491671 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/588350/sarimorvar-ustimenko-ei-kahetse-midagi/ "Sarimõrvar Ustimenko ei kahetse midagi"] Postimees, 5. oktoober 2011 {{JÄRJESTA:Ustimenko, Juri}} [[Kategooria:Sarimõrvarid]] [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] rfesirfq3qnq7ngk6knp6cjlh26y9kk 0 218393 7147927 7089327 2026-05-06T16:19:20Z Andres 5 7147927 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ajaloolisest piirkonnast; Ulsteri all võidakse mõista ka [[Põhja-Iirimaa]]d; riide kohta vaata artiklit [[Ulster (riie)]]; USA New Yorgi osariigi maakonna kohta vaata artiklit [[Ulsteri maakond]].}} [[Pilt:Ulster locator map.svg|pisi|Ulsteri asend Iirimaal]] '''Ulster''' ([[iiri keel|iiri]] ''Ulaidh'') on ajalooline provints ja piirkond [[Iiri saar]]e põhjaosas. Ulster jagunes üheksaks krahvkonnaks, millest [[Antrimi krahvkond|Antrim]], [[Armagh' krahvkond|Armagh]], [[Downi krahvkond|Down]], [[Fermanaghi krahvkond|Fermanagh]], [[Londonderry krahvkond|Londonderry]] ja [[Tyrone'i krahvkond|Tyrone]] moodustavad [[Põhja-Iirimaa]] ning [[Cavani krahvkond|Cavan]], [[Donegali krahvkond|Donegal]] ja [[Monaghani krahvkond|Monaghan]] kuuluvad [[Iirimaa]]le. ==Vaata ka== *[[Ulsteri asundus]] [[Kategooria:Iirimaa provintsid]] [[Kategooria:Põhja-Iirimaa]] [[Kategooria:Ulsteri provints| ]] h74h00i1p6vqxs3llrnvpu9238zlxft 0 218937 7148108 6689561 2026-05-06T22:05:27Z Ollin Masa 227337 7148108 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kabaka Mutebi (cropped).jpg|paremal|426x426px|Muwenda Kimera Mutebi II (2018)]] '''Ronald Edward Frederick Muwenda Kimera Mutebi II''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1955]] [[Mengo]]s) on [[Buganda]] kuningas (Kabaka) alates 24. juulist [[1993]]. 27. augustil 1999 abiellus ta Sylvia Naggindaga. Neil on üks tütar. == Välislingid == * [http://www.royalark.net/Uganda/buganda9.htm The Abalasangeye Dynasty] [[Kategooria:Uganda inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 0w5169cf1i7vjx5qh3nbpu89grlbn93 7148109 7148108 2026-05-06T22:06:02Z Ollin Masa 227337 7148109 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kabaka Mutebi (cropped).jpg|thumb|paremal|426x426px|Muwenda Kimera Mutebi II (2018)]] '''Ronald Edward Frederick Muwenda Kimera Mutebi II''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1955]] [[Mengo]]s) on [[Buganda]] kuningas (Kabaka) alates 24. juulist [[1993]]. 27. augustil 1999 abiellus ta Sylvia Naggindaga. Neil on üks tütar. == Välislingid == * [http://www.royalark.net/Uganda/buganda9.htm The Abalasangeye Dynasty] [[Kategooria:Uganda inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 66uo838luyo44ypjjt8ik3c9kc4etxt 0 219414 7147846 6898310 2026-05-06T14:14:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147846 wikitext text/x-wiki '''Tuuli Velling''' (varem '''Tuuli Taul'''; sündinud [[18. jaanuar]]il [[1986]] [[Pärnu]]s) on eesti [[laulja]] ja [[luuletaja]]. Ta on lõpetanud 2005. aastal kuldmedaliga [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i<ref>http://www.jazz.ee/vana/index.php?page=musician&id=473{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakool]]i ''[[pop-jazz]]''<nowiki/>'i laulu erialal (2010) ning täiendanud end [[Codarts]]i ülikoolis [[Holland]]is (2010–2011), lisaks omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi graafilises disainis (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=Eesti Kunstiakadeemia|URL=http://www.artun.ee/formatsioon|Pealkiri=Formatsioon|Väljaanne=|Aeg=01.06.2017|Kasutatud=}}</ref>. Velling on rahvusvahelise džässikonkursi Nõmme Jazz lauljate kategooria võitja (2009) <ref>{{Netiviide |url=http://www.nommejazz.ee/index.php?id=292&keel=ee |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-05-18 |arhiivimisaeg=2015-01-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150107020817/http://www.nommejazz.ee/index.php?id=292&keel=ee |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Soomes toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi Lady Summertime II koha omanik (2009).<ref>{{Netiviide |url=http://www.jazzkaar.ee/fi/home/item/tuuli-tauli-edu-lady-summertime-il.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-05-18 |arhiivimisaeg=2015-05-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150527192209/http://www.jazzkaar.ee/fi/home/item/tuuli-tauli-edu-lady-summertime-il.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Debüütalbum "Kuus ruutmeetrit põrandapinda" ilmus aastal 2013. Sellel mängivad [[Teet Velling]], Marti Tärn, [[Tõnu Tubli]], [[Raivo Tafenau]], Merje Kägu, keelpillikvartett Prezioso, [[Kristjan Randalu]], [[Mai Agan]] jt. Üheteistkümnest albumil olevast laulust on üheksa loo sõnade ja viisi autor Tuuli Velling ning kahe loo viisi autor kitarrist Merje Kägu. Kägu laulud on kirjutatud eesti luuletajate tekstidele <ref name=":0">[http://www.hooandja.ee/projekt/tuuli-vellingu-debuutplaat]</ref>. Tuuli Velling on andnud välja kaks luulekogu: "Täiuslik ja turvaline" (2010) ja "6 m²" (ilmus koos albumiga "Kuus ruutmeetrit põrandapinda" (2013)) <ref name=":0" />. Tema luulet on tõlgitud inglise ja ungari keelde <ref>[http://www.magyarszo.com/hu/2012_03_04/kultura_irodalom/16124/]</ref>. Ta on üks 27 luuletajast, kelle tekstid sisalduvad Baltimaade uuema luule antoloogia Eestit käsitlevas köites „Contemporary Estonian Poetry. A Baltic Anthology” (University of New Orleans Press, 2013) <ref>{{Netiviide |url=http://www.looming.ee/2013/08/kroonikat-8/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-05-18 |arhiivimisaeg=2015-05-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150527201456/http://www.looming.ee/2013/08/kroonikat-8/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Diskograafia== {| class="wikitable" !Aasta !Album |- |2013 |"Kuus ruutmeetrit põrandapinda" |} ==Teosed== * "Täiuslik ja turvaline" (2010; luulekogu) * "6 m²" (2013; luulekogu) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://tuuli.ee Koduleht] * [[Mele Pesti]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/95FF6B61C8BD21C8C22570DF00424238 "Areeni tulevikutähed: Tuuli Taul: noor, ilus, andekas ja mõistlik"] Eesti Ekspress, 5. jaanuar 2006 * [[Kaarel Kressa]]. [http://www.epl.ee/artikkel/382881 "Tuuli Taul ei oska niisama vedeleda"] Eesti Päevaleht, 21. aprill 2007 * Meelis Kapstas. [http://kroonika.ohtuleht.ee/618497/tuuli-turvalise-taiuslikkuse-vastu "Tuuli turvalise täiuslikkuse vastu"] Kroonika, 5. august 2010 * Maarja Hindoalla. [http://naine24.postimees.ee/2439708/kihvtid-asjad-tulevad-ennast-uletades "Kihvtid asjad tulevad ennast ületades"] Postimees, 13. oktoober 2013 {{JÄRJESTA:Velling, Tuuli}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] mkpadfnh45frtriqoi3mg8pfbeov0pz 0 220113 7148116 6926025 2026-05-06T22:15:29Z Ollin Masa 227337 7148116 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Zbigņevs Stankevičs.jpg|pisi|Peapiiskop Zbigņevs Stankevičs (2011)]] [[Fail:Arhibiskapa-Zbigneva-Stankevica-gerbonis.svg|pisi|Peapiiskopi vapp]] '''Zbigņevs Stankevičs''' ([[poola keel]]es ''Zbigniew Stankiewicz''; sündinud [[15. veebruar]]il [[1955]] [[Lejasciems]]is) on [[2010]]. aastast [[katoliku kirik|katoliiklik]] [[Riia peapiiskop]], rahvuselt [[Poolakad|poolakas]]. Ta lõpetas [[1978]]. aastal [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] ja töötas merekeskuses ning pangas. [[1990]]. aastal otsustas ta aga pühenduda [[teoloogia]]le, õppides seda esialgu [[Lublin]]is ja hiljem [[Rooma]]s Paavstlikus Lateraani Ülikoolis. [[2008]]. aastal sai ta viimasest fundamentaalteoloogia alal doktorikraadi. [[1996]]. aastal pühitseti Stankevičs Riia peapiiskopi [[Jānis Pujats]]i poolt preestriks. Seejärel töötas ta mitmetel vaimulikel ametikohtadel Riias ja Roomas, kuni [[19. juuni]]l 2010 ta peapiiskop Pujatsi järglaseks sai. Stankevičs ordineeriti 8. augustil kardinal Pujatsi, [[Luigi Bonazzo]] (paavstlik [[nuntsius]] Balti riikides) ja [[Gniezno peapiiskop]]i [[Józef Kowalczyk]]i poolt. [[21. august]]il järgnes tema ametissepühitsemine. Viimasel osalesid kardinal [[Jānis Pujats]], peapiiskop Bonazzo ja [[Kölni peapiiskop]], kardinal [[Joachim Meisner]]. ==Tegevus Läti poolakate kultuurielus== Ta on olnud Läti Poolakate Ühenduse ([[Poola keel|poola]] ''Związek Polaków na Łotwie''; [[Läti keel|läti]] ''Latvijas Poļu savienība'') asepresident. ==Tunnustus== *2011 [[Aasta eurooplane Lätis]] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jānis Pujats]]|nimi=[[Riia peapiiskop]]|aeg=alates [[2010]]|järgnev=-}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Stankevičs, Zbigņevs}} [[Kategooria:Riia peapiiskopid]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] skoighn5yzdlhhc4m1qcxsg5rjvqrq6 0 221158 7148193 7147166 2026-05-07T04:54:53Z Mona 355 7148193 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Blind Willie McTell LOC.jpg|thumb|McTell salvestamas John Lomaxile Atlanta hotellitoas 1940. aasta novembris. Foto autor on John Lomaxi naine Ruby Lomax.]] '''Blind Willie McTell''' (sünninimega '''William Samuel McTier'''; [[5. mai]] [[1898]] [[Thomson (Georgia)|Thomson]], [[Georgia]] – [[19. august]] [[1959]] [[Milledgeville]], [[Georgia]]) oli Ameerika Ühendriikide [[Afroameeriklased|afroameerika]] [[bluus]]imuusik, laulja ja kitarrist. Ta oli varase bluusi ja ''[[ragtime]]''’i oluline esitaja ning on tuntud eeskätt meisterliku kaheteistkeelse kitarri ([[inglise keel]]es 12‑string guitar) kasutamise poolest. Blind Willie McTell oli pime sünnist saadik või kaotas nägemise varases lapsepõlves. Tema ema õpetas talle muusikat ning toetas poja haridusteed. McTell õppis pimedatele mõeldud koolides, sealhulgas Georgia osariigis asuvas pimedate instituudis, kus ta õppis [[Braille' kiri|Braille’ kirja]] ja sai muusikalise ettevalmistuse. Lisaks [[kitarr]]ile oskas ta mängida ka [[klaver]]it ja [[suupill]]i. Tema looming on inspireerinud paljusid hilisemaid muusikuid. Eriti tuntud on [[Bob Dylan]]i laul "[[Blind Willie McTell (laul)|Blind Willie McTell]]", mis on pühendatud McTelli mälestusele. == Muusikutee ja looming == McTell alustas professionaalset muusikukarjääri 1920. aastatel. Aastatel 1927–1956 tegi ta salvestusi mitmele plaadifirmale, kasutades eri pseudonüüme. Kokku lindistas ta ligikaudu 150 laulu, mis hõlmavad bluusi, ''ragtime''’i, spirituaale ja ballaade. Tuntumad lood on "[[Statesboro Blues]]", "[[Southern Can Is Mine]]", "[[Broke Down Engine]]" ja "[[Searching the Desert for the Blues]]". McTelli esitusstiili iseloomustavad selge diktsioon, jutustav meloodiakäsitlus ning tehniliselt kõrgetasemeline kitarrimäng. 1940. aastatel McTelli populaarsus vähenes ning ta esines peamiselt tänavamuusikuna ja väiksemates paikades. Blind Willie McTell suri 1959. aastal Milledgeville’is Georgias ning on maetud Lincolntoni lähedale. {{JÄRJESTA:Mctell, Willie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1959]] o8lcxab3bqd6zdsmixatxftpwe7ui1f 7148194 7148193 2026-05-07T04:56:30Z Mona 355 7148194 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Blind Willie McTell LOC.jpg|thumb|McTell salvestamas John Lomaxile Atlanta hotellitoas 1940. aasta novembris. Foto autor on John Lomaxi naine Ruby Lomax.]] '''Blind Willie McTell''' (sünninimega '''William Samuel McTier'''; [[5. mai]] [[1898]] [[Thomson (Georgia)|Thomson]], [[Georgia]] – [[19. august]] [[1959]] [[Milledgeville]], [[Georgia]]) oli Ameerika Ühendriikide [[Afroameeriklased|afroameerika]] [[bluus]]imuusik, laulja ja kitarrist. Ta oli varase bluusi ja ''[[ragtime]]''’i oluline esitaja ning on tuntud eeskätt meisterliku kaheteistkeelse kitarri ([[inglise keel]]es 12‑string guitar) kasutamise poolest. Blind Willie McTell oli [[Pimesus|pime]] sünnist saadik või kaotas nägemise varases lapsepõlves. Tema ema õpetas talle muusikat ning toetas poja haridusteed. McTell õppis pimedatele mõeldud koolides, sealhulgas Georgia osariigis asuvas pimedate instituudis, kus ta õppis [[Braille' kiri|Braille’ kirja]] ja sai muusikalise ettevalmistuse. Lisaks [[kitarr]]ile oskas ta mängida ka [[klaver]]it ja [[suupill]]i. Tema looming on inspireerinud paljusid hilisemaid muusikuid. Eriti tuntud on [[Bob Dylan]]i laul "[[Blind Willie McTell (laul)|Blind Willie McTell]]", mis on pühendatud McTelli mälestusele. == Muusikutee ja looming == McTell alustas professionaalset muusikukarjääri 1920. aastatel. Aastatel 1927–1956 tegi ta salvestusi mitmele plaadifirmale, kasutades eri pseudonüüme. Kokku lindistas ta ligikaudu 150 laulu, mis hõlmavad bluusi, ''ragtime''’i, spirituaale ja ballaade. Tuntumad lood on "[[Statesboro Blues]]", "[[Southern Can Is Mine]]", "[[Broke Down Engine]]" ja "[[Searching the Desert for the Blues]]". McTelli esitusstiili iseloomustavad selge diktsioon, jutustav meloodiakäsitlus ning tehniliselt kõrgetasemeline kitarrimäng. 1940. aastatel McTelli populaarsus vähenes ning ta esines peamiselt tänavamuusikuna ja väiksemates paikades. Blind Willie McTell suri 1959. aastal Milledgeville’is Georgias ning on maetud Lincolntoni lähedale. {{JÄRJESTA:Mctell, Willie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1959]] 1f2y7top1g0x9m72y4yim4dal9j9pxm 0 221777 7148256 7143487 2026-05-07T08:43:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148256 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Historical_borders_of_Belarusians.png|alt=Valgevenelaste asuala|pisi|280x280px|Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piirid]]'''Valgevenelased''' (endanimetus ''беларусы'') on [[Idaslaavlased|idaslaavi rahvus]], [[Valgevene|Valgevene Vabariigi]] põhirahvus. Kohaliku rahvaloenduse järgi oli Valgevene Vabariigis 2009. aastal 7 957 252 valgevenelast.<ref name="tLE1N" /> Valgevenelased räägivad emakeelena [[valgevene keel]]t. Paljud suhtlevad igapäevase keelena vene keeles ning levinud on ka vene-valgevene segakeel [[trasjanka]]. Valgevenelasi elab rohkem kui 20 riigis, suuremad kogukonnad on [[Venemaa]]l, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s.<ref name=":0" /> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas [[Eesti]]s 12 579 valgevenelast, neist [[Tallinn]]as 6229.<ref name="20XvS" /> 1. jaanuari 2015 seisuga elas Eestis 12 215 valgevenelast.<ref name="xdtcM" /> Kodumaal elavatest valgevenelastest seostab end [[usund]]iga u 60% inimestest. Neist u 80% on õigeusklikud, 12% katoliiklased ja 8% tunnistavad omaks mõnda muud religiooni.<ref name=":0" /> == Kujunemine == === Varajane staadium === [[Etnos]]e kujunemine tänapäeva Valgevene alal sai alguse umbes 5000 aastat tagasi. Esimeses arengujärgus ilmusid [[Daugava|Väina]] ja [[Sož]]i jõge ümbritsevatele aladele [[soomeugrilased]]. Seda tõendavad [[Uural]]i, iseäranis soome-ugri asustusele omased kohanimed ning märgid iseloomulikest kalapüügi- ja küttimisviisidest. Üsna pea jõudsid [[Prõpjats]]i ja [[Jaselda]] lähistele põlluharimise ja karjapidamisega tegelevad [[indoeurooplased]]. Algas Valgevene kirde- ja lõunaalade tänapäevani jätkuv diferentseerumine.<ref name=":1" /> Aja jooksul hakkasid indoeurooplased domineerima soomeugrilaste üle ning varsti olid viimased peahõimudesse sulandunud. Pikka aega oli Prõpjatsi jõgi etniliseks piiriks lõuna pool elavate [[Slaavlased|slaavlaste]] ja põhjas olevate [[Baltlased|balti hõimude]] vahel. 6. sajandil algas aga slaavlaste massiline ränne seni baltlaste asustatud aladele. Slaavlased asusid elama [[Dnepr]]i ja [[Berezina]] ning hiljem ka [[Nemunas|Neemeni]] ja Väina jõe naabrusse. Laialdase rändamisega kaasnes balti ja slaavi hõimude sulandumine, mille käigus moodustusid uued etnilised grupid: [[krivitšid]], [[radiimitšid]] ja [[dregovitšid]].<ref name=":1" /> Kolmest rühmast asusid Valgevene põhjapoolsematel aladel krivitšid. On teada, et nende kombed ja tavad erinesid piirkondlikult. Enamasti tehakse vahet kahel suurel grupil: Polotsk-Smolenski ja Pihkva krivitšitel. Valgevene territooriumil elasid neist esimese, selgete balti kultuurielementidega grupi liikmed. Dregovitšide peamiseks asualaks oli Prõpjatsi jõe lõunakallas. Nende kultuuris olid esikohal slaavilikud tunnused, kuid hõimurühma tähistav nimetus tuleneb arvatavasti [[Balti keeled|balti keeltest]] ning tähendab niisket või rõsket. Soži jõe lähikonnas Valgevene idapoolsetel aladel asusid radiimitšid. Sarnaselt dregovitšidega domineerisid nende traditsioonides slaavi kultuurile omased elemendid. Siiski on radiimitšite balti päritolu kolme etnilise grupi seas kõige selgemalt märgatav. Radiimitšitel on leitud ühisjooni ka [[Lääneslaavlased|lääne-slaavi rahvastega]].<ref name=":1" /> === Protorahvad ja regioonid === Neist eespool mainitud etnilistest rühmadest arenesid rahva ja hõimu vahepealsed kultuurilised kogukonnad, mida nimetatakse protorahvasteks. Senine suguseltsiline elulaad asendus poliitilise korraga. Dregovitšid ja krivitšid moodustasid päriliku [[monarhia]]ga väikesed vürstiriigid. Valgevene alal asunud protorahvad sõltusid juba mõnda aega teistest kaugemal elanud etnilistest gruppidest. Näiteks pidid krivitšid maksma koormisi [[Viikingid|varjaagidele]] ning radiimitšitel oli kohustusi [[kasaarid]]e ees. 9.–10. sajandil hakkas Valgevene territooriumi eelkõige mõjutama kahe olulise keskusega [[Kiievi-Vene|Kiievi-Vene riik]]. Valgevene põhjaalad, sh [[Viciebsk|Vitsebsk]] ja [[Połack|Polatsk]], sattusid [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] mõjusfääri ning lõunaalad allusid Kiievi võimule. Selle tagajärjel tugevnes üldine slaavistumine.<ref name=":1" /> 13. sajandil algas uus kultuuriline diferentseerumine ning kujunesid välja eristatavad [[Piirkond|regioonid]] ja neis elavad [[subetnos]]ed. Valgevene lõunaosas formeerus iseloomulike kultuuriliste, lingvistiliste ja antropoloogiliste tunnustega regioon [[Polesje]], mis on ka tänapäeval ülejäänud riigist erinev. Polesjelased on valgevenelaste ja [[Ukrainlased|ukrainlaste]] vahepealne subetnos, mille esindajatel on mõlema rahva etnilisi tunnusjooni. [[Valge-Vene]]ks nimetati Väina ja Dnepri naabrusse jäänud alasid. Mõne käsitluse järgi hõlmas see ka palju suuremat piirkonda, ulatudes isegi [[Tveri oblast]]ini. Eri perioodidel on selle kohanimega tähistatud varieeruva ulatusega territooriumi. [[Must-Vene]] oli [[Navahrudak]]i, [[Słonim|Slonimi]], [[Vaŭkavysk|Volkovõski]] ja [[Niasviž|Nesviži]] linnade haldusalasse jäänud regioon. Arvatakse, et seda nimetust hakkasid esimesena kasutama balti rahvad, kellele valge tähendas ida ja must läänt. Eelmistest mõnevõrra arenenum oli Kesk-Valgevene alal asunud paikkond Litva, mis paiknes vaenlastest suhteliselt kaugel. Piirkonnas elanud rahva kohta kasutati [[etnonüüm]]i ''litwiny''.<ref name=":1" /> === Leedu suurvürstiriigist tänapäevani === Oluline ajajärk valgevene rahvuse arengus on kuus sajandit kestnud geopoliitiliselt stabiilne [[Leedu suurvürstiriik|Leedu-Vene riigi]] periood. Sel ajal sai soodsa asendiga Litva peamiseks valgevene etnose kujunemise kohaks, kuid ka muudes riigi piirkondades ei olnud valgevenelaste eneseteadlikkuse suurenemine takistatud. Seda kinnitab näiteks asjaolu, et Leedu-Vene riigi hilisemasse pealinna [[Vilnius|Vilniusse]] 1579. aastal rajatud [[Vilniuse Ülikool|ülikoolis]] räägiti teiste hulgas ka vanavalgevene keelt. Kui Leedu-Vene ja [[Poola Kuningriik|Poola]] ühinesid ühtseks riigiks [[Rzeczpospolita]]ks, hakkas valgevene ala oluliselt mõjutama Poola kultuur. Üldiselt ei tunnistanud aga seni õigeusklikud valgevenelased omaks katoliiklust ja muid Poola tavasid. Siiski leidis katoliku usk 16. sajandiks mõningast poolehoidu tänapäevase Valgevene läänepiiri äärsetel aladel.<ref name=":1" /> [[Poola jagamised|Poola jagamiste]] tagajärjel sattus Valgevene ala 18. sajandi lõpus [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisu. See tõi kaasa valgevene kultuuri arengu madalseisu ja [[Venestamine|venestamise]]. Kirikutes ja koolides ei tohtinud valgevene keeles rääkida ning keelati valgevenekeelse kirjanduse trükkimine. 20. sajandi alguses rahva eneseteadvus tõusis ning hakkas välja kujunema tänapäevane valgevene rahvus. [[Valgevene Rahvavabariik|Rahvusriigi]] rajamine sai teoks [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel 1918. aastal. Omariikluse periood jäi aga lühikeseks ning aastatel 1921–1939 oli Valgevene ala tükeldatud kahe naabruskonnas asuva suurriigi vahel. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes lakkas Poola Vabariik olemast ning kogu Valgevene etniline territoorium liideti [[Nõukogude Liit|NSV Liiduga]]. Järgnenud aastakümnetel oli valgevene etnose arenemine ja rahvuslik eneseteostus [[repressioon]]ide tõttu pärsitud. Tänapäeva Valgevene Vabariik on endise [[Valgevene NSV]] järeltulija. Kuna palju valgevenelaste enamusega alasid on aja jooksul loovutatud lähikonnas asuvate riikide koosseisu, on tänapäevane Valgevene pigem iseseisev haldusterritoorium kui [[rahvusriik]]. Sellegipoolest on valgevenelaste eneseteadvus pärast NSV Liidu lagunemist tugevasti kasvanud.<ref name=":1" /> == Valgevenelased Eestis == Esimesed teated valgevenelastest Eesti territooriumil pärinevad 16. ja 17. sajandi vahetusest, mil nii Valgevene ala kui ka osa Eestist oli Rzeczpospolita valitsemise all. Lõuna-Eestis teenivate Poola sõjaväelaste seas oli ka valgevenelasi. Samuti on tõendeid selle kohta, et 1583. aastal asutatud [[Tartu jesuiitide gümnaasium]]is õppisid teiste hulgas [[ruteenlased]], keda seostatakse valgevenelastega. 19. sajandi lõpus suurenes [[Tartu Ülikool]]is õppivate valgevenelaste arv. Seni olid valgevene üliõpilased jaotunud vene või poola [[Üliõpilasorganisatsioon|üliõpilasühendustesse]], kuid nüüd hakati looma rahvuslikke organisatsioone, milles rõhutati valgevene kultuuri olulisust. Eesti Vabariigi algusaastatel rajati Eesti valgevenelaste koondamiseks Valgevene Rahvuskomitee. Tollal Eestis elanud valgevenelaste olukord on andmete puudumise tõttu ebamäärane, kuid on teada, et neid oli iseseisvas Eestis suhteliselt vähe. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tõusis järsult Eestisse rännanud valgevenelaste arv. Samal ajal süvenes Eesti valgevenelaste venestumine, kuna puudusid rahvuslust propageerivad seltsid ja huviringid. Valgevene keele tunnistas emakeeleks 1979. aastal 34,6% ja 1989. aastal 31,9% valgevenelastest.<ref name=":2" /> Eesti taasiseseisvumise järel Eestisse jäänud valgevenelaste eneseteadvus tõusis ning tekkis soov eristuda arvukast venekeelsest elanikkonnast. Paljudes linnades kujunesid väiksemad rahvuslikud kogukonnad, mis kasvasid hiljem aktiivseteks seltsideks. Juba Nõukogude aja lõpus 1988. aastal loodi Tallinnas [[Eesti Valgevenelaste Selts]], millest eraldusid mõne aasta jooksul liikmete poliitiliste eriarvamuste tõttu ühendused Ljoss ja Grünwald.<ref name=":2" /> Valgevenelaste organisatsioone on lisaks Tallinnale ka [[Maardu]]s, [[Pärnu]]s ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] linnades. 2001. aastal moodustasid mitmed kultuuriühendused [[Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon]]i, mis peab ühendust Valgevene Vabariigiga, loob kontakte valgevene ühendustega teistes riikides ja korraldab üritusi.<ref name=":0" /> Valgevenelaste seltsides tegutsevad laulu- ja tantsurühmad. Kultuuriühingus Ljoss käib koos ansambel Ljanok, mis on osalenud ka rahvusvahelistel festivalidel.<ref name="rD8T9" /> Seltsidel on välja kujunenud isemoodi traditsioonid, kuid ühiseks jooneks on valgevene rahvuspühade tähistamine. Iga-aastaseks suurürituseks on 1994. aastast korraldatav ''spotkanje'', millele tulevad esinema Valgevene tuntud muusikakollektiivid ja artistid.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> Ürituse raames on Eestis käinud näiteks ansambel [[Pesnjarõ]], Minski Väikse Teatri näitlejad ja Valgevene sümfooniaorkester.<ref name=":0" /> Mõndagi on tehtud ka valgevene keele edendamiseks. Kultuuriselts Grünwaldi juures tegutsenud kirjastus on välja andnud paar numbrit ajalehte, mõned sõnaraamatud ja [[Vladimir Dehteruk]]i luulekogu.<ref name=":2" /> 1989. aastal hakkas [[Raadio 4]] edastama valgevenekeelset saadet "Batkavštšina", mis oli saatekavas 15 aastat.<ref name=":0" /><ref name=":2" /> 2010. aastal asutati [[Uładzimir Karatkievič|Uladzimir Karatkevitši]] nimeline Tallinna Valgevene Kultuuri Pühapäevakool, kus 6–16-aastastele lastele õpetatakse valgevene keelt ning tutvustatakse [[valgevene ajalugu]] ja kultuuri.<ref name="nHHwF" /> == Valgevenelaste kultuur ja kombestik == Valgevenelaste kultuur on rikkalik ning kujunenud läbi aastasadade. Nagu paljudel teistel rahvastel, on ka valgevenelastel oma [[rahvarõivad]], mida pühade ja tähtpäevade puhul kantakse. Nii igapäeva-, pulma- kui ka matuseriideid iseloomustab valge põhitooniga kangas, millele tikitakse rahvuslikke mustreid ja ornamente. Tikkimisele lisaks on levinud käsitööliikideks kangakudumine, nahakunst ja punumine. Klassikalised on Slutski vööd, mida vanasti kudusid ja kandsid ainult mehed, ning linane rätik või laudlina ''rušnik''.<ref name=":0" /> Valgevene [[rahvusköök]]i kuuluvad maitsvad söögid ja joogid. Roogi valmistatakse paljudest toiduainetest, kuid peamine Valgevene köögi tooraine on kartul. Sellest tehakse näiteks ''draniki''<nowiki/>'sid, mis on kartulipannkoogid hapukoorega. Kõrvale pakutakse sea-, looma- või linnuliha. Olulisel kohal Valgevene köögis on seened, mida marineeritakse või kasutatakse kastmetes. Valgevene köögist ei puudu ka supid. Muuseas keedetakse pekist tehtud rammusat ''veretšjaka''<nowiki/>'t ning valgevene borši, mis erinevalt [[Borš|Ukraina boršist]] ei sisalda kapsast. Iseloomulikeks jookideks on varieeruva kangusega alkohoolsed joogid krambambuli (''krambambulja''), ''krupnik'' ja ''medovuhha''.<ref name=":0" /> Valgevene [[rahvakalender|rahvakalendri]] pühad on seotud aastaaegade vaheldumisega. Kevade alguses peetakse [[võinädal]]at (''maslenitsa''), mil valgevenelased rõõmustavad, et talv on läbi saanud ning päevad lähevad üha pikemaks. 6. ja 7. juuli vahelist ööd peavad valgevenelased kõige kaunimaks ööks aastas. Seda kutsutakse ''kupalskaja''<nowiki/>'ks ning see on osa valgevene suvisest pühast ''kupalje''<nowiki/>'st, mil sarnaselt [[jaanipäev]]aga hüpatakse üle lõkke ja otsitakse sõnajalaõit. Suve lõppu ja saagi koristamist tähistatakse pühadega ''jablotšnõi spas'' ja ''dažinki''. Viimane on kujunenud igal aastal septembris toimuvaks suureks rahvaürituseks. Tähistatakse ka kirikukalendri pühasid, millest olulisimad on [[jõulud]] ja [[ülestõusmispühad]].<ref name=":0" /> == Tuntud valgevenelasi == *[[Viktorija Azarenka]], tennisist *[[Vasil Bykaŭ]], kirjanik *[[Darja Domratševa]], laskesuusataja *[[Olga Korbut]], võimleja *[[Julia Nesterenko]], sprinter *[[Alexander Rybak]], muusik *[[Pavel Suhhoi]], raketi- ja lennukikonstruktor ==Vaata ka== *[[Eesti valgevenelased]] *[[Ljos]] *[[Valgevene Kultuuriühing Jalinka]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tLE1N">[https://web.archive.org/web/20180701063103/http://census.belstat.gov.by/default.aspx Valgevene 2009. aasta rahvaloenduse andmed.] Kasutatud 08.11.2015</ref> <ref name=":0">Peerna, N., Serman, I. 2011. Rahvused Eestis. Valgevenelased. TEA, Tallinn.</ref> <ref name="20XvS">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-04-30 |arhiivimisaeg=2017-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171119141038/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31.+DETSEMBER+2011&path=..%2FDatabase%2FRahvaloendus%2FREL2011%2F07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad%2F08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded%2F&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xdtcM">[https://web.archive.org/web/20200815201324/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0222&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+RAHVUSE+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1.+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2 Statistikaamet.] Kasutatud 08.11.2015</ref> <ref name=":1">Vessin, U., 1994. Valgevenelaste kujunemine. Akadeemia, 60: 607–621.</ref> <ref name=":2">Viikberg, J., 1999. Eesti rahvaste raamat: Rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn.</ref> <ref name="rD8T9">[http://www.etnoweb.ee/org/6hsac Valgevene Kultuuriühing Ljos]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Etnoweb. Kasutatud 07.11.2015.</ref> <ref name="nHHwF">[https://web.archive.org/web/20151208125323/http://www.paldiski.ee/public/paldiski_leht88_est.pdf Valgevene pühapäevakool avab oma uksed], Paldiski Linnaleht. Kasutatud 07.11.2015.</ref> }} [[Kategooria:Valgevene]] [[Kategooria:Rahvad]] [[Kategooria:Slaavlased]] [[Kategooria:Idaslaavlased]] dcmvnxmuf3utu0anyhhca8gmm0u5bv7 0 222552 7147938 7084623 2026-05-06T16:33:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147938 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Tõnu Pääsuke | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1949|06|15}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Tõnu Pääsuke''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1949]] [[Tallinn]]as) on eesti [[murdmaasuusatamine|suusa-]] ja [[laskesuusatamine|laskesuusatamistreener]] ning endine laskesuusataja. Ta on lõpetanud [[1975]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehakultuuriteaduskonna ning töötanud peamiselt laskesuusatamistreenerina. Aastatel [[1992]]–[[1994]] oli ta Eesti laskesuusatamiskoondise treener, sealhulgas Eesti laskesuusatajate treener [[1994. aasta taliolümpiamängud|Lillehammeri olümpiamängudel]]. Seejärel oli ta noorte suusatreener [[Hiiumaa]]l. [[2000]]. aastast oli ta Laskesuusatamisföderatsiooni peatreener, hiljem juunioride koondise ja [[Nõmme]] [[spordiklubi Biathlon]] treener. Tema õpilaste seas on [[Kaija Parve]], [[Even Tudeberg]], [[Urmas Kaldvee]], [[Eveli Saue]], [[Kadri Lehtla]], [[Martten Kaldvee]], [[Jan Treier]], [[Ulla-Maarit Helinurm]], [[Tuuli Tomingas]]. ==Tunnustus== *1984 – [[Eesti NSV teeneline treener]] *2015 – [[Eesti Olümpiakomitee teenetemärk]] *2018 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] ('''elutööpreemia''' – laskesuusatamise treener ja spordiala arendaja)<ref>{{netiviide|URL=https://sport.err.ee/681776/riiklikud-spordi-elutoopreemiad-palvisid-ivar-stukolkin-ja-tonu-paasuke | Pealkiri = Riiklikud spordi elutööpreemiad pälvisid Ivar Stukolkin ja Tõnu Pääsuke | Väljaanne = [[Eesti Rahvusringhääling]] | Aeg = 08.02.2018 | Kasutatud = 08.02.2018 }}</ref> *2025 – [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] elutööpreemia<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-7 |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=www.kulka.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2026-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260215105449/https://kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid-7 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Suusatreener [[Aita Pääsuke]] on Tõnu Pääsukese abikaasa. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Tõnu_Pääsuke}} * [https://www.ohtuleht.ee/95844 Tõnu Pääsuke jätkab kuus aastat tagasi katkenud tööd] ohtuleht.ee, 31. august 2000 * [http://www.epl.ee/artikkel/494333 Tõnu Pääsuke: Eesti laskesuusakoondise ühtsustunne võiks parem olla] epl.ee, 29. märts 2010 * [[Märt Roosna]]. [http://ohtuleht.ee/422649 Tõnu Pääsuke, laskesuusatippude treial] Õhtuleht, 14. aprill 2011 {{JÄRJESTA:Pääsuke, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti laskesuusatajad]] [[Kategooria:Eesti suusatreenerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised treenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] j6bjqiefimmx49tb0unc1p7ceabjdbf 0 223778 7148125 6995046 2026-05-06T22:37:58Z Ollin Masa 227337 Pilt 7148125 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Diamanda Galás | pilt = | pildiallkiri = Diamanda Galás | pildi_suurus = 200px | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{süv|1955|8|29|df=y}} | surmaaeg = | päritolu = [[USA]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[eksperimentaalne]], [[bluus]], [[avangard]] | amet = [[helilooja]], [[laulja]], [[klahvpillimängija]], [[maalikunstnik|maali-]] ja etenduskunstnik | tegev = 1979–tänaseni | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = [http://www.diamandagalas.com www.DiamandaGalas.com] | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[File:Diamanda Galas at Thalia Hall, Chicago.jpg|thumb|Diamanda Galás [[Chicago]]s 2016]] '''Diamanda Galás''' (sündinud [[29. august]]il [[1955]]) on [[kreeka]] juurtega [[ameerika]] [[Avangardism (muusika)|avandardistlik]] [[helilooja]], [[laulja]], [[pianist]], maali- ja [[etenduskunstid|etenduskunstnik]]. Ta kasvas üles [[San Diego]]s USA [[California]] osariigis ning on õppinud nii klassikalist kui ka [[džäss]]muusikat ning visuaal- ja [[tegevuskunst]]i. Ta on tuntud virtuoosse pianisti ja lauljana, kelle [[hääleulatus]] on kolm ja pool [[Oktav (helikõrguspiirkond)|oktavit]]. Galás't on kirjeldatud kui lauljat, kes on võimeline looma "kõhedust tekitavat vokaalset terrorit", kuna tema laulumaneer sisaldab sosinat, ulgumist, oigeid, karjeid, kriiskeid ja [[glossolaalia]] imiteerimist. Tema teosed käsitlevad peamiselt kannatuse, meeleheite, hukkamõistu, süüdimõistmise, needmise, au ja väärikuse kaotuse, ebaõigluse, hukatuse, [[genotsiid]]i jne teemasid. Laiema tuntuse saavutas vaidlusi tekitanud 1991. aasta "Plague Mass (1984 – End of the Epidemic)" kontsertsalvestisega, mis kritiseeris [[roomakatoliku kirik]]u ja ühiskonna ükskõikset suhtumist [[AIDS]]-i. Ta on teinud koostööd selliste avangardistlike heliloojatega nagu [[Iannis Xenakis]], [[Vinko Globokar]] ja [[John Zorn]] ning popmuusikutega ([[John Paul Jones]], [[Erasure]], [[Recoil]], [[Rotting Christ]]). Galás on kirjutanud raamatu, loonud filmidele muusikat, tema häält on kasutatud filmides ([[Francis Ford Coppola]] "Draculas" naisvampiiride hääled, [[John Milius]]e "Conan the Barbariansi" nõia hääl), interpreteerinud [[Charles Baudelaire]]'i ("The Litanies of Satan"), [[Paul Celan]]i, [[Pier Paolo Pasolini]], [[Henri Michaux]]'i, [[Gérard de Nerva]]l'i, [[César Vallejo]], [[Siamanto]] ja Adonise luulet. ==Diskograafia== *1982 – "[[The Litanies of Satan]]" *1984 – "[[Diamanda Galás (album)|Diamanda Galás]]", uuesti välja antud pealkirjaga "Panoptikon" *1986 – "[[The Divine Punishment]]" *1986 – "[[Saint of the Pit]]" *1988 – "[[You Must Be Certain of the Devil]]" *1989 – "Masque of the Red Death" (triloogia: "The Divine Punishment", "Saint of the Pit" ja "You Must Be Certain of the Devil" *1991 – "[[Plague Mass]]" (kontsert) *1992 – "[[The Singer]]" *1993 – "[[Vena Cava]]" (kontsert) *1994 – "[[The Sporting Life]]", koos [[John Paul Jones]]iga *1996 – "Schrei X" (kontsert) *1998 – "[[Malediction & Prayer]]" (kontsert) *2003 – "[[La Serpenta Canta]]" (kontsert) *2003 – "[[Defixiones, Will and Testament]]" (kontsert) *2008 – "[[Guilty Guilty Guilty]]" (kontsert) *2009–2010 – "[[The Cleopatra Set]]" (kontsert) *2010 – "[[You're My Thrill]]" {{JÄRJESTA:Galás, Diamanda}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] j320qetky1do02z0up48ase6k02zm14 7148204 7148125 2026-05-07T05:37:10Z Mona 355 7148204 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=oktoober}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Diamanda Galás | pilt = Diamanda Galas at Thalia Hall, Chicago.jpg | pildiallkiri = Diamanda Galás [[Chicago]]s 2016 | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = mitte_tegevartist | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{süv|1955|8|29|df=y}} | surmaaeg = | päritolu = [[USA]] | pill = | hääleliik = | stiil = [[eksperimentaalne]], [[bluus]], [[avangard]] | amet = [[helilooja]], [[laulja]], [[klahvpillimängija]], [[maalikunstnik|maali-]] ja etenduskunstnik | tegev = 1979–tänaseni | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = [http://www.diamandagalas.com www.DiamandaGalas.com] | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Diamanda Galás''' (sündinud [[29. august]]il [[1955]]) on [[kreeka]] juurtega [[ameerika]] [[Avangardism (muusika)|avandardistlik]] [[helilooja]], [[laulja]], [[pianist]], maali- ja [[etenduskunstid|etenduskunstnik]]. Ta kasvas üles [[San Diego]]s USA [[California]] osariigis ning on õppinud nii klassikalist kui ka [[džäss]]muusikat ning visuaal- ja [[tegevuskunst]]i. Ta on tuntud virtuoosse pianisti ja lauljana, kelle [[hääleulatus]] on kolm ja pool [[Oktav (helikõrguspiirkond)|oktavit]]. Galás't on kirjeldatud kui lauljat, kes on võimeline looma "kõhedust tekitavat vokaalset terrorit", kuna tema laulumaneer sisaldab sosinat, ulgumist, oigeid, karjeid, kriiskeid ja [[glossolaalia]] imiteerimist. Tema teosed käsitlevad peamiselt kannatuse, meeleheite, hukkamõistu, süüdimõistmise, needmise, au ja väärikuse kaotuse, ebaõigluse, hukatuse, [[genotsiid]]i jne teemasid. Laiema tuntuse saavutas vaidlusi tekitanud 1991. aasta "Plague Mass (1984 – End of the Epidemic)" kontsertsalvestisega, mis kritiseeris [[roomakatoliku kirik]]u ja ühiskonna ükskõikset suhtumist [[AIDS]]-i. Ta on teinud koostööd selliste avangardistlike heliloojatega nagu [[Iannis Xenakis]], [[Vinko Globokar]] ja [[John Zorn]] ning popmuusikutega ([[John Paul Jones]], [[Erasure]], [[Recoil]], [[Rotting Christ]]). Galás on kirjutanud raamatu, loonud filmidele muusikat, tema häält on kasutatud filmides ([[Francis Ford Coppola]] "Draculas" naisvampiiride hääled, [[John Milius]]e "Conan the Barbariansi" nõia hääl), interpreteerinud [[Charles Baudelaire]]'i ("The Litanies of Satan"), [[Paul Celan]]i, [[Pier Paolo Pasolini]], [[Henri Michaux]]'i, [[Gérard de Nerva]]l'i, [[César Vallejo]], [[Siamanto]] ja Adonise luulet. ==Diskograafia== *1982 – "[[The Litanies of Satan]]" *1984 – "[[Diamanda Galás (album)|Diamanda Galás]]", uuesti välja antud pealkirjaga "Panoptikon" *1986 – "[[The Divine Punishment]]" *1986 – "[[Saint of the Pit]]" *1988 – "[[You Must Be Certain of the Devil]]" *1989 – "Masque of the Red Death" (triloogia: "The Divine Punishment", "Saint of the Pit" ja "You Must Be Certain of the Devil" *1991 – "[[Plague Mass]]" (kontsert) *1992 – "[[The Singer]]" *1993 – "[[Vena Cava]]" (kontsert) *1994 – "[[The Sporting Life]]", koos [[John Paul Jones]]iga *1996 – "Schrei X" (kontsert) *1998 – "[[Malediction & Prayer]]" (kontsert) *2003 – "[[La Serpenta Canta]]" (kontsert) *2003 – "[[Defixiones, Will and Testament]]" (kontsert) *2008 – "[[Guilty Guilty Guilty]]" (kontsert) *2009–2010 – "[[The Cleopatra Set]]" (kontsert) *2010 – "[[You're My Thrill]]" {{JÄRJESTA:Galás, Diamanda}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] bplbsts94fpk3q5k70fk8dtjnppcupe 0 226252 7148098 5382412 2026-05-06T21:44:18Z Juhan242 213253 /* */ 7148098 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ühiselamust Torontos; Tallinna Tehnikaülikooli kolledži kohta vaata artiklit [[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž]]; Tartu Kolledž on ka [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]]i endine nimi.}} [[Pilt:TartuCollege2.jpg|pisi|Tartu College'i hoone, Bloor Street West 310]] '''Tartu College (Tartu Kolledž)''' on [[Kanada]]s Ontario provintsis [[Toronto]]s asuv eraomanduses olev [[ühiselamu]], mis paikneb Bloor Street Westi tänava ja Madison Avenue nurgal. Enamik selle elanikest on [[Toronto Ülikool]]i üliõpilased. Tartu Kolledži projekteerisid arhitektid [[Elmar Tampõld]] ja [[John Wells]] ning see valmis 1970. aastal. Tartu Kolledž on saanud nime [[Tartu]] linna järgi. See ehitati algul Kanada Eesti kogukonna tarbeks [[raamatukogu]] ja arhiivi hõlmava õppekeskusena. Majas asub muuhulgas ajalehe [[Eesti Elu]] toimetus. == Välislingid == *[http://www.tartucollege.ca/ Tartu College] {{Coordinate |NS=43.66722222 |EW=-79.4025 |type=landmark |region=CA}} [[Kategooria:Toronto]] [[Kategooria:Välis-Eesti]] rq1ehyfba3nno09sujf2711c4757ebl 0 227932 7147978 6763396 2026-05-06T17:13:53Z Svencapoeira 67038 7147978 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jaapani vasaabia | pilt = Jaapani vasaabia1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Jaapani vasaabia ''Eutrema japonicum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Vasaabia]] ''Wasabia'' | liik = '''Jaapani vasaabia''' | binaarne = ''Eutrema japonicum'' | binaarse_autor = (Miq.) Matsum. | levikukaart = | sünonüümid = *''Cochlearia wasabi'' Siebold *''Eutrema wasabi'' Maxim. *''Lunaria japonica'' Miq. *''Wasabia wasabi'' (Maxim.) Makino }} '''Jaapani vasaabia'' (''Eutrema japonicum'', ka ''Wasabia japonica'') on [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonda [[vasaabia]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]], mida kasvatatakse [[köögivili|köögiviljana]]. [[Suur mungalill|Suurt mungalill]]e meenutava taime lihavad lehed sarnanevad [[kapsas|kapsalehtedega]]<ref name="Raal" />. Jaapani vasaabia on haruldane taim.{{lisa viide}} Taime risoomi kasutatakse ürdina. Jaapani vasaabiale on omane eriti mõrkjas maitse, mis sarnaneb sinepi omaga. Esimesed allikad Jaapani vasaabia kasutamisest toiduks pärinevad [[Nara prefektuur|Nara prefektuurist]].<ref name="Lf5pe" /> == Botaaniline iseloomustus == [[Pilt:Wasabi, Iwasaki Kanen 1828.jpg|vasakul|pisi|Jaapani vasaabia]] Jaapani vasaabia kasvab kuni 45 cm kõrguseks ja on meeldiva lõhnaga taim. Lehed on ümara või südaja kujuga.<ref name=":2" /> Õied on valget värvi ja söödavad. Taim õitseb kevadel.<ref name="JVqWU" /> == Kasvukohad == Jaapani vasaabia kasvab looduslikult Põhja-Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Koreas ja Uus-Meremaal mägijõgede voolusängides. Traditsiooniliseks kasvukohaks on külma voolava veega allikate kallastel puude all.<ref name=":1" /> Taim eelistab niiskeid kasvukohti ja võib kasvada ka madalas vees. Jaapani vasaabia on kasvukoha suhtes ülinõudlik. [[Pilt:Wasabi Field in Hikimi, Shimane, Japan in Summer.jpg|vasakul|pisi|365x365px|Vasaabia looduses]] === Kultiveerimine === Jaapani vasaabia kultiveerimine on keerukas. Taim vajab sobiva temperatuuriga voolava veekogu olemasolu. Sobiv temperatuur kasvamise ajal on 10–15 kraadi, veekogu temperatuur peaks jääma 10–13 kraadi vahele, sest kõrgematel temperatuuridel taim ei kasva ja hakkavad levima taimehaigused. Vajab 50–80% varjulist keskkonda, kergelt aluselist orgaanilist pinnast. Kõige paremini kasvab jahedas madalas voolavas vees. Jahe, allikatoiteline lubjakividega oja metsa all on parim keskkond taime kasvuks. Paremaks kasvuks lisatakse lämmastikurikast väetist.<ref name=":3" /> ==Kasutamine toiduainena== Toiduks kasutatakse hoolikalt riivitud taime juurikat, millest valmistatakse maitselt [[mädarõigas]]t meenutavat [[vasabi]]t. Serveeritakse tavaliselt kalaroogadega. [[Jaapani köök|Jaapani köögis]] kuulub vasabipasta lahutamatu osana [[suši]] ja ''[[sashimi]]'' juurde. Kõrgklassi restoranides valmistatakse vasabipasta vahetult enne serveerimist, sest ta kaotab juba 15 minuti jooksul osa oma maitsest taimes sisalduvate lenduvate komponentide tõttu. Taime hoolikas peenestamine toob maitse paremini esile. Maitse stabiliseerimiseks kasutatakse happelisi toiduaineid, näiteks [[Äädikas|äädikat]] või sidrunimahla. Kuna Jaapani vasaabia kultiveerimine on keeruline, kasutatakse sageli vasabipasta valmistamisel Jaapani vasaabia asendajatena sinepit, mädarõigast, tärklist ja rohelist toiduvärvi.<ref name=":0" /> Taime lehti kuivatatakse ja kasutatakse salatikastmete, juustu ja krõbedate küpsiste maitsestamiseks.<ref name=":1" /> Jaapani vasaabia soolases vees leotatud lehtedest, õitest, lehevartest ja lõigutud risoomist tehakse marineeritud salatit ''wasabi-zuke.''<ref name=":2" /> == Kasutamine meditsiinis == [[Pilt:Fresh wasabi rhizomes.jpg|pisi|324x324px|Vasaabia risoomid]] Teadlastele pakuvad huvi Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid. 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaati peetakse allergia, astma, vähi, põletiku ja neurogeneratiivsete haiguste sümpotmite leevendajaks.<ref name=":0" /> National Cancer Institute ja American Cancer Society on teinud ulatuslikke uuringuid ristõieliste mõjust vähi ennetamisel. Nad soovitavad süüa mitu korda nädalas mõnda taime ristõieliste perekonnast, et vähendada vähki haigestumise riski. See eemaldab kehast liigset [[Östrogeenid|östrogeeni]], mis põhjustab hormoonsõltuvaid vähitüüpe nagu rinnavähk ja eesnäärmevähk.<ref name=":1" /> Vähki ennetavate omadustega kemikaalid on isotiotsüanaadid ja sinigriin.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid pärsivad [[Vereliistak|trombotsüütide]] [[agregatsioon]]i veres.<ref name="Tm4Bk" /> Mõjub verd vedeldavana, takistab kasvajarakkude arengut ning hävitab organismis mikroobe. Vürtsidele omaselt ergutab seedimist ja suurendab söögiisu.<ref name=":2" /> Vasaabia tarbimine aitab ennetada hambakaariese teket. Vasaabias sisalduvatel isotiotsüanaatidel on antibakteriaalne toime, mis avaldab mõju kaariest tekitavale ''Streptococcus mutans''<nowiki/>'i bakterile.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabia on parasiitidevastase toimega, mistõttu on põhjendatud tarbimine koos toore liha ja kala toitudega. Samuti aitab vasabi tarbimine vähendada nohu korral lima eritust ja nina kõrvalkoobaste ummistust. Sellise omaduse annavad taimele allüül-isotiotsüanaadid.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduv apigeniin suudab surmata organismis olevaid leukeemiarakke.<ref name="UBNkp" /> 2011. aastal avaldati Jaapanis artikkel 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaadi positiivsest mõjust teist tüüpi diabeedi ravis.<ref name="WogqW" /> === Kasutamine rahvameditsiinis === Jaapani traditsiooniline meditsiin kasutab vasabipulbrit [[infarkt]]i ja [[insult]]i ennetava ja kasvajarakkude arengut pärssiva ravimina. Varasemal ajal kasutati ka vastumürgina kalamürgistusele. == Keemiline koostis == Jaapani vasaabia sisaldab arvestatavat kogust C-vitamiini, kaaliumit ja kaltsiumit. Kuna Jaapani vasaabiast tehtud toiduaineid kasutatakse väga väikeses koguses, ei loeta Jaapani vasaabiat oluliseks vitamiinide allikaks.<ref name=":0" /> Sisaldab eeterlikku õli. Lehtedes on sahhariide (22%), proteiine (6%) ja lipiide (0,2%).<ref name=":2" /> Põhilised kemikaalid, mis annavad vasabile maitse ja teravuse, vabanevad pärast taime leotamist. Sellega lõhutakse taime rakusein, vabaneb ensüüm mürosinaas, mis hüdrolüüsib glükosinolaate. Selle reaktsiooni tagajärjel tekib isotiotsüanaate (6-, 7- ja 8-metüültioheksenüül isotiotsüanaate) ja allüül-isotiotsüanaate, mis annavad vasabile vürtsika maitse.<ref name=":0" /> Allüül-isotiotsüanaatidel on antimutageensed omadused. Isotiotsüanaatidel on antiseptiline ja bakteritsiidne toime.<ref name=":3" /> Mürosinaasireaktsiooni kõrvalsaadus on glükoos, mis annab vasabile kergelt magusa maitse.<ref name=":0" /> Sisaldab ka antimutageensete omadustega 4-pentenüül-isotiotsüanaate.<ref name=":3" /> == Droog == Droogina kasutatakse taime juurt, juurikat ja lehti.<ref name=":2" /> == Ohud tarvitamisel == Suurtes kogustes vasabi tarvitamine ärritab seedeelundeid, inimese jume muutub kahvatuks, võib esile kutsuda segasust, ohtrat higistamist ja isegi minestamist. See võib olla väga ohtlik nõrgenenud südame- ja ajuveresoontega inimestele.<ref name=":3" /> Samuti peavad vasabi tarvitamisse ettevaatlikkusega suhtuma inimesed, kellel on söögitoru reflukshaigus, neeruhaigused, seedetrakti haigused või kes kasutavad hormoonravipreparaate.<ref name="LtF9Q" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Raal">Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma ravimtaimedest, Valgus, 2005</ref> <ref name=":2">Raal, Ain. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2010. lk 965.</ref> <ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160729192520/http://agsyst.wsu.edu/wasabi.html] Carol Miles, Ph.D., Tamera Flores, and Gayle Alleman, M.S. R.D. 1999. Wasabi brochure. Mount Vernon Northwestern Washington Research and Extension Center. Vegetable Research and Extension. Washington State University, USA.</ref> <ref name=":0">[http://cen.acs.org/articles/88/i12/Wasabi.html] Chemical and Engineering News. "Wasabi. In condiments, horseradish stands in for the real thing"</ref> <ref name=":3">Duke, James A. ''CRC Handbook of Medicinal spices,'' 2003. Florida: CRC Press, USA. lk 309–310.</ref> <ref name="Lf5pe">[https://web.archive.org/web/20010418182941/http://www.kinjirushi.co.jp/himitu/rekishi.html] ''わさびの歴史''. Kinjirushi. 2001. Vaadatud 21.12.2015.</ref> <ref name="JVqWU">[https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html] "What is wasabi?" https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html. 27.04.2016</ref> <ref name="Tm4Bk">[https://books.google.ee/books?id=j6y1BAAAQBAJ&pg=PT1729&lpg=PT1729&dq=wasabi+fruit+crop&source=bl&ots=Yw4EWlxjlK&sig=pkntqBQP9mMkcXkcsX3_ttonCVk&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj78bPrk67MAhWBHxQKHXxRDX84ChDoAQhAMAU#v=onepage&q=wasabi%20fruit%20crop&f=false] Thompson, Anthony Keith Thompson. ''Fruit and Vegetables: Harvesting, Handling and Storage, 2 Volume Set'', 2014. Oxford: Blackwell Publishing Ldt, Suurbritannia.</ref> <ref name="UBNkp">[http://www.herbcyclopedia.com/item/health-benefits-of-wasabi-2] ''Health benefits of wasabi.'' http://www.herbcyclopedia.com/ 28.04.2016</ref> <ref name="WogqW">[https://web.archive.org/web/20160509060138/https://wasabi.org/wasabia-japonica-and-type-2-diabetes] Jun YOSHIDA, Satomi NOMURA, Naoyuki NISHIZAWA, Yoshiaki ITO and Ken-ichi KIMURA, “Glycogen Synthase Kinase-3β Inhibition of 6-(Methylsulfinyl)hexyl Isothiocyanate Derived from Wasabi (''Wasabia japonica'' Matsum)”, ''Biosci. Biotechnol. Biochem.'', Vol. 75, 136–139 (2011) (online publication).</ref> <ref name="LtF9Q">[http://www.encyclopedia.com/doc/1G2-3435100819.html] ''Encyclopedia.com.'' 28 Apr. 2016</ref> }} == Välislingid == *[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/29742525 Maailma kõige kallim köögivili] *[http://www.realwasabi.com/cultivation/index.asp Real Wasabi] [[Kategooria:Ristõielised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Maitsetaimed]] h986svqfxnzuv0z4wdyf66xj5zcl0w7 7147979 7147978 2026-05-06T17:14:05Z Svencapoeira 67038 7147979 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jaapani vasaabia | pilt = Jaapani vasaabia1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Jaapani vasaabia ''Eutrema japonicum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Vasaabia]] ''Wasabia'' | liik = '''Jaapani vasaabia''' | binaarne = ''Eutrema japonicum'' | binaarse_autor = (Miq.) Matsum. | levikukaart = | sünonüümid = *''Cochlearia wasabi'' Siebold *''Eutrema wasabi'' Maxim. *''Lunaria japonica'' Miq. *''Wasabia wasabi'' (Maxim.) Makino }} '''Jaapani vasaabia''' (''Eutrema japonicum'', ka ''Wasabia japonica'') on [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonda [[vasaabia]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]], mida kasvatatakse [[köögivili|köögiviljana]]. [[Suur mungalill|Suurt mungalill]]e meenutava taime lihavad lehed sarnanevad [[kapsas|kapsalehtedega]]<ref name="Raal" />. Jaapani vasaabia on haruldane taim.{{lisa viide}} Taime risoomi kasutatakse ürdina. Jaapani vasaabiale on omane eriti mõrkjas maitse, mis sarnaneb sinepi omaga. Esimesed allikad Jaapani vasaabia kasutamisest toiduks pärinevad [[Nara prefektuur|Nara prefektuurist]].<ref name="Lf5pe" /> == Botaaniline iseloomustus == [[Pilt:Wasabi, Iwasaki Kanen 1828.jpg|vasakul|pisi|Jaapani vasaabia]] Jaapani vasaabia kasvab kuni 45 cm kõrguseks ja on meeldiva lõhnaga taim. Lehed on ümara või südaja kujuga.<ref name=":2" /> Õied on valget värvi ja söödavad. Taim õitseb kevadel.<ref name="JVqWU" /> == Kasvukohad == Jaapani vasaabia kasvab looduslikult Põhja-Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Koreas ja Uus-Meremaal mägijõgede voolusängides. Traditsiooniliseks kasvukohaks on külma voolava veega allikate kallastel puude all.<ref name=":1" /> Taim eelistab niiskeid kasvukohti ja võib kasvada ka madalas vees. Jaapani vasaabia on kasvukoha suhtes ülinõudlik. [[Pilt:Wasabi Field in Hikimi, Shimane, Japan in Summer.jpg|vasakul|pisi|365x365px|Vasaabia looduses]] === Kultiveerimine === Jaapani vasaabia kultiveerimine on keerukas. Taim vajab sobiva temperatuuriga voolava veekogu olemasolu. Sobiv temperatuur kasvamise ajal on 10–15 kraadi, veekogu temperatuur peaks jääma 10–13 kraadi vahele, sest kõrgematel temperatuuridel taim ei kasva ja hakkavad levima taimehaigused. Vajab 50–80% varjulist keskkonda, kergelt aluselist orgaanilist pinnast. Kõige paremini kasvab jahedas madalas voolavas vees. Jahe, allikatoiteline lubjakividega oja metsa all on parim keskkond taime kasvuks. Paremaks kasvuks lisatakse lämmastikurikast väetist.<ref name=":3" /> ==Kasutamine toiduainena== Toiduks kasutatakse hoolikalt riivitud taime juurikat, millest valmistatakse maitselt [[mädarõigas]]t meenutavat [[vasabi]]t. Serveeritakse tavaliselt kalaroogadega. [[Jaapani köök|Jaapani köögis]] kuulub vasabipasta lahutamatu osana [[suši]] ja ''[[sashimi]]'' juurde. Kõrgklassi restoranides valmistatakse vasabipasta vahetult enne serveerimist, sest ta kaotab juba 15 minuti jooksul osa oma maitsest taimes sisalduvate lenduvate komponentide tõttu. Taime hoolikas peenestamine toob maitse paremini esile. Maitse stabiliseerimiseks kasutatakse happelisi toiduaineid, näiteks [[Äädikas|äädikat]] või sidrunimahla. Kuna Jaapani vasaabia kultiveerimine on keeruline, kasutatakse sageli vasabipasta valmistamisel Jaapani vasaabia asendajatena sinepit, mädarõigast, tärklist ja rohelist toiduvärvi.<ref name=":0" /> Taime lehti kuivatatakse ja kasutatakse salatikastmete, juustu ja krõbedate küpsiste maitsestamiseks.<ref name=":1" /> Jaapani vasaabia soolases vees leotatud lehtedest, õitest, lehevartest ja lõigutud risoomist tehakse marineeritud salatit ''wasabi-zuke.''<ref name=":2" /> == Kasutamine meditsiinis == [[Pilt:Fresh wasabi rhizomes.jpg|pisi|324x324px|Vasaabia risoomid]] Teadlastele pakuvad huvi Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid. 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaati peetakse allergia, astma, vähi, põletiku ja neurogeneratiivsete haiguste sümpotmite leevendajaks.<ref name=":0" /> National Cancer Institute ja American Cancer Society on teinud ulatuslikke uuringuid ristõieliste mõjust vähi ennetamisel. Nad soovitavad süüa mitu korda nädalas mõnda taime ristõieliste perekonnast, et vähendada vähki haigestumise riski. See eemaldab kehast liigset [[Östrogeenid|östrogeeni]], mis põhjustab hormoonsõltuvaid vähitüüpe nagu rinnavähk ja eesnäärmevähk.<ref name=":1" /> Vähki ennetavate omadustega kemikaalid on isotiotsüanaadid ja sinigriin.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid pärsivad [[Vereliistak|trombotsüütide]] [[agregatsioon]]i veres.<ref name="Tm4Bk" /> Mõjub verd vedeldavana, takistab kasvajarakkude arengut ning hävitab organismis mikroobe. Vürtsidele omaselt ergutab seedimist ja suurendab söögiisu.<ref name=":2" /> Vasaabia tarbimine aitab ennetada hambakaariese teket. Vasaabias sisalduvatel isotiotsüanaatidel on antibakteriaalne toime, mis avaldab mõju kaariest tekitavale ''Streptococcus mutans''<nowiki/>'i bakterile.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabia on parasiitidevastase toimega, mistõttu on põhjendatud tarbimine koos toore liha ja kala toitudega. Samuti aitab vasabi tarbimine vähendada nohu korral lima eritust ja nina kõrvalkoobaste ummistust. Sellise omaduse annavad taimele allüül-isotiotsüanaadid.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduv apigeniin suudab surmata organismis olevaid leukeemiarakke.<ref name="UBNkp" /> 2011. aastal avaldati Jaapanis artikkel 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaadi positiivsest mõjust teist tüüpi diabeedi ravis.<ref name="WogqW" /> === Kasutamine rahvameditsiinis === Jaapani traditsiooniline meditsiin kasutab vasabipulbrit [[infarkt]]i ja [[insult]]i ennetava ja kasvajarakkude arengut pärssiva ravimina. Varasemal ajal kasutati ka vastumürgina kalamürgistusele. == Keemiline koostis == Jaapani vasaabia sisaldab arvestatavat kogust C-vitamiini, kaaliumit ja kaltsiumit. Kuna Jaapani vasaabiast tehtud toiduaineid kasutatakse väga väikeses koguses, ei loeta Jaapani vasaabiat oluliseks vitamiinide allikaks.<ref name=":0" /> Sisaldab eeterlikku õli. Lehtedes on sahhariide (22%), proteiine (6%) ja lipiide (0,2%).<ref name=":2" /> Põhilised kemikaalid, mis annavad vasabile maitse ja teravuse, vabanevad pärast taime leotamist. Sellega lõhutakse taime rakusein, vabaneb ensüüm mürosinaas, mis hüdrolüüsib glükosinolaate. Selle reaktsiooni tagajärjel tekib isotiotsüanaate (6-, 7- ja 8-metüültioheksenüül isotiotsüanaate) ja allüül-isotiotsüanaate, mis annavad vasabile vürtsika maitse.<ref name=":0" /> Allüül-isotiotsüanaatidel on antimutageensed omadused. Isotiotsüanaatidel on antiseptiline ja bakteritsiidne toime.<ref name=":3" /> Mürosinaasireaktsiooni kõrvalsaadus on glükoos, mis annab vasabile kergelt magusa maitse.<ref name=":0" /> Sisaldab ka antimutageensete omadustega 4-pentenüül-isotiotsüanaate.<ref name=":3" /> == Droog == Droogina kasutatakse taime juurt, juurikat ja lehti.<ref name=":2" /> == Ohud tarvitamisel == Suurtes kogustes vasabi tarvitamine ärritab seedeelundeid, inimese jume muutub kahvatuks, võib esile kutsuda segasust, ohtrat higistamist ja isegi minestamist. See võib olla väga ohtlik nõrgenenud südame- ja ajuveresoontega inimestele.<ref name=":3" /> Samuti peavad vasabi tarvitamisse ettevaatlikkusega suhtuma inimesed, kellel on söögitoru reflukshaigus, neeruhaigused, seedetrakti haigused või kes kasutavad hormoonravipreparaate.<ref name="LtF9Q" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Raal">Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma ravimtaimedest, Valgus, 2005</ref> <ref name=":2">Raal, Ain. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2010. lk 965.</ref> <ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160729192520/http://agsyst.wsu.edu/wasabi.html] Carol Miles, Ph.D., Tamera Flores, and Gayle Alleman, M.S. R.D. 1999. Wasabi brochure. Mount Vernon Northwestern Washington Research and Extension Center. Vegetable Research and Extension. Washington State University, USA.</ref> <ref name=":0">[http://cen.acs.org/articles/88/i12/Wasabi.html] Chemical and Engineering News. "Wasabi. In condiments, horseradish stands in for the real thing"</ref> <ref name=":3">Duke, James A. ''CRC Handbook of Medicinal spices,'' 2003. Florida: CRC Press, USA. lk 309–310.</ref> <ref name="Lf5pe">[https://web.archive.org/web/20010418182941/http://www.kinjirushi.co.jp/himitu/rekishi.html] ''わさびの歴史''. Kinjirushi. 2001. Vaadatud 21.12.2015.</ref> <ref name="JVqWU">[https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html] "What is wasabi?" https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html. 27.04.2016</ref> <ref name="Tm4Bk">[https://books.google.ee/books?id=j6y1BAAAQBAJ&pg=PT1729&lpg=PT1729&dq=wasabi+fruit+crop&source=bl&ots=Yw4EWlxjlK&sig=pkntqBQP9mMkcXkcsX3_ttonCVk&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj78bPrk67MAhWBHxQKHXxRDX84ChDoAQhAMAU#v=onepage&q=wasabi%20fruit%20crop&f=false] Thompson, Anthony Keith Thompson. ''Fruit and Vegetables: Harvesting, Handling and Storage, 2 Volume Set'', 2014. Oxford: Blackwell Publishing Ldt, Suurbritannia.</ref> <ref name="UBNkp">[http://www.herbcyclopedia.com/item/health-benefits-of-wasabi-2] ''Health benefits of wasabi.'' http://www.herbcyclopedia.com/ 28.04.2016</ref> <ref name="WogqW">[https://web.archive.org/web/20160509060138/https://wasabi.org/wasabia-japonica-and-type-2-diabetes] Jun YOSHIDA, Satomi NOMURA, Naoyuki NISHIZAWA, Yoshiaki ITO and Ken-ichi KIMURA, “Glycogen Synthase Kinase-3β Inhibition of 6-(Methylsulfinyl)hexyl Isothiocyanate Derived from Wasabi (''Wasabia japonica'' Matsum)”, ''Biosci. Biotechnol. Biochem.'', Vol. 75, 136–139 (2011) (online publication).</ref> <ref name="LtF9Q">[http://www.encyclopedia.com/doc/1G2-3435100819.html] ''Encyclopedia.com.'' 28 Apr. 2016</ref> }} == Välislingid == *[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/29742525 Maailma kõige kallim köögivili] *[http://www.realwasabi.com/cultivation/index.asp Real Wasabi] [[Kategooria:Ristõielised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Maitsetaimed]] nf5lkdgma5xziu2a30lic4ymew724w3 7147982 7147979 2026-05-06T17:17:11Z Svencapoeira 67038 7147982 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jaapani vasaabia | pilt = Jaapani vasaabia1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Jaapani vasaabia ''Eutrema japonicum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Vasaabia]] ''Eutrema'' | liik = '''Jaapani vasaabia''' | binaarne = ''Eutrema japonicum'' | binaarse_autor = (Miq.) Matsum. | levikukaart = | sünonüümid = *''Cochlearia wasabi'' Siebold *''Eutrema wasabi'' Maxim. *''Lunaria japonica'' Miq. *''Wasabia wasabi'' (Maxim.) Makino }} '''Jaapani vasaabia''' (''Eutrema japonicum'', ka ''Wasabia japonica'') on [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonda [[vasaabia]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]], mida kasvatatakse [[köögivili|köögiviljana]]. [[Suur mungalill|Suurt mungalill]]e meenutava taime lihavad lehed sarnanevad [[kapsas|kapsalehtedega]]<ref name="Raal" />. Jaapani vasaabia on haruldane taim.{{lisa viide}} Taime risoomi kasutatakse ürdina. Jaapani vasaabiale on omane eriti mõrkjas maitse, mis sarnaneb sinepi omaga. Esimesed allikad Jaapani vasaabia kasutamisest toiduks pärinevad [[Nara prefektuur|Nara prefektuurist]].<ref name="Lf5pe" /> == Botaaniline iseloomustus == [[Pilt:Wasabi, Iwasaki Kanen 1828.jpg|vasakul|pisi|Jaapani vasaabia]] Jaapani vasaabia kasvab kuni 45 cm kõrguseks ja on meeldiva lõhnaga taim. Lehed on ümara või südaja kujuga.<ref name=":2" /> Õied on valget värvi ja söödavad. Taim õitseb kevadel.<ref name="JVqWU" /> == Kasvukohad == Jaapani vasaabia kasvab looduslikult Põhja-Jaapanis, Hiinas, Taiwanis, Koreas ja Uus-Meremaal mägijõgede voolusängides. Traditsiooniliseks kasvukohaks on külma voolava veega allikate kallastel puude all.<ref name=":1" /> Taim eelistab niiskeid kasvukohti ja võib kasvada ka madalas vees. Jaapani vasaabia on kasvukoha suhtes ülinõudlik. [[Pilt:Wasabi Field in Hikimi, Shimane, Japan in Summer.jpg|vasakul|pisi|365x365px|Vasaabia looduses]] === Kultiveerimine === Jaapani vasaabia kultiveerimine on keerukas. Taim vajab sobiva temperatuuriga voolava veekogu olemasolu. Sobiv temperatuur kasvamise ajal on 10–15 kraadi, veekogu temperatuur peaks jääma 10–13 kraadi vahele, sest kõrgematel temperatuuridel taim ei kasva ja hakkavad levima taimehaigused. Vajab 50–80% varjulist keskkonda, kergelt aluselist orgaanilist pinnast. Kõige paremini kasvab jahedas madalas voolavas vees. Jahe, allikatoiteline lubjakividega oja metsa all on parim keskkond taime kasvuks. Paremaks kasvuks lisatakse lämmastikurikast väetist.<ref name=":3" /> ==Kasutamine toiduainena== Toiduks kasutatakse hoolikalt riivitud taime juurikat, millest valmistatakse maitselt [[mädarõigas]]t meenutavat [[vasabi]]t. Serveeritakse tavaliselt kalaroogadega. [[Jaapani köök|Jaapani köögis]] kuulub vasabipasta lahutamatu osana [[suši]] ja ''[[sashimi]]'' juurde. Kõrgklassi restoranides valmistatakse vasabipasta vahetult enne serveerimist, sest ta kaotab juba 15 minuti jooksul osa oma maitsest taimes sisalduvate lenduvate komponentide tõttu. Taime hoolikas peenestamine toob maitse paremini esile. Maitse stabiliseerimiseks kasutatakse happelisi toiduaineid, näiteks [[Äädikas|äädikat]] või sidrunimahla. Kuna Jaapani vasaabia kultiveerimine on keeruline, kasutatakse sageli vasabipasta valmistamisel Jaapani vasaabia asendajatena sinepit, mädarõigast, tärklist ja rohelist toiduvärvi.<ref name=":0" /> Taime lehti kuivatatakse ja kasutatakse salatikastmete, juustu ja krõbedate küpsiste maitsestamiseks.<ref name=":1" /> Jaapani vasaabia soolases vees leotatud lehtedest, õitest, lehevartest ja lõigutud risoomist tehakse marineeritud salatit ''wasabi-zuke.''<ref name=":2" /> == Kasutamine meditsiinis == [[Pilt:Fresh wasabi rhizomes.jpg|pisi|324x324px|Vasaabia risoomid]] Teadlastele pakuvad huvi Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid. 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaati peetakse allergia, astma, vähi, põletiku ja neurogeneratiivsete haiguste sümpotmite leevendajaks.<ref name=":0" /> National Cancer Institute ja American Cancer Society on teinud ulatuslikke uuringuid ristõieliste mõjust vähi ennetamisel. Nad soovitavad süüa mitu korda nädalas mõnda taime ristõieliste perekonnast, et vähendada vähki haigestumise riski. See eemaldab kehast liigset [[Östrogeenid|östrogeeni]], mis põhjustab hormoonsõltuvaid vähitüüpe nagu rinnavähk ja eesnäärmevähk.<ref name=":1" /> Vähki ennetavate omadustega kemikaalid on isotiotsüanaadid ja sinigriin.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduvad isotiotsüanaadid pärsivad [[Vereliistak|trombotsüütide]] [[agregatsioon]]i veres.<ref name="Tm4Bk" /> Mõjub verd vedeldavana, takistab kasvajarakkude arengut ning hävitab organismis mikroobe. Vürtsidele omaselt ergutab seedimist ja suurendab söögiisu.<ref name=":2" /> Vasaabia tarbimine aitab ennetada hambakaariese teket. Vasaabias sisalduvatel isotiotsüanaatidel on antibakteriaalne toime, mis avaldab mõju kaariest tekitavale ''Streptococcus mutans''<nowiki/>'i bakterile.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabia on parasiitidevastase toimega, mistõttu on põhjendatud tarbimine koos toore liha ja kala toitudega. Samuti aitab vasabi tarbimine vähendada nohu korral lima eritust ja nina kõrvalkoobaste ummistust. Sellise omaduse annavad taimele allüül-isotiotsüanaadid.<ref name=":3" /> Jaapani vasaabias sisalduv apigeniin suudab surmata organismis olevaid leukeemiarakke.<ref name="UBNkp" /> 2011. aastal avaldati Jaapanis artikkel 6-metüülsulfinüülheksüül isotiotsüanaadi positiivsest mõjust teist tüüpi diabeedi ravis.<ref name="WogqW" /> === Kasutamine rahvameditsiinis === Jaapani traditsiooniline meditsiin kasutab vasabipulbrit [[infarkt]]i ja [[insult]]i ennetava ja kasvajarakkude arengut pärssiva ravimina. Varasemal ajal kasutati ka vastumürgina kalamürgistusele. == Keemiline koostis == Jaapani vasaabia sisaldab arvestatavat kogust C-vitamiini, kaaliumit ja kaltsiumit. Kuna Jaapani vasaabiast tehtud toiduaineid kasutatakse väga väikeses koguses, ei loeta Jaapani vasaabiat oluliseks vitamiinide allikaks.<ref name=":0" /> Sisaldab eeterlikku õli. Lehtedes on sahhariide (22%), proteiine (6%) ja lipiide (0,2%).<ref name=":2" /> Põhilised kemikaalid, mis annavad vasabile maitse ja teravuse, vabanevad pärast taime leotamist. Sellega lõhutakse taime rakusein, vabaneb ensüüm mürosinaas, mis hüdrolüüsib glükosinolaate. Selle reaktsiooni tagajärjel tekib isotiotsüanaate (6-, 7- ja 8-metüültioheksenüül isotiotsüanaate) ja allüül-isotiotsüanaate, mis annavad vasabile vürtsika maitse.<ref name=":0" /> Allüül-isotiotsüanaatidel on antimutageensed omadused. Isotiotsüanaatidel on antiseptiline ja bakteritsiidne toime.<ref name=":3" /> Mürosinaasireaktsiooni kõrvalsaadus on glükoos, mis annab vasabile kergelt magusa maitse.<ref name=":0" /> Sisaldab ka antimutageensete omadustega 4-pentenüül-isotiotsüanaate.<ref name=":3" /> == Droog == Droogina kasutatakse taime juurt, juurikat ja lehti.<ref name=":2" /> == Ohud tarvitamisel == Suurtes kogustes vasabi tarvitamine ärritab seedeelundeid, inimese jume muutub kahvatuks, võib esile kutsuda segasust, ohtrat higistamist ja isegi minestamist. See võib olla väga ohtlik nõrgenenud südame- ja ajuveresoontega inimestele.<ref name=":3" /> Samuti peavad vasabi tarvitamisse ettevaatlikkusega suhtuma inimesed, kellel on söögitoru reflukshaigus, neeruhaigused, seedetrakti haigused või kes kasutavad hormoonravipreparaate.<ref name="LtF9Q" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Raal">Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma ravimtaimedest, Valgus, 2005</ref> <ref name=":2">Raal, Ain. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2010. lk 965.</ref> <ref name=":1">[https://web.archive.org/web/20160729192520/http://agsyst.wsu.edu/wasabi.html] Carol Miles, Ph.D., Tamera Flores, and Gayle Alleman, M.S. R.D. 1999. Wasabi brochure. Mount Vernon Northwestern Washington Research and Extension Center. Vegetable Research and Extension. Washington State University, USA.</ref> <ref name=":0">[http://cen.acs.org/articles/88/i12/Wasabi.html] Chemical and Engineering News. "Wasabi. In condiments, horseradish stands in for the real thing"</ref> <ref name=":3">Duke, James A. ''CRC Handbook of Medicinal spices,'' 2003. Florida: CRC Press, USA. lk 309–310.</ref> <ref name="Lf5pe">[https://web.archive.org/web/20010418182941/http://www.kinjirushi.co.jp/himitu/rekishi.html] ''わさびの歴史''. Kinjirushi. 2001. Vaadatud 21.12.2015.</ref> <ref name="JVqWU">[https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html] "What is wasabi?" https://web.archive.org/web/20160424180027/http://www.kinjirushi.co.jp/english/wasabi.html. 27.04.2016</ref> <ref name="Tm4Bk">[https://books.google.ee/books?id=j6y1BAAAQBAJ&pg=PT1729&lpg=PT1729&dq=wasabi+fruit+crop&source=bl&ots=Yw4EWlxjlK&sig=pkntqBQP9mMkcXkcsX3_ttonCVk&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj78bPrk67MAhWBHxQKHXxRDX84ChDoAQhAMAU#v=onepage&q=wasabi%20fruit%20crop&f=false] Thompson, Anthony Keith Thompson. ''Fruit and Vegetables: Harvesting, Handling and Storage, 2 Volume Set'', 2014. Oxford: Blackwell Publishing Ldt, Suurbritannia.</ref> <ref name="UBNkp">[http://www.herbcyclopedia.com/item/health-benefits-of-wasabi-2] ''Health benefits of wasabi.'' http://www.herbcyclopedia.com/ 28.04.2016</ref> <ref name="WogqW">[https://web.archive.org/web/20160509060138/https://wasabi.org/wasabia-japonica-and-type-2-diabetes] Jun YOSHIDA, Satomi NOMURA, Naoyuki NISHIZAWA, Yoshiaki ITO and Ken-ichi KIMURA, “Glycogen Synthase Kinase-3β Inhibition of 6-(Methylsulfinyl)hexyl Isothiocyanate Derived from Wasabi (''Wasabia japonica'' Matsum)”, ''Biosci. Biotechnol. Biochem.'', Vol. 75, 136–139 (2011) (online publication).</ref> <ref name="LtF9Q">[http://www.encyclopedia.com/doc/1G2-3435100819.html] ''Encyclopedia.com.'' 28 Apr. 2016</ref> }} == Välislingid == *[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/29742525 Maailma kõige kallim köögivili] *[http://www.realwasabi.com/cultivation/index.asp Real Wasabi] [[Kategooria:Ristõielised]] [[Kategooria:Köögiviljad]] [[Kategooria:Maitsetaimed]] ipg47hkt8jkf1scqoww05zsjgy2zzf9 0 230601 7148327 6956238 2026-05-07T11:21:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148327 wikitext text/x-wiki {{lisaviiteid|Alajaotuses}}'''VapoChill''' on [[faasivahetus]]el põhinev süsteem arvuti- ja graafikaprotsessorite jahutamiseks, mida kasutavad riistvaraentusiastid ja arvutimängurid. VapoChilli on loonud ja kaubamärgina registreerinud äriühing [[Asetek]]. VapoChill maksab tavaliselt peaaegu sama palju kui keskmine arvutikomplekt: umbes 800 USA dollarit. == Asetek == Asetek on firma, mis kavandab, arendab ning turustab arvuti- ja graafikaprotsessorite vedelikjahutusi. Hetkel toodab Asetek jahutusi eelkõige tervete arvutikomplektide jaoks. Asetek asutati aastal 2000. Firma esimene toodang oli mitmeid auhindu võitnud VapoChill jahutite seeria, mis oli mõeldud eelkõige mänguritele ning arvutientusiastidele. 2006. aastal otsustas juhtkond teha strateegilise muutuse – suunata oma põhitähelepanu arvutikomplektidele. Tutvustati esimest täielikult komplekteeritud ja tehases suletud vedelikjahutussüsteemi. Lisaks tootmise lihtsustamisele ning 50 000-le hooldevabale töötunnile langetas see toode hoobilt ka vesijahutuste hindu. Praeguseks on Aseteki protsessorijahutid esmane valik mitmetele tehases valmistatud ja seal üle kiirendatud mängurisüsteemidele. Sinna kuuluvad näiteks Dell Alenware, Acer ja mitu muudki väiksemat mänguarvutibrändi.<ref>[http://www.asetek.com/ Asetek, Inc.]</ref> == Faasivahetuse mehhanism == Auru kokku suruv faasivahetusjahuti on tavaliselt arvuti kõrval olev kast, mis on protsessoriga ühendatud toru kaudu. Põhielemendiks on sama tüüpi kompressor, mis näiteks õhukonditsioneeris. Kompressor surub kokku gaasi (või gaaside segu), mis kondenseerub vedelikuks. Seejärel pumbatakse see vedelik protsessori juurde, kust ta möödub kas lihtsalt kapillaartoru või keerukama soojuspaisuva klapi kaudu. Vedelik aurustub (faas muutub), neelates protsessilt kuumust nagu ka ümbritsevast keskkonnast. See aurustumisprotsess võib langetada temperatuuri 15.–150. kraadi võrra Celsiuse järgi, sõltuvalt koormusest, protsessori kuumaeraldatusest, kuumuse eraldamise süsteemist ning kasutatavast gaasisegust. Gaas voolab kompressorisse tagasi ning tsükkel algab taas otsast peale. Seda tüüpi süsteemil on üsna mitmeid probleeme, kuid üks ja kõige suurem on kondensatsioon – kõik madala temperatuuriga süsteemi osad tuleb isoleerida ümbritsevast keskkonnast, kuna sinna tekkiv kondensatsioonivesi võib hakata tilkuma tundlikele elektroonikakomponentidele. == Tooteseeria == Tegu on põhimõtteliselt arvutikorpustega (v.a. LS), millele on kompressor ja jahutustoru sisse ehitatud. Nende muudatuste pärast on nad tava-ATX mõõtu korpusest mõnevõrra kõrgemad ja laiemad. Jahutil on olemas ka oma tarkvara, millega on seadet võimalik jälgida ja juhtida ka operatsioonisüsteemist. *VapoChill Classic<ref>[http://hothardware.com/Reviews/Asetek-Vapochill-Vapor-Phase-Cooling-System/?page=1 Asetek Vapochill Vapor Phase Cooling System Review by HotHardware]</ref> *VapoChill SE *VapoChill PE *VapoChill XE<ref>[http://hothardware.com/Reviews/asetek-Vapochill-XE-Vapor-Phase-Cooling-System/?page=1 Asetek Vapochill XE Vapor Phase Cooling System Review by HotHardware]</ref> *VapoChill XE II<ref>{{Netiviide |url=http://www.trustedreviews.com/peripherals/review/2005/03/09/Asetek-VapoChill-XE-II-Refrigerated-PC-Case/p1 |pealkiri=Asetek VapoChill XE II Review by TrustedReviews |vaadatud=2010-12-12 |arhiivimisaeg=2009-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090719102123/http://www.trustedreviews.com/peripherals/review/2005/03/09/Asetek-VapoChill-XE-II-Refrigerated-PC-Case/p1 |url-olek=ei tööta }}</ref> *VapoChill LightSpeed<ref>[http://www.extremeoverclocking.com/reviews/cooling/Asetek_VapoChill_LS_1.html Asetek VapoChill LightSpeed Review by EXTREME Overclocking]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> LightSpeedi puhul on tegemist alusega, millele on arvutikorpus hiljem vaja külge kinnitada. Kuna ATX standardi järgi peab protsessor arvuti põhjast kindlal kaugusel olema, siis sobib põhimõtteliselt suvaline korpus, aga ideaalse sobimise jaoks soovitatakse kindlaid Lian-Li korpusemudeleid (PC-60, PC-61, PC-65, PC-7, PC-12, PC-37, PC-82, PC-601, PC-0700,PC-0716a, PC-0716s, PC-6077, PC-6085A). == Alternatiivid == Lisaks Asetekile toodab faasivahetusega jahutuslahendusi ka ettevõte nimega Nventiv. VapoChilli kaubamärgile vastab neil Prometeia. Prometeia on alati olnud paremate näitajate ning jahutusomadustega, kuid Aseteki toodang on odavam ning selle hinna-jõudluse suhe on rohkem tasakaalus. == Viited== {{viited}} [[Kategooria:Riistvara]] gnauq47zks9mrhyapuegd7oife02g98 0 239428 7147993 6899883 2026-05-06T17:34:45Z Sjur 66496 /* Praegune meeskond */ 7147993 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Ipswich Town FC | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Ipswich Town Football Club | hüüdnimi = ''The Blues''<br>''The Tractor Boys'' | lühend = | asutatud = 16. oktoobril 1878 | lõpp = | väljak = [[Portman Road]] | mahutavus = 30 014 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Mark Ashton | omanik = Gamechanger 20 Ltd | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Kieran McKenna]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = 2023–24 | positsioon = 2. koht ([[The Championship]]) | muster_la1=_ipswich2425h|muster_b1=_ipswich2425h|muster_ra1=_ipswich2425h|muster_sh1=_ipswich2425h|muster_so1=_ipswich2425hl | vasakkäsi1=1927CD |kere1=1927CD |paremkäsi1=1927CD |püksid1=ffffff|sokid1=1927CD | muster_la2=_navyborder|muster_b2=_collarnavy|muster_ra2=_navyborder|muster_sh2=_navybottom|muster_so2=_navytop | vasakkäsi2=CD1937 |kere2=CD1937 |paremkäsi2=CD1937 |püksid2=CD1937 |sokid2=CD1937 | veeb = http://www.itfc.co.uk/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = [[Ray Crawford]] (218) | fännid = | auhinnad = }} '''Ipswich Town Football Club''' on [[Inglismaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Ipswich]]is. See mängib Inglismaa kõrgliigas [[Premier League]]. Ipswich Town on tulnud korra Inglismaa meistriks (hooajal 1961–62). Hooaegadel 1980–81 ja 1981–82 on saadud Inglismaa kõrgliigas teine koht. Hooajal 1977–78 võideti Inglismaa karikas ja hooajal 1980–81 [[UEFA karikas|UEFA karika]]. 2023. aastal tõusis Ipswich Town Inglismaa tugevuselt kolmandast liigast [[League One]] esiliigasse ja aasta hiljem kohe kõrgliigasse. Enne hooaega 2024/25 mängis Ipswich Town Inglismaa Premier League'is viimati hooajal [[Premier League'i hooaeg 2001–2002|2001/02]]. Ipswich Towni suurim rivaal on [[Norwich City F.C.|Norwich City]]. Kahe klubi vaheline rivaliteet on tuntud "East Anglia derbyna". == Praegune meeskond == ''Seisuga 30. august 2024''<ref>{{cite web |url=https://www.itfc.co.uk/teams |title=First Team Squad |access-date=31 July 2024}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=KVX|pos=VV|nimi=[[Arijanet Muric]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Harry Clarke]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Leif Davis]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=EGY|pos=PK|nimi=[[Sam Morsy]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Luke Woolfenden]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=WAL|pos=PK|nimi=[[Wes Burns]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Kalvin Phillips]]|märkus=laenul [[Manchester City F.C.|Manchester City]]st}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Conor Chaplin]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=SWE|pos=PK|nimi=[[Jens Cajuste]]|märkus=laenul [[SSC Napoli|Napoli]]st}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=SCO|pos=VV|nimi=[[Cieran Slicker]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=IRL|pos=PK|nimi=[[Jack Taylor]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=AUS|pos=KA|nimi=[[Cameron Burgess]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=IRQ|pos=RÜ|nimi=[[Ali Al-Hamadi]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]]|märkus=}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Liam Delap]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Omari Hutchinson]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=IRL|pos=RÜ|nimi=[[Chiedozie Ogbene]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Conor Townsend]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=IRL|pos=RÜ|nimi=[[Sammie Szmodics]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Jacob Greaves]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=AUS|pos=PK|nimi=[[Massimo Luongo]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=IRL|pos=KA|nimi=[[Dara O'Shea]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[George Hirst]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ENG|pos=VV|nimi=[[Christian Walton]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=WAL|pos=RÜ|nimi=[[Nathan Broadhead]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=DRC|pos=KA|nimi=[[Axel Tuanzebe]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=47|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Jack Clarke]]|märkus=}} {{JK koosseis lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.itfc.co.uk/ Klubi koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Ipswich Town FC| ]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Ipswich]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] kmt36klkt4btuk0uiivpxyytvywa1oq 0 239839 7148123 6042240 2026-05-06T22:35:23Z Ollin Masa 227337 7148123 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Avram Grant 2012.jpg|pisi|Avram Grant]] (2012)]] '''Avraham Grant''' (ka '''Avram Grant'''; sündinud [[6. veebruar]]il [[1955]] [[Petaẖ-Tikva]]s) on [[Iisrael]]i [[jalgpallitreener]]. Ta juhendas [[Chelsea FC|Chelsea]] klubi 2007. aasta septembrist 2008. aasta maini. Avrav Grant töötas ka [[Iisraeli jalgpallikoondis]]e, [[Portsmouth FC|Portsmouth]]i ja [[West Ham United FC|West Ham United]]i peatreenerina. Enne [[Inglismaa]]le minemist töötas ta Iisraeli jalgpalliklubides. Aastatel 2014–2017 oli ta [[Ghana jalgpallikoondis]]e peatreener. {{JÄRJESTA:Grant, Avram}} [[Kategooria:Iisraeli inimesed]] [[Kategooria:Chelsea FC peatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Jalgpallitreenerid]] eh733eg5z0v355opcer6qq2nb8k52tq 7148124 7148123 2026-05-06T22:35:43Z Ollin Masa 227337 7148124 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Avram Grant 2012.jpg|pisi|Avram Grant (2012)]] '''Avraham Grant''' (ka '''Avram Grant'''; sündinud [[6. veebruar]]il [[1955]] [[Petaẖ-Tikva]]s) on [[Iisrael]]i [[jalgpallitreener]]. Ta juhendas [[Chelsea FC|Chelsea]] klubi 2007. aasta septembrist 2008. aasta maini. Avrav Grant töötas ka [[Iisraeli jalgpallikoondis]]e, [[Portsmouth FC|Portsmouth]]i ja [[West Ham United FC|West Ham United]]i peatreenerina. Enne [[Inglismaa]]le minemist töötas ta Iisraeli jalgpalliklubides. Aastatel 2014–2017 oli ta [[Ghana jalgpallikoondis]]e peatreener. {{JÄRJESTA:Grant, Avram}} [[Kategooria:Iisraeli inimesed]] [[Kategooria:Chelsea FC peatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Jalgpallitreenerid]] 3h6wow5eox5g62n2qchgev06mc76y0p 0 244562 7147814 7072322 2026-05-06T12:54:29Z ExRat 71877 + pilt 7147814 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Rimo Hunt | pilt = Rimo Hunt 2012.jpg | täisnimi = Rimo Hunt | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|11|5}} | sünnilinn = [[Haapsalu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Põhja-Tallinna JK Volta]] | särginumber = | noorteaastad1 =2002–2004| noorteklubi1 = [[FC Flora]] (Haapsalu) | aastad1 =2004 | mänge1 =6 | väravaid1 =3 | klubi1 = [[FC Haapsalu]] | aastad2 =2007 | mänge2 =1 | väravaid2 =2 | klubi2 = [[JK Kaitseliit Kalev]] | aastad3 =2007–2011| mänge3 =67| väravaid3 =56| klubi3 = [[FC M.C. Tallinn]] | aastad4 =2011 | mänge4 =30| väravaid4 =35| klubi4 = → [[JK Tallinna Kalev]] (laenul) | aastad5 =2011 | mänge5 =1 | väravaid5 =0 | klubi5 = → [[JK Tallinna Kalev II]] | aastad6 =2012–2013| mänge6 =69| väravaid6 =33| klubi6 =[[Tallinna FC Levadia]] | aastad7 =2014–2015| mänge7 =41| väravaid7 =9 | klubi7 = [[Kõzõlorda FC Kaisar]] | aastad8 =2016–2018| mänge8 =67| väravaid8 =27 | klubi8 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad9 =2018–2019| mänge9 =29| väravaid9 =14| klubi9 = [[Nõmme FC Kalju]] | aastad10 =2019–2024| mänge10 =72| väravaid10 =35| klubi10 = [[Tallinna FC Zenit]] | aastad11 =2024–2025| mänge11 =17| väravaid11 =14| klubi11 = [[Tallinna JK Puuma|Puuma]] ja [[Põhja-Tallinna JK Volta|Volta]] ÜM | aastad12 =2025–| mänge12 =0| väravaid12 =0| klubi12 = [[Põhja-Tallinna JK Volta|Volta]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 21. jaanuar 2026 | koondiseaastad1 =2013–2014 | koondisemänge1 =7 | koondiseväravaid1 =1 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 21. jaanuar 2026 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Rimo Hunt''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1985]] [[Haapsalu]]s) on [[eesti]] jalgpallur, kes mängib [[Eesti]] [[II liiga B]] jalgpalliklubis [[Põhja-Tallinna JK Volta]]. ==Klubikarjäär== ===Tallinna Kalev=== [[Esiliiga 2011]] hooajal lõi Hunt 30 mänguga 35 väravat, aidates [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]]il [[Meistriliiga]]sse tõusta.<ref>{{cite web|url=http://soccernet.ee/rimo-hunt-solmis-levadiaga-lepingu |title=Rimo Hunt sõlmis Levadiaga lepingu - Soccernet.ee - Jalgpall luubi all! |publisher=Soccernet.ee |date= |accessdate=22. november 2017}}</ref> ===Levadia=== 9. veebruaril 2012 liitus Hunt [[Tallinna FC Levadia|Levadiaga]] ja lõi 35 mänguga 11 väravat [[Meistriliiga 2012]]. aasta hooajal mille nad lõpetasid teise kohaga.<ref>{{cite web |url=http://fclevadia.ee/news/3582 |title=FC Levadia |publisher=Fclevadia.ee |date= |accessdate=22. november 2017 |archive-date=2013-12-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203030836/http://fclevadia.ee/news/3582 |url-status=dead }}</ref> Ta võitis oma esimese Meistriliiga tiitli [[Meistriliiga 2013|2013. aasta hooajal]] ja ta oli nii Levadia kui ka kogu liiga parim väravakütt 22 väravaga. ===Kõzõlorda Kaisar=== 7. veebruaril 2015 liitus Hunt Kashastani kõrgliiga klubiga [[Kõzõlorda FC Kaisar|Kõzõlorda Kaisariga]]<ref>{{cite web|title=Rimo Hunt sõlmis lepingu Kasahstani klubiga|url=http://sport.err.ee/v/jalgpall/7c529f6b-abbb-4800-946f-80ecebc73e31|publisher=ERR Sport|accessdate=22. november 2017|language=eESTI|date=7. veebruar 2014}}</ref> ===Tagasitulek Levadiasse=== 28. jaanuaril 2016 liitus hunt Levadiaga ning määrati [[Meistriliiga 2016|2016. aasta hooajaks]] meeskonna [[Kapten (jalgpall)|kapteniks]]. ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Hunt [[3. juuni]]l [[2013]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] vastu.<ref>http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=821 Eesti – Valgevene 0:2 (0:1)</ref> Esimese värava lõi [[5. märts|5. märtsil]] [[2014]] [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltarile]].<ref>http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=955 Gibraltar – Eesti 0:2 (0:0)</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 22. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], [[Kasahstani Premier Liga|Premier Liga üleminekumängud]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[FC Haapsalu]] |[[IV liiga 2004|2004]] |[[IV liiga|IV liiga lääs]] |6||3|| || ||colspan="2"|–|| || ||6||3 |- |rowspan="1"|[[JK Kaitseliit Kalev]] |[[III liiga 2007|2007]] |[[III liiga|III liiga lääs]] |1||2|| || ||colspan="2"|–|| || ||1||2 |- |rowspan="5"|[[FC M.C. Tallinn]] |[[II liiga 2007|2007]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |12||8|| || ||colspan="2"|–|| || ||12||8 |- |[[III liiga 2008|2008]] |[[III liiga|III liiga ida]] |17||22|| || ||colspan="2"|–|| || ||17||22 |- |[[II liiga 2009|2009]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |19||16||0||0||colspan="2"|–||0||0||19||16 |- |[[II liiga 2010|2010]] |II liiga ida/põhi |19||10||0||0||colspan="2"|–||3||4||22||14 |- !colspan="2"|Kokku !67!!56!!0!!0!!colspan="2"|–!!3!!4!!70!!60 |- |rowspan="1"|[[JK Tallinna Kalev]] |[[Esiliiga 2011|2011]] |[[Esiliiga]] |30||35||4||9||colspan="2"|–||0||0||34||44 |- |rowspan="1"|[[JK Tallinna Kalev II]] |[[II liiga 2011|2011]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Levadia]] |[[Meistriliiga 2012|2012]] |[[Meistriliiga]] |35||11||7||11||4<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||46||22 |- |[[Premium liiga 2013|2013]] |[[Premium liiga]] |34||22||2||1||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||3||1||0||41||26 |- !colspan="2"|Kokku !69!!33!!9!!12!!8!!3!!1!!0!!87!!48 |- |rowspan="3"|[[Kõzõlorda FC Kaisar]] |[[Kasahstani Premier Liga 2014|2014]] |[[Kasahstani Premier Liga|Premier Liga]] |27||8||0||0||colspan="2"|–||0||0||27||8 |- |[[Kasahstani Premier Liga 2015|2015]] |Premier Liga |14||1||0||0||colspan="2"|–||9||0||23||1 |- !colspan="2"|Kokku !41!!9!!0!!0!!0!!0!!9!!0!!50!!9 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Levadia]] |[[Premium liiga 2016|2016]] |[[Premium liiga]] |31||7||2||5||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||1||0||0||37||13 |- |[[Premium liiga 2017|2017]] |Premium liiga |35||20||4||1||2<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||41||21 |- !colspan="2"|Kokku !66!!27!!6!!6!!6!!1!!0!!0!!78!!34 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !281!!165!!19!!27!!14!!4!!13!!4!!327!!300 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2013||4||0 |- |2014||3||1 |- !Kokku||7||1 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||align=left| [[5. märts]] [[2014]] ||align=left| [[Victoria staadion]], [[Gibraltar]] || 5. ||align=left| {{riigi ikoon|Gibraltar}} [[Gibraltari jalgpallikoondis|Gibraltar]] || '''2''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| sõpruskohtumine |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Levadia: * [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2013|2013]] * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2012|2012]] * [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2013|2013]] ===Individuaalsed=== *[[Aasta parim jalgpallur|Meistriliiga parim mängija]]: 2013 ==Muu tegevus== Rimo Hunt kuulus aastatel 2003–2019 [[erakond Isamaa|erakonda Isamaa]] ning kuulub aastast 2025 [[erakond Parempoolsed|erakonda Parempoolsed]]. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kristiine linnaosa]]s, kogus 703 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 9. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/5426 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://jalgpall.ee/premium/layout-player.php?id=5426 Premium liiga profiil] *[http://www.transfermarkt.com/rimo-hunt/profil/spieler/180791 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Hunt, Rimo}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] hqhqemx4500df3vzoctw9oxcfkhnuby 0 246433 7147906 7147540 2026-05-06T15:57:27Z Kruusamägi 1530 7147906 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on ehituseks mõeldud maalapi kohta; maali ettevalmistuskihi kohta vaata artiklit [[Krunt (maalikunst)]].}} '''Krunt''' on kindlate piiridega maatükk ehk maaüksus, mis on kantud [[Kataster|katastrisse]] ning millel on õiguslik staatus. Krundil on selgelt määratletud [[Piir|piirid]], [[pindala]] ja asukoht ning sellele on määratud unikaalne [[katastritunnus]]<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Cadastral parcel |url=https://www.worldcapital.it/en/glossary/cadastral-parcel/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=WCG - World Capital Group |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Karu |eesnimi=Kristo |kuupäev=2017 |pealkiri=Kaldu süvistatud teras- ja kruvivaiade käitumine ja tõmbekandevõime |url=http://hdl.handle.net/10492/3386 |keel=et}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zevenbergen |eesnimi=Jaap |kuupäev=2002 |pealkiri=A systems approach to land registration and cadastre |url=https://research.utwente.nl/en/publications/a-systems-approach-to-land-registration-and-cadastre/ |ajakiri=FIG XXIInd International Congress of Surveyors: 19-26 April 2002, Washington, D.C., United States of America |keel=English |väljaandja=International Federation of Surveyors (FIG)}}</ref>. Krundi andmed sisaldavad infot selle kuju, suuruse, sihtotstarbe ja omaniku kohta. Krundi mõistet kasutatakse maa [[Omand|omandi]], kasutuse ja planeerimise määratlemiseks ning see on oluline [[Ehitamine|ehituses]], [[kinnisvara]]s ja [[maakorraldus]]es]]<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Mida tegelikult tähendab mõiste „krunt“? - Kinnisvarauudised - City24.ee kinnisvaraportaal |url=https://www.city24.ee/real-estate-news-story/19118/maa-muuk-mida-tegelikult-tahendab-moiste-krunt |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=City24.ee |keel=et}}</ref>. == Füüsikalised omadused == Krundi füüsikalised omadused on [[pinnas]]e koostis, [[niiskus]] ja vee läbilaskvus, kandevõime, [[reljeef]], [[Põhjavesi|põhjavee]] tase ja ka [[Kliima|kliimast]] tulenev mõju. Need tegurid määravad, kas krunt sobib ehitamiseks, põllumajanduseks või muuks kasutuseks.<ref name=":2" /> == Piirid ja mõõdistamine == Krundi piirid määratakse [[Geodeetiline mõõtmine|geodeetiliste mõõdistamistega]] ja kantakse [[Katastrikaart|katastrikaardile]]. Looduses tähistatakse neid piiripostide, kivimärkide, aedade või muude fikseeritud objektidega<ref name=":1" />. Täpne piiride määramine kaitseb omaniku [[Õigus|õigusi]], ennetab vaidlusi ning tagab, et ehitus ja [[maakasutus]] vastavad [[Seadus|seadustele]] ja [[Planeering|planeeringutele]].<ref name=":0" /><ref name=":2" /> == Õiguslik tähendus ja liigitus == Krunt on kinnisvara põhiüksus, mille omanikul on õigus seda kasutada, käsutada ja võõrandada. Kasutust reguleerivad seadused, planeeringud ja [[ehitusnormid]], mis võivad piirata [[hoone]]te tüüpe, asukohta ja [[Maastikukaitseala|maastikukaitse]] nõudeid<ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Popov |eesnimi=Andriy |kuupäev=2019-10-25 |pealkiri=Land cadastre development in Ukraine: issues to be addressed |url=https://journals.vilniustech.lt/index.php/GAC/article/view/7121 |ajakiri=Geodesy and Cartography |keel=en |aastakäik=45 |üksiknumber=3 |lehekülg=126–136 |doi=10.3846/gac.2019.7121 |issn=2029-7009}}</ref>. Krunte liigitatakse sihtotstarbe järgi, nt elamu- või ärimaaks, mis määrab maa kasutusvõimalused<ref name=":3" />. ==Vaata ka== *[[talude kruntimine]] == Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/akt/121032011021 Planeerimisseadus] [[Kategooria:Planeerimine]] [[Kategooria:Ehitus]] cq722q2rja3io3xnnjbuede71f7vn0p 0 251511 7147805 7136128 2026-05-06T12:33:21Z Makenzis 95198 7147805 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = São Paulo | pilt = São Paulo Futebol Clube logo (2022).svg | pildi_suurus = 175px | pildiallkiri = | täisnimi = São Paulo Futebol Clube | hüüdnimi = Tricolor ('trikoloor')<br>Soberano ('iseseisev')<br>O Clube da Fé | lühend = | asutatud = 25. jaanuaril 1930 | lõpp = | väljak = [[Estádio do Morumbi]], [[São Paulo]] | mahutavus = 66 795 | ametinimetus1 = President | esimees = Julio Casares | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Luis Zubeldía | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] | positsioon = 8. koht | muster_la1=_spfc21h|muster_b1=_spfc21h|muster_ra1=_spfc21h|muster_so1=_3_stripes_red|muster_sh1=_adidasred | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_spfc21a|muster_b2=_spfc21a|muster_ra2=_spfc21a|muster_so2=_3_stripes_white|muster_sh2=_adidaswhite | vasakkäsi2=000000|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=000000|püksid2=000000|sokid2=000000 | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.saopaulofc.net/ }} [[Pilt:Majestoso - sao paulo and corinthians - campeonato paulista of 2009 - 02.jpg|pisi|São Paulo toetajad mängus Corinthianse vastu 2009. aastal]] '''São Paulo Futebol Clube''' (lühend SPFC) on [[Brasiilia]] jalgpalliklubi, mis asutati [[1930]]. aastal [[São Paulo]]s. See mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Paulista]]. São Paulo on rahvusvahelisel tasandil Brasiilia edukaim jalgpalliklubi. Klubi on võitnud kahel korral [[Intercontinental Cup]]i (1992, 1993) ja ühel korral [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|FIFA klubide karika]] (2010). Lõuna-Ameerikas on see tulnud kolm korda Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistluste [[Copa Libertadores]]i (1992, 1993, 2005) ja korra võitnud Lõuna-Ameerika klubide karikavõistluste [[Copa Sudamericana]] (2012). Lisaks on kahel korral võidetud Lõuna-Ameerika klubide superkarikas [[Recopa Sudamericana]] (1993, 1994). São Paulo on olnud väga edukas ka riigisisestel meistrivõistlustel. Brasiilia meistriks on tuldud kuuel korral, viimati kolmel aastal järjest 2006–2008. Sel ajal kuulus São Paulo meeskonda Brasiilia üks läbi aegade edukamaid väravavahte [[Rogério Ceni]]. São Paulo osariigi meistriks on tuldud 22 korral. 1990. aastatel saavutas São Paulo suurt edu peatreener [[Telê Santana]] juhendamisel, kelle käe all tuldi neli korda Brasiilia meistriks ja võideti üheksa rahvusvahelist tiitlivõistlust. São Paulo suurimad rivaalid on [[Corinthians]], [[Palmeiras]] ja [[Santos FC|Santos]]. São Paulo ja Corinthianse vahelised mängud on tuntud nimega [[Clássico Majestoso]], São Paulo ja Palmeirase vahelised mängud nimega [[Choque-Rei]] ning São Paulo ja Santose vahelised mängud nimega [[San-São]]. Klubi kodustaadion on alates 1947. aastast olnud [[Estádio do Morumbi]], mis mahutab 66 795 pealtvaatajat. Klubil on 17 miljonit toetajat, millega ollakse Brasiilias kolmandal kohal. São Paulo naiskond mängib Brasiilia naiste kõrgliigas [[Brasileirão Feminino]]. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 29. juuli 2023''<ref>{{Netiviide |url=http://www.saopaulofc.net/equipe/elenco/goleiros/ |pealkiri=''SPFC > Equipe > Elenco'' |vaadatud=2018-07-18 |arhiivimisaeg=2019-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190923180901/http://www.saopaulofc.net/equipe/elenco/goleiros |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{cite web|url=https://ge.globo.com/futebol/times/sao-paulo/noticia/2023/04/04/sao-paulo-inscreve-48-jogadores-na-copa-sul-americana-com-11-estrangeiros.ghtml |title=São Paulo inscreve 48 jogadores na Copa Sul-Americana, com 11 estrangeiros |website=GloboEsporte |date=4 April 2023 |language=pt}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Felipe Alves|Felipe Alves]]|märkus=laenul [[Fortaleza EC|Fortaleza]]st}} {{JK koosseis mängija|no= 2|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Igor Vinícius]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|pos=KA|rah=VEN|nimi=[[Nahuel Ferraresi]]|märkus=laenul [[Manchester City F.C.|Manchester City]]st}} {{JK koosseis mängija|no= 4|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Diego Henrique Costa Barbosa|Diego Costa]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|pos=KA|rah=ECU|nimi=[[Robert Arboleda]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Welington|Welington]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Alisson (sündinud 1993)|Alisson]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Luan|Luan]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Jonathan Calleri]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Luciano|Luciano]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Rodrigo Nestor]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Alexandre Pato]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Rafinha|Rafinha]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|pos=PK|rah=ARG|nimi=[[Giuliano Galoppo]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|pos=PK|rah=URU|nimi=[[Michel Araújo]]|märkus=laenul [[Fluminense FC|Fluminense]]est}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Rodrigo Huendra Almeida Mendonca|Rodriguinho]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=PK|rah=URU|nimi=[[Gabriel Neves]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|pos=PK|rah=ECU|nimi=[[Jhegson Méndez]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[David Corrêa da Fonseca|David]]|märkus=laenul [[SC Internacional|Internacional]]ist}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Rafael Pires Monteiro|Rafael]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Wellington Rato]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|pos=KA|rah=ARG|nimi=[[Alan Franco|Alan Franco]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Pablo Maia]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|pos=KA|rah=POR|nimi=[[João Moreira Sanmartin Souza|João Moreira]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Juan]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|pos=RÜ|rah=POR|nimi=[[Marcos Paulo Costa do Nascimento|Marcos Paulo]]|märkus=laenul [[Madridi Atlético]]st}} {{JK koosseis mängija|no=34|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Raí Ramos]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Lucas Beraldo]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Patryck Lanza|Patryck]]}} {{JK koosseis mängija|no=37|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Talles Costa]]}} {{JK koosseis mängija|no=38|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Caio Paulista]]|märkus=laenul [[Fluminense FC|Fluminense]]est}} {{JK koosseis mängija|no=44|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Matheus José Belem Souza|Matheus Belém]]}} {{JK koosseis mängija|no=45|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Nathan|Nathan]]}} {{JK koosseis mängija|no=47|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Pedro Vilhena]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Erison|Erison]]|märkus=laenul [[Botafogo FR|Botafogo]]st}} {{JK koosseis mängija|no=50|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Young|Young]]}} {{JK koosseis mängija|no=93|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Jandrei]]}} {{JK koosseis mängija|no=—|pos=PK|rah=COL|nimi=[[James Rodríguez]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ;Rahvusvahelised *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]] (1): 2005 *[[Intercontinental Cup]] (2): 1992, 1993 *[[Copa Libertadores]] (3): 1992, 1993, 2005 *[[Copa CONMEBOL]] (1): 1994 *[[Recopa Sudamericana]] (2): 1993, 1994 *[[Copa Sudamericana]] (1): 2012 *[[Supercopa Libertadores]] (1): 1993 *[[Copa Masters CONMEBOL]] (1): 1996 *[[Trofeo Ramón de Carranza]] (1): 1992 *[[Trofeo Teresa Herrera]] (1): 1992 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (6): 1977, 1986, 1991, 2006, 2007, 2008 ;Piirkondlikud *[[Campeonato Paulista]] (22): 1931, 1943, 1945, 1946, 1948, 1949, 1953, 1957, 1970, 1971, 1975, 1980, 1981, 1985, 1987, 1989, 1991, 1992, 1998, 2000, 2005, 2021 *[[Torneio Rio – São Paulo]] (1): 2001 == Statistika == * Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Serginho Chulapa]] (242 väravat aastatel 1973–1982) * Enim mänge klubi meeskonnas – [[Rogério Ceni]] (1238 mängu aastatel 1992–2015) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.saopaulofc.net/ Klubi koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:São Paulo FC| ]] ok92drv4qo6bff0gmzv5otoxwr3i9by 0 259227 7147929 7147641 2026-05-06T16:21:23Z Andres 5 /* Vaa */ 7147929 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980), *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]] (1958–), eesti näitleja *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]] (1962–), eesti näitleja *[[Marta Vaarik]], eesti näitleja (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]] (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik (1892–1961) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) ==Vac== *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV poliitik (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja -kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogia uurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]] *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukoguhoidja (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980 –Gentis) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] 2s7vpm4jfpaitcyoux49euh89jetxer 0 261795 7147830 7020119 2026-05-06T13:22:30Z LeeMarx 59920 7147830 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tõnis Kalbus.jpg|pisi|Tõnis Kalbus]] '''Tõnis Kalbus''' ([[4. detsember]] [[1880]] [[Tori vald (Tori kihelkond) | Tori vald]] – [[20. märts]] [[1942]] [[Sosva vangilaager]], [[Sverdlovski oblast]]) oli eesti [[advokaat]] ja [[Tööerakond|Tööerakonna]] [[poliitik]]. Ta õppis Selja koolis ja [[Tori kihelkonnakool]]is, mille lõpetas aastal [[1896]]. Aastatel [[1899]]–[[1901]] töötas ta [[Taali vald (Tori kihelkond)|Taali]] [[vallakirjutaja]]na. Seejärel töötas ta [[Viljandi-Pärnu rahukogu]] kirjatoimetajanaja Pärnu II jaoskonna [[talurahvaasjade komissar]]i kirjatoimetajana. Aastatel [[1905]]–[[1909]] töötas ta Pärnu kitsarööpmelise raudtee ehitusosakonnas asjaajajana. Aastal [[1909]] sooritas ta küpsuseksami Pärnu poeglaste gümnaasiumi juures. Seejärel õppis ta [[Moskva Ülikool]]i õigusteaduskonnas, mille lõpetas aastal [[1913]]. Aastatel [[1913]]–[[1919]] tegutses ta Rakveres advokaadina. [[1914]]. aasta valiti ta Rakvere Linnavolikogu liikmeks ja [[Rakvere Linnavolikogu]] esimeheks, selles ametis oli ta aastani [[1919]]. Ta oli aastal [[1917]] [[Virumaa]] [[Eesti politsei (1918–1940)#Viru maakonna Politseivalitsus|miilitsaülem]] ja hiljem ka Virumaa komissar. Aastal [[1918]] määrati ta [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt [[Rakvere-Paide Rahukogu]] esimeheks. Aastatel [[1918]]–[[1919]] oli ta Rakvere Kinnistusjaoskonna ülem ja Tallinna eriti tähtsate asjade kohtu-uurija. Aastast [[1919]] tegutses ta vandeadvokaadina. Ta oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]] koosseisude saadik. Lisaks oli ta aastatel [[1921]]–[[1922]] [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] liige ja aastatel [[1927]]–[[1929]] Harjumaa nõukogu esimees. Aastatel [[1925]]–[[1929]] oli ta kolmes valitsuses ([[Jaan Teemanti esimene valitsus|Jaan Teemanti esimeses valitsuses]] ja [[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus|Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses]]) [[Eesti kohtuminister|kohtuministriks]] ning [[August Rei valitsus]]es [[Eesti sise- ja kohtuminiser|sise- ja kohtuministr]]iks<ref>Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938. I. Tallinn, 1939</ref>. 1. veebruaril 1940 määrati ta majandusministri usaldusmeheks AS-is "Tallinna köievabrik John Carr'i pärijad"<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]], 28. veebruar 1940, nr. 28, lk. 1.</ref>. Kalbus küüditati Siberisse, kus ta [[Sverdlovski oblast]]is, [[Sosva laager|Sosva vangilaagris]] [[20. märts]]il [[1942]] hukkus<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/42.html |vaadatud=2011-10-30 |arhiivimisaeg=2012-09-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120907212621/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/42.html |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[File:Tõnis Kalbuse mälestuskivi.jpg|thumb|Tõnis Kalbuse mälestuskivi Oore külas, Lillemetsa talu hoovis]] == Viited == {{viited}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Kalbus, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kohtuministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu juhatuse liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigivolikogu vastaskandidaadid]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Rakvere linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Rakvere Ringkonnakohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Pärnumaa Üliõpilaskogu liikmed]] [[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 3tzx7c4339pv5a6dw1xfth3dncfsmuq 0 264572 7148214 6681166 2026-05-07T06:18:33Z Svencapoeira 67038 7148214 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik müürlook | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik müürlook1.jpg | pildi_seletus = '''Harilik müürlook''' ''Arabidopsis thaliana'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Gentianaceae'' | perekond = [[Müürlook]] ''Arabidopsis'' | liik = '''Harilik müürlook''' | binaarne = ''Arabidopsis thaliana'' | binaarse_autor = | levikukaart = Arabidopsis thaliana distribution.svg | sünonüümid = }} '''Harilik müürlook''' (''Arabidopsis thaliana'') on [[ristõielised|ristõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[müürlook|müürlooga]] perekonda kuuluv [[rohttaim]]eliik. Eestis [[pärismaine elustik|pärismaine]]. See liik on üks geneetika [[mudelorganism]]e. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu [[genoom]] sai sekveneeritud. See taim valiti mudelliigiks sellepärast, et tal on väike [[genoom]] – ainult 5 [[kromosoom]]i, mida on märksa vähem kui teistel müürlookadel (8, 13 või 16) ning enamikuil taimedel, ning ta elutsükkel on väga lühike. Kuigi esimene [[mutatsioon]] müürloogas dokumenteeriti juba aastal [[1873]] ([[Alexander Braun]]) ja kromosoomide arv määrati [[1907]] ([[Friedrich Laibach]]), pakuti ''Arabidopsis thaliana'' mudelorganismina välja alles [[1943]]. aastal. Harilik müürlook on võimeline risttolmlema, aga ta teeb seda vähe. Hinnanguliselt alla 0,3% seemneist on risttolmedud. Isetolmlemise oluline mehhanism on see, et suurem osa viljastumisest toimub enne õienupu avanemist. <gallery> Arabidopsis thaliana inflorescencias.jpg|Hariliku müürlooga õied Tolmukapea.jpg|Müürlooga avanev tolmukapea tolmuteradega. Mikrofoto, konfokaal </gallery> ==Kirjandus== * [http://novaator.err.ee/v/uudis/3e04c96e-d578-46ea-8471-fb1feda4c96e/voidupilt-muurlooga-tolmukas Võidupilt: Müürlooga tolmukas], Novaator, 9.10.2009 == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{Commons|Category:Arabidopsis thaliana}} [[Kategooria:Ristõielised]] [[Kategooria:Eesti kapsalaadsed]] [[Kategooria:Mudelorganismid]] jcsbspic88f14av3brzq931f93ucf6l 0 264836 7148302 6506160 2026-05-07T10:10:42Z BalticScholar 228831 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:1|2|0 */ 7148302 wikitext text/x-wiki '''Clowardi-Piveni strateegia''' on poliitiline strateegia, mille eesmärk on likvideerida vaesus, kutsudes heaoluprogrammi ülekoormamise abil esile kriis, mis viiks senise riikliku heaolusüsteemi asendamiseni. Strateegia loojateks olid [[Columbia Ülikool]]i õppejõud Richard Andrew Cloward ja tema abikaasa Frances Fox Piven. Strateegiat tutvustati [[1996]]. aasta mais ajakirja The Nation artiklis "Vaeste taak: strateegia lõpetamaks vaesust" ("The Weight of the Poor: A Strategy to End Poverty"). == Strateegia == Clowardi-Piveni strateegia põhineb faktil, et eksisteerib suur lõhe heaoluprogrammidega inimestele lubatud hüvede ja reaalselt saadavate tulude vahel. Heaoluprogrammide vahendusel pakutav on kõikjal erinevate faktorite, näiteks konfliktide ja sotsiaaltoetustele eraldatud väikeste summade, tõttu üha enam piiratud. Lahendust vaesusele näevad autorid tulude ümberjagamises, leides, et programmid, mis soodustavad individuaalset majanduslikku konkurentsivõimet ei ole võimelised likvideerima niivõrd massiivset probleemi nagu vaesus. Samuti leitakse, et ehkki on neid, kes suudavad organiseerunud töökollektiivina vaesuseprobleemile vastu seista, ei ole tänapäeval paljud vaesed erinevatel põhjustel organiseerumiseks võimelised, seega on föderaalsel tasemel tulude ümberjagamine vaeste massilise vaesusest ülendamise eesmärgil hädavajalik. Samuti aitaks föderaalne sissetulekute programm vabastada kohalikke omavalitsusi sotsiaalabi pakkumise poliitilisest ja majanduslikust koormast.<ref name="testit">Cloward, Richard, Piven, Frances [https://web.archive.org/web/20111124045536/http://www.commondreams.org/headline/2010/03/24-4 "The Weight of the Poor: A Strategy to End Poverty" ] The Nation, 1996, 2.mai</ref> <br />Clowardi-Piveni strateegia taktika alla kuuluvad ka valimissüsteemide ülekoormamine üha kiiremini suureneva arvu uute hääletajatega, pankade mõjutamine ja riikliku rahandussüsteemi kokkukukutamine, nõudes kõrge riskitasemega laenude väljastamist madala sissetulekuga inimestele, kelle laenu tagasimaksmise suutelisus on vähetõenäoline.<ref name="information">Chandler, Robert [http://www.washingtontimes.com/news/2008/oct/15/the-cloward-piven-strategy/ "CHANDLER: The Cloward-Piven strategy"] The Washington Times, 2008, 15. oktoober</ref> == Ümberjagamise protseduuri omapärad == On kindlad tunnusjooned, mis seda mehhanismi ideaalis peaksid iseloomustama. Näiteks peaks olema kindlustatud adekvaatse sissetuleku tase, vihjates senisele olukorrale, kus kehtestatud on riiklik toimetulekumiinimum, ent väljamaksmisele kuulub sellest vaid teatud protsent. Ka õigus sissetulekule peaks olema garanteeritud kõigile. Vastandudes nii olemasolevale heaolusüsteemile, kus toetused on tingimuslikud ja informatsioon õiguspäraste toetuste kohta on sageli puudulik.<ref name="testit"/> == Strateegia elluviimine == Senise heaolusüsteemi kokkukukkumiseks peaksid vaesed nõudma toetusi, mida neist suur osa pole saanud. Eeldusel, et riik pole võimeline selliseid toetuseid reaalselt kõigile nõudjatele tagama, realiseeruks see lõpuks kriisi näol. See eeldab ulatuslikku teavitustööd, mis oleks üles ehitatud lihtsas keeles ja kõigile arusaadava kampaania näol, et julgustada inimesi oma seaduslikke õigusi välja nõudma. Lisaks teadvustamisele peaksid kujunema organiseeritud demonstratsioonide kaudu poolehoidjate grupid. Oluline on ka meediakasutus, teadvustamaks liberaalset kogukonda laiaulatuslikumalt senise heaolusüsteemi ebaefektiivsusest ja ebaõiglusest ning kutsumaks esile arutelusid uue föderaalse sissetulekute ümberjagamise programmi loomise eesmärgil.<ref name="testit"/> == Strateegia mõju == Sotsialistide katset kasutada Clowardi-Piveni strateegiat demonstreeriti 1975. aastal, mil uued potentsiaalselt sotsiaalabile õiguslikud inimesed tekitasid oma maksenõuetega [[New York|New Yorgis]] ummikseisu, pankrotistades nii valitsuse. Selle tõttu vaarus kogu New Yorgi osariik rahandusliku kokkuvarisemise äärel hetkeni, mil föderaalvalitsus sekkus asjasse oma päästeplaaniga.<ref name="information" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.cloward-piven.com/] Cloward-Piven *[http://www.clowardpivenstrategy.com/] Clowardi-Piveni strateegia [[Kategooria:Politoloogia]] t6cukwf3gjoplzq2itlcwx9n6lo1pse 0 267458 7147803 6988440 2026-05-06T12:26:02Z Makenzis 95198 7147803 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Brasiilia jalgpalliklubist; Eesti jalgpalliklubi kohta vaata artiklit [[Tartu FC Santos]]}} {{viitamata}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Santos | pilt = LogoSantosFC.png | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = | täisnimi = Santos Futebol Clube | hüüdnimi = ''Peixe'' ('kala')<br>''Alvinegro Praiano''<br>''Santástico'' | lühend = | asutatud = 14. aprill 1912 | lõpp = | väljak = [[Estádio Urbano Caldeira|Estádio Vila Belmiro]] | mahutavus = 16 068 | ametinimetus1 = President | esimees = Marcelo Teixeira | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Paulo Turra]] | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Brasileirão]] | hooaeg = [[Campeonato Brasileiro Série B 2025|2025]] | positsioon = 12. koht, Serie A | muster_la1=_santos21h|muster_b1=_santos21h|muster_ra1=_santos21h|muster_sh1=_santos21h|muster_so1=_santos21h | vasakkäsi1=FFFFFF|kere1=FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF|püksid1=FFFFFF|sokid1=FFFFFF | muster_la2=_santos21a|muster_b2=_santos21a|muster_ra2=_santos21a|muster_sh2=_santos21a|muster_s02=_santos21a | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=000000|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=000000|sokid2=000000 | veeb = http://www.santosfc.com.br/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Santos Futebol Clube''' on [[Brasiilia]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] [[Santos]]es. Klubi mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja São Paulo osariigi meistrivõistlustel [[Campeonato Paulista]]. Klubi asutati 1912. aastal Santoses kolme spordientusiasti poolt, kuna sel ajal puudus linnal jalgpallis esindusklubi. Santos on Brasiilia üks edukamaid jalgpalliklubisid, olles tulnud Brasiilia meistriks kaheksal korral. São Paulo osariigi meistrivõistlused on võidetud 22 korral ja Brasiilia karikavõistlused [[Copa do Brasil]] korra, 2010. aastal. Santos on olnud edukas ka rahvusvahelisel tasandil. Lõuna-Ameerika meistrivõistluste [[Copa Libertadores]] võitjaks on tuldud kolmel korral, viimati 2011. aastal. Kõige suuremat edu saavutas klubi 1960. aastatel. Toonasesse kuldsesse põlvkonda kuulusid teiste seas [[Gilmar]], [[Mauro Ramos]], [[Mengálvio]], [[Coutinho]], [[José Macia|Pepe]] ja sageli kõigi aegade parimaks jalgpalluriks valitud [[Pelé]]. Nimega ''Os Santásticos'' tuntud meeskond võitis sellel kümnendil üle 20 tiitlivõistluse, sealhulgas tuli rekordiliselt viis korda järjest Brasiilia meistriks (1961–1965). Aastal 1962 võideti ühe hooaja jooksul São Paulo osariigi meistrivõistlused, Brasiilia meistrivõistlused, Lõuna-Ameerika meistrivõistlused ja [[Intercontinental Cup]]. Santose kodustaadion on alates 1916. aastast olnud [[Estádio Urbano Caldeira]], mis mahutab 16 068 pealtvaatajat. Staadioni väiksuse tõttu on peetud osad olulisemad mängud suurematel staadionitel. Kuna Santosel ei ole kodulinnas ühtegi lähedast rivaali, on suurimateks rivaalideks kujunenud lähedal asuva [[São Paulo]] linna klubid [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]], [[São Paulo FC|São Paulo]] ja [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]]. Santose tunnusvärvid on must ja valge. Santose naiskond mängib Brasiilia naiste kõrgliigas [[Brasileirão Feminino]] ja on tulnud Brasiilia meistriks 2017. aastal. == Praegune meeskond == ''Seisuga 28. juuli 2023'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Vladimir (jalgpallur)|Vladimir]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Luiz Felipe do Nascimento dos Santos|Luiz Felipe]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Felipe Jonatan]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Alison|Alison]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Sandry|Sandry]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Jean Lucas|Jean Lucas]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Marcos Leonardo]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=Argentina|pos=RÜ|nimi=[[Julio Furch]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Gabriel Inocêncio]]|märkus=laenul [[Esporte Clube Água Santa|Água Santa]]st}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[João Lucas|João Lucas]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Uruguay|pos=PK|nimi=[[Rodrigo Fernández Cedrés|Rodrigo Fernández]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[José Rodolfo Pires Ribeiro|Dodô]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Vinicius Balieiro]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Dodi|Dodi]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=Colombia|pos=RÜ|nimi=[[Stiven Mendoza]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Lucas Lima|Lucas Lima]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Messias (jalgpallur)|Messias]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Joaquim Henrique|Joaquim]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Guilherme Camacho|Camacho]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Lucas Braga]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Alex|Alex]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[João Paulo Silva Martins|João Paulo]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Deivid Washington]]}} {{JK koosseis mängija|no=47|rah=Boliivia|pos=PK|nimi=[[Miguel Terceros]]}} {{JK koosseis mängija|no=50|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Paulo Mazoti Azevedo|Paulo Mazoti]]}} {{JK koosseis mängija|no=52|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Diógenes Vinicius da Silva|Diógenes]]}} {{JK koosseis mängija|no=88|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Bruno Mezenga]]|märkus=laenul [[Esporte Clube Água Santa|Água Santa]]st}} {{JK koosseis mängija|no=97|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Luan Dias]]|märkus=laenul [[Esporte Clube Água Santa|Água Santa]]st}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == [[Pilt:Memorial SantosFC.JPG|pisi|Santos FC karikad]] ;Rahvusvahelised *[[Intercontinental Cup]] (2): 1962, 1963 *[[Intercontinental Champions' Supercup]] (1): 1968 *[[Copa Libertadores]] (3): 1962, 1963, 2011 *[[Copa CONMEBOL]] (1): 1998 *[[Recopa Sudamericana]] (1): 2012 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (8): 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1968, 2002, 2004 *[[Copa do Brasil]] (1): 2010 *[[Torneio Rio – São Paulo]] (5): 1959, 1963, 1964, 1966, 1997 ;Osariigilised *[[Campeonato Paulista]] (22): 1935, 1955, 1956, 1958, 1960, 1961, 1962, 1964, 1965, 1967, 1968, 1969, 1973, 1978, 1984, 2006, 2007, 2010, 2011, 2012, 2015, 2016 *[[Copa Paulista]] (1): 2004 == Statistika == [[Pilt:Pelé Mar del Plata 1965.PNG|pisi|170px|Santose läbi aegade suurim väravakütt [[Pelé]]]] * Enim väravaid klubi särgis – [[Pelé]] (1091 väravat aastatel 1956–1974) * Enim mänge klubi särgis – Pelé (1106 mängu aastatel 1956–1974) ==Endisi mängijaid == [[Alex Sandro]] – [[Carlos Alberto Torres|Carlos Alberto]] – [[Clodoaldo]] – [[Coutinho]] – [[Danilo Luiz da Silva|Danilo]] – [[Diego Ribas da Cunha|Diego]] – [[Jonas Eduardo Américo|Edu]] – [[Elano]] – [[Gylmar dos Santos Neves|Gilmar]] – [[Giovanni Silva de Oliveira|Giovanni]] – [[Ibson]] – [[Léo Bastos|Léo]] – [[Antônio Lima dos Santos|Lima]] – [[Neymar]] – [[Paulo Henrique Ganso]] – [[Pelé]] – [[José Macia|Pepe]] – [[Robinho]] – [[Rodrygo Goes]] – [[Carlos Andrés Sánchez|Carlos Sánchez]] – [[Zito]] == Peatreenerid == {{div col}} * ... * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Serginho Chulapa]] (2001) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cabralzinho]] (2001) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Celso Roth]] (2002) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Émerson Leão]] (2002–2004) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2004) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Oswaldo de Oliveira]] (2005) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Alexandre Gallo]] (2005) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Nelsinho Baptista]] (2005) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2006–2007) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Émerson Leão]] (2008) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cuca]] (2008) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Márcio Fernandes]] (2008–2009) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vagner Mancini]] (2009) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2009) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dorival Júnior]] (2010) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Adilson Batista]] (2011) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Muricy Ramalho]] (2011–2013) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Claudinei Oliveira]] (2013) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Oswaldo de Oliveira]] (2013–2014) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Enderson Moreira]] (2014–2015) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Marcelo Fernandes]] (2015) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dorival Júnior]] (2015–2017) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Levir Culpi]] (2017) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Jair Ventura]] (2018) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cuca]] (2018) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Jorge Sampaoli]] (2018–2019) * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Jesualdo Ferreira]] (2019–2020) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cuca]] (2020–2021) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Ariel Holan]] (2021) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fernando Diniz]] (2021) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fábio Carille]] (2021–2022) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Fabián Bustos]] (2022) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Lisca]] (2022) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Odair Hellmann]] (2023) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo Turra]] (2023–) {{div col end}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.santosfc.com.br/ Ametlik koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Santos FC| ]] 5oy0g2t59o8al0ic6h0ekr0oi1udt6u 0 269165 7147813 7147108 2026-05-06T12:54:00Z Ziv 152514 ([[c:GR|GR]]) [[File:Caravaggio - La Morte della Vergine.jpg]] → [[File:Death of the Virgin-Caravaggio (1606).jpg]] → File replacement: Updating from a low-quality version to a higher-quality version ([[c:c:GR]]) 7147813 wikitext text/x-wiki Alltoodud loendis on esitatud [[Itaalia]] maalikunstniku '''[[Caravaggio|Michelangelo Merisi da Caravaggio]]''' teosed kronoloogilises järjestuses.<ref>Spike, John T. ''Caravaggio''. New York : Abbeville Press, 2001: p.253-254</ref> ==Maalide loend== {| class="wikitable" class="sortable wikitable" style="margin-left:0.5em; text-align:center" ! Maal !! Pealkiri (variandid) !! Aasta !! Tehnika !! Mõõtmed !! Linn !! Galerii !! Märkused |- | [[Pilt:CARAVAGGIO, A boy peeling fruit (1593).jpg|150px|center]] |[[Puuvilja kooriv poiss]] | umbes<br /> [[1592]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 64,2&nbsp;× 51,4&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Roberto Longhi Sihtasutus]] | Varaseim teadaolev töö<ref>Hibbard, Howard (1983). Caravaggio. Westview Press. pp. 15–17. ISBN 0064301281.</ref> |- | [[Pilt:Caravaggio - A boy peeling fruit (Royal Collection).jpg|150px|center]] |[[Puuvilja kooriv poiss]] | umbes<br /> [[1593]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 75,5&nbsp;× 64,4&nbsp;cm | [[London]] [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|25px]] | [[Hampton Court Palace]] - [[Royal Collection|The Royal Collection]] | Omistatav |- | [[Pilt:Sick young Bacchus by Caravaggio.jpg|150px|center]] | [[Noor haige Bakchos]] <br /><small>(autoportree haige Bakchosena)</small> | umbes<br />[[1593]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 67&nbsp;× 53&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | <ref>Kunstniku 6–kuise haiguse ajal valminud autportree.</ref> |- | [[Pilt:Boy with a Basket of Fruit-Caravaggio (1593).jpg|150px|center]] | [[Poiss puuviljakorviga]] | umbes<br /> [[1593]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 70&nbsp;× 67&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | |- | [[Pilt:The Fortune Teller-Caravaggio (Rome).jpg|150px|center]] | [[Ennustaja (Caravaggio)|Ennustaja]] | umbes<br />[[1594]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 115&nbsp;× 150&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Kapitooliumi muuseumid]] | |- | [[Pilt:The Cardsharps.jpg|150px|center]] | [[Kaardimängijad]] <!-- Võltsmängijad, elukutselised kaardimängijad --> | umbes<br />[[1594]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 94,2&nbsp;× 131,2&nbsp;cm | [[Fort Worth]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Kimbell Art Museum]] | |- | [[Pilt:MusiciansCaravaggio.jpg|150px|center]] | [[Muusikud (Caravaggio)|Muusikud]] <!-- moosekandid, pillimehed --> | umbes<br />[[1595]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 87,9&nbsp;× 115,9&nbsp;cm | [[New York City]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Metropolitani Kunstimuuseum]] | |- | [[Pilt:St Francis in Ecstasy.jpg|150px|center]] | [[Püha Franciscus Assisist ekstaasis]] | umbes<br />[[1595]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 93,9&nbsp;× 129,5&nbsp;cm | [[Hartford, Connecticut|Hartford]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Wadsworth Atheneum]] | |- | [[Pilt:Boy Bitten by a Lizard-Caravaggio (Longhi).jpg|150px|center]] | [[Sisalikuhammustusega poiss]] | umbes<br />[[1596]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 66&nbsp;× 49,5&nbsp;cm | [[London]] [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|25px]] | [[Rahvusgalerii]] | |- | [[Pilt:Caravaggioapollo.jpg|150px|center]] | [[Lautomängija]] | umbes<br /> [[1596]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 96&nbsp;× 121&nbsp;cm | [[Gloucestershire]] [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|25px]] | [[Badminton House]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Caravaggio 020.jpg|150px|center]] | [[Lautomängija]] | umbes<br />[[1596]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 94&nbsp;× 119&nbsp;cm | [[Peterburi]] [[Pilt:Flag_of_Russia.svg|border|20px]] | [[Ermitaaž]] | |- | [[File:Michelangelo Merisi da Caravaggio - The Lute Player (Metropolitan Museum of Art).jpg|150px|center]] | [[Lautomängija]] | umbes<br /> [[1596]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 100&nbsp;× 126,5&nbsp;cm | [[New York City]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Metropolitani Kunstimuuseum]] | |- | [[Pilt:Canestra di frutta (Caravaggio).jpg|145px|center]] | [[Puuviljakorv]] | umbes<br /> [[1596]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 46&nbsp;× 64&nbsp;cm | [[Milano]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Biblioteca Ambrosiana]] | |- | [[Pilt:Baco, por Caravaggio.jpg|150px|center]] | [[Bakchos (Caravaggio)|Bakchos]] | umbes<br /> [[1596]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 95&nbsp;× 85&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Uffizi galerii|Uffizi]] | <ref>Robb, Peter (2001). M: The Man who Became Caravaggio. Macmillan. p. 501. ISBN 0312274742.</ref> |- | [[Pilt:Penitent Magdalene-Caravaggio (1594-6).jpg|150px|center]] | [[Pattu kahetsev Magdaleena (Caravaggio)|Pattu kahetsev Magdaleena]] | umbes<br /> [[1597]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 122,5&nbsp;× 98,5&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Doria Pamphilj galerii]] | |- | [[Pilt:Rest on the Flight into Egypt-Caravaggio (c.1597).jpg|150px|center]] | [[Puhkus pagemisel Egiptusesse]] | umbes<br /> [[1597]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 133,5&nbsp;× 166,5&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Doria Pamphilj galerii]] | |- | [[Pilt:Medusa by Caravaggio 2.jpg|150px|center]] | [[Medusa (Caravaggio)]] | umbes<br /> [[1597]] | [[Õlimaal| Õlimaal lõuendil üle kumera paplipuidust kilbi]] | 60&nbsp;× 55&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Uffizi galerii|Uffizi]] | |- | [[Pilt:Portrait of a Courtesan by Caravaggio.jpg|150px|center]] | [[Kurtisaani portree]] | umbes<br /> [[1597]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 66&nbsp;× 53&nbsp;cm | [[Berliin]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|border|25px]] | [[Bode Museum|Kaiser Friedrich Museum]] | Hävis 1945 |- | [[Pilt:Caravaggio Jupiter Neptune Pluto.jpg|150px|center]] | [[Jupiter, Neptunus ja Pluto]] | umbes<br /> [[1597]] | Õlivärviga lae[[fresko]] | 300&nbsp;× 180&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Casino di Villa Boncompagni Ludovisi]] | |- | [[Pilt:La Diseuse de bonne aventure, Caravaggio (Louvre INV 55) 02.jpg|150px|center]] | [[Ennustaja]] | umbes<br />[[1597]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 99&nbsp;× 131&nbsp;cm | [[Pariis]] [[Pilt:Flag_of_France.svg|border|25px]] | [[Louvre]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Caravaggio 060.jpg|150px|center]] | [[Püha Katariina (Caravaggio)|Aleksandria Püha Katariina]] | umbes<br /> [[1598]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 173&nbsp;× 133&nbsp;cm | [[Madrid]] [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|border|25px]] | [[Thyssen-Bornemisza Museum]] | |- | [[Pilt:Sacrifice of Isaac-Caravaggio (c. 1603).jpg|150px|center]] | [[Iisaki ohverdus]] | umbes<br /> [[1598]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 116&nbsp;× 173&nbsp;cm | [[Princeton, New Jersey|Princeton]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Barbara Piasecka-Johnson Collection]] | |- | [[Pilt:Caravaggio-Baptist-Toledo.jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] | umbes<br /> [[1598]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 169&nbsp;× 112&nbsp;cm | [[Toledo, Spain|Toledo]] [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|border|25px]] | [[Toledo katedraal|Katedraali muuseum]] | |- | [[File:Michelangelo Merisi da Caravaggio - Martha and Mary Magdalene - WGA04101.jpg|150px|center]] | [[Marta ja Maarja Magdaleena]] <br /><small>(ka "Marta etteheited Maarjale" või "Magdaleena muutmine")</small> | umbes<br /> [[1598]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 97,8&nbsp;× 132,7&nbsp;cm | [[Detroit]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Detroit Institute of Arts]] | |- | [[Pilt:Caravaggio Maffeo Barberini.jpg|150px|center]] | [[Maffeo Barberini portree]] | umbes<br /> [[1598]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 124&nbsp;× 99&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | Erakogu | |- | [[Pilt:Caravaggio - Giuditta e Oloferne (ca. 1599).jpg|160px|center]] | [[Judith Olovernese pead maha võtmas]] | umbes<br /> [[1598]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 145&nbsp;× 195&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Galleria Nazionale d'Arte Antica]] | |- | [[Pilt:David and Goliath by Caravaggio.jpg|150px|center]] | [[Taavet ja Koljat]] | umbes<br /> [[1599]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 110&nbsp;× 91&nbsp;cm | [[Madrid]] [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|border|25px]] | [[Prado muuseum]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Caravaggio 065.jpg|150px|center]] | [[Narkissos (Caravaggio maal)|Narkissos]] | umbes<br /> [[1599]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 110&nbsp;× 92&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Galleria Nazionale d'Arte Antica]] | |- | [[Pilt:Boy Bitten by a Lizard-Caravaggio (Longhi).jpg|150px|center]] | [[Sisalikuhammustusega poiss]] | umbes<br /> [[1600]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 65,8&nbsp;× 52,3&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Roberto Longhi Sihtasutus]] | |- | [[Pilt:BaptistBasle.jpg|150px|center]] | [[Caravaggiole omistatavad maalid|Ristija Johannes]] | umbes<br /> [[1600]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 102,5&nbsp;× 83&nbsp;cm | [[Basel]] [[Pilt:Flag_of_Switzerland.svg|border|20px]] | [[Kunstmuseum Basel|Öffentliche Kunstsammlung]] | Omistatav - kaheldav |- | [[Pilt:Caravaggio — The Calling of Saint Matthew.jpg|150px|center]] | [[Kristus kutsub Püha Matteust]] | umbes<br /> [[1600]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 323&nbsp;× 343&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Contarelli kabel]] | |- | [[Pilt:The Martyrdom of Saint Matthew-Caravaggio (c. 1599-1600).jpg|150px|center]] | [[Püha Matteuse martüürium]] | [[1600]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 323&nbsp;× 343&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Contarelli kabel]] | |- | [[File:The Conversion of Saint Paul-Caravaggio (c. 1600-1).jpg|150px|center]] | [[Püha Pauluse muutumine]] | [[1600]] | [[Õlimaal|õlimaal küpressipuu puidul]] | 237&nbsp;× 189&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Collezione Odescalchi Balbi]]<!-- Odescalchi Balbi kollektsioon--> | |- | [[Pilt:Crucifixion of Saint Peter-Caravaggio (c.1600).jpg|150px|center]] | [[Peetruse ristilöömine]] | [[1601]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 230&nbsp;× 175&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Cerasi kabel]] | |- | [[Pilt:Caravaggio-The Conversion on the Way to Damascus.jpg|150px|center]] | [[Pauluse muutumine teel Damaskusesse]] | [[1601]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 230&nbsp;× 175&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] |[[Cerasi kabel]] | |- | [[Pilt:Flowersandfruit.jpg|150px|center]] | [[Caravaggiole omistatavad maalid|Vaikelu lillede ja puuviljadega]] | [[1601]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 105&nbsp;× 184&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | Omistatav |- | [[Pilt:Supper at Emmaus-Caravaggio (1601).jpg|150px|center]] | [[Õhtusöök Emmauses]] | [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 139&nbsp;× 195&nbsp;cm | [[London]] [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|25px]] | [[Rahvusgalerii]] | |- | [[Pilt:Caravaggio - Cupid as Victor - Google Art Project.jpg|150px|center]] | [[Amor Vincit Omnia|Võidukas Amor]] | [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 156&nbsp;× 113&nbsp;cm | [[Berliin]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|border|25px]] | [[Gemäldegalerie (Berlin)|Gemäldegalerie]] | |- | [[Pilt:Caravaggio (Michelangelo Merisi) (1571 - 1610) - The Evangelist Matthew - 365 - Gemäldegalerie.jpg|150px|center]] | [[Püha Matteus ja ingel]] | [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 232&nbsp;× 183&nbsp;cm | [[Berliin]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|border|25px]] | [[Bode Museum|Kaiser Friedrich Museum]] | Hävis 1945 |- | [[Pilt:Caravaggio - La inspiración de San Mateo (San Luigi dei Francesi, Roma).jpg|150px|center]] | [[Püha Matteuse inspiratsioon]] | [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 292&nbsp;× 186&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Contarelli kabel]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Merisi da Caravaggio, Saint John the Baptist (Youth with a Ram) (c. 1602, Yorck Project).jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] | [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 129&nbsp;× 94&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Kapitooliumi muuseumid]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Merisi da Caravaggio, Saint John the Baptist (Youth with a Ram) (c. 1602, Yorck Project).jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] | umbes<br /> [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 129&nbsp;× 94&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Doria Pamphilj galerii]] | |- | <!--[[Pilt:Caravaggio_incredulity.jpg|150px|center]] --> | [[Püha Toomase umbusk]] | umbes<br /> 1602 | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 107&nbsp;× 146&nbsp;cm | [[Potsdam]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|border|25px]] | [[Sanssouci]] | |- | [[File:Caravaggio – Taking of Christ - Dublin.jpg|150px|center]] | [[Kristuse kinnivõtmine]] | [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 133&nbsp;× 169&nbsp;cm | [[Dublin]] [[Pilt:Flag_of_Ireland.svg|border|20px]] | [[Iiri Rahvusgalerii]] | |- | [[Pilt:Sacrifice of Isaac-Caravaggio (Uffizi).jpg|150px|center]] | [[Iisaki ohverdus]] | [[1602]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 104&nbsp;× 135&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Uffizi galerii|Uffizi]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Caravaggio 055 - color enhanced.jpg|150px|center]] | [[Püha perekond koos Ristija Johannesega]] | umbes<br /> [[1603]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 117,5&nbsp;× 96 | [[New York City]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Metropolitani Kunstimuuseum]] | |- | [[Pilt:The Entombment of Christ-Caravaggio (c.1602-3).jpg|150px|center]] | [[Kristuse haudapanek või Ristilt mahavõtmine|Haudapanek]] | umbes<br /> [[1603]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 300&nbsp;× 203&nbsp;cm | [[Vatikan]] [[Pilt:Flag of the Vatican City - 2001 version.svg|border|20px]] | [[Vatikani muuseumid]] | |- | [[Pilt:CaravaggioCrowning01.jpg|150px|center]] | [[Okastega kroonimine (Prato)|Okastega kroonimine]] | [[1603]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 125&nbsp;× 178&nbsp;cm | [[Prato]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Cariprato Pank]] | |- | [[Pilt:Madonna di Loreto-Caravaggio (c.1604-6).jpg|150px|center]] | [[Loreto madonna]] | umbes<br /> [[1604]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 260&nbsp;× 150&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Sant'Agostino]] | |- | [[File:Michelangelo Merisi, called Caravaggio - Saint John the Baptist in the Wilderness - Google Art Project.jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] | [[1604]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 172,5&nbsp;× 104,5&nbsp;cm | [[Kansas City, Missouri|Kansas City]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Nelson-Atkins Museum of Art]] | |- | [[File:John the Baptist-Caravaggio (Galleria Nazionale d'Arte Antica).jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] | umbes<br />[[1604]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 94&nbsp;× 131&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Galleria Nazionale d'Arte Antica]] | |- | [[Pilt:Uqueen3.jpg|150px|center]] | [[Püha Peetruse ja Püha Andrease kutsumine]] | umbes<br /> [[1604]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 140&nbsp;× 176&nbsp;cm | [[London]] [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|25px]] | [[Hampton Court Palace]] - [[Royal Collection|The Royal Collection]] | |- | [[Pilt:Caravaggio (Michelangelo Merisi) (1571 - 1610) - Christ on the mount of olives - 359 - Gemäldegalerie.jpg|150px|center]] | [[Kristus oliivide mäel]] | [[1605]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 154&nbsp;× 222&nbsp;cm | [[Berliin]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|border|25px]] | [[Bode Museum|Kaiser Friedrich Museum]] | Hävis 1945 |- | [[Pilt:Caravaggio (Michelangelo Merisi) - Ecce Homo - Google Art Project.jpg|150px|center]] | [[Ecce Homo]] <br /><small>(Kristus okaskrooniga)</small> | umbes<br /> [[1605]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 128&nbsp;× 103&nbsp;cm | [[Genoa]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] |[[Rosso palee (Genoa)|Rosso palee]] | |- | [[Pilt:Caravaggio - Saint Jerome - Montserrat.jpg|150px|center]] | [[Püha Hieronymus mediteerimas]] | umbes<br /> [[1605]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 118&nbsp;× 81&nbsp;cm | [[Barcelona]] [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|border|25px]] | [[Santa Maria de Montserrat]] | |- | [[Pilt:Saint Jerome Writing-Caravaggio (1605-6).jpg|150px|center]] | [[Püha Hieronymus kirjutamas]] | umbes<br /> [[1605]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 112&nbsp;× 157&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | |- | [[Pilt:Pope Paul V.jpg|150px|center]] | [[Paavst Paulus V portree]] | [[1605]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 203&nbsp;× 1991&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | |- | [[Pilt:Still life carvaggio.png|150px|center]] | [[Vaikelu puuviljadega|Vaikelu puuviljadega kivieendil]] | [[1605]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 87&nbsp;× 135&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | |- | [[Pilt:Madonna and Child with St. Anne-Caravaggio (c. 1605-6).jpg|150px|center]] | "[[Madonna ja laps koos Püha Annaga (Dei Palafrenieri)|Madonna ja laps koos püha Annaga]]" | [[1606]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 292&nbsp;× 211&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | <ref>{{Netiviide |pealkiri=Official Borghese Gallery Website entry on painting |url=http://www.galleriaborghese.it/borghese/en/epalafren.htm |vaadatud=2012-01-02 |arhiivimisaeg=2005-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20051025113325/http://www.galleriaborghese.it/borghese/en/epalafren.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | [[Pilt:Death of the Virgin-Caravaggio (1606).jpg|150px|center]] | [[Neitsi Maarja surm]] | [[1601]] - [[1606]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 369&nbsp;× 245&nbsp;cm | [[Pariis]] [[Pilt:Flag_of_France.svg|border|25px]] | [[Louvre]] | |- | [[Pilt:Mary magdalene caravaggio.jpg|150px|center]] | [[Ekstaasis Maarja Magdaleena]] | [[1606]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 106.5&nbsp;× 91&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | Erakogu | |- | [[Pilt:CaravaggioFrancisContemplation.jpg|150px|center]] | [[Püha Franciscus mediteerimas]] | umbes<br /> [[1606]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 130 × 90&nbsp;cm | [[Cremona]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[pinacoteca del Museo Civico]] | |- | [[Pilt:Supper at Emmaus-Caravaggio (1606).jpg|150px|center]] | [[Õhtusöök Emmauses (Milano)|Õhtusöök Emmauses]] | [[1606]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 141&nbsp;× 175&nbsp;cm | [[Milano]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Brera Kaunite kunstide akadeemia]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Caravaggio 029.jpg|150px|center]] | [[Taevaõnnistuse seitse tegu]] | [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 390&nbsp;× 260&nbsp;cm | [[Napoli]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Pio Monte della Misericordia]] | |- | [[Pilt:St andrew.jpg|150px|center]] | [[Püha Andrease ristilöömine]] | [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 202,5&nbsp;× 152,7&nbsp;cm | [[Cleveland (Ohio)|Cleveland]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Cleveland Museum of Art]] | |- | [[Pilt:Caravaggio - David with the Head of Goliath - Vienna.jpg|150px|center]] | [[Taavet Koljati peaga (Viin)|Taavet Koljati peaga]] | [[1607]] | [[Õlimaal|õlimaal puidul]] | 90,5&nbsp;× 116&nbsp;cm | [[Viin]] [[Pilt:Flag_of_Austria.svg|border|20px]] | [[Kunstiajaloo muuseum]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Merisi, called Caravaggio - Madonna of the Rosary - Google Art Project.jpg|150px|center]] | [[Roosikrantsi madonna]] | [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 364.5&nbsp;× 249.5&nbsp;cm | [[Viin]] [[Pilt:Flag_of_Austria.svg|border|20px]] | [[Kunstiajaloo muuseum]] | |- | [[Pilt:The Crowning with Thorns-Caravaggio (1602).jpg|150px|center]] | [[Okaskrooniga kroonimine]] | [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 127&nbsp;× 165.5&nbsp;cm | [[Viin]] [[Pilt:Flag_of_Austria.svg|border|20px]] | [[Kunstiajaloo muuseum]] | |- | [[Pilt:Caravaggio - La Flagellazione di Cristo.jpg|150px|center]] | [[Kristuse piitsutamine]] | umbes<br /> [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 390&nbsp;× 260&nbsp;cm | [[Napoli]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Capodimonte muuseum]] | |- | [[Pilt:Christ at the Column-Caravaggio (c. 1607).jpg|150px|center]] | [[Kristus samba juures]] | umbes<br /> [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 134,5&nbsp;× 175,5&nbsp;cm | [[Rouen]] [[Pilt:Flag_of_France.svg|border|25px]] | [[Roueni Kaunite Kunstide Muuseum]] | |- | [[Pilt:Salome with the Head of John the Baptist-Caravaggio (1610).jpg|150px|center]] | [[Salome Ristija Johannese peaga (London)|Salome Ristija Johannese peaga]] | umbes<br /> [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 90,5&nbsp;× 167&nbsp;cm | [[London]] [[Pilt:Flag_of_England.svg|border|25px]] | [[Rahvusgalerii]] | |- | [[Pilt:CaravaggioJeromeValletta.jpg|150px|center]] | [[Püha Hieronymus kirjutamas (Valletta)|Püha Hieronymus kirjutamas]] | [[1607]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 117&nbsp;× 157&nbsp;cm | [[Valletta]] [[Pilt:Flag_of_Malta.svg|border|25px]] | [[St. John's Co-Cathedral]] | |- | [[Pilt:Alof Louvre.jpg|150px|center]] | [[Alof de Wignacourti ja tema paaži portree]] | [[1608]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 195&nbsp;× 134&nbsp;cm | [[Pariis]] [[Pilt:Flag_of_France.svg|border|25px]] | [[Louvre]] | |- | [[Pilt:Antonio Martelli, Cavaliere di Malta - Caravaggio.JPG|150px|center]] | [[Fra Antionio Martelli portree]] | [[1608]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 118,5&nbsp;× 95,5&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Pitti palee]] | |- | [[Pilt:The Beheading of Saint John-Caravaggio (1608).jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannese pea mahavõtmine]] | [[1608]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 361&nbsp;× 520&nbsp;cm | [[Valletta]] [[Pilt:Flag_of_Malta.svg|border|25px]] | [[St. John's Co-Cathedral]] | |- | [[File:Caravaggio sleeping cupid.jpg|150px|center]] | [[Magav Cupido]] | [[1608]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 71&nbsp;× 105&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Pitti palee]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Merisi da Caravaggio - St John the Baptist at the Well - WGA04201.jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] <br /><small>(Ristija Johannes allikal)</small> | [[1608]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 100&nbsp;× 73&nbsp;cm | [[Valletta]] [[Pilt:Flag_of_Malta.svg|border|25px]] | [[Collezione Bonello]] | Vaidlustatud |- | [[Pilt:Caravaggio - The Annunciation.JPG|150px|center]] | [[Teadustus]] | [[1608]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 285&nbsp;× 205&nbsp;cm | [[Nancy]] [[Pilt:Flag_of_France.svg|border|25px]] | [[Museum of Fine Arts of Nancy|Musée des Beaux-Arts]] | |- | [[Pilt:Burial of Saint Lucy-Caravaggio (1608).jpg|150px|center]] | [[Püha Lucia muldasängitamine]] | [[1608]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 408&nbsp;× 300&nbsp;cm | [[Sürakuusa]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Bellomo Palee muuseum]] | |- | [[Pilt:Michelangelo Caravaggio 006.jpg|150px|center]] | [[Laatsaruse tõstmine]] | [[1609]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 380&nbsp;× 275&nbsp;cm | [[Messina]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Regionaalmuuseum]] | |- | [[Pilt:Caravaggio - Adorazione dei pastori.jpg|150px|center]] | [[Lamburite imetlus]] | [[1609]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 314&nbsp;× 211&nbsp;cm | [[Messina]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Regionaalmuuseum]] | |- | [[Pilt:Caravaggio-Nativity(1600).jpg|150px|center]] | [[Kristuse sünd, koos Püha Franciscuse ja Püha Laurentiusega]] | [[1609]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 268&nbsp;× 197&nbsp;cm | [[Palermo]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[San Lorenzo kirik]] | Varastatud 1969 |- | [[Pilt:Salomé con la cabeza del Bautista (Caravaggio).jpg|150px|center]] | [[Salome Ristija Johannese peaga (Madrid)|Salome Ristija Johannese peaga]] | [[1609]] | [[õlimaal]] lõuendil | 116&nbsp;× 140&nbsp;cm | [[Madrid]] [[Pilt:Flag_of_Spain.svg|border|25px]] | [[Madridi kuningapalee]] | |- | [[Pilt:Toothpuller.jpg|150px|center]] | [[Caravaggiole omistatavad maalid|Hambatõmbaja]] | [[1609]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 139,5&nbsp;× 194,5&nbsp;cm | [[Firenze]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Pitti palee]] | Omistatav |- | [[Pilt:The Denial of Saint Peter-Caravaggio (1610).jpg|150px|center]]<!-- Caravaggio denial.jpg --> | [[Püha Peetruse lahtiütlemine]] | [[1610]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 94&nbsp;× 125&nbsp;cm | [[New York City]] [[Pilt:Flag_of_the_United_States.svg|border|25px]] | [[Metropolitani Kunstimuuseum]] | |- | [[Pilt:Saint Francis in Prayer-Caravaggio (c.1606).jpg|150px|center]] | [[Püha Franciscus palvetamas]] | umbes<br /> [[1610]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 130&nbsp;× 90&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[San Pietro kirik Carpineto Romanos]], praegu deponeeritud Barberini palee Antiikkunsti galeriis | |- | [[Pilt:Caravaggio Baptist Galleria Borghese, Rome.jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] | umbes<br />[[1610]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 159&nbsp;× 124&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | |- | [[Pilt:David with the Head of Goliath-Caravaggio (1610).jpg|150px|center]] | [[Taavet Koljati peaga]] | [[1610]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 125&nbsp;× 101&nbsp;cm | [[Rooma]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Borghese galerii|Borghese]] | <ref>{{Netiviide |pealkiri=Official Borghese Gallery entry on David with the Head of Goliath |url=http://www.galleriaborghese.it/borghese/en/edavicara.htm |vaadatud=2012-01-02 |arhiivimisaeg=2016-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160330183849/http://www.galleriaborghese.it/borghese/en/edavicara.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> |- | [[Pilt:Caravaggio - San Giovanni Battista disteso.jpg|150px|center]] | [[Ristija Johannes (Caravaggio)|Ristija Johannes]] | [[1610]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 159&nbsp;× 124&nbsp;cm | [[München]] [[Pilt:Flag_of_Germany.svg|border|25px]] | Erakogu | |- | [[Pilt:CaravaggioUrsula.jpg|150px|center]] | [[Püha Ursula martüürium]] | [[1610]] | [[õlimaal|õlimaal lõuendil]] | 106&nbsp;× 179.5&nbsp;cm | [[Napoli]] [[Pilt:Flag_of_Italy.svg|border|25px]] | [[Zevallos Stigliano palee galerii]] | Viimane teadaolev töö |} ==Märkused== {{Viited}} ==Allikad== * [[Mihhail Alpatov|M. Alpatov]]. Kunstiajalugu,II kd. Renessansi ja uusaja kunst. Tallinn: Kunst, 1982. Lk 131-136. * Roberto Longhi, ''Caravaggio''. Dresden, 1968. * Stefano Zuffi, ''Caravaggio : Quadrifolio''. Rizzoli (Rizzoli Quadrifolio), 2001. * Peter Robb, ''M : The Man Who Became Caravaggio''. Henry Holt & Company, Inc., 2000. * Alfred Moir, ''Caravaggio''. Harry N Abrams (Masters of Art series), 1989. * Catherine Puglisi, ''Caravaggio''. Phaidon Press, 1998. * John T. Spike, ''Caravaggio''. Abbeville Press, 2001. * Howard Hibbard, ''Caravaggio''. Westview Press, 1985. * Creighton E. Gilbert, ''Caravaggio and His Two Cardinals''. Pennsylvania State University Press, 1995. * John Gash, ''Caravaggio''. Chaucer Press, 2004. == Välislingid == {{commonskat|Michelangelo Merisi da Caravaggio}} [[Kategooria:Kunsti loendid]] [[Kategooria:Caravaggio maalid| ]] 9ns6mnghtlvo44os6emow41ahvpl8m7 0 269797 7147810 6988801 2026-05-06T12:50:45Z Makenzis 95198 7147810 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Palmeiras | pilt = Palmeiras logo.svg | pildi_suurus = 175px | pildiallkiri = | täisnimi = Sociedade Esportiva Palmeiras | hüüdnimi = Alviverde ('Roheline ja valge') <br /> Verdão ('Suur roheline') <br /> Porco ('Põrsas') | lühend = | asutatud = 26. augustil 1914 | lõpp = | väljak = [[Allianz Parque]] | mahutavus = 43 713 | ametinimetus1 = President | esimees = Leila Pereira | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Abel Ferreira]] | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] | positsioon = '''2. koht''' | muster_la1=_palmeiras1819h |muster_b1=_palmeiras1819h |muster_ra1=_palmeiras1819h |muster_sh1=_palmeiras1819h|muster_so1=_palmeiras1819h | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=004000 | muster_la2=_palmeiras1718a |muster_b2=_palmeiras1718a |muster_ra2=_palmeiras1718a |muster_sh2=_palmeiras1718h |muster_so2=_palmeiras1718a | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=DDFF00 |sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.palmeiras.com.br/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[pilt:Allianz Parque - Amistoso Palmeiras x Red Bull.jpg|pisi|Palmeirase kodustaadion [[Allianz Parque]]]] '''Sociedade Esportiva Palmeiras''' on [[Brasiilia]] [[spordiklubi]], mille kodulinn on [[São Paulo]]. Klubi on eelkõige tuntud oma [[jalgpall]]imeeskonna järgi, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Paulista]]. Klubi asutasid 26. augustil 1914 nimega '''Palestra Italia''' Itaalia sisserändajad. Praeguse nime sai see 1942. aasta septembris. Palmeiras on 11-kordse Brasiilia meistrina riigi edukaim klubi. Viimati tuldi Brasiilia meistriks 2022. aastal. Neljal korral (aastatel 1998, 2012, 2015, 2020) on tuldud Brasiilia karikavõistluste [[Copa do Brasil]] võitjaks. São Paulo osariigi meistriks on see tulnud 25 korral, kuigi 21. sajandil vaid neli korda, 2008., 2020., 2022 ja 2023. aastal. Aastatel 1999, 2020 ja 2021 on võidetud Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused [[Copa Libertadores]]. 2022. aastal võideti Lõuna-Ameerika superkarikas [[Recopa Sudamericana]]. 2014. aastast on klubi kodustaadion [[Allianz Parque]], mis mahutab 43 713 pealtvaatajat. Aastatel 2010–2014 peeti kodumänge [[Estádio do Pacaembu]]l. Enne seda oli klubi kodustaadion pikka aega [[Estádio Palestra Itália]], mis lammutati 2010. aastal. Palmeirase suurim rivaal on [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]. Kahe klubi vahelised derbimängud on tuntud nimega [[Derby Paulista]], mida peetakse São Paulo osariigi kõige tulisemaks derbimänguks. Kaks teist suurt rivaali on [[São Paulo FC|São Paulo]] ja [[Santos FC|Santos]]. Klubi maskotid on roheline [[papagoi]] ja [[siga]]. 1960. aastatel hakkasid Palmeirase suurima rivaali Corinthianse toetajad Palmeirase meeskonda pilkavalt "seaks" kutsuma (portugali keeles ''porco''; selle sõnaga pilgati São Paulos elavaid itaallasi) ning nende eeskujul hakkasid toimima ka teiste klubide toetajad. Palmeirasel on Brasiilias umbes 18 miljonit toetajat. Palmeirase jalgpallinaiskond mängib Brasiilia naiste kõrgliigas [[Brasileirão Feminino]] ja [[korvpall]]imeeskond Brasiilia kõrgliigas [[Novo Basquete Brasil]]. == Mängijad == ''Seisuga 7. juuli 2023''<ref>{{cite web|title=Elenco de Futebol Profissional|url=http://www.palmeiras.com.br/futebol/elenco|access-date=29 April 2016|language=pt}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Vinícius Silvestre|Vinícius]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]|no=2|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Marcos Rocha]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Vanderlan Barbosa da Silva|Vanderlan]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Eduardo Pereira Rodrigues|Dudu]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Zé Rafael]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Endrick Felipe|Endrick]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Rony|Rony]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Mayke]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Luan Garcia|Luan]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Artur Victor Guimarães|Artur]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=Paraguay|pos=KA|nimi=[[Gustavo Gómez]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=Argentina|pos=RÜ|nimi=[[José Manuel López|José Manuel López]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=Brasiilia|pos=RÜ|nimi=[[Breno Lopes|Breno Lopes]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=Colombia|pos=PK|nimi=[[Eduard Atuesta]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Weverton Pereira da Silva|Weverton]]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=Uruguay|pos=KA|nimi=[[Joaquín Piquerez]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Raphael Veiga]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Gabriel Menino]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Murilo Cerqueira|Murilo]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=Colombia|pos=PK|nimi=[[Richard Ríos]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Jailson Siqueira|Jailson]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Gustavo Garcia dos Santos|Garcia]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=Brasiilia|pos=KA|nimi=[[Kaiky Marques Naves|Naves]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Fábio Silva de Freitas|Fabinho]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=Brasiilia|pos=PK|nimi=[[Jhon Jhon]]}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=Brasiilia|pos=VV|nimi=[[Marcelo Lomba]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ;Rahvusvahelised *[[Copa Libertadores]] (3): 1999, 2020, 2021 *[[Recopa Sudamericana]] (1): 2022 *[[Copa Mercosur]] (1): 1998 *[[Copa Rio]] (1): 1951 *[[Trofeo Ramón de Carranza]] (3): 1969, 1974, 1975 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (11): 1960, 1967 (Torneio Roberto Gomes Pedrosa), 1967 (Taça Brasil), 1969, 1972, 1973, 1993, 1994, [[Campeonato Brasileiro Série A 2016|2016]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2018|2018]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2022|2022]] *[[Campeonato Brasileiro Série B]] (2): 2003, 2013 *[[Copa do Brasil]] (4): 1998, 2012, 2015, 2020 *[[Supercopa do Brasil]] (1): 2023 *[[Copa dos Campeões]] (1): 2000 ;Osariigilised *[[Campeonato Paulista]] (25): 1920, 1926, 1926 (teine hooaeg), 1927, 1932, 1933, 1934, 1936, 1938, 1940, 1942, 1944, 1947, 1950, 1959, 1963, 1966, 1972, 1974, 1976, 1993, 1994, 1996, 2008, 2020, 2022, 2023 == Peatreenerid == {{div col}} *... *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2002) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo César Gusmão]] (2002) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Flávio Murtosa]] (2002) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Levir Culpi]] (2002) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Jair Picerni]] (2003–2004) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Estevam Soares]] (2004–2005) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Candinho]] (2005) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo Bonamigo]] (2005) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Émerson Leão]] (2005–2006) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2006) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Jair Picerni]] (2006) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Caio Júnior]] (2006–2007) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2008–2009) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Muricy Ramalho]] (2009–2010) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Antônio Carlos Zago]] (2010) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Luiz Felipe Scolari]] (2010–2012) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gilson Kleina]] (2012–2014) *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Ricardo Gareca]] (2014) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dorival Júnior]] (2014) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Oswaldo de Oliveira]] (2015) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Marcelo Oliveira]] (2015–2016) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cuca]] (2016) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Eduardo Baptista]] (2016–2017) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cuca]] (2017) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Roger Machado Marques|Roger]] (2018) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Luiz Felipe Scolari]] (2018–2019) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mano Menezes]] (2019) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2019–2020) *{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Abel Ferreira]] (2020–) {{div col end}} == Statistika == * Enim mänge klubi meeskonnas – [[Ademir da Guia]] (901 mängu aastatel 1961–1977) * Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Ettore Marcelino Dominguez|Heitor]] (327 väravat aastatel 1916–1931) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.palmeiras.com.br/ Klubi koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid|Palmeiras]] [[Kategooria:São Paulo]] [[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeiras| ]] dfryrw2gk3i7pr9gktyrs0o2vytpysj 0 270916 7148170 7129366 2026-05-07T01:31:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148170 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uno Kaupmees 1979.jpg|pisi|Uno Kaupmees 1979. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Uno Kaupmees eesti laulja 01.jpg|pisi|Uno Kaupmees 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Uno Kaupmees''' ([[17. jaanuar]] [[1950]] [[Kolga]] – [[2. aprill]] [[2024]]) oli eesti [[laulja]] ja raadio[[diktor]]. Tema kui lüürilise poplaulja ja pehmemate kantrivariantide viljeleja populaarsus oli tipus eeskätt 1980. aastatel, kui ta oli ansambli Krõll vokaalsolist.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284458/staar-keda-pole Staar, keda pole] Kroonika/Delfi, 03.09.2001.</ref> Tema firmamärgiks jäi kantrivalss "Ärge unustage valssi".<ref>[https://sky.ee/retrofm/meie-seast-lahkus-laulja-ja-diktor-uno-kaupmees Meie seast lahkus laulja ja diktor Uno Kaupmees]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee / Retro FM, 03.04.2024.</ref> ==Haridus ja töökäik== Uno Kaupmees lõpetas [[Aegviidu 8-klassiline Kool|Aegviidu 8-klassilise Kooli]] ja [[Kehra Keskkool]]i. Alates 1968. aastast õppis ta kaks kursust [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] geoloogiat, seejärel tegi läbi kohustusliku sõjaväeteenistuse. 1973. aastal õppis [[Eesti Kontsert|ENSV Riikliku Filharmoonia]] estraadistuudios.<ref name="laul">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/elu/989575/ol-arhiiv-uno-kaupmees-arstid-on-teinud-imet-aga-ma-arvan-et-ennekoike-peaksin-tanama-oma-praegust-abikaasat-et-elus-olen- Uno Kaupmees: Arstid on teinud imet ...] ohtuleht.ee, 02.04.2024.</ref> 1973. aasta alguses läbis ta [[Eesti Raadio]] diktorite konkursi ning sama aasta kevadel alustas tööd diktori-praktikandina. 1974. aastast õppis ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] kultuurharidust, sest diktor pidi olema kõrgharidusega.<ref name="laul" /> Kaupmees töötas Eesti Raadios diktori-saatejuhina 22 aastat.<ref name="unok" /> Lisaks luges ta [[Eesti Televisioon]]is [[dokumentaalfilm]]idele kaadritaguseid tekste ja aitas teha "Reklaamiklubi" saateid.<ref name="laul" /> Hiljem töötas Kaupmees kümmekond aastat [[turundus]]valdkonnas: reklaamijuhina Love Raadios, ''[[copywriter]]''<nowiki/>'ina Brand Sellersis ja kolmemehe-reklaamifirmas Umberto.<ref name="inimesed-t">Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/elu/98294/8220inimesed-tulid-vaatama-kas-ma-ikka-elan-veel-8221 Inimesed tulid vaatama, kas ma ikka elan veel...] Õhtuleht.ee, 01.11.2000.</ref> [[Eesti Pimedate Liit|Eesti Pimedate Ühingu]] tellimusel on ta sisse lugenud ka [[heliraamat]]uid.<ref>[https://www.veebiraamatukogu.ee/et/textreader/2323/Kaupmees-Uno/?sort=2&amount=1&page=1 Heliraamatud Uno Kaupmehe esituses] Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ==Muusika== Aastatel 1976–1985 oli Kaupmees [[Ansambel (muusika)|ansambli]] [[Krõll (ansambel)|Krõll]] vokaalsolist.<ref name="unok">[https://www.ohtuleht.ee/elu/1104198/kui-te-iial-ei-unusta-valssi-suri-laulja-uno-kaupmees Kui te iial ei unusta valssi...] ohtuleht.ee, 02.04.2024.</ref> Ansambel viljeles enda sõnul peamiselt pehmet ehk mahedat [[Kantrimuusika|kantrit]] (''country rock'', ''country blues'' jms).<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-oi-aegu-ammuseid-kop-oi-aegu-ammuseid-ansambel-kroll "Keskööprogramm. Oi, aegu ammuseid... Ansambel Krõll"] ERR Arhiiv. 30.10.1999.</ref> Pärast Krõlli-aega käis Uno Kaupmees aastaid lauljana esinemas üksi, saates end ise [[kitarr]]il. Seejärel võttis ta kampa [[süntesaator]]imees Leo Kikase.<ref name="inimesed-t" /> 2000. aastast laulis Kaupmees ansamblites Mati Nuude Bänd ja Special Fe. 2004. aastal moodustas ta koos Rein Kaasiku ja Arvi Uusiga ansambli Lustgast, kellega esineti peale Eesti ka [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Valgevene]]s ja [[Venemaa]]l [[Moskva]]s.<ref name="laul" /> [[2002]]. aastal pälvis ta albumi "Igavesti noor" eest [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika parima meesartisti aastaauhinna]] – Kuldse Plaadi.<ref>[https://kuldneplaat.ee/2002?lang=en Kuldne Plaat 2002] Eesti Popmuusika Aastaauhindade kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> Uno Kaupmees oli hääleliigilt [[bariton]], tal oli sügav isikupärane tämber ja väga selge diktsioon. [[Heli Lääts]], kes oli filharmoonia estraadistuudios üks Kaupmehe laulupedagooge, on kõrvutanud tema häält mõningase sarnasuse põhjal vaid [[Peeter Tooma]] omaga. Aeg-ajalt juhtuski, et Kaupmeest peeti Tooma asemel kultusfilmis "[[Viimne reliikvia]]" kõlavate laulude esitajaks. Kuid kui [[Kristjan Kasearu]] püüdis 2016. aasta meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" Kaupmehe laulmist jäljendada-parodeerida, osutus see arvatust keerukamaks.<ref>Marvi Taggo. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76315405/miks-naosaate-taheks-saanud-uno-kaupmees-enam-ei-laula Miks näosaate täheks saanud Uno Kaupmees enam ei laula?] Eesti Naine / Delfi, 18.11.2016.</ref> Kaupmehe repertuaari kuulus rohkesti lüürilisi laule, sealhulgas [[romanss]]e ja [[ballaad]]e. Laulja firmamärgiks oli Russell (Red) Steagalli kantri[[valss]] "Ärge unustage valssi" (originaalpealkiri "Bring Back The Waltzes", eestikeelsete sõnade autor Uno Kaupmees), millega ta paljude aastate jooksul oma kontserte alustas. Kaupmehe esitatud lauludest on eriti populaarsed olnud ka "Lucille", "Üks kummaline unenägu", "Julge sõber", "Koduigatsus", "Taas kodus", "Laupäeva õhtul", "Nii sündis stiilne country", "Millest tunned sõpra" jt. Paljudele kaverdatud lauludele kirjutas ta ise eestikeelsed sõnad.<ref name="laul" /><ref>[https://sky.ee/retrofm/meie-seast-lahkus-laulja-ja-diktor-uno-kaupmees Meie seast lahkus laulja ja diktor Uno Kaupmees]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee / Retro FM, 03.04.2024.</ref> Albumitel on ilmunud ka tosinkond Uno Kaupmehe enda kirjutatud laulu, näiteks "Üks kummaline unenägu", "Vaba mees", "Peo-Leo", "Elu on selline", "Kas on lõpp me lool", "Vana koer ja kummipuu" jt.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aKaupmees%2C+Uno%2C+1950-2024%2C+helilooja/akaupmees+uno+++++1950+++++2024+helilooja/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=akaupmees+uno+++++1950+++++2024+helilooja&1%2C9%2C Uno Kaupmehe heliloomingut] e-kataloogis ESTER. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ===Albumid=== * 1997 Krõll (1976–1984) "Ärge unustage valssi", MC * 2000 "Tormab aeg...", CD, MC, saadab [[Leo Kikas]] * 2001 "[[Kutse tantsule]] nr 18: Igavesti noor", CD, MC, TopTen * 2005 Lustgast – "Tormab aeg", TopTen * 2007 Lustgast – "Vaba mees", TopTen * 2017 "45 parimat lugu", Hitivabrik, 2 CD-d ==Tunnustus== * 2002 – [[Kuldne Plaat]] – [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika parima meesartisti aastaauhind]] albumi "Igavesti noor" eest<ref>[https://kuldneplaat.ee/2002?lang=en Kuldne Plaat 2002] Eesti Popmuusika Aastaauhindade kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ==Isiklikku== Uno Kaupmees oli pärit musikaalsest perest: isa Paul Kaupmees laulis ning ema Meeta Kaupmees mängis [[kontrabass]]i, [[klaver]]it ja veidi ka [[kitarr]]i. Kaupmehe esimene abikaasa oli Aime, abielust sündis tütar Katri. Elu lõpuni ehk 23 aastat oli ta abielus Evega.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284458/staar-keda-pole Staar, keda pole] Kroonika/Delfi, 03.09.2001.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko, Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1104252/uno-kaupmehe-lesk-eve-ta-kukkus-jalapealt-kokku-meie-ilus-uhine-aeg-sai-otsa- Uno Kaupmehe lesk Eve: „Ta kukkus jalapealt kokku. Meie ilus ühine aeg sai otsa.“] Õhtuleht.ee, 03.04.2024.</ref> Pärast 30. eluaastat hakkas Kaupmees huvituma [[idamaade filosoofia]]st, ta luges meelsasti [[Buddha]]t, [[Konfutsius]]t, [[Sai Baba]]t jt.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284458/staar-keda-pole Staar, keda pole] Kroonika/Delfi, 03.09.2001.</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== {{commonskat}} * Jüri Paet. [https://archive.today/20130701072119/http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&newsID=162&sess=5d84ea1f14be13ebd743e4d80da3b518 "Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi"] [[Elukiri]], nr 8/2007 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-suvekulaline-uno-kaupmees "Päevatee" suvekülaline. Uno Kaupmees] ERR-i audioarhiiv, 2. juuli 2011 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-407 Laulev raadiodiktor Uno Kaupmees meenutab tööaastaid Eesti Raadios] ETV saates "Prillitoos", ERR Arhiiv, 18. detsember 2016 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-102 Uno Kaupmees ja ansambel Lustgast] ETV saates "Hommik Anuga", ERR Arhiiv, 3. detsember 2017 * [https://menu.err.ee/647530/uno-kaupmees-kolhoosi-ja-pulmapeod-rikkusid-mu-tervise "Uno Kaupmees: kolhoosi- ja pulmapeod rikkusid mu tervise"] ERR Menu, 8. detsember 2017 * [https://tervis.postimees.ee/6808205/sudamestimulaatoriga-elav-uno-kaupmees-lambumistunne-kadus-aga-kortsides-enam-ei-laula "Südamestimulaatoriga elav Uno Kaupmees: lämbumistunne kadus, aga kõrtsides enam ei laula"] Postimees/Tervis, 23. oktoober 2019 * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZEPZg72 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Kaupmees, Uno}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2024]] hij9v91avhv8s82i2i7aeoosu159wfr 7148213 7148170 2026-05-07T06:03:26Z Teomees 97479 7148213 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Uno Kaupmees 1979.jpg|pisi|Uno Kaupmees 1979. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Pilt:Uno Kaupmees eesti laulja 01.jpg|pisi|Uno Kaupmees 2001. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Uno Kaupmees''' ([[17. jaanuar]] [[1950]] [[Kolga]] – [[2. aprill]] [[2024]]) oli eesti [[laulja]] ja raadio[[diktor]]. Tema kui lüürilise poplaulja ja pehmemate kantrivariantide viljeleja populaarsus oli tipus eeskätt 1980. aastatel, kui ta oli ansambli Krõll vokaalsolist.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284458/staar-keda-pole Staar, keda pole] Kroonika/Delfi, 03.09.2001.</ref> Tema üheks tuntumaks looks on kantrivalss "Ärge unustage valssi". ==Haridus ja töökäik== Uno Kaupmees lõpetas [[Aegviidu 8-klassiline Kool|Aegviidu 8-klassilise Kooli]] ja [[Kehra Keskkool]]i. Alates 1968. aastast õppis ta kaks kursust [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] geoloogiat, seejärel tegi läbi kohustusliku sõjaväeteenistuse. 1973. aastal õppis [[Eesti Kontsert|ENSV Riikliku Filharmoonia]] estraadistuudios.<ref name="laul">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/elu/989575/ol-arhiiv-uno-kaupmees-arstid-on-teinud-imet-aga-ma-arvan-et-ennekoike-peaksin-tanama-oma-praegust-abikaasat-et-elus-olen- Uno Kaupmees: Arstid on teinud imet ...] ohtuleht.ee, 02.04.2024.</ref> 1973. aasta alguses läbis ta [[Eesti Raadio]] diktorite konkursi ning sama aasta kevadel alustas tööd diktori-praktikandina. 1974. aastast õppis ta [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] kultuurharidust, sest diktor pidi olema kõrgharidusega.<ref name="laul" /> Kaupmees töötas Eesti Raadios diktori-saatejuhina 22 aastat.<ref name="unok" /> Lisaks luges ta [[Eesti Televisioon]]is [[dokumentaalfilm]]idele kaadritaguseid tekste ja aitas teha "Reklaamiklubi" saateid.<ref name="laul" /> Hiljem töötas Kaupmees kümmekond aastat [[turundus]]valdkonnas: reklaamijuhina Love Raadios, ''[[copywriter]]''<nowiki/>'ina Brand Sellersis ja kolmemehe-reklaamifirmas Umberto.<ref name="inimesed-t">Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/elu/98294/8220inimesed-tulid-vaatama-kas-ma-ikka-elan-veel-8221 Inimesed tulid vaatama, kas ma ikka elan veel...] Õhtuleht.ee, 01.11.2000.</ref> [[Eesti Pimedate Liit|Eesti Pimedate Ühingu]] tellimusel on ta sisse lugenud ka [[heliraamat]]uid.<ref>[https://www.veebiraamatukogu.ee/et/textreader/2323/Kaupmees-Uno/?sort=2&amount=1&page=1 Heliraamatud Uno Kaupmehe esituses] Eesti Pimedate Raamatukogu kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ==Muusika== Aastatel 1976–1985 oli Kaupmees [[Ansambel (muusika)|ansambli]] [[Krõll (ansambel)|Krõll]] vokaalsolist.<ref name="unok">[https://www.ohtuleht.ee/elu/1104198/kui-te-iial-ei-unusta-valssi-suri-laulja-uno-kaupmees Kui te iial ei unusta valssi...] ohtuleht.ee, 02.04.2024.</ref> Ansambel viljeles enda sõnul peamiselt pehmet ehk mahedat [[Kantrimuusika|kantrit]] (''country rock'', ''country blues'' jms).<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-oi-aegu-ammuseid-kop-oi-aegu-ammuseid-ansambel-kroll "Keskööprogramm. Oi, aegu ammuseid... Ansambel Krõll"] ERR Arhiiv. 30.10.1999.</ref> Pärast Krõlli-aega käis Uno Kaupmees aastaid lauljana esinemas üksi, saates end ise [[kitarr]]il. Seejärel võttis ta kampa [[süntesaator]]imees Leo Kikase.<ref name="inimesed-t" /> 2000. aastast laulis Kaupmees ansamblites Mati Nuude Bänd ja Special Fe. 2004. aastal moodustas ta koos Rein Kaasiku ja Arvi Uusiga ansambli Lustgast, kellega esineti peale Eesti ka [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Valgevene]]s ja [[Venemaa]]l [[Moskva]]s.<ref name="laul" /> [[2002]]. aastal pälvis ta albumi "Igavesti noor" eest [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika parima meesartisti aastaauhinna]] – Kuldse Plaadi.<ref>[https://kuldneplaat.ee/2002?lang=en Kuldne Plaat 2002] Eesti Popmuusika Aastaauhindade kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> Uno Kaupmees oli hääleliigilt [[bariton]], tal oli sügav isikupärane tämber ja väga selge diktsioon. [[Heli Lääts]], kes oli filharmoonia estraadistuudios üks Kaupmehe laulupedagooge, on kõrvutanud tema häält mõningase sarnasuse põhjal vaid [[Peeter Tooma]] omaga. Aeg-ajalt juhtuski, et Kaupmeest peeti Tooma asemel kultusfilmis "[[Viimne reliikvia]]" kõlavate laulude esitajaks. Kuid kui [[Kristjan Kasearu]] püüdis 2016. aasta meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]" Kaupmehe laulmist jäljendada-parodeerida, osutus see arvatust keerukamaks.<ref>Marvi Taggo. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/76315405/miks-naosaate-taheks-saanud-uno-kaupmees-enam-ei-laula Miks näosaate täheks saanud Uno Kaupmees enam ei laula?] Eesti Naine / Delfi, 18.11.2016.</ref> Kaupmehe repertuaari kuulus rohkesti lüürilisi laule, sealhulgas [[romanss]]e ja [[ballaad]]e. Laulja firmamärgiks oli Russell (Red) Steagalli kantri[[valss]] "Ärge unustage valssi" (originaalpealkiri "Bring Back The Waltzes", eestikeelsete sõnade autor Uno Kaupmees), millega ta paljude aastate jooksul oma kontserte alustas. Kaupmehe esitatud lauludest on eriti populaarsed olnud ka "Lucille", "Üks kummaline unenägu", "Julge sõber", "Koduigatsus", "Taas kodus", "Laupäeva õhtul", "Nii sündis stiilne country", "Millest tunned sõpra" jt. Paljudele kaverdatud lauludele kirjutas ta ise eestikeelsed sõnad.<ref name="laul" /> Albumitel on ilmunud ka tosinkond Uno Kaupmehe enda kirjutatud laulu, näiteks "Üks kummaline unenägu", "Vaba mees", "Peo-Leo", "Elu on selline", "Kas on lõpp me lool", "Vana koer ja kummipuu" jt.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aKaupmees%2C+Uno%2C+1950-2024%2C+helilooja/akaupmees+uno+++++1950+++++2024+helilooja/-3%2C-1%2C0%2CB/exact&FF=akaupmees+uno+++++1950+++++2024+helilooja&1%2C9%2C Uno Kaupmehe heliloomingut] e-kataloogis ESTER. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ===Albumid=== * 1997 Krõll (1976–1984) "Ärge unustage valssi", MC * 2000 "Tormab aeg...", CD, MC, saadab [[Leo Kikas]] * 2001 "[[Kutse tantsule]] nr 18: Igavesti noor", CD, MC, TopTen * 2005 Lustgast – "Tormab aeg", TopTen * 2007 Lustgast – "Vaba mees", TopTen * 2017 "45 parimat lugu", Hitivabrik, 2 CD-d ==Tunnustus== * 2002 – [[Kuldne Plaat]] – [[Eesti Popmuusika Aastaauhinnad|Eesti popmuusika parima meesartisti aastaauhind]] albumi "Igavesti noor" eest<ref>[https://kuldneplaat.ee/2002?lang=en Kuldne Plaat 2002] Eesti Popmuusika Aastaauhindade kodulehel. Vaadatud 02.05.2024.</ref> ==Isiklikku== Uno Kaupmees oli pärit musikaalsest perest: isa Paul Kaupmees laulis ning ema Meeta Kaupmees mängis [[kontrabass]]i, [[klaver]]it ja veidi ka [[kitarr]]i. Kaupmehe esimene abikaasa oli Aime, abielust sündis tütar Katri. Elu lõpuni ehk 23 aastat oli ta abielus Evega.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284458/staar-keda-pole Staar, keda pole] Kroonika/Delfi, 03.09.2001.</ref><ref>Anna-Maria Veidemann-Makko, Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1104252/uno-kaupmehe-lesk-eve-ta-kukkus-jalapealt-kokku-meie-ilus-uhine-aeg-sai-otsa- Uno Kaupmehe lesk Eve: „Ta kukkus jalapealt kokku. Meie ilus ühine aeg sai otsa.“] Õhtuleht.ee, 03.04.2024.</ref> Pärast 30. eluaastat hakkas Kaupmees huvituma [[idamaade filosoofia]]st, ta luges meelsasti [[Buddha]]t, [[Konfutsius]]t, [[Sai Baba]]t jt.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284458/staar-keda-pole Staar, keda pole] Kroonika/Delfi, 03.09.2001.</ref> ==Viited== {{Viited|allikad= }} ==Välislingid== {{commonskat}} * Jüri Paet. [https://archive.today/20130701072119/http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&newsID=162&sess=5d84ea1f14be13ebd743e4d80da3b518 "Tulge kõik nüüd, et tantsida valssi"] [[Elukiri]], nr 8/2007 * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-suvekulaline-uno-kaupmees "Päevatee" suvekülaline. Uno Kaupmees] ERR-i audioarhiiv, 2. juuli 2011 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/prillitoos-407 Laulev raadiodiktor Uno Kaupmees meenutab tööaastaid Eesti Raadios] ETV saates "Prillitoos", ERR Arhiiv, 18. detsember 2016 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-102 Uno Kaupmees ja ansambel Lustgast] ETV saates "Hommik Anuga", ERR Arhiiv, 3. detsember 2017 * [https://menu.err.ee/647530/uno-kaupmees-kolhoosi-ja-pulmapeod-rikkusid-mu-tervise "Uno Kaupmees: kolhoosi- ja pulmapeod rikkusid mu tervise"] ERR Menu, 8. detsember 2017 * [https://tervis.postimees.ee/6808205/sudamestimulaatoriga-elav-uno-kaupmees-lambumistunne-kadus-aga-kortsides-enam-ei-laula "Südamestimulaatoriga elav Uno Kaupmees: lämbumistunne kadus, aga kõrtsides enam ei laula"] Postimees/Tervis, 23. oktoober 2019 * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=RKEr7ZEPZg72 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Kaupmees, Uno}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2024]] gt35xonq7slc28cr5h3ua4r86n3zkfi 0 271943 7147917 7117441 2026-05-06T16:07:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147917 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Tõnis Niinemets | Taustavärv = #A2CD5A | pilt = | pildisuurus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|10|10}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | rahvus = [[eestlane]] | a1 = Amet | a2 = [[näitleja]] }} '''Tõnis Niinemets''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1987]] [[Rakvere]]s) on eesti [[näitleja]], õhtu- ja [[saatejuht]]. Ta on lõpetanud 2007. aastal [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere Gümnaasiumi]] ja 2011. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitlejana (8. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref><ref name=":0" /> Kooli ajal tegi kaasa [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere Gümnaasiumi]] teatriansamblis (juhendaja [[Aili Teedla]]).<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2017 |pealkiri=Rakverest sirgunud koomik Tõnis Niinemets peab ümmargust sünnipaeva |url=https://virumaateataja.postimees.ee/4271449/rakverest-sirgunud-koomik-tonis-niinemets-peab-ummargust-sunnipaeva |väljaanne=Virumaa Teataja}}</ref> Ta töötas aastatel 2012–2015 [[Von Krahli Teater|Von Krahli Teatris]], 2015–2021 oli vabakutseline.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Alates 2021. aastast on ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=7. veebruar 2022 |pealkiri=Tõnis Niinemets täitis oma unistuse: olen draamateatris äärmiselt õnnelik |url=https://menu.err.ee/1608495740/tonis-niinemets-taitis-oma-unistuse-olen-draamateatris-aarmiselt-onnelik |väljaanne=ERR}}</ref> ==Looming== === Rollid Eesti Draamateatris === {{veergude loend|laius=43em| * 2021 "Lohe needus" (lavastaja [[Kersti Heinloo]]) – Famagott * 2022 "Tund enne päikesetõusu" (lavastaja [[Hendrik Toompere juunior juunior|Hendrik Toompere]] juunior) – Linnapea * 2022 "Amadeus" (lavastaja [[Karl Laumets]]) – Mozart * 2022 "Café Théâtral" (lavastaja [[Hendrik Toompere juunior juunior|Hendrik Toompere]] juunior) – osatäitja{{lisa viide}} * 2023 "Onu Bella tähestik" (lavastaja [[Kertu Moppel]]) – Onu Bella<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Liimets |eesnimi=Andrei |kuupäev=10. august 2023 |pealkiri=Kertu Moppel: Onu Bella müüb ka pärast surma saalid täis |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120222175/kertu-moppel-onu-bella-muub-ka-parast-surma-saalid-tais |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> * 2023 "B-koondis" (lavastaja [[Paavo Piik]]) – osatäitja * 2023 "Luidrik" (lavastaja [[Taavi Tõnisson]]) – isa, Rasputin * 2024 "Rahamaa" (lavastaja Hendrik Toompere juunior) – Artur * 2025 "Ükskord Liibanonis" (lavastaja Hendrik Toompere juunior) – osatäitja * 2025 "Parasvöö" (lavastaja [[Renate Keerd]]) – osatäitja * 2025 "Caligula" (lavastaja [[Hendrik Toompere]]) – Caligula }} ===Rollid Von Krahli Teatris=== {{veergude loend|laius=43em| *2010 “Kuningas Lear” (lavastaja [[Peeter Jalakas]]) – Krahv Gloucester *2010 “Idioodid” (lavastaja [[Juhan Ulfsak]]) – Tõnis *2011 “Hedda Gabler” (lavastaja Mara Kimele (Läti)) – Jörgen Tesman *2011 “12 Karamazovit” (lavastaja Kristian Smeds (Soome)) – vend, munk, preester, Jeesus, poeg, sõjaväelane, piinapoiss *2012 “Dona Rosita ehk Lillede keel” (lavastaja [[Rainer Sarnet]]) – Senjoor X, noormees *2012 "13" (lavastaja [[Jim Ashilevi]]) – Tõnis *2012 "Sinihabe" (lavastaja [[Kertu Moppel]]) – assistent, kontoritöötaja, mees, koolitaja *2013 "Bloody Mary" (lavastaja [[Kertu Moppel]]) – John *2013 "Von Krahli muinasjutud" (lavastaja [[Mart Koldits]]) – poiss, põder, mutt, konn, külaelanik *2013 "Oh My God" (Karl Saks, Hendrik Kaljujärv, [[Tanel Rander]]) – Tõnis *2014 "Life is Very Hard" (Robert M. Johanson (USA), [[Marit Sirgmets]], Simona Biekšaite (Leedu)) – osaline *2014 "Käbekärp" (lavastaja Tero Jartti (Soome)) – Käbekärp *2014 "Solarise needus" (lavastaja [[Marianne Kõrver-Tüür]]) – doktor Snaut *2014 "Millest me räägime kui me räägime armastusest ehk Barbarella" (lavastaja [[Peeter Jalakas]]) – Mikk, Marek, Alapea, mees *2015 "Kuidas võideti lääs" (lavastaja Akse Pettersson (Soome)) – osaline *2015 "Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda" (lavastaja Ivan Strelkin) – osaline *2015 "Vanamees ja meri" (lavastaja [[Martti Helde]]) – noor Vanamees *2015 "Keegi ei räägi koeraga normaalselt" (lavastaja [[Mart Koldits]]) – osaline *2016 "Hipsteri surm" (lavastaja [[Kertu Moppel]]) – Kevin *2016 "Kummi T" (lavastaja [[Priit Võigemast]]) – osaline *2017 "BB ilmub öösel" (lavastajad [[Ivar Põllu]] ja [[Mart Koldits]]) – osaline *2019 Von Krahli eepos "JAIK" (autor ja lavastaja [[Peeter Jalakas]]) – osaline{{lisa viide}} }} ===Rollid tantsulavastustes=== {{veergude loend|laius=43em| *2007 “Müsteerium” (koreograaf [[Oleg Titov]]) *2008 “Des Könings Kakao” (koreograaf [[Kati Juurik]]) *2009 “Taidlusrühm Rähn” (koreograaf [[Ele Viskus]]) *2009 “Kõrboja” (koreograaf Oleg Titov) *2010 “älis mnimedemaal” (koreograaf [[Liis Ilula]]) *2011 “Valdner” (koreograaf Liis Ilula){{lisa viide}} }} ===Rollid mujal=== {{veergude loend|laius=43em| *2008 “Kõige suurem sõber" ([[Rakvere Teater]] / nu:unioon<ref>{{Netiviide |url=http://nuunioon.com/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-01-17 |arhiivimisaeg=2016-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160111091559/http://nuunioon.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref>, lavastaja [[Vallo Kirs]]) – Tõnis *2008 “Draakon” ([[Kuressaare Linnateater]], lavastaja [[Helen Rekkor]]) – kodanik *2014 "Kriminaalne õhtusöök" (Gurmeeteater; [[Diana Leesalu]] / [[Veiko Tubin]]) – Silver Sildaru *2014 "(T)öö klubis" (lavastaja [[Sander Pukk]]) – Les, Kev, Rosie, Wak, punkar, purjus piduline, Arnold, Maidu *2015 "Toitsi ja Magma Show" (Erinevate Tubade Klubi / Cabaret Rhizome<ref>http://erinevatetubadeklubi.ee/</ref>; [[Jim Ashilevi|Ashilevi]] / [[Kait Kall|Kall]] / Niinemets / Värk) – Toivo "Toits" Sirelpuu *2016 "Start-Up Comedy: Ämbrisse astumise ajastu" ([[Point teater|Point]], Niinemets / [[Kertu Moppel|Moppel]] / [[Karl Kermes|Kermes]]) *2016 "Aadama õunad" (Nargenfestival / [[Kinoteater]], lavastaja [[Priit Võigemast]], [[Henrik Kalmet]]) – Poul *2017 "Power-Up Comedy: Homme on täna!" ([[Point teater|Point]], Niinemets / Kermes / [[Kertu Moppel|Moppel]] / Pihla) *2017 "Power-Up Comedy: Homme on täna! 2.0" ([[Point teater|Point]], Niinemets / Kermes / [[Kertu Moppel|Moppel]] / Pihla) *2018 "Monument" ([[Kinoteater]] / lavastaja [[Priit Võigemast]]) – osaline *2019 "Grow-Up Comedy: The Kid" ([[Point teater|Point]], Niinemets / K. Kermes / [[Kertu Moppel|Moppel]] / Pihla / B. Kermes) *2020 "Kahekesi" ([[Kinoteater]] / autor ja lavastaja [[Paavo Piik]]) – osaline *2020 "[https://www.kinoteater.ee/laval/pustijalukomoodia Püstijalukomöödia 2.0]" ([[Kinoteater]]) *2021 "Ujuja" (SKENE Katus Kunstile / lavastaja [[Märt Pius]]) – Paul{{lisa viide}} *2024 "Stand-up Tõnis ja Kait" (Piik / Kall / Niinemets) }} ===Filmid=== {{veergude loend|laius=43em| *2010 “Legend Vägevast Seebist” (režissöör Andrew Bond) – Gängboy *2011 “Idea” (BFM) – Idea *2014 "Henriku Kroonika. Roosa Kampsun" (režissöör Moonika Siimets) – Sander *2016 [http://etv.err.ee/v/elusaated/teadlaste_oo/saated/fbbfb33e-83df-4268-a470-c38deb0848fa/teadlaste-oo-armastuse-valem "Teadlaste öö: Armastuse valem"] (režissöör Oskar Lehemaa, stsenaristid Oskar Lehemaa ja Mart Normet) – Tanel *2024 "[[Elu ja armastus (film)|Elu ja armastus]]" – kirjanik *2025 "[[Ühemõõtmeline mees]]" – politseinik }} ===Telesarjad ja -saated=== {{veergude loend|laius=43em| *2013 "[[Ment]]" ([[TV3]]) – Kaido *2013 "[[Naabriplika]]" ([[Kanal 2]]) – Raivo Praas *2014 "Süvahavva" (Kanal 2) – Timo *2015 "Viimane võmm" (Kanal 2) – prokurör Keskmaa *2016 telemängu "Klipijaht" (Kanal 2) 2. hooaja meeskonnaliige *2016 [[Suur komöödiaõhtu]] ([[Kanal 2)]] – osaline *2017 "[[Siberi võmm]]" ([[Kanal 2]]) – Sören Keskmaa *2017 "Lotte lood" ([[ETV2]]) – kärbes Jaak *2018 "[[Alo (telesari)|Alo]]" ([[Kanal 2]] ja Elisa) – Alo *2019 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] 2019 gala õhtujuht *2020 [[Eesti Laul 2020]] saatejuht koos [[Karl-Erik Taukar]]iga *2020 "[https://tv3.ee/saade/eesti-krimilood/ Eesti krimilood]" ([[TV3]]) *2020 EFTA 2020 gala õhtujuht *2021 "Tulejoonel" – Jon *2021 [[Eesti Laul 2021]] saatejuht koos [[Grete Kuld|Grete Kullaga]] *2021 EFTA 2021 gala õhtujuht *2022 EFTA 2022 gala õhtujuht *2022 "[[Uus algus (telesari)|Uus algus]]" ([https://www.elisa.ee/et/huub Huub / Elisa Eesti]) – Mait *2022 "Ma näen su häält" (Kanal 2) nõunike kogu liige{{lisa viide}} *2023 "[[Me armastame Eestit]]" (TV3) võistkonna kapten *2023 [[Eesti Laul 2023]] saatejuht koos [[Grete Kuld|Grete Kullaga]] *2023 "Kinoteatri õhtune vöönd" (ETV)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-12-18 |pealkiri=Kinoteatri õhtune vöönd {{!}} ETV |url=https://etv.err.ee/1609188290/kinoteatri-ohtune-voond |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *2024 [[Eesti Laul 2024]] saatejuht koos [[Grete Kuld|Grete Kullaga]] }} === Lavastused === * 2012 "Ulg" – [[Kanuti Gildi SAAL]]{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2005 [[Liivi Muuseum]]i koolinoorte etlusvõistluse võitja<ref>http://muusa.ee/?page_id=117{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2016 [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] parim teleseriaali näitleja ja aasta meelelahutaja<ref name=":0" /> * 2019 [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] parim teleseriaali näitleja (seriaalis "Alo")<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. mai 2019 |pealkiri=Seksikate tiitlid ja Eesti meelelahutusauhinnad jagatud: vaata, kes olid üllatusvõitjad |url=https://sky.ee/skyplus/seksikate-tiitlid-ja-eesti-meelelahutusauhinnad-jagatud-vaata-kes-olid-ullatusvoitjad }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *2020 [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] parim teleseriaali näitleja *2021 [[Ringvaade (saade)|"Ringvaate"]] terasmikrofon<ref>{{Netiviide|url=https://menu.err.ee/1608157099/ringvaate-terasmikrofoni-palvis-naitleja-tonis-niinemets|pealkiri="Ringvaate" Terasmikrofoni pälvis näitleja Tõnis Niinemets|väljaanne=menu.err.ee|aeg=26.03.2021}}</ref> *2022 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. märts 2022 |pealkiri=Oskar Lutsu huumoripreemia pälvis Tõnis Niinemets |url=https://kultuur.err.ee/1608523298/oskar-lutsu-huumoripreemia-palvis-tonis-niinemets |väljaanne=ERR}}</ref> *2024 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] kolleegipreemia [[Suur Ants]] – Artur lavastuses "Rahamaa" *2024 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] kolleegipreemia – aasta hõivatuim meesnäitleja (108 etendust) *2025 [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind|Eesti Teatriliidu meespe]]<nowiki/>[[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind|aosatäitja auhind]] *2025 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] kolleegipreemia [[Antsu preemia|Suur Ants]] – Caligula lavastuses "Caligula" *2025 [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] kolleegipreemia – aasta hõivatuim meesnäitleja (120 etendust) ==Isiklikku== Ta sündis pere teise lapsena. Tal on vanem vend Mihkel Niinemets.{{lisa viide}} Tema abikaasa on koreograaf [[Liis Ilula-Niinemets]]. Peres kasvavad tütar (2013) ja poeg (2015).{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.draamateater.ee/inimesed/tonis-niinemets/ Tõnis Niinemets Eesti Draamateatri kodulehel] *[http://www.imdb.com/name/nm4435905/ Tõnis Niinemets andmekogus IMDb] *Inna Grünfeldt. [http://www.virumaateataja.ee/700068/intervjuu-godot-ja-tonis-niinemets-ootavad-pingpongi/ Intervjuu: Godot ja Tõnis Niinemets ootavad pingpongi] Virumaa Teataja, 12. jaanuar 2012 {{JÄRJESTA:Niinemets, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Von Krahli Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] jn9cj217xk8vuk2yoqj39qfpk77tlp8 0 272593 7147962 7147645 2026-05-06T16:52:37Z Velirand 67997 geni.com-is on 6. mai. Ringvaates öeldi, et täna hommikul. 7147962 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|pisi|Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Raul Vaiksoo''' ([[3. märts]] [[1955]] [[Haapsalu]]s &mdash; [[6. mai]] [[2026]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suri arhitekt Raul Vaiksoo |url=https://kultuur.err.ee/1610015488/suri-arhitekt-raul-vaiksoo |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ERR kultuur |keel=et}}</ref>) oli eesti arhitekt.<ref name="arhliit">[https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel</ref> == Elulugu == Raul Vaiksoo õppis aastatel 1962–1970 [[Haapsalu 8-klassiline Kool|Haapsalu 8-klassilises Koolis]] ja 1970–1973 [[Nõo Keskkool]]is. Aastatel 1973–1974 õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[geoloogia]]t.<ref name="arhliit" /> Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti.<ref>Teet Reier. [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 01.04.2009.</ref> Aastatel 1978–1983 õppis Raul Vaiksoo [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas ''cum laude''.<ref name="arhliit" /> Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta [[Pärnu Linna Dekoorateljee]] kunstnik, aastatel 1980–1982 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuht [[Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis]] (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos [[Krista Aren]]iga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.<ref name="arhliit" /><ref>Kadri Paas [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele"] Äripäev.ee, 05.05.2010.</ref> 2024. aasta seisuga õpetas ta ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]is arhitektuuri.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21.09.2024.</ref> == Looming == Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal [[Komandandimaja]]s (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).<ref name="arhliit" /> Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on [[Gjumri]] (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus [[Armeenia]]s, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril [[1988]]. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-31 |arhiivimisaeg=2015-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150405232156/http://arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu [[Loobu]] lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.<ref>Märt Riistop. [https://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200802/lk03-05_Parim_puitehitis.pdf Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt] Puuinfo.ee, Puuinfo 2/2008.</ref> Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro [[Keila-Joa]]l pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud [[Veneetsia biennaal]]il.<ref name="arhliit" /> 2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.<ref name="ajas">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=47947495 "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20.06.2011.</ref><ref>Margit Mutso [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/pealelend-raul-vaiksoo/ "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22.07.2011 (intervjuu).</ref> Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "[[Hüvasti, NSVL]]" ([[filmirežissöör|režissöör]] [[Lauri Randla]]) konsultant. Alates 2021. aastast on ta koos [[Anu Saagim]]i ja [[Mart Juur]]ega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane [[ETV]] saatesarjas "Kodukäijad".<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Koduk%C3%A4ijad%20Raul%20Vaiksoo Saatesarja "Kodukäijad" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.</ref> 2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets) ===Raamatud=== * "Aja lugu". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2011 * "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2011 * "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018 ===Arhitektuuriprojekte=== * Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn * [[Rakvere kino]] 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa * [[Sepo Seeman]]i stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa * Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent) * Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – [[Komandandimaja]], Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent) * [[Hardi Volmer]]i stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa * [[Rakvere kino]] 2008 – Rakvere, Vabriku 4 * Villa [[Rocca al Mare]]s 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent) * [[Rakvere Teatri väike maja]] 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia) * Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa * [[Rakvere Rahvamaja]] 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa * Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent) * Seto galerii [[Hal'as Kunn]] 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa * Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – [[Koordi mõis]], Järvamaa * [[Rakvere Teater]] 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud) * Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – [[Brüssel]], Rue Guimard 11/13 * Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn * [[Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone]] 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu * [[Linnateater|Linnateatri]] Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn * Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – [[Kuressaare linnus]], Saaremaa * [[NOKU klubi]] 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn * [[Kuressaare Linnateater]] 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn * Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn * Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn * [[Eesti Tööstuspank]] 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn * Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – [[Niguliste kirik]], Harju tänav, Tallinn * [[Paide kõlakoda]] Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa * Leninakani ([[Gjumri]]) kultuurikeskus [[Armeenia]]s 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia * [[Märt Mikkov]]i villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa<ref name="arhliit" /> ==Tunnustus== *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud) *2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole] Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.</ref> *2015 – [[Kaarel Saha preemia]] *2017 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19479}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanem vend on [[Rain Vaiksoo]]. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitleja [[Nele-Liis Vaiksoo]].<ref name="ajas" /> Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograaf [[Raul Markus Vaiksoo]].<ref>Anne Metsis. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82325903/nele-liis-ja-raul-vaiksoo-kui-sul-pole-klaverit-aga-on-ikka-vaja-klaverit-harjutada-siis-harjutad-paberi-peal Nele-Liis ja Raul Vaiksoo: Kui sul pole klaverit, aga on ikka vaja klaverit harjutada, siis harjutad paberi peal!] Eesti Naine / Delfi Lood, 25.10.2017.</ref> Tema poeg on ka arhitekt Kristo Vaiksoo. Raul Vaiksoo valdab eesti, vene, inglise ja saksa keelt.<ref name="arhliit" /> Huvist [[astronoomia]] ja [[päikesevarjutus]]te vastu on ta reisinud-matkanud näiteks Venemaal [[Valge meri|Valge mere]] ääres (1990), Austrias [[Linz]]is (1999), Türgis [[Göreme]]s (2006), Mongoolias [[Gobi kõrb]]es (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), Taanis [[Fääri saared|Fääri saartel]] (2015), Indoneesias [[Sumatra]]l (2016), USA-s Nashville'is (2017), Tšiilis [[Atacama]]s (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).<ref>Kadri Penjam. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1107695/raul-vaiksoo-seab-reisiplaane-paikesevarjutuste-jargi-vaga-ponev-on-kuulata-kuidas-selleks-ajaks-lindude-vidin-lakkab Raul Vaiksoo seab reisiplaane päikesevarjutuste järgi: „Väga põnev on kuulata, kuidas selleks ajaks lindude vidin lakkab…“] Õhtuleht.ee/Naisteleht, 22.07.2024.</ref> Ta on põdenud [[Kõrivähk|kõrivähki]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhitekt Raul Vaiksoo kõrivähi seljatamisest: see on küll jama, kui eluaeg pean nüüd nii rääkima... |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352801/arhitekt-raul-vaiksoo-korivahi-seljatamisest-see-on-kull-jama-kui-eluaeg-pean-nuud-nii-raakima |vaadatud=2025-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel * Teet Reier [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009 * Kadri Paas. [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele"] Äripäev, 5. mai 2010 * Margit Mutso [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12713:pealelend-raul-vaiksoo-&catid=12:uudised&Itemid=14&issue=3351 "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu) * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/47947495/raul-vaiksoo-randur-ajas "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20. juuni 2011 * Tiit Pruuli. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/raul-vaiksoo-eriline-maailm/ Raul Vaiksoo eriline maailm] GO Reisiajakiri, 5. märts 2015 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 4. mai 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022 * Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21. september 2024 {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Raul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] hqtbn2p88ubq3lmq78qulrbr76y97ml 7148009 7147962 2026-05-06T17:42:50Z ~2026-27544-62 228792 7148009 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|pisi|Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Raul Vaiksoo''' ([[3. märts]] [[1955]] [[Haapsalu]]s &mdash; [[6. mai]] [[2026]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suri arhitekt Raul Vaiksoo |url=https://kultuur.err.ee/1610015488/suri-arhitekt-raul-vaiksoo |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ERR kultuur |keel=et}}</ref>) oli eesti arhitekt.<ref name="arhliit">[https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel</ref> == Elulugu == Raul Vaiksoo õppis aastatel 1962–1970 [[Haapsalu 8-klassiline Kool|Haapsalu 8-klassilises Koolis]] ja 1970–1973 [[Nõo Keskkool]]is. Aastatel 1973–1974 õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[geoloogia]]t.<ref name="arhliit" /> Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti.<ref>Teet Reier. [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 01.04.2009.</ref> Aastatel 1978–1983 õppis Raul Vaiksoo [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas ''cum laude''.<ref name="arhliit" /> Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta [[Pärnu Linna Dekoorateljee]] kunstnik, aastatel 1980–1982 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuht [[Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis]] (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos [[Krista Aren]]iga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.<ref name="arhliit" /><ref>Kadri Paas [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele"] Äripäev.ee, 05.05.2010.</ref> 2024. aasta seisuga õpetas ta ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]is arhitektuuri.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21.09.2024.</ref> == Looming == Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal [[Komandandimaja]]s (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).<ref name="arhliit" /> Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on [[Gjumri]] (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus [[Armeenia]]s, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril [[1988]]. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-31 |arhiivimisaeg=2015-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150405232156/http://arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu [[Loobu]] lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.<ref>Märt Riistop. [https://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200802/lk03-05_Parim_puitehitis.pdf Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt] Puuinfo.ee, Puuinfo 2/2008.</ref> Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro [[Keila-Joa]]l pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud [[Veneetsia biennaal]]il.<ref name="arhliit" /> 2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.<ref name="ajas">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=47947495 "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20.06.2011.</ref><ref>Margit Mutso [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/pealelend-raul-vaiksoo/ "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22.07.2011 (intervjuu).</ref> Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "[[Hüvasti, NSVL]]" ([[filmirežissöör|režissöör]] [[Lauri Randla]]) konsultant. Alates 2021. aastast on ta koos [[Anu Saagim]]i ja [[Mart Juur]]ega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane [[ETV]] saatesarjas "Kodukäijad".<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Koduk%C3%A4ijad%20Raul%20Vaiksoo Saatesarja "Kodukäijad" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.</ref> 2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets) ===Raamatud=== * "Aja lugu". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2011 * "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2011 * "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018 ===Arhitektuuriprojekte=== * Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn * [[Rakvere kino]] 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa * [[Sepo Seeman]]i stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa * Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent) * Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – [[Komandandimaja]], Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent) * [[Hardi Volmer]]i stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa * [[Rakvere kino]] 2008 – Rakvere, Vabriku 4 * Villa [[Rocca al Mare]]s 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent) * [[Rakvere Teatri väike maja]] 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia) * Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa * [[Rakvere Rahvamaja]] 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa * Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent) * Seto galerii [[Hal'as Kunn]] 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa * Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – [[Koordi mõis]], Järvamaa * [[Rakvere Teater]] 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud) * Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – [[Brüssel]], Rue Guimard 11/13 * Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn * [[Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone]] 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu * [[Linnateater|Linnateatri]] Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn * Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – [[Kuressaare linnus]], Saaremaa * [[NOKU klubi]] 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn * [[Kuressaare Linnateater]] 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn * Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn * Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn * [[Eesti Tööstuspank]] 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn * Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – [[Niguliste kirik]], Harju tänav, Tallinn * [[Paide kõlakoda]] Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa * Leninakani ([[Gjumri]]) kultuurikeskus [[Armeenia]]s 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia * [[Märt Mikkov]]i villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa<ref name="arhliit" /> ==Tunnustus== *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud) *2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole] Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.</ref> *2015 – [[Kaarel Saha preemia]] *2017 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19479}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanem vend on [[Rain Vaiksoo]]. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitleja [[Nele-Liis Vaiksoo]].<ref name="ajas" /> Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograaf [[Raul Markus Vaiksoo]].<ref>Anne Metsis. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82325903/nele-liis-ja-raul-vaiksoo-kui-sul-pole-klaverit-aga-on-ikka-vaja-klaverit-harjutada-siis-harjutad-paberi-peal Nele-Liis ja Raul Vaiksoo: Kui sul pole klaverit, aga on ikka vaja klaverit harjutada, siis harjutad paberi peal!] Eesti Naine / Delfi Lood, 25.10.2017.</ref> Tema poeg on ka arhitekt Kristo Vaiksoo. Raul Vaiksoo valdas eesti, vene, inglise ja saksa keelt.<ref name="arhliit" /> Huvist [[astronoomia]] ja [[päikesevarjutus]]te vastu on ta reisinud-matkanud näiteks Venemaal [[Valge meri|Valge mere]] ääres (1990), Austrias [[Linz]]is (1999), Türgis [[Göreme]]s (2006), Mongoolias [[Gobi kõrb]]es (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), Taanis [[Fääri saared|Fääri saartel]] (2015), Indoneesias [[Sumatra]]l (2016), USA-s Nashville'is (2017), Tšiilis [[Atacama]]s (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).<ref>Kadri Penjam. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1107695/raul-vaiksoo-seab-reisiplaane-paikesevarjutuste-jargi-vaga-ponev-on-kuulata-kuidas-selleks-ajaks-lindude-vidin-lakkab Raul Vaiksoo seab reisiplaane päikesevarjutuste järgi: „Väga põnev on kuulata, kuidas selleks ajaks lindude vidin lakkab…“] Õhtuleht.ee/Naisteleht, 22.07.2024.</ref> Ta on põdenud [[Kõrivähk|kõrivähki]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhitekt Raul Vaiksoo kõrivähi seljatamisest: see on küll jama, kui eluaeg pean nüüd nii rääkima... |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352801/arhitekt-raul-vaiksoo-korivahi-seljatamisest-see-on-kull-jama-kui-eluaeg-pean-nuud-nii-raakima |vaadatud=2025-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel * Teet Reier [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009 * Kadri Paas. [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele"] Äripäev, 5. mai 2010 * Margit Mutso [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12713:pealelend-raul-vaiksoo-&catid=12:uudised&Itemid=14&issue=3351 "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu) * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/47947495/raul-vaiksoo-randur-ajas "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20. juuni 2011 * Tiit Pruuli. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/raul-vaiksoo-eriline-maailm/ Raul Vaiksoo eriline maailm] GO Reisiajakiri, 5. märts 2015 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 4. mai 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022 * Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21. september 2024 {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Raul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] dvlhqtk13n9ptnut8rovp3t739zaleq 7148102 7148009 2026-05-06T21:50:40Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7148102 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|pisi|Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Raul Vaiksoo''' ([[3. märts]] [[1955]] [[Haapsalu]]s &mdash; [[6. mai]] [[2026]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suri arhitekt Raul Vaiksoo |url=https://kultuur.err.ee/1610015488/suri-arhitekt-raul-vaiksoo |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ERR kultuur |keel=et}}</ref>) oli eesti arhitekt.<ref name="arhliit">[https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel</ref> == Elulugu == Raul Vaiksoo õppis aastatel 1962–1970 [[Haapsalu 8-klassiline Kool|Haapsalu 8-klassilises Koolis]] ja 1970–1973 [[Nõo Keskkool]]is. Aastatel 1973–1974 õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[geoloogia]]t.<ref name="arhliit" /> Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti.<ref>Teet Reier. [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 01.04.2009.</ref> Aastatel 1978–1983 õppis Raul Vaiksoo [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas ''cum laude''.<ref name="arhliit" /> Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta [[Pärnu Linna Dekoorateljee]] kunstnik, aastatel 1980–1982 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuht [[Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis]] (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos [[Krista Aren]]iga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.<ref name="arhliit" /><ref>Kadri Paas [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele"] Äripäev.ee, 05.05.2010.</ref> 2024. aasta seisuga õpetas ta ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]is arhitektuuri.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21.09.2024.</ref> == Looming == Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal [[Komandandimaja]]s (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).<ref name="arhliit" /> Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on [[Gjumri]] (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus [[Armeenia]]s, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril [[1988]]. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-31 |arhiivimisaeg=2015-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150405232156/http://arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu [[Loobu]] lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.<ref>Märt Riistop. [https://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200802/lk03-05_Parim_puitehitis.pdf Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt] Puuinfo.ee, Puuinfo 2/2008.</ref> Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro [[Keila-Joa]]l pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud [[Veneetsia biennaal]]il.<ref name="arhliit" /> 2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.<ref name="ajas">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=47947495 "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20.06.2011.</ref><ref>Margit Mutso [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/pealelend-raul-vaiksoo/ "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22.07.2011 (intervjuu).</ref> Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "[[Hüvasti, NSVL]]" ([[filmirežissöör|režissöör]] [[Lauri Randla]]) konsultant. Alates 2021. aastast on ta koos [[Anu Saagim]]i ja [[Mart Juur]]ega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane [[ETV]] saatesarjas "Kodukäijad".<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Koduk%C3%A4ijad%20Raul%20Vaiksoo Saatesarja "Kodukäijad" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.</ref> 2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets) ===Raamatud=== * "Aja lugu". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2011 * "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2011 * "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018 ===Arhitektuuriprojekte=== * Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn * [[Rakvere kino]] 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa * [[Sepo Seeman]]i stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa * Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent) * Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – [[Komandandimaja]], Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent) * [[Hardi Volmer]]i stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa * [[Rakvere kino]] 2008 – Rakvere, Vabriku 4 * Villa [[Rocca al Mare]]s 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent) * [[Rakvere Teatri väike maja]] 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia) * Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa * [[Rakvere Rahvamaja]] 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa * Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent) * Seto galerii [[Hal'as Kunn]] 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa * Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – [[Koordi mõis]], Järvamaa * [[Rakvere Teater]] 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud) * Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – [[Brüssel]], Rue Guimard 11/13 * Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn * [[Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone]] 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu * [[Linnateater|Linnateatri]] Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn * Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – [[Kuressaare linnus]], Saaremaa * [[NOKU klubi]] 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn * [[Kuressaare Linnateater]] 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn * Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn * Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn * [[Eesti Tööstuspank]] 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn * Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – [[Niguliste kirik]], Harju tänav, Tallinn * [[Paide kõlakoda]] Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa * Leninakani ([[Gjumri]]) kultuurikeskus [[Armeenia]]s 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia * [[Märt Mikkov]]i villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa<ref name="arhliit" /> ==Tunnustus== *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud) *2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole] Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.</ref> *2015 – [[Kaarel Saha preemia]] *2017 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19479}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanem vend on [[Rain Vaiksoo]]. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitleja [[Nele-Liis Vaiksoo]].<ref name="ajas" /> Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograaf [[Raul Markus Vaiksoo]].<ref>Anne Metsis. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82325903/nele-liis-ja-raul-vaiksoo-kui-sul-pole-klaverit-aga-on-ikka-vaja-klaverit-harjutada-siis-harjutad-paberi-peal Nele-Liis ja Raul Vaiksoo: Kui sul pole klaverit, aga on ikka vaja klaverit harjutada, siis harjutad paberi peal!] Eesti Naine / Delfi Lood, 25.10.2017.</ref> Tema poeg on ka arhitekt Kristo Vaiksoo. Raul Vaiksoo valdas eesti, vene, inglise ja saksa keelt.<ref name="arhliit" /> Huvist [[astronoomia]] ja [[päikesevarjutus]]te vastu on ta reisinud-matkanud näiteks Venemaal [[Valge meri|Valge mere]] ääres (1990), Austrias [[Linz]]is (1999), Türgis [[Göreme]]s (2006), Mongoolias [[Gobi kõrb]]es (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), Taanis [[Fääri saared|Fääri saartel]] (2015), Indoneesias [[Sumatra]]l (2016), USA-s Nashville'is (2017), Tšiilis [[Atacama]]s (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).<ref>Kadri Penjam. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1107695/raul-vaiksoo-seab-reisiplaane-paikesevarjutuste-jargi-vaga-ponev-on-kuulata-kuidas-selleks-ajaks-lindude-vidin-lakkab Raul Vaiksoo seab reisiplaane päikesevarjutuste järgi: „Väga põnev on kuulata, kuidas selleks ajaks lindude vidin lakkab…“] Õhtuleht.ee/Naisteleht, 22.07.2024.</ref> Alates 2024. aasta sügisest põdes ta [[Kõrivähk|kõrivähki]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhitekt Raul Vaiksoo kõrivähi seljatamisest: see on küll jama, kui eluaeg pean nüüd nii rääkima... |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352801/arhitekt-raul-vaiksoo-korivahi-seljatamisest-see-on-kull-jama-kui-eluaeg-pean-nuud-nii-raakima |vaadatud=2025-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel * Teet Reier [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009 * Kadri Paas. [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele"] Äripäev, 5. mai 2010 * Margit Mutso [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12713:pealelend-raul-vaiksoo-&catid=12:uudised&Itemid=14&issue=3351 "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu) * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/47947495/raul-vaiksoo-randur-ajas "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20. juuni 2011 * Tiit Pruuli. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/raul-vaiksoo-eriline-maailm/ Raul Vaiksoo eriline maailm] GO Reisiajakiri, 5. märts 2015 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 4. mai 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022 * Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21. september 2024 {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Raul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] jhw7k94kqdr7ckrkxet64uazi1s3z3s 7148195 7148102 2026-05-07T05:12:13Z Mona 355 /* Elulugu */ 7148195 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|pisi|Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Raul Vaiksoo''' ([[3. märts]] [[1955]] [[Haapsalu]]s &mdash; [[6. mai]] [[2026]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suri arhitekt Raul Vaiksoo |url=https://kultuur.err.ee/1610015488/suri-arhitekt-raul-vaiksoo |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ERR kultuur |keel=et}}</ref>) oli eesti arhitekt.<ref name="arhliit">[https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel</ref> == Elulugu == Raul Vaiksoo õppis aastatel 1962–1970 [[Haapsalu 8-klassiline Kool|Haapsalu 8-klassilises Koolis]] ja 1970–1973 [[Nõo Keskkool]]is. Aastatel 1973–1974 õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[geoloogia]]t.<ref name="arhliit" /> Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti.<ref>Teet Reier. [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 01.04.2009.</ref> Aastatel 1978–1983 õppis Raul Vaiksoo [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas ''[[cum laude]]''.<ref name="arhliit" /> Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta [[Pärnu Linna Dekoorateljee]] kunstnik, aastatel 1980–1982 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuht [[Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis]] (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos [[Krista Aren]]iga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.<ref name="arhliit" /><ref>Kadri Paas [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele"] Äripäev.ee, 05.05.2010.</ref> 2024. aasta seisuga õpetas ta ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]is arhitektuuri.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21.09.2024.</ref> == Looming == Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal [[Komandandimaja]]s (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).<ref name="arhliit" /> Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on [[Gjumri]] (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus [[Armeenia]]s, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril [[1988]]. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-31 |arhiivimisaeg=2015-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150405232156/http://arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu [[Loobu]] lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.<ref>Märt Riistop. [https://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200802/lk03-05_Parim_puitehitis.pdf Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt] Puuinfo.ee, Puuinfo 2/2008.</ref> Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro [[Keila-Joa]]l pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud [[Veneetsia biennaal]]il.<ref name="arhliit" /> 2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.<ref name="ajas">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=47947495 "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20.06.2011.</ref><ref>Margit Mutso [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/pealelend-raul-vaiksoo/ "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22.07.2011 (intervjuu).</ref> Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "[[Hüvasti, NSVL]]" ([[filmirežissöör|režissöör]] [[Lauri Randla]]) konsultant. Alates 2021. aastast on ta koos [[Anu Saagim]]i ja [[Mart Juur]]ega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane [[ETV]] saatesarjas "Kodukäijad".<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Koduk%C3%A4ijad%20Raul%20Vaiksoo Saatesarja "Kodukäijad" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.</ref> 2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets) ===Raamatud=== * "Aja lugu". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2011 * "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2011 * "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018 ===Arhitektuuriprojekte=== * Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn * [[Rakvere kino]] 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa * [[Sepo Seeman]]i stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa * Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent) * Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – [[Komandandimaja]], Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent) * [[Hardi Volmer]]i stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa * [[Rakvere kino]] 2008 – Rakvere, Vabriku 4 * Villa [[Rocca al Mare]]s 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent) * [[Rakvere Teatri väike maja]] 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia) * Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa * [[Rakvere Rahvamaja]] 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa * Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent) * Seto galerii [[Hal'as Kunn]] 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa * Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – [[Koordi mõis]], Järvamaa * [[Rakvere Teater]] 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud) * Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – [[Brüssel]], Rue Guimard 11/13 * Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn * [[Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone]] 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu * [[Linnateater|Linnateatri]] Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn * Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – [[Kuressaare linnus]], Saaremaa * [[NOKU klubi]] 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn * [[Kuressaare Linnateater]] 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn * Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn * Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn * [[Eesti Tööstuspank]] 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn * Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – [[Niguliste kirik]], Harju tänav, Tallinn * [[Paide kõlakoda]] Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa * Leninakani ([[Gjumri]]) kultuurikeskus [[Armeenia]]s 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia * [[Märt Mikkov]]i villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa<ref name="arhliit" /> ==Tunnustus== *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud) *2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole] Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.</ref> *2015 – [[Kaarel Saha preemia]] *2017 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19479}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanem vend on [[Rain Vaiksoo]]. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitleja [[Nele-Liis Vaiksoo]].<ref name="ajas" /> Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograaf [[Raul Markus Vaiksoo]].<ref>Anne Metsis. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82325903/nele-liis-ja-raul-vaiksoo-kui-sul-pole-klaverit-aga-on-ikka-vaja-klaverit-harjutada-siis-harjutad-paberi-peal Nele-Liis ja Raul Vaiksoo: Kui sul pole klaverit, aga on ikka vaja klaverit harjutada, siis harjutad paberi peal!] Eesti Naine / Delfi Lood, 25.10.2017.</ref> Tema poeg on ka arhitekt Kristo Vaiksoo. Raul Vaiksoo valdas eesti, vene, inglise ja saksa keelt.<ref name="arhliit" /> Huvist [[astronoomia]] ja [[päikesevarjutus]]te vastu on ta reisinud-matkanud näiteks Venemaal [[Valge meri|Valge mere]] ääres (1990), Austrias [[Linz]]is (1999), Türgis [[Göreme]]s (2006), Mongoolias [[Gobi kõrb]]es (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), Taanis [[Fääri saared|Fääri saartel]] (2015), Indoneesias [[Sumatra]]l (2016), USA-s Nashville'is (2017), Tšiilis [[Atacama]]s (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).<ref>Kadri Penjam. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1107695/raul-vaiksoo-seab-reisiplaane-paikesevarjutuste-jargi-vaga-ponev-on-kuulata-kuidas-selleks-ajaks-lindude-vidin-lakkab Raul Vaiksoo seab reisiplaane päikesevarjutuste järgi: „Väga põnev on kuulata, kuidas selleks ajaks lindude vidin lakkab…“] Õhtuleht.ee/Naisteleht, 22.07.2024.</ref> Alates 2024. aasta sügisest põdes ta [[Kõrivähk|kõrivähki]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhitekt Raul Vaiksoo kõrivähi seljatamisest: see on küll jama, kui eluaeg pean nüüd nii rääkima... |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352801/arhitekt-raul-vaiksoo-korivahi-seljatamisest-see-on-kull-jama-kui-eluaeg-pean-nuud-nii-raakima |vaadatud=2025-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel * Teet Reier [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009 * Kadri Paas. [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele"] Äripäev, 5. mai 2010 * Margit Mutso [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12713:pealelend-raul-vaiksoo-&catid=12:uudised&Itemid=14&issue=3351 "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu) * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/47947495/raul-vaiksoo-randur-ajas "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20. juuni 2011 * Tiit Pruuli. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/raul-vaiksoo-eriline-maailm/ Raul Vaiksoo eriline maailm] GO Reisiajakiri, 5. märts 2015 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 4. mai 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022 * Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21. september 2024 {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Raul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 11gpemh07xnukvckah195598siv88bl 7148196 7148195 2026-05-07T05:13:03Z Mona 355 7148196 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|pisi|Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Raul Vaiksoo''' ([[3. märts]] [[1955]] [[Haapsalu]]s – [[6. mai]] [[2026]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suri arhitekt Raul Vaiksoo |url=https://kultuur.err.ee/1610015488/suri-arhitekt-raul-vaiksoo |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ERR kultuur |keel=et}}</ref>) oli eesti arhitekt.<ref name="arhliit">[https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel</ref> == Elulugu == Raul Vaiksoo õppis aastatel 1962–1970 [[Haapsalu 8-klassiline Kool|Haapsalu 8-klassilises Koolis]] ja 1970–1973 [[Nõo Keskkool]]is. Aastatel 1973–1974 õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[geoloogia]]t.<ref name="arhliit" /> Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti.<ref>Teet Reier. [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 01.04.2009.</ref> Aastatel 1978–1983 õppis Raul Vaiksoo [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas ''[[cum laude]]''.<ref name="arhliit" /> Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta [[Pärnu Linna Dekoorateljee]] kunstnik, aastatel 1980–1982 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuht [[Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis]] (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos [[Krista Aren]]iga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.<ref name="arhliit" /><ref>Kadri Paas [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele"] Äripäev.ee, 05.05.2010.</ref> 2024. aasta seisuga õpetas ta ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]is arhitektuuri.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21.09.2024.</ref> == Looming == Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal [[Komandandimaja]]s (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).<ref name="arhliit" /> Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on [[Gjumri]] (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus [[Armeenia]]s, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril [[1988]]. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-31 |arhiivimisaeg=2015-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150405232156/http://arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu [[Loobu]] lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.<ref>Märt Riistop. [https://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200802/lk03-05_Parim_puitehitis.pdf Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt] Puuinfo.ee, Puuinfo 2/2008.</ref> Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro [[Keila-Joa]]l pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud [[Veneetsia biennaal]]il.<ref name="arhliit" /> 2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.<ref name="ajas">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=47947495 "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20.06.2011.</ref><ref>Margit Mutso [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/pealelend-raul-vaiksoo/ "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22.07.2011 (intervjuu).</ref> Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "[[Hüvasti, NSVL]]" ([[filmirežissöör|režissöör]] [[Lauri Randla]]) konsultant. Alates 2021. aastast on ta koos [[Anu Saagim]]i ja [[Mart Juur]]ega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane [[ETV]] saatesarjas "Kodukäijad".<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Koduk%C3%A4ijad%20Raul%20Vaiksoo Saatesarja "Kodukäijad" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.</ref> 2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets) ===Raamatud=== * "Aja lugu". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2011 * "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2011 * "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018 ===Arhitektuuriprojekte=== * Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn * [[Rakvere kino]] 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa * [[Sepo Seeman]]i stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa * Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent) * Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – [[Komandandimaja]], Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent) * [[Hardi Volmer]]i stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa * [[Rakvere kino]] 2008 – Rakvere, Vabriku 4 * Villa [[Rocca al Mare]]s 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent) * [[Rakvere Teatri väike maja]] 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia) * Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa * [[Rakvere Rahvamaja]] 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa * Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent) * Seto galerii [[Hal'as Kunn]] 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa * Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – [[Koordi mõis]], Järvamaa * [[Rakvere Teater]] 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud) * Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – [[Brüssel]], Rue Guimard 11/13 * Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn * [[Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone]] 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu * [[Linnateater|Linnateatri]] Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn * Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – [[Kuressaare linnus]], Saaremaa * [[NOKU klubi]] 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn * [[Kuressaare Linnateater]] 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn * Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn * Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn * [[Eesti Tööstuspank]] 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn * Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – [[Niguliste kirik]], Harju tänav, Tallinn * [[Paide kõlakoda]] Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa * Leninakani ([[Gjumri]]) kultuurikeskus [[Armeenia]]s 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia * [[Märt Mikkov]]i villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa<ref name="arhliit" /> ==Tunnustus== *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud) *2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole] Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.</ref> *2015 – [[Kaarel Saha preemia]] *2017 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19479}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanem vend on [[Rain Vaiksoo]]. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitleja [[Nele-Liis Vaiksoo]].<ref name="ajas" /> Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograaf [[Raul Markus Vaiksoo]].<ref>Anne Metsis. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82325903/nele-liis-ja-raul-vaiksoo-kui-sul-pole-klaverit-aga-on-ikka-vaja-klaverit-harjutada-siis-harjutad-paberi-peal Nele-Liis ja Raul Vaiksoo: Kui sul pole klaverit, aga on ikka vaja klaverit harjutada, siis harjutad paberi peal!] Eesti Naine / Delfi Lood, 25.10.2017.</ref> Tema poeg on ka arhitekt Kristo Vaiksoo. Raul Vaiksoo valdas eesti, vene, inglise ja saksa keelt.<ref name="arhliit" /> Huvist [[astronoomia]] ja [[päikesevarjutus]]te vastu on ta reisinud-matkanud näiteks Venemaal [[Valge meri|Valge mere]] ääres (1990), Austrias [[Linz]]is (1999), Türgis [[Göreme]]s (2006), Mongoolias [[Gobi kõrb]]es (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), Taanis [[Fääri saared|Fääri saartel]] (2015), Indoneesias [[Sumatra]]l (2016), USA-s Nashville'is (2017), Tšiilis [[Atacama]]s (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).<ref>Kadri Penjam. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1107695/raul-vaiksoo-seab-reisiplaane-paikesevarjutuste-jargi-vaga-ponev-on-kuulata-kuidas-selleks-ajaks-lindude-vidin-lakkab Raul Vaiksoo seab reisiplaane päikesevarjutuste järgi: „Väga põnev on kuulata, kuidas selleks ajaks lindude vidin lakkab…“] Õhtuleht.ee/Naisteleht, 22.07.2024.</ref> Alates 2024. aasta sügisest põdes ta [[Kõrivähk|kõrivähki]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhitekt Raul Vaiksoo kõrivähi seljatamisest: see on küll jama, kui eluaeg pean nüüd nii rääkima... |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352801/arhitekt-raul-vaiksoo-korivahi-seljatamisest-see-on-kull-jama-kui-eluaeg-pean-nuud-nii-raakima |vaadatud=2025-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel * Teet Reier [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009 * Kadri Paas. [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele"] Äripäev, 5. mai 2010 * Margit Mutso [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12713:pealelend-raul-vaiksoo-&catid=12:uudised&Itemid=14&issue=3351 "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu) * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/47947495/raul-vaiksoo-randur-ajas "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20. juuni 2011 * Tiit Pruuli. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/raul-vaiksoo-eriline-maailm/ Raul Vaiksoo eriline maailm] GO Reisiajakiri, 5. märts 2015 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 4. mai 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022 * Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21. september 2024 {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Raul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 08qgqugxx8xxeswlfq8v2aedudwwmk9 7148197 7148196 2026-05-07T05:13:21Z Mona 355 7148197 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel. 2022.jpg|pisi|Raul Vaiksoo Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Raul Vaiksoo''' ([[3. märts]] [[1955]] [[Haapsalu]] – [[6. mai]] [[2026]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suri arhitekt Raul Vaiksoo |url=https://kultuur.err.ee/1610015488/suri-arhitekt-raul-vaiksoo |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ERR kultuur |keel=et}}</ref>) oli eesti arhitekt.<ref name="arhliit">[https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel</ref> == Elulugu == Raul Vaiksoo õppis aastatel 1962–1970 [[Haapsalu 8-klassiline Kool|Haapsalu 8-klassilises Koolis]] ja 1970–1973 [[Nõo Keskkool]]is. Aastatel 1973–1974 õppis ta [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[geoloogia]]t.<ref name="arhliit" /> Õpingud katkesid, kui ta pidi end rahvusliku meelsuse tõttu varjama ja kui ta lõpuks arreteeriti.<ref>Teet Reier. [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 01.04.2009.</ref> Aastatel 1978–1983 õppis Raul Vaiksoo [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas ''[[cum laude]]''.<ref name="arhliit" /> Aastatel 1973–1978 tegutses Raul Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. Aastatel 1977–1978 oli ta [[Pärnu Linna Dekoorateljee]] kunstnik, aastatel 1980–1982 [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] ehituskateedri laborant ja aastatel 1982–1989 arhitekt-grupijuht [[Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis]] (KRPI). Alates 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos [[Krista Aren]]iga. 2005. aastast on ta Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroo peaarhitekt.<ref name="arhliit" /><ref>Kadri Paas [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribür oo lugupeetud inimestele"] Äripäev.ee, 05.05.2010.</ref> 2024. aasta seisuga õpetas ta ka [[Tallinna Tehnikaülikool]]is arhitektuuri.<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21.09.2024.</ref> == Looming == Vaiksoo on projekteerinud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema projektide järgi on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid, näiteks Riigikogu esindusruumid Toompeal [[Komandandimaja]]s (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).<ref name="arhliit" /> Kaugeim Vaiksoo projekti järgi ehitatud hoone on [[Gjumri]] (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus [[Armeenia]]s, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril [[1988]]. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.<ref>{{Netiviide |url=http://www2.arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-01-31 |arhiivimisaeg=2015-04-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150405232156/http://arhliit.ee/koosseis/loomingud/looming/1364/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu [[Loobu]] lähedal Eesti parimaks puitehitiseks.<ref>Märt Riistop. [https://puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200802/lk03-05_Parim_puitehitis.pdf Parim Puitehitis 2008 Raul Vaiksoolt] Puuinfo.ee, Puuinfo 2/2008.</ref> Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise auhinnale, mitmele sisekujundusauhinnale jne; tema Villa Aigro [[Keila-Joa]]l pälvis Eesti presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud [[Veneetsia biennaal]]il.<ref name="arhliit" /> 2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.<ref name="ajas">[http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/article.php?id=47947495 "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20.06.2011.</ref><ref>Margit Mutso [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/pealelend-raul-vaiksoo/ "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22.07.2011 (intervjuu).</ref> Ta oli 2020. aastal valminud humoorika Eesti-Soome ajastufilmi "[[Hüvasti, NSVL]]" ([[filmirežissöör|režissöör]] [[Lauri Randla]]) konsultant. Alates 2021. aastast on ta koos [[Anu Saagim]]i ja [[Mart Juur]]ega olnud elustiilidetektiivi mängiv püsitegelane [[ETV]] saatesarjas "Kodukäijad".<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Koduk%C3%A4ijad%20Raul%20Vaiksoo Saatesarja "Kodukäijad" saateid] ERR Arhiiv. Vaadatud 15.10.2024.</ref> 2022. aastal valmis temast tehtud portreefilm "Raul Vaiksoo: Pätt või pühak" (režissöör Mattias Veermets) ===Raamatud=== * "Aja lugu". Tallinn: [[TEA Kirjastus]], 2011 * "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed"). Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2011 * "101 Eesti monumenti" (sari "101 Eesti..."). Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2018 ===Arhitektuuriprojekte=== * Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn * [[Rakvere kino]] 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa * [[Sepo Seeman]]i stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa * Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent) * Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – [[Komandandimaja]], Toompea 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent) * [[Hardi Volmer]]i stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaa * [[Rakvere kino]] 2008 – Rakvere, Vabriku 4 * Villa [[Rocca al Mare]]s 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent) * [[Rakvere Teatri väike maja]] 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia) * Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa * [[Rakvere Rahvamaja]] 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa * Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent) * Seto galerii [[Hal'as Kunn]] 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa * Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – [[Koordi mõis]], Järvamaa * [[Rakvere Teater]] 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud) * Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – [[Brüssel]], Rue Guimard 11/13 * Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn * [[Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone]] 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu * [[Linnateater|Linnateatri]] Hobuveski saal 2001/2002 – Lai 47, Tallinn * Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – [[Kuressaare linnus]], Saaremaa * [[NOKU klubi]] 1999/2000 – Pikk 5, Tallinn * [[Kuressaare Linnateater]] 1998/1999 – Tallinna 20, Kuressaare, Saaremaa * [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn * Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn * Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn * [[Eesti Tööstuspank]] 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn * Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – [[Niguliste kirik]], Harju tänav, Tallinn * [[Paide kõlakoda]] Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa * Leninakani ([[Gjumri]]) kultuurikeskus [[Armeenia]]s 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia * [[Märt Mikkov]]i villa Hiiul 1986/1991 – Torni 7, Nõmme, Harjumaa<ref name="arhliit" /> ==Tunnustus== *2010 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (arhitektuuripreemia – Villa Rocca al Mares – harukordse konstruktsioonieheduse ning detailitäpsusega elamu, kus loodus ja arhitektuur on keerulisse, ent harmoonilisse suhtesse seatud) *2012 – Harjumaa aasta tegu (Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole aktsiooni "Sajandi 100 võttepaika" läbiviimise eest)<ref>[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole] Sõnumitooja.ee, 20.12.2012.</ref> *2015 – [[Kaarel Saha preemia]] *2017 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19479}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanem vend on [[Rain Vaiksoo]]. Tema tütar esimesest abielust on laulja ja muusikalinäitleja [[Nele-Liis Vaiksoo]].<ref name="ajas" /> Tema poeg teisest abielust on lavastaja ja koreograaf [[Raul Markus Vaiksoo]].<ref>Anne Metsis. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82325903/nele-liis-ja-raul-vaiksoo-kui-sul-pole-klaverit-aga-on-ikka-vaja-klaverit-harjutada-siis-harjutad-paberi-peal Nele-Liis ja Raul Vaiksoo: Kui sul pole klaverit, aga on ikka vaja klaverit harjutada, siis harjutad paberi peal!] Eesti Naine / Delfi Lood, 25.10.2017.</ref> Tema poeg on ka arhitekt Kristo Vaiksoo. Raul Vaiksoo valdas eesti, vene, inglise ja saksa keelt.<ref name="arhliit" /> Huvist [[astronoomia]] ja [[päikesevarjutus]]te vastu on ta reisinud-matkanud näiteks Venemaal [[Valge meri|Valge mere]] ääres (1990), Austrias [[Linz]]is (1999), Türgis [[Göreme]]s (2006), Mongoolias [[Gobi kõrb]]es (2008), Hiinas Wuzhenis (2009), Taanis [[Fääri saared|Fääri saartel]] (2015), Indoneesias [[Sumatra]]l (2016), USA-s Nashville'is (2017), Tšiilis [[Atacama]]s (2019), Austraalias (2023) ja Mehhikos (2024).<ref>Kadri Penjam. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1107695/raul-vaiksoo-seab-reisiplaane-paikesevarjutuste-jargi-vaga-ponev-on-kuulata-kuidas-selleks-ajaks-lindude-vidin-lakkab Raul Vaiksoo seab reisiplaane päikesevarjutuste järgi: „Väga põnev on kuulata, kuidas selleks ajaks lindude vidin lakkab…“] Õhtuleht.ee/Naisteleht, 22.07.2024.</ref> Alates 2024. aasta sügisest põdes ta [[Kõrivähk|kõrivähki]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhitekt Raul Vaiksoo kõrivähi seljatamisest: see on küll jama, kui eluaeg pean nüüd nii rääkima... |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120352801/arhitekt-raul-vaiksoo-korivahi-seljatamisest-see-on-kull-jama-kui-eluaeg-pean-nuud-nii-raakima |vaadatud=2025-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/ Raul Vaiksoo ja tema loomingu näited] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel * Teet Reier [https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2009/03/31/raul-vaiksoo-arhitektist-rannumees "Raul Vaiksoo: arhitektist rännumees või vastupidi"] Äripäev, 1. aprill 2009; Ehitusuudised.ee, 31. märts 2009 * Kadri Paas. [https://www.aripaev.ee/uudised/2010/05/04/sartsakas-arhitektuuribur-oo-lugupeetud-inimestele "Särtsakas arhitektuuribüroo lugupeetud inimestele"] Äripäev, 5. mai 2010 * Margit Mutso [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12713:pealelend-raul-vaiksoo-&catid=12:uudised&Itemid=14&issue=3351 "Pealelend: Raul Vaiksoo"] Sirp, 22. juuli 2011 (intervjuu) * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/47947495/raul-vaiksoo-randur-ajas "Raul Vaiksoo – rändur ajas"] Eesti Ekspress, 20. juuni 2011 * Tiit Pruuli. [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/raul-vaiksoo-eriline-maailm/ Raul Vaiksoo eriline maailm] GO Reisiajakiri, 5. märts 2015 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/minu-teine-mina-raul-ja-nele-liis-vaiksoo ETV saade "Minu teine mina. Raul ja Nele-Liis Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 4. mai 2018 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/patt-voi-puhak-raul-vaiksoo ETV dokumentaalfilm/portreesaade "Pätt või pühak: Raul Vaiksoo"] ERR Arhiiv, 23. veebruar 2022 * Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1114951/raul-vaiksoo-ebameeldiv-kui-peaksin-minema-kuid-sedavord-palju-siinilmas-kogenuna-ma-elust-kumne-kuunega-kinni-ei-hoia- Raul Vaiksoo: „Ebameeldiv, kui peaksin minema. Kuid sedavõrd palju siinilmas kogenuna ma elust kümne küünega kinni ei hoia.“] Õhtuleht.ee, 21. september 2024 {{JÄRJESTA:Vaiksoo, Raul}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2026]] p9ypw08m06st7gi1yab3fm9k722us22 1 273863 7148040 7147646 2026-05-06T18:44:45Z Juhan121 25066 7148040 wikitext text/x-wiki Kui on seos Jaanus Vaiksooga, võiks ka see kirjas olla. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 13. veebruar 2012, kell 00:48 (EET) :Eks Sa siis pane. Mina ei tea, kas on või ei ole. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 13. veebruar 2012, kell 00:56 (EET) ---- Mis allikast on võetud surmakuupäev? Seda pole ju veel avaldatud. Viidatud ERR-i artiklis seda igatahes pole. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 10:23 (EEST) : Esialgu panin surma-ajaks mai 2026. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 10:29 (EEST) :: 6. mai 2026 on kindel. Arhitektide Liidu kodulehel [https://arhliit.ee/author/raul-vaiksoo/] on see daatum. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 21:44 (EEST) b594vkd8e3p8hku4xte479t5v5iig7h 0 274561 7147831 6817259 2026-05-06T13:32:41Z Makenzis 95198 7147831 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Vasco da Gama | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Club de Regatas Vasco da Gama | hüüdnimi = ''Gigante da Colina'' ('Künka hiiglane')<br>''Almirante'' ('Admiral')<br>''Cruzmaltino'' ('Malta rist') | lühend = | asutatud = 21. augustil 1898 | lõpp = | väljak = [[Estádio São Januário]] | mahutavus = 21 880 | ametinimetus1 = President | esimees = Jorge Salgado | omanik = 777 Partners (70%)<br>Club de Regatas Vasco da Gama (30%) | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Fábio Carille | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = 2025 | positsioon = 14. koht ([[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]]) | muster_la1=_vasco17h |muster_b1=_vasco17h |muster_ra1=_vasco17h| muster_sh1 =_vasco17h| muster_so1 = _vasco17h | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_vasco17a|muster_b2=_vasco17a |muster_ra2=_vasco17a| muster_sh2 = _vasco17a| muster_so2 = _vasco17a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= |paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = http://www.vasco.com.br/ | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Vasco em 1934.jpg|pisi|Vasco da Gama meeskond 1934. aastal]] '''Club de Regatas Vasco da Gama''' on [[Brasiilia]] [[spordiklubi]], mille kodulinn on [[Rio de Janeiro]]. Klubi on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Carioca]]. Klubi asutati 21. augustil 1898 sõudeklubina; jalgpalliklubina tegutseb see alates 5. novembrist 1915. Klubi asutasid Portugali sisserändajad ja ka tänapäeval on klubil Rio de Janeiros suur portugallaste toetajaskond. Vasco da Gama on Brasiilia üks populaarsemaid jalgpalliklubisid, sellele on vähemalt kümme miljonit toetajat. Vasco da Gama on tulnud neljal korral Brasiilia meistriks (aastatel 1974, 1989, 1997 ja 2000) ja korra Brasiilia karikavõistluste [[Copa do Brasil]] võitjaks (aastal 2011). Rio de Janeiro osariigi meistrivõistlused on võidetud 24 korral. 1998. aastal võideti Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused [[Copa Libertadores]], kui finaalis alistati [[Ecuador]]i klubi [[Barcelona Sporting Club|Barcelona]]. Tänu sellele pääses Vasco da Gama 2000. aasta [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustele]], mille finaalis kaotati teisele Brasiilia klubile, [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthiansele]]. 2008. aastal langes klubi esimest korda kõrgliigast välja. Edu saavutati taas 2011. aastal, mil Brasiilia meistrivõistlustel saadi teine koht, võideti Brasiilia karikas ja jõuti Brasiilia karikavõistlustel [[Copa Sudamericana]] poofinaali. Edukas oli ka 2012. aastal, mil Brasiilia meistrivõistlustel saadi viies koht ja Copa Libertadoresel jõuti veerandfinaali. Järgmised neli aastat osutusid taas klubile rasketeks ja kahel hooajal tuli mängida esiliigas. Klubi kodustaadion on alates 1927. aastast olnud [[Estádio São Januário]], mis mahutab 21 880 pealtvaatajat. Osad tähtsamad mängud, sealhulgas derbimängud, peetakse [[Maracanã staadion]]il. Vasco da Gama suurim rivaal on [[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]] ning kahe klubi vahelised mängud on tuntud nimega ''[[Clássico dos Milhões]]''. Tegemist on Brasiilia ühe kõige populaarsema derbimänguga. Klubi on saanud nime Portugali maadeavastaja [[Vasco da Gama]] järgi, kes jõudis 1498. aastal esimesena purjetades Euroopast Indiasse (Vasco da Gama sõudeklubi asutati täpselt 400 aastat hiljem, 1898. aastal). == Praegune koosseis == ''Seisuga 29. juuli 2023'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Léo Jardim]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|pos=KA|rah=URU|nimi=[[José Luis Rodríguez|José Luis Rodríguez]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Léo Pelé|Léo]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Maicon Pereira Roque|Maicon]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Patrick de Lucca]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Lucas Piton]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Alex Teixeira]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Jair]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|pos=RÜ|rah=PAR|nimi=[[Sebastián Ferreira]]|märkus=laenul [[Houston Dynamo FC|Houston Dynamo]]st}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Gabriel Pec]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Gabriel Dias|Gabriel Dias]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Luca Orellano]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Figueiredo|Figueiredo]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Erick Marcus]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=PK|rah=CHI|nimi=[[Gary Medel]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Paulo Lucas Santos de Paula|Paulinho]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|pos=PK|rah=PAR|nimi=[[Matías Galarza]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=PK|rah=ARG|nimi=[[Gabriel Carabajal]]|märkus=laenul [[Santos FC|Santos]]est}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=21|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Bruno Praxedes]]|märkus=laenul [[Red Bull Bragantino]]st}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=KA|rah=ARG|nimi=[[Manuel Capasso]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Zé Gabriel]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Halls|Halls]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Marlon Gomes]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Robson Bambu|Robson]]|märkus=laenul [[OGC Nice|Nice]]'ist}} {{JK koosseis mängija|no=33|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Lyncon|Lyncon]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Matheus dos Santos Miranda|Miranda]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Zé Vitor|Zé Vitor]]}} {{JK koosseis mängija|no=45|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Riquelme]]}} {{JK koosseis mängija|no=70|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Serginho]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Rayan]]}} {{JK koosseis mängija|no=85|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Mateus Carvalho dos Santos|Mateus Carvalho]]|märkus=laenul [[Clube Náutico Capibaribe|Náutico]]st}} {{JK koosseis mängija|no=88|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Cauan Barros]]}} {{JK koosseis mängija|no=96|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Paulo Henrique]]|märkus=laenul [[Clube Atlético Mineiro|Atlético Mineiro]]st}} {{JK koosseis mängija|no=97|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Ivan Quaresma da Silva|Ivan]]|märkus=laenul [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthians]]est}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ;Rahvusvahelised *[[Copa Libertadores]] (1): 1998 *[[Campeonato Sul-Americano de Campeões]] (1): 1948 *[[Copa Mercosur]] (1): 2000 *[[Trofeo Teresa Herrera]] (1): 1957 *[[Trofeo Ramón de Carranza]] (3): 1987, 1988, 1989 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (4): 1974, 1989, 1997, 2000 *[[Campeonato Brasileiro Série B]] (1): 2009 *[[Copa do Brasil]] (1): 2011 ;Osariigilised *[[Torneio Rio – São Paulo]] (1): 1958, 1966 (jagas võitu veel kolme klubiga), 1999 *[[Campeonato Carioca]] (24): 1923, 1924, 1929, 1934, 1936, 1945, 1947, 1949, 1950, 1952, 1956, 1958, 1970, 1977, 1982, 1987, 1988, 1992, 1993, 1994, 1998, 2003, 2015, 2016 == Statistika == * Enim väravaid klubi särgis – [[Roberto Dinamite]] (702 väravat aastatel 1971–1990 ja 1992–1093) == Välislingid == * [http://www.vasco.com.br/ Koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama| ]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid|Vasco Da Gama]] [[Kategooria:Rio de Janeiro]] djbcqmwo3s04581zendnyao1y1d8n67 0 276196 7148140 6420076 2026-05-06T23:02:26Z Richard Kalev 228492 väiksed muudatused 7148140 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=aprill}} {{OS info | nimi = Linux Mint | logo = The Linux Mint Logo.svg | kuvatõmmis = Linux Mint 21 "Vanessa" (Cinnamon).png | pildiallkiri = Linux Mint 21 ("Vanessa") | veebisait = [http://www.linuxmint.com www.linuxmint.com] | arendaja = Linux Mint Team | perekond = [[GNU]]/[[Linux]] | lähtekoodi tüüp = | algne versioon = 27. august 2006 | viimase väljalaske versioon = Linux Mint 21.1 ("Vera") | viimase väljalaske kuupäev = 20.detsember 2022 | tuuma tüüp = | kasutajaliides = 1.0: [[KDE]]<br /> 2.0–11: [[GNOME]] 2.x<br /> 12: GNOME 3<br/> 13-18.3: [[Cinnamon]], [[MATE]], [[KDE]] SC4 või [[Xfce]]<br /> 19-21: [[Cinnamon]], [[MATE]] või [[Xfce]] | toetatud_platvorm = [[IA-32]], [[x86-64]] | uuendamismeetod = [[Advanced Packaging Tool|APT]] | paketihaldur = [[dpkg]] }} '''Linux Mint''' on vabatahtlike kogukonna poolt arendatav [[Linuxi distributsioon]], mis tugineb [[Ubuntu]] alusele. Projekt sai alguse 2006. aastal ning on aastate jooksul kogunud laialdase kasutajaskonna tänu oma lihtsale kasutatavusele, kohe pärast paigaldust toimivale funktsionaalsusele ning eriti lauaarvutikasutajatele suunatud kasutajakogemusele. Distributsioon sisaldab vaikimisi suurt hulka tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara, mistõttu on see kasutusvalmis juba esimesest käivitamisest alates. Vaikimisi töölauakeskkonnaks on Cinnamon, mille on spetsiaalselt Linux Minti jaoks välja arendanud projekti enda meeskond. Neile, kes eelistavad teistsugust kasutajaliidest, pakutakse alternatiividena MATE ja [[Xfce]] töölauakeskkondi. Lisaks Ubuntu-põhisele põhiversioonile on saadaval ka Linux Mint Debian Edition (LMDE), mis tugineb otse [[Debian]]ile ning on mõeldud kasutajatele, kes soovivad Ubuntu vahepealsest kihist sõltumatut süsteemi. Mõlemad versioonid toetavad [[x86-64]] arhitektuuriga süsteeme.<ref>{{netiviide | url =https://www.datamation.com/open-source/linux-mint-inside-the-top-linux-distro/ | pealkiri = Linux Mint: Inside the Top Linux Distro | väljaandja = | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Ajalugu == Linux Mint sai alguse 2006. aastal, kui ilmus beetaversioon 1.0 koodnimega "Ada". See esimene väljalase põhines [[Kubuntu]]l ning kasutas [[KDE]] graafilist kasutajaliidest. Tegemist oli algelise algusega, mis ei köitnud veel laialdast kasutajaskonda.<ref>{{netiviide | url https://betawiki.net/wiki/Linux_Mint_1.0 | pealkiri = Linux Mint 1.0 | väljaandja = betawiki | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Murrang saabus versiooniga 2.0 "Barbara", mis oli esimene väljalase, mis loobus Kubuntust ning võttis aluseks Ubuntu koodibaasi, vahetades samas KDE liidese välja [[GNOME]]-i vastu. Kuigi see samm tõi projekti uue suuna, jäi kasutajate arv veel tagasihoidlikuks ning distributsioon ei olnud laiemale avalikkusele eriti tuntud. Populaarsus hakkas märgatavalt kasvama alles versiooni 3.0 "Cassandra" ilmumisega, mis tõi projektile oluliselt rohkem tähelepanu ja uusi kasutajaid.<ref>{{netiviide | url =https://www.scribd.com/document/477155779/A-Brief-History-of-Linux-Mint | pealkiri = A brief history of Linux Mint | väljaandja = Scribd | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Versioon 2.0 põhines Ubuntu 6.10-l ning kasutas selle paketihoidlaid, mis andis Mintile tugeva ja hästi hooldatud tarkvara baasi. Alguses ehitas Linux Mint iga uue väljalaske eelmise peale, säilitades pideva arenguliini, kuid samal ajal toetus see jätkuvalt Ubuntu uusimate versioonide paketihoidlatele. See lähenemisviis osutus väga praktiliseks, kuna hoidis kahe süsteemi alused üksteisele lähedal ja peaaegu identsed, tagades nende vahel täieliku ühilduvuse. Tänu sellele ei pidanud Linux Minti meeskond Ubuntu-st eraldi hargnemist ehk forki tegema, vaid sai rahulikult edasi areneda Ubuntu vundamendile toetudes. Algusaastatel ilmus Linux Mint kaks korda aastas, kusjuures iga uus versioon anti välja ligikaudu üks kuu pärast vastava Ubuntu versiooni ilmumist. Ubuntu omakorda ilmus umbes kuu aega pärast [[GNOME]] uut väljalaset ning kaks kuud pärast [[X Window System]]i uuendust, mistõttu olid kõik need projektid omavahel tihedalt seotud arendusrütmis.<ref>{{netiviide | url =https://linuxmint.com/about.php | pealkiri = About Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> 2008. aastal tegi Linux Mint oma väljalaskepoliitikas olulise muudatuse, otsustades loobuda senisest iseseisvast väljalasketsüklist ning ühtlustada see täielikult Ubuntu omaga. Selle muutusega kaasnes ka väiksema versiooni numbri kasutamisest loobumine, mis viidi ellu enne versiooni 5 "Elyssa" ilmumist. Lisaks võeti kasutusele LTS-märgistus ehk pikaajalise toega versioonid, mida hakati andma iga neljanda väljalaske puhul. Need LTS-versioonid eristusid tavalistest väljalasetest selle poolest, et neid toetati värskendustega märkimisväärselt kauem, pakkudes kasutajatele stabiilsemat ja pikemaajalisemat platvormi.<ref>{{netiviide | url =https://linuxmint.com/about.php | pealkiri = About Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Samal 2008. aastal tehti veel üks oluline otsus, mis puudutas kahe süsteemi tehnilist suhet. Linux Mint loobus oma eraldi koodibaasist ning alates versioonist 6 "Felicia" hakkas iga uus väljalase tuginema otse vastava Ubuntu versiooni alusele. See tähendas, et Mint ehitati nüüd täielikult Ubuntu peale, mitte ei arendatud enam iseseisvalt paralleelselt. Uued versioonid tehti kasutajatele kättesaadavaks umbes kuu aega pärast Ubuntu ilmumist, mis tähendas praktikas, et uued Minti versioonid jõudsid kasutajateni tavaliselt mais või novembris. 2010. aastal tegi Linux Mint märkimisväärse sammu, andes välja Linux Mint Debian Editioni, lühendatult LMDE. See väljaanne erines põhimõtteliselt kõigist senistest Linux Minti versioonidest, kuna see ei tuginenud Ubuntu-le, vaid põhines otse Debianil. Veelgi olulisem oli see, et LMDE oli jooksvalt ilmuv ehk rolling release väljaanne, mis tähendas, et kasutajad said pideva voo värskeimaid tarkvarapakette ilma, et oleks tulnud oodata uute versioonide väljalaset. See muutis LMDE Ubuntu-põhistest Minti versioonidest olemuslikult erinevaks nii tehniliselt kui ka kasutusfilosoofia poolest, kuna see polnud seotud ei Ubuntu pakettide ega selle väljalaskegraafikuga.<ref>{{netiviide | url =https://linuxmint.com/about.php | pealkiri = About Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Aastaid hiljem, 2015. aasta mais, teatas Linux Minti meeskond, et algsele jooksvalt ilmuvale LMDE versioonile pakutav tugi lõpetatakse 1. jaanuarist 2016. See tähendas sisuliselt, et LMDE esimene põlvkond jõudis oma eluea lõppu. Selle asemel tuli LMDE 2 "Betsy" näol täiesti uus lähenemine — pikaajalise toega väljaanne, mis põhines Debian Jessie'l, loobudes seega rolling release mudelist fikseeritud väljalasete kasuks. See oli märkimisväärne suunamuutus, mis viis LMDE filosoofia lähemale Ubuntu-põhise Minti stabiilsusele ja ettearvatavusele. LMDE 2 väljalasega kaasnes ka lubadus, et kõik LMDE kasutajad saavad automaatselt MintToolsi uued versioonid ning uuendused töölauakeskkondades isegi enne, kui need jõuavad Linux Minti põhiväljaandesse — seades LMDE kasutajad omamoodi eesliinile uute arenduste testimisel.<ref>{{netiviide | url =https://blog.linuxmint.com/?p=2808 | pealkiri = LMDE 2 “Betsy” Cinnamon released! | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> === Hiljutised väljaanded === Linux Mint 21 "Vanessa" ilmus 2022. aasta juulis ning põhines Ubuntu 22.04 LTS-il, jätkates traditsiooni anda uus versioon välja mõni kuu pärast vastava Ubuntu väljalaset. See versioon tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi nii kasutajakogemuses kui ka tehnilises pooles. Bluetoothi haldamiseks võeti kasutusele Blueman, mis asendas varasema Blueberry rakenduse, kuna see polnud enam ühilduv GNOME 42 uuendusega. Lisaks sai WebP-pildivorming vaikimisi toe ning prindisüsteem lülitus IPP-protokollile, mis võimaldas enamikul printeritel töötada ilma eraldi draiveriteta. Cinnamon 5.4 töölauakeskkond tõi uuendatud aknahaldurit ning Timeshift varundusrakendus õppis enne hetktõmmise loomist vajaliku kettaruumi eelnevalt arvutama.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_vanessa_cinnamon_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 21 'Vanessa' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> <ref>{{netiviide | url = https://itsfoss.com/linux-mint-21-features/ | pealkiri = 12 New Features in Linux Mint 21 | väljaandja = IT'S FOSS | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Kaks aastat hiljem, 2024. aastal, ilmus Linux Mint 22 "Wilma", mis tõi kaasa märkimisväärselt uuendatud tehnilise aluse — Ubuntu 24.04 pakibaasi ning Linuxi kerneli versiooni 6.8. Vaikimisi heliserver vahetati PipeWire vastu ning teemasid uuendati GTK4 toega. Üks tähelepanuväärsem otsus oli see, et Thunderbird e-postklient jäi kättesaadavaks native .deb-paketina, kuigi Ubuntu otsustas selle Snapi teisendada — Linux Minti meeskond võttis paketi hooldamise enda kanda, näidates taas oma pühendumust kasutajasõbralikkusele. Tarkvara haldur sai samuti märgatava uuenduse — see laadib kiiremini ning turvalisuse huvides keelati vaikimisi kontrollimata Flatpak-rakendused.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_wilma_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22 'Wilma' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Sama aasta lõpus ilmunud Linux Mint 22.1 "Xia" jätkas eelkäija täiustamist, tuues kaasa Cinnamoni uue vaiketeema ümaramate nurkade ja tumedamate toonidega. Lisaks teostati APT-sõltuvuste põhjalik moderniseerimine, mille käigus asendati vanad ja pikalt hooldamata komponendid kaasaegsemate lahendustega. See muutus jäi tavakasutajale suures osas nähtamatuks, kuid pani aluse töökindlamale ja tulevikukindlamale paketihaldusele. Kasutajatele lisati ka energiarežiimide valik, mis võimaldas esmakordselt lihtsalt tasakaalustada jõudlust ja energiatarvet.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_xia_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22.1 'Xia' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> 2025. aastal ilmunud Linux Mint 22.2 "Zara" tõi kaasa mitmeid silmatorkavaid uuendusi. Lisati uus rakendus Fingwit sõrmejäljehalduseks ning IPTV-mängija Hypnotix sai kaks uut vaatamisrežiimi. Sisselogimisekraan uuendati hägustamisefekti ja kasutajaavataridega, andes sellele märksa modernisema välimuse kui varem.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_zara_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22.2 'Zara' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Sama aasta hiljem ilmunud Linux Mint 22.3 "Zena" keskendus suuresti Waylandi ühilduvuse parandamisele, mis on olnud projekt juba mitu aastat töös. Cinnamon 6.6 sai täieliku klaviatuuripaigutuse ja sisestusmeetodite toe, mis toimib nüüd ka Wayland-sessioonis — varem oli Waylandis kasutatav vaid inglise keele paigutus, mis oli paljudele mitte-ingliskeelsetele kasutajatele tõsiseks takistuseks. Aknahaldur Muffin sai mitmeid muudatusi Waylandi toeks ning süsteemitööriistad koondati ümber uueks "System Information" rakenduseks, mis pakub senisest palju põhjalikumat ülevaadet riistvarast ja võimaldab tõhusamat tõrkeotsingut.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_zena_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22.3 'Zena' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Versioonid == Linux Mintil on mitu väljaannet, mis jagunevad kahte peamisse kategooriasse — Ubuntu-põhised ja Debiani-põhised versioonid, millest igaühel on oma töölauakeskkond ja kasutajakogemus. === Ubuntu-põhised väljaanded === Ubuntu-põhistest väljaannetest on praeguse seisuga kolm peamist, mis kõik kasutavad Ubuntu-t oma alusena. Neist esimene ja kõige tuntum on Cinnamon väljaanne, mis kasutab Linux Minti enda poolt arendatud Cinnamoni töölauakeskkonda ning on peetud distributsiooni lipulaevaks. Teine on MATE väljaanne, mis pakub klassikalist ja ressursisäästlikku kasutajaliidest ning on populaarne eelkõige vanemate arvutite kasutajate seas. Kolmas on Xfce väljaanne, mis on tuntud oma kerge ja kiire käitumise poolest ning sobib eriti hästi piiratud riistvaraga süsteemidele. Alates versioonist 19 "Tara", mis ilmus 2018. aasta juunis, antakse kõik kolm väljaannet välja samaaegselt, mis lihtsustab kasutajatel soovitud keskkonna valimist ilma eri väljalasete ajakavade jälgimiseta.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/download.php | pealkiri = Download Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Väärib märkimist, et väljaannete valik pole alati selline olnud. KDE töölauakeskkonnaga väljaanne oli pikka aega osa Linux Minti perekonnast, kuid alates versioonist 19 lõpetati selle ametlik tootmine. Varasemad KDE väljaanded said siiski tuge veel mõnda aega — versioon 17.x kuni 2019. aastani ning versioon 18.x kuni 2021. aastani — andes kasutajatele piisavalt aega alternatiivile üleminekuks. === Linux Mint Debian Edition === Linux Mint Debian Edition, tuntud lühendiga LMDE, on Linux Minti alternatiivne versioonisari, mis kasutab tarkvara allikana Debiani stabiilset versiooni Ubuntu asemel. Kuigi LMDE on loodud pakkuma sama välimust ja funktsionaalsust kui tavalised Ubuntu-põhised Minti versioonid, on selle tehniline alus ning arendusloogika märkimisväärselt erinev. LMDE-l on ka oma eraldi paketihoidlad.<ref>{{netiviide | url = https://io.bikegremlin.com/34781/linux-mint-debian-edition-the-os-you-didnt-know-you-needed-or-did-you/ | pealkiri = Linux Mint Debian Edition: The OS You Didn’t Know You Needed (Or Did You?) | väljaandja = BikeGremlin | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> ===LMDE{{anchor|Debian-based_edition}}=== [[File:Cinnamon on LMDE Demonstration.webm|thumb|Cinnamoni demonstratsioon LMDE 6-l]] Esimene LMDE versioon, mida tagantjärele kutsutakse sageli LMDE 1-ks, põhines algselt Debiani testimiseharul ning kasutas pooleldi veerevat väljalaskemudelit. See tähendas, et perioodiliselt avaldati nn värskenduspakette, mis olid testitud hetktõmmised Debiani testimisharust. Nende pakettide paigaldamine võimaldas kasutajatel hoida süsteemi ajakohasena ilma, et oleks tulnud seda iga kuue kuu tagant täielikult uuesti installida, nagu tavapärase Minti puhul kombeks oli. [[File:Lmde2.png|thumbnail|LMDE 2 'Betsy' töötamas Cinnamon 2.8]] 2015. aastal ilmunud LMDE 2 "Betsy" tähistas olulist suunamuutust, minnes üle fikseeritud punktiga väljalaskemudelile ning tuginedes Debian Jessie'le. See versioon oli saadaval nii Cinnamoni kui ka MATE töölauakeskkonnaga ning sai automaatseid uuendusi MintToolsi ja töölauakeskkonna uusimatele versioonidele isegi enne, kui need jõudsid Ubuntu-põhisesse põhiväljaandesse. Tehniline eripära seisnes selles, et hoolimata Debiani alusest jäi LMDE 2 sysviniti baasil, lisades siiski systemd-st pärit funktsionaalse sisselogimise.<ref>{{netiviide | url = https://blog.linuxmint.com/?p=2808 | pealkiri = LMDE 2 “Betsy” Cinnamon released! | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> LMDE 3 "Cindy" viis 2018. aastal lõpule ülemineku sysvinitilt systemd-le, tuginedes Debian Stretchile ning tulles välja ühe Cinnamoni väljaandena. Sellest alates on LMDE arenenud stabiilselt edasi, järgides iga korraga uuemat Debiani stabiilset versiooni. Kõige uuem versioon, LMDE 7 "Gigi", ilmus 14. oktoobril 2025 ning põhineb Debian Trixie'l. Selle väljalasega loobuti lõplikult 32-bitise i386 arhitektuuri toest, jättes alles ainult amd64 toe.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/download_lmde.php | pealkiri = Download LMDE | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Funktsioonid ja eripärad == Linux Mint tugineb oma olemuselt vabale ja avatud lähtekoodiga tarkvarale, kuid see pole alati tähendanud täielikku loobumist patenteeritud lahendustest. Enne versiooni 18 tarniti operatsioonisüsteemiga kaasa mõned suletud lähtekoodiga komponendid, nagu riistvara draiverid, Adobe Flash Player ning MP3- ja DVD-video taasesituseks vajalikud koodekid. Alates versioonist 18 muudeti see lähenemine paindlikumaks — installiprogramm pakub nüüd kasutajale ise võimalust otsustada, kas paigaldada kolmandate osapoolte patenteeritud tarkvara või mitte.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_wilma.php | pealkiri = Linux Mint 22 Release Notes | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Tarkvara valiku poolest on Linux Mint hästi varustatud juba alglaadimisest peale. Süsteemiga kaasas tulevad muuhulgas [[LibreOffice]] kontoritarkvara, [[Firefox]] veebilehitseja, [[Thunderbird]] e-postklient, Transmission torrentiklient ning VLC meediapleier. Kui vaikimisi kaasasolevast tarkvarast ei piisa, saab lisaprogramme hõlpsasti alla laadida paketihalduri kaudu ning vajaduse korral lisada ka PPA-hoidlaid või muid tarkvarallikaid otse lähtekoodifailide kataloogi kaudu. Windowsi kasutajatele tuttavad programmid, sealhulgas Microsoft Office, on samuti käitatavad [[Wine]]'i ühilduvuskihi abil, mis muudab ülemineku Windowsilt Linux Mindile märksa sujuvamaks.<ref>{{netiviide | url = https://linuxmint.com/ | pealkiri = Linux Mint 22.3 | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Turvalisuse osas rakendab Linux Mint AppArmor-i kohustuslikku juurdepääsu kontrolli, mis piirab võrguga seotud protsesse ja tugevdab süsteemi vaikimisi turvalisust. Lisaks on kasutajal võimalik hallata võrguporte sisseehitatud tulemüüri kaudu, valides sobivad pordid kohandatud valikust. Keelelise toe poolest toetavad vaikimisi töölauakeskkonnad Cinnamon ja MATE paljusid keeli, muutes süsteemi kasutatavaks laiale rahvusvahelisele kasutajaskonnale. Linux Minti arendusmeeskond tegeleb aktiivselt ka oma tarkvara loomisega. Suurem osa sellest arendustööst toimub [[Python]]is ning lähtekood on avalikult kättesaadav [[GitHub]]is.<ref>{{netiviide | url = https://github.com/linuxmint | pealkiri = Linux Mint | väljaandja = Github | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Linux Minti poolt loodud tarkvara == === Cinnamon === Linux Minti vaikimisi töölauakeskkond on Cinnamon, mis sai alguse GNOME Shelli haruprojektina, millele lisati Mint Gnome Shelli laiendused ehk MGSE. Esmakordselt tutvustati seda Linux Mint 12 lisandmoodulina ning alates versioonist 13 on see olnud distributsiooni vaikimisi töölauakeskkond, kujunedes aastate jooksul Linux Minti kõige tuntumaks näoks. === Muud töölauakeskkonnad === Lisaks Cinnamon'ile on saadaval ka kaks alternatiivset töölauakeskkonda erinevatele vajadustele. [[Xfce]] on neist kergem ja vähemate funktsioonidega variant, mis sobib eriti hästi vanematele või nõrgemate riistvaraomadustega arvutitele, kus ressursisääst on oluline. MATE asub omamoodi keskteel Cinnamoni ja Xfce vahel — see pakub klassikalist GNOME 2 stiilis paigutust, mis oli Linux Minti vaikimisi töölaud aastatel 2006 kuni 2011, ning on seetõttu eriti tuttav pikaajalistele Minti kasutajatele. === Hypnotix === Lisaks töölauakeskkondadele arendab Minti meeskond ka oma rakendusi. Üks neist on Hypnotix, mis on meeskonna enda loodud IPTV tarkvara. Selle algne prototüüp avaldati 2020. aastal ning see sündis otseselt kogukonna positiivsest tagasisidest, kui meeskond teatas kavatsusest sellise rakenduse arendada. <ref>{{netiviide | url = https://wiki.archlinux.org/title/Hypnotix | pealkiri = Hypnotix | väljaandja = ArchLinux | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> === MintTools === Linux Mint on aastate jooksul arendanud välja oma tööriistade kogumi, mis on mõeldud muutma igapäevased süsteemihalduse ülesanded võimalikult lihtsaks ka kogenematutele kasutajatele.<ref>{{netiviide | url = https://linuxmint-developer-guide.readthedocs.io/en/latest/mint-tools.html | pealkiri = Mint tools | väljaandja = Linux Mint Developer Guide | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Tarkvarahaldur ehk mintInstall on loodud rakenduste paigaldamiseks Ubuntu ja Linux Minti tarkvarahoidlatest ning Launchpadi PPA-dest. Alates versioonist 18.3 lisandus võimalus paigaldada tarkvara ka Flatpaki kaudu, kusjuures vaikimisi on see seadistatud Flathubiga. Kasutajaliides on suuresti inspireeritud GNOME tarkvarast ning on üles ehitatud GTK3-le.<ref>{{netiviide | url = https://blog.linuxmint.com/?p=3418 | pealkiri = Monthly News – October 2017 | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Värskenduste haldur ehk mintUpdate on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta kogenematumaid kasutajaid värskenduste eest, mis võivad nõuda süvateadmisi õigeks konfigureerimiseks või mis pole üldse vajalikud. Värskendusi saab seadistada kolmel viisil — kas teavitada kasutajat nagu tavaliselt, kuvada need loendis ilma teavituseta või peita need vaikimisi. Arendusmeeskond testib lisaks Minti enda värskendustele ka kõiki paketiüleseid uuendusi. Uuemates operatsioonisüsteemi versioonides on see ohutustaseme mehhanism suuresti asendatud Timeshifti hetktõmmiste lähenemisega, mis pakub süsteemi kaitsmiseks töökindlamat lahendust.<ref>{{netiviide | url = https://linuxmint-user-guide.readthedocs.io/en/latest/mintupdate.html | pealkiri = Update Manager | väljaandja = Linuxmint User Guide | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Peamenüü ehk mintMenu on loodud MATE töölauakeskkonna jaoks ning pakub laialdasi kohandamisvõimalusi. See sisaldab tarkvara filtreerimist, paigaldamist ja eemaldamist, süsteemi- ja asukohalinke, lemmikuid, seansihaldust ning mitmeid konfiguratsioonivalikuid.<ref>{{netiviide | url = https://community.linuxmint.com/software/view/mintmenu | pealkiri = Mintmenu | väljaandja = LinuxMint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Varundustööriist ehk mintBackup võimaldab kasutajal andmeid varundada ja hiljem taastada, mis on eriti kasulik enne uuemale versioonile üleminekut.<ref>{{netiviide | url = https://www.tecmint.com/mintbackup/ | pealkiri = mintBackup – A Simple Backup and Restore Tool for Linux Mint | väljaandja = TecMint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Üleslaadimise haldur ehk mintUpload võimaldab seadistada üleslaadimisteenuseid FTP-, SFTP- ja SCP-serveritele, mis on seejärel kättesaadavad süsteemisalvest. Alates versioonist 18.3 ei paigaldata seda tööriista enam vaikimisi, kuid see on endiselt saadaval Linux Minti tarkvarahoidlatest. Domeeniblokeerija ehk mintNanny on lihtne vanemlik kontrollitööriist, mis võeti kasutusele versioonis 6. See võimaldab kasutajal käsitsi lisada domeene, mida kogu süsteemi ulatuses blokeerida. Sarnaselt mintUpload'ile eemaldati see vaikimisi paigaldatavate tööriistade hulgast alates versioonist 18.3, kuid on endiselt saadaval tarkvarahoidlatest.<ref>{{netiviide | url = https://blog.linuxmint.com/?p=350 | pealkiri = Introducing mintNanny | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Töölaua seaded ehk mintDesktop on tööriist töölaua visuaalseks ja funktsionaalseks konfigureerimiseks, võimaldades kasutajal kohandada oma töölauda vastavalt isiklikele eelistustele. Tere tulemast kuva ehk mintWelcome käivitub automaatselt iga uue kasutajakonto esimesel sisselogimisel. See pakub linke Linux Minti veebisaidile, kasutusjuhendile ja kogukonna lehele ning juhatab kasutaja läbi esimestest sammudest — töölaua värvi valimine, värskenduste ja draiverite paigaldamine ning süsteemi hetktõmmiste seadistamine. See on omamoodi sissejuhatus uutele kasutajatele, kes pole Linuxiga veel tuttavad. USB-pildi kirjutaja ehk mintStick on praktiline tööriist, mis võimaldab kirjutada kettapilte USB-draivile või vormindada USB-mälupulki, olles kasulik näiteks uue operatsioonisüsteemi paigaldusmeediumide loomisel. Süsteemiaruanded ehk mintReport võeti kasutusele versioonis 18.3 ning selle eesmärk on anda kasutajale ülevaade automaatselt genereeritud rakenduste krahhiaruannetest. Lisaks krahhiaruannete kuvamisele suudab rakendus ka ise soovitada kasutajale vajalikke toiminguid, näiteks riistvara draiverite paigaldamist või süsteemi hetktõmmiste tegemist, muutes tõrkeotsingu lihtsamaks ka vähem kogenud kasutajatele. == Välislingid == {{Commons}} * [http://www.linuxmint.com/ Ametlik koduleht] {{viited}} [[Kategooria:Linuxi distributsioonid]] {{Linuxi jaotuskomplektid}} 5vg54b8guvuzevj4ck8q05uk3ya3o2q 7148142 7148140 2026-05-06T23:04:19Z Richard Kalev 228492 7148142 wikitext text/x-wiki {{OS info | nimi = Linux Mint | logo = The Linux Mint Logo.svg | kuvatõmmis = Linux Mint 21 "Vanessa" (Cinnamon).png | pildiallkiri = Linux Mint 21 ("Vanessa") | veebisait = [http://www.linuxmint.com www.linuxmint.com] | arendaja = Linux Mint Team | perekond = [[GNU]]/[[Linux]] | lähtekoodi tüüp = | algne versioon = 27. august 2006 | viimase väljalaske versioon = Linux Mint 21.1 ("Vera") | viimase väljalaske kuupäev = 20.detsember 2022 | tuuma tüüp = | kasutajaliides = 1.0: [[KDE]]<br /> 2.0–11: [[GNOME]] 2.x<br /> 12: GNOME 3<br/> 13-18.3: [[Cinnamon]], [[MATE]], [[KDE]] SC4 või [[Xfce]]<br /> 19-21: [[Cinnamon]], [[MATE]] või [[Xfce]] | toetatud_platvorm = [[IA-32]], [[x86-64]] | uuendamismeetod = [[Advanced Packaging Tool|APT]] | paketihaldur = [[dpkg]] }} '''Linux Mint''' on vabatahtlike kogukonna poolt arendatav [[Linuxi distributsioon]], mis tugineb [[Ubuntu]] alusele. Projekt sai alguse 2006. aastal ning on aastate jooksul kogunud laialdase kasutajaskonna tänu oma lihtsale kasutatavusele, kohe pärast paigaldust toimivale funktsionaalsusele ning eriti lauaarvutikasutajatele suunatud kasutajakogemusele. Distributsioon sisaldab vaikimisi suurt hulka tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara, mistõttu on see kasutusvalmis juba esimesest käivitamisest alates. Vaikimisi töölauakeskkonnaks on Cinnamon, mille on spetsiaalselt Linux Minti jaoks välja arendanud projekti enda meeskond. Neile, kes eelistavad teistsugust kasutajaliidest, pakutakse alternatiividena MATE ja [[Xfce]] töölauakeskkondi. Lisaks Ubuntu-põhisele põhiversioonile on saadaval ka Linux Mint Debian Edition (LMDE), mis tugineb otse [[Debian]]ile ning on mõeldud kasutajatele, kes soovivad Ubuntu vahepealsest kihist sõltumatut süsteemi. Mõlemad versioonid toetavad [[x86-64]] arhitektuuriga süsteeme.<ref>{{netiviide | url =https://www.datamation.com/open-source/linux-mint-inside-the-top-linux-distro/ | pealkiri = Linux Mint: Inside the Top Linux Distro | väljaandja = | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Ajalugu == Linux Mint sai alguse 2006. aastal, kui ilmus beetaversioon 1.0 koodnimega "Ada". See esimene väljalase põhines [[Kubuntu]]l ning kasutas [[KDE]] graafilist kasutajaliidest. Tegemist oli algelise algusega, mis ei köitnud veel laialdast kasutajaskonda.<ref>{{netiviide | url https://betawiki.net/wiki/Linux_Mint_1.0 | pealkiri = Linux Mint 1.0 | väljaandja = betawiki | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Murrang saabus versiooniga 2.0 "Barbara", mis oli esimene väljalase, mis loobus Kubuntust ning võttis aluseks Ubuntu koodibaasi, vahetades samas KDE liidese välja [[GNOME]]-i vastu. Kuigi see samm tõi projekti uue suuna, jäi kasutajate arv veel tagasihoidlikuks ning distributsioon ei olnud laiemale avalikkusele eriti tuntud. Populaarsus hakkas märgatavalt kasvama alles versiooni 3.0 "Cassandra" ilmumisega, mis tõi projektile oluliselt rohkem tähelepanu ja uusi kasutajaid.<ref>{{netiviide | url =https://www.scribd.com/document/477155779/A-Brief-History-of-Linux-Mint | pealkiri = A brief history of Linux Mint | väljaandja = Scribd | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Versioon 2.0 põhines Ubuntu 6.10-l ning kasutas selle paketihoidlaid, mis andis Mintile tugeva ja hästi hooldatud tarkvara baasi. Alguses ehitas Linux Mint iga uue väljalaske eelmise peale, säilitades pideva arenguliini, kuid samal ajal toetus see jätkuvalt Ubuntu uusimate versioonide paketihoidlatele. See lähenemisviis osutus väga praktiliseks, kuna hoidis kahe süsteemi alused üksteisele lähedal ja peaaegu identsed, tagades nende vahel täieliku ühilduvuse. Tänu sellele ei pidanud Linux Minti meeskond Ubuntu-st eraldi hargnemist ehk forki tegema, vaid sai rahulikult edasi areneda Ubuntu vundamendile toetudes. Algusaastatel ilmus Linux Mint kaks korda aastas, kusjuures iga uus versioon anti välja ligikaudu üks kuu pärast vastava Ubuntu versiooni ilmumist. Ubuntu omakorda ilmus umbes kuu aega pärast [[GNOME]] uut väljalaset ning kaks kuud pärast [[X Window System]]i uuendust, mistõttu olid kõik need projektid omavahel tihedalt seotud arendusrütmis.<ref>{{netiviide | url =https://linuxmint.com/about.php | pealkiri = About Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> 2008. aastal tegi Linux Mint oma väljalaskepoliitikas olulise muudatuse, otsustades loobuda senisest iseseisvast väljalasketsüklist ning ühtlustada see täielikult Ubuntu omaga. Selle muutusega kaasnes ka väiksema versiooni numbri kasutamisest loobumine, mis viidi ellu enne versiooni 5 "Elyssa" ilmumist. Lisaks võeti kasutusele LTS-märgistus ehk pikaajalise toega versioonid, mida hakati andma iga neljanda väljalaske puhul. Need LTS-versioonid eristusid tavalistest väljalasetest selle poolest, et neid toetati värskendustega märkimisväärselt kauem, pakkudes kasutajatele stabiilsemat ja pikemaajalisemat platvormi.<ref>{{netiviide | url =https://linuxmint.com/about.php | pealkiri = About Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Samal 2008. aastal tehti veel üks oluline otsus, mis puudutas kahe süsteemi tehnilist suhet. Linux Mint loobus oma eraldi koodibaasist ning alates versioonist 6 "Felicia" hakkas iga uus väljalase tuginema otse vastava Ubuntu versiooni alusele. See tähendas, et Mint ehitati nüüd täielikult Ubuntu peale, mitte ei arendatud enam iseseisvalt paralleelselt. Uued versioonid tehti kasutajatele kättesaadavaks umbes kuu aega pärast Ubuntu ilmumist, mis tähendas praktikas, et uued Minti versioonid jõudsid kasutajateni tavaliselt mais või novembris. 2010. aastal tegi Linux Mint märkimisväärse sammu, andes välja Linux Mint Debian Editioni, lühendatult LMDE. See väljaanne erines põhimõtteliselt kõigist senistest Linux Minti versioonidest, kuna see ei tuginenud Ubuntu-le, vaid põhines otse Debianil. Veelgi olulisem oli see, et LMDE oli jooksvalt ilmuv ehk rolling release väljaanne, mis tähendas, et kasutajad said pideva voo värskeimaid tarkvarapakette ilma, et oleks tulnud oodata uute versioonide väljalaset. See muutis LMDE Ubuntu-põhistest Minti versioonidest olemuslikult erinevaks nii tehniliselt kui ka kasutusfilosoofia poolest, kuna see polnud seotud ei Ubuntu pakettide ega selle väljalaskegraafikuga.<ref>{{netiviide | url =https://linuxmint.com/about.php | pealkiri = About Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Aastaid hiljem, 2015. aasta mais, teatas Linux Minti meeskond, et algsele jooksvalt ilmuvale LMDE versioonile pakutav tugi lõpetatakse 1. jaanuarist 2016. See tähendas sisuliselt, et LMDE esimene põlvkond jõudis oma eluea lõppu. Selle asemel tuli LMDE 2 "Betsy" näol täiesti uus lähenemine — pikaajalise toega väljaanne, mis põhines Debian Jessie'l, loobudes seega rolling release mudelist fikseeritud väljalasete kasuks. See oli märkimisväärne suunamuutus, mis viis LMDE filosoofia lähemale Ubuntu-põhise Minti stabiilsusele ja ettearvatavusele. LMDE 2 väljalasega kaasnes ka lubadus, et kõik LMDE kasutajad saavad automaatselt MintToolsi uued versioonid ning uuendused töölauakeskkondades isegi enne, kui need jõuavad Linux Minti põhiväljaandesse — seades LMDE kasutajad omamoodi eesliinile uute arenduste testimisel.<ref>{{netiviide | url =https://blog.linuxmint.com/?p=2808 | pealkiri = LMDE 2 “Betsy” Cinnamon released! | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> === Hiljutised väljaanded === Linux Mint 21 "Vanessa" ilmus 2022. aasta juulis ning põhines Ubuntu 22.04 LTS-il, jätkates traditsiooni anda uus versioon välja mõni kuu pärast vastava Ubuntu väljalaset. See versioon tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi nii kasutajakogemuses kui ka tehnilises pooles. Bluetoothi haldamiseks võeti kasutusele Blueman, mis asendas varasema Blueberry rakenduse, kuna see polnud enam ühilduv GNOME 42 uuendusega. Lisaks sai WebP-pildivorming vaikimisi toe ning prindisüsteem lülitus IPP-protokollile, mis võimaldas enamikul printeritel töötada ilma eraldi draiveriteta. Cinnamon 5.4 töölauakeskkond tõi uuendatud aknahaldurit ning Timeshift varundusrakendus õppis enne hetktõmmise loomist vajaliku kettaruumi eelnevalt arvutama.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_vanessa_cinnamon_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 21 'Vanessa' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> <ref>{{netiviide | url = https://itsfoss.com/linux-mint-21-features/ | pealkiri = 12 New Features in Linux Mint 21 | väljaandja = IT'S FOSS | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Kaks aastat hiljem, 2024. aastal, ilmus Linux Mint 22 "Wilma", mis tõi kaasa märkimisväärselt uuendatud tehnilise aluse — Ubuntu 24.04 pakibaasi ning Linuxi kerneli versiooni 6.8. Vaikimisi heliserver vahetati PipeWire vastu ning teemasid uuendati GTK4 toega. Üks tähelepanuväärsem otsus oli see, et Thunderbird e-postklient jäi kättesaadavaks native .deb-paketina, kuigi Ubuntu otsustas selle Snapi teisendada — Linux Minti meeskond võttis paketi hooldamise enda kanda, näidates taas oma pühendumust kasutajasõbralikkusele. Tarkvara haldur sai samuti märgatava uuenduse — see laadib kiiremini ning turvalisuse huvides keelati vaikimisi kontrollimata Flatpak-rakendused.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_wilma_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22 'Wilma' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Sama aasta lõpus ilmunud Linux Mint 22.1 "Xia" jätkas eelkäija täiustamist, tuues kaasa Cinnamoni uue vaiketeema ümaramate nurkade ja tumedamate toonidega. Lisaks teostati APT-sõltuvuste põhjalik moderniseerimine, mille käigus asendati vanad ja pikalt hooldamata komponendid kaasaegsemate lahendustega. See muutus jäi tavakasutajale suures osas nähtamatuks, kuid pani aluse töökindlamale ja tulevikukindlamale paketihaldusele. Kasutajatele lisati ka energiarežiimide valik, mis võimaldas esmakordselt lihtsalt tasakaalustada jõudlust ja energiatarvet.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_xia_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22.1 'Xia' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> 2025. aastal ilmunud Linux Mint 22.2 "Zara" tõi kaasa mitmeid silmatorkavaid uuendusi. Lisati uus rakendus Fingwit sõrmejäljehalduseks ning IPTV-mängija Hypnotix sai kaks uut vaatamisrežiimi. Sisselogimisekraan uuendati hägustamisefekti ja kasutajaavataridega, andes sellele märksa modernisema välimuse kui varem.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_zara_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22.2 'Zara' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Sama aasta hiljem ilmunud Linux Mint 22.3 "Zena" keskendus suuresti Waylandi ühilduvuse parandamisele, mis on olnud projekt juba mitu aastat töös. Cinnamon 6.6 sai täieliku klaviatuuripaigutuse ja sisestusmeetodite toe, mis toimib nüüd ka Wayland-sessioonis — varem oli Waylandis kasutatav vaid inglise keele paigutus, mis oli paljudele mitte-ingliskeelsetele kasutajatele tõsiseks takistuseks. Aknahaldur Muffin sai mitmeid muudatusi Waylandi toeks ning süsteemitööriistad koondati ümber uueks "System Information" rakenduseks, mis pakub senisest palju põhjalikumat ülevaadet riistvarast ja võimaldab tõhusamat tõrkeotsingut.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_zena_whatsnew.php | pealkiri = New Features in Linux Mint 22.3 'Zena' | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Versioonid == Linux Mintil on mitu väljaannet, mis jagunevad kahte peamisse kategooriasse — Ubuntu-põhised ja Debiani-põhised versioonid, millest igaühel on oma töölauakeskkond ja kasutajakogemus. === Ubuntu-põhised väljaanded === Ubuntu-põhistest väljaannetest on praeguse seisuga kolm peamist, mis kõik kasutavad Ubuntu-t oma alusena. Neist esimene ja kõige tuntum on Cinnamon väljaanne, mis kasutab Linux Minti enda poolt arendatud Cinnamoni töölauakeskkonda ning on peetud distributsiooni lipulaevaks. Teine on MATE väljaanne, mis pakub klassikalist ja ressursisäästlikku kasutajaliidest ning on populaarne eelkõige vanemate arvutite kasutajate seas. Kolmas on Xfce väljaanne, mis on tuntud oma kerge ja kiire käitumise poolest ning sobib eriti hästi piiratud riistvaraga süsteemidele. Alates versioonist 19 "Tara", mis ilmus 2018. aasta juunis, antakse kõik kolm väljaannet välja samaaegselt, mis lihtsustab kasutajatel soovitud keskkonna valimist ilma eri väljalasete ajakavade jälgimiseta.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/download.php | pealkiri = Download Linux Mint | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Väärib märkimist, et väljaannete valik pole alati selline olnud. KDE töölauakeskkonnaga väljaanne oli pikka aega osa Linux Minti perekonnast, kuid alates versioonist 19 lõpetati selle ametlik tootmine. Varasemad KDE väljaanded said siiski tuge veel mõnda aega — versioon 17.x kuni 2019. aastani ning versioon 18.x kuni 2021. aastani — andes kasutajatele piisavalt aega alternatiivile üleminekuks. === Linux Mint Debian Edition === Linux Mint Debian Edition, tuntud lühendiga LMDE, on Linux Minti alternatiivne versioonisari, mis kasutab tarkvara allikana Debiani stabiilset versiooni Ubuntu asemel. Kuigi LMDE on loodud pakkuma sama välimust ja funktsionaalsust kui tavalised Ubuntu-põhised Minti versioonid, on selle tehniline alus ning arendusloogika märkimisväärselt erinev. LMDE-l on ka oma eraldi paketihoidlad.<ref>{{netiviide | url = https://io.bikegremlin.com/34781/linux-mint-debian-edition-the-os-you-didnt-know-you-needed-or-did-you/ | pealkiri = Linux Mint Debian Edition: The OS You Didn’t Know You Needed (Or Did You?) | väljaandja = BikeGremlin | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> ===LMDE{{anchor|Debian-based_edition}}=== [[File:Cinnamon on LMDE Demonstration.webm|thumb|Cinnamoni demonstratsioon LMDE 6-l]] Esimene LMDE versioon, mida tagantjärele kutsutakse sageli LMDE 1-ks, põhines algselt Debiani testimiseharul ning kasutas pooleldi veerevat väljalaskemudelit. See tähendas, et perioodiliselt avaldati nn värskenduspakette, mis olid testitud hetktõmmised Debiani testimisharust. Nende pakettide paigaldamine võimaldas kasutajatel hoida süsteemi ajakohasena ilma, et oleks tulnud seda iga kuue kuu tagant täielikult uuesti installida, nagu tavapärase Minti puhul kombeks oli. [[File:Lmde2.png|thumbnail|LMDE 2 'Betsy' töötamas Cinnamon 2.8]] 2015. aastal ilmunud LMDE 2 "Betsy" tähistas olulist suunamuutust, minnes üle fikseeritud punktiga väljalaskemudelile ning tuginedes Debian Jessie'le. See versioon oli saadaval nii Cinnamoni kui ka MATE töölauakeskkonnaga ning sai automaatseid uuendusi MintToolsi ja töölauakeskkonna uusimatele versioonidele isegi enne, kui need jõudsid Ubuntu-põhisesse põhiväljaandesse. Tehniline eripära seisnes selles, et hoolimata Debiani alusest jäi LMDE 2 sysviniti baasil, lisades siiski systemd-st pärit funktsionaalse sisselogimise.<ref>{{netiviide | url = https://blog.linuxmint.com/?p=2808 | pealkiri = LMDE 2 “Betsy” Cinnamon released! | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> LMDE 3 "Cindy" viis 2018. aastal lõpule ülemineku sysvinitilt systemd-le, tuginedes Debian Stretchile ning tulles välja ühe Cinnamoni väljaandena. Sellest alates on LMDE arenenud stabiilselt edasi, järgides iga korraga uuemat Debiani stabiilset versiooni. Kõige uuem versioon, LMDE 7 "Gigi", ilmus 14. oktoobril 2025 ning põhineb Debian Trixie'l. Selle väljalasega loobuti lõplikult 32-bitise i386 arhitektuuri toest, jättes alles ainult amd64 toe.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/download_lmde.php | pealkiri = Download LMDE | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Funktsioonid ja eripärad == Linux Mint tugineb oma olemuselt vabale ja avatud lähtekoodiga tarkvarale, kuid see pole alati tähendanud täielikku loobumist patenteeritud lahendustest. Enne versiooni 18 tarniti operatsioonisüsteemiga kaasa mõned suletud lähtekoodiga komponendid, nagu riistvara draiverid, Adobe Flash Player ning MP3- ja DVD-video taasesituseks vajalikud koodekid. Alates versioonist 18 muudeti see lähenemine paindlikumaks — installiprogramm pakub nüüd kasutajale ise võimalust otsustada, kas paigaldada kolmandate osapoolte patenteeritud tarkvara või mitte.<ref>{{netiviide | url = https://www.linuxmint.com/rel_wilma.php | pealkiri = Linux Mint 22 Release Notes | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Tarkvara valiku poolest on Linux Mint hästi varustatud juba alglaadimisest peale. Süsteemiga kaasas tulevad muuhulgas [[LibreOffice]] kontoritarkvara, [[Firefox]] veebilehitseja, [[Thunderbird]] e-postklient, Transmission torrentiklient ning VLC meediapleier. Kui vaikimisi kaasasolevast tarkvarast ei piisa, saab lisaprogramme hõlpsasti alla laadida paketihalduri kaudu ning vajaduse korral lisada ka PPA-hoidlaid või muid tarkvarallikaid otse lähtekoodifailide kataloogi kaudu. Windowsi kasutajatele tuttavad programmid, sealhulgas Microsoft Office, on samuti käitatavad [[Wine]]'i ühilduvuskihi abil, mis muudab ülemineku Windowsilt Linux Mindile märksa sujuvamaks.<ref>{{netiviide | url = https://linuxmint.com/ | pealkiri = Linux Mint 22.3 | väljaandja = Linux Mint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Turvalisuse osas rakendab Linux Mint AppArmor-i kohustuslikku juurdepääsu kontrolli, mis piirab võrguga seotud protsesse ja tugevdab süsteemi vaikimisi turvalisust. Lisaks on kasutajal võimalik hallata võrguporte sisseehitatud tulemüüri kaudu, valides sobivad pordid kohandatud valikust. Keelelise toe poolest toetavad vaikimisi töölauakeskkonnad Cinnamon ja MATE paljusid keeli, muutes süsteemi kasutatavaks laiale rahvusvahelisele kasutajaskonnale. Linux Minti arendusmeeskond tegeleb aktiivselt ka oma tarkvara loomisega. Suurem osa sellest arendustööst toimub [[Python]]is ning lähtekood on avalikult kättesaadav [[GitHub]]is.<ref>{{netiviide | url = https://github.com/linuxmint | pealkiri = Linux Mint | väljaandja = Github | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> == Linux Minti poolt loodud tarkvara == === Cinnamon === Linux Minti vaikimisi töölauakeskkond on Cinnamon, mis sai alguse GNOME Shelli haruprojektina, millele lisati Mint Gnome Shelli laiendused ehk MGSE. Esmakordselt tutvustati seda Linux Mint 12 lisandmoodulina ning alates versioonist 13 on see olnud distributsiooni vaikimisi töölauakeskkond, kujunedes aastate jooksul Linux Minti kõige tuntumaks näoks. === Muud töölauakeskkonnad === Lisaks Cinnamon'ile on saadaval ka kaks alternatiivset töölauakeskkonda erinevatele vajadustele. [[Xfce]] on neist kergem ja vähemate funktsioonidega variant, mis sobib eriti hästi vanematele või nõrgemate riistvaraomadustega arvutitele, kus ressursisääst on oluline. MATE asub omamoodi keskteel Cinnamoni ja Xfce vahel — see pakub klassikalist GNOME 2 stiilis paigutust, mis oli Linux Minti vaikimisi töölaud aastatel 2006 kuni 2011, ning on seetõttu eriti tuttav pikaajalistele Minti kasutajatele. === Hypnotix === Lisaks töölauakeskkondadele arendab Minti meeskond ka oma rakendusi. Üks neist on Hypnotix, mis on meeskonna enda loodud IPTV tarkvara. Selle algne prototüüp avaldati 2020. aastal ning see sündis otseselt kogukonna positiivsest tagasisidest, kui meeskond teatas kavatsusest sellise rakenduse arendada. <ref>{{netiviide | url = https://wiki.archlinux.org/title/Hypnotix | pealkiri = Hypnotix | väljaandja = ArchLinux | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> === MintTools === Linux Mint on aastate jooksul arendanud välja oma tööriistade kogumi, mis on mõeldud muutma igapäevased süsteemihalduse ülesanded võimalikult lihtsaks ka kogenematutele kasutajatele.<ref>{{netiviide | url = https://linuxmint-developer-guide.readthedocs.io/en/latest/mint-tools.html | pealkiri = Mint tools | väljaandja = Linux Mint Developer Guide | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Tarkvarahaldur ehk mintInstall on loodud rakenduste paigaldamiseks Ubuntu ja Linux Minti tarkvarahoidlatest ning Launchpadi PPA-dest. Alates versioonist 18.3 lisandus võimalus paigaldada tarkvara ka Flatpaki kaudu, kusjuures vaikimisi on see seadistatud Flathubiga. Kasutajaliides on suuresti inspireeritud GNOME tarkvarast ning on üles ehitatud GTK3-le.<ref>{{netiviide | url = https://blog.linuxmint.com/?p=3418 | pealkiri = Monthly News – October 2017 | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Värskenduste haldur ehk mintUpdate on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta kogenematumaid kasutajaid värskenduste eest, mis võivad nõuda süvateadmisi õigeks konfigureerimiseks või mis pole üldse vajalikud. Värskendusi saab seadistada kolmel viisil — kas teavitada kasutajat nagu tavaliselt, kuvada need loendis ilma teavituseta või peita need vaikimisi. Arendusmeeskond testib lisaks Minti enda värskendustele ka kõiki paketiüleseid uuendusi. Uuemates operatsioonisüsteemi versioonides on see ohutustaseme mehhanism suuresti asendatud Timeshifti hetktõmmiste lähenemisega, mis pakub süsteemi kaitsmiseks töökindlamat lahendust.<ref>{{netiviide | url = https://linuxmint-user-guide.readthedocs.io/en/latest/mintupdate.html | pealkiri = Update Manager | väljaandja = Linuxmint User Guide | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Peamenüü ehk mintMenu on loodud MATE töölauakeskkonna jaoks ning pakub laialdasi kohandamisvõimalusi. See sisaldab tarkvara filtreerimist, paigaldamist ja eemaldamist, süsteemi- ja asukohalinke, lemmikuid, seansihaldust ning mitmeid konfiguratsioonivalikuid.<ref>{{netiviide | url = https://community.linuxmint.com/software/view/mintmenu | pealkiri = Mintmenu | väljaandja = LinuxMint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Varundustööriist ehk mintBackup võimaldab kasutajal andmeid varundada ja hiljem taastada, mis on eriti kasulik enne uuemale versioonile üleminekut.<ref>{{netiviide | url = https://www.tecmint.com/mintbackup/ | pealkiri = mintBackup – A Simple Backup and Restore Tool for Linux Mint | väljaandja = TecMint | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Üleslaadimise haldur ehk mintUpload võimaldab seadistada üleslaadimisteenuseid FTP-, SFTP- ja SCP-serveritele, mis on seejärel kättesaadavad süsteemisalvest. Alates versioonist 18.3 ei paigaldata seda tööriista enam vaikimisi, kuid see on endiselt saadaval Linux Minti tarkvarahoidlatest. Domeeniblokeerija ehk mintNanny on lihtne vanemlik kontrollitööriist, mis võeti kasutusele versioonis 6. See võimaldab kasutajal käsitsi lisada domeene, mida kogu süsteemi ulatuses blokeerida. Sarnaselt mintUpload'ile eemaldati see vaikimisi paigaldatavate tööriistade hulgast alates versioonist 18.3, kuid on endiselt saadaval tarkvarahoidlatest.<ref>{{netiviide | url = https://blog.linuxmint.com/?p=350 | pealkiri = Introducing mintNanny | väljaandja = The Linux Mint Blog | vaadatud = 7. mail 2025}}</ref> Töölaua seaded ehk mintDesktop on tööriist töölaua visuaalseks ja funktsionaalseks konfigureerimiseks, võimaldades kasutajal kohandada oma töölauda vastavalt isiklikele eelistustele. Tere tulemast kuva ehk mintWelcome käivitub automaatselt iga uue kasutajakonto esimesel sisselogimisel. See pakub linke Linux Minti veebisaidile, kasutusjuhendile ja kogukonna lehele ning juhatab kasutaja läbi esimestest sammudest — töölaua värvi valimine, värskenduste ja draiverite paigaldamine ning süsteemi hetktõmmiste seadistamine. See on omamoodi sissejuhatus uutele kasutajatele, kes pole Linuxiga veel tuttavad. USB-pildi kirjutaja ehk mintStick on praktiline tööriist, mis võimaldab kirjutada kettapilte USB-draivile või vormindada USB-mälupulki, olles kasulik näiteks uue operatsioonisüsteemi paigaldusmeediumide loomisel. Süsteemiaruanded ehk mintReport võeti kasutusele versioonis 18.3 ning selle eesmärk on anda kasutajale ülevaade automaatselt genereeritud rakenduste krahhiaruannetest. Lisaks krahhiaruannete kuvamisele suudab rakendus ka ise soovitada kasutajale vajalikke toiminguid, näiteks riistvara draiverite paigaldamist või süsteemi hetktõmmiste tegemist, muutes tõrkeotsingu lihtsamaks ka vähem kogenud kasutajatele. == Välislingid == {{Commons}} * [http://www.linuxmint.com/ Ametlik koduleht] {{viited}} [[Kategooria:Linuxi distributsioonid]] {{Linuxi jaotuskomplektid}} klz3yglpznqat5e1lqixirbfw88ea03 0 277806 7148183 7024146 2026-05-07T03:56:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148183 wikitext text/x-wiki {{Ajaleht | nimi = Uus Ilm | logo = | pilt = | pildiallkiri = | tüüp = [[nädalaleht]] | formaat = | omanik = | väljaandja = | toimetaja = [[Linda Jürman]]<ref>{{Netiviide |url=http://linnamuuseum.ee/vilde/elulugu/pagulaselu/ |pealkiri=Eduard Vilde, Pagulaselu |vaadatud=2012-03-18 |arhiivimisaeg=2012-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120605024453/http://linnamuuseum.ee/vilde/elulugu/pagulaselu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> (–1911)<br>[[Hans Pöögelmann]] (1911–1917)<br>Aleksander Kovel<br> [[Mihkel Nukk]] (1933) | peatoimetaja = | kaastoimetaja = | uudistetoimetaja = | arvamustoimetaja = | sporditoimetaja = | kujunduse toimetaja = | koosseis = | asutamine = [[1909]], suletud [[1989]] | keel = [[eesti keel|Eesti]] | toimetuse asukoht = [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] | trükiarv = | sõsarajalehed = | ISSN = }} '''Uus Ilm''' ([[inglise keel]]es '''The New World''') oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] [[1909]]–[[1989]] välja antud [[sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatliku]] ja hiljem [[kommunism|kommunistliku]] suunitlusega ajaleht. Juba 1930. aastatel oli lehel väga vähe tellijaid, enamik eksemplare jagati tasuta laiali. Teise maailmasõja sündmuste ajal toetas ajaleht NSV Liidu liini. Leht kajastas Eesti elu NSV Liidu vaatepunktist lähtuvalt ning käsitles marksismi ja USA eestlastest tööliste probleeme.<ref>EE 10. kd - ''Uus Ilm''</ref>Esimene number ilmus 20. juunil 1909. Aastatel 1909–1951 ilmus kord nädalas, 1917. aastal 5.02.–27.04. kolm korda nädalas, 1952. aastast kord kuus. Lehel oli kümmekond toimetajat, nende hulgas 1933–1938, 1940–1944 ja 1947–1989 [[Mihkel Nukk]]. Teised olid Peeter Speek (1909–1910), Jüri Larm, August Willmann (1911), John Palmer (1917–1921), Charles Must (1921–1923), August Mackie (1923–1924), August Korknobel (1926–1929), Tenis Germ (1929–1933),Ilse Merkson (1938–1940), Ilse Merkson-Eermann (1945), Aleksander Dener (1945–1946). 1935 aastal joonistas ajalehele karikatuure USA karikaturist [[Syd Hoff]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2991|Pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK - REDFIELD, A.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=20.08.2017|arhiivimisaeg=20.08.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170820204246/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=2991|url-olek=ei tööta}}</ref> (pseudonüümiga A. Redfield<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://aredfield.com/|Pealkiri=A. Redfield koduleht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=20.08.2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>). Ajalehe ilmumine lõppes 1989. aastal Ameerika eestlaste huvi puudumise tõttu. See oli Eesti NSV ajal ainus väliseestlaste ajaleht, mis polnud raamatukogude erifondis ning mida sai vabalt lugeda. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Uus Ilm 70: Ameerika eestlaste edumeelse ajalehe Uus Ilm 70. aastapäevale pühendatud teadusliku konverentsi materjalid. Koostanud [[Ülo Koit]] ja E. Rebane. Kirjastus Perioodika, 1980 [http://books.google.ee/books/about/Uus_ilm_70.html?id=DCg4AAAAIAAJ&redir_esc=y] *[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=395439 Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia, Uus Ilm] *[http://blog.ra.ee/post/84326087338/uus-ilm Ajalehest Uus Ilm Rahvusarhiivi blogis] *[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5df06b74-7a4f-430e-b228-271973d3b3ec/content] [[Kategooria:Väliseesti ajalehed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalehed]] [[Kategooria:Eesti kultuur Ameerika Ühendriikides]]]] 27gdjsl87xvr2h4zi5qtyd6lskxe17s 0 281323 7148137 5784724 2026-05-06T22:53:02Z Ollin Masa 227337 7148137 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Modegalan2011 1c554 5259.Lena Adelsohn Liljeroth.jpg|pisi|Lena Adelsohn Liljeroth (2011)]] '''Lena Elisabeth Adelsohn Liljeroth''' (sündinud [[24. november|24. novembril]] [[1955]] [[Spånga]]s) on [[Rootsi]] ajakirjanik ja poliitik. Ta oli alates 24. oktoobrist [[2006]] kuni [[3. oktoober|3. oktoobrini]] [[2014]] Rootsi kultuuriminister. Ta kuulub [[Mõõdukas Koalitsioonipartei|Mõõdukasse Koalitsiooniparteisse]]. 2002 valiti ta [[Riksdag]]i. Lena Adelsohn Liljeroth on abielus Mõõduka Koalitsioonipartei endise juhi [[Ulf Adelsohn]]iga. == Välislingid == *[http://www.postimees.ee/811850/ Rootsi kultuuriminister sattus tordilõikamise tõttu skandaali], 18. aprill 2012 {{JÄRJESTA:Adelsohn Liljeroth}} [[Kategooria:Rootsi poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] csebf9dcbreundieih8xxp6jy9a451w 0 286013 7147817 7002792 2026-05-06T13:05:41Z Makenzis 95198 7147817 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Corinthians | pilt =Sport_Club_Corinthians_Paulista_Bras%C3%A3o.png | pildiallkiri = | täisnimi = Sport Club Corinthians Paulista | hüüdnimi = ''Timão'' ('suur meeskond')<br>''Time do Povo'' ('rahvaklubi')<br>''Coringão'' ('suur jokker') | lühend = | asutatud = 1. septembril 1910 | lõpp = | väljak = [[Arena Corinthians|Neo Química Arena]] | mahutavus = 49 205 | ametinimetus1 = President | esimees = Osmar Stabile | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = António Oliveira | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] | positsioon = 13. koht | muster_la1=_blackborder|muster_b1=_corinthians2021h|muster_ra1=_blackborder|muster_sh1=|muster_so1=_blacktop | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=000000 |sokid1= | muster_la2=_corinthians1920a|muster_b2=_corinthians1920a|muster_ra2=_corinthians1920a|muster_sh2=|muster_so2=_corinthians1920a | vasakkäsi2=000000|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=000000|püksid2=FFFFFF|sokid2=000000 | e mäng = | enim mnäge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.corinthians.com.br/ }} [[File:SCCP-CRF Arena Corinthians.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Arena Corinthians]] ehk Neo Química Arena]] '''Sport Club Corinthians Paulista''' on [[Brasiilia]] [[spordiklubi]], mis tegutseb [[São Paulo]]s. See on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Paulista]]. Corinthians on toetajate arvult Brasiilia teine jalgpalliklubi. Klubi asutasid 1. septembril [[1907]] viis raudteetöölist. Selle eeskujuks oli [[London]]is tegutsenud jalgpalliklubi [[Corinthian Football Club]]. Corinthians on Brasiilia üks edukamaid jalgpalliklubisid. See on tulnud seitse korda Brasiilia meistriks, kolmel korral Brasiilia karikavõistlustel [[Copa do Brasil]] võitjaks ja rekordiliselt 30 korda São Paulo osariigi meistriks. 2000. aastal võitis Corinthians esimesed [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|klubide maailmameistrivõistlused]], kui finaalis alistati teine Brasiilia klubi, [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]. 2007. aastal langes klubi esimest korda ajaloos kõrgliigast välja. 2010. aastad on Corinthiansele kujunenud väga edukaks. Brasiilia meistriks on tuldud sel kümnendil kolme korral (aastatel 2011, 2015, 2017). 2012. aastal võideti esimest korda klubi ajaloos Lõuna-Ameerika meistrivõistlused [[Copa Libertadores]]. Tänu sellele pääseti Lõuna-Ameerika esindajana klubide maailmameistrivõistlustele, mille finaalis võideti Inglismaa klubi [[Chelsea FC|Chelsea]] tulemusega 1:0. 2013. aastal võideti Lõuna-Ameerika superkarikas [[Recopa Sudamericana]]. Klubi kodustaadion on [[Neo Química Arena]] (tuntud ka kui Arena Corinthians), mis mahutab 49 205 pealtvaatajat. Klubi peamised rivaalid on [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]] ja [[São Paulo FC|São Paulo]]. Corinthianse ja Palmeirase vahelised derbimängud on tuntud nimega [[Derby Paulista]] ning Corinthianse ja São Paulo vahelised derbimängud [[Clássico Majestoso]]. Klubis on mänginud paljud [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliat jalgpallikoondises]] [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] esindanud mängijad, teiste seas [[Gylmar dos Santos Neves|Gilmar]], [[Rivellino]], [[Sócrates]], [[Viola (jalgpallur)|Viola]], [[Ricardinho]] ja [[Fagner]]. Klubi naiskond mängib Brasiilia naiste kõrgliigas [[Brasileirão Feminino]] ning on tulnud Brasiilia meistriks neli korda (2018, 2020, 2021 ja 2022). Corinthiansel on ka [[Basquetebol do Sport Club Corinthians Paulista|korvpallimeeskond]], mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Novo Basquete Brasil]], [[saalijalgpall]]i meeskond, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Liga Nacional de Futsal]] ning on tulnud Brasiilia meistriks aastatel 2016 ja 2022, ning [[rannajalgpall]]i meeskond. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 28. juuli 2023'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Rafael Ramos|Rafael Ramos]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Lucas Veríssimo]]|märkus=laenul [[S.L. Benfica|Benfica]]st}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Gil]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Fausto Vera]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Fábio Santos|Fábio Santos]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Maycon|Maycon]]|märkus=laenul [[Donetski Šahtar]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Renato Augusto]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Yuri Alberto]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Róger Guedes]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=PAR|pos=RÜ|nimi=[[Ángel Romero|Ángel Romero]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Cássio Ramos|Cássio]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Caetano|Caetano]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Paulinho]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Giovane|Giovane]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=PAR|pos=PK|nimi=[[Matías Rojas|Matías Rojas]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Gustavo Silva|Gustavo Silva]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Giuliano de Paula|Giuliano]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Matheus Bidu]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Carlos Miguel|Carlos Miguel]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Fagner|Fagner]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=COL|pos=PK|nimi=[[Víctor Cantillo]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=URU|pos=KA|nimi=[[Bruno Méndez|Bruno Méndez]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Pedro Henrique Silva dos Santos|Pedro]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Adson Ferreira Soares|Adson]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Roni Medeiros de Moura|Roni]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Matheus Araújo]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Matheus Donelli]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Ruan Oliveira]]|märkus=laenul [[Clube Atlético Metropolitano|Metropolitano]]st}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Murillo Santiago Costa dos Santos|Murillo]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Gabriel Moscardo]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Chrystian Barletta]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== [[Pilt:Corinthians Club World Cup 2012.jpg|pisi|Corinthianse võidukas meeskond 2012. aasta klubide maailmameistrivõistlustel]] ;Rahvusvahelised *[[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|Klubide maailmameistrivõistlused]] (2): 2000, 2012 *[[Copa Libertadores]]: (1): 2012 *[[Recopa Sudamericana]]: (1): 2013 *[[Copa do Atlântico]] (1): 1956 *[[Pequeña Copa del Mundo de Clubes]] (1): 1953 *[[Trofeo Ramón de Carranza]] (1): 1996 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (7): 1990, 1998, 1999, 2005, [[Campeonato Brasileiro Série A 2011|2011]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2015|2015]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2017|2017]] *[[Copa do Brasil]] (3): 1995, 2002, 2009 *[[Supercopa do Brasil]] (1): 1991 *[[Campeonato Brasileiro Série B]] (1): 2008 ;Osariigilised *[[Campeonato Paulista]] (30): 1914, 1916, 1922, 1923, 1924, 1928, 1929, 1930, 1937, 1938, 1939, 1941, 1951, 1952, 1954, 1977, 1979, 1982, 1983, 1988, 1995, 1997, 1999, 2001, 2003, 2009, 2013, 2017, 2018, 2019 *[[Torneio Rio – São Pau]] (5): 1950, 1953, 1954, 1966, 2002 == Peatreenerid == {{vaata|Sport Club Corinthians Paulista peatreenerite loend}} {{div col}} * ... * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Léo Júnior]] (2003) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Juninho Fonseca|Juninho]] (2003–2004) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Oswaldo de Oliveira]] (2004) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2004–2005) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Daniel Passarella]] (2005) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Márcio Bittencourt]] (2005) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Antônio Lopes]] (2005–2006) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Geninho]] (2006) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Émerson Leão]] (2006–2007) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo César Carpegiani]] (2007) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Nelsinho Baptista]] (2007) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mano Menezes]] (2008–2010) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Adilson Batista]] (2010) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2010–2013) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mano Menezes]] (2014) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2015–2016) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cristóvão Borges]] (2016) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Oswaldo de Oliveira|Oliveira]] (2016) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fábio Carille]] (2017–2018) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Osmar Loss]] (2018) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Jair Ventura]] (2018) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fábio Carille]] (2019) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tiago Nunes]] (2020) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vagner Mancini]] (2020–2021) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Sylvinho]] (2021–2022) * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Vítor Pereira]] (2022) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fernando Lázaro]] (2023) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cuca]] (2023) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2023–) {{div col end}} == Statistika == * Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Cláudio Christovam de Pinho|Cláudio]] (305 väravat aastatel 1945–1957) * Enim mänge klubi meeskonnas – [[Wladimir Rodrigues dos Santos|Wladimir]] (805 mängu aastatel 1972–1987) == Vaata ka == * [[Sport Club Corinthians Paulista hooaegade loend]] * [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.corinthians.com.br/ Ametlik koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid|C]] [[Kategooria:São Paulo|C]] [[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista| ]] 71v5a14wnnqh4ghc52mkr2v4uixp8sa 7147819 7147817 2026-05-06T13:06:14Z Makenzis 95198 7147819 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Corinthians | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Sport Club Corinthians Paulista | hüüdnimi = ''Timão'' ('suur meeskond')<br>''Time do Povo'' ('rahvaklubi')<br>''Coringão'' ('suur jokker') | lühend = | asutatud = 1. septembril 1910 | lõpp = | väljak = [[Arena Corinthians|Neo Química Arena]] | mahutavus = 49 205 | ametinimetus1 = President | esimees = Osmar Stabile | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = António Oliveira | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] | positsioon = 13. koht | muster_la1=_blackborder|muster_b1=_corinthians2021h|muster_ra1=_blackborder|muster_sh1=|muster_so1=_blacktop | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=000000 |sokid1= | muster_la2=_corinthians1920a|muster_b2=_corinthians1920a|muster_ra2=_corinthians1920a|muster_sh2=|muster_so2=_corinthians1920a | vasakkäsi2=000000|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=000000|püksid2=FFFFFF|sokid2=000000 | e mäng = | enim mnäge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.corinthians.com.br/ }} [[File:SCCP-CRF Arena Corinthians.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Arena Corinthians]] ehk Neo Química Arena]] '''Sport Club Corinthians Paulista''' on [[Brasiilia]] [[spordiklubi]], mis tegutseb [[São Paulo]]s. See on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Paulista]]. Corinthians on toetajate arvult Brasiilia teine jalgpalliklubi. Klubi asutasid 1. septembril [[1907]] viis raudteetöölist. Selle eeskujuks oli [[London]]is tegutsenud jalgpalliklubi [[Corinthian Football Club]]. Corinthians on Brasiilia üks edukamaid jalgpalliklubisid. See on tulnud seitse korda Brasiilia meistriks, kolmel korral Brasiilia karikavõistlustel [[Copa do Brasil]] võitjaks ja rekordiliselt 30 korda São Paulo osariigi meistriks. 2000. aastal võitis Corinthians esimesed [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|klubide maailmameistrivõistlused]], kui finaalis alistati teine Brasiilia klubi, [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]. 2007. aastal langes klubi esimest korda ajaloos kõrgliigast välja. 2010. aastad on Corinthiansele kujunenud väga edukaks. Brasiilia meistriks on tuldud sel kümnendil kolme korral (aastatel 2011, 2015, 2017). 2012. aastal võideti esimest korda klubi ajaloos Lõuna-Ameerika meistrivõistlused [[Copa Libertadores]]. Tänu sellele pääseti Lõuna-Ameerika esindajana klubide maailmameistrivõistlustele, mille finaalis võideti Inglismaa klubi [[Chelsea FC|Chelsea]] tulemusega 1:0. 2013. aastal võideti Lõuna-Ameerika superkarikas [[Recopa Sudamericana]]. Klubi kodustaadion on [[Neo Química Arena]] (tuntud ka kui Arena Corinthians), mis mahutab 49 205 pealtvaatajat. Klubi peamised rivaalid on [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]] ja [[São Paulo FC|São Paulo]]. Corinthianse ja Palmeirase vahelised derbimängud on tuntud nimega [[Derby Paulista]] ning Corinthianse ja São Paulo vahelised derbimängud [[Clássico Majestoso]]. Klubis on mänginud paljud [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiiliat jalgpallikoondises]] [[jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] esindanud mängijad, teiste seas [[Gylmar dos Santos Neves|Gilmar]], [[Rivellino]], [[Sócrates]], [[Viola (jalgpallur)|Viola]], [[Ricardinho]] ja [[Fagner]]. Klubi naiskond mängib Brasiilia naiste kõrgliigas [[Brasileirão Feminino]] ning on tulnud Brasiilia meistriks neli korda (2018, 2020, 2021 ja 2022). Corinthiansel on ka [[Basquetebol do Sport Club Corinthians Paulista|korvpallimeeskond]], mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Novo Basquete Brasil]], [[saalijalgpall]]i meeskond, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Liga Nacional de Futsal]] ning on tulnud Brasiilia meistriks aastatel 2016 ja 2022, ning [[rannajalgpall]]i meeskond. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 28. juuli 2023'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Rafael Ramos|Rafael Ramos]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Lucas Veríssimo]]|märkus=laenul [[S.L. Benfica|Benfica]]st}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Gil]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ARG|pos=PK|nimi=[[Fausto Vera]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Fábio Santos|Fábio Santos]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Maycon|Maycon]]|märkus=laenul [[Donetski Šahtar]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Renato Augusto]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Yuri Alberto]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Róger Guedes]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=PAR|pos=RÜ|nimi=[[Ángel Romero|Ángel Romero]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Cássio Ramos|Cássio]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Caetano|Caetano]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Paulinho]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Giovane|Giovane]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=PAR|pos=PK|nimi=[[Matías Rojas|Matías Rojas]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Gustavo Silva|Gustavo Silva]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Giuliano de Paula|Giuliano]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Matheus Bidu]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Carlos Miguel|Carlos Miguel]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Fagner|Fagner]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=COL|pos=PK|nimi=[[Víctor Cantillo]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=URU|pos=KA|nimi=[[Bruno Méndez|Bruno Méndez]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Pedro Henrique Silva dos Santos|Pedro]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Adson Ferreira Soares|Adson]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Roni Medeiros de Moura|Roni]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Matheus Araújo]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Matheus Donelli]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Ruan Oliveira]]|märkus=laenul [[Clube Atlético Metropolitano|Metropolitano]]st}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Murillo Santiago Costa dos Santos|Murillo]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Gabriel Moscardo]]}} {{JK koosseis mängija|no=77|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Chrystian Barletta]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== [[Pilt:Corinthians Club World Cup 2012.jpg|pisi|Corinthianse võidukas meeskond 2012. aasta klubide maailmameistrivõistlustel]] ;Rahvusvahelised *[[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|Klubide maailmameistrivõistlused]] (2): 2000, 2012 *[[Copa Libertadores]]: (1): 2012 *[[Recopa Sudamericana]]: (1): 2013 *[[Copa do Atlântico]] (1): 1956 *[[Pequeña Copa del Mundo de Clubes]] (1): 1953 *[[Trofeo Ramón de Carranza]] (1): 1996 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (7): 1990, 1998, 1999, 2005, [[Campeonato Brasileiro Série A 2011|2011]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2015|2015]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2017|2017]] *[[Copa do Brasil]] (3): 1995, 2002, 2009 *[[Supercopa do Brasil]] (1): 1991 *[[Campeonato Brasileiro Série B]] (1): 2008 ;Osariigilised *[[Campeonato Paulista]] (30): 1914, 1916, 1922, 1923, 1924, 1928, 1929, 1930, 1937, 1938, 1939, 1941, 1951, 1952, 1954, 1977, 1979, 1982, 1983, 1988, 1995, 1997, 1999, 2001, 2003, 2009, 2013, 2017, 2018, 2019 *[[Torneio Rio – São Pau]] (5): 1950, 1953, 1954, 1966, 2002 == Peatreenerid == {{vaata|Sport Club Corinthians Paulista peatreenerite loend}} {{div col}} * ... * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Léo Júnior]] (2003) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Juninho Fonseca|Juninho]] (2003–2004) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Oswaldo de Oliveira]] (2004) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2004–2005) * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Daniel Passarella]] (2005) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Márcio Bittencourt]] (2005) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Antônio Lopes]] (2005–2006) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Geninho]] (2006) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Émerson Leão]] (2006–2007) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo César Carpegiani]] (2007) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Nelsinho Baptista]] (2007) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mano Menezes]] (2008–2010) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Adilson Batista]] (2010) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2010–2013) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mano Menezes]] (2014) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2015–2016) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cristóvão Borges]] (2016) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Oswaldo de Oliveira|Oliveira]] (2016) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fábio Carille]] (2017–2018) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Osmar Loss]] (2018) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Jair Ventura]] (2018) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fábio Carille]] (2019) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tiago Nunes]] (2020) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vagner Mancini]] (2020–2021) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Sylvinho]] (2021–2022) * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Vítor Pereira]] (2022) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fernando Lázaro]] (2023) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cuca]] (2023) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Vanderlei Luxemburgo]] (2023–) {{div col end}} == Statistika == * Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Cláudio Christovam de Pinho|Cláudio]] (305 väravat aastatel 1945–1957) * Enim mänge klubi meeskonnas – [[Wladimir Rodrigues dos Santos|Wladimir]] (805 mängu aastatel 1972–1987) == Vaata ka == * [[Sport Club Corinthians Paulista hooaegade loend]] * [[Sport Club Corinthians Paulista mängijate loend]] == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.corinthians.com.br/ Ametlik koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid|C]] [[Kategooria:São Paulo|C]] [[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista| ]] 1lya6440fhz56fhatrif9pgiczd2soh 0 290987 7147952 7128450 2026-05-06T16:45:09Z ~2026-27596-42 228785 7147952 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vahur Kraft, 2015.jpg|pisi|Vahur Kraft 2015. aastal]] '''Vahur Kraft''' (sündinud [[11. märts]]il [[1961]]) on Eesti ärijuht ja pangandustegelane. Aastatel 1995–2005 oli ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president. Ta lõpetas 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i rahanduse ja krediidi erialal.<ref name="mtk">{{Netiviide |pealkiri=TÜ majandusteaduskonna vilistlasühing Hermes: Vahur Kraft |url=http://www.mtk.ut.ee/219817 |vaadatud=2012-06-23 |arhiivimisaeg=2007-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070710231129/http://www.mtk.ut.ee/219817 |url-olek=ei tööta }}</ref> Kraft oli 2005–2015 [[Nordea Pank|Nordea Panga]] Eesti haru juht. 2015. aastast oli ta [[Sangar|AS Sangar]] juhatuse esimees.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/3060709/vahur-kraftist-sai-sangari-juhatuse-esimees "Vahur Kraftist sai Sangari juhatuse esimees"] majandus24.postimees.ee, 19. jaanuar 2015</ref> Ta on 2017. aastast [[Finora Capital]]i nõukogu liige ja [[Finora]] panga Leedu nõukogu liige.<ref>https://ssb.ee/12324050-FINORA-GROUP-AS/otsustajad-kasusaajad</ref> 2009–2013 oli ta [[Luksemburg]]i [[aukonsul]] Eestis.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vahur-kraft-sai-luksemburgi-aukonsuliks-eestis?id=51160771 "Vahur Kraft sai Luksemburgi aukonsuliks Eestis"] arileht.delfi.ee, 2. märts 2009</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180821160630/http://www.estemb.be/est/luksemburg Luksemburg - Relations] Eesti Suursaatkond Brüsselis</ref> <ref>[https://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeeriumi Luksemburgi veebileht]</ref> Kuulub [[Tartu Ülikooli nõukogu|Tartu Ülikooli nõukokku]].<ref>[https://web.archive.org/web/20180821223111/https://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool</ref> 2013. aasta oktoobris esitas toonane Nordea panga Eesti üksuse juht Vahur Kraft riigikogu [[Riiklik VEB Fond|VEB Fondi]] uurimiskomisjonile dokumendi, mis oli võltsitud.<ref>[https://tartu.postimees.ee/8301956/parempoolsete-tartu-linnapeakandidaat-jai-aastaid-tagasi-vahele-dokumendi-voltsimisega Parempoolsete Tartu linnapeakandidaat jäi aastaid tagasi vahele dokumendi võltsimisega], Tartu Postimees, 8. august 2025</ref> Ta kuulus 2025. aastl lühikest aega [[Erakond Parempoolsed|erakonda Parempoolsed]]. [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] oli ta erakonna [[Tartu linnapea]]kandidaat. Ta kogus 398 häält ning ei osutunud [[Tartu linnavolikogu|volikokku]] valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 10. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * 2001 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3396}}</ref> *2006 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] *2022 [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> == Isiklikku == Tema onu [[Jüri Kraft]] oli Eesti NSV kergetööstuse minister.<ref>[https://60pluss.postimees.ee/193662/juri-kraftil-ei-tulnud-midagi-kergelt "Jüri Kraftil ei tulnud midagi kergelt"] 60pluss.postimees.ee, 27. november 2009</ref> == Viited == {{viited}} {{Commons|Category:Vahur Kraft}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siim Kallas]] | nimi=[[Eesti Panga president]] | aeg=[[1995]]–[[2005]] | järgnev=[[Andres Lipstok]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kraft, Vahur}} [[Kategooria:Eesti Panga presidendid]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 62c6d44qdv3ikcd1a5qmumaas9ufhh7 7147955 7147952 2026-05-06T16:46:15Z ~2026-27596-42 228785 info uuendamine + viide 7147955 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vahur Kraft, 2015.jpg|pisi|Vahur Kraft 2015. aastal]] '''Vahur Kraft''' (sündinud [[11. märts]]il [[1961]]) on Eesti ärijuht ja pangandustegelane. Aastatel 1995–2005 oli ta [[Eesti Pank|Eesti Panga]] president. Ta lõpetas 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i rahanduse ja krediidi erialal.<ref name="mtk">{{Netiviide |pealkiri=TÜ majandusteaduskonna vilistlasühing Hermes: Vahur Kraft |url=http://www.mtk.ut.ee/219817 |vaadatud=2012-06-23 |arhiivimisaeg=2007-07-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070710231129/http://www.mtk.ut.ee/219817 |url-olek=ei tööta }}</ref> Kraft oli 2005–2015 [[Nordea Pank|Nordea Panga]] Eesti haru juht. 2015. aastast oli ta [[Sangar|AS Sangar]] juhatuse esimees.<ref>[https://majandus24.postimees.ee/3060709/vahur-kraftist-sai-sangari-juhatuse-esimees "Vahur Kraftist sai Sangari juhatuse esimees"] majandus24.postimees.ee, 19. jaanuar 2015</ref> Ta on 2017. aastast [[Finora Capital]]i nõukogu liige ja [[Finora]] panga Leedu nõukogu liige.<ref>https://ssb.ee/12324050-FINORA-GROUP-AS/otsustajad-kasusaajad</ref> 2009–2013 oli ta [[Luksemburg]]i [[aukonsul]] Eestis.<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vahur-kraft-sai-luksemburgi-aukonsuliks-eestis?id=51160771 "Vahur Kraft sai Luksemburgi aukonsuliks Eestis"] arileht.delfi.ee, 2. märts 2009</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20180821160630/http://www.estemb.be/est/luksemburg Luksemburg - Relations] Eesti Suursaatkond Brüsselis</ref> <ref>[https://vm.ee/et/riigid/luksemburg?display=relations Eesti Välisministeeriumi Luksemburgi veebileht]</ref> Kuulub [[Tartu Ülikooli nõukogu|Tartu Ülikooli nõukokku]].<ref>[https://web.archive.org/web/20180821223111/https://www.ut.ee/et/ulikoolist/struktuur-ja-inimesed/juhtimine/noukogu Nõukogu] Tartu Ülikool</ref> 2013. aasta oktoobris esitas toonane Nordea panga Eesti üksuse juht Vahur Kraft riigikogu [[Riiklik VEB Fond|VEB Fondi]] uurimiskomisjonile dokumendi, mis oli võltsitud.<ref>[https://tartu.postimees.ee/8301956/parempoolsete-tartu-linnapeakandidaat-jai-aastaid-tagasi-vahele-dokumendi-voltsimisega Parempoolsete Tartu linnapeakandidaat jäi aastaid tagasi vahele dokumendi võltsimisega], Tartu Postimees, 8. august 2025</ref> Ta kuulus 2025. aastal lühikest aega [[Erakond Parempoolsed|erakonda Parempoolsed]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsi liiget {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=vahur+kraft |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref>. [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] oli ta erakonna [[Tartu linnapea]]kandidaat. Ta kogus 398 häält ning ei osutunud [[Tartu linnavolikogu|volikokku]] valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 10. aprill 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * 2001 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3396}}</ref> *2006 [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk]] *2022 [[Tartu Ülikooli Tänutäht]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-tanutaht|pealkiri=Tartu Ülikooli Tänutähe kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=4.12.2022}}</ref> == Isiklikku == Tema onu [[Jüri Kraft]] oli Eesti NSV kergetööstuse minister.<ref>[https://60pluss.postimees.ee/193662/juri-kraftil-ei-tulnud-midagi-kergelt "Jüri Kraftil ei tulnud midagi kergelt"] 60pluss.postimees.ee, 27. november 2009</ref> == Viited == {{viited}} {{Commons|Category:Vahur Kraft}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Siim Kallas]] | nimi=[[Eesti Panga president]] | aeg=[[1995]]–[[2005]] | järgnev=[[Andres Lipstok]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kraft, Vahur}} [[Kategooria:Eesti Panga presidendid]] [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] ej80gbw6drhb71njl4j6lx6m1s6isz8 0 293771 7148287 7146830 2026-05-07T09:36:24Z ~2026-20154-48 226309 7148287 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Elva surnuaia värav, 23. juuni 2009.jpg|pisi|Elva kalmistu värav (juuni 2009)]] [[Pilt:8 augusti 2010 tormi järgne Elva surnuaed.jpg|pisi|Elva kalmistu pärast 2010. aasta augustitormi]] '''Elva kalmistu''' on [[surnuaed]] [[Elva]] linna servas [[parkmets]]as. Kalmistu aadress on [[Vaikne tänav (Elva)|Vaikne tänav]] 39. Elva kalmistu on rajatud 1924. aastal. Peavärava kavandas 1934. aastal [[Hanno Kompus]]. Kalmistu uue osa on kujundanud maastikuarhitekt [[Nora Tammoja]]. Elva kalmistule on teiste hulgas maetud teoloog [[Ago Viljari]], geograaf [[Endel Varep]], ajaloolane [[Mart Siiroja]], kirjanikud [[Jaan Kärner]] ning [[Ain Kaalep]], keeleteadlane [[Johannes Silvet]], näitleja [[Leopold Hansen]], ilmatark ja põllumees [[Vadim Želnin]], kirjandusteadlane [[Daniel Palgi]], kunstnik [[Eduard Kutsar]], kirjanik ja kunstnik [[Jim Ollinovski]], keemik [[Ivan Kondakov]], riigikontrolör [[Karl Soonpää]], telerežissöör ja pedagoog [[Jaan Rommot]], näitleja ning Elva linnapea [[Väino Uibo]], Tartu linnapea [[Väino Kull]], tuletõrjetegelane Ülo Leedo, koorijuht ning pedagoog [[Ants Sööt]] ning füüsik ja astronoom [[Charles Villmann]]. Samuti on kalmistule maetud Elva koolidirektorid Edgar Kurg, Vello Namm ja [[Arvo Mälberg]]. Ning Elva tuletõrjetegelased Julius Illus ning Edmund Tugev. Elva kalmistul on sõjaväelase [[Hugo Kulbok]]i [[kenotaaf]]. ==Välislingid== *{{kultuurimälestis|4234}} {{koord}} [[Kategooria:Tartu maakonna kalmistud]] [[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Rõngu kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Elva kalmistu| ]] m3qcaxkajxbcg4xeazd0mtnxzhrxr29 0 294912 7147808 6816710 2026-05-06T12:43:54Z Makenzis 95198 7147808 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Internacional | pilt = Escudo do Sport Club Internacional.svg | pildi_suurus = 175px | pildiallkiri = | täisnimi = Sport Club Internacional | hüüdnimi = Colorado ('Punane')<br>''Clube do Povo'' ('Rahvaklubi')<br>Celeiro de Ases ('Ässade tehas')<br>Rolo Compressor ('Teerull') | lühend = | asutatud = 4. aprillil 1909 | lõpp = | väljak = [[Estádio Beira-Rio]] | mahutavus = 50 128 | ametinimetus1 = President | esimees = Alessandro Barcellos | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Roger Machado | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] | positsioon = 16. koht | muster_la1=|muster_b1=_inter18h|muster_ra1=|muster_so1=_por18A|muster_sh1=_inter17h | vasakkäsi1=B70000 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=B70000 |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_inter17a|muster_b2=_inter17a|muster_ra2=_inter17a|muster_so2=_inter16a|muster_sh2=_inter17a | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FF0000|sokid2=FF0000 | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.internacional.com.br/ }} [[Pilt:Torcedores do SC Internacional.jpg|pisi|Internacionali fännid 2007. aastal]] [[File:Beira-Rio-Stadium-Porto-Alegre-Brazil.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Estádio Beira-Rio]]]] '''Sport Club Internacional''' on [[Brasiilia]] [[jalgpall]]iklubi, mille kodulinn on [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli osariigis]] asuv [[Porto Alegre]]. Klubi mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja Rio Grande do Suli osariigi meistrivõistlustel [[Campeonato Gaúcho]]. Klubi on asutatud 1909. aastal. Internacional on ainus Brasiilia jalgpalliklubi, mis on tulnud ühtegi mängu kaotamata riigi meistriks (1979). Klubi on tulnud Brasiilia meistriks veel kahel korral, aastatel 1975 ja 1976. Aastal 1992 on võidetud Brasiilia karikavõistlused [[Copa do Brasil]]. Rio Grande do Suli osariigi meistrivõistlused on see võitnud rekordilised 45 korda. 2006. aastal võitis Internacional Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused [[Copa Libertadores]]. Sama aasta detsembris võitis Internacional [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|klubide maailmameistrivõistlused]], alistades finaalis Hispaania klubi [[FC Barcelona|Barcelona]]. 2007. aastal võitis klubi [[Recopa Sudamericana]], alistades 2006. aasta Lõuna-Ameerika klubide karikavõistluste [[Copa Sudamericana]] võitja [[CF Pachuca|Pachuca]]. 2008. aastal tuli Internacional Copa Sudamericana. Sellega on klubi võitnud kõik tähtsamad Lõuna-Ameerika klubide võistlused. 2010. aastal võideti teist korda Copa Libertadores. Internacionali suurim rivaal on [[Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense|Grêmio]]. Internacionali ja Grêmio vahelised derbimängud on tuntud nime all ''[[Grenal]]''. Seda on peetud Brasiilia kõige tulisemaks linnasiseseks derbimänguks. Internacionali kodustaadion on [[Estádio Beira-Rio]], mis mahutab 50 128 pealtvaatajat. Klubi tunnusvärvid on punane ja valge. Internacionali naiskond on tulnud Rio Grande do Suli osariigi meistriks 11 korda. ==Mängijad== ===Praegune meeskond=== ''Seisuga 17. juuli 2023''<ref>{{Cite web |title=Futebol Masculino |url=https://internacional.com.br/futebol/futebol-masculino |website=internacional.com.br |accessdate=16 December 2022 |archive-date=2020-05-12 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200512224109/https://internacional.com.br/futebol/futebol-masculino |url-status=dead }}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|pos=VV|rah=Brasiilia|nimi=[[Keiller|Keiller]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|pos=KA|rah=Brasiilia|nimi=[[Rodrigo Moledo]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|pos=KA|rah=Brasiilia|nimi=[[Renê|Renê]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Bruno Henrique Corsini|Bruno Henrique]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|pos=RÜ|rah=Brasiilia|nimi=[[Luiz Adriano]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Alan Patrick|Alan Patrick]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=Belgia|nimi=[[Wanderson]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|pos=VV|rah=Brasiilia|nimi=[[Emerson Fabiano Kerber Júnior|Emerson Júnior]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=RÜ|rah=Ecuador|nimi=[[Enner Valencia]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|pos=PK|rah=Uruguay|nimi=[[Carlos de Pena]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Lucas de Ramos Silveira|Lucas Ramos]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|pos=KA|rah=Argentina|nimi=[[Fabricio Bustos]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Gustavo Campanharo]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=PK|rah=Tšiili|nimi=[[Charles Aránguiz]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|pos=KA|rah=Brasiilia|nimi=[[Igor Gomes|Igor Gomes]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=KA|rah=Colombia|nimi=[[Nicolás Hernández]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Gabriel Girotto Franco|Gabriel]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=24|pos=VV|rah=Brasiilia|nimi=[[Anthoni Spier Souza|Anthoni]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|pos=KA|rah=Argentina|nimi=[[Gabriel Mercado]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Estêvão Barreto de Oliveira|Estêvão]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Maurício|Maurício]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|pos=RÜ|rah=Brasiilia|nimi=[[Pedro Henrique Konzen|Pedro Henrique]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|pos=PK|rah=USA|nimi=[[Johnny Cardoso|Johnny]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|pos=VV|rah=Brasiilia|nimi=[[John|John]]|märkus=laenul [[Santos FC|Santos]]est}} {{JK koosseis mängija|no=33|pos=VV|rah=Uruguay|nimi=[[Sergio Rochet]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|pos=KA|rah=Brasiilia|nimi=[[Thauan Lara]]}} {{JK koosseis mängija|no=38|pos=RÜ|rah=Brasiilia|nimi=[[Jean Dias]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Rômulo Zwarg|Rômulo]]|märkus=laenul [[Athletic Club (MG)|Athletic Club]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=41|pos=PK|rah=Brasiilia|nimi=[[Matheus dos Santos Dias|Matheus Dias]]}} {{JK koosseis mängija|no=42|pos=RÜ|rah=Brasiilia|nimi=[[Gabriel Barros]]}} {{JK koosseis mängija|no=43|pos=KA|rah=Brasiilia|nimi=[[Felipe de Souza Motta Marins|Felipe Motta]]}} {{JK koosseis mängija|no=44|pos=KA|rah=Brasiilia|nimi=[[Vitão]]|märkus=laenul [[Donetsk Šahtar]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=45|pos=RÜ|rah=Brasiilia|nimi=[[Lucca Holanda Sampaio Tavares|Lucca]]}} {{JK koosseis lõpp}} === Endiseid mängijaid === {{div col}} *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Carlitos]] (1938–1951) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Valdomiro]] (1968–1980, 1982) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo César Carpegiani]] (1970–1977) *{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Elías Figueroa]] (1972–1976) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo Roberto Falcão]] (1972–1980) *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Rubén Paz]] (1982–1986) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Cláudio Taffarel]] (1985–1990) *{{Riigi ikoon|Paraguay}} [[Carlos Gamarra]] (1995–1997) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Lúcio]] (1997–2000) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Nilmar]] (2002–2004, 2007–2009, 2014–2015) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Clemer]] (2002–2009) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rafael Sóbis]] (2004–2006, 2010–2011, 2019) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fernandão]] (2004–2008) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo César Tinga|Tinga]] (2005–2006, 2010–2012) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Índio]] (2005–2014) *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Pablo Guiñazú]] (2007–2012) *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Andrés D'Alessandro]] (2008–2020, 2022) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Kléber]] (2009–2013) {{div col end}} == Saavutused == ;Rahvusvahelised *[[FIFA Club World Cup|Klubide maailmameistrivõistlused]] (1): 2006 *[[Copa Libertadores]] (2): 2006, 2010 *[[Copa Sudamericana]] (1): 2008 *[[Recopa Sudamericana]] (2): 2007, 2011 *[[Suruga Bank Championship]] (1): 2009 *[[Dubai Cup]] (1): 2008 *[[Kirin Cup]] 1): 1984 *[[Joan Gamperi auhind]] (1): 1982 ;Üleriigilised *[[Brasileiro Série A]] (3): 1975, 1976, 1979 *[[Copa do Brasil]] (1): 1992 ;Osariigilised *[[Campeonato Gaúcho]] (45): 1927, 1934, 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 1947, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1961, 1969, 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1978, 1981, 1982, 1983, 1984, 1991, 1992, 1994, 1997, 2002, 2003, 2004, 2005, 2008, 2009, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016 *[[Copa FGF]] (2): 2009, 2010 == Peatreenerid == {{div col}} *... *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Joel Santana]] (2004) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Muricy Ramalho]] (2004–2005) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Abel Braga]] (2006–2007) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Alexandre Gallo]] (2007) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Abel Braga]] (2007–2008) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Guto Ferreira]] (2008) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Tite]] (2008–2009) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mário Sérgio]] (2009) *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Jorge Fossati]] (2010) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Celso Roth]] (2010–2011) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo Roberto Falcão]] (2011) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Osmar Loss]] (2011) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dorival Júnior]] (2011–2012) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Fernandão]] (2012) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dunga]] (2013) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Abel Braga]] (2014) *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Diego Aguirre]] (2015) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Argel Fuchs]] (2015–2016) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Paulo Roberto Falcão]] (2016) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Celso Roth]] (2016) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Lisca]] (2016) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Antônio Carlos Zago]] (2017) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Guto Ferreira]] (2017) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Odair Hellmann]] (2017–2019) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Zé Ricardo]] (2019) *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Eduardo Coudet]] (2020) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Abel Braga]] (2020–2021) *{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Miguel Ángel Ramírez]] (2021) *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Diego Aguirre]] (2021) *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Alexander Medina]] (2022) *{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mano Menezes]] (2022–2023) *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Eduardo Coudet]] (2023–) {{div col end}} == Statistika == * Enim väravaid klubi meeskonnas – [[Carlitos]] (485 väravat aastatel 1938–1951) * Enim mänge klubi meeskonnas – [[Valdomiro Vaz Franco|Valdomiro]] (803 mängu aastatel 1968–1979 ja 1982) * Enim väravaid Brasiilia liigas – Valdomiro (59 väravat aastatel 1968–1979 ja 1982) * Enim mänge Brasiilia liigas – [[Andrés D'Alessandro]] (250 mängu aastatel 2008–16, 2017-20, 2022) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.internacional.com.br/ Ametlik koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Sport Club Internacional| ]] koj9mv9cvx3lqeiiho3wxs1c981s60b 0 296220 7148226 5890431 2026-05-07T06:56:42Z Lommeer 191599 7148226 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Kumbli | Pilt = Kumbli island aerial 2025.jpg | Pildiallkiri = Õhuvaade Kumbli saarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 2,043 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|604129247}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 3,73 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 0,792 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = }} '''Kumbli''' on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]] [[Viimsi poolsaar|Viimsi poolsaare]] tipust ([[Rohuneem]]est) 270 meetrit põhjas ja [[Kräsuli]] saarest 150 meetrit idas. Administratiivselt asub saar [[Viimsi vald|Viimsi valla]] [[Rohuneeme]] küla territooriumil. [[1689]]. aasta Viimsi poolsaare kaardil on saare nimeks märgitud ''Komblesahr'', mis võib viidata nime [[eesti keel|eestikeelsele]] päritolule. Saar on eraldatud Rohuneemest [[Väikesalm]]ega ja 1 kilomeetri kaugusel loodes asuvast [[Aegna]] saarest [[Suursalm]]ega. Saare pindala on 2,043 ha, rannajoone pikkus 0,792 km. Saar on rohtunud, kruusane, kõrgeim koht umbes 3,73 m üle merepinna. [[2012]]. aastal kasvas saarel üks madal [[harilik mänd]] ja leidus vähest põõsastikku. On oletatud, et saarele võidi matta [[1032]]. aastal [[Raudvärava lahing]]us langenud [[Ulf Ragvaldsson]]. ==Välislingid== * {{EELIS|saar|604129247}} {{commonskat|Kumbli}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared‎]] [[Kategooria:Viimsi valla geograafia]] k3i8i9a3phk6ojcbj4q083586rnisob 7148228 7148226 2026-05-07T07:15:14Z Lommeer 191599 7148228 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Kumbli | Pilt = Kumbli island aerial 2025.jpg | Pildiallkiri = Õhuvaade Kumbli saarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 0,02043 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|604129247}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 3,73 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 0,792 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = }} '''Kumbli''' on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]] [[Viimsi poolsaar|Viimsi poolsaare]] tipust ([[Rohuneem]]est) 270 meetrit põhjas ja [[Kräsuli]] saarest 150 meetrit idas. Administratiivselt asub saar [[Viimsi vald|Viimsi valla]] [[Rohuneeme]] küla territooriumil. [[1689]]. aasta Viimsi poolsaare kaardil on saare nimeks märgitud ''Komblesahr'', mis võib viidata nime [[eesti keel|eestikeelsele]] päritolule. Saar on eraldatud Rohuneemest [[Väikesalm]]ega ja 1 kilomeetri kaugusel loodes asuvast [[Aegna]] saarest [[Suursalm]]ega. Saare pindala on 2,043 ha, rannajoone pikkus 0,792 km. Saar on rohtunud, kruusane, kõrgeim koht umbes 3,73 m üle merepinna. [[2012]]. aastal kasvas saarel üks madal [[harilik mänd]] ja leidus vähest põõsastikku. On oletatud, et saarele võidi matta [[1032]]. aastal [[Raudvärava lahing]]us langenud [[Ulf Ragvaldsson]]. ==Välislingid== * {{EELIS|saar|604129247}} {{commonskat|Kumbli}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared‎]] [[Kategooria:Viimsi valla geograafia]] pmx20woz6ir8ie6fkwrx6bwjbk58gtg 7148231 7148228 2026-05-07T07:31:25Z Lommeer 191599 7148231 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Kumbli | Pilt = Kumbli island aerial 2025.jpg | Pildiallkiri = Õhuvaade Kumbli saarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 0,02043 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|604129247}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 3,73 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 0,792 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = EE Kumbli.png }} '''Kumbli''' on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]] [[Viimsi poolsaar|Viimsi poolsaare]] tipust ([[Rohuneem]]est) 270 meetrit põhjas ja [[Kräsuli]] saarest 150 meetrit idas. Administratiivselt asub saar [[Viimsi vald|Viimsi valla]] [[Rohuneeme]] küla territooriumil. [[1689]]. aasta Viimsi poolsaare kaardil on saare nimeks märgitud ''Komblesahr'', mis võib viidata nime [[eesti keel|eestikeelsele]] päritolule. Saar on eraldatud Rohuneemest [[Väikesalm]]ega ja 1 kilomeetri kaugusel loodes asuvast [[Aegna]] saarest [[Suursalm]]ega. Saare pindala on 2,043 ha, rannajoone pikkus 0,792 km. Saar on rohtunud, kruusane, kõrgeim koht umbes 3,73 m üle merepinna. [[2012]]. aastal kasvas saarel üks madal [[harilik mänd]] ja leidus vähest põõsastikku. On oletatud, et saarele võidi matta [[1032]]. aastal [[Raudvärava lahing]]us langenud [[Ulf Ragvaldsson]]. ==Välislingid== * {{EELIS|saar|604129247}} {{commonskat|Kumbli}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared‎]] [[Kategooria:Viimsi valla geograafia]] rlusvoevwpswj7mpodqfoux8eyktmz2 0 297748 7148241 6578794 2026-05-07T08:01:24Z Lommeer 191599 7148241 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Väike-Malusi | Pilt = Põhja-Malusi saar 2015.jpg | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Kolga laht]] | Pindala = 0,0254 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-681301433}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = 1,027 | Kõrgus = 3,84 | Kõrgeim koht = | Asendikaardi pilt = Malusid PohjaMalusi.png }} '''Väike-Malusi''' (ka ''Põhja-Malusi'', [[rootsi keel|rts]] ''Lilla Malö'', [[saksa keel|sks]] ''Klein-Malos'') on [[saar]] [[Kolga laht|Kolga lahes]], üks [[Malusi saared|Malusi saartest]]. Saar asub [[Lõuna-Malusi]] saarest 2 km põhjas ja 9 km [[Juminda poolsaar]]est läänes. Saare läänerand on liigestatud ja idarand kumer, saar ise on liivase pinnamoega ja rohttaimestikuga. Suurim kõrgus on 3,5 meetrit üle merepinna, pindala 2,54 [[hektar]]it ja rannajoone pikkus 1 km.<ref name="EELIS" /> [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] algusaastatel ehitasid kalastajad saarele mõned [[kalastusmaja]]d, kus sai ka ööbida. Kui hakati kasutama rohkem mootorpaate ja liikumine kiirenes, vähenes vajadus kalastusmaju kasutada.<ref name="Eralt" /> Kogu saar on [[looduskaitse]] all, kuuludes [[Kolga lahe maastikukaitseala]] koosseisu.<ref name="EELIS" /> Koos teiste [[Malusi saared|Malusi saarte]], [[Rammu saar|Rammu]] ja [[Allu saar|Allu]] saarega moodustab Väike-Malusi [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] [[Rammu]] küla. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Eralt">Eesti kalanduse minevikust II. Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 284–285.</ref> <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|-681301433}}</ref> }} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared‎]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] j72x8gvipksl9x8zad6nzo8s7ufa4ve 7148246 7148241 2026-05-07T08:17:00Z Lommeer 191599 7148246 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Väike-Malusi | Pilt = Põhja-Malusi saar 2015.jpg | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Kolga laht]] | Saarestik = [[Malusi saared]] | Pindala = 0,0254 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-681301433}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = 1,027 | Kõrgus = 3,84 | Kõrgeim koht = | Asendikaardi pilt = Malusid PohjaMalusi.png }} '''Väike-Malusi''' (ka ''Põhja-Malusi'', [[rootsi keel|rts]] ''Lilla Malö'', [[saksa keel|sks]] ''Klein-Malos'') on [[saar]] [[Kolga laht|Kolga lahes]], üks [[Malusi saared|Malusi saartest]]. Saar asub [[Lõuna-Malusi]] saarest 2 km põhjas ja 9 km [[Juminda poolsaar]]est läänes. Saare läänerand on liigestatud ja idarand kumer, saar ise on liivase pinnamoega ja rohttaimestikuga. Suurim kõrgus on 3,5 meetrit üle merepinna, pindala 2,54 [[hektar]]it ja rannajoone pikkus 1 km.<ref name="EELIS" /> [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] algusaastatel ehitasid kalastajad saarele mõned [[kalastusmaja]]d, kus sai ka ööbida. Kui hakati kasutama rohkem mootorpaate ja liikumine kiirenes, vähenes vajadus kalastusmaju kasutada.<ref name="Eralt" /> Kogu saar on [[looduskaitse]] all, kuuludes [[Kolga lahe maastikukaitseala]] koosseisu.<ref name="EELIS" /> Koos teiste [[Malusi saared|Malusi saarte]], [[Rammu saar|Rammu]] ja [[Allu saar|Allu]] saarega moodustab Väike-Malusi [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] [[Rammu]] küla. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Eralt">Eesti kalanduse minevikust II. Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 284–285.</ref> <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|-681301433}}</ref> }} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared‎]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] dh40c24q9l83k761zyhy74mn0jd9rek 0 297799 7148245 5429801 2026-05-07T08:16:44Z Lommeer 191599 7148245 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Suur-Malusi | Pilt = Malusi rändrahn.jpg | Pildiallkiri = Kaitsealune Malusi rändrahn | Veekogu = [[Kolga laht]] | Saarestik = [[Malusi saared]] | Pindala = 0,062 | pindala viide = <ref name="EELIS" /> | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = 1,55 | Kõrgus = 6,1 | Kõrgeim koht = | Asendikaardi pilt = Malusid LounaMalusi.png }} '''Suur-Malusi''' (ka ''Lõuna-Malusi'', [[rootsi keel|rts]] ''Stora Malö'', [[saksa keel|sks]] ''Gross-Malos'') on 6,2 [[hektar]]i suurune [[väikesaar]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Rammu]] küla alal [[Kolga laht|Kolga lahes]]. See on [[Malusi saared|Malusi saartest]] suurim ja lõunapoolseim. Saar on kruusane ja kohati rohtunud. Maksimaalne kõrgus merepinnast on 6,1 meetrit, rannajoone pikkus 1,55 km.<ref name="EELIS" /> Saar on täielikult [[looduskaitse]] all kuuludes [[Kolga lahe maastikukaitseala]] koosseisu.<ref name="EELIS" /> Lisaks paikneb saarel kaitsealune [[Malusi rändrahn]], mille ümbermõõt on 24,3 meetrit ja ruumala 180 m³.<ref>{{EELIS|ala.tyyp.Y|788|Malusi rändrahn}}</ref> Aastatel [[1820]]–[[1865]] olla saarel asunud ka [[kõrts]].<ref>[http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=407&Itemid=39 Purjekaga Harjumaa väikesaari avastamas]. Harju Elu, 20. juuni 2008.</ref> Koos teiste [[Malusi saared|Malusi saarte]], [[Rammu saar|Rammu]] ja [[Allu saar|Allu]] saarega moodustab Suur-Malusi Jõelähtme valla Rammu küla. <gallery> Lõuna-Malusi saar 26.jpg|Suur-Malusi merelt Lõuna-Malusi saar 07.jpg|Pink merel hukkunute mälestuseks Lõuna-Malusi saar 25.jpg|Võimalik kunagine kõrtsi asukoht Lõuna-Malusi saar 12.jpg|Saare rand </gallery> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|1230452860}}</ref> }} == Kirjandus == * Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 281–287 (Eralt Art "Malusi saartest ja saarte nimest") [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared‎]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] dl32hcpw4mr89tqnxxvvo1zyyi9as3r 0 297902 7148242 4720242 2026-05-07T08:08:02Z Lommeer 191599 7148242 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Vahekari | Pilt = Vahekari - 07.jpg | Pildiallkiri = Vahekari rannik | Veekogu = [[Kolga laht]] | Pindala = 0,01527 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-199993907}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = 1,216 | Kõrgus = 1,99 | Kõrgeim koht = | Asendikaardi pilt = Malusid Vahekari.png }} '''Vahekari''' on väikesaar [[Kolga laht|Kolga lahes]], üks [[Malusi saared|Malusi saartest]] asudes [[Väike-Malusi|Väike]]- ja [[Suur-Malusi]] vahel. Saar on madal, kruusane ja kujult piklik ning selle ulatus põhjatipust lõunatippu on umbes 600 meetrit. Pindala 1,527 ha ja ümbermõõt 1,216 km. Saar on täielikult [[looduskaitse]] all kuuludes [[Kolga lahe maastikukaitseala]] koosseisu.<ref name="EELIS" /> Koos teiste [[Malusi saared|Malusi saarte]], [[Rammu saar|Rammu]] ja [[Allu saar|Allu]] saarega moodustab Vahekari [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] [[Rammu]] küla. <gallery> Vahekari - 02.jpg Vahekari - 03.jpg Vahekari - 06.jpg Vahekari - 09.jpg </gallery> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|-199993907}}</ref> }} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] b3pnp95khcg7auxn45crudhaqtkre0b 7148247 7148242 2026-05-07T08:17:03Z Lommeer 191599 7148247 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Vahekari | Pilt = Vahekari - 07.jpg | Pildiallkiri = Vahekari rannik | Veekogu = [[Kolga laht]] | Saarestik = [[Malusi saared]] | Pindala = 0,01527 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-199993907}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = 1,216 | Kõrgus = 1,99 | Kõrgeim koht = | Asendikaardi pilt = Malusid Vahekari.png }} '''Vahekari''' on väikesaar [[Kolga laht|Kolga lahes]], üks [[Malusi saared|Malusi saartest]] asudes [[Väike-Malusi|Väike]]- ja [[Suur-Malusi]] vahel. Saar on madal, kruusane ja kujult piklik ning selle ulatus põhjatipust lõunatippu on umbes 600 meetrit. Pindala 1,527 ha ja ümbermõõt 1,216 km. Saar on täielikult [[looduskaitse]] all kuuludes [[Kolga lahe maastikukaitseala]] koosseisu.<ref name="EELIS" /> Koos teiste [[Malusi saared|Malusi saarte]], [[Rammu saar|Rammu]] ja [[Allu saar|Allu]] saarega moodustab Vahekari [[Jõelähtme vald|Jõelähtme valla]] [[Rammu]] küla. <gallery> Vahekari - 02.jpg Vahekari - 03.jpg Vahekari - 06.jpg Vahekari - 09.jpg </gallery> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|-199993907}}</ref> }} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] smzs09u2yv1bin1trwu9afzzx0hdwlp 0 301842 7148043 6995633 2026-05-06T18:55:49Z ~2026-27644-43 228799 Mihkel Metsa andmeid 7148043 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Margus Mets.jpg|pisi|Margus Mets 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil]] '''Margus Mets''' (sündinud [[2. september|2. septembril]] [[1961]]) on eesti [[ajakirjanik]] ja ajakirjandusettevõtja. Ta on lõpetanud 1984. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna žurnalistikaosakonna. Töötanud ajalehtede [[Edasi]], [[Rahva Hääl]], Noorte Hääl, [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] ja [[Eesti Päevaleht]] toimetuses, seejärel [[Ajakirjade Kirjastus|Ajakirjade Kirjastuses]], [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehes]] ja [[Ühinenud Ajalehed|Ühinenud Ajalehtedes]].{{lisa viide}} Taasasutas 1990.aastal koos mõttekaaslastega Päevalehe (1990–1995). Ta on olnud Noorte Hääle ja Päevalehe peatoimetaja ning Eesti Päevalehe, Ajakirjade Kirjastuse, Pärnu Postimehe ja Ühinenud Ajalehtede vastutav väljaandja. 2015. aasta detsembrist on Margus Mets [[AS Postimees Grupp|Postimees Grupi]] juhatuse liige. Ta on 1990. aastast Eesti Meediaettevõtete Liidu asutajaliige ja nõukogu liige. 2016. aastast Jaan Tõnissoni Postimehe Fondi juhatuse liige. Margus Mets on koos oma ülikoolikaaslaste ja hiljem koos [[Hans H. Luik|Hans H. Luige]], [[Toomas Leito]] ja [[Jüri Ehasalu|Jüri Ehasaluga]] andnud välja noore ajakirjaniku aastapreemiaid ja elutööpreemiaid. ==Isiklikku== Tema isa oli ajakirjanik ja ajakirjandusjuht [[Sulev Mets]] (1930–2018), ema on tekstiiliinsener ja ettevõtte "UKU" pikaaegne direktor [[Milvi Mets]]. Õde on raamatukogundustegelane [[Triin Soone]]. Poeg Mihkel Mets on rahvusvahelise taseme tippkarateka, mitmekordne Eesti meister ja koondislane ning rahvusvaheliste võistluste medalist. Margus Mets on Tallinna Jahtklubi juhatuse liige 1999.aastast ja [[Kommodoor|ekskommodoor]]. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mets, Margus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] qfnjj9jxmc1nlzdu246wjudfbpvcj7p 0 305710 7148234 7144837 2026-05-07T07:39:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148234 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Генерал армии Герасимов Валерий Васильевич.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = Valeri Gerassimov (2015) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Valeri Gerassimov | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Kaasan]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]] | truudusvanded = | teenistused = [[Venemaa relvajõud]] <br> [[NSV Liidu relvajõud]] | teenistusaeg = | auaste = [[armeekindral]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Valeri Vassiljevitš Gerassimov''' ([[vene keel]]es ''Валерий Васильевич Герасимов'') (sündinud [[8. september|8. septembril]] [[1955]] [[Kaasan]]is) on Venemaa sõjaväelane ([[armeekindral]]), alates [[9. november|9. novembrist]] [[2012]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaap|Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudud Kindralstaabi ülem|ülem]] ja [[Venemaa kaitseminister|kaitseministri]] esimene asetäitja. 11. jaanuaril 2023 määrati ta [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjas]] osalevate vene vägede juhatajaks.<ref name=ylem>[https://www.bbc.com/russian/news-64241371 Глава генштаба Герасимов стал командующим войсками РФ в Украине. Что это значит?] BBC News Русская служба, 11. jaanuar 2023</ref> Seni ühendväegruppi juhtinud [[Sergei Surovikin]] määrati juhataja asetäitjaks. 8. juulil 2023 eemaldati Gerassimov Ukrainas paiknevate Venemaa relvajõudude juhi kohalt. Tema koostatud sõjapidamise teooria on tuntud kui [[Gerassimovi doktriin]] ja sellel baseerub suuresti Venemaa sõjaline doktriin, mida on väidetavalt järgitud ka [[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjas]]. ==Teenistuskäik== [[Fail:Putin at military exercises (2022) 03.jpg|pisi|271x271px|Putin, Šoigu ja Gerassimov sõjaväeõppusel Vostok-2022 Kaug-Idas 6. septembril 2022]] Ta õppis aastatel 1971–1973 [[Kaasan]]i [[Suvorovi sõjakool]]is, mille lõpetas 1973. aastal kuldmedaliga. Seejärel läbis ta Kaasani kõrgema tankiväejuhtimise kooli kaheaastase stuudiumi. Aastatel 1984–1987 õppis ta Malinovski-nimelises tankiväeakadeemias, mille lõpetas kiitusega.<ref>"Горячие будни генерала Герасимова" [The busy workdays of General Gerasimov]. Krasnaya Zvezda (in Russian).</ref> 1987. aastast oli ta [[NSV Liidu relvajõud]]ude [[144. motolaskurdiviis|144. Punalipulise Suvorovi ordeniga kaardiväe motolaskurdiviisi]] [[staabiülem]]. [[Nõukogude väeosad Eestis|Diviisi peakorter asus Tallinnas]] [[Tondi]]l. Aastatel 1993–1994 oli ta sama diviisi komandör.<ref name="ekspress">[http://ekspress.delfi.ee/kuum/vene-relvajoude-juhib-kindral-kes-viis-punavaed-eestist-valja?id=65265776 Vene relvajõude juhib kindral, kes viis punaväed Eestist välja]</ref><ref>[http://maailm.postimees.ee/3467345/endisest-vene-ataseest-eestis-voib-saada-gru-uus-juht Endisest Vene atašeest Eestis võib saada GRU uus juht]</ref> [[Vene vägede väljaviimine Eestist|1994. aastal paigutati diviis ümber]] Venemaale [[Jelnja]] linna [[Smolenski oblast]]is. 1995–1997 õppis ta [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]]s. Alates 1997. aastast töötas ta [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonnas]] 1. kaardiväe tankiarmee ülema esimese asetäitjana, alates veebruarist 1998 oli staabiülem. [[Teine Tšetšeenia sõda|Teises Tšetšeenia sõjas]] teenis ta väegrupeeringu Zapad staabiülemana ning siis grupeeringu Jug komandörina ning sai seejärel veebruarist 2001 Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna 58. armee maavägede ülemaks.<ref name="ekspress" /> Töötanud alates märtsist 2003 [[Kaug-Ida sõjaväeringkond|Kaug-Ida sõjaväeringkonna]] staabiülemana, sai Gerassimov aprillis 2005 Vene Föderatsiooni relvajõudude lahinguväljaõppe ja -teenistuse peadirektoraadi juhiks. 2006. aasta detsembrist töötas ta [[Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond|Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] staabiülemana. 11. detsembrist 2007 kuni 5. veebruarini 2009 tegutses [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülemana, veebruarist 2009 oli ta [[Moskva sõjaväeringkond|Moskva sõjaväeringkonna]] ja seejärel [[Kesksõjaväeringkond|Kesksõjaväeringkonna]] ülem.<ref>[Бирюлин Р. Из суворовцев в стратеги. // Красная звезда. — 2020. — 9 сентября.]</ref> 23. detsembril 2010 määrati ta [[Venemaa president|Venemaa presidendi]] dekreediga riigi relvajõudude peastaabi ülema asetäitjaks. 2009–2012 juhtis ta Moskvas [[Võidupüha (Venemaa)|võidupüha]] paraade [[Punane väljak|Punasel väljakul]]. Alates 13. novembrist 2012 on ta [[Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu]] liige. Kaitseminister armeekindral [[Sergei Šoigu]] äraoleku ajal on kaitseministri kohusetäitjaks armeekindral Valeri Gerassimov.<ref>[https://function.mil.ru/news_page/country/more.htm?id=12098158@egNews#txt Врио Министра обороны России генерал армии Валерий Герасимов поздравил военнослужащих и ветеранов с Днём Сухопутных войск.]</ref> 2015. aasta septembris oli Gerassimov Venemaa sõjalise operatsiooni korraldaja [[Süüria kodusõda|Süüria]]s. Selle eest pälvis ta 2016. aasta mais kõrgeima riikliku autasu – [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] nimetuse. 2021. aastal valis [[Venemaa sõjateaduste akadeemia]] üldkogu ühehäälselt senise akadeemia auliikme Valeri Gerassimovi akadeemia presidendiks. ==Osalus Vene-Ukraina sõjas== [[Krimmi kriis|Krimmi annekteerimises]] osalemise tõttu lisas Euroopa Liit ta aprillis [[2014]] nende isikute nimekirja, kelle suhtes on kehtestatud sanktsioonid.<ref>[http://www.rferl.org/content/eu-sanctions-ukraine-russia/25366276.html EU Names 15 New Targets For Ukraine Sanctions]</ref> 25. veebruaril 2022 lisas [[Ameerika Ühendriigid|USA]] Gerassimovi sanktsioneeritud isikute nimekirja (Specially Designated Nationals and Blocked Persons List). [[Bellingcat]]i andmetel on Valeri Gerassimov üheks neist venelastest, kes võisid olla vastutavad [[Buk (raketisüsteem)|õhutõrjesüsteemi Buk]] transportimise eest Ukraina poolt mittekontrollitava Donbassi territooriumile ja [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaysia Airlinesi lennu 17]] lennuki [[Boeing 777]] alla tulistanud raketi väljalaskmise eest 17. juulil 2014.<ref>[https://web.archive.org/web/20220219134623/https://naviny.belsat.eu/ru/news/kto-i-kak-rassledoval-krushenie-rejsa-mh17-zapadnye-i-rossijskie-otchety/ Кто и как расследовал крушение рейса MH17: западные и российские отчеты.] naviny.belsat.eu.</ref> Ukraina julgeolekuteenistuse andmetel oli Gerassimov Venemaa vägede ja venemeelsete mässuliste üldjuht nende strateegilise võidu ajal [[Ilovaiski lahing]]us 2014. aastal, kus hukkus vähemalt 459 Ukraina sõjaväelast ja veel 478 said vigastada.<ref>[https://archive.kyivpost.com/article/content/ukraine-politics/russian-army-general-staff-chief-gerasimov-ten-russian-military-servicemen-suspected-of-involvement-in-ilovaisk-tragedy-sbu-395041.html Russian Army General Staff Chief Gerasimov, ten Russian military servicemen suspected of involvement in Ilovaisk tragedy – SBU.] Kyiv Post. 5 August 2015.</ref> 9. detsembril 2021 hoiatas Gerassimov Ukraina valitsust [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] jõuga lõpetamise katse eest. Gerassimov lisas, et "teave Venemaa väidetava eelseisva sissetungi kohta Ukrainasse on vale".<ref>[ussia denies it plans to attack Ukraine". Anadolu Agency. 9 December 2021.</ref> Gerassimov osales 2022. aasta Venemaa sissetungi kavandamises Ukrainasse. Allikad väidavad, et otsuse Ukrainasse tungida tegid [[Vladimir Putin]] ja tema lähim kaastöötajate ring, sealhulgas Gerassimov, Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu ja Putini riikliku julgeoleku nõunik [[Nikolai Patrušev]].<ref>[https://www.bloomberg.com/news/articles/2022-04-20/putin-s-war-in-ukraine-has-russian-elites-fearing-global-isolation?leadSource=uverify%20wall Kremlin Insiders Alarmed Over Growing Toll of Putin’s War in Ukraine.] Bloomberg. 20 March 2022.</ref> 27. aprillil 2022 väitis Ukraina väljaanne Defence Express, et Gerassimov saabus [[Izjum]]i, et juhtida isiklikult Venemaa pealetungi piirkonnas. Ukraina sõltumatu teabeagentuuri andmetel sai Gerassimov 1. mail 2022 Izjumi lähedal haavata.<ref>З'явилися суперечливі дані про поранення начальника Генштабу РФ Герасимова. www.unian.ua.</ref> Ukraina pool eitas, et Ukraina relvajõud oleks konkreetselt Gerassimovi sihikule võtnud ja teatas, et kui komandopunkti rünnati, oli Gerassimov juba Venemaale lahkumas. Väidetavalt takistas USA Ukrainal Gerassimovi tapmast.<ref>[https://www.insider.com/us-ukraine-russia-killing-senior-general-report-2022-12 US officials tried to stop Ukraine from killing high-ranking Russian general.] Insider. 18 December 2022.</ref> Gerassimov ei osalenud ka 9. mail [[Punane väljak|Punasel väljakul]] toimunud [[Võidupüha (9. mai)|Võidupüha]] paraadil.<ref name=SW /> [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] kaitseministeerium teatas luureteabe alusel, et Gerassimov on "püüdnud piirata mitteregulatiivsete vormiriietuste kandmist, tsiviilsõidukites reisimist, mobiiltelefonide kasutamist ja ebastandardseid juukselõikusi". Vene väed olid jätkuvalt operatsioonide ummikseisus ja kandsid suuri kaotusi, mille üks põhjusi oli ka see, et Gerasimov seadis prioriteediks suures osas reeglite järgimise pisiasjadeni.<ref>[https://www.businessinsider.com/russia-new-ukraine-general-focused-on-soldiers-shaving-uk-intel-2023-1 Russia's new top general in Ukraine is fixated on getting soldiers to shave more often.] Business Insider. 23 January 2023.</ref> USA sõjaanalüütik Michael Kofman on öelnud, et Gerasimov "kurnab vene vägesid halvasti ajastatud ja ettenägematute pealetungioperatsioonidega, mille edu ei muuda strateegilist olukorda, kuid muudab väeosad haavatavamaks". [[Wagneri grupp|Wagneri grupi]] juht [[Jevgeni Prigožin]] süüdistas Šoigut ja Gerassimovi ebakompetentsuses. 5. mail 2023 süüdistas Prigožin neid "kümnete tuhandete" Wagneri grupi liikmete langemises. 8. juulil teatati, et Gerassimovi asendas Ukrainas paiknevate väeosade juhtimisel [[Mihhail Teplinski]], kuid Gerassimov jäi endiselt kindralstaabi ülemaks.<ref>[https://www.moscowtimes.ru/2023/07/08/z-voenkori-soobschili-ob-otstranenii-gerasimova-ot-komandovaniya-v-ukraine-a48358 Z-военкоры сообщили об отстранении Герасимова от командования в Украине.]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Русская служба The Moscow Times (in Russian). 8 July 2023.</ref> ==Auastmed== ===Nõukogude Liit=== {| class="wikitable |- ! Aasta ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1977]]}} | {{center|[[File:RAF A F1-2Lt since 2010par.svg|20px]]}} | [[leitnant]] |- | {{center|[[1979]]}} | {{center|[[File:RAF A F1FstLt since 2010par.svg|20px]]}} | [[vanemleitnant]] |- | {{center|[[1981]]}} | {{center|[[File:RAF A F2Capt since 2010par.svg|20px]]}} | [[kapten]] |- | {{center|[[1984]]}} | {{center|[[File:RAF A F3Major since 2010par.svg|20px]]}} | [[major]] |- | {{center|[[1987]]}} | {{center|[[File:RAF A F4LtCol since 2010par.svg|20px]]}} | [[alampolkovnik]] |} ===Venemaa Föderatsioon=== {| class="wikitable" |- ! Aasta ! Õlak ! Auaste |- | {{center|[[1992]]}} | {{center|[[File:Russia-Army-OF-5-1994-parade.svg|20px]]}} | [[polkovnik]] |- | {{center|[[1994]]}} | {{center|[[File:Russia-Army-OF-6-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralmajor|kaardiväe kindralmajor]] |- | {{center|[[2002]]}} | {{center|[[File:Russia-Army-OF-7-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralleitnant]] |- | {{center|[[2005]]}} | {{center|[[File:Russia-Army-OF-8-1994-parade.svg|20px]]}} | [[kindralpolkovnik]] |- | {{center|[[2013]]}} | {{center|[[File:Russia-Army-OF-9-1994-parade.svg|20px]]}} | [[armeekindral]] |} ==Vaata ka== *[[Gerassimovi doktriin]] *[[Vene-Ukraina sõda]] *[[Venemaa sissetung Ukrainasse]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=SW>{{cite web |title=No Sign of Top Russian General Valery Gerasimov at Victory Day Parade |trans-title= |publisher=[[Newsweek]] |url=https://www.newsweek.com/valery-gerasimov-russian-general-victory-day-parade-missing-1704798 |access-date=2022-05-14 | date=2022-05-09 |language=en |author=Jack Dutton }}</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.err.ee/355753/putin-vahetas-kindralstaabi-ulema-valja "Putin vahetas kindralstaabi ülema välja"] ERR, 9. november 2012 *[https://forte.delfi.ee/artikkel/96084535/eesti-nsv-diviis-rundab-harkivit-ja-selle-viimane-komandor-loodab-kiievis-voiduparaadi-juhatada "„Eesti NSV diviis” ründab Harkivit ja selle viimane komandör loodab Kiievis võiduparaadi juhatada"] Delfi Forte, 4. märts 2022 * Andrei Simonov. [https://www.mirror.co.uk/news/world-news/vladimir-putins-top-military-commander-26844445 Vladimir Putin's top military commander 'wounded in Ukraine and flown out of war zone']. [[Daily Mirror]], 1. mai 2022 * [https://www.err.ee/1608583636/allikad-venemaa-tahtsaim-kindral-sai-rindel-haavata Venemaa tähtsaim kindral sai rindel haavata.] err.ee, 2. mai 2022 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120132616/gerassimov-venemaa-mobilisatsioonisusteemi-tuli-kaigu-pealt-parandada Gerassimov: Venemaa mobilisatsioonisüsteemi tuli käigu pealt parandada.] delfi.ee, 24. jaanuar 2023 *[https://maailm.postimees.ee/7811488/moscow-times-gerassimov-eemaldati-vene-vagede-juhi-kohalt-ukrainas Moscow Times: Gerassimov eemaldati Vene vägede juhi kohalt Ukrainas.] Postimees, 11. juuli 2023 {{JÄRJESTA:Gerassimov, Valeri}} [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni armeekindralid]] [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Austuse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] g8iw8goststhtmn0c20o6jas6638efe 0 307737 7148146 6810720 2026-05-06T23:48:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148146 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ulaniv | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Уланів | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 5,6 | elanikke = 3038 (2001)<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/ukraine-census-perm/vinnycka.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-02-01 |arhiivimisaeg=2021-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210716110916/http://pop-stat.mashke.org/ukraine-census-perm/vinnycka.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> | asendikaart = Ukraina }} '''Ulaniv''' ([[ukraina keel]]es Уланів) on [[küla]] Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is. Pindala on 5,6 km². <gallery> VoznesenskaChurchUlaniv.jpg|Ulanivi kabel </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} [[Kategooria:Hmilnõki rajooni külad]] qcxs8ouw4jv12hcy1h20mok8j6m1t65 0 309465 7147845 6923262 2026-05-06T14:11:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147845 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=september}} [[Pilt:Rand, Tuuli.IMG_8399.JPG|pisi|Tuuli Rand ETV "[[Ringvaade (saade)|Ringvaate]]" saate Eesti Laulu salvestusel. <small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 3. veebruar 2013</small>]] '''Tuuli Rand''' (sündinud [[1. märts]]il [[1990]] [[Kuressaare]]s) on eesti laulja ja laulukirjutaja. Tuuli Rand on tuntud nii oma sooloprojektide kui ka koos [[Kristel Aaslaid|Kristel Aaslaiuga]] ansambli Öed liikmena. == Haridustee == Tuuli Rand on lõpetanud [[Kuressaare Gümnaasium]]i 2009. aastal. Aastatel 2009–2012 õppis ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Muusikakoolis]] rütmimuusika laulmist.<ref>https://otsakool.edu.ee/edulugu/vilistlased/#2012</ref> 2016. aastal alustas õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis]] (BFM) reklaami ja imagoloogia erialal.<ref>https://www.ohtuleht.ee/melu/749062/tuuli-rand-mul-tuli-isu-jalle-oppida</ref> == Muusikaline tegevus == Tuuli Ranna esimene soolosingel "Don't Be Afraid" ilmus 2013. aastal, loo autorid on ta ise ja trummar Peep Kallas.<ref>https://www.ohtuleht.ee/melu/515601/kuula-eesti-laulul-saranud-tuuli-rand-avaldas-esimese-soolosingli</ref> Soololauljana viljeleb ta meelsasti funkilikumat muusikat.<ref>https://menu.err.ee/1609326024/tuuli-rand-soolokarjaaris-teen-ma-funkilikumat-muusikat</ref> Tuuli Rand jõudis 2012. aastal saatesarja [[Eesti otsib superstaari (viies hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]] kolmandasse stuudiovooru. 2020. aastal ilmus talt soolosingel „Üks öö”<ref>
https://sky.ee/tuuli-rand-trotsis-sugisilma-ning-valmistas-loole-uks-oo-paikselise-muusikavideo{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}


</ref>, 2021. aastal romantiline suvelugu „Tagasi ei saa”<ref>https://sky.ee/tuuli-rand-avaldas-romantilise-suveloo-hing-vajab-hetkel-enesevaljendust-sellises-vormis{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}


</ref> ja 2024. aastal singel „Mäng”.<ref>
https://portail.ee/muusika-juurde-naasnud-tuuli-rand/




</ref> === Plaadid === * WINDY BEACH EP (2015)<ref>https://life.hooliganhamlet.com/2016/02/tuuli-rand-aka-windy-beach-annab-valja-oma-esimese-ep/</ref> * Öed (2018) <ref>https://sky.ee/skyplus/plaadiarvustus-odede-lobus-kaos{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Öed === Öed on 2018. aastal asutatud Eesti pop[[duett]], kuhu kuuluvad Tuuli Rand ja [[Kristel Aaslaid]]. Öed laulavad eesti keeles. Ansambli idee sündis eelkõige sõprusest ning ühisest muusikalisest seotusest.<ref>https://annestiil.delfi.ee/artikkel/81465917/kristel-aaslaid-ja-tuuli-rand-ehk-oed-teeme-koos-nalja-arme-konkureeri-omavahel</ref> Ansambli muusika on segu popist, elektroonikast ja funkist, millele lisanduvad humoorikad ja isikupärased laulusõnad. Ansambli Öed esimene singel "Ära käpi mind" ilmus 1. märtsil 2018<ref>https://life.hooliganhamlet.com/2018/02/mustilise-naiste-duo-oed-esimene-singel-ara-kapi-mind/</ref> ja esimene suur kontsert toimus 5. juulil 2018 Õllesummeril.<ref>https://www.ohtuleht.ee/melu/885718/ansambel-oed-teeb-esimese-suure-kontserdi-anname-endast-10000</ref> ==== Populaarseid laule ==== * "Rulli Rulli Rulli" * "Ära käpi mind" * "Suvemees" === Eesti Laul === Tuuli Rand on osalenud [[Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor|Eesti Laulu]] konkursil nii taustalauljana kui ka põhiesitajana.<ref>https://menu.err.ee/1608102847/tuuli-rand-eesti-laul-on-oma-tegija-nagu</ref> * Taustalaulja Marilyn Jurmani loos „Veel on aega” (2011) * Taustalaulja Teele Viira loos „City Lights” (2012) * Taustalaulja Soul Militia loos „The Future Is Now” (2012) * Taustalaulja Margaret ja Cat Eye loos „Ride” (2012) * Taustalaulja Liisi Koiksoni ja Söörömöö loos „Üle vee” (2013) * Sooloesineja koos Teele ja Ulaga loos „Ring The Alarm” (2013) * Sooloesineja ansamblis Vöörad lauluga „Maailm on hull” (2014) * Sooloesineja nime all Windy Beach lauluga „Salty Wounds” (2016) * Sooloesineja koos ansambliga Öed lauluga „Öhuloss” (2019) * Sooloesineja lauluga „Üks öö” (2021) * Sooloesineja lauluga „Rem” (2025) ==Teater ja muu tegevus== === Teatrirollid === * Peaosa SIRI – Estonia teatri etendus “Käsiviki Kosmosest” (2010) <ref>
https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/kasikivi-kosmosest-estonia/</ref> * Osatäitja Nukuteatri muusikalis “High School Musical” (2010) <ref>
https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=2925&page=1&s_nimi=2010
</ref> === Muud projektid === Tuuli Rand on mitmekülgne artist, kes lisaks laulmisele kirjutab laule ja produtseerib muusikat. Ta on osalenud tele- ja raadiosaadetes ning olnud ka kaassaatejuht ("Tähtede lava", ETV, 2019; "Naistesaun", Raadio 2, 2021).<ref>https://menu.err.ee/1608242178/tuuli-rand-tahan-olla-arenev-inimene</ref> Ta on õppinud holistilist teraapiat.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/naistesaun-kristel-laheb-tuuli-juurde-teraapiasse Naistesaun. Kristel läheb Tuuli juurde teraapiasse] Raadio 2 saade, 10.04.2021.</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.facebook.com/tuulirandofficial?ref=ts&fref=ts Facebooki leht] * {{MusicBrainz nimi|id=70f3c38e-5f18-44f9-a5f3-525d7329af96|nimi=Tuuli Rand}} {{JÄRJESTA:Rand, Tuuli}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] hjvetx5be0tiliddz5ziz6nzdd24bzs 0 313328 7147839 7117355 2026-05-06T13:50:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147839 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} [[Pilt:Tahkuna poolsaar1.JPG|pisi|[[Tuuleturbiin]] [[Tahkuna poolsaar]]el [[Hiiumaa]]l]] 2020 oli Eestis tuuleenergia elektrijaamade koguvõimsus 320 MW.<ref name="ReferenceA">[https://tuuleenergia.ee/]</ref> Töös olevate [[tuuleenergia]] allikate koguvõimsus Eestis on 184 [[MW]]<ref>{{cite news |title=Estonian Wind Energy |url=http://www.tuuleenergia.ee/en/windpower-101/statistics-of-estonia/ |publisher=EWPA |date= |accessdate=28. aprill 2012 |archive-date=2013-09-30 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130930052745/http://www.tuuleenergia.ee/en/windpower-101/statistics-of-estonia/ |url-status=dead }}</ref>, ligikaudu 546 MW<ref name="EWPA">{{cite news |title=List of wind energy developments in Estonia |url=http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/M%C3%A4rts-2012-Tuuleenergia-arendamisel-Eesti.xls |publisher=EWPA |date= |accessdate=28. aprill 2012 |archive-date=2016-03-05 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160305000914/http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/M%C3%A4rts-2012-Tuuleenergia-arendamisel-Eesti.xls |url-status=dead }}</ref> väärtuses projekte on arendamisel. Kõik senised [[tuulepark|tuulepargid]] asuvad maismaal, veekogudes on plaanis tuulepargid ehitada [[Peipsi järv]]ele<ref>[https://web.archive.org/web/20080303025345/http://www.postimees.ee/211007/esileht/majandus/290763.php Peipsile võib kerkida mitusada tuulikut]. 21 October 2007. Postimees. (''In Estonian'')</ref> ja [[Läänemeri|Läänemerele]] [[Hiiumaa]] lähedale<ref>{{Netiviide |url=http://www.4energia.ee/index.php/lang/eng/article/hiiumaa-windfarm |pealkiri=Hiiumaa Offshore windfarm |vaadatud=2013-01-18 |arhiivimisaeg=2009-03-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090323063050/http://www.4energia.ee/index.php/lang/eng/article/hiiumaa-windfarm |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Pakri tuulepark]] asub [[Paldiski]]s, [[Pakri poolsaar]]e tipus, [[Pakri tuletorn|vana tuletorni]] lähedal. See koosneb kaheksast tuule[[turbiin]]ist, mille koguvõimsus on 18,4 MW<ref>[http://www.energybulletin.net/node/4031][https://web.archive.org/web/20080823201456/http://www.4energia.ee/index.php/lang/eng/article/pakri-windfarm]</ref>. ==Veepealne tuuleenergia== Kokku on Eestisse planeeritud kolm suuremat projekti, mille koguvõimsus on 1490 MW: 700 MW [[Nelja Energia]] projekt Hiiumaa lähedal, 600 MW [[Eesti Energia]] projekt [[Liivi laht|Liivi lahel]]<ref>[http://www.parnupostimees.ee/205673/print/eesti-energia-kavandab-liivi-lahte-300-tuulikut/ 29.12.2009, Eesti Energia kavandab Liivi lahte 300 tuulikut]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/merekaitsealad-ja-moistlikum-merealade-kasutuse-planeerimine/projekti-liivi-laht-kui-tuuleenergia-ressurssq-gorwind |pealkiri=Projekti "Liivi laht kui tuuleenergia ressurss" - GORWIND |vaadatud=2013-01-25 |arhiivimisaeg=2013-10-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131003015958/http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/merekaitsealad-ja-moistlikum-merealade-kasutuse-planeerimine/projekti-liivi-laht-kui-tuuleenergia-ressurssq-gorwind |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 190 MW veepealne tuulepark Eesti läänerannikul, mille rajajaks on [[Neugrund OÜ]]<ref name="EWPA"/>. == Statistika == [[Pilt:Wind turbine transport to Aulepa.JPG|pisi|Tuuleturbiinide transport [[Aulepa]], Eesti]] Alljärgnevas tabelis on näidatud Eestis tuulepargite paigaldatud võimsus ja elektrienergia tootmine:<ref>{{cite news |title=Estonian Wind Energy |url=http://www.tuuleenergia.ee/en/windpower-101/statistics-of-estonia/ |publisher=EWPA |date= |accessdate=28.04.2012 |archive-date=30.09.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130930052745/http://www.tuuleenergia.ee/en/windpower-101/statistics-of-estonia/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite news |title=Production of wind energy grew significally in 2010 |url=http://www.tuuleenergia.ee/en/2011/01/production-of-wind-energy-grew-significally-in-2010/ |publisher=EWPA |date= |accessdate=28.04.2012 |archive-date=26.04.2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140426234753/http://www.tuuleenergia.ee/en/2011/01/production-of-wind-energy-grew-significally-in-2010/ |url-status=dead }}</ref><ref>{{cite news|title=Share of renewable energy in electricity production is increasing|url=http://www.stat.ee/31212|publisher=stat.ee|date=|accessdate=28.04.2012|archive-date=14.11.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111114044744/http://www.stat.ee/31212|url-status=dead}}</ref> {| class="wikitable" style="text-align:right; margin:left" |- ! Aasta ! 2002 !! 2003 !! 2004 !! 2005 !! 2006 !! 2007 !! 2008 !! 2009 !! 2010 !! 2011 |- ! Paigaldatud võimsus (MW) | 2.25 || 2.25 || 2.25 || 31.65 || 31.65 || 58 || 77.7 || 141.7 || 148.6 || 183.9 |- ! Tootmine (GWh) | 1 || 6 || 8 || 54 || 76 || 91 || 133 || 172 || 299 || 373 |- |colspan=11| |- ! Aasta ! 2012 || 2013 || 2014 || 2017 || 2018 || 2019<ref>[https://energiatalgud.ee/Tuuleenergia_ressurss]</ref>|| 2020<ref name="ReferenceA" /> |- ! Paigaldatud võimsus (MW) | 269.4 || 279.9 || 302.7 || 309.96 || 309.96 || 320 || 320 |- ! Tootmine (GWh) | 466 || 552 || || || || 690 || 823 |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2024-10/REPowerEU_KAURi_uuringualad_lõpparuanne_20241009_avalik.pdf 2024 Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine, Keskkonnaagentuur] [[Kategooria:Eesti energeetika]] [[Kategooria:Tuuleenergia]] 1i3ys68fjg9fu3p6prcthdtzifrcuda 0 317164 7148180 7117888 2026-05-07T02:49:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148180 wikitext text/x-wiki '''Urve Kilk''' ([[5. detsember]] [[1937]] [[Misso vald]] – [[11. aprill]] [[2025]] Mäetaguse) oli eesti õpetaja ja rahvatantsupedagoog.<ref name=":0" /> Urve Kilk lõpetas 1955. aastal [[Kohtla-Järve 1. Keskkool]]i. Seejärel õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is eesti keelt ja kirjandust ja lõpetas ülikooli 1960. aastal.<ref name=":0" /> 1964. aastast töötas ta [[Järve Gümnaasium]]is eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Õpetajatöö kõrvalt juhendas ta rahvatantsurühmi ning korraldanud ülevirumaalisi laulu- ja tantsupidusid. Ta on olnud üleriigiliste tantsupidude liigijuht ja assistent.<ref name=":0" /> == Tunnustus == * 1987 – [[Eesti NSV teeneline õpetaja]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/leninliklipp/1987/10/06/12 Leninlik Lipp : EKP Kohtla-Järve Linnakomitee ja Rajoonikomitee, Kohtla-Järve Linna RSN ja Rajooni RSN häälekandja, nr. 191, 6 oktoober 1987] (DIGAR)</ref> * 1998 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name=":0" /> * 2006 – [[Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ullo Toomi nimeline tantsupreemia |url=https://sa.laulupidu.ee/wp-content/uploads/2016/09/Ullo-Toomi-STIPENDIUMID-1987-kuni-2016.pdf |vaadatud=13. aprillil 2025}}</ref> * 2007 – [[Ida-Virumaa teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ida-Virumaa teenetemärgi laureaadid |url=https://ivol.ee/laureaadid |vaadatud=13. aprillil 2025 |väljaanne=Ida-Virumaa omavalitsuste liidu koduleht }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2013 – Kohtla-Järve aukodanik<ref>{{Netiviide |pealkiri=Linna aukodanikud |url=https://www.kohtla-jarve.ee/linnaaukodanikud |vaadatud=13. aprillil 2025 |väljaanne=Kohtla-Järve ametlik koduleht }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * 2. mail 2015 avati [[Kohtla-Nõmme]]l Urve Kilgi pink (“Aeg tantsib inimestes, inimene tantsib ajas ja tema elumuusikast jääb vaibumatu kaja. Urve Kilk − lugupeetud ja armastatud tantsuõpetaja”)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Korsten |eesnimi=Teet |kuupäev=5. mai 2015 |pealkiri=Kohtla-Nõmmel avati Urve Kilgi pink |url=https://pohjarannik.postimees.ee/6579577/kohtla-nommel-avati-urve-kilgi-pink |vaadatud=13. aprillil 2025 |väljaanne=Pohjarannik.postimees.ee}}</ref> * 2019 – [[Kodarraha aumärk]]<ref>[https://2023.laulupidu.ee/kodarraha-saajad/ Kodarraha aumärk], vaadatud 13. aprillil 2025</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=11. aprill 2025 |pealkiri=Lahkunud on rahvatantsuõpetaja ja eestluse hoidja Ida-Virumaal Urve Kilk |url=https://pohjarannik.postimees.ee/8228768/lahkunud-on-rahvatantsuopetaja-ja-eestluse-hoidja-ida-virumaal-urve-kilk |vaadatud=13. aprillil 2025 |väljaanne=pohjarannik.postimees.ee}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Kilk, Urve}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kohtla-Järve aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2025]] 0zdtwde4l20i667ci22rgl97aa2vbow 0 322403 7148103 7063575 2026-05-06T21:53:14Z Ollin Masa 227337 Pilt 7148103 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marie de France illuminated.jpeg|pisi|Marie de France illumineeritud käsikirjas (kunstnik Richard de Verdun, 13.-14. sajand).]] '''Marie de France''' (hiljemalt [[1160]] – u [[1210]]) oli keskaegne prantsuse [[luuletaja]].<ref> Matilda Bruckner (en), «Marie de France», in Medieval France: An Encyclopedia, Routledge, 1995, p. 589</ref> Ta oli esimene tuntud naine, kes kirjutas [[prantsuse keel|prantsuskeelset]] luulet. Ta sündis ja kasvas arvatavasti küll [[Prantsusmaa]]l, kuid veetis suurema osa elust [[Inglismaa]]l. Marie de France'i mugandatud [[Aisopos]]e [[valm]]e loeti ning imiteeriti 12.–18. sajandini. [[Romantism|Romantismi]] aegu taasavastati 19. sajandil tema [[vanaprantsuse keel|vanaprantsuskeelsed]] värssjutustused [[anglonormannid|anglonormanni]] käsikirjadest. Marie de France kuulus ka [[rüütlikirjandus]]e autorite hulka, mugandades bretooni (nimetatud ka briti ainestiku) legende, mis muidu vaid suuliselt levisid. ==Elukäik== Marie de France'i elust on teada väga vähe, peaaegu ei midagi peale selle, mis ta ise kirjutas oma "Valmide" epiloogis: :''Marie ai num, si sui de France.'' (anglo-normanni pr. k.) :''Marie on nimi ja olen Prantsusmaalt.'' "Prantsusmaa" tähistas sel juhul praegust [[Île-de-France]]'i. Tõenäoliselt elas Marie de France ka Inglismaal ja oli seotud [[Henry II|Henry II Plantagenêt]]i õukonna ning peamiselt [[Akvitaania Eleanor]]iga. Marie de France'i kaksteist [[Bretooni lee|leed]] on pühendatud ühele kuningale, kelleks on kahtlemata Henry II. Medievistid on oletanud, et Marie de France võis ka olla kas [[Barking]]i või [[Reading]]i kloostri [[abtiss]], kuid see oletus on jäänud kinnituseta. Mitmed teadlased on välja pakkunud, et Marie võis olla [[Meulan]]i krahvi [[Galéran IV]] tütar, kes abiellus [[Hugues Talbot]]iga 1170. aasta paiku ning läks koos abikaasaga elama tema maadele Inglismaal.<ref>Batany Jean, «Le "mari aux deux femmes" les deux Bretagne et l'Irlande», Celtitudes médiévales, Ed. Philippe Walter, univ. Grenoble 3; IRIS 29(2005), p. 73-88.</ref> See hüpotees on aga samuti väga ebatõenäoline. Marie de France on anglonormanni poeetide seas tähtsal kohal, ka oli ta silmapaistvaim naine oma sajandil ja oma kultuuris. Ta kõhkles aga kaua enne luule juurde jäämist. Varem oli ta tõlkinud ladina keelest, paljudel antiikajaloo teemadel. Kuid, olles märganud, et sarnase tõlketööga tegelevad ka väga paljud tema kaasaegsed, hülgas ta selle ala ning pühendus bretooni lugude uurimisele. Hiljem kirjutas ta ka valme, mis tegi temast esimese prantsuse valmimeistri. ==Kirjatöö== Poetessina jutustas ta prantsuse keeles – täpsemalt anglo-normanni dialektis<ref>"Histoire de la littérature de la France – Des origines à 1600", collectif, Messidor/Éditions sociales, 1971</ref> – ning värssides ümber bretooni legende, mida ta nimetas [[bretooni lee|lee]]deks. Tema "Leed" (1160–1175) koosnesid kaheteistkümnest lühikesest loost kaksikvärssides, kaheksasilbistes värsiridades. Leede pikkus varieerus, nii näiteks oli "[[Kuslapuu (lee)|Kuslapuu]]" pikkus 118 värssi, "[[Eliaduc]]i" pikkus aga 1184. Need olid just bretooni romansid, mida hiljem kõrvutati uue [[romaan]]iga. Marie oma märkmetes väitis end olevat kirjutanud ja "kogunud" oma tekste just bretooni leedest, briti ja keldi ainestikust, kuid üksainus nendest lugudest, "Lanvali lee" on [[kuningas Arthur|Arthuri]]-teemaline. Armastus, kõige sagedamini ühiskonna äärealadel virelev valdkond, on Marie leekogu põhiteema: kaheteistkümnest loost üheksa räägivad armastusest. Lühim – kuid vahest ilusaim – tekstidest on "Kuslapuu", mis jutustab [[Tristan ja Isolde|Tristani ja Isolde]] loo. Mitmed teised leed käsitlevad imelisi, fantastilisi teemasid, kuid sellest hoolimata on imed seotud reaalse maailmaga ning lugude lõpud on pigem pessimistlikud või kurvad, algsele rõõmule ja õnnele järgnevad raskused. Andeka jutuvestjana andis Marie de France bretooni ainestiku maagiale õukondliku ja poeetilise tonaalsuse. On näha ka diskreetselt esile kerkivat emotsionaalsust, kui autor lubab endale haletsust ja kaastunnet oma tegelaste suhtes. Tema stiil näitab märkimisväärset võimalusterikkust ning lugude kompositsioonis on tunda tagasihoitust: kindel kunst stseeni kujutamisel ning efektiivselt lihtne ja selge keelekasutus. Peale leede on Marie de France kirjutanud ka teose "Ysopet", mis on esimene prantsuskeelne mugandus Aisopose valmidest (koostatud aastatel 1167–1189), ja romaani "L'Espurgatoire de saint Patrice" ("[[Patrick|Püha Patricku]] puhastustuli", pr), mis annab selge pildi kannatustest [[purgatoorium]]is ning kirjeldab traditsioonilisel moel teekonda [[hauatagune elu|hauataguses elus]]. ==Teosed== * "Lai de Yonec" * "Lai de Frêne" * "Lai du Chaitivel" ("Le Malheureux") * "Lai de Lanval" * "Lai de Milun" * "Lai de deux Amants" * "Lai d'Eliaduc" * "Lai du Bisclavret" * "Lai de Guigemar" * "Lai d'Equitan" * "Kuslapuu" * "Le loup-garou" * "Lai du Laostic" * "Valmid" ("Ysopet") * "L'Espurgatoire de saint Patrice" ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Baum, Richard, ''Recherches sur les œuvres attribuées à Marie de France'', Heidelberg, Winter (Annales Universitatis Saraviensis, Philosophische Facultät, 9), 1968, 241. * Blain, Virgina, ''et al.'', «Marie de France», ''The Feminist Companion to Literature in English'' (Yale UP, 1990, 714). * H. Brät, ''Marie de France et l'obscurité des anciens'' dans Neuphilologische Mitteilungen 79 (1978), 180–184. * K. Brightenback, ''Remarks on the 'Prologue' to Marie de France's Lais'' dans Romance Philology 30 (1976), 168–77. * Burgess, Glyn S. ''The Lais of Marie de France: Text and Context'', Athens (USA), University of Georgia Press, c1987. * Burgess, Glyn S. ''Marie de France'', Research Bibliographies and Checklists: New Series, vol. 8, Supplément 3, Woodbridge, Suffolk, Tamesis, 2007. * Burgess, Glyn S. and Keith Busby, translators, ''The Lais of Marie de France'', London, Penguin, 1986. * Curley, Michael, editor and translator ''Saint Patrick's Purgatory: A Poem by Marie de France'', Binghamton, New York, Medieval and Renaissance Texts & Studies, 1993. * Gallagher, Edward J., translator, ''The Lays of Marie de France, with Introduction and Commentary'', Indianapolis and Cambridge, Massachusetts, Hackett Publishing, 2010. * Delcos, J. C., ''Encore sur le prologue des Lais de Marie de France'', dans Le Moyen Âge 90 (1984), 223–32. * Elizabeth A. Francis «Marie de France et son temps», in Romania, n°72, 1951. * Hoepffner, Ernest ''The Breton Lais'' in: Ages, Roger S. Loomis (ed.), ''Arthurian Literature in the Middle Ages'', Clarendon Press, Oxford University, 1959 ISBN 0198115881. * A. Micha (trad.), ''Lais de Marie de France'', Paris, Flammarion, collection Bilingue Littérature, 1999. * McCash, June Hall, ''La Vie seinte Audree: A Fourth Text by Marie de France?'' dans Speculum 77 (2002), 744–77. * Morvan, Françoise, traduction, présentation et notes des ''Lais de Marie de France'', Babel-Actes sud, 2008. * Morvan, Françoise, traduction, présentation et notes des ''Fables de Marie de France'', Babel-Actes sud, 2010. * Rossi, Carla, 2009, « Marie de France et les érudits de Cantorbéry », Paris, Éditions Classiques Garnier. * Rychner, Jean, 1983, ''Les Lais de Marie de France'', Paris, Honoré Champion. * Watt, Diane, 'Medieval Women's Writing', Polity, 2008. * J. Ferrante « The French Courtly Poet: Marie de France », in Medieval Women Writers, ed. K.M Wilson, Athènes, 1984, 64–89. {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:France de, Marie}} [[Kategooria:Prantsuse luuletajad]] [[Kategooria:Surnud 1210]] 8no94czm0elg3fyschy8ejoi14ijnbw 0 323482 7148173 6798216 2026-05-07T02:08:32Z Robert Treufeldt 9117 7148173 wikitext text/x-wiki [[Fail:«Miss Estonia 88» (170) Heino Sisask, Heli Mets ja Mati Hiis.jpg|pisi|Heino Sisask (1988, vasakul)]] '''Heino Sisask''' ([[31. detsember]] [[1928]] [[Sirvaste]] küla, [[Vastse-Otepää vald]] [[Tartumaa]] – [[21. jaanuar]] [[2023]]) oli [[Eesti]] poliitik ja sporditegelane, [[Tartu]] rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees [[1961]]–[[1964]]. Ta kuulus Kalevisse ja võistles 1950–1952 Eesti koondises. [[Kalevi auliige]] (1963). Töötas 1954–57 Tartu SK treenerina, tegutses 1957–1964 Tartu kergejõustikusektsiooni esimehena. 1952–1957 Tartu linna spordikomitee ja 1964–1974 [[ENSV Spordikomitee]] esimees. 1964–1974 NSV Liidu Olümpiakomitee liige. 1964–1974 taastas ja laiendas ta vahepeal katkenud spordisidemed Soome ja teiste Põhjamaadega. Soome Haridusministeeriumi hõbedane teeneterist (1966). Oli [[Moskva olümpiamängud]]e Tallinna purjeregati olümpiatule toomise korralduskomitee esimees ning Tōkyō (1964), México (1968) ja Müncheni (1972) olümpiamängudel NSV Liidu spordidelegatsiooni liige. 1984–1995 oli ta Eesti Iluvõimlemise Föderatsiooni esimees, 1995–2001 Eesti Võimlemisliidu asepresident, aastast 2011 auliige. 1992–1999 oli ta [[EOK]] liige, aastast 2006 EOK auliige. Oli 1957–1962Tartu linna täitevkomitee esimehe asetäitja ja 1962-1964 esimees ning 1974–1990 ENSV Rahvakontrolli Komitee osakonnajuhataja. 1990–1993 Lääne-Virumaa Väikeettevõtjate Liidu esimees. Aastast 1993 töötanud juristi ja nõunikuna turismi- ja kooliametis, Haridusministeeriumi kutseharidusosakonnas ja Tallinna Meditsiinikoolis. ==Välislingid== * {{ESBL|Heino_Sisask}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Martin Varik]] | nimi=[[Tartu linnapea|Tartu linna rahvasaadikute nõukogu<br>täitevkomitee esimees]] | aeg=[[1961]]–[[1964]]| järgnev=[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Sisask, Heino}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2023]] eg80ysa2wx9ctnakv26r9f4l5idhxy6 0 324945 7148049 6316594 2026-05-06T19:22:21Z ~2026-27577-69 228802 7148049 wikitext text/x-wiki {{Fotograaf|Sünniaeg=31. juuli 1987|Sünnikoht=Tallinn|Rahvus=eestlane|Amet=fotograaf|Suundumus=[[arhitektuurifotograafia]]|Kodulehekülg=https://tonutunnel.com/|Pilt=Ferrotyyp Tõnu Tunnel.jpg|Nimi=Tõnu Tunnel|Pildi info=[[Ferrotüüp]] fotograaf Tõnu Tunnelist. Pildistatud ja ilmutatud Tartus AG47 ateljees}} '''Tõnu Tunnel''' (sündinud [[31. juuli]]l [[1987]]) on eesti fotokunstnik ja arhitektuurifotograaf. Ta lõpetas 2011. aastal bakalaureusekraadiga [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskonna fotograafia eriala. Tunneli fotosid on avaldatud fotonäitusel "[[Eesti läbi 100 silmapaari]]".<ref>[[Toomas Jüriado]]: [http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/ Uudistaja 14.02.2018] MTÜ Loodusajakiri, 13. veebruar 2018 ([https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/ veebiarhiivis])</ref> ==Tunnustus== * Arhitektide liidu teenetemedal “Fotograaf 2024” == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Tõnu Tunnel}} * [https://tonutunnel.com/ Tõnu Tunneli veebileht] * [https://parnu.postimees.ee/2593308/tonu-tunnel-mangib-pimeduse-ja-valgusega "Tõnu Tunnel mängib pimeduse ja valgusega"] Pärnu Postimees, 12. november 2013 * [https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/81994345/11-kusimust-arhitektuurifotograaf-tonu-tunnel-votab-maja-tukkideks-ja-paneb-kaameras-uuesti-kokku "11 küsimust | Arhitektuurifotograaf Tõnu Tunnel võtab maja tükkideks ja paneb kaameras uuesti kokku"] Moodne Kodu, 4. mai 2018 * [https://kultuur.err.ee/1608432716/arhitektuuri-ja-elu-vahendaja-tonu-tunnel "Arhitektuuri ja elu vahendaja Tõnu Tunnel"] ERR kultuur, 11. detsember 2021 {{JÄRJESTA:Tunnel, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] c9of4mg8saa6fpvayf9eu6a0zifbo2w 0 326619 7147934 4394724 2026-05-06T16:29:01Z Andres 5 7147934 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Sotsiaaldemokraatlik Partei''' on [[partei]] mitmes riigis: * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Albaania)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Albaania]]s * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Andorra)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Andorra]]s * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Benin)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Benin]]is * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (El Salvador)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[El Salvador]]is * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Gabon)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Gabon]]is * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Hispaania)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Hispaania]]s * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Jaapan]]is * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Mehhiko)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Mehhiko]]s * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Portugal]]is * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Rumeenia]]s * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rwanda)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Rwanda]]s * '''[[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Ungari)|Sotsiaaldemokraatlik Partei]]''' [[Ungari]]s ==Vaata ka== * [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] * [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei]] * [[Tšehhi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ouf82opsz2m3mfsg68l214rpuynjg3e 0 327618 7147809 6784498 2026-05-06T12:45:32Z ~2026-27412-54 228767 Lisasin uut info koos viited ja parandasin vana infot ära või uuendasin 7147809 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tübingeni Ülikool | omakeelne_nimi = Eberhard Karls Universität Tübingen | pilt = Uni Tübingen Neue Aula Sommer.jpg | pildi_seletus = | ladina_nimi = Universitas Eberhardina Carolina | deviis = ''Attempto!'' | asutatud = 1477 | tüüp = riiklik ülikool | eelarve = | juht1 = | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | kantsler = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = {{murdmata|28 610 (talv 2024/2025)}} | asukoht = [[Tübingen]], Saksamaa | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | logo = | logo_laius = 180px | laiuskoordinaat = 48.524639 | pikkuskoordinaat = 9.059167 }} '''Tübingeni ülikool''' (ka '''Tübingeni Eberhard Karli Ülikool'''; [[saksa keel]]es ''Eberhard Karls Universität Tübingen'') on [[ülikool]] [[Saksamaa]]l [[Tübingen]]is. Ülikool asutati 1477. aastal ning see on see üks Saksamaa vanemaid ülikoole.<ref name=":0">Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Geschichte der Universität Tübingen. Stand 21. März 2026, <nowiki>https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/geschichte-der-universitaet/</nowiki></ref> == Ajalugu == Aastal 1477 asutas krahv Eberhard im Bart paavst Sixtus IV palvel Tübingeni Ülikooli nelja teaduskonnaga - teoloogia, juura, meditsiin ja filosoofia. 1769. aastal lisas hertsog Karl Eugen von Württemberg oma eesnime ülikooli nimele.<ref name=":0" /> Aastal 1863 asutati Tübingeni Ülikoolis Saksamaa esimene loodusteaduste ning aastal 2011 esimene islami teaduskond.<ref name=":0" /> Aastal 1876 ületati 1000 õpilase piir  ja aastal 1979 oli õpilasi üle 20 000.<ref name=":0" /> Aastal 1904 lubati naisi ülikooli õppima.<ref name=":0" /> Aastal 1933 tulid võimule natsid ning neid toetasid sel ajal enamik professoreid. Nagu paljudes teistes Saksamaa ülikoolides, oli ka seal palju neid, kes töötasid natside heaks. Tänapäeval toob ülikool selle selgelt esile oma ajaloos.<ref>Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Aufarbeitung der NS-Zeit an der Universität Tübingen. Stand 21. März 2026, <nowiki>https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/geschichte-der-universitaet/aufarbeitung-ns-zeit/</nowiki></ref> == Tänapäev == Tübingeni Ülikool pakub 8 teaduskonnas üle 200 eriala. 2024/2025 õppeaasta talvel õppis seal 28 610 tudengit. Nendest 5349 olid esmakursuslased ja 4466 välistudengid. Umbes 60% kõigist tudengitest on naised.<ref name=":1">Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Zahlen und Fakten zur Universität Tübingen. Stand 21. März 2026, <nowiki>https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/zahlen-und-fakten/</nowiki> </ref> Aastal 2024 töötas ülikoolis 541 professorit, 5662 teadustöötajat ja 2648 muud töötajat.<ref name=":1" /> ==Tuntud Vilistlased== Mitmed maailmas tuntud inimesed ja teadlased on Tübingeni Ülikoolis õppinud, sealhulgas [[Johannes Kepler]], paavst [[Benedictus XVI]] <ref name=":0" /> ja 8 Nobeli laureaati <ref>Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Nobelpreise. Stand 21. März 2026, <nowiki>https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/preise-und-auszeichnungen/nobelpreistraeger/</nowiki> </ref>. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Walter Jens. ''Eine deutsche Universität. 500 Jahre Tübinger Gelehrtenrepublik.'' München: Kindler, 1977. ISBN 3-463-00709-6 (Uus väljaanne: Reinbek bei Hamburg, 2004) ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina}} *[http://www.uni-tuebingen.de/ Tübingeni ülikooli koduleht] {{Matariki Network}} [[Kategooria:Tübingeni ülikool| ]] [[Kategooria:Saksamaa ülikoolid]] [[Kategooria:Tübingen|Ülikool]] dwzrjsrlvtggx3sg7ii9t7oxgqhl0qr 7147892 7147809 2026-05-06T15:42:06Z Kruusamägi 1530 7147892 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Tübingeni Ülikool | omakeelne_nimi = Eberhard Karls Universität Tübingen | pilt = Uni Tübingen Neue Aula Sommer.jpg | pildi_seletus = | ladina_nimi = Universitas Eberhardina Carolina | deviis = ''Attempto!'' | asutatud = 1477 | tüüp = riiklik ülikool | eelarve = | juht1 = | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | kantsler = | tugitöötajaid = | üliõpilasi = {{murdmata|28 610 (talv 2024/2025)}} | asukoht = [[Tübingen]], Saksamaa | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | logo = | logo_laius = 180px | laiuskoordinaat = 48.524639 | pikkuskoordinaat = 9.059167 }} '''Tübingeni ülikool''' (ka '''Tübingeni Eberhard Karli Ülikool'''; [[saksa keel]]es ''Eberhard Karls Universität Tübingen'') on [[ülikool]] [[Saksamaa]]l [[Tübingen]]is. Ülikool asutati 1477. aastal ning see on see üks Saksamaa vanemaid ülikoole.<ref name=":0">Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Geschichte der Universität Tübingen. Vaadatud 21. märtsil 2026, https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/geschichte-der-universitaet/</ref> == Ajalugu == Aastal 1477 asutas krahv Eberhard im Bart paavst [[Sixtus IV]] palvel Tübingeni Ülikooli nelja teaduskonnaga – teoloogia, juura, meditsiin ja filosoofia. 1769. aastal lisas hertsog Karl Eugen von Württemberg oma eesnime ülikooli nimele.<ref name=":0" /> Aastal 1863 asutati Tübingeni Ülikoolis Saksamaa esimene loodusteaduste ning aastal 2011 esimene islami teaduskond.<ref name=":0" /> Aastal 1876 ületati 1000 õpilase piir ja aastal 1979 oli õpilasi üle 20 000.<ref name=":0" /> Aastal 1904 lubati naisi ülikooli õppima.<ref name=":0" /> Aastal 1933 tulid võimule natsid ning neid toetasid sel ajal enamik professoreid. Nagu paljudes teistes Saksamaa ülikoolides, oli ka seal palju neid, kes töötasid natside heaks. Tänapäeval toob ülikool selle selgelt esile oma ajaloos.<ref>Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Aufarbeitung der NS-Zeit an der Universität Tübingen. Vaadatud 21. märtsil 2026, https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/geschichte-der-universitaet/aufarbeitung-ns-zeit/</ref> == Tänapäev == Tübingeni Ülikool pakub 8 teaduskonnas üle 200 eriala. 2024/2025 õppeaasta talvel õppis seal 28 610 tudengit. Nendest 5349 olid esmakursuslased ja 4466 välistudengid. Umbes 60% kõigist tudengitest on naised.<ref name=":1">Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Zahlen und Fakten zur Universität Tübingen. Vaadatud 21. märtsil 2026, https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/zahlen-und-fakten/</ref> Aastal 2024 töötas ülikoolis 541 professorit, 5662 teadustöötajat ja 2648 muud töötajat.<ref name=":1" /> ==Tuntud vilistlased== Mitmed maailmas tuntud inimesed ja teadlased on Tübingeni Ülikoolis õppinud, sealhulgas [[Johannes Kepler]], paavst [[Benedictus XVI]]<ref name=":0" /> ja 8 Nobeli laureaati<ref>Eberhard Karls Universität Tübingen (''s.a.''). Nobelpreise. Vaadatud 21. märtsil 2026, https://uni-tuebingen.de/universitaet/profil/preise-und-auszeichnungen/nobelpreistraeger/ </ref>. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Walter Jens. ''Eine deutsche Universität. 500 Jahre Tübinger Gelehrtenrepublik.'' München: Kindler, 1977. ISBN 3-463-00709-6 (Uus väljaanne: Reinbek bei Hamburg, 2004) ==Välislingid== {{Commonskat}} *[http://www.uni-tuebingen.de/ Tübingeni ülikooli koduleht] {{Matariki Network}} [[Kategooria:Tübingeni ülikool| ]] [[Kategooria:Saksamaa ülikoolid]] [[Kategooria:Tübingen|Ülikool]] a66rhbiip0pk376j0ytt37ic9c1rne7 0 328721 7148199 7057163 2026-05-07T05:18:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148199 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} '''Vabakaubanduspiirkond''' hõlmab kaupade ladustamishooneid, [[tollivabadus]]t ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida. Vabakaubanduspiirkondade puhul on eesmärgiks transiidivoo sissetõmbamine. Vabakaubandustsoonid luuakse piiripunktides, lennuväljadel, raudteesõlmedes ja teistel emamaa tolliterritooriumidel. Vabakaubandusalad jagunevad omakorda veel [[vabatsoon]]ideks (vabasadamad ja tollivabad laod), [[väliskaubanduspiirkond]]adeks ja [[vabamajanduspiirkond]]adeks.<ref name="konspekt" /> Vabakaubanduspiirkonna liikmesriigid on alla kirjutanud [[vabakaubandusleping]]ule, mis eemaldab [[tariif]]id, [[impordikvoodid]] ja eelistused enamuse(kuid mitte kõik) [[kaup]]ade ja [[teenus]]te kohta, millega riikide vahel kaubeldakse.<ref name="i3Akw" /> === Vabatsoon === '''Vabatsoon''' (''Free trade zone'') on riigi territooriumi osa, kus kaubad on väljaspool [[tollimaks]]u territooriumi ning seega neile tollitariifid ei kehti. Samuti ei tehta vabatsoonides tollikontrolli, vaid seda tehakse vabatsooni piiril. Kui kaupa soovitakse viiakse riigi siseturule, hakkavad ka neile kehtima tollitariifid. Vabatsoon luuakse sadamas, lennujaamas, riigipiiridel ja nendega sarnaste kohtades, kus on geograafiline eelis kaubanduseks.<ref name="sRdEi" />. Maailma esimene vabatsoon loodi [[Iirimaa]]l [[Shannon]]i lennujaamas 1959. aastal.<ref name="Wiuao" />. Eestis on vabatsoone näiteks [[Paldiski]]s, [[Sillamäe]]l ja [[Muuga]]l.<ref name="iDi2w" /> Vabatsoonid jaotatakse vabasadamateks ja tollivabadeks piirkondadeks. ==== Vabasadam ==== '''[[Vabasadamaks]]''' (''Free port'') nimetatakse sadamat või sadamapiirkonda. See on üks vabatsooni alamliike ning seal on vastavate tollialaste õigusaktidega kehtestatud erilised või väiksed ja soodsad tollitariifid. Vabasadamaid asub palju üle terve maailma. Meile lähimatena võib välja tuua [[Hanko]] vabasadama [[Soome]]s ning vabasadamad [[Riia]]s ja [[Ventspils]]is [[Läti]]s.<ref name="JfCoL" /> ==== Tollivaba piirkond ==== '''Tollivaba piirkond''' (''Customs free zone'') on tollimaksuvaba ala, mis pakub võimalust kaupade ladustamiseks, hoiustamiseks, levitamiseks, ümberpakkumiseks, ettevalmistamiseks ekspordiks lähiturgudele.<ref name="zfVcH" /> Kauba maksustamine tollimaksuga toimub alles tollivabast piirkonnast kaupade toomisel riigi tolliterritooriumile. Tollivaba piirkonna eesmärgiks on saada transpordi ja kaupade ladustamisteenustelt täiendavat tulu, pakkuda enam tööd emamaa ettevõtetele ja kodanikele ning seeläbi saada lisa riigi- ja kohalike [[omavalitsus]]te eelarvele. === Väliskaubanduspiirkond === '''Väliskaubanduspiirkond''' (''Foreign trade zone'') on väliskaubanduse edendamiseks loodud maa-ala sadamas (vabasadam), mõnes teises transpordisõlmes või sellega vahetult külgneval territooriumil, mis on eraldatud muust tolliterritooriumist ning kus toimivad ettevõtluse soodusalade seaduses ettenähtud soodustused.<ref name="konspekt" /> Selle piires võib kaupa ladustada, käidelda, töödelda või ümber seadistada ja importida ilma tolli sekkumiseta. Lisaks samadele võimalustele, mis olid ka vabatsooni puhul, on väliskaubanduspiirkonnas lisaks võimalus tolli järelevalve all kaupu toota ja hävitada. Väliskaubanduse piirkonnas rakendatav erirežiim lubab kaupu [[import]]ida väliskaubanduse soodusalale ilma tollivormistuseta ning tolli- ja teiste maksude tasumiseta. Soodusalalt eksporditava kauba eest ei tule maksta tolli- ja teisi ekspordimakse. Ettevõtetel on lubatud tsoonist kaupu viia ka emamaa tolli territooriumile, kuid sel juhul kehtivad neile kõik emamaa [[seadus]]ed ja [[regulatsioon]]id. Vastupidi vabatsoonile võivad ettevõtted antud tsoonis omada tootmiseks hooneid, seadmeid lisaks renditud tolliladudele. Tegevuslepingu alusel tegutsevatel ettevõtetel on lubatud tegelda ka ekspordisuunitlusega tootmise või väliskaubanduseks vajalike teenuste osutamisega.<ref name="SSikz" /> Väliskaubanduse tsoonide loomise põhi-eesmärgiks on edendada emamaa osalust rahvusvahelises kaubanduses. Kõige rohkem väliskaubanduspiirkondi on ilmselt [[USA]]-s, kus on üle 230 väliskaubanduse piirkonna, mis üldjuhul asuvad võimalikes riiki sisenemise kohtades, kus kontrollitakse viisat ja passi ehk siis lennujaamades ja sadamates.<ref name="ocQ2G" /> === Vabamajanduspiirkond === '''Vabamajanduspiirkond''' (''Free economic zone'') on kõige laiem vorm vabakaubanduspiirkondadest, mille eesmärk on lisaks tootmistegevuse ja kaubandusoperatsioonidele moodustada terviklik tolli- ja maksuvaba piirkond koos kõigi majutuse, tootmise ja teenindamise võimalustega.<ref name="konspekt" /> Vabamajandustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond riigi sees või mitme riigi vahel, kus kindlad majanduslikud tegevused on lubatud ja kus kehtivad vabakaubandus ning mitmed soodustused-privileegid võrreldes aladega, mis ei kuulu vabakaubanduspiirkonda.<ref name="Wzn0x" /> Vabamajanduspiirkonnas on ettevõtted maksustatud väga väikeste ja soodsate maksudega või maksud puuduvad üldse, et soodustada majanduslikku aktiivsust.<ref name="z97ln" /> Vabamajandustsoon loomise eesmärk on meelitada ligi emamaa- ja väliskapitali, uut tehnoloogiat ja saadud juhtimise kogemuse varal kiirendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut tsoonis.<ref name="konspekt" /> == Vabakaubanduspiirkonnad == [[Pilt:FTA_europe.PNG |pisi|Erinevate vabakaubanduspiirkondade liikmesriigid]] === BAFTA === {{Vaata| Balti vabakaubanduspiirkond}} '''[[Balti vabakaubanduspiirkond]]''' (BAFTA) oli vabakaubandusleping [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] vahel, mis eksisteeris aastatel 1994–2004. See loodi, et aidata riikidel valmistuda liitumiseks Euroopa Liiduga. Seega BAFTA loodi pigem Euroopa Liidu initsiatiivil kui Balti riikide omavahelise kaubanduse soovist: nad olid rohkem huvitatud pääsust Euroopa turule. BAFTA leping sõlmiti 13. septembril 1993 ja see jõustus 1. aprillil 1994. 1. jaanuaril 1997 laiendati lepingut põllumajandussaadustega kauplemiseks. 1. mail 1994 liitusid kõik kolm riiki Euroopa Liiduga ning BAFTA lakkas olemast. BAFTA oli osa üldisest koostööst kolme riigi vahel, mille eeskujuks oli [[Põhjamaad]]e koostöö. Juhid said kokku regulaarselt ning lisaks vabakaubanduspiirkonnale moodustasid nad ka ühtse [[viisaruum]]i ning alustasid sõjalist koostööd [[Venemaa]] läheduse tõttu.<ref name="ovVY9" /> === EFTA === '''[[Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon]]''' (EFTA) koosneb neljast riigist – [[Island]], [[Liechtenstein]], [[Norra]] ja [[Šveits]] – ning on organiseeritud selleks, et kõrvaldada omavahelised [[kaubandustõkked]], kuid samas saab iga riik säilitada oma [[kaubanduspoliitika]] kolmandate osapoolte vastu.<ref name="B6run" /> EFTA asutati aastal 1960 eeldusel, et vaba kaubandus toob liikmesriikidele kaasa majanduskasvu ja jõukuse, ning ka selle põhimõttega, et edendada koostööd Lääne-Euroopa riikidega. Algselt kuulus EFTA-sse seitse riiki: [[Austria]], [[Taani]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Rootsi]], [[Šveits]] ja [[Suurbritannia]]. [[Soome]] liitus 1961. ja [[Island]] 1970. aastal ning [[Liechtenstein]] 1991. aastal. Tänapäeval on neist EFTA-sse jäänud vaid neli (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), kuna ülejäänud lahkusid, et liituda Euroopa Liiduga.<ref name="GNDHZ" /> EFTA-ga liitumise vastu tunnevad huvi [[Fääri saared]].<ref name="1WR29" /> [[Pilt:European_Economic_Area.svg|pisi|EEA liikmesriigid]] === EEA === '''[[Euroopa Majanduspiirkond]]''' (EEA) hõlmab Euroopa Liidu liikmeid ning kolme EFTA liiget – Islandit, Liechtensteini ja Norrat. See asutati 1. jaanuaril 1994. Kõik riigid, kes liituvad Euroopa Liiduga, peavad liituma ka EEA-ga. EEA põhineb samal „nelja vabadusel“ nagu [[Euroopa Liit]] – kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine.<ref name="9ecPY" /> === CISFTA === '''[[CISFTA]]''' on vabakaubandusleping, mis sõlmiti 18. oktoobril 2011 8 [[SRÜ]] liikmesriigi vahel: [[Venemaa]], [[Ukraina]], [[Valgevene]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Moldova]], [[Armeenia]], [[Tadžikistan]]. SRÜ liikmetest ei liitunud vabakaubanduslepinguga [[Aserbaidžaan]], [[Usbekistan]] ja [[Türkmenistan]]. Seda liitu on üritatud moodustada alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Kokkuleppega kaotatakse paljude kaupade ekspordi ja impordi kvoodid.<ref name="HxU4t" /> == Vaata ka == * [[Tollimaks]] * [[NAFTA]] * [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="konspekt">{{netiviide | url = http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf | pealkiri = Maailmamajanduse geograafia loengukonspekt | autor = Garri Raagmaa | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = | vaadatud = 16.04.2013 | keel = | arhiivimisaeg = 18.05.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140518185931/http://web.zone.ee/vafel/MMG_KOGUMIK.pdf | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="i3Akw">{{netiviide | url = http://en.wikipedia.org/wiki/Free_trade_area| pealkiri = Free trade area| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = Wikipedia | vaadatud = 16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="sRdEi">{{netiviide | url = https://en.wikipedia.org/wiki/Free_trade_zone| pealkiri = Free trade zone| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = Wikipedia | vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="Wiuao">{{netiviide | url = https://en.wikipedia.org/wiki/Shannon_Free_Zone| pealkiri = Shannon Free Zone| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja =Wikipedia | vaadatud =24.04.2013 | keel = }}</ref> <ref name="iDi2w">{{netiviide| url = http://www.emta.ee/1202| pealkiri = Tolliprotseduurid| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = Maksu- ja tolliamet| vaadatud = 24.04.2013| keel = | arhiivimisaeg = 26.07.2009| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20090726175835/http://www.emta.ee/1202| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="JfCoL">{{netiviide | url = http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_ports| pealkiri = Lists of free ports| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = Wikipedia | vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="zfVcH">{{netiviide | url = http://www.oecd.org/mena/investment/44866585.pdf| pealkiri = Towards Best Practice Guidelines for the Development of Economic Zones| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =23. november 2009 | koht = | väljaandja = OECD | vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="SSikz">{{netiviide| url = http://importexport.about.com/od/RegulationsOfForeignTrade/a/How-To-Set-Up-A-Foreign-Trade-Zone.htm| pealkiri = How to Set Up a Foreign-Trade Zone (FTZ)| autor = Laurel Delaney| vaadatud = 16.04.2013}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="ocQ2G">{{netiviide | url = http://en.wikipedia.org/wiki/Foreign_trade_zone | pealkiri = Foreign trade zone|väljaandja = Wikipedia |vaadatud =16.04.2013 }}</ref> <ref name="Wzn0x">{{netiviide |url =http://archiv.ub.uni-heidelberg.de/volltextserver/3244/1/fez-meng.pdf | pealkiri= The Theory and Practice of Free Economic Zones | autor = Meng Guangwen | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = 2003 | koht = | väljaandja = | vaadatud = 16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="z97ln">{{netiviide | url = http://en.wikipedia.org/wiki/Free_economic_zone| pealkiri = Free economic zone| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =| koht = | väljaandja =Wikipedia | vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="ovVY9">{{netiviide | url = http://en.wikipedia.org/wiki/Free_trade_areas_in_Europe| pealkiri = Free trade areas in Europe| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =| koht = | väljaandja =Wikipedia | vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="B6run">{{netiviide | url = http://www.britannica.com/EBchecked/topic/196231/European-Free-Trade-Association-EFTA| pealkiri = European Free Trade Association (EFTA)| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =| koht = | väljaandja = Encyclopedia Britannica| vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="GNDHZ">{{netiviide| url = http://www.efta.int/about-efta/the-european-free-trade-association.aspx| pealkiri = The European Free Trade Association| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = EFTA| vaadatud = 16.04.2013| keel = | arhiivimisaeg = 2.06.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130602192716/http://efta.int/about-efta/the-european-free-trade-association.aspx| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="1WR29">{{netiviide | url = http://euobserver.com/foreign/24907| pealkiri = Faroe Islands seek closer EU relations | autor = Helena Spongenberg | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =8.10.2007| koht = | väljaandja = EFTA| vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> <ref name="9ecPY">{{netiviide| url = http://www.efta.int/eea/eea-agreement.aspx| pealkiri = EEA Agreement| autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg = | koht = | väljaandja = EFTA| vaadatud = 16.04.2013| keel = | arhiivimisaeg = 8.09.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130908194246/http://efta.int/eea/eea-agreement.aspx| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="HxU4t">{{netiviide | url = http://en.rian.ru/russia/20111018/167833875.html| pealkiri = CIS leaders sign free trade deal | autor = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | aeg =18.10.2011| koht = | väljaandja = RIA Novosti| vaadatud =16.04.2013 | keel =}}</ref> }} == Välislingid == *[http://www.nafta.ee/ NAFTA] *[http://www.eeassoc.org/ EEA] *[http://www.efta.int/ EFTA] *[http://en.wikipedia.org/wiki/Free_trade_areas_in_Europe/ Free trade areas in Europe] *[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_free_trade_agreements/ List of free trade agreements] *[http://trade.gov/fta/ Free trade agreements] *[http://www.cefta2006.com/ CEFTA] [[Kategooria:Kaubandus]] mdmysqh8s86o1gnfrkyiz0kjm481ctf 0 331928 7148172 6928483 2026-05-07T01:55:17Z Ollin Masa 227337 7148172 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Martin Schulz par Claude Truong-Ngoc juin 2013.jpg|pisi|Martin Schulz (2013)]] '''Martin Schulz''' (sündinud [[20. detsember|20. detsembril]] [[1955]] [[Hehlrath]]is (praegu [[Eschweiler]])) on [[Saksamaa]] poliitik, alates [[17. jaanuar]]ist [[2012]] kuni 17. jaanuarini [[2017]] oli ta [[Euroopa Parlamendi president]]. Martin Schulz on [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. Ta kuulus [[1994]]–2017 Euroopa Parlamenti. 2017–2021 oli ta [[Liidupäev|Bundestag]]i liige. Enne poliitikasse siirdumist oli ta raamatukaupmees. Aastatel [[1987]]–[[1998]] oli ta [[Würselen]]i linnapea. ==Välislingid== * [http://www.martin-schulz.info/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Schulz, Martin}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Euroopa Parlamendi presidendid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 45wgw9f0z8zxfe1hv0ayiqt76soponk 0 339278 7148105 7008406 2026-05-06T22:00:20Z Ollin Masa 227337 7148105 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jeffrey Levine, US ambassador to Estonia 2013.jpg|pisi|Jeffrey D. Levine (2013)]] '''Jeffrey D. Levine''' (sündinud [[1955]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[diplomaat]], aastail 2012–2015 Ameerika Ühendriikide suursaadik [[Eesti]]s. [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] esitas 17. veebruaril 2012 Jeffrey D. Levine'i Ameerika Ühendriikide suursaadikuks Eestis ja [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas tema kandidatuuri 29. märtsil 2012. Ta andis oma volikirja president [[Toomas Hendrik Ilves]]ele üle 17. septembril 2012. Tema ametiajal toimus [[3. september|3. septembril]] [[2014]] president Barack Obama visiit Eestisse. ==Tunnustus== * 2015 – [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19317}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://estonian.estonia.usembassy.gov/ambassador.html Ametisse nimetatud Ameerika Ühendriikide suursaadik Jeffrey D. Levine] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Michael C. Polt]] | nimi=[[Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis]] | aeg= [[2012]]–[[2015]] | järgnev=[[James Desmond Melville]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Levine, Jeffrey D.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide suursaadikud Eestis]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] sqh175v2dr6n28k4kqmpiqnw4v74kej 10 343425 7148273 5667995 2026-05-07T09:18:32Z NordNordWest 8279 updated map 7148273 wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Mali | ülemine = 25.5 | alumine = 9.7 | vasak = -12.6 | parem = 4.8 | pilt = Mali adm location map 2023.svg | pilt1 = Mali relief location map.jpg }}<noinclude> {{Asendikaart/Info}} </noinclude> l910r9aoi7ikw3f353n08a51if1wpnq 0 343771 7148033 6596123 2026-05-06T18:27:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148033 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tüügasmadu | värvus = loomad | pilt = Acrochordus javanicus - 1700-1880 - Print - Iconographia Zoologica - Special Collections University of Amsterdam - UBA01 IZ11900001.tif | pildi_kirjeldus = [[Jaava tüügasmadu]] | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Roomajad]] ''Reptilia'' | alamklass = [[Soomussisalikud]] ''Lepidosauria'' | selts = [[Soomuselised]] ''Squamata'' | alamselts = [[Maolised]] ''Serpentes'' | infraselts = ''[[Alethinophidia]]'' | ülemsugukond = ''[[Acrochordoidea]]'' | sugukond = [[Tüügasmadulased]] ''Acrochordidae'' | perekond = '''Tüügasmadu''' ''Acrochordus'' | perekonna_autor = [[Clas Fredrik Hornstedt|Hornstedt]], [[1787]] | sünonüümid = vt artikkel }} [[Pilt:File snake (Acrochordus granulatus).jpg|pisi|[[Väike tüügasmadu]]]] [[Pilt:Wart snake 1.jpg|pisi]] [[Pilt:AcrochordusJavanicusRooij.jpg|pisi]] '''Tüügasmadu''' (''Acrochordus'') on [[maolised|maoliste]] [[perekond (bioloogia)|perekond]], mis moodustab omaette [[tüügasmadulased|tüügasmadulaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]]. Varem on seda paigutatud [[nastiklased|nastiklaste]] sugukonda omaette [[alamsugukond|alamsugukonna]] koosseisus<ref name="y35h4" />. Perekonnas on kolm [[retsentne takson|retsentset]] liiki<ref name="baMEz" /><ref name="u031U" />: *''[[Acrochordus arafurae]]'' *''Acrochordus granulatus'' ([[väike tüügasmadu]]<ref name="jFJIZ" />) *''Acrochordus javanicus'' ([[jaava tüügasmadu]]<ref name="y35h4" />) Peale selle on teada üks fossiilne liik: *''[[Acrochordus dehmi]]'' (Hoffstetter, 1964; [[kivistis]]i on leitud Pakistanis)<ref name="OLpQz" /><ref name="h1lSV" /> Perekonna [[tüüpliik]] on jaava tüügasmadu. Tüügasmaod kuuluvad algeliste madude hulka.<ref name="zsS9K" /> ==Nimi== Perekonna autor on [[Claës Fredrik Hornstedt]] (1787). Perekonna nimena on kasutatud<ref name="McD99" /><ref name="rvrWr" />: * ''Acrochordus'' Hornstedt, 1787 * ''Acrochordon'' Fisher von Waldheim, 1808 (''[[nomen emendatum]]'') * ''Chersydrus'' Cuvier, 1817 * ''Chersidrus'' Oken, 1817 (''nomen emendatum'') * ''Verrucator'' Merrem, 1820 (''[[nomen nudum]]'') * ''Acrochordus'' Gray, 1825 (''nomen emendatum'') * ''Chersydreas'' Gray, 1825 (''nomen emendatum'') * ''Chershydrus'' Bonaparte, 1831 (''nomen emendatum'') * ''Scroggilurus'' Lesson, 1832 * ''Verrucator'' Schlegel, 1837 (''nomen nudum'') * ''Acrocordus'' Swainson, 1839 (''nomen incorrectum'') * ''Acrochordus'' J.T.Reinhardt, 1843 (''nomen emendatum'') * ''Acrochordus'' Agassiz, 1844 (''nomen emendatum'') * ''Chersydraeas'' Gray, 1849 (''nomen emendatum'') * ''Potamophis'' P.Schmidt, 1852 (''nomen praeoccupatum'') * ''Chersydraeus'' A.-M.- C. Duméril, Bibron & Duméril 1854 (''nomen emendatum'') * ''Acrochordas'' [[Fitzinger]], 1867 (''nomen incorrectum'') * ''Chersydraeus'' Westphal-Castelman 1870 (''nomen incorrectum'') * ''Acrochordus'' [[Boulenger]], 1893 * ''Chrysydrus'' [[Boulenger]], 1903 (''nomen incorrectum'') * ''Acrochodon'' Nutaphand & Tumvipart, 1982 (''nomen incorrectum'') * ''Acrocodus'' Nutaphand , 1991 (''nomen incorrectum''). ==Levik== Leviala ulatub [[India]] lääneosast ja [[Sri Lanka]]st läbi [[Kagu-Aasia]] troopika [[Filipiinid]]eni. Tüügasmadusid on [[Indoneesia]] ja [[Malaisia]] saartel kuni [[Timor]]ini, [[Uus-Guinea saar]]el, [[Austraalia]] põhjarannikul, [[Mussau]] saarel, [[Timor]]il, [[Bismarcki saarestik]]us ja [[Guadalcanal]]i saarel ([[Saalomoni Saared]]).<ref name="McD99" /> ==Morfoloogia== Tüügasmaod kasvavad 60 cm kuni 243 cm pikkuseks. Suuremad tüügasmaod võivad kaaluda kuni 4 kg (Uus-Guinea saarel).<ref name="HCqfl" /> Neil puuduvad enamikule teistele madudele omased [[kõhukilbised]]. Tüügasmadude soomused on pisikesed püramiidjad jätked ega kata üksteist; selle järgi on nad nime saanud. [[Silm]]ad asetsevad selgmiselt. Nahk on lotendav, nagu see oleks loomale liiga suure numbriga. ==Elupaigad== Tüügasmaod elavad jõevees ja [[mangroov]]i [[riimvesi|riimvees]]. ==Toitumine== Tüügasmaod toituvad põhiliselt kaladest. Nad varitsevad veekogude põhjas kalu. Kui kala läheneb, võtab tüügasmadu ta oma keerdude vahele. Soomuste karedus võimaldab limast libedat kala kinni saada. ==Eluviis== Tüügasmaod on täielikult [[veeloom|veelise eluviisiga]]. ==Evolutsioon== Tüügasmaod on teada alates [[Kesk-Miotseen]]ist.<ref name="wkt69" /><ref name="OLpQz" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="McD99">McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. ''Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference'', vol. 1. ''Herpetologists' League''. 511 lk. ISBN 1-893777-00-6 (sari). ISBN 1-893777-01-4 (köide).</ref> <ref name="y35h4">"[[Loomade elu]]" 5:268</ref> <ref name="baMEz">[http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=209068 ITIS]</ref> <ref name="u031U">[http://reptile-database.reptarium.cz/advanced_search?submit=Search&taxon=Acrochordidae Roomajate andmebaas]</ref> <ref name="jFJIZ">[http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=45090&term=v%E4ike%20t%FC%FCgasmadu ESTERM]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="OLpQz">Palaeontologia Electronica, ''[http://palaeo-electronica.org/2005_1/head18/head18.pdf Jason J. 2005. Snakes of the Siwalik Group (Miocene of Pakistan): Systematics and Relationship to Environmental Change''], Palaeontologia Electronica, 8.köide, nr 1; 18A:33p, 2.5MB veebiversioon (vaadatud 12.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="h1lSV">Kate L. Sanders, Mumpuni, Amir Hamidy, Jason J. Head, David J. Gower, ''[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1055790310001971#fig2 Phylogeny and divergence times of filesnakes (Acrochordus): Inferences from morphology, fossils and three molecular loci]'', Molecular Phylogenetics and Evolution, 56. köide, nr 3, September 2010, lk 857–867, veebiversioon (vaadatud 12.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="zsS9K">''[http://books.google.ee/books?id=MHIFAAAAQAAJ&pg=PT14&dq=Acrochordus&hl=et&sa=X&ei=0r4xUv64DILJhAfHtoCgBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Acrochordus&f=false The naturalists' miscellany : or Coloured figures of natural objects; drawn and described immediately from nature]'', 5. köide, [[1789]], [[George Shaw]], Frederick P.Nodder, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 12.09.2013)<small> (inglise ja ladina keeles)</small></ref> <ref name="rvrWr">Van Wallach, Kenneth L. Williams, Jeff Boundy, [http://books.google.ee/books?id=wsySAwAAQBAJ&pg=PA6&dq=Acrochordidae&hl=et&sa=X&ei=W4bGU9GfNeOg4gSev4DADg&ved=0CFIQ6AEwCA#v=onepage&q=Acrochordidae&f=false Snakes of the World: A Catalogue of Living and Extinct Species], 22. aprill 2014, lk 6–7, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 16.07.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="HCqfl">Andrew J. Marshall, Bruce M. Beehler, ''[http://books.google.ee/books?id=h9LGv7oe0i0C&pg=PA595&dq=Candoia&hl=et&sa=X&ei=p0NlUrWwMKjo4gSKuYDQBw&redir_esc=y#v=onepage&q=Candoia&f=false Ecology of Indonesian Papua Part One]'', The Ecology of Indonesia Series, Vol VI, lk 595, 2007, EricOey, ISBN 978 0 7946 0393 9, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="wkt69">[[Jack Sepkoski]] (2002). A compendium of fossil marine animal genera (Reptilia entry). – ''[[Bulletins of American Paleontology]]'' 364, lk 560.</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastikus|tüügasmadu}} {{commonskat|Acrochordus}} *[[Nicolaus Michael Oppel|Oppel]],''[http://www.archive.org/details/dieordnungenfami00oppe Die Ordnungen, Familien und Gattungen der Reptilien, als Prodrom einer Naturgeschichte derselben]''. in Commission bey Joseph Lindauer, München, lk 61–62, [[1811]] OpenLibrary raamatu veebiversioon (vaadatud 23.09.2013)<small> (saksa ja ladina keeles)</small> *[http://www.acrochordus.com/ Acrochordus.com] * [http://www.britannica.com/EBchecked/topic/636180/wart-snake Sissekanne Encyclopædia Britannica-s] * [http://www.itis.gov/servlet/SingleRpt/SingleRpt?search_topic=TSN&search_value=209068 Sissekanne ITIS-es] *[http://www.iucnredlist.org/search Sissekanne IUCN-is] *[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=39234 Sissekanne NCBI Taxonomy database-s] * [https://species.wikimedia.org/wiki/Acrochordus Sissekanne saidil Wikispecies] *[http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=343584 Sissekanne WoRMS-is] [[Kategooria:Alethinophidia]] q3t4ajktud0xakm5z5ndcu4r2csahsj 0 347123 7147870 6451465 2026-05-06T15:01:38Z Bariton1977 228773 Asukohta 7147870 wikitext text/x-wiki '''Uulu Segakoor''' on Eesti [[segakoor]]. Koor asutati 2011. aastal ja selle kodusaal on Uulu põhikooli saalis [[Uulu]]s. Koori dirigent on [[Annely Kuningas]]. Infot Uulu Segakoori kohta saab aadressilt https://www.facebook.com/uulusegakoor ==Välislingid== * [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64714452 Uulus äratati ellu laulupüha traditsioon], Delfi, 23. juuli 2012 [[Kategooria:Eesti segakoorid]] [[Kategooria:Häädemeeste vald]] o9mudi6dqpuxiqm8x1spzu1x4j3tqnf 0 352081 7148135 5832207 2026-05-06T22:47:20Z Ollin Masa 227337 7148135 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Marcelo Bielsa 2009-03-03.jpg|pisi|Marcelo Bielsa (2009)]] '''Marcelo Alberto Bielsa Caldera''' (sündinud [[21. juuli]]l [[1955]] [[Rosario]]s) on [[Argentina]] [[jalgpallitreener]] ja endine [[jalgpallur]]. Ta on olnud [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] (1998–2004) ja [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili koondise]] (2007–2011) peatreener ning muu hulgas [[RCD Espanyol]]i (1998), [[Athletic Bilbao]] (2011–2013) ja [[Marseille Olympique]]'i (2014–2015) peatreener. Alates 2018. aastast on ta Inglismaa esiliiga klubi [[Leeds United FC|Leeds Unitedi]] peatreener. {{FIFA World Cup 2010 Tšiili koondis}} {{JÄRJESTA:Bielsa, Marcelo}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Argentina jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 36cfnmmpqx6cbf6qim2hq7ylfwyldd5 0 357546 7148312 7000994 2026-05-07T10:38:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148312 wikitext text/x-wiki '''Vanaküla tuulepark''' on [[2009]]. aastal valminud [[tuulepark]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] [[Lääne maakond|Läänemaal]]. Tuulepark koosneb kolmest 3 MW võimsusega Winwind WWD3/100-tüüpi elektrituulikust ning tuulepargi koguvõimsus on 9 MW. Kõik tuulikud asuvad [[Vanaküla (Gambyn)|Vanaküla]] territooriumil ning umbes 56 hektari suurusel alal.<ref name="Külad">{{netiviide | URL = https://noarootsi.kovtp.ee/et/kulad#Vanak%C3%BCla | Pealkiri = Külad - Noarootsi Vallavalitsus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 15.03.2012 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 07.01.2014 | Keel = | arhiivimisaeg = 15.10.2017 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20171015202358/https://noarootsi.kovtp.ee/et/kulad#Vanak%C3%BCla | url-olek = ei tööta }}</ref><ref name="4Energia">{{netiviide | URL = http://www.4energia.ee/projektid/vanakula-tuulepark/ | Pealkiri = 4Energia | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 07.01.2014 | Keel = }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Elektrituulikute tootja on [[Soome]] ettevõte [[Winwind Oy]]. Tuuliku masti kõrgus on 90 meetrit, rootori läbimõõt 100 m ning tuuliku kaal 305 tonni. Vanaküla tuulepargi tuulikute kavandatud eluiga on 20 aastat. Vanaküla tuulepargi koguinvesteering on 12,8 miljonit eurot.<ref name="4Energia" /> '''Vanaküla tuulepargi aastatoodang'''<ref name="4Energia"/> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | xAxisTitle = | yAxisTitle = MWh | type = rect |colors=blue | x = 2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017 | y = 14991,16917,14030,13007,15049,17033,14358,17767 }} == Vaata ka == * [[Aulepa tuulepark]] == Viited == {{viited}} {{koord|NS=59.11961|EW=23.571244|tüüp=maamärk|kaart=}} [[Kategooria:Eesti tuuleelektrijaamad]] [[Kategooria:Lääne-Nigula vald]] r4agc84d2bebou6vucyyx82rmp5xugq 0 367490 7148133 6987563 2026-05-06T22:45:03Z Ollin Masa 227337 7148133 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} [[Pilt:John Brennan CIA official portrait.jpg|pisi|John Owen Brennan (2013)]] '''John Owen Brennan''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1955]]) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] riigiametnik, kes töötas vahemikus 8. märts 2013 – 20. jaanuar 2017 [[Luure Keskagentuur]]i [[Luure Keskagentuuri peadirektor|peadirektorina]]. {{JÄRJESTA:Brennan, John Owen}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Fordhami ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 0ovixoedia16r73akqcxd5cp84qpyuo 0 374011 7148208 7121135 2026-05-07T05:50:59Z ~2026-27502-06 228820 /* Teoste näiteid */ 7148208 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Graffiti in Tartu 03.JPG|pisi|Edward von Lõnguse teos "Kannahabe ja nõiakütt"]] '''Edward von Lõngus''' ([[pseudonüüm]]; [[signatuur]] '''EvL''') on üks [[Eesti]] tuntumaid [[tänavakunst]]nikke. Tema teosed on pälvinud ka ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu, neid on eksponeeritud näitustel ja müüdud [[kunstioksjon]]itel.<ref name="RxoNc" /> == Looming == [[Pilt:Vabaduse-001.JPG|pisi|Pärast Eesti üleminekut [[euro]]le jäi varem Eesti [[Sajakroonine pangatäht|sajakroonisel rahatähel]] kujutatud [[Lydia Koidula|Koidula]] n-ö töötuks. Teos [[Tartu Linnaraamatukogu]] taga]] [[Pilt:Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|pisi|"Alasti keiser", Edward von Lõnguse töö Tartus [[Kitsas tänav|Kitsal tänaval]]]] 2008. aastal<ref>Egle Loor. [https://noba.ac/et/edward-von-longus-meil-koigil-on-aeg-langetada-uusi-valikuid/ Edward von Lõngus: “Meil kõigil on aeg langetada uusi valikuid”] Nordic Baltic Art Center, NOBA koduleht. 24.07.2020.</ref><ref>[https://eeter.err.ee/281606/loe-salaparase-edward-von-longuse-taispikka-intervjuud-pealtnagijale Loe salapärase Edward von Lõnguse täispikka intervjuud "Pealtnägijale"] ERR Eeter, 18.11.2014.</ref> Tartu tänavatel tegevust alustanud Lõngus on tuntud peamiselt ''[[stencil]]''-tehnikas sotsiaalkriitiliste, ohtralt kultuurilisi seoseid kasutavate teoste poolest. Briti grafitikunstniku järgi on teda kutsutud ka Eesti [[Banksy]]ks.<ref name="Korp" /> Kunstiajaloolane [[Triin Tulgiste]] on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks.<ref name="Hanson" /> Teisal on teda kujundlikult nimetatud aga Eesti rahvushuligaaniks.<ref>Raul Veede. [https://www.sirp.ee/luhidalt-tsensuurirobotite-kasulikkusest/ Lühidalt tsensuurirobotite kasulikkusest] Sirp, 13.07.2018.</ref> [[Y-galerii]]s 2012. aastal toimunud näituse "Eesti tänavakunstnikud" kuraatori [[Marika Agu]] hinnangul saab Lõnguse loomingus eristada temaatiliselt kahte liini, millest üks kujutab mängumaailma reaalsust ning teine keskendub ühiskondlike valupunktide esiletoomisele.<ref name="Q0pd8" /><ref name="oma-isikut">Margus Mikomägi. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120301243/oma-isikut-varjav-tanavakunstnik-edward-von-longus-politseinikud-oskavad-kunstnikul-ja-patil-vahet-teha Oma isikut varjav tänavakunstnik Edward von Lõngus: politseinikud oskavad kunstnikul ja pätil vahet teha] Maaleht.ee, 21.06.2024.</ref> Lõnguse 2022. aasta [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] motiiviga "Paberlennuk" ilmus 2025. aastal esimese tänavakunstiteosena kirjamargil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rämmal |eesnimi=Grete |kuupäev=2025-09-12 |pealkiri=Omniva esitleb Eesti esimest tänavakunstiga postmarki ja eksponeerib Edward von Lõnguse originaalteost |url=https://www.omniva.ee/uudised/omniva-esitleb-eesti-esimest-tanavakunstiga-postmarki-ja-eksponeerib-edward-von-longuse-originaalteost/ |vaadatud=2025-09-19 |väljaanne=Omniva |keel=et}}</ref> ==="Sure, koer!"=== Üks Edward von Lõnguse esimesi populaarsemaid taieseid on [[Quentin Tarantino]] filmi "[[Pulp Fiction]]" ja [[Oskar Luts]]u noorsooromaani "[[Kevade]]" motiive miksiv "Sure, koer!", mis leidis [[Tartu noore kunsti oksjon]]il ostja kõige kõrgema hinnaga. 2013. aasta oktoobris loodud teose originaal paikneb "Kevade" sündmuspaigas [[Palamuse]]l, [[Jõgeva Majandusühistu]] poe seinal. Pilt kujutab [[Arno Liiver]]i näoga [[Arno Tali|Arno]]t ja [[Aare Laanemets]]a näoga [[Joosep Toots]]i Tarantino filmist tuttavas poosis. Lõnguse sõnul räägib teos koolivägivallast ja märulikultusest: "Huvitav, et Eesti kirjandusklassikas on sedavõrd kaalukas sündmus nagu [[koolitulistamine]], tänapäevase ühiskonna üks suuremaid hirme, esindatud kerges ja lustlikus võtmes ühe ulaka koolipoisi vigurina. Selles plaanis ei erine "Kevade" vägivallakäsitlus "Pulp Fictioni" omast kuigivõrd. Tarantino ja Lutsu ristamine osutus minu jaoks ketserlikult magusaks tembuks."<ref name="Mägi" /><ref name="kallimaks" /><ref name="oksjonil" /> Peamiselt tekstiline "Miski pole olulisem kui see lause" (tsitaat [[Erkki Luuk|Erkki Luugilt]], 2007) paikneb [[Kompanii tänav]]as müüril [[Tartu Linnaraamatukogu]] vastas. [[ACTA]]-vastaste protestide ajal ja järel on Lõngus seda muutnud.<ref name="LIGfv" /> Linnaraamatukogu enda seinal on Lõngus kujutanud koondatud [[Anton Hansen Tammsaare]]t ja [[Lydia Koidula]]t, teos sündis majanduskriisi ja euro tuleku aegu 2010. aasta detsembris.<ref name="Hanson" /><ref name="Mägi" /><ref name="pUfWM" /> Lõnguse teoste "Koidula" ja "Tammsaare" [[šabloon]]id on ostnud [[Tartu Kunstimuuseum]].<ref name="d5Q2O" /><ref name="4iZo9" /> Neli Tartu linnaraamatukogu esist pinki kaunistas Lõngus 2013. aastal raamatukogu 100. aastapäevaks piltide ja tsitaatidega kirjandusteostest, sh A. H. Tammsaarelt ning [[Arkadi Strugatski|Arkadi]] ja [[Boriss Strugatski]]lt.<ref name="jnEwP" /> 2013. aastal esindas Lõngus Eestit [[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimunud rahvusvahelisel kultuurifestivalil JAK-Solitude, kus lõi ühe teose Budapesti ainetel spetsiaalselt selle ürituse jaoks.<ref name="eK3wl" /> ==="Kannahabe ja nõiakütt"=== Endise Tartu sünnitusmaja, nüüdse [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna]] hoone juures seinal [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastas asub samuti ajakirjanduses käsitletud ja oksjonil suurt huvi äratanud "Kannahabe ja nõiakütt" (2014). Pildil paneb politseinik nimesildiga "Nõia Kütt" käsi raudu [[Eno Raud|Eno Raua]] lasteraamatu "[[Naksitrallid]]" tegelasel [[Sammalhabe]]mel, kelle habemes kasvavad [[kanep]]itaimed.<ref name="kallimaks" /><ref name="oksjonil" /><ref name="Yv1jN" /> 2017. aastal müüs [[Hiina]] veebikaubamaja [[AliExpress]] selle taiese piraatkoopiaid kõrvuti selliste kunstnike nagu [[Vincent van Gogh]]i, [[Andy Warhol]]i ja [[Salvador Dalí]] teoste koopiatega. "Hiinlaste poolt ametlikult piraaditud saada on oluline eduloo verstapost," kommenteeris Edward von Lõngus toonast ootamatut reklaami [[Tartu Postimees|Tartu Postimehele]].<ref>Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/4321369/edward-von-longus-teose-koopia-muumisest-hiina-portaalis-mu-poolehoid-kuulub-piraatluse-ideoloogiale Edward von Lõngus teose koopia müümisest Hiina portaalis: mu poolehoid kuulub piraatluse ideoloogiale] Tartu Postimees, 24.11.2017.</ref> ==="Alasti keiser"=== Laiemat tähelepanu on saanud teos "Alasti keiser", mis jõudis 2015. aastal kõigepealt [[Kitsas tänav|Kitsale tänavale]] Tartus, siis [[Viljandi|Viljandisse]] ja hiljem ka [[Tallinna vanalinn]]a, kust see aga eemaldati.<ref name="lQyky" /><ref name="1AQPq" /> Kujutis trükiti ära kultuurilehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] 2015. aasta 13. märtsi esiküljel.<ref name="kFW8d" /> ===Digitänavakunstiturnee Euroopa suurlinnades=== 2017.-2018. aastal tegutses Lõngus ka Euroopa suurlinnades: [[Brüssel]]is<ref>[http://kultuur.err.ee/605747/edward-von-longus-aratab-brusseli-majaseintel-ellu-pildid-vanadest-eestlastest Edward von Lõngus äratab Brüsseli majaseintel ellu pildid vanadest eestlastest], ERR Kultuur, 04.07.2017.</ref> ja [[Rooma]]s<ref>[http://kultuur.err.ee/608650/galerii-edward-von-longus-on-vallutanud-rooma-tanavad Galerii: Edward von Lõngus on vallutanud Rooma tänavad], ERR Kultuur, 21.07. 2017.</ref>, [[Helsingi]]s, [[Berliin]]is, [[Kopenhaagen]]is, [[Pariis]]is, [[Budapest]]is, [[Vilnius]]es, [[London]]is, [[Viin]]is<ref>[https://web.archive.org/web/20190110184007/https://restartreality.org/cities/ (R)estart Reality: Cities] (vaadatud 10.01.2019)</ref> ja mujal, kokku 11 (teistel andmetel 13) Euroopa linnas. Digitänavakunstiturnee raames levitas Lõngus pilte Eesti kultuurilooga seotud tegelastest, kes vastavast mobiilirakendusest vaatamisel [[laiendatud reaalsus]]e abil ellu ärkasid ja oma lugusid jutustasid. Projekti koondnimetus oli "(R)estart Reality", see toimus osana [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu eesistumise]] ja [[EV 100|Eesti Vabariigi 100. aastapäev]]a puhul korraldatud ja riiklikult toetatud kultuuriprogrammist.<ref>[https://web.archive.org/web/20190110183829/https://www.ev100.ee/et/restart-reality-digitanavakunst (R)estart Reality: digitänavakunst] EV 100 kodulehel. Vaadatud 10.01.2019.</ref><ref name="oma-isikut">Margus Mikomägi. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120301243/oma-isikut-varjav-tanavakunstnik-edward-von-longus-politseinikud-oskavad-kunstnikul-ja-patil-vahet-teha Oma isikut varjav tänavakunstnik Edward von Lõngus: politseinikud oskavad kunstnikul ja pätil vahet teha] Maaleht.ee, 21.06.2024.</ref> ==="Surmatantsu" sari=== [[Bernt Notke]] loomingust inspireeritud sari "Surmatants" kujutab inimkonna surmapatte. Edward von Lõnguse teos ilmus aastatel 2017-2018 peatükkhaaval ka mitme Euroopa riigi pealinna. "Surmatants palgiga" ehk "Kepitants Eesti moodi" on üks osa sellest sarjast. 2017. aastal Tallinnas keskkonnaministeeriumi ette loodud taies viitab globaalsele keskkonnakriisile ning kritiseerib riiklikku [[metsandus]]poliitikat.<ref>[https://noba.ac/et/kunst/dance-of-death-with-a-log-aka-stick-dance-is-estonian-style/ "Surmatants palgiga" ehk "Kepitants Eesti moodi", 2017. Edward von Lõngus] Nordic Baltic Art Centeri / NOBA koduleht. Vaadatud 15.07.2024.</ref> "Surmatants Endliga ehk Endli kepp" on 2017. aastal Tallinnas [[Telliskivi Loomelinnak|Telliskivi loomelinnakus]] loodud taies, mis viitab [[hipster]]ikultuurile ja ekshibitsionismi kõrgele osakaalule kaasaegses kultuuriruumis. Hoone, mille seinale teos loodi, oli määratud lammutamisele, kuid omanike soovil lammutustööd peatati ning massiivne silikaattellistest seinajupp koos kunstiteosega eemaldati ühes tükis.<ref>[https://noba.ac/et/kunst/dance-of-death-with-endel-aka-endel-with-a-stick/ Surmatants Endliga ehk Endli kepp, 2017. Edward von Lõngus] Nordic Baltic Art Centeri / NOBA koduleht. Vaadatud 15.07.2024.</ref> 2020. aastal loodud "Surmatants terasplaadil" kordab mitme samas sarjas loodud teose motiive. "Moodne surm on industrialiseeritud, mehhaniseeritud, kalkuleeritud, muudetud tehasteks, masinateks, numbriteks ja kasuteguriteks. Surma pakendatakse ja turundatakse, seda ostetakse, müüakse ja vahendatakse. Surma pritsitakse põldudele, lõigatakse raiesmikel, heidetakse ookeanidesse ja paisatakse atmosfääri. Surmatööstus töötab täistuuridel," on kunstnik ise selle sarja ajendanud mõtted sõnadesse pannud.<ref>[https://noba.ac/et/kunst/danse-macabre/ Surmatants terasplaadil, 2020. Edward von Lõngus] Nordic Baltic Art Centeri / NOBA koduleht. Vaadatud 15.07.2024.</ref> ===Keskkonnateema=== 2018. aasta [[Tartu noore kunsti oksjon]]ile esitas Edward von Lõngus teose "Metsa riigile"<ref>{{Netiviide |url=https://www.noorkunst.ee/kataloog/24-19-oksjon-04-oktoober-2018/667-51-edward-von-longus-metsa-riigile |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-04-24 |arhiivimisaeg=2021-06-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210614190624/https://www.noorkunst.ee/kataloog/24-19-oksjon-04-oktoober-2018/667-51-edward-von-longus-metsa-riigile |url-olek=ei tööta }}</ref>, mis on [[pastišš]] [[Viktor Karrus]]e 1953. aastal valminud [[Sotsialistlik realism|sotsrealistlikust]] maalist "Vilja riigile"<ref>https://kumu.ekm.ee/blogi/nadala-teos-viktor-karrus-vilja-riigile/</ref>. Teos tegi pakkumisel läbi suure hinnatõusu ja müüdi 2300 euro eest.<ref>https://tartu.postimees.ee/6422156/edward-von-longuse-teos-pustitas-oksjonil-vaga-korge-hinnarekordi</ref> Sama aasta 9. novembri Sirbis kasutati teost [[Aveliina Helm]]i artikli "Ei ole hilja, aga väga kiire on" illustratsioonina.<ref>https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/ei-ole-hilja-aga-vaga-kiire-on/</ref> Teose [[autorikordus]]ed asuvad [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]al Tallinnas (pildistatud novembris 2018)<ref>https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1884340671602800&set=p.1884340671602800&type=3&theater</ref> ja [[Vabadussild|Vabadussillal]] Tartus (pildistatud oktoobris 2018)<ref>http://suurjalutuskaik.blogspot.com/2018/10/metsa-riigile.html</ref>. Keskkonnateemat jätkas gaasimaskiga "Siil sudus" (2019; ''stencil'' ja aerosool lõuendil).<ref>[https://noba.ac/et/kunst/hedgehog-in-the-smog/ Siil sudus, 2019. Edward von Lõngus] Nordic Baltic Art Centeri / NOBA koduleht. Vaadatud 15.07.2024.</ref> ===Suurejooneline isikunäitus=== Tallinna 2020. aasta kunsti[[biennaal]]il võis näha Edward von Lõnguse suurnäitust "Viimsepäeva katedraal", mis käsitles inimkonna eksistentsiaalsete ohtude võimalikke stsenaariume.<ref name="oma-isikut" /> [[Ülemiste City]] 800-ruutmeetrisel ekspositsioonipinnal laiunud näitus sümboliseeris tänapäevast tarbimiskultuuri ja inimkonna rahakummardamist. Katedraali üks põhiatraktsioone oli ülisuur tänapäevane tõlgendus [[Michelangelo]] "[[Viimne kohtupäev|Viimsest kohtupäevast]]" ja Bernt Notke "Surmatantsust", mis oli loodud just selle näituse tarbeks. Näituse pidulikuks lõpuürituseks loodud ''tech-house'' muusikaga valgusetendus võimendas kunstielamust veelgi.<ref>[https://kultuur.err.ee/1126006/edward-von-longuse-naitus-avab-viimast-korda-uksed Edward von Lõnguse näitus avab viimast korda uksed] ERR Kultuur, 20.08.2020.</ref> Toonastest [[koroonapandeemia]] piirangutest hoolimata osutus 2020. aasta juulis ja augustis eksponeeritud näitus väga menukaks. Kunstnik ise on seda meenutades tõdenud: "Isegi need kriitikud, kellele kunagi midagi ei meeldi, jäid seekord rahule."<ref>Andra Orn. [https://kultuur.err.ee/1609530685/edward-von-longus-kultuur-on-meie-ainus-immuunsusteem-propaganda-vastu Edward von Lõngus: kultuur on meie ainus immuunsüsteem propaganda vastu] ERR Kultuur, 23.11.2024.</ref> === Teoste näiteid === <gallery> Fail:Edward von Lõngus, "Kalevipoeg 3.0".jpg|"Kalevipoeg 3.0" Fail:Edward von Lõngus, "Lembit - King of the Hill".jpg|"Kivikuningas Lembit" Fail:Edward von Lõngus, "President Pätsi mitu nägu".jpg|"President Pätsi mitu nägu" Fail:Edward von Lõngus, "Seal ta ongi, see Vargamäe".jpg|"Seal ta ongi, see Vargamäe" File:Von Lõnguse grafiti Tähtveres.jpg|Grafiti Tähtvere pargis </gallery> == Kunstniku seisukohti == Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid [[avalik ruum]], mis tähendab, et see kuulub meile kõigile. Tänavakunstnikud on nagu tõelised [[timurlased]], kes oma uneajast ning enda kulu ja kirjadega proovivad maailma teiste jaoks ilusamaks ning huvitavamaks kohaks teha."<ref name="Mägi" /> Enda identiteedi ja anonüümsuse kohta on Lõngus 2013. aastal öelnud: "Edward von Lõngus on idee. Multiidentiteedi ajastu peegeldus informatsiooniväljas, mis on genereerunud kollektiiv­teadvuse võngetest. Iga idee jaguneb paljudeks väiksemateks ideedeks ning moodustab osi suurematest ideedest. Ideed ei saa taandada ühele inimesele. Von Lõngus on sama palju olemas kui jõuluvana – teatavate kehastumisrituaalide kaudu saab teda esile kutsuda, kuid füüsilise indiviidina teda ei eksisteerigi."<ref name="Korp" /> 2024. aasta lõpus on ta kinnitanud: "Mulle meeldib lasta oma loomingul kõneleda enda eest ja ise jääda tahaplaanile. Edward von Lõnguse varikujutis on [[Rorschachi test|Rorschachi tindiplekk]], tühi tähistaja, mida igaüks saab täita sellise sisuga, nagu ise soovib. Nii on kõigi jaoks huvitavam ja ägedam."<ref>Andra Orn. [https://kultuur.err.ee/1609530685/edward-von-longus-kultuur-on-meie-ainus-immuunsusteem-propaganda-vastu Edward von Lõngus: kultuur on meie ainus immuunsüsteem propaganda vastu] ERR Kultuur, 23.11.2024.</ref> Oma kirjade lõppu kirjutab ta enda iseloomustuseks: "Edward, heatahtlik huligaan, poeetiline vandaal".<ref>Margus Mikomägi. [https://teatritasku.ee/edward-von-longus-ma-tulen-loomingust-ja-lahen-loomingusse/ Edward von Lõngus: Ma tulen loomingust ja lähen loomingusse] Teatritasku.ee, 26.06.2024.</ref> == Tunnustus == * 2013 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta teose looja<ref name="2zVn8" />; auhinnatseremooniale saatis kunstnik enda asemel auhinda vastu võtma nuku<ref name="5LoiS" />) * 2018 – [[Välisministeeriumi kultuuripreemia]] digitänavakunsti projekti "(R)estart Reality" eest (preemia võttis vastu kunstniku esindaja Andra Orn OÜ-st Noar<ref>[https://kultuur.err.ee/896946/galerii-valisministeeriumi-kultuuripreemia-palvis-tanavakunstnik-edward-von-longus Galerii: välisministeeriumi kultuuripreemia pälvis tänavakunstnik Edward von Lõngus] ERR Kultuur, 09.01.2019.</ref>, kes luges ette ka kunstniku tänukõne<ref>[https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Surmatants. Edward von Lõnguse kõne Välisministeeriumi kultuuripreemia saamise puhul] ERR Kultuur, 09.01.2019.</ref>) * 2018 – [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta teose looja; kunstielamuste eest nii Tartu tänavatel kui ka projekti "(R)estart Reality" vahendusel 13 Euroopa riigi pealinnas) == Dokumentaalfilm == [[Eesti Rahvusringhääling]]u dokumentaalsarjas "Eesti lood" valmis 2015. aastal [[Aleksandr Heifets]]i [[dokumentaalfilm]] "Lõuendilinn", mille peategelased on Tartu tänavakunstnikud [[MinaJaLydia]] ja Edward von Lõngus.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18118/ "Lõuendilinn" (2015)] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 15.07.2024.</ref> ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="RxoNc">Andri Ksenofontov. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/tartu-ounapuuoitsev-kunstiaeri/ Tartu õunapuuõitsev kunstiäri] Sirp 20.06.2013</ref> <ref name="Korp">Hanna Linda Korp. [https://web.archive.org/web/20140714235237/http://ekspress.delfi.ee/news/areen/areeni-kaanelugu-tuhi-sein-on-kole-sein.d?id=66618171 Tühi sein on kole sein] Eesti Ekspress, 23.08.2013.</ref> <ref name="Hanson">[[Raimu Hanson]]. [http://tartu.postimees.ee/1211124/kodumaine-tanavakunst-hakkab-murdeeast-valja-kasvama Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama] Postimees, 23.04.2013.</ref> <ref name="Q0pd8">Raimu Hanson. [http://tartu.postimees.ee/819614/tanavakunstnikud-tungisid-galeriisse Tänavakunstnikud tungisid galeriisse] Postimees, 24.04.2012.</ref> <ref name="Mägi">Riina Mägi. [https://web.archive.org/web/20140714124649/http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1026107 Öö varjus sündinud taies võeti hästi vastu] Vooremaa, 02.11.2013.</ref> <ref name="kallimaks">Raimu Hanson. [http://tartu.postimees.ee/2806726/koige-kallimaks-osutus-tanavakunst Kõige kallimaks osutus tänavakunst] Postimees, 26.05.2014.</ref> <ref name="oksjonil">[http://loovtartu.ee/loov-tartu/avaleht/16-uudised-lmk/201-tartu-noore-kunsti-oksjonil-muudi-43-toeoed Tartu noore kunsti oksjonil müüdi 43 tööd] Tartu Loomemajanduskeskuse pressiteade</ref> <ref name="LIGfv">Raimu Hanson. [http://pluss.postimees.ee/724756/vabadusepiirang-sunnitas-protesti Vabadusepiirang sünnitas protesti] Postimees, 02.02.2012.</ref> <ref name="pUfWM">Robert Hein. [http://www.ohtuleht.ee/536961/tanavakunst-eestis-potentsiaali-on-tohutult-arenemisruumi-veel-piisavalt Tänavakunst Eestis: "Potentsiaali on tohutult, arenemisruumi veel piisavalt!"] Õhtuleht, 13.08.2013.</ref> <ref name="d5Q2O">[https://web.archive.org/web/20140714183320/http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:2282720 Edward von Lõngus. Koidula. 2010] andmebaasis MuIS</ref> <ref name="4iZo9">[https://web.archive.org/web/20140714171835/http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:2282721 Edward von Lõngus. Tammsaare. 2010] andmebaasis MuIS</ref> <ref name="jnEwP">Raimu Hanson. [http://tartu.postimees.ee/1188454/tanavakunstnik-kaunistas-raamatukogu-ees-pingid Tänavakunstnik kaunistas raamatukogu ees pingid] Postimees, 02.04.2013.</ref> <ref name="eK3wl">[https://web.archive.org/web/20140714181654/http://www.estinst.ee/est/uudised/2013/c/20131/read/592/ Ungari: Eeva Pargi miniantoloogia ja "Edward von Lõngus"] Eesti Instituut Ungaris, 07.12.2013.</ref> <ref name="Yv1jN">Raimu Hanson. [http://tartu.postimees.ee/2769800/tanavakunstifestivali-juhatab-sisse-uus-seinapilt Tänavakunstifestivali juhatab sisse uus seinapilt] Postimees, 22.04.2014.</ref> <ref name="lQyky">[http://kultuur.err.ee/v/kunst/b021330f-cefa-4d2d-bd47-5241cfc304bf "Kesklinna valitsus võitleb tänavakunstnikuga"] ERR Kultuur, 07.04.2015.</ref> <ref name="1AQPq">[http://pluss.postimees.ee/3150093/tartu-vaim-heitis-tallinna-voimule-kinda "Tartu vaim heitis Tallinna võimule kinda"] Postimees, 09.04.2015.</ref> <ref name="kFW8d">[http://evl-genius.blogspot.com.ee/2015/03/alasti-keiser-sirbi-esikaanel.html Alasti keiser Sirbi esikaanel] EvL Genius, 14. märts 2015</ref> <ref name="2zVn8">[https://web.archive.org/web/20140714190443/http://www.tym.ee/_Tartu_linn_tunnustas_kultuuripree_157.htm Tartu linn tunnustas kultuuripreemiatega loovisikuid ja sündmusi] 19. veebruar 2014.</ref> <ref name="5LoiS">[[Raul Sulbi]]. [http://kultuur.postimees.ee/2989611/salaparane-edward-von-longus-kulvab-tanavad-ule-mustilise-kunstiga Salapärane Edward von Lõngus külvab tänavad üle müstilise kunstiga] Postimees, 12.11.2014.</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Edward von Lõngus}} {{vikitsitaat}} * [https://restartreality.org/ (R)estart Reality] koduleht * [http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:2282720 Edward von Lõngus. Koidula. 2010] andmebaasis MuIS * [http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:2282721 Edward von Lõngus. Tammsaare. 2010] andmebaasis MuIS * [[Raimu Hanson]]. [http://pluss.postimees.ee/724756/vabadusepiirang-sunnitas-protesti Vabadusepiirang sünnitas protesti] Postimees, 2. veebruar 2012 * Raimu Hanson. [http://tartu.postimees.ee/1188454/tanavakunstnik-kaunistas-raamatukogu-ees-pingid Tänavakunstnik kaunistas raamatukogu ees pingid] Postimees, 2. aprill 2013 * [[Riina Mägi]]. [http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1026107 Öö varjus sündinud taies võeti hästi vastu] Vooremaa, 2. november 2013 * [http://www.postimees.ee/2584882/palamuse-poe-seinale-maalitud-grafitil-kohtub-kevade-pulp-fiction-iga Palamuse poe seinale maalitud grafitil kohtub "Kevade" "Pulp Fiction'iga"] Postimees, 4. november 2013 * [https://www.youtube.com/watch?v=vl2XhLPeenc Edward von Lõngus – "Kannahabe ja nõiakütt" (2013)] YouTube, 14. mai 2014 * Raimu Hanson. [http://tartu.postimees.ee/2806726/koige-kallimaks-osutus-tanavakunst Kõige kallimaks osutus tänavakunst] Postimees, 26. mai 2014 * Raimu Hanson. [http://tartu.postimees.ee/2769800/tanavakunstifestivali-juhatab-sisse-uus-seinapilt Tänavakunstifestivali juhatab sisse uus seinapilt] Postimees, 22. aprill 2014 * [[Raul Sulbi]]. [http://kultuur.postimees.ee/2989611/salaparane-edward-von-longus-kulvab-tanavad-ule-mustilise-kunstiga Salapärane Edward von Lõngus külvab tänavad üle müstilise kunstiga] Postimees, 12. november 2014 * [https://menu.err.ee/281606/loe-salaparase-edward-von-longuse-taispikka-intervjuud-pealtnagijale Loe salapärase Edward von Lõnguse täispikka intervjuud "Pealtnägijale"] ERR Menu, 18. november 2014 * [http://tartu.postimees.ee/3169893/edward-von-longus-tartu-on-maagiline-koht "Edward von Lõngus: Tartu on maagiline koht"] Tartu Postimees, 27. aprill 2015 * [http://kultuur.err.ee/v/kunst/d2b6fc9c-77f4-480b-8d8b-ffd781f77e85/edward-von-longus-sank-jt-esindavad-eestit-strasbourgis-- Edward von Lõngus, Sänk jt esindavad Eestit Strasbourgis], ERR Kultuur, 31. august 2016 * [http://kultuur.postimees.ee/4165923/salaparase-tanavakunstniku-edward-von-longuse-tegevusse-sekkus-politsei Salapärase tänavakunstniku Edward von Lõnguse tegevusse sekkus politsei] kultuur.postimees.ee, 3. juuli 2017 * [http://kultuur.err.ee/605747/edward-von-longus-aratab-brusseli-majaseintel-ellu-pildid-vanadest-eestlastest Edward von Lõngus äratab Brüsseli majaseintel ellu pildid vanadest eestlastest] ERR Kultuur, 4. juuli 2017 * [[Liisa Tagel]]. [http://epl.delfi.ee/news/lp/soge-poeetvandaal-ja-minevikueestlased-vallutavad-euroopa?id=79006334 Sõge poeetvandaal ja minevikueestlased vallutavad Euroopa] Eesti Päevaleht, 29. juuli 2017 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kaasaegse-tanavakunsti-tippteos-maeti-kollase-varvi-alla?id=79276034 FOTOD | Kaasaegse tänavakunsti tippteos maeti kollase värvi alla] Delfi, 25. august 2017 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ev100-eesti-kultuur-euroopa-lavadel-edward-von-longus EV 100. ETV saade "Eesti kultuur Euroopa lavadel | Edward von Lõngus"] ERR arhiiv, 23. märts 2018 * [https://menu.err.ee/866348/von-longuse-euroopa-tuur-saab-joone-alla-ainulaadse-seinamaalingu-ja-naitusega Von Lõnguse Euroopa-tuur saab joone alla ainulaadse seinamaalingu ja näitusega] ERR Menu, 4. oktoober 2018 * [https://menu.err.ee/866975/galerii-telliskivis-avati-uheks-ohtuks-edward-von-longuse-naitus Galerii: Telliskivis avati üheks õhtuks Edward von Lõnguse näitus] ERR Menu, 6. oktoober 2018 * [https://kultuur.err.ee/896944/taispikk-kone-edward-von-longus-surmatants Surmatants. Edward von Lõnguse kõne Välisministeeriumi kultuuripreemia saamise puhul] ERR Kultuur, 9. jaanuar 2019 * [https://edasi.org/46621/edward-von-longus-tanavakunst-on-parim-viis-oma-sonumi-levitamiseks/ Edward von Lõngus: tänavakunst on parim viis oma sõnumi levitamiseks] Edasi, 10. oktoober 2019. Intervjuu Iiris Viirpalule. * [https://kultuur.err.ee/1107853/galerii-esimene-pilk-edward-von-longuse-suurnaitusele-viimsepaeva-katedraal Galerii: esimene pilk Edward von Lõnguse suurnäitusele "Viimsepäeva katedraal"] (sisaldab ka 22 näitusefotot). ERR Kultuur, 1. juuli 2020 * Andra Orn. [https://kultuur.err.ee/1609530685/edward-von-longus-kultuur-on-meie-ainus-immuunsusteem-propaganda-vastu Edward von Lõngus: kultuur on meie ainus immuunsüsteem propaganda vastu] ERR Kultuur, 23. november 2024 * [https://kultuur.err.ee/1609737165/pildid-lauluvaljaku-kassamajadele-ilmusid-uleoo-edward-von-longuse-teosed Pildid: lauluväljaku kassamajadele ilmusid üleöö Edward von Lõnguse teosed] ERR Kultuur, 3. juuli 2025 [[Kategooria:Eesti kunstnikud]] [[Kategooria:Grafitikunstnikud]] f4kgtqh922x73i8fdt84o2193cat7ty 0 378465 7148205 6890721 2026-05-07T05:37:41Z ~2026-20154-48 226309 7148205 wikitext text/x-wiki [[File:Kuusalu kalmistu 02.jpg|thumb|Välisvaade kalmistu 1802 rajatud väravale.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 16.09.2014]] '''Kuusalu kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Kuusalu]] alevikus [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. Kalmistu rajati arvatavasti varsti pärast 1772. aastat, kui üldiselt lõpetati matmine [[Kuusalu kirik]]u ümber olevale [[Kuusalu kirikuaed|kalmistule]]. Kalmistu müüris on kivi aasta-arvuga 1802, kuid see võib tähistada ka müüri rajamise aega. Kalmistut on mitu korda laiendatud, selle praegune suurus on 9,7 [[Hektar|ha]]. Sellele maetud inimeste üldarv ei ole teada. Kuusalu kalmistu tunnistati 1995. aastal kultuurimälestiseks. Eraldiseisva kultuurimälestisena paikneb seal [[Eduard Ahrens]]i haud<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8300 Eduard Ahrensi haud Muinsuskaitseameti kodulehel]</ref> ning [[Kuusalu Vabadussõja mälestussammas|Kuusalu kihelkonna Vabadussõja mälestussammas]].<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8299 Kuusalu kihelkonna Vabadussõja mälestussammas Muinsuskaitseameti kodulehel]</ref> [[Pilt:Kuusalu kalmistu.jpg|pisi|Kuusalu kalmistu]] ==Kalmistule maetud tuntud isikuid== *1863: [[Eduard Ahrens]] (1803–1863), kirikuõpetaja ja keelekorraldaja *1967: [[Gustav Vilbaste]] (1885–1967), botaanik ja kodu-uurija *1974: [[Evald Abram Jalak|Evald Jalak]] (1903–1974), ajakirjanik ja kirjanik *1987: [[Erika Nõva]] (1905–1987), arhitekt *Helilooja Veljo Tormise vanemad *VR kavaler [[Aukusti Tuominen]] *Kirjamees [[Karl Kider-Redik Soar]] *Koolmeister ja koolijuht [[Hans Fromm]] *Muusik [[Voldemar Schütz]] *Vaimulikud Eduard Ahrens, [[Voldemar Kentmann]] ja [[Albert Roosvalt]] *Majandijuht [[Arnold Vunk]] *Sporditegelased [[Raimund Pundi]] ning [[Johannes Siir]] * Välisministeeriumi protokollijuht [[Kalle Ott]]. * Kuusalu staažikas fotograaf [[Elmu Alas]] (Helmut Ambos). ==Vaata ka== *[[Kuusalu kirikuaed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002 ==Välislingid== {{commonskat|Kuusalu Cemetery}} * {{Kultuurimälestis|18}} *[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8299 Kultuurimälestis nr 8299 "Vabadussõja mälestussammas"] *[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8300 Kultuurimälestis nr 8300 "Eduard Ahrensi (1803-1863) haud"] *[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=13545 Kuusalu kalmistu ajaloofoto kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] *[http://www.kuusalu.ee/file_storage/2318/202656 Kuusalu kalmistu Kuusalu valla kodulehel] {{Coordinate|NS=59.4447111111111|EW=25.4472111111111|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Kuusalu kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Kuusalu]] nw7jccpfdpjq0i02jgajqvub4emit3z 7148232 7148205 2026-05-07T07:36:20Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-20154-48|~2026-20154-48]] ([[User talk:~2026-20154-48|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 6890721 wikitext text/x-wiki [[File:Kuusalu kalmistu 02.jpg|thumb|Välisvaade kalmistu 1802 rajatud väravale.<br>Foto: [[Robert Treufeldt]], 16.09.2014]] '''Kuusalu kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Kuusalu kihelkond|Kuusalu kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi [[Kuusalu]] alevikus [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]]. Kalmistu rajati arvatavasti varsti pärast 1772. aastat, kui üldiselt lõpetati matmine [[Kuusalu kirik]]u ümber olevale [[Kuusalu kirikuaed|kalmistule]]. Kalmistu müüris on kivi aasta-arvuga 1802, kuid see võib tähistada ka müüri rajamise aega. Kalmistut on mitu korda laiendatud, selle praegune suurus on 9,7 [[Hektar|ha]]. Sellele maetud inimeste üldarv ei ole teada. Kuusalu kalmistu tunnistati 1995. aastal kultuurimälestiseks. Eraldiseisva kultuurimälestisena paikneb seal [[Eduard Ahrens]]i haud<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8300 Eduard Ahrensi haud Muinsuskaitseameti kodulehel]</ref> ning [[Kuusalu Vabadussõja mälestussammas|Kuusalu kihelkonna Vabadussõja mälestussammas]].<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8299 Kuusalu kihelkonna Vabadussõja mälestussammas Muinsuskaitseameti kodulehel]</ref> [[Pilt:Kuusalu kalmistu.jpg|pisi|Kuusalu kalmistu]] ==Kalmistule maetud tuntud isikuid== *1863: [[Eduard Ahrens]] (1803–1863), kirikuõpetaja ja keelekorraldaja *1967: [[Gustav Vilbaste]] (1885–1967), botaanik ja kodu-uurija *1974: [[Evald Abram Jalak|Evald Jalak]] (1903–1974), ajakirjanik ja kirjanik *1987: [[Erika Nõva]] (1905–1987), arhitekt *Helilooja Veljo Tormise vanemad *VR kavaler [[Aukusti Tuominen]] *Kirjamees [[Karl Kider-Redik Soar]] *Koolmeister ja koolijuht [[Hans Fromm]] *Muusik [[Voldemar Schütz]] *Vaimulikud [[Voldemar Kentmann]] ja [[Albert Roosvalt]] *Majandijuht [[Arnold Vunk]] *Sporditegelased [[Raimund Pundi]] ning [[Johannes Siir]] * Välisministeeriumi protokollijuht [[Kalle Ott]]. * Kuusalu staažikas fotograaf [[Elmu Alas]] (Helmut Ambos). ==Vaata ka== *[[Kuusalu kirikuaed]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Taavi Pae]]. Eesti kalmistute kujunemine ja paiknemise seaduspärasused. Magistritöö. Tartu 2002 ==Välislingid== {{commonskat|Kuusalu Cemetery}} * {{Kultuurimälestis|18}} *[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8299 Kultuurimälestis nr 8299 "Vabadussõja mälestussammas"] *[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8300 Kultuurimälestis nr 8300 "Eduard Ahrensi (1803-1863) haud"] *[http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary&action=view&id=13545 Kuusalu kalmistu ajaloofoto kogus. Muinsuskaitseameti fotokogu] *[http://www.kuusalu.ee/file_storage/2318/202656 Kuusalu kalmistu Kuusalu valla kodulehel] {{Coordinate|NS=59.4447111111111|EW=25.4472111111111|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Kuusalu kihelkonna kalmistud]] [[Kategooria:Kuusalu]] htq61on2bilmh9ktssny7bij63mdetf 0 381456 7147802 6982932 2026-05-06T12:25:00Z Evlper 104506 /* Galerii */ 7147802 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib endisest riigist; diötseesi kohta vaata artiklit [[Liège'i piiskopkond (diötsees)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2014}} {{viita}} {{Endine riik |nimi = ''Principauté de Liège'' <small>(fr)</small><br>''Prinsbisdom Luik'' <small>(nl)</small><br>Fürstbistum Lüttich <small>(de)</small><br>Principåté d' Lidje <small>(wa)</small><br>Liège'i piiskopkond |lipp = LuikVlag.svg |lipp-tekst = Lipp |vapp = Wappen Bistum Lüttich.png |vapp-tekst = Vapp |asendikaart = Low Countries Locator Prince-Bischopric of Liege.svg |asendikaart-tekst = Liège'i vürstlik piiskopkond 1350. aasta paiku |algusaasta = 980 |lõppaasta = 1795 |valitsusvorm = vasall, valitav feodaalmonarhia |osa = Saksa-Rooma riigist |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |pealinn = [[Liège]] |riigipea = |riigipea-nimi = |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |religioon = |pindala = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |rahaühik = |eelnes = |järgnes = |hümn = |deviis = }} '''Liège'i vürstlik piiskopkond''' oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osariik [[Madalmaad]]es tänapäeva [[Belgia]] alal, mida valitses [[Liège'i piiskop]] kui keisririigi vürst. Piiskopi kiriklik domeen oli palju suurem kui vürstina kontrollitav domeen. [[Liège]]'i piiskopid omandasid [[vürstlik piiskop|vürstliku piiskopi]] staatuse 980. ja 985. aasta vahel, kui [[Notger (Liège)|piiskop Notger]], kes oli olnud Liège'i piiskop aastast 972, sai Saksa-Rooma keisrilt [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II-lt]] ilmaliku kontrolli [[Huy]] krahvkonna üle. Vürstlik piiskopkond kuulus 1500. aastast [[Alam-Reini-Vestfaali ringkond]]a. Selle territoorium hõlmas enamuse tänapäeva Belgia [[Liège'i provints|Liège'i]] ja [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provintsidest]] ning mõned eksklaavid teistes Belgia ja Hollandi osades. Lühikeseks ajaks sai sellest aastatel 1789–1791 vabariik ([[Liège'i vabariik]]), kuid aastal 1791 taastus vürstlik piiskopkond. Vürstliku piiskopi roll lõppes jäävalt aastal 1795, kui riigi annekteeris Prantsusmaa. Aastal 1815 sai sellest [[Madalmaade ühendkuningriik|Madalmaade ühendkuningriigi]] osa ja aastal 1830 oli see selles kuningriigi osas, mis eraldus saamaks [[Belgia]]ks. Liège'i piiskopkond ei olnud kunagi Hollandi [[Seitseteist provintsi|Seitsmeteistkümne provintsi]] või Hispaania ja Austria [[Lõuna-Madalmaad]]e osa, kuid alates 16. sajandist mõjutasid selle poliitikat tugevalt [[Burgundia hertsog]]id ja hiljem [[Habsburgid]], [[Marki dünastia|de la Marck]]i ([[Hollandi keel|hollandi]] ''van der Marck'') perekonna suveräänsel juhtimisel. Aastal 1559 grupeeriti selle 1636 [[kihelkond]]a kaheksasse [[Ülemdiakon|ülemdiakooniasse]] ja 28 ''chrétientés'' ([[praostkond]]a). Kõige tähtsamad linnad (''bonnes villes'') piiskopkonnas olid: Liège, [[Beringen (Belgia)|Beringen]], [[Bilzen]], [[Borgloon]], [[Bree (Belgia)|Bree]], [[Châtelet]], [[Ciney]], [[Couvin]], [[Dinant]], [[Fosses-la-Ville]], [[Hamont-Achel|Hamont]], [[Hasselt]], [[Herk-de-Stad]], [[Huy]], [[Maaseik]], [[Peer (Belgia)|Peer]], [[Sint-Truiden]], [[Dilsen-Stokkem|Stokkem]], [[Thuin]], [[Tongeren]], [[Verviers]], [[Visé]] ja [[Waremme]]. [[Maastricht]]i linn langes vürstliku Liège'i piiskopi ja [[Brabanti hertsogkond|Brabanti hertsogi]] (hiljem [[Hollandi parlament|Ühendatud provintside Generaalstaatide]]) [[Kondomiinium|ühisvalitsemise]] alla. Teine vürstliku piiskopkonna linn säilitas seega oma ''[[status aparte]]'' läbi kogu ''ancien régime''. == Keskaegne vürstlik piiskopkond == {{vaata|Saksa-Rooma riik}} [[Pilt:Belgian Medieval Dioceses.png|pisi|Kaart näitab 1559. aasta eelset keskaegset [[Rooma katoliku kiriku Liège'i piiskopkond|Liège'i piiskopkonda]] (roheline), mis tekkis ''Civitas Tungrorum''ist ja oli ilmselt samades piirides]] Keskaegsete piiskoppide piiskopkond oli aastani 1559 palju suurem, kui vürstkond nende valduses. See Liège'i kiriku vürstlik domeen laienes järk-järgult annetuste ja omandamistega. 10. sajandil said piiskopid [[Ilmalikkus|ilmalik]]u võimu [[Huy]] krahvkonna üle – oli juba osa [[piiskopkond|piiskopkonnast]]. [[Notger (Liège)|Notger]] (972–1008), tagades Huy's feodaalvõimu, tegi ennast suveräänseks vürstiks. Tema järglaste selline staatus püsis kuni [[Prantsuse revolutsioon]]ini: ja läbi kogu selle perioodi ligi 8 sajandit suutis Liège'i vürstlik piiskopkond säilitada oma autonoomiat, kuigi teoreetiliselt oli see [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osa. See näiline sõltumatus võlgnes suuresti piiskoppide võimekusele, kes mitmel juhul mängisid tähtsat osa rahvusvahelises poliitikas, olles strateegilises asukohas [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] vahel. Läbi kogu keskaja laienes piiskopkond edasi [[Bouilloni isandkond|Bouilloni isandkonna]] võrra aastal 1096 (loovutati aastal 1678 Prantsusmaale), aastal 1366 omandati [[Looni krahvkond]] ([[Prantsuse keel|prantsuse]] ''Looz'') ja aastal 1568 [[Horne'i krahvkond]]. Notger, vürstkonna asutaja, ehitas ka Püha Lambertuse toomkiriku, samuti piiskopipalee. Ta oli ka seotud muude ehitistega linnas, mis õitses tema valitsemise ajal (Püha Pauluse, Püha Johannese, Püha Risti ja Püha Denise kirikud). See piiskop tugevdas ka linna kihelkondlikku organisatsiooni. Ta oli üks esimesi kirikujuhte, kes levitas [[Hingedepäev]]ast kinnipidamist, mida ta oma piiskopkonnas juurutas. Notgeri valitsusajal, pärast [[Ebrachar]]i tehtud tööd, haridusasutused Liège'is õitsesid. Nende kahe piiskopi (ja [[Wazo]]ga) "Liège'i koolid olid tegelikult oma aja ühed säravaimad kirjanduskolded". 11. sajandil oli linn tõepoolest tuntud kui ''Põhjala Ateena''. "Liège hõlmas seoses teadusega rohkem kui sajandiks rahvaste seas koha, mida pole kunagi taassaavutanud". Järgmise piiskopid, [[Balderich Loonist]] (1008–19018), [[Wolbodo]] (1018–1021), [[Durand Liège'ist]] (1021–1025), [[Reginhard Liège'ist]] (1025–1038), [[Rithard]] (1038–1042), õppinud [[Wazo]] ja [[Dietwin Liège'ist]] (1048–1075), kandsid Notgeri pärandit vapralt edasi. Koolid kujundasid palju hiilgavaid õpetlasi ning andsid katoliku kirikule paavstid [[Stephanus IX]] ja [[Nicolaus II]]. Piiskopkond andis ka [[Pariisi Ülikool]]ile mitu tähtsat doktorit – [[Guillaume de Saint-Thierry]], [[Gerard Liège'ist]] ja [[Godefroid de Fontaines]]. [[Alger Liège'ist]] (1055–1131) oli ajastu tähtis haritlane. Esmalt nimetati ta [[Püha Bartolomeuse kirik (Liège)|Püha Bartolomeuse kiriku]] diakoniks ja lõpuks taandus [[Cluny klooster|Cluny kloostrisse]]. [[Henri de Verdun]]i (1075–1091) valitsusajal kutsuti ellu tribunal (''tribunal de la paix'') sõjast hoidumiseks ja [[Jumalarahu]] kindlustamiseks. [[Otbert Liège'ist|Otbert]] (1091–1119) kasvatas vürstkonna territooriumi [[Bouilloni isandkond|Bouilloni isandkonna]] ostmisega. Ta jäi ustavaks keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]-le, kes suri tema külalisena. [[Frédéric de Namur]]i (1119–1121) austatakse kui märtrit. [[Alexander I von Jülich|Alexander I]] (1128–1134) valitsemisajal külastasid Liège'i [[paavst]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Bernard Clairvaux'st|püha Bernard]]. [[Rudolf von Zähringen]]i piiskopiaega tähistas reformaator [[Lambert le Bègue]] jutlustamine, keda tunnustatakse [[begiin]]ide asutajana. [[Albert van Leuven]] valiti Liège'i piiskopiks aastal 1191, kuid keiser [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]] andis piiskopitooli ettekäändel, et valimised olid kahtlased, [[Lothar von Hochstaden]]ile. Alberti valimise kinnitas paavst aastal 1192, kuid varsti pärast ametikohale asumist mõrvati ta [[Reims]]is kolme Saksa rüütli poolt. On tõenäoline, et keiser korraldas selle mõrva, kuid Albert kanoniseeriti. Aastal 1195 tunnustas [[Albert van Cuyck]] (1195–1200) ametlikult Liège'i rahva [[Hääleõigus|poliitilisi õigusi]]. 12. sajandi jooksul saavutas toom[[kapiitel]] koos piiskopiga suurema rolli vürstkonna ajaloos. Võitlused ülem- ja alamklasside vahel, millesse vürstlikud piiskopid sageli sekkusid, arenesid läbi 13. ja 14. sajandi ning tipnesid 15. sajandil piiskopilinna rüüstamise ja purustamisega. [[Robert de Thourotte]]'i (1240–1246) valitsemisajal viis [[Beaureparti klooster|Beaureparti kloostri]] nunn [[Julienne de Cornillon|püha Julienne]] ellu mitmeid visioone kavatsusega korraldada pidustus [[Püha sakrament|püha sakramendi]] auks. Pärast mitmeid kõhklusi kinnitas piiskop tema idee, kuid surm hoidis pidustuse tekke ära. Töö lõpetamine jäi endisele [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[prior]]ile Liège'is, [[Hugues de Saint-Cher]]ile, kes tuli linna tagasi paavsti legaadina. Aastal 1252 tegi Hugues [[Püha Sakrament|püha sakramendi]] pidustuse oma piiskopkonnas kohustuslikuks. Jacques Pantaléon, kes pärast Liège'is ülemdiakoniks olemist valiti paavstiks, kui [[Urbanus IV]], julgustas [[Püha õhtusöömaaeg|püha õhtusöömaaja]] pidustuste järgimist kogu kirikus. Veel üks Liège'i ülemdiakon sai paavstiks nime all [[Gregorius X]] ja kukutas võimult vääritu [[Heinrich III von Geldern]]i (1247–1274). [[Adolphe de La Marck]]i (1313–1344) valitsemisajal 1316. aastal sõlmitud [[Fexhe rahu]] reguleeris suhteid vürstliku piiskopi ja tema alamate vahel. Sellest hoolimata jätkusid sisemised lahkhelid ja [[Arnold van Horne (piiskop)|Arnold van Horne]] (1378–1389) piiskopivalitsus tähistas rahvapartei võitu. Aastal 1366 annekteeriti piiskopkonda [[Looni krahvkond]]. == Burgundia mõju == [[Pilt:Het paleis van de prins-bisschoppen.jpg|pisi|Peapiiskopipalee Liège'is]] Pärast [[Flandria krahv]]i [[Lodewijk II (Flandria)|Lodewijk van Male]] surma aastal 1384 alustasid Madalmaad ühinemist [[Burgundia Madalmaad]]eks. Kuigi vürstkond oli nimeliselt veel sõltumatu, kasvatasid [[Burgundia hertsog]]id oma mõju selle valitsuses. Pärast [[Baieri-Straubing]]i hertsogi [[Wilhelm II (Baieri)|Wilhelm II]] surma aastal 1417 päris Hainaut', [[Hollandi krahvkond|Hollandi]], [[Zeelandi krahvkond|Zeelandi krahvkonna]] tema ja [[Philippe Julge]] ning [[Flandia krahv]]inna Margaret III tütretütar [[Jacoba (Hainaut' krahvinna)|Jacoba]], kes pidi aastal 1432 loovutama krahvkonna koos Hollandiga [[Valois-Burgundia dünastia|Burgundia]] hertsogile [[Philippe Hea]]le. Viimane sõltumatu krahvinna suri 8. oktoobril 1436 (arvatavasti [[tuberkuloos]]i) [[Teylingeni loss]]is [[Haag]]i lähistel (kuhu ta on maetud), tema valdused liidendati [[Burgundia Madalmaad]]ega. Baieri-Straubingi hertsogi Wilhelm II surma järel päris [[Baieri-Straubing]]i, tema vend Liège'i piiskop ning Baieri-Straubingi hertsog [[Johann III (Baieri)|Johann III]], kes nõudis ka Hollandi, [[Zeelandi krahvkond]]a oma pärandina ning teda toetas ka [[Saksa kuningas]] [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]]. Jacoba sõlmis oma valduste kaitseks ebaõnnestunud abielud (1415–1417) Prantsusmaa kuninga [[Charles VI]] poja, Touraine hertsogi ja [[dofään]] Jeani, (1418–1421) [[nõbu]] [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] [[Brabanti hertsog|hertsogi]] [[Jean IV]] ning (1422–1428) [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] ajutise [[regent|regendi]], [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] (1422–1461) [[Henry VI]] onu, [[Gloucesteri hertsog]]i [[Humphrey, Gloucesteri hertsog|Humphreyga]]. Brabanti hertsog Jean IV ja Jacoba sõda Johann III oli ebaedukas, nad ei suutnud vallutada 1418. aastal piiramisega [[Dordrecht]]i ning 1419. aastal sõlmis Jean IV, Johann III-ga Woudrichemi lepingu, millega tunnistas Johann III Hollandi regendina ja pantis talle 12 aastaks sõjakulude katteks Hollandi ja [[Zeelandi krahvkond|Zeelandi krahvkonna]]. Vastuolude Jeaniga tõttu saavutas Jacoba [[vastupaavst]] [[Benedict XIII]] poolt abielu lahutamise. Burgundia hertsogid laiendasid oma territooriume Madalmaades mitmete keiserlike valduste omandamisega: hertsog [[Philippe Hea]] ostis aastal 1421 [[Namuri krahvkond|Namuri krahvkonna]], päris aastal 1430 Brabanti hertsogi [[Jean IV]] surma järel [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] ja [[Limburgi hertsogkond|Limburgi]] hertsogkonnad ning hõivas aastal 1432 Hainaut', Hollandi ja [[Zeelandi krahvkond|Zeelandi]] krahvkonnad ning aastal 1441 [[Luksemburgi hertsogkond|Luksemburgi hertsogkonna]]. [[Louis de Bourbon (Liège)|Louis de Bourbon]] (1456–1482) pandi Liège'i troonile Burgundia hertsogi [[Philippe Hea]] poliitiliste mahhinatsioonidega. Rahvas seisis Burgundia võimule vastu, mis viis [[Liège'i sõjad|Liège'i sõdadeni]], [[Dinant]]i purustamiseni aastal 1466 ja Liège'i purustamiseni aastal 1468 [[Charles Südi]] poolt, tähistades demokraatliku ülemvõimu lõppu vürstkonnas. == Habsburgide mõju == [[Pilt:The Low Countries.png|pisi|Vürstliku piiskopkonna enklaav [[Madalmaad]]es, 1556–1648]] [[Saksa-Rooma keiser]] [[Karl V]] lõpetas [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Seitseteist provintsi|Seitsmeteistkümne provintsi]] ühendamise 1540. aastatel ja mitteametlikult kontrollis ka vürstkonda. Ta nimetas ametisse [[Érard de La Marck]]i (1505–1538), kes tõi taastumise. Érard oli valgustatud kunstide kaitsja. See oli tema, kes alustas võitlust [[Reformatsioon|protestantlike reformijate]] vastu, mida tema järglased edasi viisid, eriti [[Gerard van Groesbeek]] (1564–1580). Olles selles võitluses abiks, andis paavst [[Paulus IV]] välja [[bulla]] (''Super Universi'', 12. mai 1559), millega asutas [[Madalmaad]]es uued piiskopkonnad. Uued piiskopkonnad loodi suuresti Liège'i piiskopkonna arvelt; paljud selle kihelkonnad anti [[Rooma katoliku kiriku Roermondi piiskopkond|Roermondi]], [[Rooma katoliku kiriku 's-Hertogenboschi piiskopkond|'s-Hertogenboschi]] ja [[Rooma katoliku kiriku Namuri piiskopkond|Namuri]] piiskopkondadele, või liideti olemasolevate [[Rooma katoliku kiriku Mechelen-Brüsseli peapiiskopkond|Mecheleni]] ja [[Rooma katoliku kiriku Antwerpeni piiskopkond|Antwerpeni]] piiskopkondadega. Praostkondade arv Liège'i piiskopkonnas vähenes 13-ni. Liège moodustas viimase lüli Habsburgide liitlaste ahelas, mis tekitas niinimetatud [[Hispaania tee]], sõjalise koridori Hispaania kontrollitavate [[Lombardia]] ja [[Hispaania Madalmaad]]e vahel. Olles täielikult ümbritsetud Hispaania territooriumist oli Liège kaitstud neutraliteedilepingutega, mis lubasid Hispaania vägede liikumise läbi vürstliku piiskopi territooriumi tingimusel, et need ei veeda mitte rohkem kui kaks ööd ühes kohas. Vürstliku piiskopkonna tähtsus Habsburgide sõjalisele logistikale [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastases sõjas]] põhjustas Hispaania sissetungi Hollandi sissetungi tõrjumiseks aastal 1595. Enamus piiskoppe 17. sajandil olid välismaalased, paljud neist valdasid mitut piiskopkonda korraga. Nende sagedased eemalolekud andsid vabad käed [[Chiroux]]' ja [[Grignoux]]' vasallidele, mille [[Maximilian Heinrich von Bayern]] ([[Kölni peapiiskop]] 1650–1688) 1681. aasta ediktiga peatas. 18. sajandi keskpaigas hakkasid Prantsuse [[Entsüklopeedia|entsüklopedistide]] ideed jõudma Liège'i; piiskop [[Franz Karl von Velbrück|Velbrück]] (1772–1784) soodustas nende levikut ja valmistas seega ette tee [[Liège'i revolutsioon]]ile. Olles osaliselt seotud Prantsuse revolutsiooniga, arenes protest vürstliku piiskopi [[Cesar van Hoensbroeck]]i absolutistliku valitsemise vastu 1789. aastaks [[Liège'i revolutsioon]]iks. 1791. aasta alguses purustati revolutsioon Saksa-Rooma riigi vägede poolt. Vürstlik piiskopkond kaotati aastal 1795, kui see annekteeriti [[Prantsusmaa]] poolt. Selle territoorium jagati [[Meuse-Inférieure]]'i, [[Ourthe (departemang)|Ourthe]]'i ja [[Sambre-et-Meuse]]'i departemangude vahel. == Galerii == <gallery> Pilt:St-Lambert-Liège.jpg|[[Lambertus Maastrichtist|Püha Lambertuse]] märtrisurm Pilt:St martin01.jpg|Püha Martini kiriku ehitamine algas aastal 965 Ebrachari valitsemisajal Pilt:Stavelot.Triptych.jpg|[[Staveloti triptühhon]] on [[Maasi koolkond|Maasi koolkonna]] kullassepise taies, [[Morgan Library & Museum]], [[New York]] Pilt:Pope Urban IV.jpg|Paavst [[Urbanus IV]], Liège'i [[Preester|ülempreester]] Pilt:Liège-palais-st-lambert.jpg|[[Püha Lambertuse toomkirik (Liège)|Püha Lambertuse toomkirik]] ja piiskopipalee (18. sajand) Pilt:J.C. Vermeyen Erard de la Marck. Prince-bishop of Liège.jpg|[[Érard de La Marck]]i portree, [[Jan Cornelisz Vermeyen]] (1500–59) Pilt:Brunnen der Drei Grazien Lüttich, 2004.jpg|Liège'i ''perron'' sümboliseerib [[Kodanlus|kodanike]] vürstlikult piiskopilt saavutatud linnaõigusi </gallery> == Vaata ka == * [[Liège'i piiskoppide loend]] [[Kategooria:Saksa-Rooma riigi valdused]] [[Kategooria:Belgia ajalugu]] [[Kategooria:Piiskopkonnad]] g83dwpvpo5lt8eqii1iuu9sz2gcbt21 0 381619 7147999 6710634 2026-05-06T17:37:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147999 wikitext text/x-wiki '''Töölaua virtualiseerimine''' on tarkvaraline tehnoloogia, mille abil eraldatakse [[Töölaud (infotehnoloogia)|töölaua]] keskkond ja sellega seotud [[Tarkvararakendus|tarkvaralised rakendused]] füüsilisest kliendist. Töölaua [[Virtualiseerimine|virtualiseerimist]] saab kasutada kooskõlas rakenduste virtualiseerimisega ja kasutaja profiilihaldurisüsteemidega, et tagada laialdane töölauakeskkonna haldussüsteem. Sellise lahendusega on kõik töölaua komponendid virtualiseeritud. See tähendab, et töölaud on kasutaja jaoks palju paindlikum ja turvalisem. Lisaks toetab selline virtualiseerimine paremat töölaua taastamise strateegiat, kuna kõik informatsioon salvestatakse andmekeskusesse. Kui kasutaja seade või [[arvuti]], mida parajasti virtualiseeritakse, on kadunud, siis andmete taastamine on kerge, kuna kõik komponendid on olemas teises seadmes juba sisselogimisel. Nii on palju väiksem tõenäosus mingit olulist informatsiooni kätte saada ja kurjalt ära kasutada, kuna andmeid ei salvestata kasutaja seadmele, vaid [[andmebaas]]i. == Virtualiseerimise meetodid ja tüübid == Töölaua virtualiseerimise võimalused jagunevad selle järgi, kas virtuaalne töölaud jookseb kaugühenduse pealt või lokaalselt, kas ligipääs peab olema pidev või vahelduv ja kas virtuaalne töölaud ja selle sisu peab püsima seansside vahel. Töölaua virtualiseerimise lahendustega tarkvaratooted seovad endas nii kaugühenduse kui lokaalse rakendamise võimaluse üheks tooteks.<ref name="BjNow" /><ref name="qEp08" /> === Kaugtöölaua virtualiseerimine === Kaugtöölaua virtualiseerimine kujutab endast kliendi-serveri põhjal töötavat keskkonda. [[Tarkvararakendus|Rakenduse]] käivitamine toimub kaugoperatsioonisüsteemis, mis on ühendatud lokaalse kliendi seadmega võrgu teel kaugekraani protokolli kasutades. Kõik kasutatud rakendused ja andmed jäävad kaugsüsteemi. Seadme ja kaugsüsteemi vahel saadetakse ainult hiire, klaviatuuri ja ekraani andmeid. Sellist lähenemist saab teha [[server]]i [[riistvara]]l, mis toetab [[hüperviisor]]it. See võimaldab käitada serveris mitut kaugoperatsioonisüsteemi korraga. Teisisõnu kutsutakse seda "virtuaalseks töölaua infrastruktuuriks" (inglise keeles ''Virtual Desktop Infrastructure'' või ''VDI'').<ref name="WSxg9" /><ref name="PukQM" /> ==== Virtuaalse töölaua infrastruktuur ==== Virtuaalne töölaua infrastruktuur on töölauakeskne teenus, mis hoiab üleval kasutaja töölaua keskkonda kaugserverites ja/või personaalarvutites. Sellele pääseb ligi võrgu kaudu, kasutades kaugekraani protokolli. Ühenduse jaotamise protokolli kasutamisega ühendatakse kasutajad määratud töölaua seanssidesse. Kasutajate jaoks tähendab see, et nad saavad pääseda ligi oma töölauale suvalisest asukohast, ilma et oleksid seotud ainult ühe kliendi seadmega. Vahetades töökohta (arvutit), jäävad kasutaja töölaua keskkond, rakendused ja andmed püsima. Süsteemihalduse administraatoritele tähendab see keskmistatud ja tõhusat kliendikeskkonda, mida on kergem hallata ning vastavalt vajadusele kiirelt muuta.<ref name="4MK7o" /><ref name="RM6uz" /> [[Pilt:vdidiagramm.jpg|pisi|alt=Virtuaalse töölaua infrastruktuuri ülesehitus.|VDI ehitust iseloomustav diagramm]] Virtuaalse töölaua infrastruktuuri kasutatakse ka ligipääsuks Windowsi rakendustele seadmetel, kuhu Windowsi [[operatsioonisüsteem]] ise ei ole paigaldatud. Iga [[virtuaalmasin]] vajab kasutaja töölaua keskkonna käitamiseks natuke [[muutmälu]], kõvaketta mahtu ja protsessorijõudlust. Vanapärase [[Käsurida|terminali]] teenuste mudeli puhul aga jagasid kasutajad enamasti kõike, peale isiklike andmete. Virtuaalne töölaua infrastruktuur tähendab ka, et tuleb osta iga kasutaja jaoks eraldi [[Microsoft Windows|Windowsi]] litsents. Suuremate kulude eest aga pakub virtuaalse töölaua infrastruktuur paremat haldamist, kättesaadavust ja kasutamismugavust. Seoses serveri virtualiseerimisega saab virtuaalseid masinaid siirata serverite hulka, ilma et peaks virtuaalmasinaid maha võtma. Samuti saab teha virtuaalmasinatest hetketõmmiseid kiireks seansi taastamiseks. Kui virtuaalmasin peaks kokku kukkuma, siis see ei mõjuta teisi masinaid. Terminali teenuste puhul üks masin kukutab kokku terve süsteemi.<ref name="4vuPc" /> ==== Kaugtöölaua teenused ==== Kaugtöölaua teenused on osa [[Microsoft Windows]]ist, mis laseb kasutajal ligi pääseda rakendustele ja andmetele kaugarvutis võrgu kaudu, kasutades kaugekraani protokolli. Kaugtöölaua teenused sarnanevad funktsionaalsuse poolest virtuaalse töölaua infrastruktuuriga, kuid erinevad sellest kahe tunnuse poolest: # Virtuaalse töölaua infrastruktuuri teenus tagab individuaalse töölaua operatsioonisüsteemi juhu (näiteks [[Windows XP]], [[Windows 7]]) igale kasutajale, kuid kaugtöölaua teenuste seansid jooksevad ühes jagatud serveri operatsioonisüsteemis (näiteks [[Windows Server 2008 R2]], [[Windows Server 2012]]). # Virtuaalne töölaua infrastruktuur on loodud tervele töölaua keskkonnale, kaugtöölaua teenused aga saavad ühendusi pakkuda nii individuaalsetele rakendustele kui ka tervetele töölaudadele vastavalt vajadusele. Üksiku jagatud serveri operatsioonisüsteemi kasutamine individuaalse töölaua operatsioonisüsteemi juhu asemel võtab märgatavalt vähem ressurssi. Lisaks on virtuaalse töölaua infrastruktuuri litsentsid kallimad ja vähem paindlikud kui kaugtöölaua teenuste litsentsid.<ref name="9tKov" /> Kaugtöölaua teenuseid teatakse kui osa Microsoft Windowsist, kuid praegu arendatakse avatud [[lähtekood]]iga kaugtöölaua protokolli serverit XRDP.<ref name="od2xE" /> === Rakenduse virtualiseerimine === Rakenduste virtualiseerimine parandab rakenduste kättetoimetamist ja ühilduvust, isoleerides neid operatsioonisüsteemist, kus neid käivitatakse. Rakendused tehakse üheselt hallatavateks teenusteks, mis ei satu konflikti teiste rakendustega. Täielikult virtualiseeritud rakendus ei ole paigaldatud riistvarale. Hüperviisor püüab rakenduse kinni ja selle elukäigu ajal rakendus käitub, nagu ta töötaks oma originaalsel operatsioonisüsteemil ja riistvaral.<ref name="KASwn" /> === Kasutaja virtualiseerimine === Kasutaja virtualiseerimine viitab kasutaja kõigi erikülgede sõltumatule haldamisele töölaua keskkonnas. See tähendab, et kasutaja virtualiseerimine eraldab kasutaja profiili, sätted ja andmed operatsioonisüsteemist ning talletab kogu selle informatsiooni kas andmebaasi või [[Pilvandmetöötlus|pilve]]. Kasutaja virtualiseerimine ei ole limiteeritud virtuaalsetele töölaudadele. Seda võib kasutada ka teistel füüsilistel, virtuaalsetel ja pilveplatvormidel. === Kihistamine === Töölaua kihistamine on töölaua virtualiseerimise meetod, mis jaotab kõvaketta kuvandi loogilisteks juppideks, mida saab individuaalselt hallata. Näiteks kui kõik kasutajagrupi liikmed kasutavad sama operatsioonisüsteemi, siis põhioperatsioonisüsteemist varukoopiat peab tegema vaid ühe korra terve selle kasutajakeskkonna jaoks, kes seda kihti jagavad. Kihistamist saab teha lokaalsete füüsiliste [[Kõvaketas|kõvaketta]] kuvanditega, kliendipõhiste virtuaalmasinatega või peremehepõhiste töölaudadega.<ref name="JAVnw" /> ==== Töölaud kui teenus ==== Kaugtöölaua virtualiseerimist saab teha ka pilveraalinduse abil. [[Pilvandmetöötlus|Pilvetehnoloogial]] põhinevaid virtuaalseid töölaudu saab realiseerida, kasutades koos nii virtuaalset töölaua infrastruktuuri kui ka kaugtöölaua teenustel põhinevaid süsteeme. Mõlemaid lahendusi saab ellu viia nii avatud pilves, privaatpilve infrastruktuurides kui ka hübriidpilve platvormides. Pilveraalindusega kaasnevad mitmed eelised, näiteks ülalpidamiskulud on väiksemad ja süsteem ise on paindlikum, mis teeb administraatoritel selle haldamise lihtsamaks.<ref name="hYS8d" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BjNow">{{netiviide | URL = http://searchvirtualdesktop.techtarget.com/definition/desktop-virtualization | Pealkiri = Desktop virtualization | Autor = Margaret Rouse; Jack Madden | Aeg = 11. november 2011 | Väljaandja = TechTarget | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="qEp08">{{netiviide | URL = http://vmblog.com/archive/2012/04/30/types-of-hardware-virtualization-techniques-and-its-advantages.aspx#.VDF7v6iSymc | Pealkiri = Types of Hardware Virtualization Techniques and its Advantages | Autor = David Marshall | Aeg = 30. aprill 2012 | Väljaandja = VMblog | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="WSxg9">{{netiviide | URL = http://www.infoworld.com/article/2619594/virtualization/review--vdi-without-the-server-connection.html | Pealkiri = VDI without the server connection | Autor = Keith Schultz | Aeg = 16. mai 2012 | Väljaandja = InfoWorld | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="PukQM">{{netiviide | URL = http://www.cio.com/article/2424137/virtualization/desktop-virtualization--5-most-popular-flavors--explained.html | Pealkiri = Desktop Virtualization: 5 Most Popular Flavors, Explained | Autor = Kevin Fogarty | Aeg = 7. oktoober | Väljaandja = CIO | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-11-01 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141101072524/http://www.cio.com/article/2424137/virtualization/desktop-virtualization--5-most-popular-flavors--explained.html | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="4MK7o">{{netiviide | URL = http://technews.tmcnet.com/channels/cloud-storage/articles/211183-rising-cloud-storage-market-opportunity-strengthens-vendors.htm | Pealkiri = The Rising Cloud Storage Market Opportunity Strengthens Vendors | Autor = Rajani Baburajan | Aeg = 24. august 2011 | Väljaandja = TMCnet | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="RM6uz">{{netiviide | URL = http://www.cioandleader.com/cioleaders/features/7505/converged-infrastructure | Pealkiri = Converged Infrastructure | Autor = Ken Oestreich | Aeg = 15. november 2010 | Väljaandja = CIO & LEADER | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2013-05-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130520093422/http://www.cioandleader.com/cioleaders/features/7505/converged-infrastructure | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="4vuPc">{{netiviide | URL = http://www.infoworld.com/article/2627220/vdi/what-desktop-virtualization-really-means.html | Pealkiri = What desktop virtualization really means | Autor = Eric Knorr | Aeg = 28. mai 2010 | Väljaandja = InfoWorld | Kasutatud = 14. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="9tKov">{{netiviide | URL = http://www.netrepid.com/virtual-desktop/citrix/ | Pealkiri = Citrix Virtual Desktop IaaS From Netrepid | Autor = | Aeg = | Väljaandja = Netrepid | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles | arhiivimisaeg = 2014-10-20 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141020113210/http://www.netrepid.com/virtual-desktop/citrix/ | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="od2xE">{{netiviide | URL = http://www.xrdp.org/ | Pealkiri = An open source remote desktop protocol(rdp) server | Autor = | Aeg = | Väljaandja = | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="KASwn">{{netiviide | URL = http://www.microsoft.com/en-us/windows/enterprise/products-and-technologies/virtualization/application/default.aspx | Pealkiri = Applications Virtualization | Autor = | Aeg = | Väljaandja = Microsoft | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="JAVnw">{{netiviide | URL = http://searchvirtualdesktop.techtarget.com/definition/Desktop-Layering | Pealkiri = Desktop layering | Autor = Margaret Rouse; Jack Madden | Aeg = november 2011 | Väljaandja = TechTarget | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> <ref name="hYS8d">{{netiviide | URL = http://www.vmware.com/cloud-computing/overview | Pealkiri = Cloud Computing | Autor = | Aeg = | Väljaandja = VMWare | Kasutatud = 5. oktoober 2014 | Keel = Inglise keeles}}</ref> }} [[Kategooria:Tarkvara]] lfv7oh9bkawipm5d88e7fs1klihpded 0 385289 7148221 7104515 2026-05-07T06:45:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148221 wikitext text/x-wiki '''Vaivara Maarja kogudus''' oli [[Virumaa]]l [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] tegutsenud [[luterlus|luteri]] kogudus, kes kasutas [[Vaivara kirik]]ut. [[Pilt:Vaivarakirik.JPG|pisi|Vaivara kirik (1910. aastad)]] Vaivaras oli 16. sajandil [[Narva Jaani kogudus]]e abikogudus, mille nimetus „Laagna kogudus“ tuleb sellest, et asustuskeskus asus varem [[Laagna]]s. Oma kirikuõpetajad on Vaivaras olnud hiljemalt 1623. aastast saadik.<ref>"Vaivara". // Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. Koostajad [[Bruno Ederma]], Asta Jaik. Konstantin Jaiki Kirjastus. Tartu 1939. Lk 84</ref> Kirikudokumente säilinud alates [[1699]]. aastast{{lisa viide}}. Kogudus kuulus [[Viru praostkond]]a, [[VELK Eestimaa konsistooriumiringkond|VELK Eestimaa konsistooriumiringkonna]] [[Alutaguse praostkond]]a ja 1919–1944 [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u [[Narva-Alutaguse praostkond|Narva-Alutaguse praostkonna]] koosseisu.<ref name="RA">[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_main.php?id=571 8.2.4.5. Narva-Alutaguse praostkond]. Vaadatud 28.11.2014</ref> 1808. aastal ehitatud abikirikut nimetati Peetri kabeliks ehk [[Peeterristi kirik]]uks. 1863. aastal ehitati [[Meriküla suvekirik]]. 1884. aastaks ehitatud [[Joaoru]] [[Narva Aleksandri Suurkirik|Aleksandri kirikus]] ja 1900. aastal ehitatud [[Narva-Jõesuu Niguliste kirik]]us olid algselt samuti Vaivara abikogudused. Vaivara on ainus Eesti [[kihelkond]], mille nimelist kogudust täna enam ei ole olemas. == Koguduse vaimulikud == *..1627.., Simon Andreas Pelconius, [[Narva Johannese kogudus|Narva]] eesti ja [[Peeterristi kogudus|Peeterristi]] filiaalkoguduse ja Laagna koguduse pastor<ref>[[Helle Kalervo Erviö]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1933_V_vihik_2.pdf Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal]. [[Usuteaduslik Ajakiri]] nr 1, 1933</ref> *..1638.., Peter Duncanus, Narva, Laagna kui ka Vaivara koguduste pastor<ref>Helle Kalervo Erviö. Narva eesti kogudus Rootsi valitsuse ajal, Usuteaduslik Ajakiri nr 3, 1933 [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/f1477a6b-bb24-4ba9-83a6-14d4d04e29e3/content], lk 83</ref> *1664–1671, [[Daniel Brockhausen]], Vaivara koguduse pastor-<ref>[[Piret Lotman]]. [http://www.ra.ee/ajakiri/unustatud-uus-linn/ Unustatud uus linn]. Tuna, 2003, nr 3, lk 30</ref> *1691–1700, [[Jacob Gnospelius]] (1646–1703)<ref>{{BBLD|0000000053805647|Gnospelius, Jakob (1646-1703)}}</ref> Vaivara Maarja koguduse pastor<ref>[[Evald Blumfeldt]]. Põhja-Eesti maakoguduste pastorite majanduslikust seisundist XVII sajandi lõpul. [[Ajalooline Ajakiri]] nr 1, 1937 [https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika?id=2145 ], lk 27</ref> *[[Johannes Govinius]]<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p4534/table Govinius, Johan (-1740)], akatemiasampo.fi</ref> * Heinrich Rosengreen (surnud 1721<ref>[[Carl Rall]]. [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 ''Sammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren'']. Revalsche Zeitung nr 183, 23. august 1905</ref>) *1721–1752, [[Carl Philipp Knieper]], Vaivara koguduse pastor *1753–1754, [[Johann Heinrich Maximilian Mylius]] *1754–1763, [[Christoph Bartholomäus Treublut]] (surnud 1763<ref>[[Carl Rall]]. [https://dea.digar.ee/article/revalschezeitung/1905/08/23/4.2 S''ammlung von Bildnissen Estländischer Pastoren'']. Revalsche Zeitung nr 183, 23. august 1905</ref> *1763–1770, [[Gabriel Kempe]], Vaivara koguduse pastor *1771–1797, [[Johann Gottfried Dietrich]] (1731–1797)<ref>{{BBLD|GND1194023185|Dieterichs, Johann Gottfried (1731-1797)}}</ref>, [[Alutaguse praostkond|Alutaguse]] praost 1795–1797 *1798–1815, [[Samuel Gottlieb Schultz]] (1766–1815) *1816–1872, [[Friedrich Wilhelm Scholvin]] (1791–1872<ref>[https://www.geni.com/people/Friedrich-Wilhelm-von-Scholvin/6000000067019099923 Friedrich Wilhelm von Scholvin (1791–1872)]. www.geni.com</ref>), Vaivara ja Jamburgi<ref>Joseph Schnurr. ''Heimatbuch (Jahrbuch 1969–1972) der Deutschen aus Russland. Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen''. Stuttgart 1972 [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}-St. Johannis in Narva Parish, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87</ref> koguduse pastor *1871–1902, [[Christoph Dietrich Georg Tomberg]], Vaivara pastor *1902–1919, [[Eduard Frese]] *1919–1920, [[Heinrich Richard Hoffmann]] *1921–1939, [[Leo Gustav Treumann]] *1939–1944, [[Raimond Peiker]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Vaivara koguduse vaimulikud|Vaivara koguduse vaimulikud]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [[Kristjan Luhamets]]. [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-vaivara Koguduse lugu. Vaivara]. e-kirik.eelk.ee, 10. november 2022 [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] [[Kategooria:Narva-Jõesuu linn]] [[Kategooria:Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]] [[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]] fzaobegwveufhi7ggib4w1nhbwlnr5p 0 385831 7148177 7104330 2026-05-07T02:23:37Z Robert Treufeldt 9117 7148177 wikitext text/x-wiki '''Eesti Spordiajaloo Selts''' (lühend '''ESAS''') on Eesti [[spordiajalugu|spordiajalooga]] tegelev [[selts]]. Eesti Spordiajaloo Selts asutati 1989. aastal [[Spordimuuseumi Ühiskondliku Kehakultuuriajaloo Uurijate Ring|Spordimuuseumi Ühiskondliku Kehakultuuriajaloo Uurijate Ringi]] (SÜKUR) põhjal.<ref name="ESAS">[https://esas.ee/meist/ajalugu Ajalugu. Eesti Spordiajaloos Seltsi koduleht]</ref> 1990. aastal valiti seltsi esimene [[Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige|auliige]].<ref>[https://esas.ee/meist/auliikmed-1 Auliikmed Eesti Spordiajaloo Seltsi kodulehel]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://esas.ee Eesti Spordiajaloo Seltsi koduleht] *[https://esas.ee/meist/juhatused ESASi juhatuse liikmed läbi aegade] *[[Enn Mainla]]. [https://esas.ee/uudised/eesti-spordiajaloo-selts-35 "Eesti Spordiajaloo Selts 35"]. Eesti Spordiajaloo Seltsi koduleht, 12. detsember 2024 *[https://www.facebook.com/eestispordiajalooselts Seltsi FB avaleht] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Selts| ]] [[Kategooria:Eesti spordiajalugu]] [[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] 8r6etildywtegc0qxerm6pdithtmv5q 0 386008 7147966 6871980 2026-05-06T16:55:47Z Velirand 67997 7147966 wikitext text/x-wiki {{surnud mais}} ''Siin loetletakse [[6. mai]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1475]] – [[Dieric Bouts]], Madalmaade kunstnik * [[1859]] – [[Alexander von Humboldt]], saksa loodusuurija * [[1862]] – [[Henry David Thoreau]], USA kirjanik ja filosoof * [[1877]] – [[Johan Ludvig Runeberg]], soome rahvaluuletaja, Soome hümni sõnade autor * [[1884]] – [[Judah P. Benjamin]], USA ja Suurbritannia poliitik * [[1906]] – [[Richard Aavakivi]], eesti arst ja ühiskonnategelane * [[1910]] – [[Edward VII]], Ühendkuningriigi kuningas ja India imperaator * [[1918]] – [[Juhani Siljo]], soome proosakirjanik ja luuletaja * [[1919]] – [[L. Frank Baum]], ameerika kirjanik * [[1922]] – [[Johannes Tucherm]], Eesti politseinik * [[1925]] – [[Hugo Liepmann]], saksa neuroloog ja psühhiaater * [[1939]] – [[Robert Teichmüller]], saksa pianist ja muusikapedagoog * [[1943]] – [[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur * [[1944]] – [[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitsja * [[1947]] – [[Peet Nõmmik]], eesti luteri vaimulik * [[1949]] – [[Maurice Maeterlinck]], belgia luuletaja, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1911]] * [[1951]] – [[Élie Cartan]], prantsuse matemaatik * [[1952]] – [[Maria Montessori]], itaalia arst ja pedagoog * [[1958]] – [[Nikolai Krõmov]], vene maalikunstnik * [[1959]] – [[Ragnar Nurkse]], eesti majandusteadlane * [[1963]] – [[Monty Woolley]], USA näitleja * [[1967]] – [[Zhou Zuoren]], hiina kirjanik, esseist ja tõlkija * 1967 – [[Eerik Jaanvärk]], eesti pedagoog * [[1968]] – [[Toivo Kivimäki]], Soome poliitik, diplomaat ja õigusteadlane, Soome peaminister 1932–1936 * [[1970]] – [[Tihhon Sjomuškin]], vene kirjanik * [[1972]] – [[Viktor Dragunski]], Vene lastekirjanik * [[1975]] – [[József Mindszenty]], ungari kardinal * [[1983]] – [[Nikolai Remmel]], eesti pedagoog ja keeleteadlane * [[1984]] – [[Bonner Pink]], Briti poliitik * [[1985]] – [[Julie Vega]], Filipiinide laulja, näitleja ja modell * [[1986]] – [[Heinz Riivald]], eesti laulja * [[1987]] – [[William Casey]], USA [[CIA|Luure Keskagentuur]]i direktor * [[1990]] – [[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane * 1990 – [[Amandus Lattik]], eesti laulja * 1990 – [[Emmanuil Geller]], Vene näitleja * [[1992]] – [[Marlene Dietrich]], saksa näitleja ja laulja * [[1993]] – [[Leida Lepajõe]], eesti põllumajandusteadlane * [[1993]] – [[Ann Todd]], inglise näitleja ja produtsent * 1993 – [[Evi Pihlak]], eesti kunstiteadlane * [[1995]] – [[Noel Brotherston]], Põhja-Iirimaa jalgpallur * [[2001]] – [[Helmut Joonuks]], eesti kultuuriloolane * 2001 – [[Mike Hazlewood]], inglise laulja, helilooja ja laulukirjutaja * [[2002]] – [[Pim Fortuyn]], Hollandi poliitik * [[2004]] – [[Kjell Halbing]] (pseudonüüm Louis Masterson), norra kirjanik, vesternite autor * [[2006]] – [[Lillian Asplund]], viimane elusolev USA päritolu reisija Titanicu pardalt * 2006 – [[Konstantin Beskov]], vene jalgpallur * 2006 – [[Shigeru Kayano]], [[ainud]]e rahvusliku liikumise juht [[Jaapan]]is * 2006 – [[Herbert Raditschnig]], austria dokumentalist ja filmioperaator * 2006 – [[Erdal Öz]], türgi kirjanik ja kirjastaja * 2006 – [[Grant McLennan]], austraalia laulja ja kitarrist * 2006 – [[Lorne Saxberg]], kanada ajakirjanik * [[2007]] – [[Bernard Weatherill]], Suurbritannia poliitik, Saadikutekoja esimees 1983–1992 * 2007 – [[Curtis Harrington]], USA filmilavastaja * 2007 – [[Kazuo Kitamura]], jaapani näitleja * 2007 – [[Enéas Carneiro]], Brasiilia poliitik * 2007 – [[Đorđe Novković]], horvaadi helilooja * [[2008]] – [[Franz Jackson]], USA saksofonimängija * 2008 – [[Alla Massevitš]], Nõukogude Liidu astronoom * [[2009]] – [[Aline Beslay]], prantsuse ülipikaealine * 2009 – [[Leon Despres]], USA jurist ja poliitik * 2009 – [[Valentin Varennikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane * 2009 – [[Sam Cohn]], USA meelelahutusagent * 2009 – [[Bob Meyer]], Austraalia loogik * 2009 – [[Lev Lossev]], vene päritoluga USA luuletaja ja kirjandusteadlane * 2009 – [[Viola Wills]], USA laulja * 2009 – [[Ean Evans]], USA muusik * 2009 – [[Kevin Grubb]], USA autovõidusõitja * [[2011]] – [[Kalle Männama]], eesti jalgrattur ja jalgrattaspordi mänedžer * 2011 – [[Svjatoslav Zaderi]], vene laulja * [[2012]] – [[Jean Laplanche]], prantsuse psühhoanalüütik * [[2013]] – [[Giulio Andreotti]], Itaalia poliitik * [[2014]] – [[Maria Lassnig]], Austria kunstnik * 2014 – [[Farley Mowat]], Kanada kirjanik ja keskkonnakaitsja * 2014 – [[Leslie Thomas]], kõmri kirjanik * [[2015]] – [[Errol Brown]], Briti laulja ja laulukirjutaja * [[2016]] – [[Margot Honecker]], Saksa DV riigitegelane * [[2017]] – [[Steven Holcomb]], Ameerika Ühendriikide bobisõitja * [[2018]] – [[Aadu Andres Pilt]], eesti päritolu Kanada füüsik * [[2019]] – [[Gjermund Eggen]], norra murdmaasuusataja * [[2021]] – [[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog ja filosoof * [[2022]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigi- ja kaubandustegelane * [[2023]] – [[Ruth Lias]], eesti füüsik ja tõlkija * [[2025]] – [[Lola Liivat]], eesti maalikunstnik * [[2026]] – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Mai, 06.]] pwcripvc4ywtu29z2i9n6g2up3ynn4c 0 401010 7148097 7041994 2026-05-06T21:38:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148097 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} '''Ubuntu Vabastusliikumine'''<ref>[https://web.archive.org/web/20150501232618/http://ubuntuplanet.org/ Ubuntu Planet:] Ametlik globaalse UBUNTU Vabastusliikumise kodulehelkülg</ref> on loodud selleks, et levitada [[Ubuntu (filosoofia)|ubuntu]] kaastöösüsteemi (''Ubuntu Contribution System''<ref name=":2">{{Netiviide |url=http://www.ubuntuplanet.org/document-archives/ |pealkiri=UbuntuPlanet dokumendiarhiiv |vaadatud=2015-04-09 |arhiivimisaeg=2015-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150413005807/http://www.ubuntuplanet.org/document-archives/ |url-olek=ei tööta }}</ref>) ideid. Ubuntu seisukoht on, et inimkond ei vaja elamiseks mitte raha, vaid ühtsust ja hoolivust ning liikumise üks eesmärke on inimesi sellest informeerida.<ref>[http://www.telegram.ee/maailm/oppt-kuulutame-maailma-ettevotted-pangad-ja-valitsused-lopetatuks Ajatu: OPPT – Kuulutame maailma ettevõtted, pangad ja valitsused lõpetatuks], [[Telegram]], 9. detsember 2014</ref><ref name=":3">[http://www.ubuntuparty.org.za/p/contributionism-part-1-introduction.html UBUNTU – Contribution System]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Introduction</ref> ==Ajalugu== [[Ubuntu (filosoofia)|Ubuntu]] filosoofia juured ulatuvad tuhandete aastate taha ja on säilinud mõnedel [[Lõuna-Aafrika]] hõimudel tänini. Ubuntu Vabastusliikumine on need ideed kaasajastanud nii, et see sobiks paremini kokku praeguse [[materialism|materialistliku]] ühiskonnaga.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Ubuntu maailmas == Ubuntu Vabastusliikumine on praeguseks (2015) ametlikult esindatud 73<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20150413081058/http://www.ubuntuplanet.org/ubuntu-welcomes-2015-with-representatives-in-73-countries/ UBUNTU Welcomes 2015 With Representatives in 73 Countries], Ubuntu Planet, 4. jaanuar 2015</ref> riigis ja omab kaasamõtlejaid rohkem kui 200<ref name=":0" /> riigis üle maailma. == Ubuntu partei == [[Ubuntu (filosoofia)]] levitamiseks ja suurema meediakajastuse saamiseks on paljudes riikides tehtud [[UBUNTU Partei]]d. ==Vaata ka== *[[Ubuntu (filosoofia)]] *[[UBUNTU Partei]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [https://ubuntumovement.se Ubuntu], Rootsi * [http://toxic.net.ee/w/ Ubuntu], Eesti * [https://ubuntuplanet.nl/ Ubuntu], Holland [[Kategooria:Filosoofia]] [[Kategooria:Eetika]] 13xko09oqhb6iqfwcmucly31kpk2csa 0 401849 7148128 6915119 2026-05-06T22:42:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148128 wikitext text/x-wiki '''Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis''' ([[ukraina keel]]es Асоціація українських організацій в Естонії) on Eestis olevaid [[Ukraina]] organisatsioone ühendav [[katusorganisatsioon]], õiguslikult vormilt [[MTÜ]]<ref name="etnoweb.ee, 2015">http://www.etnoweb.ee/uoae{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 16.04.2015)</ref>. See MTÜ aitab organisatsioonide tööd koordineerida ja töö efektiivsust tõsta<ref name="etnoweb.ee, 2015"/>. <gallery> Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 1.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 2.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 3.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 4.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 5.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 6.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 7.jpg Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis 8.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.uoae.ee/ MTÜ koduleht] *[http://www.etnoweb.ee/uoae MTÜ-st Etnowebi kodulehel] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] [[Kategooria:Eesti-Ukraina suhted]] [[Kategooria:Ukraina organisatsioonid]] [[Kategooria:Diasporaade organisatsioonid Eestis]] he1m8eape0y1d2d6fa8x1xb0dtbhzi6 0 402501 7147919 7146007 2026-05-06T16:08:05Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7147919 wikitext text/x-wiki [[Pilt:In 16 darbibaa2.jpg|pisi|Neoonlampidega huumlahendusnäidik]] [[Pilt:Vacuum fluorescent display.JPG|pisi|Kella VFD-näidik]] [[Pilt:DMT_Kombianzeige.jpg|pisi|[[Multimeeter|Multimeetri]] LED-segmentnäidik <br />(numbernäit koos skaalanäiduga)]] [[Pilt:Wikidotmatrix.PNG|pisi|Punktmaatriksi näide]] '''Näidik''' on [[seadis]], mis näitab objekti olekuid, toiminguid ja mõõteväärtusi (numbritega, tekstiga, graafiliselt, ka liikumatu pildiga). Näidikute liike tööpõhimõtte järgi: *mehaanilised, näiteks mootorsõiduki kilomeetrinäidik; *[[Elektromehaanika|elektromehaanilised]], näitavad mõõteväärtust osutiga skaalal (nt [[voltmeeter]]) või numbritega (energiaarvesti); *elektroonilised, peamiselt numbernäiduga seadised. Elektroonilistes näidikutes kasutatakse info kuvamiseks tänapäeval *[[Vedelkristallkuvar|LCD-]] ehk vedelkristallelemente (nt kellal, kalkulaatoril, mõõteriistal); kuva on peegelduva valgusega näidikutel must-valge, tagantvalgustusega näidikutes üldiselt värviline; *[[LED]]- ehk valgusdioodelemente (nt [[raadio]]l, [[mikrolaineahi|mikrolaineahjul]], [[printer]]il). Varem on seadmete oleku ja omaduste kuvamiseks kasutatud [[neoonlamp|neoon-]] ja kääbus[[hõõglamp]]e (ka nendest paneele), samuti [[huumlahendus]]- ja [[vaakumluminestsentsindikaator]]id: * huumlahendusindikaator on [[elektronlamp]], mille neoontäidisega klaaskestas paiknevad üksteise taga numbrikujulised katoodid; kui lambi anoodile rakendada pinge 100–200 V, hakkab sisselülitatud katood punakasoranžilt helendama; * vaakumluminestsents- ehk [[vaakumfluorestsentsindikaator]] (VFD, ''Vacuum Fluorescent Display'') on lamedas kestas elektrovaakumtriood, mille segmendikujulised anoodid hakkavad rohekalt helendama paarikümnevoldisel pingel. Elektroonilise näidiku elemendid võivad olla segmendikujulised (nt numbrite näitamiseks seitsme segmendiga), või siis moodustada punktmaatriksi (-rastri). == Vaata ka == * [[Kuvar]] * [[Vedelkristallkuvar]] * [[Seitsmesegmendiline LED-näidik]] [[Kategooria:Tarbeelektroonika]] 63vfh7hr2zfag877l0f3neanots4bmy 0 406356 7147792 7147721 2026-05-06T12:00:11Z Mona 355 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-27551-18|~2026-27551-18]] ([[User talk:~2026-27551-18|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Langusto|Langusto]]. 7147719 wikitext text/x-wiki '''Austria muusika''' on [[Austria]]st pärinev või austerlaste loodud või esitatud [[muusika]]. Austria on tuntud omapärase laulmisstiili [[joodeldamine|joodeldamise]] poolest, mis arenes välja [[Alpid]]es. [[Viin]] on olnud oluline muusikalise uuenduse keskus, selle tähtsus hakkas kasvama 16. sajandi alguses. 18. ja 19. sajandil kogunesid sinna heliloojad [[Habsburgid]]e muusikasoosingu tõttu. Viinist sai Euroopa klassikalise muusika pealinn. Viiniga olid seotud [[Viini klassikud]] [[Joseph Haydn]], [[Wolfgang Amadeus Mozart]] ja [[Ludwig van Beethoven]], samuti [[Franz Schubert]], [[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss noorem]] ja paljud teised. Barokiajastul mõjutasid Austria muusikat ungari ja slaavi rahvamuusika. Tänapäeval on [[Viini filharmoonikud]] maailmakuulus sümfooniaorkester, mis annab kontserte kogu maailmas ning nende uusaastakontsert on Euroopa tähtsamaid klassikalise muusika kontserte. Austriast pärineb tuntumaid jõululaule "[[Püha öö]]". ==Vaata ka== *[[Austria Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Austria muusika| ]] ti9o7nkblwstcmyloha8u2n1ic7emgp 0 412811 7147835 7112070 2026-05-06T13:46:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 3 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147835 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=detsember}} [[Fail:Tuul_Sepp_at_the_presentation_of_her_book_"Hakiordu"_in_Tartu,_Estonia,_February_2024.jpg|pisi|Tuul Sepp oma raamatu "Haki ordu" esitlusel Tartus 2024. aasta veebruaris]] '''Tuul Sepp''' (sünninimi '''Tuul Sarv'''; sündinud [[24. jaanuar]]il [[1984]]) on eesti [[loomaökoloog]] ja teaduse populariseerija. Ta on 2023. aastast Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor. Teadlasena uurib ta [[lind]]ude [[füsioloogia]]t, [[ökoloogia]]t, [[immunoloogia]]t ja [[Käitumine|käitumist]].<ref name="jäälind" /> 2020. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu [[noore teadlase preemia]].<ref>[https://novaator.err.ee/1062377/noore-teadlase-preemia-palvis-tuul-sepp-ja-noore-it-teadlase-preemia-kaur-alasoo "Noore teadlase preemia pälvis Tuul Sepp ja noore IT-teadlase preemia Kaur Alasoo"] ERR Novaator, 11.03.2020.</ref> ==Haridustee== Ta lõpetas 2002. aastal hõbemedaliga [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i (kus õppis [[bioloogia]]-[[keemia]] eriklassis).<ref name="treffner" /><ref name="etis" /> Seejärel õppis [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskond|bioloogia-geograafia teaduskonnas]], lõpetas selle 2005. aastal [[bakalaureus]]eõppe bioloogia erialal (3 + 2 õppekava alusel) ning 2008. aastal [[Magistriõpe|magistriõppe]] [[loodusteaduse magister|loodusteaduse magistri]] kraadiga zooloogias ja [[hüdrobioloogia]]s (''[[cum laude]]'').<ref name="baka" /><ref name="magister" /> [[Fail:Estonian_researcher_and_author_Tuul_Sepp_at_the_presentation_of_her_book_"Hakiordu"_in_Tartu_(Estonia,_February_2024).jpg|pisi|Tuul Sepp raamatuesitlusel]] ===Doktoritöö=== [[Pilt:Chloris_chloris.jpg|pisi|Oma doktoritöös kasutas Tuul Sepp [[mudelorganism]]ina loodusest püütud [[rohevint]]e. Pildil rohevint (''Chloris chloris'')]] Aastatel 2008–2012 õppis Tuul Sepp Tartu Ülikooli [[doktorantuur]]is ning sai [[doktorikraad]]i ([[PhD]]) [[loomaökoloogia]]s <ref name="aug10" /> [[Väitekiri|väitekirjaga]] "Hematological health state indices of greenfinches: sources of individual variation and responses to immune system manipulation" ("Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele"). Doktoritöö juhendaja oli [[Peeter Hõrak]] ja oponent USA [[Arizona Osariigi Ülikool]]i juhtivteadur [[Kevin J. McGraw]].<ref name="etis" /><ref name="oponent" /> Tuul Sepa [[doktoritöö]] võitis [[Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi]] peapreemia.<ref name="peapreemia" /> Doktoritöö näitas, et [[karotenoidid]]el (pigmentidel) võib tõesti olla roll [[immuunvastus]]e ja selle hinna kujunemisel ning et oksüdatiivsed kahjustused moodustavad tõepoolest osa immuunvastuse hinnast. Linnu võimet tulla toime [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressiga]] peegeldavad tema mustad sulestikulaigud, kuid mitte karotenoidsed ornamendid. Oma töö tulemusena veendus autor, et rohevinte võib pidada heaks [[immuunökoloogia]] [[mudelorganism]]iks ning nende abil võib leida vastuseid mitmetele immuunökoloogia võtmeküsimustele. Samuti tõdes ta, et on selge, et koos immuunökoloogia võtmeküsimustele vastuste otsimisega peab paralleelselt toimuma ka [[meetod]]ite väljatöötamine, testimine ja uurimine, sest vaid nii on võimalik ühendada üksteisest pealtnäha kaugel asuvad [[distsipliin (teadus)|distsipliinid]] – immunoloogia ja ökoloogia – ning nende [[teadusharu]]de integreerimise abil leida vastuseid küsimustele, mida kumbki haru eraldi ei suudaks.<ref name="oponent" /> == Teadustöö == Tema peamisteks uurimissuundadeks on lindude [[immuunökoloogia]] ja isiksuseuuringud. Ta uurib lindude käitumise, [[signaaltunnus]]te ja immuunfunktsiooni individuaalse kovarieerumise mehhanisme ja funktsiooni [[lutempo sündroom]]i kontekstis.<ref name="etis" /> Ta on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna loomaökoloogia õppetooli teadur ning immuunökoloogia töörühma liige. Töörühma koosseisus uurib Sepp ka [[vananemine|vananemisega]] seotud [[füsioloogiline protsess|füsioloogilisi protsesse]] [[pikaealisus|pikaealisel]] [[Merelind|merelinnul]] [[Kalakajakas|kalakajakal]].<ref name="inimloom" /> Aastatel 2009–2014 osales ta koos [[Jaanus Remm]]i, Peeter Hõraku, külalisprofessor [[Indrikis Krams]]i ja teistega [[Eesti Teadusagentuur]]i sihtfinantseeritavas projektis "[[Füsioloogiline käitumisökoloogia]]: füsioloogiline meetod ökoloogia, käitumis- ja evolutsiooniuuringute teenistuses". Uuriti lindude füsioloogilisi ja käitumuslikke vastuseid [[sigimispingutus]]e, [[Elupaik|elupaiga]] kvaliteedi, toitumistingimuste ja [[Dieet|dieedi]] erinevustele ning mitmesuguste [[stressor]]ite ja [[parasiit]]ide toimele looduslikes [[populatsioon]]ides, rakendades selleks uudseid analüütilisi tehnoloogiaid.<ref name="projekt" /> 2013. aastal sai Sepp [[Marie Curie stipendium Euroopast väljaminekuks|Marie Curie järeldoktorandi grandi]] USA [[Arizona Osariigi Ülikool]]i minekuks.<ref name="areen" /> Juulist [[2016]] elas ja töötas ta USA-s [[Phoenix]]is.<ref name="etis" /><ref name="facebook" /> 2025. aastal viibis ta külalisteadlasena neli kuud [[Prantsusmaa]]l [[La Rochelle'i Ülikool]]is.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Teadlane Tuul Sepp: meie linnad on muust Euroopast kõvasti maha jäänud |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120422326/teadlane-tuul-sepp-meie-linnad-on-muust-euroopast-kovasti-maha-jaanud |vaadatud=2025-12-10 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Ta keskendub [[merebioloogia]]le ja linnaloodusele.<ref name=":0" /> == Töökäik == Sepp oli aastatel 2012–2015 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut|ökoloogia ja maateaduste instituudi]] zooloogia osakonna [[TÜ loomaökoloogia õppetool|loomaökoloogia õppetooli]] teadur ning 2016–2018 USA [[Arizona Osariigi Ülikool]]i Marie Sklodowska Curie järeldoktor. Pärast seda töötas ta Tartu Ülikoolis loomaökoloogia teadurina (2018–2020), vanemteadurina (aprillist detsembrini 2020) ja loomaökoloogia [[kaasprofessor]]ina (2021–2023). Alates novembrist 2023 on Sepp õppetooli juhataja ja loomaökoloogia professor.<ref name="ut7"/> Teadustöö kõrvalt peab Sepp Tartu Ülikoolis [[etoloogia|etoloogia-]] ja [[parasitoloogia]]loenguid.<ref name="tsepp" /> == Tunnustus == * 2009 – teine koht [[Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss|üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil]] magistritööde arvestuses<ref name="etis" /> * 2012 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] – peapreemia kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil"<ref name="areen" /><ref name="etag16" /><ref name="etag" /> * 2012 – üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi valdkondadeülene peapreemia konkursitöö "Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele" eest.<ref name="areen" /> * 2012 – [[Eesti Looduse aasta autor|Eesti Looduse 2012. aasta autor]]<ref name="kuku" /> * 2014 – [[Sirbi laureaat]]<ref name="sirp2014" /> * 2017 – [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] asutajaliige{{lisa viide}} * 2018 – [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] blogi Zooloogid 2.0 eest (autorid Randel Kreitsberg ja Tuul Sepp), teine preemia kategoorias "Audio-visuaalne ja elektrooniline meedia"<ref>[https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad tulemused. 2018. a konkurss]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Teadusagentuur. Vaadatud 22.08.2021.</ref> * 2019 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 49</ref><ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2020 – [[Noore teadlase preemia]] * 2020 – [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Allikahaldjas") * 2021 – [[Teadusajakirjanduse sõbra auhind|Teadusajakirjanduse sõber]] ([[Eesti Teadusajakirjanike Selts]]i tunnustus)<ref>[https://novaator.err.ee/1608399281/teadusajakirjanduse-sobraks-valiti-loomaokoloog-tuul-sepp "Teadusajakirjanduse sõbraks valiti loomaökoloog Tuul Sepp"] ERR Novaator, 11.11.2021.</ref> * 2023 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal<ref>[https://teadus.postimees.ee/7708644/valitsus-kuulutas-valja-riiklike-teaduspreemiate-laureaadid "Valitsus kuulutas välja riiklike teaduspreemiate laureaadid"] Postimees, 9. veebruar 2023</ref> (tööde tsükli "Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis" eest) * 2025 – [[Eesti looduskaitsemärk]]{{lisa viide}} * 2026 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{Uudiseviide|url=https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest|pealkiri=President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest|kuupäev=30. jaanuar 2026|vaadatud=31. jaanuaril 2026|väljaanne=ERR}}</ref> === Stipendiumid === * 2004 – [[Lydia Krabi|Lydia]] ja [[Felix Krabi]] stipendium (10 000 krooni)<ref name="fond" /> * 2019 – UNESCO stipendium „Naised teaduses“ looduse ja keskkonna uurimiseks<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKeestiloodus201907&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tuul Sepp ja Kaarin Parts on pälvinud Unesco stipendiumi]. Eesti Loodus, nr 7, juuli 2019.</ref> == Teosed == === Raamatud === * 2012 – Tuul Sepp, [[Urmas Tartes]]. "Putukad õhus, maas ja vees". [[Tallinn]]: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] (kaasautor) * 2013 – Tuul Sepp, [[Remo Savisaar]]. "Linnud. Tiivuliste aastaring". Tallinn: Valgus (kaasautor) * 2017 – Tuul Sepp, [[Pihel Kuusk]]. "Mängime bridži. Esimestest sammudest kavalate nippideni". OÜ Kirjastus Koobakene. ISBN 9789949815876 (kaasautor) * 2018 – Tuul Sepp. "Allikahaldjas", Tallinn, Varrak. Laste fantaasiaraamat. 232 lk (autor) * 2021 – Tuul Sepp. "Evolutsioonibioloogi päevik", Tallinn, Varrak. Aimeraamat. 216 lk (autor) * 2024 – Tuul Sepp. "Haki ordu", Rahva Raamat. Laste fantaasiaraamat. 264 lk (autor) ===Artiklid=== ==== Teadusartiklid eelretsenseeritavates ajakirjades ==== *Sepp, T., Karu, U., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. ([[2011]]). "Effects of carotenoids, immune activation and immune suppression on the intensity of chronic coccidiosis in greenfinches". – [[Experimental Parasitology]] 127: 651–657. *Sepp, T., Karu, U., Blount, J., Sild, E., Männiste, M., Hõrak, P. ([[2012]]). "Coccidian infection causes oxidative damage in greenfinches". – [[PLoS ONE]] 7(5): e36495. *Krams, I., Vrublevska, J., Cirule, D., Kivleniece, I., Krama, T., Rantala, M.J., Kaasik, A., Hõrak, P., Sepp, T. ([[2013]]). "Stress, Behaviour and Immunity in Wild-Caught Wintering Great Tits (Parus major)". – [[Ethology]] 119: 397–406 *Hõrak, P.; Männiste, M.; Meitern, R.; Sild, E.; Saks, L.; Sepp, T. (2013). "Dexamethasone inhibits corticosterone deposition in feathers of greenfinches". – [[General and Comparative Endocrinology]], 191, 210–214. *Krams, Indrikis; Suraka, Valērija; Rantala, Markus; Sepp, Tuul; Mierauskas, Pranas; Vrublevska, Jolanta; Krama, Tatjana (2013). "Acute infection of avian malaria impairs concentration of haemoglobin and survival in juvenile altricial birds". – [[Journal of Zoology]], 291, 34–41. *Meitern, R.; Sild, E.; Lind, M.-A; Männiste, M.; Sepp, T.; Karu , U.; Hõrak, P. (2013). "Effects of endotoxin and psychological stress on redox physiology, immunity and feather corticosterone in greenfinches". – PLoS ONE, 8(6), e67545 *Sepp, Tuul; Männiste, Marju; Kaasik, Ants; Hõrak, Peeter. (2014). "Multidimensionality of fear in captive greenfinches (Carduelis chloris)". – [[Behavioral Ecology and Sociobiology]], 68(7), 1173–1181. *Krams, I.A; Vrublevska, J.; Sepp, T.; Abolins-Abols, M.; Rantala, M.J.; Mierauskas, P.; Krama, T. (2014). "Sex-specific associations between nest defence, exploration and breathing rate in breeding pied flycatchers". – Ethology, 120(5), 492–501. *Moore, F.; Cīrule, D.; Kivleniece, I.; Vrublevska, J.; Rantala, M.; Sild, E.; Sepp, T.; Hõrak, P.; Krama, T.; Krams, I. (2015). "Investment in a sexual signal results in reduced survival under extreme conditions in the male great tit (Parus major)". – Behavioral Ecology and Sociobiology, 69(1), 151–158. *Rattiste, Kalev; Klandorf, Hillar; Urvik, Janek ; Sepp, Tuul; Asghar, Muhammad; Hasselquist, Dennis; Cooey, Crissa; Hõrak, Peeter (2015). "Skin pentosidine and telomere length do not covary with age in a long-lived seabird". – [[Biogerontology]], 2015/3/1, 1–7. ==== Artikleid kultuuriajalehes Sirp ==== *Tuul Sepp. "Iseloom seestpoolt vaadatuna". [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. 26.09.2013 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/iseloom-seestpoolt-vaadatuna/] *Tuul Sepp. "Albatrosside alternatiivne sigimisstrateegia". Sirp. 16.03.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/albatrosside-alternatiivne-sigimisstrateegia/] *Tuul Sepp. "Lehtlalindude looming ja loovuse evolutsioon". Sirp. 11.04.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lehtlalindude-looming-ja-loovuse-evolutsioon/] *[[Peeter Hõrak]], Tuul Sepp. "Haridus kui paabulinnu saba". Sirp. 15.05.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/haridus-kui-paabulinnu-saba-2/] *Tuul Sepp, [[Elin Sild]]. "Sugudevaheline suhtlus lõhnade keeles". Sirp. 12.06.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/2014-06-12-16-43-20/] *Tuul Sepp, Elin Sild. "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused". Sirp. 16.07.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tarbimine-reklaam-ja-isiksuseomadused/] *Tuul Sepp, [[Andres Kuusk (mõttesportlane)|Andres Kuusk]]. "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus". Sirp. 14.08.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/2014-08-14-10-53-12-2/] *Andres Kuusk, Tuul Sepp. "Võidu- ja kaotusejadad: evolutsioonilised ja statistilised põhjused". Sirp. 24.10.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/voidu-ja-kaotusejadad/] * Tuul Sepp, Elin Sild. "Monogaamia evolutsioonist: monogaamia kujunes välja pigem olude sunnil kui loomuomase suhtevormina". Sirp. 14.11.2014 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/monogaamia-evolutsioonist/] * Elin Sild, Tuul Sepp. "Eneseohverduse bioloogia: silmapaistev suremine on püüd kindlustada sümboolne surematus füüsilise keha arvelt". Sirp. 16.01.2015 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eneseohverduse-bioloogia/] * Tuul Sepp, Elin Sild. "Isiksusi ja kultuure ühendav paradiis: kui suurel määral on käitumine meie enda kontrolli all või meiega manipuleerivate parasiitide võimuses?". Sirp. 27.03.2015 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/isiksusi-ja-kultuure-kujundav-parasiit/] *Tuul Sepp. "Võitlus maa pärast: Territoriaalsete konfliktide evolutsiooniline taust". Sirp. 15.05.2015 [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/voitlus-maa-parast/] ==== Artikleid ajakirjas Eesti Loodus ==== [[Pilt:Eesti Looduse logo.jpg|pisi|]] *Tuul Sepp. "Iseloom ja loom ise. Miks ja kuidas uuritakse loomade isiksusi". [[Eesti Loodus]], 3/2011 [http://www.eestiloodus.ee/artikkel3773_3748.html] *Tuul Sepp. "Asula rohevõrgustik: kellele ja kui palju?". Eesti Loodus, 8/2011 [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4014_3985.html] *Tuul Sepp. "Miks on linnud värvilised?". Eesti Loodus, 1/2012 [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4352_4314.html] *Tuul Sepp. "Armastatud ja vihatud koduvarblane". Eesti Loodus, 2/2012 [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4401_4375.html] *Tuul Sepp. "Lindude kosjakombed". Eesti Loodus, 3/2012.[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4461_4436.html] *Tuul Sepp. "Lindude seltsielu". Eesti Loodus, 5/2012 [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4589_4560.html] *Tuul Sepp. "Käo memmevaev". Eesti Loodus, 6–7/2012 [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4657_4623.html] *Tuul Sepp. "Linnulend". Eesti Loodus, 8/2012 [http://www.eestiloodus.ee/artikkel4727_4704.html] *Tuul Sepp. "Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?". Eesti Loodus, 12/2012 [http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL12_2012.pdf] *Tuul Sepp. "Kütid pimeduses". Eesti Loodus, 1/2013 [http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus01_2013.pdf] *Tuul Sepp, [[Lauri Saks]]. "Maailm linnu silmade läbi". Eesti Loodus, 6–7/2013 [http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus06-07_2013.pdf] *Tuul Sepp. "Vareslased, kõige targemad linnud". Eesti Loodus, 9/2013 [http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus09_2013.pdf] *Tuul Sepp. "Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas". Eesti Loodus, 1/2014, 8–14 [http://www.eoy.ee/jaalind/file_download/7/EL14-1_j22lind.pdf] : Tuul Sepp oli 2012. aastal ajakirja [[Eesti Loodus]] kõige viljakam autor.<ref name="eloodus" /> === Muid artikleid === *[[Kadi Sarv]], Tuul Sepp. [http://arvamus.postimees.ee/2612252/kadi-sarv-tuul-sepp-kolmas-laps-paastab-eesti-riigi "Kolmas laps päästab Eesti riigi"]. [[Postimees]] 27.11.2013 == Turniiribridž == Tuul Sepp mängib [[male]]t ja [[bridž]]i, on osalenud ka turniirivõistlustel. [[Turniiribridž]]is on ta tulnud Eesti meistriks segapaaride klassis (2009 ja 2012) ning koos [[Kaksikud|kaksikõe]]<ref name="kaksik" /> [[Pihel Kuusk|Pihel Sarvega]] kuulunud Eesti naiste koondisse. Parim tulemus rahvusvahelistel võistlustel on 2009. aastal [[Poiana Braşov]]is saavutatud 6. koht [[Euroopa]] juuniorvõistkondade meistrivõistlustel.<ref name="sport" /> Tuul Sepp on 2017. aastal ilmunud bridžiõpiku "Mängime bridži" kaasautor. ==Tsitaate== * "Liikudes läbi surelike [[organism]]ide põlvkondade, on edukad [[geen]]id igavesed ja surematud."<ref name="geenid" /> * "Kui kuue terve ja tugeva lapse sünnitamine tähendas [[Agraarühiskond|agraarühiskonnas]] suurt jõukust, siis nüüd tähendab see lihtsalt laostumist."<ref name="6last" /> * "[[Majanduskasv]] on see püha lehm, mille nimel oleme valmis ületama mitmekordselt maailma kandevõime ning laenama ressursse ja keskkonnaseisundit oma lastelt, lastelastelt ja lastelastelastelt."<ref name="lehm" /> * "Inimesed, kellel on vajadus teistele meeldida, käivad koos heategevusüritustel, vähese meeldivusega inimesed aga kogunevad lahinguplatsidel ja võiduajamistel ning organiseerivad [[revolutsioon]]e ja [[kuritegu]]sid."<ref name="lehm" /> == Isiklikku == Tuul Sepa vaarisa [[Jaan Sarv]] oli Tartu ülikooli matemaatikaprofessor, vanaisa oli põllumajandusteadlane [[Hans Sarv]], isa [[etnogeograaf]] [[Heno Sarv]] ja ema [[folklorist]] [[Kadi Sarv]]<ref name="kadi" />. Tuulel on kolm õde: kaksikõde [[Pihel Kuusk]] on [[Riigikohtu halduskolleegium]]i nõunik<ref name="pihel" /><ref name="pihel2" />, noorem õde [[Meel Valk]] ja vanem õde [[Kail Visla]] on [[rahvamuusik]]ud<ref name="meel" /><ref name="kail" />. Tema abikaasa on [[Tartu Ülikooli geoloogia osakond|Tartu Ülikooli geoloogiaosakonna]] [[doktorant]] [[Siim Sepp]].<ref name="siim" /> Paaril on neli last.<ref>Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/89194053/tuul-sepp-viimased-kuud-on-meie-peres-olnud-ellujaamiskoolitus Tuul Sepp: viimased kuud on meie peres olnud ellujäämiskoolitus] Eesti Päevaleht, 13.03.2020.</ref> Tuul Sepp valdab [[Inglise keel|inglise]] ja [[saksa keel]]t.<ref name="disser" /> Ta loeb meelsasti [[populaarteaduslik kirjandus|populaarteaduslikku]] ja [[fantaasiakirjandus]]t ning harrastab [[Suusatamine|suusatamist]], [[Jooksmine|jooksmist]] ja [[Ujumine|ujumist]]<ref name="miks" />. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="jäälind">[http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus01_2014.pdf Märkamatu ja silmatorkav kalakuningas] Eesti Loodus 1/2014. Lk 14.</ref> <ref name="peapreemia">[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/12/2012-a-%C3%9Cli%C3%B5pilaste-teadust%C3%B6%C3%B6de-konkursi-tulemused-.pdf 2012. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused. 5. Peapreemiad]. etag.ee</ref> <ref name="eloodus">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4942_4941.html Miks peaksid teadlased teadusest kirjutama?]. Eesti Loodus 12/2012</ref> <ref name="sirp2014">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/hea-sulega-terane-inimlooma-kirjeldaja/ Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja]. Sirp 9.01.2015.</ref> <ref name="treffner">[http://www.htg.tartu.ee/?sub=medaliga Medalid] htg.tartu.ee</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=42167&lang=et Tuul Sepp]. etis.ee</ref> <ref name="baka">[https://web.archive.org/web/20160304204903/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LP_2005TY.html Tartu Ülikooli põhiõppe lõpetanud] ut.ee</ref> <ref name="magister">[https://web.archive.org/web/20161217211323/http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/MG_TAH_00.html Tartu Ülikooli magistriõppe lõpetanud] ut.ee</ref> <ref name="aug10">[https://web.archive.org/web/20160304205930/http://www.geoeco.ut.ee/1037140 Kaitstud doktoritööd]. ut.ee</ref> <ref name="oponent">[https://web.archive.org/web/20200918215340/https://www.ut.ee/en/events/tuul-sepp-hematological-health-state-indices-greenfinches-sources-individual-variation-and Tuul Sepp]. ut.ee</ref> <ref name="inimloom">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/hea-sulega-terane-inimlooma-kirjeldaja/ Hea sulega terane inimlooma kirjeldaja]. Sirp. 9.01.2015</ref> <ref name="projekt">[https://www.etis.ee/portaal/projektiAndmed.aspx?VID=3a1a9fd2-d0b5-429b-a907-996bd82db8c6&TextBoxName=raivo%20M%C3%A4nd&PersonVID=310&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx&FromUrl1=isikuProjektid.aspx Projekt SF0180004s09]. etis.ee</ref> <ref name="areen">[http://ekspress.delfi.ee/news/areen/areeni-tulevikutaht-2013-organism-kellel-puuduvad-trade-offid?id=65478262 Areeni tulevikutäht 2013: Organism, kellel puuduvad trade-off’id] ekspress.delfi.ee. 3.01.2013</ref> <ref name="facebook">[https://et-ee.facebook.com/tuul.sepp Tuul Sepp]. et-ee.facebook.com</ref> <ref name="tsepp">[https://web.archive.org/web/20160804170955/http://www.zooloogia.ut.ee/et/tuul-sepp Tuul Sepp] ut.ee</ref> <ref name="fond">[http://sihtasutus.ut.ee/fund/lydia-ja-felix-krabi-stipendium/ Lydia ja Felix Krabi stipendiumi Fond]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} sihtasutus.ut.ee</ref> <ref name="etag16">[http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/varasemad-konkursid/ Varasemad tulemused]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. etag.ee</ref> <ref name="etag">[http://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/11/ETPA_v%C3%B5itjate-kirjeldused.pdf 2012. aasta Eesti Teaduse Populariseerimise Auhinna konkursi tulemused]. etag.ee</ref> <ref name="kuku">[http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/page/8/ Loodusajakiri 2014-01-23]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. KUKU taskuhääling</ref> <ref name="geenid">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/2014-08-14-10-53-12-2/ "Koostöö evolutsiooniline paradoksaalsus"]. Sirp. 14.08.2014</ref> <ref name="6last">[http://arvamus.postimees.ee/2612252/kadi-sarv-tuul-sepp-kolmas-laps-paastab-eesti-riigi "Kolmas laps päästab Eesti riigi"]. Postimees 27.11.2013</ref> <ref name="lehm">[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/tarbimine-reklaam-ja-isiksuseomadused/ "Tarbimine, reklaam ja isiksuseomadused"]. Sirp. 16.07.2014</ref> <ref name="kaksik">[http://www.postimees.ee/1947573/kaksikodedel-on-kahju-treffneri-majast-lahkuda Kaksikõdedel on kahju Treffneri majast lahkuda]. postimees.ee. 21.06.2002</ref> <ref name="sport">[http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=38874&#tulemusedlist Tuul Sarv (Tuul Sepp)]. sport24.ee</ref> <ref name="kadi">[https://web.archive.org/web/20150924013635/http://www.fl.ut.ee/et/267722 Kadi Sarv]. ut.ee</ref> <ref name="pihel">[http://www.riigikohus.ee/?id=1290 Riigikohus]. riigikohus.ee</ref> <ref name="pihel2">[http://www.riigikohus.ee/?id=118 Riigikohus]. riigikohus.ee</ref> <ref name="meel">[http://pillimees.weebly.com/toomas-ja-meel-valk.html Toomas ja Meel Valk]. pillimees.ee</ref> <ref name="kail">[http://sigmaline.ee/sutlema/doc/rahvapillitutvustus.pdf Rahvapillitutvustus]. sigmaline.ee</ref> <ref name="siim">[http://tartu.postimees.ee/1095866/geoloog-kogub-liiva-ja-kive-kogu-maailmast Geoloog kogub liiva ja kive kogu maailmast]. Postimees 8.01.2013</ref> <ref name="disser">[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26020/sepp_tuul.pdf?sequence=1 Hematological health state indices of greenfinches]</ref> <ref name="miks">[http://www.miks.ee/teadlase-ja-inseneri-lugu/tuul-sepp/ Tuul Sepp ja immuunökoloogia]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. miks.ee</ref> <ref name="ut7">[https://ut.ee/et/loomaokoloogia-oppetool Loomaökoloogia õppetool]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. ut.ee</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *{{ETIS}} *[https://scholar.google.com/citations?user=-O9yxSYAAAAJ&hl=en Tuul Sepa tsiteeringute profiil]. [[Google Scholar]] *[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26020/sepp_tuul.pdf?sequence=1Tuul Sepa doktoritöö] *[http://www.miks.ee/teadlase-ja-inseneri-lugu/tuul-sepp/ Tuul Sepp ja immuunökoloogia]. Intervjuu Tuul Sepaga. miks.ee (2014) *[http://novaator.err.ee/v/loodus/a279ca36-723d-4b1d-9d6d-f57da9df643f Vanusega ei kaasne vananemist]. Intervjuu Tuul Sepaga. novaator.err.ee. 12.03.2015 *[https://www.researchgate.net/profile/Tuul_Sepp3 Tuul Sepp]. researchgate.net * Sanna Kartau. [https://www.muurileht.ee/dna-detektiiv-teadusjutlustaja-sade-pudelis-intervjuu-tuul-sepaga/ DNA-detektiiv, teadusjutlustaja, säde pudelis. Intervjuu Tuul Sepaga] Müürileht, 11. aprill 2022 * [https://www.delfi.ee/artikkel/120144942/tuul-sepp-teadlane-peab-suutma-oelda-kes-mida-tegema-peab "Tuul Sepp: teadlane peab suutma öelda, kes mida tegema peab"] Delfi, 17. veebruar 2023 {{JÄRJESTA:Sepp, Tuul}} [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] li8pb4jkfe8sqm6irv6zfrr80um5gkt 0 414394 7148297 4262666 2026-05-07T09:52:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148297 wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Valuiki lennuväli | lennujaama_omakeelne_nimi = Валуйский аэродром | pilt = | image-width = | pildikirjeldus = | IATA = | ICAO = | lennujaama_tyyp = | valdaja = | käitaja = | asukoht = {{Pisilipp|Venemaa}} [[Belgorodi oblast]] [[Valuiki]] | avati = | suleti = | ülem = | üksused = | kõrgus_merepinnast = | laiuskoord = 50/13/21.4/N | pikkuskoord = 38/6/37.79/E | asendikaart = Ukraina | kaart = | rada1_suund = | rada1_pikkus = 2840<ref>[http://ru.geoview.info/valujskij_aerodrom,183488946w Валуйский аэродром]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, ru.geoview.info</ref> | rada1_laius = | rada1_kate = | rada2_suund = | rada2_pikkus = | rada2_laius = | rada2_kate = | rada3_suund = | rada3_pikkus = | rada3_laius = | rada3_kate = <!-- kuni rada8 --> | stat_aasta = | stat1_nimi = | stat1_väärtus = <!-- kuni stat5 --> | allmärkused = }} '''Valuiki lennuväli''' on [[lennuväli]] [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki rajoon]]is, [[Valuiki]] linna kirdeserval. Lennuväljast umbes 10&nbsp;km kaugusel loodes asub [[Soloti]] asula. Lennuvälja põhjapiiril asub [[Lennuvägi|lennuväe]] ajutine baas, lennuväljast idas asub kalmistu.<ref>[http://wikimapia.org/#lang=en&lat=50.223049&lon=38.115456&z=16&m=w Wikimapia]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.openstreetmap.org/way/183488946#map=12/50.2509/38.1167 OpenStreetMap] [[Kategooria:Venemaa lennujaamad]] [[Kategooria:Belgorodi oblast]] 89x3vatmqdg0lgj2z4iwlysijuwjv3t 0 424768 7148202 5992792 2026-05-07T05:32:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148202 wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Pilt:Vabaõhumuuseumi street.JPG|pisi|Vabaõhumuuseumi tee (märts, 2014)]] '''Vabaõhumuuseumi tee''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Haabersti linnaosa]]s. Tänav algab [[Paldiski maantee|Paldiski maanteelt]] ja kulgeb peaaegu rööbiti [[Kopli laht|Kopli lahega]], siis [[Nooda tee]] juures pöörab täisnurkselt [[Kakumäe tee]] suunas, millega ristudes ka lõppeb. Tänava pikkus on 5,091 km<ref>{{Cite web|lang=et|url=https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=134603|title=Tallinna kohalike teede nimekiri|author=Tallinna Linnavolikogu|website=Õigusaktid. Tallinn|date=6.10.2016|access-date=13.11.2021|archive-date=20.10.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211020130419/https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=134603|url-status=dead}}</ref>. Vabaõhumuuseumi tee sai nime [[13. juuni]]l [[1958]]. Tänav on saanud nime [[Eesti Vabaõhumuuseum]]i järgi.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 300</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} {{Haabersti asumi tänavad}} {{Õismäe asumi tänavad}} {{Kakumäe asumi tänavad}} {{Vismeistri asumi tänavad}} [[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]] jz5xfnp27rjo0uc38vaiqqie9c8osv2 0 425596 7147969 7117462 2026-05-06T16:57:44Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147969 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Torva gymnasium.jpg|pisi|[[Tõrva Gümnaasium|Tõrva Gümnaasiumi]] hoone aadressil Puiestee tänav 1, kus tegutses Tõrva Muusikakool aastatel 1985-2023]] '''Tõrva Muusikakool''' on muusikakool [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva]]s aadressil Männiku tänav 5. 1981. aasta sügisel alustas Tõrvas tegevust [[Valga Lastemuusikakool|Valga Lastemuusikakooli]] filiaal. 1. septembril 1985 avas [[Tõrva Keskkool|Tõrva Keskkooli]] (aadressil Puiestee tänav 1) ruumides uksed iseseisev ''Tõrva Lastemuusikakool'' (42. lastemuusikakool Eestis). 1992. aastal nimetati Tõrva Lastemuusikakool ümber '''Tõrva Muusikakooliks'''.<ref name=":0">[https://kov.torva.ee/ajalugu1 Ülevaade Tõrva Muusikakooli ajaloost.]{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tõrva Muusikakoolist Tõrva valla veebisaidil.</ref> Koolil on sõprussidemed Rootsis asuva [[Essunga Muusikakool]]iga<ref name="torva.kovtp.ee">http://torva.kovtp.ee/ajalugu1{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 13.01.2016)</ref>. Tõrva muusikakoolist on saanud muusikalise alushariduse mitmed tunnustatud muusikud: Rahvusooper Estonia solist, tenor [[Urmas Põldma]], vabakutseline laulja [[Hille Sillaots-Kurm]], [[Tallinna Huvikeskus Kullo|Tallinna Huvikeskuse Kullo]] [[Ellerhein|Ellerheina]] mudilas- ja lastekoori dirigent ning [[Vanalinna Hariduskolleegium|Vanalinna Hariduskolleegiumi]] õpetaja [[Mallika Veeperv]], [[Rapla Muusikakool|Rapla Muusikakooli]] viiuliõpetaja [[Maiken Mikk-Pajupuu]], koorijuht ja muusikaõpetaja [[Eve Paap]], [[Valga Muusikakool|Valga Muusikakooli]] ja [[Viljandi Muusikakool|Viljandi Muusikakooli]] löökpilliõpetaja ja ansamblist [[Kristo Joosep]], viiuliõpetaja [[Lauri Orgse]], muusikaõpetaja [[Anna-Maria Orgse]], muusikaõpetaja [[Heli Järv]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuine teatri]] orkestrant ja [[Elva Muusikakool|Elva Muusikakooli]] löökpilliõpetaja [[Ilmar Varjun]], Valga muusikalitrupi Kungla asutaja, muusikajuht ja lavastaja [[Siiri Kravtsov-Põldsaar]]..<ref name=":0" /> == Direktorid == * 1985–2006 [[Aino Orgse]] * 2007–2025 [[Thea Leitmaa]] * 2025–... Helin Karja ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://kov.torva.ee/ajalugu1 Tõrva Muusikakoolist Tõrva valla veebisaidil] * [https://www.facebook.com/profile.php?id=61550324727476 Tõrva Muusikakooli Facebooki lehekülg] [[Kategooria:Eesti muusikakoolid]] [[Kategooria:Tõrva]] drnnlg3rdirj7ny1inhvqyd07z4rojd 0 435246 7148115 6988813 2026-05-06T22:14:05Z Ollin Masa 227337 7148115 wikitext text/x-wiki [[Fail:Владина делегација на Велигденската литургија во Соборен храм (24.04.2022) (cropped).jpg|pisi|Peapiiskop Stefan (2022)]] '''Stefan''' ([[makedoonia keel]]es ''Стефан''; kodanikunimega '''Stojan Veljanovski''', ''Стојан Вељановски''; sündinud [[1. mai]]l [[1955]] [[Dobruševo]]s) on [[Põhja-Makedoonia]] vaimulik. Ta on aastast [[1999]] kanooniliselt tunnustamata [[Makedoonia Õigeusu Kirik]]u [[eestseisja]] tiitliga "Ohridi ja Makedoonia peapiiskop ning Skopje metropoliit". [[File:2. свјетлопис патријарха србског Порфиририја и надвладике охридског Стефана, 19.5.2022.jpg|thumb|right|Belgrade, 19.5.2022.]] Ta sündis aastal [[1955]] [[Dobruševo]]s (asub praeguse haldusjaotuse järgi [[Mogila omavalitsus]]es). Aastal [[1969]] astus ta Ohridi Püha Klementi nimelisse Õigeusu Vaimulikku Seminari (asukohaga [[Skopje]] äärelinnas Dračevos), mille lõpetas aastal [[1974]]. Seejärel õppis [[Belgradi Ülikool]]i usuteaduskonnas, mille lõpetas aastal [[1979]]. Pärast ülikooli lõpetamist suunati ta õpetajaks Ohridi Püha Klementi nimelisse Õigeusu Vaimulikku Seminari. {{pooleli}} [[Kategooria:Põhja-Makedoonia inimesed]] [[Kategooria:Õigeusu vaimulikud]] [[Kategooria:Õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Belgradi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] q3unutfd7gd17wbje1b152osbkphlk5 0 442158 7147878 6911206 2026-05-06T15:25:37Z ~2026-27585-35 228777 7147878 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Beyond Beyond | pilt = POS17 DAY1 Beyond Beypond Krists Luhaers WEB1-9 (35167060074).jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = popmuusika | tegev = 2016– | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Gevin Niglas]] <br> [[Karl Killing]] <br> [[Frank Pintsaar]] | endised_liikmed = [[Frederik Küüts]] }} '''Beyond Beyond''' on [[Eesti]] poistebänd, mis alustas avalikkuse ees tegevust [[2016]]. aastal [[Tallinn]]as. Beyond Beyond olid kolmest Eesti noormehest koosnev bänd. Bändi liikmed olid [[Gevin Niglas]], [[Karl Killing]] ja [[Frank Pintsaar]].<ref>{{Netiviide|URL=http://elu24.postimees.ee/3670457/video-eesti-muusikamaastikule-lisandus-uus-band-neljast-kutist-koosnev-beyond-beyond|Pealkiri=Video! Eesti muusikamaastikule lisandus uus bänd - neljast kutist koosnev Beyond Beyond|Väljaanne=elu24.ee|Aeg=26.4.2016}}</ref> 15. novembril 2017. aastal teatas [[Frederik Küüts]], et lahkub bändi ridadest. ==Singlid== * "So Alive" (2016)<ref>{{Netiviide|URL=http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/kuula-selle-suve-kindel-hitt-eesti-poisteband-beyond-beyond-ullitas-esiksingli?id=74428633|Pealkiri=KUULA: Selle suve kindel hitt! Eesti poistebänd Beyond Beyond üllitas esiksingli|Väljaanne=Delfi|Aeg=4.5.2016|vaadatud=13.07.2017|arhiivimisaeg=6.05.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160506051725/http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/kuula-selle-suve-kindel-hitt-eesti-poisteband-beyond-beyond-ullitas-esiksingli?id=74428633|url-olek=ei tööta}}</ref> * "I Don't Wanna Wait" (2016)<ref>{{Netiviide|URL=http://www.folk.ee/ait/sundmused/event/12-suendmused/718-beyond-beyond-kontsert|Pealkiri=Beyond Beyond kontsert|Väljaanne=folk.ee|Aeg=21.12.2016}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|URL=http://melu.goodnews.ee/poisteband-beyond-beyond-andis-valja-oma-teise-singli/|Pealkiri=Poistebänd Beyond Beyond andis välja oma teise singli|Väljaanne=melu.goodnews.ee|Aeg=4.11.2016}}</ref> *"Get Used To Me" (2017)<ref>{{Netiviide|URL=http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-eesti-koige-popim-poisteband-beyond-beyond-roomustab-fanne-uue-singliga?id=77096510|Pealkiri=KUULA: Eesti kõige popim poistebänd Beyond Beyond rõõmustab fänne uue singliga|Väljaanne=Delfi|Aeg=1.2.2017}}</ref> *"A Little Love" (2017) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] osp3smfbf1mut5edu9cehoqb3qpcn4p 7147880 7147878 2026-05-06T15:26:21Z ~2026-27585-35 228777 7147880 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Beyond Beyond | pilt = POS17 DAY1 Beyond Beypond Krists Luhaers WEB1-9 (35167060074).jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = popmuusika | tegev = 2016– | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Gevin Niglas]] <br> [[Karl Killing]] <br> [[Frank Pintsaar]] | endised_liikmed = [[Frederik Küüts]] }} '''Beyond Beyond''' olid [[Eesti]] poistebänd, mis alustas avalikkuse ees tegevust [[2016]]. aastal [[Tallinn]]as. Beyond Beyond olid kolmest Eesti noormehest koosnev bänd. Bändi liikmed olid [[Gevin Niglas]], [[Karl Killing]] ja [[Frank Pintsaar]].<ref>{{Netiviide|URL=http://elu24.postimees.ee/3670457/video-eesti-muusikamaastikule-lisandus-uus-band-neljast-kutist-koosnev-beyond-beyond|Pealkiri=Video! Eesti muusikamaastikule lisandus uus bänd - neljast kutist koosnev Beyond Beyond|Väljaanne=elu24.ee|Aeg=26.4.2016}}</ref> 15. novembril 2017. aastal teatas [[Frederik Küüts]], et lahkub bändi ridadest. ==Singlid== * "So Alive" (2016)<ref>{{Netiviide|URL=http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/kuula-selle-suve-kindel-hitt-eesti-poisteband-beyond-beyond-ullitas-esiksingli?id=74428633|Pealkiri=KUULA: Selle suve kindel hitt! Eesti poistebänd Beyond Beyond üllitas esiksingli|Väljaanne=Delfi|Aeg=4.5.2016|vaadatud=13.07.2017|arhiivimisaeg=6.05.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160506051725/http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/kuula-selle-suve-kindel-hitt-eesti-poisteband-beyond-beyond-ullitas-esiksingli?id=74428633|url-olek=ei tööta}}</ref> * "I Don't Wanna Wait" (2016)<ref>{{Netiviide|URL=http://www.folk.ee/ait/sundmused/event/12-suendmused/718-beyond-beyond-kontsert|Pealkiri=Beyond Beyond kontsert|Väljaanne=folk.ee|Aeg=21.12.2016}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|URL=http://melu.goodnews.ee/poisteband-beyond-beyond-andis-valja-oma-teise-singli/|Pealkiri=Poistebänd Beyond Beyond andis välja oma teise singli|Väljaanne=melu.goodnews.ee|Aeg=4.11.2016}}</ref> *"Get Used To Me" (2017)<ref>{{Netiviide|URL=http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-eesti-koige-popim-poisteband-beyond-beyond-roomustab-fanne-uue-singliga?id=77096510|Pealkiri=KUULA: Eesti kõige popim poistebänd Beyond Beyond rõõmustab fänne uue singliga|Väljaanne=Delfi|Aeg=1.2.2017}}</ref> *"A Little Love" (2017) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] 9ulnx3jw055y5axqa044kpb118ld2p2 7147888 7147880 2026-05-06T15:37:58Z Kruusamägi 1530 7147888 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Beyond Beyond | pilt = POS17 DAY1 Beyond Beypond Krists Luhaers WEB1-9 (35167060074).jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Tallinn]], [[Eesti]] | stiil = popmuusika | tegev = 2016–? | plaadifirma = | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = [[Gevin Niglas]] <br> [[Karl Killing]] <br> [[Frank Pintsaar]] | endised_liikmed = [[Frederik Küüts]] }} '''Beyond Beyond''' oli [[Eesti]] poistebänd, mis alustas avalikkuse ees tegevust [[2016]]. aastal [[Tallinn]]as. Beyond Beyond koosnes kolmest Eesti noormehest. Bändi liikmed olid [[Gevin Niglas]], [[Karl Killing]] ja [[Frank Pintsaar]].<ref>{{Netiviide|URL=http://elu24.postimees.ee/3670457/video-eesti-muusikamaastikule-lisandus-uus-band-neljast-kutist-koosnev-beyond-beyond|Pealkiri=Video! Eesti muusikamaastikule lisandus uus bänd - neljast kutist koosnev Beyond Beyond|Väljaanne=elu24.ee|Aeg=26.4.2016}}</ref> Bändi aitas kokku panna [[Stig Rästa]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120342986/ulevaade-eesti-labi-aegade-edukaim-poisteband-beyond-beyondist-kasvas-valja-kolm-muusikamaailma-tipptegijat "ÜLEVAADE | Eesti läbi aegade edukaim poistebänd? Beyond Beyondist kasvas välja kolm muusikamaailma tipptegijat"] Kroonika, 15. detsember 2024</ref> 15. novembril 2017 teatas [[Frederik Küüts]], et lahkub bändi ridadest.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/80173350/mis-juhtus-eesti-koige-popima-poistepundi-beyond-beyond-laulja-lahkub-bandist "MIS JUHTUS? Eesti kõige popima poistepundi Beyond Beyond laulja lahkub bändist"] Kroonika, 15. november 2027</ref> ==Singlid== * "So Alive" (2016)<ref>{{Netiviide|URL=http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/kuula-selle-suve-kindel-hitt-eesti-poisteband-beyond-beyond-ullitas-esiksingli?id=74428633|Pealkiri=KUULA: Selle suve kindel hitt! Eesti poistebänd Beyond Beyond üllitas esiksingli|Väljaanne=Delfi|Aeg=4.5.2016|vaadatud=13.07.2017|arhiivimisaeg=6.05.2016|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160506051725/http://noortehaal.delfi.ee/news/videod/kuula-selle-suve-kindel-hitt-eesti-poisteband-beyond-beyond-ullitas-esiksingli?id=74428633|url-olek=ei tööta}}</ref> * "I Don't Wanna Wait" (2016)<ref>{{Netiviide|URL=http://www.folk.ee/ait/sundmused/event/12-suendmused/718-beyond-beyond-kontsert|Pealkiri=Beyond Beyond kontsert|Väljaanne=folk.ee|Aeg=21.12.2016}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide|URL=http://melu.goodnews.ee/poisteband-beyond-beyond-andis-valja-oma-teise-singli/|Pealkiri=Poistebänd Beyond Beyond andis välja oma teise singli|Väljaanne=melu.goodnews.ee|Aeg=4.11.2016}}</ref> *"Get Used To Me" (2017)<ref>{{Netiviide|URL=http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-eesti-koige-popim-poisteband-beyond-beyond-roomustab-fanne-uue-singliga?id=77096510|Pealkiri=KUULA: Eesti kõige popim poistebänd Beyond Beyond rõõmustab fänne uue singliga|Väljaanne=Delfi|Aeg=1.2.2017}}</ref> *"A Little Love" (2017) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti ansamblid]] gcy7sqou2c901ikbzsybj1loxpe0hsg 0 444015 7147840 6803232 2026-05-06T13:56:34Z Kuriuss 38125 7147840 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel|on aastast 2002 ilmuvast ajakirja Kodukiri väljaandest; 1923–1932 ja 1989–1997 ilmunud ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (1923)]]; 1931 Eesti Aianduse-Mesinduse Keskseltsi ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (ajakiri 1931)]].}} '''Aed''' on [[2002]]. aastast ilmuv [[Eesti]] [[aiandus]]teemaline [[ajakiri]], mis on ajakirja [[Kodukiri]] [[väljaanne]]<ref name="ESTER">http://www.ester.ee/record=b1652269*est (vaadatud 29.08.2016)</ref>. Ajakirja koostab Kodukirja aiatoimetus<ref name="kirjastus.ee">https://web.archive.org/web/20160829075052/http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ (vaadatud 29.08.2016)</ref> ja annab välja [[Ühinenud Ajakirjad OÜ|AS Õhtuleht Kirjastus]]<ref name="ESTER"/>. Ajakiri ilmub kaks korda aastas, varem{{millal}} ilmus ajakiri sagedamini.<ref name="ESTER"/> Ajakirja peatoimetajad on olnud [[Ann Tenno]] (2002–2005), [[Victoria Parmas]] (2006–2012]<ref name="ESTER" /> ja [[Eva Luigas]] (2013–1018)<ref name="ESTER" />. Alates 2019. aastast on peatoimetaja [[Ingrid Sembach-Hõbemägi]].<ref name="ESTER" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ Ajakirjast Aed Ajakirjade Kirjastuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti aiandus]] sitxn30f7dqgh0j3x5fiikzihzr51pq 7147931 7147840 2026-05-06T16:24:17Z Kuriuss 38125 7147931 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel|on 2002. aastast ilmuvast ajakirja Kodukiri väljaandest; 1923–1932 ja 1989–1997 ilmunud ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (1923)]]; 1931 Eesti Aianduse-Mesinduse Keskseltsi ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (ajakiri 1931)]].}} '''Aed''' on [[2002]]. aastast ilmuv [[Eesti]] [[aiandus]]teemaline [[ajakiri]]. Algul andis seda välja Ajakiri Aed OÜ ning ajakiri ilmus 2002. aastal viis, 2003. aastal kümme ja 2004. aastal kaheksa korda aastas. 2005. aastal ostis ajakirja [[Ajakirjade Kirjastus]], kelle omanduses ilmus see alates aprillist 2005 ajakirja Kodukiri lisana neli korda aastas.<ref name="ESTER">http://www.ester.ee/record=b1652269*est (vaadatud 29.08.2016)</ref>. 2018. aastal Ajakirjade Kirjastuses tehtud ümberkorralduste<ref>[https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b3f1f083b7dac56b6586aaf2a2f1f02ff&lang=et Lisainfo Ajakirjade Kirjastuse ümberkorraldamise kohta] Ekspressgrupi börsiteade. Vaadatud 06.05.2026.</ref> järel annab ajakirja välja [[Ühinenud Ajakirjad OÜ|AS Õhtuleht Kirjastus]]<ref name="ESTER"/> sagedusega kaks korda aastas.<ref name="ESTER"/> Ajakirja koostab Kodukirja aiatoimetus<ref name="kirjastus.ee">https://web.archive.org/web/20160829075052/http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ (vaadatud 29.08.2016)</ref>. Ajakirja peatoimetajad on olnud [[Ann Tenno]] (2002–2005), [[Victoria Parmas]] (2006–2012]<ref name="ESTER" /> ja [[Eva Luigas]] (2013–1018)<ref name="ESTER" />.<ref name="ESTER" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ Ajakirjast Aed Ajakirjade Kirjastuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti aiandus]] 1vhdylscng5luf1c9v135xnfdy753qo 7147936 7147931 2026-05-06T16:33:07Z Kuriuss 38125 7147936 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel|on 2002. aastast ilmuvast ajakirja Kodukiri väljaandest; 1923–1932 ja 1989–1997 ilmunud ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (1923)]]; 1931 Eesti Aianduse-Mesinduse Keskseltsi ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (ajakiri 1931)]].}} '''Aed''' on [[2002]]. aastast ilmuv [[Eesti]] [[aiandus]]teemaline [[ajakiri]]. Algul andis seda välja Ajakiri Aed OÜ ning ajakiri ilmus 2002. aastal viis, 2003. aastal kümme ja 2004. aastal kaheksa korda aastas. 2005. aastal ostis ajakirja [[Ajakirjade Kirjastus]], kelle omanduses ilmus see alates aprillist 2005 ajakirja Kodukiri lisana neli korda aastas.<ref name="ESTER">http://www.ester.ee/record=b1652269*est (vaadatud 29.08.2016)</ref>. 2018. aastal Ajakirjade Kirjastuses tehtud ümberkorralduste<ref>[https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b3f1f083b7dac56b6586aaf2a2f1f02ff&lang=et Lisainfo Ajakirjade Kirjastuse ümberkorraldamise kohta] Ekspressgrupi börsiteade. Vaadatud 06.05.2026.</ref> järel annab ajakirja välja [[Ühinenud Ajakirjad OÜ|AS Õhtuleht Kirjastus]]<ref name="ESTER"/> sagedusega kaks korda aastas.<ref name="ESTER"/> Ajakirja koostab Kodukirja aiatoimetus.<ref name="kirjastus.ee">https://web.archive.org/web/20160829075052/http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ (vaadatud 29.08.2016)</ref> Ajakirja peatoimetajad on olnud [[Ann Tenno]] (2002–2005), [[Victoria Parmas]] (2006–2012)<ref name="ESTER" /> ja [[Eva Luigas]] (2013–2018)<ref name="ESTER" />. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ Ajakirjast Aed Ajakirjade Kirjastuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti aiandus]] mhcmz5i3d71iekpib1grtihkvlktok3 7147948 7147936 2026-05-06T16:41:22Z Kuriuss 38125 7147948 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{See artikkel|on 2002. aastast ilmuvast ajakirja Kodukiri väljaandest; 1923–1932 ja 1989–1997 ilmunud ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (1923)]]; 1931 Eesti Aianduse-Mesinduse Keskseltsi ajakirja kohta vaata artiklit [[Aed (ajakiri 1931)]].}} '''Aed''' on [[2002]]. aastast ilmuv [[Eesti]] [[aiandus]]teemaline [[ajakiri]]. Algul andis seda välja Ajakiri Aed OÜ ning ajakiri ilmus 2002. aastal viis, 2003. aastal kümme ja 2004. aastal kaheksa korda aastas. 2005. aastal ostis ajakirja [[Ajakirjade Kirjastus]], kelle omanduses ilmus see alates aprillist 2005 ajakirja Kodukiri lisana neli korda aastas.<ref name="ESTER">http://www.ester.ee/record=b1652269*est (vaadatud 29.08.2016)</ref>. 2018. aastal Ajakirjade Kirjastuses tehtud ümberkorralduste<ref>[https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b3f1f083b7dac56b6586aaf2a2f1f02ff&lang=et Lisainfo Ajakirjade Kirjastuse ümberkorraldamise kohta] Ekspress Grupi börsiteade. Vaadatud 06.05.2026.</ref> järel annab ajakirja välja [[Ühinenud Ajakirjad|AS Õhtuleht Kirjastus]]<ref name="ESTER"/> sagedusega kaks korda aastas.<ref name="ESTER"/> Ajakirja koostab Kodukirja aiatoimetus.<ref name="kirjastus.ee">https://web.archive.org/web/20160829075052/http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ (vaadatud 29.08.2016)</ref> Ajakirja peatoimetajad on olnud [[Ann Tenno]] (2002–2005), [[Victoria Parmas]] (2006–2012)<ref name="ESTER" /> ja [[Eva Luigas]] (2013–2018)<ref name="ESTER" />. Pärast 2018. aastat ajakirjal omaette peatoimetajat ei ole. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/aed_(2002%E2%80%93)1 Ajakiri Aed (2002–] EE 12, 2003; muudetud 2011 ==Välislingid== *[http://www.kirjastus.ee/kodukiri/ Ajakirjast Aed Ajakirjade Kirjastuse kodulehel] [[Kategooria:Eesti ajakirjad]] [[Kategooria:Eesti aiandus]] aywzqak2iyk4d8aab8kbzus6t4s4vdl 0 446732 7148175 6420496 2026-05-07T02:09:44Z Robert Treufeldt 9117 7148175 wikitext text/x-wiki '''Mati Mark''' ([[9. märts]] [[1941]] [[Pärnu]] – [[21. september]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/index.php?div=7-0&news=5%7C0&newsnr=334&arhiiv |pealkiri=Suri kauaaegne spordijuht Mati Mark |vaadatud=2016-10-07 |arhiivimisaeg=2016-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161010143410/http://www.eestikalev.ee/index.php?div=7-0&news=5%7C0&newsnr=334&arhiiv |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2008]] [[Tallinn]]) oli tunnustatud [[Laskesport|laskesportlane]], Eesti meister, vanemtreener ning [[Eesti Laskurliit|Eesti laskurliidu]] president. Ta lõpetas aastal [[1960]] [[Tallinna Ehitustehnikum]]i ja aastal [[1978]] [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehalise kasvatuse eriala.<ref>Gunnar Press: [http://www.ohtuleht.ee/213107/kumme-juttu-spordijuht-mati-margi-kirevast-elust "Kümme juttu spordijuht Mati Margi kirevast elust"] Õhtuleht, 18. detsember 2006</ref> Mati Mark oli aastatel [[1963]] ja [[1964]] väikepüssiharjutuses 60 lasku lamades [[Eesti meister]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Mati_Mark</ref> Aastatel 1975–1980 kuulus ta [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna olümpiapurjeregati]] organiseerimiskomiteesse, 1984–1996 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee]] esimees ning [[Eesti NSV Riiklik Spordiamet|Eesti Spordiameti]] peadirektor, 1996–1998 [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumi]] spordiosakonna juhataja.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mark_mati</ref> Ligi kakskümmend aastat oli ta tegev [[Euroopa Laskespordi Konföderatsioon]]i juhatuse liikme ja asepresidendina, [[rahvusvahelise kategooria kohtunik]]una, tippvõistluste [[žürii]] liikmena. <ref>Ardo Kaljuvee: [http://epl.delfi.ee/archive/in-memoriam-mati-mark-9-iii-1941-21-ix-2008?id=51142929 IN MEMORIAM: MATI MARK 9 III 1941 – 21. IX 2008]. Eesti Päevaleht, 23. september 2008</ref> Tema eestvedamisel korraldati tema elu viimase kümne aasta jooksul Eestis kolmed Euroopa meistrivõistlused laskmises. Teenete eest spordi ja laskespordi arendamisel on Mati Marki autasustatud [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] Eriteenete Risti ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Eriklassi Teenetemedaliga.  Ta oli [[Eesti NSV teeneline treener]] aastast 1973 ning tema käe all treenides tuli jahilaskmises maailmameistriks [[Andrei Inešin]], keda Mati Mark treenis oma elu viimaste nädalateni. [[4. detsember|4. detsembril]] [[2009]] korraldati Männiku [[Lasketiir|lasketiirus]] tema esimene mälestusvõistlus, mida on sellest peale korraldatud igal aastal. Mati Markil on kolm poega ja tütar. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Mati_Mark Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Mark, Mati}} [[Kategooria:Eesti laskurid]] [[Kategooria:Eesti treenerid]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised treenerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2008]] f8b3no13grvqgajxe0inb2ew5lo3oin 0 448371 7148117 6930898 2026-05-06T22:16:41Z Ollin Masa 227337 7148117 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rimante Salaseviciute by Augustas Didzgalvis.jpg|pisi|Rimantė Šalaševičiūtė (2011)]] '''Rimantė Šalaševičiūtė''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[1954]] [[Varniai]]s) on [[Leedu]] poliitik ja jurist. Ta oli aastatel [[2014]]–[[2016]] Leedu tervishoiuminister. Ta on lõpetanud [[1971]]. aastal [[Varniai]]s keskkooli ja [[1976]]. aastal [[Vilniuse Ülikool|Vilniuse Riikliku Ülikooli]] (õppis õigusteadust). Ta töötas aastatel [[1976]]–[[1979]] [[Vilniuse Tehnikaülikool|Vilniuse Ehitusinseneride Instituudis]] juristi ning töö- ja majandusõiguse õppejõuna ning [[1990]]–[[1995]] [[Vilnius]]e linnavalitsuses. Aastatel [[1995]]–[[2003]] oli ta Leedu [[Seim (Leedu)|Seimi]] ombudsmani nõunik ja [[2003]]–[[2005]] Leedu Seimi ombudsman. Aastatel [[2012]]–[[2016]] oli ta [[Seim (Leedu)|seimi]] liige ning [[17. juuli]]st [[2014]] kuni [[17. veebruar]]ini [[2016]] Leedu tervishoiuminister. Ta oli aastatel [[1986]]–[[1990]] [[Leedu Kommunistlik Partei|Leedu Kommunistliku Partei]] liige, aastatel [[1990]]–[[2001]] oli ta [[Leedu Demokraatlik Tööpartei|Leedu Demokraatliku Tööpartei]] liige, [[2001]]. aastast on ta [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liige. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vytenis Andriukaitis]] | nimi=Leedu tervishoiuminister | aeg=[[2014]]–[[2016]]| järgnev=[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Šalaševičiūtė, Rimantė}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] adpoye6djnglz052eb8eubfbahzwbhx 0 449588 7148338 5878747 2026-05-07T11:58:51Z Lvahtrik 228835 Täiendasin kirjeldust, lisasin lõigu ajaloo kohta ning selgitasin rohkem lahti kolm selle teadusharu valdkonda. 7148338 wikitext text/x-wiki '''Kohtulingvistika''' on [[rakenduslingvistika]] haru, mis käsitleb õigusvaldkonna keelekasutuse ja lingvistiliste tõendusmaterjalidega seotud küsimusi. Kohtulingvistikal on kolm peamist valdkonda: * seaduste keel * kohtukeel * keelelised asitõendid kohtus<ref name=":0">Gibbons, John M ja Turell, Teresa 2008. Dimensions of Forensic Linguistics.</ref> Täpsemalt kuuluvad kohtulingvistika käsitlusalasse nii kirjapandud seadused, suuline keel õigusvaldkonnas, eriti kohtumenetlused ja ülekuulamised. Samuti autori tuvastamise ja identifitseerimisega seotud asitõendid kohtus, kirjaliku ja suulise õiguskeele õpetamine ning kirjalik ja suuline õigustõlge.<ref name=":0" /> “Kohtulingvistika” on üldmõiste, mis hõlmab mitmeid õiguskontekstis kasutatavaid rakendusi. Mõiste täpse tähenduse üle on teadlased aga kaua arutlenud ning siiani ei ole jõutud ühisele arusaamale <ref name=":1">Wright, D. & Picornell, I. (2024). Semiotic Perspectives on Forensic and Legal Linguistics: Unifying Approaches in the Language of the Legal Process and Language in Evidence. ''International Journal for the Semiotics of Law - Revue Internationale de Sémiotique Juridique'', ''37''(2), 293–304. https://doi.org/10.1007/s11196-023-10094-z.</ref>. Kohtulingvistikaga tegeleval keeleteadlasel peavad olema põhjalikud teadmised nii kirjeldava keeleteaduse kui ka rakenduslingvistika valdkonnast<ref name=":2">Coulthard, M. (2010). Forensic Linguistics: The Application of Language Description in Legal Contexts. ''Langage et société, 132''(2), 15–33. <nowiki>https://doi.org/10.3917/ls.132.0015</nowiki>.</ref>. == Ajalugu == Kohtulingvistika valdkond hakkas arenema 1930. aastatel ning levis teadusharuna laiemalt 1990. aastatel<ref name=":3">Davidson, H. B. (2026). Forensic linguistics and stylistics. ''Salem Press Encyclopedia of Science.''</ref>. Kohtulingvistika kui teaduslik termin esines esmakordselt Jan Svartviki 1968. aasta uurimuses, milles käsitleti Timothy John Evansi antud ütluseid, kui teda 1949. aastal oma abikaasa ja tütre mõrvas süüdistati<ref name=":4">Svartvik, J. (1968). ''The Evans statements: A case for forensic linguistics.'' Göteborg: University of Gothenburg Press.</ref>. Tänapäeval on juhtivad ülikoolid kohtulingvistika valdkonnas Astoni ülikool Inglismaal, Cardiffi ülikool Walesis ja Pompeu Fabra ülikool Hispaanias<ref name=":2" />. == Seaduste keel == Seaduste keele uurimise alla kuulub suur hulk väga erinevaid tekste. Igast kirjalikust või suulisest tekstist võib saada kohtulingvistika objekt, kui seda kasutatakse seaduste või kohtuga seotud kontekstis.<ref>Olsson, John 2004. ''An Introduction to Language Crime and the Law''.</ref> === Kirjalike õigustekstide keel === Siinkohal huvituvad keeleteadlased nii eripärasest sõnavarakasutusest, keerulisest grammatikast ja vähesest kirjavahemärkide kasutusest – kirjaliku keele tunnustest, mis on iseloomulikud paljudele juriidilistele tekstidele – ning ka raskustest, mida need jooned tavalugejale tekitavad. Näiteks on vandekohtu istungitel kohtunikul kohustus teavitada vandekohtunikke täpsetest õigusnormidest, mis on vajalikud otsuse langetamisel. Sageli antakse need juhised edasi lugedes ette eelnevalt koostatud standardiseeritud tekstid, mis on küll juriidiliselt korrektsed, kuid sihtrühmale tihti arusaamatud. <ref name=":2" /> === Kohtukeel === Keeleteadlased uurivad kahtlusalustega peetavate politseiülekuulamiste olemust, kohtuetiketis määratud suhtlemist reguleerivaid eeskirju, kaitsetute tunnistajate murekohti ning raskuseid, mida kogevad need, kes ei valda kohtus kasutatavat õiguskeelt. See valdkond uurib ka tõlkide ja õigusala spetsialistide vahelist koostööd kohtusaalis. <ref name=":2" /> === Keelelised asitõendid kohtus === Keeleteadlased avaldavad kohtus arvamust oma erialaga seonduva osas. Sinna alla kuuluvad näiteks dokumentide autorlust puudutavad küsimused, sõnade ja väljendite tähenduse ja tõlgenduse probleemid ja inimese päritolu analüüsimine ning määramine keelekasutuse põhjal. <ref name=":2" /> == Viited == {{viited}}<ref name=":2" /><ref name=":3" /><ref name=":4" /><ref name=":1" /> == Välislingid == * Germanic Society for Forensic Linguistics [http://germanicsocietyforensiclinguistics.org/] * Aston University Centre for Forensic Linguistics [http://www.forensiclinguistics.net/] * International Association of Forensic Linguistics [http://www.iafl.org/] [[Kategooria:Keeleteadus]] co41ksgyi1gof1krof7p6w9np2jmx7w 0 450179 7148306 6947582 2026-05-07T10:13:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148306 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vana-Laitsna vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Veclaicenes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 72,34 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Korneti]] | asendikaardi_pilt = Veclaicenes pagasts LocMap.png }} '''Vana-Laitsna vald''' ([[läti keel]]es ''Veclaicenes pagasts''; eesti keeles ka ''Vana-Laitsina'', ''Laits(i)na vald'', [[saksa keel]]es ''Gemeinde Alt-Laitzen'') on vald [[Läti]]s Eesti piiri ääres [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]]. Ajalooliselt jäi vald [[Apukalna kihelkond]]a. Vald piirneb sama piirkonna [[Vastse-Laitsna vald|Vastse-Laitsna]] ja [[Ziemeri vald|Ziemeri vallaga]] ning Smiltene piirkonna [[Hopa vald|Hopa vallaga]]. Eestis piirneb see [[Võru maakond|Võrumaa]] [[Rõuge vald|Rõuge vallaga]] (varem [[Varstu vald|Varstu]], [[Rõuge vald|Rõuge]] ja [[Haanja vald|Haanja vallaga]]). Valla pindala on 72 km². 2016. aasta seisuga elas seal 378 inimest.<ref name="KNJeF" /> Valla keskus on [[Korneti]] küla, vallavanem on Iveta Vārtukapteine.<ref name="8oG9z" /> Vald asub [[Alūksne kõrgustik]]ul. Sealt algab [[Pärlijõgi]]. Valla territooriumile jäävad ka [[Korneti järved]]. == Valla ajalugu == [[Pilt:Romeškalna muižas kungu māja 2002-09-13. Bijusī Veclaicenes pamatskola, likvidēta 2009. gadā..jpg|pisi|Romeškalnsi mõisa härrastemaja, hilisem Vana-Laitsna algkool]] Valla alal asus [[Vana-Laitsna mõis]]. Vana-Laitsna vald moodustati selle aladele aastal 1866. Aastal 1897 liideti sellega Apukalna vald ja Väike-Laitsna (Mazlaicene) vald. Aastal 1920 arvati osa vallast Eesti koosseisu, [[Vana-Laitsna vald (Võrumaa)|Vana-Laitsna vallana]]. Aastal [[1935]] oli valla pindala 79,7 km² ja seal oli 1597 elanikku.<ref name="jI0G2" /> 1945. aastal moodustati valda Vana-Laitsna ja Druskase külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Vana-Laitsna külanõukoguga likvideeritav Druskase külanõukogu.<ref name="cn1yB" /> Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda. == Kaitstavad objektid == [[Pilt:Veclaicenes baznīca 2000-09-13.jpg|pisi|Vana-Laitsna õigeusu kirik]] Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Vosvi Taevamägi, Tilmani muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja [[Druskase linnamägi|Druskase ehk Korneti linnamägi]]. Kohaliku kaitse all on Vana-Laitsna õigeusu kirik. Regionaalse kaitse all on Zeņģi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Ķempji muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Mauliņi muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Radziņi muinaskalmed, hiiepaik Dimanti Kirikumägi, Maskaļi muinaskalmed ehk Kalmemägi ja Jāņkalni keskaegne kalmistu. Riikliku kaitse all olevad Kūriņkalnsi muinakalmed jäävad osaliselt ka [[Vastse-Laitsna vald]]a.<ref name="mantojums2" /> Looduskaitse all on Peņķi tamm, Dimanti pahaga kask, Dukāni haraline pärn, Dukāni [[raagremmelgas]], Radziņi kask, Dravnieki tamm, Zālītese tammed, Pauguri vaher, Pelši elupuu, Virsaiši remmelgas, Druskase linnamäe tammed ja Baltiņi tamm. Valla keskosa jääb osaliselt [[Korneti-Peļļi hoiuala]]le, vald ise asub Vana-Laitsna kaitstaval maastikul.<ref name="qd640" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 311 [[lätlased|lätlast]], 19 [[venelased|venelast]], 1 [[valgevenelased|valgevenelane]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 1 [[poolakad|poolakas]], lisaks veel 23 muude rahvaste esindajat.<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Bārdaskrogs]] || mazciems || 12 (2007) |- | [[Druskas]] || mazciems || 16 (2007) |- | [[Kaķīši]] || mazciems || 3 (2007) |- | '''[[Korneti]]''' || ciems || 93 (2023) |- | [[Peņķi]] || mazciems || 3 (2007) |- | [[Romeškalns]] || mazciems || 8 (2007) |- | [[Rulles]] || mazciems || 5 (2007) |- | [[Vēzes]] || mazciems || 2 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Fail:Dievkalns, Māraspēdas akmens (Lord's hill) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Dievkalns Fail:Veclaicenes ceļi (Roads in Veclaicene municipality) - Uldis Osis - Panoramio.jpg|Valla maastik Fail:Drusku (Kornetu) pilskalns (10).jpg|Korneti mägi Fail:Ilgāja ezers (Lake Ilgaja).jpg|Kikkajärv (''Ilgajs'') </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="KNJeF">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="8oG9z">[https://web.archive.org/web/20160305065251/http://www.aluksne.lv/01_03_14.php Alūksnes novads], vaadatud 26.06 2017</ref> <ref name="jI0G2">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="cn1yB">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="mantojums2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 28.07 2025</ref> <ref name="qd640">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub/ OZOLS], vaadatud 28.07 2025</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100010347&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Veclaicene parish|Vana-Laitsna vald}} * [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/vald/view?id=1084 Sissekanne Rahvusarhiivi valdade registris] {{Alūksne piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Alūksne piirkond]] lrcxo6rae1s2hv8ffdjq6sk6v18bk0m 0 450218 7148151 6947642 2026-05-07T00:25:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148151 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Umurga vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Umurgas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Umurgas pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 189,7 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Umurga]] | asendikaardi_pilt = Umurgas pagasts LocMap.png }} '''Umurga vald''' ([[läti keel]]es ''Umurgas pagasts'') on vald Lätis [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Limbaži]] linnaga, [[Katvari vald|Katvari]] ja [[Limbaži vald|Limbaži vallaga]], Valmiera piirkonna [[Dikļi vald|Dikļi vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Stalbe vald|Stalbe vallaga]]. Valla pindala on 190 km². 2010. aastal elas seal 1227 inimest, 2016. aasta seisuga aga 1135 inimest.<ref name="p7aNo" /> Aastal 2011 elas vallas 997 [[lätlased|lätlast]], 53 [[venelased|venelast]], 11 [[valgevenelased|valgevenelast]], 5 [[ukrainlased|ukrainlast]], 6 [[poolakad|poolakat]] ja 6 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Umurga]] küla, vallamaja asub aadressil U. Sproģa 5. Vallavanem on Pēteris Magone.<ref name="vald" /> == Ajalugu == Praegune Umurga vald asub varasemate Umurga, Augstroze ja Vainiži valla kohal. Umurga vald kandis aastani 1925 nime ''Umurga-Sārumi vald''. Aastal [[1935]]. aastal oli selle pindala 68 km².<ref name="Ph1gp" /> [[1945]] moodustati Umurga valla aladele Umurga ja Kaijase külanõukogu, vald ise aga likvideeriti aastal [[1949]]. Aastal [[1954]] liideti Umurga külanõukoguga likvideeritav Kaijase külanõukogu, aastal 1962 aga likvideeritav Augstroze külanõukogu. Aastal [[1977]] liideti sellega osa Dikļi ja Katvari külanõukogu alasid, osa Umurga külanõukogust arvati aga Limbaži külanõukogu koosseisu.<ref name="BvjZR" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Umurga vald Limbaži piirkonda. == Mälestised == Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Piltiņkalnsi linnamägi, [[Augstroze vasallilinnus|Augstroze keskaegne linnus]], Zviedrukalnsi muinaskalmed, [[Vainiži piiskopilinnus|Vainiži keskaegne linnus]], [[Umurga kirik|Umurga luteri kirik]] ja kirikuaed, kiriku [[kantsel]] ning [[altar]]. Regionaalse kaitse all on Ozolnieki muinaskalmed, hiiepaik Lieplejase Elki tammed ehk ohvritammed, Ezerlejase muinaskalme ehk Isamägi, Vainiži linnamägi, Sala muinaskalmed ja Tūtaļi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Rootsi kübara nime kandvad keskaegsed kindlustised ja Valnise nime kandev vana teetamm.<ref name="hBivK" /> == Loodus == [[Pilt:Iesala pie Iesalkājām.jpg|pisi|Üks valla suuremaid jõgesid – Iesala jõgi]] Vallas asub nelja ruutkilomeetri suurune [[Augstroze Suurjärv]]. Valda läbib [[Brasla jõgi]]. Looduskaitse all on Anckase pärnad, Klokase tammed, Baltsari pärnad, Baltsari kask, Lejasķeperi tammesalu, Lejasķeperi sarapuu, Piķi metsõunapuu, Umurga kiriku teine vaher, Umurga kiriku lehis, Umurga kiriku tamm, Umurga kalmistu lehis, Janīši lehis, Tukumänd, Dambīši tamm, Dambīši lehis, Indrāni pihlakas, Krimase saar, Vainižkooli pärn, [[Kārlis Ulmanis]]e tamm, Melkase tamm, Kokiņi tamm, Birzgaļi tamm, Druviņase tamm, Kanderi pärn, Veckraukļi remmelgas, Vecķeņi paju, Tāši pärn, Pēterēni paju, Vairogi tammed, Jaunzemi tamm, Jāņzemnieki tamm, Lejaskrūciemi pajud, Ābelītese pärn, Ķimeņese tammed, Kalniņi tamm, Eliņi tamm, Koputusvaher, Jaunozoli tamm, Zalteņese tamm, Lejasiesalkājase pajud, Kuusktamm, Pilskalni pahaga kask, Neikensi tamm, Lauvaskalni kuusk, Zosi tamm, Gulbji tamm, Uģa tamm, Indra tamm, Roberti tamm, Künkatamm, Lohutamm, Bulduri tammed, Lieplejase tammed, Lauvi tammed, Lauskalni tammed, Pahaga pärn, Jāņkalni tamm, Ezerlejase paju, [[Augstroze mõis]]a tammed, Augstroze mõisa saar, Augstroze lehis, Augstroze mõisa lehis, Augstroze kalmistu lehis, Augstroze lehiseallee, viis Augstroze allee lehist, kümme Augstroze allee paju, Krogzemi kuusk, Krogzemi tamm, Jāņis Mārtiņsi tamm, Roperbeķi mõisa tamm, Dzidrupjise tamm ja Graudiņi tamm. Lisaks on valla idaosas Augstroze ümbruskonnas looduskaitse all veel mitmed nimetud põlispuud. Valla idaosa jääb Augstroze hoiualale, edelaosa Purgaiļi soo hoiualale, valla põhjaosa asub aga [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l. Valda jäävad 45,6 hektari suurune Maizezersi hoiuala ja 152 hektari suurune Klagati soo hoiuala<ref name="gkC3K" /> == Külad == Vallas on järgmised külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Augstrozes muiža]] || ''mazciems'' || 15 (2007) |- | [[Dārzciems (Umurga vald)|Dārzciems]] || ''mazciems'' || |- | [[Iesalkāja]] || ''mazciems'' || |- | [[Ķītas]] || ''mazciems'' || |- | [[Lidlauka ciems]] || ''mazciems'' || |- | [[Mežaciems]] || ''mazciems'' || |- | [[Oliņi]] || ''mazciems'' || 30 (2007) |- | [[Piķi]] || ''mazciems'' || 10 (2007) |- | [[Roperbeķi]] || ''mazciems'' || 15 (2007) |- | [[Serkuļi]] || ''mazciems'' || 20 (2007) |- | [[Slavenes]] || ''mazciems'' || 15 (2007) |- | [[Svētais ciems]] || ''mazciems'' || |- | '''[[Umurga]]''' || ''ciems'' || 460 (2025) |- | [[Vainiži]] || ''mazciems'' || 10 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Vecmuižas purvs.jpg|Vecmuiža soo Vainižu muižas pils 2000-10-01.jpg|Vainiži mõisa peahoone Augstroze.jpg|Augstroze Suurjärv Augstrozes pilskalns un pilsdrupas,1272.gadā celta un 1601.gadā sagrauta. Augstroze mound and castle ruins.jpg|[[Augstroze vasallilinnus]]e varemed </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vald">[http://www.limbazi.lv/novads/pilseta-un-pagasti/umurgas-pagasts Umurgas pagasts] Limbažu novads, vaadatud 20.07 2017</ref> <ref name="p7aNo">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="Ph1gp">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.</ref> <ref name="BvjZR">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="hBivK">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 8.08 2023</ref> <ref name="gkC3K">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 20.07 2017</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012543&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze], vaadatud 20.07 2017</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Limbaži piirkond}} {{koord | tüüp = haldus2 }} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Limbaži piirkond]] gplmsnlt35wydfh7rcnyxrgbnzouwa8 0 450997 7148212 7109093 2026-05-07T05:57:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148212 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vagel-ebaheinik | pilt = Vagel-ebaheinik1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Vagel-ebaheinik ''Collybia presonata'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Kõrges]] ''Collybia'' | liik = '''Vagel-ebaheinik''' | binaarne = ''Collybia personata'' | binaarse_autor = ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Mordecai Cubitt Cooke|Cooke]] }} [[Pilt:1865 Lepista saeva.jpg|pisi|245px|Vagel-ebaheinik [[Anna Maria Hussey]] joonistusel (1865)]] '''Vagel-ebaheinik''' (''Collybia personata''), vanasti vaglaheinik, peitheinik<ref>Kalamees, K. Vähetuntud söögiseeni II. Eesti Loodus, 1963 (5).</ref>, on [[Šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv [[seened|seeneliik]]. Esimesena kirjeldas seda liiki teaduslikult [[1818]]. aastal rootsi mükoloog [[Elias Magnus Fries]] nime all ''Agaricus personatus''. [[1871]]. aastal andis inglise mükoloog [[Mordecai Cubitt Cooke]] liigile selle praeguse nime ''Lepista personata''. [[Liigiepiteet]] ''personatus'' tähendab [[ladina keel]]es 'varjatud' või 'peidetud'. Vagel-ebaheinik on [[Morfoloogia|morfoloogiliselt]] lähedane [[lilla ebaheinik]]uga (''Clitocybe nuda''). Seene [[seenekübar|kübar]] on noorena poolkerakujuline või kumer, vanemaks muutudes muutub see peaaegu lamedaks ja on kuni 16 cm lai. Kübar on hügrofaanne, mis tähendab seda, et muudab sõltuvalt niiskustingimustest värvi. Kübara värvus on tavaliselt kahvatupruunikas või -hallikas, mõnikord ka violetse tooniga. Kübara alaosale on nõgusalt külge kasvanud roosakad, valkjad või helepruunid [[eoslehekesed]].<ref name="Kalamees">{{cite book | first = Kuulo | last = Kalamees | authorlink = Kuulo Kalamees | author2 = [[Vello Liiv|Liiv, Vello]] | title = 400 Eesti seent | year = 2005 | publisher = Eesti Loodusfoto | isbn = 978-9985-830-63-5 | others = lk. 148}}</ref> Seene [[Seenejalg|jalg]] on silinderjas ja kaetud kahvatulillaka kiulise võrgustikuga, mis vanematel seentel tuhmub. Jalg on võrreldes kübara ja eoslehekestega kontrastne.<ref name="Kalamees"/> Jalg on 6–7 cm pikk ja 2,5–3 cm jäme. Seene viljaliha on valkjas ja maitselt mahe. [[Eos]]ed on laielliptilised, mõõtmetega 6–8 × 4–5 [[mikromeeter|mikromeetrit]]. [[Eospulber]] on kahvaturoosa.<ref name="Kalamees"/> Vagel-ebaheinik on [[Euroopa]]s laialt levinud. Ta kasvab avatud rohumaadel, parkides, karjamaadel, metsalagendikel ja metsaäärtes. Erinevalt lillast ebaheinikust ei kasva ta metsades. Vagel-ebaheinik võib moodustada [[seenering]]e. Eestis esineb ta Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel lubjarikkal pinnasel. Viljakehad ilmuvad septembris ja neid võib leida kuni novembrini.<ref name="Kalamees"/> Vagel-ebaheinikut peetakse hinnaliseks ja väga maitsvaks [[söögiseen]]eks<ref name="Kalamees"/>, kuid ta võib tundlikel inimestel esile kutsuda [[allergia|allergilisi]] reaktsioone. [[2016]]. aastal oli vagel-ebaheinik [[Saksamaa]] aasta seen.<ref>[https://www.dgfm-ev.de/presse-und-aktuelles/pilz-des-jahres Pilz des Jahres]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Deutsche Gesellschaft für Mykologie e. V. Vaadatud 5.12.2016</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] j7u4xbobc5zghe7b7j5j9hsbg4fm1k1 0 452509 7148079 6614567 2026-05-06T20:51:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148079 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallimatši infokast | nimi = UEFA Superkarikas 2015 | muud_nimed = | pilt = | sündmus = | pildiallkiri = | meeskond1 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | team1association = {{Riigi ikoon|Hispaania|suurus=30px}} | meeskond1tulemus = 5 | meeskond2 = [[Sevilla FC|Sevilla]] | team2association = {{Riigi ikoon|Hispaania|suurus=30px}} | meeskond2tulemus = 4 | detailid = Pärast [[lisaaeg]]a | kuupäev = {{Algusaeg|2015|8|11}} | staadion = [[Boris Paichadze Dinamo Arena]] | linn = [[Thbilisi]] | man_of_the_match1a = [[Lionel Messi]] (Barcelona) | kohtunik = [[Willie Collum]] ([[Šotimaa Jalgpalliliit|Šotimaa]]) | pealtvaatajaid = 51 940 | ilm = Selge õhtu<br />27°C<br />49% [[õhuniiskus]]<ref name="lineup" /> | eelmine = [[UEFA Superkarikas 2014|2014]] | järgmine = [[UEFA Superkarikas 2016|2016]] }} '''UEFA Superkarikas 2015''' ([[inglise keel]]es ''2015 UEFA Super Cup'') või 2015. aasta UEFA Superkarikafinaal mängiti 11. augustil 2015 [[Thbilisi]]s [[Boris Paichadze Dinamo Arena]]l kahe Hispaania klubi, [[FC Barcelona|Barcelona]] ja [[Sevilla FC|Sevilla]] vahel. See oli 40. [[UEFA Superkarikas|UEFA Superkarika]] finaalmäng. Võistlust korraldab [[UEFA]] ja osalejateks on kahe tugevaima Euroopa klubi[[jalgpall]]i võistluste, [[UEFA Meistrite Liiga]] ja [[UEFA Euroopa Liiga]], valitsevad meistrid. Barcelona osales superkarikal üheksandat korda, millest eelnevad olid nad võitnud ja kaotanud neli korda. Sevilla osales võistlustel neljandat korda, nad olid varem võitnud korra ja kahel korral kaotanud. Sellel võistlusel olid samad meeskonnad varem kohtunud [[UEFA Superkarikas 2006|2006]]. aasta karikamängus, mille võitis Sevilla 3:0.<ref name="gCG2I" /> Meeskonnad kvalifitseerusid sellele võistlusele, võites kaks hooajalist Euroopa võistlust. Barcelona võitis [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|UEFA Meistrite Liiga 2014–15]], alistades [[UEFA Meistrite Liiga finaal 2015|finaalis]] Itaalia klubi [[Juventus FC|Juventus]]e tulemusega 3:1. Sevilla kvalifitseerus kui [[UEFA Euroopa Liiga 2014–2015|UEFA Euroopa Liiga 2014–15]] võitjad. Nad alistasid [[UEFA Euroopa Liiga finaal 2015|finaalis]] Ukraina klubi [[Dnipropetrovski FC Dnipro|Dnipropetrovski Dnipro]] tulemusega 3:2.<ref name="HxcVI" /> Barcelona võitis pärast [[lisaaeg]]a tulemusega 5:4 ning teenis seega viienda Superkarikatiitli, mis on võrdne [[AC Milan]]i rekordiga.<ref name="fgE1i" /> Üheksas kord superkarikal osalemine oli samuti rekord, kaks korda rohkem kui Milanil. [[Dani Alves]]i neljas superkarika võit ja viies osavõtt on võrdsed [[Paolo Maldini]] rekorditega, ning [[Luis Enrique]]st sai neljas mees pärast [[Pep Guardiola]]t, [[Carlo Ancelotti]]t ja [[Diego Simeone]]t, kes on võitnud UEFA Superkarika nii treeneri kui ka mängijana. Üheksa löödud väravat oli ka uus superkarika ühe mängu rekord, ning 51 940 pealtvaatajat oli neutraalse väljakuga UEFA Superkarika finaali rekord.<ref name="Cstqo" /> ==Mängupaik== [[Pilt:Geo-Esp 11.09.12.jpg|pisi|[[Boris Paichadze Dinamo Arena]] [[Thbilisi]]s võõrustas mängu]] Algselt teatati UEFA täitevkomitee istungil 5. märtsil 2014, et mäng toimub [[Mikheil Meskhi staadion]]il,<ref name="decision" /><ref name="eBEPK" /> kuid mängupaigaks muudeti hiljem [[Boris Paichadze Dinamo Arena]]. See oli esimene UEFA Superkarikas mis toimus [[Gruusia]]s.<ref name="oux3Q" /> Boris Paichadze Dinamo Arena ehitati 1976. aastal ja renoveeriti 2011. See on [[Gruusia jalgpallikoondis]]e ja [[Thbilisi FC Dünamo]] koduväljak.<ref name="1oWcw" /> ==Meeskonnad== {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; |- !Meeskond !Kvalifitseerumine !Eelmised osavõtud (paksus kirjas on võiduaastad) |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[FC Barcelona|Barcelona]] |[[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|UEFA Meistrite Liiga 2014–15]] võitjad |[[Euroopa Superkarikas 1979|1979]], [[Euroopa Superkarikas 1982|1982]], [[Euroopa Superkarikas 1989|1989]], '''[[Euroopa Superkarikas 1992|1992]]''', '''[[UEFA Superkarikas 1997|1997]]''', [[UEFA Superkarikas 2006|2006]], '''[[UEFA Superkarikas 2009|2009]]''', '''[[UEFA Superkarikas 2011|2011]]''' |- |{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]] |[[UEFA Euroopa Liiga 2014–2015|UEFA Euroopa Liiga 2014–15]] võitjad |'''[[UEFA Superkarikas 2006|2006]]''', [[UEFA Superkarikas 2007|2007]], [[UEFA Superkarikas 2014|2014]] |} ==Mäng== ===Kokkuvõte=== [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 100.jpg|pisi|[[FC Barcelona|Barcelona]] tõstmas [[UEFA Superkariks|UEFA Superkarikat]] pärast [[Sevilla FC|Sevilla]] alistamist finaalis]] Sevilla asus juhtima kolmandal minutil [[Éver Banega]] vindiga löödud karistuslöögist, mille teenis [[José Antonio Reyes]], kui [[Javier Mascherano]] tema vastu vea tegi.<ref name="uefa_report" /> Barcelona viigistas seisu sarnasel viisil, [[Lionel Messi]] lõi värava otse karistuslöögist, mille teenis [[Ivan Rakitić]]. Tema vastu tegi vea ta endine klubikaaslane Banega.<ref name="uefa_report" /> Lühidalt pärast seda lõi Suárez värava, kuid see tühistati suluseisu tõttu. Poolajaks tegi tulemuseks 3:1 [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]].<ref name="uefa_report" /> Suárez lõi värava teise poolaja alguses [[Sergio Busquets]]i söödust. [[Sergio Busquets|Busquets]] võttis Sevilla poolel söödu vahelt ning andis Suárezele väravasöödu. Reyes lõi viis minutit hiljem [[Vitolo]] tsenderdusest vastuvärava.<ref name="uefa_report" /> 72. minutil tegi [[Jérémy Mathieu]] oma karistusalas Vitolo vastu vea, ning sellele järgnenud penaltist lõi [[Kévin Gameiro]] seisuks 4:3.<ref name="uefa_report" /> Kui 10 minutit oli veel mängida, viigistasid kaks Sevilla vahetusmängijat seisu. [[Jevhen Konopljanka]] lõi [[Ciro Immobile]] tsenderduse karistusalasse väravaks.<ref name="uefa_report" /> Messi lõi 89. minutil peaaegu karistuslöökidest kübaratriki, kuid tema löök tabas latti.<ref name="uefa_report" /> Barcelona vahetas lisaajaks Mascherano asemele sisse [[Pedro Rodriguez Ledesma|Pedro]].<ref name="uefa_report" /> Kui 5 minutit oli veel teist lisaaega mängida, lõi ta Messi karistuslöögist tagasipõrganud palli väravasse, täpselt nagu ta oli seda teinud [[Donetski FK Šahtar|Donetski Šahtar]]i vastu [[UEFA Superkarikas 2009|2009]]. aastal.<ref name="uefa_report" /> Lisaaja lisaminutitel oli [[Adil Rami]]l pääses karistusalajoonelt löögile, kuid ta lõi mööda, ja Barcelona võitis Superkarika rekordiliselt viiendat korda.<ref name="uefa_report" /> ===Detailid=== {{Jalgpallimatš |kuupäev={{Algusaeg|2015|8|11}} |aeg=22:45 [[Gruusia aeg|GET]] ([[UTC+04:00|UTC+4]]) |meeskond1=[[FC Barcelona|Barcelona]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |tulemus=5 : 4 |lisaaeg=jah |Protokoll=http://www.uefa.com/uefasupercup/season=2015/matches/round=2000639/match=2015790/index.html |meeskond2={{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sevilla FC|Sevilla]] |väravad1=[[Lionel Messi|Messi]] {{värav|7||16}}<br />[[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] {{värav|44}}<br />[[Luis Suárez|Suárez]] {{värav|52}}<br />[[Pedro Rodriguez Ledesma|Pedro]] {{värav|115}} |väravad2=[[Éver Banega|Banega]] {{värav|3}}<br />[[José Antonio Reyes|Reyes]] {{värav|57}}<br />[[Kévin Gameiro|Gameiro]] {{värav|72|pen}}<br />[[Jevhen Konopljanka|Konopljanka]] {{värav|81}} |staadion=[[Boris Paichadze Dinamo Arena]], [[Thbilisi]] |pealtvaatajaid=51 940<ref name="V2r4w" /> |kohtunik=[[Willie Collum]] ([[Šotimaa Jalgpalliliit|Šotimaa]])<ref name="referee" /> }} {| width=92% |- |{{Riietus | muster_la = _fcbarcelona1516h | muster_b = _fcbarcelona1516home | muster_ra = _fcbarcelona1516h | muster_sh = _fcbarcelona1516h | muster_so = _fcbarcelona1516h | vasakkäsi = 000060 | kere = 000060 | paremkäsi = 000060 | püksid = BB0000 | sokid = 062a78 | nimi = Barcelona }} |{{Riietus | muster_la = _sevfc1516h | muster_b = _sevfc1516h | muster_ra = _sevfc1516h | muster_sh = _sevfc1516h | muster_so = _sevfc1516h | vasakkäsi = ffffff | kere = ffffff | paremkäsi = ffffff | püksid = ffffff | sokid = FF0000 | nimi = Sevilla }} |} {| width="100%" |valign="top" width="40%"| {| style="font-size:90%" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV ||'''1''' ||{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Marc-André ter Stegen]] |- |KA ||'''6''' ||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Dani Alves]] || {{kol|120}} |- |KA ||'''3''' ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Gerard Piqué]] |- |KA ||'''14'''||{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Javier Mascherano]] || || {{vahvälja|93}} |- |KA ||'''24'''||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jérémy Mathieu]] || {{kol|71}} |- |PK ||'''4''' ||{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Ivan Rakitić]] |- |PK ||'''5''' ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sergio Busquets]] || {{kol|117}} |- |PK ||'''8''' ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Andrés Iniesta]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) || || {{vahvälja|63}} |- |RÜ ||'''10'''||{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Lionel Messi]] |- |RÜ ||'''9''' ||{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Luis Suárez]] |- |RÜ ||'''12'''||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] || || {{vahvälja|78}} |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV ||'''13'''||{{Riigi ikoon|Tšiili}} [[Claudio Bravo]] |- |KA ||'''15'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Marc Bartra]] || || {{vahsisse|78}} |- |KA ||'''21'''||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Adriano]] |- |PK ||'''20'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sergi Roberto]] || || {{vahsisse|63}} |- |RÜ ||'''7''' ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Pedro Rodriguez Ledesma|Pedro]] || {{kol|94}} || {{vahsisse|93}} |- |RÜ ||'''29'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sandro Ramírez]] |- |RÜ ||'''31'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Munir El Haddadi]] |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=4|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Luis Enrique]] |} |valign="top"|[[Pilt:Barcelona vs Sevilla 2015-08-11.svg|300px]] |valign="top" width="50%"| {| style="font-size:90%;margin:auto" cellspacing="0" cellpadding="0" |- !width=25| !!width=25| |- |VV ||'''13'''||{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Beto]] |- |KA ||'''23'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Coke (jalgpallur)|Coke]] || {{kol|87}} |- |KA ||'''3''' ||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Adil Rami]] |- |KA ||'''4''' ||{{Riigi ikoon|Poola}} [[Grzegorz Krychowiak]] || {{kol|14}} |- |KA ||'''2''' ||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Benoît Trémoulinas]] |- |PK ||'''7''' ||{{Riigi ikoon|Taani}} [[Michael Krohn-Dehli]] || {{kol|120}} |- |PK ||'''19'''||{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Éver Banega]] || {{kol|90+2}} |- |PK ||'''10'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[José Antonio Reyes]] ([[Kapten (jalgpall)|K]]) || || {{vahvälja|68}} |- |PK ||'''8''' ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Vicente Iborra]] || || {{vahvälja|80}} |- |PK ||'''20'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Vitolo]] |- |RÜ ||'''9''' ||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Kévin Gameiro]] || || {{vahvälja|80}} |- |colspan=3|'''Vahetusmängijad:''' |- |VV ||'''1''' ||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sergio Rico]] |- |KA ||'''25'''||{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Mariano]] || || {{vahsisse|80}} |- |PK ||'''12'''||{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Gaël Kakuta]] |- |PK ||'''16'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Luismi]] |- |PK ||'''17'''||{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Denis Suárez]] |- |PK ||'''22'''||{{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Jevhen Konopljanka]] || || {{vahsisse|68}} |- |RÜ ||'''11'''||{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Ciro Immobile]] || {{kol|92}} || {{vahsisse|80}} |- |colspan=3|'''Peatreener:''' |- |colspan=4|{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Unai Emery]] |} |} {|width=100% style="font-size:90%" | '''Parim mängija:''' <br />[[Lionel Messi]] (Barcelona)<ref name="36WFN" /> '''[[Abikohtunik (jalgpall)|Abikohtunikud]]:''' <br />Damien MacGraith ([[Iirimaa Jalgpalliliit|Iirimaa]]) <br />Francis Connor ([[Šotimaa Jalgpalliliit|Šotimaa]]) <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)#Neljas kohtunik|Neljas kohtunik]]:''' <br />Graham Chambers ([[Šotimaa Jalgpalliliit|Šotimaa]]) <br />'''[[Abikohtunik (jalgpall)#Lisakohtunik|Lisakohtunikud]]:''' <br />[[Bobby Madden]] ([[Šotimaa Jalgpalliliit|Šotimaa]]) <br />[[Kevin Clancy]] ([[Šotimaa Jalgpalliliit|Šotimaa]]) | '''Mängureeglid'''<ref name="uM1Kk" /> *90 minutit. *Vajadusel 30 minutit [[Lisaaeg (sport)#Jalgpall|lisaaega]]. *[[Penaltiseeria (jalgpall)|Penaltiseeria]], kui seis on endiselt viigis. *Varumängijaid võib olla üles antud seitse, kellest võib kasutada kolme. |} ===Statistika=== {{col-begin}} {{col-4}} {| class="wikitable plainrowheaders" style="font-size:100%; |+Esimene poolaeg<ref name="team_statistics" /> |- ! scope="col" style="width:100px" | Statistika ! scope="col" style="width:70px" | Real Madrid ! scope="col" style="width:70px" | Sevilla |- !style="text-align:left"|Väravad |style="text-align:center"|3 |style="text-align:center"|1 |- !style="text-align:left"|Pealelöögid |style="text-align:center"|8 |style="text-align:center"|6 |- !style="text-align:left"|Löögid raami |style="text-align:center"|5 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Tõrjed |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Pallivaldamine |style="text-align:center"|63% |style="text-align:center"|37% |- !style="text-align:left"|Nurgalöögid |style="text-align:center"|4 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Tehtud vead |style="text-align:center"|4 |style="text-align:center"|7 |- !style="text-align:left"|Suluseisud |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Kollased kaardid |style="text-align:center"|0 |style="text-align:center"|1 |- !style="text-align:left"|Punased kaardid |style="text-align:center"|0 |style="text-align:center"|0 |} {{col-4}} {| class="wikitable plainrowheaders" style="font-size:100%; |+Teine poolaeg<ref name="team_statistics" /> |- ! scope="col" style="width:100px" | Statistika ! scope="col" style="width:70px" | Real Madrid ! scope="col" style="width:70px" | Sevilla |- !style="text-align:left"|Väravad |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Pealelöögid |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|8 |- !style="text-align:left"|Löögid raami |style="text-align:center"|3 |style="text-align:center"|3 |- !style="text-align:left"|Tõrjed |style="text-align:center"|0 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Pallivaldamine |style="text-align:center"|57% |style="text-align:center"|43% |- !style="text-align:left"|Nurgalöögid |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Tehtud vead |style="text-align:center"|11 |style="text-align:center"|7 |- !style="text-align:left"|Suluseisud |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|1 |- !style="text-align:left"|Kollased kaardid |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Punased kaardid |style="text-align:center"|0 |style="text-align:center"|0 |} {{col-4}} {| class="wikitable plainrowheaders" style="font-size:100%; |+Lisaaeg<ref name="team_statistics" /> |- ! scope="col" style="width:100px" | Statistika ! scope="col" style="width:70px" | Real Madrid ! scope="col" style="width:70px" | Sevilla |- !style="text-align:left"|Väravad |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|0 |- !style="text-align:left"|Pealelöögid |style="text-align:center"|6 |style="text-align:center"|3 |- !style="text-align:left"|Löögid raami |style="text-align:center"|2 |style="text-align:center"|1 |- !style="text-align:left"|Tõrjed |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|1 |- !style="text-align:left"|Pallivaldamine |style="text-align:center"|68% |style="text-align:center"|32% |- !style="text-align:left"|Nurgalöögid |style="text-align:center"|3 |style="text-align:center"|0 |- !style="text-align:left"|Tehtud vead |style="text-align:center"|5 |style="text-align:center"|7 |- !style="text-align:left"|Suluseisud |style="text-align:center"|1 |style="text-align:center"|1 |- !style="text-align:left"|Kollased kaardid |style="text-align:center"|3 |style="text-align:center"|2 |- !style="text-align:left"|Punased kaardid |style="text-align:center"|0 |style="text-align:center"|0 |} {{col-4}} {| class="wikitable plainrowheaders" style="font-size:100%; |+Kokku<ref name="team_statistics" /> |- ! scope="col" style="width:100px" | Statistika ! scope="col" style="width:70px" | Real Madrid ! scope="col" style="width:70px" | Sevilla |- !style="text-align:left"|Väravad |style="text-align:center"|5 |style="text-align:center"|4 |- !style="text-align:left"|Pealelöögid |style="text-align:center"|24 |style="text-align:center"|17 |- !style="text-align:left"|Löögid raami |style="text-align:center"|10 |style="text-align:center"|6 |- !style="text-align:left"|Tõrjed |style="text-align:center"|2 |style="text-align:center"|5 |- !style="text-align:left"|Pallivaldamine |style="text-align:center"|62% |style="text-align:center"|38% |- !style="text-align:left"|Nurgalöökid |style="text-align:center"|8 |style="text-align:center"|4 |- !style="text-align:left"|Tehtud vead |style="text-align:center"|20 |style="text-align:center"|21 |- !style="text-align:left"|Suluseisud |style="text-align:center"|3 |style="text-align:center"|4 |- !style="text-align:left"|Kollased kaardid |style="text-align:center"|4 |style="text-align:center"|5 |- !style="text-align:left"|Punased kaardid |style="text-align:center"|0 |style="text-align:center"|0 |}</div>{{Clear}} {{col-end}} ==Teleülekanded== Hispaanias tegi otseülekannet [[beIN Sports]].<ref name="wrXWy" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="lineup">{{cite web |title=Tactical lineups |url=http://www.uefa.com/newsfiles/supercup/2015/2015790_lu.pdf |format=PDF |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=11. august 2015 |accessdate=12. august 2015}}</ref> <ref name="gCG2I">{{cite news|title=2006: Sevilla win big in Monaco|url=http://www.uefa.com/uefasupercup/history/season=2006/|accessdate=6. juuni 2015|publisher=UEFA}}</ref> <ref name="HxcVI">{{cite web|url=http://www.uefa.com/uefasupercup/news/newsid=2253347.html|title=Barcelona and Sevilla set for Tbilisi Super Cup|publisher=UEFA.com|date=6. juuni 2015}}</ref> <ref name="fgE1i">{{cite news |first=Neil |last=Johnston |title=Barcelona 5-4 Sevilla |url=http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/33872239 |publisher=BBC Sport (British Broadcasting Corporation) |date=11. august 2015 |accessdate=12. august 2015}}</ref> <ref name="Cstqo">{{cite web|url=http://www.uefa.com/uefasupercup/news/newsid=2271025.html|title=Messi, Alves among Super Cup record-breakers|publisher=UEFA.com|date=11. august 2015}}</ref> <ref name="decision">{{cite web |url=http://www.uefa.org/about-uefa/executive-committee/news/newsid=1836837.html |title=UEFA EURO 2020, UEFA Super Cup decisions |website=UEFA.org |date=30. juuni 2012}}</ref> <ref name="eBEPK">{{cite web |title=Georgia's Dinamo Arena embraces UEFA Super Cup 2015 |url=http://agenda.ge/news/9927/eng |website=Agenda.ge |date=5. märts 2014 |access-date=2016-12-22 |archive-date=2014-12-13 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141213022838/http://agenda.ge/news/9927/eng |url-status=dead }}</ref> <ref name="oux3Q">{{cite web |title=Venue guide: Tbilisi |url=http://www.uefa.com/uefasupercup/season=2015/final/venueguide/index.html |work=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=10. august 2015|accessdate=10. august 2015}}</ref> <ref name="1oWcw">{{cite web |title=Press Kit |url=http://www.uefa.org/printoutfiles/competitions/uefasupercup/2015/E/E_2015790_PK.pdf |work=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=10. august 2015 |accessdate=10. august 2015}}</ref> <ref name="uefa_report">{{cite news |title=Pedro is Barcelona's UEFA Super Cup hero again |url=http://www.uefa.com/uefasupercup/season=2015/matches/round=2000639/match=2015790/postmatch/report/index.html |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=11. august 2015 |accessdate=12. august 2015}}</ref> <ref name="V2r4w">{{cite web |title=Full Time Report |url=http://www.uefa.org/newsfiles/supercup/2015/2015790_fr.pdf |website=UEFA.org |publisher=Union of European Football Associations |date=11. august 2015 |accessdate=11. august 2015}}</ref> <ref name="referee">{{cite news |title=Collum to referee Barcelona v Sevilla in Super Cup |url=http://www.uefa.com/uefasupercup/news/newsid=2263754.html |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=7. juuli 2015 |accessdate=12. juuli 2015}}</ref> <ref name="36WFN">{{cite news |first=Andy |last=James |title=Messi thanks Tbilisi fans after Barça beat Sevilla |url=http://www.uefa.com/uefasupercup/season=2015/matches/round=2000639/match=2015790/postmatch/quotes/index.html |work=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=11. august 2015 |accessdate=12. august 2015}}</ref> <ref name="uM1Kk">{{cite web |title=Regulations of the UEFA Super Cup 2015 |url=http://www.uefa.org/MultimediaFiles/Download/Regulations/uefaorg/Regulations/02/24/06/02/2240602_DOWNLOAD.pdf |format=PDF |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |date=1. mai 2015}}</ref> <ref name="team_statistics">{{cite web |url=http://www.uefa.org/newsfiles/supercup/2016/2019261_fr.pdf |title=Team statistics |website=UEFA.com |publisher=Union of European Football Associations |format=PDF |date=9. august 2016 |accessdate=9. august 2016}}</ref> <ref name="wrXWy">{{cite web |url=http://www.sportsmirchi.com/barcelona-vs-sevilla-2015-uefa-super-cup-broadcast-tv-channels/ |title=Barcelona vs Sevilla 2015 UEFA Super Cup broadcast, TV Channels |publisher=Sports Mirchi }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.uefa.com/uefasupercup/season=2015/final/index.html 2015 UEFA Super Cup], UEFA.com *[http://www.uefa.com/uefasupercup/history/season=2015/index.html UEFA Super Cup History: 2014], UEFA.com {{UEFA Superkarikas}} [[Kategooria:UEFA Superkarikas|2015]] [[Kategooria:2015. aasta spordis]] l66l5xdw5ni4zbuf4g42lhjv4aertic 0 454217 7148333 7056179 2026-05-07T11:35:14Z Kk 6201 7148333 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kamperriisikas2.jpg|pisi | [[Kamperriisikas]] ''Lactarius camphoratus'' oli 2025. aasta aasta seen.]] '''Aasta seen''' on [[seen]]eliigile antav aunimetus. [[Eesti]]s valib aasta seene [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i all tegutsev [[Eesti Mükoloogiaühing]]. Esimest korda valiti aasta seen 2017. aastal. Selleks oli Eestis kolme liigiga esindatud perekond [[kukeseen (perekond)|kukeseen]].<ref>{{Netiviide |url=https://sisu.ut.ee/mukoloogiauhing/eesti-m%C3%BCkoloogia%C3%BChing-valis-2017-aasta-seene |pealkiri=Eesti mükoloogiaühing valis 2017. aasta seene |vaadatud=2017-11-11 |arhiivimisaeg=2022-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220925214149/https://sisu.ut.ee/mukoloogiauhing/eesti-m%C3%BCkoloogia%C3%BChing-valis-2017-aasta-seene |url-olek=ei tööta }}</ref> Aastast 2003 valitakse [[Aasta seen (Läti)|aasta seent]] ka [[Läti]]s.<ref name="EL72019">Aasta olendite valimine meie lähisriikides ja maailmas. Eesti Loodus, nr 7, 2019</ref> ==Eesti aasta seened== *2017 – prk [[kukeseen_(perekond)|kukeseen]] (''Cantharellus'') *2018 – [[tuletael]] (''Fomes fomentarius'') *2019 – [[tava-soomustindik]] (''Coprinus comatus'') *2020 – [[alpi põdrasamblik]] (''Cladonia stellaris'')<ref name="tpm12122020">[https://tartu.postimees.ee/6848793/mukoloogiauhing-valis-aasta-seeneks-alpi-podrasambliku Mükoloogiaühing valis aasta seeneks alpi põdrasambliku]</ref> *2021 – [[lilla kübarnarmik]] (''Hydnellum fuligineoviolaceum'')<ref>[https://web.archive.org/web/20210111102211/https://mukoloogiauhing.ut.ee/aasta-seen-2021-lilla-k%C3%BCbarnarmik Aasta seen 2021 - lilla kübarnarmik] Eesti mükoloogiaühingu koduleht (vaadatud 08.01.2021)</ref> *2022 – [[kõrreliste-tõlvtõvik]] (''Epichloë typhina'')<ref>[https://tartu.postimees.ee/7418091/pihlakas-on-aasta-puu-2022 Pihlakas on aasta puu 2022] Tartu Postimees, 28.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref> *2023 – [[harilik kivipuravik]] (''Boletus edulis'')<ref>[https://www.postimees.ee/7681609/2023-aasta-looduses-haruldane-lind-tavaline-puu-ja-teised-tegijad 2023. aasta looduses - haruldane lind, tavaline puu ja teised tegijad] Postimees, 31.12.2022 (vaadatud 02.01.2023)</ref> *2024 – [[kamperriisikas]] (''Lactarius camphoratus'')<ref>[https://sakala.postimees.ee/7916232/vaike-vurtsikas-seen-puuab-terve-aasta-tahelepanu Väike vürtsikas seen püüab terve aasta tähelepanu] Sakala, 11.12.2023</ref> *2025 – prk [[juurepess]] (''Heterobasidion'')<ref>[https://sakala.postimees.ee/8152151/seeneriiki-esindab-uuel-aastal-juurepessu-perekond Seeneriiki esindab uuel aastal juurepessu perekond] Sakala, 11.12.2024</ref> *2026 – [[limatünnik]] (''Sarcosoma globosum'')<ref>[https://sakala.postimees.ee/8375786/aasta-seene-aunimetuse-palvis-limatunnik Aasta seene aunimetuse pälvis limatünnik] Sakala, 8.12.2025</ref> ==Vaata ka== *[[aasta loom]] *[[aasta taim]] ==Viited== {{viited}} {{Aasta liik}} [[Kategooria:Seened]] [[Kategooria:Looduskaitse]] [[Kategooria:Eesti aunimetused]] cbvrcccoceqo7lzdigxnkj9jpf7szoq 0 455785 7148237 6042275 2026-05-07T07:42:28Z Lommeer 191599 7148237 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Uhtju | Pilt = Uhtju saar (Maa-amet kaldaerofoto 20200530 ID3599482).jpg | Pildiallkiri = Uhtju saar Maa-ameti kaldaerofotol | Veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 0,09641 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|1600759257}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 5,77 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 2,28 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = }} [[Fail:Mohni Vaindloo Uhtju.png|pisi|[[Uhtju saared|Uhtju saarte]] asukoht]] '''Uhtju saar''' (ka ''Põhja-Uhtju saar''; [[saksa keel]]es ''Hoft'') on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]]. See jääb halduslikult [[Haljala vald|Haljala valla]] [[Toolse]] küla territooriumile. Uhtju saar on üks [[Uhtju saared|Uhtju saartest]]. Uhtju saare pindala on 9,6 [[hektar]]it ja rannajoone pikkus 2,28 kilomeetrit. Saar asub [[Kunda]]st 18 km põhja pool. Saarel kasvab rohttaimestikku, esineb üksikuid [[harilik mänd|mände]] ja kibuvitsapõõsaid. [[1988]] tuvastati saarel [[alk|algi]] esimene pesitsemine [[Eesti]]s. Saarel asuvad [[Eesti]] idapoolseimad [[hallhüljes|hallhülge-]] ja [[viigerhüljes|viigerhülge]][[lesila]]d. Saarel asub Uhtju tulepaak, kirderannikul on paadisild. Saar kuulub [[Uhtju looduskaitseala]] koosseisu ja on looduskaitse all. ==Välislingid== *{{EELIS|saar|1600759257}} *[https://www.keskkonnaamet.ee/sites/.../maaruse_seletuskiri_uhtju_lka.pdf Vabariigi Valitsuse määruse "Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri" eelnõu seletuskiri] [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna saared]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] f63wb8mgamv6ikzkhw1kn5ymqmb63no 7148250 7148237 2026-05-07T08:18:21Z Lommeer 191599 7148250 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Uhtju | Pilt = Uhtju saar (Maa-amet kaldaerofoto 20200530 ID3599482).jpg | Pildiallkiri = Uhtju saar Maa-ameti kaldaerofotol | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = [[Uhtju saared]] | Pindala = 0,09641 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|1600759257}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 5,77 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 2,28 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = }} [[Fail:Mohni Vaindloo Uhtju.png|pisi|[[Uhtju saared|Uhtju saarte]] asukoht]] '''Uhtju saar''' (ka ''Põhja-Uhtju saar''; [[saksa keel]]es ''Hoft'') on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]]. See jääb halduslikult [[Haljala vald|Haljala valla]] [[Toolse]] küla territooriumile. Uhtju saar on üks [[Uhtju saared|Uhtju saartest]]. Uhtju saare pindala on 9,6 [[hektar]]it ja rannajoone pikkus 2,28 kilomeetrit. Saar asub [[Kunda]]st 18 km põhja pool. Saarel kasvab rohttaimestikku, esineb üksikuid [[harilik mänd|mände]] ja kibuvitsapõõsaid. [[1988]] tuvastati saarel [[alk|algi]] esimene pesitsemine [[Eesti]]s. Saarel asuvad [[Eesti]] idapoolseimad [[hallhüljes|hallhülge-]] ja [[viigerhüljes|viigerhülge]][[lesila]]d. Saarel asub Uhtju tulepaak, kirderannikul on paadisild. Saar kuulub [[Uhtju looduskaitseala]] koosseisu ja on looduskaitse all. ==Välislingid== *{{EELIS|saar|1600759257}} *[https://www.keskkonnaamet.ee/sites/.../maaruse_seletuskiri_uhtju_lka.pdf Vabariigi Valitsuse määruse "Uhtju looduskaitseala kaitse-eeskiri" eelnõu seletuskiri] [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna saared]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] rzzhy0jgydm5iv9zge13q0wjushcagz 0 458449 7148026 7139716 2026-05-06T18:11:42Z Kk 6201 /* Rahvastik */ 7148026 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Canberra | hääldus = | pilt = Civic_from_Mt_Ainsle.JPG | pildiallkiri = [[Canberra Central|Canberra kesklinn (Canberra Central)]] | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 814,27 | elanikke = 390 706 (2015)<ref name="Kusher" /> | asendikaart = Austraalia }} [[Pilt:Canberra viewed from Mount Ainslie.jpg|pisi|Vaade Canberrale [[Mount Ainslie]]' mäelt]] [[Pilt:Canberra Map-MJC.png|pisi|Canberra asukoht Austraalia pealinna alal. Peamised linnaosad on tähistatud kollasega: [[Canberra Central]] (kaardil märgitud North Canberra ja South Canberra nime all), [[Woden Valley]], [[Belconnen]], [[Weston Creek]], [[Tuggeranong]] ja [[Gungahlin]]]] [[Pilt:Free printable and editable vector map of Canberra Australia.svg|pisi|Canberra linnaplaan]] '''Canberra''' on [[Austraalia]] [[pealinn]] ja suuruselt kaheksas linn, kuid suurim sisemaa linn. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, 286&nbsp;km [[Sydney]]st edelas ja 669&nbsp;km [[Melbourne]]'ist kirdes. Canberra ehitati kohe pealinnaks. Kuna Austraalia pealinnaks soovisid saada nii Sydney kui ka Melbourne, otsustati selle rivaliteedi ületamiseks [[1908]]. aastal ehitada hoopis uus pealinn. Rahvusvahelise linnaplaneerimiskonkursi tulemusel valis Austraalia valitsus välja [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] arhitekti [[Walter Burley Griffin]]i kavandi. Ehitustöid alustati [[1913]]. aastal ja pealinnaks sai Canberra [[9. mai]]l [[1927]]. Linna planeering põhineb [[aedlinn]]a mudelil ja näeb ette ulatuslikke loodusalasid linna territooriumil, mis moodustavad üheskoos [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]]. Seetõttu on Canberrat hakatud kutsuma ka võsa- või metsapealinnaks (''bush capital'')<ref name="0oKVk" />. Kui esialgu pidurdasid linna arengut [[esimene maailmasõda]] ja [[suur majanduskriis]], siis alates [[Teine maailmasõda|teisest maailmasõjast]] kuni tänapäevani on Canberrat iseloomustanud kiire elanikkonna kasv. Canberras asuvad Austraalia seadusandliku, täidesaatva ja kõrgeima kohtuvõimu organid. Avalik sektor annab üle 30% pealinna sissetulekutest ja on ühtlasi linna suurim tööandja. Samuti paikneb Canberras mitu riikliku tähtsusega sotsiaal-, teadus- ja kultuuriasutust. Canberra on ka populaarne turismisihtkoht. ==Nimi== Enam levinud versiooni kohaselt tuleneb nimi Canberra sõnast ''nganbirra'', ''kambera'' või ''canberry'', mis tähendab enne euroopa kolonistide saabumist seda piirkonda asustanud [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawali keel]]es väidetavalt "kohtumispaika".<ref name="39Agc" /><ref name="ADYQJ" /> Veenvad tõendid selle teooria toetuseks siiski puuduvad. Aastate jooksul on mitmed kohalikud kommentaatorid, teiste seas ka ngunawali pealik Don Bell, välja pakkunud alternatiivse selgituse, mille kohaselt tähendab sõna ''canberra'', ''nganbra'' või ''nganbira'' "naise rindu" ja on aborigeenide nimi teineteise vastas asuvale kahele mäele – [[Black Mountain]]i ja [[Mount Ainslie]] mäele.<ref name="Inhoj" /> 1860. aastatel kirjutas [[Queanbeyan]]i ajalehe omanik [[John Gale]], et see nimi tuleb sõnast ''nganbra'' või ''nganbira'', mis tähendab "lohku naise rindade vahel" ning osutab [[Sullivans Creek]]i [[lamm]]ile Mount Ainslie ja Black Mountaini vahel.<ref name="thufi" /> 1830. aastatel major Mitchelli koostatud kaardil on Sullivans Creeki lammi nende mägede vahel tähistatud tõepoolest nimega Nganbra. On täiesti võimalik, et Nganbra või Nganbira inglispärastati kujule Canberry, millena sai see hiljem tuntuks piirkonda saabunud euroopa kolonistidele. Richard Hind Cambage märkis oma [[1919]]. aastal ilmunud raamatus "Notes on the Native Flora of New South Wales, Part X, the Federal Capital Territory", et piirkonna esimene asunik [[Joshua John Moore]] nimetas selle piirkonna Canberryks [[1823]]. aastal. Cambage'i sõnul "ei näi olevat mingit kahtlust, et algne nimi pärines pärismaalastelt, kuid selle tähendus on teadmata".<ref name="weye1" /> Piirkonna maamõõtmiskaardid [[1837]]. aastast nimetavad seda ala Canberry tasandikuks. [[1920]]. aastal väitsid mõned piirkonna vanemad elanikud, et kohale on andnud nime [[Lissanthe sapida|Austraalia jõhvikas]] (''Australian cranberry''), mida selles piirkonnas rohkelt kasvas. Nad märkisid, et taime kohalik nimekuju oligi ''canberry''.{{lisa viide}} ==Asend== Geograafiliselt asub Canberra Austraalia sisemaal, umbes 150&nbsp;km kaugusel Austraalia idarannikust. Linna [[geograafilised koordinaadid]] on 35°18′27″ ll 149°07′27.9″ ip. Canberra paikneb [[Suur Veelahkmeahelik|Suures Veelahkmeahelikus]], täpsemalt [[Austraalia Alpid]]e koosseisu kuuluva [[Brindabella Range]]'i mäestiku lähistel. Haldusterritoriaalselt asub Canberra [[Austraalia pealinna ala]]l, mida ümbritseb igast küljest [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariik. Canberra pindala on 814,27&nbsp;km².<ref name="0cAHH" /> Linn hõlmab umbes neljandiku Austraalia pealinna alast, seal elab ka suurem osa haldusüksuse elanikkonnast. Canberra on pealinna ala ainus linnaline asula.<ref name="OxN9y" /> Lähim suurem linn on 42 000 elanikuga [[Queanbeyan]], mis asub Canberrast umbes 10&nbsp;km kagus ja jääb Uus-Lõuna-Walesi osariigi territooriumile.<ref name="Tf44M" /> ==Loodus== [[Pilt:Canberra SPOT 1088.jpg|pisi|vasakul|Canberra kosmosest nähtuna]] Canberra [[absoluutne kõrgus|keskmine kõrgus]] on 660&nbsp;m.<ref name="YhHvJ" /> Tihedamalt asustatud alad paiknevad linna kirdeosas, umbes 550–700&nbsp;m kõrgusel merepinnast. Linna kõrgeim punkt on [[Mount Majura]] (888&nbsp;m)<ref name="OuoeI" />. Muud kõrgemad mäed on [[Mount Taylor]] (855&nbsp;m)<ref name="Wn7pO" />, [[Mount Ainslie]] (843&nbsp;m)<ref name="bpBWB" />, [[Mount Mugga Mugga]] (812&nbsp;m)<ref name="TGvNl" /> ja [[Black Mountain]] (812&nbsp;m)<ref name="aETwL" />. Canberra looduslikud metsad koosnesid peaaegu täielikult [[eukalüpt]]iliikidest, nende puitu kasutati majapidamises ja kütteks. 1960. aastate alguseks oli metsaraie eukalüptivarud laastanud ja mure veekvaliteedi pärast viis juurdepääsu tõkestamiseni looduslikesse metsadesse. Huvi metsaistutuse vastu sai alguse [[1915]]. aastal, kui [[Mount Stromlo]] mäe külgedel tehti esimesed metsa istutamise katsed mitmete liikidega, teiste seas ka [[kiirjas mänd|kiirja männiga]]. Alates sellest ajast on metsade istutamine laienenud, aidates vähendada [[erosioon]]i ja muutes uued metsaalad populaarseteks vaba aja veetmise paikadeks.<ref name="PmqS9" /> Linna jagab kaheks enam-vähem võrdseks pooleks üle Molonglo tasandiku voolav [[Molonglo jõgi]], mille peale on Canberra kesklinnas paisu abil tekitatud [[Burley Griffini järv]].<ref name="eohNI" /> Veel mõned aastad tagasi tekitas Molonglo jõgi linnas laastavaid üleujutusi, sest enne Burley Griffini järve rajamist oli piirkond [[lamm]]iala.<ref name="SY0Ji" /> Molonglo suubub linnast loodes [[Murrumbidgee|Murrumbidgee jõkke]], mis on üks [[Murray jõgi|Murray jõe]] kõrvalharudest. Mitmed linna läbivad väiksemad jõed nagu [[Queanbeyani jõgi]], [[Jerrambomberra Creek]] ja [[Yarralumla Creek]] suubuvad kas Molonglo või Murrumbidgee jõkke.<ref name="QAzx6" /> [[Ginninderra Creek]]i ja [[Tuggeranong Creek]]i jõgedele on tekitatud paisjärved, [[Ginninderra järv]] ja [[Tuggeranongi järv]].<ref name="Luz1Q" /> ===Kliima=== Canberrat iseloomustab pehme [[parasvöötme kliima]].<ref name="BRaxR" /> [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi valitseb seal kliimatüüp Cfb, mida kirjeldatakse kui pehmet niisket kliimat kuiva hooajata ja sooja suvega. Aasta keskmine õhutemperatuur on 13&nbsp;°C. Kõige soojem kuu on jaanuar, mille keskmine õhutemperatuur on 20,5&nbsp;°C; kõige külmem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur ulatub vaid 5,5&nbsp;°C.<ref name="uJMqE" /><ref name="JqsOP" /> Canberra õhutemperatuuri absoluutne maksimum on olnud 42,2&nbsp;°C, mis mõõdeti [[1. veebruar]]il [[1968]]. Õhutemperatuuri absoluutne miinimum oli –10&nbsp;°C, mis mõõdeti [[11. juuli]]l [[1971]].<ref name="97pF2" /> [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 615&nbsp;mm. Kõige sademeterohkemad on kevade- ja suvekuud, eriti oktoober ja november, mil kuu keskmine sademete hulk ületab 60&nbsp;mm. Talvel jääb kuu keskmine sademete hulk 40–50&nbsp;mm vahele.<ref name="bom" /> Talvekuudel esineb [[hall (meteoroloogia)|hallasid]]. Canberra kesklinnas sajab lund harva, kuid ümbruskaudsetel aladel esineb kerget lumesadu igal talvel ja kesklinnast võib näha ka lumega kaetud mäetippe. Canberra kesklinnas oli viimane suurem lumesadu 1968. aastal, kuid vähemal määral on lund sadanud ka [[2006]]. ja [[2015]]. aastal<ref name="1m1Vg" />. <center> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! colspan="14" style="background: #F2F2F2; color:#000000; text-align:center; font-size:90%;" | Canberra peamised kliimanäitajad aastatel 1939–2010 kogutud andmete põhjal<ref name="bom" /> |-style="text-align:center; background:#F2F2F2; color:#000000; font-size:90%" ! style="border-bottom-width:medium; width:25%" |Näitaja ! style="border-bottom-width:medium" |Jaan ! style="border-bottom-width:medium" |Veebr ! style="border-bottom-width:medium" |Märts ! style="border-bottom-width:medium" |Apr ! style="border-bottom-width:medium" |Mai ! style="border-bottom-width:medium" |Juuni ! style="border-bottom-width:medium" |Juuli ! style="border-bottom-width:medium" |Aug ! style="border-bottom-width:medium" |Sept ! style="border-bottom-width:medium" |Okt ! style="border-bottom-width:medium" |Nov ! style="border-bottom-width:medium" |Dets ! style="border-left-width:medium; border-bottom-width:medium" |Aasta |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine maksimumtemperatuur (°C) || 28,0 || 27,1 || 24,5 || 20,0 || 15,6 || 12,3 || 11,4 || 13,0 || 16,2 || 19,4 || 22,7 || 26,1 || style="border-left-width:medium" | 19,7 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine miinimumtemperatuur (°C) || 13,2 || 13,1 || 10,7 || 6,7 || 3,2 || 1,0 || –0,1 || 1,0 || 3,3 || 6,1 || 8,8 || 11,4 || style="border-left-width:medium" | 6,5 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sademete hulk (mm) || 58,5 || 56,4 || 50,7 || 46,0 || 44,4 || 40,4 || 41,4 || 46,2 || 52,0 || 62,4 || 64,4 || 53,2 || style="border-left-width:medium" | 615,2 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Keskmine sajupäevade arv || 7,3 || 6,7 || 6,9 || 7,3 || 8,4 || 9,8 || 10,5 || 11,1 || 10,2 || 10,4 || 9,8 || 7,7 || style="border-left-width:medium" | 106,1 |-style="background:#F2F2F2; font-size:90%" | align=left | Päeva keskmine päikesepaiste kestus (h) || 9,5 || 9,0 || 8,1 || 7,3 || 6,0 || 5,2 || 5,8 || 7,0 || 7,7 || 8,6 || 8,9 || 9,4 || style="border-left-width:medium" | 7,7 |} </center> ==Rahvastik== 2015. aasta hinnangutel elas Canberras 390 706 inimest.<ref name="Kusher" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel oli Canberra elanikkond 355 596 inimest<ref name="ACT 2011 census quick stats" />, [[2006. aasta Austraalia rahvaloendus|2006. aasta rahvaloenduse]] andmetel aga 323 056 inimest<ref name="2006census" />. 2011. aasta loenduse andmetel oli 28,6% Canberra elanikest sündinud väljaspool Austraaliat, 1,4% elanikest moodustasid [[Austraalia aborigeenid]] ja [[Torrese väina saarte aborigeenid]]. Väljaspool Austraaliat sündinud inimestest moodustasid suurimad rühmad [[Suurbritannia]]st (3,7%) ja [[Hiina]]st (1,8%) pärit elanikud.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Rohkelt immigrante on Canberrasse saabunud ka [[Uus-Meremaa]]lt, [[India]]st ja [[Vietnam]]ist. Immigratsioon Ida- ja Lõuna-Aasia riikidest on kasvanud just viimastel aastatel. Enamik pealinna elanikke kõnelevad kodus ainult [[inglise keel]]t (77,8%), teiste koduste keeltena on levinud [[hiina keel|hiina]], [[itaalia keel|itaalia]], [[vietnami keel|vietnami]] ja [[hispaania keel]].<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> {| class="wikitable sortable" style="margin:auto;" ! colspan=2 | Canberra rahvaarvu muutumine |- ! Aasta ! Elanike arv |- | 1991 | align=right | 288 195 |- | 1996 | align=right | 307 917 |- | 2001 | align=right | 319 317 |- | 2004 | align=right | 323 660 |- | 2008 | align=right | 345 300 |- | 2011 | align=right | 355 596 |- | 2015 | align=right | 390 706 |- | 2025 | align=right | 484 630 |} Canberralased on suhteliselt noored, väga [[elanikkonna mobiilsus|mobiilsed]] ja hästi haritud. 2011. aastal oli [[mediaanvanus]] 34 aastat ja üle 65-aastasi inimesi vaid 10,7% elanikkonnast.<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> Aastatel [[1996]]–[[2001]] saabus Canberrasse või lahkus sealt kokku 61,9% pealinna elanikkonnast, mis paigutas Canberra Austraalia suurlinnade seas elanikkonna mobiilsuselt teisele kohale.<ref name="YmQsh" /> Kommertspanga [[National Australia Bank]] kogutud andmete kohaselt annetavad canberralased teiste Austraalia osariikide ja alade elanikest märksa rohkem heategevusele, seda nii annetatud summade suurust kui ka sissetulekute ja annetuste proportsiooni arvestades.<ref name="2enlu" /> Mais 2013 oli 45% Austraalia pealinna elanikest vanuses 25–64 eluaastat vähemalt [[bakalaureusekraad]]ile vastav haridustase, samal ajal kui riigis keskmiselt oli selliseid inimesi 29%.<ref name="sQ45p" /> 2011. aasta rahvaloenduse andmetel pidas 44% [[Austraalia pealinna ala]] elanikest ennast [[kristlus|kristlasteks]], levinuimad uskkonnad olid [[katoliiklus|katoliiklased]] ja [[anglikaani kirik|anglikaanid]]. 29% elanikkonnast ei seostanud ennast ühegi usundiga. Mittekristlikest usunditest oli suurima järgijaskonnaga [[budism]] (2,6% elanikkonnast).<ref name="ACT 2011 census quick stats" /> 2012. aastal olid levinuimad kuriteoliigid Austraalia pealinna alal varavastased kuriteod – omavolilised sissetungid võõrale kinnistule ja mootorsõidukite vargused. Nende kuritegude ohvriks langes vastavalt 2386 ja 968 inimest (ehk 637 ja 258 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Tahtlikud tapmised ja sellega seotud kuriteoliigid puudutasid 1,6 inimest 100 000 elanikust, mis oli vähem riigi keskmisest (2 juhtumit 100 000 elaniku kohta). Riigi keskmisest vähem esines ka kallaletunge ja seksuaalset vägivalda (Austraalia pealinna alal 60,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta, riigis keskmiselt 80,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta).<ref name="2A05r" /><ref name="NhNcg" /> ==Linnaplaneering== [[Pilt:Inner-canberra 01MJC.png|pisi|Canberra kesklinnas on näha Griffini plaani teatud elemente, iseäranis Parliamentary Triangle'i piirkonnas]] [[Pilt:Tuggeranong-Valley-lr-cropped.jpg|pisi|Vaade [[Tuggeranong Hill]]i mäelt alla Tuggeranongi orgu]] Canberra on [[planeeritud linn]], mille siselinna kavandas algselt 20. sajandi tuntud ameerika arhitekt [[Walter Burley Griffin]].<ref name="SpGOs" /> Kesklinnas [[Burley Griffini järv]]e ümbruses on teedevõrk kavandatud kodaratega ratta mustri järgi. Griffini linnaplaan nägi ette rikkalike geomeetriliste mustrite loomise, sealhulgas kontsentrilised kuus- ja kaheksanurksel maatriksil kavandatud tänavad, mis pidid kulgema kiirtena paljudesse eri suundadesse.<ref name="4yJE5" /> Hiljem rajatud äärelinnapiirkonnad ei ole enam geomeetriliselt kavandatud.<ref name="VsLYV" /> Burley Griffini järv kavandati sihilikult nii, et selle komponendid olid orienteeritud Canberra erinevatele topograafilistele maamärkidele.<ref name="wigmore64" /> Paisjärved ulatuvad idast läände ja jagavad linna kaheks. Maatelg, mis kulgeb nende veekogudega risti, ulatub [[Capital Hill]]i juurest, mille lõunaküljele rajati hiljem Austraalia uus parlamendihoone, põhja ja kirde suunas piki [[Anzac Parade]]'i tänavat [[Austraalia sõjamemoriaal]]ini.<ref name="mZRsr" /> See kavandati nii, et Capital Hillilt vaadatuna jäi sõjamemoriaal [[Mount Ainslie]] mäe jalamile. Maatelje edelatippu jääb [[Bimberi Peak]]i mägi, [[Austraalia pealinna ala]] kõrgeim mäetipp, mis asub umbes 52&nbsp;km Canberrast edelas.<ref name="zaRGz" /><ref name="J2SzV" /> Veetelje määras kindlaks Burley Griffini järvenõo sirge serv, mis ristub maateljega ja ulatub loodesse [[Black Mountain]]i suunas. Paralleelselt veeteljega kulgeb linna põhjapoolel joon, millest sai niinimetatud munitsipaaltelg. Munitsipaalteljele rajati üks Canberra peatänavaid [[Constitution Avenue]], mis ühendab omavahel [[City Hill]]i ja [[Market Centre]]'it. [[Commowealth Avenue]] ja [[Kings Avenue]] kulgevad lõunast Capital Hilli juurest põhja City Hilli ja Market Centre'i juurde. Mõlemad tänavad moodustavad vastavalt linna keskel asuva nõo lääne- ja idaserva. Nende kolme avenüüga piiratud ala kannab nime [[Parliament Triangle]] ja kujutab endast Griffini plaani keskseimat osa.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> Walter Burley Griffin ja tema abikaasa [[Marion Mahony Griffin]] andsid Mount Ainslie, Black Mountaini ja [[Red Hill]]i mägedele vaimse tähenduse ning plaanisid algselt katta kõik kolm mäge lilledega. Iga mägi oleks kaetud vaid ühes põhivärvis lilledega, mis pidid edasi andma selle vaimset tähendust või väärtust.<ref name="qNN8t" /> See osa nende plaanist ei läinud aga kunagi täide, sest esimene maailmasõda aeglustas ehitustöid ja vaidlused linnaplaneeringu üle viisid pärast sõja lõppu Griffini vallandamiseni peaminister [[Billy Hughes]]i poolt.<ref name="RhJHR" /><ref name="BOlCZ" /> Canberra tiheasustusega alad on organiseeritud hierarhiliselt linnaosade, mitmesuguste asumite ja allasumitena. Kokku on seitse peamiselt elamupiirkonnana kasutatavat linnaosa, millest igaüks on jagatud väiksemateks eeslinnadeks. Enamikul neist linnaosadest on oma keskus, kuhu on koondunud suurem osa äri- ja vaba aja tegevustest.<ref name="kRFr7" /> Need linnaosad asustati kronoloogiliselt sellises järjekorras: * [[Canberra Central]] – 25 eeslinna, asustati peamiselt 1920.–1930. aastatel, kuid selle laienemine jätkus kuni 1960. aastateni<ref name="doqbh" />; * [[Woden Valley]] – 12 eeslinna, esimesed elanikud saabusid [[1964]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Belconnen]] – 25 eeslinna (1 pole veel välja arendatud), asustati [[1966]]. aastal;<ref name="sparke180" /> * [[Weston Creek]] – 8 eeslinna, asustatud [[1969]]. aastal;<ref name="SdmOi" /> * [[Tuggeranong]] – 18 eeslinna, asustati 1974. aastal;<ref name="AsNX6" /> * [[Gungahlin]] – 18 eeslinna (neist 5 välja arendamata), asustatud 1990. aastate alguses; * [[Molonglo Valley]] – kokku on kavandatud 13 eeslinna, arendamist alustati [[2010]]. aastal. Canberra Centrali linnaosa põhineb suures osas Walter Burley Griffini kavanditel.<ref name="wigmore64" /><ref name="commission17" /> [[1967]]. aastal võttis toonane [[Riigi Pealinna Arendamise Komisjon]] vastu niinimetatud "Y-plaani", mille kohaselt tuli Canberra tiheasustusega alasid edaspidi arendada kaubandus- ja ärikeskuste ümber, mida hakati nimetama "linnakeskusteks". Need keskused pidid olema omavahel ühendatud [[magistraal]]idega, mille üldplaneering meenutas laias plaanis tähte Y. Tuggeranong oli Y juureks, samal ajal kui selle haarade tippudes asusid Belconnen ja Gungahlin.<ref name="FTyT6" /> Canberra arendamist on tugevalt reguleerinud valitsus, rakendades selleks nii planeerimisprotsessi kui ka riigimaade kasutamise väga kitsalt piiratud tingimusi.<ref name="7ZVRs" /><ref name="rest" /> Austraalia pealinna alal toimub maakasutus 99-aastaste rendilepingutega. Maa omanik on Austraalia valitsus, kuigi suuremat osa rendilepinguid haldab tänapäeval pealinna ala valitsus.<ref name="6SCho" /> Pidevalt on leidunud neid, kes on astunud üles nõudmistega leevendada arendustegevusele kehtestatud piiranguid.<ref name="rest" /> Paljud Canberra eeslinnad kannavad endiste peaministrite, muude kuulsate austraallaste ja esimeste kolonistide nimesid, mitmete nimena on kasutusel sõnad [[Austraalia aborigeenid]]e keeltest. Tänavate nimetamisel on lähtutud tavaliselt mõnest teemast – näiteks [[Duffy]] tänavad on nimetatud Austraalia tammide ja veehoidlate järgi, [[Dunlop]]i tänavad Austraalia leiutiste, leidurite ja kunstnike järgi, [[Page (Austraalia)|Page'i]] tänavad aga bioloogide ja loodusteadlaste järgi.<ref name="b85jl" /><ref name="AX6iI" /> Enamik diplomaatilisi esindusi asub [[Yarralumla]], [[Deakin]]i ja [[O'Malley]] eeslinnas.<ref name="tslfi" /> Kolm kergetööstuspiirkonda on [[Fyshwick]]i, [[Mitchell]]i ja [[Hume]]'i eeslinnad.<ref name="AsApb" /> {{Panoraampilt|Canberra From Black Mountain Tower.jpg|1000px|Canberra panoraam}} ==Ajalugu== ===Esiajalugu=== [[Pilt:Yankee Hat art-MJC.jpg|pisi|Kaljujoonis [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]] Canberra lääneosas]] Antropoloog [[Norman Tindale]]'i uurimistulemused on näidanud, et enne eurooplastest asunike saabumist elasid hilisema Canberra alal kõige tõenäolisemalt [[Austraalia aborigeenid]]e [[ngunawalid|ngunawali]] ja [[walgalud|walgalu]] hõimud. Nendest kagus asuvaid alasid asustasid [[ngarigod]], põhja pool elasid [[gandangarad]], rannikul [[yuinid]] ja lääne pool [[wiradjurid]]. Toonasest asustusest on arheoloogid leidnud eluasemetena kasutatud kaljukoopaid, kaljujooniseid ja kivigravüüre, matmispaiku, laagrikohti ja kivimurde, kivist tööriistu ja kividest kompositsioone.<ref name="Doe90" /> [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]] [[Birrigai-Abri]]s tehtud arheoloogistel väljakaevamistel leiti, et see piirkond oli asustatud vähemalt 21 000 aastat tagasi. See dateering seati küll kahtluse alla, kuid hilisemad leiud samast piirkonnast, mis on umbes 18 000 aastat vanad, on selle tõenäosust suurendanud.<ref name="u11C8" /> Lisaks Tidbinbillale leidub märke aborigeenide varasest asustusest Canberra lähedal [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargis]]. [[Tharwa]] lähistel [[Gudgenby org|Gudgenby orus]] [[Yankee Hat]]i mäe jalamil asub aborigeenide laagrikoht koos kaljusse rajatud eluasemega. Dateeringute järgi on see Birrigai-Abri leiukohast märksa noorem – dateeringud on näidanud, et inimesed hakkasid eluaset kasutama umbes 800 aastat tagasi, kuid muud leiud samast piirkonnast lubavad väita, et seda ala kasutati laagripaigana ja seal viljeldi ka kunsti juba 3700 aastat tagasi. Sealt leitud kaljujoonised on vanimad [[Austraalia pealinna ala]]l; neil on kasutatud [[savi]]st saadud valget värvi ja [[raudoksiid-punane|raudoksiid-punasest]] või [[ooker|ookri]] pigmendist saadud punast värvi.<ref name="rd9y7" /> Aborigeenid olid rändava eluviisiga, liikudes [[kütid-korilased|küttide-korilastena]] vastavalt aastaajale sinna, kus leidus neile sobivat toitu. Tänane Austraalia pealinna ala oli iseäranis populaarne suvekuudel, mil sinna saabusid tuhanded [[Agrotis infusa|bogongi koid]], keda aborigeenid tarvitasid toiduks. Eurooplaste saabumise ajal [[19. sajand]]i alguses elas Canberra aladel sadu aborigeene.<ref name="capitalcity" /> ===Eurooplaste uurimisretked ja asustus=== Canberra piirkonna avastamist ja uurimist alustasid eurooplased 1820. aastate alguses nelja ekspeditsiooniga, mida juhtisid [[Charles Throsby Smith]] ([[1820]]), tema onu [[Charles Throsby]] ([[1821]]), major [[John Owens]] ja kapten [[Mark Currie]] ([[1822]]) ning botaanik [[Allan Cunningham]] ([[1824]]). Kõik ekspeditsioonid uurisid [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] seda haru, millele on tänapäeval rajatud [[Burley Griffini järv]]. Smith ja Cunningham liikusid kaugemale lõunasse, jõudes välja [[Tuggeranong]]i orru.<ref name="oKRhK" /> Ekspeditsioonid sisemaale said võimalikuks tänu 19. sajandi alguse teedeehitusele, mille käigus rajati [[1815]]. aastal tee üle [[Sinised mäed|Siniste mägede]] [[Bathursti tasandik]]ule, 1820. aastaks oli aga alustatud tee ehitamist [[Goulburni tasandik]]ule, mis asub umbes 100&nbsp;km kaugusel tänasest Canberrast.<ref name="capitalcity" /> Eurooplaste asustuse alguseks loetakse 1823. aastat, mil [[Joshua John Moore]]'i palgatud lehmakarjused rajasid karjafarmi alale, mis moodustab tänapäeval Burley Griffini järve ulatuva [[Actoni poolsaar]]e. [[1826]]. aastal omandas Moore selle krundi ametlikult, kuid ei külastanud seda kunagi. Ta nimetas oma valduse Canberryks, mille järgi on ka hilisem Canberra tõenäoliselt nime saanud.<ref name="981Og" /> [[Pilt:St johns church in reid canberra.jpg|pisi|vasakul|[[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]] (1845) on Canberra esimene kirik]] [[Pilt:Blundells Cottage overview.jpg|pisi|[[Blundells Cottage]] (u 1860) on üks vanemaid hooneid Canberras]] Piirkonda rajati ka selliseid talusid, kus esialgu ei elanud omanikud ise, vaid nende palgatud töölised. Mõne aja pärast hakkasid piirkonda alaliselt elama asuma esimesed perekonnad. [[27. jaanuar]]il [[1830]] sündinud Helen Jane McPherson oli esimene eurooplasest laps, kes tänapäevase linna piirides ilmavalgust nägi. Üksikud perekonnad omandasid piirkonnas kõrgema sotsiaalse staatuse. Iseäranis mõjukaks kujunes [[Šotimaa]]lt pärit Campbellide perekond, mille pea [[Robert Campbell]] oli varem olnud [[Sydney]] esimene kaupmees. Ta laiendas oma valdusi perioodil 1825–1830 püsivalt, rajades ka Duntroon House'i (tänapäeval [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla). Kuigi Robert Campbell ise oma valdusi enne 1830. aastat ei külastanud, hakkas ta pärast naise surma [[1833]]. aastal üha sagedamini Duntroon House'is viibima.<ref name="c6IpP" /> Teistest mõjukatest asunike perekondadest andsid tooni omavahel seotud Murray ja Gibbesi perekonnad, kellele kuulus aastatel 1830–1881 Yarralumla asundus – tänapäeval asub seal [[Government House]], Austraalia kindralkuberneri residents.<ref name="ihR2K" /> Vanim säilinud avalik hoone Canberra kesklinnas on [[anglikaani kirik|anglikaanide]] [[Ristija Johannese kirik (Reid)|Ristija Johannese kirik]], mis pühitseti [[1845]]. aastal ja asub tänapäevases [[Reid (Canberra)|Reidi]] eeslinnas.<ref name="8nT9W" /><ref name="iRL1n" /><ref name="kA1Ti" /> Kiriku juures asuval kalmistul on säilinud Canberra vanimad hauad.<ref name="BfBhL" /> Kiriku lähistel avati samal aastal ka kool, kuid selle hoone ei ole säilinud.<ref name="ACTchronology" /> Esimene postkontor tänapäevase Canberra alal alustas tegevust [[1863]]. aastal ja kandis Ainslie postkontori nime, teenindades umbes 300 inimest, kes elasid peamiselt Duntrooni ja Yarralumla asundustes. Esimeseks postkontori juhatajaks sai kooliõpetaja Andrew Wotherspoon. Ümbruskonnas tegutses postkontoreid juba varem – [[1836]]. aastal oli neist esimene avatud [[Queanbeyan]]is, [[1859]]. aastal teine [[Ginninderra]]s ja [[1860]]. aastal kolmas [[Lanyon]]is.<ref name="ACTchronology" /><ref name="huA2I" /> Kõrvuti eurooplastega elasid piirkonnas edasi ka aborigeenid, kuid nende arvukus vähenes mitmel põhjusel. Esiteks mõjutasid nende arvukust eurooplaste sisse toodud haigused nagu [[rõuged]] ja [[leetrid]]. Teiseks vähenes talude ja asunduste rajamise tõttu nende võimalus jahti pidada ja sellega endale elatist hankida. 1862. aastal toimus Molonglo jõe ääres nende viimane esivanematega suhtlemise rituaal (''[[corroboree]]'') selles piirkonnas. 1870. aastatel nõrgenes sealne aborigeenide kultuur veelgi sagenenud segaabielude ja aborigeenide ümberasustamise tõttu. [[1. jaanuar]]il [[1897]] suri Queanbeyanis Nellie Hamilton, kes oli viimane traditsioonilisel viisil, eurooplaste mõjudest puutumatult elanud ngunawali hõimu liige hilisemal Austraalia pealinna alal<ref name="MTRvQ" /><ref name="TQ93K" />. ===Austraalia pealinna ala moodustamine=== Piirkonna muutumine Uus-Lõuna-Walesi koloonia maapiirkonnast riigi pealinnaks sai alguse 19. sajandi lõpus peetud debattidega Austraalias asunud Suurbritannia kolooniate koondamise üle Austraalia Ühenduseks, mis moodustati 1. jaanuaril [[1901]]. Austraalia suurim linn oli pindalalt [[Melbourne]], mida toetasid pealinnana [[Lääne-Austraalia]], [[Lõuna-Austraalia]] ja [[Victoria (Austraalia)|Victoria]] kolooniad. Suurim koloonia Uus-Lõuna-Wales ja teatud määral ka [[Queensland]] eelistasid Sydneyt, mis oli Melbourne'ist vanem ja elanikkonna arvult Austraalia ainus suurlinn. Kahe linna rivaliteet oli nii tugev, et kumbki poleks aktsepteerinud teise saamist pealinnaks.<ref name="3BAZV" /><ref name="e78F9" /> [[Pilt:Surveyors camp Canberra.jpg|pisi|Maamõõtjate laager (1909)]] Soovides vältida noore riigi lõhenemist pealinna küsimuse tõttu, jõuti pärast pikki vaidlusi kompromissini: otsustati ehitada kahe suurlinna vahele uus pealinn, aga kuni selle valmimiseni pidi valitsus ajutiselt resideerima Melbourne'is, mida ei tohtinud sel ajal nimetada pealinnaks.<ref name="uK5yO" /> [[Austraalia põhiseadus]]e §125 sätestas uue pealinna asukoha Uus-Lõuna-Walesi osariigis [[Murray jõgi|Murray jõest]] põhja pool, kuid vähemalt 100 miili (161&nbsp;km) kaugusel Sydneyst. Samuti ei tohtinud uue pealinna pindala olla väiksem kui 100 ruutmiili (259&nbsp;km²). Esialgu kaaluti 23 eri paika, mille hulgas Canberrat veel ei olnud. [[1904]]. aastal valis Austraalia parlament pealinna asukohaks [[Dalgety]], kuid Uus-Lõuna-Walesi osariik ei aktsepteerinud seda otsust ja ähvardas Austraalia Ühendusest lahkuda, sest nimetatud küla asus liiga lähedal Melbourne'ile.<ref name="idealcity" /> Ajaleheomanik [[John Gale]] lasi ringlusse [[pamflett|pamfleti]] pealkirjaga "Kas Dalgety või Canberra?", milles ta soovitas kõigi seitsme osariigi parlamentide ja föderaalparlamendi liikmetele pealinna asukohana Canberrat. Samuti toetas Canberrat pealinnana tugevalt hilisem siseminister [[King O'Malley]]. Oktoobris 1908 jäid parlamendis pealinna asukohana sõelale alad Canberra ja [[Yass]]i ümbruses. Valitsuse maamõõtja [[Charles Scrivener]]i [[1909]]. aasta mõõtmised näitasid, et parim asukoht pealinnale on [[Cotteri jõgi|Cotteri]], [[Molonglo jõgi|Molonglo]] ja [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõe]] valgla.<ref name="idealcity" /><ref name="HmjLX" /> 1. jaanuaril [[1911]] andis Uus-Lõuna-Walesi osariik uue pealinna rajamiseks ettenähtud ala üle Austraalia Ühendusele. Esialgu kandis see ametlikku nime föderaalpealinna ala (''Federal Capital Territory'').<ref name="GTu4m" /> Siseminister King O'Malley kehtestas samal aastal föderaalpealinna alal kuiva seaduse, sätestades, et uusi alkoholimüügi litsentse seal ei väljastata. See seadus kehtis [[1928]]. aastani.<ref name="prohibition" /> Asutamise ajal moodustas föderaalpealinna ala 2358&nbsp;km², mida asustas 1714 inimest, 1762 hobust, 8412 veist ja umbes 225 000 lammast.<ref name="ORtAK" /> ===Linna asutamine, plaanimine ja ehitamine=== [[30. aprill]]il 1911 kuulutas Austraalia siseministeerium välja linnaplaneerimise konkursi. Mitmed Briti impeeriumi juhtivad institutsioonid nagu [[Briti Arhitektide Kuninglik Instituut]], [[Institution of Civil Engineers|Tsiviilinseneride Institutsioon]] ja nendega seotud organisatsioonid boikoteerisid konkurssi, sest siseminister [[King O'Malley]] nõudis, et lõpliku otsuse konkursi võitja väljaselgitamisel teeb tema, mitte mõni linnaplaneerimise ekspert. Sellega langesid mitmed potentsiaalsed kandidaadid konkurentsist välja. Konkurss pidi kestma [[31. jaanuar]]ini [[1912]], kuid kuna mitmed kavandid ei olnud selleks ajaks veel kohale jõudnud, pikendati seda veebruari keskpaigani. Kokku laekus konkursile 137 kavandit. Kuna enamikul konkursil osalejatest ei olnud vahetult võimalik tulevase linna asukohaga tutvuda, töötasid nad oma kavandid välja ehituspaiga mudeli ja muude konkursimaterjalide põhjal.<ref name="competition" /> Kavandite hindamiseks moodustas O'Malley kolmeliikmelise žürii, kuhu kuulusid insenerid [[John Kirkpatrick]] ja [[James Alexander Smith]] ning maamõõtja [[John Montgomery Coane]]. Žürii sekretär oli arhitekt [[Conway Clark]]. Esialgu valisid nad välja 46, seejärel 11 kavandit, aga võitja ja isegi parimate kandidaatide osas žürii liikmed üksmeelele ei jõudnud. [[14. mai]]l 1912 esitas žürii siseminister O'Malleyle nii enamuse kui ka vähemuse arvamuse, mille põhjal tegi O'Malley teiste valitsuse liikmetega konsulteerides otsuse. Konkursi võitja kuulutati välja [[23. mai]]l 1912. O'Malley nõustus žürii enamuse seisukohaga, kuulutades võidutööks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s tegutsenud arhitektidest abielupaari [[Walter Burley Griffin]]i ja [[Marion Mahoney Griffin]]i kavandi. Teise koha sai soome arhitekti [[Eliel Saarinen]]i ja kolmanda koha prantsuse arhitekti [[Donat-Alfred Agache]]'i kavand.<ref name="competition" /><ref name="lawrence" /> Griffinite kavandil (mis oli esitatud ainult Walter Burley Griffini nime all) oli võrreldes teiste töödega kaks peamist eelist: esiteks, nad üritasid ainsana arvesse võtta tulevase pealinna asukoha looduslikke eripärasid, püüdmata loodusele ja pinnavormidele peale suruda oma esteetilisi põhimõtteid; teiseks, Marion Mahoney Griffin oli lisanud kavandile kunstiliselt kõrgetasemelised joonistused tulevase linna väljanägemisest.<ref name="L7Fqw" /> [[Pilt:King o'malley first peg at canberra 1901.jpg|pisi|[[King O’Malley]] lööb 20. veebruaril 1913 maasse esimese ehitusvaia]] [[Pilt:Naming of city of canberra capital hill 1913.jpg|pisi|vasakul|Canberrale nime andmise tseremoonia 12. märtsil 1913]] Võidukavandi eluviimisel nimetas O'Malley ennast nõustama kuueliikmelise komisjoni. [[25. november|25. novembril]] 1912 teatas komisjon, et ei saa Griffini kavandit täies ulatuses toetada ja pakkus välja oma alternatiivi, mis arvestas teatud määral kõigi kolme auhinnalise koha kavanditega ja lisaks inkorporeeris teatud elemente neljandast kavandist, mille autorid olid Sydney arhitektid Caswell, Coulter ja Scott-Griffiths ning mille õigused oli komisjon ära ostnud. Just sellele kombineeritud kavandile andis heakskiidu Austraalia parlament ja ametlikult kinnitas O'Malley selle [[10. jaanuar]]il 1913.<ref name="lawrence" /> Samal aastal nimetati Walter Burley Griffin föderaalpealinna planeerimis- ja ehitusdirektoriks.<ref name="AccoU" /> Ehitus algas ametlikult [[20. veebruar]]il 1913, kui O'Malley isiklikult lõi maasse esimese ehitusvaia.<ref name="4i7Wt" /> Uuele pealinnale pakuti välja arvukalt nimesid (kokku ligi 750), teiste seas Olympus, Paradise, Captain Cook, Shakespeare, Kangaremu, Eucalypta ja Myola. Nime Canberra andis linnale [[12. märts]]il 1913 Kurrajongi mäe (praeguse [[Capital Hill]]i, parlamendihoone asukoha) jalamil toimunud tseremoonial toonase kindralkuberneri [[Thomas Denman]]i abikaasa [[Gertrude Denman]].<ref name="Fm0IG" /><ref name="vitlE" /><ref name="4QfQq" /> Iga märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse [[Austraalia pealinna ala]]l riikliku tähtpäevana [[Canberra päev]]a (''Canberra Day''), millega meenutatakse Canberra asutamist 1913. aastal.<ref name="capitalcity" /> Esialgu piirdusid pealinna ehitustööd [[North Canberra]] ja [[South Canberra]] linnaosaga. Ehitamine kulges palju aeglasemalt kui oli oodatud, ühelt poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] puhkemise ja sellest tulenevalt kokku kuivanud rahastuse tõttu, teiselt poolt aga vaidluste tõttu Griffini ning siseministeeriumi ja avalike tööde ministeeriumi mõjukate ametnike vahel. [[1917]]. aastal jõudis selleks moodustatud uurimiskomisjon järeldusele, et Griffini autoriteeti planeerimisdirektorina oli õõnestatud. Tema kasutuses olevad andmed, millele ta oma üksikasjalises töös tugines, osutusid ebatäpseteks ja kohati isegi ekslikeks. Detsembris 1920 pani Griffin ameti Canberra projekti juhina maha. Tema loobumise põhjuseks sai tõsiasi, et mõned ametnikud, kes olid varem tema tööd takistanud, said ehitustööde koordineerimiseks loodud föderaalpealinna nõuandva komitee liikmeteks.<ref name="CaQxL" /><ref name="AvRVa" /><ref name="R4woy" /> [[21. juuni]]l 1920 pani Walesi prints Edward, tulevane Suurbritannia kuningas [[Edward VIII]] nurgakivi Canberra kapitooliumile, mis jäigi valmis ehitamata.<ref name="wCe3Z" /> 1920. aastatel valmisid mitmed valitsushooned, teiste seas parlamendihoone ja peaministri residents [[The Lodge]]. Esimesed 99-aastased lepingud elu- ja ärihoonete kruntide liisimiseks müüdi [[12. detsember|12. detsembril]] [[1924]] toimunud avalikul oksjonil<ref name="kz5Kx" />. [[1914]]. aastal oli rajatud [[Queanbeyan]]i ja Canberra vahele raudtee, kuid esialgu kasutati seda vaid kaubaveoks. Esimesed rongid tööliste transpordiks pandi käima [[15. jaanuar]]il [[1923]]. [[21. aprill]]il 1924 avati Canberra raudteejaam. Esimesed bussid tööliste vedamiseks olid käiku antud samuti 1923. aastal, kuid esimene avalik regulaarbussiliin Canberras alustas tööd juulis [[1925]].<ref name="5c9dS" /> ===Canberra Austraalia pealinnana=== [[Pilt:Parliamenthouse2.jpg|pisi|Parlamendihoone avamine 1927. aasta mais]] 9. mail 1927 kolis Canberrasse [[Austraalia parlament]], mille asukohaks sai aastatel 1923–1927 ehitatud [[Canberra vana parlamendihoone|ajutine parlamendihoone]].<ref name="22zlC" /> Mõned päevad varem, [[4. mai]]l kolis peaministri residentsi [[The Lodge]]'i toonane valitsusjuht [[Stanley Bruce]].<ref name="tdSmJ" /> Alates sellest ajast hakkas Canberra täitma oma rolli riigi pealinnana. Paljudele [[Melbourne]]'i mugava eluga harjunud riigiametnikele ja parlamendiliikmetele ei olnud Canberrasse kolimine meelepärane – linna peeti külmaks, tolmuseks ja provintslikuks, lisaks kehtis seal endiselt [[kuiv seadus]]. Peaminister Bruce'i valitsus korraldas alkoholimüügi keelu küsimuses [[1928]]. aastal rahvahääletuse, millel föderaalpealinna ala elanikud toetasid ülekaalukalt seaduse tühistamist.<ref name="prohibition" /> [[Suur majanduskriis|Suure majanduskriisi]] ja [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] aastatel aeglustus linnaehitus taas ega suutnud sammu pidada kavandatud arendustega.<ref name="C8xOt" /> Majanduskriisi ajal kaotasid sajad töölised töö ja avaliku sektori personali vähendati seitsmendiku võrra. [[1930]]. aastal lõpetati ka linnaehituse eest vastutanud föderaalpealinna komisjoni tegevus – see taastati alles kaheksa aastat hiljem, [[1938]]. aastal.<ref name="Sb1zq" /> Mitmed suured ehitusprojektid nagu roomakatoliku ja anglikaani katedraal jäidki teostamata. Siiani puuduvad suurematel usuühingutel Canberras tähelepanuväärsed kirikuhooned.<ref name="J8vbM" /> Linna areng siiski täielikult ei peatunud, kuid oli pigem kvalitatiivne, mitte kvantitatiivne. [[1931]]. aastal alustas [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas tööd Canberra esimene raadiojaam [[2CA]], mis tegutseb siiani<ref name="rfuEt" />. Aastatel [[1936]]–[[1941]] ehitati valmis [[Austraalia sõjamemoriaal]], mis on mõeldud mälestamaks kõigis sõdades langenud austraallasi<ref name="oHbsH" />. 1936. aastal algas ka diplomaatiliste esinduste kolimine Canberrasse. Esimesena asus uude pealinna ümber [[Suurbritannia]] ülemvolinik, [[Kanada]] avas esinduse seal [[1937]]. aastal ja [[Ameerika Ühendriigid]] [[1940]]. aastal. Ameeriklased olid esimesed, kes lasid aastatel [[1942]]–[[1943]] püstitada omale Canberrasse saatkonnahoone<ref name="c8kG8" />. Seoses teise maailmasõja puhkemisega avati [[1. aprill]]il 1940 Canberra ja Queanbeyani vahel Austraalia kuninglike õhujõudude lennuväli.<ref name="TySpl" /> Pärast teist maailmasõda meenutas Canberra paljudele küla, mille korratult paigutatud hoonete rühmad jätsid inetu mulje.<ref name="l6osP" /> Leiti, et Canberra kujutab endast mitut eeslinna, mis püüavad alles linnaks saada.<ref name="GV5F7" /> Peaminister [[Robert Menzies]], kes oli ametis aastatel [[1949]]–1966, pidas pealinna olukorda häbiväärseks, kuid esialgsest põlgusest üle saades hakkas ta edendama linna arengut. Muuhulgas vallandas ta puudulike tulemuste tõttu kaks linna arengu eest vastutanud ministrit. Menziese ajal hakkas Canberra kiiresti arenema, millest kõneleb ka see, et aastatel [[1955]]–[[1975]] kasvas linna elanikkond iga viie aastaga üle 50 protsendi.<ref name="nxcA4" /> Pärast sõda jätkus valitsusasutuste üleviimine Melbourne'ist Canberrasse ja valitsus algatas elamispinna probleemi lahendamiseks mitmeid riiklikke elamuehitusprojekte.<ref name="C8xOt" /><ref name="nkxa3" /> Veel enne Menziese võimuletulekut avati Canberras [[1946]]. aastal linna esimene kõrgkool, [[Australian National University]].<ref name="ANU" /> [[1957]]. aastal moodustati pealinna arengu komisjon, millel erinevalt varasematest linna arengu eest vastutanud komisjonidest olid ka täidesaatvad volitused. See lõpetas neli kümnendit kestnud vaidlused Griffini kavandi keskse osa, tänapäeval [[Burley Griffini järv|arhitekti enda nime kandva paisjärve]] ümber. Algul taheti järvele nimi anda peaminister Menziese järgi, kuid viimane keeldus sellest otsustavalt. Järv valmis 1964. aastal pärast neli aastat kestnud ehitustöid ja selle valmimine lõi omakorda aluse Griffini kavandatud [[Parliamentary Triangle]]'i arendamiseks.<ref name="OA9jC" /> See järve kahel kaldal asuv ja kolme avenüüga piiratud kolmnurkne ala on mitmete oluliste valitsus-, teadus- ja kultuuriasutuste asukoht.<ref name="DYlJ6" /><ref name="nkf8G" /> Griffini algne linnaplaan ei ulatunud kaugemale kesklinna moodustanud [[Canberra Central]]ist (mida nimetatakse vahel ka [[North Canberra]]ks ja [[South Canberra]]ks). Kiiresti kasvava elanikkonna vastuvõtmiseks tuli nüüd rajama hakata uusi linnaosi. Esimesena pandi alus 1964. aastal [[Woden Valley]]le, sellele järgnesid 1966. aastal [[Belconnen]], 1969. aastal [[Weston Creek]] ja 1974. aastal Tuggeranong.<ref name="OxK2O" /> Paljudele hilisematele linnaosadele anti Austraalia poliitikute nimed.<ref name="7UUi6" /> [[Pilt:Lake-ParlHouse.JPG|pisi|Canberra kaks peamist sümbolit: [[Canberra vana parlamendihoone|vana parlamendihoone]] (1927) ja selle taga [[Canberra uus parlamendihoone|uus parlamendihoone]] (1988)]] Australian National University laienes läbi 1950.–1960. aastate, [[1954]]. aastal avati ülikooli peahoone ja [[1963]]. aastal uus raamatukogu.<ref name="ANU" /> Kiiresti arenes Parliamentary Triangle: 1968. aastal avati seal [[Austraalia Rahvusraamatukogu]] peahoone<ref name="Qn0lb" />, aastatel 1975–[[1980]] ehitati [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone<ref name="QjUDc" /> ja aastatel 1974–[[1982]] [[Austraalia Rahvusgalerii]] hoone<ref name="hgZVh" />. Lisaks püstitati sinna mitmeid valitsushooneid, skulptuure ja monumente. 9. mail [[1988]] avati [[Capital Hill]]il Austraalia koloniseerimise 200. aastapäeva pidustuste raames [[Canberra uus parlamendihoone|uus ja alaline parlamendihoone]], kuhu kolis senisest ajutisest parlamendihoonest Austraalia parlament.<ref name="REYQs" /> Detsembris 1988 andis Austraalia parlament [[Austraalia pealinna ala]]le täieliku omavalitsuse. Esimest korda valiti [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu|pealinna ala parlamenti]] [[4. märts]]il [[1989]] ja [[1994]]. aastal avati kohaliku parlamendi alalised tööruumid [[London Circuit]]i tänaval.<ref name="faq" /> Austraalia pealinna ala esimese valitsuse moodustas 1989. aastal [[Austraalia Tööpartei]] ja haldusüksuse esimeseks peaministriks saanud [[Rosemary Follett]] oli esimene naisvalitsusjuht Austraalia Ühenduse territooriumil.<ref name="36W4L" /><ref name="5Txsv" /> [[18. jaanuar]]il [[2003]] haarasid mitmeid Canberra eeslinnu [[2003. aasta Canberra võsapõlengud|võsapõlengud]], milles hukkus neli ja sai vigastada 435 inimest. Tulekahjudes hävis üle 500 elumaja ja Australian National University suured vaatlusteleskoobid [[Mount Stromlo observatoorium]]is, veel 315 elamut said eri raskusastmega kahjustusi. Tuli haaras ligi 90% [[Namadgi rahvuspark|Namadgi rahvuspargist]] ja tekitas ka olulisi kahjustusi [[Tidbinbilla loodusreservaat|Tidbinbilla loodusreservaadis]].<ref name="4czPW" /> [[2013]]. aastal tähistati läbi aasta kestnud ürituse programmiga Canberrale nime andmise 100. aastapäeva.<ref name="uWldS" /> ==Linna juhtimine== [[Pilt:Australian Capital Territory Legislative Assembly and the statue Ethos.jpg|pisi|Austraalia pealinna ala parlamendihoone ja Tom Bassi kuju "Ethos" (1961) selle ees]] Peale Canberra ei asu [[Austraalia pealinna ala]]l ühtegi külast suuremat asulat. [[Austraalia pealinna ala seadusandlik kogu]] (''Australian Capital Territory Legislative Assembly'') täidab samaaegselt nii pealinna ala parlamendi kui ka Canberra linnavolikogu rolli<ref name="learn" />. Seadusandlik kogu on ühekojaline parlament, millel oli algselt 17 liiget. [[2014]]. aastal suurendati liikmete arvu 25 inimeseni ja esimene 25-liikmeline koosseis valiti ametisse [[2016. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2016. aasta valimistel]].<ref name="faq" /> Valimised toimuvad [[võrdeline valimissüsteem|võrdelise valimissüsteemi]] alusel viies valimisringkonnas, kusjuures igast ringkonnast valitakse viis parlamendiliiget. Need valimisringkonnad on [[Brindabella valimisringkond|Brindabella]], [[Ginninderra valimisringkond|Ginninderra]], [[Kurrajongi valimisringkond|Kurrajong]], [[Murrumbidgee valimisringkond|Murrumbidgee]] ja [[Yerrabi valimisringkond|Yerrabi]].<ref name="BDy07" /> Seadusandliku kogu liikmed valivad peaministri (''Chief Minister''), kes on Austraalia pealinna ala valitsusjuht. Peaminister valib ise välja need inimesed, kes saavad ministrikoha tema valitsuskabinetis. Maksimaalselt võib valitsusel olla kaheksa liiget. Kõik valitsuse liikmed on ühtlasi ka seadusandliku kogu liikmed, vahel nimetatakse neid teistest eristamiseks ka täidesaatvateks liikmeteks (''Executive Members'').<ref name="learn" /><ref name="ZJ8wu" /> Alates 2016. aastast on peaminister [[Andrew Barr]] [[Austraalia Tööpartei]]st, kelle valitsuskabinetis on lisaks temale kuus ministrit.<ref name="zd70P" /> Ajalooliselt on Austraalia pealinna alal nii föderaalvalimistel kui ka kohalikel valimistel domineerinud Austraalia Tööpartei, kuid seadusandlikus kogus on arvestatav esindus ka [[Austraalia Liberaalne Partei|Liberaalse Partei]] kohalikul organisatsioonil [[Canberra Liberaalid]]. Liberaalid on juhtinud valitsust aastatel 1989–[[1991]] ja [[1995]]–2001, kõik ülejäänud peaministrid alates pealinna alale omavalitsuse andmisest 1989. aastal on olnud Austraalia Tööparteist.<ref name="wAJOc" /> Alates [[2012. aasta Austraalia pealinna ala parlamendivalimised|2012. aasta valimistest]] on Austraalia Tööpartei valitsenud koalitsioonis erakonnaga [[Austraalia Rohelised]]. 2016. aasta valimistel sai Tööpartei seadusandlikus kogus 12 kohta, Liberaalne Partei 11 kohta ja Rohelised 2 kohta.<ref name="Mm9G7" /> [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendis]] sai Austraalia pealinna ala esimest korda esindatuse 1949. aastal ühe koha näol [[Austraalia Esindajatekoda|Austraalia Esindajatekojas]]. 1974. aastal suurendati Austraalia pealinna ala esindatust Esindajatekojas kahe kohani ja samal aastal lisandus sellele kaks kohta [[Austraalia Senat]]is.<ref name="EcFHw" /> [[Austraalia valitsus|Austraalia keskvalitsus]] on säilitanud ka pärast omavalitsuse kehtestamist teatud rolli Austraalia pealinna ala ja Canberra juhtimisel. Administratiivselt mõjutab keskvalitsus linna elu peamiselt [[National Capital Authority]] kaudu, mis vastutab Canberra riiklikult (sealhulgas ka Griffini linnaplaneeringu seisukohalt) tähtsate piirkondade planeerimise ja arendamise eest. Sellised piirkonnad ja objektid on [[Parliamentary Triangle]], [[Burley Griffini järv]], peamised juurdepääsuteed ja paraadtänavad, föderaalvõimu omandisse kuuluvad maavaldused, välja arendamata asustusega mäed ja künkad, mis moodustavad [[Canberra looduspark|Canberra looduspargi]].<ref name="zhxAn" /><ref name="F2dh4" /><ref name="WdsGM" /> Samuti põhineb keskvalitsuse osaline kontroll Canberra üle 1988. aasta [[Austraalia pealinna ala omavalitsuse seadus]]el, mis sätestab Austraalia pealinna ala seadusandliku kogu ja föderaalvalitsuse võimuvahekorrad.<ref name="pPZYz" /> Vastavalt lepingule Austraalia pealinna ala valitsusega osutab kõiki politseiteenuseid Canberras [[Austraalia Föderaalpolitsei]], mis tagab Canberras turvalisust ja avalikku korda alates [[1979]]. aastast oma allüksuse [[ACT Policing]] kaudu.<ref name="NSP5I" /> Ametliku süüdistuse saanud Canberra elanike üle mõistab kohut [[Austraalia pealinna ala rahukohus]] või raskemate kuritegude puhul [[Austraalia pealinna ala ülemkohus]], mis toimib ka [[apellatsioonikohus|apellatsioonikohtuna]]. Lisaks eksisteerivad veel muud madalama taseme kohtud nagu lastekohus, tsiviil- ja haldusasjade tribunal jms.<ref name="AOmfo" /> Kuni 2009. aastani kasutati eeluurimisvanglana [[Belconneni kinnipidamiskeskus]]t, kuid vanglakaristust kandma suunati süüdimõistetud enamasti Uus-Lõuna-Walesi osariigi vanglatesse.<ref name="xcRYi" /> [[11. september|11. septembril]] [[2008]] avas toonane peaminister [[Jon Stanhope]] uue vanglakompleksi – [[Alexander Maconochie Keskus]]e, mille ehitus läks maksma 130 miljonit [[Austraalia dollar]]it ja mis tegutseb nii vahistatute kui ka süüdimõistetute kinnipidamiskohana.<ref name="e59kZ" /> Canberral puuduvad oma sümbolid, ametlike sümbolitena on kasutusel [[Austraalia pealinna ala lipp]] ja [[Austraalia pealinna ala vapp]]. ==Majandus== [[Pilt:Australian Treasury.JPG|pisi|Paljud canberralased töötavad valitsusasutustes nagu pildil kujutatud rahandusministeerium]] Canberras on Austraalia kõige madalam [[tööpuudus]]e tase – oktoobris 2016 oli see 3,4%, samal ajal oli Austraalia keskmine tööpuudus 5,6%.<ref name="1Izwi" /><ref name="gBxCj" /> Tänu väiksele tööpuudusele ning avaliku sektori ja ärimajanduse kõrgele osakaalule tööhõives on keskmine sissetulek Canberras kõigi Austraalia suurlinnade seas [[Perth (Austraalia)|Perthi]] järel teisel kohal – 2016. aastal oli ühe Canberra leibkonna keskmine aastane sissetulek 131 924 [[Austraalia dollar]]it. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et [[elukallidus]]elt on Canberra kõigi Austraalia suurlinnade seas esikohal – 2016. aastal oli esmatarbekulude summa seal hinnanguliselt 23 000 Austraalia dollarit leibkonna kohta aastas, mis oli 3000 dollarit kõrgem riigi keskmisest. Riigi keskmisest madalam on Canberras vaid [[hüpoteek|hüpoteegitagasimaksete]] tase, mis riigis keskmiselt oli 2016. aastal 35 000 dollarit aastas, Canberras aga 30 792 dollarit aastas.<ref name="TomPq" /> 2017. aasta jaanuaris oli Canberra elumajade mediaanhind 663 750 ja korterite mediaanhind 450 000 Austraalia dollarit. Aastaga tõusis elamispindade mediaanhind Canberras 6,8%, viimase viie aasta hinnatõus on olnud 25%. Kõige kallimad elamispinnad on [[South Canberra]], [[North Canberra]] ja Woden Valley linnaosas.<ref name="wLka6" /> Canberra üürihinnad on aastaid olnud riigis ühed kõrgemad, kallim üür on suurtest linnadest veel ainult Sydneys ja [[Darwin]]is. 2016. aasta esimeses kvartalis oli elamispinna mediaanüür Canberras 470 Austraalia dollarit nädalas ja tõusis teises kvartalis 505 dollarini nädalas.<ref name="Q6eyv" /><ref name="o69pw" /><ref name="vH9jE" /> [[Austraalia pealinna ala]] [[sisemajanduse kogutoodang]] inimese kohta oli 2015.–2016. aastal 92 173 Austraalia dollarit ja võrreldes 2014.–2015. aastaga kasvas see 3,4%. Kuna Austraalia pealinna ala suurim ja ainus linnaline asula on Canberra, on valdav osa haldusüksuse majandustegevusest koondunud just sinna. Suurima osa sisemajanduse kogutoodangust (31,1%) annab avalik sektor koos riikliku julgeoleku valdkonnaga ning see sektor hõivab umbes 50% Austraalia pealinna ala tööjõust.<ref name="GSP" /><ref name="ACTindustries" /> Canberras asuvad mitmed föderaalametkondade peakorterid, samuti on Austraalia pealinna alal oma avalikke teenuseid osutavad asutused ja organisatsioonid, kus on üle 20 000 töökoha. Riigikaitsesektoril on Canberras ja selle lähiümbruses üle 13 000 töökoha, selle sektori peamised tööandjad on [[Austraalia kaitseministeerium]] ning kõrgemad sõjaväelised õppeasutused ([[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]]).<ref name="ACTindustries" /> Lisaks avalikule sektorile tegutseb Canberras üle 25 000 eraettevõtte, milles on hõivatud umbes 50% Canberra tööjõust. Erasektori suurima segmendi moodustab [[turism]]imajandus, kus tegutseb ligi 7000 ettevõtet. Küllaltki tööjõumahukas on ka ehitusvaldkond, kus töötab üle 12 000 inimese. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas tegutseb umbes 1000 ettevõtet, mis annavad tööd umbes 8000 inimesele.<ref name="ACTindustries" /> Austraalia pealinna ala sisemajanduse kogutoodangust annab ehitus 4,6%, finants- ja kindlustusteenused 4,1%, turismimajandus 3,1%, jaekaubandus 3,1%, infotehnoloogia ja meedia 2,1%. Ligi 8,3% sisemajanduse kogutoodangust tuleb aga elamis- ja äripindade renditulust.<ref name="GSP" /> ==Taristu ja transport== [[Pilt:Tuggeranong Parkway.jpg|pisi|Õhufoto Tuggeranongi magistraalist, mis ühendab Canberra kesklinna Tuggeranongi linnaosaga]] ===Teed ja liiklus=== Peamine liiklusvahend Canberras on auto. Canberra linnaplaneeringu kohaselt ühendavad eeslinnu [[magistraal]]id, mis enamasti on kujundatud kahesuunaliste, suunavööndeid lahutava eraldusribaga teedena.<ref name="chapter9" /><ref name="lMTwl" /> Kuna väiksema asustustihedusega eeslinnad on paigutatud hajusalt, läbivad teed ka asustamata tühermaasid ja metsaalasid. See tähendab, et tulevaste transpordikoridoride arendamiseks on vajadusel piisavalt maad, et vältida tunnelite rajamist või juba planeeritud elamumaa kokkuostmist. Ka on tänu sellele Canberras teiste Austraalia suurlinnadega võrreldes märksa rohkem rohealasid.<ref name="MiJ3T" /> Maksimaalne kiirus magistraalidel on 100&nbsp;km/h, kuid asumisiseselt kehtivad kiiruspiirangud 40–60&nbsp;km/h.<ref name="V7cfp" /><ref name="hQw1L" /> Kuigi canberralased on küllaltki aktiivsed jalgsi ja jalgratastel liikujad, ei ole linnas piisavalt turvalisi jalgrattateid. 2014. aastal oli linnas hinnanguliselt 87 000 jalgratturit, kuid samal ajal oli Canberra Austraalias esikohal jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetustes, kusjuures õnnetuste arv ületas riigi keskmist kaks korda.<ref name="QAxBa" /> Liiklusturvalisuse tõstmiseks võttis [[Austraalia pealinna ala]] valitsus [[1999]]. aastal Canberra teedel ja tänavatel kasutusele liikluskaamerad. Kasutusel on eri tüüpi [[kiiruskaamera]]d ja [[foor]]ide taga peatumist salvestavad kaamerad. Aastatel 2011–2013 tõid nende salvestatud liiklusrikkumiste eest määratud trahvid linnale igal aastal sisse 11 miljonit Austraalia dollarit.<ref name="QENL3" /> [[Federal Highway (Austraalia)|Federal Highway]], mis liitub [[Goulburn]]i linna lähistel [[Hume Highway]]ga, ühendab Canberrat Sydneyga, linnadevaheline sõiduaeg on kolm tundi. [[Melbourne]]'iga ühendab Canberrat [[Barton Highway]], mis liitub Hume Highwayga [[Yass]]i asula juures; nende linnade vaheline sõiduaeg on seitse tundi.<ref name="A927u" /> ===Ühistransport=== [[Pilt:ACTION Bus 892 Ansair (MkII) bodied Renault PR100-2 -- 30 June 2014.jpg|pisi|ACTIONi linnaliinibuss Renault PR100-2 Canberras]] Ühistransporti kasutatakse Canberras vähem kui kõigis teistes Austraalia suuremates linnades. 2006. aastal kasutas Canberras ühistransporti 8% elanikest, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli selle kasutatavus veelgi vähenenud: vaid 6,7% elanikest kasutas tööl käimiseks ühistransporti ja 6,5% läks tööle jalgsi või jalgrattal; ülejäänud elanikkond eelistas peamise liiklusvahendina autot.<ref name="C5u7N" /><ref name="XOqus" /> Selle põhjusena on võimud välja toonud asjaolu, et Canberra eeslinnad paiknevad väga suurel territooriumil ja nende asustustihedus on väike, mistõttu efektiivse ühistranspordi korraldamine on keeruline ja linnaplaneering on juba aastakümneid arvestanud auto kui peamise liiklusvahendiga.<ref name="chapter9" /> Canberra kohalikku bussitransporti korraldab [[Austraalia pealinna ala]] valitsus. ACT Internal Omnibus Network ([[ACTION]]) katab kogu Canberra linna, ühendades omavahel nelja bussijaama, eeslinnade keskusi, peamisi vaatamisväärsusi, haridusasutusi ja muid sihtpunkte.<ref name="5wlR2" /> Uus-Lõuna-Walesi osariigis registreeritud erafirma [[ComfortDelGro Cabcharge]] opereerib [[Transborder Express]]i kaubamärgi all kahte bussiliini Canberra ja [[Yass]]i vahel ning osutab samuti koolibussi teenust mitmetele Canberra koolidele.<ref name="s13Cp" /> Sama firma korraldab [[Qcity Transit]]i kaubamärgi all ka liiklust Canberra ja [[Queanbeyan]]i linna vahel.<ref name="ovwPE" /> Arendamisel on [[kergraudtee]]võrk, mis esimeses etapis peaks ühendama Canberra südalinna ([[Canberra Civic]]) [[Gungahlin]]i linnaosaga ja teises etapis südalinna Woden Valley linnaosaga. Töid on alustatud 12&nbsp;km pikkusel trassil südalinna ja Gungahlini vahel ning reisijatevedu sellel liinil peaks algama 2019. aastal.<ref name="76wzx" /> [[Pilt:2009 Ford Falcon (FG) XT sedan, CanberraElite taxis (2014-06-01).jpg|pisi|Canberra Elite'i takso Ford Falcon]] [[Pilt:Canberra Railway Station.jpg|pisi|vasakul|Canberra raudteejaam]] Canberras tegutseb kokku neli [[takso]]firmat: ACT Cabs, Canberra Elite, Cabxpress ja Silver Service. Canberra legaliseeris 2015. aasta oktoobris [[sõidujagamisteenus]]e, olles esimene Austraalia linn, kus vastav õiguslik alus vastu võeti. Peamine sõidujagamisteenuse osutaja linnas on [[Uber]], aga selles vallas tegutsevad veel näiteks [[OnTap]] ja [[GoCatch]].<ref name="1WXxB" /><ref name="5ddRM" /> Reisijatevedu [[raudtee]]l korraldab Uus-Lõuna-Walesi osariigile kuuluv ettevõte [[NSW Trains]] oma võrgustiku [[NSW TrainLink]] kaudu. Raudteeühendus on Canberral Sydneyga. Iga päev on liinil kolm väljumist sõiduajaga neli tundi.<ref name="4UkRS" /><ref name="kg2jK" /> [[Melbourne]]'iga Canberral otseühendus puudub: NSW TrainLinki bussid viivad inimesed Yassi raudteejaama, kus on võimalik ümber istuda Sydney–Melbourne'i rongidele.<ref name="kg2jK" /> Canberra raudteejaam asub kesklinna lõunaosas, [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinnas.<ref name="ZBdZO" /> Raudteeliiklus jõudis Canberrasse 1914. aastal, mil sinna pikendati Sydneyst Queanbeyanini kulgenud raudtee. Esialgu kasutati 6,58&nbsp;km pikkust raudteed ainult kaupade transpordiks, jaanuaris 1923 pandi käiku rongid tööliste veoks. Regulaarne reisirongiliiklus algas oktoobris 1923 ja Canberra raudteejaam valmis 1924. aastal. 1920. aastatel oli Canberras ka muid raudteid, näiteks Yarralumla tellisetehase ja kesklinna vahel, kuid see oli ajutine ühendus pealinna ehitustööde ajaks, mis hiljem likvideeriti. Canberra südalinn jäigi raudteega ühendamata, sest kuigi 1920. aastal ehitati raudteesild üle [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]], hävis see [[1922]]. aasta üleujutuses ja purunenud raudteelõiku enam ei taastatud, mistõttu ka hilisem raudteejaam rajati tänapäevasesse Kingstoni eeslinna.<ref name="xVBER" /> [[Pilt:New terminal building at Canberra Airport cropped2.jpg|pisi|Canberra lennujaama uus terminal]] [[Canberra lennujaam]]ast on otseühendused [[Adelaide]]'i, [[Brisbane]]'i, [[Gold Coast]]i, [[Melbourne]]'i, [[Newcastle (Austraalia)|Newcastle'isse]], [[Perth (Austraalia)|Perthi]] ja Sydneysse, kust saab omakorda edasi lennata teistesse kodu- ja välismaistesse sihtpunktidesse. Siselende teenindavad lennufirmad [[Fly Pelican]], [[Qantas]], [[Tigerair]] ja [[Virgin Australia]].<ref name="61bO6" /> Rahvusvahelised ühendused on Canberral [[Singapur]]i ja [[Wellington]]iga, neid liine teenindab [[Singapore Airlines]] ning mõlemasse sihtpunkti pääseb neli korda nädalas.<ref name="26Kn5" /> Austraalia taristu- ja regionaalarenguministeerium on andnud Canberra lennujaamale piiratud kasutusega rahvusvahelise lennujaama staatuse.<ref name="mX7N8" /> Kuni 2003. aastani jagas tsiviillennujaam [[lennurada|lennuradu]] naabruses asunud kuninglike õhujõudude [[Fairbairni lennubaas]]iga. 2002. aastal lõpetas lennubaas tegevuse ja 2003. aastal anti selle territoorium haldamiseks Canberra lennujaamale. Kuna Fairbairni lennubaasi ala on tunnistatud riiklikuks mälestiseks, vastutab lennujaam ka selle konserveerimise eest.<ref name="EHq7k" /> ===Vee-, gaasi- ja elektrivarustus=== [[Pilt:Royalla Solar Farm 4.JPG|pisi|Royalla päikeseelektrijaam, mis suudab elektriga varustada 4500 majapidamist]] [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele kuuluv [[Icon Water]] (endise nimega ACTEW Corporation) haldab Canberra vee- ja kanalisatsioonivõrku, mille torustiku kogupikkus on üle 6440&nbsp;km. Icon Water tarnib igal päeval üle 100 megaliitri joogivett ja puhastab igal aastal üle 29 gigaliitri reovett.<ref name="vAcFw" /> Kahasse erafirmadega [[Jemena Networks]] ja [[AGL Energy]] kuulub Icon Waterile ettevõte [[ActewAGL]], mis tegeleb elektri ja gaasi tarnimisega nii Austraalia pealinna alal kui ka Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Ettevõte tarnib elektrit 2358&nbsp;km² suurusel territooriumil ja selle gaasitorustiku kogupikkus on 4563&nbsp;km.<ref name="FmiSH" /> Canberra joogiveevarusid säilitatakse neljas reservuaaris – Corini, Bendora ja Cotteri paisude taga [[Cotteri jõgi|Cotteri jõel]] ning Googongi paisu taga [[Queanbeyani jõgi|Queanbeyani jõel]]. Kuigi Googongi pais asub Uus-Lõuna-Walesi territooriumil, haldab seda Austraalia pealinna ala valitsus.<ref name="B1vEm" /><ref name="wTV7J" /> Icon Waterile kuuluvad ka Canberra kaks reoveepuhastusjaama – üks neist on Austraalia sisemaa suurim reoveepuhastusjaam [[Molonglo jõgi|Molonglo jõe]] alamjooksul, teine asub [[Fyshwick]]is.<ref name="xWm6m" /> Kuna tänapäeval Austraalia pealinna alal piisavalt suure võimsusega energiaallikaid ei asu, saab Canberra suurema osa elektrienergiast Uus-Lõuna-Walesi elektrivõrgust ja [[Snowy Mountains]]i mäestiku hüdroenergiavõrgust. Canberra elektrivarustuse tagavad kaks alajaama – Canberra alajaam [[Holt]]is ja Queanbeyani alajaam [[Oaks Estate]]'is. Mõlemad alajaamad kuuluvad Uus-Lõuna-Walesi kõrgepingevõrkude operaatorile [[TransGrid]].<ref name="nXq9q" /> Aastatel 1913–1915 ehitati Canberra [[Kingston (Canberra)|Kingstoni]] eeslinna soojuselektrijaam ja alates 1915. aastast varustas see pealinna elektrienergiaga, kuid suleti [[1929]]. aastal, kui osutus odavamaks mujalt elektrit sisse osta. Seda kasutati veel ka aastatel 1936–1942 ja [[1948]]–1957 teiste elektrijaamade remondi ja Canberra suurenenud energiavajaduse ajal. Alates 1957. aastast on see alaliselt suletud.<ref name="AoB8g" /><ref name="vUClk" /> Viimastel aastatel on Austraalia pealinna alal avatud päikeseelektrijaamu – neist esimene, 20 MW võimsusega jaam avati ametlikult [[3. september|3. septembril]] 2014 [[Royalla]]s ja oli avamise ajal Austraalia suurim päikeseelektrijaam<ref name="0GWes" />; teine, vaid 2,3 MW võimsusega jaam avati [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2016]] [[Majura]]s<ref name="ctLrH" />; kolmas, 13 MW võimsusega jaam avati [[Mugga Lane]]'is märtsi alguses [[2017]].<ref name="SOAdu" /> Ka paljud eramajad Canberras on paigutanud katusele päikesepaneelid, mida kasutatakse nii elektrienergia tootmiseks kui ka vee soojendamiseks. Tuuleelektrijaamu Canberras ei ole, kuid Austraalia pealinna ala lähedusse jäävates Uus-Lõuna-Walesi piirkondades on mitmeid ehitusjärgus tuuleparke. 2013. aastal võtsid Austraalia pealinna ala võimud vastu seaduse, mille kohaselt peab haldusüksuse energiavajadus 2020. aastaks olema 90% ulatuses kaetud [[taastuvenergia]]ga<ref name="YrwAL" />, 2016. aastal seati 2020. aasta sihtmärgiks juba 100% taastuvenergiat. Suurem osa sellest energiast kavatsetakse sisse osta teistes osariikides asuvatest tuuleelektrijaamadest.<ref name="4nX0h" /> ==Tervishoid== [[Pilt:Canberra Hospital.jpg|pisi|Canberra haigla]] Canberras on kaks suurt riigihaiglat. Neist suurem on umbes 600 voodikohaga [[Canberra haigla]] (endise nimega Woden Valley haigla), mis teenindab lisaks [[Austraalia pealinna ala]]le ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Haigla teeninduspiirkonnas elab umbes 540 000 inimest. Ühtlasi on Canberra haigla [[Australian National University]] meditsiiniteaduskonna peamine kliiniline haigla.<ref name="38BJK" /> Teine, väiksem riigihaigla on 256 voodikohaga [[Calvary Public Hospital]] [[Bruce]]'i eeslinnas, mis teenindab eelkõige [[Belconnen]]i, [[North Canberra]] ja [[Gungahlin]]i linnaosi. Ka see haigla on Australian National University, [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i ja [[Canberra Ülikool]]i kliiniline haigla.<ref name="dccDZ" /> Kuigi Calvary Public Hospitali tegevust rahastatakse riiklikest vahenditest, kuulub see katoliiklikule mittetulundusühingule [[Little Company of Mary Health Care]].<ref name="3HGum" /> Canberras on ka kolm erahaiglat, millest kaks – [[Calvary Private Hospital]] Bruce'i eeslinnas ja [[Calvary John James Hospital]] [[Deakin]]i eeslinnas – kuuluvad samuti Little Company of Mary Health Care gruppi. Kolmas on [[Garran]]i eeslinnas asuv [[National Capital Private Hospital]]. Erahaiglatest suurim on Calvary John James Hospital.<ref name="OyYXu" /> [[Burley Griffini järv]]e kaldal Actoni poolsaarel asus varem [[Canberra kuninglik haigla]]. See suleti 1991. aastal. Tühi hoone õhiti [[1997]]. aastal, et teha ruumi [[Austraalia Rahvusmuuseum]]i rajamiseks. Õhkimine ei läinud plaanipäraselt ja hoone tükid paiskusid laiali, tappes muuhulgas õhkimist vaatama tulnud 12-aastase tüdruku.<ref name="IOef4" /><ref name="AAEbP" /><ref name="g4L7t" /> Austraalia pealinna ala kiirabi (''ACT Ambulance Service'') teenindab lisaks Austraalia pealinna alale ka Uus-Lõuna-Walesi osariigi kaguosa. Erinevalt teistest Austraalia kiirabidest on Canberras igas kiirabibrigaadis vähemalt üks intensiivravi parameedik. Austraalia pealinna ala kiirabi mehitab ja haldab ka [[Snowy Hydro SouthCare]] teenust, mis on Austraalia pealinna ala ja Uus-Lõuna-Walesi ühisteenus inimeste päästmiseks ja ravile toimetamiseks helikopteriga.<ref name="uZXvz" /> ==Meedia== Austraalia pealinnana on Canberra poliitikauudiste tähtsaim keskus ning sellest tulenevalt on seal alaliselt esindatud kõik Austraalia suuremad ajakirjandusorganisatsioonid, teiste seas rahvusringhääling [[Australian Broadcasting Corporation]], eratelekanalid ja suurlinnade ajalehed. Ajakirjanikud ja neid toetav personal, kes vahendavad uudiseid [[Austraalia parlament|Austraalia parlamendist]], moodustavad [[Canberra pressigalerii|föderaalparlamendi pressigalerii]].<ref name="bOjmZ" /> Canberra eeslinnas [[Barton]]is asub [[National Press Club of Australia]], mis teeb regulaarseid teleülekandeid oma lõunasöökidest, kus astub tavaliselt üles mõni prominentne külaline, kas siis poliitik või muu avaliku elu tegelane, kes peab kõne ning vastab seejärel klubiliikmete küsimustele.<ref name="MhnPs" /> ===Trükiajakirjandus=== [[Pilt:The Canberra Times and The Chronicle at Fyshwick.jpg|pisi|The Canberra Timesi toimetus [[Fyshwick]]is]] Canberras on oma päevaleht [[The Canberra Times]], mis on asutatud [[1926]]. aastal.<ref name="pBAot" /><ref name="2eLRL" /> Linnas ilmub ka tasuta nädalakirju, nende seas uudisteajakirjad [[CityNews]] ja [[Canberra Weekly]] ning popkultuuri ja linnas toimuvaid üritusi tutvustav ajakiri [[BMA Magazine]]. BMA Magazine hakkas ilmuma [[1992]]. aastal ja esimene number oli pühendatud ansambli [[Nirvana]] albumi "[[Nevermind]]" kontserditurneele<ref name="IXNdh" />. ===Raadio=== Canberras edastavad oma saateid mitmed kesk- ja ülikõrgsagedusalal tegutsevad raadiojaamad.<ref name="3i1XV" /> Peamised eraraadiojaamad on [[Capital Radio Network]]i raadiokanalid 2CA ja [[2CC]] ning [[Austereo]] / [[Australian Radio Network]]i raadiokanalid [[104.7 (Canberra)|104.7]] ja [[Mix 106.3]]. Seejuures on 2CA Canberra vanim raadiojaam, mis hakkas saateid edastama juba 1931. aastal.<ref name="PSV6n" /> Tegutsevad mitmed kogukonnaraadiod, millest vanim on [[1973]]. aastal [[Australian National University]] üliõpilaste asutatud [[2XX]].<ref name="TeiYR" /> Alates 2010. aastast testitakse Canberras Austraalia kommunikatsiooni- ja meediaameti loal digitaalset [[DAB-raadio|DAB+ raadiosüsteemi]]. Digitaalses standardis dubleerivad oma programmi mitmed klassikalised raadiojaamad, aga tegutsevad ka mõned ainult digitaalselt saateid edastavad raadiojaamad.<ref name="V05dL" /> ===Televisioon=== [[Pilt:Prime Television Broadcast Centre.jpg|pisi|Telejaama Prime7 saatekeskus]] Canberras on nähtavad viis vabalevis telejaama:<ref name="7LnbE" /> * [[ABC Television|ABC]] Canberra * [[Special Broadcasting Service|SBS]] New South Wales * [[Win Television]] Southern NSW & ACT – [[Network Ten]] partner<ref name="TVswitch" /> * [[Prime7]] Southern NSW & ACT – [[Seven Network]] partner * [[Southern Cross Nine]] Southern NSW & ACT – [[Nine Network]] partner<ref name="TVswitch" /> Kõigil neil telejaamadel on üks põhikanal ja kaks või enam lisakanalit. Enne 1989. aastat edastasid Austraalia pealinna alal saateid vaid kolm televisiooniettevõtet – ABC, SBS ja CTC (Capital Television), millest sai hiljem Southern Cross Nine. Sel aastal rakendus Uus-Lõuna-Walesi osariigis valitsuse programm, mille eesmärk oli tagada väljaspool suurlinnu samasugused televisiooni vaatamise võimalused kui suurlinnades. Selle tulemusel hakkasid Austraalia pealinna alal saateid edastama ka Prime Television (uue nimega Prime7) ja Win Television.<ref name="RjjVd" /> Tasulist [[satelliittelevisioon]]iteenust osutab Canberra elanikele [[Foxtel]] ja tasulist [[kaabeltelevisioon]]iteenust [[TransACT]]. ==Haridus== [[Pilt:ANU School of Art, Canberra.jpg|pisi|[[Australian National University|ANU]] kunstiteaduskond]] Canberra kaks peamist kõrgkooli on [[Australian National University]] (ANU) [[Acton]]i eeslinnas ja [[Canberra Ülikool]] (''University of Canberra'', UC) [[Bruce]]'i eeslinnas. ANU asutati 1946. aastal ja on alati olnud teadusülikool. [[Times Higher Education World University Rankings]]i 2017. aasta edetabelis on ANU maailma ülikoolide seas 47. kohal.<ref name="gm3dp" /> [[QS World University Rankings]]i 2016. aasta edetabelis oli ANU Austraalia ülikoolide seas esimesel ja maailma ülikoolide seas 22. kohal. Seal õpib üle 22 500 üliõpilase. Ülikooli vilistlaste ja personali seas on kokku kuus [[Nobeli auhind]]ade laureaati.<ref name="IEa8j" /> UC asutati [[1967]]. aastal rakenduskõrgkoolina, sai ülikooliks [[1990]]. aastal ja määratleb ühe oma peamise tugevusena siiani just rakendusliku suunitlusega kõrghariduse andmist.<ref name="bSDiR" /> 2014. aastal õppis seal 16 970 üliõpilast, neist 1048 ülikooli piiritagustes filiaalides.<ref name="bRbkL" /> Lisaks neile kahele ülikoolile asub Canberra põhjapoolses [[Weston]]i eeslinnas [[Austraalia Katoliku Ülikool]]i (ACU) Canberra ülikoolilinnak Signadou, kus õpib üle 1000 üliõpilase.<ref name="EmJHM" /> [[Barton]]i linnaosas paikneb sekulaarse [[Charles Sturti Ülikool]]i (CSU) Püha Markuse teoloogiakeskus.<ref name="2Py51" /> Rakenduskõrgharidust annab Canberras kuue ülikoolilinnakuga [[Canberra Tehnikainstituut]].<ref name="CWCW9" /> Canberra kesklinna põhjapoolses [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas asuvad kaks kõrgemat sõjakooli – [[Austraalia Kaitsejõudude Akadeemia]] (ADFA) ja [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis]].<ref name="qkkv1" /> ADFA tegutseb koostöös [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]iga, mis tagab akadeemia lõpetajatele võimalused jätkuõppeks. ADFA kolmeaastases esimese astme programmis õpib umbes 800 kaitseväelast, veel 300 kaitseväelast jätkab õpinguid Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli üheaastases teise astme programmis.<ref name="3ENmG" /> Kuninglik Sõjaväekolledž valmistab ette maavägede ohvitserkonda.<ref name="KbHvi" /> 2016. aastal oli Canberras 87 üldhariduskooli, mis kuulusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsusele ja nendes õppis 45 000 õpilast.<ref name="MAMrg" /> 18 Canberra erakooli moodustavad Austraalia pealinna ala sõltumatute koolide assotsiatsiooni.<ref name="E0HnQ" /> Lisaks tegutseb linnas ka mitmeid erakoole, mis ei ole assotsiatsiooni liikmed. 2016. aasta ametliku statistika järgi õppis 59,6% Austraalia pealinna ala õpilastest avalikes koolides ja 40,4% erakoolides, mis teeb Austraalia pealinna alast kõige kõrgema erahariduse osakaaluga esimese järgu haldusüksuse Austraalias.<ref name="fubXr" /> Enamik eeslinnu Canberras on plaanitud koos lasteaia ja põhikooliga. Planeeringus püütakse need paigutada kohtadesse, kus ümbruskonnas leidub piisavalt vaba ruumi sportimiseks ja ajaveetmiseks.<ref name="dTb8J" /> Alates 2006. aastast on Austraalia pealinna ala valitsus viinud ellu programmi "Towards 2020: Renewing Our Schools", mis näeb ette hariduse kvaliteedi tagamiseks mitmete avalike üldhariduskoolide sulgemise või ühendamise. Kui 2006. aastal oli valitsuse omandis veel 180 üldhariduskooli, siis nüüdseks on nende koolide arv vähenenud enam kui 90 võrra. Ainuüksi aastatel 2006–2008 oli kavas 39 kooli sulgemine.<ref name="6aXg7" /> Kuigi programm tekitas esimestel aastatel tugevat vastasseisu, ei õnnestunud reformi väärata.<ref name="BRy6p" /><ref name="qxaQJ" /> ==Kultuur ja meelelahutus== ===Vaatamisväärsused=== [[Pilt:National Library of Australia-East side entrance.jpg|pisi|[[Austraalia Rahvusraamatukogu]]]] Turismi seisukohalt pakuvad lisaks Canberra planeeringule [[aedlinn]]ana huvi arvukad vaatamisväärsused, mis asuvad peamiselt linna vanimas, [[Canberra Central]]i linnaosas ja [[Burley Griffini järv]]e kallastel. Mainimist väärib seegi, et paljud valitsushooned Canberras on vabalt külastatavad. Canberra Centrali lõunaosa ehk [[South Canberra]] keskpunkt on ringteega ümbritsetud [[Capital Hill]], kuhu suubuvad kõik peatänavad. Sellel künkal asub 1988. aastal avatud [[Canberra uus parlamendihoone]]. Ehitustööde ajal eemaldati künka tipp ja pärast hoone valmimist paigaldati see tagasi niiviisi, et nüüd moodustab see parlamendihoone muruga kaetud katuse. Hoone kohal kõrgub 81&nbsp;m kõrgune nelja jalaga lipumast, kus lehvib Austraalia riigilipp.<ref name="1yHzt" /><ref name="8lCJN" /> Capital Hillist põhja pool asub esinduslik [[Parkes]]i linnaosa, kus paiknevad linna mitmed olulisemad hooned, teiste seas ka Capital Hilli jalamil asuv [[Canberra vana parlamendihoone]]. See oli aastatel 1927–1988 Austraalia parlamendi ajutine asukoht, tänapäeval on see aga koduks ühele osale [[Rahvuslik Portreegalerii (Canberra)|Rahvuslikust Portreegaleriist]].<ref name="zi7Bq" /> Vana parlamendihoone ette rohealale püstitati [[1972]]. aastal [[Austraalia aborigeenid]]e mitteametlik telksaatkond (''Aboriginal Tent Embassy'').<ref name="1s6rj" /> Vana parlamendihoone lähistel paikneb ka [[Austraalia Rahvusarhiiv]]. Burley Griffini järve lõunanurga lähedusse jäävad [[Austraalia Rahvusraamatukogu]], teadus- ja tehnikamuuseum [[Questacon]], [[Austraalia Ülemkohus|Austraalia Ülemkohtu]] hoone ja [[Austraalia Rahvusgalerii]].<ref name="qGYxg" /> Parkidega ümbritsetud järve keskosa läänetipus asub purskkaevu kujul lahendatud [[Kapten James Cooki mälestusmärk]].<ref name="DckRk" /> Väikesel [[Aspeni saar]]el paikneb 50&nbsp;m kõrgune [[Rahvuskariljon]] – tornis asuv isemängiv [[kariljon]] (kellamäng).<ref name="lpz4V" /> Capital Hillist läänes, [[Yarralumla]] linnaosas asub enamik välisesindusi, [[Austraalia kindralkuberner]]i residents [[Government House]], loomaaed ja akvaarium. Capital Hillist edelas, [[Deakin]]i linnaosas on samuti mõned välisesindused, [[Austraalia kuninglik müntimiskoda]] ja [[Austraalia peaminister|Austraalia peaministri]] ametlik residents [[The Lodge]].<ref name="ugCxF" /><ref name="wjAXQ" /><ref name="vc" /> [[Pilt:War memorial 01.jpg|pisi|[[Austraalia sõjamemoriaal]]]] [[Pilt:NatMusAus Main Entrance Strip.jpg|vasakul|pisi|[[Austraalia Rahvusmuuseum]]]] Burley Griffini järvest põhja pool asuv piirkond [[Canberra Civic]] on linna peamine kaubandus- ja ärikvartal. See on üks väheseid tiheasustusega alasid linnas. Seal asuvad muuhulgas messikeskus ning Canberra ajalugu ja kunsti tutvustav [[Canberra muuseum ja galerii]]. Civicust läänes paikneb Actoni ülikoolikvartal. Seal, [[Black Mountain]]i mäe jalamil asub [[Austraalia Rahvuslik Botaanikaaed]], kus leidub üle 5500 taimesordi Austraalia eri kasvupiirkondadest. Actoni poolsaare lõunatipus on [[Austraalia Rahvusmuuseum]], mis paistab silma oma julge, futuristliku arhitektuuriga.<ref name="vc" /> Canberra Civicust idas, [[Mount Ainslie]] mäe jalamil on linna niinimetatud tseremoniaalpiirkond. [[ANZAC Parade]] on lai, mitmete mälestusmärkidega ääristatud paraadtänav. Seal toimuvad paraadid Austraalia ühel tähtsamal riigipühal, sõdades ja muudes relvastatud konfliktides teeninud ja langenud austraallaste ja uusmeremaalaste mälestuspäeval ([[ANZAC Day]]). Selle tänava ääres asub Canberra vanim pühakoda, [[Ristija Johannese kirik (Canberra)|Ristija Johannese kirik]]. Seal on ka [[Austraalia sõjamemoriaal]], rahvuslik mälestusmärk kõigis sõdades langenutele.<ref name="vc" /> Umbes 15&nbsp;km kaugusel Civicust, linna põhjapiiri lähistel asub [[Rahvuslik Dinosauruste Muuseum]], kus on Austraalia üks suuremaid püsiekspositsioone dinosaurustest ja elust eelajaloolisel ajal.<ref name="kk3Og" /> Canberras on säilinud mõned ajaloolised elumajad 19. sajandist: Lanyoni ja Tuggeranongi talud [[Tuggeranongi org|Tuggeranongi orus]], [[Mugga-Mugga Cottage]] [[Symonston]]i eeslinnas ja [[Blundell's Cottage]] Parkesi eeslinnas võimaldavad tutvuda esemetega varaste euroopa asunike igapäevaelust.<ref name="EZ6k6" /><ref name="VdhfA" /><ref name="ewJwm" /><ref name="b6wlJ" /> [[Red Hill]]i künkal asuv [[Calthorpes' House]] on hästi säilinud näide 1920. aastate arhitektuurist ja sama perioodi Austraalia keskklassi elustiilist.<ref name="eFfpC" /> [[Duntroon House]] [[Campbell (Canberra)|Campbelli]] eeslinnas oli üks esimesi suurmajapidamisi Canberra alal; tänapäeval asub seal [[Kuninglik Sõjaväekolledž Duntroonis|Kuningliku Sõjaväekolledži]] ohvitseride söökla.<ref name="MYAgv" /> ===Kultuurielu=== [[Pilt:Floriade canberra05.jpg|pisi|Canberra lillefestival Floriade]] Canberra võib muuseumide kõrval uhkustada ka aktiivse teatri- ja muusikaeluga, mida hoiavad suures osas üleval kohalike ülikoolide üliõpilased. Linna teatrielu süda on [[Canberra Teatrikeskus]], millel on kokku kolm eraldi hoonetes paiknevat saali: 1244 istekohaga Canberra Theatre, 618 istekohaga Playhouse ja 90 kohaga Courtyard Studio. Neid saale kasutatakse aeg-ajalt ka kontsertide korraldamiseks.<ref name="1Kefs" /> [[The Street Theatre]] on kahe saaliga teatrihoone, mida haldab peamiselt nüüdisnäitekunsti väljatoomisele keskendunud mittetulunduslik produktsioonifirma [[The Street]] ja kus astuvad üles ka harrastusteatrid.<ref name="XVevZ" /> Linna tähtsaim kontserdisaal on [[1976]]. aasta septembris avatud 1442 istekohaga [[Llewelyn Hall]], mis tegutseb osana [[Australian National University]] muusikateaduskonnast ja on nimetatud selle esimese dekaani, viiulimängija [[Ernest Llewellyn]]i auks.<ref name="7gjyC" /> Linna esimene kultuurielu keskus oli [[1928]]. aastal avatud [[Albert Hall]], mis kuni Canberra teatri avamiseni [[1965]]. aastal oli kõigi peamiste teatrilavastuste ja kontsertide toimumispaik. Samuti toimusid seal Austraalia kodakondsuse andmise tseremooniad. Alates 1979. aastast on see kultuurimälestis. Albert Halli kasutatakse siiani konverentside ja kontsertide korraldamiseks ning ja lavastuste ettekandmiseks.<ref name="ZVs3g" /><ref name="4R87z" /> Canberras on esindatud peamised Austraalia kinoketid: [[Dendy Cinemas]] asub [[Canberra Civic]]us, [[Greater Union]]il on üks kino [[Manuka]] eeslinnas, [[Hoyts]]il kaks kino ([[Belconnen]]i ja Woden Valley linnaosas), [[Palace Films and Cinemas|Palace'il]] üks kino Actoni eeslinnas, [[Limelight Cinemas|Limelightil]] üks kino Tuggeranongi linnaosas. Lisaks on oma kinosaalid Australian National Universityl ning Austraalia filmi- ja heliarhiivil.<ref name="LLvEp" /> Igas linnaosa keskuses on rahvaraamatukogu. Linnas toimuvad igal aastal suured mitmepäevased festivalid ja messid. Neist esimene on alates 1988. aastast jaanuaris korraldatav autode tänavafestival [[Summernats]].<ref name="wDIxJ" /> Veebruari lõpus leiab aset põllumajandusnäitus [[Royal Canberra Show]], mida on Canberras peetud alates 1927. aastast.<ref name="dhVq0" /> Märtsi teisel esmaspäeval tähistatakse linna aastapäeva. [[Canberra päev]]ale eelneb tihtipeale kümnepäevane ürituste sari "Celebrate Canberra".<ref name="Wiomf" /> Ülestõusmispühade nädalal peetakse rahvakultuurifestivali [[National Folk Festival]].<ref name="X8jGs" /> Septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani toimub alates 1988. aastast korraldatav lillefestival [[Floriade]], mille külastajate arv on kasvanud 480 000 inimeseni.<ref name="UUljH" /> Oktoobri lõpus [[Canberra Ülikool]]i territooriumil toimunud [[rokkmuusika]]festival [[Stonefest]] oli pikka aega samuti mitmepäevane üritus, kuid vähenenud külastatavuse tõttu on seda alates 2012. aastast peetud ühepäevase üritusena University of Canberra Stone Day nime all.<ref name="SBqbO" /> ===Muu meelelahutus=== [[Pilt:Casino canberra sign civic.jpg|pisi|Casino Canberra]] Ainsana võib Canberra linnas hasartmänge korraldada 1994. aastal avatud [[Casino Canberra]], mis kuulub alates 2014. aastast [[Hongkong]]i ettevõttele [[Aquis Entertainment]]. Uued omanikud algatasid ulatusliku ümberehitus- ja laienemisprogrammi, mille raames peaks kasiino juures avatama kaks hotelli, luksuskaupade poed, uued restoranid ja laiendatud konverentsikeskus. Tööd sõltusid [[Austraalia pealinna ala]] valitsuse loast tuua kasiinosse mänguautomaadid, mida varem võis kasutada ainult baarides ja ööklubides, aga mitte kasiinodes. 2016. aastal jõuti kokkuleppele 200 mänguautomaadi paigaldamises kasiinosse.<ref name="g71ag" /><ref name="Bv588" /><ref name="fuwEf" /> Suhteliselt väikese elanike arvu tõttu ei ole Canberra ööelu võrreldav Austraalia suurte metropolide ööeluga. Täiendavalt mõjutab seda veel elanikkonna väike asustustihedus, mistõttu on suurem osa meelelahutusasutusi nagu baarid, ööklubid ja restoranid koondunud vähestesse eeslinnadesse kesklinna lähistel. Kõige suurem meelelahutusasutuste kontsentratsioon on [[Dickson]]is, [[Kingston (Canberra)|Kingstonis]] ja [[Canberra Civic]]us.<ref name="7zNTn" /> [[Prostitutsioon]] dekriminaliseeriti Austraalia pealinna alal 1992. aastal, kuid [[bordell]]id tohivad tegutseda ainult [[Mitchell]]i ja [[Fyshwick]]i eeslinnades.<ref name="jJzjA" /> ==Sport== [[Pilt:BruceStadium19032005.JPG|pisi|Ragbi liiga võistlus Canberra staadionil]] Lisaks kohalikele spordiliigadele võistlevad mitmed Canberra võistkonnad ka riigi ja rahvusvahelisel tasandil. Üks populaarsemaid spordialasid on [[ragbi]]. Tuntuimad võistkonnad on [[Canberra Raiders]] ja [[Brumbies]], kes mängivad vastavalt [[ragbi liiga]]s ja [[ragbi liit|ragbi liidus]]. Mõlemad on olnud ka oma liiga meistrid.<ref name="Y4s32" /><ref name="sKSPM" /> Mõlema meeskonna koduväljak on [[Canberra staadion]], mis on linna suurim staadion, mahutades 25 000 inimest. Alates 2014. aastast kannab see vastavalt sponsorlepingule ametlikku nime GIO Stadium Canberra.<ref name="I0Q6m" /><ref name="austadiums" /> Seal korraldati [[2000. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpallivõistlusi, [[2003. aasta maailma karikavõistlused ragbis|2003. aasta maailma karikavõistlustel ragbis]] ragbi liidu mänge ja [[2015. aasta AFC Aasia karikavõistlused|2015. aasta Aasia jalgpalliföderatsiooni karikavõistluste]] mänge.<ref name="austadiums" /> Kolmas tuntuim ragbimeeskond on [[University of Canberra Vikings]] (kuni 2014. aastani Canberra Vikings), kes saavutasid 2015. aasta ragbi liidu rahvuslikel meistrivõistlustel teise koha.<ref name="IWeCg" /> Linnal on ka edukas naiste [[korvpall]]iklubi [[University of Canberra Capitals]] (kuni 2014. aastani Canberra Capitals), kes on alates 2000. aastast tulnud kokku seitse korda Austraalia meistriks (2000, 2004, 2006, 2007, 2009, 2010).<ref name="Fwhw2" /> [[Jalgpall]]iklubi [[Canberra United FC]] esindab Canberrat rahvuslikus naiste jalgpalliliigas [[W-League]], kus nad tulid 2012. aasta meistriks.<ref name="6gsTa" /> Canberral on ka võistkonnad, mis esindavad linna rahvuslikel võistlustel ''[[netball]]'''is, [[maahoki]]s, [[jäähoki]]s, [[kriket]]is ja [[pesapall]]is. [[Manuka Oval]]i vabaõhustaadionil, mis mahutab 13 550 pealtvaatajat, peetakse võistlusi kriketis ja [[Austraalia jalgpall]]is. Igal aastal mängitakse seal mainekas kriketimatš [[Prime Minister's XI]].<ref name="KycR9" /> Oluline iga-aastane spordisündmus on aprillis toimuv [[Canberra maraton]], mida on peetud alates 1976. aastast ja mis on väidetavalt vanim linnamaraton Austraalias.<ref name="PvNbm" /> Igal aastal mais toimub kolmepäevane mootorspordiüritus [[Canberra ralli]] (ametliku nimega National Capital Rally), mis toob kokku üle 10 000 pealtvaataja.<ref name="SkKfN" /> Canberra [[Bruce]]'i eeslinnas asub [[1981]]. aastal asutatud [[Austraalia Spordiinstituut]] (''Australian Institute of Sport'', AIS), mis pakub juhendamist, sportimisvõimalusi ja spordimeditsiiniteenuseid nii harrastus- kui ka elukutselistele sportlastele, võttes oma töös arvesse sporditeaduste uusimaid avastusi ja saavutusi. Lisaks tavasportlastele tegeletakse ka [[parasport]]laste toetamisega. Alates 2012. aastast viib instituut ellu programmi "Australia’s Winning Edge 2012–2022", mille eesmärk on parandada Austraalia sportlaste saavutusi olümpiamängudel, paraolümpiamängudel ja rahvusvahelistel meistrivõistlustel.<ref name="q5Xel" /> Lisaks spordiinstituudile, mis on [[riigiasutus]], on [[Austraalia pealinna ala]]l ka oma 1989. aastal asutatud spordiakadeemia, mis täidab sarnaseid eesmärke kohalikul tasandil.<ref name="p2jvo" /> Linnas on arvukalt staadione, golfiradasid, rulluisuparke ja ujulaid, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti on seal rohkelt jalgrattateid, mis sobivad nii vaba aja veetmiseks kui ka tõsiseks sportimiseks. [[Canberra looduspark|Canberra looduspargis]] on mitmeid matkaradasid, sobivaid teid nii ratsutamiseks kui ka mägijalgrattaga sõitmiseks. Canberra järvedel tegeletakse purjetamise, sõudmise, veesuusatamise ja draakonpaadil sõitmisega. [[Pilt:Canberra Nara park.JPG|pisi|Jaapani stiilis kujundatud Canberra-Nara park]] ==Sõpruslinnad== Canberral on neli ametlikku [[sõpruslinn]]a:<ref name="Z6Oww" /> *{{pisilipp|Hiina}} – [[Peking]] *{{pisilipp|Hiina}} – [[Hangzhou]] *{{pisilipp|Ida-Timor}} – [[Dili]] *{{pisilipp|Jaapan}} – [[Nara]] ==Eestlased Canberras== Nii nagu enamik suuri [[väliseestlased|väliseestlaste]] kogukondi läänemaailmas, tekkis ka Austraalias arvukam eestlaskond [[1944]]. aasta [[suur põgenemine|suure põgenemise]] tagajärjel Eestist. Valdav osa Austraalia eestlastest on koondunud [[Adelaide]]'i, [[Melbourne]]'i ja Sydney suurlinnadesse, kus tegutsevad [[Eesti Maja]]d.<ref name="NcSmy" /> Kuna Canberra on väiksem linn, on väiksem ka sealne eesti kogukond. Aastatel 1954–1964 tegutses linnas [[Canberra Eesti Selts]], mis lõpetas tegevuse liikmete vähese aktiivsuse tõttu. Alates 1954. aastast on tegutsenud [[Canberra kogudus|EELK Canberra kogudus]].<ref name="adHAm" /> Tänapäeval on eestlasi ühendavaks organisatsiooniks [[Canberra Eestlaste Koondis]], mis korraldab nii iganädalasi kui ka igakuiseid eestlaste kokkusaamisi.<ref name="LGJAa" /> Koondis asutati [[1977]]. aastal. Lisaks kohtumiste korraldamisele saadab koondis oma liikmetele kaks korda aastas välja ringkirja, kus antakse teada ka tulevastest üritustest. Koondise esimehe [[Reet Bergman]]i hinnangul oli 2011. aastal eestlasi ja eesti päritolu inimesi Canberras umbes 100, kuid viimastel kümnenditel ajutiselt Austraaliasse õppima või töötama läinud eestlased koondise tegevuses enamasti ei osale.<ref name="E7mQW" /> [[2011. aasta Austraalia rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas [[Austraalia pealinna ala]]l, sealhulgas Canberras, kokku 47 Eestis sündinud inimest. See statistika ei ütle aga midagi eestlaste koguarvu kohta, sest ühelt poolt ei ole arvestatud Austraalias sündinud eestlasi, teiselt poolt hõlmab see arv aga Eestis sündinud teiste rahvuste esindajaid, näiteks venelasi.<ref name="51sDM" /> [[5. detsember|5. detsembril]] 2014 otsustas Eesti valitsus avada Canberras [[Eesti Suursaatkond Canberras|suursaatkonna]], enne seda esindas Eesti Vabariiki Austraalias Sydneys asuv peakonsulaat.<ref name="frb4H" /> Ametlikult alustas suursaatkond tegevust [[18. veebruar]]il 2015 ja alates [[4. august]]ist 2015 tegutseb see [[Soome]] suursaatkonna ruumides [[Yarralumla]] eeslinnas. Sama saatkond korraldab ka Eesti suhteid [[Uus-Meremaa]] ja [[Indoneesia]]ga.<ref name="haA4y" /><ref>[https://canberra.mfa.ee/ Eesti suursaatkond. Canberra] (vaadatud 26.04.2026)</ref> ==Kuulsaid canberralasi== Siin on loetletud valikuliselt tuntud inimesi, kes on sündinud Canberras: [[Pilt:Campbell Newman being interviewed (cropped).jpg|pisi|Campbell Newman (2013)]] [[Pilt:Mia Wasikowska by Gage Skidmore.jpg|pisi|Mia Wasikowska (2015)]] * [[Andrew Barisic]] ([[1986]]), jalgpallur * [[Alex Bird]] ([[1985]]), rattasportlane * [[Lara Cox]] ([[1978]]), näitleja * [[Paul Crake]] (1976), jalgrattur * [[Gracie Elvin]] (1980), jalgrattur * [[Anna Flanagan]] (1992), maahokimängija * [[James Frawley]] (1994), tennisist * [[Frank Gambale]] ([[1958]]), kitarrist * [[Emma Guo]] (1995), maletaja * [[Belinda Halloran]] (1976), triatleet * [[Nathan Hart]] ([[1993]]), rattasportlane * [[Narelle Hill]] (1979), judoka * [[Matthew Kemp]] (1980), jalgpallur * [[Stephen Larkham]] ([[1974]]), ragbimängija * [[Shane Lowry]] (1989), jalgpallur * [[Steven Lustica]] (1991), jalgpallur * [[Michael Matthews]] (1990), rattasportlane * [[Patrick Mills]] (1988), korvpallur * [[Michael Milton]] (1973), kiirlaskuja * [[Laura Moylan]] ([[1983]]), maletaja * [[Campell Newman]] (1963), poliitik, aastatel 2012–2015 Queenslandi peaminister * [[Alex O’Loughlin]] (1976), näitleja * [[Christoph Schmidt]] ([[1962]]), majandusteadlane * [[Josip Šimunić]] (1978), jalgpallur * [[Eddie Smith (jalgrattur)|Eddie Smith]] (1926–1997), jalgrattur * [[Ross Stretton]] ([[1952]]–[[2005]]), balletitantsija ja koreograaf * [[Rory Sutherland]] (1982), jalgrattur * [[Nikolai Topor-Stanley]] (1985), jalgpallur * [[Carl Valeri]] ([[1984]]), jalgpallur * [[Mia Wasikowska]] (1989), näitleja ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kusher">Kusher, Cameron. [https://web.archive.org/web/20170321081349/https://www.corelogic.com.au/news/melbourne-leads-population-growth Melbourne leads population growth] CoreLogic, 11.04.2016 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="0oKVk">[https://www.quora.com/Why-is-Canberra-known-as-the-bush-capital Why is Canberra known as the "bush capital"?] Quora (vaadatud 15.03.2017)</ref> <ref name="39Agc">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/55185386 Place Names] The Australian Women's Weekly, 13.05.1964, p. 45 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ADYQJ">[http://www.todayifoundout.com/index.php/2014/04/origin-names-australias-states-territories-capitals The Origin of the Names of Australia's States and Territories] Today I Found It Out, 8.04.2014 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Inhoj">Frei, Patricia. [https://web.archive.org/web/20130927182307/http://www.canberrahistoryweb.com/meaningofcanberra.htm Meaning of Canberra] Canberry History Web, 2011 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="thufi">Hull, Crispin. [http://www.crispinhull.com.au/book-on-canberra/chapter-2-european-settlement-and-the-naming-of-canberra European settlement and the naming of Canberra] Canberra – Australia's National Capital (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="weye1">Cambage, Richard Hind. [http://trove.nla.gov.au/work/22545595 Notes on the native flora of New South Wales. Part X, The Federal Capital Territory] Linnean Society of New South Wales, 1919.</ref> <ref name="0cAHH">[https://web.archive.org/web/20080802163103/http://www.actpla.act.gov.au/tools_resources/planning_data Planning data statistics: Whole of ACT] ACT Planning and Land Authority (arhiivikoopia archive.org veebilehel, vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OxN9y">[https://web.archive.org/web/20170218013556/http://www.act.gov.au/browse/about-act About the ACT] ACT Government Information Portal (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Tf44M">[http://www.visitqueanbeyan.com.au/about-queanbeyan About Queanbeyan] Visit Queanbeyan (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="YhHvJ">[http://www.ga.gov.au/scientific-topics/national-location-information/landforms/elevations Elevations] Geoscience Australia (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="OuoeI">[https://web.archive.org/web/20170320233937/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/390578/cnpmapmajura.pdf Mt Majura Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="Wn7pO">[https://web.archive.org/web/20170320232759/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0011/390593/cnpmapmttaylor.pdf Mt Taylore Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="bpBWB">[https://web.archive.org/web/20170228003241/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0006/390597/cnpmapmtainslie.pdf Mt Ainslie Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="TGvNl">[https://web.archive.org/web/20170320233407/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0009/390591/cnpmapmugga.pdf Mt Mugga Mugga Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="aETwL">[https://web.archive.org/web/20170320233846/http://www.environment.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0004/390595/cnpmapblackmountain.pdf Black Mountain Nature Reserve] Canberra Nature Park (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="PmqS9">[http://www.archives.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0005/599081/Forestry-in-the-ACT.pdf Forestry in the ACT] Forests Branch Department of the Capital Territory (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="eohNI">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 131–132.</ref> <ref name="SY0Ji">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 4–7, 13–14.</ref> <ref name="QAzx6">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="Luz1Q">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 181–182.</ref> <ref name="BRaxR">[http://www.yourhome.gov.au/introduction/australian-climate-zones Australian climate zones] YourHome (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="uJMqE">[https://en.climate-data.org/location/118/ Climate: Canberra] Climate-Data.org (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="JqsOP">[http://www.holiday-weather.com/canberra/averages/ Canberra: Annual Weather Averages] Holiday Weather (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="97pF2">[http://www.australian-information-stories.com/canberra-climate.html ACT and Canberra Climate] Australian Tales (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="bom">[http://www.bom.gov.au/climate/averages/tables/cw_070014_All.shtml Climate statistics for Australian locations: Canberra Airport Comparison] Bureau of Meteorology (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="1m1Vg">[http://www.abc.net.au/news/2015-08-12/snow-falls-in-heart-of-canberras-cbd/6691438 Snow falls in heart of Canberra's CBD] ABC News, 12.08.2015 (vaadatud 21.02.2017)</ref> <ref name="ACT 2011 census quick stats">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics: 2011 Census QuickStats (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2006census">[https://web.archive.org/web/20170620101413/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2006/communityprofile/805 2006 Census Community Profiles: Canberra] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="YmQsh">[http://www.abs.gov.au/Ausstats/abs@.nsf/0/812343b3e6694d5dca256d3c0001f4c9?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Dec 2002] Australian Bureau of Statistics, 5.06.2003 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2enlu">Page, Fleta. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/sweet-charity-territory-leads-in-giving-20131103-2wv1f.html Sweet charity: territory leads in giving] The Canberra Times, 4.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="sQ45p">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/6227.0.55.003May%202013?OpenDocument Education and Work, Australia - Additional data cubes, May 2013] Australian Bureau of Statistics, 29.11.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="2A05r">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/DetailsPage/4510.02012?OpenDocument Recorded Crime - Victims, Australia, 2012] Australian Bureau of Statistics, 13.06.2013 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="NhNcg">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/3101.0Main+Features1Jun%202012?OpenDocument Australian Demographic Statistics, Jun 2012] Australian Bureau of Statistics, 18.12.2012 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="SpGOs">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 60–63.</ref> <ref name="4yJE5">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 67.</ref> <ref name="VsLYV">''UBD Canberra.'' North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–120.</ref> <ref name="wigmore64">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 64.</ref> <ref name="mZRsr">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3.</ref> <ref name="zaRGz">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 71.</ref> <ref name="J2SzV">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, p. 28.</ref> <ref name="commission17">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 17.</ref> <ref name="qNN8t">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 64–67.</ref> <ref name="RhJHR">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 4.</ref> <ref name="sparke180">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 180.</ref> <ref name="BOlCZ">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital.'' Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="rest">Trail, Jim. [http://www.abc.net.au/local/stories/2010/04/09/2868553.htm It's time to review the grand plan for Canberra, says the NCA] Australian Broadcasting Corporation, 9.04.2010 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="kRFr7">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 10–60.</ref> <ref name="capitalcity">[https://web.archive.org/web/20160402025214/http://www.australia.gov.au/about-australia/australian-story/canberra-australias-capital-city Canberra – Australia's capital city] Australian Government (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="doqbh">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 110–200.</ref> <ref name="ACTchronology">[https://web.archive.org/web/20130912075512/http://www.canberrahistory.org.au/discover.asp Chronology of the ACT] CDHS: Discover Our Territory (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="SdmOi">[https://web.archive.org/web/20170219110115/http://www.wccc.com.au/about_weston/ About Weston Creek] Weston Creek Community Council (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="idealcity">[https://web.archive.org/web/20160510190835/http://www.idealcity.org.au/a_nation_needs-4-choosing_location.html Choosing the location] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2016)</ref> <ref name="AsNX6">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 167.</ref> <ref name="prohibition">[https://web.archive.org/web/20170330172622/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/04/prohibition-in-canberra-king-omalley-and-the-dry-capital/ Prohibition in Canberra: King O’Malley and the ‘dry’ capital] Your Memento 10 / April 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="FTyT6">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 154–155.</ref> <ref name="competition">[https://web.archive.org/web/20160617013538/http://www.idealcity.org.au/competition-1.html A Capital Competition] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="7ZVRs">[https://web.archive.org/web/20111113073334/http://www.canberratimes.com.au/news/local/news/opinion/how-to-cut-through-the-acts-planning-thicket/717006.aspx?storypage=0 How to cut through the ACT's planning thicket] The Canberra Times, 2.03.2005 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="lawrence">Lawrence, Tom. "The competition for the plan of Canberra", ''The Canberra Times: Australia - 100 Years a Nation'', 1.01.2001.</ref> <ref name="6SCho">[https://web.archive.org/web/20170218230831/http://www.planning.act.gov.au/topics/buying,_selling_and_leasing_property/leases-and-licenses/grants_of_leases Grants of leases] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ANU">[http://www.anu.edu.au/about/our-history Our history] Australian National University (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="b85jl">[https://web.archive.org/web/20170301175329/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_names/place_name_processes Place name processes] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="faq">[https://web.archive.org/web/20170218173942/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly/FAQs Frequently asked questions] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AX6iI">[https://web.archive.org/web/20170301174010/http://www.planning.act.gov.au/tools_resources/place_search/place_search3 Search for street and suburb names] Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="learn">[https://web.archive.org/web/20170218173904/http://www.parliament.act.gov.au/learn-about-the-assembly Learning about your assembly] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="tslfi">[https://web.archive.org/web/20150321131224/http://protocol.dfat.gov.au/Mission/list.rails Foreign Embassies in Australia] Department of Foreign Affairs and Trade (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="GSP">[https://web.archive.org/web/20170226084809/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0010/399979/GSP.pdf/_recache Gross State Product – 2015‐16] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="AsApb">Johnston, Dorothy. [https://web.archive.org/web/20110107064831/http://www.australianhumanitiesreview.org/archive/Issue-September-2000/johnston.html Cyberspace and Canberra Crime Fiction] Australian Humanities Review, September 2000 (vaadatud 22.02.2017)</ref> <ref name="ACTindustries">[http://www.canberrayourfuture.com.au/portal/working/article/key-act-industries/ Key ACT Industries] Canberra: Create Your Future (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Doe90">Gillespie, Lyall. ''Aborigines of the Canberra Region''. Canberra, Wizard (Lyall Gillespie), 1984, pp. 1–25.</ref> <ref name="chapter9">[https://web.archive.org/web/20120207011010/http://www.aph.gov.au/house/committee/ncet/natcapauth/report/chapter9.pdf Chapter 9: Canberra's transport system] Parliament of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="u11C8">[http://austhrutime.com/birrigai_shelter.htm Birrigai Shelter] Australia: The Land Where Time Began (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="TVswitch">[http://www.smh.com.au/entertainment/tv-and-radio/news-and-current-affairs/what-act-viewers-need-to-know-about-the-big-tv-switch-20160625-gprspl.html WIN and Southern Cross: What Canberra viewers need to know about big TV switch] The Sydney Morning Herald, 25.06.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="rd9y7">[https://web.archive.org/web/20170306201708/http://www.tams.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0015/404601/Yankee_Hat_Rock_Art_Walking_Track_Brochure.pdf Yankee Hat: Map and Guide] Namadgi National Park (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="vc">[https://web.archive.org/web/20170222105844/https://visitcanberra.com.au/publications-apps-and-maps/canberra-visitor-guide Canberra Visitor Guide 2017] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="oKRhK">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, pp. 3–8.</ref> <ref name="austadiums">[http://www.austadiums.com/stadiums/stadiums.php?id=28 GIO Stadium] AUStadiums: Australian Stadiums and Sports (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="981Og">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 9.</ref> <ref name="c6IpP">Steven, Margaret. [https://web.archive.org/web/20131222135059/http://adb.anu.edu.au/biography/campbell-robert-1876 Campbell, Robert (1769–1846)] Australian Dictionary of Biography (vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="ihR2K">[https://web.archive.org/web/20080719211832/http://www.gg.gov.au/governorgeneral/content.php?id=24 Government House] Governor-General of the Commonwealth of Australia (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 24.02.2017)</ref> <ref name="8nT9W">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 116.</ref> <ref name="iRL1n">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 78.</ref> <ref name="kA1Ti">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 17.</ref> <ref name="BfBhL">[http://www.australiancemeteries.com.au//act/stjohns.htm Church of St John the Baptist Cemetery] Australian Cemeteries (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="huA2I">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C&printsec=frontcover&hl=et&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, p. 28.</ref> <ref name="MTRvQ">[https://web.archive.org/web/20170218232012/http://www.ngunawal.com.au/index.php/history/queen-nellie Queen Nellie] Ngunawal: Past, Present and Future (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="TQ93K">[https://web.archive.org/web/20140125070001/http://belconnen.org.au/belhist.htm Belconnen's History] Belconnen Community (vaadatud 25.02.2017)</ref> <ref name="3BAZV">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 220–230.</ref> <ref name="e78F9">''The Oxford Companion to Australian History''Oxford University Press, 1998, pp. 464–465, 662–663.</ref> <ref name="uK5yO">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 24.</ref> <ref name="HmjLX">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 92–93.</ref> <ref name="GTu4m">[http://www.foundingdocs.gov.au/item-sdid-110.html Seat of Government (Administration) Act 1910] Museum of Australian Democracy (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="ORtAK">[https://web.archive.org/web/20170219050954/http://yourmemento.naa.gov.au/2013/01/what-a-gem-canberras-grand-beginnings/ What a gem! Canberra’s grand beginnings] Your Memento 9 / January 2013 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="L7Fqw">[https://web.archive.org/web/20160424060342/http://www.idealcity.org.au/win-1.html The Griffins Win] An Ideal City? (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="AccoU">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 63.</ref> <ref name="4i7Wt">[https://thestreetandthecityul.wordpress.com/2016/02/20/february-20-1913-the-australian-politician-king-omalley-drives-the-first-survey-peg-to-mark-the-beginning-of-the-construction-of-australians-future-capital-canberra/ February 20, 1913: King O’Malley drives the first survey peg to mark the beginning of the construction of Australia’s future capital Canberra] The Street and the City, 20.02.2016 (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="Fm0IG">Gillespie, Lyall. ''Canberra 1820–1913''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1991, p. 303.</ref> <ref name="vitlE">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, pp. 103–105.</ref> <ref name="4QfQq">[http://aso.gov.au/titles/historical/naming-federal-capital/clip3/ Naming the Federal Capital of Australia (1913)] Australian Screen (vaadatud 26.02.2017)</ref> <ref name="CaQxL">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 69–79.</ref> <ref name="AvRVa">[http://www.migrationheritage.nsw.gov.au/exhibition/objectsthroughtime/1911-walter-burley-griffins-design-for-australias-capital/ 1911 Walter Burley Griffin’s design for Australia’s Capital] Migration Heritage Centre (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="R4woy">Machen, Mary. [https://books.google.ee/books?id=XNDosacl8l4C Pictorial History: Canberra] Kingsclear Books, 2000, pp. 46–47 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="wCe3Z">[http://trove.nla.gov.au/work/22549240?selectedversion=NBD24475122 Edward, Prince of Wales, laying the foundation stone of the Capitol, Canberra, 21 June 1920] National Library of Australia: Trove (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="kz5Kx">[http://trove.nla.gov.au/newspaper/article/31658763 Canberra Auction of Leaseholds] The Queanbeyan Age, 16.12.1924 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="5c9dS">[https://web.archive.org/web/20170320235733/http://actbus.net/part-1-the-inauguration/ The Inauguration] ACT Bus, 7.04.2012 (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="22zlC">Fitzgerald, Alan. ''Canberra in Two Centuries: A Pictorial History''. Torrens, Australian Capital Territory, Clareville Press, 1987, p. 130.</ref> <ref name="tdSmJ">[https://web.archive.org/web/20140211195353/http://primeministers.naa.gov.au/primeministers/bruce/spouse.aspx Ethel Bruce] National Archives of Australia: Australia's Prime Ministers (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="C8xOt">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, pp. 125–128.</ref> <ref name="Sb1zq">[https://www.nationalcapital.gov.au/index.php/history-of-the-nca History of the NCA] National Capital Authority (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="J8vbM">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–126.</ref> <ref name="rfuEt">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="oHbsH">[https://www.awm.gov.au/about/origins/ Origins of the Australian War Memorial] Australian War Memorial (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="c8kG8">[https://web.archive.org/web/20170320233505/http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/oceania/australia/capitalterritory/cttimeln.htm Capital Territory Timeline] World Atlas (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="TySpl">[http://monumentaustralia.org.au/themes/conflict/multiple/display/90138-royal-australian-air-force-base-fairbairn/ Royal Australian Air Force Base Fairbairn] Monument Australia (vaadatud 27.02.2017)</ref> <ref name="l6osP">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 1–3, 6–9.</ref> <ref name="GV5F7">Minty, A. E. "Lake Burley Griffin, Australia". – ''Man-Made Lakes: Their Problems and Environmental Effects''. American Geophysical Union, 1973, p. 804.</ref> <ref name="nxcA4">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 30–32, 103–104, 145, 188, 323.</ref> <ref name="nkxa3">Gibbney, Jim. ''Canberra 1913–1953''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 230–242.</ref> <ref name="OA9jC">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 130–140.</ref> <ref name="DYlJ6">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, p. 18.</ref> <ref name="nkf8G">[https://web.archive.org/web/20170217155230/https://visitcanberra.com.au/canberra-precincts/parliamentary-triangle Parliamentary Triangle] Visit Canberra (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="OxK2O">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 180.</ref> <ref name="7UUi6">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers. 2007, p. 6.</ref> <ref name="Qn0lb">[https://www.nla.gov.au/about-us/our-building Our building] National Library of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="QjUDc">[http://www.hcourt.gov.au/about/the-building The building] High Court of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="hgZVh">[https://web.archive.org/web/20200613034724/https://nga.gov.au/aboutus/building/building.cfm About us: the building] National Gallery of Australia (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="REYQs">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, pp. 116–118.</ref> <ref name="36W4L">Green, Antony. [http://www.abc.net.au/elections/act/2012/guide/pastelecdetail.htm A.C.T. Elections 1989-2008] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="5Txsv">Jerga, Josh. [http://www.smh.com.au//breaking-news-national/nsw-boasts-first-female-leadership-team-20091204-k94l.html NSW boasts first female leadership team] The Sydney Morning Herald, 3.12.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="4czPW">[http://esa.act.gov.au/actrfs/learn-about-us/history-of-bushfires/ History of bushfires] ACT Rural Fire Service (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="uWldS">[http://canberra100.com.au/ Canberra 100] (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="BDy07">[https://web.archive.org/web/20161103212449/http://www.elections.act.gov.au/electoral_boundaries/electorates/electorates_2016_election Electorates 2016 election] Elections ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="ZJ8wu">[https://web.archive.org/web/20190521111625/https://www.parliament.act.gov.au/members/current Current members] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="zd70P">[https://web.archive.org/web/20170310102931/http://www.legislation.act.gov.au/ni/2016-694/current/pdf/2016-694.pdf Australian Capital Territory (SelfGovernment) Ministerial Appointment 2016 (No 4)] ACT Legislation Register (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="wAJOc">[https://web.archive.org/web/20170218173658/http://www.parliament.act.gov.au/members/chief-ministers Chief Ministers for the ACT] ACT Legislative Assembly (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="Mm9G7">[http://www.abc.net.au/news/elections/act-election-2016 ACT Election 2016] ABC News (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="EcFHw">Sparke, Eric. ''Canberra 1954–1980''. Canberra, Australian Government Publishing Service, 1988, p. 289.</ref> <ref name="zhxAn">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=315&Itemid=284 Administration of National Land] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="F2dh4">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=312&Itemid=281 Capital Works Overview] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="WdsGM">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php?option=com_content&view=article&id=314&Itemid=283 Maintenance and Operation of Assets] National Capital Authority (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="pPZYz">[http://www.austlii.edu.au/au/legis/cth/consol_act/acta1988482/ Australian Capital Territory (Self-Government) Act 1988] Commonwealth Consolidated Acts (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="NSP5I">[https://www.police.act.gov.au/about-us/history History] ACT Policing (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="AOmfo">[https://web.archive.org/web/20170220063517/http://courts.act.gov.au/supreme/about_the_court/court_jurisdiction_and_history Court Jurisdiction and History] Supreme Court of the ACT (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="xcRYi">Laverty, Joe. [http://www.abc.net.au/local/stories/2009/05/07/2563620.htm The Belconnen Remand Centre] ABC News, 21.05.2009 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="e59kZ">Kittel, Nicholas. [http://www.abc.net.au/local/videos/2008/11/26/2430325.htm ACT prison built to meet human rights obligations] ABC News, 26.11.2008 (vaadatud 2.03.2017)</ref> <ref name="1Izwi">[http://citynews.com.au/2016/acts-unemployment-lowest-nation/ ACT’s unemployment lowest in the nation] City News, 17.11.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="gBxCj">[http://www.tradingeconomics.com/australia/unemployment-rate Australia Unemployment Rate] Tradding Economics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="TomPq">Burgess, Katie. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberrans-have-highest-household-expenditure-of-all-capital-cities-20160412-go4fs5.html Canberrans have highest household expenditure of all capital cities] The Canberra Times, 13.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="wLka6">[https://web.archive.org/web/20170321081320/http://apps.treasury.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/399985/RESPROP.pdf ACT Residential Property Market, January 2017] ACT Treasury (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="Q6eyv">Clisby, Meredith. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/act-still-expensive-place-to-live-despite-fall-in-rent-prices-20140115-30vk8.html ACT still expensive place to live despite fall in rent prices] The Canberra Times, 16.01.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="o69pw">Packham, Rachel. [http://www.allhomes.com.au/news/canberras-rental-prices-among-the-nations-most-expensive-20160405-gnyzhf/ Canberra’s rental prices among the nation’s most expensive] All Homes, 6.04.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="vH9jE">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberras-rents-increase-as-national-rates-dive-20160707-gq0ot1.html Canberra's rents increase as national rates dive] The Canberra Times, 8.07.2016 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="lMTwl">[https://web.archive.org/web/20140222033051/http://www.justice.act.gov.au/page/view/3063/title/act-road-hierarchy ACT Road Hierarchy] ACT Justice and Community Safety Directorate (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MiJ3T">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, pp. 3–6, 23–25, 32–35, 53–59, 74–77, 90–91, 101–104.</ref> <ref name="V7cfp">[http://citynews.com.au/2011/speed-promise-slows-drivers/ Speed promise slows drivers] City News, 26.10.2011 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="hQw1L">[https://web.archive.org/web/20091112054723/http://www.afp.gov.au/act/road_traffic/speeding.html Speeding] Australian Federal Police (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="QAxBa">Thistleton, John. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/cycling-campaign-group-pedal-power-slams-act-government-on-injury-rates-20140625-zslas.html Cycling campaign group Pedal Power slams ACT government on injury rates] The Canberra Times, 25.06.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="QENL3">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/impact-of-traffic-cameras-on-speed-put-under-microscope-20140310-34i1n.html Impact of traffic cameras on speed put under microscope] The Canberra Times, 11.03.2014 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="A927u">''The Penguin Australia Road Atlas''. Ringwood, Victoria, Penguin Books Australia, 2000, esikaane sisekülg.</ref> <ref name="C5u7N">[http://abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4102.0Chapter10102008 4102.0 - Australian Social Trends: Public transport use for work and study] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="XOqus">[https://web.archive.org/web/20170620075543/http://www.censusdata.abs.gov.au/census_services/getproduct/census/2011/quickstat/UCL802001 2011 Census QuickStats: Canberra - Queanbeyan (Canberra Part)] Australian Bureau of Statistics (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5wlR2">[https://web.archive.org/web/20170301092032/https://www.transport.act.gov.au/getting-around/bus-services/passenger-info Passenger Info] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="s13Cp">[http://www.transborder.com.au/index.php/about-us-bottom About us] Transborder Express (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ovwPE">[http://qcitytransit.com.au/coverage-2 Coverage] Qcity Transit (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="76wzx">[https://web.archive.org/web/20170301094759/http://www.transport.act.gov.au/light-rail-network Light Rail Network] Canberra Transport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="1WXxB">[https://web.archive.org/web/20170320234107/https://visitcanberra.com.au/getting-around/taxis-and-ride-sharing Taxis and Ride Sharing] Visit Canberra (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="5ddRM">[https://www.theguardian.com/technology/2015/oct/30/act-chief-minister-launches-uber-in-canberra-calling-it-a-real-step-forward ACT chief minister launches regulated Uber in Canberra, calling it 'a real step forward'] The Guardian, 30.10.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4UkRS">[http://www.nswtrainlink.info/about_us About us] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="kg2jK">[http://www.nswtrainlink.info/destinations/network Regional train and coach network] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ZBdZO">[http://www.nswtrainlink.info/destinations/stops/canberra Canberra Station] NSW TrainLink (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xVBER">Shellshear, Walter M. [https://web.archive.org/web/20130723191327/http://engineer.org.au/chapter02.html Chapter 2: Railways] Canberra's Engineering Heritage (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="61bO6">[https://web.archive.org/web/20170308215527/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/where-we-fly/ Flight Information] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="26Kn5">[https://web.archive.org/web/20170308045644/https://www.canberraairport.com.au/travellers/flight-information/international/ Flight Information - International] Canberra Airport (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="mX7N8">[https://infrastructure.gov.au/aviation/international/icao/desig_airports.aspx Designated International Airports in Australia] Departure of Infrastructure and Regional Development (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="EHq7k">[https://web.archive.org/web/20170309120627/http://www.canberraairport.com.au/wp-content/uploads/2014/06/FHMP-Part-2.pdf Heritage Management Policies] Heritage Management Plan: Former RAAF Base Fairbairn (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vAcFw">[https://web.archive.org/web/20170219145843/https://www.iconwater.com.au/About/Who-are-we/What-we-do.aspx What we do] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="FmiSH">[https://web.archive.org/web/20140125215038/http://www.actewagl.com.au/About-us/Who-is-ActewAGL.aspx Who is ActewAGL?] ActewAGL (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="B1vEm">[https://web.archive.org/web/20170219151528/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Dams.aspx Dams] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="wTV7J">[https://web.archive.org/web/20151208180207/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/ACT-Water-Supply-Map.aspx ACT Water Supply Map] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="xWm6m">[https://web.archive.org/web/20170219151635/https://www.iconwater.com.au/Water-and-Sewerage-System/Sewage-Treatment.aspx Sewage Treatment] Icon Water (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="nXq9q">[https://web.archive.org/web/20130420202136/http://www.icrc.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/16792/issuespaperelecinfcontestabilityoctober03.pdf Review of contestable electricity infrastructure works] ICRC, October 2003, pp. 6–7 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="AoB8g">[https://web.archive.org/web/20141029194648/http://client14.matrix01.act.gov.au/__data/assets/pdf_file/0007/148426/473.pdf Kingston Powerhouse Historic Precinct] ACT Heritage Council (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="vUClk">Huynh, Josephine. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-life/kingston-powerhouse-celebrates-100-years-20151209-glj4bn.html Kingston Powerhouse celebrates 100 years] The Canberra Times, 10.12.2015 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="0GWes">[https://web.archive.org/web/20141019062424/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2014/australias-largest-solar-farm-opens-in-the-act Australia's largest solar farm opens in the ACT] ACT Open Government, 3.09.2014 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="ctLrH">[http://www.solarchoice.net.au/blog/news/mount-majura-solar-farm-switches-on-101016 Mount Majura Solar Farm powers up in ACT] Solar Choice, 11.10.2016 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="SOAdu">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/mugga-lane-solar-farm-opens-bringing-act-to-35-per-cent-renewable-energy-20170302-gup673.html Mugga Lane solar farm opens, bringing ACT to 35 per cent renewable energy] The Canberra Times, 2.03.2017 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="YrwAL">[https://web.archive.org/web/20140302195422/http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/corbell/2013/act-sets-90-renewable-energy-target-in-law7 ACT sets 90% renewable energy target in law] ACT Open Government, 4.11.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="4nX0h">[https://web.archive.org/web/20170222231927/http://www.environment.act.gov.au/energy/cleaner-energy/renewable-energy-target,-legislation-and-reporting Renewable energy target legislation and reporting] ACT Environment, Planning and Sustainable Development Directorate (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="38BJK">[http://www.health.act.gov.au/our-services/canberra-hospital-campus/about-canberra-hospital About Canberra Hospital] ACT Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="dccDZ">[https://www.calvarycare.org.au/public-hospital-bruce/about/ About Calvary Public Hospital Bruce] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="3HGum">[https://www.calvarycare.org.au/about/heritage/ Heritage] Calvary Health (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="OyYXu">[https://www.accesscanberra.act.gov.au/app/answers/detail/a_id/1859/~/hospitals-in-canberra#!tabs-1 Hospitals in Canberra]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Access Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IOef4">''Lake Burley Griffin, Canberra: Policy Plan''. Canberra, National Capital Development Commission, 1988, pp. 17–18.</ref> <ref name="AAEbP">[http://www.canberratimes.com.au/act-news/15-years-since-hospital-implosion-tragedy-20120713-22034.html 15 years since hospital implosion tragedy] The Canberra Times, 13.07.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="g4L7t">Reynolds, Fiona. [http://www.abc.net.au/am/stories/s64319.htm Increasing pressure on ACT Chief Minister] AM Archive, 5.11.1999 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="uZXvz">[http://esa.act.gov.au/actas/about-us/ About us] ACT Ambulance Service (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="bOjmZ">[http://pressgallery.net.au/ Federal Parliamentary Press Gallery] (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="MhnPs">[https://web.archive.org/web/20170320235836/https://npc.org.au/archive_status/archived/ Archived Speakers] National Press Club of Australia (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="pBAot">Wigmore, Lionel. ''Canberra: History of Australia's National Capital''. Canberra, Dalton Publishing Company, 1971, p. 87.</ref> <ref name="2eLRL">Waterford, Jack. [https://web.archive.org/web/20130917072242/http://www.canberratimes.com.au/federal-politics/history-of-a-paper-anniversary-20130302-2fd76.html History of a paper anniversary] The Canberra Times, 3.03.2013 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="IXNdh">[http://www.abc.net.au/local/stories/2013/03/24/3722515.htm BMA comes of age] ABC Canberra, 24.03.2013 (vaadatud 5.03.2017)</ref> <ref name="3i1XV">[http://worldradiomap.com/au/canberra Radio stations in Canberra] WorldRadioMap (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PSV6n">[https://web.archive.org/web/20170215020544/http://belconnen.org.au/discover/radioguide.htm Canberra Radio Station Guide] Belconnen Community (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="TeiYR">[http://www.2xxfm.org.au/about-us/history/ History] Community Radio 2XX (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="V05dL">[http://www.radiotoday.com.au/news/whats-new/7555-canberra-darwin-dab-trials-extended.html Canberra & Darwin DAB+ trials extended] RadioToday (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="7LnbE">Joyce, James. [http://www.examiner.com.au/story/4033700/abc-takes-top-spot-in-canberra-free-to-air-channel-ratings-in-2016/?cs=40 ABC takes top spot in Canberra free-to-air channel ratings in 2016] The Examiner, 15.07.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="RjjVd">[https://web.archive.org/web/20130131114349/http://aph.gov.au/Parliamentary_Business/Bills_Legislation/bd/bd0102/02bd132 Bills Digest No. 132 2001-02. Broadcasting Services Amendment (Media Ownership) Bill 2002] Parliament of Australia (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="gm3dp">[https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings/australian-national-university#ranking-dataset/558261 Australian National University] Times Higher Education World University Rankings (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="IEa8j">[https://web.archive.org/web/20161224142357/http://www.anu.edu.au/about/quick-statistics Quick statistics] Australian National University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bSDiR">[http://www.canberra.edu.au/about-uc About Us] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="bRbkL">[https://web.archive.org/web/20170301072520/http://www.canberra.edu.au/about-uc/strategic-plan/uc-at-a-glance UC at a Glance] University of Canberra (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="EmJHM">[http://www.acu.edu.au/about_acu/campuses/canberra About ACU: Campuses: Canberra] Australian Catholic University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="2Py51">[https://web.archive.org/web/20170309091854/http://www.csu.edu.au/courses/theology-and-religious-studies Theology and Religious Studies] Charles Sturt University (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="CWCW9">[https://cit.edu.au/about About CIT] Canberra Institute of Technology (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qkkv1">[http://www.northcanberra.org.au/northcan/campbell/ Campbell] North Canberra Community Council (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="3ENmG">[http://www.defence.gov.au/adfa/ Welcome to ADFA] Australian Defence Forces Academy (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="KbHvi">[https://web.archive.org/web/20170302094907/http://www.defencejobs.gov.au/army/why-join-the-army/training-and-education/ Army Training and Education] Defence Jobs (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="MAMrg">[https://web.archive.org/web/20170220014844/http://www.education.act.gov.au/canberra-public-schools Welcome to Canberra Public Schools] Canberra Public Schools (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="E0HnQ">[https://web.archive.org/web/20170214202531/http://ais.act.edu.au/member-schools/ Member Schools] Association of Independent Schools of the ACT (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="fubXr">[http://www.abs.gov.au/AUSSTATS/abs@.nsf/Lookup/4221.0Main+Features12016?OpenDocument 4221.0 - Schools, Australia, 2016] Australia Bureau of Statistics (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="dTb8J">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 1–90.</ref> <ref name="6aXg7">[http://the-riotact.com/andrew-barr-email-interview-the-answers/2912 Andrew Barr email interview: the answers] RiotACT, 22.07.2006 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="BRy6p">[http://www.abc.net.au/news/2009-09-18/school-closures-report-doesnt-go-far-enough/1433424 School closures report 'doesn't go far enough'] ABC News, 18.09.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="qxaQJ">[http://www.abc.net.au/news/2009-10-29/closing-date-for-primary-school/1121680 Closing date for primary school] ABC News, 29.10.2009 (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="1yHzt">[https://www.australianexplorer.com/canberra_parliament_house.htm Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="8lCJN">[http://www.peo.gov.au/quick-answers/parliament-house-the-building.html Parliament House - the building] Parliamentary Education Office (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="zi7Bq">[https://www.australianexplorer.com/canberra_old_parliament_house.htm Old Parliament House] Australian Explorer (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1s6rj">[https://web.archive.org/web/20170216011133/http://indigenousrights.net.au/land_rights/aboriginal_embassy,_1972 Aboriginal Embassy, 1972] National Museum of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="qGYxg">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/lake-burley-griffin-and-surrounding-parklands Lake Burley Griffin and Surrounding Parklands] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="DckRk">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b71d5f1565045d8031b/captain-james-cook-memorial Captain James Cook Memorial] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="lpz4V">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/attractions-managed-by-the-nca/national-carillon National Carillon] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ugCxF">[http://www.nationalcapital.gov.au/index.php/national-land-a-lake/diplomatic-missions Diplomatic Missions] National Capital Authority (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wjAXQ">''UBD Canberra''. North Ryde, New South Wales, Universal Publishers, 2007, pp. 58–59.</ref> <ref name="kk3Og">[https://visitcanberra.com.au/attractions/56b23b19266140594567ddd7/national-dinosaur-museum National Dinosaur Museum] Visit Canberra (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="EZ6k6">[http://www.historicplaces.com.au/lanyon-homestead Lanyon Homestead] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="VdhfA">[https://www.nationaltrust.org.au/places/tuggeranong-homestead/ Tuggeranong Homestead] National Trust (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ewJwm">[http://www.historicplaces.com.au/mugga-mugga-cottage Mugga-Mugga Cottage] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="b6wlJ">[https://web.archive.org/web/20170320234107/http://www.davesact.com/2010/05/blundells-cottage.html Blundells Cottage] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="eFfpC">[http://www.historicplaces.com.au/calthorpes-house Calthorpes' House] ACT Historic Places (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="MYAgv">[https://web.archive.org/web/20170320234117/http://www.davesact.com/2010/05/duntroon-estate.html The Duntroon Estate] Dave's ACT (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="1Kefs">[https://canberratheatrecentre.com.au/about-us/who-we-are/ Who We Are] Canberra Theatre Centre (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="XVevZ">[http://www.thestreet.org.au/about-us About Us] The Street (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7gjyC">[http://llewellynhall.anu.edu.au/home Welcome to Llewelyn Hall] Australian National University (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="ZVs3g">[https://web.archive.org/web/20170320233531/http://www.naa.gov.au/collection/fact-sheets/fs250.aspx Albert Hall, Canberra] National Archives of Australia (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="4R87z">[https://web.archive.org/web/20170320233414/http://ouralberthall.com/category/whats-on/ What's On] Our Albert Hall (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="LLvEp">[http://www.flicks.com.au/cinemas/canberra-act/ Canberra Cinemas] Flicks Cinemas Directory (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="wDIxJ">[https://web.archive.org/web/20170219040213/http://www.summernats.com.au/pages/?ParentPageID=2&PageID=62 What is the Summernats?] Summernats (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="dhVq0">[http://www.canberrashow.org.au/about-show About the Show] Canberra Royal Show (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Wiomf">[https://www.timeanddate.com/holidays/australia/canberra-day Canberra Day in Australia] TimeandDate.com (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="X8jGs">[https://web.archive.org/web/20170316183605/http://folkfestival.org.au/about-the-festival/ About the Festival] National Folk Festival (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="UUljH">[https://web.archive.org/web/20170311122241/http://www.floriadeaustralia.com/about-floriade/floriade-history/ The History of Floriade] Floriade (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="SBqbO">Fallon, Naomi; Scanlon, Joni. [http://www.smh.com.au/entertainment/music/stone-rolls-on-20121010-27d7j.html Stone rolls on] The Sydney Morning Herald, 11.10.2012</ref> <ref name="g71ag">[http://www.australiangambling.com.au/casinos/act/ ACT Casinos] Australian Gambling (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Bv588">Doherty, Megan. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/aquis-entertainment-reveals-330-million-rebuild-of-canberra-casino-including-two-new-boutique-hotels-and-hundreds-of-jobs-20150911-gjkeic.html Aquis Entertainment reveals $330 million rebuild of Canberra Casino including two new boutique hotels and hundreds of jobs] The Canberra Times, 15.09.2015 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="fuwEf">Lawson, Kirsten. [http://www.canberratimes.com.au/act-news/canberra-casino-to-get-200-poker-machines-20160505-gon6ol.html Canberra casino to get 200 poker machines] The Canberra Times, 5.05.2016 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="7zNTn">Vaisutis, Justine. ''Australia''. Footscray, Victoria, Lonely Planet, 2009, pp. 283–285.</ref> <ref name="jJzjA">[http://www.scarletalliance.org.au/laws/act/ Sex Industry Laws in Australian Capital Territory] Scarlet Alliance (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="Y4s32">[http://www.raiders.com.au/about/raiders-timeline.html Timeline] Canberra Raiders (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="sKSPM">[https://www.brumbies.com.au/our-story/ Our Story] Brumbies (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="I0Q6m">[http://giostadiumcanberra.com.au/teams Home Teams] GIO Stadium Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="IWeCg">[https://web.archive.org/web/20170313104118/http://ucvikings.com.au/AboutUs.aspx About Us] University of Canberra Vikings (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Fwhw2">[https://web.archive.org/web/20170320232849/http://wnbl.com.au/uc_capitals/club-history/uc-capitals/ UC Capitals History] University of Canberra Capitals (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="6gsTa">[http://www.abc.net.au/news/2012-01-28/united-down-roar-to-clinch-title/3798330 Canberra downs Roar to clinch W-League title] ABC News, 31.01.2012 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="KycR9">[https://web.archive.org/web/20170216113713/http://manukaoval.com.au/about-manuka-oval/ About] Manuka Oval (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="PvNbm">[https://raceatlas.com/event/canberra-marathon Canberra Marathon] RaceAtlas (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="SkKfN">[http://www.cmd.act.gov.au/open_government/inform/act_government_media_releases/gentleman/2016/canberra-gears-up-for-the-national-capital-rally Canberra gears up for the National Capital Rally] ACT Open Government, 12.02.2016 (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="q5Xel">[http://www.ausport.gov.au/ais/about What is the AIS?] Australian Sports Commission (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="p2jvo">[https://web.archive.org/web/20170320232928/http://www.sport.act.gov.au/act-academy-of-sport ACT Academy of Sport] Active Canberra (vaadatud 6.03.2017)</ref> <ref name="Z6Oww">[https://web.archive.org/web/20170227191923/http://www.cmd.act.gov.au/communication/cir/international_relationships Canberra's international relationships] ACT Chief Minister (vaadatud 4.03.2017)</ref> <ref name="NcSmy">[http://www.eesti.org.au/estonian-houses/ Estonian Houses in Australia] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="adHAm">Kaldma, Kristof. [http://www.folklore.ee/rl/fo/austraalia/rmt/EAI/kaldma.htm Canberra eestlased]. – ''Eestlased Austraalias''. Adelaide, Austraalia Eesti Seltside Liit, 1988, lk 95–97.</ref> <ref name="LGJAa">[http://www.eesti.org.au/2009/12/23/canberra-estonian-community-canberra-eestlaste-koondis/ Canberra Estonian Community / Canberra Eestlaste Koondis] Estonians in Australia (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="E7mQW">Kask-Ong, Aale. [https://web.archive.org/web/20170308221841/http://mk.eestiselts.org/Pealelend_Eestlased_Canberras_88.htm Pealelend: Eestlased Canberras] Meie Kodu, 29.08.2011 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="51sDM">[https://web.archive.org/web/20170309060450/https://www.dss.gov.au/sites/default/files/documents/02_2014/estonia.pdf Community Information Summary: Estonia-Born] Department of Immigration and Citizenship (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="frb4H">[http://vm.ee/et/uudised/eesti-asutab-austraalias-saatkonna Eesti asutab Austraalias saatkonna] Välisministeerium, 4.12.2014 (vaadatud 8.03.2017)</ref> <ref name="haA4y">[https://web.archive.org/web/20161012165642/http://canberra.vm.ee/est/suursaatkond Eesti Suursaatkond Canberras] (vaadatud 8.03.2017)</ref> }} ==Kirjandus== * Aslanides, Timoshenko; Stewart, Jenny. ''Canberra and the Australian Capital Territory.'' Kenthurst, Kangaroo Press, 1988. 152 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) * ''Urban Renaissance. Canberra: A Sustainable Future.'' Paris, OECD, 2002. 236 p. (leidub Eesti Rahvusraamatukogus) * ''A Vision Splendid: How the Griffins Imagined Australia's Capital.'' Canberra, National Archives of Australia, 2013. 27 p. (leidub Tartu Ülikooli Raamatukogus) ==Välislingid== {{Commons|Category:Canberra}} * [https://visitcanberra.com.au/ Canberra ametlik turismiportaal Visit Canberra] ''(inglise keeles)'' * [http://www.australia.com/en/places/canberra.html Canberra reisijuht Tourism Australia veebilehel] ''(inglise keeles)'' * [http://www.act.gov.au/ Austraalia pealinna ala valitsuse infoportaal] ''(inglise keeles)'' {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Pealinnad]] [[Kategooria:Canberra| ]] pzsi9ucf66toarku3l36y9da13jrzj0 0 458996 7148233 7125242 2026-05-07T07:39:03Z CommonsDelinker 1930 Fail Terence_Tao,_PCAST_Member_(cropped).jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Túrelio|Túrelio]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:CSD#F3|CSD F3]] (derivative work of non-free content)&#58; Photo by Reed Hutchinson, a UCLA photographer: http 7148233 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = | töökoht = | haridus = | alma_mater = | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = }} '''Terence Tao''', ka '''Terry Tao''', ([[hiina keel]]es ''Táo Zhéxuān''‎‎; sündinud [[17. juuli]]l [[1975]] [[Adelaide]]'is) on hiina päritolu [[Austraalia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[matemaatik]], [[Läbimurde auhind matemaatikas|Läbimurde auhinna matemaatikas]] laureaat (2015). Ta töötab 1999. aastast [[California Ülikool Los Angeleses| California Ülikoolis Los Angeleses]] (UCLA) matemaatikaprofessorina.<ref name="cv"/> Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[harmooniline analüüs]], osatuletistega diferentsiaalvõrrandid, algebraline kombinatoorika, aritmeetiline kombinatoorika, geomeetriline kombinatoorika, ''compressed sensing'' ja [[analüütiline arvuteooria]]. 2006. aastal sai ta [[Fieldsi medal]]i panuse eest osatuletistega diferentsiaalvõrrandite, [[kombinatoorika]], harmoonilise analüüsi ja [[aditiivne arvuteooria|aditiivse arvuteooria]] valdkondadesse. Ta pälvis koos [[Jean Bourgain]]iga 2012. aasta jaanuaris Rootsi [[Kuninglik Teaduste Akadeemia| Kuningliku Teaduste Akadeemia]] [[Crafoordi auhind|Crafoordi auhinna]] teedrajavate tööde eest harmoonilise analüüsi, osatuletistega diferentsiaalvõrrandite, [[ergoodiline teooria|ergoodilise teooria]], [[arvuteooria]], kombinatoorika, [[funktsionaalanalüüs]]i ja teoreetilise informaatika valdkondades.<ref name="kva"/> 2015. aastal sai ta [[Läbimurde auhind matemaatikas|Läbimurde auhinna matemaatikas]] tõhusa panuse eest harmooniline analüüsi, osatuletistega diferentsiaalvõrrandite, kombinatoorika ja analüütilise arvuteooria valdkondades.<ref name="break"/> ==Haridus- ja töökäik== Ta lõpetas 16-aastaselt Adelaide'is [[Flindersi Ülikool]]i [[bakalaureusekraad]]iga ja 1992. aastal sai samas samas [[magistrikraad]]i. Aastatel 1992–1996 oli ta [[Princetoni Ülikool]]i [[doktoriõpe|doktoriõppes]]. 1996. aasta juunis kaitses ta seal [[doktoritöö]] ja asus tööle California Ülikooli Los Angeleses. 24-aastaselt sai temast UCLA täisprofessor.<ref name="cv"/> 2006. aastal sai ta [[MacArthuri fond]]ilt [[MacArthuri stipendium]]i. ==Tunnustus== [[Pilt:FieldsMedalFront.jpg|pisi|100px|Fieldsi medal]] *2003 – [[Clay Research Award]] *2006 – [[Fieldsi medal]] *2006 – valiti [[Austraalia Teaduste Akadeemia]] korrespondentliikmeks *2007 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks *2008 – valiti USA [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Rahvusliku Teaduste Akadeemia]] välisliikmeks *2009 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]] liikmeks *2012 – [[Crafoordi auhind]] *2015 – [[Läbimurde auhind matemaatikas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="cv">[https://www.math.ucla.edu/~tao/preprints/cv.html Terence Tao Curriculum Vita]. math.ucla.edu</ref> <ref name="kva">[https://web.archive.org/web/20160126153013/http://www.kva.se/globalassets/priser/crafoord/2014/rattigheter/crafoordprize1982_2014.pdf The Crafoord Prize]. Lk. 7. kva.se</ref> <ref name="break">[https://breakthroughprize.org/Laureates/3/L58 Terence Tao]. breakthroughprize.org</ref> }} ==Välislingid== {{Commons|Category:Terence Tao}} *[http://www.math.ucla.edu/~tao/ Koduleht]. math.ucla.edu {{JÄRJESTA:Terence Tao}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]] [[Kategooria:Flindersi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Princetoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 0jkhv0ofhwrft9vhaimndbtc5brfgtk 0 459501 7148288 6947693 2026-05-07T09:36:25Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148288 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Valmiera vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valmieras pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 101,241 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vanagi]] | asendikaardi_pilt = Valmieras pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Rietekļa_(Baložu)_kadiķis.jpg|pisi|püsti|Kadakas Rieteklise koduhoovis]] '''Valmiera vald''' ([[läti keel]]es ''Valmieras pagasts'') on vald Lätis [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Valmiera]] linnaga ning [[Burtnieki vald|Burtnieki]], [[Kocēni vald|Kocēni]], [[Rencēni vald|Rencēni]], [[Jērcēni vald|Jērcēni]], [[Trikāta vald|Trikāta]], [[Kauguri vald|Kauguri]] ja [[Brenguļi vald|Brenguļi vallaga]]. Valla pindala on 101 km². 2016. aasta seisuga elas seal 3245 inimest.<ref name="wFiPP" /> Aastal 2011 elas vallas 3010 [[lätlased|lätlast]], 560 [[venelased|venelast]], 69 [[valgevenelased|valgevenelast]], 28 [[ukrainlased|ukrainlast]], 26 [[poolakad|poolakat]] ja 18 [[leedulased|leedulast]].<ref name="ethnic-com">{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Vanagi]] küla. Vallamaja asub [[Valmiermuiža]]s aadressil Vanagu iela 4, vallavanem on Māra Vītola.<ref name="0jbVa" /> Vallal on oma [[kultuurimaja]] ja [[raamatukogu]], kuid lähim kool asub Valmieras. == Ajalugu == Valla alad kuulusid [[Tālava]] muinasmaakonda. Vald moodustati aastal [[1894]], mil liideti [[Valmiera kirikumõis]]a ja [[Valmiera mõis]]a mõisavallad. Aastal [[1906]] liideti Oliņi piirkond Trikāta vallaga. Aastal [[1935]] oli selle valla pindala 144,4 km². 1945. aastal moodustati vallas Valmiera ja Ausekļise külanõukogu, [[1949]]. aastal vald likvideeriti. Aastal [[1954]] liideti Valmiera külanõukoguga osa Ausekļise külanõukogu maadest. Aastal [[1967]] liideti osa külanõukogu maadest Rencēni külanõukoguga. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu Valmiera vallaks.<ref name="DMjI6" /> Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Burtnieki piirkond]]a. == Loodus == Vald jääb [[Tālava madalik]]ule. Selle reljeefile on omased väikesed [[voor]]ed. Suurim jõgi on valla kagupiiril voolav [[Koiva jõgi]]. Voorte vahele jäävad Līgotņi (226 ha), Brada (131 ha), Cīļe (120 ha), Ezeri (83 ha), Ķoniņi (72 ha), Purkauliņi (74 ha) un Mācītājlauži (52 ha) sood.<ref name="07CUA" /> == Mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Sīmanēni püha tamm. Valmiera mõisa torn, elumaja kahe toa seina- ja laemaalingud, ait ja piirdemüüri fragmendid on regionaalse kaitse all.<ref name="LLYYf" /> Teiste vaatamisväärsuste seas on luuletajate Jānis Ruģēnsi ja [[Rieteklis]]e sünnikodud, Ķelderlejā natsismiohvrite ühishaud ja Valmiera mõisa hoonetekompleks. Looduskaitse all on Ugrāji vaher, Ugrāji tamm, Vecžvīguri lehis, Jaunžvīguri pärn, Vecbenči tamm, Rami tamm, Murēni tamm, Aismeža tamm, Glumi tamm, Cinatase pärn, Cinatase tamm, Vecmareņi pärn, Jaundanieli tamm, Čakstese tamm, Sautiņi tamm, Rieteklise kadakas, Sīmanēni Valgusetamm, Sīmanēni Armastuse tamm, Baloži tamm, Zemgaļi tamm, Lielķīši tamm, Ģibži tamm, Lielauši pärn, Lielauši tamm, Lielauši künnapuud, Vējiņi mänd, Annasmuiža tamm, Annasmuiža allee tammed, Annasmuiža künnapuu ja Irša pargi tammed. Valla idaosa asub Ziemeļgauja kaitstaval maastikul, põhjaosa aga asub [[Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala]]l.<ref name="W0xtD" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1048 [[lätlased|lätlast]], 126 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 20 [[poolakad|poolakat]] ja 7 [[leedulased|leedulast]].<ref name="ethnic-com" /> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Jeri (Valmiera vald)|Jeri]] || mazciems || 56 (2007) |- | [[Kaijas]] || mazciems || |- | [[Līgotnes]] || mazciems || |- | [[Mežvidi (Valmiera vald)|Mežvidi]] || mazciems || |- | [[Pilāti (Valmiera vald)|Pilāti]] || ciems || 250 (2021) |- | [[Poķi]] || mazciems || |- | [[Priedes (Valmiera vald)|Priedes]] || mazciems || |- | [[Rūpnieki (Burtnieki piirkond)|Rūpnieki]] || ciems || 162 (2021) |- | [[Sipi]] || mazciems || 29 (2007) |- | '''[[Valmiermuiža]]''' || ciems || 2406 (2021) |- | [[Ziedonis]] || mazciems || |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wFiPP">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="0jbVa">https://web.archive.org/web/20170306033912/http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/jaunumi1/4054/ (vaadatud 6.08.2017.</ref> <ref name="DMjI6">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="07CUA">[http://www.burtniekunovads.lv/public/lat/novads/par_novadu/valmieras_pagasts/ Valmieras pagasts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="LLYYf">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 11.07 2025</ref> <ref name="W0xtD">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014635&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Valmiera piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] oz40wyhjcoqbhrpdgyanejjdqm1lrqe 0 459613 7148216 6947692 2026-05-07T06:22:32Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148216 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vaidava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vaidavas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 71,9 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vaidava]] | asendikaardi_pilt = Vaidavas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Sietiņiezis - panoramio.jpg|pisi|püsti|Sietiņiezise paljand]] '''Vaidava vald''' ([[läti keel]]es ''Vaidavas pagasts'') on vald Lätis [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Kocēni vald|Kocēni vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Liepa vald|Liepa]], [[Stalbe vald|Stalbe]] ja [[Raiskumsi vald|Raiskumsi vallaga]]. Valla pindala on 80 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1004 inimest.<ref name="Yert8" /> Valla keskus on [[Vaidava]] küla. Vallamaja asub aadressil Skolas iela 1, vallavanem on Līga Šmaukstele.<ref name="MoaKA" /> == Ajalugu == Vaidava vald moodustati aastal [[1894]], mil liideti Vaidava, Veļķi, Podzēni ja Brieži mõisavald. Aastal [[1935]] oli valla pindala 60,6 km², elanikke oli seal 983.<ref name="v5c0I" /> 1945. aastal moodustati vallas Vaidava ja Podzēni külanõukogu, aastal [[1949]] vald likvideeriti. Aastal [[1951]] liideti Vaidava külanõukoguga likvideeritav Podzēni külanõukogu. Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Kocēni piirkond]]a. == Loodus == Valla suurimaks jõeks on [[Koiva jõgi]]. Vallas on ka mitu järve: Anuļi järv, Brieži järv, Dzelve järv, Lielais Bauzis, Rābuti järv ja suurimana [[Vaidava järv]], Valla idaosa kuulub [[Gauja rahvuspark]]i, seal asub Koiva jõe ääres Sietiņiezise paljand.<ref name="Q7QU5" /> Looduskaitse all on veel Jāņkalni pärn, Gārši tamm, Podzēni allee tamm, Burgase tamm, Dreimaņi tammed, Podzēni lehiseallee koos mitme sellesse kuuluva lehisega, Lauri vaher, Lauri lehis, Vaidavmuiža pärnad, Baižase vaher, Baižase lehis, Jēkuliņi lehis, Mazšķirbase pärn, Denderi saar, Mazšķirbase tamm, Lielšķirbase tamm, Gribieši tamm, Rābuti pärn, Lode tamm, Jodase tammed, Leimaņi tamm, Rābuti tammed, Veļķi tamm, Spriči tamm, Rootsi mänd, Nebraukši vahtrad, Jaunliepase pärn, Braukši tamm, Nauči tamm, Stoķi paljand selles asuva Patkuli koopaga, Briežmuiža lehis, Palmēni tamm, Antoni mänd, Antoni kivi ja Gaišļi pärn. Osaliselt jääb valda Ieža grava org.<ref name="iTrMi" /> == Mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all arvukalt muinaskalmeid (nende seas ka Vindēni, Gārši, Jaunkalni, Kaulēni, Mazgaidēni, Trēziņi). Regionaalse tähtsusega muinsuskaitseobjektid on [[Vaidava mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas aidaga kelder ja häärber, Burgase ja Telmēni muinaskalmed ning hiiepaik Stoķi püha allikas.<ref name="MRpfN" /> Tähelepanuväärsed on ka kaks lehisealleed (Palmēnis ja Podzēnis, neist viimane on pikim taoline allee Lätis). == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 879 [[lätlased|lätlast]], 28 [[venelased|venelast]], 22 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Baužmala]] || mazciems || ~30 (2007) |- | [[Bregži]] || mazciems || 5 (2000) |- | [[Buliņi]] || mazciems || ~15 (2007) |- | [[Cauči]] || mazciems || 12 (2007) |- | [[Košas]] || mazciems || 2 (2000) |- | [[Ķūķi]] || mazciems || |- | [[Podzēni]] || mazciems || ~0 (2009) |- | [[Pricēni]] || mazciems || ~13 (2007) |- | [[Silavnieki]] || mazciems || 5 (2000) |- | [[Struņķi]] || mazciems || 13 (2007) |- | [[Šķirbas]] || mazciems || |- | '''[[Vaidava]]''' || ciems || 363 (2025) |- | [[Vaidavas muiža]] || mazciems || ~20 (2007) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Yert8">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]</ref> <ref name="MoaKA">https://web.archive.org/web/20170307211525/http://www.kocenunovads.lv/lv/page/356/362 (vaadatud 7.03.2017)</ref> <ref name="v5c0I">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="Q7QU5">{{Netiviide |url=http://www.koceni.lv/novads/vaidavas-pagasts |pealkiri=Vaidavas pagasts |vaadatud=2017-03-07 |arhiivimisaeg=2017-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170308044027/http://www.koceni.lv/novads/vaidavas-pagasts |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="iTrMi">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="MRpfN">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 11.07 2025</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014627&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Valmiera piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Valmiera piirkond]] no0dzpogjq0mey6i6b4uvdvhrthqe9h 0 460724 7147956 7129924 2026-05-06T16:48:34Z ~2026-27419-55 228786 teksti juurde 7147956 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise koha<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] kz0akb3sq1pradbn2c5vuk5lfjkxe68 7147957 7147956 2026-05-06T16:50:09Z ~2026-27419-55 228786 7147957 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise koha<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival_of_Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] blz7gokf0dwi97ofebbhb4ztn9kmnqe 7147958 7147957 2026-05-06T16:51:07Z ~2026-27419-55 228786 7147958 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise koha<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] ao4q34p4mjpxgu3yzmmpwpbw0ph5sfa 7147967 7147958 2026-05-06T16:56:26Z ~2026-27419-55 228786 7147967 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] ffy6z1y0583op1g312m4zfpvoinedcg 7147971 7147967 2026-05-06T17:03:13Z ~2026-27419-55 228786 7147971 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] c2kazeta1go21pq4j2ivecm0w5a6de8 7147977 7147971 2026-05-06T17:13:18Z ~2026-27419-55 228786 7147977 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 <nowiki>ISBN 978-5-00250-640-8</nowiki> * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] 28rjr2s89lvzalmqlvuk10hicaq2v85 7147981 7147977 2026-05-06T17:15:32Z ~2026-27419-55 228786 7147981 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 <nowiki>ISBN 978-5-00250-640-8</nowiki> * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] 5ji03et8527maqjvv64lmm7xv3cl4cg 7147984 7147981 2026-05-06T17:18:20Z ~2026-27419-55 228786 7147984 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 <nowiki>ISBN 978-5-00250-640-8</nowiki> * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] kobldrhgugs62e1r5k9bgtfnnpk9a4o 7147985 7147984 2026-05-06T17:21:02Z ~2026-27419-55 228786 isbn 7147985 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 <nowiki>ISBN 978-5-00250-640-8</nowiki> * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] 5ji03et8527maqjvv64lmm7xv3cl4cg 7147986 7147985 2026-05-06T17:23:27Z ~2026-27419-55 228786 7147986 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 <nowiki>ISBN 978-5-00250-640-8</nowiki> * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] kobldrhgugs62e1r5k9bgtfnnpk9a4o 7147988 7147986 2026-05-06T17:24:17Z ~2026-27419-55 228786 7147988 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 <nowiki>ISBN 978-500250-640-8</nowiki> * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] ddl6l6swyahecti3knwa7c85bb5p3i7 7147989 7147988 2026-05-06T17:25:45Z ~2026-27419-55 228786 teksti 7147989 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 <nowiki>ISBN 978-5-00250-640-8</nowiki> * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] kobldrhgugs62e1r5k9bgtfnnpk9a4o 7147990 7147989 2026-05-06T17:27:14Z ~2026-27419-55 228786 7147990 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit .Üks troikarakend oli helehallide hobstega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] sf7c7tea0edtxp3s4kg024306ba89hz 7148021 7147990 2026-05-06T17:46:45Z ~2026-27419-55 228786 viide 7148021 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] fl5uqfovhe1otcxdkp5mc6kjdawu5kc 7148047 7148021 2026-05-06T19:20:15Z ~2026-27419-55 228786 7148047 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. See eristas seda üritust Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] q3yl9le8criqr3w9m4go8hecthcd39h 7148050 7148047 2026-05-06T19:23:16Z ~2026-27419-55 228786 7148050 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] eq6hp434f0hdoodtzsfpyslb02tp9kc 7148054 7148050 2026-05-06T19:29:23Z ~2026-27419-55 228786 7148054 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} '''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]]. Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil. == Ajalugu == === Narva ja Peterburi vaheline postitee === [[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. "Reisija [[kibitka]]s". Litograafia, 1819]] [[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770<ref name="p7pnI" /> järgmise dokumendi: "Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам" ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust <ref name="p7pnI" />. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale kõrvalseisvad priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.<ref name="nGKIA" /> === Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist === Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.<ref name="PrgYv" />Termin "troika" võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.<ref name="qhYhf" /> 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.<ref name="shangina-i">Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х</ref> [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik<ref name="GsBnG" />. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.<ref name="4uLSV" /> Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika "lendab" teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus "troikalind". Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega. Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.<ref name="ReferenceA">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". издательство Советская Россия, 1990</ref> Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi Suur Postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]] Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|orlovi traavleid]]. Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''<nowiki>'</nowiki>id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka. === Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis === [[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]] Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu<ref name="shangina-i" />. Troikasid hakati kasutama rikaste linnlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.<ref name="shangina-i" /> Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.<ref> Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия" Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 </ref> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma. === Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis === Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').<ref name="t-k-livano">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> 2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт 2015</ref>: :''Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.'' 1911. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna<ref name="4uLSV" />. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli orlovi traavel nimega Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord<ref>Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976</ref>. === Troikad Nõukogude Liidus === [[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja buržuaasne kultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]<nowiki/>i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri. [[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid<ref name="a-k-ganuli">А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref> ja hobuserakmete müügikataloog "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.<ref name="a-k-ganuli" /> Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) orlovi traavlitega<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref> Vene troika,<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.<ref>https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html</ref> 1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.<ref name="1sjNT" /> Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat "hallideks liiliateks aasal"<ref name="4uLSV" /> ja Fominit Vene troikade kuningaks<ref name="j5Ho4" />. 1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade sõiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks [[Aleksandr Roštšin]]<ref name="evckv" /> (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel. 1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.<ref>https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/</ref> Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>. [[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega "Pidu Vene talv"- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Esimene "Pidu Vene talv" toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega "Pidu Vene talv", [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref> ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita<ref>Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8</ref>. 1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.<ref name="t-k-livano" /> 1989. aastal esines Essenis hõbehall troika<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')<ref>Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8</ref>. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.<ref name="t-k-livano" /> === Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis === [[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]] 1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] orlovi traavlite kasvatuses suur langus.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sellel ajal olid orlovi traavlid väljasuremise äärel<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref>. 1997. aastal oli orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. 1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref>, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')<ref>А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2</ref> Suured teened orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel<ref>В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0</ref>.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht. 1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati orlovi traavleid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust "Venemaa päevad" ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust "Prantsusmaa päevad" – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema orlovi traavlid.<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref> Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Nendel üritustel toimusid orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed "Prantsusmaa päevad"<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6</ref>. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes "Venemaa päevadel" korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis "Vene troikade balletti" – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.<ref name="t-k-livano" /> [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|"Moskva Hobusekasvatuse Nr 1", (vene keeles "Московский конный завод № 1") orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]] 2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse <ref name="a-a-ganuli">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja orlovi traavlite kasvatuses.<ref>Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6</ref> Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388<ref>https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246</ref>. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')<ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne<ref>http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109</ref> Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov <ref>https://myseldon.com/ru/news/index/256896920</ref>. Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport<ref>https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL</ref>.   == Troikarakendi komponendid == === Troika rakmed === Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная''). [[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]] Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].<ref name="ReferenceC">А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6</ref> Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.<ref name="ReferenceC" /> Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].<ref name="ReferenceC" /> Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. === Rangid === Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 </ref>. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites <ref name="laskov-arn">Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7</ref> |- ! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius |- | 0 || 440 || 210 |- | 1 || 460 || 230 |- | 2 || 485 || 240 |- | 3 || 510 || 250 |- | 4 || 535 || 260 |- | 5 || 555 || 270 |- | 6 || 585 || 280 |- | 7 || 610 || 310 |- | 8 || 640 || 340 |- | 9 || 670 || 360 |- | 10|| 710 || 380 |- | 11|| 740 || 400 |} === Valjad === Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. {| class="wikitable" |+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Valjaste number !! Põserihma pikkus |- | 0 || – |- | 1 || 415 |- | 2 || 435 |- | 3 || 455 |- | 4 || 475 |} === Sorid === Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus |- | 1 || 450 || 800 |- | 2 || 580 || 1100 |} === Sedelgad === Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Lamesedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 650 || 150 |- | 2 || 750 || 180 |} {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa (''покрышка'') pikkus ! Looksedelga katteosa (''покрышка'') laius |- | 1 || 440 || 185 |- | 2 || 440 || 185 |} === Leid === Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. {| class="wikitable" |+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites<ref name="laskov-arn" /> |- ! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus |- | 1 || 4000 || 980 |- | 2 || 4400 || 1030 |- | 3 || 4900 || 1080 |- | 4 || 5400 || 1180 |} === ''Peremjot''{{'}}id === Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel. [[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']] === Look === Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale. Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.<ref> А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт </ref> Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: "Золотую дугу заложить не могу". Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.<ref name="LHjgy" /> 1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti<ref name="LHjgy" />. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]] 19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.<ref name="LHjgy" /> === Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad === ====== Loogakellad ====== Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna "loogakell", sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge. Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.<ref> Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2</ref> Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.<ref name="ReferenceB">Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". издательство Наука, 1985</ref> Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust<ref name="ReferenceB"/>. Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.<ref name="qhYhf" /> Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad<ref name="ReferenceA"/>. Loogakellad valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD">А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263</ref> Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).<ref> Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 </ref> Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina<ref name="ReferenceD" /> (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata<ref>А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263 </ref>. ====== Kuljused ====== [[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]] Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]<ref name="ReferenceA"/>. Kuljused valmistati vasesulamist. <ref name="ReferenceD" /> Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.<ref name="ReferenceD" /> Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.<ref name="ReferenceD" /> ====== Sedelgakellad ====== Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> ehk ''седёлочные звонки'')<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}</ref> <ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}</ref>) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes<ref name="ReferenceA" />. Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas, [[Essexi maakond (New Jersey)|Esexi]] maakonnas, [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29 septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108<ref>{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&before=priority:18631231&after=priority:18630101&oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}</ref>. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')<ref>[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]</ref>. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. saj lõpus ja 20. saj alguses<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Aga 21. saj on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad, koos sedelgakelladega. Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid<ref>А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X</ref>. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid<ref name="ReferenceA" />. === Ilulindid === Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise<ref name="ReferenceC" />. === Pinded === Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.<ref name="ReferenceC" /> == Troikade võistlused tänapäeval == === Venemaal korraldatavad troikade võistlused === Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. === Troikade vigursõit === Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.<ref name="a-a-ganuli" /> Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.<ref name="a-a-ganuli" /> Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille<ref name="t-k-livano" />. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.<ref name="a-a-ganuli" /> Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.<ref name="t-k-livano" /> Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.<ref name="t-k-livano" /> Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.<ref name="t-k-livano" /> === Troikade võidusõit === Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.<ref name="t-k-livano" /> Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.<ref name="t-k-livano" /> Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist<ref>А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6</ref>. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.<ref name="a-a-ganuli" /> == Troika väljaõpetamine == === Traavlite valik === Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)<ref name="t-k-livano" />. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine<ref name="t-k-livano" />. === Esimest korda troika rakendis === Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega<ref name="t-k-livano" />. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal <ref name="t-k-livano" />. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre<ref name="t-k-livano" />. Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži<ref name="t-k-livano" />. == Troika Venemaa kultuuriloos == === Troika Vene Keisririigi kultuuris === Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu "Surnud hinged" peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/</ref> (''Павел Иванович Чичиков'').<ref>https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_</ref> Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> Vene troika kirjeldus: ''"Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&srpos=4&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------</ref>''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKlooming202305.2.14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>."'' Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli "Vene tüübid" (vene keeles “''Русские типы“'')<ref>https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto</ref>, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega<ref>https://etoretro.ru/pic134350.htm</ref>. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.<ref>Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0</ref> Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel<ref>http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/</ref> ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. [[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal "Võinädal": vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]] Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja "Teine käsitöö album" ("''Второй альбом рукоделий''").<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref> Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem<ref>Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8</ref>. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. === Troika Nõukogude Liidu kultuuris === Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]<ref>https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html</ref> ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref> (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center}}</ref>). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti<ref>{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}</ref>. [[Fail:Почтовая открытка СССР "С Новым годом", худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, "Head uut aastat!", kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]] Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha orlovi traavlitega Vene troikat<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>, oli 1964<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kommunistvalga19651023.2.22&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref> Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм "Морозко" стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}</ref>. Selle filmi jaoks valmistas orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}</ref>... Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')<ref>https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au</ref>, pärit laulust “Kolm hobust“ (''„Три белых коня“'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref>, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}</ref> === Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris === Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')<ref>http://museum-trotter.ru/</ref>. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid. [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]] === Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides === ==== Teel ==== 19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“. *VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (''jeeli-jeeli'') jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Ei, mitte nii<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>. :HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref>? :VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam.<ref>Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0</ref> ==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ==== “Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]]. *[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle<ref>Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1</ref>.“ == Troika Eestis == Eesti ja Liivimaa kubermangude postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest</ref>. 1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded<ref name="dea">https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=livzeitung18930707.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref>. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: "''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''". Sõna "troika" esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis<ref name="dea" />: ''3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.<ref name="dea" />'' [[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades."<ref>https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf</ref> Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=tartumaateataja19400807.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> [[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ </ref> Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.<ref name="uus-eesti">{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=uuseesti19400206.2.104&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].<ref name="uus-eesti" /> 1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni<ref name="oma-hobu-v">Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu</ref> traavli täkuga<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830909.1.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------</ref> klassikalist troikat<ref name="oma-hobu-v" />. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,<ref>https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226</ref> mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 21 saj. on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20 saj toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit, eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist Maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religiooni vastane poliitika. Mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20 saj tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine-mille tõttu hääbus baltisaksa mõisa kultuur ja kõik need eeltoodud, faktorid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. [[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt "Saanisõit". Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]] === Varia === Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}</ref> == Vaata ka == * [[Orlovi traavel]] * [[Eesti hobune]] * [[Orlov]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="p7pnI">Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Издательство Связь,1979</ref> <ref name="nGKIA">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда</ref> <ref name="PrgYv">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики" издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="qhYhf">А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда</ref> <ref name="GsBnG">Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". издательство Серебряный век 2008</ref> <ref name="4uLSV">Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". издательство Астрель, 2004</ref> <ref name="evckv">А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". издательство Аквариум Принт, 2015</ref> <ref name="1sjNT">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003</ref> <ref name="j5Ho4">Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003</ref> <ref name="LHjgy">. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления" издательство Аквариум Принт, 2016</ref> }} == Kirjandus == * Татьяна Константиновна Ливанова. "Лошади". Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8 * Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. "Все о лошади". Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления". Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6 * А. Ганулич, А. Ползунова. "История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность". Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2 * А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. "Бега и Рысаки. История и современность" Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6 * В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. "Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников" Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0 * А. К. Ганулич. "Слышен звон бубенцов издалека…". Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X * Виктор Семенович Моня. "Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики". Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3 * Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина "Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова". Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8 * Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. "Коневодство. Справочник". Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7 * Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. "Большой филателистический словарь". Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2 * Шангина Изабелла Иосифовна. "Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x * Шангина Изабелла Иосифовна, "Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия". Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6 * Надежда Рычкова, Вера Комарова, "Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами". Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8 * Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. "Колокола: История и современность". Москва: издательство Наука, 1985 * Александр Николаевич Вигилев. "История отечественной почты" (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979 * Игорь Бобылев. "Ветер в гриве. Horses". Москва: издательство Планета. 1976 * А. К. Ганулич. "Поддужный колокольчик", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Ираклий Луарсабович Андроников. "К музыке. Собрание устных рассказов" Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0 * А. К. Ганулич. "Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент", журнал "Наука и жизнь", номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263 * Михаил Вострышев. "Москва разгульная", Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0 * Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, "Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем", Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8 *Juri Borev. "Kurjast võimust vaevatud". Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 [[Kategooria:Sõidukid]] [[Kategooria:Venemaa kultuur]] [[Kategooria:Etnograafia]] ce8gtshd9f36iwc7276ebk0up48qsqp 0 462381 7147866 7147336 2026-05-06T14:57:00Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused Eestis */ 7147866 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – 3 aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui 2 aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] pq8zfzkimtttxcoklyedna40wgjba84 7147907 7147866 2026-05-06T15:58:26Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused Eestis */ 7147907 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – 3 aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui 2 aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] dyjp5ep7p6io2gvulx01m5n2efqnqb2 7148301 7147907 2026-05-07T10:08:58Z ~2026-23883-11 227477 /* Sündmused Eestis */ 7148301 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – 3 aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui 2 aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 3d77qk4d0px1txfkap72s7qq6si5tkk 7148309 7148301 2026-05-07T10:32:43Z ~2026-23883-11 227477 /* Sündmused Eestis */ 7148309 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – 3 aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui 2 aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 2vp7q6pac5okjjlbnqowxq5y2xt3ssh 7148311 7148309 2026-05-07T10:35:48Z ~2026-23883-11 227477 /* Sündmused Eestis */ 7148311 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]] * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]] * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]] * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i * 11. juuni - 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]] * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – Tartu linnavalitsus teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – 4 aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat Tallinna Linnateatrist ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – 4 aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – 3 aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui 2 aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 1. juuni – Postimehe peatoimetajana alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] r0aob65jy5xnarn6oqazx541vq35f0y 0 464861 7148337 6947615 2026-05-07T11:46:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148337 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Variņi vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Variņu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 100,51 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Variņi]] | asendikaardi_pilt = Variņu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Variņu kultūras nams 2007-10-06 - panoramio.jpg|pisi|Variņi kultuurimaja]] '''Variņi vald''' ([[läti keel]]es ''Variņu pagasts'') on vald Lätis [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Launkalne vald|Launkalne]], [[Palsmane vald|Palsmane]], [[Vireši vald|Vireši]] ja [[Drusti vald|Drusti vallaga]] ning Gulbene piirkonna [[Ranka vald|Ranka]] ja [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallaga]]. Valla pindala on 101 km². 2016. aasta seisuga elas seal 827 inimest.<ref name="zA3oF" /> Valla keskus on [[Variņi]] küla, vallamaja asub aadressil Oktobra iela 3a. Vallavanem on Uldis Birkenšteins.<ref name="p5DS4" /> == Ajalugu == Vald moodustati aastal 1990, mil Palsmane vallast eraldusid endise [[kolhoos]]i "Oktobris" alad.<ref name="4zLOb" /> 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda. == Loodus == Olulisemad jõed on [[Vizla jõgi]] ja selle lisajõgi [[Palsa]], samuti ka [[Vidaga jõgi]]. Vallas kasvab kaks põlispuud - mänd "Lielā priede" ümbermõõduga 3,3 meetrit ja Vilciņi tamm-hiiglane ümbermõõduga 8,25 meetrit.<ref name="GRDKE" /> Looduskaitse all on veel Mazlindese tamm, Rauši mänd, Krūmiņi pärn, Krūmiņi tamm, Lielmeži mänd, Kalnzemnieki tamm, Lazdupi tamm, Lejasūdrupi saar, Lejasūdrupi remmelgas, Lielūdrupi tammed, Krastūdrupi tamm ja Kuļķi mänd. Valla põhjaosa jääb osaliselt Šepka hoiualale, lõunaosa aga Lielais purvsi (Suursoo) hoiualale.<ref name="tcNWx" /> == Muinsusmälestised == Muinsusmälestistest on kohaliku kaitse all Sliepji muinaskalmed. Kultuuriväärtusliku objektina on kirjas veel Vecrudbārži linnamägi.<ref name="NcpUU" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 793 [[lätlased|lätlast]], 11 [[venelased|venelast]], 3 [[valgevenelased|valgevenelast]], 7 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 3 [[poolakad|poolakat]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Grošļi]] || mazciems || 30 (2007) |- | [[Jaunzemi (Smiltene piirkond)|Jaunzemi]] || mazciems || |- | [[Ķempes]] || mazciems || 41 (2007) |- | [[Ķeņģi]] || mazciems || 27 (2007) |- | [[Kuļķi]] || mazciems || |- | [[Lazdiņi]] || mazciems || |- | [[Lindes]] || mazciems || |- | [[Rudbārži (Smiltene piirkond)|Rudbārži]] || mazciems || |- | [[Siliņi]] || mazciems || |- | [[Ūdrupe]] || mazciems || 13 (2007) |- | '''[[Variņi]]''' || ciems || 402 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zA3oF">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="p5DS4">[https://web.archive.org/web/20170211132112/http://www.smiltene.lv/pagastu_parvalde/open/45 Smiltenes novads], vaadatud 3.05 2017</ref> <ref name="4zLOb">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="GRDKE">{{Netiviide |url=http://www.smiltene.lv/varinu_pagasts |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-03 |arhiivimisaeg=2011-08-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110817192424/http://www.smiltene.lv/varinu_pagasts |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="tcNWx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="NcpUU">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 19.07 2025</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014426&veidi=ciems%20Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Smiltene piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Smiltene piirkond]] 7ync8u6sq0qqeoafnwv6pv7x2ez0r87 1 470690 7148150 4694013 2026-05-07T00:07:10Z Xqbot 13355 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arutelu:Seitsmesegmendiline LED-näidik]] 7148150 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Seitsmesegmendiline LED-näidik]] 9xqamwhwsd85nxf6ple6e63bzby2yce 0 474707 7148016 7048415 2026-05-06T17:44:20Z Merinotsu 204573 /* 4. linnajagu (Pärnu maantee) */ 7148016 wikitext text/x-wiki '''Tallinna linnavolinike loend (1913)''' on [[30. märts]]il [[1913]]. aastal valitud [[Tallinna linnavolikogu]] [[Tallinna linnavolinik]]e loetelu. Valimistel said [[Tallinna linnavolikogu]] 80 kohast eestlased 47 kohta, venelased 5 ja sakslased 28.<ref>Ajalooliseks päevaks Tallinna omavalitsuse ajaloos., Postimees, nr. 75, 1 aprill 1913 [http://dea.digar.ee/article/postimeesew/1913/04/01/3 lk. 2]</ref> <ref>Tallinna linnavolinikkude ja nende kandidatide nimekiri 1913.-1916. aasta kohta., Päewaleht, nr. 93, 26 aprill 1913, [http://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1913/04/26/13 lk. 2]</ref> == 1. linnajagu (Kalamaja) == #[[Gabriel Beljagin]] #[[Gustav Treiberg]] #[[Villem Kesker]] #[[Karl Liivak]] #[[Georg Luiga]] #[[Evald Dolf]] ([[Evald Jänes]]) #[[August Anderson]] #[[August Kraemann]] #[[Aleksander Spridis]] #[[Avdei Birk]] #[[Ferdinand Kadak]] #[[Jakob Madjuvi]] #[[Konstantin Jürgens]] #[[Mihkel Pung]]? == 2. linnajagu (Narva maantee ja sadam) == #[[Alexander Marquart]] #[[Jacques Rosenbaum]] #[[Ernst Rottermann]] #[[Karl Siegel]] #[[Hugo Schwartz]] #[[Maximilian Stillmark]] #[[Otto Benecke]] #Dr. [[Hugo Hirsch]] #[[Richard Rank]] #[[Viktor Auster]] #[[Wilhelm Karstens]] #[[Harry Koch]] #[[Ervin Armsen]] #[[Richard Schmidt]] == 3. linnajagu (Tartu maantee) == #[[Roman Birkenberg]] #[[Johannes Jürgens]] #[[Anton Uesson]] #[[Friedrich Haas]] #[[Mihhail Gorschkov]] #[[Nikolai Blauberg]] #[[Jakob Vahtrik]] #[[Paul Pinna]] #[[Jaan Kallas]] #[[Adolf Trepp]] == 4. linnajagu (Pärnu maantee) == #[[Timotheus Kuusik]] #[[Voldemar Linnamägi]] #[[Heinrich Bauer]] #[[Karl Männik]] #Dr. [[Friedrich Akel]] #[[Jüri Veiserik]] #[[Johan Bergmann]] #[[Jüri Orras]] #[[Kristjan Moormann]] #[[Feodor Blinov]] #[[Tõnis Kurrikoff]] #[[Nikolai Kann]] #[[Jaan Schlisti]] #[[Friedrich Vahtrik]] == 5. linnajagu (Paldiski maantee) == #[[Ernst Peterson]], kooliõpetaja #[[Voldemar Lender]], linnapea #[[Ferdinand Karlson]], advokaat #[[Jakob Lilienthal]], majaomanik #[[Karl Mend]], kontoripidaja #[[Aleksei Krjukov]] #[[August Allmann]], maksuvalitsuse esimees #[[Heinrich Väljamaa]], pangadirektor #[[Vassili Andrejev-Gorbatshev]] #[[Karl Pliimann]], majaomanik #[[August Peet]], advokaat #[[Vilhelm Pinkovski]], majaomanik #[[Konstantin Siimon]], linna pandimaja juhataja #[[Evald Veinberg]], majaomanik #[[Paul Kuyberg]], majaomanik == 6. linnajagu (Toompea) == #[[Martin Hirsch]] #[[Nikolai Riesenkampff]] #[[Aleksander Jürgens]] #[[Viktor Johannson]] #[[Oskar Koch]] #[[Eduard Michael von Bodisco|Eduard von Bodisko]] #[[Johann Scheel]] #[[Karl Stempel]] #[[Voldemar Oldekopp]] #[[Eduard Bätge]] #[[Edgar von Wahl]] #[[Edgar Detloff]] #[[Christoph von Mickwitz (1850−1924)|Christofor von Mickwitz]] #[[Edwin Hörschelmann]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * J. Umblik: Ajalooline pööripäev Tallinna Raekojas, [[Linnad ja Alevid]] nr. 2/3, Mai 1930 lk. 17-23 *[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1913/04/26/29 Tallinna linnawolikogu liikmete nimekiri.], Tallinna Teataja, Number 93, 26. April 1913, lk 3 {{Tallinna linnavolinikud}} [[Kategooria:20. sajand Tallinnas]] [[Kategooria:Eesti linnavolinike loendid]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed| ]] 0c9jiyf757segx5oh2buhn48oo9xxe4 0 475284 7148013 6507716 2026-05-06T17:43:35Z Merinotsu 204573 /* Kaastöölised */ 7148013 wikitext text/x-wiki [[Fail:Postimehe lõbulisa päis.gif|pisi|Postimehe lõbulisa päismik]] '''Postimehe lõbulisa''' '': Päevalehe "Postimehe" hinnata kaasanne'', oli meelelahutusajaleht, mis ilmus [[1889]]–[[1893]] [[Tartu|Tartus]] ajalehe [[Postimees]] lisana. 1890. ja 1892. aastal ilmus ka pealkirjana "Postimehe lõbu-lisa". Väljaandja ja vastutav toimetaja oli [[Karl August Hermann]]. 1894. aastal jätkas ilmumist ajalehe Postimees joonealusena. 1894. aasta novembris avaldati 1889–1893 ilmunud numbreid ka eraldi [[Konvoluut|konvoluudina]]<ref>{{Netiviide |url=http://erb.nlib.ee/?kid=13209176 |pealkiri=Eesti rahvusbibliograafia – Postimehe lõbulisa |vaadatud=2017-09-09 |arhiivimisaeg=2017-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170909233231/http://erb.nlib.ee/?kid=13209176 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ajalehte trükiti Tartus [[Karl August Hermann]]i trükikojas. ==Kaastöölised== Postimehe lõbulisale tegid kaastööd järgmised autorid:<ref>{{Netiviide |url=http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?m=indexes&iid=5&iwid=189080 |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas kaastöö Postimehe lõbulisale |vaadatud=2017-09-09 |arhiivimisaeg=2017-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170909235951/http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?m=indexes&iid=5&iwid=189080 |url-olek=ei tööta }}</ref> {{veergude loend|laius=20em| * [[Elisabeth Aspe]] * [[Julie Wilhelmine Ederberg]] * [[Otto Grossschmidt]] * [[Peeter Grünfeldt]] * [[Anna Haavakivi]] * [[Karl August Hermann]] * [[Karl August Hindrey]] * [[Karl Hiob]] * [[Jakob Ilves]] * [[Oskar Kallas]] * [[August Krikmann]] * [[Friedrich Karl Johann Kuhlbars]] * [[Timotheus Kuusik]] * [[Peeter Friedrich Kõiv]] * [[Jaak Käger]] * [[Jaan Lammas]] * [[Jakob Liiv]] * [[Georg Eduard Luiga]] * [[Kristian Mauer]] * [[Hendrik Narusberg]] * [[Elisabeth Nieländer]] * [[Herman Niggol]] * [[Karl Normann]] * [[Hindrik Ostrat]] * [[Johannes Parv]] * [[Julie Roosi Peep]] * [[Hindrik Prants]] * [[Moritz Maximilian Põdder]] * [[Elise Rosalie Raup]] * [[Eduard Reimann]] * [[Andres Rennit]] * [[Aleksander Martin Saar]] * [[Leopold von Schröder]] * [[Jaan Speek]] * [[Jakob Hermann Vahtrik]] * [[Jakob Arnold Vanaaus]] * [[Helene Varik]] * [[Eduard Vilde]] * [[Gustav Wulff]] }} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] [[Kategooria:Eesti huumoritrükised]] [[Kategooria:Tartu ajalehed]] 0l01tatmkzmd3hjou8xryj2eur8z0gz 0 475316 7148211 7041984 2026-05-07T05:54:53Z Mona 355 7148211 wikitext text/x-wiki '''Tööturg''' ([[inglise keel]]es labour market) on [[majandus]]e osa, kus kohtuvad tööandjate vajadus tööjõu järele ja inimeste soov töötada. Tööturul pakuvad inimesed oma tööjõudu ning tööandjad palkavad töötajaid, makstes neile töö eest [[palk]]a. Tööandjad võivad olla ettevõtted, riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja muud organisatsioonid. Tööturu peamised osapooled on töötajad, tööandjad ja riik. Riik mõjutab tööturgu näiteks tööõiguse, maksupoliitika, hariduse ja tööhõivepoliitika kaudu. [[Kategooria:Töö]] hndzcdpo9qe5u1aoygn5rwo4zdz0h2p 0 476253 7148263 6175146 2026-05-07T09:06:30Z Lommeer 191599 7148263 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Väike Tütarsaar | Pilt = Sayvo pien tytarsaari.JPG | Pildiallkiri = Õhuvaade Väike Tütarsaarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = [[Tütarsaared]] | Laiuskoord = | Pikkuskoord = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = }} '''Väike Tütarsaar''' ([[soome keel]]es ''Säyvö'' ja ''Pien-Tytärsaari'', [[vene keel]]es ''Малый Тютерс'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]]. Kuulub [[Venemaa]]le. Saarel pole elanikke. Asub [[Suur Tütarsaar|Suurest Tütarsaarest]] 15 km kaugusel edelas, Eesti rannikust 32 km ja Venemaa rannikust 55 km kaugusel. Saared olid iseseisvunud [[Soome]] valduses kuni [[Talvesõda|Talvesõjani]], kui need okupeeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Kevadel 1942 vabastasid saare Soome väed kuid saare kaitsmise anti üle Saksa vägedele. Aastal 2009 otsustati kaasata saar Ingerimaa looduskaitsealasse, mille peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke [[Viigerhüljes|viigerhülgeid]]. Looduskaitseala loodi ametlikult aastal 2017, ümber nimetatud Ida Soome lahe looduskaitsealaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Заповедник «Восток Финского залива» стал 105-м в федеральной системе особо охраняемых природных территорий - Министерство Природных Ресурсов и Экологии Российской Федерации |url=http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226021402/http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisaeg=2017-12-26 |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.mnr.gov.ru}}</ref> [[Kategooria:Soome lahe saared]] g8rdcdt32xiw7ss4pbfgv0fnmqyzylg 7148265 7148263 2026-05-07T09:10:44Z Lommeer 191599 7148265 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Väike Tütarsaar | Pilt = Sayvo pien tytarsaari.JPG | Pildiallkiri = Õhuvaade Väike Tütarsaarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = [[Tütarsaared]] | Laiuskoord = | Pikkuskoord = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = }} '''Väike Tütarsaar''' ([[soome keel]]es ''Säyvö'' ja ''Pien-Tytärsaari'', [[vene keel]]es ''Малый Тютерс'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]]. Kuulub [[Venemaa]]le. Saarel pole elanikke. Saar asub [[Suur Tütarsaar|Suurest Tütarsaarest]] 15 km kaugusel edelas, Eesti rannikust 32 km ja Venemaa rannikust 55 km kaugusel. Saarel on kaks majakat, kuid mõlemad on suletud. Saared olid iseseisvunud [[Soome]] valduses kuni [[Talvesõda|Talvesõjani]], kui need okupeeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Kevadel 1942 vabastasid saare Soome väed kuid saare kaitsmise anti üle Saksa vägedele. Aastal 2009 otsustati kaasata saar Ingerimaa looduskaitsealasse, mille peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke [[Viigerhüljes|viigerhülgeid]]. Looduskaitseala loodi ametlikult aastal 2017, ümber nimetatud Ida Soome lahe looduskaitsealaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Заповедник «Восток Финского залива» стал 105-м в федеральной системе особо охраняемых природных территорий - Министерство Природных Ресурсов и Экологии Российской Федерации |url=http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226021402/http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisaeg=2017-12-26 |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.mnr.gov.ru}}</ref> [[Kategooria:Soome lahe saared]] 6f6253os1ms4d1vwlozpuzukpq94ofe 7148266 7148265 2026-05-07T09:11:03Z Lommeer 191599 7148266 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Väike Tütarsaar | Pilt = Sayvo pien tytarsaari.JPG | Pildiallkiri = Õhuvaade Väike Tütarsaarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = [[Tütarsaared]] | Laiuskoord = | Pikkuskoord = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = }} '''Väike Tütarsaar''' ([[soome keel]]es ''Säyvö'' ja ''Pien-Tytärsaari'', [[vene keel]]es ''Малый Тютерс'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]]. Kuulub [[Venemaa]]le. Saarel pole elanikke. Saar asub [[Suur Tütarsaar|Suurest Tütarsaarest]] 15 km kaugusel edelas, Eesti rannikust 32 km ja Venemaa rannikust 55 km kaugusel. Saarel on kaks majakat, kuid mõlemad on suletud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lighthouses of Russia: Gulf of Finland Islands |url=http://www.unc.edu/~rowlett/lighthouse/ruswi.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110209113528/http://www.unc.edu/~rowlett/lighthouse/ruswi.htm |arhiivimisaeg=2011-02-09 |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.unc.edu}}</ref> Saared olid iseseisvunud [[Soome]] valduses kuni [[Talvesõda|Talvesõjani]], kui need okupeeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Kevadel 1942 vabastasid saare Soome väed kuid saare kaitsmise anti üle Saksa vägedele. Aastal 2009 otsustati kaasata saar Ingerimaa looduskaitsealasse, mille peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke [[Viigerhüljes|viigerhülgeid]]. Looduskaitseala loodi ametlikult aastal 2017, ümber nimetatud Ida Soome lahe looduskaitsealaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Заповедник «Восток Финского залива» стал 105-м в федеральной системе особо охраняемых природных территорий - Министерство Природных Ресурсов и Экологии Российской Федерации |url=http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226021402/http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisaeg=2017-12-26 |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.mnr.gov.ru}}</ref> [[Kategooria:Soome lahe saared]] hibj7bxwygw74v6byk2y1vmu8h0hig9 7148277 7148266 2026-05-07T09:26:01Z Lommeer 191599 7148277 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Väike Tütarsaar | Pilt = Sayvo pien tytarsaari.JPG | Pildiallkiri = Õhuvaade Väike Tütarsaarest | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = [[Tütarsaared]] | Laiuskoord = | Pikkuskoord = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast | Asendikaardi pilt = }} '''Väike Tütarsaar''' ([[soome keel]]es ''Säyvö'' ja ''Pien-Tytärsaari'', [[vene keel]]es ''Малый Тютерс'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]]. Kuulub [[Venemaa]]le. Saarel pole elanikke. Saar asub [[Suur Tütarsaar|Suurest Tütarsaarest]] 15 km kaugusel edelas, Eesti rannikust 32 km ja Venemaa rannikust 55 km kaugusel. Saarel on kaks majakat, kuid mõlemad on suletud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lighthouses of Russia: Gulf of Finland Islands |url=http://www.unc.edu/~rowlett/lighthouse/ruswi.htm |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110209113528/http://www.unc.edu/~rowlett/lighthouse/ruswi.htm |arhiivimisaeg=2011-02-09 |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.unc.edu}}</ref> Saared olid iseseisvunud [[Soome]] valduses kuni [[Talvesõda|Talvesõjani]], kui need okupeeriti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Kevadel 1942 vabastasid saare Soome väed kuid saare kaitsmise anti üle Saksa vägedele. Aastal 2009 otsustati kaasata saar Ingerimaa looduskaitsealasse, mille peamine eesmärk oli kaitsta kohalikke [[Viigerhüljes|viigerhülgeid]]. Looduskaitseala loodi ametlikult aastal 2017, ümber nimetatud Ida Soome lahe looduskaitsealaks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Заповедник «Восток Финского залива» стал 105-м в федеральной системе особо охраняемых природных территорий - Министерство Природных Ресурсов и Экологии Российской Федерации |url=http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226021402/http://www.mnr.gov.ru/news/detail.php?ID=344134 |arhiivimisaeg=2017-12-26 |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.mnr.gov.ru}}</ref> [[Kategooria:Soome lahe saared]] frn64l2i3itzdhhbllxgwkxc6eha6xr 0 477440 7148032 7142508 2026-05-06T18:18:55Z N3ti.ee 228289 Keeletoimetasin artiklit ja parandasin sõnastust. 7148032 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Neptuunium|aasta=2019|kuu=detsember}} [[Fail:Carin Göring (1927).jpg|pisi|Carin Göring, 1927.]] '''Carin Axelina Hulda Göring''' (ka '''Carin Göring'''; sünninimi paruness von Fock, esimeses [[abielu]]s Kantzow; [[21. oktoober]] [[1888]] [[Stockholm]] – [[17. oktoober]] [[1931]] Stockholm) oli [[Kolmas riik|Saksamaa]] kõrge riigitegelase [[Hermann Göring]]i esimene abikaasa.<ref>Eberle ja Uhl, 431:2006. [[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "[[Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949]]", saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], lk 432, 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach) ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a"</ref> Carin Göringi vanemad olid [[vabahärra]] Carl Alexander Fock (1854–1938) ja Huldina Beamish<ref>Fock nr 304, Tab. 23. https://www.adelsvapen.com/genealogi/Fock_nr_304 </ref>. Carin abiellus [[1910]]. aastal Rootsi ohvitseri [[Nils von Kantzow]]'ga. Neil sündis 1912. aastal poeg Thomas († 1973). [[1920]]. aasta veebruaris tutvus Carin [[Rockelstadti loss]]is viibides kõrgelt autasustatud sõjalenduri ja lennufirma Svenska Lufttrafiku juhtpiloodi Hermann Göringiga ([[David Irving]], 42:1989<ref>David Irving, ''[https://web.archive.org/web/20200713020508/http://www.fpp.co.uk/books/Goering/Goering_better.pdf Göring]'' ([[1989]]), Hermann Göringi biograafia, ISBN 0-688-06606-2., veebiversioon (vaadatud 2. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small></ref>). Nad armusid ning alustasid sama aasta suvel [[kooselu]] Saksamaal. Carini poeg Thomas jäi Rootsi, kuid püsis emaga kirjavahetuses (Irving, 1983). Saksamaal hakkas Carin [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|NSDAP]] huvides tegema propagandat (Eberle ja Uhl, 431:2006; David Irving, 52:1989). [[3. veebruar]]il [[1923]] (teise allika kohaselt 3. jaanuaril) Hermann ja Carin abiellusid. Göringi biograafia kohaselt kirjutanud Göring Carini emale ja palunud tema eest hoolt kanda: "Ta tähendab minu jaoks kõike,''"'' (Irving, 1983) ning von Fock vastanud, saates Göringile 20 kuldkrooni ("Carinilt") ja söögipaki, milles oli [[või]] ja [[kohv]] (Irving, 64:1983). Carini esimese abikaasa rahaga omandas Göringi perekond Müncheni lähedal väikese villa. Carin põdes [[rinnaangiin]]i (''angina pectoris''), [[Bronhiaalastma|astmat]] ja [[reuma]]t. Pärast ebaõnnestunud [[õllekeldriputš]]i 1923. aastal elas perekond Hermann Göringi vahistamismääruse tõttu neli aastat paguluses mitmes Euroopa riigis. Göringi [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] üheks juhiks tõusmise järel hakati Carinit nimetama "natsionaalsotsialismi maskotiks". 1931. aasta suvel reisisid Göringid Rootsi. 25. septembril suri ootamatult Carini ema. Ema matustel sai Carin kopsunakkuse ja naasis Stockholmi, kus ta südameprobleemide tõttu pöördus Brunkeberstorgil asuvasse haiglasse (Irving, 64:1983). Vapustusest nõrgestatuna suri ta oma ema matustele järgnenud päeval, [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1931]], [[tuberkuloos]]i, teise allika kohaselt [[infarkt]]i ning kolmanda allika kohaselt [[südamepuudulikkus]]se.<ref>[http://www.historyinink.com/1105501_Goering_signed_biography_of_Carin.htm 1105501 Hermann Göring], veebiversioon (vaadatud 2. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small></ref> [[Pilt:Rockelstad 1.jpg|pisi|[[Rockelstadti loss]], 2009.]] == Carin teisest abikaasast == Carini esimene abikaasa Nils nimetas Carinit veel aastaid hiljemgi "kaotatud aardeks". Carinit Nilsi hilised õhkamised aga ei kõigutanud. Carini teine abielu muutis ta elu, vaimustunult kirjutas ta sõbrale: "Jumal! Kui imetore on omada abikaasat, kel ei lähe naljast aru saamiseks kahte päeva''.''" (Irving, 60:1983) == Mälestuse jäädvustamine == {{Vaata|Hermann Göring#Isiklikku}} Carin maeti Rootsi. Kui Carin Göringi haud langes Rootsis vandaalide ohvriks, lasi Göring naise põrmu Saksamaale tuua ja matta [[Schorfheide-Chorini biosfääri kaitseala|Schorfheidesse]] selleks ehitatud [[mausoleum]]i (vt [[Carinhall]]). Göring hindas oma naise mälestust kõrgelt ning sisustas ühe saali oma Saksamaa kodus kabeliks, kus oli abikaasale pühendatud altar. Göring nimetas oma surnud naise auks mootorjahi: [[luksusjaht]] [[Carin II]]. == Viited == {{viited}} <small>''Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit [[:de:Carin Göring]] seisuga 2.10.2017.''</small> == Lisalugemist == *[[David Irving]], Göring ([[1989]]), Hermann Göringi biograafia, ISBN 0-688-06606-2. [http://www.fpp.co.uk/books/Goering/Goering_2010.pdf ümbertöötatud] [[2010]]. *[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", saksa keelest tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], lk 432 2006 (originaali pealkiri "Geheimdossier des NKWD für Josef W. Stalin, zusammengestellt aufgrund der Verhörprotokolle des persönlichen Adjutantet Hitlers, Otto Günsche, und des KammerDieners Heinz Linge, Moskau 1948/49", Verlagsgruppe Lübbe GmbH & Co.KG. Bergisch-Gladbach), ka Venemaa Riikliku Uusima Ajaloo Arhiivi (Moskva) fond 30, nimistu 5, säilik nr 462a" *[http://www.sueddeutsche.de/panorama/hermann-goering-der-fluch-der-goering-yacht-1.335077 Der Fluch der Göring-Yacht], 17. mai 2010 {{JÄRJESTA:Göring, Carin}} [[Kategooria:Rootsi aadlikud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1931]] lxxpwcygnihx7czg8thtae5ry7281qa 0 478782 7148227 7000396 2026-05-07T07:12:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148227 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Valdgale vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valdgales pagasts | lipp = Valdgale parish flag.png | lipu_link = [[Valdgale valla lipp]] | vapp = Coat of Arms of Valdgales pagasts.svg | vapi_link = [[Valdgale valla vapp]] | pindala = 205,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Pūņas]] | asendikaardi_pilt = Valdgales pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Dundagas pacēluma ainava Valdgales pagastā.jpg|pisi|Valdgale valla maastik]] '''Valdgale vald''' ([[läti keel]]es ''Valdgales pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Talsi]] linnaga, [[Laidze vald|Laidze]], [[Īve vald|Īve]], [[Ģibuļi vald|Ģibuļi]], [[Dundaga vald|Dundaga]] ja [[Ārlava vald|Ārlava vallaga]] ning [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]] [[Puze vald|Puze vallaga]]. Valla pindala on 205,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1333 inimest.<ref name="BmrT7" /> Valla keskus on [[Pūņas]]e küla, vallavanem on Jana Robalde.<ref name="kKlbn" /> Vald asub suuremas osas [[Põhja-Kuramaa kõrgustik]]ul. Tähtsaimad jõed on [[Roja jõgi]] ja [[Raķupe jõgi]]. == Ajalugu == Aastal 1920 eraldati Laidze vallast Valdegale vald, ent aastal 1925 liideti see taas Laidze vallaga. Aastal 1945 moodustati Laidze vallas Valdgale külanõukogu, millega aastal 1954 liideti likvideeritav Valdemāri külanõukogu. Aastal 1961 arvati osa külanõukogust Laidze külanõukogu koosseisu, aastal 1963 liideti sellega aga osa Ziedoņi külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="lJw1F" /> 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ošbiržese muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on [[Valdgale mõis]]a keskus, sealhulgas juustutorn, ait, tuulik ja ait-lusthoone, teenijatemaja, kutsari- ja aednikumajake.<ref name="XKlYG" /> Looduskaitse all on kuus nimeta põlist tamme, üks saar ja üks mänd. Valla kirdeossa jääb osaliselt Raķupe oru hoiuala, lääneossa Stikli soode hoiuala.<ref name="2cZkT" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 1237 [[lätlased|lätlast]], 35 [[venelased|venelast]], 5 [[valgevenelased|valgevenelast]], 6 [[ukrainlased|ukrainlast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Vallas on järgmised külad. {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Cīruļi (Valdgale vald)|Cīruļi]] || ''ciems'' || 116 (2025) |- | [[Gambija]] || ''mazciems'' || 20 (2006) |- | [[Ģibzde]] || ''ciems'' || 28 (2025) |- | [[Lielsalas]] || ''ciems'' || 36 (2025) |- | [[Pobuži]] || ''mazciems'' || 59 (2005) |- | '''[[Pūņas]]''' || ''ciems'' || 392 (2025) |- | [[Valdgale]] || ''ciems'' || 61 (2025) |- | [[Vecpūņas]] || ''ciems'' || 44 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes. <gallery> Valdgales muiža. 2004-08-13.jpg|Valdgale mõisa juustutorn Cīruļu baptistu baznīca 2004-08-13 - panoramio.jpg|Cīruļi baptistikoguduse kirik Valdgales vējdzirnavas 2004-08-13.jpg|Valdgale tuulik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="BmrT7">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="kKlbn">{{Netiviide |url=http://www.talsi.lv/valdgales-pagasts123 |pealkiri=Valdgales pagasts, vaadatud 10.10 2017 |vaadatud=2017-10-12 |arhiivimisaeg=2017-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012201427/http://www.talsi.lv/valdgales-pagasts123 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lJw1F">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="XKlYG">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="2cZkT">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014065&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.valdgale.lv/ Valla koduleht] (''läti keeles'') {{Talsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Talsi piirkond]] 2e0n0g1ln11y3khxdvf5krzfs3fs7op 0 478827 7148315 7076749 2026-05-07T10:54:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148315 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vandzene vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vandzenes pagasts | vapp = Vandzenes pagasta ģerbonis.svg | vapi_link = [[Vandzene valla vapp]] | lipp = Vandzenes pagasta karogs.svg | lipu_link = [[Vandzene valla lipp]] | pindala = 145,9 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vandzene]] | asendikaardi_pilt = Vandzenes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Iģenes baznīca- wood church.jpg|pisi|Iģene kirik, vanim puidust kirikuhoone Lätis]] '''Vandzene vald''' ([[läti keel]]es ''Vandzenes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Laidze vald|Laidze]], [[Lauciene vald|Lauciene]], [[Mērsragsi vald|Mērsragsi]], [[Roja vald|Roja]] ja [[Ārlava vald|Ārlava vallaga]]. Valla pindala on 146 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1770 inimest.<ref name="hcrLc" /> Valla keskus on [[Vandzene]] küla, vallavanem on Iveta Jansone.<ref name="fvwik" /> == Ajalugu == Vald moodustati aastal 1893, mil liideti Okte, Garlene, Iģene ja Sārcene [[mõisavald]]. Valla vana saksakeelne nimi on ''Wandsen''. Aastal 1935 oli valla pindala 151 km². Aastal 1945 moodustati Vandzene vallas Dārte, Vandzene ja Okte külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Vandzene külanõukoguga likvideeritav Dārte külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega Nogale külanõukogu, ent Stalini nimelise [[kolhoos]]i maad liideti Laidze külanõukoguga. Aastal 1961 liideti Mērsragsi külanõukogu Lenini nimelise [[kolhoos]]i maad Vandzene külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Lubezere [[sovhoos]]i alad Valdemārpilsi linna maaterritooriumiga, osa sovhoosi Okte maadest aga Lauciene külanõukoguga. Aastal 1974 arvati Vandzene külanõukogu koosseisu osa Laidze külanõukogu aladest, järgmisel aastal aga osa Lauciene külanõukogu maadest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="EmS7Y" /> 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda. == Muinsusmälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Iģene kirik, sealhulgas orelirõdu, kirikuliste pingid, altar, kantsel ja selle maalingud. Regionaalse kaitse all on [[Vandzene mõis]]a keskus (sealhulgas park, tallid, tellistest sild, pruulikoda, kõrts, häärber, teenijate maja ja aednikumajake) ning Iģene mõisa häärber, hiiepaik Kraujase Suurkivi (ka Tilgaļi või Vandzene Hiiukivi) ja Mantinieki muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Tīrumi keskaegne kalmistu ja hiiepaik Basese Libahundikivi.<ref name="XKlYG" /> == Loodus == Valla suurim jõgi on [[Grīva jõgi]]. Lādzeres kasvanud Jaunoši ehk Lādzere künnapuu oli Läti suurim [[künnapuu]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Jaunosu.htm |pealkiri=Latvijas dabas pieminekļi. Jaunošu vīksna |vaadatud=2020-04-04 |arhiivimisaeg=2016-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160924091237/http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Jaunosu.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Looduskaitse all on Zīlēni Väike tamm ja Zīlēni Suur tamm, Mežitase pärn, Stiģi tamm, Kuģenieki tamm, Dandari tammed ja Dārte mänd. Lisaks kasvab vallas veel 26 nimetut looduskaitsealust põlispuud.<ref name="2cZkT" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1625 [[lätlased|lätlast]], 20 [[venelased|venelast]], 3 [[valgevenelased|valgevenelast]], 12 [[ukrainlased|ukrainlast]], 3 [[poolakad|poolakat]] ja 7 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Dārte]] || mazciems || 39 (2006) |- | [[Iģene]] || mazciems || 53 (2006) |- | [[Klāņi]] || mazciems || 6 (2006) |- | [[Lādzere]] || ciems || 99 (2025) |- | [[Mazsārcene]] || mazciems || 7 (1999) |- | [[Skreite]] || mazciems || |- | [[Sniķeri]] || maziems || |- | [[Uguņciems]] || ciems || 104 (2025) |- | [[Upesgrīva (Vandzene vald)|Upesgrīva]] || ciems || 7 (2025) |- | '''[[Vandzene]]''' || ciems || 515 (2025) |- | [[Vandzenes skola]] || ciems || 123 (2025) |- | [[Vecumvirsa]] || mazciems || 25 (2006) |} Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes. <gallery> Lādzere, Latvijas lielākā vīksna 1999-09-04.jpg|Lādzere künnapuu Uguņciema baptistu baznīca.jpg|Uguņciemsi baptisti koguduse kirik Iģenes muiža 2002-06-24.jpg|Iģene mõisa häärber Grīva, Vandzenes pagasts, Talsu novads, Latvia - panoramio.jpg|Grīva jõgi Tilgaļu milzakmens.jpg|Kraujase Suurkivi – ruumalalt kolmas kivi Lätis </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hcrLc">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="fvwik">{{Netiviide |url=http://www.talsi.lv/vandzenes-pagasts124 |pealkiri=Vandzenes pagasts, vaadatud 10.10 2017 |vaadatud=2017-10-12 |arhiivimisaeg=2017-10-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171012202446/http://www.talsi.lv/vandzenes-pagasts124 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="EmS7Y">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="XKlYG">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="2cZkT">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014073&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Talsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Talsi piirkond]] babbmp3oll2r5rhrcmr015ld6zheb6q 0 479555 7147794 6956547 2026-05-06T12:01:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147794 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{Kaart | lat=56.964407 | long=23.155628 | osm=Q20828798 | wikidata=Q20828798 | zoom=7 | laius=300 | kõrgus=250 | värv=#088A08 | raamita=jah }} [[Pilt:Coat of Arms of Tukums.svg|120px|pisi|Tukumsi linna vapp. Kolm kuuske võivad tähistada kolme küngast oosil]] '''Tukumsi ordulinnus''' (läti keeles ka Tukumā, eesti Tukkumi, saksa Tuckum, liivi Tukā mō)<ref name="eki.ee">http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96059938&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB</ref> oli [[Liivi ordu]] kivilinnus [[Läti]]s [[Kuramaa]]l (Kurzeme kultuuriajaloolises piirkonnas) [[Tukums]]i (Tukuma) linnas, [[Slocene jõgi|Slocene jõe]] (saksa Schlock-Flusse – 'luku jõgi') põhjakalda künkal.<ref>http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=456527.1566052728&centery=6321631.314777334&zoom=7&layer=map&ls=c Läti kaart</ref> Linnusekastelli asukoht jääb Tukumsi vanalinna Avotu ja Vārtu tänava ning [[Tukumsi Püha Kolmainu luteri kirik]]u lähedale ja Vabaduse väljaku (Brīvības laukums) äärde, enamjaolt praeguse politseimaja kohale.<ref>[http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=448643.17912658234&centery=6313703.095405565&zoom=0&layer=map&ls=c Tukumsi kaart]</ref> Venemaa keisririigi lõpuni kehtinud ajaloolise haldusjaotuse järgi asus linnus Kuramaa kubermangu Tukumsi ülemhauptmannschafti (''Oberhauptmannschaft Tuckum'') Tukumsi hauptmannschaftkonnas.<ref>https://web.archive.org/web/20171109024214/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/28/1820_%D0%9A%D1%83%D1%80%D0%BB%D1%8F%D0%BD%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%93%D1%83%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D1%8F.jpg Kuramaa kubermangu kaart, 1821</ref> Aadress: Brīvības laukums 19a, Tukums.<ref>http://www.turisms.tukums.lv/index/vietas/apskates/tukums_825/213013_43 Tukuma turismiinfokeskus</ref> [[Pilt:Tukumsi ordulinnus 3.jpg|pisi|Tukumsi ordulinnus J. Helmsi joonistusel XVII sajandist. Kujutatud on nurgatornidega linnust, asulat kirikuga ja ülespaisutatud jõge]] [[Pilt:OldCourland.jpg|pisi|Kuramaa haldusjaotus XIII sajandi keskpaigas läti uurija A. Gulbise ettekujutuses 1938. a. Miera Kursa e. "Rahu Kuramaa" (''Vredecuronia'') oli siis liivlaste Vanema maakond]] ==Nimekujud== Tukumsit on nimetatud ka Kuramaa väravateks ("Kurzemes vārti"). Riia poolt tulles ta seda oligi. Läti linnuseuurijad arvavad, et liivi keeles võis tal olla kaks nime – kas Tukkumaegi ('künklik mägi') või Tutkammaa ('maa lõpuots').<ref name="castle.lv">[http://www.castle.lv/latvija/tukums.html Замок Тукумс (Туккум - Tuckum)]</ref> * 1253 – Tuckemen<ref name="UB I, Nr. 248, Bunge">UB I, Nr. 248, Bunge</ref> * 1539 – Tokhem<ref>[https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ea/Carta_Marina.jpeg Olaus Magnuse maakaart "Carta Marina", 1539]</ref> * 1578 – Tucken<ref>[https://commons.wikimedia.org/wiki/Pilt:LIVONIAE_NOVA_DESCRIPTIO_1573-1578.jpg LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573–1578]</ref> * 1662 – Tuccum<ref>[https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/1662_Samogetia_is_Lithuania.jpg 1662. aasta kaart]</ref> * 1745 – Tukum<ref>[https://commons.wikimedia.org/wiki/Pilt:Russian_Empire_1745_(Map_III_in_Latin).jpg 1745. aasta kaart, Venemaa keisririigi esimene atlas]</ref> * 1792 – Tückümsch<ref>https://commons.wikimedia.org/wiki/Pilt:Tukumsi_linnusevaremed_4.jpg</ref> * 1839 – Tuckum am Szlack<ref>https://books.google.ee/books?id=pE5KAAAAcAAJ&pg=PT8&lpg=PT8&dq=Burg+Tuckum&source=bl&ots=JSW3mK_YT8&sig=M9jkaGcMOOh5QsHyLfQCiBgZwTc&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiMrNS9rJ7XAhWLDRoKHVijDms4ChDoAQg9MAQ#v=onepage&q=Burg%20Tuckum&f=false Historisch-geographische Darstellung Alt- und Neupolens, A. C. A. Friederich, Berlin, 1839, lk 477</ref> * 1840 – Tukkumi<ref name="eki.ee"/> [[Pilt:Tukums, hradní věž.jpg|pisi|Tukumsi linnuse "torn" politseimaja kõrval, 2008. Tornis on nüüd muuseum]] ==Asukoht== Linnuse asukoht jäi XIII sajandil liivlaste, kuralaste ja semgalite asuala piirimaadele Põhja-Kurzeme kõrgustiku kaguservas. Sinna ulatusid kuralaste/liivlaste ühe pealiku Vanema maad.<ref name="vostlit.narod.ru">http://www.vostlit.narod.ru/Texts/Dokumenty/Livonia/Dogovory1230_1284/topon.htm Договоры немецкого Ордена и его союзников с куршами. земгалами и сааремаасцами 1230–1284 гг. // Пути развития феодализма. М. 1972, Тhietmar. 2004</ref> Pikliku oosi moodustasid kolm küngast, millest läänepoolsele ehitati linnus. Linnus asus tähtsa maantee ja sõjatee ääres ja see oli oluline teetõkkelinnus ja peatuspunkt [[Kandava]] ja Riia vahelisel teelõigul.<ref name="Die Burgen in Estland und Lettland">Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 229</ref> Riia poolt tulles oli tegemist esimese suurema ordu tugipunktiga ja tee hargnes seal kaheks: põhjapoolne haru läks Vindavisse ([[Ventspils]]i) ja lõunapoolne Kuldiga ja Meemeli ([[Klaipeda]]) kaudu [[Preisimaa]]le. Peale vana [[Riia]]–[[Preisimaa]] maantee läbis Tukumsit ka teine tähtis ja esimesega osaliselt paralleelne ühendustee<ref name="reise-ziele-online.de">https://web.archive.org/web/20171107024830/http://www.reise-ziele-online.de/lettland-die-mitte-tukums.phtml Reiseziele online, Tukums</ref> – [[Ventspils]]i (Vindavi) – [[Lapmežciems]]i veetee, mis kulges ida-läänesuunaliselt läbi terve [[Kuramaa]]. Laevatatav oli ta küll ainult umbes poolest saadik, kuid paatidega läbitav pea täielikult ning samuti kindlasti oluline taliteena. Selle veetee moodustasid Venta, Abava (saksa Abau)<ref name="books.google.ee">https://books.google.ee/books?id=q2MOAAAAQAAJ&pg=RA2-PA256&lpg=RA2-PA256&dq=Burg+Tuckum&source=bl&ots=mkN0hlTtTF&sig=585CnUGgTcLQowRwHoZwyZpCH3E&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiMrNS9rJ7XAhWLDRoKHVijDms4ChDoAQg4MAM#v=onepage&q=Burg%20Tuckum&f=false Versuch einer Naturgeschichte von Livland, Jacob L. Fischer, Leipzig, 1778, lk 256</ref> ja Slocene jõed, millest kaks viimast voolasid katkematus ürgorus. Seesama ürgorg jätkus ka 2–3&nbsp;km laiuses veelahkmealas Abava ja Slocene jõe vahel, kus asus raba, mida läbis samuti veesoon. Selle veetee äärde jäi 5 ordulinnust ja 1 piiskopilinnus – [[Piltene]] Kuramaa piiskopkonna keskuse näol. Veeteest 17&nbsp;km Venta jõge pidi ülesvoolu jäi teine Kuramaa keskus – sealsete ordualade pealinnus [[Kuldiga]]. Tukumsi ordulinnus koos abilinnuse Šlokenbekaga olid selle ühendustee idapoolseimad kindlustatud punktid. Riiga tuli keskajal mööda maanteed üle 80&nbsp;km, põhja poole mere äärde 18, läänes Kandavani ligi 30, kagus asuvasse Jelgavasse 55, ida poole Šlokenbekasse 4,5 ja lõunasse Jaunpilsi u 30&nbsp;km. ==Ajalugu== ===Tukumsi ajalugu enne linnuse ehitust XIII sajandi II poolel=== [[Pilt:Vaade Tukuma linnale kagust 1792 a.jpg|pisi|Vaade Tukumsi linnale kagust 1792. aastal. Esiplaanil veskipaisjärv, taamal kirik ja linnusevaremed. Pilt J. C. Brotze kogust, tundmatu autori joonistus]] X–XII sajandini oli liivlaste või kuralaste poolt kasutusel ka Tukumsi linnamägi, mis jäi hilisemast ordulinnusest 1,5&nbsp;km lääneloodesse Slocene jõkke suubuva oja kahe haru vahel olevale Vilkaju künkale. Arvatakse, et see tugipunkt valvas samuti maantee ja veetee järele, samuti oli Tukums tiheda asustusega piirkonna keskus. Linnamäe kaitserajatised ei olnud lõpuni välja ehitatud, ilmselt katkesid need sakslase saabumisel Liivimaale. Läti ajaloolaste arvates kaitses linnamägi XIII sajandil Riia–Preisimaa maanteed.<ref>http://www.turisms.tukums.lv/index/vietas/apskates/tukums_825/tukuma_961 Tukuma turismiinfokeskus, linnamägi</ref> Hilisemate arheoloogiliste leidude järgi otsustades oli keskajal ordulinnusest põhja pool paiknenud turuplatsi kohal varem olnud liivlaste ja kuralaste asula.<ref>1934 arheoloog E. Šturm, 1935 arheoloog E. Šnore, 1960 arheoloog V. Urtans</ref> [[1230]]. aasta 28. detsembril on lepingus<ref>UB I, 103, Bunge</ref> [[Mõõgavendade ordu]] ja kuralaste vahel mainitud Tukumsi piirkonna Matkule (''Matichule'') ja Pure (''Pyrre'') külasid. Kuralaste ühe vanema Lamekini (''Cum... Lammekinus rex'') ja Rooma paavsti asesaadiku (viitselegaat) Baldwini vahelise lepinguga allusid kuralased ordu ülemvõimule, kuid sailitasid oma senise ühiskonnakorralduse ja linnused.<ref name="vostlit.narod.ru"/> [[1242]] toimus vaatamata kehtivale lepingule kuralaste rünnak ordu sõjajõudude vastu Valguma järve ääres, mis asetseb kümmekond km Tukumsist idas.<ref name="castle.lv" /> [[1245]] võtsid Tukumsi piirkonna mehed osa lahingust Embute (Amboten) all.<ref name="castle.lv" /> Samal aastal määrati kindlaks ka piir Liivi ordu ja Kuramaa piiskopkonna valduste vahel, see hakkab jooksma 23&nbsp;km Tukumsist põhja pool mööda Engure (saksa Angern) jõge. [[1253]]. aasta 4. aprillil on esmamainitud Tukumsi nime, kui toimus maadejagamine kuralastele kuuluva ''Fredecuronia'' üle Liivi ordu ja kuralaste vahel. Tukums, Vecmoka, Pure, Sati ja Ozoli piirkonnad ning Valguma ja Kanierise järved läksid ordule.<ref name="UB I, Nr. 248, Bunge"/> Ordurüütlid võtsid piirkonnas poliitilise võimu oma kätte.<ref name="reise-ziele-online.de"/> [[1254]] hakkas ordumeister [[Eberhard von Sayn]] orduvõimu paremaks kindlustamiseks Kuramaal ja administreerimise hõlbustamiseks ehitama Kandava foogtilinnust, mille linnusepiirkonda läksid ka Kandava, Zabile, Talsi ja Tukumsi maad ning mets Kandava ja Zemgale vahel. XIII sajandi lõpuni olevat liivlaste linnuses vanemaks olnud Varise (Vara) nimeline mees.<ref name="castle.lv" /> ===Linnus kuni Kuramaa hertsogkonna tekkeni XVI sajandi II poolel=== [[1277]]. aastal alustati läti ajaloolaste hinnangul Tukumsi ordulinnuse ehitust.<ref name="turisms.tukums.lv">http://www.turisms.tukums.lv/index/vietas/apskates/tukums_825/213013_43 Tukuma turismiinfokeskus, linnus</ref> [[1278]]–[[1279]] aasta talvisest sõjakäigust leedulaste vastu võtsid vastavalt 1254. aastal sõlmitud lepingule osa ka Tukumsi piirkonna elanikud. Samasugune retk toimus [[1323]]. aastal. [[1299]]. aastat on linnuseehituse daatumina märkinud ajaloouurija A. Richter oma [[1857]]. aastal välja antud Baltikumi idapoolsete provintside ajaloos. [[Pilt:Tukumsi linnusevaremed 4.jpg|pisi|Tukumsi ordulinnuse varemed idakagust, 1792. J. C. Brotze kogu]] Kuni umbes aastani [[1300]] oli veel kasutuses ka vana liivlaste muinaslinnus-linnamägi, kus elas orduametnik-maksukoguja, kes siis hiljem kolis üle valmivasse uude linnusesse. Viimast aastat on ka linnuseehituse ajana märgitud.<ref name="tournet.lv">http://www.tournet.lv/page.php?id=1507{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Tournet.lv</ref> [[Pilt:Tukumsi linnusevaremed 2.jpg|pisi|Vaade Tukumsi linnusevaremetele kagust, 1795, H. F. Wäberi joonistus. Linnusemüürid on veel peaaegu täies kõrguses ja mahus säilinud]] Baltisaksa ajaloolased peavad linnuse rajajaks meister [[Gottfried von Rogge]]t (tõenäoliselt sama suguvõsa von der Recke ministeriaalidega [[Vestfaal]]ist), kes juhatas [[Liivi ordu]]t aastatel [[1298]]–[[1307]].<ref>https://books.google.ee/books?id=SB4VAAAAQAAJ&printsec=toc&hl=en#v=onepage&q&f=false Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen, Gustav von Bergmann, Leipzig, 1776, lk 18–19</ref> [[1330]]. aasta on linnuserajamise aastana üles tähendanud J. Arndt. Ilmselt on ta aastaarvuga eksinud, kuid arvatakse ka, et siis ehitati Slocene jõele veski ja tamm, mis paisutas üles tiigi linnuse lõunakülje kaitseks. Linnust ei valitsenud mitte komtuur ega foogt, vaid kastellaan, kes enamjaolt viibis Riias. Tukumsit valitseti otse [[Riia ordulinnus]]est<ref name="Die Burgen in Estland und Lettland"/>, kohapeal teostas võimu lossipealik – sõjasulane (Landsknecht).<ref name="tournet.lv"/> [[1338]] on mainitud Tukumsit dokumentides, kus määratakse kindlaks Kuramaa piiskopi ja ordu valduste vahelist piiri. [[1381]] peatus linnuses ordumeister [[Wilhelm von Friemersheim]], kes allkirjastas seal mingi üriku. Siis ongi konkreetselt linnust esimest korda kirjalikult mainitud.<ref>Karl von Löwis of Menar, Burgenlexikon, Tuckum lk 70.</ref> [[1411]]. aastal on linnus olemas Liivimaa linnuste nimekirjas. XV sajandil on mainitud linnust tihti kirjalikes allikates. [[1416]]. aasta 23. augustil on ürikutes juttu juba [[Tukumsi foogt]]ist, kuna samal aastal eraldati Tukumsi piirkond iseseisvaks [[Kandava foogt]]i alluvusest. Sama aasta ürik räägib, et Tukumsist lõuna pool asuv Jaunpilsi (Neuenburg) linnus kuulub Tukumsi kohtu piirkonda ("''Nuweborg, gelegen in gerichte zu Tockam''").<ref>Bunge, Urkundenbuch V, nr 2090</ref> See võis küll ka tähendada, et Kandava foogt käis lihtsalt Tukumsis kohut mõistmas ja Jaunpils kuulus ikka Kandava alla.<ref name="Jahrhundert 1933">Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk 80</ref> [[1422]]. aasta 25. oktoobril kirjutas ordumeister [[Siegfried Lander von Spanheim]] Tukumsis kirja, milles iseloomustas linnust kui meie varustuslossi (ladu-mõisat) 12 miili (u 85&nbsp;km) kaugusel Riiast – ''unszem Legher hof XII meyle von Righe''. [[1438]]. aasta 22. juulil on [[Kuldiga komtuur]]i kirjas Saksa ordu meistrile Tukumsi linnust kirjeldatud kui tugevat kindlust, mis Liivi ordumeistri otsuse kohaselt on kasutuses eelkõige majanduslinnusena. [[1445]] on esimest korda kirjutatud asulast (Hakelwerk) linnuse külje all, [[1450]]. aasta paiku ehitati turuplatsi äärde puidust [[Tukumsi Püha Markuse kabel]] ja [[1459]] on olemas olnud ka kirikukogudus.<ref>Die Burgsuchungen in Kurland und Livland vom 13. –16. Jahrhundert, Dr. Helene Dopkewitsch, Riga, 1933, lk 72</ref> Teine kabel asus linnuses. [[1459]] on ühes lääniürikus mainitud Tukumsi kihelkonda: "...im Gebiet Kandau im Kirchspiel Tuckum...".<ref>Bunge, Urkundenbuch XI, nr 844</ref> Tukums kuulus ühena kuuest kihelkonnast Kandava foogtkonda.<ref name="Jahrhundert 1933"/> [[1463]]. aasta aprillis ja [[1481]]. aasta juunis peeti linnuses [[Liivimaa maapäev]]a. [[1467]] oli linnusepealik Klaus Karff. Ordu kujundas sellal oma majanduslinnusest tugeva "ärikeskuse", mis tegeles jõuliselt Liivimaal ka otse kaupade ekspordi ja impordiga, minnes nii tugevasse vastuollu lähedalasuva Riia linna huvidega. [[1482]] viibis linnuses koos kaaskonnaga palgasõdur (landesknecht) ja orduvasall [[Werner von Butlar]], kellel oli ordumeistri soosing ja usaldus. Tänutäheks hea teenistuse eest läänistati Butlarile hiljem maid Tukumsi, Kandava ja Sigulda ametkondades. Samuti kinnitati talle linnusekomandandi tulud.<ref name="castle.lv" /> [[1484]], kui algas taas vaenutegevus Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel, ründasid riialased Tukumsit, vallutasid linnuse, põletasid maha alevi ja viisid vangi ordufoogti. Linnus ehitati uuesti üles. Samuti püstitati XV sajandi II poolel Tukumsist 4–5&nbsp;km ida poole Riiga kulgeva maantee äärde ilmselt orduvasall Werner von Butlari eestvedamisel abilinnuseks [[Šlokenbeka vasallilinnus]]. Tukumsis viibis pidevalt ka ordumeister [[Wolter von Plettenberg]] ([[1494]]–[[1522]]), kellele meeldis sealsetes metsades sügiseti jahil käia. Ka andis ta linnuses välja üle 20 dokumendi. Linnuse lõunapoolse seina äärde olevat Plettenberg istutanud pärna, mis on näha ka 300 aastat hiljem J. C. Brotze akvarellil. [[1506]]. aastal võttis Plettenberg linnuses vastu Saksa ordu kõrgmeistri saadikud. [[1536]] algas [[Eesti]]s [[Saare-Lääne vaenus]], millest võttis luterliku piiskopi Wilhelmi poolel osa ka Werneri poeg [[Dietrich von Butlar]]. Dietrich võitles tulihingeliselt reformatsiooni poolel ja läänide pärusvalduseks saamise eest. Hiljem, kui mäss maha suruti, üritas Dietrich sõjaga tagasi vallutada Tukumsi abilinnust Šlokenbekat, kuid sai kaotuse osaliseks. Seepeale võttis ordumeister [[Hermann von Brüggeney]] Dietrichilt isa läänid ära ja määras talle karmi karistuse, mida ainult tänu Preisi hertsogi ja Taani kroonprintsi vahelesegamisele täide ei viidud. [[1561]], orduriigi lõpus ja Liivi sõja algul panditi Tukumsi linnus koos paljude teiste linnustega Poola kuningale [[Zygmunt II August]]ile, kes moodustas [[Vana-Liivimaa]]le Poola-Leedule alluva Kuramaa hertsogkonna, mille läänistas viimasele ordumeistrile [[Gotthard Kettler]]ile. ===Tukumsi linnuse komandandid orduajal=== * 1467 – Klaus Karff * 1488–1491 – Marke * 1482 – XVI sajandi I veerand – Werner von Butlar * 1552 – Georg von Lüdinghausen * 1553 – Klaus Nirod (Meirodt) * 1554 – Jürgen Blum * 1559 – Johann von Gallen<ref name="castle.lv" /> [[Pilt:Ducatus Curlandiæ et Semigalliæ 1.svg|pisi|120px|Kuramaa ja Semgallia hertsogkonna vapp 1769–1795]] ===Linnus Kuramaa hertsogiriigi (1561–1795) algusest hertsog Jacobi valitsusajani 1642=== [[1564]] on linnust kirjeldatud rüüstatu ja halvas seisukorras olevana.<ref name="tournet.lv"/> Kuramaa Maapäev (Landtag) vaidles pikka aega selle üle, kas seda linnust on üldse mõtet taastada. Kuid kuna see oli ainuke suurem Kuramaa linnus Liivi (Riia) lahe ääres, siis hertsogi käsul linnust siiski remonditi ja tugevdati. Ehitust juhatas läbi nii Tukumsis kui ka Šlokenbekas [[Dietrich Schenking]]. [[1567]] andis hertsog Kettler käsu ehitada Kuramaale 70 uut kirikut. Ka poolvaremetes Tukumsi puukiriku asemele hakati ehitama kivikirikut. [[1605]]. aastal, alanud Poola-Rootsi sõja käigus ja veidi enne suurt Salaspilsi lahingut maandasid rootslased mererannal Plienciemsi juures 4000-mehelise dessandi. Sealt kulges 18&nbsp;km pikkune maantee põhja poolt otse Tukumsisse. Rootslased ründasid Tukumsit, kaitseta linnus hõivati ja pandi põlema, linnuseülem, Dietrichi poeg [[Mathias Schenking]] võeti vangi. Rootsi väed rüüstasid linnakese paljaks, röövisid kirikukassa ja kirikukellad ning suundusid edasi Kandava peale. See oli aeg, kui rootslased peaaegu igal aastal käisid Tukumsit röövimas. [[1613]] tahtis Kuramaa hertsog Friedrich linnuses läbi viia maapäeva, kuid saadikuid ei saanud sinna majutada, sest linnust polnud veel hävitustööst täielikult taastada jõutud. [[1617]] või teistel andmetel [[1618]] määras hertsog Tukumsi ülemhauptmanni residentsiks ja määras sellele ametikohale kunagise kuulsa ordumeister Plettenbergi lapselapse [[Heinrich von Plettenberg]]i, kes aga kartis linnuses elada, kuna see oli nõrk, väikese garnisoniga ja ei suutnud rootslaste tulejõule vastu seista. Alles 10 aastat hiljem, Poola-Rootsi sõja lõpupoole ta siiski saabus Tukumsisse ja kohtunikuna hakkas lahendama Tukumsi, Kandava, Zabile ja Autze kihelkonna tsiviil- ja kriminaalasju. [[1622]] tulid [[Riia]]st 40 Rootsi sõdurit kolonel Aserseni juhtimisel öösel mereäärt mööda vargsi Tukumsisse, tungisid linnusesse ja võtsid hertsogi õuemarssali ja linnuse komandandi Mathias Schenkingi järjekordselt vangi. Edasi hõivasid nad [[Šlokenbeka vasallilinnus]]e, kuhu kohalik aadelkond oli sõja eest oma varad varjule toonud. Sealt said nad hea saagi ja suundusid rahulolevalt tagasi Riiga.<ref name="castle.lv" /> [[1625]] ründasid Riiast tulnud rootslased jälle linnust ja hõivasid selle. [[1629]] lõppes [[Altmarki vaherahu]]ga Poola-Rootsi sõda ja elavnes majandustegevus. Kuramaa oli jaotatud 4 Oberhauptmannschaftiks ehk ülempeameeskonnaks (midagi maakondade taolist). [[1633]]. aasta paiku elas linnuses mingil ajajärgul ka ülemhauptmann, kelle alluvuses oli ilmselt linnuses paiknevas kasarmus 100 meest ja relvastuses ka 2 suurtükki. Linnuses sai samuti alati öömaja hertsogi postiametniku juures. [[Pilt:Tukums, luteránský kostel.jpg|pisi|Tukumsi Püha Kolmainu luteri kirik linnuse lähedal, 2008]] ===Linnus hertsog Jacobi valitsusaja algusest kuni liitmiseni Vene tsaaririigiga=== [[1642]]–[[1682]], hertsog Jacobi valitsemisajal puhkes majandustegevus Tukumsis uue hooga õitsele. Rajati uus tamm Slocene jõele ja tõsteti Tukumsi paisjärve veetaset, ehitati manufaktuure ja metallivalukodasid, paatidega veeti rauamaaki Kanierise järvelt Tukumsisse, taheti ehitada kanal Slocene ja Abava jõe vahele, vesiveski jõul töödeldi vaske. Tukumsist käis läbi uus kaubamaantee pealinna Jelgava (Miitavi) ja Riia lahe ääres paikneva Engure sadama vahel. [[1653]] organiseeris hertsog linnuse remontimise ja varustamise ülemhauptmanni alalise residentsi tarbeks. [[1656]] loodi Tukumsi linnuse juurde hertsogkonna kaitseks talupoegadest ja linnakodanikest roodu suurune maakaitsevägi ja vasallidest ratsarood. [[1658]]–[[1660]] okupeerisid Kuramaad rootslased. Tukumsi juures toimus suur lahing, milles rootslased polkovnik Aderkasi juhtimisel piirasid sisse hertsog Jacobi väed, vallutasid linnuse ja viisid linnusest mõlemad kahurid minema. Tukumsit rööviti ja rüüstati põhjalikult. Lühikest aega elasid tollal linnuses poola ja rootsi komandandid. 1658. aastal oli linnuses pealik üsna jõhker ja kindla käega rootslane, kes nõudis elanikelt truudusevannet Rootsi kroonile ja nekruteid sõjaväele ning pühameestelt salakuulamist Rootsi kuninga kasuks. [[1667]]. aasta 26. detsembril tapeti duellil Višlist pärit Wilhelm Tidewitziga mingil ajal 1660. aastatel linnuse komandant olnud "musketär" [[Otto Berthold Schenking]], kes oli Matias Schenkingi poeg. Tukumsi pealikuks (hauptmann) sai ka Otto poeg [[Eberhard Philipp Schenking]]. Linnus oli sellal tugevalt purustatud seisundis. [[1670]] sai Tukums Kuramaa hertsogi domeeniks. Linnuse juures tehti hädapäraseid parandustöid, kuid põhjalikumaks remondiks nappis riigikassas vahendeid.<ref name="castle.lv" /> [[1706]], [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal lahkusid vene väed Kuramaalt ja asemele tulid jälle rootslased. Sõja tulemusel muutus ka kaubatee suund Riiast Preisimaale, mis läks nüüd lõuna poolt Tukumsist mööda – läbi Jelgava, Dobele ja Skrunda. XVIII sajandi algusest on olemas ka linnuse inventariseerimisprotokoll ehk ehitise kirjeldus ja esemete loetelu. [[1730]]. aastani asus linnuses Tukumsi ülemhauptmannschafti kohtumaja. Sellel aastal kukkusid sisse linnuse katus ja osa seintest ning kohturuumid viidi üle veel terveksjäänud läänetiiva põhjaossa ja mõne aja pärast sealt edasi ühte linnamajja. Lagunev linnus, kui ebapraktiline ja suurt hooldusressurssi nõudev rajatis jäeti saatuse hooleks. Relvade tulejõud ületas ammu linnuseseinte kaitsevõime ja vana kindlus kaotas oma sõjalise tähtsuse. Linnusemüürid hakkasid järjest varisema. [[1740]]. aastal teatas hertsogkonna peaarhitekt Barnickel hertsog Bironile, et vana linnus on täielikult purustatud seisundis ja et säilinud on ainult lossi läänetiiva müürid, millised oleks mõttekas taastada vanglaks.<ref name="castle.lv" /> [[1748]] ehitati linnuse loodenurka kahekorruseline kelpkatusega hoone, milleks kasutati ära kolme säilinud müüriseina ja laoti lõuna poole neljas sein. Sealjuures säilitati enamik vanu akna- ja ukseavasid. Hoonest sai piirkonnavangla. [[1788]]–[[1794]] oli üks viimaseid Tukumsi ülemhauptmanne hertsogi õukondlane [[Dietrich Ernst von Scheppingk]], Bornismünde ja Lambertshofi mõisate omanik. [[1792]] joonistas ajaloolane ja muinsusteuurija [[Johann Christoph Brotze]] üles linnusevaate, mis on vanim säilinud realistlik linnusekujutis. Siis olid alles veel suured varemed. XVIII sajandil oli linnuse kasutuskõlbulikes ruumides (põhiliselt praeguses tornis) vaheldumisi vangla ja kroonu magasiait. ===Linnusevaremed Vene tsaaririigiga ühendamisest kuni Läti Vabariigi alguseni=== [[1795]] maalis linnusevaremetest akvarelli [[Hermann Friedrich Wäber]]. Linnusemüürid seisavad, allesoleva läänepoolse hoonetiiva siseseina on suur ava varisenud. Loodenurga tornehitisse seati sisse kroonumagasin. Sama aasta 27. novembril välja antud Venemaa keisrinna [[Katariina II]] [[ukaas]]iga sai Tukums maakonnalinnaks. Samast aastast võis igaüks, kes tahtis omale linna maja ehitada, murda linnusemüüridest selle tarbeks ehituskive või ära vedada varingurusu. Tuli ainult võtta linna komandandilt või politseivalitsusest lubakiri. [[1826]] anti Vene impeeriumis välja mälestiste säilitamise seadus, milles nähti ette ehitiste inventariseerimine ja säilinud varemete ülesjoonistamine. Nüüd enam ehitiste tarbeks linnusemüürist kive võtta ei tohtinud, kuid kuna mingeid kaitsemeetmeid ei rakendatud lagunesid müürid edasi.<ref name="castle.lv" /> [[1827]]–[[1829]] anti välja Liivimaa kindralkuberneri markiis [[Filippo Paulucci]] linnustevaadetega album. Seal on näha, et Tukumsi linnusevaremetest on jäänud järele vaid üks pikem läänemüüri lõik. See ei olnud lihtsalt joonistus, vaid kuna tegemist oli riikliku tellimusega, siis koostati ka linnuse plaan ja asendiplaan linnatänavate suhtes. Tollel ajal koostati ka dokument, milles piirkonnarevisjon annab lühikese linnusevaremete kirjelduse: "Mitte midagi seal enam säilinud pole, alles on vaid lühike fragment läänemüürist. Tukumsi linnuse varemeid pole võimalik ei kasutada ega taastada." Võimalik, et lihtsalt ei tahetud kulutada vahendeid säilinud müürilõigu remondiks. Lisaks said soovijad sealt omale tahtmisel uuesti ehituskive murda. Vastava loa andis Kuramaa kindralkuberner juba 1827. aastal. Järgnenud aastakümnetel ei joonistanud säilinud linnusemüüri ega fikseerinud selle olukorda mitte keegi. [[1837]], kui kujundati linna vappi, joonistati sinna Milzukalnsi kujutav küngas koos kolme kuusega. Linnuseehitist lihtsalt linnapildis näha enam ei olnud ja seda vapile ei kantud. [[1839]]. aastaks oli endise linnusevaremete kirdenurga alale ehitatud juba kohalik politseihoone, täpne ehitusaeg ei ole teada. Selle hoone sisehoovis või keldrites olid vangikongid, kus teise maailmasõja eel ja ajal hoidsid kinnipeetavaid nii venelased kui ka sakslased.<ref>http://www.turisms.tukums.lv/index/vietas/apskates/tukums_825/5973816 Tukuma turismiinfokeskus, politseihoone</ref> Linnuseala lõunaküljele püstitati Baeri villa. [[1857]] müüriti kinni sissepääsuavad torni all olevatesse keldrikäikudesse, pärast seda, kui mõned lapsed seal ära eksisid. [[1904]] mõõdistas linnusevaremeid ja uuris ajalooürikuid linnuse kohta ajaloolane [[Karl von Löwis of Menar]]. Läänetiivast järelejäänud müüri pikkus oli tollal veel 10,5 meetrit. [[1919]] oli linnusetornis jälle piirkonnavangla ja ladu. Ilmselt hoidsid Läti kommunistid seal ka 17 kohalikku parunit, kes 14. märtsil sõjatribunali otsusega Kalmistumäel maha lasti. Tukumsisse toodi vangid Talsist, nende hulgas oli ka Dundaga mõisa viimane omanik Christian von der Osten-Sacken. [[Pilt:Tukums, hradní věž (2).jpg|pisi|Tukumsi ordulinnus. Torni põhjapoolse seina renoveerimistööd, 2008]] ===Linnuseala Läti Vabariigi algusaegadest tänapäevani=== [[1922]] uuris ja mõõdistas Tukumsi vana muinasaegset linnamäge läti keeleteadlane ja ajaloouurija [[August Bilenštein]]. [[1920]]–[[1939]] asus linnusetornis arsenal ehk sõjamoonaladu. [[1939]]–[[1940]] ehitati torni esimesele korrusele hobusetall. [[1937]], kui ehitati ümber kunagise linnuse põhjaküljel olnud turuplatsi, leiti sealt muinasaegseid matuseid ja muud esemelist leiuainest.<ref name="castle.lv" /> [[1941]]. aasta novembris plaanisid linnavõimud sisustada linnusetorni muuseumi ja raamatukogu. [[1950]]. aastani oli linnusetornis hobusetall ja ladu. Hiljem hoiti seal miilitsa poolt konfiskeeritud mootorrattaid ja jalgrattaid. [[1958]] võttis Tukumsi rajooni Täitevkomitee vastu otsuse rajada linnusetorni kohalik ajaloomuuseum. [[Pilt:Tukumsi ordulinnus 1.jpg|pisi|Karl von Löwis of Menari joonistus 1904. aasta mõõdistamistest]] [[1970|1970. aastatel]] hakati linnusetorni restaureerima. Linnuse kohta otsis ja uuris materjale Vabariikliku Restaureerimise-projekteerimise Töökoja ajaloolane Zigurds Bēts. [[1978]] valmis katuseremondi projekt, kuid remondiga jõuti lõpule alles 10 aastat hiljem. Linnusetorni restaureerimise projekti tegi arhitekt A. Delninš.<ref name="castle.lv" /> [[1984]] anti linnusetorn üle Tukumsi muuseumile, kuid kuna katuseremont lõppes alles [[1991]]. aastal, siis ei saadud seal varem ekspositsiooni avada. [[2000]]–[[2001]], kui Läti arheoloogid korraldasid ekspeditsioonid Kuramaa linnustesse, vaadati üle ka Tukumsis säilinu ja konstateeriti, et 3&nbsp;m pikkune säilinud läänemüürilõik on konserveerimata ja laguneb. [[2003]]. aastal toimusid linnusetorni lähedal esimesed arheoloogilised väljakaevamised Martinš Ruši juhtimisel. Kaevati mõned surfid, avastati XVII–XIX sajandist pärit kultuurikiht ja saadi veidi leiuainest, millega tõestati, et linnus oli XVII sajandil kasutuses. Avaldati trükis ka lühike ülevaade kaevamistest. [[2013]]. aasta 4.–18. septembrini toimusid linnusetornist põhja pool uued arheoloogilised väljakaevamised seoses väljaku ümberkujunduse ja elektrikaablikraavi kaevamisega. Loodeti leida oletatava linnuse vallikraavi asukoht, kuid seda ei avastatud. 2–2,7 meetri sügavuselt leiti XIX sajandist pärit hoone keldri vundament. Tänapäeval on linnuse tornis Tukumsi linnaajaloomuuseum.<ref name="turisms.tukums.lv"/> ==Ehitus== [[Pilt:Tukumsi linnusevaremed.jpg|pisi|Tukumsi linnusevaremed ida poolt XIX sajandi algul markii Paulucci albumis. Suurem osa müüridest on juba lammutatud]] Põhiplaanilt ja stiililt on tegemist 52*40-meetrise (pindalaga 2080 m²) ristkülikukujulise maantee-laagerkastelliga, milliseid Kuramaal oli ridamisi.<ref name="castle.lv" /> Otstarbe järgi oli tegemist teetõkke-aitlinnusega, mis pakkus Liivimaalt Preisimaale reisivale teelisele ulualust ja kaitset. Linnus tegutses nii majandushoovi kui võõrastemajana. Tänapäevases mõistes oleks see nagu Autohof Saksa kiirtee ääres. Kuramaa maanteekastellid olid iseäralikud selle poolest, et elu- ja majandushooned ei toetunud mitte igast küljest vastu kaitsemüüri sisekülge, vaid kahest vastasküljest, moodustades eraldiseisvad hoonetiivad ja pikliku õue nende vahele. Linnuse ringkaitsemüür oli 7,5&nbsp;m kõrgune ja 1,6&nbsp;m paksune ja selle ümber oli kolmest küljest vallikraav, lõuna poolt kaitses linnust Slocene jõeoru nõlv<ref name="turisms.tukums.lv"/> ja jõele 800&nbsp;m linnusest allavoolu ehitatud veski paisjärv.<ref name="books.google.ee"/> Põhjasuunda, teisele poole vallikraavi kujunes pärast linnuse rajamist turuplats<ref>http://www.turisms.tukums.lv/index/vietas/apskates/tukums_825/2640076 Tukuma turismiinfokeskus, Vabaduse väljak</ref> ja selle äärde tekkis asula (Hakelwerk) ning ehitati kirik. Idapoolses vallikraavis nirises ka allikas Slocene jõe poole. Linnuse värav asetses ilmselt põhjaküljel asula ja turu poole. Nelinurkse linnuse küljed on peaaegu suunatud põhiilmakaarte poole, väikese nihkega vastupäeva. Kastelli ringmüür oli laotud suurtest töötlemata põllukividest, mis asetsesid müüri väliskülgedel, sisemine osa oli täidetud juhusliku materjali ja väiksemate kividega. Vuugivahed täideti lubimördi ja purustatud kiviklibuga. Linnuse lääneküljel asetses kogu ulatuses pikk hoonetiib laiusega 10&nbsp;m. Ilmselt oli samalai hoonetiib ka idaküljel. Läänetiiva põhjaotsast ümberehitatud torni küljepikkused on 11,5*11,5&nbsp;m. Välismüüride paksused on põhja- ja lääneküljel 1,6&nbsp;m, idapoolsel küljel 1,3&nbsp;m ja lõunaküljel 1&nbsp;m. Idapoolsel küljel asub ka sissepääs torni. Torni esimene korrus on 3,35&nbsp;m kõrgune, puidust talalagedega ja jaotatud üheks suureks ja kolmeks väikeseks toaks. Teine korrus on 4,2&nbsp;m kõrge ja jaotatud üheks suureks ja kaheks väikeseks toaks. Korruste vahel on puittrepp, mis asetseb välisukse kõrval ja viib ka teiselt korruselt pööningule. Torni üldkõrgus on ligi 15&nbsp;m. Torni katus on kaetud oranžide katusekividega. Tornile on jäänud ida- ja lääneküljele ilmselt ka algupärased linnuseaegsed aknaavad. Baltisaksa linnusteuurija [[Armin Tuulse]] arvates oli linnusel ainult üks suurem kivist väljaehitatud läänepoolne hoonetiib ja hilisem torniosa oli ka algselt madal torn.<ref name="Die Burgen in Estland und Lettland"/> Wäberi joonistusel võib veel märgata, et läänepoolne kaitsemüür on kõrgemgi, kui säilinud torniosa müürid ja samamoodi, kui tornil, olid ka enamjaolt kogu läänepoolses hoonetiivas mõlemal korrusel talalaed, mida on talasüvenditena joonistusel samuti näha ning milline asjaolu viitab ühele pikale tornita hoonetiivale. Samuti on hiljem torniks ümber ehitatud hooneosal olnud lõunapoolne sein (lõuna poole kulgeva hoonetiiva suunas) kõige õhem ja osaliselt maha varisenud, mis näitab et tõenäoliselt oli tegemist hoonetiiva sisese vaheseinaga. Tornidel on tavaliselt teistest müüridest paksemad vundamendid ja seinad. Kuigi [[Jürgen Helms]]i joonistusel on nurgatornid, ei ole nende olemasolu kuidagi tõendatud. Muidugi võisid kastelli nurkades olla näiteks puidust ripptornid. Tuulse arvates oli hoonetiib keskajal kasutuses peaasjalikult aidana ja ülejäänud avaras linnusehoovis paiknes sõja- ja kaubavankrite laoplats.<ref name="Die Burgen in Estland und Lettland"/> Liivimaa ja Kuramaa kaitseehitiste ketis see linnus sõjaajaloos siiski suuremat tähtsust ei omanud ning pärast orduriigi lõppu kaotas "kindlustatud laagriplats" kiiresti oma sõjalise tähtsuse.<ref>Armin Tuulse. [https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/20775/verhandlung_33_1942.pdf Die Burgen in Estland und Lettland]. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, lk 230</ref> ==Praegune seisukord== Linnusest on alles ühe läänepoolse hoonetiiva põhjaotsast "tekitatud" ja ümberehitatud kolmekorruseline kivitorn, milles asub kohalik ajaloomuuseum<ref>[http://www.tukumamuzejs.lv/pils-tornis/par-pils-torni Tukuma muuseum]</ref> ja väike 1,6&nbsp;m paksune, 3 meetri pikkune ning 3&nbsp;m kõrgune jupp kastelli läänemüüri lõunaotsa. Piki Avoti tänavat on veel näha kunagise läänepoolse vallikraavi kulgemine. Ka politseimajast ida pool paiknevad hooned, mis jäävad Vartu põiktänava äärde, on ehitatud idapoolsesse vallikraavi. Linnuse kunagine põhjakülg jääb sõidukitele osaliselt liikluseks suletud Vabaduse väljaku äärde. Platoo, millel asus kastelli lõunakülg lõpeb järsu künkanõlvaga vastu Slocene jõe orgu, mida praegu läbib jõe ja linnuse vahel ka Riia–Ventspilsi raudtee. <gallery> Fail:Tukumsi ordulinnus 11.jpg Fail:Tukumsi ordulinnus 5.jpg Fail:Tukumsi ordulinnus 9.jpg Fail:Tukumsi ordulinnus. Torni siseruumid. 3.jpg Fail:Tukumsi ordulinnus. Torni siseruumid. 1.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|2}} ==Välislingid== *[http://www.tukumamuzejs.lv/pils-tornis/par-pils-torni Tukumsi Muuseum] {{koord}} [[Kategooria:Läti linnused]] [[Kategooria:Kuramaa ajalugu]] [[Kategooria:Liivi ordu linnused]] lbm6shy7cazujjd9neii8lvtoh4lfzv 0 484458 7148240 6734430 2026-05-07T07:57:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148240 wikitext text/x-wiki '''Valga Kultuurkeskus''' on asutus [[Valga]]s aadressil [[Kesk tänav (Valga)|Kesk tänav]] 1. Asutus kandis varem nime Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus ja toimis nii Valga kultuurielu keskusena kui ka [[huviharidus]]e andjana. Valga Vallavolikogu otsustas mais 2024, et Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse asemel koonduvad valla kultuurimajad sügisest ühise juhtimise alla ja huvikoolist saab eraldi asutus, mis kannab nime Valga valla huvikeskus. Kultuurilkeskuse hoone (tollal nimetati seda kultuurimajaks) avati [[5. november|5. novembril]] [[1967]]. Aastatel 1999–2001 hoonet renoveeriti ja tehti juurdeehitus.<ref name="valgakultuurikeskus.ee">https://web.archive.org/web/20171114140757/http://www.valgakultuurikeskus.ee/kultuurimajast/ajalugu/ (vaadatud 14.11.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.valgakultuurikeskus.ee/ Valga Kultuurieskuse koduleht] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] [[Kategooria:Eesti huvikoolid]] qhthwyqg799gs2ns8myz7y64xe6w4eu 4 486727 7148251 7144522 2026-05-07T08:18:28Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7148251 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { { ?item wdt:P19 wd:Q191. } UNION { ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q191. } OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } ?item wdt:P31 wd:Q5. FILTER(!BOUND(?sitelink)) } LIMIT 1000 |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aadu Kroon]] | Eesti autosportlane ja treener | 1958-06-20 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124348209|Q124348209]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Aadu Lamson]] | | 1904-02-16 | 1992-11-30 | | [[Mõnnaste]] | [[:d:Q134889014|Q134889014]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Aalo Eller]] | eesti kergejõustiklane ja spordiarst | 1944-02-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124057825|Q124057825]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Aapo Sääsk]] | | 1943-03-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q6201406|Q6201406]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Aare Arula]] | eesti spordiajakirjanik | 1954-10-25 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124307396|Q124307396]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Aare Salumaa]] | eesti võrkpallur | 1961-03-02 | | [[Fail:Rannavolle 88 Aare Salumaa (3).jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q124221031|Q124221031]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Aarne Lepik]] | eesti spordipedagoog ja treener | 1940-10-18 | 2011-11-14 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q124339314|Q124339314]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Aavo Talvar]] | eesti autosportlane | 1994-01-09 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124296075|Q124296075]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Adam Johan Raab]] | | 1703-06-24 | 1776-02-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6060111|Q6060111]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Adelina Beljajeva]] | Eesti iluvõimleja | 2003-08-17 | | [[Fail:2018-10-10 Victory ceremony (Gymnastics mixed multi-discipline team) at 2018 Summer Youth Olympics by Sandro Halank–115 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q99233299|Q99233299]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Adolf Hasselblatt]] | | 1823-06-19 | 1896-08-19 | | [[Ridala vald]] | [[:d:Q42299956|Q42299956]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Adolf Klein]] | | 1860 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q127423940|Q127423940]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Ago Linnus]] | eesti ratsutaja ja sporditegelane | 1931-03-06 | 2004-09-04 | | [[Keila]] | [[:d:Q124286609|Q124286609]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Aili Lilleorg]] | | 1958-03-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134705391|Q134705391]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Ain Sepp]] | eesti sporditegelane | 1942-12-02 | | | [[Järvakandi vald (1939)|Järvakandi vald]] | [[:d:Q124257320|Q124257320]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Ain Sonin]] | | 1937-12-24 | 2010-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39174694|Q39174694]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Ain-Ivar Tupp]] | Eesti sporditegelane | 1967-12-29 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124334696|Q124334696]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aino Kask]] | | 1935-01-16 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134593827|Q134593827]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aino Siimon]] | Eesti majandusteadlane | 1943-05-06 | | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q134081469|Q134081469]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aino Ugaste]] | | 1952-08-14 | | | [[Kose]] | [[:d:Q135346103|Q135346103]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aino Voltri]] | eesti spordipedagoog | 1944-09-10 | | | [[Raudna vald|Raudna vald (1939)]] | [[:d:Q124322817|Q124322817]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aivar Kisel]] | eesti korvpallur | 1992-09-12 | | [[Fail:Aivar Kisel streetball.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4699359|Q4699359]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aivar Sirelpuu]] | | 1957-03-11 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q135047592|Q135047592]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aivar Tuulberg]] | eesti ettevõtja, purjetaja ja sporditegelane | 1962-04-02 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124093959|Q124093959]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aksel Metsallik]] | eesti laskur | 1933-01-24 | 1996-12-31 | | [[Keila]] | [[:d:Q124245929|Q124245929]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aksel Randmer]] | eesti treener ja sporditegelane | 1923-12-05 | 2009-10-23 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124248859|Q124248859]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aksel Tali]] | eesti sporditegelane | 1930-10-25 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124250136|Q124250136]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Alejandro Gavriloff]] | Argentina maalikunstnik | 1914-01-07 | 1993-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16528287|Q16528287]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksander Greenberg]] | | 1872 | 1936-07-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q121428572|Q121428572]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksander Hildebrand]] | Eesti-Rootsi maletaja ja spordiajakirjanik | 1921-12-24 | 2005-08-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1650489|Q1650489]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Aleksander Jõgi]] | | 1952-09-01 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134428684|Q134428684]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Aleksander Kann]] | | 1889-10-10 | 1942-05-10 | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q137827348|Q137827348]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Aleksander Rumjantsev]] | Eesti tõstja ja tõstetreener | 1952-10-15 | 2022-10-12 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124323707|Q124323707]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Aleksander Velvelt]] | Eesti poliitik | 1897-02-03 | 1967-02-14 | | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q105719786|Q105719786]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Aleksander Walter]] | | 1817-12-28 | 1889-09-22 | [[Fail:Valter1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4103102|Q4103102]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Aleksandr Bogatyryov]] | | 1949-05-04 | 1998-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4089098|Q4089098]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Aleksandr Bolnykh]] | Venemaa kirjanik | 1954-02-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4091111|Q4091111]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Aleksandr Dymshits]] | | 1910-06-29<br/>1910-07-12 | 1975-01-06 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-R74926, Alexander Dymschitz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15066148|Q15066148]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Aleksandr Fedotov]] | | 1955-01-25 | 2021-06-01 | [[Fail:Aleksandr Fedotov (2017-03-18).jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q118291872|Q118291872]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Aleksandr Kurnik]] | | 1981-09-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q114555428|Q114555428]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Aleksandr Marashov]] | Eesti jalgpallur | 1972-02-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q30958937|Q30958937]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aleksandr Ossipov (Q4337843)|Aleksandr Ossipov]] | | 1911-11-10 | 1967-10-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4337843|Q4337843]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Aleksandr Polozov]] | | 1986-04-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q50813772|Q50813772]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Aleksandr Sirin]] | | 1955-03-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4420775|Q4420775]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Aleksandr Smetanin]] | | 1980-05-25 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q38800394|Q38800394]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Aleksei Haruzin]] | Venemaa poliitik | 1864-02-24 | 1932-05-08 | [[Fail:Alexey Nik. Kharuzin.jpeg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4496129|Q4496129]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alexander Adlerberg]] | | 1806-10-25 | 1855-05-10 | [[Fail:Adlerberg Alexandr Jakovlevitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057612|Q4057612]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alexander Budde]] | | 1833-12-09 | 1915-06-16 | [[Fail:Budde Alexandr Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097987|Q4097987]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alexander Ernst von Riesemann]] | | 1795-11-07 | 1841 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15782227|Q15782227]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Alexander Frese]] | | 1826-04-03<br/>1826 | 1884-02-04<br/>1884 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1254580|Q1254580]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Alexander Gutheil]] | | 1818 | 1882 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33242518|Q33242518]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Alexander Hoerschelmann]] | | 1893-11-24 | 1977-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19906504|Q19906504]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Alexander Karl Otto von Möller]] | | 1802-08-18 | 1876-12-06 | | [[Hanila vald]] | [[:d:Q28664926|Q28664926]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Alexander Lovyagin]] | | 1870-08-13<br/>1870 | 1925-10-05 | [[Fail:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary B82 39-4.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4264961|Q4264961]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Alexander Nicolai Julius von Rein]] | | 1830-10-13 | 1903-11-11 | [[Fail:Reitlinger.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4392742|Q4392742]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Alexander Valentinovich Perov]] | | 1975-05-17 | 2004-09-03 | [[Fail:Aleksandr Perov (marka).jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q4351631|Q4351631]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Alexander von Baranoff]] | | 1837-01-09 | 1905-12-27 | [[Fail:Baranov Alexandr Evstafievitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077716|Q4077716]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Alexander von Stackelberg]] | | 1833-03-16 | 1898-03-15 | [[Fail:Baron Alexander Fed. Shtakelberg.jpg|center|120px]] | [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisa]] | [[:d:Q55098729|Q55098729]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Alexander von Ungern-Sternberg]] | | 1806-04-22 | 1868-08-24 | [[Fail:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Paide]] | [[:d:Q2643490|Q2643490]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | 1850-01-20 | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Alexis Adolphi]] | | 1815-08-13 | 1874-04-17 | | [[Saarde vald (2005)|Saarde vald]] | [[:d:Q16350934|Q16350934]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Alexis Tomberg]] | | 1933 | 1975 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94824721|Q94824721]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Alexis von Hagemeister]] | Saksamaa näitleja | 1926-12-31 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1630681|Q1630681]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Alfred von Glehn]] | | 1858-01-06 | 1927-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4139690|Q4139690]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Alice Gruner]] | | 1846 | 1929-12-29 | | [[Eesti]] | [[:d:Q96186495|Q96186495]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Allan Sims]] | | 1975-08-23 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q60647449|Q60647449]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Allar Kivil]] | eesti suusatreener ja spordipedagoog | 1976-04-15 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124255384|Q124255384]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Alma Landberg]] | Eesti näitleja | 1904-01-07 | 1965-11-13 | | [[Moora]] | [[:d:Q134366936|Q134366936]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Almar von Wistinghausen]] | | 1904-03-22 | 1989-04-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34215334|Q34215334]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Alvi Schmuul]] | | 1934-05-10 | | | [[Koguva]] | [[:d:Q134078034|Q134078034]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Amayak Ter-Abramyants]] | Venemaa kirjanik | 1952-06-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074568|Q15074568]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Anatol Spuhl]] | | 1896-03-13 | 1944-07-18 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134879972|Q134879972]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Anatol Tooms]] | | 1895-12-22 | | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q137858697|Q137858697]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Ander Ojandu]] | eesti orienteeruja | 1976-01-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124314072|Q124314072]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Andi Ende]] | eesti motosportlane | 1946-02-23 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124323261|Q124323261]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Andi Mellis]] | eesti motosportlane | 1944-07-17 | 2021-04-11 | | [[Keila]] | [[:d:Q124316459|Q124316459]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Andreas Alexander von Lingen]] | | 1792-09-26 | 1866-05-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q31828858|Q31828858]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Andreas Bresinsky]] | Saksamaa botaanik | 1935-01-19 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q496358|Q496358]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Andreas Johannes Schwabe]] | | 1810 | 1881 | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q55090674|Q55090674]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Andreas Theodor de Livron]] | | 1795-09-01 | 1879-02-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157060|Q4157060]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Andrei Belobrov]] | | 1894-10-14 | 1981-11-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4082138|Q4082138]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Andrei Kosogov]] | | 1961-03-15 | | [[Fail:Косогов Андрей.jpg|center|120px]] | [[Sillamäe]]<br/>[[Eesti]] | [[:d:Q4235136|Q4235136]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Andrei Shmeman]] | | 1921-09-13 | 2008-11-07 | [[Fail:Шмеман Андрей Дмитриевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4525662|Q4525662]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Andrei Stalev]] | Eesti sportlane | 1989-05-01 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148490|Q21148490]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Andres Lippur]] | eesti spordipedagoog | 1947-03-24 | | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124300089|Q124300089]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Andres Tukk]] | | 1886-11-18 | 1935-05-19 | | [[Holstre]] | [[:d:Q125255328|Q125255328]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Andrey Leontyev]] | | 1948-08-16 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4259007|Q4259007]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Andrey Yakupov]] | Eesti võitlussporditreener | 1974-05-06 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q111334735|Q111334735]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Andrus Ahi]] | Eesti jäähokimängija ja treener | 1967-04-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346646|Q30346646]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Andrus Jõhvik]] | | 1959-04-05 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134955100|Q134955100]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Anne Arold]] | | 1954-05-28 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134528297|Q134528297]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Anne Kirk]] | Eesti zooloog | 1944-08-20 | | | [[Leie]] | [[:d:Q120537091|Q120537091]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Anne of Ungern-Sternberg]] | | 1769-01-09 | 1846-03-09 | [[Fail:Countess Anna Bobrinskaya.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4088697|Q4088697]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Anne-Liis Poll]] | eesti laulja, laulu- ja häälepedagoog ja koorijuht | 1963-02-22 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124365242|Q124365242]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Anni Silbermann]] | Eesti näitleja | 1917-03-03 | 1982 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q134396230|Q134396230]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Annika Sillaots]] | Eesti jalgpallur | 1986-03-08 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q567150|Q567150]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Anti Burk]] | eesti motosportlane | 1947-06-11 | | | [[Vao (Väike-Maarja)|Vao]] | [[:d:Q124309735|Q124309735]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Anti Järvelaid]] | eesti jahilaskur ja treener | 1960-11-05 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124322857|Q124322857]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Anton Friedrich Schulzenberg]] | | 1867-07-13 | 1942 | | [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] | [[:d:Q127003826|Q127003826]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Anton Johan Wrangel the Elder]] | | 1679-10-20 | 1762-04-17 | [[Fail:Wrangel Anton Johan d a-Ugglan.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6247014|Q6247014]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Anton Nekrassov]] | | 1986-12-15 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q26459818|Q26459818]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Anton Rolandsson Martin]] | Rootsi botaanik | 1729-08-03 | 1785-01-30 | [[Fail:Roland Martin (medicinare).jpg|center|120px]] | [[Paide]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q593496|Q593496]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Anton Semjonov]] | Eesti jäähokikohtunik ja jalgpallur | 1980-11-17 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q56310159|Q56310159]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Ants Freimuth]] | eesti laskesuusataja | 1947-03-08 | 2024-04-12 | | [[Hulja]] | [[:d:Q124317453|Q124317453]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Ants Jeret]] | Eesti jalgrattur | 1938-06-07 | | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q16266618|Q16266618]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Ants Kaasik]] | eesti loomakasvatusteadlane ja tüflopsühholoog | 1937-04-17 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134586454|Q134586454]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Ants Oidekivi]] | | 1962-04-15 | | | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q134468911|Q134468911]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Ants Tamme]] | | 1952-09-18 | 2016-03-11 | [[Fail:Ants Tamme omavalitsustegelane 99.jpg|center|120px]] | [[Rakke]] | [[:d:Q138016424|Q138016424]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Ardo Rennik]] | Eesti iluuisutaja ja treener | 1947-06-26 | 2009-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30276328|Q30276328]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Arkadi Pessegov]] | | 1911-07-27 | 1983-02-17 | | [[Kuressaare linn (Q23890466)|Kuressaare linn]] | [[:d:Q132612185|Q132612185]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Arli Jõgi]] | | 1921-03-02 | 1979-06-24 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134428693|Q134428693]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Arnold Altmäe]] | | 1934-07-30 | 1984-05-20 | | [[Vändra vald]] | [[:d:Q21168972|Q21168972]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Arnold Eglon]] | | 1885-03-27 | 1933-03-10 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134776516|Q134776516]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Arnold Günther Tunzelmann]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q126904153|Q126904153]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Arnold Kastemäe]] | | 1915-07-15 | 1996-07-09 | | [[Neeruti (Kadrina)|Neeruti]] | [[:d:Q134885433|Q134885433]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Arseni Schults]] | | 1910-12-23 | 1976-09-23 | [[Fail:Арсений Леонидович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16721161|Q16721161]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Arthur Siefeldt-Simumägi]] | Eesti ajaloolane | 1889-10-15 | 1939-12-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q29994586|Q29994586]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Arthur von Ungern-Sternberg]] | | 1885-01-31 | 1949 | | [[Kanepi vald (1991)|Kanepi vald]] | [[:d:Q712251|Q712251]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Artur Flink]] | | 1908-11-25 | 1978-04-08 | | [[Vääna]] | [[:d:Q134292757|Q134292757]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Artur Saveljev]] | | 1956-02-27 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q24936869|Q24936869]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Artur Tare]] | eesti sporditegelane | 1905-05-15 | 1988-05-08 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124284776|Q124284776]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Artur Vask]] | eesti loomakasvatusteadlane | 1903-05-19 | 1977-01-23 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q124646802|Q124646802]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Arved Krahn]] | Saksamaa matemaatik | 1893-02-25 | 1964-06-22 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q134613594|Q134613594]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Arved von Brasch]] | | | | | [[Käru vald]] | [[:d:Q65589312|Q65589312]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Arvi Oks]] | eesti aerutaja ja suusataja | 1933-06-29 | 2013-12-14 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124314689|Q124314689]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Arvo Eljari]] | | 1908-10-17 | 2003-10-06 | | [[Kurtna (Väike-Maarja)|Kurtna]] | [[:d:Q112151472|Q112151472]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Arvo Kelement]] | Eesti kelguhokimängija | 1953-01-18 | 2020-09-28 | | [[Keila]] | [[:d:Q111365473|Q111365473]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Arvo Kuslap]] | eesti spordipedagoog ja treener | 1925-01-18 | 2022-09-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124337994|Q124337994]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Arvo Leok]] | eesti moto- ja veemotosportlane ning treener | 1961-08-20 | | | [[Võru]] | [[:d:Q65435238|Q65435238]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Arvo Mellis]] | eesti motosportlane | 1969-03-09 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124316460|Q124316460]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Arvo Trumm]] | eesti tõstja | 1965-12-20 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314510|Q124314510]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Askold Vaino]] | eesti motosportlane ja treener | 1944-03-07 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q124316994|Q124316994]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Asma Ul Hosna Shifa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971245|Q134971245]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Astra Tofer]] | | 1947-08-27 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134409556|Q134409556]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[August Friedrich Glanstroem]] | | 1776 | 1826 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60839846|Q60839846]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[August Järvekülg]] | Eesti fotograaf | 1901-08-22 | | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q27867988|Q27867988]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[August Kepman]] | | 1896-07-14 | No/unknown value | | [[Mustapali]] | [[:d:Q40015742|Q40015742]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[August Kuuskemaa]] | Eesti näitleja | 1882-11-26 | 1955-06-24 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q130977154|Q130977154]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[August Onton]] | Eesti poliitik, põllumees, ühiskonnategelane | 1881-10-24 | 1965-08-14 | | [[Kohtla vald]] | [[:d:Q105709607|Q105709607]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[August von Miaskowski]] | Saksamaa majandusteadlane | 1838-02-07 | 1899-11-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q765143|Q765143]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Aune Siim]] | | 1904-07-30 | 1989-02-24 | [[Fail:Aune Siim.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q31685814|Q31685814]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Avo Leok]] | eesti motosportlane | 1971-09-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124301364|Q124301364]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Axel Kallas]] | Eesti poliitik | 1890 | 1922-04-03 | | [[Rõuge vald]] | [[:d:Q64910010|Q64910010]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Baron Juhana Hastfer, 1.Baron of Sunniemi]] | | 1692-09-29 | 1769-05-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q112968234|Q112968234]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Beata Oxenstierna]] | | 1591 | 1652-03-16 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q15255681|Q15255681]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Beenish Wani]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971236|Q134971236]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Bela Adojaan]] | Eesti endokrinoloog | 1954-09-10 | | | [[Hullo]] | [[:d:Q131724848|Q131724848]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Bernd Baron von Maydell]] | Saksamaa jurist | 1934-07-19 | 2018-05-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16508302|Q16508302]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Bernd Otto von Stackelberg]] | | 1703-03-23 | 1787-06-04 | [[Fail:Berndt Otto Stackelberg den yngre.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6186393|Q6186393]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Bernhard Lukk]] | | 1886-07-18 | 1947-10-08 | | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | [[:d:Q133456440|Q133456440]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Berthold Masing]] | | 1849-10-03 | 1911-04-25 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q55855876|Q55855876]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Bogdan Wenig]] | | 1837-07-18 | 1872 | [[Fail:Ivan Kramskoi, Bogdan Wenig, 1861, Tretyakov Gallery Р-1113.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q962253|Q962253]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Boris Bozhnev]] | | 1898-07-24<br/>1898-08-05 | 1969-12-24 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4090201|Q4090201]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Boris Kustov]] | | 1950-07-03 | 2013-01-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070833|Q15070833]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Boris Vinner]] | | 1837-08-20 | 1897-01-27 | [[Fail:Виннер Борис Иванович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q29647322|Q29647322]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Boris von Bodisco]] | Saksamaa arhitekt | 1897-08-08 | 1973-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q893808|Q893808]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Bruno Eugen Julius Kolbe]] | Eesti füüsik | 1850-06-19 | 1925-12-14 | [[Fail:Кольбе Бруно Юльевич.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q4228920|Q4228920]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Bruno Nopponen]] | eesti ujuja ja treener | 1974-01-23 | | | [[Pärsti]] | [[:d:Q124313886|Q124313886]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Burchard von Oettingen]] | | 1850-09-30 | 1923-05-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1010358|Q1010358]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Carl Abraham Rudolf Hunnius]] | | 1873-06-24 | 1964-04-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1038933|Q1038933]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Carl Ewald von Rönne]] | | 1663-12-25<br/>1663-05-16 | 1716-12-29<br/>1716-04-09 | [[Fail:Carl-Ewald von Rönne engraving.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q446376|Q446376]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Carl Girgensohn]] | | 1857-03-13 | 1937-10-23 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q19145334|Q19145334]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Carl Gottfried Bauer]] | | 1802-09-18 | 1853-09-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17747991|Q17747991]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Carl Hermann]] | | 1863-09-13 | 1924-07-11 | | [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] | [[:d:Q115104944|Q115104944]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Carl Hiekisch]] | | 1840-03-15 | 1901-12-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1038851|Q1038851]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Carl Larsson Sparre]] | | 1627 | 1702-04-11<br/>1702 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6184910|Q6184910]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Carl Otto von Löwenstern]] | | 1755-06-24 | 1833-03-11 | [[Fail:Portrait of Carl Otto von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Antsla vald (1999)|Antsla vald]] | [[:d:Q15793350|Q15793350]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Christel Tennyson]] | | 1925-12-23 | 2010-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1078354|Q1078354]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Christian Dahl]] | | 1839-04-19 | 1904-08-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19788514|Q19788514]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Christina-Regina von Sheberg]] | | 1705 | 1781-03-13 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q23682783|Q23682783]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Christoph Engelbrecht von Brevern]] | | 1782-12-17 | 1863-01-04 | [[Fail:Christoph Engelbrecht von Brevern.jpg|center|120px]] | [[Kostivere]] | [[:d:Q21714934|Q21714934]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Constance de Lowendal]] | Prantsusmaa kirjanik | 1742-02-08 | 1785 | [[Fail:Jean honoré fragonard - retrato condessa turpin de crissé.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q2994823|Q2994823]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Constantin Kühnert]] | | 1848-12-10 | 1904-01-30 | | [[Paasvere]] | [[:d:Q134643751|Q134643751]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Cord Vegesack]] | | 1609-09-14 | 1697-10-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18411218|Q18411218]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Damasius Treude]] | Eesti diplomaat | 1896-01-25 | 1942-02-24 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q111599384|Q111599384]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Dan Markovich]] | Venemaa kunstnik | 1940-10-09 | 2025-09-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4282091|Q4282091]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Daniil Fursa]] | jäähokimängija | 1997-06-01<br/>1997-01-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30345122|Q30345122]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[David Frautschy]] | | 1995-05-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q119214595|Q119214595]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Deniss Konõšev]] | | 1983-03-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q38693186|Q38693186]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Diana Doman]] | | 1998-06-22 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q20557670|Q20557670]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Dieter Hasselblatt]] | | 1926 | 1997 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q101123|Q101123]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Dietrich von Taube]] | | 1594 | 1639-01-29 | | [[Maardu]] | [[:d:Q1224203|Q1224203]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Dimitri Suigusaar]] | Eesti autosportlane ja sporditegelane | 1915-01-13 | 1997-07-23 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124311678|Q124311678]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Dionysius Orgussaar]] | | 1887-01-07 | 1941-08-16 | | [[Kaavere (Viljandi)|Kaavere]] | [[:d:Q134469356|Q134469356]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Dmitri Sadejev]] | Eesti laskur | 1979-05-10 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124295910|Q124295910]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Dmitri Staševitš]] | Estonian wing tchun kung fu treener ja sporditegelane | 1971-05-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124358849|Q124358849]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Edgar Hoeppener]] | | 1865-02-11 | 1937-06-25 | [[Fail:Edgar Hoeppner 1890.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1283936|Q1283936]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Edgar Karofeld]] | | 1959-09-21 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q60605661|Q60605661]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Edith Holm]] | | 1911-12-07 | | | [[Naissaar]] | [[:d:Q133848101|Q133848101]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Edla Ingeborg Karlsson]] | eesti käsipallur | 1933-01-07 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q124302126|Q124302126]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Eduard Raidla]] | Eesti suusahüppaja | 1912-12-29 | 1987-12-08 | | [[Pärsti]] | [[:d:Q111460312|Q111460312]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | 1841-06-12 | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Eduard Säremat]] | | 1912-12-30 | 1999-02-23 | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q135056239|Q135056239]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Eduard Tomson]] | | 1891-08-22 | 1919 | | [[Pärnu]]<br/>[[Eestimaa kubermang]] | [[:d:Q16706849|Q16706849]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Eduard Vertsinski]] | | 1873-01-05 | 1941-04-17 | [[Fail:Portrait of Major General Eduard Alexandrovich Vertsinsky.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4109220|Q4109220]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Eduards Gartjē]] | | 1872-08-27 | 1959 | [[Fail:Garte Ed.jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q20799912|Q20799912]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Edur Tasa]] | | 1903-05-05 | 1941-07-26 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134880180|Q134880180]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Edward Borowski]] | Poola diplomaat | 1909-10-13 | 1987-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9250774|Q9250774]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Eeli Tiigimägi]] | eesti matkasportlane | 1930-07-25 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124252089|Q124252089]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Eero Laping]] | eesti korvpallikohtunik | 1933-06-16 | 1965-12-28 | | [[Võru]] | [[:d:Q124340145|Q124340145]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Eero Maalt]] | eesti sporditegelane | 1935-09-13 | 2013-08-09 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124325918|Q124325918]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Eero Till]] | | 1955-08-21 | | | [[Keila]] | [[:d:Q135070886|Q135070886]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Egelin Ellermaa]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971240|Q134971240]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Eha Haamer]] | | 1941-12-26 | | | [[Keila]] | [[:d:Q50375590|Q50375590]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Einar Suur]] | eesti judotreener ja kohtunik | 1960-03-05 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124338389|Q124338389]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Ela Lillemaa]] | eesti võrkpallur | 1967-10-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124211024|Q124211024]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Eleonora Garnett]] | | 1902 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q65953068|Q65953068]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Elisabeth Howen]] | | 1834-07-12 | 1923-02-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19660953|Q19660953]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Elisabeth Ivanovna Steinberg]] | | 1884-04-24 | 1963-02-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q5829579|Q5829579]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Elisabeth Lübek]] | | 1896-12-06 | 1999-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12346925|Q12346925]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Elisabeth Marie von Keller]] | | 1862-08-15 | 1929 | | [[Kose]] | [[:d:Q109936954|Q109936954]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Elisabeth Schiemann]] | | 1881-08-15 | 1972-01-03 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q1330249|Q1330249]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Elke Unt]] | Eesti organist ja lastekirjanik | 1972-11-08 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q125510062|Q125510062]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Ella Kallas]] | | 1903-01-03 | 1990-09-09 | | [[Moori]] | [[:d:Q137919726|Q137919726]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ella Rajari]] | | 1915-04-23 | 1998-04-25 | | [[Aarla]] | [[:d:Q137761861|Q137761861]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ellen Liiv]] | | 1930-09-30 | 2010-12-22 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134704417|Q134704417]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Ellen Veski]] | Eesti majandusteadlane | 1935-02-16 | | | [[Lehmja]] | [[:d:Q134179190|Q134179190]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Ellu Meister]] | | 1917-03-24 | 2002-01-03 | | [[Kadaka (Kohila)|Kadaka]] | [[:d:Q134373922|Q134373922]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Elsa Wagner]] | saksa näitleja | 1881-01-24 | 1975-08-17 | [[Fail:Fotothek df pk 0000069 009 Szenenbilder (cropped).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q110721|Q110721]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Elvi Kaisma]] | | 1928-06-29 | 1990-04-17 | | [[Kose]] | [[:d:Q134808862|Q134808862]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Elvi Koolmeister]] | | 1937-03-18 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q111436240|Q111436240]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Elvi Ulst]] | Eesti majandusteadlane | 1934-04-23 | 2017 | | [[Viskla]] | [[:d:Q134170311|Q134170311]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Emil August Ferdinand Hörschelmann]] | | 1851-07-30 | 1933-07-09 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55090068|Q55090068]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Emilie von Baer]] | | 1799-06-11 | 1866-07-01 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139224232|Q139224232]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Emmi Vahelaid]] | eesti moekunstnik | 1923-01-21 | 2004-01-16 | | [[Tõhelgi]] | [[:d:Q124538402|Q124538402]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Endel Jürisson]] | eesti loomaarstiteadlane | 1922-07-19 | 1992-02-04 | | [[Vändra vald (Q44436348)|Vändra vald]] | [[:d:Q124640205|Q124640205]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Endel Põder]] | Eesti ajakirjanik | 1935-10-09 | 1996-08-03 | | [[Päri (Viljandi)|Päri]] | [[:d:Q134971622|Q134971622]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Endel Vanaisak]] | eesti maadleja | 1938-12-24 | 1993-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124314141|Q124314141]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Ene Alop]] | | 1943-10-28 | | | [[Antsla vald (1939)|Antsla vald]] | [[:d:Q134523171|Q134523171]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Ene Ilumäe]] | | 1955-12-31 | | | [[Keila]] | [[:d:Q135246537|Q135246537]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Ene Riisna]] | | 1938-07-27 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19667638|Q19667638]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Ene Syve-Falkenberg]] | | 1914 | 2003-03-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q42267134|Q42267134]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Ene Ustav]] | Eesti keemik | 1947-10-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q89242419|Q89242419]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Enn Kesa]] | | 1934-12-27 | | | [[Lätkalu]] | [[:d:Q137732911|Q137732911]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Enn Markvart]] | | 1941-10-03 | 2014 | | [[Saadjärve vald|Saadjärve vald (1939–1950)]] | [[:d:Q133520870|Q133520870]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Enn Sokk]] | | 1950-04-02 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134086085|Q134086085]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Ennu Kotkas]] | eesti tõstja | 1960-10-29 | 2005-03-11 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124298986|Q124298986]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Epp Songisepp]] | | 1965-11-17 | | | [[Võru]] | [[:d:Q60606836|Q60606836]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Erge Heido-Dungay]] | Eesti sporditegelane | 1962-05-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124318190|Q124318190]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Erich Kuuskmann]] | | 1926-01-22 | 2000-01-18 | | [[Viimsi]] | [[:d:Q134999731|Q134999731]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Erich Tilzen]] | | 1887-04-29 | 1936-07-28 | | [[Paistu]] | [[:d:Q135447554|Q135447554]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Erich Wulff]] | | 1926-11-06 | 2010-01-31 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1353546|Q1353546]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Erik Reinbok]] | | 1999-06-01 | | [[Fail:Erik Reinbok.JPG|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q108859987|Q108859987]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Erik Undritz]] | | 1901-05-25 | 1984-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1354156|Q1354156]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Erika Talts]] | Eesti keemik | 1913-04-07 | 1992-12-19 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q135390752|Q135390752]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Ernst Gustav Maydell]] | | | 1754 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243486|Q95243486]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Ernst Kesa]] | Eesti arhitekt | 1910-01-15 | 1994-01-15 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q132176839|Q132176839]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Ernst Linder]] | | 1838-01-01 | 1868-05-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5955329|Q5955329]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Ernst Masing]] | | 1843-05-17 | 1915-12-23 | | [[Mustjala vald]] | [[:d:Q64690909|Q64690909]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Ervin Vilepill]] | eesti kergejõustikutreener, spordipedagoog ja -tegelane | 1933-07-10 | 2022-01-21 | | [[Kose]] | [[:d:Q124316584|Q124316584]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Erwin Bauer]] | | 1857-01-21 | 1901-12-09 | | [[Tähtvere vald]] | [[:d:Q1294425|Q1294425]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Erwin Rahr]] | | 1880-01-23 | 1919-04-16 | [[Fail:Vladimir Rahr.jpg|center|120px]] | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1363361|Q1363361]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Esko Rips]] | Eesti filmiprodutsent | 1981-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q110751530|Q110751530]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Esta Pilt]] | eesti kulturist ja kergejõustiklane | 1964-11-30 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124253794|Q124253794]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Eugen Bostroem]] | | 1850-10-13 | 1928-05-24 | | [[Liivimaa kubermang]]<br/>[[Viljandi]] | [[:d:Q5406894|Q5406894]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Eugen Pridik]] | | 1865-08-19 | 1935-07-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1372825|Q1372825]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Eva-Lotta Käsper]] | | 1993 | | | [[Keila]] | [[:d:Q136991456|Q136991456]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Eve Peterson]] | | 1964-01-22 | | | [[Keila]] | [[:d:Q137759155|Q137759155]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Eveli Strandson]] | Eesti korvpallur | 1983-10-31 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124337292|Q124337292]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Evely Heliste]] | eesti võrkpallur | 1979-02-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124324292|Q124324292]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Evert II Bretholt]] | | 1580 | 1646 | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | [[:d:Q64781902|Q64781902]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Evert Taube]] | | 1622 | 1692 | | [[Eesti]] | [[:d:Q6204619|Q6204619]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Evgeny Egoriev]] | | 1854-10-09 | 1905-05-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4173852|Q4173852]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Evi Liiv]] | eesti sporditegelane | 1929-12-10 | 2007-06-24 | | [[Võru]] | [[:d:Q124313706|Q124313706]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Evi Valdoja]] | eesti laskur ja treener | 1937-03-26 | 1997-05-14 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q111339644|Q111339644]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Ewald Ovir]] | | 1873-02-06 | 1896-10-20 | | [[Jõelähtme vald]] | [[:d:Q1382884|Q1382884]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Feodor Olop]] | | 1906-02-15 | | | [[Kaarma vald]] | [[:d:Q27943126|Q27943126]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Ferdinand von Rahden]] | | 1863-07-03 | 1919-10-25 | [[Fail:Raden FV.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15145542|Q15145542]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Ferdinand von zur Mühlen]] | | 1778-11-27 | 1837-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4506183|Q4506183]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Filipp Provorkov]] | Eesti ujuja | 1988-04-15 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33687488|Q33687488]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Fiodor Zabielin]] | | 1883-05-27 | 1973-05-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9260001|Q9260001]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Fjodor Andrejevič Lindfors]] | | 1760-03-26 | 1813-10-08 | [[Fail:Lindfors Fyodor Andreevich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4262026|Q4262026]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Fjodor Fjodorowitsch Andresen]] | | 1806-09-04 | 19th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1422273|Q1422273]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Franz Robert Renz]] | Venemaa astronoom | 1860-02-05 | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393295|Q4393295]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Franz Schleicher]] | | 1801-05-31 | 1868-06-04 | | [[Võru]] | [[:d:Q64018328|Q64018328]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Fred Jacobson]] | Saksamaa maalikunstnik | 1922-01-31 | 2013-02-04 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15857656|Q15857656]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Friedrich Georg Otto von Rosen]] | | 1767-06-28 | 1851-07-05 | [[Fail:Rozen 4 Fyodor Fyodorovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396510|Q4396510]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Friedrich Wilhelm von Wistinghausen]] | | 1777-10-14 | 1840-02-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33240086|Q33240086]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Friedrich von Nasakin]] | | 1797-06-28 | 1876-06-02 | | [[Varbla vald]] | [[:d:Q22919626|Q22919626]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Fyodor Sudakov]] | | 1897-05-19 | 1941-10-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4445339|Q4445339]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Gabriel Oxenstierna]] | | 1619-03-06 | 1673-01-12 | | [[Toompea loss]] | [[:d:Q6031735|Q6031735]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Gabriella Oxenstierna]] | | 1936-10-03 | 2022-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16946419|Q16946419]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Gangolf von Kieseritzky]] | | 1847-09-18 | 1904-01-10<br/>1903 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q1251453|Q1251453]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Gediminas Jürjo]] | Eesti karateka | 1981-02-16 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124322646|Q124322646]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Georg Bernhard Petrus von Mellin]] | | 1704-11-13 | 1786-12-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15811679|Q15811679]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Georg Heinrich von Löwenstern]] | Saksamaa diplomaat | 1786-12-05 | 1856-09-20 | [[Fail:G.H. von Löwenstern.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q10753076|Q10753076]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Georg Kester]] | eesti spordipedagoog | 1950-09-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124340015|Q124340015]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Georg Sylvester von Freymann]] | | 1870-12-31 | 1946-08 | | [[Abja vald]] | [[:d:Q44819670|Q44819670]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[George Jerry Rebane]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q102249947|Q102249947]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Georges de Staal]] | Venemaa diplomaat | 1822-03-12 | 1907-02-09 | [[Fail:Baron de Staal Vanity Fair 5 December 1885.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4438885|Q4438885]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Georgi Vekshin]] | | 1959-03-16 | | [[Fail:Георгий Векшин объявляет победителей турнира поэтов Полиграфа-Политеха.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4106112|Q4106112]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Georgiĭ Vladimirovich Golokhvastov]] | | 1882-10-29 | 1963-06-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142229|Q4142229]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Gerda Pak]] | Eesti ujuja | 1993-10-03 | | | [[Keila]] | [[:d:Q111446649|Q111446649]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Gert Sellheim]] | Austraalia kunstnik | 1901-12-31 | 1970 | | [[Eesti]] | [[:d:Q15492854|Q15492854]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Girsh Blumberg]] | Ameerika Ühendriikide füüsik | 1959-02-06 | | | [[Viljandi]] | [[:d:Q5564823|Q5564823]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Gori Valgur]] | | 1922-04-01 | 2008 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134932678|Q134932678]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Gothard Russ]] | | 1897-03-05 | | | [[Võru]] | [[:d:Q27975948|Q27975948]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Grigori Jomm]] | Eesti arhitekt | 1912-05-02 | 1992-06-13 | | [[Odiste]] | [[:d:Q133848720|Q133848720]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Gunnar Hasselblatt]] | | 1928-08-19 | 1997-07-12 | [[Fail:Gunnar Hasselblatt 1962.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1554739|Q1554739]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Gunnar-Johannes Veeber]] | eesti motosportlane ja sporditegelane | 1946-07-31 | 2008-07-03 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q123985171|Q123985171]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Gunter Faure]] | | 1934-05-11 | 2025-07-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16879176|Q16879176]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Gustaf Bernt Hastfer]] | | 1695-07-29 | 1759-03-04 | | [[Eesti]] | [[:d:Q139155150|Q139155150]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Gustav Fromhold von Nolcken]] | | 1815 | 1879 | [[Fail:Gustav Fromhold von Nolcken (15215178252).jpg|center|120px]] | [[Luunja]] | [[:d:Q54507323|Q54507323]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Gustav Konrad von Engelhardt]] | | 1768-07-27 | 1841-11-24 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16722113|Q16722113]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Gustav Kulp]] | Eesti fotograaf | 1874-04-17 | 1964 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q27888331|Q27888331]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Halyna Harmash]] | Ukraina poliitik | 1950-06-04 | | [[Fail:НДУ 4 Гармаш Галина Федорівна.jpg|center|120px]] | [[Sillamäe]] | [[:d:Q12094377|Q12094377]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Hans Aasmäe]] | Eesti maadlustreener ja spordipedagoog | 1947-05-01 | 2015-12-26 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q122976949|Q122976949]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Hans Juurup]] | Eesti korvpallur | 1915-11-02 | 2009-05-28 | | [[Viiratsi vald]] | [[:d:Q118746611|Q118746611]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Hans Wachtmeister]] | | 1609-09-09 | 1652-07-23 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94862082|Q94862082]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Hans-Heinrich Fersen]] | | 1909 | 1996-09-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1577175|Q1577175]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Harald Gallen]] | Soome maalikunstnik | 1880-05-21 | 1931-05-02 | [[Fail:Harald Gallen (15018403296).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q11861506|Q11861506]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Harald Läänemets]] | | 1917-03-19 | 1992-12-26 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q132176873|Q132176873]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Harald Nõmmik]] | eesti spordiajakirjanik | 1906-10-01 | 1976-12-08 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339270|Q124339270]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Harry Wood]] | | 1918 | 1979 | | [[Eesti]] | [[:d:Q135304809|Q135304809]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Hartvig Wilhelm Reinvalla]] | | 1896-03-18 | 1991-05-27 | [[Fail:Hartvig Wilhelm Reinvalla (1896-1991) portrait.jpg|center|120px]] | [[Pikavere]] | [[:d:Q123909872|Q123909872]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Heik Reitel]] | eesti motosportlane | 1946-03-23 | 2024-05-26 | | [[Ravila]] | [[:d:Q124295914|Q124295914]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Heiki Karp]] | eesti kabetaja | 1951-12-27 | 2019-10-17 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124327157|Q124327157]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Heikki Sool]] | eesti sporditegelane | 1948-11-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124320108|Q124320108]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Heino Ehapalu]] | Eesti fotograaf | 1909-03-17 | 1952-07-08 | | [[Mustla]] | [[:d:Q27832089|Q27832089]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Heino Kiudma]] | eesti aerutaja | 1942-02-03 | | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q124302369|Q124302369]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Heino Kulvere]] | eesti näitleja, lavastaja ja pedagoog | 1920-10-13 | 2008-07-15 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q124678664|Q124678664]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Heino Märks]] | eesti maadleja ja sporditegelane | 1971-03-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124252190|Q124252190]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Heino Potter]] | Eesti-Vene kergejõustiklane ja astronoom | 1929-04-13 | 2007-05-22 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4374957|Q4374957]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Heino Sepp (Q111448516)|Heino Sepp]] | Eesti autosportlane | 1936-04-04 | 2008-09-22 | | [[Põlula]] | [[:d:Q111448516|Q111448516]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Heino Tusti]] | | 1923-06-09 | 1998-05-09 | | [[Võistre]] | [[:d:Q135071004|Q135071004]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Heino Vilipere]] | eesti spordipedagoog | 1930-02-26 | 2016-04-23 | | [[Vormsi]] | [[:d:Q123983047|Q123983047]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Heinrich August Adolf Julius Baron von Rausch von Traubenberg]] | | 1880-03-17 | 1944-09-19 | | [[Juuru vald]] | [[:d:Q55105592|Q55105592]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Heinrich Karstens]] | | 1874-06-21 | 1905-12-10 | [[Fail:Heinrich Karstens 2.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q14465865|Q14465865]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Heinrich Krellenberg]] | | 1829 | 1898 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q23902860|Q23902860]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Heinrich Ludwig von Vietinghoff]] | | 1783-01-11 | 1853-05-02 | | [[Kadrina vald]] | [[:d:Q1299719|Q1299719]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Heinrich Otto von Aderkas]] | | 1770 | 1840 | [[Fail:Portrait Deutsches Zentrum Kulturgutverluste № 521680.jpg|center|120px]] | [[Pädaste]] | [[:d:Q1598454|Q1598454]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Heinrich Suik]] | | 1942-01-09 | | | [[Võisiku vald]] | [[:d:Q135273767|Q135273767]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Heinrich Tomberg]] | eesti laskur | 1907-08-12 | 1987-11-06 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124327161|Q124327161]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Heinrich von Krüdener]] | | 1864 | 1932 | | [[Puiatu (Viljandi)|Puiatu]] | [[:d:Q55090318|Q55090318]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Heinrich von Kügelgen]] | | 1836-09-07 | 1860-01-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1496126|Q1496126]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Heinz Pielbusch]] | Saksamaa näitleja | No/unknown value | 1991-11 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1600754|Q1600754]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Heldur Laurits]] | eesti ujuja | 1938-12-29 | 2006-03-25 | | [[Nõo]] | [[:d:Q124296112|Q124296112]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Helen Mast]] | eesti sporditegelane | 1968-06-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124309827|Q124309827]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Helena Kerge]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971158|Q134971158]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Helga Teeveer]] | | 1931-08-22 | | | [[Uusna]] | [[:d:Q134931987|Q134931987]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Helgi Läänemägi]] | eesti suusataja, treener ja sporditegelane | 1932-10-26 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124324552|Q124324552]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Helgi Sardis]] | | 1938-06-17 | 2018 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q135192136|Q135192136]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Helgi Öpik]] | eesti botaanik ja kirjanik | 1936 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q110072772|Q110072772]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Heli Kukli]] | eesti spordipedagoog | 1935-09-27 | 2021-02-19 | | [[Võru]] | [[:d:Q124314700|Q124314700]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Heljo Tassa]] | eesti metallikunstnik | 1938-09-01 | 2007-10-05 | | [[Luke]] | [[:d:Q133894384|Q133894384]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Helle Varrik]] | Eesti suusataja ja võimlemistreener | 1953-08-31 | | | [[Keila]] | [[:d:Q111342299|Q111342299]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Hellmuth von Ulmann]] | | 1913-06-23 | 1987-09-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1603034|Q1603034]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Helmut Joonuks]] | eesti kodu- ja kirjandusloolane ning pedagoog | 1924-01-10 | 2001-05-06 | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q113165129|Q113165129]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Helmut Speer]] | | 1906-07-04 | 1996-01-18 | | [[Eesti]] | [[:d:Q64691642|Q64691642]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Hendrik Leetmäe]] | Eesti kergejõustiklane | 1964-03-10 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111447787|Q111447787]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Henn Noor]] | | 1940-04-22 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135007609|Q135007609]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Herbert Kulm]] | | 1912-10-25 | 1986-03-02 | | [[Keila]] | [[:d:Q134445425|Q134445425]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Hermann Friedrich Röhrberg]] | | 1791-11-21 | 1871-05-05 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4393560|Q4393560]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Hermann Rudolf Alexander Steinheil]] | | 1841-06-05 | 1892-11-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280368|Q18280368]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Hilda Sestov]] | | 1893-04-19 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124365537|Q124365537]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Hille Remmelkoor]] | eesti võrkpallur ja võrkpallikohtunik | 1941-04-06 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124339299|Q124339299]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Hille Saarepuu]] | eesti suusataja ja treener | 1961-09-12 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124305754|Q124305754]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Hugo Alamäe]] | Eesti insener | 1912-11-06 | 1991-01-16 | | [[Maardu]] | [[:d:Q134881881|Q134881881]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Hugo Erkmaa]] | Eesti korvpallur | 1999-03-26 | | | [[Väike-Maarja vald]] | [[:d:Q81734603|Q81734603]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Hugo Wittrock]] | | 1873-07-19 | 1958-08-25 | [[Fail:1940 Hugo Wittrock's wartime German passport issued to him before becoming the mayor of Riga.jpg|center|120px]] | [[Leisi vald]] | [[:d:Q884900|Q884900]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Huno Eller]] | eesti piimandusteadlane | 1933-07-08 | | | [[Mäksa vald]] | [[:d:Q124368718|Q124368718]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Iezekiil Blekher]] | | 1885 | | | [[Võru]] | [[:d:Q4088093|Q4088093]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Igor B. Ushakov]] | | 1954-10-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4479525|Q4479525]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Igor Erelt]] | | 1931-03-28 | 2000-03-28 | | [[Eesti]] | [[:d:Q4532403|Q4532403]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Igor Yeryomin]] | | 1904-04-05<br/>1904-04-18 | 1963-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4177004|Q4177004]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Ilmar Kaiv]] | eesti korvpallitreener | 1940-07-12 | 2021-02-18 | | [[Võru]] | [[:d:Q124339758|Q124339758]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | 1944-07-12 | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Ilya Isayev]] | Venemaa näitleja | 1977-04-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4203550|Q4203550]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Imanta Maripuu]] | eesti kutsepatoloog | 1925-04-27 | 1974-10-02 | | [[Pädaste]] | [[:d:Q133520120|Q133520120]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Imre Melnikov]] | | 1946-03-05 | 2004 | | [[Kadrina]] | [[:d:Q134725896|Q134725896]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Inga Aleksandrova]] | Eesti taekwondo harrastaja | 1994-05-26 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124348183|Q124348183]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Ingrid Virnas]] | eesti suusataja | 1948-10-30 | 2005-12-11 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124338206|Q124338206]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Ion-Georgy Kostev]] | | 1990-03-24 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q533777|Q533777]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Ippolit Giliarovsky]] | | 1865-08-18 | 1905-06-27 | [[Fail:Gilyarovskiy II.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6065379|Q6065379]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Irene von Mühlendahl]] | Saksamaa ajakirjanik | 1912-02-14 | 2003-05-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1672588|Q1672588]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Irina Leonova]] | | 1978-08-22<br/>1978<br/>1978-07-23 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4258893|Q4258893]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Irina-Irene Saar]] | eesti lauatennisist, treener ja sporditegelane | 1928-03-08 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124321698|Q124321698]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Isaac Stone]] | | 1907 | 1974 | | [[Eesti]] | [[:d:Q115187332|Q115187332]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Isadore Epstein]] | Eesti astronoom | 1919-10-23 | 1995-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11197637|Q11197637]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Ivan Fyodorovich Dellingshausen]] | | 1795-01-20 | 1845-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157093|Q4157093]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Ivan Kruglikov]] | | 1996-08-16 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q85861759|Q85861759]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Ivan Mokhovikov]] | | 1979-04-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4305101|Q4305101]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Ivan Morozov]] | | 1919-08-14 | 1978-11-06 | | [[Eesti]] | [[:d:Q23656232|Q23656232]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Ivan Sautov]] | | 1947-09-16 | 2008-08-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4409171|Q4409171]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Ivar Mones]] | Eesti jalgrattur | 1961-01-01 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q118268386|Q118268386]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Ivar Tarro]] | eesti motosportlane ja sporditegelane | 1931-04-14 | 1997-04-14 | | [[Võru]] | [[:d:Q124312747|Q124312747]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Ivar Vigla]] | eesti teletegelane ja ajakirjanik | 1962-02-16 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q116457062|Q116457062]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Ivari Kaljurand]] | Eesti keemik | 1975-05-06 | | | [[Keila]] | [[:d:Q42817646|Q42817646]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Jaak Oserov]] | | 1961-10-18 | | | [[Tudu]] | [[:d:Q134469365|Q134469365]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Jaan Kaeli]] | Eesti fotograaf | 1864-05-18 | 1951-04-03 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q27868007|Q27868007]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Jaan Kambi]] | Eesti fotograaf | 1903-04-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q27870000|Q27870000]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Jaan Kello]] | | 1947-04-07 | | | [[Aruküla (Vinni)|Aruküla]] | [[:d:Q137732893|Q137732893]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Jaan Leemets]] | Eesti näitleja | 1904-06-22 | 1979-06-29 | | [[Tudu]] | [[:d:Q134367163|Q134367163]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Jaan Läheb]] | | 1940-05-07 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q135003566|Q135003566]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Jaan Roose]] | | 1992-01-11 | | [[Fail:Jaan Roose tasakaaluliinil Tallinna sadama kohal. Merepäevad 2014.jpg|center|120px]] | [[Setomaa vald]] | [[:d:Q102157652|Q102157652]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Jaan Soonvald]] | | 1890-08-05 | 1980-03-13 | | [[Nõo]] | [[:d:Q134497124|Q134497124]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Jaan Sulev]] | | 1906-11-10 | 1947-11-09 | | [[Salla]] | [[:d:Q134930245|Q134930245]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Jaan Tellisaar]] | | 1886-03-19 | 1955-06-25 | | [[Vana-Võidu]] | [[:d:Q134931996|Q134931996]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Jaan Tätte (Q124749249)|Jaan Tätte]] | eesti matkasportlane | 1938-05-28 | 2021-11-26 | | [[Meeri]] | [[:d:Q124749249|Q124749249]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Jaan Uri]] | Eesti poliitik | 1875-09-19 | 1942-01-14 | | [[Kambja vald (1991)|Kambja vald]] | [[:d:Q105719441|Q105719441]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Jaan Vaga]] | | 1877-01-15 | 1960-11-29 | | [[Muhu]] | [[:d:Q134880983|Q134880983]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Jaan Vorms]] | | 1885-05-29 | 1936-12-03 | | [[Viira (Muhu)|Viira]] | [[:d:Q106462708|Q106462708]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Jaanus Mill]] | eesti veemotosportlane | 1969-02-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124338172|Q124338172]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Jaanus Romandi]] | | 1921-08-21 | 2020-12-19 | | [[Kohila]] | [[:d:Q134484728|Q134484728]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Jakob Albrekt von Lantingshausen]] | Rootsi poliitik | 1699-11-04 | 1769-12-06 | [[Fail:Carl Fredrich Brander-Portrait of Jakob Albrekt von Lantingshausen.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q5935480|Q5935480]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Jakob Fjodorovitj Adlerberg]] | | 1770-08-20 | 1832-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18235426|Q18235426]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Jana Raudvere]] | eesti motosportlane | 1969-07-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124339417|Q124339417]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Janar Sõber]] | Eesti maadlustreener ja spordipedagoog | 1982-06-21 | | | [[Luunja]] | [[:d:Q131412839|Q131412839]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Janika Horn]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971254|Q134971254]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Jegor Julius von Sivers]] | | 1823<br/>1823-11-01 | 1879<br/>1879-04-12 | | [[Heimtali]] | [[:d:Q54507581|Q54507581]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Jelena Sladzevskis]] | Eesti ujuja | 1971-07-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124302373|Q124302373]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Jevgeni Bugakov]] | eesti ujuja ja treener | 1961-09-21 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314444|Q124314444]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Johan Henrik Seeliger]] | | 1704 | 1763 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q20251751|Q20251751]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Johan Veltson]] | | 1898-12-16 | | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q28470004|Q28470004]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Johann Christian Quandt]] | | 1733-06-19 | 1822-03-24 | | [[Urvaste vald]] | [[:d:Q1541761|Q1541761]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Johann Diesfeld]] | | 1820-02-01 | 1872 | | [[Nabala]] | [[:d:Q121428048|Q121428048]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Johann Georg Otto von Gruenewaldt]] | | 1830<br/>1830-03-30 | 1910<br/>1910-05-08 | | [[Koigi vald]] | [[:d:Q55089294|Q55089294]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Johann Heinrich Wedekind]] | Saksamaa maalikunstnik | 1674-08-15 | 1736-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q120890|Q120890]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Johann Reinhold von Lenz]] | | 1778-11-14 | 1854-02-07 | [[Fail:PPN663955084 J. R. Lenz, Mitglied des Hamburger Stadt-Theaters (1830).jpg|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q22676991|Q22676991]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Johann Soll]] | eesti koduloo ja eesti keele õpetaja, kirjamees | 1886-12-02 | 1981-11-24 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q124392622|Q124392622]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Johann Stolterfoht]] | | 1495 | 1548-09-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18626399|Q18626399]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Johanna Ulfsak]] | eesti näitleja | 1987 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q106962900|Q106962900]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Johannes Betlem]] | eesti köster, organist ja koorijuht | 1916-02-06 | 2007-01-19 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134283031|Q134283031]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Johannes Ernesaks]] | Eesti poliitik | 1876 | 1952 | | [[Perila]] | [[:d:Q105697732|Q105697732]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Johannes Hio]] | | 1879-05-14 | 1967-10-12 | | [[Vaskjala]] | [[:d:Q134883420|Q134883420]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Johannes Juhans]] | | 1874-07-07 | 1956-04-05 | | [[Alliku vald (Türi kihelkond)|Alliku vald]] | [[:d:Q134578277|Q134578277]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Johannes Kirchner]] | | 1859-09-25 | 1940-06-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1697841|Q1697841]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Johannes Klein]] | | 1888-02-29 | | | [[Roela]] | [[:d:Q27870354|Q27870354]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Johannes Krass]] | Eesti fotograaf | 1892-06-24 | 1980-10-15 | | [[Saarnakõrve]] | [[:d:Q27875843|Q27875843]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Johannes Leppik]] | | 1879 | 1936-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610800|Q30610800]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Johannes Paul Mihklimets]] | Eesti fotograaf | 1889-02-04 | | | [[Surju vald]] | [[:d:Q27927754|Q27927754]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Johannes Põllupüü]] | Eesti poliitik | 1889-11-01 | 1946-10-20 | | [[Kiviloo]] | [[:d:Q105709928|Q105709928]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Johannes Toom (Q111369447)|Johannes Toom]] | Eesti tõstja | 1896-07-26 | 1972-04-26 | | [[Parasmäe]] | [[:d:Q111369447|Q111369447]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Johannes von Sengbusch]] | | 1828-05-27 | 1907-08-07 | | [[Pühalepa vald]] | [[:d:Q21520450|Q21520450]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Juhan Haravee]] | Eesti diplomaat | 1957-03-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17094328|Q17094328]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Juhan Teder]] | | 1918-10-11 | 2007 | | [[Paistu]] | [[:d:Q134972060|Q134972060]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Juhan Uustalu]] | eesti motosportlane | 1948-10-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124301984|Q124301984]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Juhan Veermaa]] | eesti laskur | 1940-07-09 | 2020-07-04 | | [[Ambla vald (1939)|Ambla vald]] | [[:d:Q124313887|Q124313887]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Julia Adlerberg]] | | 1760-10-15 | 1839-10-02 | [[Fail:Adlerberg Julia Fedorovna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4057624|Q4057624]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Julia Bežko]] | Eesti judoka | 1987-01-28 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111336097|Q111336097]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Julia Iost]] | eesti ujuja ja ujumistreener | 1973-10-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124304155|Q124304155]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Julia Masli]] | | 1995<br/>1996 | | [[Fail:JULIA MASLI image (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q121922037|Q121922037]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Juliana Hyrri]] | Soome koomiksikunstnik | 1989-07-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q91476846|Q91476846]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Julija Fëdorovna Adlerberg]] | | 1789-08-31<br/>1789-08-29<br/>1789-08-18 | 1864-07-29<br/>1864-07-24<br/>1864-07-16 | [[Fail:Yulia Baranova by Hau.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077785|Q4077785]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Julius Iversen]] | Venemaa ajaloolane | 1823-03-05 | 1900-04-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4197136|Q4197136]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Justus Heinrich Wigand]] | | 1769-09-13<br/>1769-09-01 | 1817-02-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15452301|Q15452301]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Juta Kitching-Kõvamees]] | | 1935-10-05 | | | [[Muhu]] | [[:d:Q134631770|Q134631770]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Józef Klejnot-Turski]] | | 1889-06-20 | 1958-08-25 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11730531|Q11730531]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Jörn Beckmann]] | | 1934-12-07 | 2024-06-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30064158|Q30064158]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Jürgen Jakk]] | Eesti motosportlane | 1974-01-02 | | | [[Aruküla]] | [[:d:Q50700121|Q50700121]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Jürgen Johann Maydell]] | | | 1747 | | [[Eesti]] | [[:d:Q95243484|Q95243484]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Jüri Derkun]] | eesti ujuja ja ujumistreener | 1959-07-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124322550|Q124322550]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Jüri Enno]] | | 1937-11-12 | 1980-08-20 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134543699|Q134543699]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Jüri Grauberg (Q16407842)|Jüri Grauberg]] | Eesti veepallur | 1946-09-01 | 2013-03-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16407842|Q16407842]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Jüri Kaljuvee]] | Eesti advokaat | 1950-02-03 | | | [[Roela]] | [[:d:Q134963730|Q134963730]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Jüri Laidna]] | eesti mudellendur | 1950-12-30 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124290413|Q124290413]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Jüri Laurand]] | Eesti ajakirjanik | 1926-05-09 | 2004-11-26 | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124359523|Q124359523]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Jēkabs Ozoliņš]] | | 1893-06-20 | 1938-09-27 | | [[Võru]] | [[:d:Q4332230|Q4332230]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Kaarlo Ilmari Kalpa]] | Soome arst | 1893-07-21 | 1963-02-20 | | [[Ruhnu]] | [[:d:Q42902081|Q42902081]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Kadri Kongas]] | | 1945-07-08 | | | [[Vormsi]] | [[:d:Q134428531|Q134428531]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Kadri Suija]] | | 1977-07-21 | | | [[Võru]] | [[:d:Q60581608|Q60581608]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Kaido Hanson]] | eesti biokeemik, radiobioloog ja onkoloog | 1936-09-20 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124395794|Q124395794]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Kaja Hermlin]] | eesti spordipedagoog ja ja aeroobikatreener | 1947-12-08 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124251090|Q124251090]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Kalju Lott]] | Eesti keemik | 1942-08-10 | 2015-09-29 | | [[Kose-Risti]] | [[:d:Q134715685|Q134715685]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Kalju Nurme]] | eesti autosportlane | 1935-04-25 | 2006-04-21 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124339725|Q124339725]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Kalju Valgerist]] | eesti sporditegelane | 1940-05-22 | | | [[Nõo]] | [[:d:Q124316993|Q124316993]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Kalju Varik]] | eesti motosportlane | 1953-04-01 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124310705|Q124310705]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Kalle Luuk]] | eesti orienteeruja | 1954-12-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338011|Q124338011]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Kalvi Voolaid]] | Eesti arhitekt | 1952-01-18 | | | [[Harmi]] | [[:d:Q133850198|Q133850198]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Kapiton Pavlov]] | Venemaa maalikunstnik | 1791 | 1851-12-20 | [[Fail:Павлов Капітон. Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6366765|Q6366765]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Karin Reerink]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q55195830|Q55195830]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Karl August Roth]] | | 1792 | 1837 | | [[Võru]] | [[:d:Q113676120|Q113676120]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Karl Eduard von Möller]] | | 1820-07-28 | 1879-03-15 | [[Fail:Moller eduard antonovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4300492|Q4300492]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Karl Greenberg]] | | 1874-10-20 | 1944-09-22 | | [[Inju]] | [[:d:Q137885426|Q137885426]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Karl Gustav von Rehekampff]] | | 1803-07-04 | 1883-01-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q40460567|Q40460567]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Karl Johann Löschern von Herzfeld]] | | 1761-11-11 | 1818 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4260508|Q4260508]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Karl Kaasik]] | | 1923-05-01 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q134988661|Q134988661]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Karl Krahe]] | | 1890-03-06 | 1922-07-09 | | [[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]] | [[:d:Q137733718|Q137733718]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Karl Kruštein]] | | 1887-01-29 | 1921-11-03 | | [[Eesti]] | [[:d:Q60829877|Q60829877]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Karl Ludwig Heinrich Bark]] | | 1835-12-15 | 1882-04-08 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4078262|Q4078262]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Karl Oras]] | Eesti fotograaf | 1910-02-27 | | | [[Tartu vald (1991)|Tartu vald]] | [[:d:Q27943149|Q27943149]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Karl Peter de Livron]] | | 1797-08-11 | 1887-09-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157064|Q4157064]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Karl Saar]] | eesti klaverimeister | 1889-03-17 | 1980-12-23 | | [[Põlula]] | [[:d:Q134036260|Q134036260]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Karl Siim]] | eesti mäesuusataja | 1985-01-22 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124296495|Q124296495]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Karl Thalheim]] | | 1900-05-26 | 1993-06-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1733150|Q1733150]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Karl Viileberg]] | | 1917-01-25 | 1991-12-12 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q135284264|Q135284264]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Karl von Dehn]] | | 1877-02-28 | 1932 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4157844|Q4157844]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Karl von Espenberg]] | | 1761-08-15 | 1822-07-19 | [[Fail:Hofrath Carl von Espenbergi portree.jpg|center|120px]] | [[Hõbeda (Kadrina)|Hõbeda]] | [[:d:Q1730904|Q1730904]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Karl von Knorring]] | | 1746-05-22 | 1820-02-12 | [[Fail:RusPortraits v5-073 Charles Feodorowitch Knorring, 1746-1820.jpg|center|120px]] | [[Koeru vald]] | [[:d:Q979291|Q979291]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Karl-Gustav von Lilienfeld]] | | 1711 | 1759-04-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18044595|Q18044595]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Karl-Johan Lips]] | Eesti korvpallur | 1996-07-20 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q109612780|Q109612780]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Karoline Sophie Zweig]] | | 1794-02-16 | 1845-11-14 | [[Fail:Portrait of Karoline Sophie von Brevern, née Zweig (1794-1845).jpg|center|120px]] | [[Ravila]] | [[:d:Q128157576|Q128157576]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Kaspar Kaldoja]] | Eesti jalgpallur | 1990-01-01 | | [[Fail:Kaspar Kaldoja.jpg|center|120px]] | [[Keila]] | [[:d:Q120267577|Q120267577]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Kaster Kaselo]] | | 1906-02-02 | 1941-09-06 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q137732822|Q137732822]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Katharina Hauck]] | Saksa näitleja | 1973 | | | [[Võru]] | [[:d:Q1735906|Q1735906]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Kersti Hagel]] | eesti korvpallur | 1945-03-22 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124313723|Q124313723]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Kerstin Margus]] | eesti suusataja ja treener | 1964-10-17 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124301145|Q124301145]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Kerttu Jallai]] | Eesti korvpallur | 1990-04-03 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111435841|Q111435841]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Kiira Pashkov]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135189539|Q135189539]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Kirill Kurenko]] | Eesti jalgpallur | 1991-02-14 | | [[Fail:Kirill Kurenko.jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q65174308|Q65174308]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Koit Tsefels]] | | 1946 | | [[Fail:2018. aasta Aadu elutööpreemia laureaat Koit Tsefels (vasakul) ja Aadu inseneripreemia laureaat Märt Puust (Maanteeameti fotokogu).jpg|center|120px]] | [[Paunküla]] | [[:d:Q131542426|Q131542426]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Koit Tullus]] | eesti maletaja ja maleajakirjanik | 1923-06-11 | 2008-01-08 | | [[Võru]] | [[:d:Q124326723|Q124326723]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Konstantin Andreyev]] | | 1853-10-02 | 1919 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4065490|Q4065490]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Konstantin Istomin]] | | 1807-09-28 | 1876-10-02 | [[Fail:Константин Истомин.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3198770|Q3198770]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Konstantin Ljubobratets]] | Eesti jäähokimängija | 1995-05-18 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30346006|Q30346006]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Kristel Leedjärv]] | | 1934-05-26 | | | [[Jõelähtme]] | [[:d:Q133863306|Q133863306]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Kristel Uuspalu]] | eesti karateka | 1975-07-24 | | | [[Laeva vald]] | [[:d:Q124286513|Q124286513]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Kristian Talvik]] | Rootsi maalikunstnik | 1943-03-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6203532|Q6203532]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Kristiine Agu]] | eesti sporditegelane | 1971-04-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124313576|Q124313576]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Kristin Looveer]] | Eesti arhitekt | 1947-05-16 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q133865787|Q133865787]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Ksenia Kärk]] | | 1906-03-15 | 1994-02-14 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134822653|Q134822653]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Kunnar Allikvee]] | Eesti fotograaf | 1926-08-01 | 2006-02-13 | | [[Vaida]] | [[:d:Q124399826|Q124399826]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Kurt Carendi]] | | 1905-04-12 | 1971 | [[Fail:Kurt Carendi.jpg|center|120px]] | [[Vara vald]] | [[:d:Q24019592|Q24019592]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Kurt Zoege von Manteuffel]] | | 1881-08-20 | 1941-01-10 | [[Fail:Zoege von Manteuffel, Kurt Baron.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19754004|Q19754004]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Kurt von Wistinghausen]] | Eesti kirjastaja | 1901-05-13 | 1986-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q33663304|Q33663304]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Kustas Kaleviste]] | | 1893-11-15 | | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015769|Q40015769]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Külli Hallik]] | Eesti suusataja ja treener | 1954-08-09 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111376200|Q111376200]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Kęstutis Bulota]] | | 1896 | 1941 | [[Fail:Kęstutis Bulota LFLS.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3739899|Q3739899]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | 1923-10-20 | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Laima Dalbina]] | | 1993-05-25 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963870|Q134963870]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Larisa Tsaryova]] | Venemaa ujuja | 1958-08-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q6489466|Q6489466]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Leena Annus]] | eesti orienteeruja ja spordiarst | 1949-12-18 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316038|Q124316038]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Leeni Hansson]] | Eesti sotsioloog | 1946-01-04 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q134562031|Q134562031]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Lehti Heapost]] | | 1939-07-03 | | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847841|Q133847841]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Leili Järv]] | | 1955-01-26 | | | [[Kose-Uuemõisa]] | [[:d:Q125273627|Q125273627]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Lembit Kolk]] | Eesti poliitik | 1907 | 2003-04-13 | | [[Muhu]] | [[:d:Q105773602|Q105773602]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Lembit Semsugov]] | Eesti sumokohtunik | 1954-08-02 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124320939|Q124320939]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Lembit Vaik]] | | 1920-04-02 | 1998-08-09 | | [[Keila]] | [[:d:Q134173650|Q134173650]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Lemmi Selge]] | eesti karateka ja judoka | 1963-03-16 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124218612|Q124218612]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Lemmik Lehtmets]] | | 1948-02-10 | | | [[Luusika]] | [[:d:Q135000960|Q135000960]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Lena Yudanova]] | | 1957-03-22 | | [[Fail:Елена Юданова "Колибри".png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4533745|Q4533745]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[Leo Biek]] | | 1921 | 2001 | | [[Eesti]] | [[:d:Q45753900|Q45753900]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Leo Bruhns]] | Saksamaa kunstiajaloolane | 1884-11-26 | 1957-12-27 | | [[Nissi vald]] | [[:d:Q1818498|Q1818498]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Leonid Borodkin]] | Venemaa ajaloolane | 1946-12-09 | | [[Fail:LeoBorodkin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4094601|Q4094601]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Leonid Petrushin]] | Venemaa kunstnik | 1946-09-13 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q15080559|Q15080559]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Leonti Vorontšuk]] | eesti poksija ja kikkpoksija | 1973-08-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316056|Q124316056]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Leopold F. Gruner]] | Saksamaa botaanik | 1839 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q5973427|Q5973427]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Leopoldo J. Niilus]] | Argentina jurist | 1930-01-19 | 2015-02-09 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1517430|Q1517430]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Lev Nessov]] | | 1947 | 1995 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15410778|Q15410778]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[Lia Laasberg]] | eesti metallikunstnik | 1944-10-09 | | | [[Tamse]] | [[:d:Q133858851|Q133858851]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[Lidia Uustal]] | eesti treener, spordipedagoog ja -tegelane | 1918-12-23 | 2012-07-06 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q124310974|Q124310974]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[Liia Nigul]] | eesti laskur | 1960-01-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124314091|Q124314091]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[Liina Sormus]] | | 1997-06-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134963924|Q134963924]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[Liis Alas]] | | 1850-07-04 | 1939-08-11 | | [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]] | [[:d:Q131730719|Q131730719]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[Liisa Merisalu]] | Eesti jalgpallur | 2002-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q97759713|Q97759713]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Lili Kaelas]] | | 1919-01-30 | 2007-12-09 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q16595401|Q16595401]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Lilian Malkina]] | | 1938-07-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4278011|Q4278011]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Lilla Rehbinder]] | | 1847-10-05 | 1918-10-30 | [[Fail:Rehbinder-Juliane-1847-18m.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1825163|Q1825163]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Linda Lepik]] | | 1904 | 1988 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q50359461|Q50359461]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Linda Toomsalu]] | | 1930-11-06 | 2018-01-18 | | [[Välgita]] | [[:d:Q134509577|Q134509577]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Lisette Täks]] | | 2003-02-22 | | | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | [[:d:Q133762404|Q133762404]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Livio Vilberg]] | eesti ujuja | 1963-12-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316585|Q124316585]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Ljubov Golantšikova]] | | 1889 | 1959-03-28 | [[Fail:Luchtvaartgeschiedenis, SFA022811830.jpg|center|120px]] | [[Viljandi]] | [[:d:Q3242112|Q3242112]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Ljudmila Kovaljova]] | Eesti korvpallur | 1982-01-30 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124340158|Q124340158]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Ludwig Alexander Konstantin von Baumgarten]] | | | | [[Fail:Konstantin Ludwig Alexander von Baumgarten.jpg|center|120px]] | [[Vohnja]] | [[:d:Q55092753|Q55092753]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Luule Heapost]] | | 1932-02-12 | 1992-01-28 | | [[Rootsivere]] | [[:d:Q133847843|Q133847843]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Lydia Vohu]] | | 1916-01-14 | 1990-09-11 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q125252804|Q125252804]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Maarja Niinemägi]] | | 1979 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q115647697|Q115647697]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Made Varango]] | Eesti näitleja | 1912-06-07 | 1993-03-08 | | [[Esna vald]] | [[:d:Q134175651|Q134175651]] |- | style='text-align:right'| 561 | [[Madis Kiisk]] | Eesti füüsik | 1974-02-03 | | | [[Simuna]] | [[:d:Q90239274|Q90239274]] |- | style='text-align:right'| 562 | [[Madis Mõõk]] | eesti võrkpallur | 1948-07-15 | 2010-10-16 | | [[Võru]] | [[:d:Q124338209|Q124338209]] |- | style='text-align:right'| 563 | [[Madis Pärtel]] | Eesti võrkpallur | 1985-11-01 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q21285444|Q21285444]] |- | style='text-align:right'| 564 | [[Magnus Gottfried von Fock]] | | 1778-04-13 | 1831-09-08 | [[Fail:Фон Фок.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16712245|Q16712245]] |- | style='text-align:right'| 565 | [[Maie Helm]] | kunstnik | 1958-05-02 | | | [[Tammiku (Väike-Maarja)|Tammiku]] | [[:d:Q50698128|Q50698128]] |- | style='text-align:right'| 566 | [[Maie Kaasikmäe]] | Eesti näitleja | 1954-08-31 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134349620|Q134349620]] |- | style='text-align:right'| 567 | [[Maimu Kents]] | Eesti näitleja | 1915-06-21 | 1992-02-22 | | [[Keila]] | [[:d:Q134350080|Q134350080]] |- | style='text-align:right'| 568 | [[Maimu Orgussaar]] | Eesti näitleja | 1911-10-16 | 1975-09-11 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q134384225|Q134384225]] |- | style='text-align:right'| 569 | [[Maire Sirel]] | | 1950-05-05 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135265484|Q135265484]] |- | style='text-align:right'| 570 | [[Maldar Mäesalu]] | | 1959-12-08 | | | [[Hageri küla|Hageri]] | [[:d:Q135006339|Q135006339]] |- | style='text-align:right'| 571 | [[Malle Järvan]] | | 1943-07-31 | | | [[Auksi]] | [[:d:Q124368724|Q124368724]] |- | style='text-align:right'| 572 | [[Manfred Sihle-Wissel]] | Saksamaa skulptor | 1934-03-28 | | [[Fail:L Portrait Manfred.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1889951|Q1889951]] |- | style='text-align:right'| 573 | [[Mann Helstein]] | Eesti muusik | 1989-02-18 | | [[Fail:Mann Helstein (cropped).jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q3744137|Q3744137]] |- | style='text-align:right'| 574 | [[Marc Arthur]] | | 1972-05-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16674344|Q16674344]] |- | style='text-align:right'| 575 | [[Marcin Frantz]] | Saksamaa arhitekt | 1679 | 1742-11-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q11770679|Q11770679]] |- | style='text-align:right'| 576 | [[Mare Viies]] | | 1949-01-14 | | | [[Keila]] | [[:d:Q135088179|Q135088179]] |- | style='text-align:right'| 577 | [[Marek Paigelkaln]] | eesti motosportlane | 1976-04-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124314176|Q124314176]] |- | style='text-align:right'| 578 | [[Maret Valner]] | | 1978-01-15 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971156|Q134971156]] |- | style='text-align:right'| 579 | [[Margus Kupp]] | eesti võrkpallikohtunik | 1968-08-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124301357|Q124301357]] |- | style='text-align:right'| 580 | [[Mari Järsk]] | | 1987-11-28 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q136312241|Q136312241]] |- | style='text-align:right'| 581 | [[Mari Tampere-Bezrodny]] | | 1951-04-22 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30926072|Q30926072]] |- | style='text-align:right'| 582 | [[Mari-Liis Bassovskaja]] | Eesti filmirežissöör | 1977-09-18 | | | [[Võru]] | [[:d:Q110010576|Q110010576]] |- | style='text-align:right'| 583 | [[Maria Amalia di Curlandia]] | | 1653 | 1711 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1144636|Q1144636]] |- | style='text-align:right'| 584 | [[Maria Dangell]] | Eestist pärit pianist | 1974-03-30 | | [[Fail:Maria Dangell Hans Gert Poettering.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q6761136|Q6761136]] |- | style='text-align:right'| 585 | [[Maria Feodorovna Blosfeldt]] | | 1848-01-22 | 1908-10-22 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q116480308|Q116480308]] |- | style='text-align:right'| 586 | [[Maria Sofia De la Gardie]] | | 1627 | 1694-08-22 | [[Fail:Maria Sofia De la Gardie.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4944388|Q4944388]] |- | style='text-align:right'| 587 | [[Maria Zeltser]] | Eesti matemaatik | 1976-10-07 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q102405006|Q102405006]] |- | style='text-align:right'| 588 | [[Marie Hermes Elisabeth Baer von Huthorn]] | | 1866-09-25 | 1929-02-10 | | [[Eesti]] | [[:d:Q1897543|Q1897543]] |- | style='text-align:right'| 589 | [[Mariia Fiodorovna L'vova Rostovskaia]] | | 1815 | 1872-06-10 | [[Fail:M. F.Lvova.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Peterburi]] | [[:d:Q19060682|Q19060682]] |- | style='text-align:right'| 590 | [[Marin Moks]] | eesti karateka | 1981-02-09 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314702|Q124314702]] |- | style='text-align:right'| 591 | [[Marina Grinova]] | | 1961-03-10 | | [[Fail:Марина Вікторівна Гриньова..jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q16696963|Q16696963]] |- | style='text-align:right'| 592 | [[Marina Lurs]] | | 1881-04-10 | 1922-03-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16672494|Q16672494]] |- | style='text-align:right'| 593 | [[Marina Shafrova-Marutaev]] | | 1908-03-30 | 1942-01-31 | [[Fail:Marina Chafroff (remini enahnced + postprocess).png|center|120px]] | [[Tallinn]]<br/>[[Liepāja]] | [[:d:Q15210941|Q15210941]] |- | style='text-align:right'| 594 | [[Maris Jõeveer]] | eesti kikkpoksija | 1985-05-01 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124252349|Q124252349]] |- | style='text-align:right'| 595 | [[Maris Oidekivi-Kaufmann]] | | 1974-02-04 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q125523737|Q125523737]] |- | style='text-align:right'| 596 | [[Marit Kauk-Kuusik]] | | 1977-04-25 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q61804900|Q61804900]] |- | style='text-align:right'| 597 | [[Marje Kerem]] | eesti metallikunstnik | 1944-07-31 | 2024-07-21 | | [[Käru (Väike-Maarja)|Käru]] | [[:d:Q133853911|Q133853911]] |- | style='text-align:right'| 598 | [[Marko Vana]] | Eesti füüsik | 1972-07-13 | | | [[Võru]] | [[:d:Q63390149|Q63390149]] |- | style='text-align:right'| 599 | [[Markus Pajur]] | Eesti jalgrattur | 2000-09-23 | | [[Fail:Saint-Amand-les-Eaux - Paris-Roubaix juniors, 9 avril 2017, départ (B46).JPG|center|120px]] | [[Kiili]] | [[:d:Q97656848|Q97656848]] |- | style='text-align:right'| 600 | [[Markus Saksatamm]] | Eesti kirjanik | 1969-01-28 | | | [[Saku]] | [[:d:Q126028334|Q126028334]] |- | style='text-align:right'| 601 | [[Mart Jaagus]] | | 1921-04-26 | 2009 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134571452|Q134571452]] |- | style='text-align:right'| 602 | [[Mart Marguste]] | | 1928-04-20 | 2004-02-15 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134720578|Q134720578]] |- | style='text-align:right'| 603 | [[Marta Männisalu]] | Eesti kunstiajaloolane | 1933 | | | [[Lalsi]] | [[:d:Q125304278|Q125304278]] |- | style='text-align:right'| 604 | [[Marten Männi]] | Eesti veemotosportlane | 2001-07-11 | | | [[Saku]] | [[:d:Q124844128|Q124844128]] |- | style='text-align:right'| 605 | [[Martin Kruus]] | | 1912-03-02 | 1990-10-24 | | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | [[:d:Q134444747|Q134444747]] |- | style='text-align:right'| 606 | [[Martin Leok]] | Eesti motosportlane | 1990-02-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111431653|Q111431653]] |- | style='text-align:right'| 607 | [[Martin Lihu]] | | 1930-12-08 | | | [[Jõgeva vald (Laiuse kihelkond)]] | [[:d:Q134703821|Q134703821]] |- | style='text-align:right'| 608 | [[Martin Mander]] | Eesti ärimees | 1985 | | [[Fail:Martin Mander.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q84056439|Q84056439]] |- | style='text-align:right'| 609 | [[Martin Trepp]] | | 1892 | | [[Fail:Treps (i.e. Martin Trepp, aviateur de l'escadrille N 12) - btv1b53237633z.jpg|center|120px]] | [[Eesti]] | [[:d:Q138333135|Q138333135]] |- | style='text-align:right'| 610 | [[Maschinka Schubert]] | | 1815-08-25 | 1882-09-19 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1296591|Q1296591]] |- | style='text-align:right'| 611 | [[Mati Ilomets]] | eesti sooteadlane | 1950-08-24 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q131872605|Q131872605]] |- | style='text-align:right'| 612 | [[Mati Ojandu]] | eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane | 1951-10-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338463|Q124338463]] |- | style='text-align:right'| 613 | [[Mati Uusmaa]] | Eesti kergejõustiklane | 1959-09-16 | | | [[Kose]] | [[:d:Q111393573|Q111393573]] |- | style='text-align:right'| 614 | [[Mattias Reinaas]] | Eesti veemotosportlane | 2004-12-28 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124844139|Q124844139]] |- | style='text-align:right'| 615 | [[Matts Dreijer]] | | 1901-01-31 | 1998-04-15 | | [[Ruhnu küla|Ruhnu]] | [[:d:Q3431508|Q3431508]] |- | style='text-align:right'| 616 | [[Matvei Timaev]] | | 1796-11-17 | 1858-03-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15074233|Q15074233]] |- | style='text-align:right'| 617 | [[Meelis Jukk]] | eesti sporditegelane | 1963-02-28 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124322876|Q124322876]] |- | style='text-align:right'| 618 | [[Meelis Kolmer]] | | 1961-12-24 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134607518|Q134607518]] |- | style='text-align:right'| 619 | [[Meelis Pohlak]] | | 1975-05-26 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q135299038|Q135299038]] |- | style='text-align:right'| 620 | [[Meelis Pällo]] | eesti ammulaskur | 1961-11-26 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124339404|Q124339404]] |- | style='text-align:right'| 621 | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | 1929-04-06 | 2018-11-03 | | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | style='text-align:right'| 622 | [[Meir Gourevitz]] | | 1890 | 1950-02-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16129505|Q16129505]] |- | style='text-align:right'| 623 | [[Merike Kull]] | eesti spordipedagoog ja -teadlane | 1967-04-15 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124077999|Q124077999]] |- | style='text-align:right'| 624 | [[Merily Väster]] | | 2009-10-19 | | | [[Põltsamaa vald (1991)|Põltsamaa vald]] | [[:d:Q137532773|Q137532773]] |- | style='text-align:right'| 625 | [[Meta Pruul]] | | 1912 | 1981 | | [[Tänassilma]] | [[:d:Q94513809|Q94513809]] |- | style='text-align:right'| 626 | [[Mia Eklund]] | Soome tennisist | 1994-10-30 | | [[Fail:Mia Nicole Eklund, Aegon Surbiton Trophy, London, UK - Diliff.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15029822|Q15029822]] |- | style='text-align:right'| 627 | [[Mihhail Iljon]] | Eesti laulja | 1906-08-30 | 1972-08-27 | | [[Võru]] | [[:d:Q124381576|Q124381576]] |- | style='text-align:right'| 628 | [[Mihkel Oorgu]] | | 1888-03-20 | 1929-07-20 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q137753713|Q137753713]] |- | style='text-align:right'| 629 | [[Mikhail Fyodorov]] | | 1945-05-11 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4493996|Q4493996]] |- | style='text-align:right'| 630 | [[Milvi Miil]] | eesti spordipedagoog | 1938-01-10 | 2018-08-10 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124338993|Q124338993]] |- | style='text-align:right'| 631 | [[Milvi Pogi]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971258|Q134971258]] |- | style='text-align:right'| 632 | [[Milvi Roosilill]] | eesti korv- ja käsipallur | 1935-10-23 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q124338343|Q124338343]] |- | style='text-align:right'| 633 | [[Mirjam Frey]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971242|Q134971242]] |- | style='text-align:right'| 634 | [[Moritz Franz von Schultz]] | | 1806-11-08 | 1888-10-14 | [[Fail:Moritz Franz von Schultz.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4527629|Q4527629]] |- | style='text-align:right'| 635 | [[Munir Beyusov]] | | 1981-04-10 | | [[Fail:Munir beusov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4086133|Q4086133]] |- | style='text-align:right'| 636 | [[Märt Kabal]] | | 1890-02-17 | 1941-10-15 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q137827232|Q137827232]] |- | style='text-align:right'| 637 | [[Märt Ruubel]] | | 1877-01-17 | | | [[Paistu]] | [[:d:Q137847689|Q137847689]] |- | style='text-align:right'| 638 | [[Märt Sepper]] | Eesti luuletaja | 1991-09-12 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q126012303|Q126012303]] |- | style='text-align:right'| 639 | [[Méry von Bruiningk]] | | 1818-08-11 | 1853-01-22 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q18921139|Q18921139]] |- | style='text-align:right'| 640 | [[Nadezhda Morozova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q135191425|Q135191425]] |- | style='text-align:right'| 641 | [[Nadezhda Sytinskaya]] | | 1906-02-22 | 1974-07-04 | [[Fail:Nadezhda Sytinskaya.png|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4448238|Q4448238]] |- | style='text-align:right'| 642 | [[Naima Saar]] | | 1919-03-28 | 2010-07-15 | | [[Sooviku]] | [[:d:Q30345662|Q30345662]] |- | style='text-align:right'| 643 | [[Natalia Tykhonravova]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971155|Q134971155]] |- | style='text-align:right'| 644 | [[Natalia Zholudz]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971238|Q134971238]] |- | style='text-align:right'| 645 | [[Natalya Sayko]] | | 1948-01-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4405209|Q4405209]] |- | style='text-align:right'| 646 | [[Natan Mööl]] | | 1924-01-01 | 1990-03-18 | | [[Keila]] | [[:d:Q134652767|Q134652767]] |- | style='text-align:right'| 647 | [[Neeme Henk]] | | 1957-07-06 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134300433|Q134300433]] |- | style='text-align:right'| 648 | [[Nelli Pshyonnaya]] | | 1947-01-01 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4385140|Q4385140]] |- | style='text-align:right'| 649 | [[Nicolas Greschny]] | Prantsusmaa maalikunstnik | 1912-09-02 | 1985-04-24 | [[Fail:Fresques de l'église sainte-Anne.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3340377|Q3340377]] |- | style='text-align:right'| 650 | [[Niels Bätge]] | | 1913-04-19 | 1944-12-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7031464|Q7031464]] |- | style='text-align:right'| 651 | [[Nikolai Graf von Baranoff]] | | 1809<br/>1808-10-19 | 1883-05-26 | [[Fail:N. T. Baranov.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4077765|Q4077765]] |- | style='text-align:right'| 652 | [[Nikolai Lopatnikoff]] | | 1903-03-16 | 1976-10-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1739754|Q1739754]] |- | style='text-align:right'| 653 | [[Nikolai Podgurski]] | | 1877-08-13 | 1918-11-01 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15080859|Q15080859]] |- | style='text-align:right'| 654 | [[Nikolai Ratkevitš]] | Eesti laskur | 1953-09-19 | 2019-07-16 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124339099|Q124339099]] |- | style='text-align:right'| 655 | [[Nikolai Rehbinder]] | | 1823-12-18 | 1876-09-12 | [[Fail:NicolaiRehbinder.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15432228|Q15432228]] |- | style='text-align:right'| 656 | [[Nikolai Rozental]] | | 1892-09-22 | 1960-11-07 | | [[Peterburi]]<br/>[[Tallinn]] | [[:d:Q16714561|Q16714561]] |- | style='text-align:right'| 657 | [[Nikolai Titov]] | | 1845-05-05 | 1918 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4458272|Q4458272]] |- | style='text-align:right'| 658 | [[Nikolai Tretyakov]] | | 1880-10-19 | 1942 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15070719|Q15070719]] |- | style='text-align:right'| 659 | [[Nikolai von Krüdener]] | | 1811-03-10 | 1891-02-17 | [[Fail:Nikolai Karl Gregor von Krüdener.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2471459|Q2471459]] |- | style='text-align:right'| 660 | [[Nikolai von Sivers]] | | 1867 | 1943 | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q55105505|Q55105505]] |- | style='text-align:right'| 661 | [[Nikolay Krusenstern]] | | 1854-02-07 | 1940-04-05 | [[Fail:Генерал Николай Фёдорович фон Крузенштерн.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242086|Q4242086]] |- | style='text-align:right'| 662 | [[Nils Moritz]] | Rootsi näitleja | 1943-05-05 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3358967|Q3358967]] |- | style='text-align:right'| 663 | [[Norman Balk]] | | 1894-01-04 | 1975 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1566875|Q1566875]] |- | style='text-align:right'| 664 | [[Olaf Baron von Wrangel]] | Saksa poliitik | 1928-07-20 | 2009-09-29 | [[Fail:KAS-Wrangel, Olaf von-Bild-2848-1.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q107181|Q107181]] |- | style='text-align:right'| 665 | [[Olaf von Fersen]] | Saksamaa ajakirjanik | 1912-01-21 | 2000-09-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q1644995|Q1644995]] |- | style='text-align:right'| 666 | [[Olav Lukin]] | eesti ujuja ja veepallur | 1944-02-18 | 2020-02-17 | | [[Võru]] | [[:d:Q124255818|Q124255818]] |- | style='text-align:right'| 667 | [[Oleg Ryazantsev]] | Venemaa näitleja | 1980-06-02 | | [[Fail:Oleg Ryazantsev.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15088522|Q15088522]] |- | style='text-align:right'| 668 | [[Oleg Sergeevič Grebenščikov]] | | 1905 | 1980 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q15867468|Q15867468]] |- | style='text-align:right'| 669 | [[Oleg Yegorov]] | | 1957-03-08 | 2023-10-01 | [[Fail:OE4518.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17266406|Q17266406]] |- | style='text-align:right'| 670 | [[Oleg Zahharov]] | Eesti tõstja | 1985-11-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316179|Q124316179]] |- | style='text-align:right'| 671 | [[Olev Raudsepp]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | 1945-09-14 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q124256615|Q124256615]] |- | style='text-align:right'| 672 | [[Oscar Carl Andreas Koch]] | | 1867 | 1930 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q55098571|Q55098571]] |- | style='text-align:right'| 673 | [[Oscar von Gebhardt]] | | 1844-06-22 | 1906-05-09 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q97404|Q97404]] |- | style='text-align:right'| 674 | [[Oskar Gutmann]] | | 1902-09-06 | 1990-09-19 | | [[Rahula]] | [[:d:Q134294384|Q134294384]] |- | style='text-align:right'| 675 | [[Oskar Käis]] | | 1932-10-18 | 2023-01-19 | | [[Eesti]] | [[:d:Q111398789|Q111398789]] |- | style='text-align:right'| 676 | [[Oskar Rehtsalu]] | eesti laskesporditegelane | 1918-09-30 | 2005-07-21 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124336845|Q124336845]] |- | style='text-align:right'| 677 | [[Oskar Rosi]] | Saksamaa maalikunstnik | 1921 | 2010 | [[Fail:Oskar Rosi.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19297719|Q19297719]] |- | style='text-align:right'| 678 | [[Oskar Teder]] | Eesti fotograaf | 1909-11-20 | | | [[Mõniste vald]] | [[:d:Q28022327|Q28022327]] |- | style='text-align:right'| 679 | [[Oskar Võsandi]] | eesti kergejõustiklane ja kergejõustikukohtunik | 1915-12-17 | 2011-08-07 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q124262110|Q124262110]] |- | style='text-align:right'| 680 | [[Ossip Gannibal]] | | 1744-01-20 | 1806-10-12 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q8718442|Q8718442]] |- | style='text-align:right'| 681 | [[Osvald Lannes]] | | 1898-02-05 | | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q137829152|Q137829152]] |- | style='text-align:right'| 682 | [[Otto Aloe]] | eesti teatridirektor ja näitleja | 1894-07-21 | 1972-12-06 | | [[Kirivalla]] | [[:d:Q124378050|Q124378050]] |- | style='text-align:right'| 683 | [[Otto Herman Jürendi]] | | 1900-10-04 | 1991-10-03 | | [[Kiltsi]] | [[:d:Q134580632|Q134580632]] |- | style='text-align:right'| 684 | [[Otto Juhansoo]] | eesti kergejõustiklane | 1913-02-09 | 1995-10-03 | | [[Käru vald (Vändra kihelkond)]] | [[:d:Q124323055|Q124323055]] |- | style='text-align:right'| 685 | [[Otto Reinhold Yxkull]] | | 1670-08-11 | 1746-12-10 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17385118|Q17385118]] |- | style='text-align:right'| 686 | [[Otto Theodor Gottlieb von Schultz]] | | 1820-06-08 | 1880-09-20 | [[Fail:Федор Богданович Шульц.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18280393|Q18280393]] |- | style='text-align:right'| 687 | [[Otto Wilhelm Löwen]] | | 1659-11-02 | 1712-08-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q19827941|Q19827941]] |- | style='text-align:right'| 688 | [[Otto von Taube]] | | 1879-06-21 | 1973-06-30 | [[Fail:J.Lutz- Otto von Taube.JPG|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q1411663|Q1411663]] |- | style='text-align:right'| 689 | [[Otton von Dessien]] | Venemaa arhitekt | 1863-07-22 | 1918-11-16 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4159223|Q4159223]] |- | style='text-align:right'| 690 | [[PK]] | Eesti muusik | 1989-07-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30610951|Q30610951]] |- | style='text-align:right'| 691 | [[Pait Teesalu]] | | 1965-01-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q117234617|Q117234617]] |- | style='text-align:right'| 692 | [[Patrik Kristal]] | Eesti jalgpallur | 2007-11-12 | | | [[Viimsi vald]] | [[:d:Q120084209|Q120084209]] |- | style='text-align:right'| 693 | [[Paul Alexander Konrad von Krusenstern]] | | 1834-04-09 | 1892-03-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4242088|Q4242088]] |- | style='text-align:right'| 694 | [[Paul Arupõld]] | | 1886-09-17 | | | [[Räpina vald (1991)|Räpina vald]] | [[:d:Q27826839|Q27826839]] |- | style='text-align:right'| 695 | [[Paul Becker]] | | 1808-05-08 | 1881-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16692528|Q16692528]] |- | style='text-align:right'| 696 | [[Paul Kukk]] | eesti suusataja | 1922-01-02 | 1985-02-07 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124171598|Q124171598]] |- | style='text-align:right'| 697 | [[Paul Kukk]] | eesti motosportlane | 1955-07-16 | | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124171600|Q124171600]] |- | style='text-align:right'| 698 | [[Pavel Kairov]] | Venemaa näitleja | 1904 | 1962-04-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12558071|Q12558071]] |- | style='text-align:right'| 699 | [[Pavel Klaus]] | | 1846-08-24 | 1917 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4223110|Q4223110]] |- | style='text-align:right'| 700 | [[Pavel Levitsky]] | | 1859-10-03 | 1938-07-31 | [[Fail:Levitskiy PP.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q3372961|Q3372961]] |- | style='text-align:right'| 701 | [[Pavel Vilken]] | | 1879-07-12 | 1939-01-31 | [[Fail:Капитан 2-го ранга Вилькен Павел Викторович. Эскадренный миносец «Легкий» (1914).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q36688269|Q36688269]] |- | style='text-align:right'| 702 | [[Peep Koidu]] | eesti suusataja | 1967-03-20 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124296613|Q124296613]] |- | style='text-align:right'| 703 | [[Peeter Järve]] | Eesti poliitik | 1874-03-11 | 1936-06-20 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q105737188|Q105737188]] |- | style='text-align:right'| 704 | [[Peeter Jürgenson]] | | 1836-07-05 | 1903-12-20 | [[Fail:Petr Ivanovich Yurgenson.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4534789|Q4534789]] |- | style='text-align:right'| 705 | [[Peeter Karin]] | Eesti poliitik | 1877-10-09 | 1944-08-23 | | [[Tartu vald]] | [[:d:Q105698332|Q105698332]] |- | style='text-align:right'| 706 | [[Peeter Kulkov]] | Eesti iluuisutaja ja treener | 1948-09-22 | | | [[Prangli]] | [[:d:Q50375783|Q50375783]] |- | style='text-align:right'| 707 | [[Peeter Lusmägi]] | eesti sporditegelane | 1978-07-22 | | | [[Pikevere]] | [[:d:Q124216764|Q124216764]] |- | style='text-align:right'| 708 | [[Peeter Matt]] | eesti ujuja | 1962-07-06 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124325567|Q124325567]] |- | style='text-align:right'| 709 | [[Peeter Sookruus]] | eesti raadioajakirjanik ja riigiametnik | 1950-02-24 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124360956|Q124360956]] |- | style='text-align:right'| 710 | [[Peeter Talme]] | Eesti võrkpallur | 1949-08-07 | 2013-09-28 | | [[Võru]] | [[:d:Q124286549|Q124286549]] |- | style='text-align:right'| 711 | [[Peter Friedrich von Körber]] | | 1732-03-27 | 1799 | | [[Tarvastu]] | [[:d:Q52148920|Q52148920]] |- | style='text-align:right'| 712 | [[Peter P. Silvester]] | | 1935-01-25 | 1996-10-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7176260|Q7176260]] |- | style='text-align:right'| 713 | [[Peter Rull]] | | 1922-11-17 | 2014-01-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q11815908|Q11815908]] |- | style='text-align:right'| 714 | [[Peter W. von Weymarn]] | | 1936-07-02 | 2023-10-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2078838|Q2078838]] |- | style='text-align:right'| 715 | [[Pille Karras]] | | 1967-05-16 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134435570|Q134435570]] |- | style='text-align:right'| 716 | [[Pille Metsson]] | | 1971-12-16 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134463254|Q134463254]] |- | style='text-align:right'| 717 | [[Pilvi Ilves]] | | 1962-02-20 | | | [[Võru]] | [[:d:Q89500123|Q89500123]] |- | style='text-align:right'| 718 | [[Piret Suurväli]] | eesti teletoimetaja | 1965-01-15 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q124568072|Q124568072]] |- | style='text-align:right'| 719 | [[Priit Uring]] | | 1943-10-05 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q134170640|Q134170640]] |- | style='text-align:right'| 720 | [[Priit Vaher]] | | 1947-12-05 | | | [[Ardu]] | [[:d:Q124538833|Q124538833]] |- | style='text-align:right'| 721 | [[Pyotr Heyden]] | | 1840-10-29<br/>1840-10-24<br/>1840-11-05 | 1907-06-28 | [[Fail:Geiden Pyotr.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4134806|Q4134806]] |- | style='text-align:right'| 722 | [[Raili Leas]] | eesti sumomaadleja | 1977-06-14 | | | [[Kihnu]] | [[:d:Q124340142|Q124340142]] |- | style='text-align:right'| 723 | [[Raimond Eek]] | | 1922-07-11 | 1986-04-23 | | [[Kärstna]] | [[:d:Q134540812|Q134540812]] |- | style='text-align:right'| 724 | [[Raimund Kokk]] | eesti sporditegelane | 1915-09-27 | 2010-11-19 | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124325678|Q124325678]] |- | style='text-align:right'| 725 | [[Rain Aleksandrov]] | eesti maadleja ja maadlustreener | 1983-07-30 | | | [[Paistu vald]] | [[:d:Q124315905|Q124315905]] |- | style='text-align:right'| 726 | [[Raivo Aunap]] | | 1964 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q112548318|Q112548318]] |- | style='text-align:right'| 727 | [[Ralf Brockhausen]] | Saksamaa poliitik | 1898-11-01 | 1945-04-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2129154|Q2129154]] |- | style='text-align:right'| 728 | [[Rando Soome]] | eesti võrkpallur ja spordiajakirjanik | 1968-02-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124323571|Q124323571]] |- | style='text-align:right'| 729 | [[Ranno Kallas]] | eesti autosportlane | 1988-12-16 | | | [[Viimsi]] | [[:d:Q124255316|Q124255316]] |- | style='text-align:right'| 730 | [[Raul Priks]] | eesti operaator | 1962-10-10 | | | [[Kose]] | [[:d:Q124562220|Q124562220]] |- | style='text-align:right'| 731 | [[Raul Rõõmus]] | Eesti korvpallitreener | 1957-06-16 | 2018-03-20 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111422792|Q111422792]] |- | style='text-align:right'| 732 | [[Raul Virkebau]] | Eesti käsipallur | 1949-05-23 | 2004-01-10 | | [[Raasiku]] | [[:d:Q124332105|Q124332105]] |- | style='text-align:right'| 733 | [[Rein Annuste]] | eesti tõstja | 1956-12-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124316039|Q124316039]] |- | style='text-align:right'| 734 | [[Rein Kumari]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | 1909-03-08 | 1992-02-13 | | [[Võru]] | [[:d:Q124311036|Q124311036]] |- | style='text-align:right'| 735 | [[Rein Lillak]] | | 1959-09-11 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134704771|Q134704771]] |- | style='text-align:right'| 736 | [[Rein Muremaa]] | | 1892-10-21 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q137840719|Q137840719]] |- | style='text-align:right'| 737 | [[Rein Oidekivi]] | Eesti diplomaat | 1965 | | [[Fail:Presentation of Credentials by Estonia (22168837801).jpg|center|120px]] | [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] | [[:d:Q111904103|Q111904103]] |- | style='text-align:right'| 738 | [[Rein Viiralt]] | | 1942-01-29 | | | [[Kareda vald (1939)|Kareda vald]] | [[:d:Q135284412|Q135284412]] |- | style='text-align:right'| 739 | [[Reinhold Rehbinder]] | | 1643 | 1709-04-29 | [[Fail:Reinhold Rehbinder - Värmlands regementes historia II Personalhistoria (cropped).jpg|center|120px]] | [[Udriku]] | [[:d:Q89005904|Q89005904]] |- | style='text-align:right'| 740 | [[Reino Teemägi]] | eesti vibulaskur ja sporditegelane | 1940-09-21 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124337409|Q124337409]] |- | style='text-align:right'| 741 | [[Rene Kundla]] | eesti sporditegelane | 1975-12-14 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124171952|Q124171952]] |- | style='text-align:right'| 742 | [[Renita Kramer]] | | 1908-07-26 | 1989-01-13 | | [[Eesti]] | [[:d:Q94757490|Q94757490]] |- | style='text-align:right'| 743 | [[Richard Magnus Karl von Wistinghausen]] | | 1872-02-20 | 1915 | [[Fail:Richard von Wistinghausen (1891–1893).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18237472|Q18237472]] |- | style='text-align:right'| 744 | [[Richard Tiitso]] | | 1886-04-05 | 1952-09-09 | | [[Mõdriku]] | [[:d:Q134125321|Q134125321]] |- | style='text-align:right'| 745 | [[Riho Embrich]] | Eesti jäähokimängija | 1993-03-10 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q30302934|Q30302934]] |- | style='text-align:right'| 746 | [[Riho Parts]] | Eesti auto- ja motosportlane | 1959-03-20 | | | [[Rakke]] | [[:d:Q111420712|Q111420712]] |- | style='text-align:right'| 747 | [[Riina Juul]] | | 1944-08-05 | | | [[Lagedi]] | [[:d:Q134428554|Q134428554]] |- | style='text-align:right'| 748 | [[Riina Miljan]] | eesti orienteeruja | 1949-12-29 | 2012-10-02 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124252198|Q124252198]] |- | style='text-align:right'| 749 | [[Robert Gernhardt]] | saksa kirjanik ja kunstnik | 1937-12-13 | 2006-06-30 | [[Fail:Robert gernhardt.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q70300|Q70300]] |- | style='text-align:right'| 750 | [[Robert Johann Salemann]] | | 1813 | 1874 | [[Fail:Залеман Роберт Карлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4185172|Q4185172]] |- | style='text-align:right'| 751 | [[Robert Mokrik]] | | 1948-05-15 | | | [[Võru]] | [[:d:Q12671527|Q12671527]] |- | style='text-align:right'| 752 | [[Robert Peets]] | eesti sporditegelane | 1984-03-21 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124323586|Q124323586]] |- | style='text-align:right'| 753 | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | 2000-07-08 | | [[Fail:2022 Rally Poland - Robert Virves 2.jpg|center|120px]] | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | style='text-align:right'| 754 | [[Rodja Persidsky]] | Rootsi näitleja | 1911-04-22 | 1973-11-02 | | [[Eesti]] | [[:d:Q16650127|Q16650127]] |- | style='text-align:right'| 755 | [[Roland Gorbatšev]] | eesti geoloog | 1931 | 2023-12-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q5764710|Q5764710]] |- | style='text-align:right'| 756 | [[Roland Rahnu]] | eesti kergejõustikutreener | 1956-06-12 | | | [[Kadrina]] | [[:d:Q124339412|Q124339412]] |- | style='text-align:right'| 757 | [[Roman Lovyagin]] | | 1873-03-10 | 1945 | [[Fail:Lovyagin, Roman Mikhaylovich (Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary).jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q15720325|Q15720325]] |- | style='text-align:right'| 758 | [[Romāns Adelheims]] | | 1881-08-02 | 1938-11-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16350963|Q16350963]] |- | style='text-align:right'| 759 | [[Rudolf Its]] | | 1928-10-01 | 1990-07-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4205334|Q4205334]] |- | style='text-align:right'| 760 | [[Rudolf Nõmmsalu]] | | 1912-11-05 | 1981-09-14 | | [[Salutaguse (Kohila)|Salutaguse]] | [[:d:Q134895862|Q134895862]] |- | style='text-align:right'| 761 | [[Rudolf Schmuul]] | | 1921-06-21 | 2002-01-04 | | [[Koguva]] | [[:d:Q135210365|Q135210365]] |- | style='text-align:right'| 762 | [[Saima Tiik]] | Eesti kergejõustiklane | 1957-01-22 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111393120|Q111393120]] |- | style='text-align:right'| 763 | [[Saima Timpmann]] | Eesti sporditeadlane | 1949-01-26 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q114783029|Q114783029]] |- | style='text-align:right'| 764 | [[Salme Pello]] | Eesti poliitik | 1898-10-10 | 1973-04-17 | | [[Kullamaa vald]] | [[:d:Q40015619|Q40015619]] |- | style='text-align:right'| 765 | [[Salme Utsal]] | | 1907-03-07 | 1995-11-25 | | [[Eesti]] | [[:d:Q50294912|Q50294912]] |- | style='text-align:right'| 766 | [[Samuel Burmister]] | | 1897 | 1962-10-04 | [[Fail:Sam Burmeister, c. 1936.png|center|120px]] | [[Pärnu]] | [[:d:Q24284393|Q24284393]] |- | style='text-align:right'| 767 | [[Samuel Grün]] | | 1869-02-19 | No/unknown value | | [[Tallinn]] | [[:d:Q3471140|Q3471140]] |- | style='text-align:right'| 768 | [[Samuel Koppel]] | | 1995-08-28 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17158043|Q17158043]] |- | style='text-align:right'| 769 | [[Sana Valiulina]] | | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q39254179|Q39254179]] |- | style='text-align:right'| 770 | [[Sergei Rumjantsev]] | Eesti tõstja | 1985-05-30 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q111419630|Q111419630]] |- | style='text-align:right'| 771 | [[Sergei Tassimov]] | Eesti poksija | 1974-12-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124312617|Q124312617]] |- | style='text-align:right'| 772 | [[Sergei Volkov (Q12090367)|Sergei Volkov]] | jäähokimängija | 1981-01-17 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q12090367|Q12090367]] |- | style='text-align:right'| 773 | [[Sergey Parfyonov]] | Venemaa näitleja | 1958-10-08 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4346215|Q4346215]] |- | style='text-align:right'| 774 | [[Sergey Selyunin]] | | 1958-03-02 | 2021-01-11 | [[Fail:Selynin.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4414991|Q4414991]] |- | style='text-align:right'| 775 | [[Sergius Lipp]] | Eesti näitleja | 1894-07-02 | 1942-02-17 | | [[Rakke]] | [[:d:Q125491305|Q125491305]] |- | style='text-align:right'| 776 | [[Shlomit Dekel]] | | 1928-06-27 | 2024-08-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18147871|Q18147871]] |- | style='text-align:right'| 777 | [[Siegfried Behrsing]] | | 1903-11-06 | 1994-04-05 | | [[Eesti]] | [[:d:Q92388931|Q92388931]] |- | style='text-align:right'| 778 | [[Siim Veski (Q124056455)|Siim Veski]] | eesti sporditegelane | 1949-12-25 | 2003-06-21 | | [[Muhu vald]] | [[:d:Q124056455|Q124056455]] |- | style='text-align:right'| 779 | [[Silva Käärt]] | eesti orienteeruja | 1955-04-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124336897|Q124336897]] |- | style='text-align:right'| 780 | [[Sima Arlosoroff]] | | 1901-12-26 | 1976-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q16132154|Q16132154]] |- | style='text-align:right'| 781 | [[Sirje Eirand]] | eesti ujuja | 1963-10-04 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124300448|Q124300448]] |- | style='text-align:right'| 782 | [[Sirje Vader]] | Eesti näitleja | 1958-11-01 | | | [[Keila]] | [[:d:Q134412151|Q134412151]] |- | style='text-align:right'| 783 | [[Sirli Pattenden]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971159|Q134971159]] |- | style='text-align:right'| 784 | [[Sonja Vesterholt]] | | 1945-03-14 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38053684|Q38053684]] |- | style='text-align:right'| 785 | [[Sten-Johan Lill]] | | 1989-02-16 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111031693|Q111031693]] |- | style='text-align:right'| 786 | [[Sulev Kivimäe]] | | 1933-11-29 | 1984-03-02 | | [[Koplimetsa]] | [[:d:Q134998491|Q134998491]] |- | style='text-align:right'| 787 | [[Sulev Kübarsepp]] | | 1955-06-16 | | | [[Saksi]] | [[:d:Q137736279|Q137736279]] |- | style='text-align:right'| 788 | [[Sulev Mets (Q124323645)|Sulev Mets]] | eesti motosportlane | 1952-02-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124323645|Q124323645]] |- | style='text-align:right'| 789 | [[Sven Brus]] | Rootsi poliitik | 1941-01-23 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q5588504|Q5588504]] |- | style='text-align:right'| 790 | [[Svetla Gocheva]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971249|Q134971249]] |- | style='text-align:right'| 791 | [[Taavi Nassar]] | Eesti motosportlane | 1987-07-28 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111416425|Q111416425]] |- | style='text-align:right'| 792 | [[Taavi Nõmmistu]] | Eesti võrkpallur | 1991-06-10 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q48869220|Q48869220]] |- | style='text-align:right'| 793 | [[Taevo Koha]] | eesti käsipallur | 1936-08-28 | 2005-05-08 | | [[Võru]] | [[:d:Q124314065|Q124314065]] |- | style='text-align:right'| 794 | [[Tamara Veske]] | | 1914-04-01 | 2005 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q12088976|Q12088976]] |- | style='text-align:right'| 795 | [[Tarmo Lipping]] | | 1967-09-20 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q42976843|Q42976843]] |- | style='text-align:right'| 796 | [[Tarvi Sikk]] | Eesti laskesuusataja | 1995-06-28 | | [[Fail:Biathlon European Championships 2017 Sprint Men 1744.JPG|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q28958751|Q28958751]] |- | style='text-align:right'| 797 | [[Tatjana Krikun]] | | 1951-03-04 | | | [[Väike-Maarja]] | [[:d:Q134355827|Q134355827]] |- | style='text-align:right'| 798 | [[Tatjana Kums]] | Eesti sporditeadlane | 1952-08-23 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124171905|Q124171905]] |- | style='text-align:right'| 799 | [[Tatjana Zujeva]] | | 1929-01-27 | 2008 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q38265304|Q38265304]] |- | style='text-align:right'| 800 | [[Theodor Scheinpflug]] | | 1862-05-06 | 1919-03-14 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q16320998|Q16320998]] |- | style='text-align:right'| 801 | [[Thomas Vehmanen]] | | 2000-01-02 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q108120142|Q108120142]] |- | style='text-align:right'| 802 | [[Tiina Kahre]] | | 1965-09-27 | | | [[Võru]] | [[:d:Q60579139|Q60579139]] |- | style='text-align:right'| 803 | [[Tiina Lõugas]] | | 1975-01-22 | | | [[Kostivere]] | [[:d:Q135267581|Q135267581]] |- | style='text-align:right'| 804 | [[Tiit Ilver]] | Eesti korvpallur | 1949-10-11 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111466014|Q111466014]] |- | style='text-align:right'| 805 | [[Tiit Juurikas]] | eesti klarnetist, arranžeerija ja ansamblijuht | 1946-04-06 | | | [[Võru]] | [[:d:Q50376094|Q50376094]] |- | style='text-align:right'| 806 | [[Tiit Kivisild (Q111415872)|Tiit Kivisild]] | Eesti jalgpallitreener ja sporditegelane | 1954-01-25 | | | [[Kohila]] | [[:d:Q111415872|Q111415872]] |- | style='text-align:right'| 807 | [[Tiit Paalberg]] | eesti kergejõustiklane | 1963-07-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338646|Q124338646]] |- | style='text-align:right'| 808 | [[Tiit Puks]] | eesti spordipedagoog | 1944-06-10 | 2009-09-13 | | [[Keila]] | [[:d:Q124321713|Q124321713]] |- | style='text-align:right'| 809 | [[Tiit Tarve]] | eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog | 1946-01-20 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124317171|Q124317171]] |- | style='text-align:right'| 810 | [[Tiit Tiivoja]] | eesti orienteeruja | 1960-01-21 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124289725|Q124289725]] |- | style='text-align:right'| 811 | [[Tiiu Luik]] | | 1939-04-15 | | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137925325|Q137925325]] |- | style='text-align:right'| 812 | [[Tiiu Palm]] | eesti spordiajakirjanik | 1947-07-05 | | | [[Noarootsi vald]] | [[:d:Q124293729|Q124293729]] |- | style='text-align:right'| 813 | [[Toivo Laev]] | Eesti suusahüppaja | 1945-04-23 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111465955|Q111465955]] |- | style='text-align:right'| 814 | [[Toomas Klaup]] | eesti kergejõustikutreener | 1956-05-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124304156|Q124304156]] |- | style='text-align:right'| 815 | [[Traugott Stackelberg]] | | 1891-03-18 | 1970-11-08 | [[Fail:Traugott von Stackelberg ca. 1960.tif|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2450338|Q2450338]] |- | style='text-align:right'| 816 | [[Triinu Hausenberg]] | kahevõistleja ja suusahüppaja | 2002-10-05 | | [[Fail:20200222 FIS NC COC Eisenerz PRC Ladies HS109 Triinu Hausenberg 850 3487.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q47008711|Q47008711]] |- | style='text-align:right'| 817 | [[Ture Oxenstierna]] | | 1614 | 1669-12-15 | [[Fail:Count Ture Oxenstierna.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19838180|Q19838180]] |- | style='text-align:right'| 818 | [[Tõnis Avingo]] | | 1913-05-06 | 1998-02-04 | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q134882319|Q134882319]] |- | style='text-align:right'| 819 | [[Tõnis Kukk]] | Eesti majandusteadlane | 1950-03-03 | 2020-05-28 | | [[Kose]] | [[:d:Q134619905|Q134619905]] |- | style='text-align:right'| 820 | [[Tõnis Kull]] | | 1943-05-10 | | | [[Kulina]] | [[:d:Q134999196|Q134999196]] |- | style='text-align:right'| 821 | [[Tõnis Nõmmits]] | | 1881-05-29 | 1950-11-30 | | [[Väike-Kõpu]] | [[:d:Q130365584|Q130365584]] |- | style='text-align:right'| 822 | [[Tõnu Eapost]] | Eesti jalgpallur ja jäähokimängija | 1947-01-09 | 2014-03-27 | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q48644810|Q48644810]] |- | style='text-align:right'| 823 | [[Tõnu Karu]] | Eesti poliitik | 1948-05-22 | | [[Fail:Tohisoo mõis 2023 (12) Tõnu Karu, füüsik.jpg|center|120px]] | [[Keila]] | [[:d:Q107598837|Q107598837]] |- | style='text-align:right'| 824 | [[Tõnu Kivja]] | eesti motosportlane | 1958-02-05 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124327092|Q124327092]] |- | style='text-align:right'| 825 | [[Tõnu Martma]] | Eesti geoloog | 1955-03-05 | | | [[Keila]] | [[:d:Q56980547|Q56980547]] |- | style='text-align:right'| 826 | [[Uino-Helmuth Urb]] | eesti korvpallur | 1933-07-16 | 1990-07-18 | | [[Võru]] | [[:d:Q124316892|Q124316892]] |- | style='text-align:right'| 827 | [[Ulis Guth]] | Eesti spordiajakirjanik | 1964-09-26 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124322568|Q124322568]] |- | style='text-align:right'| 828 | [[Ulla Johansen]] | | 1927-06-17<br/>1942-06-17 | 2021-02-14 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2475116|Q2475116]] |- | style='text-align:right'| 829 | [[Ulrich Hammer]] | | 1918-03-26 | No/unknown value | | [[Võru]] | [[:d:Q96439997|Q96439997]] |- | style='text-align:right'| 830 | [[Ulrich Reuss]] | | 1918-11-04 | 1983-12-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18028886|Q18028886]] |- | style='text-align:right'| 831 | [[Ulvi Moor]] | | 1974-12-07 | | [[Fail:Ulvi Moor, aianduse professor.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q60604986|Q60604986]] |- | style='text-align:right'| 832 | [[Uno Kammal]] | Eesti arhitekt | 1923-01-25 | 1994-09-13 | | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | [[:d:Q133853604|Q133853604]] |- | style='text-align:right'| 833 | [[Uno Kivistik]] | eesti aiandusagronoom, sordiaretaja | 1932-04-01 | 1998-06-12 | | [[Karla (Kose)|Karla]] | [[:d:Q124369879|Q124369879]] |- | style='text-align:right'| 834 | [[Uno Mäeorg]] | Eesti keemik | 1950-08-22 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q134737368|Q134737368]] |- | style='text-align:right'| 835 | [[Uno Ojand]] | eesti kergejõustiklane ja treener | 1953-08-05 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124338417|Q124338417]] |- | style='text-align:right'| 836 | [[Uno Siimann]] | | 1927-05-31 | 1987-01-02 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q135218576|Q135218576]] |- | style='text-align:right'| 837 | [[Urjo Kareda]] | | 1944-02-09 | 2001-12-26 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q7900659|Q7900659]] |- | style='text-align:right'| 838 | [[Urmas Raag]] | Eesti ratsutaja ja treener | 1965-07-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q111410877|Q111410877]] |- | style='text-align:right'| 839 | [[Ursula Gantschau]] | | 1576 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q109317030|Q109317030]] |- | style='text-align:right'| 840 | [[Urve Tinnuri]] | | 1953 | | | [[Viru-Jaagupi]] | [[:d:Q125995894|Q125995894]] |- | style='text-align:right'| 841 | [[Vaclovas Bernotėnas]] | | 1917-09-28 | 1978-12-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4085114|Q4085114]] |- | style='text-align:right'| 842 | [[Vahur Proovel]] | eesti maadlustreener | 1946-02-23 | 2018-10-20 | | [[Torma vald (1939)]] | [[:d:Q124339390|Q124339390]] |- | style='text-align:right'| 843 | [[Valdar Leede]] | Eesti ajaloolane | 1911 | 1990 | | [[Eesti]] | [[:d:Q56260292|Q56260292]] |- | style='text-align:right'| 844 | [[Valdek Apivala]] | Eesti kergejõustiklane | 1965-11-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124314264|Q124314264]] |- | style='text-align:right'| 845 | [[Valdek Berendsen]] | eesti võimleja ja võimlemistreener | 1936-05-10 | | | [[Ambla vald (Ambla kihelkond)|Ambla vald]] | [[:d:Q124314791|Q124314791]] |- | style='text-align:right'| 846 | [[Valdeko Aaving]] | Eesti tõstja | 1946-12-05 | 2018-07-26 | | [[Jõgeva vald (1939)|Jõgeva vald]] | [[:d:Q123974925|Q123974925]] |- | style='text-align:right'| 847 | [[Valdeko Asper]] | eesti suusataja | 1921-10-16 | 1971-03-31 | | [[Laiuse vald]] | [[:d:Q124302105|Q124302105]] |- | style='text-align:right'| 848 | [[Valdu Kask]] | eesti tõstekohtunik | 1939-02-27 | 1990-07-07 | | [[Ulvi (Vinni)|Ulvi]] | [[:d:Q124312502|Q124312502]] |- | style='text-align:right'| 849 | [[Valentin Zapevalov]] | ajakirjanik | 1948-07-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q86094725|Q86094725]] |- | style='text-align:right'| 850 | [[Valeri Romanov]] | Eesti vehkleja ja vehklemistreener | 1946-08-28 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124309846|Q124309846]] |- | style='text-align:right'| 851 | [[Valeri Vaht]] | eesti maadleja | 1955-08-24 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124316996|Q124316996]] |- | style='text-align:right'| 852 | [[Valerian von Engelhardt]] | | 1798-12-24 | 1856-05-20 | | [[Viljandi]] | [[:d:Q4531777|Q4531777]] |- | style='text-align:right'| 853 | [[Valery Alekseev]] | | 1948-01-28 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q24463241|Q24463241]] |- | style='text-align:right'| 854 | [[Valter Kuhi]] | eesti sporditegelane | 1922-04-24 | 1987-12-17 | | [[Võru]] | [[:d:Q124326649|Q124326649]] |- | style='text-align:right'| 855 | [[Valter Toonekurg]] | eesti sporditegelane | 1909-08-29 | 1998-09-02 | | [[Võru]] | [[:d:Q124323671|Q124323671]] |- | style='text-align:right'| 856 | [[Valve Alamaa]] | eesti käsitöömeister, pärandihoidja | 1932-08-07 | 2024 | | [[Pahuvere]] | [[:d:Q137919209|Q137919209]] |- | style='text-align:right'| 857 | [[Varje Udras]] | eesti suusataja | 1965-03-25 | | | [[Võru]] | [[:d:Q124339687|Q124339687]] |- | style='text-align:right'| 858 | [[Vasilij Ivanovič Garpe]] | | 1762-09-16 | 1814-02-19 | [[Fail:Garpe Vasily Ivanovich.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4133885|Q4133885]] |- | style='text-align:right'| 859 | [[Vasiliy Melikhov]] | | 1794-02-24 | 1863-11-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4289542|Q4289542]] |- | style='text-align:right'| 860 | [[Vasily Nikitin]] | | 1906-07-26 | 1988-03-02 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q17642598|Q17642598]] |- | style='text-align:right'| 861 | [[Vasily Schneider]] | | 1793-05-17 | 1872-11-27 | [[Fail:Шнейдер Василий Васильевич.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19916574|Q19916574]] |- | style='text-align:right'| 862 | [[Veera Sarapuu]] | Eesti maalikunstnik | 1896-06-18 | 1986-02-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q133888015|Q133888015]] |- | style='text-align:right'| 863 | [[Vello Aava]] | Eesti maadluskohtunik | 1953-12-07 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q123940840|Q123940840]] |- | style='text-align:right'| 864 | [[Vello Prints]] | | 1933-12-31 | | | [[Are vald (Pärnu-Jaagupi kihelkond)]] | [[:d:Q135013676|Q135013676]] |- | style='text-align:right'| 865 | [[Vello Tire]] | | 1935-12-05 | 1987-07-22 | | [[Tusti (Viljandi)|Tusti]] | [[:d:Q135070890|Q135070890]] |- | style='text-align:right'| 866 | [[Vello Viira (Q124220628)|Vello Viira]] | eesti motosportlane | 1940-10-25 | | | [[Kärstna]] | [[:d:Q124220628|Q124220628]] |- | style='text-align:right'| 867 | [[Vera Tamm]] | | 1881-05-02 | 1961 | | [[Rinsi]] | [[:d:Q105828849|Q105828849]] |- | style='text-align:right'| 868 | [[Viacheslav Samodurov]] | | 1974-05-19 | | [[Fail:Вячеслав Самодуров - Фотограф Дмитрий Дубинский 2015.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q7924427|Q7924427]] |- | style='text-align:right'| 869 | [[Victor Emmanuilovitch Budde]] | | 1836-03-01 | 1903-02-02 | [[Fail:Budde Victor Emmanuilovitch.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4097988|Q4097988]] |- | style='text-align:right'| 870 | [[Viktor Allakhverdov]] | | 1946-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4062557|Q4062557]] |- | style='text-align:right'| 871 | [[Viktor Gusev]] | Venemaa jalgpallur | 1996-09-23 | | [[Fail:Viktor Gusev (Jõhvi FC Phoenix).jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q109452241|Q109452241]] |- | style='text-align:right'| 872 | [[Viktor Körber]] | | 1894-12-26 | 1970-07-17 | [[Fail:Прапорщик Виктор Кербер.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q18244009|Q18244009]] |- | style='text-align:right'| 873 | [[Viktor Tšaikin]] | Eesti poksija ja kohtunik | 1955-10-29 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124337231|Q124337231]] |- | style='text-align:right'| 874 | [[Viktor Valkiainen]] | | 1949-11-29 | | | [[Mustla]] | [[:d:Q135084488|Q135084488]] |- | style='text-align:right'| 875 | [[Viktor Zubik]] | iluuisutaja | 1993-10-25 | | [[Fail:2009 JGP Dresden Men Zubik01.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q17160183|Q17160183]] |- | style='text-align:right'| 876 | [[Viktoria Frey]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q134971211|Q134971211]] |- | style='text-align:right'| 877 | [[Villar Aron]] | | 1935-08-09 | 2023 | | [[Lehtse vald (Ambla kihelkond)|Lehtse vald]] | [[:d:Q134983608|Q134983608]] |- | style='text-align:right'| 878 | [[Villo Saar]] | | 1926-03-14 | 2010 | | [[Võisiku vald (Kolga-Jaani kihelkond)|Võisiku vald]] | [[:d:Q135041709|Q135041709]] |- | style='text-align:right'| 879 | [[Villu Käo]] | | 1942-03-27 | | | [[Põlva vald (1939)|Põlva vald]] | [[:d:Q134634389|Q134634389]] |- | style='text-align:right'| 880 | [[Villu Vares]] | | 1943-09-29 | | | [[Kolga-Jaani]] | [[:d:Q135403789|Q135403789]] |- | style='text-align:right'| 881 | [[Virgo Veldi]] | Eesti muusik | 1969-07-10 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q107598493|Q107598493]] |- | style='text-align:right'| 882 | [[Virve Lunt]] | Eesti filmiprodutsent | 1933-01-29 | 2018-04-08 | | [[Kurgla]] | [[:d:Q132460429|Q132460429]] |- | style='text-align:right'| 883 | [[Virve Normet]] | Eesti ajakirjanik | 1940-04-09 | | | [[Suislepa]] | [[:d:Q134468619|Q134468619]] |- | style='text-align:right'| 884 | [[Vitali Vašenko]] | jalgpallur | 1977-05-16 | | [[Fail:Виталий Васильевич Ващенко 2018.jpg|center|120px]] | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q55104556|Q55104556]] |- | style='text-align:right'| 885 | [[Vjatšeslav Zaretšnev]] | Eesti poksija ja treener | 1966-03-02 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124294870|Q124294870]] |- | style='text-align:right'| 886 | [[Vladimir Golkhovoy]] | | 1949-10-18 | | [[Fail:Гольховой Владимир Михайлович.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4142800|Q4142800]] |- | style='text-align:right'| 887 | [[Vladimir Kljain]] | Eesti sumomaadleja | 1982-08-11 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124255373|Q124255373]] |- | style='text-align:right'| 888 | [[Vladimir Kozyrev]] | | 1947-12-06 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4227037|Q4227037]] |- | style='text-align:right'| 889 | [[Vladimir Pavlenko]] | | 1953 | 2023-02-13 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4015832|Q4015832]] |- | style='text-align:right'| 890 | [[Vladimir Petrovitšev]] | Eesti skulptor | 1953-03-13 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q4360948|Q4360948]] |- | style='text-align:right'| 891 | [[Vladimir Rosen]] | | 1742-01-06 | 1790-12-17 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4396498|Q4396498]] |- | style='text-align:right'| 892 | [[Vladimir Rshepetski]] | | 1853-11-07 | 1914-09-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4394259|Q4394259]] |- | style='text-align:right'| 893 | [[Vladimir Shavernovsky]] | Poola insener | 1872-02-01 | 1944-09-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4519215|Q4519215]] |- | style='text-align:right'| 894 | [[Voldemar Ulmer]] | | 1896-12-20 | 1945-03-27 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q15078821|Q15078821]] |- | style='text-align:right'| 895 | [[Walter Beick]] | | 1883-10-01 | 1933-03-25 | [[Fail:Walter Beick 1933.jpg|center|120px]] | [[Võru]] | [[:d:Q63993496|Q63993496]] |- | style='text-align:right'| 896 | [[Walter Woldemar Johannes von Roth]] | | | | | [[Eesti]] | [[:d:Q55100585|Q55100585]] |- | style='text-align:right'| 897 | [[Wanda Tukanowicz]] | Poola ajaloolane | 1910-04-29 | 1991-06-07 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q9370847|Q9370847]] |- | style='text-align:right'| 898 | [[Werner Eichhorn]] | Saksamaa näitleja | 1922-11-15 | 2005-07-14 | | [[Lihula vald]] | [[:d:Q99764|Q99764]] |- | style='text-align:right'| 899 | [[Werner Hoerschelmann]] | | 1938-05-29 | 2022-03-28 | | [[Nõmme linnaosa]] | [[:d:Q2561512|Q2561512]] |- | style='text-align:right'| 900 | [[Wilhelm Koehler]] | | 1884-12-17 | 1959-11-03 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18029690|Q18029690]] |- | style='text-align:right'| 901 | [[Wilhelm Smets]] | | 1796-09-15 | 1848-10-14 | [[Fail:Wilhelm Smets.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q2575138|Q2575138]] |- | style='text-align:right'| 902 | [[Wilhelm von zur Mühlen]] | | 1792-09-18 | 1847-06-06 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2576127|Q2576127]] |- | style='text-align:right'| 903 | [[William Grossthal]] | Eesti matemaatik | 1906-03-26 | 1989-11-23 | | [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)]] | [[:d:Q134777291|Q134777291]] |- | style='text-align:right'| 904 | [[William Morris Leiserson]] | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | 1883 | 1957-02-12 | [[Fail:Washington, D.C., May 15. William M Leiseron, (member of?) the NLRB LCCN2016875077.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q19863976|Q19863976]] |- | style='text-align:right'| 905 | [[Woldemar Carl Otto Alexander von Stackelberg]] | | 1837-05-15<br/>1837 | 1905-10-08<br/>1907 | | [[Moora]] | [[:d:Q105332687|Q105332687]] |- | style='text-align:right'| 906 | [[Wolfgang Jacoby]] | Saksamaa ülikooli õppejõud | 1936-12-03 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q2590094|Q2590094]] |- | style='text-align:right'| 907 | [[Wolfgang Pachla]] | | 1913 | 1982 | | [[Kose]] | [[:d:Q55105429|Q55105429]] |- | style='text-align:right'| 908 | [[Yekaterina Kolyvanova]] | | 1780-11-16 | 1851-09-01 | [[Fail:Ekaterina Karamzina.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4214002|Q4214002]] |- | style='text-align:right'| 909 | [[Yekaterina Volkova]] | | 1982-01-15 | | [[Fail:Ekaterina Valeryevna Volkova 2014 003.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4123377|Q4123377]] |- | style='text-align:right'| 910 | [[Yelena Rakhlenko]] | | 1945-11-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4391117|Q4391117]] |- | style='text-align:right'| 911 | [[Yelena Smirnova]] | Eesti ujuja | 1987-04-07 | | | [[Maardu]] | [[:d:Q21148970|Q21148970]] |- | style='text-align:right'| 912 | [[Yury Aksyuta]] | | 1959-04-27 | | [[Fail:Yuriy Asyuta, ESC2013 press conference.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q4059970|Q4059970]] |- | style='text-align:right'| 913 | [[Õie Raudsepp]] | eesti nahakunstnik | 1932-02-02 | 2018-10-15 | | [[Laatre vald]] | [[:d:Q124619215|Q124619215]] |- | style='text-align:right'| 914 | [[Üllar Kaljumäe]] | eesti spordiarst | 1964-01-12 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124338332|Q124338332]] |- | style='text-align:right'| 915 | [[Ülle Viinapuu]] | eesti suusataja ja sporditegelane | 1952-12-25 | | | [[Keila]] | [[:d:Q124317371|Q124317371]] |- | style='text-align:right'| 916 | [[Ülo Läänemets]] | | 1927-06-15 | 2014-04-16 | | [[Avispea]] | [[:d:Q126902385|Q126902385]] |- | style='text-align:right'| 917 | [[Ülo Reiman]] | eesti bowling&#39;u-mängija ja sporditegelane | 1961-06-22 | | | [[Kohtla-Järve]] | [[:d:Q124327025|Q124327025]] |- | style='text-align:right'| 918 | [[Ülo Tarmisto]] | eesti sporditegelane | 1918-01-07 | 1989-01-02 | | [[Võru]] | [[:d:Q124337396|Q124337396]] |- | style='text-align:right'| 919 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | 1923-06-23 | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |- | style='text-align:right'| 920 | [[Česlovas Gabalis]] | Leedu laulja | 1964-11-21 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q16477656|Q16477656]] |- | style='text-align:right'| 921 | [[Чубаков, Кирилл Николаевич]] | | 1926-04-24 | 1986 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q4517349|Q4517349]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|Eesti]] 5lgjsj7wnoz1ui92dlly5hwnddk1o6j 0 489076 7148122 6707013 2026-05-06T22:32:11Z Ollin Masa 227337 7148122 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vioworld_trifft..._Toshio_Hosokawa.jpg|pisi|Toshio Hosokawa (2011)]] '''Toshio Hosokawa''' ([[jaapani keel]]es 細川 俊夫 ''Hosokawa Toshio''; sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1955]] [[Hiroshima]]s) on jaapani helilooja. Ta kirjutab tänapäevast klassikalist muusikat. Tema looming on tuntud nii kodumaal kui ka läänes.<ref>{{Netiviide|Autor=BRAHMS. Ircam|URL=http://brahms.ircam.fr/toshio-hosokawa|Pealkiri=Toshio Hosokawa|Väljaanne=(prantsuse keeles) 9.12.2017|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Elu ja haridus == Toshio Hosokawa sündis Jaapanis Hiroshimas. Pärast klaveri, harmoonia ja kontrapunkti õppimist Tokyos asus T. Hosokawa 1976. aastal õppima Berliini Kunstiülikooli Isang Yuni juurde. 1983–1986 õppis ta Freiburgi konservatooriumis Klaus Huberi ja Brian Ferneyhough' käe all.<ref>{{Netiviide|Autor=BRAHMS. Ircam|URL=http://brahms.ircam.fr/toshio-hosokawa|Pealkiri=Toshio Hosokawa|Väljaanne=(pr kl) 9.12.2017|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Klaus Huber julgustas teda uurima jaapani muusikatraditsiooni ning tema mõjul suunduski Hosokawa 1985. aastal üheks semestriks Jaapanisse tagasi, et uurida sealset traditsioonilist muusikat ja filosoofiat.<ref>T. Hosokawa "Future of music". Loeng California ülikoolis 2002. http://www.rogerreynolds.com/futureofmusic/hosokawa.html ''11.12.2017.''</ref>1980. aastal osales ta esimest korda [[Darmstadti koolkond|Darmstat]]i nüüdismuusika kursustel, kus esitati ka tema loomingut. Hiljem on ta osalenud samadel kursustel juba õppejõuna. Sellest ajast peale on tema teoseid esitatud nii Euroopas kui ka Jaapanis, ta on omandanud rahvusvahelise tuntuse. Muude auhindade seas on ta pälvinud ka auhinnad Rheingau Musikpreis (1998) ja Duisburger Musikpreis (1998). Ta võitis Berliini Filharmooniaorkestri 100. juubeli puhul korraldatud kompositsioonikonkursi.<ref>{{Netiviide|Autor=Naxos Records|URL=https://www.naxos.com/person/Toshio_Hosokawa/20268.htm|Pealkiri=Toshio Hosokawa. Biography|Väljaanne=11.12.2017|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Aastatel 1989–1998 oli helilooja iga-aastase Akiyoshidai Rahvusvahelise Kaasaegse muusika Seminari kunstiline juht ja korraldaja. Alates 2001. aastast on ta olnud Jaapani Takefu Rahvusvahelise muusikafestivali kunstiline juht. Alates 2004. aastast on ta külalisprofessor Tokyo Muusikakolledžis.<ref name="autoren">{{Netiviide|Autor=Schott music|URL=https://en.schott-music.com/shop/autoren/toshio-hosokawa|Pealkiri=Toshio Hosokawa|Väljaanne=9.12.2017|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Hosokawa elab vaheldumisi Jaapanis Naganos ja Saksamaal Mainzis.<ref name="autoren" /> == Looming == Hosokawa on kirjutanud nii orkestriteoseid, soolokontserte, kammermuusikat kui ka filmimuusikat. Ta on kasutanud oma muusikas nii klassikalisi instrumente kui ka Jaapani traditsioonilise muusika instrumente. Tema loomingus on kuulda nii lääne muusika mõjusid kui ka [[Jaapani muusika|jaapani traditsioonilise muusika]] mõju. Hosokawa seostab kompositsioonilist protsessi ''zen''-[[budism]]i kontseptsioonidega ning selle looduse sümbolistliku tõlgendustega. Näiteks teoses "In die Tiefe der Zeit" (1994) esindab [[tšello]] naiselikku printsiipi, [[akordion]] mehelikku printsiipi, ümbritsevat kosmost pilvede ja õhu kujul esindavad aga keelpillid. Iga noot on oluline ning paigutub omal moel vaikuse ruumi, vastandudes vaikusele.<ref name="autoren" /> Õpingute ajal Jaapanis viibitud semestri jooksul tutvus ta ''zen''-õpetlase Kakichi Kadowakiga, kes oli ka orientaalse filosoofia õppejõud Sofia ülikoolis. Kakichi jaoks oli [[kalligraafia]] harjutamine igapäevane meditatiivne praktika. Hosokawa on kalligraafia filosoofilist õpetust üle kandnud ka oma muusikasse, võrreldes sageli oma muusikat kalligraafiaga.<ref>T. Hosokawa. "About Noh Opera". 2002 loeng. California ülikool. http://www.rogerreynolds.com/futureofmusic/hosokawa.html ''11.12.2017.'' </ref> Üks Hosokawa tuntumaid teoseid on orkestrile kirjutatud "Circulating Ocean" (2005), mis valmis Salzburgi festivali tellimusel ning kanti ette [[Valeri Gergiev]]i juhatusel. Tuntud on ka klaverikontsert "Lotus under the Moonlight", mille esiettekanne toimus 2006. aastal austusavaldusena [[Wolfgang Amadeus Mozart|Mozart]]ile. Hosokawa esimene ooper "Vision of Lear" valmis 1998. aastal, esiettekanne toimus Müncheni biennaalil. Selle ooperiga demonstreeris Hosokawa oma oskust põimida kokku ida ja lääne traditsioone. Lavastuslik pool esindas modernset läänelikku mõtlemist, muusikas oli kasutatud jaapani nooteatri elemente ning kõik see tugines [[William Shakespeare|Shakespeare]]'i renessansiaegsele draamale. Ooperi "Matsukaze" esmaettekanne toimus 2011. aastal Brüsselis (lavastaja oli saksa koreograaf [[Sasha Waltz]]). Hosokawa on käsitlenud ka aatomipommikatastroofi oma kodukohas [[Hiroshima]]s oratooriumiga "Voiceless Voice in Hiroshima" (1989/2000–01). <ref>{{Netiviide|Autor=Schott music|URL=https://en.schott-music.com/shop/autoren/toshio-hosokawa|Pealkiri=Toshio Hosokawa|Väljaanne=11.12.2017|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Teosed == === Ooperid === * "Vision of Lear" – ooper kahes vaatuses * "Hanjo" – ooper ühes vaatuses * "Matsukaze" – ooper ühes vaatuses, 5 stseeni * "The Raven" – monodraama metsosopranile ja 12 instrumentalistile. * "Stilles Meer" – ooper ühes vaatuses === Oratooriumid === * "Voiceless Voice in Hiroshima" solistidele, jutustajatele, koorile, elektroonikale ja orkestrile (1989/2001) === Orkestriteosed === * Preludio (1982) * In die Tiefe der Zeit * Ferne Landschaft I (1987) * Ferne Landschaft II (1996) * Ferne Landschaft III-seascapes of Fukuyama (1996) * Circulating Ocean (2005) * danses imaginaires (2007) * Woven Dreams (2009–10) * Meditation (2011–12) === Kontserdid === * Flöödikontsert Per Sonare (1988) * Tšellokontsert (1997) * Voyage II fagotile ja ansamblile (1997) * Puhkpillikontsert Moment of Blossoming (2010) === Kammermuusika === * Landscape V shō-le ja keelpillikvartetile (1993) * Silent Flowers keelpillikvartetile (1998) * Deep Silence (2002), shō-le ja akordionile Gagaku stiilis, selle osadena: * Cloudscapes - Moon Night * Wie ein Atmen im Lichte * Sen V * Blossoming keelpillikvartetile (2007) * Kalligraphie keelpillikvartetile (2007) * Lied II (リート Ⅱ) vioolale ja klaverile (2008) * Für Walter sopransaksofonile ja klaverile, löökpillidele ad libitum (2010), * Spell (呪文) sooloviuulile (2010) * Lullaby of Itsuki: from Japanese Folk Songs viiulile ja klaverile (2011) * Threnody: Tōhuku maavärina ohvrite mälestuseks (哀歌 −東日本大震災の犠牲者に捧げる−) soolovioolale (2011) * Water of Lethe klaverikvartetile (2016) === Vokaalmuusika === * "Renka I" sopranile ja kitarrile (1986) * "Three love songs" vokaalile ja altsaksofonile (2005) * "Drei Engel-Lieder" sopranile ja harfile (2014) === Koorimuusika === * "Ave Maria” segakoorile (1991) Täielik loetelu on leitav [https://en.schott-music.com/shop/autoren/toshio-hosokawa kirjastaja Schott Music kodulehelt]. == Viited == <references /> [[Kategooria:Jaapani heliloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] {{DEFAULTSORT:Hosokawa, Toshio}} mkbt88uqb4gvte86ma7njrksiby1sq4 0 492909 7147820 5013903 2026-05-06T13:06:22Z LeeMarx 59920 7147820 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Päkapiku mänd.jpg|pisi|Päkapiku mänd (2018)]] [[File:Päkapiku mänd2026.jpg|thumb|Päkapiku mänd (2026)]] '''Päkapikumänd''' on looduskaitsealune mänd [[Pärnumaa|Pärnumaal]] [[Tori vald|Tori vallas]] [[Jõesuu (Tori)|Jõesuu külas]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kaldur, Marko|pealkiri=Avasta Soomaa|aasta=2016|koht=|kirjastus=Tänapäev|lehekülg=}}</ref> Legendi kohaselt on see kidur ja kõverik mänd kasvanud Rootsi kuninga jalutuskepist, mille too oli [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal laagris olles maa sisse torganud ja sinna unustanud.<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti puud]] [[Kategooria:Tori vald]] rbyku50aquv8xwba8ddlhba1b4tyvnm 0 493414 7148039 7022203 2026-05-06T18:43:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148039 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tārgale vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Tārgales pagasts | lipp = LVA Tārgales pagasts flag.png | lipu_link = | vapp = LVA Tārgales pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 364,2 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Tārgale]] | asendikaardi_pilt = Tārgales pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Вид с маяка 1 - panoramio.jpg|pisi|Vaade Oviši tuletornist]] '''Tārgale vald''' ([[läti keel]]es ''Tārgales pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ance vald|Ance]], [[Ugāle vald|Ugāle]], [[Piltene vald|Piltene]], [[Pope vald|Pope]] ja [[Vārve vald|Vārve vallaga]], [[Ventspils]]i linnaga ning [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Kolka vald|Kolka vallaga]]. Valla pindala on 364 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1845 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Tārgale]] küla, vallavanem on Mārcis Laksbergs.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == [[19. sajand]]i teisel poolel moodustati Sarkanmuiža vald (''Rothof''). [[1920. aastad|1920. aastatel]] ühendati selle Lībciemsi ja Dzirtniekciemsi küla ning osa [[Kuldīga]]sse viiva tee ümbruskonnast Ventspilsi linnaga. 1935. aastal oli valla pindala 308,2 km².<ref name="LNNam" /> 1939. aastal nimetati vald ümber Venta vallaks.<ref>[https://web.archive.org/web/20160406095631/http://periodika.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html#panel:pp|issue:/p_001_wawe1939n295|article:DIVL52|query:pagastu Rīkojums par dažu Latvijas pagastu nosaukumu pārdēvēšanu] Valdības Vēstnesis 1939.gada 30.decembris</ref> 1945. aastal moodustati vallas Tārgale, Liepene ja Venta külanõukogu, 1949. aastal aga vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Venta külanõukoguga likvideeritav Liepene külanõukogu. 1961. aastal liideti osa Venta külanõukogust Tārgale külanõukoguga, 1964. aastal Venta külanõukogu aga likvideeriti ja suurem osa selle maadest liideti Tārgale külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. 1996. aastal liideti Maurciemsi küla Ventspilsi linnaga.<ref name="LNNam" /> 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. == Loodus == Suuremad jõed on [[Venta jõgi]] ja [[Irbe jõgi]]. Järvedest asub Pope valla piiril 60 hektari suurune Klāņezers, lisaks asub vallas 8,3 hektari suurune Puterezers. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. Valla pindalast katvad metsad 76,2%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Skanste mänd, Brandi Püha pärn, Grīži Kuradipink, Mazbelti kask, Belti mänd ja Tārgale park, lisaks kasvab vallas mõni nimetu looduskaitsealune põlispuu. Valla põhjaosas asuvad osaliselt Ance soode ja metsade hoiuala ja Ovīši hoiuala, idaosas aga osaliselt Klāņi soo hoiuala. Täielikult jääb valda 455 hektari suurune Platene soo hoiuala. Valla rannik jääb Irbe väina kaitstavale merelalale.<ref name="mcdpx" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Oviši tuletorn. Regionaalse kaitse all on Nabeļkalnsi piirimägi, Lielirbe muinaskalmed, Tārgale kirikuase, Cīruļi muinaskalmed, Kraupi pärnast, Puuslikupärnast ja saarest koosnev hiiepaik. Kohaliku kaitse all on Mazgalenieki muinaskalmed.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 1532 [[lätlased|lätlast]], 104 [[venelased|venelast]], 23 [[valgevenelased|valgevenelast]], 32 [[ukrainlased|ukrainlast]], 5 [[poolakad|poolakat]] ja 23 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Akmeņdziras]] || ''ciems'' || 48 (2025) |- | [[Burtnieki (Tārgale vald)|Burtnieki]] || ''mazciems'' || 89 (2021) |- | [[Būšnieki]] || ''ciems'' || 40 (2025) |- | [[Dokupe]] || ''ciems'' || 168 (2025) |- | [[Elkšķene]] || ''mazciems'' || 70 (2015) |- | [[Ēvartciems]] || ''mazciems'' || 53 (2021) |- | [[Jaunciems]] || ''ciems'' || 5 (2025) |- | [[Jaunupe]] || ''ciems'' || 5 (2025) |- | [[Kamārce]] || ''mazciems'' || 80 (2015) |- | [[Krievlauki]] || ''ciems'' || 77 (2025) |- | [[Lielirbe]] || ''ciems'' || 5 (2025) |- | [[Liepene]] || ''ciems'' || 30 (2025) |- | [[Lodes]] || ''mazciems'' || 77 (2015) |- | [[Lūž]] || ''ciems'' || 6 (2025) |- | [[Miķeļtornis]] || ''ciems'' || 24 (2029) |- | [[Muižnieki]] || ''mazciems'' || 20 (2015) |- | [[Ogsils]] || ''mazciems'' || 28 (2015) |- | [[Oviši]] || ''ciems'' || 10 (2025) |- | [[Packules ciems]] || ''ciems'' || 52 (2025) |- | [[Platene]] || ''mazciems'' || 118 (2015) |- | [[Pūrkalni]] || ''mazciems'' || 71 (2015) |- | [[Rēdznieku ciems]] || ''mazciems'' || 42 (2015) |- | [[Skaras]] || ''mzciems'' || 56 (2015) |- | [[Stacija "Ventspils 2"]] || ''mazciems'' || 31 (2015) |- | [[Standzes ciems]] || ''ciems'' || 103 (2025) |- | '''[[Tārgale]]''' || ''ciems'' || 462 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Irbe - Guntars Mednis - Panoramio (2).jpg|Irbe jõgi Lūžupe, Lūžņa.jpg|Lūž Liepene - panoramio.jpg|Liepene rand Lielirbės prieplauka.jpg|Lielirbe Grīžu Velna beņķis 2007-04-30.jpg|Grīži Kuradipink Miķeļtorņa luterāņu baznīca 1.jpg|Miķeļtornise kirik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-148/ct-menu-item-151 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 13.01 2018) |vaadatud=2018-01-13 |arhiivimisaeg=2017-12-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171230154939/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-148/ct-menu-item-151 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014707&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Tārgale parish|Tārgale vald}} *[http://targale.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Targales_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] e06dt0yaq01ltb3sw6gehfmjtf0bnuw 0 493485 7148181 7018077 2026-05-07T03:00:39Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148181 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Usma vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Usmas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 219,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Usma]] | asendikaardi_pilt = Usmas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Usmas pagastmāja 2000-09-17 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]] '''Usma vald''' ([[läti keel]]es ''Usmas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ugāle vald|Ugāle]] ja [[Puze vald|Puze vallaga]], samuti ka [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Renda vald|Renda]] ning [[Rumba vald|Rumba vallaga]] ja [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallaga]]. Valla pindala on 219,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 538 inimest.<ref>[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> Valla keskus on [[Usma]] küla. Vallavanem on Gendrihs Šķesters.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-198/ct-menu-item-201 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 14.01 2018) |vaadatud=2018-01-14 |arhiivimisaeg=2018-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180114130719/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-198/ct-menu-item-201 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Ajalugu== Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju ''Usmaiten''. Aastal 1935 oli Usma valla pindala 101,4 km² ja seal oli 934 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Usma külanõukogu, mis aastal 1947 likvideeriti, ent kui aastal 1949 vald likvideeriti, moodustati külanõukogu taas. Aastal 1951 liideti Usma külanõukoguga likvideeritav Vecbirznieki külanõukogu, aastal 1954 aga likvideeritav Cirkale külanõukogu.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Loodus== Suurimad jõed on [[Baņģeva]], [[Riekte]] ja [[Spāre jõgi]]. Järvedest asuvad vallas 6,5 hektari suurune Aburga järv, 45 hektari suurune Tirukšezers, 4,2 hektari suurune Pelcene järv, 1 hektari suurune Paegļi järv, 34,7 hektari suurune Lakši järv, 20,6 hektari suurune Ilziķis ja 34,692 km² suurune [[Usma järv]]. Usma valla piiril asub Vasnieki soo pindalaga 497 ha. Valla pindalast katvad metsad 70%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Puuslikupärn, Košķēni asulakoht ja Moricsala asulakoht. Regionaalse kaitse all on kaitse all Muižgali muinaskalmed, Muliki Kalmemäe keskaegne kalmistu, Pilsgaļi asulakoht ja Beģi muinasasula.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Looduskaitse all on Puuslikupärn ja paar nimetut looduskaitsealust põlispuud. Valda jäävad 304 hektari suurune Viskūži saare hoiuala ja 56 hektari suurune Pelcīši soo hoiuala, valla põhjaosas asub osaliselt Stikli soode hoiuala, lõunaosas asuvad aga osaliselt Pluči raba hoiuala ja Druviņi raba hoiuala. Valda jääb ka [[Moricsala looduskaitseala]].<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 480 [[lätlased|lätlast]], 10 [[venelased|venelast]], 3 [[valgevenelased|valgevenelast]], 14 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Amjūdze]] || ciems || 12 (2025) |- | [[Desuciems]] || mazciems || 21 (2006) |- | [[Dzirnavas]] || mazciems || 20 (2015) |- | [[Ragbrūžciems]] || ciems || 1 (2020) |- | [[Zaļais ciems]] || mazciems || 19 (2006) |- | '''[[Usma]]''' || ciems || 215 (2025) |- | [[Usmas stacija]] || mazciems || 44 (1998) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Entrance to Usmas cemetry. Ieeja Usmas kapos. August, 2014 - panoramio.jpg|Usma kalmistu Anjūdžu cemetry gate. Amjūdža kapu vārti. August, 2014 - panoramio.jpg|Amjūdze kalmistu Usmas Elku liepa.jpg|Puuslikupärn Usmas ezers.JPG|Usma järv Yacht club of Usma 1.JPG|Usma jahtklubi </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref>}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Usma parish|Usma vald}} *[http://usma.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Usmas_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] 5sgyttvnz8hjit40h3qxtvr1nalzmr1 0 493667 7148188 7016745 2026-05-07T04:21:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148188 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Užava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Užavas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Užavas pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 125,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Užava]] | asendikaardi_pilt = Užavas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Baltic sea coast - panoramio (1).jpg|pisi|Valla rannik]] '''Užava vald''' ([[läti keel]]es ''Užavas pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Vārve vald|Vārve]], [[Zirase vald|Zirase]] ja [[Jūrkalne vald|Jūrkalne vallaga]]. Valla pindala on 125,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 566 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Užava]] küla. Vallavanem on Laima Erliha-Štranka.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == Užava vald eraldati Zirase vallast Esimese maailmasõja ajal. Aastal 1935 oli valla pindala 138 km² ja seal oli 1947 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Lībciemsi, Užava ja Sārnate külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1950 liideti Užava külanõukoguga likvideeritav Lībciemsi külanõukogu, aastal 1961 aga osa Jūrkalne külanõukogu maadest.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. == Loodus == Suurim jõgi on [[Užava jõgi]]. Järvedest asub vallas 1 hektari suurune Pāžezers. Vald ise asub [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikul]]. Užava vallas asub Läti suurim [[rändluide]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-01-20 |arhiivimisaeg=2018-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180120182234/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-246 |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla pindalast katvad metsad 45,9 %.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Hõbepaju ja veel kolm nimetut põlispuud. Valda jääb 3012 hektari suurune Užava hoiuala, valla lõunaossa jääb ka osaliselt Sārnate soo hoiuala. Lisaks jääb osa valla kaguosast [[Užava alamjooksu maastikukaitseala]]le.<ref name="mcdpx" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Celmi asulakoht, Užava luteri kirik, selle uksed ja altar, Užava majaka torn ja masinahoone, [[Sārnate muinasasula]] ja Silkāji muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on hiiepaik Užava Puuslikupärn ja Puuslikuoja ning Užava muinaskalmed Kohaliku kaitse all on Sāmīši keskaegne kalmistu.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 570 [[lätlased|lätlast]], 14 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 4 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 4 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Dzirtniekciems]] || mazciems || 1 (2015) |- | [[Lībciems]] || mazciems || 6 (2015) |- | [[Lībciems]] || ciems || 36 (2025) |- | [[Silmalas]] || mazciems || 30 (2005) |- | '''[[Užava]]''' || ciems || 268 (2025) |- | [[Vendzavas]] || ciems || 17 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Sarnate Baptist Congregation's Prayer House - panoramio.jpg|Sārnate babtistide palvemaja Užavas ieteka 2011.jpg|Užava jõesuu Užavas elku liepa.jpg|Užava puuslikupärn Uzava lighthouse (3).jpg|Užava majakas Bird’s eye view from Uzavas lighthouse - panoramio.jpg|Vaade Užava majaka tornist </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-226 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 16.01 2018) |vaadatud=2018-01-16 |arhiivimisaeg=2018-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180214022410/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-223/ct-menu-item-226 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100014723&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Užava parish|Užava vald}} *[http://uzava.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Uzavas_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] m1r0r6k1wg20oe5ylxsxozk17kpgpot 0 493826 7148028 7136164 2026-05-06T18:15:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148028 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=september|aasta=2020}} {{See artikkel| räägib praegusest vallast; varasema valla kohta vaata artiklist [[Türi vald (2005)]]}} {{EestiVald | nimi = Türi vald | lipp = Türi valla lipp.svg | lipu_link = [[Türi valla lipp]] | vapp = Türi valla vapp.svg | vapi_link = [[Türi valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Türi]] | kaart = Eesti Türi vald 2017.svg | osm = pind }} '''Türi vald''' on [[vald]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. Türi vallavanem on alates 9. märtsist 2023 Sulo Särkinen. Vallavolikogu esimees on alates 04.12.2025 Pipi-Liis Siemann.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Türi Vallavolikogu III koosseis valis esimehe ja aseesimehe - Uudised - Türi Vallavalitsus |url=https://www.tyri.ee/uudised/turi-vallavolikogu-iii-koosseis-valis-esimehe-ja-aseesimehe |vaadatud=2025-12-04 |väljaanne=www.tyri.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Türi uueks vallavanemaks sai Sulo Särkinen - Uudised - Türi Vallavalitsus |url=https://www.tyri.ee/et/uudised/-/asset_publisher/99HSdni1bdxw/content/id/36897382?redirect=https://www.tyri.ee |vaadatud=2023-03-09 |väljaanne=www.tyri.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kahe ühinemise järel kuuluvad Türi valda Türi linn ning Oisu, Kabala, Türi, Käru ja Väätsa piirkond. == Asustus == Türi vallas on 1 linn ([[Türi]]), 4 alevikku ([[Käru alevik|Käru]], [[Oisu]], [[Särevere]], [[Väätsa]]) ja 53 küla. Külad: [[Aasuvälja (Türi)|Aasuvälja]], [[Arkma]], [[Jõeküla (Türi)|Jõeküla]], [[Jändja]], [[Kabala (Türi)|Kabala]], [[Kahala (Türi)|Kahala]], [[Karjaküla (Türi)|Karjaküla]], [[Kirna (Türi)|Kirna]], [[Kolu (Türi)|Kolu]], [[Kullimaa (Türi)|Kullimaa]], [[Kurla]], [[Kõdu küla|Kõdu]], [[Kädva]], [[Kändliku]], [[Kärevere (Türi)|Kärevere]], [[Laupa]], [[Lauri (Türi)|Lauri]], [[Lokuta (Türi)|Lokuta]], [[Lungu]], [[Lõõla]], [[Meossaare]], [[Metsaküla (Türi)|Metsaküla]], [[Mäeküla (Türi)|Mäeküla]], [[Näsuvere]], [[Ollepa]], [[Pala (Türi)|Pala]], [[Pibari]], [[Piiumetsa]], [[Poaka]], [[Põikva]], [[Rassi]], [[Raukla]], [[Reopalu]], [[Retla]], [[Rikassaare]], [[Roovere]], [[Röa (Türi)|Röa]], [[Saareotsa]], [[Sagevere]], [[Saueaugu]], [[Sonni]], [[Taikse]], [[Tori küla|Tori]], [[Tännassilma (Türi)|Tännassilma]], [[Türi-Alliku]], [[Vilita]], [[Villevere]], [[Vissuvere (Türi)|Vissuvere]], [[Väljaotsa (Türi)|Väljaotsa]], [[Väljataguse (Türi)|Väljataguse]], [[Äiamaa]], [[Änari]], [[Ülejõe (Türi)|Ülejõe]] == Ajalugu == Türi vald moodustati 1992. aasta 30. jaanuaril.<ref name="riigiteataja1992" /> 16. oktoobril 2005 liideti senise Türi vallaga [[Kabala vald|Kabala]] ja [[Oisu vald]] ning [[Türi]] linn.<ref name="RT" /> 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus ühinesid senine [[Türi vald (2005)|Türi vald]], [[Käru vald]] Rapla maakonnast ja [[Väätsa vald]] Järva maakonnast.<ref name="v6im">[https://web.archive.org/web/20180202201457/http://www.tyri.ee/juhtimine Kohalik võim] Türi vald</ref> == Muuseumid == Vallas tegutsevad: * [[Eesti Jalgrattamuuseum]] * [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] * [[Käru muuseum]] * [[Türi muuseum]] * [[Türi valla ja Türi tehnika- ja maamajanduskooli muuseum]] * [[Vanatehnikaklubi Retrom muuseum]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RT">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=951651 Haldusterritoriaalse korralduse muutmisest]. Riigiteataja.</ref> <ref name="riigiteataja1992">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13077323 Järva maakonna Koigi ja Türi valla ning Valga maakonna Tõrva linna ja Karula valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 30.01.1992)]</ref> }} == Välislingid == * [http://www.tyri.ee/ Türi valla koduleht] {{Järvamaa}} [[Kategooria:Järva maakonna vallad]] [[Kategooria:Türi vald| ]] ih7akbd7aezo13sefwzu05oac8ja0n5 0 494062 7148106 7019087 2026-05-06T22:00:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148106 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ugāle vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ugāles pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Ugāles pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 292,2 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ugāle]] | asendikaardi_pilt = Ugāles pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Ugāles pilskalns 03.jpg|pisi|püsti|Ugāle linnamägi]] '''Ugāle vald''' ([[läti keel]]es ''Ugāles pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Piltene vald|Piltene]], [[Usma vald|Usma]], [[Pope vald|Pope]], [[Puze vald|Puze]], [[Zlēkase vald|Zlēkase]] ja [[Tārgale vald|Tārgale vallaga]] ning [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]] [[Rumba vald|Rumba vallaga]]. Valla pindala on 292 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2238 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Ugāle]] küla. Vallavanem on Helēna Mendrišora.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Tsaariajal oli valla saksakeelne nimekuju ''Ugahlen''. Aastal 1935 oli valla pindala 190,6 km² ja seal oli 2183 elanikku.<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Ugāle, Māteri ja Vecbirznieki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 ühendati Ugāle külanõukoguga likvideeritav Modese külanõukogu, aastal 1954 aga Māteri külanõukogu.<ref name="MuE68" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Ventspilsi piirkonda. ==Loodus== Suuremad jõed on [[Abava jõgi]] ja [[Rinda jõgi]]. Järvedest asuvad vallas Puze valla piiril 4,4 hektari suurune Dūņezers ja 5,205 km² suurune [[Puze järv]]. Valla pindalast on metsa all 78,5%.<ref>Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12</ref> Looduskaitse all on Vecumi rändrahn, Vēlogi tamm ning arvukalt nimetuid põlispuid. Valda jääb 19 hektari suurune Kroja metsade hoiuala, osalt jääb valla lõunaossa ka Pluči raba hoiuala. Lisaks jääb osa valla lõunaosast [[Abava ürgoru maastikukaitseala]]le.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad mälestised== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all hiiepaik Māteri Kuradijälje kivi, Ugāle linnamägi, Jaunvietase linnamägi, Ugāle luteri kirik, sealsed 19 kirikuliste pinki, kaks ahju, kantsel, altar, orel ja oreliprospekt. Regionaalse kaitse all on Rāpati muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Būdiņi muinaskalmed, Māteri asulakoht, Krišiņi muinaskalmed, Laukgaļi muinaskalmed, Brunči linnamägi ja Lamiķi muinaskalmed. Kohaliku kaitse all on Sirgumi muinaskalmed, Sirgumi küla asupaik ja Veckušķi Püha tamm.<ref name="2puk9" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 1841 [[lätlased|lätlast]], 197 [[venelased|venelast]], 22 [[valgevenelased|valgevenelast]], 62 [[ukrainlased|ukrainlast]], 12 [[poolakad|poolakat]] ja 16 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Ameļciems]] || mazciems || 18 (2006) |- | [[Ciesengure]] || mazciems || 14 (2015) |- | [[Cirkale]] || mazciems || 16 (2015) |- | [[Dzirciems (Ugāle vald)|Dzirciems]] || mazciems || 10 (2015) |- | [[Dzirnavas (Ugāle vald)|Dzirnavas]] || mazciems || 32 (2015) |- | [[Māteri]] || ciems || 29 (2025) |- | [[Modes]] || mazciems || 28 (2015) |- | [[Rāpati]] || mazciems || 15 (2019) |- | [[Sirgumi]] || mazciems || 10 (2015) |- | '''[[Ugāle]]''' || ciems || 1559 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-175/ct-menu-item-178 |pealkiri=Ventspils novads (vaadatud 19.01 2018) |vaadatud=2018-01-19 |arhiivimisaeg=2018-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180113070146/http://www.ventspilsnovads.lv/ct-menu-item-175/ct-menu-item-178 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="2puk9">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Ugāle parish|Ugāle vald}} *[http://ugale.ventspilsnovads.lv/ Valla koduleht] *[http://www.ventspilsnovads.lv/images/stories/Teritorijas%20planojumi/2016/Ugales_pagasts_funkcionalais_zonejums.pdf Kaart valla üldplaneeringuga] {{Ventspilsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ventspilsi piirkond]] 1lgpvwletnkjssj5t9a5wdgp2bo9s0r 14 494252 7148057 4921503 2026-05-06T19:36:53Z Evlper 104506 7148057 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Ehitised riigiti]] [[Kategooria:Euroopa ehitised]] brtv5q1zsw0s03qbz30tyc6mz7q9xtg 0 496979 7148167 6991831 2026-05-07T01:28:12Z JayCubby 190278 ([[c:GR|GR]]) [[File:Henri Rousseau - Combat of a Tiger and a Buffalo.jpg]] → [[File:Henri Rousseau - In a Tropical Forest. Struggle between Tiger and Bull.jpg]] res 7148167 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Henri Rousseau | Pilt = Portrait de l'artiste à la lampe - Henri Rousseau.jpg | Pildisuurus = | Pildi info =Kunstnik lambiga (autoportree, 1903) | Sünninimi =Henri Julien Félix Rousseau | Sünniaeg = [[21. mai]] [[1844]] | Sünnikoht = [[Laval]], [[Prantsusmaa]] | Surmaaeg = [[2. september ]] [[1910]] | Surmakoht = [[Pariis]], Prantsusmaa | Rahvus = prantslane | Tegevusala = maalikunst | Kunsti õppinud = | Kunstivool = [[naivism]], [[postimpressionism]], [[primitivism]] | Tuntud teoseid ="Magav roma",<br>"Tiiger tormis",<br>"Näljane lõvi viskub antiloobi peale" | Patroonid = | Mõjutatud =[[William Bouguereau]]<br>[[Jean-Léon Gérôme]] | Mõjutanud =[[Paul Delvaux]]<br>[[Max Ernst]]<br>[[Pablo Picasso]] | Auhinnad = |moodul=}} [[File:Douanier Rousseau Dornac.jpg|thumb|Henri Rousseau, 1907]] '''Henri Julien Félix Rousseau''' ([[21. mai]] [[1844]] [[Laval]], [[Prantsusmaa]] – [[2. september]] [[1910]] [[Pariis]], Prantsusmaa)<ref name=":4" /> oli prantsuse [[Naivism|naivistlik]] maalikunstnik, keda kirjeldatakse ka kui primitivistlikku või pühapäevamaalijat.<ref name=":1" /> Ta oli näitustel oma teostega esinenud juba 1880. aastatel, kuid avastati kunstnikuna alles sajandivahetusel ning laiem tuntus saabus pärast tema surma. Naivistina ei järginud Rousseau perspektiivireegleid, ta maalide objektid on kujutatud rohmakalt ja värvidest domineerivad lokaaltoonid.<ref name="eJ6H3" /> Rousseau väitis, et ta õpetajaks on loodus, kuigi tunnistas, et sai nõu ka akadeemilistelt kunstnikelt [[Félix Auguste Clément]]ilt ja [[Jean-Léon Gérôme]]’ilt.<ref name=":0" /> Rousseau oli iseõppija, kel puudus maalimise vallas igasugune haridus. Teda on peetud geeniusest rahvakunstnikuks.<ref name=":5" /> == Elulugu == Henri Rousseau sündis 1844. aastal Edela-Prantsusmaal Lavali linnas [[Loire]]’i orus<ref name=":0" /> väikekodanliku pere neljanda lapsena. Tema vanemad, isa Julien Rousseau ja ema Éléonore Guiard, olid katlaparandajad.<ref name=":2" /> Pere sattus mõnda aega pärast poja sündi võlgadesse, [[1851]]. aastal konfiskeeriti nende maja ja nad olid sunnitud kolima. Põhi- ja keskhariduse omandas Rousseau Lavali keskkoolis, esmalt oli ta päevaõppes ja hiljem asus pere elukohavahetuste tõttu elama õpilaskodusse. Keskkoolis oli ta keskpärane õpilane, kuid paistis silma joonistamisoskuste ja musikaalsusega, mille eest sai tunnustust ja auhindu. Keskkooli lõpetas ta [[1860]]. aastal ning järgneval aastal kolis perega [[Angers]]i.<ref name=":3" /> Pärast keskhariduse omandamist suundus Rousseau õppima õigusteadust ning asus selle kõrval tööle ametnikuna kohtutäituri büroos. Valevande esitamise tõttu astus ta [[1863]]. aastal skandaali ärahoidmiseks neljaks aastaks Prantsuse armee jalaväerügementi. Armees teenis ta aega [[Caen]]i lähedal ja mängis ühtlasi rügemendi ansamblis klarnetit.<ref name=":1" /> Hiljem ilustas ta neid aastaid, väites, et aitas peatada mässu [[Mehhiko]]s keiser [[Maximiliano (Mehhiko keiser)|Maximilian]]i vastu ning puutus kokku džungliga, millest sai oma loomingu jaoks inspiratsiooni.<ref name=":3" /> Tege likult aga ei sattunud ta kunagi Mehhikosse.<ref name=":1" /> [[Fail:Rousseau Henri autograph cropped.png|pisi|261x261px|Henri Rousseau autograaf]] Pärast isa surma [[1868]]. aastal Rousseau demobiliseeriti<ref name=":2" /> ja ta kolis [[Pariis]]i, et toetada oma ema. [[1871]]. aastal asus ta [[Vanves|Vanves’]]i väravate juures tööle tolliametnikuna,<ref name="RvG2j" /><ref name=":2" /> mistõttu sai eluaegse hüüdnime ''Le Douanier''<ref name=":6" /> (tõlkes ’tolliametnik’). Sel ajal nägid ilmavalgust ka ta esimesed joonistused ja maalid. Uuel töökohal tekkis Rousseaul suhe tisleri tütre Clémence Boitardiga, kellest sai ta esimene naine. Neil sündis üheksa last, kuid [[tuberkuloos]]i tõttu suri seitse neist noorelt. Lastest sai täisealiseks ainult tütar Julia.<ref name=":3" /> Rousseau naine suri [[1888]]. aastal<ref name=":0" /> Tõsisemalt hakkas Rousseau maalima 40-aastaselt, kui sai ka loa teha koopiaid [[Louvre]]’i maalidest. Tolliametnikuna ei olnud tal palju kohustusi, mistõttu ta jõudiski kunstiga tegeleda.<ref name=":3" /> [[1885]]. aastal lahkus Rousseau väravavalvuri kohalt ning elatus juhutöödest, näiteks maalis kõrtsisilte,<ref name=":1" /> ja pühendas rohkem aega maalimisele. [[1893]]. aastal,<ref name=":9" /> 49-aastaselt läks ta (eel)pensionile ja keskendus kunstile. Väikese pensioni tõttu oli ta siiski sunnitud tegema tööotsi, näiteks mängis tänaval viiulit, töötas lühikest aega päevalehe Le Petit Journal juures jne.<ref name=":10" /> Kümmekond aastat pärast abikaasa surma, aastal [[1898]] abiellus Rousseau Joséphine-Rosalie Nourryga.<ref name=":7" /> Ta teine abikaasa suri [[1903]]. aastal.<ref name=":8" /> Rousseau kannatas nahahaiguse [[flegmoon]]i all, mis levis ta jalal. 1910. aasta augustis võeti ta Neckeri haiglasse Pariisis ning teda opereeriti, sest haiguse mõjul oli tekkinud [[gangreen]]. 2. septembril 1910 suri ta tekkinud trombi tõttu.<ref name=":12" /> Ta maeti vaestehauda.<ref name=":9" /> Matusel oli kohal seitse sõpra: kunstnikud [[Paul Signac]], [[Manuel Ortiz de Zárate]], [[Robert Delaunay]] ja [[Sonja Delaunay|Sonia Delaunay]], skulptor [[Constantin Brâncuși]], luuletaja [[Guillaume Apollinaire]] ja ta korteriomanik Armand Queval.<ref name=":12" /> [[1947]]. aastal maeti tema säilmed ta sõprade eestvõttel Lavali Pierre’i parki, tema hauatähist kaunistavad Apollinaire’i read ja Brâncuși skulptuur.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pierre Descargues|pealkiri=Le Douanier Rousseau|aasta=1972|koht=Genève|kirjastus=Éditions Albert Skira|lehekülg=23|isbn=0302023178}}</ref> Henri Rousseau nimi sai laialdasemalt tuntuks alles pärast ta surma.<ref name=":9" /> [[1911]]. aastal korraldati tema auks tagasivaatenäitus Sõltumatute Salongis (''Salon des Indépendants''). [[1912]]. aastal kirjutas kunstnik [[Vassili Kandinsky]] Rousseaust imetlevalt oma arvustuses, mille teemaks oli ekspressionistlik rühmitus [[Der Blaue Reiter]]. 20. sajandil hakati naivismi ja sellega koos Rousseau vastu suuremat huvi tundma ning näiteks sürrealistid [[Paul Delvaux]] ja [[Max Ernst]] nimetasid teda oma eeskujuna.<ref name=":8" /> == Looming == [[Fail:Henri Rousseau - In a Tropical Forest. Struggle between Tiger and Bull.jpg|pisi|Henri Rousseau "Troopilises metsas" (õli lõuendil, 46 × 55 cm; 1908–1909; Ermitaaž)]] Henri Rousseau alustas maalimist hobina.<ref name=":9" /> Kuna ta õppis maalima iseseisvalt, ei omandanud ta akadeemilise kunsti põhialuseid, mistõttu said traditsioonilised stseenid, maastikumaalid ja portreed tema käe all omapäraselt kentsaka ja robustse vormi, tänu millele ta maalid provotseerisid, hämmastasid ja külvasid ka imetlust.<ref name=":6" /> Tema maalipärandisse kuulub 250 teost, millest sadakond on kadunud ning paljud võlgade katteks ära kingitud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Pierre Descargues|pealkiri=Le Douanier Rousseau|aasta=1972|koht=Éditions Albert Skira|kirjastus=Genève|lehekülg=22|isbn=0302023178}}</ref> Rousseau kunstiliseks ideaaliks oli [[Jean Auguste Dominique Ingres]]’i õpilaste [[William Bouguereau]] ja Jean-Léon Gérôme’i<ref name=":9" /> viljeldud kuiv akadeemiline stiil.<ref name=":5" /> Kuigi ta enese teosed jäid rangest akademismist kaugele, tahtis ta kuuluda akadeemikute hulka.<ref name=":1" /> Rousseau kõige varasemad teadaolevad teosed on kohalikud vaated, mille laad on reaalsuse kujutamise taju ja detailide edasiandmise poolest naiivne.<ref name=":1" /> Vaikeludel valitseb ülev malbus, kompositsioonid on eksootilised. Portreid iseloomustab tõsine väärikus.<ref name=":2" /> Oma tuntumates teostes kujutas Rousseau peamiselt rikkaliku koloriidi ja piinliku täpsusega lopsakas džunglis toimuvaid stseene metsloomade ja [[Mustlased|roma]]de figuuridega.<ref name=":4" /> Eksootilisi metsolendeid joonistas ta fotode ja mänguasjade järgi,<ref name=":1" /> lisaks olid ta inspiratsiooniallikateks illustreeritud raamatud ning külaskäigud Pariisi looma- ja botaanikaaeda.<ref name=":9" /> Sel viisil sündisid näiteks 1891. aastal esimene džungliteemaline maal<ref name=":10" /> "Tiiger troopilises tormis" (tuntud ka kui "Üllatunud!", ''Tigre dans une tempête tropicale''; asub [[London]]is [[rahvusgalerii]]s) ja 1908. aastal "Eksootiline maastik" (''Paysage exotique''; asub erakogus).<ref name=":1" /> Pariisi botaanikaaia külastamise kohta on Rousseau öelnud: "Kui ma olen nendes kasvuhoonetes ja näen ebatavalisi eksootiliste maade taimi, siis tundub mulle, nagu viibiksin unenägude maailmas."<ref name=":7" /> Eksootiliste maalide ainestiku kogumisel olid abiks ka vestlused sõduritega, kes olid aastail 1862–1865 Mehhikost Prantsusmaale naasnud.<ref name=":4" /> Rousseau otsus hakata tegelema maalimisega langes kokku postimpressionistide loodud Sõltumatute Salongi (''Salon des Indépendants'') asutamisega 1884. aastal Pariisis.<ref name=":1" /> 1886. aastal astus ta salongis esimest korda kunstnikuna üles, eksponeerides nelja<ref name=":11" /> maali, millest üks oli "Karnevaliõhtu" (''Une soirée au carnaval''; asub [[Philadelphia]] kunstimuuseumis). Seda maali peetakse tänapäeval naivismi üheks meistriteoseks.<ref name=":4" /> Teoses väljendub tüüpiline naivistlik stiil. Kujutatu on sõna otseses mõttes joonistatud – iga oks on detailideni viimistletud, pilvedel on kummaline tahke vorm ning figuuride kostüümidele antud suur rõhk. Teostuse poeetilisust ja emotsionaalset atmosfääri raamistavad taeva toonid.<ref name=":8" /> Esimese kriitikute tunnustuse pälvis Rousseau ajalehes Le Mercure de France, kus viidati ta teosele "Sõda" (''La Guerre''; 1894; asub [[Orsay muuseum]]is), mida eksponeeriti 1894. aastal Sõltumatute Salongi näitusel.<ref name=":4" /> Teoses esinev tabav allegooria veenis publikut, et Rousseaus on peidus lihtsast maastikumaalijast midagi enamat. See teos tähistab verstaporsti – talle anti avalikult kunstniku staatus –,<ref name=":8" /> kuid kriitikud suhtusid temasse siiski vastuoluliselt.[[Fail:Henri Rousseau - The Repast of the Lion.jpg|pisi|Henri Rousseau "Lõvi eine" (õli lõuendil, 114 × 160 cm; 1907; [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]])]]Kuigi Rousseau teoseid armutult kritiseeriti, pani ta kangekaelselt igal aastal (v.a 1899 ja 1900<ref name=":11" />) žüriita ja vaba õhkkonnaga Sõltumatute Salongis välja 3–10 teost, enamasti maastikumaale ja portreid.<ref name=":1" /> Kriitikud olid tema vastu järjekindlalt karmid, näiteks märkides, et "Härra Rousseau maalib oma jalgadega ja silmad kinni seotult." 1889. aastal ütles üks kriitik, et ei ole näinud midagi grotesksemat kui Rousseau portreed ja [[Vincent van Gogh|Vincent van Goghi]] "Tähistaevas".<ref name=":11" /> Kuna Rousseau oli lihtsameelne, siis sattus ta naeruvääristamise ohvriks, kuigi ise alati sellest aru ei saanud. Näiteks 1908. aastal korraldas Picasso tema auks banketi, mis oli pooleldi tõsine ja pooleldi burleskne.<ref name=":9" /> Samuti võttis ta vahel kunstivaatlejate sarkastilisi või iroonilisi märkusi komplimendina. Vastandlikust vastuvõtust ja kriitikute hinnangutest hoolimata oli Rousseau kindel oma teoste tähtsuses ja väärtuses.<ref name=":1" /> Sõltumatute Salongi kõrval eksponeeris Rousseau oma teoseid 1903. aastal<ref name=":8" /> asutatud Pariisi Sügissalongis (''Salon d’Automne'').<ref name=":2" /> 1905. aasta näitusele pani ta välja maali "Näljane lõvi viskub antiloobi peale" (''Le lion, ayant faim, se jette sur l’antilope''; asub Beyeleri fondi kogus [[Riehen]]is), mida iseloomustab peen küllusliku taimestiku kujutamine. Samal näitusel olid esindatud ka [[foovid]]e, teiste hulgas [[Henri Matisse]]’i, [[André Derain]]i ja [[Maurice de Vlaminck]]i teosed.<ref name=":4" /> Kuna suurem negatiivne kriitika tabas foove, jäi Rousseau neutraalsemasse valgusse ning mõjukas modernkunsti kaupmees [[Ambroise Vollard]] ostis temalt mõned teosed.<ref name=":8" /> [[Fail:Henri Rousseau - Le Rêve - Google Art Project.jpg|pisi|Henri Rousseau "Unenägu" (õli lõuendil, 1910; New Yorgi moodsa kunsti muuseum)]] Viimastel aastatel maalis Rousseau peamiselt eksootilisi maastikke.<ref name=":4" /> 1910. aastal loodud ja Sõltumatute Salongis esitletud kuulsaim ja suurim džungliolustikuga sürrealistlik õlimaal "Unenägu" (''Le Rêve''; 204,5 × 298,5 cm; asub [[New Yorgi moodsa kunsti muuseum]]is) on mälupilt<ref name=":1" /> tema väidetavast esimesest poolatarist armastatust Yadwighast, kes nõjatub paljana sohval ja on ümbritsetud fantaasiarikka taimestikuga, kus hakkab silma linde, ahve, lõvisid, elevant ja madu. Naise vasak käsi on suunatud lõvide ja musta maotaltsutaja poole. Too mängib flööti otse vaataja suunas, olles ise tumedates toonides vaevu märgatav. Kõrge rohu sees roomab madu, kelle vooklev keha peegeldab naise puusa ja jalgade kurve.<ref name=":7" /> Maalil oleva stseeni seletuseks kirjutas Rousseau luuletuse,<ref name=":1" /> milles räägib unenäost, kus kaunis Yadwigha kuulab loodushelisid. Rousseau teostes esinevad süütus ja sarm olid tegurid,<ref name=":9" /> mis äratasid 1886. aastal<ref name=":2" /> Prantsuse avangardistide [[Odilon Redon]]i, [[Henri de Toulouse-Lautrec|Henri de Toulouse-Lautreci]], [[Alfred Jarry]], [[Pablo Picasso]] ja Guillaume Apollinaire’i<ref name=":1" /> tähelepanu, nad imetlesid ta liberaalsust ja nägid selles kunsti arengu tulevikuvõimalusi.<ref name=":6" /> Sõpruskonda lisandusid veel luuletaja [[Max Jacob]] ning kunstnikud [[Robert Delaunay]], [[Fernand Léger]] ja [[Georges Braque]].<ref name=":2" /> Picasso ja ta sõbrad austasid Rousseaud kui 20. sajandi maalikunsti ristiisa.<ref name=":5" /> Picasso on märkinud, et ihkab joonistada nagu laps, kuid tõdenud, et akadeemiliste õpingute tõttu on ta võimetu seda tegema. On oletatud, et sel põhjusel avaldasidki Rousseau lapselikult puhtad ja siirad pildid Picassole mõju.<ref name=":11" /> Rousseaule ei jäänud poolehoid tähele panemata ning ta oli öelnud Picassole, et nad on ainsad suured kaasaegsed kunstnikud: "mina modernsel ja sina egiptuslikul viisil". [[Vassili Kandinsky|Kandinsky]] on nimetanud Rousseaud "uue ja suurema abstraktsiooni autoriks".<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=The New Encyclopaedia Britannica: Microraedia Volume VIII|aasta=1978|koht=United States|kirjastus=Encyclopaedia Britannica, Inc|lehekülg=692}}</ref> <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Lawrence Gowing|pealkiri=A Biographical Dictionary of Artists|aasta=1994|koht=|kirjastus=Grange Books|lehekülg=598}}</ref> <ref name="eJ6H3">{{Raamatuviide|autor=Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane|pealkiri=20. sajandi kunst|aasta=1994|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=32}}</ref> <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.henrirousseau.org/biography.html|Pealkiri=Biography of Henri Julien Rousseau|Väljaanne=Henri Julien Rousseau: The Complete Works|Aeg=2017|Kasutatud=22. oktoobril 2017|arhiivimisaeg=2018-01-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180125213655/http://www.henrirousseau.org/biography.html|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":5">{{Raamatuviide|autor=H. W. Janson, A. F. Janson|pealkiri=History of Art: fifth edition revised|aasta=1997|koht=London|kirjastus=Thames and Hudson Ltd|lehekülg=764}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Phaidon Encyclopedia of Art and Artists|aasta=1978|koht=|kirjastus=Phaidon Press Limited|lehekülg=591}}</ref> <ref name=":3">{{Netiviide|Autor=Michael Zurakhinsky|URL=http://www.theartstory.org/artist-rousseau-henri.htm|Pealkiri=Henri Rousseau|Väljaanne=The Art Story|Aeg=2009|Kasutatud=22. oktoobril 2017}}</ref> <ref name="RvG2j">{{Raamatuviide|autor=Victoria Charles, Joseph Manca, Meghan McShane, Donald Wigal|pealkiri=1000 geniaalset maali|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=Trak Pen OÜ|lehekülg=417}}</ref> <ref name=":6">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.nationalgallery.org.uk/artists/henri-rousseau|Pealkiri=Henri Rousseau|Väljaanne=The National Gallery|Aeg=2017|Kasutatud=22. oktoobril 2017}}</ref> <ref name=":7">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.henrirousseau.net/the-dream.jsp|Pealkiri=The Dream, 1910 by Henri Rousseau|Väljaanne=Henri Rousseau: Paintings, Biography, Quotes|Aeg=2008|Kasutatud=21. oktoobril 2017}}</ref> <ref name=":8">{{Netiviide|Autor=Dora Vallier|URL=https://www.britannica.com/biography/Henri-Rousseau|Pealkiri=Henri Rousseau|Väljaanne=Encyclopædia Britannica|Aeg=2017|Kasutatud=22. oktoobril 2017}}</ref> <ref name=":9">{{Raamatuviide|autor=Ian Chilvers (toim)|pealkiri=The Concise Oxford Dictionary of Art and Artists|aasta=1990|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=408}}</ref> <ref name=":10">{{Netiviide|Autor=Roberta Smith|URL=http://www.nytimes.com/2006/07/14/arts/design/14rous.html?_r=1&oref=slogin&pagewanted=print|Pealkiri=Henri Rousseau: In Imaginary Jungles, a Terrible Beauty Lurks|Väljaanne=The New York Times|Aeg=14. juuli 2006|Kasutatud=21. oktoobril 2017}}</ref> <ref name=":11">{{Netiviide|Autor=Alastair Sooke|URL=http://www.bbc.com/culture/story/20151002-henri-rousseau-the-untrained-godfather-of-modern-art|Pealkiri=Henri Rousseau: The Untrained Godfather of Modern Art|Väljaanne=BBC: Culture|Aeg=2. oktoober 2015|Kasutatud=22. oktoobril 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Henri_Rousseau|Pealkiri=Henri Rousseau|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=17. oktoober 2017|Kasutatud=21. oktoobril 2017}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Rousseau}} [[Kategooria:Prantsusmaa maalikunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1844]] [[Kategooria:Surnud 1910]] 8kr94hy7rmzw5amoxy56za8ka3xyypo 0 497278 7148187 6635122 2026-05-07T04:14:51Z Mona 355 7148187 wikitext text/x-wiki {{Infobox President | nimi = Ruud Lubbers | pilt = Ruud Lubbers 1985.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ruud Lubbers (1985) | amet = [[Hollandi peaminister]] | ametiajaalgus = [[4. november]] [[1982]] | ametiajalõpp = [[22. august]] [[1994]] | predecessor = [[Dries van Agt]] | järgmine = [[Wim Kok]] | amet2 = | ametiajaalgus2= | ametiajalõpp2 = | predecessor2 = | järgmine2 = | sünniaeg = [[7. mai]] [[1939]] | sünnikoht = [[Rotterdam]], [[Holland]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2018|02|14|1939|05|07}} | surmakoht = Rotterdam | partei = [[Christen Democratisch Appèl]] (CDA) <br> [[Katholieke Volkspartij]] (KVP) }} '''Rudolphus Franciscus Marie Lubbers'''; tuntud kui '''Ruud Lubbers''' ([[7. mai]] [[1939]] [[Rotterdam]] – [[14. veebruar]] [[2018]] Rotterdam) oli Hollandi poliitik ja diplomaat. Ta kuulus erakonda [[Kristlik-Demokraatlik Üleskutse]] (CDA) ning oli üks Madalmaade mõjukamaid poliitikuid 20. sajandi lõpus. Lubbers oli Madalmaade peaminister 4. novembrist 1982 kuni 22. augustini 1994. Ta juhtis kolme järjestikust valitsust ning on seni riigi kõige kauem ametis olnud peaminister. Tema ametiaega iseloomustasid majandusreformid, riigieelarve kärped ja tööturu ümberkorraldused, mille eesmärk oli parandada Madalmaade majandusolukorda 1980. aastate kriisi järel. Pärast peaministriametit tegutses Lubbers rahvusvahelises diplomaatias. Aastatel 2001–2005 oli ta [[ÜRO pagulasamet|ÜRO pagulaste ülemvolinik]]. Lisaks osales ta aktiivselt Euroopa integratsiooni ja rahvusvahelise koostöö edendamises. [[Pilt:Ruud Lubbers 2016.jpg|pisi|left|Ruud Lubbers (2016)]] {{JÄRJESTA:Lubbers, Ruud}} [[Kategooria:Hollandi peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] [[Kategooria:Surnud 2018]] dm15czt84rs9tvgxidtcby6gxh3temt 0 500852 7148121 4938682 2026-05-06T22:26:12Z Ollin Masa 227337 7148121 wikitext text/x-wiki [[Pilt:UditNarayan4.jpg|pisi|Udit Narayan (2009)]] '''Udit Narayan Jha''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1955]]) on [[Nepal]]i [[laulja]]. {{JÄRJESTA:Narayan, Udit}} [[Kategooria:Nepali lauljad]] [[Kategooria:India lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 8zz8wa7r6gsq54ohxojfs9qsgasjwcy 0 501104 7147861 7118149 2026-05-06T14:48:05Z Linnapp 81296 + kategooria kunstipedagoogid 7147861 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vallo Kalamees. Autoportree 2004.a. aprill.jpg|pisi|püsti|Vallo Kalamees. Autoportree (aprill 2004)]] '''Vallo Kalamees''' (sündinud [[26. jaanuar]]il [[1962]]) on eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja. Ta on peamisi [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] fotoosakonna asutajaid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> == Elulugu == [[Fail:Vallo Kalamees. Tsüklist Maastikud From Landscapes. 1998.jpg|pisi|Vallo Kalamees. Tsüklist "Maastikud". 1998]] Vallo Kalamees on lõpetanud [[Tallinna 44. keskkool]]i, õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust, Tallinna sidekoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=ehis.edu.ee |url=https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/25 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=ehis.edu.ee}}</ref> (praeguses Tallinna Polütehnikumis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-12 |pealkiri=Fotograaf |url=https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Tallinna Polütehnikum |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230715045954/https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |url-olek=ei tööta }}</ref>) fotograafiat ning toonases Lahti Polütehnikumi kunsti ja meedia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lahti Polytechnic {{!}} University Directory |url=https://www.university-directory.eu/Finland/Lahti-Polytechnic.html |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=www.university-directory.eu}}</ref> Aastatel 1985–1997 töötas ta Tartu noorte tehnikamajas fotoringi õpetajana, 1989–1991 juhtis galeriid Illegaard<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-08-12 |pealkiri=Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees |url=https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}</ref>, 1990–1993 töötas [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is fotograafina. Aastatel 1992–2000 töötas ta [[Tartu Kunstikool]]is fotograafia lektorina ja osakonnajuhatajana ning 2001–2022 [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (mis kuni 2018. aastani kandis Tartu Kõrgema Kunstikooli nime) professori abi ja lektorina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallo Kalamees CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Vallo_Kalamees/est |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref>. == Isiklikku == Vallo Kalamehe isa on mükoloog [[Kuulo Kalamees]], tema õde on [[Külli Kalamees-Pani]]. == Näitused == [[Fail:Vallo Kalamees. Lahkumine Departure. 2002.jpg|pisi|Vallo Kalamees. "Lahkumine". 2002]] === Isikunäitused === * 1983 "Harjutusi fotograafias" * 1991, 1992 "Eesti maastikud" * 1993, 1994 "Psühhedeelsed mängud" * 1995, 1997, 2003 "Landarte andante" * 2012 "Midagi, mida ma tahtsin teile veel ära ütelda" * 2022 "3650"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Lauraliis Süldre {{!}} |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=Pallase galeriis avati näitused "3650" ja "Hortus PallasFoto" |url=https://kultuur.err.ee/1608463949/pallase-galeriis-avati-naitused-3650-ja-hortus-pallasfoto |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Grupinäitused === [[Fail:PallasFoto osakonna-raudvara-27-11-18.jpg|pisi|PallasFoto osakonna raudvara 27-11-18. Vallo Kalamees, Andrus Kannel, Peeter Linnap ja Toomas Kalve ]] * 1998 "Staadiumid. Tartu foto 98",<ref>{{Netiviide|autor=Peeter Linnap|url=https://kultuur.postimees.ee/2538297/tasakaalutuse-staadiumid-foto|pealkiri=Tasakaalutuse staadiumid, Foto|väljaanne=Postimees|aeg=11.03.1998|vaadatud=13.03.2018}}</ref> Tartu Kunstimajas * 2015 "Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus",<ref>{{Netiviide|url=http://tartmus.ee/naitus/lai-kaader-tartu-foto-iseseisev-algus-2/|pealkiri=Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tartu Kunstimuuseum * 2017 "Kusagil põhjas", galerii Noorus * 2017 "50 aastat hiljem. Tartu fotograafia 1960.–1980. aastatel", galerii Noorus == Vaata ka == * [[PallasFoto]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Sille Annuk [https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees "Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees"] Postimees, 12. august 2005 [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Kunstipedagoogid]] mjrd0ot2izbsjl0c68t65j5yxy6jcbp 7147864 7147861 2026-05-06T14:49:54Z Linnapp 81296 + eesti kunstipedagoogid 7147864 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vallo Kalamees. Autoportree 2004.a. aprill.jpg|pisi|püsti|Vallo Kalamees. Autoportree (aprill 2004)]] '''Vallo Kalamees''' (sündinud [[26. jaanuar]]il [[1962]]) on eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja. Ta on peamisi [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] fotoosakonna asutajaid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> == Elulugu == [[Fail:Vallo Kalamees. Tsüklist Maastikud From Landscapes. 1998.jpg|pisi|Vallo Kalamees. Tsüklist "Maastikud". 1998]] Vallo Kalamees on lõpetanud [[Tallinna 44. keskkool]]i, õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust, Tallinna sidekoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=ehis.edu.ee |url=https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/25 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=ehis.edu.ee}}</ref> (praeguses Tallinna Polütehnikumis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-12 |pealkiri=Fotograaf |url=https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Tallinna Polütehnikum |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230715045954/https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |url-olek=ei tööta }}</ref>) fotograafiat ning toonases Lahti Polütehnikumi kunsti ja meedia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lahti Polytechnic {{!}} University Directory |url=https://www.university-directory.eu/Finland/Lahti-Polytechnic.html |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=www.university-directory.eu}}</ref> Aastatel 1985–1997 töötas ta Tartu noorte tehnikamajas fotoringi õpetajana, 1989–1991 juhtis galeriid Illegaard<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-08-12 |pealkiri=Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees |url=https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}</ref>, 1990–1993 töötas [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is fotograafina. Aastatel 1992–2000 töötas ta [[Tartu Kunstikool]]is fotograafia lektorina ja osakonnajuhatajana ning 2001–2022 [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (mis kuni 2018. aastani kandis Tartu Kõrgema Kunstikooli nime) professori abi ja lektorina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallo Kalamees CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Vallo_Kalamees/est |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref>. == Isiklikku == Vallo Kalamehe isa on mükoloog [[Kuulo Kalamees]], tema õde on [[Külli Kalamees-Pani]]. == Näitused == [[Fail:Vallo Kalamees. Lahkumine Departure. 2002.jpg|pisi|Vallo Kalamees. "Lahkumine". 2002]] === Isikunäitused === * 1983 "Harjutusi fotograafias" * 1991, 1992 "Eesti maastikud" * 1993, 1994 "Psühhedeelsed mängud" * 1995, 1997, 2003 "Landarte andante" * 2012 "Midagi, mida ma tahtsin teile veel ära ütelda" * 2022 "3650"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Lauraliis Süldre {{!}} |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=Pallase galeriis avati näitused "3650" ja "Hortus PallasFoto" |url=https://kultuur.err.ee/1608463949/pallase-galeriis-avati-naitused-3650-ja-hortus-pallasfoto |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Grupinäitused === [[Fail:PallasFoto osakonna-raudvara-27-11-18.jpg|pisi|PallasFoto osakonna raudvara 27-11-18. Vallo Kalamees, Andrus Kannel, Peeter Linnap ja Toomas Kalve ]] * 1998 "Staadiumid. Tartu foto 98",<ref>{{Netiviide|autor=Peeter Linnap|url=https://kultuur.postimees.ee/2538297/tasakaalutuse-staadiumid-foto|pealkiri=Tasakaalutuse staadiumid, Foto|väljaanne=Postimees|aeg=11.03.1998|vaadatud=13.03.2018}}</ref> Tartu Kunstimajas * 2015 "Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus",<ref>{{Netiviide|url=http://tartmus.ee/naitus/lai-kaader-tartu-foto-iseseisev-algus-2/|pealkiri=Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tartu Kunstimuuseum * 2017 "Kusagil põhjas", galerii Noorus * 2017 "50 aastat hiljem. Tartu fotograafia 1960.–1980. aastatel", galerii Noorus == Vaata ka == * [[PallasFoto]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Sille Annuk [https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees "Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees"] Postimees, 12. august 2005 [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Kunstipedagoogid]] [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] 21wk7ad66ee0otox3d1zewkrjibmk5a 7147873 7147864 2026-05-06T15:06:46Z Linnapp 81296 /* Välislingid */ https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_kunstipedagoogid 7147873 wikitext text/x-wiki [[Fail:Vallo Kalamees. Autoportree 2004.a. aprill.jpg|pisi|püsti|Vallo Kalamees. Autoportree (aprill 2004)]] '''Vallo Kalamees''' (sündinud [[26. jaanuar]]il [[1962]]) on eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja. Ta on peamisi [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgema Kunstikooli]] fotoosakonna asutajaid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> == Elulugu == [[Fail:Vallo Kalamees. Tsüklist Maastikud From Landscapes. 1998.jpg|pisi|Vallo Kalamees. Tsüklist "Maastikud". 1998]] Vallo Kalamees on lõpetanud [[Tallinna 44. keskkool]]i, õppinud [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust, Tallinna sidekoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=ehis.edu.ee |url=https://ehis.edu.ee/educationalInstitutions/25 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=ehis.edu.ee}}</ref> (praeguses Tallinna Polütehnikumis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-12 |pealkiri=Fotograaf |url=https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Tallinna Polütehnikum |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230715045954/https://www.tptlive.ee/erialad/fotograaf-2 |url-olek=ei tööta }}</ref>) fotograafiat ning toonases Lahti Polütehnikumi kunsti ja meedia koolis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lahti Polytechnic {{!}} University Directory |url=https://www.university-directory.eu/Finland/Lahti-Polytechnic.html |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=www.university-directory.eu}}</ref> Aastatel 1985–1997 töötas ta Tartu noorte tehnikamajas fotoringi õpetajana, 1989–1991 juhtis galeriid Illegaard<ref>{{Netiviide |kuupäev=2005-08-12 |pealkiri=Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees |url=https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=Arhiiv |keel=et}}</ref>, 1990–1993 töötas [[Eesti Kirjandusmuuseum]]is fotograafina. Aastatel 1992–2000 töötas ta [[Tartu Kunstikool]]is fotograafia lektorina ja osakonnajuhatajana ning 2001–2022 [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (mis kuni 2018. aastani kandis Tartu Kõrgema Kunstikooli nime) professori abi ja lektorina<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallo Kalamees CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Vallo_Kalamees/est |vaadatud=2023-12-18 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref>. == Isiklikku == Vallo Kalamehe isa on mükoloog [[Kuulo Kalamees]], tema õde on [[Külli Kalamees-Pani]]. == Näitused == [[Fail:Vallo Kalamees. Lahkumine Departure. 2002.jpg|pisi|Vallo Kalamees. "Lahkumine". 2002]] === Isikunäitused === * 1983 "Harjutusi fotograafias" * 1991, 1992 "Eesti maastikud" * 1993, 1994 "Psühhedeelsed mängud" * 1995, 1997, 2003 "Landarte andante" * 2012 "Midagi, mida ma tahtsin teile veel ära ütelda" * 2022 "3650"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Lauraliis Süldre {{!}} |kuupäev=2022-01-12 |pealkiri=Pallase galeriis avati näitused "3650" ja "Hortus PallasFoto" |url=https://kultuur.err.ee/1608463949/pallase-galeriis-avati-naitused-3650-ja-hortus-pallasfoto |vaadatud=2023-01-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> === Grupinäitused === [[Fail:PallasFoto osakonna-raudvara-27-11-18.jpg|pisi|PallasFoto osakonna raudvara 27-11-18. Vallo Kalamees, Andrus Kannel, Peeter Linnap ja Toomas Kalve ]] * 1998 "Staadiumid. Tartu foto 98",<ref>{{Netiviide|autor=Peeter Linnap|url=https://kultuur.postimees.ee/2538297/tasakaalutuse-staadiumid-foto|pealkiri=Tasakaalutuse staadiumid, Foto|väljaanne=Postimees|aeg=11.03.1998|vaadatud=13.03.2018}}</ref> Tartu Kunstimajas * 2015 "Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus",<ref>{{Netiviide|url=http://tartmus.ee/naitus/lai-kaader-tartu-foto-iseseisev-algus-2/|pealkiri=Lai kaader I. Tartu foto iseseisev algus|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tartu Kunstimuuseum * 2017 "Kusagil põhjas", galerii Noorus * 2017 "50 aastat hiljem. Tartu fotograafia 1960.–1980. aastatel", galerii Noorus == Vaata ka == * [[PallasFoto]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Sille Annuk [https://www.postimees.ee/1491777/suur-sebija-opetaja-ja-uksik-piltnik-vallo-kalamees "Suur sebija õpetaja ja üksik piltnik Vallo Kalamees"] Postimees, 12. august 2005 {{JÄRJESTA:Kalamees, Vallo}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Eesti kunstipedagoogid]] 7xjzs00ncmoyu8p1ynpwo5dphx8g8dw 0 503518 7148182 6205882 2026-05-07T03:51:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148182 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Spinat-ruutlehik | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Tetragonia tetragonioides.jpg | pildi_seletus = Spinat-ruutlehik oma looduslikus kasvukohas Jaapanis | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' | sugukond = [[Kivilehelised]] ''Aizoaceae'' | perekond = [[Ruutlehik]] ''Tetragonia'' | liik = '''Spinat-ruutlehik''' | binaarne = ''Tetragonia tetragonioides'' | binaarse_autor = [[(Pallas) Kuntze]] | levikukaart = | sünonüümid = Uus-Meremaa spinat, ''Tetragonia expansa'' }} '''Uus-Meremaa spinat''' (''Tetragonia tetragonioides''), botaanilise nimetusega '''spinat-ruutlehik''', on õistaim [[ruutlehik]]u perekonnast [[kivilehelised|kivileheliste]] sugukonnast­. Seda kasvatatakse ja kasutatakse [[lehtköögivili|lehtköögiviljana]]. Selle laia levikuga liigi [[areaal]] hõlmab [[Ida-Aasia]]t, [[Austraalia]]t ja [[Uus-Meremaa]]d. [[Introduktsioon (bioloogia)|Introdutseerituna]] ja [[invasiivne liik|invasiivse liigina]] on see levinud paljudesse [[Aafrika]], [[Euroopa]], [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] piirkondadesse.<ref>[https://www.cabi.org/isc/datasheet/52942# ''Tetragonia tetragonioides'' Invasive Species Compendium]</ref> Taime looduslik kasvukoht on liivased rannaribad ja [[luide|luited]], sageli kasvab ta segipööratud pinnasega aladel.<ref>[http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=1&taxon_id=200007018 ''Tetragonia tetragonioides''] Flora of North America</ref> Uus-Meremaa spinat on [[halofüüt]] ja talub hästi pinnase suurt [[soolsus]]t. ==Kirjeldus== [[File:Tetragonia tetragonioides (Flower).jpg|thumb|Püstise kasvuga spinat–ruutlehik]] Taimel on kalduvus lamanduda ja moodustada maapinnal roomates tiheda vaiba, või ronida mööda muud taimestikku üles, ja rippuda sealt alla. Noores eas võib taim olla ka püstise kasvuga.<ref>[http://www.efloras.org/florataxon.aspx?flora_id=2&taxon_id=200007018 ''Tetragonia tetragonioides''] Flora of China</ref> Taim kasvab 30–140&nbsp;cm pikkuseks. [[Leht|Lehed]] on 3–15&nbsp;cm pikad, kolmnurksed ja ererohelised. Need on paksud ja kaetud väikeste näsadega, mis näevad välja nagu lehe pinnal olevad veetilgad. [[Õis|Õied]] on väikesed, mõne mm läbimõõduga, kollased<ref name=RBGDT/> ja [[vili|viljaks]] on väike kõva u 13 mm läbimõõduga lapikümar kupar, mis on kaetud väikeste ogadega ja kus seemned paiknevad kahes reas. Seemned, mida kupras on 3–8, on 2,5 mm pikkused, pirnikujulised, sileda pinnaga. ==Kasutamine== {{div col|laius=30em}} {| class="wikitable" border=1 |+Uus-Meremaa spinati (kuumtöödeldud, soolata) toitumisalane teave 100 g kohta |- ! Toitaine!! Kogus!! [[RDA]] (%) |- | [[Süsivesikud]]|| 2,13 g || |- | sh [[suhkrud]]|| 0,25 g || |- | sh [[kiudained]]|| 1,4 g || |- | [[Rasvad]]|| 0,17 g || |- | [[Valgud]]|| 1,3 g || |- | colspan=3 | '''Vitamiinid''' |- | [[A-vitamiin]]|| 3622 IU || |- | [[Tiamiin]] ([[B1-vitamiin|B₁-vitamiin]]) || 0,03 mg || 3% |- | [[Riboflaviin]] ([[B2-vitamiin|B₂-vitamiin]]) || 0,107 mg || 9% |- | [[Niatsiin]] ([[B3-vitamiin|B₃-vitamiin]]) || 0,39 mg || 3% |- | [[Pantoteenhape]] ([[B5-vitamiin|B₅-vitamiin]]) || 0,256 mg || 5% |- | [[B6-vitamiin|B₆-vitamiin]] || 0,237 mg || 18% |- | [[C-vitamiin]] || 16 mg || 19% |- | [[E-vitamiin]] || 1,23 mg || 8% |- | [[K-vitamiin]] || 292 μg || 278% |- | colspan=3 | '''Mineraalid''' |- | [[Kaltsium]] || 48 mg || 5% |- | [[Raud]] || 0,66 mg || 5% |- | [[Magneesium]] || 32 mg || 9% |- | [[Mangaan]] || 0,526 mg || 25% |- | [[Fosfor]] || 22 mg || 3% |- | [[Kaalium]] || 102 mg || 2% |- | [[Naatrium]] || 107 mg || 7% |- | [[Tsink]] || 0,31 mg || 3% |- | colspan=3 | Energiat 12 kcal (51 kJ) |} Uus-Meremaa spinati, mida pärismaalased üsna harva lehtköögiviljana toiduks tarvitasid, avastas eurooplaste jaoks [[James Cook|kapten Cook]]. See taim võeti avastamise järel kohe kasutusele, et võidelda [[skorbuut|skorbuudiga]]. Cooki laeva [[HM Bark Endeavour|Endeavor]] meeskond võttis Uus-Meremaa spinatit ohtralt pardale kaasa.<ref name=RBGDT>{{cite web |title=Tetragonia tetragonioides |url=http://www.rbgsyd.nsw.gov.au/education/Resources/bush_foods/Tetragonia_tetragonioides |publisher=The Royal Botanic Gardens and Domain Trust |accessdate=10. veebruar 2014 |archive-date=2014-02-09 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140209094629/http://www.rbgsyd.nsw.gov.au/education/Resources/bush_foods/Tetragonia_tetragonioides |url-status=dead }}</ref> Selle taime kasvatamine hakkas levima, kui maadeuurija ja botaanik [[Joseph Banks]] viis taime seemned 18. sajandi teisel poolel [[Kew' botaanikaaed]]a.<ref>Low, T., ''Wild Food Plants of Australia'', Angus & Robertson, 1991, ISBN 0-207-16930-6</ref> Kahe sajandi kestel oli Uus-Meremaa spinat ainsaks Euroopas kultiveeritavaks köögiviljaks, mis pärines Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Leidub märke selle kohta, et [[maoorid]] sõid ''kōkihi''-t siiski sagedamini. "Et saada lahti selle taime vanemate lehtede kibedusest, keetsid maoorid seda koos [[kassitapp|kassitapu]] (''pōhue'') juurtega".<ref>{{cite web|url=http://maoriplantuse.landcareresearch.co.nz/WebForms/PeoplePlantsDetails.aspx?PKey=1e64103c-55a7-45a1-bd2c-8603f012fa17|last=Riley|first=Murdoch|year=1994|title=Maori Healing and Herbal|location=Paraparaumu, New Zealand|publisher=Viking Sevenseas N.Z. Ltd.|pages=7–10|isbn=0854670955|access-date=2018-04-03|archive-date=2013-12-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20131214071528/http://maoriplantuse.landcareresearch.co.nz/WebForms/PeoplePlantsDetails.aspx?PKey=1e64103c-55a7-45a1-bd2c-8603f012fa17|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://christchurchcitylibraries.com/Maori/Rongoa/|title=Māori Healing and Herbal - New Zealand Ethnobotanical Sourcebook|publisher=Viking Sevenseas NZ Ltd|year=1994|page=221}}</ref> {{div col end}} ==Kasvatamine== Uus-Meremaa spinatit kasvatatakse söödavate lehtede pärast, ja seda võib kasutada nii toiduks kui ka [[dekoratiivtaim]]ena maapinna katmisel. Nagu taime nimetus vihjab, sarnaneb see maitselt ja tekstuurist [[spinat|spinatiga]], ja seda kasutatakse toidu valmistamisel nagu spinatit. Sarnaselt spinatiga sisaldab see [[oksalaat]]e, oksalaatide sisalduse vähendamiseks tuleb lehti enne toidu valmistamiseks kasutamist kuumas vees ühe minuti [[blanšeerimine|blanšeerida]]<ref name="bushtucker">{{cite web| url=http://media.smh.com.au/life-and-style/essentials/hungry-try-some-bush-tucker-2457561.html| type=movie| title=Hungry? Try some bush tucker| date=28. juuni 2011| publisher=The Sydney Morning Herald| accessdate=28.06.2011| archive-date=29.06.2011| archive-url=https://web.archive.org/web/20110629221549/http://media.smh.com.au/life-and-style/essentials/hungry-try-some-bush-tucker-2457561.html| url-status=dead}}</ref> ja seejärel külma veega loputada. Taim on soojalembene ja seda peetakse rahvaaretuslikuks köögiviljaks. Vaid mõned [[putukkahjurid]] toituvad sellest taimest ning isegi [[tigu|teod]] ja [[nälkjas|nälkjad]] näivad seda vältivat. Jämedad, ebaühtlase kujuga seemned külvatakse pärast viimaseid [[öökülm|kevadkülmi]]. Enne külvi tuleb seemneid leotada 12 tundi külmas vees või 3 tundi soojas vees. Seemned tuleb külvata 15–30 cm vahekaugusega ja 5–10 mm sügavusele. Tõusmed tärkavad 10–20 päevaga ja taime lehti saab varuda terve suve läbi (erinevalt tavalisest spinatist, mille lehti saab toiduks varuda kevadel või sügisel, sest suvel pika päeva tingimustes kipub see putkuma). ==Nimetus== Sellel laia levikuga taimel on eri asukohtades mitmeid nimetusi. Lisaks Uus-Meremaa spinatile kutsutakse seda ka [[Botany Bay]] spinatiks, Cooki kapsaks, ''kōkihi''-ks ([[maoori keel|maoori keeles]]), merespinatiks ja ruutlehikuks. Austraalias kutsutakse seda dingosalatiks ja dingokapsaks<ref name=RBGDT/>, kus "dingo" (i.k. ''warrigal'') iseloomustab taime metsikust (algselt neid ei kultiveeritud).<ref>{{cite book |title=The New Oxford American Dictionary |edition=3rd |date=2012 | quote =adjective (of a plant) not cultivated: ''warrigal melons''.}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Nelgilaadsed]] mbo2gqmkx7391ywnvis3hbbbtygvdlr 0 504812 7148223 6954943 2026-05-07T06:50:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148223 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vaive vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vaives pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA_Vaives_pagasts_COA.png | vapi_link = | pindala = 152,4 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Rīdzene]] | asendikaardi_pilt = Vaives pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Veismani manor near Priekuli - panoramio.jpg|pisi|[[Veismaņi mõis]]a häärber]] '''Vaive vald''' ([[läti keel]]es ''Vaives pagasts'') on vald Lätis [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Cēsis]]e linnaga ning [[Priekuļi vald|Priekuļi]], [[Veselava vald|Veselava]], [[Taurene vald|Taurene]], [[Dzērbene vald|Dzērbene]], [[Skujene vald|Skujene]], [[Amata vald|Amata]] ja [[Drabeši vald|Drabeši vallaga]]. Valla pindala on 152 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1547 inimest.<ref name="haqtM" /> Valla keskuseks on [[Rīdzene]] küla, vallavanem on Valda Zaļaiskalna.<ref>[https://www.cesis.lv/lv/novads/aktualitates/zinas/pasvaldiba/vaives-pagasta-parvalde-parcelas-uz-ridzenes-biblioteku/ Cēsu novads]</ref> == Ajalugu == Vaive valla eelkäijaks oli Veismaņi vald, mis moodustati [[Veismaņi mõis|Veismaņi]], [[Zekleri mõis|Zekleri]] ja [[Rucka mõis]]a maadest, osaliselt liideti sellega ka [[Võnnu kirikumõis]]ale kuulunud alasid. Aastal 1925 nimetati see ümber Vaive vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 56 km².<ref name="Wv7FH" /> Aastal 1945 moodustati vallas Rīdzene ja Vaive külanõukogu, aga vald ise likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti külanõukoguga likvideeritav Rīdzene külanõukogu, aastal 1960 aga likvideeriti Vaive külanõukogu ja selle maad liideti Priekuļi külanõukoguga. Aastal 1975 loodi Vaive külanõukogu taas (moodustati Rāmuļi ja Priekuļi külanõukogu maadest). ja selle territoorium eraldati Priekuļi külanõukogu omast. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Priekuļi külanõukogu maadest, ent osa Vaive külanõukogu alasid arvati Drabeši külanõukogu koosseisu. Aastal 1987 liideti Vaive külanõukoguga veel üks osa Skujene ja Priekuļi külanõukogu maadest.<ref name="NzDw2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Cēsise piirkonda. == Loodus == Vald asub [[Vidzeme kõrgustik]]ul; mitmed sealsed tipud ulatuvad 200 m üle merepinna (Ziedu kalns – 201,2 m, Lazdukalns – 225,2 m, Spilvas kalns – 236 m, valla idapiiril ka Jurģu kalns 211,3 m). Valla tähtsamad jõed on [[Amata jõgi]], [[Raunis]] ja [[Vaive jõgi]]. Vallas on üle 20 järve, nende seas ka Dziļūksnis (Dziļūkstis, Dziļūksnietis, Dziļūksne järv) – 1,2 ha, Klebēķētis (Klabēķītis, Klabeki või Klebeķi järv) – 1,8 ha, Kapainītis pindalaga alla 1 ha, Kūlūni (Kuļāni) järv – 1,7 ha, Lambardi järv pindalaga alla 1 ha, Lazdiņš (Drabeši valla piiril) – 1 ha, Gaucis (Gauči järv) – 11,2 ha, Lejase veskijärv Vaive jõel – 2,1 ha, Mazumsi järv – 25,9 ha, Rāmuļi järv (Raganiņas) – 2,8 ha, Raunis (Rauņa) – 2,2 ha ja Vidusezers pindalaga alla 1 ha.<ref name="zQ6Fy" /> Looduskaitse all on Krīvi mänd, Dāvida dzirnavase allikad, Ausekļis Ramatase Jurģukalnsi dendropark, Plūči mänd, Raunise nõlvad ja Rāmuļi tammed. Lisaks asub vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valla lääneosa asub [[Gauja rahvuspark|Gauja rahvuspargis]].<ref name="eD5FL" /> == Kaitstavad mälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Autine linnus|Autine muinaslinnuse]] arvatav asupaik Sārumkalnsi linnamägi. Regionaalse kaitse all on Veismaņi mõisa hoonetekompleks (park, tall, tõllakuur, laut, endisest teenijate majast rajatud aidaga laut, ait, [[magasiait]], tootmishoone, mõisavalitseja maja ja häärber), Šķesteri muinaskalmed ehk Koolnuküngas, Pūtēji muinaskalmed ehk Rehemägi, Veiti muinaskalmed, Jaunītese keskaegne kalmistu, Veclejas Daudzieši keskaegne kalmistu ehk Katkuküngas, Kalnamieriņi keskaegne kalmistu ehk Isandakalmed, Kalauzi muinaskalmed, Kalauzi keskaegne kalmistu ehk Männiküngas ja Rahuküngas ning Vengāri keskaegne kalmistu.<ref name="LJQc4" /> Valla territooriumile jäävad osaliselt muinsusmälestistena riikliku kaitse all olevad Kampi-Ģūģeri muinaskalmed, hiiekivid ja asulakoht.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/505 Kampu - Ģūģeru senkapi, apmetne un kulta akmens]</ref> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1339 [[lätlased|lätlast]], 79 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 13 [[ukrainlased|ukrainlast]], 10 [[poolakad|poolakat]] ja 20 [[leedulased|leedulast]].<ref name="ethnic-com">{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-04 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ethnic-com" /> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Eicēni]] || mazciems || 24 (2007) |- | [[Ģūģeri]] || mazciems || 28 (2007) |- | [[Lielmaņi]] || mazciems || 9 (2007) |- | [[Krīvi (Vaive vald)|Krīvi]] || ciems || 154 (2025) |- | [[Mežmaļi]] || mazciems || 45 (2022) |- | [[Pinderes]] || mazciems || 30 (2007) |- | [[Rāmuļi]] || ciems || 14 (2025) |- | [[Rāmuļmuiža]] || mazciems || 5 (2007) |- | '''[[Rīdzene]]''' || ciems || 348 (2025) |- | [[Slaņķi]] || mazciems || 38 (2007) |- | [[Vaive]] || mazciems || 31 (2007) |- | [[Veismaņi]] || ciems || 58 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Veismaņi mõisa kõrvalhoone (2) 2017. aastal.jpg|Üks Veismaņi mõisa kõrvalhoonetest Dāvida dzirnavu avots.David's Mill Source - Guntars Mednis - Panoramio (1).jpg|Dāvida dzirnavase allikad </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="haqtM">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Wv7FH">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="zQ6Fy">[http://www.cesis.lv/lv/cesu-novads/vaives-pagasts Vaives pagasts]</ref> <ref name="LJQc4">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 15.08 2023</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Cēsise piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Cēsise piirkond]] 1alc2u9txxkroex1g50yjw9lsrpoyv1 0 506126 7148239 5890430 2026-05-07T07:48:48Z Lommeer 191599 7148239 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Sala | Pilt = Sala saar (Maa-amet kaldaerofoto 20200530 ID3599474).jpg | Pildiallkiri = Sala saar Maa-ameti kaldaerofotol | Veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 0,03111 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-428400700}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 2,29 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 1,293 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = }} '''Sala saar''' (ka ''Lõuna-Uhtju saar'') on 3,11 [[hektar]]i suurune [[saar]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] [[Toolse]] küla alal [[Soome laht|Soome lahes]], üks [[Uhtju saared|Uhtju saartest]]. Saare rannajoone pikkus on 1,29 kilomeetrit. Saar asub [[Kunda]]st 15 kilomeetrit põhja pool. Saar on pikliku kujuga, 2,8 meetrit kõrge ja osalt kaetud rohttaimestikuga. Saar kuulub [[Uhtju looduskaitseala]] koosseisu ja on alates [[11. mai]]st [[1938]] looduskaitse all. == Välislingid == * {{EELIS|saar|-428400700}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna saared‎]] [[Kategooria:Haljala vald‎]] 4ol2yyzb8j7wpfn5r36jwqtcq7tp6ht 7148252 7148239 2026-05-07T08:18:34Z Lommeer 191599 7148252 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Sala | Pilt = Sala saar (Maa-amet kaldaerofoto 20200530 ID3599474).jpg | Pildiallkiri = Sala saar Maa-ameti kaldaerofotol | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = [[Uhtju saared]] | Pindala = 0,03111 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-428400700}}, vaadatud 7. Mai 2026.</ref> | Pikkus = | Laius = | Kõrgus = 2,29 | kõrgeim koht = | Rannajoone pikkus = 1,293 | Rahvaarv = 0 | Rahvaarvu seis = | Rahvaarvu viide = | ISO_piirkond = | Asendikaardi pilt = }} '''Sala saar''' (ka ''Lõuna-Uhtju saar'') on 3,11 [[hektar]]i suurune [[saar]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] [[Toolse]] küla alal [[Soome laht|Soome lahes]], üks [[Uhtju saared|Uhtju saartest]]. Saare rannajoone pikkus on 1,29 kilomeetrit. Saar asub [[Kunda]]st 15 kilomeetrit põhja pool. Saar on pikliku kujuga, 2,8 meetrit kõrge ja osalt kaetud rohttaimestikuga. Saar kuulub [[Uhtju looduskaitseala]] koosseisu ja on alates [[11. mai]]st [[1938]] looduskaitse all. == Välislingid == * {{EELIS|saar|-428400700}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna saared‎]] [[Kategooria:Haljala vald‎]] 2vak7kvkrgyztql08qxl5rspbb0tij3 0 506644 7147825 7033714 2026-05-06T13:15:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147825 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Turlava vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Turlavas pagasts | lipp = LVA Turlavas pagasts flag.png | lipu_link = [[Turlava valla lipp]] | vapp = LVA Turlavas pagasts COA.png | vapi_link = [[Turlava valla vapp]] | pindala = 124,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Turlava]] | asendikaardi_pilt = Turlavas pagasts LocMap.png }} '''Turlava vald''' ([[läti keel]]es ''Turlavas pagasts'') on vald Lätis [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Kurmāle vald|Kurmāle]], [[Gudenieki vald|Gudenieki]], [[Laidi vald|Laidi]] ja [[Snēpele vald|Snēpele vallaga]] ning Lõuna-Kuramaa piirkonna [[Laža vald|Laža]] ja [[Kazdanga vald|Kazdanga vallaga]]. Valla pindala on 124,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 910 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Turlava]] küla, vallamaja asub aadressil Gundegu iela 1. Vallavanem on Mārcis Brantevics.<ref name="Qu4s2" /> == Ajalugu == Tänapäevane Turlava vald asub sõjaeelsete Turlava ja [[Klostere vald|Klostere valla]] territooriumil. Aastal 1935 oli Turlava valla pindala 95,8 km².<ref name="LNNam" /> Aastal 1945 moodustati vallas Turlava ja Induļa külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Induļa külanõukoguga likvideeritavad Turlava ja Vārdupe külanõukogu. Aastal 1960 liideti Vilgāle [[sovhoos]]i maad Kurmāle külanõukoguga. Aastal 1965 liideti [[kolhoos]]i Spartaks maad Laide külanõukoguga. Aasta hiljem nimetati Induļa külanõukogu ümber Turlava külanõukoguks. Aastal 1968 liideti külanõukoguga suurem osa Klostere külanõukogu maadest. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Basi külanõukogu maadest, osa Turlava külanõukogu alasid liideti aga Laide külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 muudeti Turlava külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Kuldīga piirkonda. == Kultuurimälestised == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Turlava (Kundi) linnamägi, hiiepaik Ķoniņciemsi Puuslikukaasik, Kundi muinaskalmed, Lipaiķi linnamägi ja Lipaiķi luteri kirik, sealhulgas sealne oreliprospekt, altar, kantsel ning [[vitraaž]] [[Kalējciems]]i vapiga. Regionaalse kaitse all on Jāmaiķi luteri kirik, Sāmieši asulakoht, Birzmaļi muinaskalmed ja Birzmaļi asulakoht.<ref name="NaLA1" /> == Loodus == Valla tähtsaim jõgi on [[Rīva jõgi]]. Vallas asub Ķikuri järv pindalaga 26,9 ha. Looduskaitse all on Ciemgaļi [[harilik metsõunapuu|metsõunapuu]], Turlava Puuslikukaasiku pärnad, Kalna Žumpji tammed, [[Pliķi]] vaher, Pliķi kastan ja Pliķi saar. Lisaks on seal looduskaitse all arvukalt nimetuid põlispuid.<ref name="mcdpx" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 460 [[lätlased|lätlast]], 27 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 7 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 12 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2018-11-02 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Vallas on järgmised külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Grantiņi]] || ''mazciems'' || 15 (2005) |- | [[Jāmaiķi]] || ''mazciems'' || 14 (2005) |- | [[Jaunziemeļi]] || ''mazciems'' || 14 (2005) |- | [[Kalējciems]] || ''mazciems'' || 29 (2005) |- | [[Kazlēnciems]] || ''mazciems'' || 3 (2005) |- | [[Ķikuri]] || ''ciems'' || 150 (2020) |- | [[Klostere]] || ''mazciems'' || 11 (2005) |- | [[Ķoniņciems]] || ''mazciems'' || 4 (2005) |- | [[Krievciems (Turlava vald)|Krievciems]] || ''mazciems'' || 6 (2005) |- | [[Libiņi]] || ''mazciems'' || |- | [[Maras]] || ''mazciems'' || 14 (2005) |- | [[Ziemeļciems]] || ''mazciems'' || 14 (2005) |- | '''[[Turlava]]''' || ''ciems'' || 264 (2025) |- | [[Valāti]] || ''mazciems'' || 19 (2005) |- |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Ciemgaļu mežābele.jpg|Ciemgaļi metsõunapuu Kikuri lake.jpg|Ķikuri järv Jāmaiķu muiža - manor.jpg|Jāmaiķi mõisa peahoone Klostere St. Peter evangelic lutheran church - panoramio.jpg|Klostere. Jāmaiķi luteri kirik Grantiņi, Turlavas pagasts.jpg|Grantiņi Memorial Site of National Partisans in Ķikuri.jpg|Ķikuri. Mälestusmärk metsavendadele]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=http://kuldiga.lv/lv/pagasti/turlavas-pagasts#turlavas-pagasta-parvalde |pealkiri=Kuldīgas novads (vaadatud 19.04 2018) |vaadatud=2018-04-24 |arhiivimisaeg=2018-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180425032433/http://kuldiga.lv/lv/pagasti/turlavas-pagasts#turlavas-pagasta-parvalde |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012174&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Turlava parish|Turlava vald}} * [http://turlava.lv/ Valla koduleht] (''läti keeles'') {{Kuldīga piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Kuldīga piirkond]] crw3rkgeqfekgl6jo16tgcudq1wenmb 0 507668 7148305 7141990 2026-05-07T10:11:48Z BalticScholar 228831 /* growthexperiments-addlink-summary-summary:1|2|0 */ 7148305 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = WonderSwan | pilt = <div style="white-space: nowrap; border: #dadada solid 1px;">{{nowrap|[[File:WonderSwan-Black-Left.jpg|175px]]<br>[[File:WonderSwan-Color-Blue-Left.jpg|175px]]<br>[[File:SwanCrystal-Wine-Left.jpg|175px]]}}</div> | pildiallkiri = Ülal: WonderSwan<br/>keskel: WonderSwan Color<br/>all: SwanCrystal | tootja = [[Bandai]] | tüüp = [[mängukonsool]] | põlvkond = [[Mängukonsool|viies põlvkond]] | väljalase = WonderSwan: 4. märts 1999 <br> WonderSwan <br> Color: 9. detsember 2000 <br> SwanCrystal: 12. juuli 2002 | eluiga = 1999–2003 | hind = ¥4,800 (WonderSwan)<br>¥6,800 (WonderSwan Color)<br>¥7,800 (SwanCrystal) | lõpetatud = 2003 | müüdud eksemplare = 3,50 miljonit (kokku)<br>1,55 miljonit (WonderSwan)<br>1,1 miljonit (WonderSwan Color) | meedia = ROM kassett | toide = 1 AA-patarei <br>40 tundi (WonderSwan)<br>20 tundi (WonderSwan Color)<br>15 tundi (SwanCrystal) | protsessor = NEC V30 MZ | mälu = 512 kbit (64 kB) [[RAM]] | ekraan = FSTN (WonderSwan, WonderSwan Color)<br>TFT LCD (SwanCrystal)<br>224 × 144 | heli = 4 PCM channels | seotud = [[Tamagotchi]] }} '''WonderSwan''' (WandäSuwan) on Jaapanis [[Bandai]] poolt välja antud [[pihukonsool]]. Seda arendasid Gunpei Yokoi firma Koto Laboratory ja [[Bandai]] ning oli viimane riistvara, mille kallal töötas Yokoi enne oma surma (4.10.1997). Kõnesolev konsool avaldati 1999. aastal viienda põlvkonna videomängukonsoolina. WonderSwani ja tema kahte viimast mudelilt WonderSwan Colorit ja SwanCrystalit toetati ametlikult, kuni [[Bandai]] lõpetas 2003. aastal nende tegemise. Oma elutsükli jooksul ei avaldatud WonderSwani väljaspool Jaapanit. WonderSwan omas 16-bitist keskprotsessorit, millel oli madala hind ja pikk aku eluiga võrreldes enda konkurentide [[Nintendo]] [[Game Boy]] Colori ja SNK Neo Geo Pocket Coloriga. Hilisemad täiustused andsid pihukonsoolile parandusi ekraanikvaliteedi ja korpuse värvide näol. WonderSwan on mängitav nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt ning see sisaldab ainulaadset mängukogemust, sealhulgas arvukalt esilekerkinud pealkirju, mis põhinevad litsentsitud anime omadustel, ning Square(Nüüd [[Square Enix]]), Namco ja Taito märkimisväärset osapoolesest toetusest. Üldiselt müüsid WonderSwani kõik variatsioonid kokku 3,5 miljonit pihukonsooli ja suutsid hoida 8 protsenti jaapani pihukonsooliturust kuni [[Nintendo]] Game Boy Advance marginaliseeris nad turult välja kuni 8%. Retrospektiivne tagasiside kiidab WonderSwani potentsiaali, hoolimata oma madalast müügist ja selle lühikest ajast oma turul [[Nintendo]] vastu. == Ajalugu == WonderSwan ilmus ametlikult Tokyos 8. oktoobril 1998.<ref name="4ML132" /> [[Bandai]] valis süsteemile selle nime, et esile tuua oma esteetika ja tehnilised võimalused, sest luik on tunnistatud elegantseks linnuks, kellel on võimsad jalad, mis aitavad tal ujuda.<ref name="6ML132" /> Ettevõte lubas 30-tunnise aku kasutusaja, madala jaemüügihinna ja umbes 50 mängu. WonderSwan lasti jaemüügile 4. märtsil 1999 ja see oli saadaval üheksas värvitoonis: [[pärlvalge]], skeletiroheline, hõbedane metallik, skeletipunane, sinine metallik, skeletisinine, skeletimust, kamuflaaž ja kuldne. Kolm limiteeritud kahetoonilist mudelit lasti välja ka külmutatud piparmündi, šerbeti-meloni ja soodasinises toonis. Need värvid valiti veebipõhise küsitluse kaudu [[Bandai]] veebisaidil, metalliktooni ja pärlvalgete mudelite kasutamine lõpetati 22. juulil, et anda ruumi kahetooniliste eriväljaannetele.<ref name="3ML132" /> Vaatamata [[Nintendo]] Game Boy Colori avaldamisele viis kuud varem, oli [[Bandai]] kindel, et WonderSwan ja selle monokromaatiline ekraan toimivad hästi, kuna originaal mustvalge Game Boy oli varem olnud menukam kui tema värviekraaniga võistlejad Sega [[Game Gear]] ja Atari Lynx, võttes aluseks aku kasutusaja ja mängukogemuse kvaliteedi. WonderSwani jaemüügihind oli 4800 ¥, mis oli ka odavam kui tema konkurents.<ref name="7ML132" /> 2000. aastal sõlmis [[Bandai]] Matteliga lepingu, et tuua pihuseade Põhja-Ameerikasse, kuid lõpuks jäi see ikkagi ära.<ref name="3ML132" /> Selle täpne põhjus ei ole teada, kuid peamine põhjus võib olla, et pihukonsoolide turg on liiga täis.<ref name="7ML132" /> Seejärel avaldas [[Bandai]] WonderSwan Colori (WandāSuwan Karā), millel oli värviline ekraan, säilitades samal ajal originaaliga WonderSwan ühilduvust.<ref name="3ML132" /> See ilmus Jaapanis 9. detsembril 2000 ja oli saadaval pärlsinise, pärlmutterroosa, kristallmusta, kristallselge ja kristalloranžina. Avaldamisel oli mõõdukas edu, millega süsteem müüs 270 632 konsooli vähem kui kuu jooksul pärast selle avalikustamist. Kuid enne WonderSwan Colori avalikustamist teatas [[Nintendo]] enda Game Boy Advance'ist, millel oli parem riistvara. WonderSwan Color jäi jaemüügiks madalamate hindadega võrreldes ¥ 6,800 võrra, võrreldes ettemaksega summas ¥ 9,800, kuid vaatamata sellele, et Bandail oli pihukonsoolide 8% turust, WonderSwani müük ei paranenud kunagi ka pärast seda, kui Game Boy Advance jõudis märtsis poodide riiulile aastal 2001.<ref name="3ML132" /> WonderSwan Colori uusim versioon, SwanCrystal (SuwanKurisutaru), ilmus Jaapanis 12. juulil 2002, hinnaga 7800 ¥ [11], 1 000 ¥ võrra vähem kui Game Boy Advance. [[Bandai]] korraldas jällegi oma veebisaidil küsitluse, et määrata ümbrisvärvid ja avaldada süsteem sini-violetse, veinipunase, kristallvalge ja -mustana.<ref name="3ML132" /> Vaatamata madalale hinnale ja täiustatud vedelkristallekraanile ei suutnud SwanCrystal konkurentidega võistelda, nii et [[Bandai]] teatas WonderSwani tootmise loobumisest 2003. aastal väikese nõudluse tõttu ja lõpetas ka videomängude riistvara tootmise.<ref name="3ML132" /> Kokku müüdi pihukonsooli 3,5 miljonit<ref name="6ML132" /><ref name="15ML132" />, millest 1,55 miljonit oli algne WonderSwani mudel ja 1,1 miljonit WonderSwan Colori mudel.<ref name="3ML132" /><ref name="6ML132" /> == Tehnilised omadused == WonderSwani peamine protsessor on 16-bitine NEC V30 MZ.<ref name="16ML132" /><ref name="17ML132" /> Algse mudeli ekraanil sai kuvada kuni kaheksat halli tooni, erinevalt neljast, mida võimaldas kuvada WonderSwan peamine konkurent Game Boy. Nagu Atari Lynxil, on pihuarvutil täiendav nuppude komplekt, mis võimaldab konsooli mitmesugustes asendites mängida; WonderSwani puhul kasutati neid nuppe, et võimaldada mängijatel mänge mängida nii püst- kui ka rõhtloodis. WonderSwani seeria kasutab ainult ühte AA-patareid, mille originaalsel monokroomsel versioonil on aku eluiga kuni 40 tundi. On ka sisseehitatud mälu, mis võimaldab mängijatel oma mängu salvestada. Samuti võimaldab see mängijatel salvestada oma isiklikke andmeid, nagu näiteks nende nime, sünnikuupäeva ja veregruppi, millele mäng võib seejärel juurde pääseda ja kasutada.<ref name="18ML132" /> Selle LCD-ekraan on 2,49 tolli (6,3 cm) ja kuvatakse resolutsiooniga 224 × 144.<ref name="6ML132" /> Tema helivõime koosneb neljast PCM-kanalist, millest igaüks saab mängida 32-proovi, 4-bitise heli valikulises helitugevusvahemikus.<ref name="19ML132" /> WonderSwan Colori füüsilised mõõtmed on 12,8x7,43x24,3 sentimeetrit (5,04 x 2,93 x 9,57-tolline), mis on veidi suurem kui originaal WonderSwan ja kaalub 96 grammi (3,4 untsi). Tema protsessor on 3,072 MHz NEC V30 MZ ja see sisaldab 512 kbit mälu, mida jagatakse videomälu ja töömälu vahel. WonderSwan Colori ekraanil on võimalik kuvada kuni 241 värvi 4096 paletist ja kuni 28 sprit'i rea kohta. See tagab ühilduvuse kõigi eelmiste WonderSwani mängudega.<ref name="9ML132" /> Selle vedelkristallekraan on ka suurem kui originaal WonderSwan, mõõdetuna 2,9 tolli (7,4 cm).<ref name="3ML132" /> WonderSwan Colori aku pidas ühe laadimisega vastu ligikaudu 20 tundi.<ref name="9ML132" /> SwanCrystal parandas WonderSwan Colori disaini, kasutades selleks TFT-LCD kuvarit, millel on varasemas süsteemis kasutatud FSTN-kuvari kohta suurepärane reaktsiooniaeg. See aitas vähendada pihuarvuti graafika liikumise hägustumist. Seadme korpus oli ümber kujundatud ka vastupidavamaks. Selle ligikaudne aku tööiga on 15 tundi.<ref name="3ML132" /> == Mängud == Squaresoft andis välja mängud "[[Final Fantasy]]", "Final Fantasy II" ja "Final Fantasy IV", mis hiljem jõudis Game Boy Advance'ile.<ref name="7ML132" /> Taito tõi kaasa Space Invaders ja Densha de Go! Bandai suurendas neid oma mängudega, sealhulgas Digimoni ja Gundami frantsiiside eksklusiivsete pealkirjadega.<ref name="3ML132" /> Et konkureerida Tetrisega, loodi Gunpei Yokoi austamiseks mäng Gunpey.<ref name="6ML132" /> Gunpey EX-i järg oli WonderSwan Colori avaldamise mäng.<ref name="3ML132" /> Mõnda WonderWitchi komplekti abil toodetud mängu, näiteks "Judgment Silverswordi", on samuti peetud suurepäraseks.<ref name="3ML132" /> == Vastuvõtt == WonderSwan müüs 3,5 miljonit konsooli,<ref name="6ML132" /><ref name="15ML132" /> ainult 8% Jaapani olevatest turust, lõpuks edestas Nintendo Game Boy Advance seda mitmekordselt.<ref name="3ML132" /> Tänu oma erksavärvilisele ekraanile ja sügavale mängukogemusele, mida tagas Game Boy Advance, et Nintendal oleks Jaapanis pihukonsooli turul peaaegu monopol, kuni Sony avaldas [[PlayStation Portable]]'i 2004. aastal.<ref name="4ML132" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="6ML132"> Kerry Brunskill, "Swan Song: A WonderSwan Retrospective", Retro Gamer(126), 2010 </ref> <ref name="3ML132"> Kim Wild, "Retroinspection: WonderSwan", Retro Gamer(36), 2007 </ref> <ref name="7ML132">{{cite web| url=https://www.usgamer.net/articles/a-look-at-game-boys-true-successor-gunpei-yokois-wonderswan| title=Jeremy Parish| date=8.05.2014| publisher=USGamer| access-date=2.05.2018| archive-date=26.06.2018| archive-url=https://web.archive.org/web/20180626111345/https://www.usgamer.net/articles/a-look-at-game-boys-true-successor-gunpei-yokois-wonderswan| url-status=dead}}</ref> <ref name="9ML132">{{cite web|url=http://www.ign.com/articles/2000/08/31/wonderswan-color-revealed| title=WonderSwan Color Revealed| date=30.08.2000| publisher=IGN}}</ref> <ref name="4ML132">{{cite web| url=https://kotaku.com/5790050/the-game-boy-creators-last-handheld-was-a-wonderful-little-thing| title=The Game Boy Creator's Last Handheld Was A Wonderful Little Thing| date=17.04.2011| publisher=Kotaku}}</ref> <ref name="15ML132">{{cite web| url=http://www.koto.co.jp/english/products/device.html| title=Koto Laboratory: Products| date=01.05.2018| publisher=Koto Laboratories| access-date=2.05.2018| archive-date=16.02.2014| archive-url=https://web.archive.org/web/20140216031358/http://www.koto.co.jp/english/products/device.html| url-status=dead}}</ref> <ref name="16ML132">{{cite web| url=http://www.pocketgamer.co.uk/r/Blackberry/Handheld+Classics/feature.asp?c=7285| title=Handheld Classics: Bandai WonderSwan| date=16.06.2018| publisher=Pocket Gamer}}</ref> <ref name="17ML132">{{cite web| url=http://daifukkat.su/docs/wsman/| title=WSMan rev.7| date=01.05.2018}}</ref> <ref name="18ML132">{{cite web| url=http://www.koto.co.jp/body/wonderswan.html| title=Koto Laboratory: Products| date=11.03.2003| publisher=Koto Laboratories|archive-date=2004-02-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20040226015630/http://www.koto.co.jp/body/wonderswan.html}}</ref> <ref name="19ML132">{{cite web| url=http://wwgp.qute.co.jp/2002/entry/00040/ws-web/sound/sound1.html| title=ワンダースワンプログラミング入門 サウンドを鳴らす [Wonderswan Programming Introduction - Sound]: Products| date=19.07.2004| publisher=Qute|archive-date=2004-07-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20040719123246/http://wwgp.qute.co.jp/2002/entry/00040/ws-web/sound/sound1.html}}</ref> }} [[Kategooria:Pihukonsoolid]] ocwmj89skjm4j338c2e9921qxsyyjdw 0 509041 7148064 6476986 2026-05-06T20:10:54Z Infoküllus 228807 Lisasin selle Hartade nimekirja 7148064 wikitext text/x-wiki [[File:01CFREU-Preamble-crop.jpg|pisi|Harta preambul]] '''Euroopa Liidu põhiõiguste harta''' on [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]], [[Euroopa Liidu Nõukogu|nõukogu]] ja [[Euroopa Komisjon]]i vastu võetud [[õigusakt]], mis jõustus [[1. detsember|1. detsembril]] [[2009]], samal ajal kui [[Lissaboni leping]]. Harta [[preambul]]is on muu hulgas kirjas: "Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku."<ref name=eurlex/> ==Harta õigustatud subjektid== EL-i põhiõiguste harta kaitseb kõiki [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] olevaid isikuid nende [[kodakondsus]]est hoolimata. Erandiks on harta viiendas peatükis EL-i kodakondsust puudutavad õigused. Artikkel 41 annab igaühele õiguse heale haldusele, artikkel 45 lõike 2 kohaselt võib harta olla suunatud ka Euroopa Liidus elavatele kolmandate riikide kodanikele, eeldusel, et nad elavad seal legaalselt. Sellega on neile tagatud vabalt liikumise õigus ning õigus elukohta valida. Kui isik pöördub oma riigi kohtusse või [[Euroopa Kohus|Euroopa Kohtusse]], siis ainuüksi hartale tuginemine pole piisav alus. Õiguslik alus on vaja välja tuua EÜ asutamislepingus või teisese õiguse allikas. EL-i põhiõiguste harta artikli 52 põhjal võib hartas toodud õigusi kitsendada üksnes seaduse alusel ning jälgida tuleb ka põhiõiguste ja vabaduste sisu.<ref>J. Laffranque "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" Tallinn: Juura 2006. Lk 329–330.</ref> ==Harta kohustatud subjektid== Harta on moraalselt ja poliitiliselt siduv, kuid sel ei ole juriidiliselt siduvat jõudu. Harta on [[Euroopa Komisjon]]i, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja [[Euroopa Liidu Nõukogu]] sõlmitud ELi institutsioonide vaheline kokkulepe. Euroopa hartat järgivad Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament, [[Euroopa Ombudsman]] ja [[Euroopa Ülemkogu]]. Euroopa Kohus ei ole oma kohtulahendites hartale viidanud, ent seda on teinud esimese astme kohus ning Euroopa Kohtu kohtujuristid oma ettepanekutes. Kui üks liikmesriik kohaldab hartat oma siseriiklikus õiguses, peaksid ka teised liikmesriikide kohtud arvestama harta tõlgendamisel Euroopa Kohtu praktikaga, sest muidu tekib olukord, kus hartat tõlgendatakse erinevalt. Kuigi liikmesriigid kohaldavad Euroopa Liidu õigust, siis siseriikliku õiguse kohaldamisel ei saa hartale toetuda.<ref>J. Laffranque "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" Tallinn: Juura 2006. Lk 330–331.</ref> ==Ajalugu== Harta kuulutasid välja [[2000]]. aastal [[Nice|Nice'is]] Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon. Õiguslikult siduvaks muutus dokument alles pärast 1. detsembrit 2009, mil see Lissaboni lepingu vastuvõtmisega vahetu õigusmõju omandas. Seega kuulub harta Euroopa Liidu esmaste õigusaktide alla, sellega võrreldes kaalutakse ELi teiseste õigusaktide ning liikmesriikide meetmete kehtivust.<ref name=":0">http://www.europarl.europa.eu/ftu/pdf/et/FTU_4.1.2.pdf.</ref> Peamiselt lähtuti harta koostamisel Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ning liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest, aluseks oli ka [[Euroopa sotsiaalharta]] ning ühenduse harta töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta.<ref name=":0" /> Harta valmis vähem kui aastaga ning harta väljatöötamiseks moodustati kogu, mis nimetati hiljem konvendiks. Konventi kuulusid iga liikmesriigi riigipead või valitsusjuhi esindajad, rahvuslike parlamentide ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindajad. Euroopa Inimõiguste Kohtu esindaja, Euroopa Kohus ning Euroopa Liidu Nõukogu osalesid harta koostamises vaatlejatena. Konvendi eesotsas oli Saksamaa endine president [[Roman Herzog]], kes muu hulgas on omal ajal aidanud kaasa ka Eesti kehtiva põhiseaduse loomisele.<ref>J. Laffranque "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" Tallinn: Juura 2006. Lk 329.</ref> Konventi kuulus täisliikmetena 15 selleaegse liikmesriigi riigipead või valitsusjuhtide esindajat, üks komisjoni presidendi esindaja, 16 Euroopa Parlamendi liiget ning 30 liikmesriikide parlamentide liiget (igast parlamendist 2).<ref name=":0" /> ==Eesmärk== Tegemist on õiguslikult siduva dokumendiga, mis koostati eesmärgiga tuua põhiõigused rohkem esile ning sõnaselgelt tunnustada nende rolli liidu õiguskorras. Harta ei loo uusi õigusi, sellega kinnitati enamasti uuesti juba kehtivaid õigusi, mis liikmesriikides olemas olid ja mida EL-i õiguse üldpõhimõtete osana ka tunnustati. See kodifitseerib Euroopa Liidus olemasolevaid põhiõigusi ja -vabadusi ning Euroopa Kohtu lahendeid. Seega ei laienda harta sätted pädevust, mis on määratletud aluslepingutega. Harta uuenduslikkusele viitas ka keeld diskrimineerimisele seksuaalse sättumuse, vanuse või puude tõttu. Harta puhul on loobutud kodaniku- ja poliitiliste õiguste ning teiselt poolt sotsiaalsete ja majanduslike õiguste eristamisest. Oluline on ka teha vahet õigustel ja põhimõtetel – põhimõtteid sisaldavaid sätteid tuleb rakendada täiendavate õigusaktidega ning õiguslikult võib neile tugineda üksnes kõnealuste õigusaktide tõlgendamisel ning otsuste tegemisel nende õiguspärasuse kohta.<ref name=":0" /> Hartaga väljendab Euroopa Liit selgelt oma kohustust tagada põhiõiguste kaitse. Seeläbi tunnustab Euroopa Liit end millegi enama kui pelgalt majandusliku ühendusena. Euroopa Liit peab oma igapäevases tegevuses austama põhiõigusi ja -vabadusi, seda enam, et Euroopa Liidu pädevus aina kasvab. Võimalus kergesti üles leida oma õiguste ja vabaduste sätestus on õigusselguse põhimõte, mis muuhulgas on ka üks EL-i üldpõhimõtteid ning harta pakub selleks head võimalust.<ref>J. Laffranque "Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles" Tallinn: Juura 2006. Lk 328.</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=eurlex>{{cite web|url=https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET |title=Euroopa Liidu põhiõiguste harta|date=26. oktoober 2012 |accessdate=12.05.2018 |publisher=[[Euroopa Liidu Teataja|ELT]] }}</ref> }} [[Kategooria:Inimõigused]] [[Kategooria:Euroopa Liidu õigusaktid]] [[Kategooria:2009]] [[Kategooria:Hartad]] 31qv6eumhlulj3rf4bokmvhjfj19wry 0 510689 7147827 5831888 2026-05-06T13:16:21Z LeeMarx 59920 7147827 wikitext text/x-wiki [[File:Tammiste mõisa peksumänd.jpg|thumb|Tammiste mõisa peksumänd (2026)]] '''Tammiste mõisa peksumänd''' on [[mänd]] [[Pärnu]]s Tammiste tee 1. Varem asus seal [[Tammiste mõis]]. Mõisa [[pärisori|pärisorjadest]] talupoegi peksti karistuse puhul just selle männi all ja sellest ka puu nimi. Puu on võetud looduskaitse alla.<ref name="Põlispuud, 2003">[[Hendrik Relve]]. Põlispuud. Tallinn: [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]], 2003. Lk 171</ref> Puu [[rinnasümbermõõt]] on 154 cm ja kõrgus 12 m.<ref name="Põlispuud, 2003"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Keskkonnaregister|KLO4000705}} {{koord | NS = 58.37419 | EW = 24.567749 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Eesti puud]] [[Kategooria:Pärnu]] a0ku7lupa2ktwoj9twv99ie8u7gkgkx 4 513646 7148143 7140464 2026-05-06T23:16:04Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7148143 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE { ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131. ?item wdt:P19 ?pob. ?pob wdt:P131* wd:Q203272. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! sünniaeg ! sünnikoht ! Vikiandmetes |- | [[Mario Paiste]] | Eesti korvpallur | 1989-09-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131552709|Q131552709]] |- | [[Rauno Liitmäe]] | Eesti kergejõustiklane | 1994-01-24 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q55018039|Q55018039]] |- | [[Veiko Lember]] | Eesti võrkpallur ja riigiteadlane | 1977-11-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q23042555|Q23042555]] |- | [[Keith Pupart]] | Eesti võrkpallur | 1985-03-19 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3194761|Q3194761]] |- | [[Eugen von Schmidt]] | | 1821-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q41199654|Q41199654]] |- | [[Marek Niit]] | Eesti kergejõustiklane | 1987-08-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q3180855|Q3180855]] |- | [[Getter Saar]] | sulgpallur | 1992-06-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1520096|Q1520096]] |- | [[Mati Villsaar]] | Eesti sõudja ja sõudetreener | 1949-05-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q63977342|Q63977342]] |- | [[Kevin Saar]] | Eesti võrkpallur | 1995-01-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q121079773|Q121079773]] |- | [[Meinhard Prii]] | eesti sõudja | 1929-04-06 | [[Muhu]] | [[:d:Q124312390|Q124312390]] |- | [[Jaan Koppel]] | eesti aerutaja | 1967-05-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124166779|Q124166779]] |- | [[Virge Treiel]] | Eesti kergejõustiklane | 1968-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q111396847|Q111396847]] |- | [[Madis Kallas]] | Eesti kergejõustiklane ja poliitik | 1981-04-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12369450|Q12369450]] |- | [[Kalle Laanet]] | Eesti poliitik | 1965-09-25 | [[Orissaare]] | [[:d:Q978349|Q978349]] |- | [[Jaak Jõgi]] | Eesti purjetaja | 1968-09-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448822|Q111448822]] |- | [[Veljo Heinmets]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | 1961-08-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124311627|Q124311627]] |- | [[Meelis Männik]] | eesti purjetaja | 1968-04-01 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284787|Q124284787]] |- | [[Nora Lember]] | Eesti võrkpallur | 2005-10-31 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q121461022|Q121461022]] |- | [[Jüri Poljans|Juri Poljans]] | Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane | 1958-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q5993609|Q5993609]] |- | [[Juhan Kolk]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | 1988-06-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124301033|Q124301033]] |- | [[Mart Mandel]] | eesti ujuja | 1993-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124284687|Q124284687]] |- | [[Dorothea Kress]] | Saksamaa kergejõustiklane | 1924-08-26 | [[Pöide]] | [[:d:Q47088727|Q47088727]] |- | [[Jaan Lember]] | eesti kergejõustiklane | 1945-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124210456|Q124210456]] |- | [[Margus Nurja]] | eesti korvpallur | 1973-05-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307410|Q124307410]] |- | [[Kadri Jukk]] | Eesti võimleja | 1983-08-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q120402291|Q120402291]] |- | [[Aleksander Transtok]] | Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | 1925-01-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q62604009|Q62604009]] |- | [[Mihail Velsvebel]] | Eesti kergejõustiklane | 1926-11-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q42370399|Q42370399]] |- | [[Siim Ennemuist]] | eesti võrkpallur | 1989-12-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12374976|Q12374976]] |- | [[Ellen Külvand]] | eesti kergejõustiklane | 1951-03-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124307899|Q124307899]] |- | [[Arvi Lopato]] | eesti kergejõustiklane | 1936-01-14 | [[Orissaare]] | [[:d:Q124311676|Q124311676]] |- | [[August Adamson]] | eesti kergejõustiklane | 1911-03-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124313578|Q124313578]] |- | [[Tiidrek Nurme]] | Eesti kergejõustiklane | 1985-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q7801786|Q7801786]] |- | [[Jüri Daniel]] | Eesti ujuja ja spordipedagoog | 1923-05-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124290850|Q124290850]] |- | [[Aleksander Antson]] | Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik | 1899-08-31 | [[Pihtla vald]] | [[:d:Q2623480|Q2623480]] |- | [[Karli Allik]] | Eesti võrkpallur | 1996-09-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30142800|Q30142800]] |- | [[Risto Lillemets]] | eesti kümnevõistleja | 1997-11-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q112606322|Q112606322]] |- | [[Mikk Pahapill]] | Eesti kergejõustiklane | 1983-07-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q937925|Q937925]] |- | [[Milvi Visnapuu]] | eesti käsipallitreener ja spordipedagoog | 1946-07-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124296629|Q124296629]] |- | [[Uno Tiit]] | eesti võrkpallur | 1950-02-04 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124304127|Q124304127]] |- | [[Kevin Grass]] | eesti jääpurjetaja ja purjetaja | 1994-09-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124251095|Q124251095]] |- | [[Priit Aavik]] | Eesti ujuja | 1994-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q47529739|Q47529739]] |- | [[Karl-Richard Idlane]] | Eesti jalg- ja jääpallur | 1910-01-18 | [[Kaarma]] | [[:d:Q3813026|Q3813026]] |- | [[Taimi Kõnn]] | eesti kergejõustiklane | 1961-12-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124327109|Q124327109]] |- | [[Kaie Kand]] | eesti kergejõustiklane | 1984-03-31 | [[Orissaare]] | [[:d:Q3736463|Q3736463]] |- | [[Margus Jurkatam]] | eesti kergejõustiklane ja sporditegelane | 1976-02-26 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124300907|Q124300907]] |- | [[Taivu Uljas]] | eesti võrkpallur | 1943-12-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124312713|Q124312713]] |- | [[Janis Vahter]] | Eesti korvpallur | 1986-08-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q6154659|Q6154659]] |- | [[Hugo Pukk]] | Eesti tennisist | 1903-03-07 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q111447527|Q111447527]] |- | [[Endel Vooremaa]] | eesti purjetaja ja jääpurjetaja | 1930-05-06 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q12362098|Q12362098]] |- | [[Kaie Kivi]] | Eesti kergejõustiklane | 1961-08-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111448988|Q111448988]] |- | [[Aleksander Sannik]] | Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija | 1883-01-10 | [[Valjala vald]] | [[:d:Q12358732|Q12358732]] |- | [[Norma Helde]] | eesti ujuja ja treener | 1949-07-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124324291|Q124324291]] |- | [[Indrek Tustit]] | Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut | 1978-01-25 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65257016|Q65257016]] |- | [[Rain Kuusnõmm]] | eesti kulturist ja jõutõstja | 1987-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325954|Q124325954]] |- | [[Rein Tõru]] | eesti kergejõustiklane | 1949-04-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124261329|Q124261329]] |- | [[Liina Kolk]] | Eesti purjetaja | 1989-07-27 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130331582|Q130331582]] |- | [[Raigo Kuusnõmm]] | Eesti jõutõstja ja kulturist | 1988-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q65262441|Q65262441]] |- | [[Timo Tammemaa]] | Eesti võrkpallur | 1991-11-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q21623042|Q21623042]] |- | [[Ester Viimsalu]] | Eesti kergejõustiklane ja käsipallur | 1946-08-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q123942126|Q123942126]] |- | [[Servi Täll]] | eesti korvpallur ja spordiarst | 1941-12-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338130|Q124338130]] |- | [[Annika Köster]] | Eesti korvpallur | 1992-07-22 | [[Kihelkonna]] | [[:d:Q124344936|Q124344936]] |- | [[Peeter Sepp]] | eesti võrkpallur | 1944-11-13 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124056816|Q124056816]] |- | [[Enri Pahapill]] | | 1962-06-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111875671|Q111875671]] |- | [[Vello Varik]] | Eesti sõudja ja spordipedagoog | 1937-07-25 | [[Leisi]] | [[:d:Q64732664|Q64732664]] |- | [[Rein Tiidus]] | eesti motosportlane | 1947-07-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124316282|Q124316282]] |- | [[Indrek Aavik]] | Eesti jääpurjetaja | 1978-12-25 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q123942329|Q123942329]] |- | [[Indrek Rannama]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane | 1975-07-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111447262|Q111447262]] |- | [[Julius Mändmets]] | Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf | 1901-07-01<br/>1901-07-21 | [[Paiküla]] | [[:d:Q27940741|Q27940741]] |- | [[Steven Kalf]] | Eesti jalgrattur | 1995-04-17 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61387989|Q61387989]] |- | [[Mihkel Räim]] | Eesti jalgrattur | 1993-07-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q18402424|Q18402424]] |- | [[Karl Patrick Lauk]] | eesti jalgrattur | 1997-01-09 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q26978748|Q26978748]] |- | [[Aimar Kuusnõmm]] | eesti jõutõstja | 1990-03-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124325610|Q124325610]] |- | [[Riho Räim]] | Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane | 1968-11-24 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111420775|Q111420775]] |- | [[Rait Sagor]] | eesti jõutõstja | 1990-03-11 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124338162|Q124338162]] |- | [[Mehis Ärmus]] | Eesti maadleja ja maadluskohtunik | 1979-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111335957|Q111335957]] |- | [[Ants Nisu]] | Eesti maadleja ja maadlustreener | 1950-01-30 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q609398|Q609398]] |- | [[Lea Meller]] | Eesti sumomaadleja | 1961-04-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q61110637|Q61110637]] |- | [[Voldemar Väli]] | Eesti maadleja | 1903-01-10 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1168860|Q1168860]] |- | [[Mati Rand]] | eesti maadleja ja maadluskohtunik | 1946-05-05 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124323569|Q124323569]] |- | [[Robert Virves]] | Eesti autorallisõitja | 2000-07-08 | [[Saaremaa vald]] | [[:d:Q116033518|Q116033518]] |- | [[Villu Mättik]] | eesti autosportlane | 1947-06-14 | [[Leisi]] | [[:d:Q124311684|Q124311684]] |- | [[Mihkel Aksalu]] | Eesti jalgpallur | 1984-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1399199|Q1399199]] |- | [[Sander Laht]] | Eesti jalgpallur | 1991-09-26 | [[Saaremaa]] | [[:d:Q12374686|Q12374686]] |- | [[Liis Lepik]] | Eesti jalgpallur | 1994-10-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q66939111|Q66939111]] |- | [[Maarek Suursaar]] | Eesti jalgpallur | 1997-07-16 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286615|Q130286615]] |- | [[Sander Viira]] | Eesti jalgpallur | 1989-08-29 | [[Lümanda]] | [[:d:Q130286491|Q130286491]] |- | [[Märt Kluge]] | Eesti jalgpallur | 1984-03-08 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q130286590|Q130286590]] |- | [[Urmas Rajaver]] | Eesti jalgpallur | 1988-01-03 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q130286589|Q130286589]] |- | [[Taavi Azarov]] | Eesti jalgpallur | 1980-04-20 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305136|Q131305136]] |- | [[Amor Luup]] | Eesti jalgpallur | 1992-02-18 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305140|Q131305140]] |- | [[Andrus Koplimäe]] | Eesti jalgpallur | 1973-08-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305144|Q131305144]] |- | [[Margus Rajaver]] | Eesti jalgpallur | 1989-07-16 | [[Salme alevik|Salme]] | [[:d:Q131305138|Q131305138]] |- | [[Rasmus Saar]] | Eesti jalgpallur | 2000-03-02 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305142|Q131305142]] |- | [[Jaanis Kriska]] | Eesti jalgpallur | 1988-06-23 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131305141|Q131305141]] |- | [[Virgo Vallik]] | Eesti jalgpallur | 2003-02-03 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q124129580|Q124129580]] |- | [[Roland Kütt]] | Eesti jalgpallur | 1987-04-22 | [[Saare maakond]] | [[:d:Q120435300|Q120435300]] |- | [[Reio Alt]] | Eesti jalgpallur | 1985-07-29 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q133797359|Q133797359]] |- | [[Vello Õunpuu]] | Eesti autosportlane | 1949-11-14 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q30344985|Q30344985]] |- | [[Einar Laipaik]] | eesti autosportlane | 1971-02-22 | [[Sakla]] | [[:d:Q124201316|Q124201316]] |- | [[Andero Kivi]] | Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare | 2003-11-07 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q131611690|Q131611690]] |- | [[Kristjan Kombe]] | | 2000-03-28 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q60522120|Q60522120]] |- | [[Urve Vakker]] | Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane | 1956-07-12 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q111339511|Q111339511]] |- | [[Ken Torn]] | Eesti autorallisõitja | 1993-09-22 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q55816065|Q55816065]] |- | [[Ott Tänak]] | eesti autosportlane | 1987-10-15 | [[Kuressaare]] | [[:d:Q1068686|Q1068686]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} 1r94r95cjdguzvhxlntmjy6fskzlrli 4 519134 7148067 7144165 2026-05-06T20:24:36Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7148067 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription WHERE { ?item (wdt:P31/wdt:P279*) wd:Q2066754. ?item wdt:P17 wd:Q191. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, de, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p131,p127,p527,Item:Vikiandmetes |links=red |sort=label }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! asub haldusüksuse territooriumil ! omanik ! koosseisu osa ! Vikiandmetes |- | [[Aa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | [[Aa mõisa peahoone]] | [[:d:Q16409363|Q16409363]] |- | [[Aadma mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12358047|Q12358047]] |- | [[Aakre mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q14948301|Q14948301]] |- | [[Aari mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042737|Q23042737]] |- | [[Aarla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518934|Q25518934]] |- | [[Aaspere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Aaspere mõisa peahoone]]<br/>[[Aaspere mõisa park]] | [[:d:Q303683|Q303683]] |- | [[Aavere mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12358150|Q12358150]] |- | [[Aaviku mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272142|Q31272142]] |- | [[Abja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q16409550|Q16409550]] |- | [[Abruka mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12358214|Q12358214]] |- | [[Adavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16409617|Q16409617]] |- | [[Adila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409633|Q16409633]] |- | [[Aela mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q20529590|Q20529590]] |- | [[Ageri mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14948319|Q14948319]] |- | [[Ahaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q23042776|Q23042776]] |- | [[Ahja mõis]] | rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q13542662|Q13542662]] |- | [[Ahu mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392255|Q61392255]] |- | [[Ahula mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q23042783|Q23042783]] |- | [[Aidu mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q23042785|Q23042785]] |- | [[Aidu mõis (Paistu)|Aidu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042787|Q23042787]] |- | [[Aimla mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16412722|Q16412722]] |- | [[Aitsra mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042791|Q23042791]] |- | [[Aksi mõis (Kambja)|Aksi mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392258|Q61392258]] |- | [[Aksi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392259|Q61392259]] |- | [[Ala mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042806|Q23042806]] |- | [[Alajõe mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q23042809|Q23042809]] |- | [[Alatskivi mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | [[Hans Detterman Cronman]]<br/>[[Johan Adler Salvius]]<br/>[[Johan Cronman II]] | [[Alatskivi loss]] | [[:d:Q12358592|Q12358592]] |- | [[Alavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12358594|Q12358594]] |- | [[Albu mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | [[Albu mõisa peahoone]]<br/>[[Albu mõisa park]] | [[:d:Q3286141|Q3286141]] |- | [[Allika mõis (Karja)|Allika mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392428|Q61392428]] |- | [[Allika mõis (Ridala)|Allika mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392429|Q61392429]] |- | [[Alliksaare mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392261|Q61392261]] |- | [[Alu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Alu mõisa peahoone]] | [[:d:Q14948380|Q14948380]] |- | [[Ambla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12359023|Q12359023]] |- | [[Ammuta mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042836|Q23042836]] |- | [[Amula mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392415|Q61392415]] |- | [[Andja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q20529917|Q20529917]] |- | [[Andre mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q31272087|Q31272087]] |- | [[Andressaare mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392304|Q61392304]] |- | [[Angerja mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042838|Q23042838]] |- | [[Anija mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2968092|Q2968092]] |- | [[Anijala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272133|Q31272133]] |- | [[Anikatsi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042840|Q23042840]] |- | [[Aniste mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q61392426|Q61392426]] |- | [[Annamõisa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042850|Q23042850]] |- | [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q16413252|Q16413252]] |- | [[Anne mõis (Tartu-Maarja)|Anne mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137568475|Q137568475]] |- | [[Annemõisa mõis (Kullamaa)|Annemõisa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31279935|Q31279935]] |- | [[Annemõisa mõis (Harju-Madise)|Annemõisa mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285706|Q97285706]] |- | [[Annikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20529981|Q20529981]] |- | [[Ao mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359474|Q12359474]] |- | [[Apandiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392416|Q61392416]] |- | [[Araski mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392418|Q61392418]] |- | [[Aravuse mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042864|Q23042864]] |- | [[Arbavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Dellingshausen]] | [[Arbavere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286138|Q3286138]] |- | [[Are mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042866|Q23042866]] |- | [[Arju mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q23042868|Q23042868]] |- | [[Arkna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q3286139|Q3286139]] |- | [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16410641|Q16410641]] |- | [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q16410647|Q16410647]] |- | [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q23042876|Q23042876]] |- | [[Aru mõis (Karja)|Aru mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522762|Q25522762]] |- | [[Aru mõis (Viru-Jaagupi)|Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522836|Q25522836]] |- | [[Aru mõis (Keila)|Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31280319|Q31280319]] |- | [[Aru mõis (Haljala)|Aru mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285709|Q97285709]] |- | [[Aru mõis (Simuna)|Aru mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285710|Q97285710]] |- | [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | [[Karl Wilhelm von Toll]] | [[Aruküla mõisa peahoone]]<br/>[[Aruküla mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2968133|Q2968133]] |- | [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]] | mõis Harju-Jaani kihelkonnas | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | [[Aruküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q12359736|Q12359736]] |- | [[Arula mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q23042880|Q23042880]] |- | [[Arumäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q23042884|Q23042884]] |- | [[Aruselja mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042886|Q23042886]] |- | [[Arussaare mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q23042890|Q23042890]] |- | [[Aruvalla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q20530131|Q20530131]] |- | [[Aseri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12359805|Q12359805]] |- | [[Asu mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042910|Q23042910]] |- | [[Asuküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042914|Q23042914]] |- | [[Ataste mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042916|Q23042916]] |- | [[Atla mõis (Juuru)|Atla mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q20530187|Q20530187]] |- | [[Atla mõis (Kihelkonna)|Atla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q23042918|Q23042918]] |- | [[Atsalama mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272152|Q31272152]] |- | [[Auaste mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q23042920|Q23042920]] |- | [[Audla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16410975|Q16410975]] |- | [[Audru mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359899|Q12359899]] |- | [[Aulepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411056|Q16411056]] |- | [[Aunaku mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q23042937|Q23042937]] |- | [[Auvere mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q12360060|Q12360060]] |- | [[Avanduse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Avanduse mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286145|Q3286145]] |- | [[Avinurme mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q23042944|Q23042944]] |- | [[Boose mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517125|Q25517125]] |- | [[Burchardi suvemõis]] | suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q124123658|Q124123658]] |- | [[Bööckenhofi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q25514600|Q25514600]] |- | [[Cederhilmi suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q21819873|Q21819873]] |- | [[Clementinenthali suvemõis]] | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q108441642|Q108441642]] |- | [[Dubniku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517126|Q25517126]] |- | [[Dunteni mõis]] | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q16408781|Q16408781]] |- | [[Ebavere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285717|Q97285717]] |- | [[Edise mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530694|Q20530694]] |- | [[Edivere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285719|Q97285719]] |- | [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285720|Q97285720]] |- | [[Ehavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517829|Q25517829]] |- | [[Ehmja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412642|Q16412642]] |- | [[Eidapere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q16411190|Q16411190]] |- | [[Eigu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392448|Q61392448]] |- | [[Eikla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517327|Q25517327]] |- | [[Einmanni mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411210|Q16411210]] |- | [[Eistvere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12361800|Q12361800]] |- | [[Eivere mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | [[Eivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968239|Q2968239]] |- | [[Elistvere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12361891|Q12361891]] |- | [[Elme mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517328|Q25517328]] |- | [[Emmaste mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20529473|Q20529473]] |- | [[Emumäe mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517134|Q25517134]] |- | [[Enari mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517132|Q25517132]] |- | [[Enge mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517131|Q25517131]] |- | [[Engevere mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392301|Q61392301]] |- | [[Enivere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517130|Q25517130]] |- | [[Erastvere mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513091|Q25513091]] |- | [[Ereda mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517129|Q25517129]] |- | [[Ereste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757527|Q137757527]] |- | [[Ernemaa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285747|Q97285747]] |- | [[Erra mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q20529542|Q20529542]] |- | [[Ervita mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16408623|Q16408623]] |- | [[Esna mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12362369|Q12362369]] |- | [[Essu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q12362377|Q12362377]] |- | [[Haabersti mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3741630|Q3741630]] |- | [[Haabneeme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517536|Q25517536]] |- | [[Haamse mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517330|Q25517330]] |- | [[Haanja mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517377|Q25517377]] |- | [[Haansalu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518354|Q25518354]] |- | [[Haaslava mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512885|Q25512885]] |- | [[Haava mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513026|Q25513026]] |- | [[Habaja mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q21591159|Q21591159]] |- | [[Haeska mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12363248|Q12363248]] |- | [[Haeska mõis (Valjala)]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q12363247|Q12363247]] |- | [[Hageri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517336|Q25517336]] |- | [[Hagudi mõis]] | mõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | [[Hagudi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12363259|Q12363259]] |- | [[Haiba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12363257|Q12363257]] |- | [[Haimre mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12363264|Q12363264]] |- | [[Halinga mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517317|Q25517317]] |- | [[Haljava mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510847|Q25510847]] |- | [[Hallika mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272153|Q31272153]] |- | [[Halliku mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517539|Q25517539]] |- | [[Halliku mõis (Rapla)|Halliku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q31279925|Q31279925]] |- | [[Halliste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518428|Q25518428]] |- | [[Hallivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517482|Q25517482]] |- | [[Hanelu mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517502|Q25517502]] |- | [[Hardu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518399|Q25518399]] |- | [[Hargla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518619|Q25518619]] |- | [[Harju-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518633|Q25518633]] |- | [[Harku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]] | [[Harku mõisa peahoone]]<br/>[[Harku mõisa park]] | [[:d:Q2968248|Q2968248]] |- | [[Harmi mõis (Haljala)|Harmi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392367|Q61392367]] |- | [[Hatu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12363522|Q12363522]] |- | [[Heimtali mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q12123207|Q12123207]] |- | [[Heisri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517396|Q25517396]] |- | [[Hellamaa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518020|Q25518020]] |- | [[Hellenurme mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12363753|Q12363753]] |- | [[Helme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518719|Q25518719]] |- | [[Helme mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21819897|Q21819897]] |- | [[Hermamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517503|Q25517503]] |- | [[Hermani mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12363891|Q12363891]] |- | [[Hertu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12363930|Q12363930]] |- | [[Hiienurme mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392455|Q61392455]] |- | [[Hiiessaare mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272150|Q31272150]] |- | [[Hiiru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518280|Q25518280]] |- | [[Hilja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512893|Q25512893]] |- | [[Hirmuse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517992|Q25517992]] |- | [[Holdre mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q12364031|Q12364031]] |- | [[Holsta mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285756|Q97285756]] |- | [[Holstre mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517026|Q25517026]] |- | [[Hulja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364122|Q12364122]] |- | [[Humala mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309327|Q4309327]] |- | [[Hummuli mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Hummuli mõisa peahoone]] | [[:d:Q21819972|Q21819972]] |- | [[Hundisaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517457|Q25517457]] |- | [[Hurmi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530345|Q20530345]] |- | [[Hurtja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97219202|Q97219202]] |- | [[Huuksi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410035|Q16410035]] |- | [[Härgla mõis]] | rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954715|Q14954715]] |- | [[Härjanurme mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517642|Q25517642]] |- | [[Härma mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12364166|Q12364166]] |- | [[Häädemeeste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517944|Q25517944]] |- | [[Häädemeeste mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517943|Q25517943]] |- | [[Hõbeda mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364194|Q12364194]] |- | [[Hõreda mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364197|Q12364197]] |- | [[Hüüru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3741592|Q3741592]] |- | [[Idavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517340|Q25517340]] |- | [[Idova mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272192|Q31272192]] |- | [[Igi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272193|Q31272193]] |- | [[Ihaste mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392308|Q61392308]] |- | [[Iigaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512910|Q25512910]] |- | [[Iisaku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517988|Q25517988]] |- | [[Ilbaku mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25519029|Q25519029]] |- | [[Illi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272803|Q31272803]] |- | [[Illuka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Illuka mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530539|Q20530539]] |- | [[Illuste mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Illuste mõisa peahoone]]<br/>[[Illuste mõisa kalmistu]] | [[:d:Q12364385|Q12364385]] |- | [[Ilmandu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285760|Q97285760]] |- | [[Ilmatsalu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512921|Q25512921]] |- | [[Ilmjärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517686|Q25517686]] |- | [[Ilpla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623083|Q18623083]] |- | [[Ilumäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392457|Q61392457]] |- | [[Imastu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412457|Q16412457]] |- | [[Imavere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410416|Q16410416]] |- | [[Immersoo mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518455|Q25518455]] |- | [[Imukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517837|Q25517837]] |- | [[Ingliste mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364555|Q12364555]] |- | [[Inju mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123200|Q12123200]] |- | [[Inju-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518452|Q25518452]] |- | [[Issaku mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517699|Q25517699]] |- | [[Jaama mõis]] | mõis Tartu linnas, varem Tartu-Maarja kihekonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Jaama mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410649|Q16410649]] |- | [[Jaama mõis (Jõhvi)|Jaama mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522392|Q25522392]] |- | [[Jaani kirikumõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518006|Q25518006]] |- | [[Jaanika mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518595|Q25518595]] |- | [[Jabara mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12364970|Q12364970]] |- | [[Jakobi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25519038|Q25519038]] |- | [[Jalametsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12365029|Q12365029]] |- | [[Jalumäe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285762|Q97285762]] |- | [[Jaska mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518286|Q25518286]] |- | [[Joala mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517508|Q25517508]] |- | [[Joora mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392316|Q61392316]] |- | [[Joosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q11064465|Q11064465]] |- | [[Jootme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623096|Q18623096]] |- | [[Juba mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517380|Q25517380]] |- | [[Juhkentali mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517504|Q25517504]] |- | [[Juuliku karjamõis]] | | | | | [[:d:Q16412566|Q16412566]] |- | [[Juuru kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236911|Q22236911]] |- | [[Juuru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954907|Q14954907]] |- | [[Jädivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12365642|Q12365642]] |- | [[Jägala mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25510883|Q25510883]] |- | [[Jälgimäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12365651|Q12365651]] |- | [[Jäneda mõis]] | mõis endises Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | [[Jäneda mõisa peahoone]] | [[:d:Q5079852|Q5079852]] |- | [[Järlepa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954891|Q14954891]] |- | [[Järumetsa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392458|Q61392458]] |- | [[Järvajõe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517282|Q25517282]] |- | [[Järvakandi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12365681|Q12365681]] |- | [[Järve mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q12365686|Q12365686]] |- | [[Järveküla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q31272095|Q31272095]] |- | [[Järvepera mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517839|Q25517839]] |- | [[Järvere mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q14954879|Q14954879]] |- | [[Jäärja mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q16411236|Q16411236]] |- | [[Jõberna mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272179|Q31272179]] |- | [[Jõe mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16408606|Q16408606]] |- | [[Jõe mõis (Käina)|Jõe mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392370|Q61392370]] |- | [[Jõelähtme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518636|Q25518636]] |- | [[Jõelähtme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517537|Q25517537]] |- | [[Jõepere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12365735|Q12365735]] |- | [[Jõesse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518236|Q25518236]] |- | [[Jõetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519039|Q25519039]] |- | [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280085|Q31280085]] |- | [[Jõgeva mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365749|Q12365749]] |- | [[Jõgeveste mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517472|Q25517472]] |- | [[Jõgise mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272196|Q31272196]] |- | [[Jõgisoo mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309313|Q4309313]] |- | [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522850|Q25522850]] |- | [[Jõhvi mõis]] | mõis Jõhvi kihelkonnas | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530778|Q20530778]] |- | [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522341|Q25522341]] |- | [[Jõksi mõis (Paistu)|Jõksi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522380|Q25522380]] |- | [[Jõõpre mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517297|Q25517297]] |- | [[Jööri mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517967|Q25517967]] |- | [[Jüri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518635|Q25518635]] |- | [[Jürsi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517966|Q25517966]] |- | [[Kaagjärve mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21819989|Q21819989]] |- | [[Kaagjärve-Mäemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517438|Q25517438]] |- | [[Kaagri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517395|Q25517395]] |- | [[Kaagvere mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q16408878|Q16408878]] |- | [[Kaalepi mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517172|Q25517172]] |- | [[Kaali mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517975|Q25517975]] |- | [[Kaali mõis (Karksi)|Kaali mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522959|Q25522959]] |- | [[Kaare mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272195|Q31272195]] |- | [[Kaarepere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512946|Q25512946]] |- | [[Kaarli mõis (Halliste)|Kaarli mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522219|Q25522219]] |- | [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522299|Q25522299]] |- | [[Kaarli mõis (Tartu-Maarja)|Kaarli mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522345|Q25522345]] |- | [[Kaarli mõis (Kambja)|Kaarli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522507|Q25522507]] |- | [[Kaarli mõis (Maarja-Magdaleena)|Kaarli mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522590|Q25522590]] |- | [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522822|Q25522822]] |- | [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522814|Q25522814]] |- | [[Kaarma mõis (Kaarma)|Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522870|Q25522870]] |- | [[Kaarma-Loona mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517331|Q25517331]] |- | [[Kaarma-Suuremõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517332|Q25517332]] |- | [[Kaarmise mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518000|Q25518000]] |- | [[Kaave mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365946|Q12365946]] |- | [[Kaavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16408978|Q16408978]] |- | [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala mõis]] | mõis Pilistvere kihelkonnas | [[Pilistvere kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q12365947|Q12365947]] |- | [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]] | mõis Viru-Nigula kihelkonnas | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12365949|Q12365949]] |- | [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q14954938|Q14954938]] |- | [[Kabina mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517166|Q25517166]] |- | [[Kadrina mõis (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kadrina mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12365989|Q12365989]] |- | [[Kadrina mõis (Kodavere)|Kadrina mõis]] | mõis Kodavere kihelkonnas | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522414|Q25522414]] |- | [[Kaelase mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517318|Q25517318]] |- | [[Kaera mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392436|Q61392436]] |- | [[Kaeva mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518515|Q25518515]] |- | [[Kaguvere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272194|Q31272194]] |- | [[Kahkva mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q12366037|Q12366037]] |- | [[Kahtla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517167|Q25517167]] |- | [[Kaiavere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12366055|Q12366055]] |- | [[Kaimri mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272197|Q31272197]] |- | [[Kaisma mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517169|Q25517169]] |- | [[Kaiu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954946|Q14954946]] |- | [[Kalda mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392375|Q61392375]] |- | [[Kaldama mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272199|Q31272199]] |- | [[Kaliküla mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517170|Q25517170]] |- | [[Kalina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272198|Q31272198]] |- | [[Kalju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517171|Q25517171]] |- | [[Kallavere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517173|Q25517173]] |- | [[Kalle mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517174|Q25517174]] |- | [[Kalli mõis (Mihkli)|Kalli mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25522656|Q25522656]] |- | [[Kalli mõis (Valjala)|Kalli mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522722|Q25522722]] |- | [[Kalvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | [[Kalvi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123205|Q12123205]] |- | [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522388|Q25522388]] |- | [[Kambi mõis (Pärnu)|Kambi mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522634|Q25522634]] |- | [[Kammeri mõis]] | mõis Tartumaal Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517663|Q25517663]] |- | [[Kandla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518216|Q25518216]] |- | [[Kandle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530914|Q20530914]] |- | [[Kanepi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517399|Q25517399]] |- | [[Kangru mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517176|Q25517176]] |- | [[Kangru mõis (Tartu-Maarja)|Kangru mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392322|Q61392322]] |- | [[Kangruselja mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q12366306|Q12366306]] |- | [[Kantsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518019|Q25518019]] |- | [[Kapera mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392282|Q61392282]] |- | [[Kapi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518018|Q25518018]] |- | [[Kapsta mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q12366319|Q12366319]] |- | [[Kapu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16409582|Q16409582]] |- | [[Karala mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517180|Q25517180]] |- | [[Karaski mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513078|Q25513078]] |- | [[Kardla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392326|Q61392326]] |- | [[Kareda mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518008|Q25518008]] |- | [[Kargi mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q16409640|Q16409640]] |- | [[Karila mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518458|Q25518458]] |- | [[Karinu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409670|Q16409670]] |- | [[Karinõmme mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12366353|Q12366353]] |- | [[Karitsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12366358|Q12366358]] |- | [[Karitsa mõis (Rakvere)|Karitsa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531026|Q20531026]] |- | [[Karivärava mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285767|Q97285767]] |- | [[Karja mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366355|Q12366355]] |- | [[Karksi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517826|Q25517826]] |- | [[Karksi mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21595655|Q21595655]] |- | [[Karkuse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517178|Q25517178]] |- | [[Karlova mõis]] | mõis Tartus | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366502|Q12366502]] |- | [[Karlsruue mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518527|Q25518527]] |- | [[Karste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517023|Q25517023]] |- | [[Karu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272200|Q31272200]] |- | [[Karula kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517437|Q25517437]] |- | [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522268|Q25522268]] |- | [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522391|Q25522391]] |- | [[Karula mõis (Karula)]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820595|Q21820595]] |- | [[Karunga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285768|Q97285768]] |- | [[Kasari mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517182|Q25517182]] |- | [[Kasenurme mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517181|Q25517181]] |- | [[Kaserahu mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517465|Q25517465]] |- | [[Kassari mõis]] | mõis Hiiumaal, Kassari Tagukülas | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q12366565|Q12366565]] |- | [[Kassi mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517179|Q25517179]] |- | [[Kassinurme mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409836|Q16409836]] |- | [[Kasti mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623122|Q18623122]] |- | [[Kastna mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517851|Q25517851]] |- | [[Kastolatsi mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517183|Q25517183]] |- | [[Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q22231518|Q22231518]] |- | [[Katku mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285770|Q97285770]] |- | [[Katlepa mõis]] | Endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q137757491|Q137757491]] |- | [[Kaubi mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517184|Q25517184]] |- | [[Kauksi mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517186|Q25517186]] |- | [[Kaunispe mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517222|Q25517222]] |- | [[Kaunissaare mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517467|Q25517467]] |- | [[Kaunivere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517225|Q25517225]] |- | [[Kauri mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517224|Q25517224]] |- | [[Kautjala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q4309311|Q4309311]] |- | [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20531104|Q20531104]] |- | [[Kavastu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820605|Q21820605]] |- | [[Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517313|Q25517313]] |- | [[Keava mõis]] | rüütlimõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14954972|Q14954972]] |- | [[Keblaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16409945|Q16409945]] |- | [[Keedika mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512812|Q25512812]] |- | [[Keelitse mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518548|Q25518548]] |- | [[Keeni mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512932|Q25512932]] |- | [[Keeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25512934|Q25512934]] |- | [[Kehra mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510864|Q25510864]] |- | [[Kehtna mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kehtna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969459|Q2969459]] |- | [[Keila mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q16410011|Q16410011]] |- | [[Keila-Joa mõis]] | mõis Keila kihelkonnas | [[Keila kihelkond]] | | [[Keila-Joa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366758|Q12366758]] |- | [[Kelba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517335|Q25517335]] |- | [[Kellamäe mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517227|Q25517227]] |- | [[Kellavere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285773|Q97285773]] |- | [[Kergu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517226|Q25517226]] |- | [[Kerguta mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392487|Q61392487]] |- | [[Kernu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Kernu mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366812|Q12366812]] |- | [[Keskküla mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517212|Q25517212]] |- | [[Keskvere mõis]] | endine mõis Martna kihelkonnas | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412956|Q16412956]] |- | [[Keskvere mõis (Pöide)|Keskvere mõis]] | endine mõis Pöide kihelkonnas | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522889|Q25522889]] |- | [[Kihelkonna kirikumõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518659|Q25518659]] |- | [[Kihlevere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q20531212|Q20531212]] |- | [[Kihnu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517220|Q25517220]] |- | [[Kihnu mõis (Pilistvere)|Kihnu mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31280088|Q31280088]] |- | [[Kiideva mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25511504|Q25511504]] |- | [[Kiidjärve mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q20531221|Q20531221]] |- | [[Kiikla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16410291|Q16410291]] |- | [[Kiisa mõis (Keila)|Kiisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285774|Q97285774]] |- | [[Kiiu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q12366960|Q12366960]] |- | [[Kilbavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517840|Q25517840]] |- | [[Kilingi mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517228|Q25517228]] |- | [[Kiltsi mõis]] | mõis Väike-Maarja kihelkonnas | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | [[Kiltsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3739069|Q3739069]] |- | [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q12366981|Q12366981]] |- | [[Kingli mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25518552|Q25518552]] |- | [[Kintsli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12367002|Q12367002]] |- | [[Kirdalu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517229|Q25517229]] |- | [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe karjamõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12367028|Q12367028]] |- | [[Kirimäe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518400|Q25518400]] |- | [[Kirna mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Kirna mõisa peahoone]]<br/>[[Kirna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2969488|Q2969488]] |- | [[Kirna mõis (Hageri)|Kirna mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q31280089|Q31280089]] |- | [[Kiska mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517496|Q25517496]] |- | [[Kiuma mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517230|Q25517230]] |- | [[Kivi-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410562|Q16410562]] |- | [[Kivijärve mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16413036|Q16413036]] |- | [[Kiviloo mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367072|Q12367072]] |- | [[Kivistiku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285776|Q97285776]] |- | [[Kloodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531315|Q20531315]] |- | [[Klooga mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q627358|Q627358]] |- | [[Kloostri mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367120|Q12367120]] |- | [[Kodasema mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367135|Q12367135]] |- | [[Kodasoo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | [[Kodasoo mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286225|Q3286225]] |- | [[Kodavere mõis (Haljala)|Kodavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285778|Q97285778]] |- | [[Kodijärve mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820612|Q21820612]] |- | [[Kodila mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367147|Q12367147]] |- | [[Kogula mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517232|Q25517232]] |- | [[Kohala mõis]] | rüütlimõis Rakvere kihelkonnas | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531345|Q20531345]] |- | [[Kohatu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367193|Q12367193]] |- | [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522856|Q25522856]] |- | [[Kohila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410809|Q16410809]] |- | [[Kohtla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517231|Q25517231]] |- | [[Koigi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | [[Grünewaldt]] | | [[:d:Q3286216|Q3286216]] |- | [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522266|Q25522266]] |- | [[Koigi mõis (Pöide)|Koigi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522270|Q25522270]] |- | [[Koigi mõis (Haljala)|Koigi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285779|Q97285779]] |- | [[Koigu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517233|Q25517233]] |- | [[Koikküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20531373|Q20531373]] |- | [[Koikla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518155|Q25518155]] |- | [[Koila mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12367227|Q12367227]] |- | [[Koitjärve mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309314|Q4309314]] |- | [[Kokora mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517541|Q25517541]] |- | [[Kolga-Jaani kirikumõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518732|Q25518732]] |- | [[Koltse mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517237|Q25517237]] |- | [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411069|Q16411069]] |- | [[Kolu mõis (Türi)]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q21483145|Q21483145]] |- | [[Koluvere mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623135|Q18623135]] |- | [[Konju mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529043|Q20529043]] |- | [[Konuvere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q1781836|Q1781836]] |- | [[Konvere mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272721|Q31272721]] |- | [[Koogi mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272201|Q31272201]] |- | [[Koogu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367398|Q12367398]] |- | [[Koolme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272202|Q31272202]] |- | [[Koonga mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12367410|Q12367410]] |- | [[Koonu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513042|Q25513042]] |- | [[Kooraste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513095|Q25513095]] |- | [[Koordi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411216|Q16411216]] |- | [[Koorküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517234|Q25517234]] |- | [[Kopli mõis]] | Tallinna linnamõis | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q25520028|Q25520028]] |- | [[Koppelmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623141|Q18623141]] |- | [[Korba mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517292|Q25517292]] |- | [[Korjodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272203|Q31272203]] |- | [[Korova mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392325|Q61392325]] |- | [[Kose mõis (Maarja-Magdaleena)|Kose mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522604|Q25522604]] |- | [[Kose mõis (Jõelähtme)]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q12367493|Q12367493]] |- | [[Kose suvemõis]] | | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | [[Kose suvemõisa elumaja]] | [[:d:Q12367499|Q12367499]] |- | [[Kose-Uuemõisa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Kose-Uuemõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12367482|Q12367482]] |- | [[Kostivere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | [[Kostivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529072|Q20529072]] |- | [[Kotlandi mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517239|Q25517239]] |- | [[Krabi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517236|Q25517236]] |- | [[Kriimani mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12367545|Q12367545]] |- | [[Krootuse mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20933421|Q20933421]] |- | [[Kruusimäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272205|Q31272205]] |- | [[Krüüdneri mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517235|Q25517235]] |- | [[Kudina mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12367645|Q12367645]] |- | [[Kudjape mõis]] | rüütlimõis Saaremaal | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q12367650|Q12367650]] |- | [[Kudruküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517505|Q25517505]] |- | [[Kuie mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411601|Q16411601]] |- | [[Kuigatsi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21821258|Q21821258]] |- | [[Kuijõe mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12367656|Q12367656]] |- | [[Kuimetsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518281|Q25518281]] |- | [[Kuivastu mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517249|Q25517249]] |- | [[Kuivaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392496|Q61392496]] |- | [[Kukevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517241|Q25517241]] |- | [[Kukruse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Kukruse mõisa peahoone]]<br/>[[Kukruse mõisa kalmistu]]<br/>[[Kukruse mõisa hobusetall]]<br/>[[Kukruse mõisa ait]]<br/>[[Kukruse mõisa kuivati]]<br/>[[Kukruse mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367680|Q12367680]] |- | [[Kuksema mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411686|Q16411686]] |- | [[Kukulinna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411704|Q16411704]] |- | [[Kulani mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623152|Q18623152]] |- | [[Kulina mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518389|Q25518389]] |- | [[Kullaaru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529195|Q20529195]] |- | [[Kullenga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285782|Q97285782]] |- | [[Kulli mõis (Kärla)|Kulli mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522771|Q25522771]] |- | [[Kuluse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272254|Q31272254]] |- | [[Kumna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Kumna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969502|Q2969502]] |- | [[Kunda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367745|Q12367745]] |- | [[Kupna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517242|Q25517242]] |- | [[Kuremaa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Kuremaa loss|Kuremaa mõisa peahoone]]<br/>[[Kuremaa mõisa kalmistu]]<br/>[[Kuremaa mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367794|Q12367794]] |- | [[Kuressaare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517310|Q25517310]] |- | [[Kurevere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517243|Q25517243]] |- | [[Kurge mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517240|Q25517240]] |- | [[Kurisoo mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12367822|Q12367822]] |- | [[Kurista mõis]] | mõis Laiuse kihelkonnas | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367821|Q12367821]] |- | [[Kurista mõis (Võnnu)|Kurista mõis]] | mõis Võnnu kihelkonnas | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522545|Q25522545]] |- | [[Kurisu mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757510|Q137757510]] |- | [[Kurkse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25517244|Q25517244]] |- | [[Kurna mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510881|Q25510881]] |- | [[Kursi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236894|Q22236894]] |- | [[Kursi mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517083|Q25517083]] |- | [[Kurtna mõis]] | rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529422|Q20529422]] |- | [[Kurtna mõis (Hageri)|Kurtna mõis]] | rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522279|Q25522279]] |- | [[Kuru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517284|Q25517284]] |- | [[Kuuda mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517246|Q25517246]] |- | [[Kuusalu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236904|Q22236904]] |- | [[Kuusiku mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955039|Q14955039]] |- | [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)|Kuusiku mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522275|Q25522275]] |- | [[Kuusna mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367918|Q12367918]] |- | [[Kuusnõmme mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517245|Q25517245]] |- | [[Kvissentali mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392327|Q61392327]] |- | [[Käblaküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517248|Q25517248]] |- | [[Käblamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517247|Q25517247]] |- | [[Kädva mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12367935|Q12367935]] |- | [[Käesalu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q2969451|Q2969451]] |- | [[Käesla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518215|Q25518215]] |- | [[Kähri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517252|Q25517252]] |- | [[Käo mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272255|Q31272255]] |- | [[Käpla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392497|Q61392497]] |- | [[Käravete mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Käravete mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286213|Q3286213]] |- | [[Kärbla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517251|Q25517251]] |- | [[Kärde mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367961|Q12367961]] |- | [[Kärdla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517345|Q25517345]] |- | [[Kärdlamõisa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517254|Q25517254]] |- | [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522340|Q25522340]] |- | [[Kärevere mõis (Türi)|Kärevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522364|Q25522364]] |- | [[Kärgula mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517250|Q25517250]] |- | [[Kärkna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517360|Q25517360]] |- | [[Kärla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518001|Q25518001]] |- | [[Kärmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517256|Q25517256]] |- | [[Kärsa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518296|Q25518296]] |- | [[Kärstna mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Kärstna mõisa peahoone]]<br/>[[Kärstna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q3286214|Q3286214]] |- | [[Kärsu mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512613|Q25512613]] |- | [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]] | mõis Simuna kihelkonnas | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16413358|Q16413358]] |- | [[Käru mõis]] | mõis Vändra kihelkonnas | [[Vändra kihelkond]] | | [[Käru mõisa peahoone]] | [[:d:Q21595687|Q21595687]] |- | [[Käsmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517253|Q25517253]] |- | [[Käända mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517257|Q25517257]] |- | [[Kääniku mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517146|Q25517146]] |- | [[Kääsla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517147|Q25517147]] |- | [[Kõhastu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392495|Q61392495]] |- | [[Kõiguste mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517145|Q25517145]] |- | [[Kõima mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511432|Q25511432]] |- | [[Kõinastu mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518021|Q25518021]] |- | [[Kõljala mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q16408927|Q16408927]] |- | [[Kõltsi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517142|Q25517142]] |- | [[Kõltsu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309315|Q4309315]] |- | [[Kõmmaste mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25512785|Q25512785]] |- | [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309317|Q4309317]] |- | [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522282|Q25522282]] |- | [[Kõnnu mõis (Torma)|Kõnnu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522283|Q25522283]] |- | [[Kõnnu mõis (Võnnu)|Kõnnu mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522286|Q25522286]] |- | [[Kõnnu mõis (Kihelkonna)|Kõnnu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280090|Q31280090]] |- | [[Kõo mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12368045|Q12368045]] |- | [[Kõpu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517471|Q25517471]] |- | [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522309|Q25522309]] |- | [[Kõpu mõis (Tõstamaa)|Kõpu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522648|Q25522648]] |- | [[Kõrgepalu mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517379|Q25517379]] |- | [[Kõrgessaare mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q14954930|Q14954930]] |- | [[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q31280092|Q31280092]] |- | [[Kõruse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272256|Q31272256]] |- | [[Kõrve mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392499|Q61392499]] |- | [[Kõrvetaguse mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517143|Q25517143]] |- | [[Köisi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12368094|Q12368094]] |- | [[Kübassaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517144|Q25517144]] |- | [[Küdema mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517141|Q25517141]] |- | [[Küti mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517140|Q25517140]] |- | [[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522367|Q25522367]] |- | [[Kütke mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517139|Q25517139]] |- | [[Laadjala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517333|Q25517333]] |- | [[Laagna mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16409157|Q16409157]] |- | [[Laanemetsa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20529698|Q20529698]] |- | [[Laanemõisa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285789|Q97285789]] |- | [[Laasma mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392270|Q61392270]] |- | [[Laatre mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517187|Q25517187]] |- | [[Laatre mõis (Ruhja)|Laatre mõis]] | | [[Põhja-Ruhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280093|Q31280093]] |- | [[Laatsi mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518567|Q25518567]] |- | [[Laekvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409214|Q16409214]] |- | [[Laeva mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517643|Q25517643]] |- | [[Lagedi mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517198|Q25517198]] |- | [[Lahetaguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409314|Q16409314]] |- | [[Lahmuse mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12368202|Q12368202]] |- | [[Laiksaare mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517037|Q25517037]] |- | [[Laiküla mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12368230|Q12368230]] |- | [[Laimetsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16409388|Q16409388]] |- | [[Laimjala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517347|Q25517347]] |- | [[Laitse mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q14955056|Q14955056]] |- | [[Laius-Tähkvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368258|Q12368258]] |- | [[Laiuse mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409418|Q16409418]] |- | [[Lammasküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822122|Q21822122]] |- | [[Lange mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392271|Q61392271]] |- | [[Laoküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285790|Q97285790]] |- | [[Lasila mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | [[Lasila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969661|Q2969661]] |- | [[Lasinurme mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517061|Q25517061]] |- | [[Lasputre mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517058|Q25517058]] |- | [[Lasva mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517369|Q25517369]] |- | [[Laugu mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518157|Q25518157]] |- | [[Lauguta mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517059|Q25517059]] |- | [[Lauka mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517322|Q25517322]] |- | [[Laulasmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q13359534|Q13359534]] |- | [[Laulepa mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517056|Q25517056]] |- | [[Laupa mõis]] | mõis Eestis | [[Türi kihelkond]] | | [[Laupa mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969684|Q2969684]] |- | [[Lautna mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517055|Q25517055]] |- | [[Leebiku mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q16409671|Q16409671]] |- | [[Leedi mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368391|Q12368391]] |- | [[Leediküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517054|Q25517054]] |- | [[Leesi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272258|Q31272258]] |- | [[Leetse mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12368420|Q12368420]] |- | [[Leevi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517057|Q25517057]] |- | [[Leevi mõis (Võnnu)|Leevi mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522553|Q25522553]] |- | [[Leevre mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517060|Q25517060]] |- | [[Lehetu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518587|Q25518587]] |- | [[Lehmja mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409759|Q16409759]] |- | [[Lehmja mõis (Keila)|Lehmja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285791|Q97285791]] |- | [[Lehola mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Lehola mõisa viinavabrik]] | [[:d:Q12368433|Q12368433]] |- | [[Lehtmetsa mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517255|Q25517255]] |- | [[Lehtse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Lehtse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12368452|Q12368452]] |- | [[Leila mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517259|Q25517259]] |- | [[Leisi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517260|Q25517260]] |- | [[Lellapere mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955069|Q14955069]] |- | [[Lelle mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517949|Q25517949]] |- | [[Lemmatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517258|Q25517258]] |- | [[Lemmiku mõis]] | Haimre mõisa juurde kuulunud endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392274|Q61392274]] |- | [[Lemuvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q31272264|Q31272264]] |- | [[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522288|Q25522288]] |- | [[Lepiku mõis (Kadrina)|Lepiku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285794|Q97285794]] |- | [[Lepiku mõis (Keila)|Lepiku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285795|Q97285795]] |- | [[Lepna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285796|Q97285796]] |- | [[Levala mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517841|Q25517841]] |- | [[Libatse mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517262|Q25517262]] |- | [[Liberty suvemõis]] | | | [[Koch]]<br/>[[Eesti Vabaõhumuuseum]] | | [[:d:Q18107875|Q18107875]] |- | [[Libumäe mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517263|Q25517263]] |- | [[Lihasoo mõis]] | eramõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272265|Q31272265]] |- | [[Lihula mõis]] | mõis Lihula kihelkonnas | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q18623175|Q18623175]] |- | [[Lihulõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285797|Q97285797]] |- | [[Lihuntsi mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392278|Q61392278]] |- | [[Liigvalla mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12368714|Q12368714]] |- | [[Liigvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392277|Q61392277]] |- | [[Liinemõisa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410056|Q16410056]] |- | [[Liiva-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272266|Q31272266]] |- | [[Liivamäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517459|Q25517459]] |- | [[Liivi mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12368775|Q12368775]] |- | [[Lilastvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517418|Q25517418]] |- | [[Lilli-Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20530124|Q20530124]] |- | [[Lilu mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517723|Q25517723]] |- | [[Lindheimi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q31277375|Q31277375]] |- | [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522301|Q25522301]] |- | [[Linnamäe mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21822128|Q21822128]] |- | [[Linnape mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517285|Q25517285]] |- | [[Lohu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Lohu mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410359|Q16410359]] |- | [[Loja mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517261|Q25517261]] |- | [[Loksu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285799|Q97285799]] |- | [[Lokuta mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517194|Q25517194]] |- | [[Lontova mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517264|Q25517264]] |- | [[Loo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309318|Q4309318]] |- | [[Loobu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410448|Q16410448]] |- | [[Loode mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272268|Q31272268]] |- | [[Loodi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820616|Q21820616]] |- | [[Loodna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511162|Q25511162]] |- | [[Loona mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12369021|Q12369021]] |- | [[Loopre mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410526|Q16410526]] |- | [[Loosi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517367|Q25517367]] |- | [[Loosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25519100|Q25519100]] |- | [[Lootvina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517038|Q25517038]] |- | [[Lota mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517737|Q25517737]] |- | [[Lubja mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517036|Q25517036]] |- | [[Luiste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511172|Q25511172]] |- | [[Luka mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309319|Q4309319]] |- | [[Luke mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q6702128|Q6702128]] |- | [[Lustivere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q11251036|Q11251036]] |- | [[Luua mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Luua mõisa peahoone]] | [[:d:Q12369136|Q12369136]] |- | [[Luua mõis (Paide)|Luua mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522271|Q25522271]] |- | [[Luulupe mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517048|Q25517048]] |- | [[Luunja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822134|Q21822134]] |- | [[Luusika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272263|Q31272263]] |- | [[Luutsniku mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517378|Q25517378]] |- | [[Lähevere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410740|Q16410740]] |- | [[Läsna mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272135|Q31272135]] |- | [[Läti mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16410776|Q16410776]] |- | [[Läti mõis (Vigala)|Läti mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392376|Q61392376]] |- | [[Lõhavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518287|Q25518287]] |- | [[Lõmala mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517049|Q25517049]] |- | [[Lõo mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517291|Q25517291]] |- | [[Lõusa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410875|Q16410875]] |- | [[Lõve mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517190|Q25517190]] |- | [[Lööne mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410893|Q16410893]] |- | [[Lööra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392507|Q61392507]] |- | [[Lümanda mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517046|Q25517046]] |- | [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12369296|Q12369296]] |- | [[Lümandu mõis (Märjamaa)|Lümandu mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522327|Q25522327]] |- | [[Maalse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517045|Q25517045]] |- | [[Maardu mõis]] | mõis Jõelähtme kihelkonnas | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Fersen]] | [[Maardu mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286242|Q3286242]] |- | [[Maaritsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517044|Q25517044]] |- | [[Maarjamäe mõis (Võnnu)|Maarjamäe mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392378|Q61392378]] |- | [[Maarjamäe suvemõis]] | | | | | [[:d:Q22262119|Q22262119]] |- | [[Maarjamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623191|Q18623191]] |- | [[Maasi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517349|Q25517349]] |- | [[Maasika mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220394|Q97220394]] |- | [[Maaska mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517439|Q25517439]] |- | [[Maeru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392521|Q61392521]] |- | [[Maheda mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285803|Q97285803]] |- | [[Mahtra mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413388|Q16413388]] |- | [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]] | mõis Haljala kihelkonnas | [[Lüganuse kihelkond]] | [[Wrangell]] | | [[:d:Q2971072|Q2971072]] |- | [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]] | mõis Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955123|Q14955123]] |- | [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]] | mõis Hageri kihelkonnas | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522321|Q25522321]] |- | [[Maidla mõis (Kambja)|Maidla mõis]] | kõrvalmõis Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522508|Q25522508]] |- | [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõis]] | mõis Kullamaa kihelkonnas | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522859|Q25522859]] |- | [[Malla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12369600|Q12369600]] |- | [[Maramaa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517416|Q25517416]] |- | [[Masa mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392266|Q61392266]] |- | [[Massu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16412703|Q16412703]] |- | [[Massu mõis (Vändra)|Massu mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q31280094|Q31280094]] |- | [[Matsalu mõis]] | rüütlimõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | [[Matsalu mõisa peahoone]]<br/>[[Matsalu mõisa park]] | [[:d:Q3286246|Q3286246]] |- | [[Meedla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517334|Q25517334]] |- | [[Meeksi mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517373|Q25517373]] |- | [[Meeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820618|Q21820618]] |- | [[Meossaare mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392265|Q61392265]] |- | [[Meremõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309320|Q4309320]] |- | [[Meriküla mõis (Vaivara)|Meriküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522402|Q25522402]] |- | [[Meriküla mõis (Viru-Jaagupi)|Meriküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522752|Q25522752]] |- | [[Metsamõisa mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518518|Q25518518]] |- | [[Metsiku mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517339|Q25517339]] |- | [[Metsküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518162|Q25518162]] |- | [[Metstaguse mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411658|Q16411658]] |- | [[Misso mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517368|Q25517368]] |- | [[Moe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q12370424|Q12370424]] |- | [[Moora mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518298|Q25518298]] |- | [[Mooritsa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517842|Q25517842]] |- | [[Mooste mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q3763687|Q3763687]] |- | [[Morna mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q16411855|Q16411855]] |- | [[Muhu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236796|Q22236796]] |- | [[Muhu-Suuremõisa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518016|Q25518016]] |- | [[Muike mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285814|Q97285814]] |- | [[Mullutu mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517337|Q25517337]] |- | [[Munalaskme mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623206|Q18623206]] |- | [[Muraja mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517350|Q25517350]] |- | [[Muraste mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Muraste mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286258|Q3286258]] |- | [[Muratsi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q22574214|Q22574214]] |- | [[Murikatsi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517043|Q25517043]] |- | [[Mustajõe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517042|Q25517042]] |- | [[Mustamäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Glehni loss]] | [[:d:Q42326596|Q42326596]] |- | [[Musti mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519057|Q25519057]] |- | [[Mustja mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517366|Q25517366]] |- | [[Mustjala mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q18623207|Q18623207]] |- | [[Muuga mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | [[Carl Timoleon von Neff]] | | [[:d:Q2970105|Q2970105]] |- | [[Muusi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392379|Q61392379]] |- | [[Mädapea mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529363|Q20529363]] |- | [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522349|Q25522349]] |- | [[Mäe mõis (Valjala)|Mäe mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522730|Q25522730]] |- | [[Mäe-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518210|Q25518210]] |- | [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522328|Q25522328]] |- | [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522369|Q25522369]] |- | [[Mäemõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517486|Q25517486]] |- | [[Mäesaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517381|Q25517381]] |- | [[Mäetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Mäetaguse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123204|Q12123204]] |- | [[Mägiotsa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517374|Q25517374]] |- | [[Mägise mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517164|Q25517164]] |- | [[Mäkaste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517163|Q25517163]] |- | [[Mäksa mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12370671|Q12370671]] |- | [[Mälgu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272262|Q31272262]] |- | [[Mällikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370677|Q12370677]] |- | [[Männiku mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517165|Q25517165]] |- | [[Männikvälja mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518465|Q25518465]] |- | [[Mäo mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | [[Mäo mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969886|Q2969886]] |- | [[Vana-Märjamaa mõis|Märjamaa mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517430|Q25517430]] |- | [[Märjandi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272137|Q31272137]] |- | [[Määri mõis]] | mõis Virumaal | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517040|Q25517040]] |- | [[Mõdriku mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q976749|Q976749]] |- | [[Mõigu mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411822|Q16411822]] |- | [[Mõisaküla mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517041|Q25517041]] |- | [[Mõisaküla mõis (Viljandi)|Mõisaküla mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392449|Q61392449]] |- | [[Mõisalõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285815|Q97285815]] |- | [[Mõisamaa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411850|Q16411850]] |- | [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16411856|Q16411856]] |- | [[Mõndavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285816|Q97285816]] |- | [[Mõniste mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513100|Q25513100]] |- | [[Mõnnuste mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518209|Q25518209]] |- | [[Mõntu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517039|Q25517039]] |- | [[Mõra mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12370762|Q12370762]] |- | [[Mõraste mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370760|Q12370760]] |- | [[Mõtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16411904|Q16411904]] |- | [[Möllatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392328|Q61392328]] |- | [[Mügra mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517400|Q25517400]] |- | [[Mündi mõis]] | | [[Paide kihelkond]]<br/>[[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411930|Q16411930]] |- | [[Müta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392332|Q61392332]] |- | [[Müüriku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12370797|Q12370797]] |- | [[Müüsleri mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12370795|Q12370795]] |- | [[Nabala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510897|Q25510897]] |- | [[Naha mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517376|Q25517376]] |- | [[Nahkja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285818|Q97285818]] |- | [[Naissaare mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272261|Q31272261]] |- | [[Nakamaa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517489|Q25517489]] |- | [[Nava mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517843|Q25517843]] |- | [[Navesti mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517985|Q25517985]] |- | [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412245|Q16412245]] |- | [[Neeruti mõis (Otepää)|Neeruti mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25522535|Q25522535]] |- | [[Nehatu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q16412249|Q16412249]] |- | [[Nehatu mõis (Türi)|Nehatu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522371|Q25522371]] |- | [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu mõis]] | mõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25522386|Q25522386]] |- | [[Nenu mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q61392534|Q61392534]] |- | [[Nigula mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517739|Q25517739]] |- | [[Niibi mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518404|Q25518404]] |- | [[Niidu mõis (Ambla)|Niidu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31280141|Q31280141]] |- | [[Niidu mõis (Rääma)|Niidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q97347611|Q97347611]] |- | [[Niinja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518235|Q25518235]] |- | [[Niitvälja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309322|Q4309322]] |- | [[Nissi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517077|Q25517077]] |- | [[Noarootsi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236835|Q22236835]] |- | [[Nolgimõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272260|Q31272260]] |- | [[Norra mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371176|Q12371176]] |- | [[Nugeri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220768|Q97220768]] |- | [[Nurme mõis]] | Mõis Saue vallas | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820621|Q21820621]] |- | [[Nurme mõis (Karja)|Nurme mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280095|Q31280095]] |- | [[Nurme mõis (Muhu)|Nurme mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280143|Q31280143]] |- | [[Nurme mõis (Rakvere)|Nurme mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392382|Q61392382]] |- | [[Nurtu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518545|Q25518545]] |- | [[Nutu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517613|Q25517613]] |- | [[Nõlva mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517484|Q25517484]] |- | [[Nõmbra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q31272145|Q31272145]] |- | [[Nõmme mõis (Kose)|Nõmme mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522454|Q25522454]] |- | [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522818|Q25522818]] |- | [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q21820620|Q21820620]] |- | [[Nõmmküla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q61388727|Q61388727]] |- | [[Nõmmpere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517425|Q25517425]] |- | [[Nõva mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q16408779|Q16408779]] |- | [[Nüpli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517688|Q25517688]] |- | [[Oandu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285826|Q97285826]] |- | [[Oeküla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392538|Q61392538]] |- | [[Ohakvere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518308|Q25518308]] |- | [[Ohekatku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12371336|Q12371336]] |- | [[Ohtja mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518217|Q25518217]] |- | [[Ohtla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518414|Q25518414]] |- | [[Ohtu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Ohtu mõisa peahoone]] | [[:d:Q2090050|Q2090050]] |- | [[Ohukotsu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16408940|Q16408940]] |- | [[Ohulepa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517338|Q25517338]] |- | [[Oidrema mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511407|Q25511407]] |- | [[Oisu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517460|Q25517460]] |- | [[Oiu mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518912|Q25518912]] |- | [[Ojaküla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392386|Q61392386]] |- | [[Ojataguse mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517290|Q25517290]] |- | [[Oju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517977|Q25517977]] |- | [[Olbrüki mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518166|Q25518166]] |- | [[Olgina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517509|Q25517509]] |- | [[Ollepa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371441|Q12371441]] |- | [[Olli mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16412564|Q16412564]] |- | [[Olukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517844|Q25517844]] |- | [[Olustvere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | [[Olustvere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286153|Q3286153]] |- | [[Ontika mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16412583|Q16412583]] |- | [[Oonurme mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518323|Q25518323]] |- | [[Oonurme mõis (Kadrina)|Oonurme mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285829|Q97285829]] |- | [[Oosoli mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518577|Q25518577]] |- | [[Orajõe mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517947|Q25517947]] |- | [[Oraniku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413408|Q16413408]] |- | [[Orasaare mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q16409123|Q16409123]] |- | [[Orava mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517309|Q25517309]] |- | [[Orava mõis (Tarvastu)|Orava mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522311|Q25522311]] |- | [[Orava mõis (Nõo)|Orava mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q61392385|Q61392385]] |- | [[Orgita mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517424|Q25517424]] |- | [[Orgmetsa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517218|Q25517218]] |- | [[Orguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272140|Q31272140]] |- | [[Oriküla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518211|Q25518211]] |- | [[Orina mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25511516|Q25511516]] |- | [[Orissaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517348|Q25517348]] |- | [[Orjaku mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517497|Q25517497]] |- | [[Orjaku-Kuriste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392539|Q61392539]] |- | [[Orkse mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q31272143|Q31272143]] |- | [[Oru mõis (Jõhvi)|Oru mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25521379|Q25521379]] |- | [[Oru mõis (Kose)|Oru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522090|Q25522090]] |- | [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522862|Q25522862]] |- | [[Oru mõis (Viru-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285830|Q97285830]] |- | [[Oti mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q21822116|Q21822116]] |- | [[Oti mõis (Harju-Madise)|Oti mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285831|Q97285831]] |- | [[Otsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517382|Q25517382]] |- | [[Paadla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518206|Q25518206]] |- | [[Paadrema mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q12371756|Q12371756]] |- | [[Paasiku mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517466|Q25517466]] |- | [[Paasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517084|Q25517084]] |- | [[Paate mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392280|Q61392280]] |- | [[Paatsa mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518214|Q25518214]] |- | [[Paatsalu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518226|Q25518226]] |- | [[Pada mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371772|Q12371772]] |- | [[Padise mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12371780|Q12371780]] |- | [[Paduri mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285833|Q97285833]] |- | [[Pae mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371791|Q12371791]] |- | [[Pae mõis (Risti)|Pae mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280316|Q31280316]] |- | [[Paeküla mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517086|Q25517086]] |- | [[Paenasti mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409490|Q16409490]] |- | [[Pagari mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530106|Q20530106]] |- | [[Pahkla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q21822141|Q21822141]] |- | [[Pahuvere mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517087|Q25517087]] |- | [[Paistu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518726|Q25518726]] |- | [[Pajaka mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518579|Q25518579]] |- | [[Paju mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | [[Paju mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623235|Q18623235]] |- | [[Paju mõis (Kihelkonna)|Paju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522119|Q25522119]] |- | [[Paju mõis (Kullamaa)|Paju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392445|Q61392445]] |- | [[Pajusi mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12371842|Q12371842]] |- | [[Pakasmäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517088|Q25517088]] |- | [[Pakaste mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12371849|Q12371849]] |- | [[Pakitu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285834|Q97285834]] |- | [[Pala mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371864|Q12371864]] |- | [[Pala mõis (Puhja)|Pala mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522310|Q25522310]] |- | [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25522820|Q25522820]] |- | [[Palase mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16409644|Q16409644]] |- | [[Palasi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409651|Q16409651]] |- | [[Palivere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371901|Q12371901]] |- | [[Pallaste mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q4309324|Q4309324]] |- | [[Pallasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285836|Q97285836]] |- | [[Palmse mõis]] | mõis Eestis | [[Kadrina kihelkond]] | [[Pahlen]] | [[Palmse mõisa peahoone]] | [[:d:Q920492|Q920492]] |- | [[Palo mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q18623240|Q18623240]] |- | [[Palu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978319|Q978319]] |- | [[Palupera mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q20530196|Q20530196]] |- | [[Palvere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517614|Q25517614]] |- | [[Pamma mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518159|Q25518159]] |- | [[Pandivere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518297|Q25518297]] |- | [[Pangodi mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517405|Q25517405]] |- | [[Papiniidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392542|Q61392542]] |- | [[Parasmaa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12371974|Q12371974]] |- | [[Parasmetsa mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518161|Q25518161]] |- | [[Pargi mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517426|Q25517426]] |- | [[Parila mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517136|Q25517136]] |- | [[Parkhofi mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q124289793|Q124289793]] |- | [[Partsi mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511494|Q25511494]] |- | [[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522360|Q25522360]] |- | [[Paslepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530269|Q20530269]] |- | [[Pataste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517135|Q25517135]] |- | [[Pati mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512873|Q25512873]] |- | [[Patküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21822307|Q21822307]] |- | [[Patsu mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517138|Q25517138]] |- | [[Paunküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510980|Q25510980]] |- | [[Pavestküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392543|Q61392543]] |- | [[Pedaniku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518536|Q25518536]] |- | [[Peeri mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272146|Q31272146]] |- | [[Peetri mõis (Keila)|Peetri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309323|Q4309323]] |- | [[Peetri mõis (Paistu)|Peetri mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280317|Q31280317]] |- | [[Peetrimõisa mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517133|Q25517133]] |- | [[Peetrimõisa mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q22231705|Q22231705]] |- | [[Pekre mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517828|Q25517828]] |- | [[Penijõe mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q3286260|Q3286260]] |- | [[Peningi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510865|Q25510865]] |- | [[Penuja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517137|Q25517137]] |- | [[Peri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517444|Q25517444]] |- | [[Perila mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517468|Q25517468]] |- | [[Perjatse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517511|Q25517511]] |- | [[Permisküla mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518327|Q25518327]] |- | [[Pidula mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372392|Q12372392]] |- | [[Pihtla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623249|Q18623249]] |- | [[Piibe mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372413|Q12372413]] |- | [[Piigandi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530443|Q20530443]] |- | [[Piila mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517110|Q25517110]] |- | [[Piira mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517111|Q25517111]] |- | [[Piirsalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16410313|Q16410313]] |- | [[Piiskopi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517112|Q25517112]] |- | [[Piiumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12372442|Q12372442]] |- | [[Pikajärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q19921968|Q19921968]] |- | [[Pikaküla mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372443|Q12372443]] |- | [[Pikavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510989|Q25510989]] |- | [[Pikkjärve mõis]] | Karula mõisa kõrvalmõis, Karula kihelkond | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517108|Q25517108]] |- | [[Pikkjärve mõis (Palamuse)|Pikkjärve mõis]] | Kaarepere mõisa karjamõis, Palamuse kihelkond | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q123965365|Q123965365]] |- | [[Pikva mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12372455|Q12372455]] |- | [[Pilguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372457|Q12372457]] |- | [[Pilka mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517107|Q25517107]] |- | [[Pilkuse mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25512968|Q25512968]] |- | [[Pindi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517385|Q25517385]] |- | [[Pinska mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517470|Q25517470]] |- | [[Pirgu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372533|Q12372533]] |- | [[Pirmastu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517474|Q25517474]] |- | [[Pivarootsi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517495|Q25517495]] |- | [[Plaani mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517383|Q25517383]] |- | [[Poaka mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517106|Q25517106]] |- | [[Poka mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25512922|Q25512922]] |- | [[Pokardi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q20530596|Q20530596]] |- | [[Poksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392335|Q61392335]] |- | [[Polli mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512770|Q25512770]] |- | [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280142|Q31280142]] |- | [[Pootsi mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12372669|Q12372669]] |- | [[Pootsiku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518333|Q25518333]] |- | [[Porkuni mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12372679|Q12372679]] |- | [[Pornuse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517104|Q25517104]] |- | [[Praakli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517109|Q25517109]] |- | [[Praakmani mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517371|Q25517371]] |- | [[Pragi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517097|Q25517097]] |- | [[Prandi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978332|Q978332]] |- | [[Prangli mõis (Jõelähtme)|Prangli mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392444|Q61392444]] |- | [[Preedi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372730|Q12372730]] |- | [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)|Preedi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]]<br/>[[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392337|Q61392337]] |- | [[Pressi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285839|Q97285839]] |- | [[Pringi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517099|Q25517099]] |- | [[Prossa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517098|Q25517098]] |- | [[Pruuna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q2969033|Q2969033]] |- | [[Prääma mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q12372835|Q12372835]] |- | [[Prümli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517095|Q25517095]] |- | [[Pudivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518300|Q25518300]] |- | [[Puhatu mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285844|Q97285844]] |- | [[Puhkova mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517512|Q25517512]] |- | [[Puhtu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q20933447|Q20933447]] |- | [[Puiatu mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513038|Q25513038]] |- | [[Puiatu mõis (Anna)|Puiatu mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280146|Q31280146]] |- | [[Puka mõis (Viru-Jaagupi)|Puka mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522874|Q25522874]] |- | [[Purdi mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372932|Q12372932]] |- | [[Purila mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | [[Purila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2614555|Q2614555]] |- | [[Purtse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q1767967|Q1767967]] |- | [[Pusu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518963|Q25518963]] |- | [[Puta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392338|Q61392338]] |- | [[Putkaste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q11889172|Q11889172]] |- | [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522774|Q25522774]] |- | [[Puurmani mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | [[Puurmani mõisa peahoone]] | [[:d:Q3740412|Q3740412]] |- | [[Puusta mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392545|Q61392545]] |- | [[Pädaste mõis]] | mõis Saaremaal Muhu kihelkonnas | [[Muhu kihelkond]] | | [[Pädaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q16411004|Q16411004]] |- | [[Pähkla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517096|Q25517096]] |- | [[Pähklimäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517510|Q25517510]] |- | [[Pähu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518514|Q25518514]] |- | [[Päidla mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12372978|Q12372978]] |- | [[Päinurme mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411029|Q16411029]] |- | [[Päite mõis|Päite kirikumõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517092|Q25517092]] |- | [[Pällu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285847|Q97285847]] |- | [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522102|Q25522102]] |- | [[Päri mõis (Türi)|Päri mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522267|Q25522267]] |- | [[Päri mõis (Kadrina)|Päri mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392439|Q61392439]] |- | [[Päri mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822438|Q21822438]] |- | [[Pärinurme mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q65259348|Q65259348]] |- | [[Pärna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221124|Q97221124]] |- | [[Pärnamaa mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518592|Q25518592]] |- | [[Pärnu kirikumõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517767|Q25517767]] |- | [[Pärnu-Jaagupi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518679|Q25518679]] |- | [[Pärsama mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518163|Q25518163]] |- | [[Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820631|Q21820631]] |- | [[Päsula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221143|Q97221143]] |- | [[Päädeva mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517093|Q25517093]] |- | [[Päärdu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12373067|Q12373067]] |- | [[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522766|Q25522766]] |- | [[Põdrangu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12373083|Q12373083]] |- | [[Põhjaka mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411352|Q16411352]] |- | [[Põhu mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517372|Q25517372]] |- | [[Põlgaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | [[Põlgaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530776|Q20530776]] |- | [[Põlli mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518588|Q25518588]] |- | [[Põlliku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517094|Q25517094]] |- | [[Põllküla mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517213|Q25517213]] |- | [[Põlula mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411493|Q16411493]] |- | [[Põlula-Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518466|Q25518466]] |- | [[Põlva kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518620|Q25518620]] |- | [[Põriki mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517090|Q25517090]] |- | [[Põvvatu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517091|Q25517091]] |- | [[Pöögle mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512884|Q25512884]] |- | [[Pööravere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373211|Q12373211]] |- | [[Pühajärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q16411595|Q16411595]] |- | [[Pühajõe mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517089|Q25517089]] |- | [[Pühatu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16411622|Q16411622]] |- | [[Pürksi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373250|Q12373250]] |- | [[Püssi mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q21822441|Q21822441]] |- | [[Raadi mõis]] | Mõis Tartumaal | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Raadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373288|Q12373288]] |- | [[Raadlovi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392341|Q61392341]] |- | [[Raanitsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517265|Q25517265]] |- | [[Raasiku mõis]] | mõis Eestis | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373305|Q12373305]] |- | [[Rabivere mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411788|Q16411788]] |- | [[Rae mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510899|Q25510899]] |- | [[Raeküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517266|Q25517266]] |- | [[Rahivere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517204|Q25517204]] |- | [[Rahkla mõis (Simuna)|Rahkla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522298|Q25522298]] |- | [[Rahkla mõis (Viru-Nigula)|Rahkla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392438|Q61392438]] |- | [[Rahu mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q65259428|Q65259428]] |- | [[Rahula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517192|Q25517192]] |- | [[Rahumäe mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517375|Q25517375]] |- | [[Rahuoru mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517279|Q25517279]] |- | [[Raigla mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517272|Q25517272]] |- | [[Raigu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517276|Q25517276]] |- | [[Raikküla mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | [[Keyserlingk]] | [[Raikküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q2970350|Q2970350]] |- | [[Raka mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623296|Q18623296]] |- | [[Rakitse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q124425319|Q124425319]] |- | [[Rakvere mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | [[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone]] | [[:d:Q16412005|Q16412005]] |- | [[Ramma mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517273|Q25517273]] |- | [[Randvere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517275|Q25517275]] |- | [[Randvere mõis (Pühalepa)|Randvere mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392435|Q61392435]] |- | [[Ranna mõis (Kodavere)|Ranna mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522294|Q25522294]] |- | [[Ranna mõis (Muhu)|Ranna mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q65259451|Q65259451]] |- | [[Rannaküla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518022|Q25518022]] |- | [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522249|Q25522249]] |- | [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25522808|Q25522808]] |- | [[Rannamõisa mõis (Viru-Nigula)|Rannamõisa mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285856|Q97285856]] |- | [[Rannapungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518331|Q25518331]] |- | [[Rannu mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820698|Q21820698]] |- | [[Rapla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12373581|Q12373581]] |- | [[Rapla mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373580|Q12373580]] |- | [[Rasina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822561|Q21822561]] |- | [[Rasivere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518470|Q25518470]] |- | [[Rassivere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285859|Q97285859]] |- | [[Ratla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q137757490|Q137757490]] |- | [[Raudna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392549|Q61392549]] |- | [[Rava mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373654|Q12373654]] |- | [[Ravila mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Ravila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373660|Q12373660]] |- | [[Reastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12373678|Q12373678]] |- | [[Rebasemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517278|Q25517278]] |- | [[Reegoldi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517274|Q25517274]] |- | [[Reigi kirikumõis]] | kirikumõis Hiiumaal | | | | [[:d:Q22236888|Q22236888]] |- | [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q31280318|Q31280318]] |- | [[Reihenau mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412312|Q16412312]] |- | [[Reina mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16412322|Q16412322]] |- | [[Reiu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517271|Q25517271]] |- | [[Reo mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517974|Q25517974]] |- | [[Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517665|Q25517665]] |- | [[Reopalu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517206|Q25517206]] |- | [[Reopä mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272138|Q31272138]] |- | [[Repniku mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16412327|Q16412327]] |- | [[Restu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820703|Q21820703]] |- | [[Riguldi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529341|Q20529341]] |- | [[Rihula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221499|Q97221499]] |- | [[Riidaja mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Riidaja mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123206|Q12123206]] |- | [[Riidaku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373950|Q12373950]] |- | [[Riigi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517517|Q25517517]] |- | [[Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Riisipere mõisa peahoone]]<br/>[[Riisipere mõisa park]] | [[:d:Q2970375|Q2970375]] |- | [[Rikassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517205|Q25517205]] |- | [[Rinsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518017|Q25518017]] |- | [[Ripuka mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12374082|Q12374082]] |- | [[Risti mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12374090|Q12374090]] |- | [[Roela mõis]] | mõis Viru-Jaagupi kihelkonnas | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374159|Q12374159]] |- | [[Roela mõis (Palamuse)|Roela mõis]] | mõis Palamuse kihelkonnas | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Roela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374161|Q12374161]] |- | [[Rogosi mõis]] | mõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas | [[Rõuge kihelkond]] | [[Glasenapp]] | [[Rogosi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286272|Q3286272]] |- | [[Rohu mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q14955735|Q14955735]] |- | [[Rojasilla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392343|Q61392343]] |- | [[Roobaka mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411484|Q16411484]] |- | [[Roobe mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517277|Q25517277]] |- | [[Roodevälja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529592|Q20529592]] |- | [[Roodi mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822884|Q21822884]] |- | [[Rooküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517195|Q25517195]] |- | [[Roosna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517191|Q25517191]] |- | [[Roosna mõis (Lääne-Nigula)|Roosna mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522841|Q25522841]] |- | [[Roosna mõis (Viru-Jaagupi)|Roosna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522881|Q25522881]] |- | [[Roosna-Alliku mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2969454|Q2969454]] |- | [[Rootsiküla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517280|Q25517280]] |- | [[Roovere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517207|Q25517207]] |- | [[Ropka mõis]] | mõis Eestis Tartu-Maarja kihelkonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411521|Q16411521]] |- | [[Rosentali mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518471|Q25518471]] |- | [[Ruila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Ruila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374319|Q12374319]] |- | [[Rumba mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12374328|Q12374328]] |- | [[Rummu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517197|Q25517197]] |- | [[Russalu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518582|Q25518582]] |- | [[Rutiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285872|Q97285872]] |- | [[Rutikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16413161|Q16413161]] |- | [[Ruuna mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q65256303|Q65256303]] |- | [[Rägavere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411760|Q16411760]] |- | [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522293|Q25522293]] |- | [[Räni mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517281|Q25517281]] |- | [[Ränna mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757545|Q137757545]] |- | [[Räpina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518630|Q25518630]] |- | [[Räpina mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411794|Q16411794]] |- | [[Räsna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517286|Q25517286]] |- | [[Rätla mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517469|Q25517469]] |- | [[Rääbise mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16411835|Q16411835]] |- | [[Räägu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820713|Q21820713]] |- | [[Rääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517766|Q25517766]] |- | [[Rääsa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518341|Q25518341]] |- | [[Rõhu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517454|Q25517454]] |- | [[Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12374412|Q12374412]] |- | [[Rõuge kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517384|Q25517384]] |- | [[Rõuge mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25513104|Q25513104]] |- | [[Rõusa mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517948|Q25517948]] |- | [[Rõõmu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392345|Q61392345]] |- | [[Röa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374432|Q12374432]] |- | [[Röa mõis (Hageri)|Röa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522410|Q25522410]] |- | [[Röösa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16411907|Q16411907]] |- | [[Saadjärve mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820712|Q21820712]] |- | [[Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517388|Q25517388]] |- | [[Saarde kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236866|Q22236866]] |- | [[Saardu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517491|Q25517491]] |- | [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõis]] | mõis Noarootsi kihelkonnas | [[Noarootsi kihelkond]] | [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Saare mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286236|Q3286236]] |- | [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16412007|Q16412007]] |- | [[Saare mõis (Tarvastu)|Saare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522319|Q25522319]] |- | [[Saare mõis (Pöide)|Saare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522330|Q25522330]] |- | [[Saarjärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517450|Q25517450]] |- | [[Saarnakõrve mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517612|Q25517612]] |- | [[Saastna mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512821|Q25512821]] |- | [[Saduküla mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517644|Q25517644]] |- | [[Saeveski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392347|Q61392347]] |- | [[Sagadi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | [[Sagadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q775979|Q775979]] |- | [[Saha mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517538|Q25517538]] |- | [[Saia mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517615|Q25517615]] |- | [[Saiakopli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412179|Q16412179]] |- | [[Saida mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518591|Q25518591]] |- | [[Saka mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q14955805|Q14955805]] |- | [[Sakla mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517970|Q25517970]] |- | [[Saksi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412217|Q16412217]] |- | [[Saku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Saku mõisa peahoone]]<br/>[[Saku mõisa park]] | [[:d:Q3286277|Q3286277]] |- | [[Sakussaare mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285873|Q97285873]] |- | [[Salajõe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511355|Q25511355]] |- | [[Salla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Salla mõisa peahoone]] | [[:d:Q20968019|Q20968019]] |- | [[Salumä mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221698|Q97221698]] |- | [[Salutaguse mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12374644|Q12374644]] |- | [[Samma mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518366|Q25518366]] |- | [[Sandla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517973|Q25517973]] |- | [[Sangaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | [[Sangaste loss]] | [[:d:Q1030641|Q1030641]] |- | [[Sangla mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272144|Q31272144]] |- | [[Santovi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518532|Q25518532]] |- | [[Sarakuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517713|Q25517713]] |- | [[Sargvere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q2970635|Q2970635]] |- | [[Saru mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513116|Q25513116]] |- | [[Sassi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517968|Q25517968]] |- | [[Satsu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518349|Q25518349]] |- | [[Saue mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623338|Q18623338]] |- | [[Sauga mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517768|Q25517768]] |- | [[Sauküla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392552|Q61392552]] |- | [[Saulepi mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623344|Q18623344]] |- | [[Saumetsa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517618|Q25517618]] |- | [[Saunja mõis (Lääne-Nigula)|Saunja mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522849|Q25522849]] |- | [[Sause mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518228|Q25518228]] |- | [[Sauste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517341|Q25517341]] |- | [[Sausti mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q3286198|Q3286198]] |- | [[Saverna mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517401|Q25517401]] |- | [[Savi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517323|Q25517323]] |- | [[Savikoja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392300|Q61392300]] |- | [[Windecki suvemõis|Scheeli suvemõis]] | | | | | [[:d:Q18623348|Q18623348]] |- | [[Sealepa mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272147|Q31272147]] |- | [[Seewaldi suvemõis]] | suvemõis Tallinas | | | | [[:d:Q139463488|Q139463488]] |- | [[Seidla mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14955829|Q14955829]] |- | [[Seira mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517217|Q25517217]] |- | [[Selgase mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272149|Q31272149]] |- | [[Seli mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955833|Q14955833]] |- | [[Seliküla mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517216|Q25517216]] |- | [[Seliste mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517850|Q25517850]] |- | [[Selja mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530317|Q20530317]] |- | [[Seljaküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518406|Q25518406]] |- | [[Selli mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518306|Q25518306]] |- | [[Sibula mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392298|Q61392298]] |- | [[Siitame mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913915|Q123913915]] |- | [[Siivertsi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q97285876|Q97285876]] |- | [[Sika mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913909|Q123913909]] |- | [[Sikassaare mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q21823225|Q21823225]] |- | [[Sikeldi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12374985|Q12374985]] |- | [[Sillamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517516|Q25517516]] |- | [[Silmsi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375017|Q12375017]] |- | [[Sinalepa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517490|Q25517490]] |- | [[Sindi mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517359|Q25517359]] |- | [[Sinnepali mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285877|Q97285877]] |- | [[Sipa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Sipa mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511181|Q25511181]] |- | [[Sipa mõis (Lihula)|Sipa mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522773|Q25522773]] |- | [[Sirgu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517152|Q25517152]] |- | [[Siugumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517148|Q25517148]] |- | [[Sompa mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517154|Q25517154]] |- | [[Sonda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221837|Q97221837]] |- | [[Soodla mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517403|Q25517403]] |- | [[Soomevere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517123|Q25517123]] |- | [[Soomukse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285879|Q97285879]] |- | [[Sooniste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511211|Q25511211]] |- | [[Soonlepa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623376|Q18623376]] |- | [[Soontaga mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12375243|Q12375243]] |- | [[Soonurme mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517124|Q25517124]] |- | [[Sooru mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | | [[:d:Q25517122|Q25517122]] |- | [[Soosaare mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517473|Q25517473]] |- | [[Sootaga mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517363|Q25517363]] |- | [[Sootaguse mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392535|Q61392535]] |- | [[Sootaguse mõis (Simuna)|Sootaguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285881|Q97285881]] |- | [[Sprinckthali suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q21823236|Q21823236]] |- | [[Sugalepa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272148|Q31272148]] |- | [[Suigu mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517357|Q25517357]] |- | [[Sulu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272151|Q31272151]] |- | [[Surju mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517769|Q25517769]] |- | [[Suru mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309325|Q4309325]] |- | [[Suterma mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517120|Q25517120]] |- | [[Sutlema mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375518|Q12375518]] |- | [[Sutlepa mõis]] | mõis Läänemaal | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517118|Q25517118]] |- | [[Suuga mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272259|Q31272259]] |- | [[Suur-Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285884|Q97285884]] |- | [[Suur-Soldina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517121|Q25517121]] |- | [[Suur-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623425|Q18623425]] |- | [[Suure-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518728|Q25518728]] |- | [[Suure-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623429|Q18623429]] |- | [[Suure-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | [[Suure-Konguta mõisa peahoone]] | [[:d:Q21823254|Q21823254]] |- | [[Suure-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517119|Q25517119]] |- | [[Suure-Kõpu mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q16412506|Q16412506]] |- | [[Suure-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12375566|Q12375566]] |- | [[Suure-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511385|Q25511385]] |- | [[Suure-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517314|Q25517314]] |- | [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]] | mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | [[Stenbock]] | [[Suuremõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q751635|Q751635]] |- | [[Suuremõisa mõis (Vormsi)|Suuremõisa mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522256|Q25522256]] |- | [[Sämi-Silla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285885|Q97285885]] |- | [[Sänna mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | [[Sänna mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529740|Q20529740]] |- | [[Särevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12375655|Q12375655]] |- | [[Sääla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272173|Q31272173]] |- | [[Sääre mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517116|Q25517116]] |- | [[Sääsküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517115|Q25517115]] |- | [[Sõmerpalu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820717|Q21820717]] |- | [[Sõmeru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517117|Q25517117]] |- | [[Sõmeru mõis (Kose)|Sõmeru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522453|Q25522453]] |- | [[Sõreste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517402|Q25517402]] |- | [[Sõtke mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517114|Q25517114]] |- | [[Sõõrike mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517319|Q25517319]] |- | [[Söderbi mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517481|Q25517481]] |- | [[Sündepää mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517113|Q25517113]] |- | [[Sürgavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q18623448|Q18623448]] |- | [[Taabri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12376006|Q12376006]] |- | [[Taagepera mõis]] | mõis Helme kihelkonnas | [[Helme kihelkond]] | | [[Taagepera loss (Q2971063)|Taagepera loss]]<br/>[[Taagepera mõisa kalmistu]] | [[:d:Q50356342|Q50356342]] |- | [[Taagepera-Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517162|Q25517162]] |- | [[Taali mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q12376012|Q12376012]] |- | [[Taaliku mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518023|Q25518023]] |- | [[Tabivere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12376051|Q12376051]] |- | [[Taebla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517161|Q25517161]] |- | [[Taevere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518293|Q25518293]] |- | [[Tagajõe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285887|Q97285887]] |- | [[Tagamõisa mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517978|Q25517978]] |- | [[Tagavere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512870|Q25512870]] |- | [[Taheva mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q18625708|Q18625708]] |- | [[Tahkuranna mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517946|Q25517946]] |- | [[Tahu mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518227|Q25518227]] |- | [[Tahula mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518202|Q25518202]] |- | [[Taikse mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517461|Q25517461]] |- | [[Tali mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517772|Q25517772]] |- | [[Tamba mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392531|Q61392531]] |- | [[Tamma mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517493|Q25517493]] |- | [[Tamme mõis (Nõo)|Tamme mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q20530314|Q20530314]] |- | [[Tamme mõis (Kanepi)|Tamme mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530322|Q20530322]] |- | [[Tamme mõis (Rannu)|Tamme mõis]] | mõis Rannu vallas | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280148|Q31280148]] |- | [[Tamme mõis (Tartu-Maarja)|Tamme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392349|Q61392349]] |- | [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522095|Q25522095]] |- | [[Tammiku mõis (Simuna)|Tammiku mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522821|Q25522821]] |- | [[Tammiku mõis (Jõhvi)|Tammiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522854|Q25522854]] |- | [[Tammiku mõis (Koeru)|Tammiku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522890|Q25522890]] |- | [[Tammispea mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517342|Q25517342]] |- | [[Tammiste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517771|Q25517771]] |- | [[Tammistu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21823258|Q21823258]] |- | [[Tamsalu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517288|Q25517288]] |- | [[Tamse mõis (Muhu)|Tamse mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522757|Q25522757]] |- | [[Tamse mõis (Risti)|Tamse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280320|Q31280320]] |- | [[Tapa mõis]] | mõis Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623482|Q18623482]] |- | [[Tapiku mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12376346|Q12376346]] |- | [[Tapu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392530|Q61392530]] |- | [[Tarakuse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272139|Q31272139]] |- | [[Tarakvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q18623483|Q18623483]] |- | [[Tarvastu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517324|Q25517324]] |- | [[Tarvastu mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820718|Q21820718]] |- | [[Tatruse mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517343|Q25517343]] |- | [[Tedre mõis (Türi)|Tedre mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522368|Q25522368]] |- | [[Teedla mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517315|Q25517315]] |- | [[Teenuse mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Teenuse mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511219|Q25511219]] |- | [[Tellista mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272186|Q31272186]] |- | [[Telliste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272187|Q31272187]] |- | [[Terakjärve mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272174|Q31272174]] |- | [[Tereski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392353|Q61392353]] |- | [[Tereski mõis (Haljala)|Tereski mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97222020|Q97222020]] |- | [[Tergemäe mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518201|Q25518201]] |- | [[Tidriküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517215|Q25517215]] |- | [[Tiinuse mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12376895|Q12376895]] |- | [[Tiirimetsa mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517293|Q25517293]] |- | [[Tila mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392358|Q61392358]] |- | [[Tille mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392528|Q61392528]] |- | [[Tillika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285890|Q97285890]] |- | [[Tilsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q12376978|Q12376978]] |- | [[Timo mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517445|Q25517445]] |- | [[Tingiste mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518199|Q25518199]] |- | [[Tirma mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623500|Q18623500]] |- | [[Tiskre mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272171|Q31272171]] |- | [[Tobia mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285892|Q97285892]] |- | [[Tohisoo mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q18409571|Q18409571]] |- | [[Toila mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518313|Q25518313]] |- | [[Tolli mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518415|Q25518415]] |- | [[Tondi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q18623503|Q18623503]] |- | [[Toolamaa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21820720|Q21820720]] |- | [[Toomla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272172|Q31272172]] |- | [[Tootsi mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q20529658|Q20529658]] |- | [[Tordi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517407|Q25517407]] |- | [[Torgu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518167|Q25518167]] |- | [[Tori kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518665|Q25518665]] |- | [[Tori mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517358|Q25517358]] |- | [[Tori mõis (Türi)|Tori mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522376|Q25522376]] |- | [[Torma mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q12377179|Q12377179]] |- | [[Traksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392359|Q61392359]] |- | [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]] | rüütlimõis Kose kihelkonnas | [[Kose kihelkond]] | | [[Kõue-Triigi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12377241|Q12377241]] |- | [[Triigi mõis (Karja)|Triigi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522764|Q25522764]] |- | [[Triigi mõis (Väike-Maarja)]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12377240|Q12377240]] |- | [[Trilli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517287|Q25517287]] |- | [[Truuta mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517362|Q25517362]] |- | [[Tsitre mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q3743111|Q3743111]] |- | [[Tsooru mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517387|Q25517387]] |- | [[Tudu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518395|Q25518395]] |- | [[Tudulinna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518335|Q25518335]] |- | [[Tuhala mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q18623512|Q18623512]] |- | [[Tuhalaane mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517015|Q25517015]] |- | [[Tumala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517355|Q25517355]] |- | [[Turpla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272170|Q31272170]] |- | [[Tusari mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272168|Q31272168]] |- | [[Tusti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517476|Q25517476]] |- | [[Tuudi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25511145|Q25511145]] |- | [[Tuula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510960|Q25510960]] |- | [[Tuuliku mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517773|Q25517773]] |- | [[Tuulivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285897|Q97285897]] |- | [[Tuulukse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517513|Q25517513]] |- | [[Tuusna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285899|Q97285899]] |- | [[Tähtvere mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | [[Tüki mõis]] | [[:d:Q2970744|Q2970744]] |- | [[Tännassilma mõis (Viljandi)|Tännassilma mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522381|Q25522381]] |- | [[Tännassilma mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61388778|Q61388778]] |- | [[Tärivere mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518346|Q25518346]] |- | [[Täätsi mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392517|Q61392517]] |- | [[Tõdu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517453|Q25517453]] |- | [[Tõdva-Kõnnu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518314|Q25518314]] |- | [[Tõhelgi karjamõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q123975104|Q123975104]] |- | [[Tõikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517420|Q25517420]] |- | [[Tõikvere mõis (Haljala)|Tõikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392434|Q61392434]] |- | [[Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q12377491|Q12377491]] |- | [[Tõlluste mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623518|Q18623518]] |- | [[Tõrevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272169|Q31272169]] |- | [[Tõstamaa kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518673|Q25518673]] |- | [[Tõstamaa mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q3286293|Q3286293]] |- | [[Tõugu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285901|Q97285901]] |- | [[Tülba mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517451|Q25517451]] |- | [[Türi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517436|Q25517436]] |- | [[Türi-Alliku mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12377622|Q12377622]] |- | [[Türje mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518519|Q25518519]] |- | [[Türsamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517514|Q25517514]] |- | [[Tüükri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518357|Q25518357]] |- | [[Ubasalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518419|Q25518419]] |- | [[Ubja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25518351|Q25518351]] |- | [[Uderna mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623532|Q18623532]] |- | [[Udeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12377683|Q12377683]] |- | [[Udriku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Rehbinder]] | [[Udriku mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968338|Q2968338]] |- | [[Uduvere mõis (Pärnu-Jaagupi)|Uduvere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522308|Q25522308]] |- | [[Uhe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517991|Q25517991]] |- | [[Uhe mõis (Väike-Maarja)|Uhe mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285902|Q97285902]] |- | [[Uhti mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517675|Q25517675]] |- | [[Uhtna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q21823337|Q21823337]] |- | [[Uibujärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517446|Q25517446]] |- | [[Uku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285903|Q97285903]] |- | [[Ullaste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272276|Q31272276]] |- | [[Ulvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820721|Q21820721]] |- | [[Umbru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518285|Q25518285]] |- | [[Undla mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377750|Q12377750]] |- | [[Ungru mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | [[Ungru mõisa peahoone]] | [[:d:Q1826090|Q1826090]] |- | [[Uniküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517740|Q25517740]] |- | [[Uniküla mõis (Sangaste)|Uniküla mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522603|Q25522603]] |- | [[Unipiha mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820723|Q21820723]] |- | [[Unukse mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518359|Q25518359]] |- | [[Urvaste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517027|Q25517027]] |- | [[Urvaste mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517031|Q25517031]] |- | [[Uudeküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517289|Q25517289]] |- | [[Uue-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517365|Q25517365]] |- | [[Uue-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511021|Q25511021]] |- | [[Uue-Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518197|Q25518197]] |- | [[Uue-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q21823328|Q21823328]] |- | [[Uue-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517984|Q25517984]] |- | [[Uue-Kasti mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517428|Q25517428]] |- | [[Uue-Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392525|Q61392525]] |- | [[Uue-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623549|Q18623549]] |- | [[Uue-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517972|Q25517972]] |- | [[Uue-Märjamaa mõis]] | Endine poolmõis ning hilisem Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517427|Q25517427]] |- | [[Uue-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517847|Q25517847]] |- | [[Uue-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623550|Q18623550]] |- | [[Uue-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517325|Q25517325]] |- | [[Uue-Varbla mõis]] | endine mõis Läänemaal | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623552|Q18623552]] |- | [[Uue-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285908|Q97285908]] |- | [[Uue-Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518224|Q25518224]] |- | [[Uue-Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517950|Q25517950]] |- | [[Uueküla mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517202|Q25517202]] |- | [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | [[House of Shakhovskoy]] | [[Uuemõisa mõisa peahoone]]<br/>[[Uuemõisa mõisa park]] | [[:d:Q2970120|Q2970120]] |- | [[Uuemõisa mõis (Hageri)|Uuemõisa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522322|Q25522322]] |- | [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522329|Q25522329]] |- | [[Uuemõisa mõis (Viru-Jaagupi)|Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522879|Q25522879]] |- | [[Uuemõisa mõis (Väike-Maarja)|Uuemõisa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285910|Q97285910]] |- | [[Uuesalu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517168|Q25517168]] |- | [[Uugla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511366|Q25511366]] |- | [[Uulu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517024|Q25517024]] |- | [[Uusna mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517477|Q25517477]] |- | [[Vaabina mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25513175|Q25513175]] |- | [[Vaali mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517456|Q25517456]] |- | [[Vaalu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517846|Q25517846]] |- | [[Vaeküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823342|Q21823342]] |- | [[Vaemla mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377963|Q12377963]] |- | [[Vaguja mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517485|Q25517485]] |- | [[Vahakõnnu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14956329|Q14956329]] |- | [[Vahastu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517462|Q25517462]] |- | [[Vahenurme mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517321|Q25517321]] |- | [[Vahi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517408|Q25517408]] |- | [[Vahu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518530|Q25518530]] |- | [[Vaiatu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517421|Q25517421]] |- | [[Vaida mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517219|Q25517219]] |- | [[Vaikna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518420|Q25518420]] |- | [[Vaimastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623571|Q18623571]] |- | [[Vaimõisa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12378013|Q12378013]] |- | [[Vaiste mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623573|Q18623573]] |- | [[Vaivara mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517520|Q25517520]] |- | [[Vaivina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272167|Q31272167]] |- | [[Valga kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518571|Q25518571]] |- | [[Valgjärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823345|Q21823345]] |- | [[Valgma mõis (Risti)|Valgma mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280145|Q31280145]] |- | [[Valgu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511452|Q25511452]] |- | [[Valguta mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822447|Q21822447]] |- | [[Valila mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q61392524|Q61392524]] |- | [[Valingu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12378138|Q12378138]] |- | [[Valipe mõis]] | keskaegne mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | | [[Valipe mõisahoone]] | [[:d:Q51636890|Q51636890]] |- | [[Valjala kirikumõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518661|Q25518661]] |- | [[Valkla mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q10968313|Q10968313]] |- | [[Vallisaare mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517518|Q25517518]] |- | [[Valtu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q3744949|Q3744949]] |- | [[Vana-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q18623582|Q18623582]] |- | [[Vana-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518472|Q25518472]] |- | [[Vana-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511014|Q25511014]] |- | [[Vana-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517830|Q25517830]] |- | [[Vana-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309305|Q4309305]] |- | [[Vana-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517391|Q25517391]] |- | [[Vana-Kasti mõis]] | endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q21820603|Q21820603]] |- | [[Vana-Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517189|Q25517189]] |- | [[Vana-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517651|Q25517651]] |- | [[Vana-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517449|Q25517449]] |- | [[Vana-Kuuste mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378208|Q12378208]] |- | [[Vana-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517969|Q25517969]] |- | [[Vana-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q20529810|Q20529810]] |- | [[Vana-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272184|Q31272184]] |- | [[Vana-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517404|Q25517404]] |- | [[Vana-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517700|Q25517700]] |- | [[Vana-Piigaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529819|Q20529819]] |- | [[Vana-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517676|Q25517676]] |- | [[Vana-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517845|Q25517845]] |- | [[Vana-Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517479|Q25517479]] |- | [[Vana-Pääla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309309|Q4309309]] |- | [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411467|Q16411467]] |- | [[Vana-Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511045|Q25511045]] |- | [[Vana-Roosa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q21822453|Q21822453]] |- | [[Vana-Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517389|Q25517389]] |- | [[Vana-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517326|Q25517326]] |- | [[Vana-Sõtke mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517515|Q25517515]] |- | [[Vana-Varbla mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623588|Q18623588]] |- | [[Vana-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285914|Q97285914]] |- | [[Vana-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q14956356|Q14956356]] |- | [[Vana-Võidu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378218|Q12378218]] |- | [[Vanaaseme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392355|Q61392355]] |- | [[Vanaküla mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285915|Q97285915]] |- | [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q726517|Q726517]] |- | [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309307|Q4309307]] |- | [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623597|Q18623597]] |- | [[Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja)|Vanamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522343|Q25522343]] |- | [[Vanamõisa mõis (Torma)|Vanamõisa mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522350|Q25522350]] |- | [[Vanamõisa mõis (Maarja-Magdaleena)|Vanamõisa mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522601|Q25522601]] |- | [[Vanamõisa mõis (Halliste)|Vanamõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522652|Q25522652]] |- | [[Vanamõisa mõis (Leebiku mõisa kõrvalmõis)|Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q65261428|Q65261428]] |- | [[Vanamõisa mõis (Ridala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q65261432|Q65261432]] |- | [[Vanaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392513|Q61392513]] |- | [[Vandu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272166|Q31272166]] |- | [[Vao mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378249|Q12378249]] |- | [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378252|Q12378252]] |- | [[Vara mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25513020|Q25513020]] |- | [[Varangu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378263|Q12378263]] |- | [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522334|Q25522334]] |- | [[Varbuse mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25513082|Q25513082]] |- | [[Vardi mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511031|Q25511031]] |- | [[Vardi mõis (Paistu)|Vardi mõis]] | rüütlimõis Viljandimaal | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392388|Q61392388]] |- | [[Varja mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517994|Q25517994]] |- | [[Varmassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517463|Q25517463]] |- | [[Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25513086|Q25513086]] |- | [[Vasalemma mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | [[Vasalemma mõisa peahoone (Q61715601)|Vasalemma mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378305|Q12378305]] |- | [[Vasila mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517475|Q25517475]] |- | [[Vasivere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272164|Q31272164]] |- | [[Vasknarva mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517521|Q25517521]] |- | [[Vaskrääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517770|Q25517770]] |- | [[Vasta mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q18626971|Q18626971]] |- | [[Vastemõisa mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517028|Q25517028]] |- | [[Vastse-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820724|Q21820724]] |- | [[Vastse-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517392|Q25517392]] |- | [[Vastse-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517433|Q25517433]] |- | [[Vastse-Kuuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513012|Q25513012]] |- | [[Vastse-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517393|Q25517393]] |- | [[Vastse-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517406|Q25517406]] |- | [[Vastse-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392510|Q61392510]] |- | [[Vastse-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517678|Q25517678]] |- | [[Vastse-Roosa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q12378344|Q12378344]] |- | [[Vastse-Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517848|Q25517848]] |- | [[Vastseliina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517370|Q25517370]] |- | [[Vastseliina mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25513182|Q25513182]] |- | [[Vasula mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517409|Q25517409]] |- | [[Vatku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518317|Q25518317]] |- | [[Vatla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Vatla mõisa peahoone]]<br/>[[Vatla mõisa park]] | [[:d:Q3286304|Q3286304]] |- | [[Vedu mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517364|Q25517364]] |- | [[Vee mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517320|Q25517320]] |- | [[Veelikse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25508895|Q25508895]] |- | [[Veibri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517410|Q25517410]] |- | [[Velise mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | [[Velise mõisa peahoone]] | [[:d:Q25517488|Q25517488]] |- | [[Veltsa mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12378442|Q12378442]] |- | [[Veltsi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530149|Q20530149]] |- | [[Venevere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18623640|Q18623640]] |- | [[Vennarti mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518200|Q25518200]] |- | [[Vepsküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q31272165|Q31272165]] |- | [[Veriora mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21822471|Q21822471]] |- | [[Veski mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378514|Q12378514]] |- | [[Vesneri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513021|Q25513021]] |- | [[Vestli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518195|Q25518195]] |- | [[Vetepere mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272134|Q31272134]] |- | [[Vidrike mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517698|Q25517698]] |- | [[Vidriku mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518569|Q25518569]] |- | [[Vidruka mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518408|Q25518408]] |- | [[Vihterpalu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q18623647|Q18623647]] |- | [[Vihula mõis]] | rüütlimõis Haljala kihelkonnas | [[Haljala kihelkond]] | | [[Vihula mõisa peahoone]] | [[:d:Q3741649|Q3741649]] |- | [[Viimsi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Alexander von Buxhoeveden]]<br/>[[Viktor von Maydell|Viktor Karl Jakob von Maydell]]<br/>[[Stenbock]] | [[Viimsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623650|Q18623650]] |- | [[Viira mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517448|Q25517448]] |- | [[Viira mõis (Tartu-Maarja)|Viira mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392352|Q61392352]] |- | [[Viiratsi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517478|Q25517478]] |- | [[Viisu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378590|Q12378590]] |- | [[Viitina mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517394|Q25517394]] |- | [[Vilivalla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517487|Q25517487]] |- | [[Viljandi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517081|Q25517081]] |- | [[Viljandi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822468|Q21822468]] |- | [[Vilkla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272161|Q31272161]] |- | [[Viluvere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517952|Q25517952]] |- | [[Vinni mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529186|Q20529186]] |- | [[Viraksaare mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517455|Q25517455]] |- | [[Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623669|Q18623669]] |- | [[Visila mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285920|Q97285920]] |- | [[Viskoosa mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517308|Q25517308]] |- | [[Vismeistri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31273361|Q31273361]] |- | [[Vissuvere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517464|Q25517464]] |- | [[Visusti mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512947|Q25512947]] |- | [[Viti mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3286311|Q3286311]] |- | [[Vodja mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623679|Q18623679]] |- | [[Vohnja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12378826|Q12378826]] |- | [[Voka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518316|Q25518316]] |- | [[Voltveti mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q18623685|Q18623685]] |- | [[Voore mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309310|Q4309310]] |- | [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522842|Q25522842]] |- | [[Voorepere mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518344|Q25518344]] |- | [[Vooru mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517329|Q25517329]] |- | [[Voose mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518225|Q25518225]] |- | [[Vorbuse mõis]] | mõis Eestis | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517412|Q25517412]] |- | [[Vorsti mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623686|Q18623686]] |- | [[Vorsti mõis (Põltsamaa)|Vorsti mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522924|Q25522924]] |- | [[Vägeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]]<br/>[[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18627104|Q18627104]] |- | [[Väike-Kareda mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378933|Q12378933]] |- | [[Väike-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517316|Q25517316]] |- | [[Väike-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517009|Q25517009]] |- | [[Väike-Kõpu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517006|Q25517006]] |- | [[Väike-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517008|Q25517008]] |- | [[Väike-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272091|Q31272091]] |- | [[Väike-Pungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517007|Q25517007]] |- | [[Väike-Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757530|Q137757530]] |- | [[Väike-Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517005|Q25517005]] |- | [[Väike-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511405|Q25511405]] |- | [[Väike-Soldina mõis]] | Endine rüütlimõis Vaivara kihelkonnas | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517004|Q25517004]] |- | [[Väike-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517002|Q25517002]] |- | [[Väike-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517458|Q25517458]] |- | [[Väikemõisa mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123203|Q12123203]] |- | [[Väiküla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285921|Q97285921]] |- | [[Väimela mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | [[Väimela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378970|Q12378970]] |- | [[Väinjärve mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378968|Q12378968]] |- | [[Välgita mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378985|Q12378985]] |- | [[Välja mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392508|Q61392508]] |- | [[Vända mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285922|Q97285922]] |- | [[Vändra kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518671|Q25518671]] |- | [[Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q12379022|Q12379022]] |- | [[Vängla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517000|Q25517000]] |- | [[Vääna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Vääna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969181|Q2969181]] |- | [[Vääsna mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392505|Q61392505]] |- | [[Väätsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Väätsa mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623712|Q18623712]] |- | [[Võduvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272162|Q31272162]] |- | [[Võhksa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517971|Q25517971]] |- | [[Võhma mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518964|Q25518964]] |- | [[Võhmuta mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q21820728|Q21820728]] |- | [[Võhmuta mõis (Harju-Jaani)|Võhmuta mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522260|Q25522260]] |- | [[Võhu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518482|Q25518482]] |- | [[Võidula mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | [[Võidula mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623689|Q18623689]] |- | [[Võikvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12379079|Q12379079]] |- | [[Võisiku mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12379086|Q12379086]] |- | [[Võivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517159|Q25517159]] |- | [[Võle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392506|Q61392506]] |- | [[Võlla mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517160|Q25517160]] |- | [[Võlla mõis (Audru)|Võlla mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522303|Q25522303]] |- | [[Võnnu kirikumõis]] | kirikumõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518617|Q25518617]] |- | [[Võnnu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517492|Q25517492]] |- | [[Võrevere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12379117|Q12379117]] |- | [[Võrsna mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272159|Q31272159]] |- | [[Võru mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517157|Q25517157]] |- | [[Võrungi mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25517153|Q25517153]] |- | [[Võsu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392419|Q61392419]] |- | [[Võtikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517423|Q25517423]] |- | [[Võõpsu mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517155|Q25517155]] |- | [[Vööla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516999|Q25516999]] |- | [[Wöhrmannshof]] | | | | | [[:d:Q25516873|Q25516873]] |- | [[Audru kirikumõis|kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q23042923|Q23042923]] |- | [[Ädara mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623726|Q18623726]] |- | [[Ädu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392295|Q61392295]] |- | [[Älli mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392292|Q61392292]] |- | [[Ämari mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q15264269|Q15264269]] |- | [[Ängi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25516998|Q25516998]] |- | [[Äntu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516995|Q25516995]] |- | [[Ärina mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516860|Q25516860]] |- | [[Ätte mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25516862|Q25516862]] |- | [[Ääsmäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Ääsmäe mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968227|Q2968227]] |- | [[Õisu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q1378656|Q1378656]] |- | [[Õru mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392291|Q61392291]] |- | [[Üksnurme mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510972|Q25510972]] |- | [[Ülejõe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516845|Q25516845]] |- | [[Ülejõe mõis (Pärnu)|Ülejõe mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392389|Q61392389]] |- | [[Ülemõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272132|Q31272132]] |- | [[Ülenurme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18325017|Q18325017]] |- | [[Ülgase mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25516847|Q25516847]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} o3dxcn4fy69bxjyhn7z2u5wqcsrodn9 0 519268 7147828 6948740 2026-05-06T13:16:58Z Makenzis 95198 7147828 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Vitória | pilt = | pildi_suurus =120px | pildiallkiri = | täisnimi = Esporte Clube Vitória | hüüdnimi = ''Leão da Barra'' ('Barra lõvi')<br>''Rubro-negro'' ('Punane ja must') | lühend = | asutatud = 13. mail 1899 | lõpp = | väljak = [[Barradão]] | mahutavus = 34 535 | ametinimetus1 = President | esimees = Ivã de Almeida | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = [[Campeonato Brasileiro Série A 2025|2025]] | positsioon = 15. koht | muster_la1=_vitoria1718h |muster_b1=_vitoria1718h |muster_ra1=_vitoria1718h| muster_sh1 =_vitoria1718h| muster_so1 =_vitoria1718h | vasakkäsi1= FFFFFF |kere1= FFFFFF|paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=000000|sokid1=FF0000 | muster_la2=_vitoria1718a|muster_b2=_vitoria1718a |muster_ra2=_vitoria1718a| muster_sh2 =_vitoria1718a| muster_so2 =_vitoria1718a | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2=|püksid2=|sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.ecvitoria.com.br/ | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Esporte Clube Vitória''' (tavaliselt tuntud lihtsalt kui '''Vitória''') on [[Brasiilia]] [[Salvador]]i linna jalgpalliklubi, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[Bahia osariik|Bahia osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Baiano]]. Klubi kodustaadion on [[Barradão]]. Klubi asutati 13. mail 1899 Saldvadoris [[Vitória]] linnaosas. Algselt oli tegemist [[kriket]]iklubiga. Vitória klubi jalgpallimeeskond tegutseb alates 1901. aastast. Vitória on tulnud Bahia osariigi meistriks 29 korral, millega on see linnarivaali [[Esporte Clube Bahia|Bahia]] järel paremuselt teine klubi osariigis. Vitória ja Bahia vahelised matšid on tuntud nime ''Ba–Vi'' all. Tegemist on ühe kõige tulisema derbimänguga riigis. Näiteks määrati 2018. aasta veebruaris Vitória ja Bahia vahel toimunud mängus üheksa punast kaarti.<ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/maailm/video-brasiilia-derbi-katkestati-massikakluse-tottu-kohtunik-jagas-9-punast-kaarti?id=81164723 "VIDEO | Brasiilia derbi katkestati massikakluse tõttu, kohtunik jagas 9 punast kaarti!"]. sport.delfi.ee. 19.2.2018. Vaadatud 20.8.2018</ref> Brasiilia meistrivõistlustel on Vitória parimaks kohaks teine 1993. aasta hooajal. Klubi noorteakadeemia on Brasiilia üks edukamaid. Seal on karjääri alustanud paljud tuntud Brasiilia koondislased, teiste seas [[Bebeto]], [[Vampeta]], [[Dida]], [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] ja [[David Luiz]]. == Saavutused == *[[Série A]]: **Teised kohad (1): 1993 *[[Série B]]: **Teised kohad (1): 1992 *[[Copa do Brasil]]: **Teised kohad (1): 2010 *[[Copa do Nordeste]]: **'''Võidud''' (5): 1976, 1997, 1999, 2003, 2010 **Teised kohad (3): 1998, 2000, 2002 *[[Campeonato Baiano]]: **'''Võidud''' (29): 1908, 1909, 1953, 1955, 1957, 1964, 1965, 1972, 1980, 1985, 1989, 1990, 1992, 1995, 1996, 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2005, 2007, 2008, 2009, 2010, 2013, 2016, 2017 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.ecvitoria.com.br/ Klubi koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} {{JÄRJESTA:Vitoria}} [[Kategooria:Esporte Clube Vitória| ]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Bahia osariik]] sdu6w6aokphob7kakyli3zk6zurhak2 0 525503 7148206 6945559 2026-05-07T05:44:59Z ~2026-27605-47 228819 7148206 wikitext text/x-wiki 7148207 7148206 2026-05-07T05:46:43Z Mona 355 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-27605-47|~2026-27605-47]] ([[User talk:~2026-27605-47|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 6945559 wikitext text/x-wiki '''"Ei saa mitte vaiki olla"''' on [[Eesti]] luuletaja [[Anna Haava]] armastusluuletus, mida on viisistanud [[Miina Härma]] ja teisedki eesti heliloojad. Luuletus ilmus 1890. aastal. [[Ei saa mitte vaiki olla (Härma)|Selle alusel loodud Miina Härma pala]] on kultuurikriitik [[Rein Veidemann]] nimetanud eesti kauneimaks naiskoorilauluks. Haava oli luuletuse ilmudes 26-aastane ning tema teksti inspireerijaks peab Veidemann toonast teoloogiaüliõpilast Jaan Lellepit, kes suri peatselt [[tiisikus]]se.<ref>[[Rein Veidemann]] [https://kultuur.postimees.ee/2959243/anna-haava-ei-saa-mitte-vaiki-olla Anna Haava "Ei saa mitte vaiki olla"] Postimees, 18. oktoober 2014</ref> Haava luuletus on juurdunud [[Eesti kirjandus]]e [[Kaanon (kirjandus)|kaanon]]is, see on levinud antoloogiates ja õpikutes. Luuletusel põhinevat Härma laulu on korduvalt esitatud [[laulupidu]]del ning muudel üldrahvalikel ja riikliku tähtsusega üritustel.<ref>Jouko Joentausta [https://www.kansanuutiset.fi/artikkeli/3201882-ei-saa-mitte-vaiki-olla "Ei saa mitte vaiki olla"] Kansan Uutiset, 18.7.2014</ref> ==Esimene salm== :''Ei saa mitte vaiki olla, :''Lauluviisi lõpeta’ – :''Vaikimine oleks vale, :''Sunniks südant lõhkema. ==Kajastus kultuuris== Luuletuse ja selle põhjal loodud laulu järgi on saanud pealkirja eesti muusiku [[Bonzo]] plaat "[[Ei saa mitte vaiki olla (Bonzo)|Ei saa mitte vaiki olla]]". ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Rein Veidemann]] [https://kultuur.postimees.ee/2959243/anna-haava-ei-saa-mitte-vaiki-olla Anna Haava "Ei saa mitte vaiki olla"] Postimees, 18. oktoober 2014 * [http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=6&table=Articles "Ei saa mitte vaiki olla"] Kirjandusmuuseumi lehel "Kreutzwaldi sajand" [[Kategooria:Eesti luuletused]] [[Kategooria:1890. aasta kirjandusteosed]] p3b22h09tzte48vtdpsor82y2f9m8tq 0 527776 7148134 6331984 2026-05-06T22:45:52Z Ollin Masa 227337 7148134 wikitext text/x-wiki [[Fail:Kevin Brady (33151909035).jpg|pisi|251x251px|Kevin Brady (2017)]] '''Kevin Patrick Brady''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1955]] [[Vermillion]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik, kes kuulub ka [[Vabariiklik Partei|Vabariikliku Partei]] ridadesse. Kevin Brady on sündinud USA [[Lõuna-Dakota|Lõuna-Dakota osariigi]]s [[Vermillion]]is. {{JÄRJESTA:Brady, Kevin}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] ddre5mgijc47osozyrc3vhjk5ot4wqi 0 528052 7148149 7048941 2026-05-06T23:57:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148149 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ulisses Correia e Silva | pilt = Ulisses Correia e Silva, 2023.jpg | pildiallkiri = | amet = [[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend|Roheneemesaarte peaminister]] | ametiajaalgus = 22. aprill 2016 | ametiajalõpp = | eelmine = [[José Maria Neves]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = José Ulisses de Pina Correia e Silva | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1962|6|4}} | sünnikoht = [[Praia]], [[Roheneemesaared]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Liikumine Demokraatiale (Roheneemesaared)|Liikumine Demokraatiale]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Lissaboni Tehnikaülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''José Ulisses de Pina Correia e Silva''' (sündinud 4. juunil 1962) on [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], alates 22. aprillist 2016 [[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend|Roheneemesaarte peaminister]].<ref>{{Cite web|url=http://www.conexaolusofona.org/chefe-do-executivo-cabo-verdiano-promete-respostas-rapidas-mas-alerta-que-nao-ha-solucoes-milagrosas/|title=Chefe do Executivo cabo-verdiano promete respostas rápidas mas alerta que não há soluções milagrosas|website=conexaolusofona.org|publisher=|language=Portuguese|trans-title=Cape Verde Chief Executive promises quick answers but warns that there are no miracle cures|access-date=22. aprill 2016|archive-date=2021-07-11|archive-url=https://web.archive.org/web/20210711202613/https://www.conexaolusofona.org/chefe-do-executivo-cabo-verdiano-promete-respostas-rapidas-mas-alerta-que-nao-ha-solucoes-milagrosas/|url-status=dead}}</ref> Ta sai peaministriks pärast seda, kui tema partei, [[Liikumine Demokraatiale (Roheneemesaared)|Liikumine Demokraatiale]], võitis 20. märtsil 2016 [[2016. aasta Roheneemesaarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]].<ref>{{Cite web|url=https://ulisses2016.com/#bio|title=Ulisses 2016|website=ulisses2016.com|access-date=19. aprill 2016|url-status=dead|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161007223219/https://ulisses2016.com/#bio|archivedate=7. oktoober 2016|df=}}</ref> Pärast 2021. aastal toimunud parlamendivalimisi, mille tema erakond taas võitis, valiti ta veel 5 aastaks peaministriks. ==Noorpõlv ja haridus== Aastal 1988 lõpetas Silva [[Lissaboni Tehnikaülikool]]i majanduse ja ärijuhtimise kooli. ==Karjääri algus== Silva alustas karjääri pangandussektoris. Ta oli aastatel 1989–1994 [[Cabo Verde pank|Cabo Verde panga]] haldusosakonna direktor. Ta oli ühtlasi ka õppejõud [[Roheneemesaarte Jean Piaget' ülikool]]is.<ref name="conex">{{Cite web|url=http://www.conexaolusofona.org/ulisses-correia-e-silva-e-eleito-primeiro-ministro-de-cabo-verde/|title=Ulisses Correia e Silva é eleito Primeiro-Ministro de Cabo Verde|website=Conexão Lusófona|access-date=19. aprill 2016}}</ref> ==Tegevus poliitikas== Silva oli Roheneemesaarte valitsuses aastatel 1995–1998 rahandussekretär ning aastatel 1999–2000 rahandusminister.<ref name="laht">{{cite news|title=Ulisses Correia e Silva is Next Prime Minister of Cape Verde|url=http://www.laht.com/article.asp?CategoryId=12395&ArticleId=2408207|accessdate=27. november 2016|work=Latin American Herald Tribune|archive-date=2018-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20181117022449/http://www.laht.com/article.asp?CategoryId=12395&ArticleId=2408207|url-status=dead}}</ref> Aastatel 2006–2008 oli ta partei Liikumine Demokraatiale (MpD) asepresident. Ta valiti aastatel 2008 ja 2013 [[Praia]] linnapeaks. Aastal 2013 valiti ta ka MpD presidendiks.<ref>{{cite web|title=News Analysis: Cape Verde witnesses peaceful handover following elections|url=http://news.xinhuanet.com/english/2016-04/26/c_135313938.htm| website=news.xinhuanet.com|accessdate=27. november 2016}}</ref> ===Peaministrina=== 2016. aasta juunis kohtusid Silva ja rahandusminsiter [[Olavo Correia]] [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] esindajatega, et arutada Roheneemesaarte majanduse teemadel.<ref>{{cite web|title=Press Release: IMF Staff Concludes Visit to Cabo Verde|url=https://www.imf.org/external/np/sec/pr/2016/pr16272.htm|website=imf.org|accessdate=27. november 2016}}</ref> Paar kuud hiljem, septembris 2016, kohtus Silva ning tema valitsuskabinet IMFi esindajatega uuesti, et arutada 2016. aasta artikkel IV konsultatsioone.<ref>{{cite web|title=IMF Staff Completes 2016 Article IV Mission to Cabo Verde|url=http://www.imf.org/en/News/Articles/2016/09/21/PR16417-Cabo-Verde-IMF-Staff-Completes-2016-Article-IV-Mission|website=imf.org|accessdate=27. november 2016}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[José Maria Neves]] | nimi=[[Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend|Roheneemesaarte peaminister]] | aeg= 2016- | järgnev=Ametis}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Correia e Silva, Ulisses}} [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Roheneemesaarte peaministrid]] fb2uunyvainifhdbazcmuxt0ci5hqnj 0 531573 7148331 6902246 2026-05-07T11:33:20Z Kk 6201 /* Endisi liike */ 7148331 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Soomustindik | värvus = seened | pilt = Soomustindik1.jpg | pildi_seletus = [[Tava-soomustindik]] ''Coprinus comatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Šampinjonilised]] ''Agaricaceae'' | perekond = '''Soomustindik''' ''Coprinus'' }} '''Soomustindik''' (''Coprinus'') on [[šampinjonilised|šampinjoniliste]] (''Agaricaceae'') sugukonda, [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] (''[[Agaricales]]'') seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Coprinus comatus'' – [[tava-soomustindik]] *''Coprinus martinii'' – [[kaldatindik]] *''Coprinus sterquilinus'' – [[sõnniku-soomustindik]] *''Coprinus verrucispermus'' – [[näsaeoseline tindik]] ==Endisi liike== Varasemalt olid samas perekonnas: *''Coprinellus disseminatus'' – [[seltsiv tindik]] *''Coprinellus domesticus'' – [[kitsaeoseline tindik]] *''Coprinellus micaceus'' – [[sätendav tindik]] *''Coprinellus xanthothrix'' – [[võsatindik]] *''Coprinopsis nivea'' – [[lumitindik]] *''Parasola auricoma'' – [[kraetindik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|122342}} [[Kategooria:Šampinjonilised]] e99g2p57x77j306ozga1dygyj7e2jcg 0 532745 7147806 7080486 2026-05-06T12:35:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147806 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tume vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Tumes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Tumes pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 111,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Tume]] | asendikaardi_pilt = Tumes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:The marsh next to Seklis lake - panoramio.jpg|pisi|Soo Seklise järve ääres]] '''Tume vald''' ([[läti keel]]es ''Tumes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Tukums]]i linnaga ning [[Pūre vald|Pūre]], [[Jaunsāti vald|Jaunsāti]], [[Irlava vald|Irlava]], [[Degole vald|Degole]], [[Sēme vald|Sēme]] ja [[Smārde vald|Smārde vallaga]]. Valla pindala on 111,8 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1806 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Tume]] küla, vallamaja asub aadressil Pasta iela 1A. Vallavanem on Lidija Legzdiņa (ka Degole valla vallavanem).<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Vald on kujunenud Vecmokase (''Alt-Mocken''), Tume (''Tummen''), Vilkāja (''Wilkajen'') ja [[Jaunmokase mõis]]ade (''Neu-Mocken'') maadele. Vald moodustati aastal 1884, kui see eraldati Ozolmuiža vallast ja sellega liideti Abava ning Vilkāja [[mõisavald|mõisavallad]]. Aastal 1893 liideti sellega Jaunsāti ja Jaunmokase vallad, lisaks veel Sāti ja Tukumsi [[kirikumõis|kirikumõisa]] ja Buguļi mõisa maad. [[XX sajand]]i alguses eraldati Abava vald Tume vallast. Aastal 1935 oli Tume valla pindala 76 km².<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Tume ja Rotkaļi külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1954 liideti Tume külanõukoguga likvideeritav Rotkaļi külanõukogu. Aastal 1960 liideti sellega suurem osa Lazdase külanõukogu [[kolhoos]]i Zelmenis alad, kolhoosi Pumpurs maad arvati aga Abava külanõukogu koosseisu. Aastal 1961 arvati külanõukogu koosseisu Irlava külanõukogu kolhoosi Dzimtene maad.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 moodustati Tume külanõukogust Tume vald. 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda. ==Loodus== Vald paikneb [[Põhja-Kurzeme kõrgustik]]u ja [[Ida-Kurzeme kõrgustik]]u piirialal. Valda läbib neid eraldav [[Slocene]] jõe ürgorg. Suurim järv on 34 hektari suurune Seklis, seal asuvad ka 8,4 ha suurune Jumprava järv ja 2,7 ha suurune Sivēni järv. Maavaradest leidub seal [[kruus]]a, [[savi]], [[dolomiit]]i ja [[turvas]]t.<ref>[https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/tume/par-pagastu Tumes pagasts], Tukuma novads</ref> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaunmokase mõisa hoonetekompleks ja park ning mõisa ahi, lisaks veel Vecmokase linnamägi.<ref name="NaLA1" /> Looduskaitse all on Knauķi kastanipuu, Vecmokase alleed, Jaunmokase allee, Vāgnerise aia dendropark, Pureņi ja Laima tamm, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Tume valda jääb 68 hektari suurune Tume metsade hoiuala.<ref name="mcdpx" /> ==Asustus== Aastal 2011 elas vallas 1622 [[lätlased|lätlast]], 45 [[venelased|venelast]], 32 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 15 [[poolakad|poolakat]] ja 13 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2019-01-06 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv <ref name="vietvardi" /> |- | [[Daibes]] || mazciems || 7 (2006) |- | [[Ezerkauķi]] || mazciems || 1 (2006) |- | [[Gaiļi]] || mazciems || 34 (2006) |- | [[Krīvi]] || mazciems || 37 (2006) |- | [[Līdums]] || mazciems || 22 (2006) |- | [[Liepkalni]] || mazciems || 22 (2006) |- | [[Pārupe]] || mazciems || |- | [[Sēlīši]] || mazciems || 13 (2006) |- | [[Sloklejas]] || mazciems || 17 (2016) |- | [[Zaķi (Tume vald)|Zaķi]] || mazciems || 2 (2006) |- | '''[[Tume]]''' || lielciems || 578 (2026) |- | [[Vecmokas]] || mazciems || 41 (2016) |- | [[Vilkāja]] || mazciems || 62 (2006) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Jumprava lake.jpg|Jumprava järv Sic Transit Gloria Mundi. Vecmokas manor. - panoramio.jpg|Vecmokase mõisa häärber Tumes_muiža_-_panoramio.jpg|Tume mõis Viena no Vecmoku alejām.jpg|Vecmokase mõisa allee </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/tume/kontakti |pealkiri=Tukuma novads (vaadatud 3.01 2019) |vaadatud=2019-01-06 |arhiivimisaeg=2019-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190106205930/https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/tume/kontakti |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100015106&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Tume parish|Tume vald}} {{Tukumsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Tukumsi piirkond]] joertqdavc8kfr0uf5gexz9bntm1dqd 0 536439 7148136 6752606 2026-05-06T22:50:43Z Ollin Masa 227337 Pilt 7148136 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Andres|aasta=2019|kuu=veebruar}} [[File:Shoko Asahara 20180709.jpg|thumb|240px|Shōkō Asahara]] '''Shōkō Asahara''' ([[jaapani keel]]es 麻原 彰晃 ''Asahara Shōkō''; sündides '''Chizuo Matsumoto''' 松本 智津夫 ''Matsumoto Chizuo''; [[2. märts]] [[1955]] – [[6. juuli]] [[2018]]) oli [[Jaapan]]i [[viimnepäev|viimsepäeva]][[sekt]]i [[Aum Shinrikyo]] juht, kelle korraldusel pandi toime 1995. aastal [[Tōkyō metroo|Tōkyō metroos]] mürkgaasirünnak, milles hukkus 13 inimest. Shōkō Asahara kuulutas end nii [[Kristus]]eks kui ka esimeseks valgustatuks pärast [[Buddha]]t. Ta väitis, et suudab toime panna üliinimlikke tegusid, sealhulgas [[levitatsioon|leviteerida]]. Ta kohtus [[budist]]ina ka [[dalai-laama]]ga, kes andis talle oma õnnistuse. 1994. aastal hukkus sekti tegevuse tagajärjel kaheksa inimest ning viga sai 600. 1995. aasta märtsis toimetasid sekti liikmed Jaapani pealinna metroosse [[närvimürk]]i. [[Sariin]]iga täidetud läbitorgatud kotid jäeti tähtsamatele metrooliinidele. Järgnenud kuudel üritati võimude teatel jätta mitmesse metroojaama [[Sinihape|vesikniktsüaniidhapet]], kuid edutult. Tōkyō metroos 1995. aastal inimohvritega sariinirünnaku sooritanud Aum Shinrikyo sekti juht Shōkō Asahara mõisteti surma [[poomine|poomise]] läbi. Surmaotsuse täideviimine venis kuriteos kahtlustatud sektiliikmete otsimise ja uurimistoimingute läbiviimise tõttu. Shōkō Asahara ja seitsme süüdimõistetud Aum Shinrikyo liikme surmaotsus viidi täide 6. juulil 2018.<ref>https://www.ohtuleht.ee/886026/jaapanis-hukati-kuus-sektiliiget-ning-nende-guru-shoko-asahara</ref> Shōkō Asaharal on tuhandeid järgijaid.{{lisa viide}} ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Asahara, Shoko}} [[Kategooria:Jaapani inimesed]] [[Kategooria:Kurjategijad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] [[Kategooria:Surnud 2018]] lwgjylqmklpq2870dz57lrq6uithu98 0 538204 7148148 6221743 2026-05-06T23:55:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148148 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Tähelepanuväärsus pole kinnitatud}} '''Ulguränd''' on [[Eesti]] ''metal''<nowiki/>'i [[ansambel (muusika)|ansambel]], mis loodi 2011. aasta algul [[Tartu]]s. Bänd segab omavahel vana kooli ''[[heavy metal]]''<nowiki/>'it ja ''[[black metal]]''<nowiki/>'it, nimetades oma stiili ''ragnarokenrolliks''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://allevents.in/tartu/autumn-illusions-iii-tartu-ulgur%C3%A4nd-nekkralai-lt-pime/331366294000306|Pealkiri=Autumn Illusions III Tartu: Ulguränd, NekKralai, Pime|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2019-02-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190228130432/https://allevents.in/tartu/autumn-illusions-iii-tartu-ulgur%C3%A4nd-nekkralai-lt-pime/331366294000306|url-olek=ei tööta}}</ref>. Ansambli lood keskenduvad Eesti ja naabermaade varasema ajaloo, eriti [[Viikingiaeg|viikingiaja]] sündmustele ja [[folkloor]]ile<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.facebook.com/Ulgurand|Pealkiri=Ulguränd Facebookis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pergerus.eu/TAUD-JAANUAR-2020.pdf|pealkiri=ULGURÄND: Ei mingit Valhallat! - TAUD, jaanuar 2020|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2020|arhiivimisaeg=24.01.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124211233/http://pergerus.eu/TAUD-JAANUAR-2020.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref>. 2016. aastal osales Ulguränd ansambel [[Loits (ansambel)|Loitsu]] tribuutalbumil "Trench Art - A Tribute To Loits (Flak'n'Roll Records), esitades [[Kaver|''cover''<nowiki/>'i]] loost "Roim Repelis"<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.discogs.com/Various-Trench-Art-A-Tribute-to-Loits/release/9506639|Pealkiri="Trench Art - A Tribute to Loits" Discogsi andmebaasis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. 2019. aasta juulis avaldas bänd omanimelise EP, mis sisaldas viit lugu<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.facebook.com/Ulgurand/|Pealkiri=Ulguränd Facebookis|Väljaanne=|Aeg=16.07.2019|Kasutatud=25.07.2019}}</ref>. 2020. aasta juunis ilmus koostöös [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumiga]] video lühiloole "Rännak"<ref>{{Netiviide|autor=Hendrik Õuemaa|url=https://sky.ee/tartu-ansambel-ulgurand-avaldas-ullatavas-asukohas-filmitud-muusikavideo-luhiloole-rannak/|pealkiri=Tartu ansambel Ulguränd avaldas üllatavas asukohas filmitud muusikavideo lühiloole "Rännak"!|väljaanne=Sky.ee|aeg=14.06.2020|vaadatud=15.06.2020}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. 2020. aasta detsembris andis plaadifirma Warhorn Records välja Tartu ''metal''-ansamblite ühisalbumi "Tarbathian Fortress"<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://kultuur.postimees.ee/7138163/tartu-porandaaluse-traadimuusika-kogukond-avaldas-uhisalbumi|pealkiri=Tartu põrandaaluse traadimuusika kogukond avaldas ühisalbumi|väljaanne=Postimees|aeg=21.12.2020|vaadatud=05.01.2021}}</ref>, mis sisaldab Ulgurännu lugu "Lõõm"<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://warhorn.bandcamp.com/album/tarbathian-fortress|pealkiri=Tarbathian Fortress|väljaanne=Warhorn Recordsi ametlik Bandcamp leht.|aeg=12.12.2020|vaadatud=05.01.2021}}</ref>. Ulguränd on olnud aktiivne kontsertide andja; lisaks Eestile on esinetud ka [[Läti|Lätis]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://pergerus.eu/TAUD-JAANUAR-2020.pdf|pealkiri=Tartu bändide kroonika 2019. - TAUD, jaanuar 2020|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2020|arhiivimisaeg=24.01.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200124211233/http://pergerus.eu/TAUD-JAANUAR-2020.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> ja [[Leedu|Leedus]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.facebook.com/Ulgurand/posts/1417683424921408/|pealkiri=Ulguränd Facebookis|väljaanne=|aeg=3. aprill 2017|vaadatud=24.01.2020}}</ref>. Ulguränd kuulub mitmeid Tartu ''black metal''<nowiki/>'i kollektiive ühendavasse loomingulisse rühmitusse [[Pergerus]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.rada7.ee/artikkel/97057/Pergerus-Tarbatu-Black-Metali-Ordu|Pealkiri="Pergerus - Tarbatu Black Metali Ordu"|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, bändi liikmed on tegevad mitmes teiseski Tartu ''metal''<nowiki/>'i bändis, nagu [[Langenu]], [[Swarn]], [[Form (ansambel)|Form]], [[Tapper (ansambel)|Tapper]] jt. ==Koosseis== *695 - kitarr, vokaalid *Kaarel - bass, vokaalid *Ausin - trummid *Anto - kitarr, vokaalid == Diskograafia == * Ulguränd (EP, 2019) *Tarbathian Fortress, lugu "Lõõm" (''split''-album, 2020)<br /> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/Ulgurand Ulguränd Facebookis] *[https://soundcloud.com/ulgurand Ulguränd Soundcloudis] *[https://www.rada7.ee/artist/ulgurand Ulguränd Rada7's] ja [https://www.rada7.ee/tag/ulgurand/ Ulguränd Rada7-s] o6maajhrcteal70kw4dmf17ymv7pl6c 0 541505 7148323 6759157 2026-05-07T11:12:44Z Sjur 66496 /* Suursaadikud */ 7148323 wikitext text/x-wiki '''Tuneesia suursaadik Eestis''' on [[Tuneesia]] volitatud [[suursaadik]] [[Eesti]]s. Suursaadik resideerib [[Helsingi|Helsingis]].<ref name=":02">{{Netiviide |kuupäev=01.08.2023 |pealkiri=Tuneesia |url=https://vm.ee/tuneesia |vaadatud=20.11.2023 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]]}}</ref> ==Suursaadikud== {| class="wikitable sortable" !Nimi !Volikiri üle antud !Periood !Asukoht |- |[[Ali Bousnina]] |1. november 2001<ref>{{Netiviide |kuupäev=01.11.2001 |pealkiri=Vabariigi President Tuneesia Vabariigi suursaadiku T.E. prof. Ali Bousnina volikirjade üleandmisel 1. novembril 2001 |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=11598 |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |vaadatud=20.11.2023 |arhiivimisaeg=20.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231120112441/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k6ned.php?gid=11598 |url-olek=ei tööta }}</ref> |2001–2002 | rowspan="5" |[[Varssavi]] |- |[[Chebaane Bechir]] |16. veebruar 2006<ref>{{Netiviide |kuupäev=16.02.2006 |pealkiri=The President of the Republic met with the Ambassador of the Republic of Tunisia |url=https://vp2001-2006.president.ee/en/duties/?gid=73495 |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |vaadatud=20.11.2023 |arhiivimisaeg=20.11.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231120112441/https://vp2001-2006.president.ee/en/duties/?gid=73495 |url-olek=ei tööta }}</ref> |2006–2010 |- |[[Ali Aidoudi]] |Ei andnud üle |2010–2012 |- |[[Slim Ben Jaâfar]] |23. oktoober 2013<ref>{{Netiviide |kuupäev=23.10.2013 |pealkiri=Eesti riigipeale andsid volikirjad Läti, Tuneesia, Mali ja Sambia suursaadikud |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9539-2013-10-23-11-44-12/ |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |vaadatud=2023-11-20 |arhiivimisaeg=2023-11-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231120112442/https://vp2006-2016.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/9539-2013-10-23-11-44-12/ |url-olek=ei tööta }}</ref> |2013–2017 |- |[[Sghaier Fatnassi]] |15. juuni 2017<ref name="vm.ee">{{Netiviide |kuupäev=2018-12-18 |pealkiri=Tuneesia |url=https://vm.ee/et/riigid/Tuneesia?display=relations |vaadatud=2019-03-22 |väljaanne=[[Eesti Välisministeerium]] |arhiivimisaeg=2019-04-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401042729/https://vm.ee/et/riigid/Tuneesia?display=relations |url-olek=robot: teadmata }}</ref> |2017–2019 |- |[[Sarra Chaouani Ep Abidi]] |19. juuni 2019<ref name=":02" /> |Alates 2019 |[[Helsingi]] |} ==Vaata ka== *[[Eesti-Tuneesia suhted]] *[[Eesti suursaadik Tuneesias]] *[[Tuneesia saatkond Helsingis]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Välismaa suursaadikud Eestis]] [[Kategooria:Tuneesia]] 0i13iha0n2q1dtb8rl18ag8knmm5a2f 0 546049 7147793 6952167 2026-05-06T12:00:31Z Makenzis 95198 7147793 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Goiás | pilt = Goiás Esporte Clube logo.svg | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Goiás Esporte Clube | hüüdnimi = ''Verdão'' ('Suur roheline')<br>''Esmeraldino'' ('smaragdroheline') | lühend = | asutatud = 6. aprillil 1943 | lõpp = | väljak = [[Estádio da Serrinha]] | mahutavus = 14 450 | ametinimetus1 = President | esimees = Paulo Rogerio Pinheiro | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = Jair Ventura | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série B|Série B]] | hooaeg = 2025 | positsioon = 6. koht | muster_la1=_goias15h |muster_b1=_goias15h |muster_ra1=_goias15h| muster_sh1 =_goias15h| muster_so1 =_goias15h | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=004B00 | muster_la2=_goias15a|muster_b2=_goias15a |muster_ra2=_goias15a| muster_sh2 = _goias15a| muster_so2 = _goias15a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF|paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.goiasec.com.br/ | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Goiás Esporte Clube''' on [[Brasiilia]] [[spordiklubi]], mis tegutseb [[Goiási osariik|Goiási osariigis]] [[Goiânia]]s. See on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna järgi, kes mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja Goiási osariigi meistrivõistlustel [[Campeonato Goiano]]. Klubi on asutatud 6. aprillil 1943. Kui 2000. aastatel jäi Goiás Brasiilia kõrgliigas esikümnest välja vaid kahel korral, siis 2010. aastatel jõuti esikümnesse vaid korra ja koguni viis hooaega mängiti esiliigas. 2005. aastal saavutati seni parim koht kõrgliigas, kui saadi kolmas koht. 2006. aastal osaleti Lõuna-Ameerika klubide sarjas [[Copa Libertadores]], kus jõuti kaheksandikfinaali, kuid kaotati seal Argentina klubile [[Estudiantes de La Plata]]. Seitse korda on osaletud Lõuna-Ameerika klubide karikasarjas [[Copa Sudamericana]] ning parimaks tulemuseks seal on finaali jõudmine 2010. aastal. 1990. aastal jõuti Brasiilia karikavõistlustel finaali, kus kaotati [[Clube_de_Regatas_do_Flamengo|Flamengo]]le. Goiás on Goiási osariigi kõige edukam klubi, olles tulnud osariigi meistriks 28 korda. Klubi kodustaadion on [[Estádio da Serrinha]], mis mahutab 14 450 pealtvaatajat. Osad kodumängud peetakse ka oluliselt suuremal [[Estádio Serra Dourada]]l, mis mahutab 41 574 pealtvaatajat. Klubi suurim rivaal on [[Vila Nova Futebol Clube|Vila Nova]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 27. juuli 2023'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no= 2|nimi=[[Maguinho]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no= 3|nimi=[[Lucas Halter]]|märkus=laenul [[Club Athletico Paranaense|Athletico Paranaense]]st}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no= 4|nimi=[[Sidimar]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no= 6|nimi=[[Sander Henrique Bortolotto|Sander]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no= 7|nimi=[[Vinícius|Vinícius]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no= 8|nimi=[[Higor Meritão]]|märkus=laenul [[Club Universidad Nacional|UNAM]]-ist}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no= 9|nimi=[[Matheus Babi]]|märkus=laenul [[Club Athletico Paranaense|Athletico Paranaense]]st}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=11|nimi=[[Diego Gonçalves]]|märkus=laenul [[Mirassol Futebol Clube|Mirassol]]ist}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no=12|nimi=[[Willian Oliveira]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no=13|nimi=[[Bruno Santos|Bruno Santos]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=14|nimi=[[Luiz Filipe|Luiz Filipe]]|märkus=laenul [[Clube Atlético Mineiro|Atlético Mineiro]]st}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no=19|nimi=[[Bruno Melo]]|märkus=laenul [[Fortaleza Esporte Clube|Fortaleza]]st}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no=20|nimi=[[Jackson Diego Ibraim Fagundes|Diego]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no=22|nimi=[[Apodi|Apodi]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=VV|no=23|nimi=[[Tadeu Antonio Ferreira|Tadeu]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=27|nimi=[[Alesson]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=VV|no=29|nimi=[[Ezequiel Alves de Oliveira Vieira|Ezequiel]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no=30|nimi=[[Matheus Santos Soares|Matheusinho]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no=40|nimi=[[Everton Morelli|Morelli]]|märkus=laenul [[Maringá Futebol Clube|Maringá]]st}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no=43|nimi=[[Lucas Eduardo Ribeiro de Souza|Edu]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=45|nimi=[[João Victo Magno de Souza Machado|João Magno]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no=55|nimi=[[Luís Oyama]]|märkus=laenul [[Botafogo de Futebol e Regatas|Botafogo]]st}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no=60|nimi=[[Guilherme|Guilherme Marques]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=KA|no=66|nimi=[[Hugo Ferreira de Farias|Hugo]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=70|nimi=[[Anderson Oliveira|Anderson Oliveira]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=77|nimi=[[Allano]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=79|nimi=[[Lucas Emmanuel Araújo Macedo|Lucas Emmanuel]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=VV|no=88|nimi=[[Marcelo Rangel]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=90|nimi=[[Philippe|Philippe Costa]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=VV|no=94|nimi=[[Matheus Alves da Silva|Matheus Alves]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=PK|no=95|nimi=[[Vinicius Rodrigues Adelino dos Santos|Dodô]]|märkus=laenul [[Coimbra Sports|Coimbra]]st}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=99|nimi=[[Gabriel Novaes]]|märkus=laenul [[Red Bull Bragantino]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=–|nimi=[[Breno Herculano Almeida|Breno Herculano]]}} {{JK koosseis mängija|rah=Brasiilia|pos=RÜ|no=–|nimi=[[João Batista Cardoso Filho|João Filho]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Série B]] **'''Võidud''' (2): 1999, 2012 **Teine koht (1): 1994 *[[Campeonato Goiano]] **'''Võidud''' (28): 1966, 1971, 1972, 1975, 1976, 1981, 1983, 1986, 1987, 1989, 1990, 1991, 1994, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2002, 2003, 2006, 2009, 2012, 2013, 2015, 2016, 2017, 2018 *[[Copa Verde]] **'''Võidud''' (1): 2023 *[[Copa Centro-Oeste]] **'''Võidud''' (3): 2000, 2001, 2002 *[[Copa do Brasil]] **Teine koht (1): 1990 *[[Copa Sudamericana]] **Teine koht (1): 2010 == Välislingid == * [http://www.goiasec.com.br/ Klubi koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} {{JÄRJESTA:Goias}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid]] qz67nm4q2idcjb9hwow7vukhqr60woy 0 559078 7148100 6855539 2026-05-06T21:49:25Z JMK 23945 lipu pilt 7148100 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Chrissiesmeer | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Chrissiesmeer | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Chrissiesmeer | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = View of Chrissiesmeer from the south, crop2.jpg | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 3,25 | elanikke = 4012 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Chrissiesmeer''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Msukaligwa vald|Msukaligwa vallas]]. Linn asub [[Chrissie järv]]e põhjakaldal. Chrissiesmeeri asutasid [[1860]]. aastal [[voortrekkerid]]. Asula on saanud nime voortrekkerite ühe liidri [[Andries Pretorius]]e tütre Christina järgi.<ref>[https://web.archive.org/web/20190714093051/http://www.harveyworld-centurion.co.za/about-city-58-Chrissiesmeer-Grass_%26_Wetlands Chrissiesmeer] Harvey World Travel</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Chrissiesmeeri elanikest mustanahalisi aafriklasi 93,97%, valgeid 5,23%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,70% ja [[värvilised|värvilisi]] 0,07%. [[Suulu keel]]t pidas emakeeleks 62,39%, [[svaasi keel]]t 26,53%, [[afrikaani keel]]t 4,50% ja [[inglise keel]]t 2,38%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/861003</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mpumalanga provintsi linnad]] c4ntjp2w1jbya9j3y9rkp86tyfgtens 7148112 7148100 2026-05-06T22:10:46Z Velirand 67997 7148112 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Chrissiesmeer | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Chrissiesmeer | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Chrissiesmeer | | omakeelne_nimi_3 = | pilt = View of Chrissiesmeer from the south, crop2.jpg | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 3,25 | elanikke = 4012 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Chrissiesmeer''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Msukaligwa vald|Msukaligwa vallas]]. Linn asub [[Chrissie järv]]e põhjakaldal. Chrissiesmeeri asutasid [[1860]]. aastal [[voortrekkerid]]. Asula on saanud nime voortrekkerite ühe liidri [[Andries Pretorius]]e tütre Christina järgi.<ref>[https://web.archive.org/web/20190714093051/http://www.harveyworld-centurion.co.za/about-city-58-Chrissiesmeer-Grass_%26_Wetlands Chrissiesmeer] Harvey World Travel</ref> [[Lõuna-Aafrika Vabariigi 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Chrissiesmeeri elanikest mustanahalisi aafriklasi 93,97%, valgeid 5,23%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 0,70% ja [[värvilised|värvilisi]] 0,07%. [[Suulu keel]]t pidas emakeeleks 62,39%, [[svaasi keel]]t 26,53%, [[afrikaani keel]]t 4,50% ja [[inglise keel]]t 2,38%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/861003</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Mpumalanga provintsi linnad]] 0qkth0ui6yny8xx8422s1rmqvdgbs6d 0 560770 7148262 5403749 2026-05-07T09:06:03Z Kruusamägi 1530 7148262 wikitext text/x-wiki {{koord|NS=58.406213|EW=24.527349|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}} '''Pärnu päikeseelektrijaam''' ehk '''Pärnu päikesepark''' on Eesti suurim [[päikeseelektrijaam]]. See asub [[Pärnu]]s endise [[Rääma prügimägi|Rääma prügimäe]] alal.<ref name="äl17072019">[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/fotod-hanschmidt-avas-parnus-eesti-suurima-paikesepargi-see-katab-ligi-1000-majapidamise-elektrivajaduse?id=86866109 FOTOD | Hanschmidt avas Pärnus Eesti suurima päikesepargi. See katab ligi 1000 majapidamise elektrivajaduse], Ärileht.ee, 17.07.2019 (vaadatud 21.07.2019)</ref> 2018. aasta märtsis kavandatud detailplaneeringu järgi pidi 30 hektari suuruse pindalaga alast 25% kaetama 22 000 [[päikesepaneel]]iga. Park pidi valmima paari aastaga.<ref name="err02032018">[https://www.err.ee/686920/parnu-kavandab-vanale-prugimaele-suurt-paikeseelektrijaama Pärnu kavandab vanale prügimäele suurt päikeseelektrijaama], ERR, 02.03.2018 (vaadatud 21.07.2019)</ref> 17. juulil 2019 avati 16 ha suurune 13 000 päikesepaneeliga Pärnu päikesepark, mis koosneb neljast jaamast, igaüks võimsusega 990 kW. Pargi aastane elektritoodang peaks olema umbes 400 MWh, millest piisab ligi 1000 majapidamise vajaduse rahuldamiseks.<ref name="ppm16072019">[https://parnu.postimees.ee/6731006/parnus-avatakse-eesti-suurim-paikeseenergiajaam Pärnus avatakse Eesti suurim päikeseenergiajaam], Pärnu Postimees, 16.07.2019 (vaadatud 21.07.2019)</ref> Elektrijaama ehitamiseks loodi ettevõte Pärnu Päikesepargid, mis on [[Eesti Gaas]]i AS ja Pärnu linnale kuuluva [[OÜ Paikre]] ühisettevõte. Investeeringu maht oli 3,5 miljonit eurot. Jaama ehitas [[Solar4You]].<ref name="ppm16072019"/><ref name="äl17072019"/> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pärnu]] [[Kategooria:Eesti päikeseelektrijaamad]] 1aym33ibnwrb07lc52slbxn3dbyk4dc 2 562901 7148158 7144235 2026-05-07T00:59:53Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7148158 wikitext text/x-wiki These are the members of the [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q25497137 Young Academy of Sciences of Israel] the National young academy for Israel. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q25497137 } |section= |sort=P463/Q25497137/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P496,P1960,P214,P463/Q25497137/P580:Start date,P463/Q25497137/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | [[Yuval Noah Harari]] | [https://orcid.org/0000-0003-1198-3957 0000-0003-1198-3957] | | [https://viaf.org/viaf/316756655 316756655] | | | [[Fail:MKr364751 Yuval Noah Harari (Frankfurter Buchmesse 2024).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6635951|Tamar Ziegler]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6423-7072 0000-0001-6423-7072] | [https://scholar.google.com/citations?user=VtyTYdQAAAAJ VtyTYdQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98326085 98326085] | | | [[Fail:Tamar Ziegler.JPG|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6681092|Sefy Hendler]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/107049565 107049565] | | | [[Fail:Sefy Hendler.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6746811|Liad Mudrik]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3564-6445 0000-0003-3564-6445] | [https://scholar.google.com/citations?user=Pe6diOgAAAAJ Pe6diOgAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/299284199 299284199] | | | [[Fail:Liad Mudrik.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6871095|David Enoch]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9529-9110 0000-0001-9529-9110] | [https://scholar.google.com/citations?user=3j2wlYEAAAAJ 3j2wlYEAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98464707 98464707]<br/>[https://viaf.org/viaf/1297165628827942480001 1297165628827942480001] | | | |- | ''[[:d:Q6964324|Yonina Eldar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4358-5304 0000-0003-4358-5304] | [https://scholar.google.com/citations?user=vyX6kpwAAAAJ vyX6kpwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/120554103 120554103] | | | [[Fail:Yonina Eldar - Technion 2012.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q6984826|Oren Gazal-Ayal]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2271-8916 0000-0002-2271-8916] | | [https://viaf.org/viaf/298590574 298590574] | | | |- | ''[[:d:Q7019771|Yael Sternhell]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/170171255 170171255] | | | [[Fail:Yael Sternhell.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q7063168|Ariel Knafo-Noam]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0613-1960 0000-0003-0613-1960] | [https://scholar.google.com/citations?user=RJjBbcIAAAAJ RJjBbcIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/152673812 152673812] | | | |- | ''[[:d:Q12251904|Yakoub Hanna]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2042-9974 0000-0003-2042-9974] | [https://scholar.google.com/citations?user=Q-jUVCUAAAAJ Q-jUVCUAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97430265 97430265] | | | [[Fail:Jacoup-hanna.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264412|Michal Sharon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3933-0595 0000-0003-3933-0595] | [https://scholar.google.com/citations?user=EiuD1MIAAAAJ EiuD1MIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/8169920536258172487 8169920536258172487] | | | [[Fail:Michal Sharon.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q21264480|Orit Kedar]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2110-2316 0000-0003-2110-2316] | [https://scholar.google.com/citations?user=XTe-Vr8AAAAJ XTe-Vr8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/83470549 83470549] | | | |- | ''[[:d:Q24038408|Tamar Herzig]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2785-122X 0000-0003-2785-122X] | | [https://viaf.org/viaf/43040469 43040469] | | | |- | ''[[:d:Q25081846|Eran Bouchbinder]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8821-1635 0000-0001-8821-1635] | [https://scholar.google.com/citations?user=tglsuywAAAAJ tglsuywAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2746169639236596580008 2746169639236596580008] | | | |- | ''[[:d:Q25497168|Yael Hanein]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4213-9575 0000-0002-4213-9575] | [https://scholar.google.com/citations?user=u2Ej2pIAAAAJ u2Ej2pIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/245146462590727770060 245146462590727770060] | | | [[Fail:Yael Hanein.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q29573206|Ayelet Baram-Tsabari]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8123-5519 0000-0002-8123-5519] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKZGFc0AAAAJ KKZGFc0AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297961781 297961781] | | | [[Fail:Ayelet Baram-Tsabari2.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30526833|Noam Eliaz]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1184-4706 0000-0002-1184-4706] | [https://scholar.google.com/citations?user=kkAzTf8AAAAJ kkAzTf8AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/270264325 270264325] | | | [[Fail:Noam Eliaz 2022.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q30527232|Keren Weinshall-Margel]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/235287169 235287169] | | | [[Fail:תמונה קרן.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37834540|Asya Rolls]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5862-4287 0000-0001-5862-4287] | [https://scholar.google.com/citations?user=0gZ-mmMAAAAJ 0gZ-mmMAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/5971156133195258430000 5971156133195258430000] | | | [[Fail:Asya Rolls Photo as requested by WiR new.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q37930848|Avi Schroeder]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2571-5937 0000-0003-2571-5937] | [https://scholar.google.com/citations?user=iJJSKasAAAAJ iJJSKasAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/160560526 160560526] | | | |- | ''[[:d:Q38804685|Edit Y Tshuva]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7452-3611 0000-0001-7452-3611] | [https://scholar.google.com/citations?user=4OrJFoYAAAAJ 4OrJFoYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/298599470 298599470] | | | [[Fail:עידית תשובה.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q43245902|Yuval Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8416-865X 0000-0001-8416-865X] | [https://scholar.google.com/citations?user=4YFJHzIAAAAJ 4YFJHzIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/3151170877639090457 3151170877639090457] | | | |- | ''[[:d:Q47452472|Yossi Yovel]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5429-9245 0000-0001-5429-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=LD_Uq0sAAAAJ LD_Uq0sAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/44147662988160551394 44147662988160551394] | | | |- | ''[[:d:Q51616714|Hagai B. Perets]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5004-199X 0000-0002-5004-199X] | [https://scholar.google.com/citations?user=oOgMbdIAAAAJ oOgMbdIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2482156133188358430001 2482156133188358430001] | | | |- | ''[[:d:Q51897668|Eilon Shani]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3111-4647 0000-0002-3111-4647] | [https://scholar.google.com/citations?user=Cab9wskAAAAJ Cab9wskAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/239705465 239705465] | | | |- | ''[[:d:Q55649911|Hila Shamir]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6388-5921 0000-0002-6388-5921] | [https://scholar.google.com/citations?user=0Xkg2dAAAAAJ 0Xkg2dAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/637147423065444881512 637147423065444881512] | | | |- | ''[[:d:Q56107856|Ashraf Brik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8745-2250 0000-0001-8745-2250] | [https://scholar.google.com/citations?user=KZCUaPwAAAAJ KZCUaPwAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/102149842050602841868 102149842050602841868] | | | [[Fail:פרופסור אשרף בריק.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q56273618|Talia Fisher]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=FkmSAd4AAAAJ FkmSAd4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98332929 98332929] | | | |- | ''[[:d:Q58351493|Hisham M. Abu-Rayya]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2352-7414 0000-0003-2352-7414] | | [https://viaf.org/viaf/15150940079726602203 15150940079726602203] | | | |- | ''[[:d:Q59527367|Haim Beidenkopf]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-0139-1835 0000-0003-0139-1835] | | [https://viaf.org/viaf/30169629440582862647 30169629440582862647] | | | |- | ''[[:d:Q59779548|Michal Feldman]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2915-8405 0000-0002-2915-8405] | [https://scholar.google.com/citations?user=IKjIhTwAAAAJ IKjIhTwAAAAJ]<br/>[https://scholar.google.com/citations?user=VpLQu7oAAAAJ VpLQu7oAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98389148 98389148] | | | [[Fail:Michal feldman (computer scientist).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60299959|Liat Ayalon]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3339-7879 0000-0003-3339-7879] | [https://scholar.google.com/citations?user=dYW0xNsAAAAJ dYW0xNsAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97639285 97639285] | | | |- | ''[[:d:Q60339844|Nirit Dudovich]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4996-4743 0000-0003-4996-4743] | [https://scholar.google.com/citations?user=W9-WX7cAAAAJ W9-WX7cAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/7367169639251396580003 7367169639251396580003]<br/>[https://viaf.org/viaf/107166060392380322439 107166060392380322439] | | | [[Fail:Nirit Dudovich.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60374178|Haim Suchowski]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q61125204|Leeor Kronik]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6791-8658 0000-0001-6791-8658] | [https://scholar.google.com/citations?user=o2KL-QIAAAAJ o2KL-QIAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/19151170941939090711 19151170941939090711] | | | |- | ''[[:d:Q62720304|Beena Kalisky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1270-2670 0000-0002-1270-2670] | [https://scholar.google.com/citations?user=9ZxfhocAAAAJ 9ZxfhocAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97942711 97942711] | | | [[Fail:Isaac Herzog in Beit HaNassi, February 2022 (KBG GPO1185).jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65003010|Mona Khoury]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-3151-5464 0000-0003-3151-5464]<br/>[https://orcid.org/0000-0001-5664-7549 0000-0001-5664-7549] | [https://scholar.google.com/citations?user=c3OxoVQAAAAJ c3OxoVQAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297362435 297362435] | | | [[Fail:1Mona.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q65095614|Udi Sommer]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9284-5291 0000-0002-9284-5291] | [https://scholar.google.com/citations?user=hpyhdOkAAAAJ hpyhdOkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/68610784 68610784] | | | |- | ''[[:d:Q65104829|Karin Carmit Yefet]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-6959-0091 0000-0002-6959-0091] | | [https://viaf.org/viaf/28153593820751671731 28153593820751671731] | | | |- | ''[[:d:Q65346896|Sharon Aronson-Lehavi]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/108014814 108014814] | | | |- | ''[[:d:Q65559418|Oded Hod]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/304883498 304883498] | | | |- | ''[[:d:Q66057758|Rami Aqeilan]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=hXq8k2oAAAAJ hXq8k2oAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66057767|Ofer Ashkenazi]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2893-5484 0000-0003-2893-5484] | [https://scholar.google.com/citations?user=KKdv19wAAAAJ KKdv19wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/98437720 98437720] | | | |- | ''[[:d:Q66057802|Michal Bar-Asher Siegal]]'' | | | [https://viaf.org/viaf/297783181 297783181] | | | |- | ''[[:d:Q66057828|Tamar Geiger]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9526-197X 0000-0002-9526-197X] | [https://scholar.google.com/citations?user=F4VwHCcAAAAJ F4VwHCcAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/97550754 97550754] | | | |- | ''[[:d:Q66057834|Natasha Gordinsky]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2819-0558 0000-0003-2819-0558] | | [https://viaf.org/viaf/98512293 98512293] | | | |- | ''[[:d:Q66057902|Liat Kozma]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2071-2155 0000-0003-2071-2155] | | [https://viaf.org/viaf/56307992 56307992] | | | |- | ''[[:d:Q66084855|Amit Bernstein]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4010-9070 0000-0003-4010-9070] | [https://scholar.google.com/citations?user=UZdD_ncAAAAJ UZdD_ncAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/121740384 121740384] | | | |- | ''[[:d:Q66085227|Itzik Mizrahi]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=Za_1_cMAAAAJ Za_1_cMAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q66087762|Lior Gepstein]]'' | | [https://scholar.google.com/citations?user=LgYgkbkAAAAJ LgYgkbkAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/2413156991009261180006 2413156991009261180006] | | | [[Fail:Lior Gepstein 1.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q66087927|Roy Kishony]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5013-5072 0000-0002-5013-5072] | [https://scholar.google.com/citations?user=I7yT6AYAAAAJ I7yT6AYAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/51156130870758310350 51156130870758310350] | | | |- | ''[[:d:Q66100238|Tomer Volansky]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-2275-8184 0000-0002-2275-8184] | | [https://viaf.org/viaf/13150940071726601934 13150940071726601934] | | | |- | ''[[:d:Q66100266|Avi Zadok]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7773-4841 0000-0002-7773-4841] | [https://scholar.google.com/citations?user=w--QclAAAAAJ w--QclAAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/297747223 297747223] | | | |- | ''[[:d:Q89107872|Nitzan Gonen]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3377-8324 0000-0002-3377-8324] | | [https://viaf.org/viaf/107149842015502842517 107149842015502842517] | 2026 | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} ksqiut0qcroifb5nuxsduimlkjyoshl 0 576103 7147972 6141372 2026-05-06T17:04:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147972 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Hoone |Nimi = Tõrva keskväljak |Omakeelne nimi = |Pilt = |Asukoht = |Stiil = |Ehituse algus = |Ehituse lõpp = |Sissepühitsemine = |Avamine = 2018 |Maksumus = |Juurdeehitus = |Renoveeritud = |Aadress = |Kõrgus = |Vundamendi pindala = |Korruseid = |Lifte = |Ehitusmaterjal = |Liigitus = |Arhitekt = Mari Rass <br> Ott Alver <br> Alvin Järving <br> Illimar Klammer <br><br> '''Valguskatuse idee autor''' <br> Villem Tomiste<br> <br> |Omanik = |Peaprojekteerija = |Ehitusinsener = '''Peaprojekteerija'''<br> Novarc Group<br> <br> '''Ehitaja'''<br> Merko Ehitus Eesti |Laiuskoord = |Pikkuskoord = |Veel = }} [[Tõrva|Tõrva linn]], [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] [[Valgamaa|Valgamaal]] oli esimene linn Eestis, mis EV 100 arhitektuuriprogrammi „Avalik ruum” raames sai endale uue linnasüdame. 2017. aastal alustati ehitustöid ja uus väljak avati [[24. veebruar]]il 2018 ehk [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[EV 100|100. aastapäeval]]. Rekonstrueerimisprojektiga tehti algust juba 2014. aastal, kui koostöös [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liiduga]] korraldati Tõrva keskväljakule uue ilme andmiseks arhitektuurikonkurss, mille võitis lahendus nimega „Mulgi kuurort". Võidutöö autorid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer esindasid aktsiaseltsi Novarc Group ja osaühingut Arhitekt Must. Ehitajana teostas töid Merko Ehitus Eesti. Projekti rahastati [[EAS|Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse]] meetme "Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine" vahenditest. Projekti kogumaksumuseks oli 2,358 miljonit eurot, millest EASi toetuse suuruseks oli 1,2 miljonit eurot ning ülejäänu kaeti Tõrva linna oma- ja laenuvahenditest. === Tõrva keskväljak arvudes === * Teede ja platside alune väljakaeve – u 8000 m³ * Liiv- ja kildaluse paigaldamine – u 13 000 m² * Asfalteerimine – u 4600 m² * Betoonkivikatted – u 6000 m² * Klinkerkivikatted – 6000 m² * Uus bussijaam – 90 m² * Vee-, sadevee, ja kanalisatsioonitorustikud – 500 m * Tänavalgustus – 54 valgustiposti, sh juhtimis-haldamissüsteem * Haljastustööd – u 5000 m², sh uued puud-põõsad 2000 tk * Klinkertellisest skulptuurne sümbolehitis – 9 m kõrgune, seest valgustatud ”Tõrva korsten” * Valgustatud jalakäijate väljak – 11 m kõrgused ruumilised seest valgustatud terasmastid (4 tk), mille vahel terastross võrgustik. Võrgustikule riputatud valgustid (66 tk).<ref>https://merko.ee/projekt/torva-linna-keskvaljaku-torva-torni-ja-bussijaama-ehitus/ref_{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Auhinnad === * Ehituskonsultatsiooniettevõtete liidu korraldatud konkursi "Aasta Ehitusprojekt 2018" parim rajatis. <ref>https://ehitusest.ee/uudis/2019/01/24/aasta-ehitusprojekt-ja-ehitusinsener/ref_{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Vabariigi Presidendi konkursi "Eesti Kaunis kodu 2019" võitja.<ref>https://torva.kovtp.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/b2JrpqCnmSQg/content/id/24685496{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tõrva]] [[Kategooria:Eesti väljakud]] arusqtaywoctpvg5prju8empy9a6ihm 0 580976 7148308 6852790 2026-05-07T10:25:46Z Makenzis 95198 7148308 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Estudiantes de La Plata | pilt = Escudo de Estudiantes de La Plata.svg | pildi_suurus = 100px | pildiallkiri = | täisnimi = Club Estudiantes de La Plata | hüüdnimi = ''Los Pincharratas'' (Roti Pussitajad),<br />''El León'' (Lõvi) | lühend = | asutatud = 4. augustil 1905 | lõpp = | väljak = [[Estadio Jorge Luis Hirschi]] | mahutavus = 30 018 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Juan Sebastián Verón]] | omanik = | ametinimetus2 = | treener = [[Ricardo Zielinski]] | liiga = [[Primera División (Argentina)|Primera División]] | hooaeg = 2025 | positsioon = Primera División, 15. | muster_la1=_edelp2020h |muster_b1=_edelp2020h|muster_ra1=_edelp2020h | vasakkäsi1=FF0000|kere1=FF0000|paremkäsi1=_edelp2020h|püksid1=000000|sokid1=000000 | muster_la2=_edelp2020a |muster_b2=_edelp2020a|muster_ra2=_edelp2020a | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF | veeb = http://www.estudiantesdelaplata.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Nuevo Estadio Estudiantes de La Plata.jpg|pisi|''[[Estadio Jorge Luis Hirschi]]'']] '''Club Estudiantes de La Plata''' on [[La Plata]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib [[Argentina]] kõrgliigas [[Primera División (Argentina)|Primera División]]is. Klubi asutati 4. augustil 1905. Estudiantesel on pikaaegne konkurents [[Club de Gimnasia y Esgrima La Plata|Gimnasia de La Plataga]]; nende vahelisi mänge kutsutakse [[Clásico Platense|Clásico Platenseks]]. Klubi kodustaadion on [[Estadio Jorge Luis Hirschi]], mis mahutab 30 018 pealtvaatajat. ==Mängijad== ===Praegune koosseis=== ''11. jaanuar 2021 seisuga''<ref>https://int.soccerway.com/teams/argentina/estudiantes-de-la-plata/98/squad/</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=Argentina|pos=VV|nimi=Jerónimo Pourtau}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=Argentina|pos=KA|nimi=Iván Erquiaga}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Iván Gómez}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=Argentina|pos=KA|nimi=Facundo Mura}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=Argentina|pos=KA|nimi=Jonathan Schunke}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=Uruguay|pos=RÜ|nimi=Martín Cauteruccio}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Ángel González}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=Argentina|pos=RÜ|nimi=Federico González}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=Argentina|pos=RÜ|nimi=Mauro Díaz}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Franco Sivetti}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=Argentina|pos=VV|nimi=Emiliano González}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Facundo Sánchez}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=Argentina|pos=KA|nimi=Nazareno Colombo}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=Argentina|pos=RÜ|nimi=Lucas Rodríguez}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=Argentina|pos=KA|nimi=Mauricio Guzmán}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=Uruguay|pos=PK|nimi=Diego García}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=Argentina|pos=VV|nimi=Mariano Andújar}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=Argentina|pos=PK|nimi=David Ayala}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Enzo Kalinski}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Nahuel Estévez}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Andrés Ayala}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Darío Sarmiento}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Esteban Obregón}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Mauricio Rosales}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=Tšiili|pos=KA|nimi=Juan Fuentes}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=Argentina|pos=PK|nimi=Franco Romero}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=Argentina|pos=RÜ|nimi=Gaspar Di Pizio}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ;Liiga *'''[[Primera División (Argentina)|Primera División]] (6)''': 1913, 1967 Metropolitano, 1982 Metropolitano, 1983 Nacional, 2006 Apertura, 2010 Apertura. ;Riigisisesed karikavõistlused *'''[[Copa Adrián C. Escobar]] (1)''': 1944 *'''[[Copa General Pedro Ramírez|Copa Gral. P. Ramírez]] (1)''': 1945 ;Muud karikad * '''[[Copa Bullrich]] (1)''': 1919 ;Rahvusvahelised *'''[[Copa Libertadores]] (4)''': 1968, 1969, 1970, 2009 *'''[[Intercontinental Cup]] (1)''': 1968 *'''[[Copa Interamericana]] (1)''': 1968 == Rekordid == * Enim väravaid klubi meeskonnas [[Primera División (Argentina)|Primera División]]is - Manuel Pelegrina (221 väravat 461 mängus) * Enim mänge klubi meeskonnas [[Primera División (Argentina)|Primera División]]is - Abel Herrera (467 mängu aastatel 1972-1988) * Suurim võit – Estudiantes–[[Club Atlético Defensores de Belgrano|Defensores de Belgrano]] 10:0 (7. aprillil 1935) * Suurim võit rahvusvahelisel tasandil – Estudiantes-[[Club Juan Aurich|Juan Aurich]] 5:1 ([[Copa Libertadores]]e alagrupimäng 11. veebruaril 2010), Estudiantes–[[Club Guaraní|Guaraní]] 5:1 ([[Copa Libertadores]]e alagrupimäng 17. märtsil 2011) * Suurim kaotus – Estudiantes–[[Club Atlético River Plate|River Plate]] 1:8 (11. mail 1998), Estudiantes–[[Club Atlético Independiente|Independiente]] 1:8 (23. juunil 1940), Estudiantes–[[Club Atlético San Lorenzo de Almagro|San Lorenzo]] 1:8 (25. septembril 1960) * Suurim kaotus rahvusvahelisel tasandil – Estudiantes–[[Cruzeiro Esporte Clube|Cruzeiro]] 0:5 (Copa Libertadorese alagrupimäng 2011. aastal) * Enim väravaid ühel liigahooajal – [[Alberto Zozaya]] (33 väravat 34 liigamängus 1931. aasta Argentina kõrgliigas) == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commons category|Estudiantes de La Plata}} *[http://www.estudiantesdelaplata.com/ Koduleht] *[http://www.dmoz.org/World/Espa%c3%b1ol/Regional/Am%c3%a9rica/Argentina/Deportes_y_tiempo_libre/Deportes/F%c3%batbol/Clubes/Gimnasia_y_Esgrima_de_La_Plata Dmoz.org] [[Kategooria:Argentina jalgpalliklubid]] [[Kategooria:La Plata]] a52gueh3eqrtff1zkxc27fqjkkn00ae 0 581331 7148141 6665371 2026-05-06T23:02:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148141 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina politsei | omakeelne_nimi = ''Національна поліція України'' | embleem = Ukrainian National Police logo.svg | embleemiallkiri = Logo | pilt = Flag of Ukrainian National Police.svg | pildiallkiri = Ukraina politsei lipp | lühend = NPU | deviis = | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|2015|7|3}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Sisejulgeolek|sisejulgeoleku tagamine]] | peakorter = [[Kiiev]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Ülem | juht_nimi = [[Ivan Vyhivskyi]]<ref name="Owners">[https://opendatabot.ua/c/40108578 Uuendatud teave Ukraina riikliku politsei kohta]. Retrieved April 15, 2023.</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Ukraina siseministeerium]] | allorg = | eelarve = | töötajaid = 130 000 | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.npu.gov.ua/ Національна поліція України] | märkused = }} '''Ukraina politsei''' ([[ukraina keel]]es ''Національна поліція України'', Ukraina riiklik politsei) on [[Ukraina]] korrakaitse keskasutus. == Ajalugu == Ukraina politsei moodustati [[Petro Porošenko]] juhitud reformide käigus [[3. juuli]]l [[2015]] ning see asendas [[Ukraina miilits]]a. Politsei allub [[Ukraina siseministeerium]]ile. Ukraina miilits lõpetas lõplikult tegevuse 7. novembril 2015 ning selle töötajad võisid pärast taustakontrolli ning täiendkoolitusi liituda politseiga. Pärast [[24. veebruar]]il [[2022]] alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]] asus politsei abistama [[Ukraina relvajõud|relvajõude]] riigi kaitsmisel. Politseinikud tagasid Ukraina tagalas korda, eskortisid vange ja korraldasid sõjavangide vangistust, seadsid üles kontrollpunkte ning otsisid ja pidasid kinni vaenlase luurajaid. Politsei eriüksuslased osalesid Kiievi kaitsmise ajal otseses lahingutegevuses.<ref name="Destroys" /> [[1. märts]]iks 2022 oli sõjas hukkunud 17 politseinikku, 50 saanud vigastada ja kaks jäänud kadunuks.<ref name="Losses" /> ==Ülesanded== Ukraina politsei ülesanneteks on tagada:<ref name="OSCE" /> * avalik turvalisus ja kord * inimõiguste ja -vabaduste turvalisus ja kaitse, samuti ühiskonna ja riigi huvide kaitse * kuritegude uurimine ja ennetamine * abi osutamine isikutele, kes isiklikel, majanduslikel, sotsiaalsetel põhjustel või hädaolukorrast tulenevalt vajavad sellist abi seadusega määratud piirides == Ajalugu == === Juhid === {| class="wikitable" |+ |- ! Nimi !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp |- | [[Hatia Dekanoidze]] || 2015 || 2016 |- | [[Serhi Knjazjev]] || 2016 || 2019 |- | [[Ihor Klõmenko]] || 2019 || 2023 |} === 2022. ja 2023. aasta sõjategevuse mõju === * [[Irpin]]is ei saanud politsei sõjategevuse tõttu oma tööd jätkata, kuid 23. märtsil teatas, et taastas linnas enda tegevuse.<ref name="su47u" /> * 2. aprillil 2022 alustas Ukraina politsei eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref name="sLjbX" /> * 2023. aasta veebruaris teatas Ukraina politsei, et erisotstarbelisest polkudest Safari ja Tsunami ning eriülesannetega patrullpolitsei pataljonist Luhansk-1 moodustatakse [[Ründebrigaad Ljut]].<ref>[https://lb.ua/society/2023/02/20/546526_tri_pidrozdili_obiednuyutsya.html Три підрозділи об’єднуються в штурмову бригаду МВС "Лють"] (vaadatud: 20.02.2023)</ref> == Struktuur == * Peavalitsused oblastites * [[Pilt:CORD Patch NPU.svg|25px]] [[KORD]] * [[Pilt:Tor pic.jpg|25px]] TOR - patrullpolitsei taktikalised üksused<ref name="ZtNIs" /> * Strateegiliste uurimiste osakond (DSR)<ref name="GUJk4" /> === Muud üksused === * [[Pilt:Нашивка ППОП Київ.jpg|25px]] Eriotstarbeline polk Kõjiv * [[Pilt:Шеврон ОШБ Лють.png|25px]] [[Ründebrigaad Ljut]] == Galerii == <gallery> CORD ukrainian special police 3.jpg|Taktikalise eriüksuse [[KORD]] liikmed 2015. aastal KORD in Krasnogorivka.jpg|Taktikalise eriüksuse KORD liikmed [[Krasnohorivka]]s 2017. aastal Ukrainian police patrol.jpg|NPU auto Volkswagen Transporter of National Police of Ukraine.jpg|NPU sõiduk 2017. aastal Поліціянт бригади Лють.jpg|Rahvuspolitsei ühendatud ründepolgu Ljut võitlejad 24. veebruaril 2023 Kiievis </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Destroys">{{netiviide |pealkiri=Rapid Operational Response Unit destroys Russian tanks in the Kyiv region's Brovary district |väljaanne=Ukrainskaya Pravda |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2022/03/6/7328963/ |vaadatud=10. septembril 2022}}</ref> <ref name="Losses">{{netiviide |pealkiri=Since start of Russia's invasion 17 Ukrainian policemen killed, 50 injured – National Police of Ukraine |väljaanne=Interfax-Ukraine |url=https://en.interfax.com.ua/news/general/804863.html |vaadatud=10. septembril 2022}}</ref> <ref name="OSCE">{{netiviide |pealkiri=Ukraine National Police |väljaanne=OSCE POLIS |url=https://polis.osce.org/country-profiles/ukraine#national-police-10621 |vaadatud=10. septembril 2022 |arhiivimisaeg=2022-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220622152437/https://polis.osce.org/country-profiles/ukraine#national-police-10621 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="su47u">ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> <ref name="sLjbX">[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> <ref name="ZtNIs">[https://censor.net/ru/photo_news/3047636/v_2018_goduchislennost_podrazdeleniya_tor_v_sostave_patrulnoyi_politsii_vyrastet_v_tri_raza_do_1800 В 2018 году численность подразделения ТОР в составе Патрульной полиции вырастет в три раза - до 1800 человек] (vaadatud: 04.05.2022)</ref> <ref name="GUJk4">[https://web.archive.org/web/20201001232120/http://tranzit.ltd.ua/nakaz/files/%D0%9D%D0%B0%D0%BA%D0%B0%D0%B7%20%D0%9D%D0%9F%201077%20-%2023102019%20%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B6%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8F%20%D0%94%D0%A1%D0%A0.pdf Наказ про затвердження положення про Департамент стратегічних розслідувань Національної поліції] (vaadatud: 04.05.2022)</ref> }} [[Kategooria:Ukraina]] [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Politsei]] 3p6gern4o8svc7kxedsj2w4ipeyusi4 0 582315 7148130 6310154 2026-05-06T22:43:17Z Ollin Masa 227337 Pilt 7148130 wikitext text/x-wiki [[File:Mark David Chapman, NYPD mugshot.jpg|thumb|Mark David Chapman (1980)]] '''Mark David Chapman''' (sündinud [[10. mai]]l [[1955]] [[Fort Worth]]is [[Texas]]es) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kurjategija, [[John Lennon]]i mõrvar. Chapman ootas Lennonit 8. detsembril [[1980]] tema elukohaks olnud [[Central Park]]i kõrval asuva Dakota kortermaja ees. Õhtul sõitsid Lennon ja [[Yoko Ono]] Record Plant plaadistustuudiosse. Enne kui nad autosse istusid, pidas Chapman nad kinni ja palus Lennonilt plaadile "[[Double Fantasy]]" autogrammi. Lennon ja Ono saabusid koju tagasi kell 22.51 ning kui Lennon oli autost väljunud, tulistas Chapman viis korda, neli lasku tabasid muusikut selga.<ref>https://www.elu24.ee/4337891/vaimselt-haige-mark-chapman-tappis-37-aastat-tagasi-john-lennoni</ref> 1981. aastal mõisteti ta vähemalt 20 aastaks kuni eluks ajaks vangi. Tema armuandmistaotlused aastatel 2000, 2002, 2004, 2006, 2008, 2010, 2012, 2014, 2016, 2018 ja 2020 on tagasi lükatud. Ta kannab karistust [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Alden (New Yorgi osariik)|Alden]]is asuvas Wende vanglas. {{pooleli}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Chapman, Mark David}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kurjategijad]] [[kategooria:Sündinud 1955]] oln3v5joeyxxbxu4fwb5reieqnovspl 0 584782 7148330 7005213 2026-05-07T11:26:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148330 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Varakļāni vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Varakļānu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 99,17 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Stirnienes muiža]] | asendikaardi_pilt = Varakļānu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Stirnienes Svētā Laurencija katoļu baznīca 2003.jpg|pisi|Stirniene kirik]] '''Varakļāni vald''' ([[läti keel]]es ''Varakļānu pagasts'') on vald Lätis [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Varakļāni]] linna, [[Murmastiene vald|Murmastiene]] ja [[Barkava vald|Barkava vallaga]], Preiļi piirkonna [[Sīļukalnsi vald|Sīļukalnsi vallaga]], Rēzekne piirkonna [[Dekšārese vald|Dekšārese vallaga]] ning Jēkabpilsi piirkonna [[Atašiene vald|Atašiene vallaga]]. Valla pindala on 99 km². 2016. aasta seisuga elas seal 791 inimest.<ref name="uEcVy" /> Vallamaja asub aadressil Stirnienes muiža 3-1.<ref name="J0CqN" /> == Ajalugu == Varakļāni valda on esmamainitud aastal 1872. Aastal 1935 oli valla pindala 290,6 km² ja seal oli 7582 elanikku.<ref name="8PND4" /> Aastal 1945 moodustati vallas Atspuki, Bērzkalnieki, Dekšārese, Kristeļi, Maurāni, Strodi ja Varakļāni külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Varakļāni külanõukoguga likvideeritava Bērzkalnieki külanõukogu [[kolhoos]]i Gaišais ceļš maad, aastal 1954 aga likvideeritavad Maurāni ja Strodi külanõukogu. Aastal 1956 külanõukogu likvideeriti, selle maad liideti aga Varakļāniga, kus nad moodustasid Varakļāni linna maaterritooriumi. Aastal 1962 liideti Murmastiene külanõukoguga [[sovhoos]]i Varakļāni maad. Aastal 1965 liideti Varakļāni linna maaterritooriumiga likvideeritav Stirniene külanõukogu. Aastal 1973 moodustati Varakļāni linna maaterritooriumi [[kolhoos]]i Latgale maadest taas Varakļāni külanõukogu. Aastal 1973 arvati osa Murmastiene külanõukogu maid Varakļāni külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="a6Hrk" /> Aastatel 2009–2025 kuulus vald [[Varakļāni piirkond]]a. Valla halduskeskus on asunud [[Kokari]] külas<ref>[https://www.estars.lv/print/?mode=news&objID=7702 www.estars.lv]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja [[Stirniene]]s. Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Stirniene (Tiltagalsi) muinaskalmed ehk Sõjahauad. Regionaalse kaitse all on Varakļāni luteri kalmistu kabeli vitraažid,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4063 Vitrāžas (2)]</ref> Silenieki muinaskalmed ja Stirniene katoliku kirik. Lisaks on kultuuriväärtuslike objektide nimestikus mälestusmärk [[Läti vabadussõda|Läti vabadussõjas]] hukkunud Varakļāni elanikele, Varakļāni luteri kabel, Varakļāni kalmistu väravad ja kelltorn.<ref name="mantojums2" /> == Loodus == Vald asub [[Ida-Läti madalik]]ul. Suuremad jõed on Malmuta ja Teicija. Valla lääneosas asub osaliselt Teiči soo. Looduskaitse all on Muiža pärn, Silenieki mänd, Silenieki vaher, Kluši kalmistu mänd ja Kluši kalmistu mägimänd, lisaks kasvab seal veel kuus looduskaitsealust nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele [[Teiči looduskaitseala]], valla põhjaosa jääb osaliselt Lubānsi märgala hoiualale, lõunaosa aga Pelečāre Suursoo hoiualale.<ref name="8Rw6T" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 762 [[lätlased|lätlast]], 24 [[venelased|venelast]], 1 [[valgevenelased|valgevenelane]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]] ja 2 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2020-05-27 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Aizkalnieši]] || mazciems || 55 (2009) |- | [[Broki (Varakļāni vald)|Broki]] || mazciems || 6 (2009) |- | [[Ceipinieki]] || mazciems || 8 (2009) |- | [[Ciematnieki]] || mazciems || 12 (2009) |- | [[Grozas]] || mazciems || 61 (2009) |- | [[Indāni]] || mazciems || 8 (2009) |- | [[Jurašinkas]] || mazciems || 14 (2009) |- | [[Justi]] || mazciems || 5 (2009) |- | [[Kazusala]] || mazciems || 3 (2009) |- | [[Kokari]] || ciems || 85 (2025) |- | [[Kristakrogs]] || mazciems || 16 (2009) |- | [[Lielie Leimaņi]] || mazciems || 61 (2009) |- | [[Ļovāni]] || mazciems || 28 (2009) |- | [[Mazie Leimaņi]] || mazciems || 18 (2009) |- | [[Matuļi]] || mazciems || 2 (2009) |- | [[Maurāni]] || mazciems || 16 (2009) |- | [[Nagļi (Varakļāni vald)|Nagļi]] || mazciems || 8 (2009) |- | [[Pauniņi]] || mazciems || 7 (2009) |- | [[Piļpuki]] || mazciems || 8 (2009) |- | [[Poči (Varakļāni vald)|Poči]] || mazciems || 49 (2009) |- | [[Puisāni]] || mazciems || 6 (2009) |- | [[Puntuži]] || mazciems || 52 (2009) |- | [[Robežveipi]] || mazciems || 23 (2009) |- | [[Rokuli]] || mazciems || 2 (2004) |- | [[Silenieki]] || mazciems || 8 (2009) |- | [[Skapstoti]] || mazciems || 31 (2009) |- | [[Stabulnieki]] || mazciems || 2 (2009) |- | [[Stirniene]] || ciems || 51 (2025) |- | '''[[Stirnienes muiža]]''' || mazciems || 59 (2009) |- | [[Stradiņi]] || mazciems || 12 (2009) |- | [[Šķēles]] || mazciems || 16 (2009) |- | [[Višņevski]] || mazciems || 21 (2004) |- | [[Vutnāni]] || mazciems || 30 (2009) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="uEcVy">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="J0CqN">{{Netiviide |url=https://www.varaklani.lv/rekviziti |pealkiri=Varakļānu novads (vaadatud 27.05 2020) |vaadatud=2020-05-27 |arhiivimisaeg=2020-08-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200810083639/https://www.varaklani.lv/rekviziti |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="8PND4">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="a6Hrk">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="8Rw6T">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 27.05 2020</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> <ref name="mantojums2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts], vaadatud 26.09 2025</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Varakļāni parish|Varakļāni vald}} {{Madona piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Madona piirkond]] 8pmitu0l3nnu114dlny4bqt3yq4zu9b 0 587662 7148313 7118179 2026-05-07T10:40:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148313 wikitext text/x-wiki {{filmi info | pealkiri = "Vanamehe film" | stsenaarium = [[Mikk Mägi]]<br>[[Oskar Lehemaa]] <br> [[Peeter Ritso]] | toimetaja = | kunstnik = Triin Paumer <br> Sven-Tõnis Puskar <br> Sander Põldsaar | montaaž = [[Oskar Lehemaa]] | operaator = Urmas Jõemees | helilooja = Sten-Olle Moldau <br> Lauri Kadalipp <br> Argo Ran Varres | peaosades = [[Mikk Mägi]]<br>[[Oskar Lehemaa]]<br>[[Jan Uuspõld]]<br>[[Märt Avandi]] | filmistuudio = [[BOP Animation]] | jutustaja = | produtsent = [[Erik Heinsalu]] <br> [[Mikk Mägi]] <br> [[Veiko Esken]] <br> [[Tanel Tatter]] | režissöör = [[Mikk Mägi]] <br> [[Oskar Lehemaa]] | žanr = [[õudusfilm]], [[komöödiafilm]], [[muusikalfilm]] | pildiallkiri = | pildi suurus = | pilt = | originaalpealkiri = | levitaja = | eelnev = | filmiveebi_id = | efis_id = 19533 | imdb_id = tt11020466 | amg_id = | koduleht = | järgnev = | piletitulu = | tootja = [[BOP Animation]] <br> [[Apollo Film Productions]] | eelarve = | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = [[Eesti]] | kestus = 88 minutit | esilinastus = 24.09.2019, Apollo Kino Ülemiste<ref name="trepp">[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19533/esilinastused "Vanamehe film", Esilinastus.]{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti filmi andmebaas, vaadatud 7. mai 2024.</ref> | aasta = 2019 | movies.ee_id = }} "'''Vanamehe film'''" on 2019. aastal esilinastunud Eesti [[animatsioon|anima]]- ja [[komöödiafilm]]. "Vanamehe filmi" lavastasid [[Mikk Mägi]] ja [[Oskar Lehemaa]], peaanimaatorid olid [[Egert Kesa]], [[Olga Stalev]] ja [[Henri-Kaido Veermäe]]. 3D ja eriefektide peakunstnik [[Jaagup Metsalu]], helikujunduse tegid [[Tanel Kadalipp]] ja [[Sten-Olle Moldau]]. Filmi peetakse läbi aegade menukaimaks Eesti [[nukufilmiks]], kogudes kinodes ligi 90 000 vaatajat. Film sai kriitikute kiituse osaliseks ning seda on tituleeritud ka Eesti parimaks komöödiaks.<ref>https://sky.ee/vanamehe-tegijad-ei-suuda-onne-uskuda-oma-iidoliga-koostoo-tegemine-oli-surreaalne-unenagu{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://elu.ohtuleht.ee/978179/filmisaade-duubel-vanamehe-film-on-kodumaiste-komoodiate-tode-ja-oigus-fantastiline</ref> Lisaks heliloojatele lõid filmile originaalmuusikat [[Nublu (räppar)|nublu]] ja [[Jaagup Kreem]] ([[Terminaator (ansambel)|Terminaator]]). Teiste hulgas astuvad näitlejatena üles [[Märt Avandi]], [[Jan Uuspõld]], Jaagup Kreem, [[Indrek Ojari]], [[Mart Kukk]] ja [[Kristjan Lüüs]]. ==Sisu== Lapselapsed Aino, Mart ja Priidik lähevad suveks maale Vanamehele [[Mikk Mägi|(Mikk Mägi]]) külla. Lapsed ei mõista maaelu kombeid ja nende tõttu läheb Vanamehe lehm ([[Märt Avandi]]) kaduma. Neil on lehma leidmiseks 24 tundi aega, enne kui lüpsmata udar plahvatab ja põhjustab piimatuumakatastroofi. Lehma üritab tabada ka hirmus Piimavana ([[Jan Uuspõld]]), kes soovib loomal pea maha võtta. ==Osatäitjad== * Vanamees, Priidik, Mart, Puujumal, Saemees Mikk – [[Mikk Mägi]] * Aino, Triinu-Liis – [[Oskar Lehemaa]] * Piimavana, Saemees Jan – [[Jan Uuspõld]] * Jaagup Kreem – [[Jaagup Kreem]] * Kukk, Saemees Indrek – [[Indrek Ojari]] * Karu – [[Kristjan Lüüs]] * Lehm – [[Märt Avandi]] * Naabrimees – [[Mart Kukk]] ==Vastukaja== "Vanamehe film" nomineeriti kuuele [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhinna]]le, millest võitis kolm: parim montaaž, parim helikujundus ning parim kunstnikutöö.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-02-08 |pealkiri=Võitjad |url=https://eftagala.ee/voitjad2020/ |vaadatud=2024-10-13 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230325135859/https://eftagala.ee/voitjad2020/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Film osutus edukaks ka rahvusvahelistel filmifestivalidel, pälvides sealhulgas parima täispika animatsiooni preemiad Fantasia filmifestivalilt<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fantasia Film Festival (2020) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000235/2020/1/ |vaadatud=2024-10-13 |väljaanne=IMDb}}</ref> ja [[Shanghai]] rahvusvaheliselt filmifestivalilt ning publiku lemmiku preemia Brüsseli Anima festivalilt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-03-03 |pealkiri=«Vanamehe film» võitis Brüsseli animafestivalil publiku preemia |url=https://kultuur.postimees.ee/6913609/vanamehe-film-voitis-brusseli-animafestivalil-publiku-preemia |vaadatud=2024-10-13 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> "Vanamehe film" jõudis rahvusvahelisse levisse Inglismaal, [[Lõuna-Korea|Lõuna-Koreas]] ja [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]], kus filmile on omistatud põrandaaluse kultusfilmi staatus. Film on dubleeritud ka inglise ning korea keelde.<ref>{{Netiviide |pealkiri=UNEARTHED FILMS |url=https://www.unearthedfilms.com/catalog/animation/oldman.php |vaadatud=2024-10-13 |väljaanne=www.unearthedfilms.com |keel=en}}</ref> Täispika filmi stsenaariumi loomises osalenud [[Peeter Ritso]], kes on täiskasvanutele mõeldud animasarja "Härra Keberniit" looja ja üks "Vanamehe multika" autoritest, ei olnud filmi lõpliku stsenaariumiga rahul ning kritiseeris häälekalt "Vanamehe filmi" peale selle ilmumist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=KES ON VANAMEHE AUTOR? „Vanamehe filmi“ tegijad on totaalselt tülli pööranud |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1073367/kes-on-vanamehe-autor-vanamehe-filmi-tegijad-on-totaalselt-tulli-pooranud |vaadatud=2024-10-13 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Joonas |eesnimi=Mariann |kuupäev=2022-11-19 |pealkiri=Telegrami Podcast #74: kuidas "Vanamees" kaaperdati (külas Peeter Ritso) |url=https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-podcast-74-kuidas-vanamees-kaaperdati-kulas-peeter-ritso |vaadatud=2024-10-13 |väljaanne=Telegram |keel=et}}</ref><ref>https://www.youtube.com/@HrKeberniit</ref> ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19533 Vanamehe film (2019)] Eesti Filmi Andmebaas * [https://www.theguardian.com/film/2023/may/30/the-old-man-movie-lactopalypse-review-estonian-stop-motion "The Old Man Movie: Lactopalypse! review – brilliantly weird Estonian stop-motion"] The Guardian, 30. mai 2023 [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:2019. aasta filmid]] qlh7zadugn7bf0wzubwct8gvprim473 4 593296 7148249 7144234 2026-05-07T08:18:17Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7148249 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P4889 ?mid . OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } FILTER(!BOUND(?sitelink)) } |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aare Papp]] | Eesti maalikunstnik | 1939 | 2009 | | | [[:d:Q50380448|Q50380448]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Abel Lee]] | | 1918-10-03 | 2010-01-01 | | | [[:d:Q56578071|Q56578071]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Abram Jefimovitš Arhipov]] | Venemaa kunstnik | 1862-08-15 | 1930-09-25 | [[Fail:Portrait of Arkhipov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Yegorovo]] | [[:d:Q80588|Q80588]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Abram Rabkin]] | Venemaa maalikunstnik | 1925-10-27 | 2013-12-05 | | [[Babrujsk]] | [[:d:Q24450566|Q24450566]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Ada Kangur-Jürisson]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56451087|Q56451087]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Ada Mühlen]] | | | | | | [[:d:Q56350112|Q56350112]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Jossifowitsch Charlemagne]] | | 1826-12-08 | 1901-01-31 | [[Fail:Sharleman AI.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q15061209|Q15061209]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Ago Teedema]] | | 1956-07-22 | | | | [[:d:Q50377589|Q50377589]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aili Tarkus]] | | 1943-12-27 | 2007-12-02 | | | [[:d:Q78319392|Q78319392]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aksel Eist]] | Eesti maalikunstnik | 1930-09-18 | 2000-07-21 | | [[Paide]] | [[:d:Q50827113|Q50827113]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Alar Tuul]] | Eesti kunstnik | 1982 | | | | [[:d:Q50827778|Q50827778]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Albert Beljakov]] | | | | | | [[:d:Q56477975|Q56477975]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Albert Bredow]] | | 1828<br/>1827-09-10 | 1899-04-23 | | [[Gardeja]] | [[:d:Q43127875|Q43127875]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Albert Toomapoeg]] | Eesti maalikunstnik | 1908 | 1945 | | | [[:d:Q50377653|Q50377653]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Alberto Adonai Renzi]] | | | | | | [[:d:Q58934593|Q58934593]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Alberto Caffassi]] | | 1894 | 1973-05-03 | | [[Alessandria]] | [[:d:Q55740319|Q55740319]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aleksander Beggrov]] | | 1841-12-17 | 1914-04-14 | [[Fail:Beggrow 000.jpeg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4080457|Q4080457]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aleksander Hagen]] | | | | [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik Aleksander Hageni portree.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q56577763|Q56577763]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aleksander Kulkoff]] | vene kunstnik Eestis | 1889-01-05 | 1970 | | [[Moskva]] | [[:d:Q50335258|Q50335258]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aleksander Normak]] | eesti teatri- ja maalikunstnik ning graafik | 1895-02-17 | 1984-01-06 | | [[Püssi vald]] | [[:d:Q59164539|Q59164539]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aleksander Orłowski]] | | 1777-03-09 | 1832-03-13 | [[Fail:AleksanderOrlowski.Autoportret.ws.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q937911|Q937911]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aleksander Tarvis]] | | 1915-08-15 | 1999-11-08 | | | [[:d:Q78315092|Q78315092]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aleksander Varnek]] | Venemaa maalikunstnik | 1782-02-26 | 1843-03-31 | [[Fail:Varnek.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4103951|Q4103951]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aleksandr Gerasimov]] | Venemaa kunstnik | 1881-08-12 | 1963-07-23 | [[Fail:Gerasimov A.M.jpg|center|120px]] | [[Mitšurinsk]] | [[:d:Q965352|Q965352]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aleksandr Morejev]] | | 1945-08-24 | 1984-07-28 | | [[Odessa]] | [[:d:Q59164585|Q59164585]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aleksandr Patrakejev]] | | 1925 | 1992 | | | [[:d:Q59164268|Q59164268]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksandra Jürgenson-Snegirjeva]] | | 1869 | 1946 | | | [[:d:Q55988124|Q55988124]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksandra Makovskaja]] | Venemaa maalikunstnik | 1837 | 1915 | [[Fail:Yegor Makovsky, Alexandra Makovskaya, 1850s.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q17749075|Q17749075]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksei Antropov]] | Venemaa kunstnik | 1716-03-14 | 1795-06-12 | [[Fail:Antropov Self.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q1298354|Q1298354]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksei Korin]] | Venemaa maalikunstnik | 1865-03-04 | 1923-02-13 | [[Fail:Корин автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Palekh]] | [[:d:Q4233075|Q4233075]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Alexander Georg von Ungern-Sternberg]] | | | | | | [[:d:Q58934466|Q58934466]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Alexander Heinrich Johann Grünfeldt]] | | | | | | [[:d:Q58824195|Q58824195]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Alexander Nikolaus Borsov]] | | 1854 | 1895-01-30 | | | [[:d:Q42297588|Q42297588]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Alexander Nothbeck]] | | 1802-05-16 | 1866 | | | [[:d:Q19915520|Q19915520]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Alexander Peltzer]] | | 1876 | 1959 | | | [[:d:Q58854082|Q58854082]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Alexander Schwabe]] | baltisaksa maalikunstnik | 1824<br/>1818 | 1872-05-30 | | [[Riia]] | [[:d:Q16719694|Q16719694]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Alexander von Wahl]] | baltisaksa kunstnik | 1839-12-10 | 1903-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q23000766|Q23000766]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Alexandra von Berckholtz]] | Saksamaa maalikunstnik | 1821-08-26 | 1899-03-16 | | [[Riia]] | [[:d:Q2643699|Q2643699]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | 1850-01-20 | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Alfons Rammo]] | Eesti kunstnik | 1897-08-31 | 1974-07-01 | | | [[:d:Q56085503|Q56085503]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Alfred Hindorf]] | | 1824-05-12 | 1892-09-10 | | [[Dobroje (Kaliningrad)]] | [[:d:Q55794640|Q55794640]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Alfred Hoffman]] | Eesti kunstnik | 1908-10-21 | 1985 | | | [[:d:Q50359435|Q50359435]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alfred Kivi]] | Eesti maalikunstnik | 1883-03-23 | 1934-12-30 | | [[Soomukse]] | [[:d:Q56243215|Q56243215]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alfred Wiegmann]] | | 1886-04-27 | 1973-11-06 | | [[Essen]] | [[:d:Q18575908|Q18575908]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alfrēds Plite-Pleita]] | | | | | | [[:d:Q78308345|Q78308345]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Allan Aav]] | | 1944 | | | | [[:d:Q78319587|Q78319587]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alma Abels]] | | 1872-04-17 | 1945 | | | [[:d:Q56451035|Q56451035]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alma Klauren]] | | 1890-01-15 | 1987-02-02 | | [[Kogula vald]] | [[:d:Q78315596|Q78315596]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alma Willy Boltho von Hohenbach]] | | 1858-12-27 | 1944-05-13 | | | [[:d:Q58824166|Q58824166]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Anatoli Jar-Kravtšenko]] | | 1911-06-21 | 1983-11-24 | | [[Blagoveštšensk]] | [[:d:Q4538463|Q4538463]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Anatoli Slepõšev]] | Venemaa maalikunstnik | 1932-07-03 | 2016-04-13 | | [[Lopatino]] | [[:d:Q4423383|Q4423383]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Andrei Ender]] | Vene maalikunstnik | 1926 | 1977 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50497964|Q50497964]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Andrei Šilder]] | Venemaa maalikunstnik | 1861 | 1919 | | | [[:d:Q4523936|Q4523936]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Andres Sütevaka]] | Eesti kunstnik | 1971-11-22 | | | | [[:d:Q50377547|Q50377547]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Ann Frössén]] | | 1953 | | | [[Stockholm (Q1754)|Stockholm]] | [[:d:Q58853999|Q58853999]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Anna Kalašnikova-Root]] | | 1885 | 1960 | | | [[:d:Q55866769|Q55866769]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Anna Litvinova-Merilo]] | Eesti kunstnik | 1976 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56353507|Q56353507]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Anna Louise von Berner]] | | 1795 | 1868 | | | [[:d:Q59113130|Q59113130]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Anna Lukats-Laigo]] | Eesti kunstnik | 1900 | 1937 | | | [[:d:Q55988531|Q55988531]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Anna Petrovna Ostroumova-Lebedeva]] | Venemaa kunstnik | 1871-05-05<br/>1871-05-17 | 1955-05-05 | [[Fail:A.P. Ostroumova-Lebedeva by F. Malyavin (1896).jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562945|Q562945]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Anna von Dellingshausen]] | | 1832-09-06 | 1900-05-10 | | | [[:d:Q50827707|Q50827707]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Anna von Maydell]] | | 1861-11-06 | 1944-07-30 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q17353131|Q17353131]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Anna von Wahl]] | | 1861-02-26 | 1938-09-11 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q28934030|Q28934030]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Ano Mägi-Palm]] | | 1913-01-13 | 1991-11-23 | | | [[:d:Q56595975|Q56595975]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Anthony Caruana]] | Malta maalikunstnik | | | | [[Xewkija]] | [[:d:Q56596080|Q56596080]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Anton Georg Bosse]] | | 1792 | 1860 | | [[Riia]] | [[:d:Q55089403|Q55089403]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Arkadi Rõlov]] | Venemaa kunstnik | 1870-01-17 | 1939-06-22 | [[Fail:Arkady Rylov, Self-Portrait, 1930s, Vyatskiy Art Museum Ж-865.jpg|center|120px]] | [[Istobensk]] | [[:d:Q3623704|Q3623704]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Arlis Narusberg]] | | | | | | [[:d:Q50827698|Q50827698]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Arne Lepla]] | | 1950 | 2022-09-09 | | | [[:d:Q50840131|Q50840131]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Arseni Meštšerski]] | Venemaa maalikunstnik | 1834 | 1902-11-26 | [[Fail:Arseny Ivanovich Meshchersky.jpg|center|120px]] | [[Vyshny Volotshyok County]] | [[:d:Q4292570|Q4292570]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Arthur Choisy]] | | | | | | [[:d:Q59133467|Q59133467]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Artur Mangus]] | | | | | | [[:d:Q59133420|Q59133420]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Artur Mihkelsoo]] | Eesti kunstnik | 1902-03-27 | 1988-04-05 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50359427|Q50359427]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Arved Erich Dörvald]] | | 1886-05-06 | 1924-06-09 | | | [[:d:Q55988484|Q55988484]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Ashot Jegikjan]] | | 1955 | | | [[Jerevan]] | [[:d:Q58824347|Q58824347]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Asta Vaks-Kiviloo]] | Eesti kunstnik | 1925 | 2019 | | | [[:d:Q56578264|Q56578264]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[August Friedrich Oelenhainz]] | Saksamaa maalikunstnik | 1745-06-28 | 1804-11-05 | | [[Endingen]] | [[:d:Q761313|Q761313]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[August Karro]] | Eesti maalikunstnik | 1888-11-06 | | | | [[:d:Q50331772|Q50331772]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[August Liisment]] | | | | | | [[:d:Q59113296|Q59113296]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[August Mölder (Q50359372)|August Mölder]] | Eesti kunstnik | 1914-05-14 | 1982-10-12 | | | [[:d:Q50359372|Q50359372]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Auguste Gentz]] | | 1912-12-29 | 2002-02-08 | | [[Riia]] | [[:d:Q59113082|Q59113082]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Bernhard Christian Carl Borchert]] | Läti kunstnik | 1863-12-01 | 1945-12-31 | | [[Riia]] | [[:d:Q15995664|Q15995664]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Boris Jakovlev]] | | 1890-09-05 | 1972-12-08 | [[Fail:Yakovlev B.N.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q18019598|Q18019598]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Boris Krõlov]] | | 1906-04-23 | | | | [[:d:Q78034816|Q78034816]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Boris Oras]] | | | | | | [[:d:Q50827572|Q50827572]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Boris Ottenberg]] | Eesti kunstnik | 1891-12-31 | 1946-06-02 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q57205798|Q57205798]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Boriss Sokolov (Q59164402)|Boriss Sokolov]] | | 1965-10-13 | | | | [[:d:Q59164402|Q59164402]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Boriss Uvarov]] | Eesti maalikunstnik | 1946 | | | | [[:d:Q56477925|Q56477925]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Caesar Kaljo]] | Eesti kunstnik ja polaaruurija | 1897-09-18<br/>1897 | 1969-05-09<br/>1969 | | | [[:d:Q78320551|Q78320551]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Carl August Raedlein]] | | | | | | [[:d:Q50356120|Q50356120]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Carl Gustav Klingstedt]] | Rootsi maalikunstnik | 1657-02-26 | 1734-02-17 | | [[Riia]] | [[:d:Q2938925|Q2938925]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Carl Schulz]] | | 1823 | 1876<br/>1859 | | | [[:d:Q30501308|Q30501308]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] | Saksamaa maalikunstnik | 1833-02-16 | 1854<br/>1894-11-28 | | [[Rannu]] | [[:d:Q56596347|Q56596347]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Christian Rosée]] | | 1804 | 1872 | | | [[:d:Q59133006|Q59133006]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Christina Robertson]] | | 1796-12-17 | 1854-04-30 | [[Fail:Christina Robertson - Self portrait, 1822.jpg|center|120px]] | [[Kinghorn]] | [[:d:Q2199075|Q2199075]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Christopher Ferdinand Leuttner]] | | | | | | [[:d:Q56451120|Q56451120]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Christopher Paudiß]] | Saksamaa kunstnik | 1630<br/>1625 | 1666-09-08 | [[Fail:Christoph Paudiß - Selbstbildnis mit Gamsbart - 5607 - Bavarian State Painting Collections.jpg|center|120px]] | [[Alam-Saksi]] | [[:d:Q870457|Q870457]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Claude Guilleminet]] | Prantsusmaa maalikunstnik | 1821-01-12 | 1885-02-08 | | [[Pariis]] | [[:d:Q16855613|Q16855613]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Clemens von Zimmermann]] | Saksamaa maalikunstnik | 1788-11-08 | 1869-01-25 | [[Fail:Clemens Zimmermann - Maler.jpg|center|120px]] | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q876932|Q876932]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Cornelis Ruhtenberg]] | | 1923 | 2008 | | [[Riia]] | [[:d:Q21479906|Q21479906]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Danil Tšerkes]] | | 1899-08-31 | 1971-06-09 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28357196|Q28357196]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Dementi Šmarinov]] | Venemaa maalikunstnik | 1907-04-29<br/>1907-05-12 | 1999-08-30 | | [[Kaasan]] | [[:d:Q4525609|Q4525609]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Dimitri Motšalski]] | | 1908-02-02 | 1988-12-20 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4305204|Q4305204]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Dimitri Žukov]] | Vene maalikunstnik | 1841 | 1903 | | | [[:d:Q15919026|Q15919026]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Dmitri Nalbandjan]] | Venemaa kunstnik | 1906-09-15 | 1993-07-02<br/>1993-07-10 | | [[Thbilisi]] | [[:d:Q3649850|Q3649850]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Dmitry Levitzky]] | | 1735 | 1822-04-04 | [[Fail:Dmitry Levitzky (cropped).jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q556681|Q556681]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Eberhard Schlotter]] | Saksamaa kunstnik | 1921-06-03 | 2014-09-08 | | [[Hildesheim]] | [[:d:Q896930|Q896930]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Edgar Voss]] | Eesti maalikunstnik | 1936 | 2002 | | | [[:d:Q50826979|Q50826979]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Eduard Reisberg]] | maalikunstnik | | | | | [[:d:Q59132899|Q59132899]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | 1841-06-12 | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Eduard Verber]] | Eesti kunstnik | 1877-06-20 | 1927-08 | | [[Narva]] | [[:d:Q56025749|Q56025749]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Eduardo Alkope]] | | | | | | [[:d:Q56477957|Q56477957]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Elfrina Bergström]] | Eesti kunstnik | 1887-11-29 | 1964-08-05 | | | [[:d:Q50384860|Q50384860]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Elisa Guillaume]] | | 1813 | 1889 | | | [[:d:Q55979258|Q55979258]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Elise von Jung-Stilling]] | | 1829-09-09<br/>1829-09-21 | 1904-07-10<br/>1904-07-23 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q16594378|Q16594378]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Elmar Köster]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78315785|Q78315785]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Elsbeth Rudolff]] | Saksamaa maalikunstnik | 1861-04-26 | 1945 | | | [[:d:Q56118414|Q56118414]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Elvi Maaste]] | | 1939-07-23 | 2005-02-23 | | | [[:d:Q78318971|Q78318971]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Ely Bielutin]] | Venemaa kunstnik | 1925-06-10 | 2012-02-27<br/>2012-02-26 | [[Fail:Ely Bielutin 04 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4083382|Q4083382]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Emma von Kleist]] | Läti maalikunstnik | 1840 | 1892 | | | [[:d:Q55853536|Q55853536]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Emmanuel Bernstein]] | | 1914-05-30 | | | | [[:d:Q50996338|Q50996338]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Enda Bardell]] | Kanada kunstnik | 1939-10-19 | | | | [[:d:Q50826962|Q50826962]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Endel Kotsar]] | Eesti kunstnik | 1930-02-26 | 2013-03-13 | | | [[:d:Q56577958|Q56577958]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | 1922-12-25 | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Ene Urbla]] | | 1948 | | | | [[:d:Q50827068|Q50827068]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Enn Erisalu]] | Eesti maalikunstnik | 1943-12-15 | 2005 | | | [[:d:Q50359531|Q50359531]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Enn Volmere]] | Eesti maalikunstnik | 1908-04-12 | 1978-10-09 | | [[Otepää]] | [[:d:Q50339276|Q50339276]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Enno Raun]] | | 1936-02-17 | 2023-10-23 | | | [[:d:Q78320324|Q78320324]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Eranui Aslamasjan]] | | 1909-04-15 | 1998-02-04 | [[Fail:ERANUHI ASLAMAZYAN.jpg|center|120px]] | [[Çetindurak]] | [[:d:Q16380139|Q16380139]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Erich Rebane]] | Venemaa maalikunstnik | 1922-03-13 | 1999-04-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4391545|Q4391545]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Erich von Kügelgen]] | | 1870-12-30 | 1945-06-23 | | [[Mühlhausen|Mühlhausen/Thüringen]] | [[:d:Q54507070|Q54507070]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Erika Tiisler]] | | 1909-07-21 | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Erna Antonie Härm]] | | 1914-10-16 | 1996-05-31 | | | [[:d:Q50377638|Q50377638]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Ernst Gottlob]] | | 1744 | 1792 | | | [[:d:Q18563948|Q18563948]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | 1812-05-15 | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Ernst Tiido]] | | 1913-02-08 | 1957-09-23 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50996721|Q50996721]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Ervin Foerster]] | | 1893-04-28 | 1960-02-27 | | | [[:d:Q56350298|Q56350298]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Ervin Milvek]] | Eesti kunstnik | 1919-03-09 | 1994-08-14 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q78033932|Q78033932]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Esther Berger]] | | 1909-05-07 | | | | [[:d:Q58824833|Q58824833]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Eugen Gotthard von Ungern-Sternberg]] | | 1811 | 1902 | | | [[:d:Q58935314|Q58935314]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Eugen Vaino]] | | 1909-12-07 | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | 1852-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Eva Margarethe Borchert-Schweinfurth]] | | 1878 | 1964 | | [[Riia]] | [[:d:Q54506666|Q54506666]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Faina Männik]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78320155|Q78320155]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Felix Stelten]] | | 1952 | | | | [[:d:Q58853009|Q58853009]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | 1900-09-12 | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Ferdinand Hoppe]] | | 1848-02-23 | 1890-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q40033084|Q40033084]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Filippo Marantonio]] | | 1851-04-15 | 1913-02-25 | | | [[:d:Q59164604|Q59164604]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Francesco Fontebasso]] | Itaalia maalikunstnik | 1707-10-04<br/>1709 | 1769-05-31 | [[Fail:Alessandro Longhi - Portrait of Francesco Fontebasso.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q447991|Q447991]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Francisks Varslavāns]] | Läti maalikunstnik | 1898-10-10 | 1949-11-28 | | [[Rēzekne]] | [[:d:Q16356568|Q16356568]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Frans Dreiling]] | | | 1678 | | | [[:d:Q59113526|Q59113526]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Frans Pourbus the Younger]] | | 1569<br/>1569-09 | 1622-02-19 | [[Fail:Charles d'Arenberg and Anne de Croy with family by Frans Pourbus the Younger, detail, possibly a self portrait.jpg|center|120px]] | [[Antwerpen]] | [[:d:Q934540|Q934540]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Franz Schrutek von Monte Selva]] | | 1807-05-06 | 1861-12-08 | | [[Police nad Metují]] | [[:d:Q58854151|Q58854151]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Franz Xaver Winterhalter]] | Saksamaa maalikunstnik | 1805-04-20 | 1873-07-08 | [[Fail:F. X. Winterhalter portrait – BNF Gallica portrait crop.jpg|center|120px]] | [[Menzenschwand]] | [[:d:Q168659|Q168659]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Friedrich Deppen]] | | | | | | [[:d:Q56255989|Q56255989]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Friedrich Wilhelm Spohr]] | | 1797 | 1877 | | | [[:d:Q55105499|Q55105499]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Gavril Jakovlev]] | | 1819-03-07 | 1862-07-01 | | [[Kostroma kubermang]] | [[:d:Q50826091|Q50826091]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Georg Budewitz]] | | | | | | [[:d:Q58854273|Q58854273]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Georg Cristoph Grooth]] | Saksamaa maalikunstnik | 1716-01-21 | 1749-09-28 | | [[Stuttgart]] | [[:d:Q4150344|Q4150344]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Georg Rudolf Karing]] | Eesti maalikunstnik | 1807-07-14 | 1858-07-09 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090258|Q55090258]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Georg Schmitz]] | Saksamaa maalikunstnik | 1851-05-06 | 1917 | | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q24694558|Q24694558]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Georg Weckler]] | | 1800-03-03 | 1861-09-07 | [[Fail:Dyudukov - Portrait of Georg Wekler.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q59133329|Q59133329]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Georg von Lischewitz]] | | | 1887-11-23 | | [[Riia]] | [[:d:Q55236689|Q55236689]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[George Tsatsos]] | | 1940 | | | | [[:d:Q56596296|Q56596296]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Georgi Solomatin]] | | 1930 | | | | [[:d:Q50359412|Q50359412]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Georgi Tšerkašin]] | | | | | | [[:d:Q59164345|Q59164345]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Gerda Tomson]] | | | | | | [[:d:Q78314489|Q78314489]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Giovanni Battista Piazzetta]] | Itaalia maalikunstnik | 1683-02-13 | 1754-04-28 | [[Fail:Giambattista Piazzetta, Giambattista Piazzetta.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q282670|Q282670]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Giuseppe Mazzola]] | Itaalia maalikunstnik | 1748-12-05 | 1838-11-24 | [[Fail:Giuseppe Mazzola-Autoportrait.jpg|center|120px]] | [[Valduggia]] | [[:d:Q3108088|Q3108088]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Gleb Bogomolov]] | | 1933-12-04 | 2016-03-08 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q23655194|Q23655194]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Gottfried Jakob Ferdinand Napiersky]] | | 1790 | 1828 | | | [[:d:Q55988348|Q55988348]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Govert Dircksz Camphuysen]] | Hollandi maalikunstnik | 1623<br/>1624 | 1672-07-04 | [[Fail:Slottet Tre Kronor 1661.jpg|center|120px]] | [[Dokkum]] | [[:d:Q955815|Q955815]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Grigori Šegal]] | | 1889-04-25 | 1956-06-06 | [[Fail:Shegal G.M.jpg|center|120px]] | [[Kozelsk]] | [[:d:Q19692683|Q19692683]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Gunter Wechterstein]] | | 1910-11-13 | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Gustav Mägi]] | eesti-rootsi kunstnik | 1914-02-02 | 1994-04-15 | [[Fail:Gustav Mägi.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q28357305|Q28357305]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Gustav Wilhelm Rosenberg]] | | | | | | [[:d:Q58854372|Q58854372]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Günther Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa jurist ja kunstitegelane | 1850-12-25 | 1923-08-06 | | [[Määri mõis]] | [[:d:Q54507785|Q54507785]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Hans Heinrichson]] | | | 1913 | | | [[:d:Q56578307|Q56578307]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Hans Kuusik]] | Eesti kunstnik ja kunstipedagoog | 1872-08-18 | 1953-08-18 | | [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)]] | [[:d:Q56596322|Q56596322]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Hans Mets]] | Eesti maalikunstnik | 1909 | 1981 | | | [[:d:Q50414225|Q50414225]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Hariton Platonov]] | | 1842 | 1907-09-05 | [[Fail:Platonov 000.jpg|center|120px]] | [[Mologskij County]] | [[:d:Q4364677|Q4364677]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Harri Pudersell]] | eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja | 1922-06-05 | 2008-03-18 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359405|Q50359405]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Heiki Kruus]] | | | | | | [[:d:Q56578352|Q56578352]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Heiki Kübar]] | | 1931 | | | | [[:d:Q58853089|Q58853089]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Heimar Nellis]] | | 1926-09-02 | | | | [[:d:Q78319809|Q78319809]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Heinrich von Bergen]] | | | | | | [[:d:Q58897858|Q58897858]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Helene Julie Marie Strauss]] | | | | | | [[:d:Q58824219|Q58824219]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Helene Reichardt]] | | | | | | [[:d:Q58897715|Q58897715]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Helene von Franken]] | | 1825-03-19 | No/unknown value | [[Fail:Елена фон Франкен (Кёбер). Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Jelgava]] | [[:d:Q54506785|Q54506785]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Helga Herm]] | | 1921 | | | | [[:d:Q56351991|Q56351991]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Helga Roht Poznanski]] | | 1927 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q51000099|Q51000099]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Heli Šestakova]] | Eesti maalikunstnik | 1940<br/>1940-01-15 | 2006<br/>2006-10-14 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50498872|Q50498872]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Helju Haas]] | | 1932-05-06 | | | | [[:d:Q78317564|Q78317564]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Helju-Laine Sarnet-Zauram]] | Eesti kunstnik | 1922-03-19 | 2017-12-27 | | [[Jõgeva]] | [[:d:Q78034335|Q78034335]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Helve Halla]] | | 1939 | | | [[Narva]] | [[:d:Q50377651|Q50377651]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Henn Sarap]] | | 1906 | 1972 | | [[Tartu]] | [[:d:Q56596699|Q56596699]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Henriette Helffreich]] | | | | | | [[:d:Q56256030|Q56256030]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Herman Aunapuu]] | Eesti kunstnik | 1915-03-12 | 1998-12-29 | | | [[:d:Q55885257|Q55885257]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Hermann Friedrich von Schrenck]] | | 1847-06-20 | 1897-01-07 | | [[Tartu]] | [[:d:Q28468136|Q28468136]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Hermann-Nikolai Calpus]] | | 1832 | | | | [[:d:Q59113406|Q59113406]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Hilda Sepp]] | | | | | | [[:d:Q50377656|Q50377656]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Hilja Nairis-Piliste]] | Eesti kunstnik | 1950-03-13 | | | | [[:d:Q55814090|Q55814090]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | 1930-11-10 | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Hillar Tatar]] | Eesti kunstnik | 1936-11-22 | | | | [[:d:Q50414268|Q50414268]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Hugo Lepik]] | maalikunstnik ja graafik | 1905-11-09 | 2001 | | [[Jõhvi]] | [[:d:Q30064266|Q30064266]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Hugo Silberberg]] | | 1966-07-17 | | | | [[:d:Q50414283|Q50414283]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Ida Fielitz]] | | 1847 | No/unknown value | | [[Riia]] | [[:d:Q58896964|Q58896964]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Igor Gordin]] | Eesti kunstnik | 1969-11-30 | | | | [[:d:Q56478225|Q56478225]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Ilja Maškov]] | Venemaa kunstnik | 1881-07-17 | 1944-03-20 | [[Fail:Ilya Mashkov by Boris Grigoriev.jpg|center|120px]] | [[Mikhaylovskaya]] | [[:d:Q2704611|Q2704611]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Ilja Sokolov]] | | 1890-07-07 | 1968-02-08 | [[Fail:Sokolov I.A.jpg|center|120px]] | [[Fili]] | [[:d:Q21148811|Q21148811]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Ilmar Wallner]] | | 1936-12-20 | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | 1944-07-12 | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Ilse Raid]] | | 1921-03-04 | 2012-12-06 | | | [[:d:Q56596650|Q56596650]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ina Liliendfeld]] | | | | | | [[:d:Q58897320|Q58897320]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Inga Aru]] | | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Irene Virve]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q58934256|Q58934256]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Irina Ševtšuk]] | | | | | | [[:d:Q59164475|Q59164475]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Irina Ždanko]] | | 1905-09-22 | 1999-05-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q25442195|Q25442195]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Ivan Endogurov]] | | 1861-10-23 | 1898-05-17<br/>1898-05-29 | [[Fail:Aleksandr Petrovich Sokolov, Ivan Yendogurov, 1889, Kroshitsky Museum, Sevastopol Г-65.jpg|center|120px]] | [[Kroonlinn]] | [[:d:Q4175592|Q4175592]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ivan Kolmõtšenko]] | | | | | | [[:d:Q56255933|Q56255933]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Ivan Makarov (Q4275370)|Ivan Makarov]] | | 1822-03-23 | 1897-04-09 | [[Fail:Ivan Kuzmich Makarov.jpeg|center|120px]] | [[Arzamass]]<br/>[[Uspenskoe]] | [[:d:Q4275370|Q4275370]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Ivan Pohhitonov]] | ukraina kunstnik | 1850-01-27<br/>1850-02-08 | 1923-12-12 | [[Fail:Pokhitonov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Bobrinetsky Uyezd]] | [[:d:Q2026947|Q2026947]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Jaan Põldaas]] | Eesti kunstnik | 1948-03-02 | | | | [[:d:Q50827304|Q50827304]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Jaan Tassa]] | | 1899-04-11 | 1970-09-04 | | [[Soinaste]] | [[:d:Q50336123|Q50336123]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Jelizaveta Böhm]] | Venemaa maalikunstnik | 1843-02-12 | 1914-07-25 | [[Fail:Byom Elizaveta Merkulovna.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4101592|Q4101592]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Jenny von Tobiesen]] | | 1863 | 1937 | | | [[:d:Q55807081|Q55807081]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Jevgeni Katsman]] | | 1890-07-08 | 1976-07-31 | [[Fail:Ahhr photo 1926 (cropped-Katsman).jpg|center|120px]] | [[Harkiv]] | [[:d:Q18019644|Q18019644]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Johann Conrad Dorner]] | Austria kunstnik | 1809-08-15 | 1866-06-30 | [[Fail:Autoportree, Johann Conrad Dorner, EKM j 190-428 M 746.jpg|center|120px]] | [[Balderschwang]]<br/>[[Egg (Vorarlberg)|Egg]] | [[:d:Q6215736|Q6215736]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Johann Ferdinand Blaschewitz]] | | | | | [[Jelgava]] | [[:d:Q55088940|Q55088940]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Johann Friedrich Tielker]] | Saksamaa kunstnik | 1763 | 1832 | | [[Braunschweig]] | [[:d:Q43138817|Q43138817]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | 1853 | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Johann Heinrich Linde]] | | | | | | [[:d:Q58935171|Q58935171]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Johann Jakob Müller]] | | 1765-03-07 | 1832-09-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q37338527|Q37338527]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Johann Karl Bähr]] | Saksamaa kunstnik | 1801-08-18<br/>1801-01-18 | 1869-09-29 | [[Fail:Johann Carl Ulrich Bähr.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q1695094|Q1695094]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Johann Ludwig Fritz]] | Läti maalikunstnik | 1811-04-28 | 1848-05-26 | | [[Riia]] | [[:d:Q56451072|Q56451072]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Johann Peter Wippermann]] | | | | | | [[:d:Q56596437|Q56596437]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Johannes Einsild]] | Eesti maalikunstnik | 1891-05-21 | 1928 | | | [[:d:Q50414232|Q50414232]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Johannes Gottlieb Glauber]] | | 1656 | 1703 | | [[Utrecht]] | [[:d:Q3806887|Q3806887]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Johannes Hay]] | | | | | | [[:d:Q58934064|Q58934064]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Johannes Jans]] | | 1891<br/>1891-12-11 | 1967 | | | [[:d:Q50826166|Q50826166]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Johannes Niemeyer]] | | 1889-01-05 | 1980-02-10 | | [[Halle]] | [[:d:Q1429359|Q1429359]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Johannes Tanner]] | | 1924<br/>1924-02-19 | 2010-10-26 | | | [[:d:Q50827441|Q50827441]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[John Clark]] | | 1830 | 1905 | | [[Riia]] | [[:d:Q52083654|Q52083654]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Joosep Karell]] | | 1898-11-30 | 1942 | | [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]] | [[:d:Q51023209|Q51023209]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Josef Senyei]] | | 1895<br/>1885-02-09 | 1944 | | [[Budapest]] | [[:d:Q56351571|Q56351571]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Juhan Hennoste]] | Eesti kunstnik | 1919-01-06 | 2013-04-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50826919|Q50826919]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Jules Desgoffe]] | Prantsusmaa maalikunstnik | 1864-03-03 | 1905 | | [[Pariis]] | [[:d:Q15453374|Q15453374]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Juli Ganf]] | | 1898-07-08 | 1973-05-21 | | [[Poltava]] | [[:d:Q18043973|Q18043973]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Julius Döring]] | baltisaksa kunstnik | 1818-08-31 | 1898-09-26 | | [[Dresden]] | [[:d:Q16359342|Q16359342]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Julius Gottfried Siegmund]] | | 1828-07-13 | 1909 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090750|Q55090750]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Julius von Klever, jun.]] | | 1882 | 1942 | | | [[:d:Q50349334|Q50349334]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Jörgen HM Byström]] | | | | | | [[:d:Q50827007|Q50827007]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Jüri Šestakov]] | | 1936-06-15 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50499236|Q50499236]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[K. Vanaveski]] | | | | | | [[:d:Q56350865|Q56350865]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Kaarel Vulla]] | eesti maalikunstnik | 1974-11-27 | | | | [[:d:Q50550732|Q50550732]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Kadri Kangilaski]] | Eesti kunstnik | 1973-01-30 | | | | [[:d:Q50418173|Q50418173]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | 1904-04-13 | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Karl Ferdinand Wilhelm Krüger]] | | 1810 | 1887 | | | [[:d:Q56117820|Q56117820]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Karl Friedrich Ludwig Rahden]] | | 1789 | 1858 | | | [[:d:Q56117796|Q56117796]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Karl Huhn]] | Läti maalikunstnik | 1831-11-13 | 1877-01-28 | [[Fail:Ivan N. Kramskoi - Portrait of the Artist Carl Jacob Wilhelm Huns (1878).jpg|center|120px]] | [[Madliena]] | [[:d:Q4152126|Q4152126]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Karl Kahl]] | | 1873 | 1938-01-20 | | [[Riia]] | [[:d:Q39238095|Q39238095]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Karl Leopold Marley]] | Eesti usutegelane ja maalikunstnik | 1890-05-04 | 1981-12-19 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q51023283|Q51023283]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Karl Manberg]] | | 1914-02-11 | 1993-03-19 | | | [[:d:Q56243210|Q56243210]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Karl-Kristjan Nagel]] | Eesti kunstnik | 1977-05-03 | | | | [[:d:Q50827770|Q50827770]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Karp Koritko]] | | 1890-06-07 | 1946-08-08 | | | [[:d:Q78314896|Q78314896]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Kaspars Teodors Brambergs]] | | 1974 | | | | [[:d:Q56596666|Q56596666]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Kaspars Zariņš]] | Läti maalikunstnik | 1962-04-10 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50377551|Q50377551]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Kaul Annuk]] | Eesti kunstnik | 1893-01-08 | 1984-01-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56578230|Q56578230]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Kašimir Mordasevitš]] | Valgevene maalikunstnik | 1859 | No/unknown value | | | [[:d:Q50355597|Q50355597]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Kirill Aleksejevitch Kastalski-Borozdin]] | | 1925-04-12 | 1985-01-11 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28359377|Q28359377]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Kirill Ivanovitš Golovatševski]] | | 1735-05-27 | 1823-07-27 | [[Fail:Golovachevskiy by Venetsianov.jpeg|center|120px]] | [[Korop]] | [[:d:Q4141765|Q4141765]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Kliment Siritsius]] | | 1939 | 2012 | | | [[:d:Q56477963|Q56477963]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Konstantin Carlson]] | | | | | | [[:d:Q55988507|Q55988507]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Konstantin Clemens]] | | 1819 | 1848 | | | [[:d:Q56353801|Q56353801]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Konstantin Dorohhov]] | | 1906-03-15 | 1960-11-09 | | [[Smolensk]] | [[:d:Q50351994|Q50351994]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Konstantin Karlson]] | | 1854 | 1939 | | | [[:d:Q56596277|Q56596277]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Konstantin Krõžitski]] | | 1858-05-17 | 1911-04-04 | [[Fail:Kryzhickij, Konstantin Jakovlevich.jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q1960384|Q1960384]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Konstantin Somov]] | Venemaa kunstnik | 1869-11-18 | 1939-05-06 | [[Fail:K. Somow.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q433067|Q433067]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Konstantin Zvezdochetov]] | Venemaa maalikunstnik | 1958 | | [[Fail:Konstantin Zvezdochetov - 2014 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4189441|Q4189441]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Kuzja Zverev]] | | 1961 | | | | [[:d:Q50359496|Q50359496]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | 1923-10-20 | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Larissa Rezun-Zwezdochyotova]] | Venemaa maalikunstnik | 1958-06-25 | | | [[Odessa]] | [[:d:Q4189446|Q4189446]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Leida Org]] | Eesti maalikunstnik | 1907-04-18 | 1978-06-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q56243184|Q56243184]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Lembit Rand]] | Eesti kunstnik | 1921-05-10 | 1994-07-14 | | | [[:d:Q50380452|Q50380452]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Leonaert Bramer]] | | 1596-12-24 | 1674-02 | [[Fail:Antony van der Does - Portrait of Leonard Bramer.jpg|center|120px]] | [[Delft]] | [[:d:Q979381|Q979381]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Leonhard Klaaser]] | | | | | | [[:d:Q78316018|Q78316018]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Leonhard Kruusmägi]] | | 1936 | | | | [[:d:Q56025731|Q56025731]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Leonhard Räkk]] | | 1913 | 1993 | | | [[:d:Q50826995|Q50826995]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Leonhard Schorer]] | Saksamaa maalikunstnik | 1715 | 1777-04-20 | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q27919222|Q27919222]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Leonid Solomatkin]] | Venemaa kunstnik | 1837 | 1883-06-18<br/>1883-06-16 | [[Fail:Solomatkin Autoportret.jpg|center|120px]] | [[Sudža]] | [[:d:Q4428224|Q4428224]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Lev Jevgenevitš Kropivnitski]] | Venemaa maalikunstnik | 1922-08-27 | 1994-05-26 | | [[Tjumen]] | [[:d:Q4241683|Q4241683]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Lev Lagorio]] | Venemaa kunstnik | 1827-11-17<br/>1827-06-16 | 1905-12-09 | [[Fail:Lagorio.jpg|center|120px]] | [[Feodossija]] | [[:d:Q1400810|Q1400810]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Linas Leonas Katinas]] | | 1941-06-22 | 2020 | | [[Radviliškis]] | [[:d:Q16459123|Q16459123]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Linda Kohk]] | Eesti kunstnik | 1906-07-14 | 1985-12-07 | | | [[:d:Q56255773|Q56255773]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Linda Lepik]] | | 1904 | 1988 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q50359461|Q50359461]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Linda Rida]] | | 1910-09-18 | 1947-04-11 | | | [[:d:Q50376922|Q50376922]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Linda Rääts]] | | | | | | [[:d:Q50354157|Q50354157]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Livio Mehus]] | | 1630 | 1691-08-07 | [[Fail:Livio Mehus - The genius of sculpture.jpg|center|120px]] | [[Oudenaarde]] | [[:d:Q1776687|Q1776687]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Louis Theodor Lindblohm]] | | 1860-12-09 | | | | [[:d:Q55804871|Q55804871]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Lucie Buchmeister]] | Eesti maalikunstnik | 1890 | 1930-08-26 | | | [[:d:Q58934771|Q58934771]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Lukian Popov]] | | 1873-10-08 | 1914-05-07 | [[Fail:Kulikov 001.jpg|center|120px]] | [[Архангеловка (Оренбурган кӀошт)]] | [[:d:Q4372528|Q4372528]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Luule Dmitrijeva]] | | 1948 | | | | [[:d:Q56477971|Q56477971]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Lydia Christine von Ruckteschell]] | | 1858<br/>1858-08-05 | 1936-08-05 | | [[Saue mõis]] | [[:d:Q55866916|Q55866916]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[M. Zoege von Manteuffel]] | | | | | | [[:d:Q56351823|Q56351823]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | 1925-11-27 | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Magnus Friedrich Stegemann]] | | 1785-03-01 | 1861-01-27 | | [[Tartu]] | [[:d:Q52152193|Q52152193]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Mai Paris]] | | 1950 | | | | [[:d:Q50574076|Q50574076]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Maido Toll]] | | 1936-03-31 | 2023-07-04 | | | [[:d:Q78315452|Q78315452]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Maire Koll]] | | 1956-12-12 | | | | [[:d:Q50356098|Q50356098]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Mall Paris]] | Eesti maalikunstnik | 1954-01-12 | | | | [[:d:Q50827397|Q50827397]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Marco Nipper]] | | | | | | [[:d:Q50827462|Q50827462]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Margarete Grünewaldt]] | | | | | | [[:d:Q59113260|Q59113260]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Maria-Kristiina Ulas]] | Eesti maalikunstnik | 1965-03-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50827467|Q50827467]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Marianne Männi]] | | 1981-02-15 | | | | [[:d:Q50573888|Q50573888]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Marie Dücker]] | Balti-Saksa kunstnik | 1847-07-25 | 1947-04-22 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q50377420|Q50377420]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Marie Gretsch]] | Venemaa maalikunstnik | 1885-03-23 | 1928-04-20 | | | [[:d:Q56256133|Q56256133]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Marie Lekstein]] | | 1905-12-06 | 1975-11-21 | | | [[:d:Q50826329|Q50826329]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Marika Naadel]] | | 1976 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q56255762|Q56255762]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Marina Aleksejeva (Q50377643)|Marina Aleksejeva]] | | 1971-05-18 | | | | [[:d:Q50377643|Q50377643]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Marino Alt]] | Eesti kunstnik | 1918-03-04 | 1997 | | | [[:d:Q50827291|Q50827291]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Marjam Smirnova-Hallberg]] | | 1927-08-04 | 2010 | | | [[:d:Q56477631|Q56477631]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Mart Org]] | Rootsi kunstnik | 1935-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28529871|Q28529871]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Marta Stratskas]] | | 1986-08-29 | | | | [[:d:Q50377545|Q50377545]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Martin Andreas Reissner]] | Eesti maalikunstnik | 1798 | 1862 | | | [[:d:Q56242383|Q56242383]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Mathilde Freiin von Freytag-Loringhoven]] | Saksamaa maalikunstnik | 1860-10-30 | 1941-08-30 | | [[Kopenhaagen]] | [[:d:Q1742013|Q1742013]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Mats Massar]] | | | 1940 | | | [[:d:Q50500867|Q50500867]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Matthias Peterson]] | | 1636-01-16 | 1714-12-11 | | | [[:d:Q58897824|Q58897824]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Meeli Paldrok]] | Eesti kunstnik | 1970-05-25 | | | | [[:d:Q50827923|Q50827923]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Meiu Münt]] | Eesti kunstnik | 1972 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359507|Q50359507]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Merike Patrason-Martin]] | | 1941-01-26 | | | [[Petseri]] | [[:d:Q55814106|Q55814106]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Miervaldis Polis]] | Läti kunstnik | 1948-07-23 | 2026-02-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q6843865|Q6843865]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Mihhail Clodt]] | Venemaa kunstnik | 1832-12-30 | 1902-05-16 | [[Fail:Iwan Nikolajewitsch Kramskoj - Michail Konstantinovich Klodt.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562374|Q562374]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Mihhail Kuprijanov]] | | 1903-10-08 | 1991-11-11 | | [[Tetjuši]] | [[:d:Q4247585|Q4247585]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Mihhail Makarenko]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56256129|Q56256129]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Mihhail Roskin]] | | 1923 | 1998 | | | [[:d:Q55988026|Q55988026]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Mihály Zichy]] | Ungari maalikunstnik | 1827-10-15 | 1906-02-28 | [[Fail:Zichy Mihály fényképe 1881 Bécs.jpg|center|120px]] | [[Zala]] | [[:d:Q742959|Q742959]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Monika Bičiūnienė]] | | 1910-04-28 | 2009-10-23 | | [[Baubliai]] | [[:d:Q16464972|Q16464972]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Moritz Alexander Roderich von Engelhardt]] | | 1862 | 1934 | | [[Tartu]] | [[:d:Q54506762|Q54506762]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Natalja Gontšarova (Q232391)|Natalja Gontšarova]] | | 1881-06-21 | 1962-10-17 | [[Fail:Natalia Sergeyevna Goncharova.jpg|center|120px]] | [[Nagaevo-Karbonier]] | [[:d:Q232391|Q232391]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Neeme Mets]] | | 1929 | | | | [[:d:Q78317281|Q78317281]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Niclas Kruss]] | | | | | | [[:d:Q58897640|Q58897640]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Nicola Bechevitch]] | | | | | | [[:d:Q58933854|Q58933854]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Nikolai Bogdanov-Belski]] | Venemaa kunstnik | 1868-12-08 | 1945-02-19 | [[Fail:Богданов-Бельский Николай Петрович (обрезка).png|center|120px]] | [[Belsky County]] | [[:d:Q965013|Q965013]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Nikolai Clodt]] | | 1865-10-02 | 1918-09-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q21817236|Q21817236]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Nikolai Dubovskoi]] | Venemaa kunstnik | 1859-12-05<br/>1859-12-17 | 1918-02-28 | [[Fail:Nikolay Dubovskoy01 mirror.jpg|center|120px]] | [[Novotšerkassk]] | [[:d:Q1349819|Q1349819]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Nikolai Estis]] | Venemaa maalikunstnik | 1937-08-08 | | [[Fail:Nikolai Estis 3 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4532862|Q4532862]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Nikolai Gerhardt Grünewaldt]] | | 1853<br/>1853-05-07 | 1922<br/>1922-01-10 | | | [[:d:Q55098335|Q55098335]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Nikolai James Bergholz]] | Eesti maalikunstnik | 1902-08-08 | 1977-08-04 | | [[Peterburi]]<br/>[[Sillamäe]] | [[:d:Q52152633|Q52152633]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Nikolai Kobzev]] | | 1948-09-06 | | | | [[:d:Q56477490|Q56477490]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Nikolai Krõmov]] | Venemaa kunstnik | 1884-04-20 | 1958-05-06 | [[Fail:Nikolay Petrovich Krymov (2).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4242904|Q4242904]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Nikolai Lapšin]] | | 1891-01-29 | 1942-02-24 | [[Fail:Николай Фёдорович Лапшин.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4254430|Q4254430]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Nikolai Makovski]] | | 1841-04-28 | 1886-10-06 | [[Fail:Nikolay Makovsky.jpeg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4275925|Q4275925]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Nikolai Romadin]] | | 1903-05-06 | 1987-04-10 | [[Fail:Romadin N.M.jpg|center|120px]] | [[Samara]] | [[:d:Q4396990|Q4396990]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Nikolai Semjonov]] | | 1860 | 1925 | | | [[:d:Q56477501|Q56477501]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Nikolai Sokolov]] | Venemaa illustraator | 1903-07-21 | 2000-04-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q4427212|Q4427212]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Nikolai Tihhonov (Q56477988)|Nikolai Tihhonov]] | | | | | | [[:d:Q56477988|Q56477988]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Nils Wilhelm von Wrangel]] | | | | | | [[:d:Q55237330|Q55237330]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Nora von Wahl]] | | | | | | [[:d:Q56582084|Q56582084]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Olavi Heino]] | | 1937 | | | | [[:d:Q50247411|Q50247411]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Olga Oboljaninova-Krümmer]] | kostüümikunstnik | 1882-12-25 | No/unknown value | | [[Tver]] | [[:d:Q58897760|Q58897760]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Olga von der Pahlen]] | | 1856 | 1919 | | | [[:d:Q94773552|Q94773552]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Orest Kiprenski]] | Venemaa kunstnik | 1782-03-13 | 1836-10-12 | [[Fail:Kiprensky self.jpg|center|120px]] | [[Nezhnovo]] | [[:d:Q367120|Q367120]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Oscar Poelchau]] | | 1835-03-12 | 1882-05-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090495|Q55090495]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Oskar Obst]] | | | | | | [[:d:Q56451055|Q56451055]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Osvald Saulep]] | | 1925-06-07 | 2016-06-20 | | | [[:d:Q56255920|Q56255920]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Otto Engels]] | | 1880 | 1929 | | | [[:d:Q50502054|Q50502054]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Otto Friedrich von Pistohlkors]] | | 1789 | 1843 | | | [[:d:Q55807228|Q55807228]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Otto Paas]] | | 1918-05-27 | 1987-08-10 | [[Fail:Otto Paas.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q28357312|Q28357312]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Otto Using]] | | | | | | [[:d:Q59164504|Q59164504]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | 1822-04-10 | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[P. N. Bažanov]] | | | | | | [[:d:Q56255860|Q56255860]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Paul Römer]] | | | | | | [[:d:Q58897699|Q58897699]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Paul von Tiesenhausen (Q27924690)|Paul von Tiesenhausen]] | | 1837-01-10 | 1876-11-24 | | [[Idavere]] | [[:d:Q27924690|Q27924690]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Pauline Geiger]] | | 1851 | 1934 | | | [[:d:Q58935411|Q58935411]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Pavel Radimov]] | | 1887-09-11<br/>1887-09-09 | 1967-02-12 | [[Fail:Pavel Radimov portrait, Malyutin (2024-03-15) 02.jpg|center|120px]] | [[Ходяйново]] | [[:d:Q4387336|Q4387336]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Peeter Heller]] | | 1862 | 1933 | | | [[:d:Q56477991|Q56477991]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Peeter Sepp]] | | 1935-05-30 | 2007-05-21 | | | [[:d:Q50377543|Q50377543]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Peter Felix von Sivers]] | | 1807-03-12 | 1853-03-10 | | | [[:d:Q28322570|Q28322570]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Peter Gruzinski]] | | 1837-12-31 | 1892-06-01 | [[Fail:Gruzinskiy PN.jpg|center|120px]] | [[Kursk]] | [[:d:Q2387613|Q2387613]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Pierre-Joseph Dedreux-Dorcy]] | | 1789-04-28 | 1874-10-09 | | [[Pariis]] | [[:d:Q428625|Q428625]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Pimen Orlov]] | | 1812 | 1865-09-24 | [[Fail:Pimen Nikitich Orlov1.jpg|center|120px]] | [[Ostrogozhsky Uyezd]] | [[:d:Q4336703|Q4336703]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Pjotr Bassin]] | Venemaa maalikunstnik | 1793-06-25 | 1877-07-16 | [[Fail:Orest Kiprensky, Pyotr Basin, 1829, Russian Museum Ж-11917.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4078998|Q4078998]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Pjotr Belenok]] | | 1938-07-14 | 1991 | | [[Korohod]] | [[:d:Q4081811|Q4081811]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Pjotr Loginov]] | | | | | | [[:d:Q58934697|Q58934697]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Pjotr Sokolov]] | Venemaa kunstnik | 1787 | 1848-08-15 | [[Fail:Pyotr Sokolov by Tropinin.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q1994515|Q1994515]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Pjotr Staronossov]] | | 1893-01-18<br/>1893-01-06 | 1942-11-18 | | | [[:d:Q56025760|Q56025760]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Porfiri Krõlov (Q4242788)|Porfiri Krõlov]] | | 1902-08-22 | 1990-05-15 | | [[Bogoroditski rajoon]] | [[:d:Q4242788|Q4242788]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Raimo Saare]] | Eesti maalikunstnik | 1923-06-13 | 1995-03-03 | | | [[:d:Q50359414|Q50359414]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Raoul Lind]] | | 1918-05-14 | 1993-11-10 | | [[Paide]] | [[:d:Q27923884|Q27923884]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Reet Sepp]] | Eesti kunstnik | 1944 | | | | [[:d:Q50827279|Q50827279]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Rein Ereb]] | eesti kunstnik | 1960-12-19 | 2021-03-28 | | | [[:d:Q50359522|Q50359522]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Rein Jõgis]] | | | | | | [[:d:Q78308955|Q78308955]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Reinhold von Möller]] | Hollandi maalikunstnik | 1847-04-11 | 1918-09-01 | [[Fail:Autoportree, Reinhold von Möller, EKM j 6163 M 3060.jpg|center|120px]] | [[Sõmerpalu]] | [[:d:Q50336345|Q50336345]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Renate Jõesaar]] | | 1907-08-17 | 1976-06-02 | | | [[:d:Q50826378|Q50826378]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[René Kari]] | Eesti maalikunstnik | 1950-11-06 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50827187|Q50827187]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Richard Bergholz]] | vene maalikunstnik | 1865-09-23 | 1920-05-25 | [[Fail:Bergolts RA.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4083989|Q4083989]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Richard Sööt]] | Eesti kunstnik | 1903-04-13 | 2002 | | [[Valga]] | [[:d:Q50827047|Q50827047]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Robert Anier]] | | | | | | [[:d:Q50359386|Q50359386]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Robert Schwede]] | | 1806-12-06 | 1870-07-20 | | [[Mõisaküla]] | [[:d:Q18280159|Q18280159]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Robert Theodor Alexander von Engelhardt]] | | 1862-11-25 | 1936-06-21 | | | [[:d:Q56582034|Q56582034]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Rodislav Lebedev]] | | 1946-04-08 | | [[Fail:Lebedev, Rostislav -20181202 fRF01.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q42296394|Q42296394]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Roman Poljakov]] | vene kunstnik | 1914-07-31 | 1989-01-09 | | | [[:d:Q78320851|Q78320851]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Roman Treuman]] | | 1910-09-21 | 1962-12-14 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50359399|Q50359399]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Rudolf Eichwald]] | Venemaa maalikunstnik | 1816 | 1838 | | | [[:d:Q56596163|Q56596163]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Rudolf Ferdinandovitš Frenz]] | | 1831 | 1918-12-24<br/>1888 | [[Fail:Френц Рудольф Фердинандович.jpg|center|120px]] | [[Berliin]] | [[:d:Q16712619|Q16712619]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] | Saksamaa maalikunstnik | 1845-04-24 | 1913-02-15 | | [[Are mõis]] | [[:d:Q27063808|Q27063808]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Rudolf Kriisa]] | eesti maalikunstnik ja orelimeister | 1906-11-25 | 1944 | | [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]] | [[:d:Q78309191|Q78309191]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Ruudi Treu]] | | 1944 | | | | [[:d:Q50999659|Q50999659]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Saima Randjärv]] | Eesti maalikunstnik | 1954-11-02 | | | | [[:d:Q50247181|Q50247181]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Salme Rida]] | | 1913 | 2003 | | | [[:d:Q56242378|Q56242378]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Sarkis Amalbashian]] | | 1956-01-12 | | [[Fail:Sarkis Hamalbashian.jpg|center|120px]] | [[Gjumri]] | [[:d:Q20512302|Q20512302]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Semjon Afanassjevitš Tšuikov]] | Kõrgõzstani maalikunstnik | 1902-10-17 | 1980-05-18 | | [[Biškek]] | [[:d:Q4517796|Q4517796]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Semjon Andreejevitš Pavlov]] | | 1893 | 1941 | [[Fail:Pavlov S.A.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q22246922|Q22246922]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Sergei Gerassimov]] | Venemaa kunstnik | 1885-08-26 | 1964-04-20 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-33853-0002, Dresden, Besuch Sergej W. Gerassimow, Lea Grundig.jpg|center|120px]] | [[Možaisk]] | [[:d:Q1755821|Q1755821]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Sergei Inkatov]] | | | | | | [[:d:Q59164308|Q59164308]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Sergei Jatsenko]] | | | | | | [[:d:Q56478175|Q56478175]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Sergei Lotsmanov]] | | 1983 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q58896906|Q58896906]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Sergei Svetoslavski]] | | 1857-12-01 | 1931-09-19 | | [[Kiiev]] | [[:d:Q4410548|Q4410548]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Sergei Zarjanko]] | Venemaa maalikunstnik | 1818-09-24<br/>1818-10-06 | 1870-12-20<br/>1871-01-01 | [[Fail:Alexey M. Kolosov - Portrait of the artist Sergey K. Zaryanko (1874).jpg|center|120px]] | [[Liady]] | [[:d:Q1985660|Q1985660]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Shi-Lun Tsjiang]] | | | | | | [[:d:Q50999884|Q50999884]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Siegfried Alexander Bielenstein]] | Saksamaa maalikunstnik | 1869-02-15 | 1949-02-25 | | [[Dobele]] | [[:d:Q14623198|Q14623198]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Sigismund Lada]] | | 1917-03-03 | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Soho Fond]] | | 1962-06-08 | | | | [[:d:Q50359226|Q50359226]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Solomon Boim]] | | 1899-11-26 | 1978-04-06 | | [[Dmitrijev-Lgovski]] | [[:d:Q18634101|Q18634101]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Sophie von Wahl]] | | | | | | [[:d:Q56596694|Q56596694]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Stanisław Żukowski]] | Valgevene maalikunstnik | 1873-05-13 | 1944-08 | [[Fail:S.Yu. Zhukovsky 2023 stampsheet of Belarus.jpg|center|120px]] | [[Jendrychaŭcy]] | [[:d:Q2498462|Q2498462]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Stefan Bakałowicz]] | Poola kunstnik | 1857-10-17 | 1947 | [[Fail:Stefan Bakalowicz.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q609929|Q609929]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Sulev Sukmit]] | | 1941 | | | | [[:d:Q50827041|Q50827041]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Sven Saag]] | Eesti kunstnik | 1968-10-05 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50377503|Q50377503]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Tamara Barbarina]] | | 1941-02-21 | | | | [[:d:Q56478228|Q56478228]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Theodor Heinrich Rickmann]] | | 1810 | 1848 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090548|Q55090548]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Théobald Michau]] | Hollandi kunstnik | 1676 | 1765-10 | | [[Tournai]] | [[:d:Q83556|Q83556]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Tiit Jaanson]] | Eesti kunstnik | 1961-04-05 | | | | [[:d:Q50502402|Q50502402]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Tiit Raid (Q50340048)|Tiit Raid]] | Eesti kunstnik | 1940-12-09 | | | | [[:d:Q50340048|Q50340048]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Toomas Mürk]] | | 1970-04-06 | | | | [[:d:Q50553299|Q50553299]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Toomas Sarapuu]] | | 1967-10-31 | | | | [[:d:Q50827841|Q50827841]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Toomas Tõnissoo]] | Eesti maalikunstnik | 1972-08-14 | | | | [[:d:Q50418174|Q50418174]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Tyko Sallinen]] | Soome maalikunstnik | 1879-03-14 | 1955-09-18 | [[Fail:Tyko-Sallinen.jpg|center|120px]] | [[Nurmes]] | [[:d:Q947790|Q947790]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Tõnu Talve (Q50827319)|Tõnu Talve]] | Eesti kunstnik | 1960-10-01 | | | | [[:d:Q50827319|Q50827319]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Udo Jõgi]] | | | | | | [[:d:Q50497676|Q50497676]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Ulrich Ewald Stegmann]] | | | | | | [[:d:Q58935937|Q58935937]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Ural Tansõkbajev]] | | 1904-01-01 | 1974-04-18 | [[Fail:Oʻrol Tansiqboyev.jpg|center|120px]] | [[Taškent]] | [[:d:Q7899597|Q7899597]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Urmas Ploomipuu]] | | 1942-02-16 | 1990-11-30 | | [[Hummuli]] | [[:d:Q50414289|Q50414289]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Vaike Liibus]] | Eesti kunstnik | 1917-04-29 | 2008-08-28 | | | [[:d:Q56118373|Q56118373]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Vaike Õlekõrs]] | | 1934-01-06 | 2021-12-02 | | | [[:d:Q78033429|Q78033429]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Valentin Stepanov]] | | 1886 | | | | [[:d:Q78314742|Q78314742]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Valentin Vaher]] | Eesti maalikunstnik | | | | | [[:d:Q50827180|Q50827180]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Valeri Vinogradov]] | Eesti-Vene maalikunstnik | 1952-11-07 | | | [[Moskva]] | [[:d:Q50377587|Q50377587]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Valeria Sisask]] | | | | | | [[:d:Q50377540|Q50377540]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Vasily Andreevich Tropinin]] | | 1776-03-19<br/>1780-03-28<br/>1780-03-17<br/>1776-03-30 | 1857-05-03<br/>1857-05-15<br/>1857-05-04 | [[Fail:Tropinin-self - cropped and downsized.jpg|center|120px]] | [[Karpovo]] | [[:d:Q434561|Q434561]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Vasily Timm]] | Venemaa kunstnik | 1820-06-09 | 1895-04-07 | [[Fail:Timm - self portrait.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q2370524|Q2370524]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Vassili Jefomovitš Ekhorst]] | | 1831 | 1901 | | | [[:d:Q55789337|Q55789337]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Vassili Meškov]] | | 1867-12-25 | 1946-11-26 | [[Fail:Партрэт Заўялава.JPG|center|120px]] | [[Jelets]] | [[:d:Q7939359|Q7939359]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Vassili Perepletšikov]] | | 1863-10-18 | 1918-07-10 | [[Fail:Perepliotchikov V.V.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4350779|Q4350779]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Vassili Polenov]] | Venemaa kunstnik | 1844-06-01 | 1927-07-18 | [[Fail:Polenov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q318393|Q318393]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Vassili Roždestvenski]] | Venemaa maalikunstnik | 1884-05-12 | 1963-05-20 | [[Fail:Rozhdestvensky V.V.jpg|center|120px]] | [[Tula]] | [[:d:Q4396188|Q4396188]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Vassili Schreiber]] | | 1850 | 1905 | | | [[:d:Q59164606|Q59164606]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Veera Lantsova]] | | 1956-12-09 | | | | [[:d:Q59164216|Q59164216]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Veijo Vanhanen]] | | | | | | [[:d:Q50574019|Q50574019]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Veronika Keerdoja]] | Eesti kunstnik | 1904-05-20 | 1985-11-11 | [[Fail:Veronika Keerdoja.jpg|center|120px]] | [[Otepää]] | [[:d:Q23989517|Q23989517]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Vija Zariņa]] | Läti maalikunstnik | 1961 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50359512|Q50359512]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Viktor Aulik]] | | 1937 | 2010 | | | [[:d:Q78317886|Q78317886]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Viktor Barth]] | | 1887-04-08 | 1954-05-27 | | [[فيليتشايفسكويي]] | [[:d:Q4078646|Q4078646]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Viktor Jõgever]] | Eesti maalikunstnik | 1922-01-22 | 1947-08-03 | | | [[:d:Q50500413|Q50500413]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Viktor Zarubin]] | Venemaa maalikunstnik | 1866-11-13 | 1928-11-05 | | [[Harkiv]] | [[:d:Q15066871|Q15066871]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | 1929-09-21 | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Ville-Karel Viirelaid]] | | 1981-10-31 | | | | [[:d:Q50827892|Q50827892]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Vitali Pogodin]] | | 1926-02-28 | | | | [[:d:Q50499725|Q50499725]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Vitaly Goryayev]] | | 1910-04-01<br/>1910-04-14 | 1982-04-12 | | [[Kurgan]] | [[:d:Q15065532|Q15065532]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Vladimir Gavrilov]] | | 1923-05-31 | 1970-07-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q21092548|Q21092548]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Vladimir Ignatovitš]] | | 1929-12-07 | 2004-03-01 | | | [[:d:Q78317398|Q78317398]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Vladimir Ovtšinnikov]] | Vene maalikunstnik | 1941-10-04 | 2015-01-25<br/>2015-01-24 | | [[Shchuchye Ozero]] | [[:d:Q4330917|Q4330917]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Vladimir Titov (Q59133510)|Vladimir Titov]] | | 1948-04-26 | | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q59133510|Q59133510]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Voldemar Mölder]] | eesti teatri‑ ja maalikunstnik | 1904-07-13 | 1986-05-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50826426|Q50826426]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Voldemar Rätsep]] | | | | | | [[:d:Q50377600|Q50377600]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Wanda Gmelin]] | | 1886-06-15 | 1962-07-21 | | | [[:d:Q55089645|Q55089645]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Wilhelm Georg Pape]] | | 1806-06-12 | 1875-12-03 | | [[Riia]] | [[:d:Q22967455|Q22967455]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Wilhelm Grüner]] | | 1820 | 1892 | | | [[:d:Q55098262|Q55098262]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Wilhelm Karl Juncker]] | Saksamaa maalikunstnik | 1820-07-08 | 1901-04-30 | | [[Cēsis]] | [[:d:Q32868576|Q32868576]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Wilhelmine Jordan]] | | 1821 | 1895 | | | [[:d:Q58824951|Q58824951]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Wilhelmine Schwank]] | | 1844 | 1936 | | | [[:d:Q58897736|Q58897736]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Woldemar Andreas Mohrenschildt]] | Eesti maalikunstnik | 1823 | 1908 | [[Fail:Autoportree, Woldemar Andreas Mohrenschildt, EKM j 190-451 M 765.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q58853531|Q58853531]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Xavier Escribà]] | | 1969 | | | [[Pariis]] | [[:d:Q20006770|Q20006770]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Yakov Romas]] | | 1902-01-29 | 1969-05-18 | [[Fail:Romas Ya.D.jpg|center|120px]] | [[Sokółka]] | [[:d:Q4397467|Q4397467]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[anonüümne]] | | | | [[Fail:Image of none.svg|center|120px]] | | [[:d:Q4233718|Q4233718]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | 1923-06-23 | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|MUIS]] pckaft574c1hy6mriut2mmh4rums6qn 0 593758 7148318 6898599 2026-05-07T10:59:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148318 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}} [[Fail:MTÜ sümboolika.png|pisi|MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde logo]] '''MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde''' (VVVÕ) on heategevuslik [[Vabatahtlik tegevus|vabatahtliku]] [[tugiisik]]u programm [[Tartu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.vanemvendvanemode.ee|pealkiri=MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde}}</ref> Kevad 2022 laieneb programm ka [[Tallinn]]a. Programmi põhiidee on toetada riskirühma kuuluvate laste positiivset arengut läbi üks ühele sõbrasuhte. Programmis osalevatel lastel on igaühel üks vabatahtlikust [[tugiisik]], kes on neile nagu vanem õde või vend. == Ajalugu == Programm "Vanem vend, vanem õde" sai alguse 1904. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], mil asutati [[organisatsioon]] [[:en:Big_Brothers_Big_Sisters_of_America|Big Brother Big Sister]].<ref>{{netiviide |autor=Big Brother Big Sister America |pealkiri=About Us |url=https://www.bbbs.org/|vaadatud=12.11.2020 }}</ref> [[Eesti]]s tegutseb programm alates 1997. aastast, mil loodi Tartu Laste Tugikeskuse projekt "Vanem vend, vanem õde".<ref>{{Netiviide|url=http://tugikeskus.org.ee/kodu/tugiisikud|pealkiri=Projekt "Vanem vend, vanem õde"|väljaanne=Tartu Laste Tugikeskus}}</ref> Tegevuse laiendamiseks lõid Tartu Laste Tugikeskuse projekti [[vabatahtlik tegevus|vabatahtlikud]] oma [[mittetulundusühing]]u MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde, mis asutati 8. juunil 2015. MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde ei ole seotud Big Brother Big Sisteri liikumisega, vaid tegutseb iseseisva mittetulundusühinguna. == Programm == MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde toetab ühiskonnas sõprust, eeskuju ja täiendavat emotsionaalset tuge vajavaid lapsi. Lisaks aitab ta kaasa sellele, et lastel oleks tagatud õigus olla ära kuulatud, ning töötab selle nimel, et ennetada nende riskirühma sattumist ja soodustada nende riskirühmast välja toomist, luues seeläbi tugevad eeldused nende kasvamiseks terve enesehinnanguga edumeelseteks inimesteks.<ref name="avaleht">{{netiviide|autor=Vanem Õde, Vanem Vend MTÜ|url=https://www.vanemvendvanemode.ee/|pealkiri=Avaleht|vaadatud=12.11.2020}}</ref> === Programmis osalevad lapsed === Programmiga liitumine on lastele vabatahtlik ja oluline on lapse enda soov liituda. Programmiga on oodatud liituma lapsed, kes tunnevad ennast üksiku ja/või tõrjutuna, on kimpus psüühiliste [[erivajadusega laps|erivajadustega]], elavad [[asenduskodu]]s ja vajavad täiendavat emotsionaalset tuge või elavad peredes, kus nad ei saa piisavat emotsionaalset tuge tingituna ajutisest kriisist, pikaajalisest haigusest või keerulistest peresuhetest. Pered saavad programmiga liitumise avaldusi esitada aastaringselt, ent tugiisikute määramised toimuvad kaks korda aastas - aprillis ja oktoobris. === Vabatahtlikud tugiisikud === MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde võtab [[vabatahtlik tegevus|vabatahtlikke]] vastu kaks korda aastas: oktoobris ja aprillis. Kõik vabatahtlikud, kes soovivad programmiga liituda peavad läbima vabatahtlikke ettevalmistava koolituse. Koolituse edukalt läbinud vabatahtlikega sõlmitakse vabatahtliku töö [[leping]] ning seejärel viiakse nad kokku programmiga liitumist ootavate lastega. Vabatahtlikud osalevad programmis vähemalt aasta aega, kuid hästi toimiva sõprusesuhte kujunemisel jäädakse programmi ka oluliselt kauemaks. Vabatahtlik ja laps kohtuvad üldjuhul vähemalt korra nädalas. Aasta jooksul antakse tagasisidet programmi kulgemise ja mõju osas ning osaletakse kovisioonidel.<ref>{{Netiviide|url=https://tartu.postimees.ee/7261180/vabatahtlikud-pakuvad-lastele-hinnanguvaba-soprust|pealkiri=Vabatahtlikud pakuvad lastele hinnanguvaba sõprust|väljaanne=Tartu Postimees}}</ref> MTÜ pakub aasta läbi vabatahtlikele individuaalset nõustamist ja muud mitmekülgset tuge, vajadusel kaasab ka spetsialiste. == Rahastus == MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde on heategevuslik organisatsioon, mis tegutseb annetuste ja [[Kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] eelarvest eraldatud rahastuse toel. Alates 2021. aasta 1. juunist on MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde leitav [[Swedbank]] Eesti annetuskeskkonnast "Ma armastan aidata".<ref>{{Netiviide|url=https://www.armastanaidata.ee/uudised/eesti-vanim-ja-suurim-annetuskeskkond-kasvas-veelgi|pealkiri=Eesti vanim ja suurim annetuskeskkond kasvas veelgi}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Tunnustus == [[Fail:Aasta vabatahtlike tunnustamine 2019 -- 24.jpg|pisi|Monika Schults ja Aasta Vabatahtliku tunnustuse patroon president [[Kersti Kaljulaid]]. 2019]] 2021. aastal valis väljaanne [[Delfi (portaal)|Delfi]] MTÜ Vanema Õe Aija ja Vanema Õe Madi 103 silmapaistva Eesti inimese hulka, kelle heateod on läinud südamesse.<ref>{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/z/103heategijat/?i=madli-meus-ja-aija-sprivul-dautancourt-61|pealkiri=103 Eesti heategijat|väljaanne=delfi.ee|vaadatud=2021-06-01|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602213920/https://www.delfi.ee/z/103heategijat/?i=madli-meus-ja-aija-sprivul-dautancourt-61|url-olek=ei tööta}}</ref> 2019. aastal tunnustas [[Eesti Külaliikumine Kodukant]] MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde juhatuse liiget Monika Schultsi aasta vabatahtlike kaasaja ja juhendaja tiitliga.<ref>{{Netiviide|url=https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/marka-vabatahtlikku-2019/|pealkiri=Märka vabatahtliku 2019|vaadatud=2021-06-01|arhiivimisaeg=2021-06-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210602215555/https://vabatahtlikud.ee/tunnustamine/marka-vabatahtlikku-2019/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2017. aastal pälvis MTÜ Vanem Vend, Vanem Õde projekti "Ole rohkem" auhinna suurima ühiskondliku mõjuga üliõpilasorganisatsiooni kategoorias.<ref>{{Netiviide|url=https://olerohkem.ee/auhinnad/|pealkiri=OLE ROHKEM auhinnad|väljaanne=olerohkem.ee}}</ref> 2016. aastal pälvis MTÜ Vanem Vend, Vanem õde vabatahtliku sõbra märgi.<ref>{{Netiviide|url=https://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/vabatahtliku-sobra-mark/vabatahtliku-sobra-margi-saanud-organisatsioonid/|pealkiri=Vabatahtliku sõbra märgi saanud organisatsioonid|väljaanne=Vabatahtlike Värav}}</ref> Vabatahtliku sõbra märk on kvaliteedimärgis, mis tunnustab vabatahtlike kaasamise head taset ja professionaalsust organisatsioonis. Märgi saavad organisatsioonid, mis on osalenud vabatahtliku sõbra arendusprogrammis, on vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas korraldanud.<ref>{{Netiviide|url=https://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/vabatahtliku-sobra-mark/|pealkiri=Vabatahtliku sõbra märk|väljaanne=Vabatahtlike Värav}}</ref> == Mõju == [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Philadelphia]]s asuv sõltumatu uurimisorganisatsioon Public/Private Ventures viis 1994.–1995. aastal läbi uuringu, kus jälgiti üleriigiliselt programmiga Big Brother, Big Sister liitunud 950 poissi ja tüdrukut, et uurida, mis mõju on vabatahtlikel vanematel õdedel ja vendadel.<ref name="uuring">{{netiviide|url=http://www.bbbs.org/site/c.9iILI3NGKhK6F/b.5961035/k.A153/Big_impact8212proven_results.htm |pealkiri=Big impact—proven results - Big Brothers Big Sisters |website=Bbbs.org |date= |vaadatud=29.06.2016}}</ref> Pooled 950 lapsest viidi kokku juhuslikult vabatahtlike [[tugiisik]]utega ning ülejäänud lapsed pandi ootejärjekorda. Lapsed, keda viidi kokku vabatahtlike [[tugiisik]]utega, kohtusid nendega umbes kolm korda kuus. Public/Private Ventures teadlased küsitlesid lapsi programmi alguses ning uuesti 18 kuu möödudes. Teadlased leidsid, et ootejärjekorda pandud ning [[tugiisik]]uta jäänud laste ja vanema õe ja vanema venna saanud laste vahel olid suured erinevused. Lastel, kes said programmist endale vanema õe või venna, vähenesid negatiivsed hoiakud ja väljavaated järgmiselt: * 33% puhul oli vähem tõenäoline, et nad hakkaksid kedagi teist lööma; * 46% puhul oli vähem tõenäoline, et neist saaksid uimastitarvitajad; * 52% puhul oli vähem tõenäoline, et neist saaksid koolist popi tegijad; * 27% puhul oli vähem tõenäoline, et neist saaksid alkoholitarvitajad. Samuti leidsid teadlased, et programmis osalenud lapsed said oma perega paremini läbi ning olid koolis enesekindlamad. 2015. aastal uuriti Tartu asenduskodude laste "Vanem vend, vanem õde" programmis osalemise kogemust. Uurimusest selgus, et programmil oli positiivne mõju asenduskodudes elavate laste käitumisele ning sotsiaalsete oskuste arengule. Lapsed ise pidasid programmi juures kõige olulisemaks "tugiisiku kui vanema sõbra olemasolu, lapse ja tugiisiku vahelist suhet, programmi ühisüritusi ning võimalust uusi tuttavaid ja sõpru leida".<ref>{{Netiviide|autor=Riin Tammiste|url=http://hdl.handle.net/10062/45191|pealkiri=Lastekodulaste programmis "Vanem vend, vanem õde" osalemise kogemus ja hinnangud tugivõrgustiku kohta|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=19.01.2021}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.vanemvendvanemode.ee/ Koduleht] * [https://www.facebook.com/vanemvendvanemode Facebooki leht] * [http://vanemvendvanem6de.blogspot.com/ Blogi] * [https://www.instagram.com/vanem_vend_vanem_ode/ Instagram] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] i1hsts9g0m9l8yet8f4mk847yifbsry 1 595949 7147908 5774426 2026-05-06T15:59:56Z Kuriuss 38125 7147908 wikitext text/x-wiki Kas artikli pealkiri ei võiks olla "Õhtuleht Kirjastus"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 15. detsember 2020, kell 19:53 (EET) Ajamäärused puuduvad. Mis ajast kirjastus selle nime all tegutseb? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 18:59 (EEST) la1pl3tb0pig8xptvank94lq9wd0ot2 0 596148 7147953 7044156 2026-05-06T16:45:22Z Robert Treufeldt 9117 7147953 wikitext text/x-wiki '''Harras Kullango''' (kuni 1935 '''Herbert-Aleksander Kihlevelt'''; [[20. detsember]] <small>(7. detsember [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1904]] [[Tallinn]] – [[13. august]] [[1968]] [[Kotkajärve]], [[Muskoka piirkond]], [[Ontario]], [[Kanada]]<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19680817.1.1 "Harras Kullango surnud". Vaba Eestlane nr 58, 17. august 1968. Lk 1]</ref>) oli eesti ehitusinsener. Ta lõpetas detsembris 1935 [[Tallinna Tehnikum]]i ehitustehnika haru ehitusinsenerina (lõputöö "Koostada raudmaanteesild üle Emajõe Vabadussilla kohal Tartus").<ref>"Neli noort inseneri". [[Uus Eesti]] nr 95, 21. detsember 1935. LK 6</ref> Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Rotalia]] liige. Ta sai jaanuaris 1936 [[Haapsalu]] linnainseneriks.<ref>"Haapsalu sai linnainseneri". Uus Eesti nr 28, 29. jaanuar 1936. LK 9</ref> Kuid veebruaris 1936 läks ta õpetajaks [[Põltsamaa Tööstuskool]]i ja oli ühtlasi ka [[Põltsamaa]] linnainsener.<ref>"Põltsamaa linnainseneriks Harras Kullango". [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] nr 19, 14. veebruar 1936. Lk 6</ref> 1939. aastal läks ta [[Viljandi]]sse, oli õpetaja ja juhataja [[Viljandi Tööstusõpilaste Kool]]is ning [[Viljandi Tööoskusamet]]i juhataja. Ühtlasi oli ta ka Viljandi linnainseneri kohusetäitja.<ref>"Insenerikriis linnas. H. Kullango Viljandi tööstusõpilaste kooli, tööoskusameti juhatajaks ja linnainseneriks". Sakala nr 98, 25. august 1939. Lk 5</ref> Ta põgenes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal 1944. aastal [[Rootsi]]. Ta tegutses seal insenerina, oli ettevõtte AB Hus & Vägar peainsener [[Stockholm]]is. Ta läks 1951. aastal [[Kanada]]sse, töötas seal mitmes ettevõttes inseneri ja konstruktorina. Oli tegev mitmes eestlaste ühingus Kanadas. ==Töid== *1938 – [[Põltsamaa]] rannahoone *1938 – Põltsamaa linna planeerimise kava muudatus *1940 – [[Neanurme]] rahvamaja ümber- ja juurdeehitus(projekt) ==Liikmesus== *Association Professional Engineers of Ontario *Engineering Institute of Canada ==Isiklikku== Tema vend oli raamatukogutöötaja [[Konrad Kullango]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=3613 TLÜAR väliseesti isikud] {{JÄRJESTA:Kullango, Harras}} [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1968]] nk938y7mf8fhcb4m7vb4tx3r3jvshkg 0 598682 7148230 7143125 2026-05-07T07:24:03Z Sillerkiil 58396 7148230 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2021}} {{Lisa materjali}} '''Kersti Kracht''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1955]]<ref name="2riregister-erakond"/><ref name="2riregister-kermon"/>) on Eesti ettevõtja ja majandustegelane. Ta lõpetas aastal [[1973]] [[Tallinna 44. Keskkool]]i ja aastal [[1989]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonna tööstuse planeerimise erialal.<ref>[http://digi.lib.ttu.ee/i/?113 TTÜ lõpetajad 1918–2006]</ref> Tema esimeseks töökohaks oli Viru hotelli passilaud.<ref name="hull">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/92292213/kersti-krachti-krahh-enesekindla-arinaise-languse-taga-on-hull-iseloom-ja-probleemid-eraelus Kersti Krachti krahh: enesekindla ärinaise languse taga on hull iseloom ja probleemid eraelus], Eesti Ekspress, 20.01.2021</ref> Ta lõi kooperatiivi MIK, mis tegeles toitlustamisega TPI arvutuskeskuses. Tema äripartneriks sai Viru hotelli pearaamatupidaja Monika Soodla. Tema ja Krachti eesnimedest sai nime nende 1991. aastal asutatud ühine ettevõte Kermon, millest sai üks Eesti tuntumaid ettevõtteid firmade asutamise ja müümise alal. 1990. aastate alguses juhatas ta ettevõtet BBS, mis pidas valuutapoodi Torupill Tallinna vanalinnas.<ref name="hull" /> Ta oli [[1990]]. aastate alguses [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] liige. [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta Eesti Ettevõtjate Erakonna nimekirjas 640 häält, kuid valituks ei osutunud. [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta Keskerakonna nimekirjas 116 häält.<ref name="vvk">http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Kracht</ref> 1990. aastate lõpus oli ta [[Arengupartei]] juhatuse liige.<ref>[https://www.postimees.ee/2478841/arengupartei-ei-taha-olla-opositsioonis Arengupartei ei taha olla opositsioonis], Postimees, 8. juuni 1996</ref> [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta Arengupartei kolmanda numbrina 95 häält.<ref name="vvk" /> [[8. august]]ist [[2017]] kuulub ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]].<ref name="2riregister-erakond"/> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] sai ta EKRE nimekirjas 947 häält ja osutus valituks [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna linnavolikokku]].<ref name="vvk" /> Ta on volikogu linnavarakomisjoni aseesimees ja revisjonikomisjoni liige.<ref>https://teele.tallinn.ee/users/4297/view</ref> [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta EKRE nimekirjas 373 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref name="vvk" /> Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s, sai 489 häält ning ei osutunud valituks. Ta oli [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]] [[Martin Helme]] nõunik.<ref name=":0" /> ==Altkäemaksu kahtlustus== 2021. aasta jaanuaris esitas [[prokuratuur]] ja [[Kaitsepolitseiamet|kaitsepolitsei]] [[Hillar Teder]]ile kahtlustuse. Kahtlustuse järgi leppis Hillar Teder kokku [[Altkäemaks|altkäemaksu]] andmise Kersti Krachtile, et viimane kasutaks ära oma positsiooni [[Rahandusminister|rahandusministri]] nõunikuna, et kindlustada [[Porto Franco]]le soodsad otsused [[KredEx|KredExi]] kriisiabimeetmete kasutamisel. Samuti kahtlustatakse Tederit ja Krachti [[rahapesu]] kokkuleppes, et varjata Tederilt Krachtile altkäemaksu andmist.<ref>{{Netiviide|autor=[[Karoliina Vasli]]|url=https://arileht.delfi.ee/news/uudised/video-ja-blogi-korruptsiooniskandaal-porto-franco-umber-kahtlusalused-on-teiste-seas-mihhail-korb-hillar-teder-ja-kersti-kracht?id=92236457|pealkiri=VIDEO JA BLOGI {{!}} Korruptsiooniskandaal Porto Franco ümber: kahtlusalused on teiste seas Mihhail Korb, Hillar Teder ja Kersti Kracht|väljaanne=ärileht.ee|aeg=12. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> 14. jaanuaril 2021 võttis [[Harju Maakohus]] Tederi ja Krachti kaheks kuuks vahi alla.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kohus-jattis-hillar-tederi-ja-kersti-krachti-kaheks-kuuks-vahi-alla-jatta-on-kahtlus-et-vabaduses-voiksid-nad-jatkata-kuritegevust?id=92255233|pealkiri=FOTOD {{!}} Kohus jättis Hillar Tederi ja Kersti Krachti kaheks kuuks vahi alla jätta. On kahtlus, et vabaduses võiksid nad jätkata kuritegevust|väljaanne=delfi.ee|aeg=14. jaanuar 2021|vaadatud=}}</ref> 16. veebruaril otsustas [[Tallinna Ringkonnakohus|Ringkonnakohus]], et asjas ei ole välja toodud, milliste konkreetsete kuritegude toimepanemise riski tingivad Krachti majanduslikud raskused ning kuidas need seostuvad talle esitatud kahtlustusega.<ref>{{Netiviide|autor=Delfi|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/video-ja-fotod-kracht-ja-teder-paasesid-vahi-alt-teder-aga-elektroonilise-valvega-kracht-prokuratuuri-jaoks-olen-uldse-vaga-ohtlik-inimene?id=92575395 |Pealkiri= VIDEO ja FOTOD: Kracht ja Teder pääsesid vahi alt, Teder aga elektroonilise valvega. Kracht: prokuratuuri jaoks olen üldse väga ohtlik inimene|väljaanne=Delfi.ee|aeg=16. veebruar 2021|vaadatud=}}</ref> 2025. aasta märtsis mõistis [[Harju maakohus]] Krachti tingimisi vangi. Ta mõisteti süüdi [[Toimingupiirang|toimingupiirangu]] rikkumises.<ref>Andres Einmann. [https://www.postimees.ee/8220481/fotod-kohus-moistis-kersti-krachti-tingimisi-vangi "Kohus mõistis Kersti Krachti tingimisi vangi"] Postimees, 31. märts 2025</ref> Samas mõistis kohus Krachti altkäemaksu küsimise ja võtmise episoodis õigeks.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-31 |pealkiri=Kohus mõistis Kersti Krachti tingimisi vangi |url=https://www.err.ee/1609649309/kohus-moistis-kersti-krachti-tingimisi-vangi |vaadatud=2025-03-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2026. aasta aprillis tühistas Tallinna ringkonnakohus maakohtu otsuse, mis mõistis Krachti süüdi toimingupiirangu rikkumises suures ulatuses ja jättis muutmata otsuse, mis mõistis Krachti õigeks altkäemaksu süüdistuses. Küll leidis kohus, et tegu võib vastata [[Väärtegu|väärteo]] tunnustele.<ref>[https://www.err.ee/1610011330/ringkonnakohus-tuhistas-krachti-suudimoistmise-toimingupiirangu-rikkumises "Ringkonnakohus tühistas Krachti süüdimõistmise toimingupiirangu rikkumises"] ERR, 30. aprill 2026</ref> ==Isiklikku== Ta oli abielus [[Argos Kracht|Argos Krachtiga]], abielu lahutati 2009. aastal. Neil on lapsed Akis ja Katrin<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92256587/kersti-krachti-skandaalne-minevik-tutre-seks-bali-templis-poja-ebaseaduslik-ari-ja-kirglik-lahutusprotsess? Kersti Krachti skandaalne minevik: tütre seks Bali templis, poja ebaseaduslik äri ja kirglik lahutusprotsess], Kroonika, 14. jaanuar 2021</ref>. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="2riregister-kermon">{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=10205223&search=1 |pealkiri=Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Päring: osaühing Kermon (registrikood 10205223). Registrikaardi väljatrükk, 6. kanne (12.02.2009). |vaadatud=13.01.2021 |arhiivimisaeg=25.02.2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210225164845/https://ariregister.rik.ee/lihtparing?rkood=10205223&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2riregister-erakond">{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=kersti+kracht |pealkiri=Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Erakondade liikmete nimekirjad. Päring: Kersti Kracht. |vaadatud=2021-01-13 |arhiivimisaeg=2021-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210225162454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=kersti+kracht |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Kracht, Kersti}} [[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti majandustegelased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] adhqoz1i053q65l5t2bjpgjv7kq04vf 0 600840 7148078 7139488 2026-05-06T20:50:00Z Sjur 66496 /* Joh */ 7148078 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Jo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Jo". ==Jo== *[[Jo Hyeon-woo]], Lõuna-Korea jalgpallur (1991–) *[[Jo Jung-suk]], Lõuna-Korea näitleja (1980–) ==Joa== *[[Joachim (Taani prints)|Joachim]], Taani prints (1969–) *[[Joachim I]], Brandenburgi kuurvürst (1484–1535) *[[Joachim I (Anhalt-Dessau)|Joachim I]], Anhalt-Dessau vürst (1509–1561) *[[Joachim II]], Brandenburgi kuurvürst (1503–1571) *[[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog (1901–1947) *[[Ain Joala]], eesti veemotosportlane, -treener ja -kohtunik (1935–2017) *[[Avo Joala]], eesti džässmuusik, saksofonist ja flötist (1942–2019) *[[Jaak Joala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1950–2014) *[[Ott Joala]], eesti veemootorisportlane ja jalgpallur (1987–) *[[Vahur Joala]], eesti sporditegelane ja teadlane (1958–) *[[Marje Joalaid]], eesti keeleteadlane ja folklorist (1946–) *[[Andres Joamets]], eesti kitarrist (1961–) *[[Lasse Joamets]], eesti viiuldaja (1973–) *[[Laur Joamets]], eesti kitarrist (1988–) *[[Liis Joamets]], eesti viiuldaja (1985–) *[[Tanel Joamets]], eesti pianist ja pedagoog (1968–) *[[Virge Joamets]], eesti muusikateadlane (1969–) *[[Joann (Aleksejev)]], Eesti õigeusu piiskop (1892–1966) *[[Navarra Joanna]], Bretagne'i hertsoginna ja Inglismaa kuninganna (suri 1437) *[[João VI]], Portugali kuningas (1767–1826) *[[Andres Joasalu]], eesti ajakirjanik (1907–1980) *[[Eike Joasoo]], eesti baleriin (1930–1971) *[[Rein Joasoo]], eesti trummar (1960–2026) *[[Üllar Harald Joasoon]], eesti kirjanik (1943–) *[[Elmar Joaste]], eesti notar (1895–1969) ==Job== *[[Antônio Carlos Jobim]], Brasiilia laulja, pianist, kitarrist ja helilooja (1927–1994) *[[Steve Jobs]], USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Computer asutaja (1955–2011) *[[Jobst Brandenburgist]], Saksa kuningas (1351–1411) ==Joc== *[[Carl Gustav Jochmann]], baltisaksa päritolu publitsist ja keelefilosoof (1789–1830) ==Jod== *[[Alfred Jodl]], Saksamaa sõjaväelane (1890–1946) *[[Alejandro Jodorowsky]], Tšiili-Prantsuse avangardfilmitegija (1929–) ==Joe== *[[Billy Joel]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja ja laulukirjutaja (1949–) *[[Eeva Joenpelto]], soome kirjanik (1921–2004) *[[Bodil Joensen]], taani näitlejanna (1944–1985) *[[Jesse Joensuu]], soome jäähokimängija (1987–) *[[Matti Yrjänä Joensuu]], soome kirjanik (1948–2011) ==Jof== *[[Abram Joffe]], vene ja nõukogude füüsik (1880–1960) *[[Adolf Joffe]], juudi päritolu Venemaa revolutsionäär ning Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu diplomaat (1883–1927) *[[Boris Joffe]], Eesti vehkleja ja vehklemistreener (1950–) *[[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (1920–2022) *[[Joseph Joffre]], Prantsuse sõjaväelane (1852–1931) *[[Éder Jofre]], Brasiilia endine poksija (1936–2022) ==Jog== *[[Jogaila]], Leedu suurvürst ja Poola kuningas *[[Leo Jogiches]], juudi päritolu Saksamaa poliitik (1867–1919) ==Joh== *[[Johan III]] *[[Johan Månsson]], rootsi vaimulik, teoloog ja ajaloolane (1488–1544) *[[Johan Sverkersson]], Rootsi kuningas (1201–1222) *[[Andrus Johani]], eesti maalikunstnik ja graafik (1906–1941) *[[Helene Johani]], eesti raamatukoguteadlane, bibliograaf ja õppejõud (1903–­1999) *[[Talvi Johani]], eesti maalikunstnik ja tekstiilimaalija (1948–2014) *[[Johann (Saksimaa hertsog)|Johann]], Saksimaa hertsog (1468–1532) *[[Johann (Saksimaa)|Johann]], Saksimaa kuningas (1801–1873) *[[Johann I (Braunschweig-Lüneburg)|Johann I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (1242–1277) *[[Johann Albrecht I]], Mecklenburgi hertsog (1525–1576) *[[Johann Friedrich (Braunschweig-Calenberg)|Johann Friedrich]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Calenbergi vürst (1625–1679) *[[Johann Georg I (Saksi)|Johann Georg I]], Saksimaa kuurvürst (1585–1656) *[[Johann II (Liechtenstein)|Johann II]], Liechtensteini vürst (1840–1929) *[[Johann III (Riia)|Johann III]], Riia peapiiskop (suri 1300) *[[Johann IV (Anhalt-Zerbst)|Johann IV]], Anhalt-Dessau ja Anhalt-Zerbsti vürst (1504–1551) *[[Johann VII (Nassau-Siegeni krahv)|Johann VII]], Nassau-Siegeni krahv (1561–1623) *[[Jóhann Hjartarson]], islandi maletaja (1963–) *[[Jóhanna Guðrún Jónsdóttir]], islandi laulja (1990–) *[[Jóhanna Sigurðardóttir]], Islandi poliitik (1942–) *[[Ristija Johannes]], juudi prohvet (suri 1. sajandil) *[[Johannes Appelderinist]], rüütel (13. sajand) *[[Johannes Damaskusest]] *[[Johannes Liivimaalt]] (''Johannes de Livonia''), Vana-Liivimaa kirjanik (15. sajand) *[[Johannes I (paavst)|Johannes I]], paavst (suri 526) *[[Johannes I (Saare-Lääne piiskop)|Johannes I]], Saare-Lääne piiskop (suri 1438) *[[Johannes II (paavst)|Johannes II]], paavst (suri 535) *[[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johannes II]], Saare-Lääne piiskop (suri 1457) *[[Johannes III (paavst)|Johannes III]], paavst (suri 574) *[[Johannes III (Saare-Lääne piiskop)|Johannes III]], Saare-Lääne piiskop (suri 1515) *[[Johannes IV (paavst)|Johannes IV]], paavst (suri 642) *[[Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)|Johannes IV]], Saare-Lääne piiskop (suri 1527) *[[Johannes V (paavst)|Johannes V]], paavst (suri 686) *[[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]], Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop (Johannes IV) *[[Johannes VI (paavst)|Johannes VI]], paavst (suri 705) *[[Johannes VI Ambundi]], Riia peapiiskop (suri 1424) *[[Johannes VI Bey]], Tartu piiskop (suri 1543) *[[Johannes VII (paavst)|Johannes VII]], paavst (suri 707) *[[Johannes VIII (paavst)|Johannes VIII]], paavst (suri 882) *[[Johannes IX]] paavst (suri 900) *[[Johannes X]], paavst (surnud 929) *[[Johannes XI]], paavst *[[Johannes XII]], paavst (surnud 964) *[[Johannes XIII]], paavst (surnud 972) *[[Johannes XIV]], paavst (surnud 984) *[[Johannes XV]], paavst (surnud 996) *[[Johannes XVII]], paavst (surnud 1003) *[[Johannes XVIII]], paavst (surnud 1009) *[[Johannes XIX]], paavst (surnud 1032) *[[Johannes XXI]], paavst (suri 1277) *[[Johannes XXII]], paavst (suri 1334) *[[Johannes XXIII]], paavst *[[Johannes (Uppsala peapiiskop)|Johannes]], Uppsala peapiiskop (surnud 1187) *[[Johannes Esto]], eestlasest jesuiit (suri 1603) *[[Johannes Markus]], [[Paulus]]e õpilane *[[Johannes Paulus I]], paavst *[[Johannes Paulus II]], paavst *[[Johannes Philoponos]], Bütsantsi filosoof *[[Johannes (Rinne)|Johannes]], endine Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku juhi kohusetäitja ja [[Soome Õigeusu Kirik|Soome õigeusu kirik]]u peapiiskop (1923–2010) *[[Adolf Johannes]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Enn Johannes]], eesti kunstnik (1936–) *[[Kaljo-Mihkel Johannes]], eesti sporditegelane (1929–2010) *[[Maris Johannes]], eesti raadioajakirjanik (1959–) *[[Tarmo Johannes]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1976–) *[[Heinrich Eduard Johansen]], baltisaksa luteriusu vaimulik (1831–1912) *[[Aksel V. Johannesen]], Fääri saarte jurist ja poliitik (1972–) *[[Georg Johannesen]], norra kirjanik ja retoorika professor (1931–2005) *[[Svein Johannessen]], norra maletaja (1937–2007) *[[Wilhelm Johanning]], saksa vaimulik (1931–) *[[Kaljo Johannson]], eesti laulja (1937–2017) *[[Kevin Johannson]], eesti laulja (1993–) *[[Ylva Johansson]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Ingeborg Johansen]], taani kirjanik (1896–1986) *[[Jahn Otto Johansen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1934–2018) *[[Jens Christian Johansen]], maaparandusinsener ja Taani aupeakonsul Eestis (1868–1929) *[[Paul Johansen]], ajaloolane (1901–1965) *[[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Ants Johanson]], eesti muusik (1962–) *[[August Johanson]] (1891–1960) *[[Herbert Johanson]], eesti arhitekt (1884–1964) *[[Jaak Johanson]], eesti muusik (1959–2021) *[[Jaanus Johanson]], eesti päritolu Läti näitleja (1956–) *[[Julius Johanson]], Eesti autosportlane (1880–1942) *[[Kaljo Johanson]], eesti laulja *[[Kristiina Johanson]], eesti arheoloog (1980–) *[[Kärt Johanson]], eesti laulja (1972–) *[[Leida Johanson]], eesti jurist (1911–2003) *[[Leon Johanson]], eesti arhitekt (1897–1984) *[[Leopold Johanson]], Eesti poliitik (1888–1941) *[[Nikolai Johanson]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning Riikliku Julgeoleku Komitee töötaja (1927–2023) *[[Mart Johanson]], eesti laulja *[[Pille Johanson]], eesti kunstnik ja tõlkija (1962–) *[[Walter Johanson]], eesti vaimulik (1951–) *[[Natalie Johanson-Pärna]], eesti naisõiguslane, käsitööõpetaja ja haridustegelane (1843–1915) *[[Eduards Johansons]], läti näitleja (1991–) *[[Anna Johansson]], Rootsi poliitik (1971–) *[[Carl Edvard Johansson]], rootsi insener ja leiutaja (1864–1943) *[[Ingemar Johansson]], Rootsi poksija (1932–2009) *[[Iris Johansson]], rootsi konsultant, õpetaja ja kirjanik (1945–) *[[Ivar Johansson]], Rootsi maadleja (1903–1979) *[[Johan Petter Johansson]], rootsi leiutaja ja tööstur (1853–1943) *[[Jonatan Johansson]], Soome jalgpallur (1975–) *[[Kjell Johansson]], rootsi lauatennisist (1946–2011) *[[Lars Johansson]], rootsi jäähokimängija (1987–) *[[Linus Johansson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Marcus Johansson]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Morgan Johansson]], rootsi poliitik (1970–) *[[Roald Johannson]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Scarlett Johansson]], USA filminäitleja (1984–) *[[Selfrid Johansson]], Rootsi poksija (1907–1976) *[[Tomas Johansson]], endine Rootsi maadleja (1962–) *[[Therese Johaug]], Norra suusataja (1988–) *[[John Maata]], Inglismaa kuningas *[[John Snorri Sigurjónsson]], islandi alpinist (1973–2021) *[[Elthami John]], Inglismaa prints, Cornwalli hertsog (1316–1336) *[[Elton John]], inglise pop- ja rokklaulja, helilooja ja pianist (sündinud 1947) *[[prints John (1905–1919)|prints John]], Briti kuningliku perekonna liige (1905–1919) *[[Antonius John]], saksa majandusajakirjanik ja politoloogiaprofessor (1922–2016) *[[Patrick John]], Dominica poliitik (1938–2021) *[[Theodor John]], saksa rahvusest Eesti fotograaf (1894–) *[[Glynis Johns]], Briti näitleja (1923–2024) *[[Jasper Johns]], Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja skulptor (1930–) *[[Adam Johnson]], Inglismaa jalgpallur (1987–) *[[Allen Johnson]], USA kergejõustiklane (1971–) *[[Amy Johnson]], inglise lendur (1903–1941) *[[Andrew Johnson]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poliitik ([[1808]]–[[1875]]) *[[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]], Kanada sprinter (1961–) *[[Bill Johnson]], USA mäesuusataja (1960–2016) *[[Boris Johnson]], Suurbritannia ajakirjanik ja poliitik (1964–) *[[Bryan Johnson]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, riskikapitalist ja kirjanik (1977–) *[[Casey Johnson]], USA seltskonnategelane (1979–2010) *[[Dakota Johnson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1989–) *[[Don Johnson]], USA näitleja (1949–) *[[Dwayne Johnson]], USA näitleja ja sportlane (1972–) *[[Erik Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) *[[Eyvind Johnson]], rootsi kirjanik (1900–1976) *[[Fabian Johnson]], USA jalgpallur (1987–) *[[Glen Johnson]], inglise jalgpallur (1984–) *[[Hewlett Johnson]], inglise kommunist (1874–1966) *[[Hugh Johnson]], Suurbritanniast pärit veiniekspert (1939–) *[[Jack Johnson]], USA profipoksija (1878–1946) *[[Jakob Johnson]], eesti põllumajandusteadlane (1806–1865) *[[James Austin Johnson]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1989–) *[[Jill Johnson]], rootsi laulja (1973–) *[[Jimmie Johnson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline autosportlane (1975–) *[[Ken Johnson]], USA korvpallur (1978–) *[[Kent Johnson]], USA filosoof *[[Lawrence Johnson]], USA teivashüppaja (1974–) *[[Lyndon B. Johnson]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1908–1973) *[[Magic Johnson]], USA korvpallur (1959–) *[[Michael Johnson]], USA kergejõustiklane (1967–) *[[Mike Johnson]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1972–) *[[Philip Johnson]], ameerika arhitekt (1906–2005) *[[Richard Mentor Johnson]], Ameerika Ühendriikide poliitik, asepresident (1780–1850) *[[Robert Johnson]], USA muusik (1911–1938) *[[Robert Johnson (filosoof)|Robert Johnson]], USA filosoof *[[Stewart Johnson]], USA päritolu Eesti lavakoomik *[[Toureano Johnson]], Bahama poksija (1984–) *[[Tyler Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1990–) *[[Uwe Johnson]], saksa kirjanik ja ajakirjanik (1934–1984) *[[Ellen Johnson-Sirleaf]], [[Libeeria]] poliitik (1938–) *[[Katarina Johnson-Thompson]], Briti seitsmevõistleja ja kaugushüppaja (1993–) *[[Andreas Johnsson]], rootsi jäähokimängija (1994–) *[[Alistair Johnston]], Kanada jalgpallur (1998–) *[[Alvin Johnston]], USA lendur (1914–1998) *[[David Lloyd Johnston]], Kanada õigusteadlane (1941–) *[[Harry Johnston]], Suurbritannia maadeavastaja, looduseuurija, keeleuurija, kirjanik ja koloniaalametnik (1858–1927) *[[Keith Johnstone]], Briti ja Kanada improvisatsioonilise teatri pioneer (1933–2023) *[[Sam Johnstone]], inglise jalgpallur (1993–) ==Joi== *[[Jean de Joinville]], prantsuse kroonik (1224–1317) ==Joj== *[[JoJo]], USA lauljatar (1990–) ==Jok== *[[Mór Jókai]], ungari kirjanik (1825–1904) *[[Juha Jokela]], soome teatrilavastaja, näitekirjanik ja stsenarist (1970–) *[[Nikola Jokić]], serbia korvpallur (1995–) *[[Niko Jokinen]], soome poksija (1987–) *[[Jyrki Jokipakka]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Norbert Jokl]], juudi päritolu Austria albanoloog *[[Joko Widodo]], Indoneesia poliitik (1961–) *[[Jadranka Joksimović]], Serbia poliitik (1978–) *[[Željko Joksimović]], serbia laulja (1972–) ==Jol== *[[Ungari Jolánta]], Aragóni kuninganna (suri 1251) *[[Bob Joles]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Angelina Jolie]], USA modell ja filminäitleja (1975–) *[[Frédéric Joliot-Curie]], prantsuse füüsik (1900–1958) *[[Irène Joliot-Curie]], prantsuse teadlane, Nobeli keemiaauhind 1935 (1897–1956) *[[Karmen Joller]], eesti arst (1976–) *[[Uku Joller]], eesti laulja (1963–) *[[Troy Jollimore]], Kanada päritolu filosoof, luuletaja, kirjanduskriitik ja publitsist (1971–) *[[Sylvie Joly]], prantsuse filminäitleja (1934–2015) ==Jom== *[[Antoine de Jomini]], Šveitsi päritolu kindral ja sõjateoreetik (1779–1869) ==Jon== *[[Jón Árnason]], islandi maletaja (1960–) *[[Jón Baldvin Hannibalsson]], Islandi poliitik ja diplomaat (1939–) *[[Hans Jonas]], juudi päritolu Saksamaa filosoof (1903–1993) *[[Joe Jonas]], USA laulja (1989–) *[[Kevin Jonas]], USA muusik ja näitleja (1987–) *[[Nick Jonas]], USA muusik (1992–) *[[Pirjo Jonas]], eesti ooperilaulja (1980–) *[[Tanel Jonas]], eesti draamanäitleja (1980–) *[[Jonas Jonasson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1961–) *[[Goodluck Jonathan]], Nigeeria poliitik (1957–) *[[Elena Jončeva]], Bulgaaria ajakirjanik ja politik (1964–) *[[Alex Jones]], USA ajakirjanik, näitleja ja režissöör (1974–) *[[Angus Turner Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1993–) *[[Brad Jones]], Austraalia jalgpallur (1982–) *[[Brian Jones]], inglise muusik ja helilooja, The Rolling Stones'i asutajaliige (1942–1969) *[[Caleb Jones]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Chuck Jones]], USA animaator (1912–2002) *[[Craig Jones]], USA muusik (1973–) *[[Cullen Jones]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1984–) *[[Curtis Jones]], inglise jalgpallur (2001–) *[[Danny Jones]], Briti muusik (1986–) *[[Felicity Jones]], inglise näitleja (1983–) *[[Gawain Jones]], inglise maletaja (1987–) *[[George Jones]], USA laulja (1931–2013) *[[Greg Jones]], USA mäesuusataja (1953–) *[[Inigo Jones]], inglise arhitekt ja disainer (1573–1652) *[[James Jones]], USA kirjanik (1921–1977) *[[Jermaine Jones]], USA jalgpallur (1981–) *[[Jim Jones]], Ameerika Ühendriikide ususektijuht (1931–1978) *[[Jim Jones (räppar)|Jim Jones]], USA räppar *[[John Paul Jones]] (1946–), Briti muusik *[[Kenwyne Jones]], Trinidad ja Tobago jalgpallur (1984–) *[[Leisel Jones]], Austraalia naisujuja (1985–) *[[Lucie Jones]], Walesi laulja, näitleja ja modell (1991–) *[[Marion Jones]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1975–) *[[Martin Jones]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Norah Jones]], Ameerika Ühendriikide laulja (1979–) *[[Meredith Leam Jones]], ameerika zooloog (1926–1996) *[[Orlando Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Owen Jones]], Briti kolumnist, publitsist, poliitikakommentaator ja aktivist (1984–) *[[Quincy Jones]], Ameerika Ühendriikide helilooja, arranžeerija, muusikaprodutsent ja trompetist (1933–2024) *[[Rashida Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, kirjanik ja produtsent (1976–) *[[Roy Jones]], USA poksija, laulja, näitleja, filmi- ja muusikategelane (1969–) *[[Sam J. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Sandie Jones]], iiri laulja (1951–2019) *[[Seth Jones]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1994–) *[[Steve Jones]], Briti geneetik ja teaduskirjanik (1944–) *[[Susannah Mushatt Jones]], USA ülipikaealine (1899–2016) *[[Tamala Jones]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1974–) *[[Tom Jones]], Briti laulja (1940–) *[[Tommy Lee Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1946–) *[[Van Jones]], USA poliitaktivist (1968–) *[[Luuk de Jong]], hollandi jalgpallur (1990–) *[[Nigel de Jong]], Hollandi jalgpallur (1984–) *[[Wim de Jong]], Hollandi kabetaja (1922–2012) *[[Hugo de Jonge]], Hollandi poliitik (1977–) *[[Thierry Jonquet]], prantsuse kirjanik (1954–2009) *[[Ben Jonson]], inglise näitekirjanik, näitleja, luuletaja ja kirjanduskriitik (1572–1637) *[[Gustav Jonson]], Eesti sõjaväelane (1880–1942) *[[Mattias Jonson]], rootsi jalgpallur (1974–) *[[Pål Jonson]], Rootsi poliitik (1972–) *[[David Jonsson]], rootsi toitumisspetsialist (?–) *[[Ulrika Jonsson]], rootsi päritolu Suurbritannia saatejuht (1976–) *[[Spike Jonze]], muusikavideote tegija USA-s (1969–) *[[Tõnno Jonuks]], eesti usundiuurija ja religiooniarheoloog (1974–) *[[Laimantas Jonušys]], leedu tõlkija ja kirjanduskriitik (1957–) ==Joo== *[[Kaarel Joon]], eesti tarbekunstnik ja karikaturist (1892–1981) *[[Andrus Joonas]], eesti kunstnik (1970–2021) *[[Erich Joonas]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1893–1944) *[[Jürgen Joonas]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (2003–) *[[Larissa Joonas]], Eesti luuletaja ja õppejõud *[[Laura Joonas]], eesti orienteeruja (1994–) *[[Richard Joonas]], eesti keemik (1927–2002) *[[Sofia Joons]], eesti sotsioloog ja pärimusmuusik (1972–) *[[Mare Joonsalu]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1965–) *[[Arnold Joonson]], eesti ajakirjanik (1904–1989) *[[Koit Joor]], eesti poksija (1939–2021) *[[Josh Jooris]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ats Joorits]], eesti ajakirjanik ja endine näitleja (1958–) *[[Mait Joorits]], eesti näitleja (1985–) *[[Joosep]], Jaakobi poeg *[[Joosep Naatsaretist]], Maarja abikaasa *[[Alo Joosepson]], eesti kultuuriuurija (1981–) *[[Harald Joost]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht (1928–2005) *[[Janek Joost]], eesti näitleja (1977–) *[[Joonas Joost]], eesti ärijuht (1983–) *[[Jürgen Joost]], eesti fotograaf (1981–) *[[Kristjan Joost]], eesti agronoom (1913–1987) *[[Ksenia Joost]], Eesti moelooja (1983–) *[[Otto Joost]], Eesti sõjaväelane (1904–1976) *[[Rein Joost]] (1940–) *[[Reinhold Joost]], eesti muuseumitöötaja (1922–2016) *[[Risto Joost]], eesti dirigent ja laulja (1980–) *[[Kathryn Joosten]], USA näitleja (1939–2012) *[[Julide Joosti]], eesti ettevõtja, ajakirjanik, naisliikumise tegelane ja Pärnu linnavolinik (1889–1954) *[[Priit Joosu]], eesti alpinist (1972–) ==Jop== *[[Anna Maria Jopek]], poola laulja (1970–) *[[Janis Joplin]], USA rokklaulja ja laulukirjutaja (1943–1970) *[[Scott Joplin]], USA pianist ja helilooja (suri 1917) ==Jor== *[[Anneli Jordahl]], rootsi kirjanik (1960–) *[[DeAndre Jordan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Duke Jordan]], Ameerika Ühendriikide džässpianist (1922–2006) *[[Fjodor Jordan]], vene kunstnik (1800–1883) *[[Joan Jordán]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Michael Jordan]], USA korvpallur (1963–) *[[Michal Jordán]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Neil Jordan]], iiri kirjanik, stsenarist ja filmiprodutsent (1950–) *[[Paul Jordan]], baltisaksa ajaloolane ja statistik (1825–1894) *[[Robert Jordan]], USA kirjanik (1948–2007) *[[Sheila Jordan]], Ameerika Ühendriikide džässlauljad (1928–2025) *[[Jordanes]], Rooma ajaloolane (6. sajand) *[[Ljupčo Jordanovski]], Makedoonia poliitik (1953–2010) *[[Joey Jordison]], Ameerika Ühendriikide trummar (1975–2021) *[[Anker Jørgensen]], Taani poliitik (1922–2016) *[[Flemming Jørgensen]], taani laulja ja näitleja (1947–2011) *[[Peter Jørgensen]], Taani poksija (1907–1992) *[[Victor Jørgensen]], taani poksija (1924–) *[[Jorginho]], Brasiilia jalgpallur (1964–) *[[Gerhard von Jork]], Liivi ordu maameister 14. sajandil ==Jos== *[[Willian José]], Brasiilia jalgpallur (1991–) *[[Curtis Joseph]], endine Kanada jäähokimängija (1967–) *[[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]], Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1930–2010) *[[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]], Saksa-Rooma keiser (1678–1711) *[[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]], Saksa-Rooma keiser (1741–1790) *[[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints (1995–) *[[Nirmala Joshi]], india päritolu roomakatoliku nunn (1934–2015) *[[Roman Josi]], Šveitsi jäähokimängija (1990–) *[[Josias (Waldeck)|Josias]], nominaalne Waldecki ja Pyrmonti vürst (1896–1967) *[[Marje Josing]], eesti majandusteadlane (1959–2023) *[[Ivo Josipović]], Horvaatia poliitik, õigusteadlane ja helilooja (1957–) *[[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (1937–2026) *[[Josquin des Prez]], helilooja (suri 1521) *[[Colin Jost]], Ameerika Ühendriikide koomik, stsenarist ja näitleja (1982–) *[[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Mati Jostov]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1958–2006) ==Joz== *[[Attila József]], ungari luuletaja (1905–1937) ==Jot== *[[Diogo Jota]], portugali jalgpallur (1996–2025) *[[Maria Jotuni]], soome kirjanik (1880–1943) ==Jou== *[[Brian Joubert]], prantsuse iluuisutaja (1984–) *[[John Joubert (helilooja)|John Joubert]], Suurbritannia helilooja (1927–2019) *[[John Joubert (sarimõrvar)|John Joubert]], USA sarimõrvar (1963–1996) *[[Léon Jouhaux]], prantsuse ametiühingutegelane (1879–1954) *[[James Prescott Joule]], inglise füüsik (1818–1889) *[[Louis Jourdan]], prantsuse näitleja (1921–2015) *[[Philippe Jourdan]], prantsuse päritolu Eesti kirikutegelane (1960–) *[[Věra Jourová]], Tšehhi poliitik, ärinaine ja jurist (1964–) *[[Richard Jouve]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1994–) *[[Bertrand de Jouvenel]], prantsuse filosoof ja politoloog (1903–1987) ==Jov== *[[Raymond Joval]], Hollandi endine poksija (1968–) *[[Ed Jovanovski]], endine Kanada jäähokimängija (1976–) *[[Milla Jovovich]], näitleja, modell ja muusik (1975–) ==Joy== *[[Benny Joy]], USA muusik (1935–1988) *[[James Joyce]], iiri kirjanik (1882–1941) *[[Rick Joyner]], USA jutlustaja *[[Odette Joyeux]], prantsuse näitleja ja kirjanik (1914–2000) *[[Jackie Joyner-Kersee]], USA kergejõustiklane (1962–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Jo, Biograafiad]] 5ljymtxpqbla3jsp8fmc96bk9x27mg8 0 601674 7148127 6848020 2026-05-06T22:41:05Z Ollin Masa 227337 7148127 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Janice Dickinson during London Fashion Week (cropped).jpg|pisi|Janice Dickinson (2010)]] '''Janice Doreen Dickinson''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1955]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[supermodell]]. Ta on ka produtsent-ettevõtja, kes esineb sageli [[televisioon|tele-]], [[raadio|raadio-]] ja [[taskuhääling]]usaadetes ning [[muusikavideo]]tes. [[1970. aastad|1970. aastate]] lõpul alustas ta foto[[modell]]itööd New Yorgis, kust suundus seejärel [[Pariis]]i. Kuni 1994. aastani jõudis ta korduvalt üle maailma tunnustatud [[moeajakiri|moeajakirjade]] esikaantele. [[2000. aastad|2000. aastail]] oli ta kohtunik telesaates "[[America's Next Top Model]]" ning hiljem osavõtja tõsielusaadetes ja saatekülaline meelelahutussaadetes. Ta on avameelselt rääkinud noorpõlves tunnistatud pedofiiliast, karjääri kestel kogetud seksuaalse ärakasutamise juhtudest (sh [[Bill Cosby]] poolt), uimasti- ja alkoholisõltuvusest ning ka läbipõetud vähist. ==Isiklikku== Tal on kaks täisealist last. [[Los Angeles]]es elades on üks tema peamisi hobisid [[fotograafia]]. ==Vaata ka== *[[Debbie Dickinson]] ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{JÄRJESTA:Dickinson, Janice}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide modellid]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 6jqlpb62a1sbp0g2747pb071dhgjq2m 0 603086 7148120 6102473 2026-05-06T22:22:20Z Ollin Masa 227337 Pilt 7148120 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=mai}} [[File:Управляющий директор компании Nord Stream AG Маттиас Варниг.jpg|thumb|Matthias Warnig (2010)]] '''Matthias Warnig''' (sündinud 26. juulil 1955 [[Altdöbern]]is [[Niederlausitz|Niederlausitzis]] endises Saksa DV-s) on endine [[Stasi]] ohvitser ja Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i usaldusalune, Saksa suurärimees, "[[Nord Stream AG]] tegevdirektor. Teda peetakse mõjukaimaks Saksa äritegelaseks Venemaal.<ref>[https://www.dw.com/en/who-is-nord-streams-matthias-warnig-putins-friend-from-east-germany/a-56328159 Who is Nord Stream's Matthias Warnig, Putin's friend from East Germany?]</ref> == Elukäik ja tegevus == Oli keskkoolis DDRi komsomoli (''Freie Deutsche Jugend'') sekretär. Enne keskkooli lõppu astus DDRi valitsevasse Saksamaa Sotsialistlikku Ühtsusparteisse (''Sozialistische Einheitspartei Deutschlands (SED)'') ja lasi end värvata DDRi Riikliku Julgeolekuministeeriumi (''Stasi)'' poolt. Pärast keskhariduse omandamist oli kuuekuulises ajateenistuses DDRi armee eliitüksuses – riigi juhtkonda kaitsvas Stasile alluvas Feliks Dzeržinski nimelises vahirügemendis (''Wachregiment „Feliks Dzierzynski“).''<ref name="DW" /><ref>https://www.theguardian.com/world/2014/aug/13/russia-putin-german-right-hand-man-matthias-warnig</ref> 1974 värvati Stasisse agendinimega "ökonomist." 1977–1981 õppis Bruno Leuschneri nimelises Berliini Majanduskõrgkoolis (''Hochschule für Ökonomie Berlin Bruno Leuschner),'' mille lõpetas rahvamajanduse erialal. 1986–1989 töötas Arthuri varjunime all Lääne-Saksamaal Düsseldorfis nn eriohvitserina (''Offizier im besonderen Einsatz)'' DDRi kaubandusesinduse juures, luurates muuhulgas ka oma hilisema tööandja Dresdner Banki järele.<ref name="Stasi-Majors" /> Pärast Lääne-Saksa luure huviorbiiti sattumist kutsuti ta augustis 1989 DDRi tagasi.<ref name="welt" /> Pärast [[Berliini müür]]i langemist asus tööle DDRi majandusministri referendina ja osales kahe Saksamaa majandus- ja rahandusliidu läbirääkimistel. Alates 20. maist 1990 oli praktikandina tööl Dresdner Bankis, kes otsis teed Venemaa turule. 12. detsembril 1991 avas panga esinduse Peterburis ja sai pangafiliaali juhatajaks. Loa pangaesinduse avamiseks andis tollane Peterburi linnavalitsuse välissuhete komitee esimees [[Vladimir Putin]], kellega teda sealtpeale seob tihe sõprus.<ref name="Stasi-Majors">[https://www.abendblatt.de/politik/deutschland/article107067923/Putins-Freund-von-der-Dresdner-Bank-die-steile-Karriere-eines-Stasi-Majors.html Putins Freund von der Dresdner Bank - die steile Karriere eines Stasi-Majors] Hamburger Abendblatt, 14. detsember 2005</ref><ref name="welt">[https://www.welt.de/politik/deutschland/article130829736/Dieser-Deutsche-geniesst-Putins-Vertrauen.html Dieser Deutsche genießt Putins Vertrauen]</ref> Aastast 2003 Venemaa VTB panga direktorite nõukogu liige.<ref>[https://www.theguardian.com/world/2014/aug/13/russia-putin-german-right-hand-man-matthias-warnig Circles of power: Putin's secret friendship with ex-Stasi officer] The Guardian</ref> 2003–2015 [[Rossija (pank)|Rossija]] panga nõukogu liige. 31. märtsil 2005 valiti Dresdner Banki direktorite nõukogu esimeheks. Alates 2011 Venemaa naftagigantide [[Transneft]] ja [[Rosneft]] (direktorite nõukogu esimehe asetäitja), 2012–2018 Venemaa suurima alumiiniumitootja [[Rusal]], alates 2019 Saksa jalgpalliklubi [[Schalke 04]] (klubi peamine sponsor on Venemaa gaasigigant Gazprom) nõukogu liige. 2006–2016 gaasijuhtmefirma Nord Stream AG tegevjuht. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="DW">{{cite web|url=https://www.dw.com/ru/%D0%BC%D0%B0%D1%82%D1%82%D0%B8%D0%B0%D1%81-%D0%B2%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B8%D0%B3-%D0%BA%D0%B0%D0%BA-%D1%88%D0%BF%D0%B8%D0%BE%D0%BD-%D0%BD%D0%B0-%D0%B7%D0%B0%D0%BF%D0%B0%D0%B4%D0%B5-%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BB-%D1%83%D1%81%D0%BF%D0%B5%D1%88%D0%BD%D1%8B%D0%BC-%D0%B1%D0%B8%D0%B7%D0%BD%D0%B5%D1%81%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BE%D0%BC-%D0%BD%D0%B0-%D0%B2%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BA%D0%B5/a-15143600 |title=Маттиас Варниг: как шпион на Западе стал успешным бизнесменом на Востоке |trans-title= |publisher=[[Deutsche Welle|DW]] |date=09.06.2011 |access-date=02.03.2021 |website= |language= |author=Никита Жолквер |location=Berliin }}</ref> }} {{JÄRJESTA:Warnig, Matthias}} [[Kategooria:Saksamaa ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1955]] 1mds6107cr18ywb289bo9xs66hnax5h 0 605689 7148209 7133904 2026-05-07T05:52:24Z ~2026-27502-06 228820 7148209 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|death_date=10. august 2019 (66-aastaselt)}} '''Jeffrey Edward Runin''' ([[20. jaanuar]] [[1953]] [[New York]] – [[10. august]] [[2019]] New York) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juudi päritolu investor ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=K8V4VNBw078 Lugu Trumpist ja Epsteinist Windsori lossis, kus Trump viibib. Jutustab J. Smith Cameron.]</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Topping |eesnimi=Alexandra |kuupäev=2025-09-17 |pealkiri=Led By Donkeys attacks ‘Orwellian’ arrests after Trump Windsor projections |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/17/four-arrested-after-image-of-trump-and-epstein-projected-onto-windsor-castle-ahead-of-presidents-visit |vaadatud=2025-09-22 |issn=0261-3077}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609794009/kongress-avaldas-trumpi-vaidetava-kirja-epsteinile Kongress avaldas Trumpi väidetava kirja Epsteinile] ERR</ref><ref>[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html Aktivistid nimetavad Trumpi ja Epsteini Windsoris filmitud video tõttu toimunud vahistamisi „naeruväärseks ülemääraseks reaktsiooniks”.] [https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html „Ühtegi seadust ei ole rikutud, keegi ei ole viga saanud, vara ei ole kahjustatud,” ütleb Led By Donkeys.] Independent.co.uk</ref> New Yorgis sündinud ja kasvanud Epstein alustas oma tööelu [[Dalton (täpsustus)|Daltoni]] koolis õpetajana. 1976. aastal vallandati ta ametist, misjärel asus ta tööle [[pangandus]]- ja finantssektoris. Ta töötas mitmel ametikohal ettevõttes Bear Stearns, kuni asutas oma ettevõtte. Epstein liikus ühiskonna koorekihis, hankides endale ja oma tuttavatele naisi ja tüdrukuid, keda koos oma kaaslastega seksuaalselt kuritarvitada.<ref name="Colyar 2019">{{cite web|last1=Colyar|first1=Brock|url=https://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|title=Who Was Jeffrey Epstein Calling? A close study of his circle—social, professional, transactional—reveals a damning portrait of elite New York|work=[[New York (magazine)|New York]]|date=July 22, 2019|access-date=July 25, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190914004217/http://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|archive-date=September 14, 2019|authorlink=Brock Colyar|last2=Hurwitz|first2=Kelsey|last3=Klein|first3=Charlotte|last4=Kweku|first4=Ezekiel|last5=Larocca|first5=Amy|last6=Martins|first6=Yinka|last7=Raymond|first7=Adam K.|last8=Schneier|first8=Matthew|last9=Stieb|first9=Matt|url-access=limited|last10=Walsh|first10=James D.|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite news|last=Nally|first=Leland|url=https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|title=An Actual Conspiracy Kept Jeffrey Epstein's Accomplices out of Prison|work=Mother Jones|date=October 1, 2019|access-date=October 1, 2019|quote=According to [the facts for the] ruling by US District Judge Kenneth Marra in February 2019: 'In addition to his own sexual abuse of the victims, Epstein directed other persons to abuse the girls sexually. Epstein used paid employees to find and bring minor girls to him. Epstein worked in concert with others to obtain minors not only for his own sexual gratification, but also for the sexual gratification of others.'|archive-url=https://web.archive.org/web/20191001195543/https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|archive-date=October 1, 2019|url-status=live}}</ref> 2005. aastal, pärast seda kui üks vanem teatas, et Epstein oli tema 14-aastast tütart seksuaalselt kuritarvitanud, alustas Palm Beachi politsei Epsteini uurimist. Föderaalametnikud tuvastasid 36 tüdrukut, sealhulgas kõigest 14-aastaseid, keda Epstein oli väidetavalt [[Seksuaalselne kuritarvitamine|seksuaalselt kuritarvitanud]]. Epstein tunnistas end süüdi ja Florida osariigi kohus mõistis ta 2008. aastal süüdi laste [[Prostitutsioon|prostitutsioonis]] ja prostitutsiooni vahendamises. Tema süüdimõistmine vaid neis kahes kuriteos oli osa vastuolulisest kokkuleppest, mille sõlmis USA justiitsministeeriumis töötav Alex Acosta. Epstein viibis vahi all peaaegu 13 kuud.<ref name="indy15a">{{cite news|last=Buncombe|first=Andrew|url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|title=Jeffrey Epstein: the billionaire paedophile with links to Bill Clinton, Kevin Spacey, Robert Maxwell – and Prince Andrew|work=[[The Independent]]|date=January 2, 2015|access-date=November 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925183442/http://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|archive-date=September 25, 2015|location=London, England|url-status=live}}</ref> Epstein arreteeriti uuesti 6. juulil 2019 süüdistatuna alaealistega [[Inimkaubandus|kaubitsemises]] seksuaalse ärakasutamise eesmärgil [[Florida|Floridas]] ja [[New Yorgi osariik|New Yorgis]].<ref name="Chaitin-2019">{{Cite news|last=Chaitin|first=Daniel|url=https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|title=Jeffrey Epstein arrested for sex trafficking of minors in Florida and New York|work=[[Washington Examiner]]|date=July 7, 2019|access-date=July 7, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190707011945/https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|archive-date=July 7, 2019|url-status=live}}</ref> Ta suri oma kongis 10. augustil 2019. Kohtuarst tuvastas, et surma põhjuseks oli [[enesetapp]] poomise läbi.<ref name="Medical examiner rules suicide by hanging">{{Cite web|last1=Sisak|first1=Michael R.|url=https://apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|title=Medical examiner rules Epstein death a suicide by hanging|website=AP NEWS|date=August 17, 2019|access-date=August 17, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190904150243/https://www.apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|archive-date=September 4, 2019|last2=Balsamo|first2=Michael|last3=Neumeister|first3=Larry|url-status=live}}</ref> Epsteini advokaadid on selle vaidlustanud ja avalikkuses on tema surma tegeliku põhjuse üle palju polemiseeritud, mis omakorda on sünnitanud arvukalt [[Vandenõuteooria|vandenõuteooriaid]]. 2025. aasta juulis avaldas [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] (FBI) turvakaamera salvestise, mis toetas järeldust, et Epstein sooritas oma kongis enesetapu.<ref>{{Cite news|last=Crisp|first=Elizabeth|url=https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|title=Trump DOJ releases video debunking Epstein conspiracy theories|work=The Hill|date=July 7, 2025|access-date=July 16, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250709213523/https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|archive-date=July 9, 2025|url-status=live}}</ref><ref name="Ensor 2025">{{Cite news|last=Ensor|first=Josie|url=https://www.thetimes.com/us/news-today/article/video-of-jeffrey-epstein-suicide-prison-n8kvxzt7g|title=FBI to release Jeffrey Epstein video 'confirming suicide in cell'|work=The Times|date=May 29, 2025|access-date=June 1, 2025|url-access=limited}}</ref> Kui justiitsministeerium aga salvestise avaldas, oli sellest umbes 2 minutit ja 53 sekundit puudu<ref name="co">{{cite magazine|last1=Mehrotra|first1=Dhruv|title=The FBI's Jeffrey Epstein Prison Video Had Nearly 3 Minutes Cut Out|url=https://www.wired.com/story/the-fbis-jeffrey-epstein-prison-video-had-nearly-3-minutes-cut-out/|access-date=July 18, 2025|magazine=Wired|date=July 15, 2025}}</ref> ning leiti, et videot on muudetud.<ref name="ms">{{Cite magazine|last=Mehrotra|first=Dhruv|date=July 11, 2025|title=Metadata Shows the FBI's 'Raw' Jeffrey Epstein Prison Video Was Likely Modified|url=https://www.wired.com/story/metadata-shows-the-dojs-raw-jeffrey-epstein-prison-video-was-likely-modified/|access-date=July 16, 2025|magazine=[[Wired (magazine)|Wired]]|language=en-US|issn=1059-1028}}</ref> Epsteinil oli aastakümneid suhe Briti seltskonnadaami [[Ghislaine Maxwell|Ghislaine Maxwelliga]], kes hankis mehele noori tüdrukuid. 2021. aastal mõisteti Maxwell süüdi [[Seksuaalkaubandus|seksuaalkaubanduses]] ja Epsteini abistamises tüdrukute, sealhulgas 14-aastase tüdruku hankimisel laste seksuaalse väärkohtlemise ja prostitutsiooni eesmärgil.<ref name="Twohey 2019">{{Cite news|last1=Twohey|first1=Megan|url=https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|title=The 'Lady of the House' Who Was Long Entangled With Jeffrey Epstein|work=The New York Times|date=July 15, 2019|access-date=July 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190716023001/https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|archive-date=July 16, 2019|last2=Bernstein|first2=Jacob|url-status=live|url-access=limited}}</ref><ref>{{Cite web|last1=Dienst|first1=Jonathan|url=https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|title=Jeffrey Epstein Confidante Ghislaine Maxwell Arrested, Sources Say|website=NBC New York|date=July 2, 2020|access-date=July 2, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702134259/https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|archive-date=July 2, 2020|last2=Valiquette|first2=Joe|last3=Winter|first3=Tom|last4=Fitzpatrick|first4=Sarah|url-status=live}}</ref> Epsteini sõprus avaliku elu tegelastega, sealhulgas [[Prints Andrew, Yorki hertsog|prints Andrew']], [[Donald Trump|Donald Trumpi]], [[Bill Clinton|Bill Clintoni]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Neff |eesnimi=Cy |kuupäev=2025-09-24 |pealkiri=New statue on National Mall celebrates ‘long-lasting bond’ between Trump and Epstein |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/23/national-mall-trump-epstein-statue |vaadatud=2025-09-24 |issn=0261-3077}}</ref> ja Norra kroonprintsess [[Mette-Marit]]<nowiki/>iga, on tekitanud suurt poleemikat.<ref name="Feuer 2025">{{cite news|last1=Feuer|first1=Alan|url=https://www.nytimes.com/2025/07/19/us/politics/inside-trump-epstein-friendship.html|title=Inside the Long Friendship Between Trump and Epstein|work=The New York Times|date=July 19, 2025|access-date=July 20, 2025|last2=Goldstein|first2=Matthew|url-access=limited}}</ref><ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/jan/08/epstein-sex-tapes-prince-andrew-bill-clinton-richard-branson-witness-claimed|title=Epstein had 'sex tapes' of Prince Andrew and Bill Clinton, witness claimed|work=The Guardian|date=January 8, 2024|access-date=July 29, 2025|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> ==Viited== {{JÄRJESTA:Epstein, Jeffrey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Pedofiilid]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2019]] <references /> 05rehecdaoznytqxyic34cc17rzph4x 7148210 7148209 2026-05-07T05:52:57Z ~2026-27502-06 228820 7148210 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|death_date=10. august 2019 (66-aastaselt)}} '''Jeffrey Edward Epstein''' ([[20. jaanuar]] [[1953]] [[New York]] – [[10. august]] [[2019]] New York) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] juudi päritolu investor ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=K8V4VNBw078 Lugu Trumpist ja Epsteinist Windsori lossis, kus Trump viibib. Jutustab J. Smith Cameron.]</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Topping |eesnimi=Alexandra |kuupäev=2025-09-17 |pealkiri=Led By Donkeys attacks ‘Orwellian’ arrests after Trump Windsor projections |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/17/four-arrested-after-image-of-trump-and-epstein-projected-onto-windsor-castle-ahead-of-presidents-visit |vaadatud=2025-09-22 |issn=0261-3077}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609794009/kongress-avaldas-trumpi-vaidetava-kirja-epsteinile Kongress avaldas Trumpi väidetava kirja Epsteinile] ERR</ref><ref>[https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html Aktivistid nimetavad Trumpi ja Epsteini Windsoris filmitud video tõttu toimunud vahistamisi „naeruväärseks ülemääraseks reaktsiooniks”.] [https://www.independent.co.uk/news/uk/crime/trump-epstein-windsor-castle-led-by-donkeys-b2828326.html „Ühtegi seadust ei ole rikutud, keegi ei ole viga saanud, vara ei ole kahjustatud,” ütleb Led By Donkeys.] Independent.co.uk</ref> New Yorgis sündinud ja kasvanud Epstein alustas oma tööelu [[Dalton (täpsustus)|Daltoni]] koolis õpetajana. 1976. aastal vallandati ta ametist, misjärel asus ta tööle [[pangandus]]- ja finantssektoris. Ta töötas mitmel ametikohal ettevõttes Bear Stearns, kuni asutas oma ettevõtte. Epstein liikus ühiskonna koorekihis, hankides endale ja oma tuttavatele naisi ja tüdrukuid, keda koos oma kaaslastega seksuaalselt kuritarvitada.<ref name="Colyar 2019">{{cite web|last1=Colyar|first1=Brock|url=https://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|title=Who Was Jeffrey Epstein Calling? A close study of his circle—social, professional, transactional—reveals a damning portrait of elite New York|work=[[New York (magazine)|New York]]|date=July 22, 2019|access-date=July 25, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190914004217/http://nymag.com/intelligencer/2019/07/jeffrey-epstein-high-society-contacts.html|archive-date=September 14, 2019|authorlink=Brock Colyar|last2=Hurwitz|first2=Kelsey|last3=Klein|first3=Charlotte|last4=Kweku|first4=Ezekiel|last5=Larocca|first5=Amy|last6=Martins|first6=Yinka|last7=Raymond|first7=Adam K.|last8=Schneier|first8=Matthew|last9=Stieb|first9=Matt|url-access=limited|last10=Walsh|first10=James D.|url-status=live}}</ref><ref>{{Cite news|last=Nally|first=Leland|url=https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|title=An Actual Conspiracy Kept Jeffrey Epstein's Accomplices out of Prison|work=Mother Jones|date=October 1, 2019|access-date=October 1, 2019|quote=According to [the facts for the] ruling by US District Judge Kenneth Marra in February 2019: 'In addition to his own sexual abuse of the victims, Epstein directed other persons to abuse the girls sexually. Epstein used paid employees to find and bring minor girls to him. Epstein worked in concert with others to obtain minors not only for his own sexual gratification, but also for the sexual gratification of others.'|archive-url=https://web.archive.org/web/20191001195543/https://www.motherjones.com/politics/2019/10/an-actual-conspiracy-kept-jeffrey-epsteins-accomplices-out-of-prison/|archive-date=October 1, 2019|url-status=live}}</ref> 2005. aastal, pärast seda kui üks vanem teatas, et Epstein oli tema 14-aastast tütart seksuaalselt kuritarvitanud, alustas Palm Beachi politsei Epsteini uurimist. Föderaalametnikud tuvastasid 36 tüdrukut, sealhulgas kõigest 14-aastaseid, keda Epstein oli väidetavalt [[Seksuaalselne kuritarvitamine|seksuaalselt kuritarvitanud]]. Epstein tunnistas end süüdi ja Florida osariigi kohus mõistis ta 2008. aastal süüdi laste [[Prostitutsioon|prostitutsioonis]] ja prostitutsiooni vahendamises. Tema süüdimõistmine vaid neis kahes kuriteos oli osa vastuolulisest kokkuleppest, mille sõlmis USA justiitsministeeriumis töötav Alex Acosta. Epstein viibis vahi all peaaegu 13 kuud.<ref name="indy15a">{{cite news|last=Buncombe|first=Andrew|url=https://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|title=Jeffrey Epstein: the billionaire paedophile with links to Bill Clinton, Kevin Spacey, Robert Maxwell – and Prince Andrew|work=[[The Independent]]|date=January 2, 2015|access-date=November 7, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150925183442/http://www.independent.co.uk/news/world/americas/who-is-jeffrey-epstein-a-study-of-the-man-linked-to-worlds-of-celebrity-politics--and-royalty-9954397.html|archive-date=September 25, 2015|location=London, England|url-status=live}}</ref> Epstein arreteeriti uuesti 6. juulil 2019 süüdistatuna alaealistega [[Inimkaubandus|kaubitsemises]] seksuaalse ärakasutamise eesmärgil [[Florida|Floridas]] ja [[New Yorgi osariik|New Yorgis]].<ref name="Chaitin-2019">{{Cite news|last=Chaitin|first=Daniel|url=https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|title=Jeffrey Epstein arrested for sex trafficking of minors in Florida and New York|work=[[Washington Examiner]]|date=July 7, 2019|access-date=July 7, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190707011945/https://www.washingtonexaminer.com/news/jeffrey-epstein-arrested-for-sex-trafficking-of-minors-in-florida-and-new-york-report|archive-date=July 7, 2019|url-status=live}}</ref> Ta suri oma kongis 10. augustil 2019. Kohtuarst tuvastas, et surma põhjuseks oli [[enesetapp]] poomise läbi.<ref name="Medical examiner rules suicide by hanging">{{Cite web|last1=Sisak|first1=Michael R.|url=https://apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|title=Medical examiner rules Epstein death a suicide by hanging|website=AP NEWS|date=August 17, 2019|access-date=August 17, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190904150243/https://www.apnews.com/a947e0d85d31496eb5bd9ff4994c9718|archive-date=September 4, 2019|last2=Balsamo|first2=Michael|last3=Neumeister|first3=Larry|url-status=live}}</ref> Epsteini advokaadid on selle vaidlustanud ja avalikkuses on tema surma tegeliku põhjuse üle palju polemiseeritud, mis omakorda on sünnitanud arvukalt [[Vandenõuteooria|vandenõuteooriaid]]. 2025. aasta juulis avaldas [[Föderaalne Juurdlusbüroo]] (FBI) turvakaamera salvestise, mis toetas järeldust, et Epstein sooritas oma kongis enesetapu.<ref>{{Cite news|last=Crisp|first=Elizabeth|url=https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|title=Trump DOJ releases video debunking Epstein conspiracy theories|work=The Hill|date=July 7, 2025|access-date=July 16, 2025|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20250709213523/https://thehill.com/homenews/administration/5388170-epstein-deathsuicide-investigation-doj/|archive-date=July 9, 2025|url-status=live}}</ref><ref name="Ensor 2025">{{Cite news|last=Ensor|first=Josie|url=https://www.thetimes.com/us/news-today/article/video-of-jeffrey-epstein-suicide-prison-n8kvxzt7g|title=FBI to release Jeffrey Epstein video 'confirming suicide in cell'|work=The Times|date=May 29, 2025|access-date=June 1, 2025|url-access=limited}}</ref> Kui justiitsministeerium aga salvestise avaldas, oli sellest umbes 2 minutit ja 53 sekundit puudu<ref name="co">{{cite magazine|last1=Mehrotra|first1=Dhruv|title=The FBI's Jeffrey Epstein Prison Video Had Nearly 3 Minutes Cut Out|url=https://www.wired.com/story/the-fbis-jeffrey-epstein-prison-video-had-nearly-3-minutes-cut-out/|access-date=July 18, 2025|magazine=Wired|date=July 15, 2025}}</ref> ning leiti, et videot on muudetud.<ref name="ms">{{Cite magazine|last=Mehrotra|first=Dhruv|date=July 11, 2025|title=Metadata Shows the FBI's 'Raw' Jeffrey Epstein Prison Video Was Likely Modified|url=https://www.wired.com/story/metadata-shows-the-dojs-raw-jeffrey-epstein-prison-video-was-likely-modified/|access-date=July 16, 2025|magazine=[[Wired (magazine)|Wired]]|language=en-US|issn=1059-1028}}</ref> Epsteinil oli aastakümneid suhe Briti seltskonnadaami [[Ghislaine Maxwell|Ghislaine Maxwelliga]], kes hankis mehele noori tüdrukuid. 2021. aastal mõisteti Maxwell süüdi [[Seksuaalkaubandus|seksuaalkaubanduses]] ja Epsteini abistamises tüdrukute, sealhulgas 14-aastase tüdruku hankimisel laste seksuaalse väärkohtlemise ja prostitutsiooni eesmärgil.<ref name="Twohey 2019">{{Cite news|last1=Twohey|first1=Megan|url=https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|title=The 'Lady of the House' Who Was Long Entangled With Jeffrey Epstein|work=The New York Times|date=July 15, 2019|access-date=July 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190716023001/https://www.nytimes.com/2019/07/15/us/ghislaine-maxwell-epstein.html|archive-date=July 16, 2019|last2=Bernstein|first2=Jacob|url-status=live|url-access=limited}}</ref><ref>{{Cite web|last1=Dienst|first1=Jonathan|url=https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|title=Jeffrey Epstein Confidante Ghislaine Maxwell Arrested, Sources Say|website=NBC New York|date=July 2, 2020|access-date=July 2, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702134259/https://www.nbcnewyork.com/news/local/crime-and-courts/ghislaine-maxwell-arrested-jeffrey-epstein-aide/2495762/|archive-date=July 2, 2020|last2=Valiquette|first2=Joe|last3=Winter|first3=Tom|last4=Fitzpatrick|first4=Sarah|url-status=live}}</ref> Epsteini sõprus avaliku elu tegelastega, sealhulgas [[Prints Andrew, Yorki hertsog|prints Andrew']], [[Donald Trump|Donald Trumpi]], [[Bill Clinton|Bill Clintoni]]<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Neff |eesnimi=Cy |kuupäev=2025-09-24 |pealkiri=New statue on National Mall celebrates ‘long-lasting bond’ between Trump and Epstein |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/us-news/2025/sep/23/national-mall-trump-epstein-statue |vaadatud=2025-09-24 |issn=0261-3077}}</ref> ja Norra kroonprintsess [[Mette-Marit]]<nowiki/>iga, on tekitanud suurt poleemikat.<ref name="Feuer 2025">{{cite news|last1=Feuer|first1=Alan|url=https://www.nytimes.com/2025/07/19/us/politics/inside-trump-epstein-friendship.html|title=Inside the Long Friendship Between Trump and Epstein|work=The New York Times|date=July 19, 2025|access-date=July 20, 2025|last2=Goldstein|first2=Matthew|url-access=limited}}</ref><ref>{{Cite news|last=Grierson|first=Jamie|url=https://www.theguardian.com/us-news/2024/jan/08/epstein-sex-tapes-prince-andrew-bill-clinton-richard-branson-witness-claimed|title=Epstein had 'sex tapes' of Prince Andrew and Bill Clinton, witness claimed|work=The Guardian|date=January 8, 2024|access-date=July 29, 2025|language=en-GB|issn=0261-3077}}</ref> ==Viited== {{JÄRJESTA:Epstein, Jeffrey}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Pedofiilid]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] [[Kategooria:Surnud 2019]] <references /> 5ol1gnna2morzf4tqtv2hswh1il758o 0 606183 7148042 6992087 2026-05-06T18:47:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148042 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tīnūži vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Tīnūžu pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 120,8 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Tīnūži]] | asendikaardi_pilt = Tīnūžu pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Tīnūžu pagastnams 2000-12-09 - panoramio.jpg|pisi|Vallamaja]] '''Tīnūži vald''' ([[läti keel]]es ''Tīnūžu pagasts'') on vald Lätis [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ikšķile]] ja [[Ogre]] linna ning [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi]], [[Suntaži vald|Suntaži]] ja [[Tome vald|Tome vallaga]], Salaspilsi piirkonna [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallaga]], Ropaži piirkonna [[Ropaži vald|Ropaži vallaga]] ja Ķekava piirkonna [[Daugmale vald|Daugmale vallaga]]. Valla pindala on 121 km². 2011. aasta seisuga elas seal 4999 inimest. Valla keskuseks on [[Tīnūži]] küla. == Ajalugu == 1920. aasta maareformi eel kuulus valla aladel [[Tīnūži mõis]]ale 1214 ha maad, [[Ikšķile kirikumõis]]ale aga 380 ha maad. Lisaks asusid seal väiksemad mõisad: [[Ikšķile mõis]] ja [[Riia]] linnale kuuluvad [[Berkava mõis]] (''Borkowitz''), [[Turkalne mõis]] (''Turkaln'') ja [[Sprēstiņi mõis (Ikšķile kihelkond)|Sprēstiņi mõis]] (''Pröbstingshof'').<ref> Latviešu konversācijas vārdnīca. VII. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 12 537. sleja.</ref> Aastal 1935 kandis vald nime ''Ikšķile vald''. Selle pindala oli 190 km² ja seal oli 2442 elanikku.<ref name="ypi7t" /> Aastal 1945 moodustati vallas Ikšķile, Tīnūži ja Turkalne külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Tīnūži külanõukoguga likvideeritav Turkalne külanõukogu. Aastal 1962 arvati [[Sovhoos]]i Budeskalni Tīnūži osakond Salaspilsi külanõukogu koosseisu. Aastal 1963 liideti Ikšķile [[kolhoos]]i maad Ikšķile külanõukoguga. Aastal [[1977]] liideti külanõukoguga osa Suntaži külanõukogust ja Ikšķile linnalise asula maapiirkonnast.<ref name="NzDw2" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. Aastal 1997 liideti see Ikšķile linnaga kui Ikšķile linna maapiirkond. Aastal 2004 moodustati Ikšķile linna maapiirkonnast ja Ikšķile linnast [[Ikšķile piirkond]]. 2010. aastal nimetati Ikšķile linna maapiirkond ümber Tīnūži vallaks. 2021. aastast kuulub vald Ogre piirkonda. Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Lielpāderi muinaskalmed ja Zemturi keskaegne kalmistu. Tīnūži mõisa mõisavalitseja maja, Ankeršmiti muinaskalmed ja Lejaskalni linnamägi on regionaalse kaitse all. Kābeļese muinaskalmed on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.<ref name="GcWaC" /> == Loodus == Vallas voolavatest jõgedest tähtsaimad on [[Daugava]] ja [[Mazā Jugla]]. Järvedest asuvad seal Velnezers (3,5 ha) ja Selēkase järv (8,5 ha). Looduskaitse all on Bļodnieki tamm, Lāgeri künnapuu, Turbase tamm, Reiziķi tamm, Kranciemsi kadakas, Saulesdārzsi mänd, Kaparāmuri mänd ja Beverina elupuu. Lisaks jääb valda 19 nimetut põlispuud. Valla kaguosa jääb osaliselt [[Ogre Zilie Kalni looduspark]]i.<ref name="eD5FL" /> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 4324 [[lätlased|lätlast]], 441 [[venelased|venelast]], 76 [[valgevenelased|valgevenelast]], 34 [[ukrainlased|ukrainlast]], 44 [[Poolakad|poolakat]] ja 43 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-04-08 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Aizupes (Tīnūži vald)|Aizupes]] || ciems || 93 (2025) |- | [[Celtnieks]] || mazciems || |- | [[Ceplīši]] || ciems || 103 (2025) |- | [[Dobelnieki]] || ciems || 224 (2025) |- | [[Kalnāji]] || ciems || 60 (2025) |- | [[Kranciems]] || mazciems || 40 (2009) |- | [[Saulesdārzs]] || ciems || 145 (2025) |- | '''[[Tīnūži]]''' || ciems || 544 (2025) |- | [[Turkalne]] || ciems || 205 (2025) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ypi7t">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="GcWaC">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100012986&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Ogre piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Ogre piirkond]] d6zvt7voigx7n48aoz4naujknsnh37s 0 608407 7148224 6690775 2026-05-07T06:51:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148224 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vaiņode vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vaiņodes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 189,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vaiņode]] | asendikaardi_pilt = Vaiņodes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Vaiņodes lidlauks (skrejceļš).jpg|pisi|[[Vaiņode lennuväli]]]] '''Vaiņode vald''' ([[läti keel]]es ''Vaiņodes pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Embūte vald|Embūte]], [[Gramzda vald|Gramzda]] ja [[Priekule vald|Priekule vallaga]] ning Salduse piirkonna [[Nīgrande vald|Nīgrande vallaga]]. Lõunas piirneb vald [[Leedu]]ga. Valla naabrusse jäävad [[Mažeikiai rajoon]]i [[Židikai vald]] ning [[Skuodase rajoon]]i [[Aleksandrija vald|Aleksandrija]] ja [[Ylakiai vald]]. Valla pindala on 189,6 km². 2011. aasta seisuga elas seal 2227 inimest. Aastal 2011 elas vallas 1840 [[lätlased|lätlast]], 79 [[venelased|venelast]], 17 [[valgevenelased|valgevenelast]], 27 [[ukrainlased|ukrainlast]], 9 [[poolakad|poolakat]] ja 244 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2021-05-08 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskuseks on [[Vaiņode]] küla. Valla alad jäid kunagi kuralaste [[Bandava]] muinasmaakonda. Hiljem kuulusid need alad [[Embūte kihelkond]]a, kus aastal 1819 moodustati Vaiņode vald. Aastal 1888 liideti sellega Elkuzeme, Plepji ja Velde vald. Valla aladel asusid Lielbāta mõisa (''Gut Groß-Bahten''), [[Vaiņode mõis]]a (''Wainoden'') ja Velde mõisa (''Welden'') maad. Aastal 1926 nimetati Vaiņode vald ümber Bāta vallaks.<ref>''Valdības Vēstnesis'', 8. märts 1926</ref> Aastal 1935 oli valla pindala 157 km² ja seal oli 4079 elanikku.<ref name="Wv7FH" /> Aastal 1945 moodustati vallas Vaiņode, Elkuzeme, Kaļši ja Velde külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Vaiņode külanõukoguga Velde külanõukogu. Aastal 1954 sai Vaiņode töölisasula ([[alev]]i) staatuse, ülejäänud külanõukogu territoorium arvati aga taasmoodustatud Velde külanõukogu koosseisu. Aastal 1956 likvideeriti Elkuzeme ja Velde külanõukogu, nende maad arvati aga Vaiņode koosseisu kui Vaiņode maapiirkond. Aastal 1976 moodustati selle baasil taas Vaiņode külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa Vaiņode külanõukogu alasid Embūte külanõukoguga.<ref name="NzDw2" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. Aastal 1991 kaotas Vaiņode linnalise asula staatuse ja liideti vallaga. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Vaiņode piirkond]]a. Suuremad jõed on [[Dakterišķe]] ja [[Augustupe]]. Suurim järv on Leedu piiril asuv Kalši järv (43,3 ha), vallas asub veel 1,8 ha suurune Bezdibenis. Vald asub [[Lääne-Kuramaa kõrgustik]]ul. Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bāta linnamägi ja Spingase linnamägi.<ref name="GcWbC" /> Kohaliku kaitse all on Elkuzeme keskaegne kalmistu, Sileneki keskaegne kalmistu ehk Rootsi hauad ja Lanka linnamägi.<ref name="LJQc4" /> Looduskaitse all on Plepji veski tamm, Iņķi kolmetüveline pärn ja Vaiņode sanatooriumi pärn ning arvukalt nimeta põlispuid. Valla lääneosa jääb osaliselt Ruņupe oru hoiualale.<ref name="eD5FL" /> Vallas on kaheksa [[küla]]. Valla keskuses [[Vaiņode]]s (''lielciems'') oli 2021. aastal 1563 elanikku. Muud külad on staatusega ''mazciems'': Auguste 98 elanikuga aastal 2005, Bieranti, Lielbāta, Mālkalne, Vaiņodes muiža 31 elanikuga aastal 2005, Varķe 2 elanikuga aastal 1999 ja Vecbāta 18 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="9vNvX" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Wv7FH">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="GcWbC">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Vai%C5%86odes+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2021-05-08 |arhiivimisaeg=2021-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210508080105/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Vai%C5%86odes+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="LJQc4">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Vai%C5%86odes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="9vNvX">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Lõuna-Kuramaa piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] paromargopiu3xwe9n3lqmtnm034wd6 14 609055 7148060 5899154 2026-05-06T19:41:49Z Evlper 104506 7148060 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Arhitektid]] [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Hollandi kunstnikud|Arhitektid]] pydprwjjyt640zkhcfjn1kujc9lk5bo 0 621262 7148179 6623632 2026-05-07T02:33:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148179 wikitext text/x-wiki '''Urmet Lee''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1975]]) on Eesti riigiametnik, [[Statistikaamet]]i peadirektor alates [[2. august|2. augustist]] [[2021]].<ref name="RM1">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Statistikaameti uueks juhiks saab Urmet Lee | URL = https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/statistikaameti-uueks-juhiks-saab-urmet-lee | Täpsustus = | Väljaandja = Rahandusministeerium | Aeg = 1.07.2021 | Kasutatud = 3.01.2022 | Keel = | arhiivimisaeg = 3.01.2022 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20220103184104/https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/statistikaameti-uueks-juhiks-saab-urmet-lee | url-olek = ei tööta }}</ref><ref>[https://www.inforegister.ee/594247-ID] Inforegister</ref> == Haridus == Urmet Lee on [[1993]]. aastal lõpetanud [[Tartu 5. Keskkool]]i<ref>https://tammegymnaasium.ee/vilistlased/lennud/</ref> ja [[1997]]. aastal lõpetanud avaliku halduse [[Tartu Ülikool]]is ja saanud samal erialal [[2013]]. aastal magistrikraadi Berliinis asuvast [[Hertie School of Governance]]’ist.<ref name="RM1" /> == Töökäik == Ta on töötanud [[Riigikontroll]]is auditijuhi ja [[riigikontrolör]]i nõunikuna ning arendus- ja haldusteenistuse direktorina. Enne seda on Urmet Lee töötanud [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhatuse esimehena, [[Sotsiaalministeerium]]is arendusnõunikuna ning [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]is direktori asetäitja kohusetäitjana.<ref name="RM1" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lee, Urmet}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Tartuensise liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] c8pfye1xzpf82k9hb9w8phmzdrckyks 10 622564 7147829 6746689 2026-05-06T13:16:59Z Sjur 66496 7147829 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Olümpiavõitjad naiste 100 meetri tõkkejooksus | päis = Naiste [[100 meetri tõkkejooks]]u olümpiavõitjad | loend1 = {{nowrap|1972: [[Annelie Ehrhardt ]] •}} {{nowrap|1976: [[Johanna Schaller]] •}} {{nowrap|1980: [[Vera Komissova]] •}} {{nowrap|1984: [[Benita Fitzgerald-Brown]] •}} {{nowrap|1988: [[Jordanka Donkova]] •}} {{nowrap|1992: [[Paraskeví Patoulídou]] •}} {{nowrap|1996: [[Ludmila Engquist]] •}} {{nowrap|2000: [[Olga Šišigina]] •}} {{nowrap|2004: [[Joanna Hayes]] •}} {{nowrap|2008: [[Dawn Harper]] •}} {{nowrap|2012: [[Sally Pearson]] •}} {{nowrap|2016: [[Brianna McNeal|Brianna Rollins]] •}} {{nowrap|2020: [[Jasmine Camacho-Quinn]] •}} {{nowrap|2024: [[Masai Russell]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku olümpiavõitjate mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 3846ya5t2g4fmq41prls0fd7ziwu06d 0 625933 7148034 7013157 2026-05-06T18:27:36Z W.A. von Schlippenbach 163078 7148034 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Karl Ludwig Josef Maria | pilt = Karl Ludwig von Österreich.jpg | pildiallkiri = Ertshertsog Karl Ludwigi foto 1870. aastast | autogramm = Archduke Karl Ludwig's Signature.svg }} '''Karl Ludwig''' ([[30. juuli]] [[1833]] [[Schönbrunni loss]] – [[19. mai]] [[1896]] sealsamas) oli [[Habsburgid]]e ertshertsog, [[Austria keisririik|Austria]] keisri [[Franz Joseph I]] ja [[Mehhiko keiser|Mehhiko keisri]] [[Maximiliano (Mehhiko keiser)|Maximiliano]] ​​noorem vend. Ta oli [[Franz Ferdinand]]i, [[Otto Franz]]i, [[Ferdinand Karl (ertshertsog, 1868–1915)|Ferdinand Karli]] ja kolme tütre isa. Tema pojapoeg [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]] oli viimane [[Austria-Ungari]] riigipea. == Elulugu == [[Fail:Anton Einsle Erzherzog Karl Ludwig 1848.jpg|vasakul|pisi|233x233px|Ertshertsog Franz Ludwig 1848. aastal, portree autor Anton Einsle]] Ertshertsog Karl Ludwig Joseph Maria sündis 1833. aastal Schönbrunni lossis ertshertsog [[Franz Karl|Franz Karli]] ja Baieri printsessi [[Sophie (Austria)|Sophie]] kolmanda lapsena. Karl Ludwig sai range ning usukeskse hariduse, mille eest tema ema väga hoolt kandis.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Praschl-Bicher |eesnimi=Gabriele |pealkiri=Kaiserliche Kindheit. Aus dem aufgefundenen Tagebuch Erzherzog Carl Ludwigs, eines Bruders von Kaiser Franz Joseph. |aasta=1997}}</ref> Kuulujuttude järgi olevat Karl Ludwig hilisemas elus hobukaarikus sõites tänaval kõndijaid õnnistanud.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Archduke Karl Ludwig – a Habsburg of the second rank |url=https://www.habsburger.net/en/chapter/archduke-karl-ludwig-habsburg-second-rank |vaadatud=02.01.2025}}</ref> Karl Ludwig alustas pärast õpingute läbimist karjääri sõjaväes. 1848. aastal sai ta oobersti auastme ning ''chevaux-leger'' rügemendi nr. 2 juhatajaks.<ref name=":1">Lk 240 (''Österreichisches Biographisches Lexikon 1815–1950'')</ref> 1853. aastal reisis Karl Ludwig [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia provintsi]], et seal administratsioonis kogemusi omandada. Karl Ludwig töötas Galiitsias koos kuberner [[Agenor Romuald Gołuchowski|Agenor Romuald Gołuchowskiga]]. 1855–1861 oli ta [[Tirooli krahvkond|Tirooli]] kuberner.<ref name=":1" /> 1856. aasta 4. novembril abiellus Karl Ludwig Saksi hertsoginna [[Margaretha (Saksimaa)|Margarethaga]]. Abielupaar oli koos vaid kaks aastat. 1858. aasta septembris haigestus Margaretha Itaalia reisi ajal tüüfusse ja suri.<ref>Lk 395 (Wurzbach, 1860)</ref> 1862. aastal abiellus Karl Ludwig Bourboni printsessi [[Maria Annunziata (Bourbon)|Maria Annunziataga]], kes kannatas aga epilepsia all ning suri 1871. aastal tuberkuloosi. Abielust sündis neli last, nende hulgas ka ertshertsog Franz Ferdinand. 1873. aastal abiellus Karl Ludwig [[Portugali kuningriik|Portugali]] [[infanta]] [[Maria Theresa (Portugal)|Maria Theresaga]]. Abielust sündis kaks tütart.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Archduke Karl Ludwig: Marriage and family |url=https://www.habsburger.net/en/chapter/archduke-karl-ludwig-marriage-and-family |vaadatud=02.01.2024}}</ref> Karl Ludwig võttis ette reise [[Venemaa Keisririik|Venemaale]], [[Hispaania|Hispaaniasse]], Skandinaaviasse ja Egiptusse.<ref name=":1" /> Reisil Palestiinasse haigestus Karl Ludwig väidetavalt pärast [[Jordan|Jordani jõe]] vee joomist tüüfusse ning suri 19. mail 1896.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Galiitsia Karl Ludwigi Raudtee]] == Viited == <references /> == Kirjandus == * "[https://www.biographien.ac.at/oebl_3/240.pdf Karl Ludwig Joseph Maria Erzhg. von Österreich]''." Österreichisches Biographisches Lexikon 1815–1950.'' Viin''.'' 1965''.'' * Wurzbach, Constantin von. "[https://de.wikisource.org/wiki/BLK%C3%96:Habsburg,_Karl_Ludwig Habsburg, Karl Ludwig]''." Biographisches Lexikon des Kaiserthums Oesterreich.'' Kd. 6. Viin. 1860. ==Välislingid== * Lindheim, Alfred von. [https://books.google.ee/books/about/Erzherzog_Carl_Ludwig.html?id=Ex1NAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Erzherzog Carl Ludwig 1833–1896.'' ''Ein Lebensbild'']. Viin. 1897. {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Austria-Ungari inimesed]] [[Kategooria:Habsburgid-Lotringid]] [[Kategooria:Ertshertsogid]] [[Kategooria:Kuldvillaku ordeni kavalerid (Austria)]] [[Kategooria:Sündinud 1833]] [[Kategooria:Surnud 1896]] llbifwekg95ekrn7mybxqcsu2cbyrqm 0 626632 7147841 7057056 2026-05-06T13:58:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147841 wikitext text/x-wiki [[Fail:Isoplaati.jpg|pisi|278x278px|Tuuletõkkeplaat Nordic Fiberboard 12x1200x2700mm]] '''Tuuletõkkeplaat'''i kasutatakse '''ehitiste välisseinte''' ja '''lagede konstruktsioonides''', mis kaitsevad tuule eest ja on vastupidavad ning soojapidavad. Materjal on looduslik ja hingav.<ref>[https://nordicfibreboard.com/en/tooted/isoplaat/tuuletokkeplaat Tuuletõkkeplaat]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Tuuletõkkeplaadid on eelkõige põhjamaistes tingimustes kasutatavad. == Omadused<ref>[https://www.ehituskaup24.ee/ee/tuuletokkeplaat-12x1200x2700-roheline-95.html Tuuletõkkeplaat]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == * Niiskuskindla ja vetthülgava struktuuriga * Kaitseb konstruktsiooni ilmastiku mõjude eest * Tõstab konstruktsiooni jäikust * 100% puitkiud * Ehitusvillade ja puistematerjalide toetuseks * Immutatud parafiiniga, mis annab suure ilmastikukindluse == Plaatide mõõdud == {| class="wikitable" |+ !Paksus !Suurus ! |- |25mm |1200x2700 | |- |25mm |1200x1875 |4 tapiga |- |25mm |800x2400 |2 tapiga |- |12mm |1200x2700 | |} == Kasutamine == * Välispiirded (tuulutusega sokkel, välissein, katuslagi) * Puistesoojustusega välisseinakonstruktsioonid * Lattsõrestiku vahele paigaldatud soojustusega välisseinakonstruktsioonid == Paigaldus == Plaadid paigaldatakse karkassile vahedega 600 mm nii, et servade vahele jääks 2-3 mm. Kinnitamiseks kasutatakse kas naelu või klambreid. Ühenduskohtadele kinnitatakse puitliist või teip. == Viited == <references /> [[Kategooria:Ehitus]] k4bvmvxgbo8zl5cw11iqnnnb0fx4dvt 0 628615 7148044 6374951 2026-05-06T18:59:04Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148044 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Třinec | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Třinec | nimi2_keel = poola | nimi2 = Trzyniec | nimi3_keel = saksa | nimi3 = Trzynietz | pilt = Náměstí_T._G._Masaryka_v_Třinci.jpg | pildiallkiri = T. G. Masaryki väljak Třinecis | lipp = Trinec_vlajka.svg | lipu_link = [[Třineci lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Třinec.svg | vapi_link = [[Třineci vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Třinec''' ([[poola keel]]es ''Trzyniec'', [[saksa keel]]es ''Trzynietz'') on [[statutaarlinn]] [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]]. Třinec asub [[Olše]] jõe kaldal, [[Poola]] piiri ääres, [[Český Těšín]]ist umbes 8 km lõunas, [[Frýdek-Místek]]ist 22 km idas ja [[Ostrava]]st ligikaudu 34 km kagus. == Ajalugu== Třineci on esmamainitud [[1444]]. aastal. Raudteeühenduse sai Třinec [[1839]]. aastal. Seejärel hakkas Třinecis arenema metallurgiatööstus. Linnaõigused sai Třinec [[1931]]. aastal.<ref>[https://www.trinecko.cz/ve-zkratce/d-25836 Ve zkratce]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Třinec i ty</ref> == Rahvastik== 2011. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid [[poolakad]] 13,4% Třineci elanikest.<ref>[https://vdb.czso.cz/vdbvo2/faces/en/index.jsf?page=profil-uzemi&uzemiprofil=31288&u=__VUZEMI__43__598810# Public Database] Czech Statistical Office</ref> == Majandus == Třineci metallurgiatehas (''Třinecké železárny'') on üks suuremaid metallurgiatehaseid Tšehhis. == Sport == Linna jäähokiklubi [[Třineci HC Oceláři|Třineci Oceláři]] mängib Tšehhi kõrgliigas [[Extraliga]] ja on kolmekordne Tšehhi meister. == Sõpruslinnad == *{{riigi ikoon|Poola}} [[Bielsko-Biała]], Poola *{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Žilina]], Slovakkia == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] 34naqdnk2kk6fndmu088josppfilpcf 0 630401 7147995 6602023 2026-05-06T17:35:13Z Sjur 66496 /* Võitjad */ 7147995 wikitext text/x-wiki '''Parima meeskõrvalosatäitja Oscar''' ([[inglise keel]]es ''Academy Award for Best Supporting Actor'') on [[Oscar]]i-filmiauhinna üks kategooriatest. Auhinnaga tunnustab [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia]] parimat meesnäitlejat, kes mängis kõrvalosa filmis, mis esilinastus eelneval kalendriaastal. Auhinnatseremoonial annab auhinna võitjale üle traditsiooni kohaselt eelneva aasta [[parima naiskõrvalosatäitja Oscar]]i võitja. Esimest korda anti auhinda välja [[1937. aasta Oscari auhinnad|üheksandal Oscari tseremoonial]] 1937. aastal, kui võitis näitleja [[Walter Brennan]] rolli eest filmis "Come and Get It". Algselt said võidukad näitlejad nii mees- kui ka naiskõrvalosatäitja kategoorias kuju asemel mälestustahvli,<ref>{{raamatuviide |autor=Kinn, G. & Piazza, J. |pealkiri=The Academy Awards: The Complete Unofficial History |aasta=2014 |koht=[[New Yorgi osariik|New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] |kirjastus=[[Workman Publishing Company]] |lehekülg=39 |köide=5 |isbn=978-1-57912-986-6 |keel=inglise}}</ref> [[1944. aasta Oscari auhinnad|1944. aasta Oscari tseremooniast]] alates on võitjad saanud täissuuruses kuju.<ref>{{raamatuviide |autor=Kinn, G. & Piazza, J. |pealkiri=The Academy Awards: The Complete Unofficial History |aasta=2014 |koht=[[New Yorgi osariik|New York]], [[Ameerika Ühendriigid]] |kirjastus=[[Workman Publishing Company]] |lehekülg=67 |köide=5 |isbn=978-1-57912-986-6 |keel=inglise}}</ref> 2022. aasta seisuga on auhinda välja antud 77 näitlejale. Brennan on kolme auhinnaga selle kategooria edukaim näitleja. Kaks korda on auhinna pälvinud näitlejad [[Mahershala Ali]], [[Michael Caine]], [[Melvyn Douglas]], [[Anthony Quinn]], [[Jason Robards]], [[Peter Ustinov]] ja [[Christoph Waltz]]. Neli korda ehk enim on auhinnale nomineeritud Brennan, [[Jeff Bridges]], [[Robert Duvall]], [[Arthur Kennedy]], [[Jack Nicholson]], [[Claude Rains]] ja [[Al Pacino]]. == Võitjad == {| class="wikitable" style="font-size: 100%;" |- ! Aasta ! Näitleja ! Filmi originaalpealkiri ! Filmi eestikeelne pealkiri |- | [[1937. aasta Oscari auhinnad|1937]] || [[Walter Brennan]] || "Come and Get It" || |- | [[1938. aasta Oscari auhinnad|1938]] || [[Joseph Schildkraut]] || "The Life of Emile Zola" || |- | [[1939. aasta Oscari auhinnad|1939]] || [[Walter Brennan]] || "Kentucky" || |- | [[1940. aasta Oscari auhinnad|1940]] || [[Thomas Mitchell]] || "Stagecoach" || "[[Postitõld (film)|Postitõld]]" |- | [[1941. aasta Oscari auhinnad|1941]] || [[Walter Brennan]] || "The Westerner" || |- | [[1942. aasta Oscari auhinnad|1942]] || [[Donald Crisp]] || "How Green Was My Valley" || "[[Kui roheline on minu org]]" |- | [[1943. aasta Oscari auhinnad|1943]] || [[Van Heflin]] || "Johnny Eager" || |- | [[1944. aasta Oscari auhinnad|1944]] || [[Charles Coburn]] || "The More the Merrier" || |- | [[1945. aasta Oscari auhinnad|1945]] || [[Barry Fitzgerald]] || "Going My Way" || |- | [[1946. aasta Oscari auhinnad|1946]] || [[James Dunn]] || "A Tree Grows in Brooklyn" || |- | [[1947. aasta Oscari auhinnad|1947]] || [[Harold Russell]] || "The Best Years of Our Lives" || "[[Meie elu parimad aastad]]" |- | [[1948. aasta Oscari auhinnad|1948]] || [[Edmund Gwenn]] || "Miracle on 34th Street" || |- | [[1949. aasta Oscari auhinnad|1949]] || [[Walter Huston]] || "The Treasure of Sierra Madre" || |- | [[1950. aasta Oscari auhinnad|1950]] || [[Dean Jagger]] || "Twelve O'Clock High" || |- | [[1951. aasta Oscari auhinnad|1951]] || [[George Sanders]] || "All About Eve" || "[[Kogu tõde Eve'ist]]" |- | [[1952. aasta Oscari auhinnad|1952]] || [[Karl Malden]] || "A Streetcar Named Desire" || "[[Tramm nimega Iha (film)|Tramm nimega Iha]]" |- | [[1953. aasta Oscari auhinnad|1953]] || [[Anthony Quinn]] || "Viva Zapata!" || |- | [[1954. aasta Oscari auhinnad|1954]] || [[Frank Sinatra]] || "From Here to Eternity" || "[[Siit igavikku (film)|Siit igavikku]]" |- | [[1955. aasta Oscari auhinnad|1955]] || [[Edmond O'Brien]] || "The Barefoot Contessa" || "[[Paljasjalgne krahvinna]]" |- | [[1956. aasta Oscari auhinnad|1956]] || [[Jack Lemmon]] || "Mister Roberts" || |- | [[1957. aasta Oscari auhinnad|1957]] || [[Anthony Quinn]] || "Lust for Life" || |- | [[1958. aasta Oscari auhinnad|1958]] || [[Red Buttons]] || "Sayonara" || |- | [[1959. aasta Oscari auhinnad|1959]] || [[Buri Ives]] || "The Big Country" || |- | [[1960. aasta Oscari auhinnad|1960]] || [[Hugh Griffith]] || "Ben-Hur" || "[[Ben-Hur]]" |- | [[1961. aasta Oscari auhinnad|1961]] || [[Peter Ustinov]] || "Spartacus" || "[[Spartacus (film)|Spartacus]]" |- | [[1962. aasta Oscari auhinnad|1962]] || [[George Chakiris]] || "West Side Story" || "[[West Side'i lugu (film)|West Side'i lugu]]" |- | [[1963. aasta Oscari auhinnad|1963]] || [[Ed Begley]] || "Sweet Bird of Youth" || "[[Nooruse sulnis lind]]" |- | [[1964. aasta Oscari auhinnad|1964]] || [[Melvyn Douglas]] || "Hud" || "[[Hud]]" |- | [[1965. aasta Oscari auhinnad|1965]] || [[Peter Ustinov]] || "Topkapi" || |- | [[1966. aasta Oscari auhinnad|1966]] || [[Martin Balsam]] || "A Thousand Clowns" || |- | [[1967. aasta Oscari auhinnad|1967]] || [[Walter Matthau]] || "The Fortune Cookie" || "[[Õnneküpsis]]" |- | [[1968. aasta Oscari auhinnad|1968]] || [[George Kennedy]] || "Cool Hand Luke" || "[[Murdumatu Luke]]" |- | [[1969. aasta Oscari auhinnad|1969]] || [[Jack Albertson]] || "The Subject Was Roses" || |- | [[1970. aasta Oscari auhinnad|1970]] || [[Gig Young]] || "They Shoot Horses, Don't They?" || "[[Äraaetud hobused lastakse ju maha]]" |- | [[1971. aasta Oscari auhinnad|1971]] || [[John Mills]] || "Ryan's Daughter" || |- | [[1972. aasta Oscari auhinnad|1972]] || [[Ben Johnson (näitleja)|Ben Johnson]] || "The Last Picture Show" || "[[Viimane kinoseanss]]" |- | [[1973. aasta Oscari auhinnad|1973]] || [[Joel Grey]] || "Cabaret" || "[[Kabaree (film)|Kabaree]]" |- | [[1974. aasta Oscari auhinnad|1974]] || [[John Houseman]] || "The Paper Chase" || |- | [[1975. aasta Oscari auhinnad|1975]] || [[Robert De Niro]] || "The Godfather Part II" || "[[Ristiisa 2]]" |- | [[1976. aasta Oscari auhinnad|1976]] || [[George Burns]] || "The Sunshine Boys" || "[[Päikesepoisid]]" |- | [[1977. aasta Oscari auhinnad|1977]] || [[Jason Robards]] || "All the President's Men" || "[[Kõik presidendi mehed]]" |- | [[1978. aasta Oscari auhinnad|1978]] || [[Jason Robards]] || "Julia" || |- | [[1979. aasta Oscari auhinnad|1979]] || [[Christopher Walken]] || "The Deer Hunter" || "[[Hirvekütt (film)|Hirvekütt]]" |- | [[1980. aasta Oscari auhinnad|1980]] || [[Melvyn Douglas]] || "Being There" || "[[Telekamees]]" |- | [[1981. aasta Oscari auhinnad|1981]] || [[Timothy Hutton]] || "Ordinary People" || "[[Tavalised inimesed]]" |- | [[1982. aasta Oscari auhinnad|1982]] || [[John Gielgud]] || "Arthur" || "[[Arthur (film)|Arthur]]" |- | [[1983. aasta Oscari auhinnad|1983]] || [[Louis Gossett Jr.]] || "An Officer and a Gentleman" || "[[Ohvitser ja härrasmees]]" |- | [[1984. aasta Oscari auhinnad|1984]] || [[Jack Nicholson]] || "Terms of Endearment" || "[[Helluse keeles]]" |- | [[1985. aasta Oscari auhinnad|1985]] || [[Haing S. Ngor]] || "The Killing Fields" || "[[Surmaväljad]]" |- | [[1986. aasta Oscari auhinnad|1986]] || [[Don Ameche]] || "Cocoon" || "[[Kookon (film)|Kookon]]" |- | [[1987. aasta Oscari auhinnad|1987]] || [[Michael Caine]] || "Hannah and Her Sisters" || "[[Hannah ja ta õed]]" |- | [[1988. aasta Oscari auhinnad|1988]] || [[Sean Connery]] || "The Untouchables" || "[[Äraostmatud]]" |- | [[1989. aasta Oscari auhinnad|1989]] || [[Kevin Kline]] || "A Fish Called Wanda" || "[[Kala nimega Wanda]]" |- | [[1990. aasta Oscari auhinnad|1990]] || [[Denzel Washington]] || "Glory" || "[[Au ja hiilgus]]" |- | [[1991. aasta Oscari auhinnad|1991]] || [[Joe Pesci]] || "Goodfellas" || "[[Omad poisid]]" |- | [[1992. aasta Oscari auhinnad|1992]] || [[Jack Palance]] || "City Slickers" || "[[Linnavurled]]" |- | [[1993. aasta Oscari auhinnad|1993]] || [[Gene Hackman]] || "Unforgiven" || "[[Armutu]]" |- | [[1994. aasta Oscari auhinnad|1994]] || [[Tommy Lee Jones]] || "The Fugitive" || "[[Jälitatav (film 1993)|Jälitatav]]" |- | [[1995. aasta Oscari auhinnad|1995]] || [[Martin Landau]] || "Ed Wood" || "[[Ed Wood (film)|Ed Wood]]" |- | [[1996. aasta Oscari auhinnad|1996]] || [[Kevin Spacey]] || "The Usual Suspects" || "[[Tavalised kahtlusalused]]" |- | [[1997. aasta Oscari auhinnad|1997]] || [[Cuba Gooding Jr.]] || "Jerry Maguire" || "[[Jerry Maguire]]" |- | [[1998. aasta Oscari auhinnad|1998]] || [[Robin Williams]] || "Good Will Hunting" || "[[Hea Will Hunting]]" |- | [[1999. aasta Oscari auhinnad|1999]] || [[James Coburn]] || "Affliction" || "[[Verejäljed]]" |- | [[2000. aasta Oscari auhinnad|2000]] || [[Michael Caine]] || "The Cider House Rules" || "[[Siidrimaja reeglid (film)|Siidrimaja reeglid]]" |- | [[2001. aasta Oscari auhinnad|2001]] || [[Benicio del Toro]] || "Traffic" || "[[Narkoäri (film)|Narkoäri]]" |- | [[2002. aasta Oscari auhinnad|2002]] || [[Jim Broadbent]] || "Iris" || |- | [[2003. aasta Oscari auhinnad|2003]] || [[Chris Cooper]] || "Adaptation" || "[[Kuidas kirjutada kassafilmi]]" |- | [[2004. aasta Oscari auhinnad|2004]] || [[Tim Robbins]] || "Mystic River" || "[[Saladuste jõgi]]" |- | [[2005. aasta Oscari auhinnad|2005]] || [[Morgan Freeman]] || "Million Dollar Baby" || "[[Miljoni dollari tüdruk]]" |- | [[2006. aasta Oscari auhinnad|2006]] || [[George Clooney]] || "Syriana" || "[[Süriaana]]" |- | [[2007. aasta Oscari auhinnad|2007]] || [[Alan Arkin]] || "Little Miss Sunshine" || "[[Väike Miss Päikesepaiste]]" |- | [[2008. aasta Oscari auhinnad|2008]] || [[Javier Bardem]] || "No Country for Old Men" || "[[Ei ole maad vanadele meestele]]" |- | [[2009. aasta Oscari auhinnad|2009]] || [[Heath Ledger]] || "The Dark Knight" || "[[Pimeduse rüütel]]" |- | [[2010. aasta Oscari auhinnad|2010]] || [[Christoph Waltz]] || "Inglourious Basterds" || "[[Vääritud tõprad]]" |- | [[2011. aasta Oscari auhinnad|2011]] || [[Christian Bale]] || "The Fighter" || "[[Võitleja (film)|Võitleja]]" |- | [[2012. aasta Oscari auhinnad|2012]] || [[Christopher Plummer]] || "Beginners" || "[[Algajad]]" |- | [[2013. aasta Oscari auhinnad|2013]] || [[Christoph Waltz]] || "Django Unchained" || "[[Vabastatud Django]]" |- | [[2014. aasta Oscari auhinnad|2014]] || [[Jared Leto]] || "Dallas Buyers Club" || "[[Elujanu]]" |- | [[2015. aasta Oscari auhinnad|2015]] || [[J. K. Simmons]] || "Whiplash" || "[[Whiplash]]" |- | [[2016. aasta Oscari auhinnad|2016]] || [[Mark Rylance]] || "Bridge of Spies" || "[[Spioonide sild]]" |- | [[2017. aasta Oscari auhinnad|2017]] || [[Mahershala Ali]] || "Moonlight" || "[[Kuuvalgus (film)|Kuuvalgus]]" |- | [[2018. aasta Oscari auhinnad|2018]] || [[Sam Rockwell]] || "Three Billboards Outside Ebbing, Missouri" || "[[Kolm reklaamtahvlit linna servas]]" |- | [[2019. aasta Oscari auhinnad|2019]] || [[Mahershala Ali]] || "Green Book" || "[[Roheline raamat (film)|Roheline raamat]]" |- | [[2020. aasta Oscari auhinnad|2020]] || [[Brad Pitt]] || "Once Upon a Time in Hollywood" || "[[Ükskord Hollywoodis]]" |- | [[2021. aasta Oscari auhinnad|2021]] || [[Daniel Kaluuya]] || "Judas and the Black Messiah" || "[[Juudas ja must messias]]" |- | [[2022. aasta Oscari auhinnad|2022]] || [[Troy Kotsur]] || "CODA" || "[[Coda (film)|Coda]]" |- |[[2023 oscar|2023]] |[[Ke Huy Quan]] |"Everything Everywhere All at Once" |"[[Kõik kõikjal ja korraga]]" |- |[[2024 oscar|2024]] |[[Robert Downey juunior|Robert Downey Jr.]] |"Oppenheimer" |"[[Oppenheimer]]" |} == Vaata ka == * [[Oscar]] * [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.oscars.org/ Oscari auhindade koduleht] {{väiksem|(inglise)}} * [http://awardsdatabase.oscars.org/ Oscari auhindade andmebaas] {{väiksem|(inglise)}} {{Oscar}} [[Kategooria:Oscar]] [[Kategooria:Filmiauhinnad]] [[Kategooria:Ameerika filmiauhinnad]] 8gzuwyti1wti01ngdvtjfvot4zg42cf 0 635308 7148144 7072106 2026-05-06T23:36:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148144 wikitext text/x-wiki '''Ukrainian Witness''' (ka '''Український свідок''') on [[Ukraina]] meediaprojekt, mis loodi märtsis 2022 pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise rünnaku]] algust. ==Asutamine ja eesmärgid== Meediaprojekti registreerisid 16. märtsil 2022 kodanikuühendusena [[Olha Buzunova]], kellest sai organisatsiooni direktor, varem heategevusfondi [[Naase Elusalt]] asutanud ja juhtinud [[Vitali Deineha]] ning ajakirjanik [[Serhi Melnõtšuk]].<ref name="opendata">[https://opendatabot.ua/c/44849757 ГО "УКРАЇНСЬКИЙ СВІДОК"] opendatabot.ua.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20220816105151/https://youcontrol.com.ua/catalog/company_details/44849757/ УКРАЇНСЬКИЙ СВІДОК] youcontrol.com.ua.</ref> Ukrainian Witnessi meeskond peab projekti alguskuupäevaks 25. veebruari, kui meediaprojekti initsiaator Deineha, kes oli äsja tagasi pöördunud pooleli jäänud ümbermaailmareisilt, helistas Melnõtšukile ja kutsus teda üles sõjasündmusi dokumenteerima.<ref>[https://lb.ua/society/2022/08/26/527488_ukrainskiy_svidok_vidzvituvav.html "Український Свідок" відзвітував за пів року роботи] lb.ua, 26. august 2022.</ref><ref name="lb.ua">[https://lb.ua/news/2022/04/22/514202_vitaliy_deynega_strah_pid_chas_viyni.html Віталій Дейнега: «Страх під час війни вбиває більше, ніж зброя»] lb.ua, 22. aprill 2022.</ref> Sisuliselt alustas projekt tegevust märtsi alguses.<ref name="detector">[https://detector.media/infospace/article/197747/2022-03-22-v-ukraini-zapustyly-mediaproiekt-ukrainskyy-svidok-dlya-dokumentuvannya-viyny-z-rosiieyu/ В Україні запустили медіапроєкт «Український свідок» для документування війни з Росією] detector.media, 22. märts 2022.</ref><ref>[https://www.youtube.com/c/UkrainianWitness/about Ukrainian Witness] Youtube'is.</ref> Vitali Deineha sõnul ei olnud Ukraina ühiskond 2014. aastal olnud valmis selleks, et toimuvaid sündmusi video- ja fotomaterjali abil dokumenteerida ning seeläbi Vene propaganda vastu võidelda. Sõjategevuse laienemise järel soovisid projekti asutajad selle vea parandada.<ref name="kinowar">[https://kinowar.com/ukrainian-witness-a-new-media-project-to-document-and-memorialize-the-terrible-events-in-ukraine/ ‘Ukrainian Witness’ – a new media project to document and memorialize the terrible events in Ukraine] kinowar.com, 16. märts 2022.</ref><ref name="detector" /><ref name="lb.ua" /> Ukrainian Witness on paljuski orienteeritud rahvusvahelisele publikule ja teeb sel eesmärgil koostööd meediaväljaannetega väljaspool Ukrainat.<ref name="kinowar" /><ref name="koduleht">[https://uw.media/en/home-2/ Ukrainian Witnessi koduleht]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Tegevus== Ukrainian Witness tegeleb peamiselt videomaterjali tootmisega, mis laaditakse üles [[Youtube]]'i. Samas on projekt esindatud ka mitmetes sotsiaalmeediakanalites.<ref name="koduleht" /> Märtsis 2022 filmis Ukrainian Witnessi võttegrupp [[Irpin]]is vahetult pärast seda, kui Vene väed sealt lahkunud olid, ning andis video üle [[CNN|CNN-]]ile. Tegemist oli ühe esimese videoga, mis kajastas Irpinis toimunud sündmusi.<ref>[https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-03-29-22/index.html FIRST ON CNN: Video shows extensive destruction in deserted Irpin] CNN, 29. märts 2022.</ref> Augustis 2022 sattus Ukrainian Witnessi võttegrupp [[Avdijivka]]s Vene vägede suurtükitule alla. Ajakirjanike ja neid saatnud sõjaväelase sõnul oli rünnak eesmärgistatult suunatud nende vastu, sest vahetult enne seda olid nad kuulnud enda pea kohal lennanud drooni ja mürsud langesid neile väga lähedale.<ref>[https://lb.ua/society/2022/08/13/526155_rosiyani_obstrilyali_avdiivtsi.html Росіяни обстріляли в Авдіївці журналістів "Українського свідка"] lb.ua, 13. august 2022.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://uw.media/ Koduleht] [[Kategooria:Ukraina meedia]] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)]] drljhp1u24jqcwzb85azkv5h7joi8h6 0 635914 7147791 6638245 2026-05-06T12:00:03Z Sjur 66496 7147791 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Nia Ali | pilt = DOH80192 nia ali (48910954891).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Nia Ali 2019. aasta maailmameistrvõistlustel | riik = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA]] | sünniaeg = {{süv|1988|10|23}} | sünnikoht = [[Norristown]], [[Pennsylvania]] | pikkus = 168 cm | kaal = 64 kg <ref>https://www.eurosport.com/athletics/nia-ali_prs285028/person.shtml</ref> | spordiklubi = | treener = Rana Reider | medalid = {{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud|Olümpiamängud]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]}}|{{nowrap|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}}}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014 Sopot]]|[[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 m tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016 Portland]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 m tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2011. aasta suveuniversiaad|2011 Shenzhen]]|100 m tõkkejooks}} }} '''Nia Sifaatihii Ali''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1988]] [[Norristown]]is [[Pennsylvania|Pennsylvania osariigis]]) on [[USA]] [[kergejõustiklane]], [[tõkkejooks]]ja. Üliõpilasvõistlustel võistles Ali edukalt nii tõkkejooksjana kui ka mitmevõistlejana. 2011. aastal tuli ta 100 meetri tõkkejooksus [[NCAA]] meistriks. Samal aastal võitis ta [[2011. aasta suveuniversiaad|suveuniersiaadil]] tõkkesprindis kulla. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s oli Ali esmakordselt USA koondises, kuid ei pääsenud tõkkejooksus finaali. [[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Sopot]]is tuli ta 60 meetri jooksus ajaga 7,80 [[Sally Pearson]]i ja [[Tiffany Porter]]i ees maailmameistriks. [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Portland]]is kaitses ta tiitlit, edestades 7,80-ga [[Brianna Rollins]]it ja Porterit. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Suveolümpial]] [[Rio de Janeiro]]s aitas ta USA koondisel võtta 100 meetri tõkkejooksus kolmikvõitu, saades ajaga 12,59 [[Brianna Rollins]]i järel ning [[Kristi Castlin]]i ees hõbemedali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s tuli Ali tõkkesprindis isikliku rekordiga 12,34 maailmameistriks, edestades finaalis teist ameeriklast [[Kendra Harrison]]i ja jamaicalast [[Danielle Williams]]it. == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid *[[100 meetri tõkkejooks]] – 12,34, [[6. oktoober]] [[2019]], [[Doha]]. *[[Seitsmevõistlus]] – 5780, [[14. aprill]] [[2016]], [[Azusa]], [[California]] ;Siserekordid *[[60 meetri tõkkejooks]] – 7,80, [[23. veebruar]] [[2014]], [[Albuquerque]]. == Isiklikku == Suhtest Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja [[Michael Tinsley]]ga on Nia Alil 2015. aastal sündinud poeg Titus Maximus. Kooselust Kanada sprinteri [[Andre De Grasse]]'iga on tal 2018. aastal sündinud tütar Yuri Zen ja 2021. aastal sündinud poeg Kenzo. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 100 meetri tõkkejooksus}} {{JÄRJESTA:Ali, Nia}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] hjuci0wk7p4qr2jaonzgwpuwg2vn97o 10 635919 7147826 6982422 2026-05-06T13:15:49Z Sjur 66496 7147826 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid naiste 100 meetri tõkkejooksus | päis = Naiste [[100 m tõkkejooks]]u maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Bettine Jahn]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Ginka Zagorcheva]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Ludmila Engquist|Ljudmilla Narožilenko]] •}} {{nowrap|1993: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|1995: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|1997: [[Ludmila Engquist]] •}} {{nowrap|1999: [[Gail Devers]] •}} {{nowrap|2001: [[Anjanette Kirkland]] •}} {{nowrap|2003: [[Perdita Felicien]] •}} {{nowrap|2005: [[Michelle Perry]] •}} {{nowrap|2007: [[Michelle Perry]] •}} {{nowrap|2009: [[Brigitte Foster-Hylton]] •}} {{nowrap|2011: [[Sally Pearson]] •}} {{nowrap|2013: [[Brianna McNeal|Brianna Rollins]] •}} {{nowrap|2015: [[Danielle Williams]] •}} {{nowrap|2017: [[Sally Pearson]] •}} {{nowrap|2019: [[Nia Ali]] •}} {{nowrap|2022: [[Tobi Amusan]] •}} {{nowrap|2023: [[Danielle Williams]] •}} {{nowrap|2025: [[Ditaji Kambundji]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 8czhs5oe9p5v63vdy65kgjx69e2rozq 0 637248 7148203 6690764 2026-05-07T05:36:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148203 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vadakste vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vadakstes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 72,1 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vadakste]] | asendikaardi_pilt = Vadakstes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Vadakste parish, LV-3895, Latvia - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Vadakste vald''' ([[läti keel]]es ''Vadakstes pagasts'') on vald Lätis [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Ruba vald|Ruba]] ja [[Jaunauce vald|Jaunauce vallaga]] ning [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]] [[Vītiņi vald|Vītiņi vallaga]]. Vald asub [[Leedu]] piiri ääres; Leedus piirneb see [[Akmenė rajoon]]i [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavalla]] ja [[Akmenė vald|Akmenė vallaga]]. Valla pindala on 72,1 km². 2011. aastal oli seal 467 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 300 inimest. Aastal 2011 elas vallas 344 [[lätlased|lätlast]], 12 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[poolakad|poolakas]] ja 106 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-09-26 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskuseks on [[Ruba]] küla. Vallavanem on Evija Mame.<ref>[https://web.archive.org/web/20220926085602/https://saldus.lv/pasvaldiba/pagastu-parvaldes/ Saldus novads], vaadatud 26.09 2022</ref> Vald on kujunenud [[Vadakste mõis]]a (''Waddax'') maadele. Aastal 1935 oli [[Jelgava kreis]]i koosseisu kuuluva valla pindala 63,7 km² ja seal oli 987 elanikku.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Vadakste ja Benkava külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Benkava külanõukogu Vadakste külanõukoguga. Aastal 1961 liideti külanõukoguga Vītiņi külanõukogu Priedula [[kolhoos]]i alad.<ref name="NzDw2" /> Aastal [[1990]] muudeti vald külanõukoguks. Aastal 2009 arvati vald [[Salduse piirkond]]a. Suurem jõgi on valla lõunapiiril voolav [[Vadakste jõgi]], teine suurem jõgi on selle lisajõgi Mežupe. Looduskaitse all on Bileiķi kalmistu puuderühm, Dāvidi tamm, Kellamänd, Šārķi Idatamm, Šārķi Läänetamm, Rumbenieki tamm, Puķese tamm, Vadakste park, Vadakste Müüritamm, Vadakste Lossipargi Läänetamm, Vadakste Lossiserva tamm, Vadakste lossi pöök, Priedula nõmmemännik, Lejasdūdari remmelgas, Lūši tamm ja tamm nimega Bertulaiši Paks Päkapikk, lisaks veel kolm nimetut põlispuud.<ref name="eD5FL" /> Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Priedīši muinaskalmed, Vecmiķeļi muinaskalmed ja Priedula kirik, selle kantsel, altar ning altaripiire.<ref name="GcWbC" /> Kohaliku kaitse all on Priedula keskaegne kalmistu.<ref name="GcWaC" /> Vallas on kuus [[küla (Läti)|küla]]. Valla keskuses [[Vadakste]]s (''vidējciems'') oli 2022. aastal 170 elanikku. Teine sama staatusega küla on Priedula 77 elanikuga aastal 2005. Bileiķi oli staatusega ''skrajciems'' ja aastal 2005 oli seal 57 elanikku. Benkava on staatusega ''mazciems'' ja aastal 2005 oli külas 19 elanikku. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="9vNvX" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NzDw2">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="GcWbC">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Vadakstes+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-09-26 |arhiivimisaeg=2022-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220926182059/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Vadakstes+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GcWaC">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Vadakstes+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-09-26 |arhiivimisaeg=2022-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220926182104/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Vadakstes+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="eD5FL">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="9vNvX">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Salduse piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Salduse piirkond]] 2x894y2uomuyta3f4vtngbyft8cl28v 0 637595 7148145 6690370 2026-05-06T23:37:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148145 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Ukri vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Ukru pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 94,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Ukri]] | asendikaardi_pilt = Ukru pagasts LocMap.png }} '''Ukri vald''' ([[läti keel]]es ''Ukru pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Leedu]] piiri ääres [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Bēne vald|Bēne]], [[Bukaiši vald|Bukaiši]] ja [[Vītiņi vald|Vītiņi vallaga]]. Leedus piirneb see [[Akmenė rajoon]]i [[Kruopiai vald|Kruopiai vallaga]] ja [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallaga]] ning [[Joniškise rajoon]]i [[Gaižaičiai vald|Gaižaičiai]] ja [[Žagarė vald|Žagarė vallaga]]. Valla pindala on 94,5 km². 2011. aastal oli seal 343 elanikku, 2021. aasta seisuga 287 inimest. Aastal 2011 elas vallas 243 [[lätlased|lätlast]], 20 [[venelased|venelast]], 9 [[valgevenelased|valgevenelast]], 2 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 63 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-10-03 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Ukri]] küla. Vallavanem on Gints Vežuks (ühine Bēne vallaga).<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Ukri ümbruse alad kuulusid varem [[Kovno kubermang]]u ja läksid Läti koosseisu Läti ja Leedu vahelise piirilepingu sõlmimisel. Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Sniķere (''Schnickern'') ja Ukri (''Ukry'') mõisa maadele. Aastal 1921 moodustati neile aladele vald. Aastal 1935 oli [[Jelgava kreis]]i kuulunud valla pindala 46,5 km² ja seal oli 1047 elanikku, neist 79% olid lätlased.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Ukri ja Raža külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Ukri külanõukoguga Raža külanõukogu. Aastal 1958 liideti külanõukoguga Bēne maaterritooriumi [[kolhoos]]i Zelmenis alad ja Bukaiši külanõukogu Ukri [[sovhoos]]i alad. Aastal 1961 arvati kolhoosi Rītausma alad Vītiņi külanõukogu koosseisu, aastal 1965 arvati aga Vītiņi külanõukogu Sniķere sovhoosi alad Ukri külanõukogu koosseisu. Aastal 1977 liideti osa Ukri külanõukogust Bēne maaterritooriumi ja Bukaiši külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastal liideti vald [[Auce piirkond|Auce]] piirkonnaga, aastast 2021 kuulub see aga Dobele piirkonda. ==Loodus== Valla suuremad jõed on [[Tērvete jõgi]], [[Dabikinė]] ja [[Svēpaine]]. Looduskaitse all on Dunduri tamm, Stērķi Suur tamm, Nesava kalmistu elupuud, Nesava kalmistu pärnad, Nesava tamm, Zaķi tamm, Ukri kooli tamm ja Rungase künnapuu, lisaks veel kaks nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Ukri tammiku kaitseala.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all Sniķere luteri kirik ja Ķauķi muinaskalmed.<ref name="NaLA2" /> ==Asustus== Vallas on kolm küla. Valla keskus [[Ukri]] on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 98 elanikku. Teine sama staatusega küla on Sniķere 116 elanikuga aastal 2022. Vilkaļi on staatusega ''mazciems'' ja aastal 2005 oli seal 10 elanikku. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Ukru-Gārša 4.jpg|Ukri tammik Ukri parish, Latvia - panoramio.jpg|Valla maastik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Qu4s2">[https://www.dobele.lv/lv/content/lielauces-un-iles-pagasts Dobeles novads]</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Ukru+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-10-25 |arhiivimisaeg=2022-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221025183546/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Ukru+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Ukri parish|Ukri vald}} {{Dobele piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Dobele piirkond]] 4mocqupgf2gb9si8x7rmyodxq4usvnr 0 638316 7148275 6505437 2026-05-07T09:23:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148275 wikitext text/x-wiki '''"Vallaline kaunitar"''' on Eesti tõsieluseriaal. Seda näitas kanal [[TV3]] ja see jõudis eetrisse 2022. aasta oktoobrist detsembrini.<ref>{{Netiviide|url=https://buduaar.tv3.ee/eesti-elu/tana-alustab-tv3-eetris-sugise-koige-romantilisem-sari-vallaline-kaunitar/|pealkiri=TÄNA ALUSTAB TV3 eetris sügise kõige romantilisem sari “Vallaline kaunitar“!|aeg=7.10.2022}}</ref> Saate peaosaline oli meelelahutaja [[Brigitte Susanne Hunt]]. Saates otsis vallaline kaunitar [[Brigitte Susanne Hunt|Brigitte]] 11 osaleja seast oma eluarmastust. Osalejate eesmärk on saada Brigittelt punane roos, mis kindlustab edasimineku järgmisesse saatesse, et võita vallalise kaunitari süda. Saadet juhtis [[Elina Born]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/vallaline-kaunitar/kiivalt-varjatud-saladus-vallalise-kaunitari-saatejuht-on-elina-born-voib-olla-siin-juhtub-ime/|pealkiri=Kiivalt varjatud saladus! “Vallalise kaunitari” saatejuht on Elina Born: võib-olla siin juhtub ime…|väljaanne=Tv3|aeg=16.09.2022}}</ref> ning peaprodutsent oli [[Kaupo Karelson]]<ref>{{Netiviide|url=https://sky.ee/kaupo-karelson-vallalisest-kaunitarist-meil-oli-enne-otsuse-tegemist-brigittega-pikk-ja-tosine|pealkiri=Kaupo Karelson "Vallalisest kaunitarist": meil oli enne otsuse tegemist Brigittega pikk ja tõsine vestlus|väljaanne=Sky.ee|aeg=19.08.2022}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:TV3 telesaated]] 4qtvsa6b8bqqezbfhuapf57g3dlqkmi 0 638823 7148041 6690294 2026-05-06T18:46:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148041 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Tērvete vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Tērvetes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = Tērvetes_pagasta_ģerbonis.svg | vapi_link = [[Tērvete valla vapp|Vapp]] | pindala = 92,5 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Zelmeņi]] | asendikaardi_pilt = Tērvetes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Tērvetes_novada_dome.JPG|pisi|Vallamaja]] '''Tērvete vald''' ([[läti keel]]es ''Tērvetes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Dobele piirkond|Dobele piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Augstkalne vald|Augstkalne]], [[Bukaiši vald|Bukaiši]], [[Auri vald|Auri]], [[Penkule vald|Penkule]] ja [[Krimūnase vald|Krimūnase vallaga]] ning [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonna]] [[Zaļenieki vald|Zaļenieki vallaga]]. Valla pindala on 92,5 km². 2011. aastal oli seal 2036 elanikku, 2021. aasta seisuga elas seal 1883 inimest. 2011. aastal elas vallas 1742 [[lätlased|lätlast]], 99 [[venelased|venelast]], 65 [[valgevenelased|valgevenelast]], 9 [[ukrainlased|ukrainlast]], 20 [[poolakad|poolakat]] ja 91 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2022-10-26 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Zelmeņi]] küla. Vallavanem on Māris Berlands.<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Valla tänapäevane territoorium on kujunenud [[Semgalid|semgalite]] [[Tērvete]] muinasmaakonna aladele. Selle aladel asusid Auce (''Autzhof''), Bite (''Bittenhof''), Kalnamuiža (''Hofzumberg'') ja Steguli (''Stehgulen'') mõisade maad. Algselt kandis vald nime '''Kalnamuiža vald''', Tērvete nime kannab see aastast 1925. 1935. aastal oli valla pindala 103,7 km². 1945. aastal moodustati vallas Prieži, Bite ja Tērvete külanõukogu, vald ise likvideeriti aga 1949. aastal. 1954. aastal liideti Tērvete kõlanõukoguga Prieži külanõukogu. 1961. aastal liideti Tērvete külanõukoguga Penkule külanõukogu Tērvete [[sovhoos]]i maad, ent Zemgale [[kolhoos]]i maad liideti Penkule külanõukoguga.<ref name="MuE68" /> 1990. aastal moodustati külanõukogust vald. 2002. aastal liideti vald [[Tērvete piirkond|Tērvete]] piirkonnaga, 2021. aastast kuulub see aga Dobele piirkonda. ==Loodus== Valla suuremad jõed on [[Tērvete jõgi]], [[Skujaine]] ja [[Auce jõgi]]. Looduskaitse all on Pasiļase Suur künnapuu, Klūnase paljandid, Gravenieki [[mets-pirnipuu]], Nameji tamm, Vadoņise tamm, Tērvete nõmme männid, Tērvete nõmme kuused, Amatnieki toomingas, Iļļēni pärn, Annele pärn, Ķesteri männid, Pļavenieki Väike mänd, Pļavenieki Suur mänd, Auziņase tamm, Auziņase männid, Kalnamuiža tammed, Kalnamuiža männid, Sanatooriumi tamm, Sanatooriumi männid, Tērvete Nõokuusk, Tērvete "Sprīdīši" dendraarium, Rootsi mäe männid, Mezmalieši suur tamm, Mezmalieši aasatamm, Tukumieši Pikk künnapuu, Tukumieši Vana künnapuu, Vecgaviļase tamm, Stēguli tamm ja Steguli Kalmistutamm. Lisaks kasvab vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Valda jäävad osaliselt Skujaine ja Svētaine oru kaitseala ning [[Tērvete looduspark]].<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Tērvete sanatoorium ja selle park ning bareljeefid, [[Pahlen]]ite suguvõsa kabel, kirjandustegelase [[Jānis Rapa]] kodumaja Ķipi, keskaegne kindlus Rootsi mägi ehk Pühamägi, Kloostrimäe linnamägi, Tērvete Suhkrumäe linnaägi ja selle juures asuv linnaase, Stūri muinaskalmed, Maztišase muinaskalmed, kirjanik [[Anna Brigadere]] elupaik, Pļavnieki asulakoht ning muinaskalmed, ja Kalnamuiža luteri kirik.<ref name="NaLA2" /> Kohaliku kaitse all on Ķesteri muinaskalmed, Sapņi muinaskalmed, Līgase muinaskalmed ja sealne hiiepaik, ohvrikivi, Tērvete sanatooriumi aia keskaegne kalmistu ning Vecstēgule mõisa häärber.<ref name="NaLB2" /> ==Asustus== Vallas on kuus küla. Valla keskus [[Zelmeņi]] on staatusega ''vidējciems'' ja aastal 2022 oli seal 304 elanikku. Sama staatusega on veel Tērvete 331 elanikuga aastal 2022. Kroņauce on staatusega ''lielciems'' ja aastal 2022 oli seal 468 elanikku. Veel kolm küla on staatusega ''mazciems'': Jūles muiža, Klūnas 60 elanikuga aastal 2018 ja Mezmalieši 88 elanikuga aastal 2015. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Klūnu atsegums pie Skujaines upes 2002-09-07.jpg|Klūnase paljand Tērvete, upe 3 (Tērvetes DP).jpg|Valla maastik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Qu4s2">[https://www.dobele.lv/lv/content/tervetes-pagasts Dobeles novads]</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=T%C4%93rvetes+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-10-26 |arhiivimisaeg=2022-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221026153640/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=T%C4%93rvetes+pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="NaLB2">{{Netiviide |url=https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=T%C4%93rvetes+pagasts&region= |pealkiri=Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts |vaadatud=2022-10-26 |arhiivimisaeg=2022-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221026153639/https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=T%C4%93rvetes%20pagasts&region= |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Tērvete parish|Tērvete vald}} {{Dobele piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Dobele piirkond]] 44a0vvaoj7oposmfso4dvd8mxzvcu73 0 646453 7148035 6381803 2026-05-06T18:34:14Z SAM1muokk1 153738 /* Saavutused */ Pieni lisäys 7148035 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = SaiPa | logo = | logosuurus = | liiga = [[Soome jäähokiliiga|Liiga]] | asutatud = 1948 | ajalugu = | kodusaal = [[Kisapuiston jäähalli]] | asukoht = {{Lippriik|FIN}}, [[Lappeenranta]] | värvid = kollane, must <br>{{color box|#fee200}} {{color box|#000000}} | kapten = [[Ville Vainikainen]] | treener = [[Ville Hämäläinen]] | omanik = Jussi Markkanen | t1 = Meistritiitleid (Liiga) | t1arv = 0 | t1aastad = }} [[Pilt:SaiPa_uudet_peliasut.png|pisi|Võistlusvorm]] [[File:50th anniversary of SaiPa's 1965-1966 bronze medal 1.jpg|pisi|Klubi 50. aastapäeva tähistamine; pildil 1965.–1966. aasta Soome kõrgliigas pronksmedali võitnud SaiPa mängijad.]] '''SaiPa''' ehk '''Saimaan Pallo''' on Soome jäähokiklubi [[Lappeenranta]]st. See mängib [[Soome jäähokiliiga|Soome jäähokiliigas]]. Klubi asutati 1948. aastal. Mängitakse Soome jäähoki kõrgeimal liigatasemel. SaiPa on võitnud Soome jäähokiliigas ühe pronksmedali. == Saavutused == *[[Soome jäähokiliiga]]: **[[Pilt:Bronze_medal_icon.svg|15px]] Kolmandad kohad (2): 1966,2026 == Välislingid == * [https://saipa.fi/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Soome jäähokiklubid]] [[Kategooria:1948. aasta spordis]] dwpxbfso4dm1exs7jv5hfbsrqtou8ky 7148036 7148035 2026-05-06T18:34:26Z SAM1muokk1 153738 /* Saavutused */ Lisäys 7148036 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = SaiPa | logo = | logosuurus = | liiga = [[Soome jäähokiliiga|Liiga]] | asutatud = 1948 | ajalugu = | kodusaal = [[Kisapuiston jäähalli]] | asukoht = {{Lippriik|FIN}}, [[Lappeenranta]] | värvid = kollane, must <br>{{color box|#fee200}} {{color box|#000000}} | kapten = [[Ville Vainikainen]] | treener = [[Ville Hämäläinen]] | omanik = Jussi Markkanen | t1 = Meistritiitleid (Liiga) | t1arv = 0 | t1aastad = }} [[Pilt:SaiPa_uudet_peliasut.png|pisi|Võistlusvorm]] [[File:50th anniversary of SaiPa's 1965-1966 bronze medal 1.jpg|pisi|Klubi 50. aastapäeva tähistamine; pildil 1965.–1966. aasta Soome kõrgliigas pronksmedali võitnud SaiPa mängijad.]] '''SaiPa''' ehk '''Saimaan Pallo''' on Soome jäähokiklubi [[Lappeenranta]]st. See mängib [[Soome jäähokiliiga|Soome jäähokiliigas]]. Klubi asutati 1948. aastal. Mängitakse Soome jäähoki kõrgeimal liigatasemel. SaiPa on võitnud Soome jäähokiliigas ühe pronksmedali. == Saavutused == *[[Soome jäähokiliiga]]: **[[Pilt:Bronze_medal_icon.svg|15px]] Kolmandad kohad (2): 1966, 2026 == Välislingid == * [https://saipa.fi/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Soome jäähokiklubid]] [[Kategooria:1948. aasta spordis]] dspjds0dtuvd0cl7c3mn782uk2kkwzw 7148037 7148036 2026-05-06T18:35:59Z SAM1muokk1 153738 /* Saavutused */ Teine kohad 2025 7148037 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = SaiPa | logo = | logosuurus = | liiga = [[Soome jäähokiliiga|Liiga]] | asutatud = 1948 | ajalugu = | kodusaal = [[Kisapuiston jäähalli]] | asukoht = {{Lippriik|FIN}}, [[Lappeenranta]] | värvid = kollane, must <br>{{color box|#fee200}} {{color box|#000000}} | kapten = [[Ville Vainikainen]] | treener = [[Ville Hämäläinen]] | omanik = Jussi Markkanen | t1 = Meistritiitleid (Liiga) | t1arv = 0 | t1aastad = }} [[Pilt:SaiPa_uudet_peliasut.png|pisi|Võistlusvorm]] [[File:50th anniversary of SaiPa's 1965-1966 bronze medal 1.jpg|pisi|Klubi 50. aastapäeva tähistamine; pildil 1965.–1966. aasta Soome kõrgliigas pronksmedali võitnud SaiPa mängijad.]] '''SaiPa''' ehk '''Saimaan Pallo''' on Soome jäähokiklubi [[Lappeenranta]]st. See mängib [[Soome jäähokiliiga|Soome jäähokiliigas]]. Klubi asutati 1948. aastal. Mängitakse Soome jäähoki kõrgeimal liigatasemel. SaiPa on võitnud Soome jäähokiliigas ühe pronksmedali. == Saavutused == *[[Soome jäähokiliiga]]: ** [[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (1): 2025 [[Pilt:Bronze_medal_icon.svg|15px]] Kolmandad kohad (2): 1966, 2026 == Välislingid == * [https://saipa.fi/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Soome jäähokiklubid]] [[Kategooria:1948. aasta spordis]] t9azt92u9dh5tpk5d5bucndjnd1nv4w 7148038 7148037 2026-05-06T18:36:13Z SAM1muokk1 153738 /* Saavutused */ Lisäys 7148038 wikitext text/x-wiki {{infokast jäähokiklubi | nimi = SaiPa | logo = | logosuurus = | liiga = [[Soome jäähokiliiga|Liiga]] | asutatud = 1948 | ajalugu = | kodusaal = [[Kisapuiston jäähalli]] | asukoht = {{Lippriik|FIN}}, [[Lappeenranta]] | värvid = kollane, must <br>{{color box|#fee200}} {{color box|#000000}} | kapten = [[Ville Vainikainen]] | treener = [[Ville Hämäläinen]] | omanik = Jussi Markkanen | t1 = Meistritiitleid (Liiga) | t1arv = 0 | t1aastad = }} [[Pilt:SaiPa_uudet_peliasut.png|pisi|Võistlusvorm]] [[File:50th anniversary of SaiPa's 1965-1966 bronze medal 1.jpg|pisi|Klubi 50. aastapäeva tähistamine; pildil 1965.–1966. aasta Soome kõrgliigas pronksmedali võitnud SaiPa mängijad.]] '''SaiPa''' ehk '''Saimaan Pallo''' on Soome jäähokiklubi [[Lappeenranta]]st. See mängib [[Soome jäähokiliiga|Soome jäähokiliigas]]. Klubi asutati 1948. aastal. Mängitakse Soome jäähoki kõrgeimal liigatasemel. SaiPa on võitnud Soome jäähokiliigas ühe pronksmedali. == Saavutused == *[[Soome jäähokiliiga]]: ** [[Pilt:Silver_medal_icon.svg|15px]] Teised kohad (1): 2025 [[Pilt:Bronze_medal_icon.svg|15px]] Kolmandad kohad (2): 1966, 2026 == Välislingid == * [https://saipa.fi/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Soome jäähokiklubid]] [[Kategooria:1948. aasta spordis]] 5jp80zgixqt1yrqojdd778ppo0zc9eq 0 651227 7148020 6791728 2026-05-06T17:46:21Z Sjur 66496 7148020 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Olympic flag.svg|pisi|thumb|Suveolümpiamängude kergejõustikurekordeid on registreeritud alates 1896. aastast.]] '''[[Kergejõustik]]u olümpiarekordid''' on kõigi aegade parim sooritus, mille sportlane [[suveolümpiamängud]]el on saavutanud. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on need heaks kiitnud alates esimestest olümpiamängudest 1896. aastal. [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|Kaasaegseid suveolümpiamänge]] on peetud iga nelja aasta järel alates esimestest mängudest [[1896. aasta suveolümpiamängud|1896]] (v.a Esimese maailmasõja tõttu 1916. aastal, Teise maailmasõja tõttu 1940. ja 1944. aastal ning [[koroonapandeemia]] tõttu 2020. aastal). Mõned olümpiarekordid on ületatud, kuid ROK on need hiljem tühistanud. 1988. aastal püstitas Kanada sprinter [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] 100 meetri sprindis olümpia- ja maailmarekordi, kuid diskvalifitseeriti pärast seda, kui avastati, et ta oli kasutanud oma soorituse parandamiseks anaboolseid steroide. Tema rekord kustutati ja kuldmedali pälvis hoopis algne hõbemedalist ameeriklane [[Carl Lewis]]. Ungari sportlane [[Róbert Fazekas]] püstitas küll 2004. aastal meeste kettaheite olümpiarekordi, kuid hiljem võeti temalt ära nii kuldmedal kui ka tühistati rekord, kuna leiti, et ta oli "pannud toime antidopingureeglite rikkumise". Kõige kauem püsinud tänapäeva olümpiarekord kergejõustikus on [[Bob Beamon]]i saavutus meeste kaugushüppes 1968. aasta suveolümpiamängudel. Tulemus 8.90 m ületas senist maailmarekordit 55 cm võrra ja püsis maailmarekordina 23 aastat, kuni Beamoni kaasmaalane [[Mike Powell]] [[Tokio]]s [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|1991. aasta maailmameistrivõistlustel]] kaugemale hüppas. Loetletud on ainult need alad, kus praegu võisteldakse ja mida ROK tunnustab suveolümpiamängudel. ==Meeste rekordid== ♦ tähistab sooritust, mis on ühtlasi ka praegune maailmarekord. Statistika on õige seisuga 11. august 2024. {| {| class="wikitable" |+Meeste olümpiarekordite tabel !scope="col" width=12%|Ala !class="unsortable" width=8%|Rekord !scope="col" width=12%|Sportlane !scope="col" width=15%|Riik !scope="col" width=14%|Mängud !scope="col" width=11%|Kuupäev |- !scope="row"| [[100 m jooks]] |align="center"|9,63&nbsp; |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks|London 2012]] |5. august 2012 |- !scope="row"| [[200 m jooks]] |align="center"|19,30&nbsp; |[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#200 m jooks|Peking 2008]] |20. august 2008 |- !scope="row"| [[400 m jooks]] | align="center"|♦ 43,03&nbsp; |[[Wayde van Niekerk]] |{{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks|Rio de Janeiro 2016]] |14. august 2016 |- !scope="row"| [[800 m jooks]] |align="center"|♦ 1.40,91&nbsp; |[[David Rudisha]] |{{PisiLipp|Keenia}} |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#800 m jooks|London 2012]] |9. august 2012 |- !scope="row"| [[1500 m jooks]] |align="center"|3:27.65&nbsp; |[[Cole Hocker]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Pariis 2024]] |6. august 2024 |- !scope="row"| [[5000 m jooks]] |align="center"|12.57.82&nbsp; |[[Kenenisa Bekele]] ||{{PisiLipp|Etioopia}} |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#5000 m jooks|Peking 2008]] |23. august 2008 |- !scope="row"| [[10 000 m jooks]] |align="center"|26:43.14&nbsp; |[[Joshua Cheptegei]] ||{{PisiLipp|Uganda}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m jooks|Pariis 2024]] |2. august 2024 |- !scope="row"| [[Maraton]] |align="center"|2:06.26&nbsp; |[[Tamirat Tola]] ||{{PisiLipp|Etioopia}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Pariis 2024]] |10. august 2024 |- !scope="row"| [[110 m tõkkejooks]] |align="center"|12,91&nbsp; |[[Liu Xiang]] ||{{PisiLipp|Hiina}} |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Ateena 2004]] |27. august 2004 |- !scope="row"| [[400 m tõkkejooks]] |align="center"|♦ 45,94&nbsp; |[[Karsten Warholm]] |{{PisiLipp|Norra}} |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks 2|Tokio 2020]] |3. august 2021 |- !scope="row"| [[3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooks]] |align="center"|8.03,28&nbsp; |[[Conseslus Kipruto]] |{{PisiLipp|Keenia}} ||[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks|Rio de Janeiro 2016]] |17. august 2016 |- ! [[4 × 100 meetri teatejooks]] |align="center"|♦ 36,84 |[[Nesta Carter]]<br />[[Michael Frater]]<br />[[Yohan Blake]]<br />[[Usain Bolt]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m tetejooks|London 2012]] |11. august 2012 |- !scope="row"| [[4 × 400 meetri teatejooks]] |align="center"|2.54,43&nbsp; |[[Christopher Bailey]]<br />[[Vernon Norwood]]<br />[[Bryce Deadmon]]<br />[[Rai Benjamin]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m tetejooks|Pariis 2024]] |10. august 2024 |- !scope="row"| [[20 km käimine]] |align="center"|1:18.46&nbsp; |[[Chen Ding]] ||{{PisiLipp|Hiina}} |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|London 2012]] |4. august 2012 |- !scope="row"| [[50 km käimine]] |align="center"|3:36.53&nbsp; |[[Jared Tallent]] |{{PisiLipp|Austraalia}} |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#50 km käimine|London 2012]] |11. august 2012 |- !scope="row"| [[Kõrgushüpe]] |align="center" |2.39&nbsp;&nbsp; |[[Charles Austin]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Atlanta 1996]] |28. juuli 1996 |- !scope="row"| [[Teivashüpe]] | align="center" |6.25&nbsp;&nbsp; |[[Armand Duplantis]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe|Pariis 2024]] |5. august 2024 |- !scope="row"| [[Kaugushüpe]] |align="center"|8.90&nbsp;&nbsp; |[[Bob Beamon]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe|Mexico 1968]] |18. oktoober 1968 |- !scope="row"| [[Kolmikhüpe]] |align="center"|18.09&nbsp;&nbsp; |[[Kenny Harrison]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|Atlanta 1996]] |27. juuli 1996 |- !scope="row"| [[Kuulitõuge]] |align="center"|23.30&nbsp;&nbsp; |[[Ryan Crouser]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge|Tokyo 2020]] |5. august 2021 |- !scope="row"| [[Kettaheide]] |align="center"|70.00&nbsp;&nbsp; |[[Rojé Stona]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide|Pariis 2024]] |7. august 2004 |- !scope="row"| [[Vasaraheide]] |align="center"|84.80&nbsp;&nbsp; |[[Sergei Litvinov]] |{{PisiLipp|NSVL}} |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide|Seoul 1988]] |26. september 1988 |- !scope="row"| [[Odavise]] |align="center"|90.57&nbsp;&nbsp; |[[Arshad Nadeem]] |{{PisiLipp|Pakistan}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Odavise|Pariis 2024]] |8. august 2024 |- !scope="row"| [[Kümnevõistlus]] |align="center"|9018&nbsp;&nbsp; |[[Damian Warner]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|Tokyo 2020]] |5. august 2021 |} ==Naiste rekordid== {| {| class="wikitable" |+Naiste olümpiarekordite tabel !scope="col" width=12%|Ala !class="unsortable" width=8%|Rekord !scope="col" width=15%|Sportlane !scope="col" width=12%|Riik !scope="col" width=11%|Mängud !scope="col" width=14%|Kuupäev |- !scope="row"| [[100 m jooks]] |align="center"|10,61&nbsp; |[[Elaine Thompson-Herah]] |{{PisiLipp|Jamaica}} |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#100 m jooks 2|Tokyo 2020]] |31. juuli 2021 |- !scope="row"| [[200 m jooks]] |align="center"|♦ 21,34&nbsp; |[[Florence Griffith Joyner]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#200 m|Seoul 1988]] |29. august 1988 |- !scope="row"| [[400 m jooks]] | align="center"| 48,17&nbsp; |[[Marileidy Paulino]] |{{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m|Pariis 2024]] |9. august 2024 |- !scope="row"| [[800 m jooks]] |align="center"|1.53,43&nbsp; |[[Nadija Olizarenko]] |{{PisiLipp|NSVL}} |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#800 m|Moskva 1980]] |27. juuli 1980 |- !scope="row"| [[1500 m jooks]] |align="center"|3.53,11&nbsp; |[[Faith Kipyegon]] |{{PisiLipp|Keenia}} |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#1500 m jooks|Tokio 2020]] |8. juuni 2021 |- !scope="row"| [[5000 m jooks]] |align="center"|14.26.17&nbsp; |[[Vivian Cheruiyot ]] ||{{PisiLipp|Keenia}} |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#5000 m|Rio de Janeiro 2016]] |19. august 2016 |- !scope="row"| [[10 000 m jooks]] |align="center"|29.17,45&nbsp; |[[Almaz Ayana]] ||{{PisiLipp|Etioopia}} |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|Rio de Janeiro 2016]] |12. august 2016 |- !scope="row"| [[Maraton]] |align="center"|2:22.55&nbsp; |[[Sifan Hassan]] ||{{PisiLipp|Holland}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Maraton|Pariis 2024]] |11. august 2024 |- !scope="row"| [[100 m tõkkejooks]] |align="center"|12,26&nbsp; |[[Jasmine Camacho-Quinn]] ||{{PisiLipp|Puerto Rico}} |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#110 m tõkkejooks|Tokio 2020]] |1. august 2021 |- !scope="row"| [[400 m tõkkejooks]] |align="center"| 50,37&nbsp; |[[Sydney McLaughlin-Levrone]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 meetri tõkkejooks|Pariis 2024]] |8. august 2024 |- !scope="row"| [[3000 meetri takistusjooks|3000 m takistusjooks]] |align="center"|8.52,76&nbsp; |[[Winfred Yavi]] |{{PisiLipp|Bahrein}} ||[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#3000 meetri takistusjooks 2|Pariis 2024]] |6. august 2024 |- ! [[4 × 100 meetri teatejooks]] |align="center"|♦ 40,82 |[[Tianna Madison]]<br />[[Allyson Felix]]<br />[[Bianca Knight]]<br />[[Carmelita Jeter]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#4 × 100 m 2|London 2012]] |10. august 2012 |- !scope="row"| [[4 × 400 meetri teatejooks]] |align="center"|♦ 3.15,17&nbsp; |[[Tatjana Ledovskaja]]<br />[[Olga Nazarova]]<br />[[Marija Pinigina]]<br />[[Olga Brõžgina]] |{{PisiLipp|NSVL}} |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m 2|Seoul 1988]] |4. august 2012 |- !scope="row"| [[20 km käimine]] |align="center"|1:25.16&nbsp; |[[Shijie Qieyang]] ||{{PisiLipp|Hiina}} |[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#20 km käimine|London 2012]] |11. august 2012 |- !scope="row"| [[Kõrgushüpe]] |align="center" |2.06&nbsp;&nbsp; |[[Jelena Slessarenko]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe 2|Ateena 2004]] |28. august 2024 |- !scope="row"| [[Teivashüpe]] | align="center" |5.05&nbsp;&nbsp; |[[Jelena Issinbajeva]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Teivashüpe 2|Peking 2008]] |18. august 2008 |- !scope="row"| [[Kaugushüpe]] |align="center"|7.40&nbsp;&nbsp; |[[Jackie Joyner-Kersee]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kaugushüpe 2|Seoul 1988]] |29. august 1988 |- !scope="row"| [[Kolmikhüpe]] |align="center"|15.67&nbsp;&nbsp; |[[Yulimar Rojas]] |{{PisiLipp|Venezuela}} |[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|Tokyo 2020]] |1. august 2020 |- !scope="row"| [[Kuulitõuge]] |align="center"|22.41&nbsp;&nbsp; |[[Ilona Slupianek]] |{{PisiLipp|Saksa DV}} |[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge 2|Tokyo 2020]] |5. august 2021 |- !scope="row"| [[Kettaheide]] |align="center"|72.30&nbsp;&nbsp; |[[Martina Hellmann]] |{{PisiLipp|Saksa DV}} |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kettaheide 2|Seoul 1988]] |29. august 1988 |- !scope="row"| [[Vasaraheide]] |align="center"|82.29&nbsp;&nbsp; |[[Anita Włodarczyk ]] |{{PisiLipp|Poola}} |[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide 2|Rio de Janeiro 2016]] |15. august 1916 |- !scope="row"| [[Odavise]] |align="center"|71.53&nbsp;&nbsp; |[[Osleidys Menéndez]] |{{PisiLipp|Kuuba}} |[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Odavise 2|Ateena 2004]] |27. august 2004 |- !scope="row"| [[Seitsmevõistlus]] |align="center"|7291&nbsp;&nbsp; |[[Jackie Joyner-Kersee]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Seitsmevõistlus|Seoul 1988]] |23.-24. september 1988 |} ==Segateatejooksu rekord== {| {| class="wikitable" |+Segateatejooksu rekord !scope="col" width=14%|Ala !class="unsortable" width=8%|Rekord !scope="col" width=15%|Sportlased !scope="col" width=12%|Riik !scope="col" width=11%|Mängud !scope="col" width=14%|Kuupäev |- !scope="row"| [[4×400 m teatejooks|4×400 m segateatejooks]] |align="center"|3:07.41&nbsp; |[[Vernon Norwood]]<br> [[Shamier Little]]<br> [[Bryce Deadmon]]<br> [[Kaylyn Brown]] |{{PisiLipp|USA}} |[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4×400 m segateatejooks 2|Pariis 2024]] |2. august 2024 |} [[Kategooria:Kergejõustik]] [[Kategooria:Rekordid]] [[Kategooria:Spordi loendid]] gcg3wf5rlokiw604lgsxm75aifoo6b8 0 656509 7147976 6889281 2026-05-06T17:11:58Z Svencapoeira 67038 7147976 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vasaabia | pilt = Jaapani vasaabia.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Jaapani vasaabia]] ''Eutrema japonicum'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Vasaabia''' ''Eutrema'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Vasaabia''' (''Eutrema'') on taimeperekond [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Liike== *''Eutrema japonicum'' – [[jaapani vasaabia]] ==Välislingid== * {{elurikkus|251851}} [[Kategooria:Ristõielised]] 37cjfqslebkhmr5eds4d1wmdbb8jcln 0 657436 7147928 6889302 2026-05-06T16:19:57Z Svencapoeira 67038 7147928 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Perovski harakalatv | värvus = taimed | pilt = Perovski harakalatv1.jpg | pildi_seletus = Perovski harakalatv ''Erysimum perofskianum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Harakalatv]] ''Erysimum'' | liik = '''Perovski harakalatv''' | binaarne = ''Erysimum perofskianum'' }} '''Perovski harakalatv''' (''Erysimum perofskianum'') on [[Ristõielised|ristõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. ==Välislingid== * {{elurikkus|356745}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Ristõielised]] fmotsj3tajpjhxwwe49pph9btf6lomf 0 657937 7148066 6816418 2026-05-06T20:20:44Z Linnapp 81296 7148066 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} '''PallasFoto''' on [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] loomingulise ja dokumentaalse fotograafia koolkond. [[Fail:Diana Tamane Emad ja tütred 2012.jpg|pisi|Diana Tamane. "Emad ja tütred", 2012]] [[Fail:Andero Kalju. Linnu Eesti 2020.jpg|pisi|Andero Kalju. "Linnu-Eesti", 2020]] Kui [[Tartu Kunstikool]]ist 2000. aastal eraldus omaette rakendusliku kõrghariduse tasemel kõrgkool (peamised loojad [[Krista Roosi]] ja [[Jaak Roosi]], [[Aet Ollisaar]], [[Vallo Kalamees]]<ref name="fotograafi">{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> ja võtmeisikuna ka toonane haridusminister Tõnis Lukas), tuli fotograafia osakonda juhtima professor [[Peeter Linnap]], kes 1992–1997 oli tegutsenud [[Saaremaa biennaal]]ide<ref>{{Viide |pealkiri=Saaremaa biennaal |kuupäev=2023-07-07 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saaremaa_biennaal&oldid=6436973 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-07-14}}</ref> kunstilise juhi ja kuraatorina ning (1992) 1994–1998 [[Tallinna Kunstiülikool]]is / Eesti Kunstiakadeemias Fotokeskuse [[Faculty of Taste]] juhina (dotsent). Nõnda on PallasFoto tekkinud kaheastmeliselt: 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel osakonna Vallo Kalamees ja 2001. aastal viidi osakond Peeter Linnapi juhtimisel kõrghariduslikule tasemele.<ref name="fotograafi" /> Praeguse PallasFoto õppekava kujunemisse on õppejõududena panustanud Vallo Kalamees (tehnika, stuudio ja profikursused), prof. Peeter Linnap (fotograafia ajalugu, kontseptuaalne ja postmodernne kunst, visuaalsemiootika, kunstiteooriad), [https://toomaskalvephotos.ee/et Toomas Kalve] (analooglabori ained, aktifotograafia jm), Andrus Kannel (stuudiokursused), Tiit Lepp (kujundusained, tehnika ja digifotograafia), dr. Mati Mõttus (kaameraõpetus, fotograafia digi- ja interaktiivses keskkonnas), Maris Savik (foto sotsiaalmeedias), Kaisa Eiche (moefotograafia, praktikad, näituskogemused), Madis Palm (stuudio, portree ja moefotograafia), Madis Kats (pilt ja tekst jm), Kalev Vapper (eriala kompositsioon, narratiiv jm) jpt. Andero Kalju alustas droonifoto õppega, Pillery Teesalu allveefotograafia õpetamisega jpt. Valev Runtal, Rao Heidmets ja Urmas Jõemees jt on juhtinud filmiõpet. PallasFoto õppekava on kaudsemalt aidanud kujundada Robin Dance ja prof. David Bate (Westminster University and Farnham University of Creative Arts, Prof Richard Woodfield (Nottingham Polytech), Jan Kaila (Aalto Ülikool, Helsingi) jpt. PallasFoto teadvustab ennast nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuriruumis. Üliõpilased osalevad vahetusprogrammides, sagedane on välisüliõpilaste õppimatulek fotograafia osakonda. Osakonna kõige sagedamini külastatavateks välispartneriteks on ESAP (Escola Superior Artistica do Porto) Portugalis, Jules Verne'i Ülikool Prantsusmaal jpt ülikoolid Euroopas. [[Fail:Sigrid Kuusk Sügava vee hirm 2014.jpg|pisi|Sigrid Kuusk. "Sügava vee hirm", 2014]] == PallasFoto õppekava põhisuunad == [[Fail:Triin Rebane. Maastik 2013.jpg|pisi|Triin Rebane. "Maastik", 2013]] * Vabaloominguline tegevus (kunst) * Allveefotograafia ja droonifotograafia (eksperimentaalfotograafia) * 360-kraadine ja interaktiivne fotograafia (eksperimentaalfotograafia) * Professionaalne fototegevus ühiskonnas (rakenduslik fotograafia) * Uurimuslik dokumentalistika (sotsioloogiline fotograafia) * Internetipõhised projektid (fotograafia sotsiaal- ja multimeedias) * Fotograafiaga seonduva loomingu kureerimine, uurimine ja korraldustöö (kriitika ja organiseerimistegevus) == Teadus ja uurimistegevus == Osakonnas on uuritud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesitud Lotmani, Nietzsche ja Foucault poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. PallasFoto fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sealhulgas 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on avastatud ja portreteeritud tervet rida seni tundmatuid või väheteatud fotograafe. PallasFotos on kirjastanud üle kahekümne erialase raamatu ja kataloogi. Osakonna alus- ja rakendusuuringute hulka kuuluvad teedrajavad monograafiad: Peeter Linnap: "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015" (Tartu 2016); "Fotoloogia" (Tallinn, 2008); "Eesti Foto Antoloogia I 1839–1940 ja II Eesti Foto Anoloogia II 1940 – 2010 (Tartu, Pallas 2021–2022). Osakonnas on koostatud ka teadusuurimuste kogumikke "Uurimusi fotograafia morfoloogiast" I (2022/2023) jt. Kesksete Euroopa mõõtmetes ühisuurimuste hulka kuuluvad "The History of European Photography 1900–2000". I-III (Bratislava SEDF, 2010–2016); riikliku tähtsusega väljaannete hulka aga "Eesti kunsti ajalugu" 1–6 / 5. ja 6. köide. PallasFotos kirjutatud uurimusi on avaldatud teadusajakirjades "Society" (Springer, NY), IJETA (Intellect Bristol, UK/ Chicago, USA) jt Suurimateks jätku-uurimusteks PallasFotos on "Eesti Foto Antoloogia III" ja "Sotsiaalsete siirdeprotsesside mõju dokumentalistikale ning rahvusliku fotohariduse tekkele 1990. aastatel". [[Fail:Fotoloogia kaas.jpg|pisi|Fotoloogia kaas]] [[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|[[:Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp]]]] == PallasFoto teooriaõppejõud == Osakonnas on õpetanud tipptasemel kunstiteoreetikud, teiste hulgas professorid: Thomas McEvilley (SVA NYC), James Elkins (School of the Art Institute, Chicago), Jay Ruby (Temple University, PA), David Tomas (UQAM Canada), Ian Jeffrey ja Irit Rogoff (Goldsmith´s College London), David Bate (University of Westminster, London, U.K), Anthony Haughey (Technical University Dublin, Ireland), Serge Bismuth (Jules Verne University, France) Göran Sonesson (Lund University, Sweden), Jan-Erik Lundström (Umeå Bildmuseet, Sweden), Prof Vaclav Macek (Bratislava Etenduskunstide Ülikooli professor), Elina Heikka (Soome Fotomuusuemi direktor), Vilnis Auzins [Läti Fotomuuseumi direktor (1992–2009)], Prof Agne Narusyte (Vilniuse Kunstiakadeemia), Prof Rui Lourosa ESAP, Portugal jpt. Eesti teadlastest on PallasFotos esinenud semiootikud ([[Peeter Torop]] ja [[Mihhail Lotman]]), nägemispsühholoogid ([[Jüri Allik]]), elektroonikateadlased ([[Mart Min]]), allveearheoloogid ([[Vello Mäss]]). == PallasFoto tegevkunstnikest õppejõud == [[Fail:Anna Stina Treumund Vaikivad dialoogid Vaade installile 6 Lend 2006.jpg|pisi|Anna Stina Treumund. "Vaikivad dialoogid". Vaade installile, 2006]] PallasFotos on läbi aastate õpetanud [[Malev Toom]], [[Arvo Iho]], [[Rein Maran]], Madis Palm, Silver Mikiver, Kristel Schwede, [[Erkki-Erich Merila]] ja [[Peeter Laurits]], Pillery Teesalu, Riina Varol, Kaisa Eiche, Andero Kalju, Tiit Lepp, Urmas Jõemees, Rao Heidmets jt elukutselised fotograafid ja filmitegijad. Osakonda on külastanud rahvusvaheliselt tuntud tipptasemel kunstnikud, sh Martin Parr (UK), Aleksander Gronsky (EE,RU,LV), David Bate, Robin Dance, Alex Kirkbride, Nicholas Sinclair (UK), Andrejs Grants (LV), Gintautas Trimakas (LT), Remigijus Treigys (LT), Prof Alvydas Lukys (LT), Igor Savchenko (BL), Jonathan Rashad (EG), Helga Merits (NL), Mai Madisson, Erwin Cruz (AU), Ülo Soovere ja Donald Koppel (USA), Stefano di Luigi (IT), Raphael Gianelli Meriano (FR/ IT) jt. [[Fail:Alan Proosa. Unustuste register - The Registery of Oblivion.jpg|pisi|Alan Proosa. "Unustuste register – The Registery of Oblivion", 2007]] == PallasFoto vilistlased == PallasFoto on lõpetanud kokku ligikaudu 150 fotograafi 23 lennus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> Nende hulgas Andrus Kannel, [[Krista Mölder]] ja Pille Paalam I lennust, Raivo Kannik, Tiit Lepp ja Madis Palm II, Mirjam Maramaa ja Alis Mäesalu III lend, Maari Ross ja Malev Toom V lend, [[Alan Proosa]] VI, [[Kaisa Eiche]], [[Kalev Vapper]], Madis Kats, Taavi Piibemann, [[Anna-Stina Treumund]] VII lend, [[Anna Hints]] IX lend, [[Tiit Joala]], [[Liina Soosaar]], Liisalotta Elme ja Henri Griin X lend, Kristine Madjare ja Zane Fišele XI lend, [[Renee Altrov]], Sten Eltermaa, Diane Tamane XII lend, Sirje Joala (Sirla) XIII lend, Sigrid Kuusk XIV lend, Sandra Lepik XVI lend, Kristjan Mõru, Maris Savik ja Pillery Teesalu XVII lend, Andero Kalju ja Riina Varol XX lend, Tuule-Mari Kaarna ja Eva Kram XXI lend, Elariin Kruusamägi ja Robi Zuts XXII lend ja Luisa Greta Vilo ning Andrea Margo Rottenberg XXIII lend. <gallery> Eva Kram. Justitia 7 2021.jpg|Eva Kram. Justitia 7 2021 Toomas Kalve. Perroon 1987.jpg|Toomas Kalve. Perroon 1987 Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022.jpg|Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022 </gallery> ==Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://digiarhiiv.pallasart.ee/register/osakond/fotograafia-osakond [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Eesti kunstikoolid]] [[Kategooria:Eesti fotoharidus]] 1hpsq8972h1uszgyti3jdrpdoy912a7 7148131 7148066 2026-05-06T22:44:02Z Linnapp 81296 /* Välislingid */ 7148131 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} '''PallasFoto''' on [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] loomingulise ja dokumentaalse fotograafia koolkond. [[Fail:Diana Tamane Emad ja tütred 2012.jpg|pisi|Diana Tamane. "Emad ja tütred", 2012]] [[Fail:Andero Kalju. Linnu Eesti 2020.jpg|pisi|Andero Kalju. "Linnu-Eesti", 2020]] Kui [[Tartu Kunstikool]]ist 2000. aastal eraldus omaette rakendusliku kõrghariduse tasemel kõrgkool (peamised loojad [[Krista Roosi]] ja [[Jaak Roosi]], [[Aet Ollisaar]], [[Vallo Kalamees]]<ref name="fotograafi">{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> ja võtmeisikuna ka toonane haridusminister Tõnis Lukas), tuli fotograafia osakonda juhtima professor [[Peeter Linnap]], kes 1992–1997 oli tegutsenud [[Saaremaa biennaal]]ide<ref>{{Viide |pealkiri=Saaremaa biennaal |kuupäev=2023-07-07 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Saaremaa_biennaal&oldid=6436973 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-07-14}}</ref> kunstilise juhi ja kuraatorina ning (1992) 1994–1998 [[Tallinna Kunstiülikool]]is / Eesti Kunstiakadeemias Fotokeskuse [[Faculty of Taste]] juhina (dotsent). Nõnda on PallasFoto tekkinud kaheastmeliselt: 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel osakonna Vallo Kalamees ja 2001. aastal viidi osakond Peeter Linnapi juhtimisel kõrghariduslikule tasemele.<ref name="fotograafi" /> Praeguse PallasFoto õppekava kujunemisse on õppejõududena panustanud Vallo Kalamees (tehnika, stuudio ja profikursused), prof. Peeter Linnap (fotograafia ajalugu, kontseptuaalne ja postmodernne kunst, visuaalsemiootika, kunstiteooriad), [https://toomaskalvephotos.ee/et Toomas Kalve] (analooglabori ained, aktifotograafia jm), [https://soundcloud.com/andrus-kannel Andrus Kannel] (stuudiokursused), Tiit Lepp (kujundusained, tehnika ja digifotograafia), dr. Mati Mõttus (kaameraõpetus, fotograafia digi- ja interaktiivses keskkonnas), [https://www.elab.ee/inimene/11984/maris-savik/ Maris Savik] (foto sotsiaalmeedias), [[Kaisa Eiche]] (moefotograafia, praktikad, näituskogemused), [https://www.madispalm.ee/ Madis Palm] (stuudio, portree ja moefotograafia), [https://madiskatz.ee/ Madis Kats] (pilt ja tekst jm), [https://ekabl.ee/id/vaperkalev Kalev Vapper] (eriala kompositsioon, narratiiv jm) jpt. [https://www.anderokalju.com/ Andero Kalju] alustas droonifoto õppega, [https://www.pilleryteesalu.com/ Pillery Teesalu] allveefotograafia õpetamisega jpt. Valev Runtal, [[Rao Heidmets]] ja [[Urmas Jõemees]] jt on juhtinud filmiõpet. PallasFoto õppekava on kaudsemalt aidanud kujundada Robin Dance ja prof. [https://www.davidbate.net/about David Bate] (Westminster University and Farnham University of Creative Arts, Prof [https://bham.academia.edu/RichardWoodfield Richard Woodfield] (Nottingham Polytech), [[:fi:Jan_Kaila|Jan Kaila]] (Aalto Ülikool, Helsingi) jpt. PallasFoto teadvustab ennast nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuriruumis. Üliõpilased osalevad vahetusprogrammides, sagedane on välisüliõpilaste õppimatulek fotograafia osakonda. Osakonna kõige sagedamini külastatavateks välispartneriteks on [https://esap.pt/en/ ESAP] (Escola Superior Artistica do Porto) Portugalis, [https://www.u-picardie.fr/ Jules Verne'i Ülikool Prantsusmaal] jpt ülikoolid Euroopas. [[Fail:Sigrid Kuusk Sügava vee hirm 2014.jpg|pisi|Sigrid Kuusk. "Sügava vee hirm", 2014]] == PallasFoto õppekava põhisuunad == [[Fail:Triin Rebane. Maastik 2013.jpg|pisi|Triin Rebane. "Maastik", 2013]] * Vabaloominguline tegevus (kunst) * Allveefotograafia ja droonifotograafia (eksperimentaalfotograafia) * 360-kraadine ja interaktiivne fotograafia (eksperimentaalfotograafia) * Professionaalne fototegevus ühiskonnas (rakenduslik fotograafia) * Uurimuslik dokumentalistika (sotsioloogiline fotograafia) * Internetipõhised projektid (fotograafia sotsiaal- ja multimeedias) * Fotograafiaga seonduva loomingu kureerimine, uurimine ja korraldustöö (kriitika ja organiseerimistegevus) == Teadus ja uurimistegevus == Osakonnas on uuritud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesitud Lotmani, Nietzsche ja Foucault poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. PallasFoto fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sealhulgas 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on avastatud ja portreteeritud tervet rida seni tundmatuid või väheteatud fotograafe. PallasFotos on kirjastanud üle kahekümne erialase raamatu ja kataloogi. Osakonna alus- ja rakendusuuringute hulka kuuluvad teedrajavad monograafiad: Peeter Linnap: "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015" (Tartu 2016); "Fotoloogia" (Tallinn, 2008); "Eesti Foto Antoloogia I 1839–1940 ja II Eesti Foto Anoloogia II 1940 – 2010 (Tartu, Pallas 2021–2022). Osakonnas on koostatud ka teadusuurimuste kogumikke "Uurimusi fotograafia morfoloogiast" I (2022/2023) jt. Kesksete Euroopa mõõtmetes ühisuurimuste hulka kuuluvad "The History of European Photography 1900–2000". I-III (Bratislava SEDF, 2010–2016); riikliku tähtsusega väljaannete hulka aga "Eesti kunsti ajalugu" 1–6 / 5. ja 6. köide. PallasFotos kirjutatud uurimusi on avaldatud teadusajakirjades "Society" (Springer, NY), IJETA (Intellect Bristol, UK/ Chicago, USA) jt Suurimateks jätku-uurimusteks PallasFotos on "Eesti Foto Antoloogia III" ja "Sotsiaalsete siirdeprotsesside mõju dokumentalistikale ning rahvusliku fotohariduse tekkele 1990. aastatel". [[Fail:Fotoloogia kaas.jpg|pisi|Fotoloogia kaas]] [[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|[[:Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp]]]] == PallasFoto teooriaõppejõud == Osakonnas on õpetanud tipptasemel kunstiteoreetikud, teiste hulgas professorid: [[:en:Thomas_McEvilley|Thomas McEvilley]] (SVA NYC), [https://jameselkins.com/ James Elkins] (School of the Art Institute, Chicago), [[:en:Jay_Ruby|Jay Ruby]] (Temple University, PA), [https://davidtomas.ca/ David Tomas] (UQAM Canada), Ian Jeffrey ja Irit Rogoff (Goldsmith´s College London), David Bate (University of Westminster, London, U.K), Anthony Haughey (Technical University Dublin, Ireland), Serge Bismuth (Jules Verne University, France) Göran Sonesson (Lund University, Sweden), Jan-Erik Lundström (Umeå Bildmuseet, Sweden), Prof Vaclav Macek (Bratislava Etenduskunstide Ülikooli professor), Elina Heikka (Soome Fotomuusuemi direktor), Vilnis Auzins [Läti Fotomuuseumi direktor (1992–2009)], Prof Agne Narusyte (Vilniuse Kunstiakadeemia), Prof Rui Lourosa ESAP, Portugal jpt. Eesti teadlastest on PallasFotos esinenud semiootikud ([[Peeter Torop]] ja [[Mihhail Lotman]]), nägemispsühholoogid ([[Jüri Allik]]), elektroonikateadlased ([[Mart Min]]), allveearheoloogid ([[Vello Mäss]]). == PallasFoto tegevkunstnikest õppejõud == [[Fail:Anna Stina Treumund Vaikivad dialoogid Vaade installile 6 Lend 2006.jpg|pisi|Anna Stina Treumund. "Vaikivad dialoogid". Vaade installile, 2006]] PallasFotos on läbi aastate õpetanud [[Malev Toom]], [[Arvo Iho]], [[Rein Maran]], Madis Palm, Silver Mikiver, Kristel Schwede, [https://herkkimerila.com/work Erkki-Erich Merila] ja [[Peeter Laurits]], Pillery Teesalu, [[Riina Varol|Riina Varol,]] Kaisa Eiche, Andero Kalju, Tiit Lepp, Urmas Jõemees, Rao Heidmets jt elukutselised fotograafid ja filmitegijad. Osakonda on külastanud rahvusvaheliselt tuntud tipptasemel kunstnikud, sh [https://martinparr.com/ Martin Parr] (UK), [[Alexander Gronsky|Aleksander Gronsky]] (EE,RU,LV), David Bate, Robin Dance, [https://alexkirkbride.com/?page_id=3449 Alex Kirkbride], [https://nicholassinclair.com/ Nicholas Sinclair] (UK), [[:en:Andrejs_Grants|Andrejs Grants]] (LV), [[:lt:Gintautas_Trimakas|Gintautas Trimakas]] (LT), [[:lt:Remigijus_Treigys|Remigijus Treigys]] (LT), Prof [http://lukys.lt/ Alvydas Lukys] (LT), [https://www.igor-savchenko.com/ Igor Savchenko] (BL), [https://pulitzercenter.org/people/jonathan-rashad Jonathan Rashad] (EG), [https://www.meritsproductions.com/ Helga Merits] (NL), [https://www.vabaeestisona.com/et/naine-austraalias-kelle-sueda-on-eestis/ Mai Madisson], [https://collection.qagoma.qld.gov.au/creators/cruz-erwin Erwin Cruz] (AU), [[Eric Soovere|Ülo Soovere]] ja [[Donald Koppel]] (USA), [https://www.stefanodeluigi.com/ Stefano di Luigi] (IT), [https://www.supermint.paris/rgm-1 Raphael Gianelli Meriano] (FR/ IT) jt. [[Fail:Alan Proosa. Unustuste register - The Registery of Oblivion.jpg|pisi|Alan Proosa. "Unustuste register – The Registery of Oblivion", 2007]] == PallasFoto vilistlased == PallasFoto on lõpetanud kokku ligikaudu 150 fotograafi 23 lennus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> Nende hulgas Andrus Kannel, [[Krista Mölder]] ja Pille Paalam I lennust, Raivo Kannik, Tiit Lepp ja Madis Palm II, Mirjam Maramaa ja Alis Mäesalu III lend, Maari Ross ja Malev Toom V lend, [[Alan Proosa]] VI, [[Kaisa Eiche]], [[Kalev Vapper]], Madis Kats, Taavi Piibemann, [[Anna-Stina Treumund]] VII lend, [[Anna Hints]] IX lend, [[Tiit Joala]], [[Liina Soosaar]], Liisalotta Elme ja Henri Griin X lend, Kristine Madjare ja Zane Fišele XI lend, [[Renee Altrov]], Sten Eltermaa, Diane Tamane XII lend, Sirje Joala (Sirla) XIII lend, Sigrid Kuusk XIV lend, Sandra Lepik XVI lend, Kristjan Mõru, Maris Savik ja Pillery Teesalu XVII lend, Andero Kalju ja Riina Varol XX lend, Tuule-Mari Kaarna ja Eva Kram XXI lend, Elariin Kruusamägi ja Robi Zuts XXII lend ja Luisa Greta Vilo ning Andrea Margo Rottenberg XXIII lend. <gallery> Eva Kram. Justitia 7 2021.jpg|Eva Kram. Justitia 7 2021 Toomas Kalve. Perroon 1987.jpg|Toomas Kalve. Perroon 1987 Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022.jpg|Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022 </gallery> ==Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://digiarhiiv.pallasart.ee/register/osakond/fotograafia-osakond * [https://toomaskalvephotos.ee/et toomaskalvephotos / TOOMAS KALVE] * [https://soundcloud.com/andrus-kannel Stream Andrus Kannel music | Listen to songs, albums, playlists for free on SoundCloud] * [https://www.elab.ee/inimene/11984/maris-savik/ Maris Savik - Eesti Lavastuste Andmebaas] * www.madispalm.ee * [https://madiskatz.ee/ Madis Katz -kodulehekülg] * [https://ekabl.ee/id/vaperkalev Kalev Vapper - EKABL] * [https://www.anderokalju.com/ Videoproduktsioon ja fotograafia - Andero Kalju / Tartu] * [https://www.pilleryteesalu.com/ Pillery Teesalu | photography and paintings] * [[:fi:Jan_Kaila|Jan Kaila – Wikipedia]] * [https://esap.pt/en/ ESAP – Escola Superior Artística do Porto] * [[:en:Thomas_McEvilley|Thomas McEvilley - Wikipedia]] * [https://jameselkins.com/ James Elkins – Art History, Theory, and Criticism Professor] * [https://davidtomas.ca/ NO LOT - David Tomas] * [https://herkkimerila.com/work Herkki Erich Merila] * [https://nicholassinclair.com/ Nicholas Sinclair: Photographer] * [[:en:Andrejs_Grants|Andrejs Grants - Wikipedia]] * [https://pulitzercenter.org/people/jonathan-rashad Jonathan Rashad | Pulitzer Center] * https://www.meritsproductions.com/ * [https://www.vabaeestisona.com/et/naine-austraalias-kelle-sueda-on-eestis/ Naine Austraalias, kelle süda on Eestis - Vaba Eesti Sõna] * [[Eric Soovere|Eric Soovere – Vikipeedia]] * [https://www.supermint.paris/rgm-1 RGM | SUPERMINT.PARIS] [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Eesti kunstikoolid]] [[Kategooria:Eesti fotoharidus]] 5tra2ld7qrum83ztpit5tlkbz8zdw38 0 658815 7147920 7132160 2026-05-06T16:10:07Z ~2026-27588-95 228781 + eesti kunstikoolid 7147920 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{Toimeta|aasta=2023|kuu=september}} ''See artikkel räägib fotograafia õpetamisest Eestis. [[Fotograafia]] algusaegadel õpiti seda Eestis nagu mujalgi maailmas meistrite juures ateljeedes. [[Peeter Parikas]] omandas fotograafiateadmisi [[Berliin]]i ja [[Leipzig]]i kutsehariduskoolides<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lillak |eesnimi=Ülle |kuupäev=24. november 2000 |pealkiri=FOTO PARIKAS. Georg Johannese ja Peetri lugu |url=www.sirp.ee |ajakiri=Sirp |aastakäik=2000 |üksiknumber= |lehekülg= |issn=1406-6254}}</ref> ja [[August Tamm]] New Yorgi Fotograafia Instituudis ([[New York Institute of Photography]]) 1928. aastal sealse kaheaastase filmi ja fotodokumentalistika programmi alusel.<ref>Urmas Viik. “August Tamme päevaraamat”. Tln Varrak, 2011, lk 174–217, 307.</ref> Ka pärast teist maailmasõda ja eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist on olnud Eesti fotograafe, kes on välisriikide kõrgkoolides õppinud, nende seas [[Diana Tamane]] (M.A HISK, Belgia)[https://www.dianatamane.com/cv/], [[Ekke Vasli]] (M.A Inglismaa)[https://ssb.ee/771060-ID/isiku-meedia], [[Silver Mikiver]] (B.A Inglismaa)[https://www.silvermikiver.com/], [[Kaido Teesalu]] (B.A Göteborg, Rootsi)[https://www.linkedin.com/in/kaido-teesalu-2a8ba966/] ja [[Triin Kerge]] (B.A Inglismaa)[https://www.foku.ee/member/triin-kerge/]. Idee fotograafiaalasest kõrgharidusest Eestis pärineb 1920.–1930. aastatest, mil Sorbonne'i Ülikooli doktorikraadiga keemik [[Jaan Kalviste]] (kuni 1935. aastani Kranig; 1898–1936) kirjutas artikli "Vajame fotograafia õppeasutist"<ref>Jaan Kranig (Kalviste). “Vajame fotograafiaõppeasutist”. ''“Postimees”'' 1936, 8. mai</ref>. Reklaamivaldkonna rajaja, fotoõpetaja ja toimetaja [[Harry Malm]] (1897–1967) alustas Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas 1940. aastal juba reaalse vabaainena fotograafia õpetamist<ref>Peeter Linnap. “Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015”, lk. 250–252 </ref>, [[Geislingen]]i DP laagris õpetasid Eesti Tehnikumis fotograafia kursusi [[Agu Kask]] (1906–1977) ja Harry Malm<ref>Peeter Linnap. “Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015”, lk 83–84</ref>. Eesti NSV-s saadeti [[Saksa DV]]-sse [[Leipzigi Graafika ja Raamatukujunduse Instituut]]i fotograafiat erialana õppima [[Enn Kärmas|Enn Kärmas]] (sündinud 1943), [[Alar Ilo]] (sündinud 1952) ja [[Ülo Emmus]] (1947–2015) ning graafikat õppima [[Illimar Paul]] (sündinud 1945) ja mõned teised. Enn Kärmas töötas 1972–1994 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis fotograafiaõpetajana. Kuigi Saksamaal saadud hariduse algne siht oli fotograafia osakonna või eriala avamine Kunstiinstituudis, jäi see siiski vaid lubaduseks ning fotokeskus oli kõigest ülekooliline fotograafiaõppe üksus. 1992. aastal asus ERKIs fotograafia ajaloo loenguid pidama ja 1994. aastal instituudi fotokeskust juhtima dotsent [[Peeter Linnap]] (sündinud 1960), kes võttis suuna eriala rajamisele ning kelle ümber koondus eri erialade silmapaistvatest üliõpilastest rühmitus Faculty of Taste / [[Mobil-galerii]] (1994–1998).[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/Xmarie+vellevoog&searchscope=1&SORT=DZ/Xmarie+vellevoog&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=marie+vellevoog/1%2C20%2C20%2CB/frameset&FF=Xmarie+vellevoog&searchscope=1&SORT=DZ&3%2C3%2C] 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel fotohariduse [[Vallo Kalamees]] [[Tartu Kunstikool]]is (õpetas seal fotograafiat 1992. aastast) [[PallasFoto]]. 1998. aastal rühmitus [[Faculty of Taste]] / Mobil-galerii lagunes ja selle keskmeks olnud Peeter Linnap siirdus 2001. aastal Pallasesse (toona just [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgemaks Kunstikooliks]] saanud kool), kus tema juhtimisel töötati välja ka Eesti esimene fotograafia kõrghariduslik õppekava.<ref>Heie Treier. “Fotoharidus.- Rmt Heie Treier “Eesti fotograafia 100 aastat” Tln 2019, lk 29</ref> 1995. aastal muutus ERKI Tallinna Kunstiülikooliks ja seejärel Eesti Kunstiakadeemiaks, selle fotoõpet jäi pärast Linnapit 1998. aastat juhtima [[Eve Kiiler]] (endine Linnap), kes samuti pani kokku kõrgharidusliku fotograafia õppekava.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kiiler |eesnimi=Eve |kuupäev=28. juuni 2019 |pealkiri=“Fotoõpetuse arglik kuid entusiastlik algus” |väljaanne=Sirp |vaadatud=15.04.2026|url=www.sirp.ee|lk-ta=jah}}</ref> See õppekava töötas algul avatud akadeemiana ning kinnitati pärast suuri raskusi 2003. aastal regulaarseks erialaks. Mõlema eriala tekkes on oluline osa Peeter Linnapi ja Eve Kiileri rahvusvahelisel koostöövõrgustikul (David Bate ja [[Robin Dance]] Brightoni ja Westminsteri Ülikoolidest, [[Jan Kaila]] Helsinki TAIK'ist/ Aalto Ülikoolist jt). Samuti andsid mõlemale õppekavale algse hoo ja struktuuri Linnapite kureeritud [[Saaremaa biennaal]]id. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti kunstikoolid]] hfj3rld7rfxmy5w6l46zt3m59gwi084 7147949 7147920 2026-05-06T16:43:03Z Linnapp 81296 kategooriad lisaks 7147949 wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{Toimeta|aasta=2023|kuu=september}} ''See artikkel räägib fotograafia õpetamisest Eestis. [[Fotograafia]] algusaegadel õpiti seda Eestis nagu mujalgi maailmas meistrite juures ateljeedes. [[Peeter Parikas]] omandas fotograafiateadmisi [[Berliin]]i ja [[Leipzig]]i kutsehariduskoolides<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lillak |eesnimi=Ülle |kuupäev=24. november 2000 |pealkiri=FOTO PARIKAS. Georg Johannese ja Peetri lugu |url=www.sirp.ee |ajakiri=Sirp |aastakäik=2000 |üksiknumber= |lehekülg= |issn=1406-6254}}</ref> ja [[August Tamm]] New Yorgi Fotograafia Instituudis ([[New York Institute of Photography]]) 1928. aastal sealse kaheaastase filmi ja fotodokumentalistika programmi alusel.<ref>Urmas Viik. “August Tamme päevaraamat”. Tln Varrak, 2011, lk 174–217, 307.</ref> Ka pärast teist maailmasõda ja eriti pärast Nõukogude Liidu lagunemist on olnud Eesti fotograafe, kes on välisriikide kõrgkoolides õppinud, nende seas [[Diana Tamane]] (M.A HISK, Belgia)[https://www.dianatamane.com/cv/], [[Ekke Vasli]] (M.A Inglismaa)[https://ssb.ee/771060-ID/isiku-meedia], [[Silver Mikiver]] (B.A Inglismaa)[https://www.silvermikiver.com/], [[Kaido Teesalu]] (B.A Göteborg, Rootsi)[https://www.linkedin.com/in/kaido-teesalu-2a8ba966/] ja [[Triin Kerge]] (B.A Inglismaa)[https://www.foku.ee/member/triin-kerge/]. Idee fotograafiaalasest kõrgharidusest Eestis pärineb 1920.–1930. aastatest, mil Sorbonne'i Ülikooli doktorikraadiga keemik [[Jaan Kalviste]] (kuni 1935. aastani Kranig; 1898–1936) kirjutas artikli "Vajame fotograafia õppeasutist"<ref>Jaan Kranig (Kalviste). “Vajame fotograafiaõppeasutist”. ''“Postimees”'' 1936, 8. mai</ref>. Reklaamivaldkonna rajaja, fotoõpetaja ja toimetaja [[Harry Malm]] (1897–1967) alustas Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas 1940. aastal juba reaalse vabaainena fotograafia õpetamist<ref>Peeter Linnap. “Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015”, lk. 250–252 </ref>, [[Geislingen]]i DP laagris õpetasid Eesti Tehnikumis fotograafia kursusi [[Agu Kask]] (1906–1977) ja Harry Malm<ref>Peeter Linnap. “Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015”, lk 83–84</ref>. Eesti NSV-s saadeti [[Saksa DV]]-sse [[Leipzigi Graafika ja Raamatukujunduse Instituut]]i fotograafiat erialana õppima [[Enn Kärmas|Enn Kärmas]] (sündinud 1943), [[Alar Ilo]] (sündinud 1952) ja [[Ülo Emmus]] (1947–2015) ning graafikat õppima [[Illimar Paul]] (sündinud 1945) ja mõned teised. Enn Kärmas töötas 1972–1994 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis fotograafiaõpetajana. Kuigi Saksamaal saadud hariduse algne siht oli fotograafia osakonna või eriala avamine Kunstiinstituudis, jäi see siiski vaid lubaduseks ning fotokeskus oli kõigest ülekooliline fotograafiaõppe üksus. 1992. aastal asus ERKIs fotograafia ajaloo loenguid pidama ja 1994. aastal instituudi fotokeskust juhtima dotsent [[Peeter Linnap]] (sündinud 1960), kes võttis suuna eriala rajamisele ning kelle ümber koondus eri erialade silmapaistvatest üliõpilastest rühmitus Faculty of Taste / [[Mobil-galerii]] (1994–1998).[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/Xmarie+vellevoog&searchscope=1&SORT=DZ/Xmarie+vellevoog&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=marie+vellevoog/1%2C20%2C20%2CB/frameset&FF=Xmarie+vellevoog&searchscope=1&SORT=DZ&3%2C3%2C] 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel fotohariduse [[Vallo Kalamees]] [[Tartu Kunstikool]]is (õpetas seal fotograafiat 1992. aastast) [[PallasFoto]]. 1998. aastal rühmitus [[Faculty of Taste]] / Mobil-galerii lagunes ja selle keskmeks olnud Peeter Linnap siirdus 2001. aastal Pallasesse (toona just [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Tartu Kõrgemaks Kunstikooliks]] saanud kool), kus tema juhtimisel töötati välja ka Eesti esimene fotograafia kõrghariduslik õppekava.<ref>Heie Treier. “Fotoharidus.- Rmt Heie Treier “Eesti fotograafia 100 aastat” Tln 2019, lk 29</ref> 1995. aastal muutus ERKI Tallinna Kunstiülikooliks ja seejärel Eesti Kunstiakadeemiaks, selle fotoõpet jäi pärast Linnapit 1998. aastat juhtima [[Eve Kiiler]] (endine Linnap), kes samuti pani kokku kõrgharidusliku fotograafia õppekava.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kiiler |eesnimi=Eve |kuupäev=28. juuni 2019 |pealkiri=“Fotoõpetuse arglik kuid entusiastlik algus” |väljaanne=Sirp |vaadatud=15.04.2026|url=www.sirp.ee|lk-ta=jah}}</ref> See õppekava töötas algul avatud akadeemiana ning kinnitati pärast suuri raskusi 2003. aastal regulaarseks erialaks. Mõlema eriala tekkes on oluline osa Peeter Linnapi ja Eve Kiileri rahvusvahelisel koostöövõrgustikul (David Bate ja [[Robin Dance]] Brightoni ja Westminsteri Ülikoolidest, [[Jan Kaila]] Helsinki TAIK'ist/ Aalto Ülikoolist jt). Samuti andsid mõlemale õppekavale algse hoo ja struktuuri Linnapite kureeritud [[Saaremaa biennaal]]id. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Eesti haridus]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Eesti kunstikoolid]] [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Eesti fotokunstnikud]] 3bjncqfixuweg1yuweij6n6z0msj0or 0 659164 7147913 6889332 2026-05-06T16:04:31Z Svencapoeira 67038 7147913 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kivikevadik | pilt = Pürenee kivikevadik1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Pürenee kivikevadik]] ''Petrocallis pyrenaica'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Kivikevadik''' ''Petrocallis'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Kivikevadik''' (''Petrocallis'') on taimeperekond [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Liike== *''Petrocallis pyrenaica'' – [[pürenee kivikevadik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|264844}} [[Kategooria:Ristõielised]] i3bbhjdtt1hnss66euhw4ilu570wmwa 4 662047 7148147 7140490 2026-05-06T23:50:08Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7148147 wikitext text/x-wiki == Eksporditud == {| class="wikitable" |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q346250 wd] | [[Ada Negri]] | Itaalia luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q124151 wd] | [[Adolf Frey]] | Šveitsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2475967 wd] | [[Adrien Albert Marie de Mun]] | Prantsusmaa poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q359839 wd] | [[Aggelos Sikelianos]] | Kreeka kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q371019 wd] | [[Aksel Sandemose]] | Norwegian author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1278915 wd] | [[Albert Sorel]] | Prantsusmaa ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q117177 wd] | [[Albert Steffen]] | Šveitsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q583797 wd] | [[Alberto Hidalgo]] | Peruu kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1790503 wd] | [[Alceu Amoroso Lima]] | Brazilian writer, journalist and activist (1893-1983) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q120327 wd] | [[Alexander Baumgartner]] | Šveitsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4721713 wd] | [[Alf Larsen]] | Norra kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q462721 wd] | [[Alfonso Reyes]] | Mexican writer, philosopher and diplomat (1889-1959) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2606914 wd] | [[Alfred Jules Émile Fouillée]] | Prantsusmaa filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q30126248 wd] | [[Alfred L Hutchinson]] | Ameerika Ühendriikide advokaat |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q13050740 wd] | [[Alicia Ghiragossian]] | Argentinian-Armenian poet and translator (1936-2014) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q161368 wd] | [[Alois Jirásek]] | Tšehhi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4230805 wd] | [[Anatoly Koni]] | Russian jurist, judge, politician and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q505827 wd] | [[Andrew Lang]] | Scottish poet, novelist and literary critic (1844–1912) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q517743 wd] | [[André Chamson]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q427503 wd] | [[André Schwarz-Bart]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4760226 wd] | [[Andrés Manjón]] | Spanish priest |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q84894 wd] | [[Anton Wildgans]] | Austrian poet and playwright |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q470067 wd] | [[Antonio Fogazzaro]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q610769 wd] | [[António Correia de Oliveira]] | poet |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q623326 wd] | [[Aquilino Ribeiro]] | Portuguese writer and diplomat |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4786495 wd] | [[Archibald Robertson]] | British bishop |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2383344 wd] | [[Armand Godoy]] | Prantsusmaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q467497 wd] | [[Arne Garborg]] | Norra kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q64404 wd] | [[Arno Holz]] | German naturalist poet and dramatist (1863-1929) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q314158 wd] | [[Arnold Bennett]] | English novelist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q67576 wd] | [[Arnold Schering]] | German musicologist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q571691 wd] | [[Arnulf Øverland]] | Norra kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4798118 wd] | [[Arthur Bryant]] | British historian and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q717186 wd] | [[Arvid Järnefelt]] | Finnish jurist and writer (1861–1932) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q790333 wd] | [[Avedis Aharonyan]] | politician and writer (1866-1948) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q822329 wd] | [[Bernard Bosanquet]] | English philosopher |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4893489 wd] | [[Bernard O'Dowd]] | Australian poet and activist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5729862 wd] | [[Blanca de los Ríos]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4095226 wd] | [[Borden Parker Bowne]] | Ameerika Ühendriikide filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2631042 wd] | [[Boris Zaytsev]] | writer, dramatist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1037670 wd] | [[Carl Erik Soya]] | Taani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q518896 wd] | [[Carl Gustaf Estlander]] | Soome poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1040994 wd] | [[Carl Weitbrecht]] | writer (1847-1904) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5750911 wd] | [[Carlos María Ocantos]] | Argentina kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q678242 wd] | [[Carlos Vaz Ferreira]] | Uruguay filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3665495 wd] | [[Cesare Pascarella]] | Itaalia maalikunstnik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q220856 wd] | [[Charles Bernard Renouvier]] | Prantsusmaa filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1065287 wd] | [[Charles Langbridge Morgan]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2959774 wd] | [[Charles Mauron]] | French translator and literary critic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q981883 wd] | [[Charles Montagu Doughty]] | Suurbritannia luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2315416 wd] | [[Charles Wagner]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q20792056 wd] | [[Clotilde Crespo de Arvelo]] | Venezuela kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q287727 wd] | [[Cora Sandel]] | Norwegian writer and painter (1880–1974) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q241470 wd] | [[Cécile Tormay]] | Hungarian writer, intellectual and antisemitic political activist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5224626 wd] | [[Darrell Figgis]] | Iirimaa poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q920991 wd] | [[Dezső Szabó]] | Ungari kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5573855 wd] | [[Dimitrios Vernardakis]] | Greek writer, historian and university professor |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3714173 wd] | [[Dora Melegari]] | Šveitsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5298346 wd] | [[Dorothy Canfield Fisher]] | American author and social activist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q23766 wd] | [[Ebenezer Howard]] | British writer, founder of the garden city movement |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q468247 wd] | [[Edgar Lee Masters]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5338492 wd] | [[Edith Annie Howes]] | Teacher, writer, educationalist (1872-1954) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2512563 wd] | [[Edmond Picard]] | Belgian jurist, writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q122356 wd] | [[Edouard Rod]] | French-Swiss writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q970472 wd] | [[Edward Dowden]] | Irish critic and poet (1843-1913) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1294394 wd] | [[Edwin Arlington Robinson]] | Ameerika Ühendriikide luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1305870 wd] | [[Einar Hjörleifsson Kvaran]] | Islandi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q77377 wd] | [[Elisabeth Förster-Nietzsche]] | Sister of Friedrich Nietzsche (1846-1935) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q89233 wd] | [[Elise Richter]] | Austrian philologist, scholar of Romance languages, and university teacher |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q240174 wd] | [[Eliza Orzeszkowa]] | Poola kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q242571 wd] | [[Elizabeth Goudge]] | English fiction writer (1900-1984) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q112388 wd] | [[Enrica von Handel-Mazzetti]] | Austria kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q43258 wd] | [[Enrique González Martínez]] | Mexican poet, diplomat and doctor |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3054691 wd] | [[Enrique Larreta]] | Argentine writer, academic and diplomat (1873-1961) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q288501 wd] | [[Erico Verissimo]] | Brasiilia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q981891 wd] | [[Ernest Lavisse]] | Prantsusmaa ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q561089 wd] | [[Ernst Robert Curtius]] | German philologist and literary scholar |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6065384 wd] | [[Ernst von der Recke]] | Danish poet and playwright |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q94287 wd] | [[Erwin Guido Kolbenheyer]] | Austria kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q27559987 wd] | [[Eugène Baie]] | diplomat and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q464737 wd] | [[Ezequiel Martínez Estrada]] | Argentina kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2428288 wd] | [[F. R. Leavis]] | British literary critic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q713284 wd] | [[Felix Timmermans]] | Flemish writer (1886-1947) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q85155 wd] | [[Ferdinand Avenarius]] | Saksamaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q701640 wd] | [[Ferenc Herczeg]] | Ungari kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1106745 wd] | [[Ferenc Kemény]] | educator |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1382427 wd] | [[Fernand Baldensperger]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5458117 wd] | [[Flavio de Carvalho]] | Brazilian architect and artist (1899-1973) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q116150 wd] | [[Francesco Chiesa]] | Šveitsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3749858 wd] | [[Francesco D'Ovidio]] | Italian philologist and literary critic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3750370 wd] | [[Francesco Orestano]] | Itaalia filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q353873 wd] | [[Francis Jammes]] | Prantsusmaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2787340 wd] | [[Francisco García Calderón Rey]] | Peruvian writer and diplomat (1883-1953) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q92319 wd] | [[Frank Thiess]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q112588 wd] | [[Franz Karl Ginzkey]] | Austria kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q79055 wd] | [[Franz Theodor Csokor]] | Austrian author and dramatist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q78514 wd] | [[Franz Werfel]] | Austrian-Bohemian novelist, playwright and poet (1890-1945) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q211514 wd] | [[Frederik van Eeden]] | Dutch writer and psychiatrist (1860-1932) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q607202 wd] | [[Gaston Boissier]] | French classical scholar, and secretary of the Académie française |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q514741 wd] | [[Gaston Paris]] | French medieval scholar and writer (1839-1903) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1503761 wd] | [[Georg Bonne]] | German physician, opinion journalist and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76032 wd] | [[Georg von Below]] | Saksamaa ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5541542 wd] | [[George Lansing Raymond]] | Ameerika Ühendriikide filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q90238 wd] | [[George Meredith]] | British novelist and poet of the Victorian era |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3565263 wd] | [[Georgios Drossinis]] | Kreeka kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3103499 wd] | [[Georgios Souris]] | Kreeka luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q62798 wd] | [[Gertrud von Le Fort]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2714618 wd] | [[Gilbert Cesbron]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q773389 wd] | [[Giorgos Theotokás]] | Kreeka romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q529858 wd] | [[Giovanni Papini]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q116750 wd] | [[Gonzague de Reynold]] | historian (1880-1970) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q240954 wd] | [[Grigol Robakidze]] | Gruusia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1133269 wd] | [[Grigorios Xenopoulos]] | Kreeka kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q366311 wd] | [[Gunnar Ekelöf]] | Rootsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5776767 wd] | [[Gunnar Gunnarson]] | Swedish academic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q381086 wd] | [[Gunnar Gunnarsson]] | Icelandic author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q718724 wd] | [[Gunnar Heiberg]] | Norra kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q86443 wd] | [[Gustav Falke]] | German writer and poet-impressionist, also translator (1853-1916) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q75171 wd] | [[Gustav Frenssen]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1417981 wd] | [[Gustav Warneck]] | theologian and university teacher (1834-1910) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3121336 wd] | [[Gustave Thibon]] | Prantsusmaa filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3121345 wd] | [[Gustave Vanzype]] | Belgian writer and playwright (1869-1955) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3480970 wd] | [[Guðmundur Kamban]] | Islandi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q381107 wd] | [[Gyula Illyés]] | Ungari luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5602474 wd] | [[Gösta Carlberg]] | Rootsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1637246 wd] | [[H. D. F. Kitto]] | British classical scholar (1897–1982) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q77491 wd] | [[Hans Carossa]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1579293 wd] | [[Hans E. Kinck]] | Norra kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q92510 wd] | [[Hans Egon Holthusen]] | German writer and academic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q77788 wd] | [[Hans Erich Nossack]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76539 wd] | [[Hans Fallada]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5650140 wd] | [[Hans Henrik Holm]] | Norra kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q703531 wd] | [[Harald Høffding]] | Danish theologian and philosopher (1843-1931) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q574871 wd] | [[Hartmann Grisar]] | German church historian (1845-1932) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q93797 wd] | [[Heimito von Doderer]] | Austria kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1399264 wd] | [[Henri Bosco]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q965935 wd] | [[Henri Queffélec]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3132461 wd] | [[Henriette Charasson]] | Prantsusmaa ajakirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1926407 wd] | [[Henrik Schück]] | rector of Uppsala University |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3132969 wd] | [[Henry Muller]] | French writer, journalist and book publisher |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5734709 wd] | [[Herbert John Clifford Grierson]] | British scholar |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q335218 wd] | [[Herbert Samuel, 1st Viscount Samuel]] | Suurbritannia poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q111567 wd] | [[Hermann Stehr]] | German author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1358306 wd] | [[Horace Kallen]] | Ameerika Ühendriikide filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3140995 wd] | [[Hossein Ghods-Nakhai]] | Iraani poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q981981 wd] | [[Hugh MacDiarmid]] | Scottish poet, pen name of Christopher Murray Grieve (1892–1978) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q351335 wd] | [[Igor Gouzenko]] | cipher clerk, Soviet defector |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5360627 wd] | [[Ilias Venezis]] | Kreeka kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q88296 wd] | [[Ina Seidel]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1662985 wd] | [[Ingemar Düring]] | Swedish translator and classical philologist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q113681 wd] | [[Israel Zangwill]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q12280828 wd] | [[Ivan Grozev]] | nan |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q553718 wd] | [[Ivan Shmelyov]] | Venemaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q310630 wd] | [[Ivan Vazov]] | Bulgarian writer and poet (1850-1921) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q254383 wd] | [[Ivana Brlić-Mažuranić]] | Horvaatia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6105422 wd] | [[J. Dover Wilson]] | Shakespearean scholar (1881-1969) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2487151 wd] | [[Jacques Pirenne]] | Belgian university professor and historian (1891-1972) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1389656 wd] | [[Jakob Knudsen]] | writer, clergyman |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6131799 wd] | [[James Cousins]] | Irish writer, poet and playwright |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1238811 wd] | [[James Gould Cozzens]] | Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1371154 wd] | [[James Thomas Farrell]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q124527 wd] | [[James Thurber]] | American cartoonist, author, journalist, playwright (1894–1961) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q461104 wd] | [[Jaroslav Vrchlický]] | Czech poet, playwright, publicist and translator (1853-1912) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q177411 wd] | [[Jean Giono]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q518748 wd] | [[Jean Guéhenno]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3045911 wd] | [[Jean Price-Mars]] | Haitian teacher, diplomat, writer, and ethnographer (1876-1969) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3174282 wd] | [[Jean Revel]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q322520 wd] | [[Jean Schlumberger]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q313348 wd] | [[Jean-Henri Fabre]] | French entomologist and author (1823-1915) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q553955 wd] | [[Johan Bojer]] | Norwegian author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q721749 wd] | [[Johan Falkberget]] | Norra poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1696052 wd] | [[Johann Rump]] | German author and theologian (1871-1941) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1371568 wd] | [[Johannes Jørgensen]] | Taani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1398332 wd] | [[John Cowper Powys]] | British writer, lecturer and philosopher (1872-1963) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6246316 wd] | [[John Macmillan Brown]] | New Zealand academic (1845–1935) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q471413 wd] | [[John Masefield]] | English poet and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q333519 wd] | [[John Morley]] | British statesman, writer and journalist (1838–1923) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5982168 wd] | [[John Watson]] | Scottish writer Ian Maclaren (1850–1907) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q713271 wd] | [[Josef Svatopluk Machar]] | Czech politician, poet, publicist, politician and politic writer (1864-1942) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1518888 wd] | [[Joseph Victor Widmann]] | Šveitsi ajakirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q154784 wd] | [[Josip Kosor]] | Horvaatia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1000729 wd] | [[José Maria Ferreira de Castro]] | Portuguese writer and journalist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q10311195 wd] | [[João Bonança]] | Portugali ajakirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q10311573 wd] | [[João Gonçalves Zarco da Câmara]] | Portuguese playwright and writer (1852-1908) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1383771 wd] | [[Juan Zorrilla de San Martín]] | Uruguay luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q237914 wd] | [[Juana de Ibarbourou]] | Uruguay kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q469885 wd] | [[Judith Wright]] | Australian poet, environmentalist and Indigenous rights campaigner |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q334983 wd] | [[Jules Romains]] | Prantsusmaa kirjanik (1885-1972) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q732569 wd] | [[Jules Supervielle]] | Prantsusmaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q155270 wd] | [[Julien Benda]] | French essayist and philosopher (1867-1956) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q298051 wd] | [[Julien Gracq]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1712645 wd] | [[Julius Gersdorff]] | German author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q316213 wd] | [[Jun'ichirō Tanizaki]] | Japanese author (1886-1965) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q908585 wd] | [[Junzaburō Nishiwaki]] | Jaapani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1388664 wd] | [[Júlio Dantas]] | Portugali kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1731511 wd] | [[Karl Heinrich Waggerl]] | Austrian author (1897-1973) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q75790 wd] | [[Karl Löwith]] | Saksamaa filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q94707 wd] | [[Karl Schönherr]] | writer of Austrian Heimat themes (1867-1943) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3402447 wd] | [[Kate Roberts]] | Welsh author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q512877 wd] | [[Knuth Becker]] | Taani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5971668 wd] | [[Laura Mestre Hevia]] | Kuuba kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q219784 wd] | [[Lawrence Durrell]] | British novelist, poet, dramatist, and travel writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q471664 wd] | [[Leonid Leonov]] | Venemaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q223230 wd] | [[Leopold Staff]] | Poola luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6536902 wd] | [[Lewis Morris]] | Welsh poet in the English language (1833-1907) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q334086 wd] | [[Lin Yutang]] | Hiina kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3261112 wd] | [[Louis Artus]] | French playwright (1870-1960) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q15686221 wd] | [[Louis Ducros]] | Literature historian |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2193005 wd] | [[Louis Franck]] | lawyer, politician, statesman |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q64162 wd] | [[Ludwig von Pastor]] | German historian and Austrian diplomat (1854-1928) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q154545 wd] | [[Léopold Sédar Senghor]] | first president of Senegal, poet, and cultural theorist (1906–2001) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4981978 wd] | [[Maila Talvio]] | Soome kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q68795 wd] | [[Malwida Freiin von Meysenbug]] | German author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q106610 wd] | [[Manfred Hausmann]] | Saksamaa ajakirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q263683 wd] | [[Manuel Gálvez]] | Argentina ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3288641 wd] | [[Marcel Barrière]] | French writer (1860-1954) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q561479 wd] | [[Marcel Jouhandeau]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q16773621 wd] | [[Maria Madalena de Martel Patrício]] | Portugali kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q62365 wd] | [[Marie Luise Kaschnitz]] | Saksamaa romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q195050 wd] | [[Marie Noël]] | French writer and poet (1883-1967) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1899007 wd] | [[Mario Roques]] | French romanist, medievalist, albanologist and professor |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q932891 wd] | [[Mark Aldanov]] | Russian writer and critic (1886-1957) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q297770 wd] | [[Marthe Bibesco]] | Rumeenia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1669190 wd] | [[Martin Greif]] | Saksamaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6003731 wd] | [[María Enriqueta Camarillo]] | Mehhiko luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6004485 wd] | [[María Raquel Adler]] | Argentina luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q384594 wd] | [[Matilde Serao]] | Italian journalist and writer, editor |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q443786 wd] | [[Maurice Bowra]] | English classical scholar, literary critic and academic (1898–1971) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q646689 wd] | [[Maurice Magre]] | French poet, playwright and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1912248 wd] | [[Max Bewer]] | German author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q119149 wd] | [[Max Haushofer]] | Saksamaa majandusteadlane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q90074 wd] | [[Max Mell]] | Austrian poet, playwright and author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1913127 wd] | [[Max Neuburger]] | Austrian medical historian |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q16053 wd] | [[Melchior de Vogüé]] | French diplomat, orientalist, travel writer, archaeologist, philanthropist and literary critic (1848-1910) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q241981 wd] | [[Michael Blümelhuber]] | Austria kunstnik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6834101 wd] | [[Michael Sadleir]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q309716 wd] | [[Michel Butor]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q49746 wd] | [[Michel de Ghelderode]] | Belgian playwright (1898–1962) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q44851 wd] | [[Miguel Torga]] | Portugali kirjanik (1907-1995) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q325428 wd] | [[Miroslav Krleža]] | Horvaatia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1393111 wd] | [[Mohammad-Ali Jamalzadeh]] | Iraani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q214622 wd] | [[Nikos Kazantzakis]] | Kreeka kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1078143 wd] | [[Olaf Bull]] | Norra luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q523105 wd] | [[Ole Edvart Rølvaag]] | Norwegian-American novelist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q571689 wd] | [[Ole Hallesby]] | Norwegian theologian |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1382720 wd] | [[Osbert Sitwell]] | British writer; baronet (1892-1969) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3357358 wd] | [[Ossip Lourié]] | French philosopher, psychologist and specialist in literature |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q712420 wd] | [[Otokar Březina]] | Tšehhi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q123291 wd] | [[Otto Ernst]] | German poet and author (1862-1926) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q7150490 wd] | [[Paul Elmer More]] | American journalist, critic, essayist and Christian apologist (1864-1937) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q72557 wd] | [[Paul Ernst]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2509753 wd] | [[Paul Vialar]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2448853 wd] | [[Pencho Slaveykov]] | Bulgaaria luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q597713 wd] | [[Per Hallström]] | Rootsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q93841 wd] | [[Peter Rosegger]] | Austrian poet and writer (1843-1918) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q164469 wd] | [[Pierre Emmanuel]] | Prantsusmaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q379943 wd] | [[Pierre Jean Jouve]] | French novelist and poet |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q681776 wd] | [[Pierre-Henri Simon]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1751663 wd] | [[Pietro Ubaldi]] | Brazilian-Italian philosopher (1886-1972) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3141517 wd] | [[Pêr-Jakez Helias]] | Breton author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q18750447 wd] | [[Rabindranath Datta]] | India luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q425592 wd] | [[Rafael Altamira y Crevea]] | Spanish historian and jurist (1866-1951) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q734397 wd] | [[Ramón J. Sender]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q77876 wd] | [[Reinhold Schneider]] | Saksamaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3425944 wd] | [[René Béhaine]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q315015 wd] | [[René Char]] | Prantsusmaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q459586 wd] | [[René Etiemble]] | French academic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3426961 wd] | [[René Vallery-Radot]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q347832 wd] | [[Ricardo Rojas]] | Argentina kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q650303 wd] | [[Riccardo Bacchelli]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q7346708 wd] | [[Robert Langton Douglas]] | British art historian, dealer and critic (1864–1951) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q312720 wd] | [[Robert Penn Warren]] | American poet, novelist, and literary critic (1905-1989) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q707856 wd] | [[Ronald Syme]] | New Zealand born British historian and classicist (1903-1989) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76332 wd] | [[Rudolf Alexander Schröder]] | Saksamaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q87163 wd] | [[Rudolf Hans Bartsch]] | Austria kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q84835 wd] | [[Rudolf Kassner]] | Austrian writer, essayist, translator and cultural philosopher |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q112345 wd] | [[Rudolf Pfeiffer]] | German classical philologist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2746927 wd] | [[Sacheverell Sitwell]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1143985 wd] | [[Salvatore Farina]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2218715 wd] | [[Samuel Parsons Scott]] | Ameerika Ühendriikide advokaat |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q156349 wd] | [[Sarvepalli Radhakrishnan]] | Indian philosopher and politician (1888–1975) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q521410 wd] | [[Shaul Tchernichovsky]] | Venemaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q331173 wd] | [[Sigfrid Siwertz]] | Rootsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q437782 wd] | [[Simon Vestdijk]] | Dutch author (1898-1971) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3491416 wd] | [[Sotíris Skípis]] | Kreeka luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q68036 wd] | [[Stefan Andres]] | Saksamaa romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1602581 wd] | [[Stratis Myrivilis]] | Kreeka kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6151421 wd] | [[Sven Lönborg]] | Rootsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1377326 wd] | [[Teixeira de Pascoaes]] | poet |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1937725 wd] | [[Theodor Däubler]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q89662 wd] | [[Theodor Zahn]] | German theologian and biblical scholar (1838–1933) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2161620 wd] | [[Thomas Head Raddall]] | Kanada ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q731925 wd] | [[Toyohiko Kagawa]] | Jaapani poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3358346 wd] | [[Troels Frederik Lund]] | Taani ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q435755 wd] | [[Tudor Arghezi]] | Rumeenia luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4994383 wd] | [[Valdemar Rørdam]] | Danish novelist and poet (1872-1946) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q135640 wd] | [[Valery Larbaud]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5709090 wd] | [[Ventura García Calderón]] | Peruvian writer and diplomat (1886-1959) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q15686235 wd] | [[Ventura López]] | Hispaania luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q117018 wd] | [[Vicente Huidobro]] | Tšiili luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1115941 wd] | [[Vilhelm Grønbech]] | Danish university teacher (1873-1948) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q7933226 wd] | [[Violet Clifton]] | English writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q15997062 wd] | [[Víctor Manuel Rendón]] | Ecuadorian writer, doctor, and diplomat |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q738316 wd] | [[Wesley LaViolette]] | Ameerika Ühendriikide muusik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q92066 wd] | [[Wilhelm Lehmann]] | German author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q62444 wd] | [[Wilhelm Röpke]] | Saksamaa majandusteadlane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q309882 wd] | [[William Booth]] | British Methodist preacher (1829-1912) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3568498 wd] | [[William Chapman]] | Kanada luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q526709 wd] | [[William Dean Howells]] | American author, critic, and playwright |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q331798 wd] | [[William Heinesen]] | Faroese Danish-language writer (1900-1991) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5823132 wd] | [[William Ralph Inge]] | English author, Anglican dean and professor of divinity (1860–1954) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5400516 wd] | [[Yrjö Hirn]] | Finnish philosopher and professor |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2357623 wd] | [[Zalman Shneur]] | Iisraeli luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q206391 wd] | [[Édouard Estaunié]] | Prantsusmaa insener |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q551543 wd] | [[Émile Faguet]] | French literary critic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q286253 wd] | [[Émile Mâle]] | Prantsusmaa kunstiajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q164699 wd] | [[Adolf von Harnack]] | Baltic German theologian and prominent church historian |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2272398 wd] | [[Adriaan Roland Holst]] | Hollandi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q216398 wd] | [[Alan Sillitoe]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q49325 wd] | [[Albert Schweitzer]] | French-German physician, theologian, musician, and philosopher |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q586323 wd] | [[Albert Verwey]] | Hollandi luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q161933 wd] | [[Alberto Moravia]] | Italian writer and journalist (1907-1990) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q81447 wd] | [[Aldous Huxley]] | briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q216466 wd] | [[Alejo Carpentier]] | Kuuba romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q635387 wd] | [[Alexandru Xenopol]] | Rumeenia ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1390604 wd] | [[Alfred Noyes]] | English poet |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q315511 wd] | [[Algernon Charles Swinburne]] | inglise kirjanik ja kriitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q161955 wd] | [[André Breton]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q151164 wd] | [[André Malraux]] | French novelist, art theorist, and statesman |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q535810 wd] | [[Angelo De Gubernatis]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q80440 wd] | [[Anna Ahmatova]] | vene luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q57393 wd] | [[Anna Seghers]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6050 wd] | [[Anna de Noailles]] | Romanian-French writer (1876-1933) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q645141 wd] | [[Armando Palacio Valdés]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q185381 wd] | [[Arnold J. Toynbee]] | Suurbritannia ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q202385 wd] | [[Arnold Wesker]] | British dramatist (1932-2016) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q75868 wd] | [[Arnold Zweig]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q711869 wd] | [[Arthur Waley]] | British orientalist and sinologist (1889–1966) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q202355 wd] | [[Arthur van Schendel]] | Hollandi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2585507 wd] | [[Arvid Mörne]] | Soome kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q192207 wd] | [[Aurobindo]] | India poliitik, filosoof, jooga kapten ja guru |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q41580 wd] | [[Axel Munthe]] | Rootsi arst |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q558744 wd] | [[Bei Dao]] | contemporary Chinese (PRC) avant garde poet |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q192348 wd] | [[Benedetto Croce]] | Italian philosopher (1866-1952) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q189869 wd] | [[Benito Pérez Galdós]] | Hispaania romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3195304 wd] | [[Bertel Gripenberg]] | Soome luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q38757 wd] | [[Bertolt Brecht]] | German poet, playwright, theatre director (1898-1956) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4957412 wd] | [[Branislav Petronijević]] | Serbia filosoof ja paleontoloog |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5019197 wd] | [[Cale Young Rice]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q748727 wd] | [[Carl Friedrich Glasenapp]] | Baltic German philologist and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q41532 wd] | [[Carl Gustav Jung]] | Swiss psychiatrist and psychotherapist (1875–1961) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q193608 wd] | [[Carl Sandburg]] | American writer and editor |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76820 wd] | [[Carl Zuckmayer]] | German writer and playwright (1896-1977) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q312628 wd] | [[Carlo Levi]] | Itaalia maalikunstnik ja kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q359705 wd] | [[Chaim Nachman Bialik]] | heebrea luuletaja ja prosaist, Iisraeli rahvuspoeet |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q123635 wd] | [[Charles Ferdinand Ramuz]] | Šveitsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q333575 wd] | [[Charles Percy Snow]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1065801 wd] | [[Charles Plisnier]] | Belgia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2042 wd] | [[Charles de Gaulle]] | President of France from 1959 to 1969 |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q543468 wd] | [[Christopher Fry]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q218679 wd] | [[Colette]] | Prantsuse kirjanik ja näitleja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3751269 wd] | [[Concha Espina]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q326459 wd] | [[Dmitri Merežkovski]] | Russian novelist, poet, religious thinker, and literary critic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q546926 wd] | [[Doris Kareva]] | eesti luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q259921 wd] | [[Edith Sitwell]] | Suurbritannia luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q276032 wd] | [[Edith Wharton]] | USA kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q202749 wd] | [[Edmond Rostand]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q240576 wd] | [[Edmondo De Amicis]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q725559 wd] | [[Edmund Blunden]] | briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q704931 wd] | [[Edmund Wilson]] | American writer, literary and social critic, and noted man of letters (1895-1972) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76894 wd] | [[Eduard Meyer]] | Saksamaa ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1290837 wd] | [[Eduardo Benot]] | Spanish author (1822-1907) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q722835 wd] | [[Edvard Westermarck]] | Finnish academic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5341389 wd] | [[Edvarts Virza]] | läti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q189119 wd] | [[Edward Morgan Forster]] | English novelist (1879-1970) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q468658 wd] | [[Elio Vittorini]] | Italian writer and novelist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q270584 wd] | [[Elisaveta Bagrjana]] | Bulgaaria luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q235308 wd] | [[Elizabeth Bowen]] | Iirimaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q193680 wd] | [[Emile Verhaeren]] | Belgia luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76546 wd] | [[Erich Kästner]] | Saksamaa lastekirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q47293 wd] | [[Erich Maria Remarque]] | Saksamaa romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1356304 wd] | [[Ernest Claes]] | Belgia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76727 wd] | [[Ernst Jünger]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q46706 wd] | [[Eugène Ionesco]] | Rumeenia näitekirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q163366 wd] | [[Ezra Pound]] | American poet and critic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2033811 wd] | [[Franz Hellens]] | Belgia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q380277 wd] | [[François Coppée]] | French poet and novelist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q23481 wd] | [[Friedrich Dürrenmatt]] | Šveitsi saksakeelne proosa- ja näitekirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q154145 wd] | [[Gabriel Marcel]] | French philosopher, playwright, music critic and leading Christian existentialist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q64652 wd] | [[Gaspar Núñez de Arce]] | Hispaania luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q270800 wd] | [[Gaston Bachelard]] | Prantsuse filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q316045 wd] | [[Georg Brandes]] | Danish literature critic and scholar |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1373357 wd] | [[George Macaulay Trevelyan]] | briti ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q237833 wd] | [[George Santayana]] | Spanish-American philosopher |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q20733 wd] | [[Georges Duhamel]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q128790 wd] | [[Georges Simenon]] | Belgia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q183167 wd] | [[Gilbert Keith Chesterton]] | briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q378639 wd] | [[Giovannino Guareschi]] | Italian journalist, cartoonist and humorist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q311802 wd] | [[Giuseppe Ungaretti]] | itaalia luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q57277 wd] | [[Gottfried Benn]] | German novelist, poet |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q128560 wd] | [[Graham Greene]] | British writer, playwright and literary critic (1904-1991) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q689713 wd] | [[Guglielmo Ferrero]] | Italian historian and writer (1871-1942) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q366801 wd] | [[Gustaf Fröding]] | Rootsi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1392550 wd] | [[Gustav Suits]] | Eesti luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q41476 wd] | [[Hans Driesch]] | German philosopher and biologist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q160780 wd] | [[Henri Michaux]] | French painter, poet and writer |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q193674 wd] | [[Henri Troyat]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q441439 wd] | [[Henriette Roland Holst]] | Hollandi poliitik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q36661 wd] | [[Henrik Ibsen]] | Norwegian playwright and theatre director (1828–1906) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q443398 wd] | [[Henry Handel Richardson]] | Australian author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q170509 wd] | [[Henry James]] | USA-Briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q379956 wd] | [[Henry de Montherlant]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q42511 wd] | [[Herbert George Wells]] | English writer (1866–1946) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q144535 wd] | [[Herbert Spencer]] | English philosopher and political theorist (1820–1903) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q924740 wd] | [[Herman Teirlinck]] | Belgia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q84150 wd] | [[Hermann Broch]] | Austria kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q966764 wd] | [[Holger Drachmann]] | Poet and painter (1846-1908) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q57737 wd] | [[Houston Stewart Chamberlain]] | British-German racialist philosopher (1855–1927) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q47667 wd] | [[Hu Shih]] | Chinese philosopher, essayist and diplomate |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q548004 wd] | [[Hugh Walpole]] | Uus-Meremaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q51513 wd] | [[Hugo von Hofmannsthal]] | Austrian novelist, librettist, poet, dramatist, narrator, and essayist (1874-1929) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q168431 wd] | [[Ignazio Silone]] | Italian author and politician (1900-1978) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q78506 wd] | [[Ingeborg Bachmann]] | Austrian poet and author (1926-1973) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q179695 wd] | [[Ismail Kadare]] | Albaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q332462 wd] | [[Ivan Franko]] | Ukrainian poet and writer (1856-1916) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2243172 wd] | [[Iwan Gilkin]] | Belgia luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q443528 wd] | [[J. B. Priestley]] | briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q892 wd] | [[J. R. R. Tolkien]] | Inglise kirjanik ja filoloog |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q725475 wd] | [[J.-H. Rosny aîné]] | Belgia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2090464 wd] | [[J.C. Bloem]] | Hollandi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q467482 wd] | [[Jaan Kaplinski]] | eesti kirjanik ja tõlkija |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5366455 wd] | [[Jacinto Grau]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q151936 wd] | [[James Frazer]] | šoti antropoloog ja folklorist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q616735 wd] | [[Jan Parandowski]] | Poola kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1809582 wd] | [[Jarl Hemmer]] | Soome kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q558960 wd] | [[Jarosław Iwaszkiewicz]] | Polish poet, essayist, dramatist, and writer (1894-1980) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q179025 wd] | [[Jean Anouilh]] | Prantsusmaa näitekirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q83158 wd] | [[Jean Cocteau]] | Prantsuse luuletaja, näitekirjanik, kunstnik, kriitik ja filmilavastaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q551761 wd] | [[Jean Guitton]] | French philosopher and theologian (1901-1999) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q211039 wd] | [[Jeppe Aakjær]] | Danish poet and novelist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q276280 wd] | [[Johan Huizinga]] | Hollandi ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q131805 wd] | [[John Dewey]] | American philosopher, psychologist, and educational reformer (1859–1952) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q535812 wd] | [[John Hersey]] | American journalist, novelist, professor (1914-1993) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q312503 wd] | [[John Lubbock]] | English banker, Liberal politician, philanthropist, scientist and polymath (1834-1913) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q59837 wd] | [[Jorge Guillén]] | Hispaania luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q909 wd] | [[Jorge Luis Borges]] | Argentina kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2600983 wd] | [[Josep Carner i Puig-Oriol]] | Hispaania luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q380842 wd] | [[Joseph Bédier]] | Prantsusmaa filoloog ja kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q964355 wd] | [[José María Pemán]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q153020 wd] | [[José Ortega y Gasset]] | Spanish liberal philosopher and essayist (1883-1955) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4446154 wd] | [[Juan Antonio Zunzunegui]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q348623 wd] | [[Juhani Aho]] | Finnish author and journalist (1861-1921) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q122503 wd] | [[Jérôme Carcopino]] | French historian and author (1881 – 1970) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q155855 wd] | [[Karel Čapek]] | Tšehhi kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q182804 wd] | [[Karen Blixen]] | Taani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q76509 wd] | [[Karl Jaspers]] | Saksa psühhiaater ja filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q44328 wd] | [[Karl Kraus]] | Austrian playwright and publicist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q454686 wd] | [[Katharine Susannah Prichard]] | Austraalia kirjanik ja aktivist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q236958 wd] | [[Katherine Anne Porter]] | USA kirjanik, ajakirjanik ja aktivist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q312769 wd] | [[Knud Rasmussen]] | Danish explorer and anthropologist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q314498 wd] | [[Konstantin Balmont]] | Venemaa luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q368812 wd] | [[Konstantin Paustovski]] | Venemaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q317967 wd] | [[Kostís Palamás]] | Kreeka luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q654747 wd] | [[L. P. Hartley]] | Briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6522877 wd] | [[Lennox Robinson]] | Iirimaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q7243 wd] | [[Lev Tolstoi]] | Venemaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q77024 wd] | [[Lion Feuchtwanger]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1827287 wd] | [[Lionel Trilling]] | American academic |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q458658 wd] | [[Lord Dunsany]] | Irish writer and dramatist (1878-1957) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q4128 wd] | [[Louis Aragon]] | French poet (1897–1982) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q60698 wd] | [[Ludwig Klages]] | German psychologist and philosopher |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q12706 wd] | [[Maksim Gorki]] | Venemaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q115335 wd] | [[Manfred Kyber]] | German playwright and translator |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q236630 wd] | [[Marcel Pagnol]] | novelist, playwright and filmmaker from France (1895-1974) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q716799 wd] | [[Marcelino Menéndez Pelayo]] | Hispaania ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q173540 wd] | [[Margaret Mitchell]] | Ameerika kirjanik, kes võitis aastal 1937 Pulitzeri preemia romaani "Tuulest viidud" eest |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q163118 wd] | [[Marguerite Yourcenar]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q242423 wd] | [[Maria Dąbrowska]] | Poola kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2266966 wd] | [[Maria Jotuni]] | Soome kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q154410 wd] | [[Marie Under]] | Eesti luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q93525 wd] | [[Marie von Ebner-Eschenbach]] | Austria kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q168569 wd] | [[Martin Andersen Nexø]] | Taani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q84423 wd] | [[Martin Buber]] | Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q48301 wd] | [[Martin Heidegger]] | Saksamaa filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q472071 wd] | [[Max Beerbohm]] | briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q115483 wd] | [[Max Frisch]] | Swiss architect, playwright and novelist (1911-1991) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q185085 wd] | [[Miguel de Unamuno]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q193111 wd] | [[Mika Waltari]] | Soome kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q41590 wd] | [[Mircea Eliade]] | Romanian-American historian, writer, philosopher and professor at the University of Chicago |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q6896568 wd] | [[Molly Elliot Seawell]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3338877 wd] | [[Nevill Coghill]] | English literary scholar |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q184656 wd] | [[Nikolai Berdjajev]] | Venemaa filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q721763 wd] | [[Olav Duun]] | Norra kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q198644 wd] | [[Paul Bourget]] | Prantsusmaa kirjanik (1852－1935） |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q153905 wd] | [[Paul Celan]] | Rumeenia-Prantsuse saksakeelne juudi poeet ja tõlkija |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q295830 wd] | [[Paul Claudel]] | Prantsusmaa diplomaat |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1614825 wd] | [[Paul Raynal]] | French author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q200639 wd] | [[Paul Valéry]] | French poet, essayist, and philosopher (1871–1945) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q311854 wd] | [[Pierre Loti]] | Prantsusmaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q35448 wd] | [[Pjotr Krasnov]] | White movement Cossack (1869－1947) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q381953 wd] | [[Ramón Menéndez Pidal]] | Hispaania ajaloolane |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q727717 wd] | [[Ramón Pérez de Ayala]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q127539 wd] | [[René Bazin]] | Prantsusmaa romaanikirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q60785 wd] | [[Ricarda Huch]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q925991 wd] | [[Robert Bridges]] | Suurbritannia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q168728 wd] | [[Robert Frost]] | Ameerika Ühendriikide luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q201732 wd] | [[Robert Graves]] | inglise kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q981448 wd] | [[Robert Lowell]] | Ameerika Ühendriikide luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3938639 wd] | [[Roberto Bracco]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q156201 wd] | [[Roman Jakobson]] | vene juudi päritolu lingvist ja semiootik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q87969 wd] | [[Rudolf Maria Holzapfel]] | Austria filosoof |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3082880 wd] | [[Rufino Blanco Fombona]] | Venezuela kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q7382928 wd] | [[Ruth Comfort Mitchell Young]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q311401 wd] | [[Rómulo Gallegos]] | Venezuelan politician and writer (1884–1969) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q344320 wd] | [[Sally Salminen]] | Soome kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q5121471 wd] | [[Salvador Rueda]] | Hispaania luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q702468 wd] | [[Salvador de Madariaga]] | Spanish diplomat, writer and historian (1886-1978) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q315170 wd] | [[Seán O'Casey.]] | Iirimaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q559264 wd] | [[Shen Congwen]] | Hiina kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q9215 wd] | [[Sigmund Freud]] | Austrian neurologist and founder of psychoanalysis (1856–1939) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q7197 wd] | [[Simone de Beauvoir]] | French philosopher, social theorist and activist (1908–1986) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q3398780 wd] | [[Sofía Casanova]] | Spanish journalist, novelist and poet (1861-1958) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q57187 wd] | [[Stefan George]] | German poet, editor, and translator |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q366040 wd] | [[Stefan Żeromski]] | Poola kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q175669 wd] | [[Stijn Streuvels]] | Belgia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q154759 wd] | [[Sven Hedin]] | Swedish geographer, topographer, explorer, photographer, travel writer and illustrator (1865-1952) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q694826 wd] | [[Tadeusz Zieliński]] | Polish philolgist |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q381443 wd] | [[Tarjei Vesaas]] | Norwegian author |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q134262 wd] | [[Tennessee Williams]] | Ameerika Ühendriikide näitekirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q152388 wd] | [[Theodor Adorno]] | German philosopher, sociologist and theorist (1903–1969) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q486096 wd] | [[Theodore Dreiser]] | American novelist and journalist (1871–1945) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q132805 wd] | [[Thomas Hardy]] | English novelist and poet (1840–1928) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q155087 wd] | [[Thornton Wilder]] | American playwright and novelist (1897–1975) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q216134 wd] | [[Upton Sinclair]] | American novelist, writer, journalist, political activist (1878-1968) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q558295 wd] | [[Vasco Pratolini]] | Itaalia kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1229802 wd] | [[Veikko Antero Koskenniemi]] | soome luuletaja ja ajakirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q1027772 wd] | [[Vilhelm Ekelund]] | Rootsi luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q365406 wd] | [[Vilhelm Moberg]] | Swedish author and historian |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q36591 wd] | [[Vladimir Nabokov]] | vene-ameerika kirjanik, tõlkija ja lepidopteroloog |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q311037 wd] | [[Väinö Linna]] | Soome kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q178698 wd] | [[W. H. Auden]] | Briti ja USA luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q981086 wd] | [[Walter de la Mare]] | briti kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q704552 wd] | [[Werner Bergengruen]] | Saksamaa kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q8000161 wd] | [[Wilbur Cortez Abbott]] | American historian and educator |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q2574395 wd] | [[Willem Kloos]] | Hollandi luuletaja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q134942 wd] | [[William Somerset Maugham]] | Inglise prosaist, näitekirjanik ja luuraja |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q134456 wd] | [[Yukio Mishima]] | Jaapani kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q175485 wd] | [[Àngel Guimerà i Jorge]] | Hispaania kirjanik |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q274969 wd] | [[Émile Boutroux]] | French philosopher and historian |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q504 wd] | [[Émile Zola]] | Prantsusmaa kirjanik (1840–1902) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q289739 wd] | [[Étienne Gilson]] | French historian and philosopher (1884-1978) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q380439 wd] | [[Šolem Aš]] | Polish-Jewish novelist, dramatist, and essayist in the Yiddish language (1880-1957) |- | [http://www.wikidata.org/entity/Q328765 wd] | [[Ţāhā Ḩusayn]] | Egyptian academic |} == Wikidata loend == {{Wikidata loend |sparql= SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription WHERE { BIND( wd:Q37922 as ?prize ) ?item p:P1411 [ ps:P1411 ?prize; ] FILTER NOT EXISTS { ?item wdt:P166 ?prize . } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],en". } } ORDER BY ?itemLabel |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,item:wikidata |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Ada Negri]] | Itaalia luuletaja | 1870-02-03 | 1945-01-11 | [[:d:Q346250|Q346250]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Adolf Frey]] | Šveitsi kirjanik | 1855-02-18 | 1920-02-12 | [[:d:Q124151|Q124151]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Adolf von Harnack]] | | 1851-05-07 | 1930-06-10 | [[:d:Q164699|Q164699]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Adriaan Roland Holst]] | Hollandi kirjanik | 1888-05-23 | 1976-08-05<br/>1976-08-06 | [[:d:Q2272398|Q2272398]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Adrien Albert Marie de Mun]] | Prantsusmaa poliitik | 1841-02-28 | 1914-10-06 | [[:d:Q2475967|Q2475967]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Aggelos Sikelianos]] | Kreeka kirjanik | 1884-03-15 | 1951-06-19 | [[:d:Q359839|Q359839]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Aksel Sandemose]] | | 1899-03-19 | 1965-08-06 | [[:d:Q371019|Q371019]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Alan Sillitoe]] | Suurbritannia kirjanik | 1928-03-04 | 2010-04-25 | [[:d:Q216398|Q216398]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Albert Schweitzer]] | teoloog, Saksa Riik | 1875-01-14 | 1965-09-04 | [[:d:Q49325|Q49325]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Albert Sorel]] | Prantsusmaa ajaloolane | 1842-08-13 | 1906-06-29 | [[:d:Q1278915|Q1278915]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Albert Steffen]] | Šveitsi kirjanik | 1884-12-10 | 1963-07-13 | [[:d:Q117177|Q117177]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Albert Verwey]] | Hollandi luuletaja | 1865-05-15 | 1937-03-08 | [[:d:Q586323|Q586323]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Alberto Hidalgo]] | Peruu kirjanik | 1897-05-23 | 1967-11-12 | [[:d:Q583797|Q583797]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Alberto Moravia]] | kirjanik, Itaalia | 1907-11-28 | 1990-09-26 | [[:d:Q161933|Q161933]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Alceu Amoroso Lima]] | | 1893-12-11 | 1983-08-14 | [[:d:Q1790503|Q1790503]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Aldous Huxley]] | briti kirjanik | 1894-07-26 | 1963-11-22 | [[:d:Q81447|Q81447]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Alejo Carpentier]] | Kuuba romaanikirjanik | 1904-12-26 | 1980-04-24 | [[:d:Q216466|Q216466]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Alexander Baumgartner]] | Šveitsi kirjanik | 1841-06-27 | 1910-09-05<br/>1910-10-05 | [[:d:Q120327|Q120327]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Alexandru Xenopol]] | Rumeenia ajaloolane | 1847-03-23 | 1920-02-27 | [[:d:Q635387|Q635387]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Alf Larsen]] | Norra kirjanik | 1885-07-22 | 1967-12-12 | [[:d:Q4721713|Q4721713]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Alfonso Reyes]] | | 1889-05-17 | 1959-12-27 | [[:d:Q462721|Q462721]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Alfred Jules Émile Fouillée]] | Prantsusmaa filosoof | 1838-10-18 | 1912-07-16 | [[:d:Q2606914|Q2606914]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Alfred L Hutchinson]] | Ameerika Ühendriikide advokaat | 1859 | 1930 | [[:d:Q30126248|Q30126248]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Alfred Noyes]] | | 1880-09-16 | 1958-06-28<br/>1958-06-25 | [[:d:Q1390604|Q1390604]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Algernon Charles Swinburne]] | inglise kirjanik ja kriitik | 1837-04-05 | 1909-04-10 | [[:d:Q315511|Q315511]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Alicia Ghiragossian]] | | 1936-07-13 | 2014-05-22 | [[:d:Q13050740|Q13050740]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Alois Jirásek]] | Tšehhi kirjanik | 1851-08-23 | 1930-03-12 | [[:d:Q161368|Q161368]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Anatoly Koni]] | | 1844-01-28<br/>1844-02-09<br/>1844-01-29 | 1927-09-17<br/>1927-09-27 | [[:d:Q4230805|Q4230805]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Andrew Lang]] | | 1844-03-31 | 1912-07-20 | [[:d:Q505827|Q505827]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[André Breton]] | Prantsusmaa kirjanik | 1896-02-19<br/>1896-02-18 | 1966-09-28 | [[:d:Q161955|Q161955]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[André Chamson]] | Prantsusmaa kirjanik | 1900-06-06 | 1983-11-09 | [[:d:Q517743|Q517743]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[André Malraux]] | | 1901-11-03 | 1976-11-23 | [[:d:Q151164|Q151164]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[André Schwarz-Bart]] | Prantsusmaa kirjanik | 1928-05-23 | 2006-09-30 | [[:d:Q427503|Q427503]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Andrés Manjón]] | | 1846-11-30 | 1923-07-10 | [[:d:Q4760226|Q4760226]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Angelo De Gubernatis]] | Itaalia kirjanik | 1840-04-07 | 1913-02-26 | [[:d:Q535810|Q535810]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Anna Ahmatova]] | vene luuletaja | 1889-06-11 | 1966-03-05 | [[:d:Q80440|Q80440]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Anna Seghers]] | Saksamaa kirjanik | 1900-11-19 | 1983-06-01 | [[:d:Q57393|Q57393]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Anna de Noailles]] | | 1876-11-15 | 1933-04-30 | [[:d:Q6050|Q6050]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Anton Wildgans]] | | 1881-04-17 | 1932-05-03 | [[:d:Q84894|Q84894]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Antonio Fogazzaro]] | Itaalia kirjanik | 1842-03-25 | 1911-03-07 | [[:d:Q470067|Q470067]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[António Correia de Oliveira]] | Portugali luuletaja | 1879-07-30 | 1960-12-20 | [[:d:Q610769|Q610769]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Aquilino Ribeiro]] | | 1885-09-13 | 1963-05-27 | [[:d:Q623326|Q623326]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Archibald Robertson]] | | 1853-06-29 | 1931-01-29 | [[:d:Q4786495|Q4786495]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Armand Godoy]] | Prantsusmaa luuletaja | 1880-04-01 | 1964-03-11 | [[:d:Q2383344|Q2383344]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Armando Palacio Valdés]] | Hispaania kirjanik | 1853-10-04 | 1938-01-29 | [[:d:Q645141|Q645141]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Arne Garborg]] | Norra kirjanik | 1851-01-25 | 1924-01-14 | [[:d:Q467497|Q467497]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Arno Holz]] | | 1863-04-26 | 1929-10-26 | [[:d:Q64404|Q64404]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Arnold Bennett]] | | 1867-05-27 | 1931-03-27 | [[:d:Q314158|Q314158]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Arnold J. Toynbee]] | Suurbritannia ajaloolane | 1889-04-14 | 1975-10-22 | [[:d:Q185381|Q185381]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Arnold Schering]] | | 1877-04-02 | 1941-03-07 | [[:d:Q67576|Q67576]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Arnold Wesker]] | | 1932-05-24 | 2016-04-12 | [[:d:Q202385|Q202385]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Arnold Zweig]] | Saksamaa kirjanik | 1887-11-10 | 1968-11-26 | [[:d:Q75868|Q75868]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Arnulf Øverland]] | Norra kirjanik | 1889-04-27 | 1968-03-25 | [[:d:Q571691|Q571691]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Arthur Bryant]] | | 1899-02-18 | 1985-01-22 | [[:d:Q4798118|Q4798118]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Arthur Waley]] | | 1889-08-19 | 1966-06-27 | [[:d:Q711869|Q711869]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Arthur van Schendel]] | Hollandi kirjanik | 1874-03-05<br/>1874-03-18<br/>1874-03-15 | 1946-09-11 | [[:d:Q202355|Q202355]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Arvid Järnefelt]] | | 1861-11-16 | 1932-12-27 | [[:d:Q717186|Q717186]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Arvid Mörne]] | Soome kirjanik | 1876-05-06 | 1946-06-15 | [[:d:Q2585507|Q2585507]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Aurobindo]] | India poliitik, filosoof, jooga kapten ja guru | 1872-08-15 | 1950-12-05 | [[:d:Q192207|Q192207]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Avedis Aharonyan]] | | 1866<br/>1866-01-04 | 1948-03-20 | [[:d:Q790333|Q790333]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Axel Munthe]] | Rootsi arst | 1857-10-31 | 1949-02-11 | [[:d:Q41580|Q41580]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Bei Dao]] | | 1949-08-02 | | [[:d:Q558744|Q558744]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Benedetto Croce]] | kunstiajaloolane, Itaalia kuningriik | 1866-02-25 | 1952-11-20 | [[:d:Q192348|Q192348]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Benito Pérez Galdós]] | Hispaania romaanikirjanik | 1843-05-10 | 1920-01-04 | [[:d:Q189869|Q189869]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[Bernard Bosanquet]] | | 1848-06-14 | 1923-02-08 | [[:d:Q822329|Q822329]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Bernard O'Dowd]] | | 1866-04-11 | 1953-09-01 | [[:d:Q4893489|Q4893489]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Bertel Gripenberg]] | Soome luuletaja | 1878-09-19 | 1947-05-06 | [[:d:Q3195304|Q3195304]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Bertolt Brecht]] | | 1898-02-10 | 1956-08-14 | [[:d:Q38757|Q38757]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Blanca de los Ríos]] | Hispaania kirjanik | 1859-08-15<br/>1861-11-30 | 1956-04-13<br/>1955-11-30 | [[:d:Q5729862|Q5729862]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Borden Parker Bowne]] | Ameerika Ühendriikide filosoof | 1847-01-14 | 1910-04-01 | [[:d:Q4095226|Q4095226]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Boris Zaytsev]] | | 1881-01-29 | 1972-01-28 | [[:d:Q2631042|Q2631042]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Branislav Petronijević]] | Serbia filosoof ja paleontoloog | 1875-03-25 | 1954-03-04 | [[:d:Q4957412|Q4957412]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Cale Young Rice]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik | 1872-12-11 | 1943-01-24<br/>1943-01-23 | [[:d:Q5019197|Q5019197]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Carl Erik Soya]] | Taani kirjanik (1896-1983) | 1896-10-30 | 1983-11-10 | [[:d:Q1037670|Q1037670]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Carl Friedrich Glasenapp]] | | 1847-09-21 | 1915-04-14 | [[:d:Q748727|Q748727]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Carl Gustaf Estlander]] | Soome poliitik | 1834-01-31 | 1910-08-28 | [[:d:Q518896|Q518896]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Carl Gustav Jung]] | | 1875-07-26 | 1961-06-06 | [[:d:Q41532|Q41532]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[Carl Sandburg]] | | 1878-01-06 | 1967-07-22 | [[:d:Q193608|Q193608]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[Carl Weitbrecht]] | | 1847-12-08 | 1904-06-10 | [[:d:Q1040994|Q1040994]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[Carl Zuckmayer]] | | 1896-12-27 | 1977-01-18 | [[:d:Q76820|Q76820]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[Carlo Levi]] | Itaalia maalikunstnik ja kirjanik | 1902-11-29 | 1975-01-04 | [[:d:Q312628|Q312628]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Carlos María Ocantos]] | Argentina kirjanik | 1860 | 1949 | [[:d:Q5750911|Q5750911]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Carlos Vaz Ferreira]] | Uruguay filosoof | 1872-10-15 | 1958-01-03 | [[:d:Q678242|Q678242]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Cesare Pascarella]] | Itaalia maalikunstnik | 1858-04-28 | 1940-05-08 | [[:d:Q3665495|Q3665495]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Chaim Nachman Bialik]] | heebrea luuletaja ja prosaist, Iisraeli rahvuspoeet | 1873-01-06 | 1934-07-04 | [[:d:Q359705|Q359705]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Charles Bernard Renouvier]] | Prantsusmaa filosoof | 1815-01-01 | 1903-09-01 | [[:d:Q220856|Q220856]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Charles Ferdinand Ramuz]] | Šveitsi kirjanik | 1878-09-24 | 1947-05-23 | [[:d:Q123635|Q123635]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Charles Langbridge Morgan]] | Suurbritannia kirjanik | 1894-01-22 | 1958-02-06 | [[:d:Q1065287|Q1065287]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Charles Mauron]] | | 1899-06-27 | 1966-12-05 | [[:d:Q2959774|Q2959774]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Charles Montagu Doughty]] | Suurbritannia luuletaja | 1843-08-19 | 1926-01-20 | [[:d:Q981883|Q981883]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Charles Percy Snow]] | Suurbritannia kirjanik | 1905-10-15 | 1980-07-01 | [[:d:Q333575|Q333575]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Charles Plisnier]] | Belgia kirjanik | 1896-12-13 | 1952-07-17 | [[:d:Q1065801|Q1065801]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Charles Wagner]] | Prantsusmaa kirjanik | 1852-01-04 | 1918-05-12 | [[:d:Q2315416|Q2315416]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Charles de Gaulle]] | | 1890-11-22 | 1970-11-09 | [[:d:Q2042|Q2042]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Christopher Fry]] | Suurbritannia kirjanik | 1907-12-18 | 2005-06-30 | [[:d:Q543468|Q543468]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Clotilde Crespo de Arvelo]] | Venezuela kirjanik | 1887 | 1959 | [[:d:Q20792056|Q20792056]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Colette]] | Prantsuse kirjanik ja näitleja | 1873-01-28 | 1954-08-03 | [[:d:Q218679|Q218679]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Concha Espina]] | Hispaania kirjanik | 1869-04-15 | 1955-05-19 | [[:d:Q3751269|Q3751269]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Cora Sandel]] | | 1880-12-20 | 1974-04-03 | [[:d:Q287727|Q287727]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Cécile Tormay]] | | 1876-10-08 | 1937-04-02 | [[:d:Q241470|Q241470]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Darrell Figgis]] | Iirimaa poliitik | 1882-09-17 | 1925-10-27 | [[:d:Q5224626|Q5224626]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Dezső Szabó]] | Ungari kirjanik | 1879-06-10 | 1945-01-13<br/>1945-01-05 | [[:d:Q920991|Q920991]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Dimitrios Vernardakis]] | | 1833-11-21 | 1907-01-12 | [[:d:Q5573855|Q5573855]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Dmitri Merežkovski]] | | 1865-08-02 | 1941-12-09<br/>1941-12-07 | [[:d:Q326459|Q326459]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Dora Melegari]] | Šveitsi kirjanik | 1849-06-27 | 1924-07-31 | [[:d:Q3714173|Q3714173]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Doris Kareva]] | eesti luuletaja | 1958-11-28 | | [[:d:Q546926|Q546926]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Dorothy Canfield Fisher]] | | 1879-02-17 | 1958-11-09 | [[:d:Q5298346|Q5298346]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Ebenezer Howard]] | | 1850-01-29 | 1928-05-01 | [[:d:Q23766|Q23766]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Edgar Lee Masters]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik | 1868-08-23 | 1950-03-05<br/>1950-05-05 | [[:d:Q468247|Q468247]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Edith Annie Howes]] | | 1872-08-29 | 1954-07-09 | [[:d:Q5338492|Q5338492]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Edith Sitwell]] | Suurbritannia luuletaja | 1887-09-07 | 1964-12-09 | [[:d:Q259921|Q259921]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Edith Wharton]] | USA kirjanik | 1862-01-24 | 1937-08-11 | [[:d:Q276032|Q276032]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Edmond Picard]] | | 1836-12-15 | 1924-02-19 | [[:d:Q2512563|Q2512563]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Edmond Rostand]] | Prantsuse luuletaja ja näitekirjanik | 1868-04-01 | 1918-12-02<br/>1948-12-02 | [[:d:Q202749|Q202749]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Edmondo De Amicis]] | Itaalia kirjanik | 1846-10-21 | 1908-03-11 | [[:d:Q240576|Q240576]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Edmund Blunden]] | briti kirjanik | 1896-11-01 | 1974-01-20 | [[:d:Q725559|Q725559]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Edmund Wilson]] | | 1895-05-08 | 1972-06-12 | [[:d:Q704931|Q704931]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Edouard Rod]] | | 1857-03-31<br/>1857-03-29 | 1910-01-29 | [[:d:Q122356|Q122356]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Eduard Meyer]] | Saksamaa ajaloolane | 1855-01-25 | 1930-08-31 | [[:d:Q76894|Q76894]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Eduardo Benot]] | | 1822-11-26 | 1907-07-27 | [[:d:Q1290837|Q1290837]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Edvard Westermarck]] | | 1862-11-20 | 1939-09-03 | [[:d:Q722835|Q722835]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Edvarts Virza]] | läti poeet, prosaist, publitsist ja tõlkija (1883-1940) | 1883-12-27 | 1940-03-01 | [[:d:Q5341389|Q5341389]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Edward Dowden]] | | 1843-05-03 | 1913-04-04 | [[:d:Q970472|Q970472]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Edward Morgan Forster]] | | 1879-01-01 | 1970-06-07 | [[:d:Q189119|Q189119]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Edwin Arlington Robinson]] | Ameerika Ühendriikide luuletaja | 1869-12-22 | 1935-04-06 | [[:d:Q1294394|Q1294394]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Einar Hjörleifsson Kvaran]] | Islandi kirjanik | 1859-12-06 | 1938-05-21 | [[:d:Q1305870|Q1305870]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Elio Vittorini]] | | 1908-07-23 | 1966-02-12 | [[:d:Q468658|Q468658]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Elisabeth Förster-Nietzsche]] | | 1846-07-10 | 1935-11-08 | [[:d:Q77377|Q77377]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Elisaveta Bagrjana]] | Bulgaaria luuletaja | 1893-04-29 | 1991-03-23<br/>1991-03-24 | [[:d:Q270584|Q270584]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Elise Richter]] | | 1865-03-02 | 1943-06-21 | [[:d:Q89233|Q89233]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Eliza Orzeszkowa]] | Poola kirjanik | 1841-06-06 | 1910-05-18 | [[:d:Q240174|Q240174]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Elizabeth Bowen]] | Iirimaa kirjanik | 1899-06-07 | 1973-02-22 | [[:d:Q235308|Q235308]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Elizabeth Goudge]] | | 1900-04-24 | 1984-04-01 | [[:d:Q242571|Q242571]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Emile Verhaeren]] | Belgia luuletaja | 1855-05-21 | 1916-11-27 | [[:d:Q193680|Q193680]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Enrica von Handel-Mazzetti]] | Austria kirjanik | 1871-01-10 | 1955-04-08 | [[:d:Q112388|Q112388]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Enrique González Martínez]] | | 1871-04-13 | 1952-02-19 | [[:d:Q43258|Q43258]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Enrique Larreta]] | | 1873-03-04 | 1961-07-06 | [[:d:Q3054691|Q3054691]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Erich Kästner]] | Saksamaa lastekirjanik | 1899-02-23 | 1974-07-29 | [[:d:Q76546|Q76546]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Erich Maria Remarque]] | Saksamaa romaanikirjanik | 1898-06-22 | 1970-09-25 | [[:d:Q47293|Q47293]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Erico Verissimo]] | Brasiilia kirjanik | 1905-12-17 | 1975-11-28 | [[:d:Q288501|Q288501]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Ernest Claes]] | Belgia kirjanik | 1885-10-24 | 1968-09-02 | [[:d:Q1356304|Q1356304]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Ernest Lavisse]] | Prantsusmaa ajaloolane | 1842-12-17 | 1922-08-18 | [[:d:Q981891|Q981891]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Ernst Jünger]] | Saksamaa kirjanik | 1895-03-29 | 1998-02-17 | [[:d:Q76727|Q76727]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Ernst Robert Curtius]] | | 1886-04-14 | 1956-04-19 | [[:d:Q561089|Q561089]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Ernst von der Recke]] | | 1848-08-14 | 1933-12-02 | [[:d:Q6065384|Q6065384]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Erwin Guido Kolbenheyer]] | Austria kirjanik | 1878-12-30<br/>1878-12-31 | 1962-04-12 | [[:d:Q94287|Q94287]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Eugène Baie]] | | 1874-08-03 | 1963-09-10 | [[:d:Q27559987|Q27559987]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Eugène Ionesco]] | Rumeenia näitekirjanik | 1909-11-26 | 1994-03-28 | [[:d:Q46706|Q46706]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Ezequiel Martínez Estrada]] | Argentina kirjanik | 1895-09-14 | 1964-11-04<br/>1964-11-03 | [[:d:Q464737|Q464737]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Ezra Pound]] | | 1885-10-30 | 1972-11-01 | [[:d:Q163366|Q163366]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[F. R. Leavis]] | | 1895-07-14 | 1978-04-14 | [[:d:Q2428288|Q2428288]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Felix Timmermans]] | | 1886-07-05 | 1947-01-24 | [[:d:Q713284|Q713284]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Ferdinand Avenarius]] | Saksamaa luuletaja | 1856-12-20 | 1923-09-22 | [[:d:Q85155|Q85155]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Ferenc Herczeg]] | Ungari kirjanik | 1863-09-22 | 1954-02-24 | [[:d:Q701640|Q701640]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Ferenc Kemény]] | | 1860-07-17 | 1944-11-21 | [[:d:Q1106745|Q1106745]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Fernand Baldensperger]] | Prantsusmaa kirjanik | 1871-05-04 | 1958-02-24 | [[:d:Q1382427|Q1382427]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Flavio de Carvalho]] | | 1899-08-10 | 1973-06-04 | [[:d:Q5458117|Q5458117]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Francesco Benozzo]] | | 1969-02-22 | 2025-03-23<br/>2025-03-22 | [[:d:Q3749616|Q3749616]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Francesco Chiesa]] | Šveitsi kirjanik | 1871-07-05<br/>1871-07-01 | 1973-06-13<br/>1973-06-10<br/>1973-06-08 | [[:d:Q116150|Q116150]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Francesco D'Ovidio]] | | 1849-12-05 | 1925-11-24 | [[:d:Q3749858|Q3749858]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Francesco Orestano]] | Itaalia filosoof | 1873-04-14 | 1945-08-20 | [[:d:Q3750370|Q3750370]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Francis Jammes]] | Prantsusmaa luuletaja | 1868-12-02 | 1938-11-01 | [[:d:Q353873|Q353873]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Francisco García Calderón Rey]] | | 1883-04-08 | 1953-07-01 | [[:d:Q2787340|Q2787340]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Frank Thiess]] | Saksamaa kirjanik | 1890-03-01 | 1977-12-22 | [[:d:Q92319|Q92319]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Franz Hellens]] | Belgia kirjanik | 1881-09-08 | 1972-01-20 | [[:d:Q2033811|Q2033811]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Franz Karl Ginzkey]] | Austria kirjanik | 1871-09-08<br/>1871-11-08 | 1963-04-11 | [[:d:Q112588|Q112588]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[Franz Theodor Csokor]] | | 1885-09-06 | 1969-01-05 | [[:d:Q79055|Q79055]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Franz Werfel]] | | 1890-09-10 | 1945-08-26 | [[:d:Q78514|Q78514]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[François Coppée]] | | 1842-01-26<br/>1842-01-12 | 1908-05-23 | [[:d:Q380277|Q380277]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Frederik van Eeden]] | | 1860-04-03 | 1932-06-16 | [[:d:Q211514|Q211514]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Friedrich Dürrenmatt]] | Šveitsi saksakeelne proosa- ja näitekirjanik | 1921-01-05 | 1990-12-14 | [[:d:Q23481|Q23481]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Gabriel Marcel]] | | 1889-12-07 | 1973-10-08 | [[:d:Q154145|Q154145]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Gaspar Núñez de Arce]] | Hispaania luuletaja | 1832-08-04 | 1903-06-09 | [[:d:Q64652|Q64652]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Gaston Bachelard]] | Prantsuse filosoof | 1884-06-27 | 1962-10-16 | [[:d:Q270800|Q270800]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Gaston Boissier]] | | 1823-08-15 | 1908-06-10 | [[:d:Q607202|Q607202]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Gaston Paris]] | | 1839-08-09 | 1903-03-05 | [[:d:Q514741|Q514741]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Georg Bonne]] | | 1859-08-12 | 1945-05-01 | [[:d:Q1503761|Q1503761]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Georg Brandes]] | | 1842-02-04 | 1927-02-19 | [[:d:Q316045|Q316045]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Georg von Below]] | Saksamaa ajaloolane | 1858-01-19 | 1927-10-20 | [[:d:Q76032|Q76032]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[George Lansing Raymond]] | Ameerika Ühendriikide filosoof | 1839-09-03 | 1929-07-11 | [[:d:Q5541542|Q5541542]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[George Macaulay Trevelyan]] | briti ajaloolane | 1876-02-16 | 1962-07-21 | [[:d:Q1373357|Q1373357]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[George Meredith]] | | 1828-02-12 | 1909-05-18 | [[:d:Q90238|Q90238]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[George Santayana]] | | 1863-12-16 | 1952-09-26 | [[:d:Q237833|Q237833]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Georges Duhamel]] | Prantsusmaa kirjanik | 1884-06-30 | 1966-04-13 | [[:d:Q20733|Q20733]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Georges Simenon]] | Belgia kirjanik | 1903-02-13 | 1989-09-04 | [[:d:Q128790|Q128790]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Georgios Drossinis]] | Kreeka kirjanik | 1859-12-09 | 1951-01-03 | [[:d:Q3565263|Q3565263]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Georgios Souris]] | Kreeka luuletaja | 1853-02-02 | 1919-08-26 | [[:d:Q3103499|Q3103499]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Gertrud von Le Fort]] | Saksamaa kirjanik | 1876-10-11 | 1971-11-01 | [[:d:Q62798|Q62798]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Gilbert Cesbron]] | Prantsusmaa kirjanik | 1913-01-13 | 1979-08-12 | [[:d:Q2714618|Q2714618]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Gilbert Keith Chesterton]] | briti kirjanik | 1874-05-29 | 1936-06-14 | [[:d:Q183167|Q183167]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Giorgos Theotokás]] | Kreeka romaanikirjanik | 1906-08-27 | 1966-10-30 | [[:d:Q773389|Q773389]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Giovanni Papini]] | Itaalia kirjanik | 1881-01-09 | 1956-07-08 | [[:d:Q529858|Q529858]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Giovannino Guareschi]] | | 1908-05-01 | 1968-07-22 | [[:d:Q378639|Q378639]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Giuseppe Ungaretti]] | itaalia luuletaja | 1888-02-08 | 1970-06-01<br/>1970-06-02 | [[:d:Q311802|Q311802]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Gonzague de Reynold]] | | 1880-07-15 | 1970-04-09 | [[:d:Q116750|Q116750]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Gottfried Benn]] | | 1886-05-02 | 1956-07-07<br/>1956-06-07 | [[:d:Q57277|Q57277]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Graham Greene]] | | 1904-10-02 | 1991-04-03 | [[:d:Q128560|Q128560]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Grigol Robakidze]] | Gruusia kirjanik | 1882-10-28 | 1962-11-19 | [[:d:Q240954|Q240954]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Guglielmo Ferrero]] | | 1871-06-21 | 1942-08-03 | [[:d:Q689713|Q689713]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Gunnar Ekelöf]] | Rootsi kirjanik | 1907-09-15 | 1968-03-16 | [[:d:Q366311|Q366311]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Gunnar Gunnarson]] | | 1918-06-06 | 2002-04-05 | [[:d:Q5776767|Q5776767]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Gunnar Gunnarsson]] | | 1889-05-18 | 1975-11-21 | [[:d:Q381086|Q381086]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Gunnar Heiberg]] | Norra kirjanik | 1857-11-18 | 1929-02-22 | [[:d:Q718724|Q718724]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Gustaf Fröding]] | Rootsi kirjanik | 1860-08-22 | 1911-02-08 | [[:d:Q366801|Q366801]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Gustav Falke]] | | 1853-01-11 | 1916-02-08 | [[:d:Q86443|Q86443]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Gustav Frenssen]] | Saksamaa kirjanik | 1863-10-19 | 1945-04-11 | [[:d:Q75171|Q75171]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Gustav Suits]] | Eesti luuletaja | 1883-11-30 | 1956-05-23 | [[:d:Q1392550|Q1392550]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Gustav Warneck]] | | 1834-03-06 | 1910-12-26 | [[:d:Q1417981|Q1417981]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Gustave Thibon]] | Prantsusmaa filosoof | 1903-09-02 | 2001-01-19 | [[:d:Q3121336|Q3121336]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Gustave Vanzype]] | | 1869-06-10 | 1955-09-12 | [[:d:Q3121345|Q3121345]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Guðmundur Kamban]] | Islandi kirjanik | 1888-06-08 | 1945-05-05 | [[:d:Q3480970|Q3480970]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Gyula Illyés]] | Ungari luuletaja | 1902-11-02 | 1983-04-15 | [[:d:Q381107|Q381107]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[György Lukács]] | | 1885-04-13 | 1971-06-04 | [[:d:Q151523|Q151523]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Gösta Carlberg]] | Rootsi kirjanik | 1909-09-23 | 1973-03-13 | [[:d:Q5602474|Q5602474]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[H. D. F. Kitto]] | | 1897-02-06 | 1982-01-21 | [[:d:Q1637246|Q1637246]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Hans Carossa]] | Saksamaa kirjanik | 1878-12-15 | 1956-09-12 | [[:d:Q77491|Q77491]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Hans Driesch]] | | 1867-10-28 | 1941-04-16 | [[:d:Q41476|Q41476]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Hans E. Kinck]] | Norra kirjanik | 1865-10-11 | 1926-10-13 | [[:d:Q1579293|Q1579293]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Hans Egon Holthusen]] | | 1913-04-15 | 1997-01-21 | [[:d:Q92510|Q92510]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Hans Erich Nossack]] | Saksamaa kirjanik | 1901-01-30 | 1977-11-02 | [[:d:Q77788|Q77788]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Hans Fallada]] | Saksamaa kirjanik | 1893-07-21 | 1947-02-05 | [[:d:Q76539|Q76539]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Hans Henrik Holm]] | Norra kirjanik | 1896-01-18 | 1980-09-27 | [[:d:Q5650140|Q5650140]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Harald Høffding]] | | 1843-03-11 | 1931-07-02 | [[:d:Q703531|Q703531]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Hartmann Grisar]] | | 1845-09-22 | 1932-02-25 | [[:d:Q574871|Q574871]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Heimito von Doderer]] | Austria kirjanik | 1896-09-05 | 1966-12-23 | [[:d:Q93797|Q93797]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Henri Bosco]] | Prantsusmaa kirjanik | 1888-11-16 | 1976-05-04 | [[:d:Q1399264|Q1399264]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Henri Michaux]] | | 1899-05-24 | 1984-10-19 | [[:d:Q160780|Q160780]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Henri Queffélec]] | Prantsusmaa kirjanik | 1910-01-29 | 1992-01-13 | [[:d:Q965935|Q965935]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Henri Troyat]] | Prantsusmaa kirjanik | 1911-11-01 | 2007-03-03 | [[:d:Q193674|Q193674]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Henriette Charasson]] | Prantsusmaa ajakirjanik | 1884-01-06 | 1972-12-24 | [[:d:Q3132461|Q3132461]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Henriette Roland Holst]] | Hollandi poliitik | 1869-12-24 | 1952-11-21 | [[:d:Q441439|Q441439]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Henrik Ibsen]] | | 1828-03-20 | 1906-05-23 | [[:d:Q36661|Q36661]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Henrik Schück]] | | 1855-11-02 | 1947-10-03 | [[:d:Q1926407|Q1926407]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Henry Handel Richardson]] | | 1870-01-03 | 1946-03-20 | [[:d:Q443398|Q443398]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Henry James]] | USA-Briti kirjanik | 1843-04-15 | 1916-02-28 | [[:d:Q170509|Q170509]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Henry Moseley]] | | 1887-11-23 | 1915-08-10 | [[:d:Q310759|Q310759]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Henry Muller]] | | 1902-08-21 | 1980-11-15 | [[:d:Q3132969|Q3132969]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Henry de Montherlant]] | Prantsusmaa kirjanik | 1895-04-20 | 1972-09-21 | [[:d:Q379956|Q379956]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Herbert George Wells]] | | 1866-09-21 | 1946-08-13 | [[:d:Q42511|Q42511]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Herbert John Clifford Grierson]] | | 1866-01-16 | 1960-02-19 | [[:d:Q5734709|Q5734709]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Herbert Samuel, 1st Viscount Samuel]] | Suurbritannia poliitik | 1870-11-06 | 1963-02-05 | [[:d:Q335218|Q335218]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Herbert Spencer]] | | 1820-04-27<br/>1824-04-27<br/>1820-04-28 | 1903-12-08 | [[:d:Q144535|Q144535]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Herman Teirlinck]] | Belgia kirjanik | 1879-02-24 | 1967-02-04 | [[:d:Q924740|Q924740]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Hermann Broch]] | Austria kirjanik | 1886-11-01 | 1951-05-30 | [[:d:Q84150|Q84150]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Hermann Stehr]] | | 1864-02-16 | 1940-09-11 | [[:d:Q111567|Q111567]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[Holger Drachmann]] | | 1846-10-09 | 1908-01-14 | [[:d:Q966764|Q966764]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Horace Kallen]] | Ameerika Ühendriikide filosoof | 1882-08-11 | 1974-02-16 | [[:d:Q1358306|Q1358306]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Hossein Ghods Nakhai]] | Iraani poliitik | 1911 | 1977-12-30 | [[:d:Q3140995|Q3140995]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Houston Stewart Chamberlain]] | inglise päritolu saksa filosoof | 1855-09-09 | 1927-01-09 | [[:d:Q57737|Q57737]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Hu Shi|Hu Shih]] | hiina filosoof, esseist ja diplomaat | 1891-12-17 | 1962-02-24 | [[:d:Q47667|Q47667]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Hugh MacDiarmid]] | | 1892-08-11 | 1978-09-09 | [[:d:Q981981|Q981981]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Hugh Walpole]] | Uus-Meremaa kirjanik | 1884-03-13 | 1941-06-01 | [[:d:Q548004|Q548004]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Hugo von Hofmannsthal]] | Austria kirjanik ja libretist | 1874-02-01 | 1929-07-15 | [[:d:Q51513|Q51513]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Ignazio Silone]] | | 1900-05-01 | 1978-08-22 | [[:d:Q168431|Q168431]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Igor Gouzenko]] | | 1919-01-26 | 1982-06-28<br/>1982-06-08<br/>1982-06-25 | [[:d:Q351335|Q351335]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Ilias Venezis]] | Kreeka kirjanik | 1904-03-04 | 1973-08-03 | [[:d:Q5360627|Q5360627]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[Ina Seidel]] | Saksamaa kirjanik | 1885-09-15 | 1974-10-02 | [[:d:Q88296|Q88296]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Ingeborg Bachmann]] | Austria luuletaja, prosaist ja filosoof | 1926-06-25 | 1973-10-17 | [[:d:Q78506|Q78506]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Ingemar Düring]] | | 1903-09-02 | 1984-12-23 | [[:d:Q1662985|Q1662985]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Ismail Kadare]] | Albaania kirjanik | 1936-01-28 | 2024-07-01 | [[:d:Q179695|Q179695]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Israel Zangwill]] | Suurbritannia kirjanik | 1864-01-21<br/>1864-02-14 | 1926-08-01 | [[:d:Q113681|Q113681]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Ivan Franko]] | ukraina luuletaja, proosakirjanik, näitekirjanik, kriitik, teadlane, ajakirjanik, tõlkija, majandus- ja poliitikategelane ja etnograaf | 1856-08-27 | 1916-05-28 | [[:d:Q332462|Q332462]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Ivan Grozev]] | | 1872-06-23 | 1957-01-08 | [[:d:Q12280828|Q12280828]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Ivan Shmelyov]] | Venemaa kirjanik | 1873-09-21<br/>1873-10-03 | 1950-06-24 | [[:d:Q553718|Q553718]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Ivan Vazov]] | | 1850-07-09 | 1921-09-22 | [[:d:Q310630|Q310630]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Ivana Brlić-Mažuranić]] | Horvaatia kirjanik | 1874-04-18 | 1938-09-21 | [[:d:Q254383|Q254383]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Iwan Gilkin]] | Belgia luuletaja | 1858-01-07 | 1924-09-28 | [[:d:Q2243172|Q2243172]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[J. B. Priestley]] | briti kirjanik | 1894-09-13 | 1984-08-14 | [[:d:Q443528|Q443528]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[J. Dover Wilson]] | | 1881-07-13 | 1969-01-15 | [[:d:Q6105422|Q6105422]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[J. R. R. Tolkien]] | Inglise kirjanik ja filoloog | 1892-01-03 | 1973-09-02 | [[:d:Q892|Q892]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[J.-H. Rosny aîné]] | Belgia kirjanik | 1856-02-17 | 1940-02-11<br/>1940-02-15 | [[:d:Q725475|Q725475]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[J.C. Bloem]] | Hollandi kirjanik | 1887-05-10 | 1966-08-10 | [[:d:Q2090464|Q2090464]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Jaan Kaplinski]] | eesti kirjanik ja tõlkija | 1941-01-22 | 2021-08-08 | [[:d:Q467482|Q467482]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Jacinto Grau]] | Hispaania kirjanik | 1872-04-06 | 1958-08-14 | [[:d:Q5366455|Q5366455]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Jacques Pirenne]] | | 1891-06-26 | 1972-09-07 | [[:d:Q2487151|Q2487151]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Jakob Knudsen]] | | 1858-09-14 | 1917-02-21<br/>1917-01-21 | [[:d:Q1389656|Q1389656]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[James Cousins]] | | 1873-07-22 | 1956-02-20 | [[:d:Q6131799|Q6131799]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[James Frazer]] | šoti antropoloog ja folklorist | 1854-01-01 | 1941-05-07 | [[:d:Q151936|Q151936]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[James Gould Cozzens]] | Ameerika Ühendriikide romaanikirjanik | 1903-08-19 | 1978-08-09 | [[:d:Q1238811|Q1238811]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[James Thomas Farrell]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik | 1904-02-27 | 1979-08-22 | [[:d:Q1371154|Q1371154]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[James Thurber]] | | 1894-12-08 | 1961-11-02 | [[:d:Q124527|Q124527]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Jan Parandowski]] | Poola kirjanik | 1895-05-11 | 1978-09-26 | [[:d:Q616735|Q616735]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Jarl Hemmer]] | Soome kirjanik | 1893-09-18 | 1944-12-06 | [[:d:Q1809582|Q1809582]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Jaroslav Vrchlický]] | | 1853-02-17 | 1912-09-09 | [[:d:Q461104|Q461104]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Jarosław Iwaszkiewicz]] | poola proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija | 1894-02-20 | 1980-03-02 | [[:d:Q558960|Q558960]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Jean Anouilh]] | Prantsusmaa näitekirjanik | 1910-06-23 | 1987-10-03 | [[:d:Q179025|Q179025]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Jean Cocteau]] | Prantsuse luuletaja, näitekirjanik, kunstnik, kriitik ja filmilavastaja | 1889-07-05 | 1963-10-11 | [[:d:Q83158|Q83158]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Jean Giono]] | Prantsusmaa kirjanik | 1895-03-30 | 1970-10-09<br/>1970-10-08 | [[:d:Q177411|Q177411]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Jean Guitton]] | prantsuse filosoof ja teoloog | 1901-08-18 | 1999-03-21 | [[:d:Q551761|Q551761]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Jean Guéhenno]] | Prantsusmaa kirjanik | 1890-03-25 | 1978-09-22 | [[:d:Q518748|Q518748]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Jean Price-Mars]] | | 1876-10-15 | 1969-03-01 | [[:d:Q3045911|Q3045911]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Jean Schlumberger]] | Prantsusmaa kirjanik | 1877-05-26 | 1968-10-25 | [[:d:Q322520|Q322520]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Jean-Henri Fabre]] | | 1823-12-21 | 1915-10-11 | [[:d:Q313348|Q313348]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Jeppe Aakjær]] | taani luuletaja ja romaanikirjanik | 1866-09-10 | 1930-04-22 | [[:d:Q211039|Q211039]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Johan Bojer]] | | 1872-03-06 | 1959-07-03 | [[:d:Q553955|Q553955]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Johan Falkberget]] | Norra poliitik | 1879-09-30 | 1967-04-05 | [[:d:Q721749|Q721749]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Johan Huizinga]] | Hollandi ajaloolane | 1872-12-07 | 1945-02-01 | [[:d:Q276280|Q276280]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Johann Rump]] | | 1871-10-23 | 1941-09-29 | [[:d:Q1696052|Q1696052]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Johannes Jørgensen]] | Taani kirjanik | 1866-11-06 | 1956-05-29 | [[:d:Q1371568|Q1371568]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[John Cowper Powys]] | | 1872-10-08 | 1963-06-17 | [[:d:Q1398332|Q1398332]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[John Dewey]] | ameerika filosoof, psühholoog ja haridusreformi edendaja | 1859-10-20 | 1952-06-01 | [[:d:Q131805|Q131805]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[John Hersey]] | | 1914-06-17 | 1993-03-24 | [[:d:Q535812|Q535812]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[John Lubbock]] | inglise arheoloog, etnoloog, pankur ja poliitik | 1834-04-30 | 1913-05-28 | [[:d:Q312503|Q312503]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[John Macmillan Brown]] | | 1845-05-05 | 1935-01-18 | [[:d:Q6246316|Q6246316]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[John Masefield]] | | 1878-06-01 | 1967-05-12 | [[:d:Q471413|Q471413]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[John Morley]] | | 1838-12-24 | 1923-09-23 | [[:d:Q333519|Q333519]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[John Watson]] | | 1850-11-03 | 1907-05-06 | [[:d:Q5982168|Q5982168]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[Jorge Guillén]] | Hispaania luuletaja | 1893-01-18 | 1984-02-06<br/>1984-02-02 | [[:d:Q59837|Q59837]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Jorge Luis Borges]] | Argentina kirjanik | 1899-08-24 | 1986-06-14<br/>1986-03-26<br/>1986-03-14 | [[:d:Q909|Q909]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Josef Svatopluk Machar]] | | 1864-02-29 | 1942-03-17 | [[:d:Q713271|Q713271]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Josep Carner i Puig-Oriol]] | Hispaania luuletaja | 1884-02-09 | 1970-06-04 | [[:d:Q2600983|Q2600983]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Joseph Bédier]] | Prantsusmaa filoloog ja kirjanik | 1864-01-28 | 1938-08-29 | [[:d:Q380842|Q380842]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Joseph Victor Widmann]] | Šveitsi ajakirjanik | 1842-02-20 | 1911-11-06<br/>1911-11-08 | [[:d:Q1518888|Q1518888]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Josip Kosor]] | Horvaatia kirjanik | 1879-01-27 | 1961-01-23 | [[:d:Q154784|Q154784]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[José Maria Ferreira de Castro]] | | 1898-05-24 | 1974-06-29 | [[:d:Q1000729|Q1000729]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[José María Pemán]] | Hispaania kirjanik | 1897-05-08 | 1981-07-19 | [[:d:Q964355|Q964355]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[José Ortega y Gasset]] | hispaania filosoof | 1883-05-09 | 1955-10-18 | [[:d:Q153020|Q153020]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[João Bonança]] | Portugali ajakirjanik | 1836 | 1924-04-13<br/>1924 | [[:d:Q10311195|Q10311195]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[João Gonçalves Zarco da Câmara]] | | 1852-12-27 | 1908-01-02 | [[:d:Q10311573|Q10311573]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Juan Antonio Zunzunegui]] | Hispaania kirjanik | 1900-12-21 | 1982-05-31 | [[:d:Q4446154|Q4446154]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Juan Zorrilla de San Martín]] | Uruguay luuletaja | 1855-12-28 | 1931-11-03 | [[:d:Q1383771|Q1383771]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Juana de Ibarbourou]] | Uruguay kirjanik | 1892-03-08 | 1979-07-15 | [[:d:Q237914|Q237914]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Judith Wright]] | | 1915-05-31 | 2000-06-26 | [[:d:Q469885|Q469885]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Juhani Aho]] | soome kirjanik | 1861-09-11 | 1921-08-08 | [[:d:Q348623|Q348623]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Jules Romains]] | Prantsusmaa kirjanik (1885-1972) | 1885-08-26 | 1972-08-14 | [[:d:Q334983|Q334983]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Jules Supervielle]] | Prantsusmaa luuletaja | 1884-01-16 | 1960-05-17 | [[:d:Q732569|Q732569]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Julien Benda]] | | 1867-12-26 | 1956-06-07 | [[:d:Q155270|Q155270]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Julien Gracq]] | Prantsusmaa kirjanik | 1910-07-27 | 2007-12-22 | [[:d:Q298051|Q298051]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Julius Gersdorff]] | | 1849-06-15 | 1907-11-07 | [[:d:Q1712645|Q1712645]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Jun'ichirō Tanizaki]] | jaapani kirjanik | 1886-07-24 | 1965-07-30 | [[:d:Q316213|Q316213]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Junzaburō Nishiwaki]] | Jaapani kirjanik | 1894-01-20 | 1982-06-05 | [[:d:Q908585|Q908585]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Jérôme Carcopino]] | | 1881-06-27 | 1970-03-17 | [[:d:Q122503|Q122503]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Júlio Dantas]] | Portugali kirjanik | 1876-05-19 | 1962-05-25 | [[:d:Q1388664|Q1388664]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Karel Čapek]] | Tšehhi kirjanik | 1890-01-09 | 1938-12-25 | [[:d:Q155855|Q155855]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Karen Blixen]] | Taani kirjanik | 1885-04-17 | 1962-09-07 | [[:d:Q182804|Q182804]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Karl Heinrich Waggerl]] | | 1897-12-10 | 1973-11-04 | [[:d:Q1731511|Q1731511]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Karl Jaspers]] | Saksa psühhiaater ja filosoof | 1883-02-23 | 1969-02-26 | [[:d:Q76509|Q76509]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Karl Kraus]] | | 1874-04-28 | 1936-06-12 | [[:d:Q44328|Q44328]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Karl Löwith]] | Saksamaa filosoof | 1897-01-09 | 1973-05-26 | [[:d:Q75790|Q75790]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Karl Schönherr]] | | 1867-02-24 | 1943-03-15 | [[:d:Q94707|Q94707]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Kate Roberts]] | | 1891-02-13 | 1985-04-14 | [[:d:Q3402447|Q3402447]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Katharine Susannah Prichard]] | Austraalia kirjanik ja aktivist | 1883-12-04<br/>1883 | 1969-10-02 | [[:d:Q454686|Q454686]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Katherine Anne Porter]] | USA kirjanik, ajakirjanik ja aktivist | 1890-05-15 | 1980-09-18 | [[:d:Q236958|Q236958]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Knud Rasmussen]] | taani polaaruurija ja antropoloog | 1879-06-07 | 1933-12-21 | [[:d:Q312769|Q312769]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Knuth Becker]] | Taani kirjanik | 1891-01-21 | 1974-10-30 | [[:d:Q512877|Q512877]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Konstantin Balmont]] | Venemaa luuletaja | 1867-06-03 | 1942-12-23 | [[:d:Q314498|Q314498]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Konstantin Paustovski]] | Venemaa kirjanik | 1892-05-19 | 1968-07-14 | [[:d:Q368812|Q368812]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Kostís Palamás]] | Kreeka luuletaja | 1859-01-13 | 1943-02-27 | [[:d:Q317967|Q317967]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[L. P. Hartley]] | Briti kirjanik | 1895-12-30 | 1972-12-13 | [[:d:Q654747|Q654747]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Laura Mestre Hevia]] | Kuuba kirjanik | 1867-04-04 | 1944 | [[:d:Q5971668|Q5971668]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Lawrence Durrell]] | | 1912-02-27 | 1990-11-07<br/>1990-11-08 | [[:d:Q219784|Q219784]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Lennox Robinson]] | Iirimaa kirjanik | 1886-10-04 | 1958-10-15<br/>1958-10-14 | [[:d:Q6522877|Q6522877]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Leonid Leonov]] | Venemaa kirjanik | 1899-05-19<br/>1899-05-07<br/>1899-05-31 | 1994-08-08 | [[:d:Q471664|Q471664]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Leopold Staff]] | Poola luuletaja | 1878-11-14 | 1957-05-31 | [[:d:Q223230|Q223230]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Lev Tolstoi]] | Venemaa kirjanik | 1828-08-28 | 1910-11-07 | [[:d:Q7243|Q7243]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Lewis Morris]] | | 1833-01-23 | 1907-11-12 | [[:d:Q6536902|Q6536902]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Lin Yutang]] | Hiina kirjanik | 1895-10-10 | 1976-03-26 | [[:d:Q334086|Q334086]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Lion Feuchtwanger]] | Saksamaa kirjanik | 1884-07-07 | 1958-12-21<br/>1958-12-22 | [[:d:Q77024|Q77024]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Lionel Trilling]] | juudi päritolu USA kirjanduskriitik ja kirjanik | 1905-07-04 | 1975-11-05 | [[:d:Q1827287|Q1827287]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Lord Dunsany]] | | 1878-07-24 | 1957-10-25 | [[:d:Q458658|Q458658]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Louis Aragon]] | prantsuse kirjanik | 1897-10-03 | 1982-12-24 | [[:d:Q4128|Q4128]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Louis Artus]] | | 1870-01-10 | 1960-05-11 | [[:d:Q3261112|Q3261112]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Louis Ducros]] | | 1846-12-27 | 1935 | [[:d:Q15686221|Q15686221]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Louis Franck]] | | 1868-11-28 | 1937-12-31 | [[:d:Q2193005|Q2193005]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Lu Xun]] | | 1881-09-25 | 1936-10-19 | [[:d:Q23114|Q23114]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Ludwig Klages]] | saksa filosoof, psühholoog ja grafoloog | 1872-12-10 | 1956-07-29 | [[:d:Q60698|Q60698]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Ludwig von Pastor]] | | 1854-01-31 | 1928-09-30 | [[:d:Q64162|Q64162]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Léopold Sédar Senghor]] | | 1906-10-09 | 2001-12-20 | [[:d:Q154545|Q154545]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Maila Talvio]] | Soome kirjanik | 1871-10-17 | 1951-01-06 | [[:d:Q4981978|Q4981978]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Maksim Gorki]] | Venemaa kirjanik | 1868-03-16 | 1936-06-18 | [[:d:Q12706|Q12706]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Malwida Freiin von Meysenbug]] | | 1816-10-28 | 1903-04-23<br/>1903-04-26 | [[:d:Q68795|Q68795]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Manfred Hausmann]] | Saksamaa ajakirjanik | 1898-09-10 | 1986-08-06 | [[:d:Q106610|Q106610]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Manfred Kyber]] | | 1880-03-01 | 1933-03-10 | [[:d:Q115335|Q115335]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Manuel Gálvez]] | Argentina ajaloolane | 1882-07-18 | 1962-11-14 | [[:d:Q263683|Q263683]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[Marcel Barrière]] | | 1860-11-03 | 1954-02-18 | [[:d:Q3288641|Q3288641]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Marcel Jouhandeau]] | Prantsusmaa kirjanik | 1888-07-26 | 1979-04-07 | [[:d:Q561479|Q561479]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Marcel Pagnol]] | prantsuse romaani- ja näitekirjanik ning režissöör | 1895-02-28 | 1974-04-18 | [[:d:Q236630|Q236630]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Marcelino Menéndez Pelayo]] | Hispaania ajaloolane | 1856-11-03 | 1912-05-19 | [[:d:Q716799|Q716799]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Margaret Mitchell]] | Ameerika kirjanik, kes võitis aastal 1937 Pulitzeri preemia romaani "Tuulest viidud" eest | 1900-11-08 | 1949-08-16 | [[:d:Q173540|Q173540]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Marguerite Yourcenar]] | Prantsusmaa kirjanik | 1903-06-08 | 1987-12-17 | [[:d:Q163118|Q163118]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Maria Dąbrowska]] | Poola kirjanik | 1889-10-06 | 1965-05-19 | [[:d:Q242423|Q242423]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Maria Jotuni]] | Soome kirjanik | 1880-04-09 | 1943-09-30 | [[:d:Q2266966|Q2266966]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Maria Madalena de Martel Patrício]] | Portugali kirjanik | 1884-04-19 | 1947-11-03 | [[:d:Q16773621|Q16773621]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Marie Luise Kaschnitz]] | Saksamaa romaanikirjanik | 1901-01-31 | 1974-10-10 | [[:d:Q62365|Q62365]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Marie Noël]] | | 1883-02-16 | 1967-12-23 | [[:d:Q195050|Q195050]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Marie Under]] | Eesti luuletaja | 1883-03-27 | 1980-09-25 | [[:d:Q154410|Q154410]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Marie von Ebner-Eschenbach]] | Austria kirjanik | 1830-09-13 | 1916-03-12 | [[:d:Q93525|Q93525]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Mario Roques]] | | 1875-07-01 | 1961-03-08 | [[:d:Q1899007|Q1899007]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Mark Aldanov]] | | 1886-10-26 | 1957-02-25 | [[:d:Q932891|Q932891]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Marthe Bibesco]] | Rumeenia kirjanik | 1886-01-28 | 1973-11-28 | [[:d:Q297770|Q297770]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Martin Andersen Nexø]] | Taani kirjanik | 1869-06-26 | 1954-06-01 | [[:d:Q168569|Q168569]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Martin Buber]] | Austrias, Saksamaal ja Iisraelis elanud juudi filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog | 1878-02-08 | 1965-06-13 | [[:d:Q84423|Q84423]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Martin Greif]] | Saksamaa luuletaja | 1839-06-18 | 1911-04-01 | [[:d:Q1669190|Q1669190]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Martin Heidegger]] | Saksamaa filosoof | 1889-09-26 | 1976-05-26 | [[:d:Q48301|Q48301]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[María Enriqueta Camarillo]] | Mehhiko luuletaja | 1872-01-19 | 1968-02-13 | [[:d:Q6003731|Q6003731]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[María Raquel Adler]] | Argentina luuletaja | 1900<br/>1899-10-12<br/>1904 | 1974-07-28 | [[:d:Q6004485|Q6004485]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Matilde Serao]] | | 1856-03-07 | 1927-07-25 | [[:d:Q384594|Q384594]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Maurice Bowra]] | | 1898-04-08 | 1971-07-04 | [[:d:Q443786|Q443786]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[Maurice Magre]] | | 1877-03-02 | 1941-12-11 | [[:d:Q646689|Q646689]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Max Beerbohm]] | briti kirjanik | 1872-08-24 | 1956-05-20 | [[:d:Q472071|Q472071]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Max Bewer]] | | 1861-01-19 | 1921-10-13 | [[:d:Q1912248|Q1912248]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Max Frisch]] | Šveitsi kirjanik | 1911-05-15 | 1991-04-04 | [[:d:Q115483|Q115483]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Max Haushofer]] | Saksamaa majandusteadlane | 1840-04-23 | 1907-04-10 | [[:d:Q119149|Q119149]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Max Mell]] | | 1882-11-10 | 1971-12-12 | [[:d:Q90074|Q90074]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Max Neuburger]] | | 1868-12-08 | 1955-03-15 | [[:d:Q1913127|Q1913127]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Melchior de Vogüé]] | | 1848-02-25 | 1910-03-29 | [[:d:Q16053|Q16053]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Michael Blümelhuber]] | Austria kunstnik | 1865-09-23 | 1936-01-29<br/>1936-01-20 | [[:d:Q241981|Q241981]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Michael Sadleir]] | Suurbritannia kirjanik | 1888-12-25 | 1957-12-13 | [[:d:Q6834101|Q6834101]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Michel Butor]] | Prantsusmaa kirjanik | 1926-09-14 | 2016-08-24 | [[:d:Q309716|Q309716]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Michel de Ghelderode]] | | 1898-04-03 | 1962-04-01 | [[:d:Q49746|Q49746]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Miguel Oscar Menassa]] | | 1940-09-19 | 2024-03-25 | [[:d:Q58324880|Q58324880]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Miguel Torga]] | Portugali kirjanik (1907-1995) | 1907-08-12 | 1995-01-17 | [[:d:Q44851|Q44851]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Miguel de Unamuno]] | Hispaania kirjanik | 1864-09-29 | 1936-12-31 | [[:d:Q185085|Q185085]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Mika Waltari]] | Soome kirjanik | 1908-09-19 | 1979-08-26 | [[:d:Q193111|Q193111]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Mircea Eliade]] | Rumeenia päritolu usundiloolane ja romaanikirjanik | 1907-03-09 | 1986-04-22 | [[:d:Q41590|Q41590]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Miroslav Krleža]] | Horvaatia kirjanik | 1893-07-07 | 1981-12-29 | [[:d:Q325428|Q325428]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Mohammad-Ali Jamalzadeh]] | Iraani kirjanik | 1892-01-13 | 1997-11-08 | [[:d:Q1393111|Q1393111]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Molly Elliot Seawell]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik | 1853-10-23 | 1916-11-15 | [[:d:Q6896568|Q6896568]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Nevill Coghill]] | | 1899-04-19 | 1980-11-06 | [[:d:Q3338877|Q3338877]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Nikolai Berdjajev]] | Venemaa filosoof | 1874-03-06<br/>1874-03-18 | 1948-03-24 | [[:d:Q184656|Q184656]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Nikos Kazantzakis]] | Kreeka kirjanik | 1883-02-18 | 1957-10-26 | [[:d:Q214622|Q214622]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Olaf Bull]] | Norra luuletaja | 1883-11-10 | 1933-06-29<br/>1933-06-23 | [[:d:Q1078143|Q1078143]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Olav Duun]] | Norra kirjanik | 1876-11-21 | 1939-09-13 | [[:d:Q721763|Q721763]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Ole Edvart Rølvaag]] | | 1876-04-22 | 1931-11-05 | [[:d:Q523105|Q523105]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Ole Hallesby]] | | 1879-08-05 | 1961-11-22 | [[:d:Q571689|Q571689]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Osbert Sitwell]] | | 1892-12-06 | 1969-05-04 | [[:d:Q1382720|Q1382720]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Oscar le Pin]] | | 1838-06-23 | 1912-11-16 | [[:d:Q15686209|Q15686209]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Ossip Lourié]] | | 1868-01-28 | 1955-07 | [[:d:Q3357358|Q3357358]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Otokar Březina]] | Tšehhi kirjanik | 1868-09-13 | 1929-03-25 | [[:d:Q712420|Q712420]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Otto Ernst]] | | 1862-10-07 | 1926-03-05 | [[:d:Q123291|Q123291]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Paul Bourget]] | prantsuse kirjanik ja kirjanduskriitik | 1852-09-02 | 1935-12-25 | [[:d:Q198644|Q198644]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Paul Celan]] | Rumeenia-Prantsuse saksakeelne juudi poeet ja tõlkija | 1920-11-23 | 1970-04-20 | [[:d:Q153905|Q153905]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Paul Claudel]] | Prantsusmaa diplomaat | 1868-08-06 | 1955-02-23 | [[:d:Q295830|Q295830]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Paul Elmer More]] | | 1864-12-12 | 1937-03-09 | [[:d:Q7150490|Q7150490]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Paul Ernst]] | Saksamaa kirjanik | 1866-03-07 | 1933-05-13 | [[:d:Q72557|Q72557]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Paul Raynal]] | | 1885-07-25 | 1971-08-18 | [[:d:Q1614825|Q1614825]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Paul Toutain]] | Prantsusmaa kirjanik | 1848-09-22 | 1925-05-04<br/>1925-05-05 | [[:d:Q3174282|Q3174282]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Paul Valéry]] | prantsuse luuletaja, näitekirjanik, esseist ja ühiskonnategelane | 1871-10-30 | 1945-07-20 | [[:d:Q200639|Q200639]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Paul Vialar]] | Prantsusmaa kirjanik | 1898-09-18 | 1996-01-08 | [[:d:Q2509753|Q2509753]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Pencho Slaveykov]] | Bulgaaria luuletaja | 1866-04-27 | 1912-05-28 | [[:d:Q2448853|Q2448853]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Per Hallström]] | Rootsi kirjanik | 1866-09-29 | 1960-02-18 | [[:d:Q597713|Q597713]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Peter Rosegger]] | | 1843-07-31 | 1918-06-26 | [[:d:Q93841|Q93841]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Pierre Emmanuel]] | Prantsusmaa luuletaja | 1916-05-03 | 1984-09-22 | [[:d:Q164469|Q164469]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Pierre Jean Jouve]] | | 1887-10-11 | 1976-01-08 | [[:d:Q379943|Q379943]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Pierre Loti]] | Prantsusmaa kirjanik | 1850-01-14 | 1923-06-10 | [[:d:Q311854|Q311854]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Pierre-Henri Simon]] | Prantsusmaa kirjanik | 1903-01-16 | 1972-09-20 | [[:d:Q681776|Q681776]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Pietro Ubaldi]] | | 1886-08-18 | 1972-02-29 | [[:d:Q1751663|Q1751663]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Pjotr Krasnov]] | vene sõjaväelane ja ajakirjanik | 1869-09-10 | 1947-01-16 | [[:d:Q35448|Q35448]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Pêr-Jakez Helias]] | | 1914-02-17 | 1995-08-13 | [[:d:Q3141517|Q3141517]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Rabindranath Datta]] | India luuletaja | 1883-10-01 | 1918 | [[:d:Q18750447|Q18750447]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Rafael Altamira y Crevea]] | | 1866-02-10 | 1951-06-01 | [[:d:Q425592|Q425592]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Ramón J. Sender]] | Hispaania kirjanik | 1901-02-03 | 1982-01-16 | [[:d:Q734397|Q734397]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Ramón Menéndez Pidal]] | Hispaania ajaloolane | 1869-03-13 | 1968-11-14 | [[:d:Q381953|Q381953]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Ramón Pérez de Ayala]] | Hispaania kirjanik | 1880-08-09 | 1962-08-05 | [[:d:Q727717|Q727717]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Reinhold Schneider]] | Saksamaa luuletaja | 1903-05-13 | 1958-04-06 | [[:d:Q77876|Q77876]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[René Bazin]] | Prantsusmaa romaanikirjanik | 1853-12-26 | 1932-07-20 | [[:d:Q127539|Q127539]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[René Béhaine]] | Prantsusmaa kirjanik | 1880-06-17 | 1966-01-03 | [[:d:Q3425944|Q3425944]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[René Char]] | Prantsusmaa luuletaja | 1907-06-14 | 1988-02-19 | [[:d:Q315015|Q315015]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[René Etiemble]] | | 1909-01-26 | 2002-01-07 | [[:d:Q459586|Q459586]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[René Vallery-Radot]] | Prantsusmaa kirjanik | 1853-10-01 | 1933-01-24 | [[:d:Q3426961|Q3426961]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Ricarda Huch]] | Saksamaa kirjanik | 1864-07-18 | 1947-11-17 | [[:d:Q60785|Q60785]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Ricardo Rojas]] | Argentina kirjanik | 1882-09-16 | 1957-07-29 | [[:d:Q347832|Q347832]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Riccardo Bacchelli]] | Itaalia kirjanik | 1891-04-19 | 1985-10-08 | [[:d:Q650303|Q650303]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Robert Bridges]] | Suurbritannia kirjanik | 1844-10-23 | 1930-04-21 | [[:d:Q925991|Q925991]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Robert Frost]] | Ameerika Ühendriikide luuletaja | 1874-03-26 | 1963-01-29 | [[:d:Q168728|Q168728]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Robert Graves]] | inglise kirjanik (1895-1985) | 1895-07-24 | 1985-12-07 | [[:d:Q201732|Q201732]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Robert Langton Douglas]] | | 1864 | 1951 | [[:d:Q7346708|Q7346708]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Robert Lowell]] | Ameerika Ühendriikide luuletaja | 1917-03-01 | 1977-09-12 | [[:d:Q981448|Q981448]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Robert Penn Warren]] | | 1905-04-24 | 1989-09-15 | [[:d:Q312720|Q312720]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Roberto Bracco]] | Itaalia kirjanik | 1861-11-10 | 1943-04-20 | [[:d:Q3938639|Q3938639]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Roman Jakobson]] | vene juudi päritolu lingvist ja semiootik | 1896-09-28 | 1982-07-18 | [[:d:Q156201|Q156201]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Ronald Syme]] | | 1903-03-11 | 1989-09-04 | [[:d:Q707856|Q707856]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Rudolf Alexander Schröder]] | Saksamaa luuletaja | 1878-01-26 | 1962-08-22 | [[:d:Q76332|Q76332]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Rudolf Hans Bartsch]] | Austria kirjanik | 1873-02-11<br/>1872-02-11 | 1952-02-07 | [[:d:Q87163|Q87163]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Rudolf Kassner]] | | 1873-11-11<br/>1873-11-09<br/>1873-09-11 | 1959-04-01 | [[:d:Q84835|Q84835]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Rudolf Maria Holzapfel]] | Austria filosoof | 1874 | 1930 | [[:d:Q87969|Q87969]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Rudolf Pfeiffer]] | | 1889-09-20 | 1979-05-05 | [[:d:Q112345|Q112345]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Rufino Blanco Fombona]] | Venezuela kirjanik | 1874-06-17 | 1944-10-16 | [[:d:Q3082880|Q3082880]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Ruth Comfort Mitchell Young]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik | 1882 | 1954 | [[:d:Q7382928|Q7382928]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Rómulo Gallegos]] | Venezuela kirjanik ja poliitik | 1884-08-02 | 1969-04-07<br/>1969-04-05 | [[:d:Q311401|Q311401]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Sacheverell Sitwell]] | Suurbritannia kirjanik | 1897-11-15 | 1988-10-01 | [[:d:Q2746927|Q2746927]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Sally Salminen]] | Soome kirjanik | 1906-04-25 | 1976-07-18 | [[:d:Q344320|Q344320]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Salvador Rueda]] | Hispaania luuletaja | 1857-12-03 | 1933-04-01 | [[:d:Q5121471|Q5121471]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Salvador de Madariaga]] | Hispaania diplomaat, kirjanik, ajaloolane ja patsifist | 1886-07-23 | 1978-12-14 | [[:d:Q702468|Q702468]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Salvatore Farina]] | Itaalia kirjanik | 1846-01-10 | 1918-12-15 | [[:d:Q1143985|Q1143985]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Samuel Parsons Scott]] | Ameerika Ühendriikide advokaat | 1846-07-08 | 1929-05-30 | [[:d:Q2218715|Q2218715]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Sarvepalli Radhakrishnan]] | | 1888-09-05 | 1975-04-17<br/>1975 | [[:d:Q156349|Q156349]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Seán O'Casey.]] | Iirimaa kirjanik | 1880-03-30 | 1964-09-18 | [[:d:Q315170|Q315170]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Shaul Tchernichovsky]] | Venemaa luuletaja | 1875-08-20 | 1943-10-14 | [[:d:Q521410|Q521410]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Shen Congwen]] | Hiina kirjanik（1902-1988） | 1902-12-28 | 1988-05-10 | [[:d:Q559264|Q559264]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Sigfrid Siwertz]] | Rootsi kirjanik | 1882-01-24 | 1970-11-26 | [[:d:Q331173|Q331173]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Sigmund Freud]] | juudi päritolu Austria neuroloog ja psühhiaater | 1856-05-06 | 1939-09-23 | [[:d:Q9215|Q9215]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Simon Vestdijk]] | | 1898-10-17 | 1971-03-23 | [[:d:Q437782|Q437782]] |- | style='text-align:right'| 494 | [[Simone de Beauvoir]] | prantsuse kirjanik ja filosoof | 1908-01-09 | 1986-04-14 | [[:d:Q7197|Q7197]] |- | style='text-align:right'| 495 | [[Sofía Casanova]] | | 1861-09-30 | 1958-01-16 | [[:d:Q3398780|Q3398780]] |- | style='text-align:right'| 496 | [[Sotíris Skípis]] | Kreeka luuletaja | 1881 | 1952 | [[:d:Q3491416|Q3491416]] |- | style='text-align:right'| 497 | [[Stefan Andres]] | Saksamaa romaanikirjanik | 1906-06-26 | 1970-06-29 | [[:d:Q68036|Q68036]] |- | style='text-align:right'| 498 | [[Stefan George]] | saksa luuletaja ja tõlkija | 1868-07-12 | 1933-12-04 | [[:d:Q57187|Q57187]] |- | style='text-align:right'| 499 | [[Stefan Żeromski]] | Poola kirjanik | 1864-10-14 | 1925-11-20 | [[:d:Q366040|Q366040]] |- | style='text-align:right'| 500 | [[Stijn Streuvels]] | Belgia kirjanik | 1871-10-03 | 1969-08-15 | [[:d:Q175669|Q175669]] |- | style='text-align:right'| 501 | [[Stratis Myrivilis]] | Kreeka kirjanik | 1892-06-30<br/>1890-06-30 | 1969-07-19 | [[:d:Q1602581|Q1602581]] |- | style='text-align:right'| 502 | [[Sven Hedin]] | rootsi maadeuurija ja geograaf | 1865-02-19 | 1952-11-26 | [[:d:Q154759|Q154759]] |- | style='text-align:right'| 503 | [[Sven Lönborg]] | Rootsi kirjanik | 1871-03-16 | 1959-04-11 | [[:d:Q6151421|Q6151421]] |- | style='text-align:right'| 504 | [[Tadeusz Zieliński]] | poola klassikaline filoloog, tõlkija | 1859-09-14 | 1944-05-08 | [[:d:Q694826|Q694826]] |- | style='text-align:right'| 505 | [[Tarjei Vesaas]] | | 1897-08-20 | 1970-03-15 | [[:d:Q381443|Q381443]] |- | style='text-align:right'| 506 | [[Teixeira de Pascoaes]] | Portugali luuletaja | 1877-11-02 | 1952-12-14 | [[:d:Q1377326|Q1377326]] |- | style='text-align:right'| 507 | [[Tennessee Williams]] | Ameerika Ühendriikide näitekirjanik | 1911-03-26<br/>1914-03-26 | 1983-02-25<br/>1983-02-24<br/>1985-02-25 | [[:d:Q134262|Q134262]] |- | style='text-align:right'| 508 | [[Theodor Adorno]] | | 1903-09-11 | 1969-08-06 | [[:d:Q152388|Q152388]] |- | style='text-align:right'| 509 | [[Theodor Däubler]] | Saksamaa kirjanik | 1876-08-17 | 1934-06-14 | [[:d:Q1937725|Q1937725]] |- | style='text-align:right'| 510 | [[Theodor Zahn]] | | 1838-10-10 | 1933-03-05 | [[:d:Q89662|Q89662]] |- | style='text-align:right'| 511 | [[Theodore Dreiser]] | | 1871-08-27 | 1945-12-28 | [[:d:Q486096|Q486096]] |- | style='text-align:right'| 512 | [[Thomas Hardy]] | | 1840-06-02 | 1928-01-11 | [[:d:Q132805|Q132805]] |- | style='text-align:right'| 513 | [[Thomas Head Raddall]] | Kanada ajaloolane | 1903-11-13 | 1994-04-01 | [[:d:Q2161620|Q2161620]] |- | style='text-align:right'| 514 | [[Thornton Wilder]] | | 1897-04-17 | 1975-12-07 | [[:d:Q155087|Q155087]] |- | style='text-align:right'| 515 | [[Toyohiko Kagawa]] | Jaapani poliitik | 1888-07-10 | 1960-04-23 | [[:d:Q731925|Q731925]] |- | style='text-align:right'| 516 | [[Troels Troels-Lund]] | Taani ajaloolane | 1840-09-05 | 1921-02-12 | [[:d:Q3358346|Q3358346]] |- | style='text-align:right'| 517 | [[Tudor Arghezi]] | Rumeenia luuletaja | 1880-05-21 | 1967-07-14 | [[:d:Q435755|Q435755]] |- | style='text-align:right'| 518 | [[Upton Sinclair]] | Ameerika Ühendriikide kirjanik | 1878-09-20 | 1968-11-25 | [[:d:Q216134|Q216134]] |- | style='text-align:right'| 519 | [[Valdemar Rørdam]] | | 1872-09-23 | 1946-07-13 | [[:d:Q4994383|Q4994383]] |- | style='text-align:right'| 520 | [[Valery Larbaud]] | Prantsusmaa kirjanik | 1881-08-29 | 1957-02-02 | [[:d:Q135640|Q135640]] |- | style='text-align:right'| 521 | [[Vasco Pratolini]] | Itaalia kirjanik | 1913-10-19 | 1991-01-12 | [[:d:Q558295|Q558295]] |- | style='text-align:right'| 522 | [[Veikko Antero Koskenniemi]] | soome luuletaja ja ajakirjanik | 1885-07-08 | 1962-08-04 | [[:d:Q1229802|Q1229802]] |- | style='text-align:right'| 523 | [[Ventura García Calderón]] | | 1886-02-23 | 1959-10-27 | [[:d:Q5709090|Q5709090]] |- | style='text-align:right'| 524 | [[Ventura López]] | Hispaania luuletaja | 1866-07-14 | 1944-11-17 | [[:d:Q15686235|Q15686235]] |- | style='text-align:right'| 525 | [[Vicente Huidobro]] | Tšiili luuletaja | 1893-01-10 | 1948-01-02 | [[:d:Q117018|Q117018]] |- | style='text-align:right'| 526 | [[Vilhelm Ekelund]] | Rootsi luuletaja | 1880-10-14 | 1949-09-03 | [[:d:Q1027772|Q1027772]] |- | style='text-align:right'| 527 | [[Vilhelm Grønbech]] | | 1873-06-14 | 1948-04-21 | [[:d:Q1115941|Q1115941]] |- | style='text-align:right'| 528 | [[Vilhelm Moberg]] | | 1898-08-20 | 1973-08-08 | [[:d:Q365406|Q365406]] |- | style='text-align:right'| 529 | [[Violet Clifton]] | | 1883-11-02 | 1961-11-20 | [[:d:Q7933226|Q7933226]] |- | style='text-align:right'| 530 | [[Vladimir Nabokov]] | vene-ameerika kirjanik, tõlkija ja lepidopteroloog | 1899-04-10 | 1977-07-02 | [[:d:Q36591|Q36591]] |- | style='text-align:right'| 531 | [[Väinö Linna]] | Soome kirjanik | 1920-12-20 | 1992-04-21 | [[:d:Q311037|Q311037]] |- | style='text-align:right'| 532 | [[Víctor Manuel Rendón]] | | 1859-12-05<br/>1859-12-02 | 1940-10-09 | [[:d:Q15997062|Q15997062]] |- | style='text-align:right'| 533 | [[W. H. Auden]] | Briti ja USA luuletaja | 1907-02-21 | 1973-09-29 | [[:d:Q178698|Q178698]] |- | style='text-align:right'| 534 | [[Walter de la Mare]] | briti kirjanik | 1873-04-25 | 1956-06-22 | [[:d:Q981086|Q981086]] |- | style='text-align:right'| 535 | [[Werner Bergengruen]] | Saksamaa kirjanik | 1892-09-16 | 1964-09-04 | [[:d:Q704552|Q704552]] |- | style='text-align:right'| 536 | [[Wesley LaViolette]] | Ameerika Ühendriikide muusik | 1894-01-04 | 1978-07-29 | [[:d:Q738316|Q738316]] |- | style='text-align:right'| 537 | [[Wilbur Cortez Abbott]] | | 1869-12-28 | 1947 | [[:d:Q8000161|Q8000161]] |- | style='text-align:right'| 538 | [[Wilhelm Lehmann]] | | 1882-05-04 | 1968-11-17 | [[:d:Q92066|Q92066]] |- | style='text-align:right'| 539 | [[Wilhelm Röpke]] | Saksamaa majandusteadlane | 1899-10-10 | 1966-02-12 | [[:d:Q62444|Q62444]] |- | style='text-align:right'| 540 | [[Willem Kloos]] | Hollandi luuletaja | 1859-05-06 | 1938-03-31 | [[:d:Q2574395|Q2574395]] |- | style='text-align:right'| 541 | [[William Booth]] | | 1829-04-10 | 1912-08-20 | [[:d:Q309882|Q309882]] |- | style='text-align:right'| 542 | [[William Chapman]] | Kanada luuletaja | 1850-12-13 | 1917-02-23 | [[:d:Q3568498|Q3568498]] |- | style='text-align:right'| 543 | [[William Dean Howells]] | | 1837-03-01 | 1920-05-11 | [[:d:Q526709|Q526709]] |- | style='text-align:right'| 544 | [[William Heinesen]] | | 1900-01-15 | 1991-03-12 | [[:d:Q331798|Q331798]] |- | style='text-align:right'| 545 | [[William Ralph Inge]] | | 1860-06-06 | 1954-02-26 | [[:d:Q5823132|Q5823132]] |- | style='text-align:right'| 546 | [[William Somerset Maugham]] | Inglise prosaist, näitekirjanik ja luuraja (1874–1965) | 1874-01-25 | 1965-12-16 | [[:d:Q134942|Q134942]] |- | style='text-align:right'| 547 | [[Yrjö Hirn]] | | 1870-12-07 | 1952-02-23 | [[:d:Q5400516|Q5400516]] |- | style='text-align:right'| 548 | [[Yukio Mishima]] | Jaapani kirjanik | 1925-01-14 | 1970-11-25 | [[:d:Q134456|Q134456]] |- | style='text-align:right'| 549 | [[Zalman Shneur]] | Iisraeli luuletaja | 1887-02-11 | 1959-02-20 | [[:d:Q2357623|Q2357623]] |- | style='text-align:right'| 550 | [[Àngel Guimerà i Jorge]] | Hispaania kirjanik | 1845-05-06 | 1924-07-18 | [[:d:Q175485|Q175485]] |- | style='text-align:right'| 551 | [[Ánxel Fole]] | | 1903-08-11 | 1986-05-09 | [[:d:Q3321054|Q3321054]] |- | style='text-align:right'| 552 | [[Édouard Estaunié]] | Prantsusmaa insener | 1862-02-04 | 1942-04-02 | [[:d:Q206391|Q206391]] |- | style='text-align:right'| 553 | [[Émile Boutroux]] | | 1845-07-28 | 1921-11-22 | [[:d:Q274969|Q274969]] |- | style='text-align:right'| 554 | [[Émile Faguet]] | | 1847-12-17 | 1916-06-07 | [[:d:Q551543|Q551543]] |- | style='text-align:right'| 555 | [[Émile Mâle]] | Prantsusmaa kunstiajaloolane | 1862-06-02 | 1954-10-06 | [[:d:Q286253|Q286253]] |- | style='text-align:right'| 556 | [[Émile Zola]] | Prantsusmaa kirjanik (1840–1902) | 1840-04-02 | 1902-09-29 | [[:d:Q504|Q504]] |- | style='text-align:right'| 557 | [[Étienne Gilson]] | | 1884-06-13 | 1978-09-19 | [[:d:Q289739|Q289739]] |- | style='text-align:right'| 558 | [[Šolem Aš]] | | 1880-11-01<br/>1880-01-01 | 1957-07-10 | [[:d:Q380439|Q380439]] |- | style='text-align:right'| 559 | [[Ţāhā Ḩusayn]] | | 1889-11-14 | 1973-10-28 | [[:d:Q328765|Q328765]] |- | style='text-align:right'| 560 | [[Grigorios Xenopoulos]] | Kreeka kirjanik | 1867-12-09 | 1951-01-14 | [[:d:Q1133269|Q1133269]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} jjd7e7ct0mibm9r3tlkx52ndf1en9jv 0 664644 7147947 7043149 2026-05-06T16:40:22Z ~2026-27417-75 228784 7147947 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=november}} '''Reivimiskultuur''' (ingl ''rave culture'') on [[Popkultuur|peokultuur]], mis on seotud [[elektrooniline tantsumuusika|elektroonilise tantsumuusika]] pidude ja üritustega. Reivimiskultuuris on põhirõhk ruumil, kus tantsitakse [[Elektronmuusika mõisteid|elektroonilise muusika]] saatel või rütmis. Reivimiskultuur tekkis 1980. aastatel [[Suurbritannia]]s ja [[Saksamaa]]l, kust laienes ka teistesse riikidesse, sealhulgas [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-sse.<ref name=":0">Devil Walking. (17. mai 2022). ''[https://devilwalking.com/blogs/festivals-and-rave/the-history-of-rave-culture-from-style-music-to-a-lifestyle The history of rave culture: From style & music to a lifestyle]''.</ref> Reivipeod on tihtilugu inspireeritud nende toimumispaikadest. Need toimuvad nii suurtel väljakutel, mahajäetud hoonetes, randades kui ka klubides. Vaba õhk rannas võib peol sümboliseerida vabaks laskmist ja puhkust, massiivsed laohooned aga [[industrialiseerimise allakäiku]].<ref name=":1">Evans, H. (1992). ''Out of sight, out of mind: An Analysis of Rave culture.'' </ref> Reiv on alati olnud koht, kus [[alternatiivne kultuur]] mõjutab ja kõigutab [[traditsioon]]e. Reiv ei ole lihtsalt [[subkultuur]], vaid see on osa [[popkultuur]]ist, kajastades [[Postmodernism|postmodernse]] ühiskonna tunnuseid.<ref name=":1" /> == Reivimiskultuuri iseloom == Reivimiskultuur on toonud kaasa muusikalise uuenduslikkuse, [[Sotsiaalse identiteedi teooria|sotsiaalse identiteedi]], [[moesuunad]] ning teised [[esteetilised]] elemendid, mõjutades nii [[peavoolu]]- kui ka [[alternatiivkultuuri]].<ref>Anderson, T., & Kavanaugh, P. R. (2007). A ‘Rave’ Review: Conceptual Interests and Analytical Shifts in Research on Rave Culture. ''Sociology Compass 1''(2), 499–519. http://dx.doi.org/10.1111/j.1751-9020.2007.00034.x </ref> See võib olla tõhusam kultuuriline seisund kui traditsiooniliste subkultuuride vastandumine ametlikule [[Kultuuriteooria|kultuurile]]. Reivi puhul võib küll puududa otsene poliitiline vastandumine, ent see ei tähenda, et reiv oleks täiesti [[apoliitiline]]. Reiv erineb traditsioonilistest subkultuuridest sellepoolest, et see keskendub pigem tegevusele kui kindlale [[identiteedile]]. Seal, kus traditsioonilised subkultuurid, näiteks [[punk]], väljendavad oma vastuseisu visuaalsete sümbolite abil, on reivi olemus pigem tegevuse ja energia kaudu väljenduv. Reivipeod ei näi piiravat erineva kultuuritaustaga inimeste osalemist. Nad on avatud igasugusele rühmale sõltumata [[Rass|rassist]], [[Sugu|soost]], [[Sotsiaalne klass|klassist]] või [[Seksuaalsus|seksuaalsusest]]. Reivi maailmas pole takistusi, sest iga osaleja on võrdselt osa reivist, olenemata nende taustast.<ref name=":1" /> == Ajalugu == Termin ''rave'' võeti kasututele [[1950. aastad|1950. aastate]] lõpus [[London]]is, [[Inglismaa]]l, täpsemalt [[Soho london|Soho]] piirkonnas, kus [[boheemlased]] korraldasid metsikuid pidusid.<ref name=":1" /> [[1960]]. aastate alguses hakkas see mõiste levima ka tärkavas mod-noortekultuuris, tähistades igasuguseid ohjeldamatuid pidusid. Neid, kes armastasid pidutseda, nimetati ''[[raver]]''<nowiki/>'iteks. See termin kaotas aja jooksul oma populaarsuse, kui Briti popkultuur liikus [[Mod-stiil|''mod''-stiilist]] [[hipikultuuri]] poole [[1967]]. aastal. Elektroonilise muusika tipphetk oli [[1980. aastad|1980. aastate]] alguses, kui see muutus peavoolu žanriks. Sel ajal said Euroopas ''[[techno]]-''muusika ja Ameerikas ''[[house]]-''muusika tohutult populaarseks, eriti puudutas see keskklassi noori. Nad kogunesid plaadivälistele [[Acid House]]'i pidudele, mis toimusid uskumatutes kohtades. Sellel perioodil sündisidki esimesed reivid – litsentseerimata väliüritused, mis levisid kogu Ühendkuningriigis ja Saksamaal.<ref name=":0" /> Hiljem sai sõna ''rave'' uue tähenduse, seostudes kaasaegse klubikultuuri ja [[2000. aastad|2000. aastate]] tuntud DJ-kultuuriga.<ref>Clerkin, B. (s.a.). [https://web.archive.org/web/20230715012401/https://www.jungledrumandbass.co.uk/news/history-rave The History of Rave]. ''Jungle Drum and Bass''. Vaadatud 10. oktoobril 2023</ref> == Muusika == Reivmuusikas kohtab mitmesuguseid elektroonilise muusika stiile, mille hulgas on ''techno, house, [[breakbeat]], [[trance]]'' ja ''[[drum and bass]].'' Iga alamžanr toob esile unikaalse helikeele ja meeleolu. Kiire tempo, korduvad rütmid, sünteesitud helid – need on omadused, mis kirjeldavad seda [[Žanr|žanri]] enim. Hoogne rütm jääb tavaliselt vahemikku 120–160 lööki minutis. Reivmuusika on kujundanud mitmeid ikoonilisi laule ja artiste. Üks kõige hinnatum reivimuusika pala on [[1992]]. aastal ilmunud lugu [["Out of Space"]], mis ühendab elektroonilisi rütme, võimsaid bassikäike ning sämpleid [[Max Romeo]] ''[[reggae]]''-laulust [["Chase the Devil"]]. Laulusõnad räägivad seiklusest [[avakosmos]]es, kus peategelane otsib uut maailma, et eemalduda igapäevaelu pingetest.<ref name=":2">Wolf, S. (30. mai 2023). ''[https://www.musicgateway.com/blog/spotify/a-history-of-rave-music A History of Rave Music]''. ''Music Gateway''</ref> === ''Techno'' === ''Techno'' sündis [[1980. aastad|1980. aastatel]] Michigani osariigis [[Detroit]]is. See on muusikastiil, kus on korduvad rütmid, sünteesitud meloodiad ja futuristlikud helid. Mõeldud klubides ja festivalidel tantsimiseks, on ''techno'' arendanud alamžanre nagu ''acid, minimal'' ja Detroit ''techno'', mõjutades samal ajal popkultuuri, sealhulgas moodi, kunsti ja filmi.<ref name=":2" /> === ''House'' === ''House''-muusika tekkis [[Chicago]]s 1980. aastate alguses, põhinedes 4/4 rütmil, sünteesitud meloodiatel, trummimasinatel ja sekventsaatoritel. Selle juured ulatuvad [[disko]]-, ''[[funk]]-'' ja [[Soul muusika|soul]]<nowiki/>muusikasse, hõlmates ka [[Džäss|džässi]], [[Bluus|bluusi]] ja [[gospelit]]. ''House''<nowiki/>'i alamžanrite hulka kuuluvad [[Deep house, acid house ja tech house|''deep house, acid house'' ja ''tech house'']]. ''House'' mõjutab siiani mitmeid muusikastiile ning on tänapäevalgi menukas [[ööklubi]]des ja [[festival]]idel.<ref name=":2" /> === ''Breakbeat'' === ''Breakbeat''<nowiki/>'i kontseptsioon tuleneb rütmilistest trummi-''loop''<nowiki/>'idest, mis on salvestatud muusikalisse vahepala, mida sageli nimetatakse ''break''<nowiki/>'iks. Silmapaistev näide on ''[[Amenbreak]]'', mis pärineb trummisoolost loost "Amen, Brother" ansambli [[The Winstons]] esituses, või ''think break'', mille allikaks on [[Lyn Collins]]i lugu "Think (About It)". Need salvestatud ''break''<nowiki/>'id said olulisteks elementideks ''breakbeat'' žanri kujundamisel.<ref>MasterClass. (2021, June 7). ''Breakbeat Music Guide: 3 Characteristics of Breakbeat''. https://www.masterclass.com/articles/breakbeat-music-guide</ref> === ''Trance'' === ''Trance''-muusika, sageli lihtsalt nimetatud kui ''trance'', on elektroonilise tantsumuusika žanr (EDM), mis saavutas laialdase populaarsuse 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses. Ammutades inspiratsiooni mitmest muusikastiilist, sealhulgas ''house''<nowiki/>'ist ja [[Klassikaline muusika|klassikalisest muusikast]], eristub ''trance'' oma unikaalse produktsioonistiili poolest. See sisaldab kiiret tempot, minimaalseid ja korduvaid süntesaatori meloodiaid ning kasutab mitmesuguseid heliefekte, näiteks tugevat kaja, samuti korduvaid ülesehituse ja lagunemise struktuure. Need elemendid on loodud selleks, et luua [[Hüpnoos|hüpnotiseeriv]] õhkkond, eesmärgiga viia kuulajad tantsupõrandal [[Transs|transi]]<nowiki/>sarnasesse [[Eufooria|eufoorilisse]] seisundisse.<ref name=":2" /> === Trumm ja bass === Trumm ja bass, mida tuntakse ka kui ''drum and bass'' või D&B, on elektroonilise tantsumuusika haru, mis paistab silma oma tempokate ''breakbeat''<nowiki/>'ide ja võimsate bassirütmide poolest. See muusikaline alamžanr arenes välja 1990. aastatel Ühendkuningriigis reivmuusikast, kus trumm ja bass sulatasid kokku mitmekesise helipildi, kasutades eri muusikastiilide sämpleid ja süntesaatorite loodud keerulisi meloodiaid.<ref name=":2" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Kultuur]] nkq0h025dm7ynppjhbddbxt0h2227rx 0 675392 7147914 7041679 2026-05-06T16:04:44Z Svencapoeira 67038 7147914 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pürenee kivikevadik | pilt = Pürenee kivikevadik1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = Pürenee kivikevadik ''Petrocallis pyrenaica'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Kivikevadik]] ''Petrocallis'' | liik = '''Pürenee kivikevadik''' ''Petrocallis pyrenaica'' | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} [[File:Petrocallis pyrenaica MHNT.BOT.2016.24.66.jpg|thumb|''Petrocallis pyrenaica'']] '''Pürenee kivikevadik''' (''Petrocallis pyrenaica'') on taimeliik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Välislingid== * {{elurikkus|730180}} [[Kategooria:Ristõielised]] m4rjqto9ym1ogtlrza2hmgy335zby0n 0 677008 7148225 6666810 2026-05-07T06:54:53Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148225 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast; kuuri kohta vaata artiklit [[Kuur]]}} {{linn | nimi = Vaja | hääldus = | nimi1_keel = ungari | nimi1 = Vaja | pilt = Vaja légifotó.jpg | pildiallkiri = | lipp = Flag_of_Vaja.svg | lipu_link = [[Vaja lipp]] | vapp = HUN_Vaja_Címer.svg | vapi_link = [[Vaja vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Ungari }} '''Vaja''' (varem '''Nyírvaja''') on linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Mátészalka kreis]]is. [[Vaja loss]]is asub riigitegelase [[Ádám Vay]] muuseum, mis on [[Ungari Rahvusmuuseum]]i filiaal.<ref>[https://mnm.hu/en/museums/hnm-museum-collection-adam-vay HNM MUSEUM COLLECTION OF ÁDÁM VAY]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Hungarian National Museum. Vaadatud 9. juunil 2024</ref> == Geograafiline asend == Vaja asub kreisikeskusest umbes 12 km lääneloodes ja komitaadikeskusest [[Nyíregyháza]]st ligikaudu 33 km idas. Linna läbib Nyíregyháza–[[Vásárosnamény]] raudteeliin. == Ajalugu == Asulat on esmamainitud [[1272]]. aastal. Suurkülaks sa Vaja [[1970]]. aastal. Vaja sai linnaks [[2009]]. aastal.<ref>[https://www.varossanyilvanitas.hu/kronologia.html Kronológia] Várossá nyilvánítás. Vaadatud 9. juunil 2024</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ungari linnad]] [[Kategooria:Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]] nchb00vm45on9wkgg84vqr8e0l2er2g 0 678795 7147842 6785338 2026-05-06T14:04:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147842 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Tuuli Duneton | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = 1 laps | sugulased = | autogramm = | moodul = }} '''Tuuli Duneton''' (sündinud '''Tuuli Linnus'''; sündinud [[1977]]) on Eesti riigiametnik, alates 2022. aasta veebruarist [[Kaitseministeerium]]i kaitsepoliitika asekantsler.<ref name=Kaitseministeerium /><ref name=Reuters /><ref name=Riigikantselei /><ref name=Diplomaatia /> Ta lõpetas 2000. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna prantsuse keele ja kirjanduse erialal.<ref>[https://lopetanud.ut.ee/LP_2000TY.html Tartu Ülikooli 2000. aasta lõpetajad]</ref> {{pooleli}} ==Tunnustus== * 2015 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref name=president.ee /> ==Isiklikku== Tema isa oli haridustegelane [[Tanel Linnus]].<ref>Liisi Mäesaar. [http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=31258 "Tanel Linnus: aeg on järgmistele teatepulk edasi anda"]. Lõunaleht, 14. mai 2021</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Kaitseministeerium>{{cite web|url=https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/2022_biography_tuuli_duneton_web.pdf |title=Tuuli Duneton&nbsp;// Undersecretary for Defence Policy&nbsp;// Estonian Ministry of Defence |trans-title= |publisher=Kaitseministeerium |access-date=2024-07-25 |website=kaitseministeerium.ee |language=en |format=[[Porditav dokumendivorming|PDF]] }}</ref> <ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/business/aerospace-defense/nato-finds-gaping-holes-defences-europe-2024-07-24/ |title=NATO finds gaping holes in Europe's defences |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-07-24 |access-date=2024-07-25 |website=reuters.com |language=en |author=Sabine Siebold |author2=Matthias Williams }}</ref> <ref name=Riigikantselei>{{cite web |url=https://tippjuhid.riigikantselei.ee/uudis/kaitseministeeriumi-kaitsepoliitika-asekantslerina-asus-toole-tuuli-duneton |title=Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina asus tööle Tuuli Duneton |trans-title= |publisher=[[Riigikantselei]] |date= |access-date=2024-07-25 |website=riigikantselei.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name=Diplomaatia>{{cite web|url=https://diplomaatia.ee/naine-kova-jou-teostaja/ |title=Naine – kõva jõu teostaja |publisher=[[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] |date=2022-04-22 |access-date=2024-07-25 |website=diplomaatia.ee |author=[[Marianne Mikko]] }}</ref> <ref name=president.ee>{{cite web|url=https://president.ee/et/teenetemargid/teenetemarkide-kavalerid/30281-tuuli-duneton |title=Teenetemärkide kavaleride andmebaas |publisher=[[Presidendi kantselei]] |date= |access-date=2024-07-25 |website=president.ee}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Duneton,Tuuli}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] es7ifhgqyp7y8bz72n42u8qw4js2fvt 2 682281 7148329 7146242 2026-05-07T11:26:25Z Rulakarbes 164113 7148329 wikitext text/x-wiki Tegelen peamiselt keemiaga, Vikipeedias keemialaste artiklite loomise ja redigeerimisega. Olen siiamaani loonud järgnevad artiklid: 1. [[Sulfaatimine]], 2. [[Alginaadid]], 3. [[Osmiumtetraoksiid]], 4. [[Butüülliitium]], 5. [[Tropinoon]], 6. [[Tert-butüülliitium|''tert''-butüülliitium]], 7. [[Sec-butüülliitium|''sec''-butüülliitium]], 8. [[Liitiumhüdriid]], 9. [[Agaroos]], 10. [[Dimetüülsulfoksiid]], 11. [[Desomorfiin]], 12. [[Dibutüültinaoksiid]], 13. [[Dimetüülformamiid]], 14. [[Fukoos]], 15. [[Liitiumkloriid]], 16. [[Podofüllotoksiin]], 17. [[Heksajodobenseen]], 18. [[Trifluorometaansulfoonhape]], 19. [[Võihape]]. ep5s8ps33g80dgzhfgz9yjd1ienl6br 0 690254 7147994 6834986 2026-05-06T17:35:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147994 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Töökoda Records''' on 2020. aastal asutatud Pärnu plaadifirma.<ref>{{Netiviide |pealkiri=NÄDALA TEGIJA {{!}} Töökoda Records kavatseb taaselustada Eesti räpi sünnilinna hiilgeaja |url=https://sky.ee/legendaarne/tookoda-records-kavatseb-taaselustada-eesti-rapi-sunnilinna-hiilgeaja |vaadatud=2025-03-10 |väljaanne=Legendaarne |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Viited == {{viited}} 2gw0ji88mx764sdszic8go3ln2jbe2v 0 690634 7148059 6837661 2026-05-06T19:39:20Z Evlper 104506 /* Viited */ 7148059 wikitext text/x-wiki [[File:St-Romboutskathedraal.jpg|thumb|Mecheleni toomkirik 14. sajandist]] '''Brabandi gootika''' ([[hollandi keel]]es ''Brabantse gotiek'', [[prantsuse keel]]es ''gothique brabançon'', [[inglise keel]]es ''Brabantine Gothic'') on paikkondlik [[gooti arhitektuur]]i stiilisuund, mis levis [[Madalmaad]]es. == Ajaloost == Brabandi gootika algab 14. sajandi alguses ehitatud [[Mecheleni St. Rumboldi katedraal]]ist; Madalmaade kontekstis loetakse stiil [[kõrggootika]] hulka kuuluvaks. Stiil levis [[Brabandi hertsogkond|Brabandi hertsogkonnas]] ja selle ümber. Teadaolevad arhitektid-ehitusmeistrid olid [[Jean d'Oisy]], [[Jacob van Thienen]], [[Everaert Spoorwater]], [[Matheus de Layens]] ja Keldermansi ning De Waghemakere perekonnad. Osaliselt on stiil nähtav ka hilisemates, [[Renessanssarhitektuur|renessansiperioodi]] ehitistes. Brabandi gootikale eelnenud nn [[Scheldti gootika|Scheldti stiili]] iseloomustas [[Romaani kunst|romaani]]pärane horisontaalsus, suur [[nelitistorn]] ja [[Tournai]] ümbruse kaevanduste sinakashall kivi. Teises varasemas stiilis, [[Maas]]i piirkonnas levinud [[Maasi gootika]]s, leidus samuti vanapäraseid elemente, näiteks väiksemad aknad. Ehituskivina kasutati [[mergel|merglit]] ning [[lubjakivi]]st [[kapiteel]]e kaunistasid sellele stiilile väga tüüpilised stiliseeritud lehed (''[[maaskapiteel]]''). Brabandi gooti ehitised kerkisid sageli järk-järgult varasemate romaanipäraste kirikute asemele või ümber, näiteks Ghenti St. Bavo katedraalis lisati 14. sajandi algusest pärit Scheldti stiilis kooriruumile kabelipärg ja aastail 1462–1538 küpses Brabandi stiilis läänetorn, kui pealöövi ehitustööd olid ilmselt lõppenud. Seega on nn puhtas Brabandi stiilis vaid vähesed ehitised. [[File:Koolbladkapiteel.JPG|thumb|Ümarsamba lehtkapiteel (''koolbladkapiteel'') [[Dordrecht]]i [[Grote Kerk, Dordrecht|toomkirikus]]]] [[File:Haarlem bavo inside.jpg|thumb|Brabandi gootikale iseloomulikud ümar[[sammas|sambad]] käharaid [[kapsas|kapsalehti]] meenutavate [[lehtkapiteel]]idega ja [[tähtvõlv]]iga puitlagi [[Haarlem]]i [[Grote Kerk, Haarlem|toomkirikus]]]] == Iseloomulikud jooned == Brabandi gootika põhineb [[Prantsusmaa gooti arhitektuur|Prantsusmaa gootikal]] nagu see avaldub [[Amiensi katedraal|Amiensi]] ja [[Reimsi katedraal]]ides, samuti on sel mõningaid jooni [[Kölni toomkirik]]u tugevalt vertikaalset tendentsi rõhutavast arhitektuuristiilist. Brabandi hertsogkonna vahendusel levis stiil üle [[Burgundia Madalmaad]]e. Kirikute [[põhiplaan]] oli ristikujuline, [[kõrgsein]] jaotus kolmeks: [[piilar]]itele toetuvaks [[arkaad]]iks, [[trifoorium]]iks ja [[Valgmik (kirikuarhitektuur)|valgmik]]uks. Kooriruumi piiras poolümar [[kooriümbriskäik]]. Prantsusmaa kõrggootika löövi kõrgus ja saledus jäid Brabandi arhitektuuris siiski kättesaamatuks ja kirikute mõõtmed olid tagasihoidlikumad. Ehitusmaterjalina kasutati heledat [[liivakivi]] või [[lubjakivi]], mis võimaldas rikkalikku detailitöötlust, ent on tundlik [[erosioon]]i suhtes. Siseruumis olid tavalised ümarsambad käharaid kapsalehti meenutavate lehtedega kapiteelidel. [[Poolsammas|Poolsambataolised]] [[Eendtugi|eendtoed]] seintel läksid katkestuseta üle [[võlviroie]]teks. Trifoorium ja valgmik moodustasid ühe terviku, kusjuures valgmikuaknad võtsid sageli enda alla terve [[teravkaar]]ega lõppeva seina. Põhiplaani tüüpiline osa oli ka [[Kabelipärg|kabelipärjaga]] kooriümbriskäik (kuigi näiteks 15. sajandi kooriruumile [[Breda]]s on see hiljem lisatud). Peasissekäik paiknes tavaliselt ainsa läänetorni all, ehkki esineb ka erandeid, nagu [[Brüsseli toomkirik|Brüsseli]] ja [[Antwerpeni toomkirik]]ud. [[File:Liebfrauenkathedrale2.JPG|thumb|Kimppiilarid ja ehisraamistikfriis valgmikuakende all Antwerpeni toomkirikus]] Antwerpeni toomkirik kuulub teise, samuti Brabandi gootikas levinud tüüpi: ümarsammaste asemel toetasid arkaadi [[kimppiilar]]id, mis läksid võlvil sujuvalt üle [[vööndkaar]]teks ja võlviroieteks. Sarnased kirikud on ka [['s-Hertogenbosch]]is ja [[Leuven]]is. Piilaritele toetuva arkaadi kaared olid silmatorkavalt laiad ja trifoorium puudus, selle asemel kulges akende all reljeefse [[ehisraamistik]]uga lai [[friis]]. See element leidub ka teistes Antwerpeni suurtes kirikutes, samuti St. Martini kirikus [[Aalst, Belgium|Aalstis]] ja [[Ghenti Miikaeli kirik|Miikaeli kirikus]] [[Gent]]is. Kunagise Brabandi hertsogiriigi kaguossa jäävaid ehitisi eristab kohaliku roostepruuni [[tellis]]e kasutus ehitusmaterjalina. Läänetorni masajas kuju iseloomustab samuti selle regiooni gooti ehitisi, teised allikad näevad selles kogu Brabandi gootikale iseloomulikku joont. Brabandi gooti arhitektuuri ilmalikud ehitised, nagu näiteks [[Raekoda|raekojad]], meenutavad kujult suuri kast[[relikviaar]]e oma nurgatornikestega ja enamasti ka [[kellatorn]]iga, samuti on nende välissein sageli ülevoolavalt kividekooriga kaunistatud. == Näited == === Sakraalarhitektuur === <gallery> De grootste kathedraal van Nederland, de Sint Janskathedraal in 's-Hertogenbosch.jpg|Madalmaade suurim kirik, [['s-Hertogenboschi Püha Johannese toomkirik|toomkirik]] [['s-Hertogenbosch]]is St. Peter's Church, Leuven (DSCF0898).jpg|[[Leuveni Püha Peetruse kirik|Peetruse kirik]] [[Leuven]]is Gent-Sint-Baafskathedraal vom Belfried aus gesehen.jpg|[[Genti toomkirik]] Genti kellatornist Breda, de Grote of Onze Lieve Vrouwekerk RM10305 foto8 2014-12-28 10.30.jpg|[[Breda Maarja kirik]] [[Breda]]s Saints-Michel-et-Gudule Luc Viatour.jpg|[[Brüsseli toomkirik]] Brussels, église Notre Dame du Sablon oeg2043-00070 foto7 2015-06-07 13.28.jpg|[[Sabloni jumalaema kirik]] [[Brüssel]]is Bergen op zoom gertrudiskerk.jpg|[[Bergeni Gertrudiskerk]] 's-Hertogenbosch Rijksmonument 21622 Hinthamerstraat 217.JPG|[['s-Hertogenboschi Püha Antoniuse kabel]] </gallery> === Profaanarhitektuur === <gallery> Brussels, townhall oeg2043-00090 foto3 2015-06-07 08.38.jpg|[[Brüsseli raekoda]] Leuven Rathaus1.JPG|[[Leuveni raekoda]] Exterieur Markiezenhof (8).jpg|Markkrahvi palee [[Bergen op Zoom]]is Mechelen City Hall 01.JPG|[[Mecheleni raekoda]] </gallery> == Viited == {{viited}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Belgia arhitektuur]] 9dcl238rx7ftddoxc1oy2b7d6y209xu 2 691204 7148090 7120177 2026-05-06T21:11:55Z Torusiil 205075 7148090 wikitext text/x-wiki {{#babel:et|en-4|sv-2|ru-1|es-1|ja-1|}} {{Vikipeedias alates|aasta=2025|kuu=3|päev=29}} {{Mall:Kasutaja:Piim}} {{Kasutajamall2 | raam = black | pilt = HP Pavilion zv6000 series.jpg | tekst = Sellel kasutajal on ligipääs [[Internet]]ile. Kas sul on ligipääs Internetile? | pildisuurus = 60px }}<noinclude><div style="float: left; border:solid #FFCCAA 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background:#ffefd5" | style="width: 45px; height: 45px; text-align: center; font-size: 14pt; background:#FFCCAA;" | '''[[Pilt:Medieval-university.jpg|45px]]''' | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" | See kasutaja on '''üliõpilane'''. |}</div> <noinclude>[[Kategooria:Kasutajalehekülgede mallid]]</noinclude> {| width="245px"; border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="float:right; border-collapse:collapse" |- |{{Kasutajaartiklite hulk|2}} |} [[Willard Libby]] my man [[Inglise keel kui lingua franca|ELF]] jgb1okcc65puta7ymgkbszo8lt7xorz 7148093 7148090 2026-05-06T21:13:49Z Torusiil 205075 7148093 wikitext text/x-wiki {{#babel:et|en-4|sv-2|ru-1|es-1|ja-1|}} {{Vikipeedias alates|aasta=2025|kuu=3|päev=29}} {{Mall:Kasutaja:Piim}} {{Kasutajamall2 | raam = black | pilt = HP Pavilion zv6000 series.jpg | tekst = Sellel kasutajal on ligipääs [[Internet]]ile. Kas sul on ligipääs Internetile? | pildisuurus = 60px }}<noinclude><div style="float: left; border:solid #FFCCAA 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background:#ffefd5" | style="width: 45px; height: 45px; text-align: center; font-size: 14pt; background:#FFCCAA;" | '''[[Pilt:Medieval-university.jpg|45px]]''' | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" | See kasutaja on '''üliõpilane'''. |}</div> <noinclude>[[Kategooria:Kasutajalehekülgede mallid]]</noinclude> {| width="245px"; border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="float:right; border-collapse:collapse" |- |{{Kasutajaartiklite hulk|2}} |} [[Willard Libby]] my man [[Inglise keel kui lingua franca|ELF]] :0 2dzf76jf34avp556jp6tllbnvv2b9z6 7148094 7148093 2026-05-06T21:14:10Z Torusiil 205075 7148094 wikitext text/x-wiki {{#babel:et|en-4|sv-2|ru-1|es-1|ja-1|}} {{Vikipeedias alates|aasta=2025|kuu=3|päev=29}} {{Mall:Kasutaja:Piim}} {{Kasutajamall2 | raam = black | pilt = HP Pavilion zv6000 series.jpg | tekst = Sellel kasutajal on ligipääs [[Internet]]ile. Kas sul on ligipääs Internetile? | pildisuurus = 60px }}<noinclude><div style="float: left; border:solid #FFCCAA 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width: 238px; background:#ffefd5" | style="width: 45px; height: 45px; text-align: center; font-size: 14pt; background:#FFCCAA;" | '''[[Pilt:Medieval-university.jpg|45px]]''' | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em; color: black;" | See kasutaja on '''üliõpilane'''. |}</div> <noinclude>[[Kategooria:Kasutajalehekülgede mallid]]</noinclude> {| width="245px"; border="1" cellpadding="2" cellspacing="0" style="float:right; border-collapse:collapse" |- |{{Kasutajaartiklite hulk|2}} |} [[Willard Libby]] my man [[Inglise keel kui lingua franca|ELF]] ;) qbzimg8xq55jhtb3n7katcbaw9p7imj 2 691350 7148068 7147405 2026-05-06T20:27:53Z Torusiil 205075 7148068 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> liiiiiiivakast {{Italic title|string=Torusiil}} [[Inglise keel kui ''lingua franca'']] '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|304px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega. === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole ametliku keele staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks ladina kirjast erinevate kirjasüsteemidega ühilduva tarkvara puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise võõrkeelena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> Ameerika Ühendriikide, kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> Suurele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi norme ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt vene ja prantsuse keele) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate etniliste rühmade vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka seda võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] fm94piewl1x96v848x0hk4rsb32u3x1 7148069 7148068 2026-05-06T20:28:06Z Torusiil 205075 7148069 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> liiiiiiivakast [[Inglise keel kui ''lingua franca'']] '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|304px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega. === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole ametliku keele staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks ladina kirjast erinevate kirjasüsteemidega ühilduva tarkvara puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise võõrkeelena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> Ameerika Ühendriikide, kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> Suurele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi norme ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt vene ja prantsuse keele) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate etniliste rühmade vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka seda võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] jl54xxkmkjz9k3tmvze6v3ti40to3ui 7148070 7148069 2026-05-06T20:29:45Z Torusiil 205075 7148070 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> liiiiiiivakast [[Inglise keel kui ''lingua franca'']] '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|608px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega. === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole ametliku keele staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks ladina kirjast erinevate kirjasüsteemidega ühilduva tarkvara puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise võõrkeelena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> Ameerika Ühendriikide, kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> Suurele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi norme ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt vene ja prantsuse keele) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate etniliste rühmade vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka seda võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] tv6zgi81x02t3mvhgy14agzq1zccxd9 7148080 7148070 2026-05-06T20:55:14Z Torusiil 205075 7148080 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> liiiiiiivakast [[Inglise keel kui ''lingua franca'']] '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|608px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] f7yjneelp7lyd395g85xbbljnhoy2it 7148081 7148080 2026-05-06T20:56:56Z Torusiil 205075 7148081 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> liiiiiiivakast [[Inglise keel kui lingua franca]] '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|608px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] tnkx8605pg094f69fc6x6wtkf6y0gsr 7148087 7148081 2026-05-06T21:06:52Z Torusiil 205075 7148087 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> liiiiiiivakast [[Inglise keel kui lingua franca]] '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|406px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] ci2iwm2n8o2dnq1qde08o9anargj9qc 0 691764 7148248 7118118 2026-05-07T08:17:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148248 wikitext text/x-wiki {{Infokast seriaal | nimi = Valge Lootos | originaalnimi = The White Lotus | pilt = The-white-lotus-s2-1888x300.png | žanr = [[must komöödia]]<ref>https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2021/jul/09/the-white-lotus-review-hbo</ref><br>[[komöödia]]<br>[[satiir]]<ref>https://www.newyorker.com/magazine/2021/08/02/the-brilliant-biting-social-satire-of-the-white-lotus</ref><ref>https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/tv/reviews/the-white-lotus-season-2-cast-jennifer-coolidge-b2214101.html</ref> | lavastaja = Mike White | peaosades = [[#Näitlejad ja tegelaskujud|Näitlejate loend]] | autor = [[Mike White]] | stsenarist = Mike White | hooaegu = 3 | jagusid = 21 | kanal = [[HBO]] | esmalinastus = 11. juuli 2021 | helilooja = [[Cristobal Tapia de Veer]]<br>Kim Neundorf | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[Inglise keel|inglise]] | tegevprodutsent = Nick Hall<br>David Bernad<br>Mike White<br>Mark Kamine | produtsent = John M. Valerio<br>Heather Persons<br>Todd Brown | võttekoht = [[Hawaii]]<br>[[Sitsiilia]]<br>[[Tai]] | operaator = [[Ben Kutchins]]<br>Xavier Grobet | montaaž = Heather Persons<br>John M. Valerio<br>Scott Turner | kestus = 54–90 minutit<ref>https://variety.com/2025/tv/news/the-white-lotus-season-3-finale-90-minutes-longest-episode-1236353887/</ref> | tootja = HBO Entertainment<br>Pallogram<br>[[The District]]<br>Rip Cord Productions }}{{See artikkel|räägib seriaalist; koolkonna kohta vaata artiklit [[Valge Lootos]]}} "'''Valge Lootos'''" (originaalpealkirjaga "The White Lotus") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Must huumor|musta huumoriga]] vürtsitatud draamasari, mille idee autor on [[Mike White]]. See oli esimest korda eetris 2021. aasta 11. juulil [[HBO]]-s. Sari räägib väljamõeldud hotelliketi Valge Lootose hotelli töötajatest ja külalistest ühe nädala jooksul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Breaking News - New HBO Limited Series "The White Lotus" from Mike White Debuts July 11 {{!}} TheFutonCritic.com |url=http://www.thefutoncritic.com/news/2021/06/23/new-hbo-limited-series-the-white-lotus-from-mike-white-debuts-july-11-463314/20210623hbo01/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=www.thefutoncritic.com}}</ref> Esimese hooaja tegevus toimus [[Hawaii osariik|Hawaiil]] ning seal hooaeg ka filmiti. Teine hooaeg filmiti [[Sitsiilia]]s ja kolmas hooaeg [[Tai]]s. "Valge Lootos" pidi algul olema lühisari, kuid 2021. aasta augustis teatati, et sarjale tuleb ka teine hooaeg. Sarja teine hooaeg oli eetris 2022. aasta 30. oktoobrist 11. detsembrini. Kolmas hooaeg, mis lükati edasi 2023. aasta [[Ameerika Stsenaristide Gild]]i streigi tõttu, oli eetris 2025. aasta 16. veebruarist 6. aprillini. Sarjale tuleb ka neljas hooaeg. Sari on vaadatav voogedastusteenuses HBO Max. Kriitikud võtsid sarja hästi vastu tänu selle stsenaariumile, näitlemisele, huumorile ja tootmisele. Sari on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas 15 [[Primetime Emmy]] auhinda ja kaks [[Kuldgloobus]]t, mille hulgas on parima eksklusiiv-, antoloogiasarja või telefilmi auhind. [[Jennifer Coolidge]] on võitnud sarja esimeses ja teises hooajas näitlemise eest mitmeid auhindu, seal hulgas kaks Primetime Emmy auhinda ja ühe Kuldgloobuse. Sarja režissöör White on võitnud kaks Emmy auhinda oma stsenaristi- ja režissööritöö eest. == Sünopsis == Iga hooaja tegevus toimub erinevas Valge Lootose hotelliketi hotellis ja igal hooajal on uued tegelased. Mõni tegelane siiski kordub. Iga hooaeg räägib loo Valge Lootose hotelli töötajatest ja külastajatest ühe nädala jooksul. Sarja sündmustikku mõjutavad nende erinevad psühhosotsiaalsed häired. Mida rohkem sarja tegevustik areneb, seda rohkem tuleb päevavalgele hotelli töötajate, nende jõukate külaliste ja idüllilise paiga tumedamaid pooli. == Näitlejad ja tegelaskujud == === 1. hooaeg === ==== Põhiosatäitjad ==== * [[Murray Bartlett]] – Armond<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2021-05-10 |pealkiri=New HBO Limited Series THE WHITE LOTUS From Mike White Debuts July 11 |url=https://press.wbd.com/us/media-release/new-hbo-limited-series-white-lotus-mike-white-debuts-july-11 |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Pressroom |keel=en}}</ref> * [[Connie Britton]] – Nicole Mossbacher<ref name=":0" /> * [[Jennifer Coolidge]] – Tanya McQuoid<ref name=":0" /> * [[Alexandra Daddario]] – Rachel Patton<ref name=":0" /> * [[Fred Hechinger]] – Quinn Mossbacher<ref name=":0" /> * [[Jake Lacy]] – Shane Patton<ref name=":0" /> * [[Brittany O'Grady]] – Paula<ref name=":0" /> * [[Natasha Rothwell]] – Belinda Lindsey<ref name=":0" /> * [[Sydney Sweeney]] – Olivia Mossbacher<ref name=":0" /> * [[Steve Zahn]] – Mark Mossbacher<ref name=":0" /> * [[Molly Shannon]] – Kitty Patton<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Official Website for The White Lotus Cast & Crew {{!}} HBO Official Site |url=https://www.hbo.com/the-white-lotus/cast-and-crew |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=HBO |keel=en-us}}</ref> ==== Kõrvalosatäitjad ==== * [[Lukas Gage]] – Dillon<ref name=":1" /> * Kekoa Scott Kekumano – Kai<ref name=":1" /> * [[Jon Gries]] – Greg Hunt<ref name=":1" /> * Alec Merlino – Hutch<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mathews |eesnimi=Liam |kuupäev=2021-05-25 |pealkiri=The White Lotus - What We Know So Far |url=https://www.looper.com/419293/the-white-lotus-release-date-cast-plot/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Looper |keel=en-US}}</ref> ==== Külalisnäitlejad ==== * [[Jolene Purdy]] – Lani<ref name=":1" /> === 2. hooaeg === ==== Põhiosatäitjad ==== * [[F. Murray Abraham]] – Bert Di Grasso<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-01-18 |pealkiri=‘The White Lotus’: F. Murray Abraham, Adam DiMarco, Tom Hollander & Haley Lu Richardson To Star In Second Installment Of HBO Series |url=https://deadline.com/2022/01/the-white-lotus-f-murray-abraham-adam-dimarco-tom-hollander-haley-lu-richardson-second-installment-hbo-series-1234914285/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * [[Jennifer Coolidge]] – Tanya McQuoid-Hunt<ref name=":0" /> * [[Adam DiMarco]] – Albie Di Grasso<ref name=":2" /> * [[Meghann Fahy]] – Daphne Sullivan<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-02-10 |pealkiri=‘The White Lotus’: Theo James, Meghann Fahy & Will Sharpe Join Sicily-Set Second Installment |url=https://deadline.com/2022/02/the-white-lotus-theo-james-meghann-fahy-will-sharpe-leo-woodall-sicily-second-installment-1234930889/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * [[Beatrice Grannò]] – Mia<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Rice |eesnimi=Lynette |kuupäev=2022-03-18 |pealkiri=‘The White Lotus’ Adds Italian Actors Beatrice Grannó, Sabrina Impacciatore, Simona Tabasco To Season 2 Cast |url=https://deadline.com/2022/03/the-white-lotus-sabrina-impacciatore-1234981792/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * [[Jon Gries]] – Greg Hunt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grobar |eesnimi=Matt |kuupäev=2022-07-18 |pealkiri=‘The White Lotus’ Season 2 Footage Confirms That A Second Character Will Be Returning – Watch The Promo |url=https://deadline.com/video/the-white-lotus-season-2-footage-confirms-return-of-spoiler/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * [[Tom Hollander]] – Quentin<ref name=":2" /> * [[Sabrina Impacciatore]] – Valentina<ref name=":4" /> * [[Michael Imperioli]] – Dominic Di Grasso<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-01-05 |pealkiri=‘The White Lotus’: Michael Imperioli To Star In Second Installment Of HBO Series |url=https://deadline.com/2022/01/michael-imperioli-cast-the-white-lotus-season-2-hbo-1234905015/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * [[Theo James]] – Cameron Sullivan<ref name=":3" /> * [[Aubrey Plaza]] – Harper Spiller<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2022-01-10 |pealkiri=The White Lotus: Aubrey Plaza to Star in Season 2 — Find Out Who She’s Playing |url=https://tvline.com/casting-news/aubrey-plaza-the-white-lotus-season-2-cast-1234777450/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> * [[Haley Lu Richardson]] – Portia<ref name=":2" /> * [[Will Sharpe]] – Ethan Spiller<ref name=":3" /> * [[Simona Tabasco]] – Lucia Greco<ref name=":4" /> * [[Leo Woodall]] – Jack<ref name=":3" /> ==== Kõrvalosatäitjad ==== * Federico Ferrante – Rocco * Eleonora Romandini – Isabella * Federico Scribani Rossi – Giuseppe * Francesco Zecca – Matteo * [[Paolo Camilli]] – Hugo * [[Bruno Gouery]] – Didier * [[Nicola Di Pinto]] – Tommas ==== Külalisnäitlejad ==== * [[Laura Dern]] – ''Abby Di Grasso hääl''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smyth |eesnimi=Tom |kuupäev=2022-10-30 |pealkiri=The White Lotus Recap: Picture It, Sicily, 2022 |url=https://www.vulture.com/article/the-white-lotus-recap-season-2-episode-1-ciao.html |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Vulture |keel=en}}</ref> * Angelina Keeley ja Kara Kay – hotelli külastajad<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bergado |eesnimi=Gabe |kuupäev=2022-10-30 |pealkiri=Inside The White Lotus Premiere’s Survivor Crossover |url=https://www.vulture.com/article/white-lotus-season-2-survivor-cameos-explained.html |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Vulture |keel=en}}</ref> === 3. hooaeg === ==== Põhiosatäitjad ==== * [[Leslie Bibb]] – Kate Bohr<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Season three of the Sky Exclusive series The White Lotus, from Mike White debuts 17 February |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/season-three-of-the-sky-exclusive-series-the-white-lotus-from-mike-white-debuts-17-february |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=www.skygroup.sky |keel=en-gb}}</ref> * [[Carrie Coon]] – Laurie Duffy<ref name=":5" /> * [[Walton Goggins]] – Rick Hatchett<ref name=":5" /> * [[Sarah Catherine Hook]] – Piper Ratliff<ref name=":5" /> * [[Jason Isaacs]] – Timothy Ratliff<ref name=":5" /> * [[Lalisa Manoban|Lalisa Manobal]] – Mook<ref name=":5" /> * [[Michelle Monaghan]] – Jaclyn Lemon<ref name=":5" /> * [[Sam Nivola]] – Lochlan Ratliff<ref name=":5" /> * [[Lek Patravadi]] – Sritala Hollinger<ref name=":5" /> * [[Parker Posey]] – Victoria Ratliff<ref name=":5" /> * [[Natasha Rothwell]] – Belinda Lindsey<ref name=":5" /> * [[Patrick Schwarzenegger]] – Saxon Ratliff<ref name=":5" /> * [[Tayme Thapthimthong]] – Gaitok<ref name=":5" /> * [[Aimee Lou Wood]] – Chelsea<ref name=":5" /> * [[Jon Gries]] – Gary<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Specter |eesnimi=Emma |kuupäev=2025-02-24 |pealkiri=Who’s Who on Season 3 of ‘The White Lotus’? A Character Guide to Help You Keep All Your Guest Stars Straight |url=https://www.vogue.com/article/whos-who-on-season-3-of-the-white-lotus |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Vogue |keel=en-US}}</ref> / Greg Hunt * [[Sam Rockwell]] – Frank * [[Scott Glenn]] – Jim Hollinger ==== Kõrvalosatäitjad ==== * Nicholas Duvernay – Zion Lindsey * [[Arnas Fedaravicius]] – Valentin * [[Christian Friedel]] – Fabian * [[Dom Hetrakul]] – Pornchai * [[Julian Kostov]] – Alexei * [[Yuri Kolokolnikov]] – Vlad * [[Charlotte Le Bon]] – Chloe * [[Morgana O'Reilly]] – Pam * Shalini Peiris – Amrita * [[Suthichai Yoon]] – Luang Por Teera ==== Külalisnäitlejad ==== * [[Ke Huy Quan]] – Kenny Nguyeni hääl * [[Scott Galloway]] – Chucki hääl == Jaod == {| class="wikitable" style="text-align:center" !colspan=2|Hooaeg !Jagusid !Esmaeeter |- |style="background:#c4c6a0"| ![["Valge Lootos" 1. hooaeg|1]] |6 |11. juuli 2021 |- |style="background:#da8012"| ![["Valge Lootos" 2. hooaeg|2]] |7 |30. oktoober 2022 |- |style="background:#032e09"| ![["Valge Lootos" 3. hooaeg|3]] |8 |16. veebruar 2025 |} === 1. hooaeg (2021) === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! style="background:#c8caa3; color:black" |Jrk üldine ! style="background:#c8caa3; color:black" |Jrk hooajas ! style="background:#c8caa3; color:black" |Pealkiri ! style="background:#c8caa3; color:black" |Režissöör ! style="background:#c8caa3; color:black" |Stsenarist ! style="background:#c8caa3; color:black" |Esmaeeter ! style="background:#c8caa3; color:black" |USA vaatajad (mln) |- !1 |1 |"Saabumine" ("Arrivals") |[[Mike White]] |Mike White |11. juuli 2021 |0,420<ref>https://programminginsider.com/sunday-ratings-game-3-of-the-nba-playoffs-leads-abc-to-easy-victory/</ref> |- !2 |2 |"Uus päev" ("New Day") |Mike White |Mike White |18. juuli 2021 |0,459<ref>https://programminginsider.com/sunday-ratings-the-cw-plungers-to-what-could-be-an-historical-low/</ref> |- !3 |3 |"Müstilised ahvid" ("Mysterious Monkeys") |Mike White |Mike White |25. juuli 2021 |0,478<ref>https://programminginsider.com/sunday-ratings-night-2-of-the-olympic-games-tokyo-2020-perks-up-on-nbc/</ref> |- !4 |4 |"Uuenemine" ("Recentering") |Mike White |Mike White |1. august 2021 |0,515<ref>https://web.archive.org/web/20210822155841/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-top-150-sunday-cable-originals-network-finals-8-1-2021.html</ref> |- !5 |5 |"Lootose-sööjad" ("The Lotus-Eaters") |Mike White |Mike White |8. august 2021 |0,541<ref>https://web.archive.org/web/20210822155632/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-top-150-sunday-cable-originals-network-finals-8-8-2021.html</ref> |- !6 |6 |"Lahkumine" ("Departures") |Mike White |Mike White |15. august 2021 |0,850<ref>https://programminginsider.com/sunday-ratings-modest-season-ending-numbers-for-love-island-on-cbs/</ref> |} === 2. hooaeg (2022) === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! style="background:#dc8112; color:black" |Jrk üldine ! style="background:#dc8112; color:black" |Jrk hooajas ! style="background:#dc8112; color:black" |Pealkiri ! style="background:#dc8112; color:black" |Režissöör ! style="background:#dc8112; color:black" |Stsenarist ! style="background:#dc8112; color:black" |Esmaeeter ! style="background:#dc8112; color:black" |USA vaatajad (mln) |- !7 |1 |"Ciao" |[[Mike White]] |Mike White |30. oktoober 2022 |0,460<ref>{{Netiviide |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-10-30-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-04-09 |arhiivimisaeg=2022-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221119103155/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-10-30-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- !8 |2 |"Itaalia unistus" ("Italian Dream") |Mike White |Mike White |6. november 2022 |0,421<ref>{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.6.2022 Top 150 Cable Originals & Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-6-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221119103218/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-6-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- !9 |3 |"Pullelevandid" ("Bull Elephants") |Mike White |Mike White |13. november 2022 |0,474<ref>{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.13.2022 Top 150 Cable Originals & Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-13-2022-top-150-cable-originals-broadcast-delayed.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221119103155/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-13-2022-top-150-cable-originals-broadcast-delayed.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- !10 |4 |"Liivakastis" ("In the Sandbox") |Mike White |Mike White |20. november 2022 |0,416<ref>{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.20.2022 Top 150 Cable Originals & Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-20-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221204195425/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-20-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- !11 |5 |"See on armastus" ("That's Amore") |Mike White |Mike White |27. november 2022 |0,641<ref>{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.27.2022 Top 150 Cable Originals & Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-27-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221130154145/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-27-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- !12 |6 |"Inimröövid" ("Abductions") |Mike White |Mike White |4. detsember 2022 |0,684<ref>{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 12.4.2022 Top 150 Cable Originals & Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-4-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221208021052/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-4-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |- !13 |7 |"Arrivederci" |Mike White |Mike White |11. detsember 2022 |0,854<ref>{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 12.11.2022 Top 150 Cable Originals & Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-11-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221213155705/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-11-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |} === 3. hooaeg (2025) === {| class="wikitable" style="text-align:center" ! style="background:#032e09; color:white" |Jrk üldine ! style="background:#032e09; color:white" |Jrk hooajas ! style="background:#032e09; color:white" |Pealkiri ! style="background:#032e09; color:white" |Režissöör ! style="background:#032e09; color:white" |Stsenarist ! style="background:#032e09; color:white" |Esmaeeter ! style="background:#032e09; color:white" |USA vaatajad (mln) |- !14 |1 |"Samad hinged, uued vormid" ("Same Spirits, New Forms") |[[Mike White]] |Mike White |16. veebruar 2025 |0,420<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Sunday Ratings: ‘Saturday Night Live’ 50th Anniversary Special is NBC’s Most-Watched Prime Time Entertainment Program in Five Years |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-saturday-night-live-50th-anniversary-special-is-nbcs-most-watched-prime-time-entertainment-program-in-five-years/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- !15 |2 |"Erihooldused" ("Special Treatments") |Mike White |Mike White |23. veebruar 2025 |0,687<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Sunday Ratings: ‘The Americas’ Start Well for NBC, Premieres for ‘Suits LA’ and ‘Grosse Pointe Garden Society’ Underwhelm |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-the-americas-start-well-for-nbc-premiers-for-suits-la-and-grosse-pointe-garden-society-underwhelm/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- !16 |3 |"Unenägude tähendus" ("The Meaning of Dreams") |Mike White |Mike White |2. märts 2025 |0,507<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-04 |pealkiri=Sunday Ratings: The Oscars Hit Five-Year High, ‘American Idol’ on ABC Rises to 3-Year High Among Adults 18-49 in Post-Oscars Slot |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-american-idol-on-abc-with-23rd-season-sneak-preview-rises-to-3-year-high-among-adults-18-49-in-post-oscars-slot/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- !17 |4 |"Peita või otsida" ("Hide or Seek") |Mike White |Mike White |9. märts 2025 |0,677<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-12 |pealkiri=Sunday Ratings: CBS and ESPN Share Primetime Leadership |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-cbs-and-espn-share-primetime-leadership/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- !18 |5 |"Täiskuu pidu" ("Full-Moon Party") |Mike White |Mike White |16. märts 2025 |0,828<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-18 |pealkiri=Sunday Ratings: ABC Tops in Key Female Demos, CBS Leads in Total Viewers |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-abc-tops-in-key-female-demos-cbs-leads-in-total-viewers/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- !19 |6 |"Eitused" ("Denials") |Mike White |Mike White |23. märts 2025 |0,744<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Sunday Ratings: CBS Tops Prime Time, TNT Sports Leads Cable with NCAA Tournament Action |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-cbs-tops-prime-time-tnt-sports-leads-cable-with-ncaa-tournament-action/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- !20 |7 |"Tapja instinktid" ("Killer Instincts") |Mike White |Mike White |30. märts 2025 |0,956<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Sunday Ratings: NCAA March Madness in Late Afternoon Buoys CBS to Prime Time Victory |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-ncaa-march-madness-in-late-afternoon-buoys-cbs-to-prime-time-victory/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- !21 |8 |"Amor fati" |Mike White |Mike White |6. aprill 2025 |1,37<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-04-09 |pealkiri=Sunday Ratings: ‘The White Lotus’ on HBO Reaches Record Viewership with Third Season Finale |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-the-white-lotus-on-hbo-reaches-record-viewership-with-third-season-finale/ |vaadatud=2025-04-10 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |} == Produktsioon == Sarja tootmine sai alguse 2020. aasta [[Koroonapandeemia|koroona]][[Koroonapandeemia|piirangute]] ajal, kui [[HBO]] programmijuht Casey Bloys küsis [[Mike White|Mike White'i]]<nowiki/>lt, kas tal on ideid uue sarja jaoks, mida saaks filmida piirangute ajal kinnises keskkonnas.<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Picciotto |eesnimi=Joe Flint and Rebecca |pealkiri=How the Four Seasons Hit a Marketing Jackpot With HBO’s ‘The White Lotus’ |url=https://www.wsj.com/business/media/white-lotus-four-seasons-resort-maui-wailea-48cf5dea |vaadatud=2025-04-10 |väljaanne=WSJ |keel=en-US}}</ref><ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=O'Connell |eesnimi=Lacey Rose,Mikey |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=‘The White Lotus’ Uncensored Oral History: Mike White and Cast Spill Season 3’s Secrets |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-features/white-lotus-finale-mike-white-interview-1236177751/ |vaadatud=2025-04-10 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> Sarja kontseptsioon on osaliselt inspireeritud White'i varem kirjutatud stsenaariumist sarjale "The Tears of St. Patsy", kus Jennifer Coolidge oleks mänginud pettunud näitlejat, kes proovib jääda ellu ohtlikus maailmas. Seda sarja aga ei hakatud tootma.<ref name=":9">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sanneh |eesnimi=Kelefa |kuupäev=2025-02-10 |pealkiri=Mike White’s Mischievous Vision for “The White Lotus” |keel=en-US |väljaanne=The New Yorker |url=https://www.newyorker.com/magazine/2025/02/17/mike-white-profile-white-lotus |vaadatud=2025-04-12 |issn=0028-792X}}</ref> Esimene probleem, millega White silmitsi seisis oli see, kus sari filmida.<ref name=":6" /> White ei tahtnud sarja filmida [[San Fernando org|San Fernando oru]] stuudios, kus on filmitud tema varem kirjutatud sari "[[Enlightened]]", vaid ta soovis teha oma järgmise HBO sarja eksootilises kohas.<ref name=":7" /> Lõpuks otsustati, et sarja tegevustik hakkab igal hooajal toimuma erinevas asukohas ja erinevate osatäitjatega ning hooaegade vahel on väga vähe seost peale saate põhielementide, milleks on sotsiaalne satiir ja mõrvamüsteerium, mille tegevus toimub alati Valge Lootose kuurordis.<ref name=":9" /> Iga hooaeg on varasematest kardinaalselt erineva sündmustikuga.<ref name=":9" /> Hooaegade vahel puuduva seose kohta on White öelnud, et see on nagu tema unistuste projekt, sest ta võib iga hooaja lõpus kõik ära lõpetada ja siis järgmisel hooajal jälle uuesti alustada.<ref name=":9" /> 2020. aasta 19. oktoobril tellis HBO "Valge Lootose" sarja esimese, kuueosalise hooaja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=‘Enlightened’s Mike White Sets Limited Social Satire ‘The White Lotus’ At HBO With Connie Britton, Natasha Rothwell & Sydney Sweeney Among Cast |url=https://deadline.com/2020/10/hbo-the-white-lotus-enlighteneds-mike-white-connie-britton-alexandra-daddario-natasha-rothwell-sydney-sweeney-1234599772/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> Sarja idee autor, stsenarist ja režissöör on Mike White, kes on koos David Bernadi ja Nick Halliga ka tegevprodutsent.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Rick |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=HBO Snags Limited Series From ‘Enlightened’ Creator Mike White |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/hbo-snags-limited-series-from-enlightened-creator-mike-white-4079117/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> 2021. aasta 10. augustil teatas HBO sarja [["Valge Lootos" 2. hooaeg|teise, seitsmeosalise hooaja]] ilmumisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosario |eesnimi=Alexandra Del |kuupäev=2021-08-10 |pealkiri=‘The White Lotus’ Renewed For Season 2 At HBO |url=https://deadline.com/2021/08/the-white-lotus-renewed-season-2-hbo-1234812342/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-02-28 |pealkiri=‘The White Lotus’ 2: Episode Count Revealed As Filming Starts In Sicily & Jennifer Coolidge’s Return Is Confirmed – Photo |url=https://deadline.com/2022/02/the-white-lotus-season-2-episode-count-revealed-filming-starts-sicily-jennifer-coolidges-return-photo-1234962006/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> 2022. aasta 18. novembril teatas HBO sarja [["Valge Lootos" 3. hooaeg|kolmanda hooaja]] ilmumisest. Avalikustati, et sarja tegevustik toimub Tais.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=The White Lotus Renewed for Season 3 With Another New Cast and Location |url=https://tvline.com/news/the-white-lotus-renewed-season-3-hbo-1234899066/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> Kolmanda hooaja tootmist häiris Ameerika Stsenaristide Gildi 2023. aasta streik, mille tulemusel lükati sarja linastus 2025. aastasse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2023-05-26 |pealkiri=HBO Drama Chief Francesca Orsi On ‘Succession’ Finale & WGA Strike; ‘The Last Of Us’, ‘House Of The Dragon’, ‘White Lotus’, ‘Euphoria’ Updates & More |url=https://deadline.com/2023/05/francesca-orsi-hbo-qa-succession-finale-the-last-of-us-house-of-the-dragon-white-lotus-euphoria-perry-mason-1235374588/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2023-11-02 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3, ‘It’ Prequel Series Likely Moving to 2025, HBO Boss Says |url=https://variety.com/2023/tv/news/white-lotus-season-3-it-prequel-series-premiere-date-2025-1235777609/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Alul pidi sellel hooajal olema ühel tegelasel mittebinaarne laps, keda oleks sarjas korra mainitud. Hiljem lõigati see stseen sarjast välja poliitilistel põhjustel, kuna 2024. aasta novembris valiti taas USA presidendiks [[Donald Trump]].<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Factora |eesnimi=James |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Mike White Says ‘White Lotus’ Nonbinary Storyline Was Cut Due to a Political “Vibe Shift” |url=https://www.them.us/story/mike-white-white-lotus-nonbinary-storyline-cut-political-vibe-shift |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Them |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wratten |eesnimi=Marcus |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=The White Lotus creator Mike White clarifies why he cut non-binary child plot |url=https://www.thepinknews.com/2025/04/03/the-white-lotus-mike-white-non-binary-child-plot-season-three/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=PinkNews {{!}} Latest lesbian, gay, bi and trans news {{!}} LGBTQ+ news |keel=en-US}}</ref> White selgitas hiljem, et igas jaos on palju kohti, mis lõpuks välja lõigati.<ref name=":7" /> Esialgu kirjutatud ja filmitud jagude pikkus oli ligikaudu tund ja 40 minutit.<ref name=":7" /> Ta pidi olema materjali suhtes jäik, loo tempot kiirendama ja vähendama jagude pikkust umbes 60 minutini.<ref name=":7" /> Tais filmimise ajal andis White HBO esimehele ja tegevjuhile Bloysile ning Francesca Orsile teada kavatsusest teha ka neljas hooaeg.<ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Francesca Orsi Talks “Incredible” ‘White Lotus’ Season 3 & Surprising Continent Show May Be Headed Next As She Previews HBO ’25 Drama Slate |url=https://deadline.com/2025/02/francesca-orsi-the-white-lotus-season-3-season-4-2025-drama-slate-1236285269/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> 22. jaanuaril 2025, enne kolmanda hooaja esmaeetrit, teatas HBO, et sarjale tuleb ka neljas hooaeg.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=‘The White Lotus’ Renewed for Season 4 at HBO (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2025/tv/news/the-white-lotus-renewed-season-4-1236282444/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Veebruaris ütles Orsi, et nad hakkavad neljanda hooaja tegevuspaika otsima, ning andis mõista, et see võib olla Euroopas.<ref name=":10" /> === Näitlejate valimine === Esimese hooaja osatäitjateks said [[Murray Bartlett]], [[Connie Britton]], [[Jennifer Coolidge]], [[Alexandra Daddario]], [[Fred Hechinger]], [[Jake Lacy]], [[Brittany O'Grady]], [[Natasha Rothwell]], [[Sydney Sweeney]] ja [[Steve Zahn]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=Connie Britton Among 10 Cast in HBO’s Resort-Set Limited Series White Lotus, From Enlightened Creator |url=https://tvline.com/casting-news/the-white-lotus-hbo-series-cast-connie-britton-1234586075/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> 30. oktoobril 2020 tehti teatavaks sarja kõrvalosatäitjad: [[Molly Shannon]], [[Jon Gries]], [[Jolene Purdy]], Kekoa Kekumano ja [[Lukas Gage]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2020-10-30 |pealkiri=‘The White Lotus’: Molly Shannon Among Five Cast In HBO’s Limited Social Satire |url=https://deadline.com/2020/10/the-white-lotus-molly-shannon-cast-jon-gries-jolene-purdy-lukas-gage-kekoa-kekumano-hbo-limited-social-satire-1234606587/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> {{Mitu pilti|pilt1=Jennifer Coolidge at the 2024 Toronto International Film Festival 6 (cropped).jpg|pilt3=Jon Gries at the 2011 San Diego Comic-Con (2).jpg|pilt2=Natasha Rothwell.jpg|kogulaius=340|jalus=Jennifer Coolidge, Natasha Rothwell ja Jon Gries on ainsad näitlejad, kes on teinud kaasa mitmes "Valge Lootose" hooajas.}}Pärast uue hooaja väljakuulutamist teatas HBO, et teisel hooajal keskendutakse peamiselt uutele tegelaskujudele teises Valge Lootose hotellis, kuigi Mike White ütles, et mõnd esimese hooaja tegelaskuju võib ka teises hooajas näha olla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aurthur |eesnimi=Kate |kuupäev=2021-08-10 |pealkiri=‘The White Lotus’ Renewed by HBO for Second Season With New Cast of Characters |url=https://variety.com/2021/tv/news/white-lotus-renewed-hbo-season-2-1235038559/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 15. oktoobril 2021 teatati, et Coolidge teeb kaasa ka teises hooajas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2021-10-15 |pealkiri=The White Lotus: Jennifer Coolidge Set to Return for Season 2 of HBO Satire |url=https://tvline.com/casting-news/white-lotus-season-2-jennifer-coolidge-returning-tanya-mcquoid-1234733104/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> 2022. aasta jaanuaris tehti teatavaks teise hooaja näitlejad: [[Michael Imperioli]], [[Aubrey Plaza]], [[F. Murray Abraham]], [[Adam DiMarco]], [[Tom Hollander]] ja [[Haley Lu Richardson]].<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2022-01-10 |pealkiri=The White Lotus: Aubrey Plaza to Star in Season 2 — Find Out Who She’s Playing |url=https://tvline.com/casting-news/aubrey-plaza-the-white-lotus-season-2-cast-1234777450/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref><ref name=":2" /> 2022. aasta veebruaris liitusid selle hooaja näitlejatega [[Theo James]], [[Meghann Fahy]], [[Will Sharpe]] ja [[Leo Woodall]].<ref name=":3" /> 2022. aasta märtsis liitusid näitlejatega [[Beatrice Grannò]], [[Sabrina Impacciatore]] ja [[Simona Tabasco]].<ref name=":4" /> Enne uut hooaega teatati, et kolmandas hooajas on uued osatäitjad ja selle tegevus toimub uues Valge Lootose hotellis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=The White Lotus Renewed for Season 3 With Another New Cast and Location |url=https://tvline.com/news/the-white-lotus-renewed-season-3-hbo-1234899066/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> 2023. aasta aprillis kuulutati välja, et Rothwell täidab uuel hooajal taas Belinda rolli.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hailu |eesnimi=Selome |kuupäev=2023-04-19 |pealkiri=‘The White Lotus’ Sets Natasha Rothwell to Return for Season 3 (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2023/tv/news/the-white-lotus-natasha-rothwell-season-3-1235556641/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 2024. aasta jaanuaris avalikustati, et uue hooaja osatäitjad on [[Leslie Bibb]], [[Jason Isaacs]], [[Michelle Monaghan]], [[Parker Posey]], [[Dom Hetrakul]], Tayme Thapthimthong, [[Carrie Coon]], [[Miloš Biković]], [[Christian Friedel]], [[Morgana O'Reilly]], Lek Patravadi, Shalini Peiris, [[Walton Goggins|Walton]] [[Walton Goggins|Goggins]], Sarah Catherine Hook, [[Sam Nivola]], [[Patrick Schwarzenegger]], [[Aimee Lou Wood]], Francesca Corney, Nicholas Duvernay ja Arnas Fedaravičius.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=‘The White Lotus’: Leslie Bibb, Jason Isaacs, Michelle Monaghan, Parker Posey, Dom Hetrakul & Tayme Thapthimthong Cast In Season 3 |url=https://deadline.com/2024/01/the-white-lotus-leslie-bibb-jason-isaacs-michelle-monaghan-parker-posey-dom-hetrakul-tayme-thapthimthong-season-3-1235696003/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nemetz |eesnimi=Dave |kuupäev=2024-01-10 |pealkiri=The White Lotus Adds Carrie Coon to Season 3 Cast |url=https://tvline.com/casting-news/the-white-lotus-season-3-cast-carrie-coon-hbo-1235110737/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2024-01-12 |pealkiri=‘The White Lotus’ Adds 5 To Season 3 Cast Of HBO Series |url=https://deadline.com/2024/01/the-white-lotus-cast-season-3-milos-bikovic-christian-friedel-morgana-oreilly-1235726517/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3 Casts Walton Goggins, Patrick Schwarzenegger, Aimee Lou Wood, Sarah Catherine Hook, Sam Nivola |url=https://variety.com/2024/tv/news/white-lotus-season-3-cast-walton-goggins-patrick-schwarzenegger-aimee-lou-wood-sarah-catherine-hook-sam-nivola-1235874366/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2024-01-22 |pealkiri=‘The White Lotus’ Adds 3 To Season 3 Cast |url=https://deadline.com/2024/01/the-white-lotus-cast-season-3-francesca-corney-nicholas-duvernay-arnas-fedaravicius-1235800378/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> Kuna väidetavalt toetas Biković [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]], asendati ta [[Julian Kostov|Julian Kostoviga]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Rick |kuupäev=2024-02-02 |pealkiri=‘The White Lotus’ Drops Milos Bikovic After Ukraine Controversy |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/the-white-lotus-drops-milos-bikovic-1235814025/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=‘The White Lotus’: Julian Kostov Joins Season 3 In Recasting |url=https://deadline.com/2024/02/the-white-lotus-julian-kostov-season-3-recasting-milos-bikovic-replacement-1235815722/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> 2024. aasta veebruaris valiti näitlejate hulka [[Scott Glenn]] ja [[Lalisa Manoban|Lalisa Manobal]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3 Casts Scott Glenn |url=https://variety.com/2024/tv/news/white-lotus-season-3-cast-scott-glenn-1235900979/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-02-13 |pealkiri=Blackpink’s Lisa Joins ‘White Lotus’ Season 3 (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2024/tv/news/blackpink-lisa-white-lotus-season-3-hbo-1235908031/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 2024. aasta märtsis liitus näitlejatega [[Charlotte Le Bon]], kes valiti uuel ''casting''<nowiki/>'ul Corney asemele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cordero |eesnimi=Rosy |kuupäev=2024-03-16 |pealkiri=Charlotte Le Bon Joins ‘The White Lotus’ Season 3 In Recasting |url=https://deadline.com/2024/03/white-lotus-charlotte-le-bon-replaces-francesca-corney-season-3-recasting-1235860095/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> === Filmimine === Seriaal on peamiselt filmitud [[Four Seasons Hotels and Resorts|Four Seasons Hotels and Resortsi]] hotellides.<ref name=":6" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fernandez |eesnimi=Celia |kuupäev=2025-03-16 |pealkiri=Live like you're on 'The White Lotus' at this luxury resort—but it will cost you: Take a look inside the experience |url=https://www.cnbc.com/2025/03/16/four-seasons-the-white-lotus-experience.html |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=CNBC |keel=en}}</ref> Esimese hooaja [[võtted]] algasid 2020. aasta oktoobris [[Hawaii osariik|Hawaiil]] COVID-19 piirangute ajal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=HBO Sets Tropical Resort Limited Series ‘White Lotus,’ Production to Begin This Month |url=https://variety.com/2020/tv/news/hbo-white-lotus-mike-white-1234809659/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> 2020. aasta 21. novembriks olid seriaali võtted Four Seasons Resorti Maui hotellis [[Wailea|Waileas]] jõudnud poole peale ja edasi filmiti sarja detsembris [[Maui]] ümbruses.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Neill |eesnimi=Jay |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Where Was The White Lotus Filmed? {{!}} iFILMthings |url=https://ifilmthings.com/where-was-the-white-lotus-filmed/ |vaadatud=2025-04-14 |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rorke |eesnimi=Robert |kuupäev=2021-07-28 |pealkiri=How ‘The White Lotus’ Transformed the Four Seasons Maui Into a Zany TV Show Set |url=https://www.architecturaldigest.com/story/the-white-lotus-the-four-seasons-maui |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Architectural Digest |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=HBO miniseries filming in Wailea |url=https://www.mauinews.com/news/local-news/2020/11/hbo-miniseries-filming-in-wailea/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=mauinews.com |keel=en-US}}</ref> Teine hooaeg on filmitud Itaalias [[Sitsiilia|Sitsiilias]] [[Taormina|Taorminas]] Four Seasons San Domenico hotellis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Kate Aurthur,Ethan |kuupäev=2022-01-20 |pealkiri=‘The White Lotus’ Season 2 Will Be Set in Sicily (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2022/tv/news/white-lotus-season-2-sicily-hbo-1235158490/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref name=":11" /> Olles filminud esimest hooaega väheste inimestega kinnises keskkonnas, ei hoidnud produtsendid teisel hooajal stsenaariumi piisavalt salajas. Liiga paljud inimesed võtteplatsil teadsid, et Coolidge'i tegelane Tanya saab hooaja lõpus surma.<ref name=":7" /> Kolmandal hooajal tehti seriaalile mitmeid võltsi lõpuga stsenaariume, mida võtteplatsil inimeste seas levitati, seega ainsad inimesed, kes tegelikku lõppu teadsid, olid nendes stseenides osalenud näitlejad.<ref name=":7" /> Kolmas hooaeg filmiti Tais. Filmimine kestis 2024. aasta veebruarist sama aasta augustini ning see toimus peamiselt Four Seasons Resorti [[Samui]] hotellis, kuid ka teistes kohtades, nagu [[Bangkok]] ja [[Phuketi provints|Phuket]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-02-08 |pealkiri=White Lotus 3 Thailand filming locations revealed |url=https://www.bbc.com/travel/article/20240208-white-lotus-3-thailand-filming-locations-revealed |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hipes |eesnimi=Patrick |kuupäev=2025-04-01 |pealkiri=‘The White Lotus’ Season 3: Everything We Know About The Cast, Premiere Date & More |url=https://deadline.com/feature/the-white-lotus-season-3-hbo-release-date-cast-1235794626/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Stöhr |eesnimi=Maria |kuupäev=2024-10-27 |pealkiri=»The White Lotus«-Staffel 3 auf Ko Samui, Thailand: Der perfekte Ort für Schweinereien |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/ausland/the-white-lotus-staffel-3-auf-ko-samui-thailand-der-perfekte-ort-fuer-schweinereien-a-f3638be1-c1f5-459e-9990-66ebcd5ee16a |vaadatud=2025-04-14 |issn=2195-1349}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Klawans |eesnimi=Justin |kuupäev=2024-02-13 |pealkiri='The White Lotus' Season 3 Has Officially Begun Filming in Thailand |url=https://collider.com/white-lotus-season-3-filming-start/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Collider |keel=en}}</ref>. See oli esimene hooaeg, mil Four Seasons reklaamis avalikult oma seotust seriaaliga, kuna Maui ja Sitsiilia kuurortide populaarsus oli peale esimest ja teist hooaega suurenenud ja broneeringuid oli rohkem.<ref name=":6" /> === Muusika === Tšiili-kanada helilooja [[Cristobal Tapia de Veer]] palgati seriaali esimesele hooajale muusikat looma.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-08 |pealkiri='The White Lotus' composer explains the score we can't get out of our head |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/tv/story/2021-08-08/the-white-lotus-hbo-composer-score-title-sequence |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}</ref> Tapia de Veer tegi teisel hooajal koostööd oma mänedžeri Kim Neundorfiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gilman |eesnimi=Greg |kuupäev=2022-11-22 |pealkiri=Music Is One of the Biggest Stars of ‘White Lotus’ Season 2 — Which Is About to Get ‘Dark and Messed Up’ |url=https://variety.com/2022/music/news/white-lotus-season-2-music-score-dark-cristobal-tapia-de-veer-1235439484/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Laulja Stephanie Osorio andis muusikale oma vokaali. Tapia de Veer naasis taas kolmandaks hooajaks, kuid teatas hiljem, et ei naase loominguliste erimeelsuste tõttu hilisemateks hooaegadeks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Holtermann |eesnimi=Callie |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Composer of the ‘White Lotus’ Theme Song Won’t Return for Season 4 |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2025/04/02/style/white-lotus-composer-season-4-leaving.html |vaadatud=2025-04-14 |issn=0362-4331}}</ref> === Eelarve === Veebilehe [[Vulture]] andmetel jäid teise hooaja tootmiskulud alla 3 miljoni USA dollari episoodi kohta, sama oli ka esimesel hooajal. Itaalia, kus filmiti teist hooaega, pakub seal toimuvatele välismaa seriaalide võtetele kuni 40% maksusoodustust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McHenry |eesnimi=Jackson |kuupäev=2022-08-29 |pealkiri=The White Lotus Returns, and the Behavior Is No Better |url=https://www.vulture.com/article/the-white-lotus-season-2-set-visit.html |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Vulture |keel=en}}</ref> Ajakirja [[The Hollywood Reporter]] andmetel oli kolmanda hooaja ühe episoodi tootmiskulu umbes 6–7 miljonit USA dollarit.<ref name=":7" /> == Linastumine == Seriaali esmaeeter oli 2021. aasta 11. juulil HBO-s ja voogedastusteenuses [[Max (voogedastusteenus)|HBO Max]]<nowiki/>is.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gelman |eesnimi=Vlada |kuupäev=2021-05-10 |pealkiri=TVLine Items: Netflix’s Sex/Life First Look, CW Tweaks Schedule and More |url=https://tvline.com/news/sex-life-premiere-date-netflix-sarah-shahi-1234670532/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> Ühendkuningriigis ja Iiri Vabariigis esilinastus sari telekanalil [[Sky Atlantic]] 16. augustil 2021.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Moore |eesnimi=Paul |kuupäev=2021-07-30 |pealkiri=Sky to show The White Lotus in August, a murder mystery everyone's talking about |url=https://www.irishmirror.ie/tv/sky-show-white-lotus-august-24654809 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Irish Mirror |keel=en}}</ref> Teine hooaeg esilinastus 30. oktoobril 2022.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2022-09-23 |pealkiri=The White Lotus Season 2 Gets HBO Premiere Date |url=https://tvline.com/news/white-lotus-season-2-sicily-release-date-premiere-trailer-hbo-1234863537/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> Kolmas hooaeg esilinastus 16. veebruaril 2025 ning selle episoodid tulid eetrisse üle nädala.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus Season 3 Trailer Is Here |url=https://www.tvguide.com/news/the-white-lotus-season-3-hbo-everything-to-know/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVGuide.com |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2024-12-16 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3 Trailer: Natasha Rothwell Returns With Hot, Troubled Vacationers in Thailand |url=https://variety.com/2024/tv/news/white-lotus-season-3-trailer-release-date-thailand-1236115281/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=The White Lotus Renewed for Season 3 With Another New Cast and Location |url=https://tvline.com/news/the-white-lotus-renewed-season-3-hbo-1234899066/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> Esimene hooaeg ilmus DVD formaadis 13. septembril 2022.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-12 |pealkiri='The White Lotus: The Complete First Season'; Arrives On DVD September 13, 2022 From HBO - Warner Bros {{!}} Screen-Connections |url=https://screen-connections.com/2022/07/12/the-white-lotus-season-1-dvd-release-details/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=screen-connections.com |keel=en-US}}</ref> == Tagasiside == ==== 1. hooaeg ==== Filmiarvustuste veebilehel [[Rotten Tomatoes]] on 97 kriitiku arvustuse põhjal "Valge Lootose" esimese hooaja heakskiit 90% ja selle keskmine hinnang on 8,4/10. Veebisaidi kriitikute konsensus kõlab järgmiselt: "Kuigi seriaali tegelikud kavatsused võivad muutuda pisut häguseks, muudavad suurepärased vaated, käänuline draama ja täiuslikud näitlejad "Valge Lootose" veetlevaks, kuid vahel ebamugavaks vaatamiseks."<ref>{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus: Season 1 {{!}} Rotten Tomatoes |url=https://www.rottentomatoes.com/tv/the_white_lotus/s01 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.rottentomatoes.com |keel=en}}</ref> Filmiarvustuste veebilehel [[Metacritic]] on esimese hooaja hinnang 39 kriitiku arvamuse põhjal 82 punkti 100-st.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus season 1 Reviews |url=https://www.metacritic.com/tv/the-white-lotus/season-1/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.metacritic.com |keel=en}}</ref> ==== 2. hooaeg ==== Filmiarvustuste veebilehel Rotten Tomatoes on 123 kriitiku arvustuse põhjal "Valge Lootose" teise hooaja heakskiit 94% ja selle keskmine hinnang on 8,2/10. Veebisaidi kriitikute konsensus kõlab järgmiselt: ""Valge Lootos", mis vahetab troopilise atmosfääri euroopaliku vastu, keskendub nüüd peamiselt iha hävitavale mõjule."<ref>{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus: Season 2 {{!}} Rotten Tomatoes |url=https://www.rottentomatoes.com/tv/the_white_lotus/s02 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.rottentomatoes.com |keel=en}}</ref> Metacriticu lehel on teise hooaja arvustus 40 kriitiku arvamuse põhjal 81 punkti 100-st.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus season 2 Reviews |url=https://www.metacritic.com/tv/the-white-lotus/season-2/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.metacritic.com |keel=en}}</ref> ==== 3. hooaeg ==== Filmiarvustuste veebilehel Rotten Tomatoes on 181 kriitiku arvustuse põhjal "Valge Lootose" kolmanda hooaja heakskiit 86% ja selle keskmine hinnang on 7,7/10. Veebisaidi kriitikute konsensus kõlab järgmiselt: "See hooaeg on eelmistest tumedam ja lugu jutustatakse kannatlikumalt, kuid samal ajal raputab see vaatajat suurepäraste sündmustega. "Valge Lootose" kolmas hooaeg pakub vaimset puhkust."<ref>{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus: Season 3 {{!}} Rotten Tomatoes |url=https://www.rottentomatoes.com/tv/the_white_lotus/s03 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.rottentomatoes.com |keel=en}}</ref> Metacriticu lehel on kolmanda hooaja arvustus 44 kriitiku arvamuse põhjal 77 punkti 100-st.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus season 3 Reviews |url=https://www.metacritic.com/tv/the-white-lotus/season-3/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.metacritic.com |keel=en}}</ref> === Tunnustus === Esimene hooaeg pälvis 74. [[Primetime Emmy]] auhinnagalal 11 nominatsiooni mini- või antoloogiasarjade kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=See the full list of 2022 Emmy winners |url=https://ew.com/awards/emmys/emmys-2022-winners-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> See nomineeriti ka üheksale Primetime Creative Arts Emmy auhinnale kaheksas kategoorias, millest sari võitis viis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022 Creative Arts Emmys: See full winners list |url=https://ew.com/awards/emmys/2022-creative-arts-emmys-winners-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> Sari võitis mõlemal auhinnagalal enim Emmysid, sealhulgas parima mini- või antoloogiasarja. [[Murray Bartlett]] võitis lühisarja või telefilmi parima meeskõrvalosatäitja auhinna. [[Jennifer Coolidge]] võitis lühisarja või telefilmi parima naiskõrvalosatäitja auhinna. Mike White võitis lühisarja või telefilmi parima režii ja lühisarja või telefilmi parima stsenaariumi auhinna. Nominatsioone said ka [[Connie Britton]], [[Alexandra Daddario]], [[Jake Lacy]], [[Natasha Rothwell]], [[Sydney Sweeney]] ja [[Steve Zahn]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2022-09-13 |pealkiri=HBO and HBO Max Reclaim Most Emmy Wins Crown as ‘White Lotus’ Snags 10 Awards |url=https://variety.com/2022/tv/news/emmys-2022-wins-by-show-platform-hbo-max-white-lotus-1235369416/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Teine hooaeg pälvis 75. Primetime Emmy auhindade jagamisel 12 nominatsiooni viies kategoorias ja 11 nominatsiooni Primetime Creative Arts Emmy auhindadel 10 kategoorias, seekord draamasarjade kategoorias. Sari võitis Creative Arts Emmyl neli auhinda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tangcay |eesnimi=Jazz |kuupäev=2024-01-08 |pealkiri=2023 Creative Arts Emmy Awards: ‘Welcome to Wrexham’ Dominates, RuPaul Makes History, Carol Burnett Gets Emotional |url=https://variety.com/2024/artisans/news/2023-creative-arts-emmy-awards-winners-list-reality-unscripted-documentary-1235863738/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Primetime Emmy auhinna võitis Jennifer Coolidge draamasarja parima naiskõrvalosa eest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nordyke |eesnimi=Kimberly |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=Emmy Awards: Winners List |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/2023-emmy-award-winners-list-1235788451/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> Teiste nominatsioonide hulgas oli parim draamasari. Draamasarja parima meeskõrvalosatäitja nominendid olid F. Murray Abraham, Michael Imperioli, Theo James ja Will Sharpe. Draamasarja parima naiskõrvalosatäitja nominendid olid Meghann Fahy, Sabrina Impacciatore, Aubrey Plaza ja Simona Tabasco. Draamasarja parima režii ja draamasarja parima stsenaariumi nominent oli Mike White episoodi "Arrivederci" eest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schneider |eesnimi=Michael |kuupäev=2023-07-12 |pealkiri=Emmys 2023: The Complete Nominations List |url=https://variety.com/2023/tv/news/2023-emmy-nominations-list-1235666521/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Sari kuulus 2021. ja 2022. aasta Ameerika Filmiinstituudi auhindade aasta parimate telesarjade nimekirja esikümnesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hipes |eesnimi=Patrick |kuupäev=2021-12-08 |pealkiri=AFI Awards TV Top 10: ‘Succession’, ‘Ted Lasso’, ‘WandaVision’, ‘Reservation Dogs’ Lead List |url=https://deadline.com/2021/12/afi-awards-tv-2021-list-1234887258/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lewis |eesnimi=Hilary |kuupäev=2022-12-09 |pealkiri=AFI Best Film, TV Shows of 2022 Include ‘Avatar’ Sequel, ‘Women Talking,’ ‘The Bear’ and ‘Mo’ |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/afi-best-movies-tv-shows-2022-1235278829/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> Teiste nominatsioonide hulka kuuluvad kolm Critics' Choice 'i teleauhinda (võites kõik),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2022-03-14 |pealkiri=Critics Choice: Ted Lasso, Succession Lead TV’s Big Winners; Squid Game and Yellowjackets Among First-Timers |url=https://tvline.com/awards/critics-choice-awards-2022-winners-full-list-1234806340/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nordyke |eesnimi=Kimberly |kuupäev=2023-01-16 |pealkiri=Critics Choice Awards: Full List of Winners |url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/critics-choice-awards-winners-list-full-2023-1235300137/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> viis [[Kuldgloobus]]<nowiki/>e auhinda (võites kaks)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2022-01-10 |pealkiri=Golden Globes 2022: Succession and Hacks Lead TV Winners, Pose‘s Michaela Jaé Rodriguez Makes History |url=https://tvline.com/lists/golden-globes-winners-2022-full-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2023-01-11 |pealkiri=Golden Globes: Abbott Elementary, White Lotus Lead TV Winners; The Bear, Yellowstone Among First-Timers |url=https://tvline.com/lists/golden-globes-2023-winners-full-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> ja People's Choice Award.<ref>{{Netiviide |pealkiri=See all the People's Choice Award winners |url=https://ew.com/awards/peoples-choice-awards-2021-winners-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.hbo.com/the-white-lotus Ametlik veebileht] (inglise) * {{IMDb|tt13406094|nimi=Valge Lootos}} [[Kategooria:Telesarjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] k29abtxczaa7mh4ry13vir01iajqpsu 0 692109 7147905 7146876 2026-05-06T15:55:16Z Andres 5 /* Vaata ka */ 7147905 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} [[Fail:ZYN British Superbike Championship header logo.webp|pisi|256x256px|Briti Superbike'i meistrivõistluste logo]] '''Briti Superbike'i meistrivõistlused''' ('''BSB'''), sponsorluse tõttu tuntud kui ''ZYN British Superbike Championship'', on [[Mootorrattasport|motoringraja]] meistrivõistlused [[Superbike'ide võidusõit|Superbike'i]] klassi masinatele Ühendkuningriigis ja seda peetakse maailma parimaks kodumaiseks Superbike võistlussarjaks.<ref>{{Cite web|last=Crash.net|url=http://www.crash.net/bsb/news/185642/1/mv-agusta-set-for-bsb-return-in-2013.html|title=MV Agusta tipped for BSB return|date=30 October 2012}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.britishsuperbike.com/bsb-guide/what-is-bsb.aspx|title=What is MCE BSB|archive-url=https://web.archive.org/web/20140701141802/http://www.britishsuperbike.com/bsb-guide/what-is-bsb.aspx|archive-date=2014-07-01}}</ref> Meistrivõistlusi haldab ja korraldab MotorSport Vision,<ref>{{Cite web|url=http://www.crash.net/motorsport/bsb/news/159846-0/msv_takes_over_bsb.html|title=MSV takes over BSB|publisher=crash.net|date=20 February 2008|access-date=2008-02-20}}</ref> mis omab ka paljusid ringradasid, kus sari toimub. Sarja ja võistluste direktor on Stuart Higgs, võistluste rajaohutustöötajaid pakub Racesafe Marshals Association.<ref>{{Cite web|url=http://www.racesafe.org/|title=Marshals' Association|publisher=Racesafe|access-date=2010-07-26}}</ref> Sarjal on tavaliselt umbes kaksteist etappi aprillist oktoobrini, sari lõppeb kolmeetapilise "Showdowniga", kus kuuele parimale sõitjale antakse punkte nende eelmise üheksa etapi poodiumikohtade põhjal ning seejärel võistlevad tiitli nimel kolm etappi ja seitse võidusõitu.<ref>{{Cite web|last=Official British Superbike Championship|url=http://www.britishsuperbike.com/bsb-guide/rules-and-points.aspx|title=Rules and points|archive-url=https://web.archive.org/web/20140407233608/http://www.britishsuperbike.com/bsb-guide/rules-and-points.aspx|archive-date=2014-04-07}}</ref> Showdowni formaat võeti kasutusele 2010. aastal, et takistada sõitjatel domineerivalt võita meistritiitlit. Alates 2008. aastast järgnes meistrivõistlus Superbike'i maailmameistrivõistlustele, määrates Pirelli sarja rehvitootjaks.<ref>{{Cite web|url=http://www.pirelli.co.uk/web/motorcycle/racing/road-racing/bsb/default.page|title=British SuperBike - PIRELLI TYRE|publisher=Pirelli.co.uk|date=2009-04-13|access-date=2010-07-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20101125155421/http://www.pirelli.co.uk/web/motorcycle/racing/road-racing/bsb/default.page|archive-date=25 November 2010}}</ref> == Võistlusnädalavahetus == {| class="wikitable" style="font-size: 85%" !'''2. võidusõidu etapp''' ! '''3. võidusõidu etapp''' |- | '''reedel''' * 1. vabatreening <small>(50 min)</small> * 2. vabatreening <small>(50 min)</small> | '''reedel''' * 1. vabatreening <small>(50 min)</small> * 2. vabatreening <small>(50 min)</small> |- | '''laupäeval''' * 3. vabatreening <small>(50 min)</small> * Kvalifikatsioon <small>(3 sessiooni)</small> ** <small>1. sessioon: kõik sõitjad</small> ** <small>2. sessioon: 20-10 sõitjat väljas</small> ** <small>3. sessioon: Top 10 sõitjat</small> | '''laupäeval''' * Kvalifikatsioon <small>(3 seanssi)</small> ** <small>1. sessioon: kõik sõitjad</small> ** <small>2. sessioon: 20-10 sõitjat väljas</small> ** <small>3. sessioon: Top 10 sõitjat</small> * 1. Võidusõit |- | '''pühapäev''' * Soojendus <small>(20 minutit)</small> * 1. võidusõit * 2. võidusõit | '''pühapäev''' * Soojendus <small>(10 minutit)</small> * 2. võidusõit * 3. võidusõit |} == Punktisüsteem == {| class="wikitable" |+'''Praegune punktisüsteem''' ! ! 1 ! 2 ! 3 ! 4 ! 5 ! 6 ! 7 ! 8 ! 9 ! 10 ! 11 ! 12 ! 13 ! 14 ! 15 |- ! Punktid | 25 | 20 | 16 | 13 | 11 | 10 | 9 | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 |} == Vaata ka == *[[2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused]] *[[2026. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://www.britishsuperbike.com britishsuperbike.com] Võistluste koduleht [[Kategooria:Mootorrattasport]] fbukfzw12z48ep0nreesgu0xs8jgcej 0 693832 7148157 7137562 2026-05-07T00:58:51Z Robert Treufeldt 9117 7148157 wikitext text/x-wiki '''4. Eesti meistrivõistlused poksis''' peeti 23.–24. jaanuaril 1926 [[Tallinn]]as. Esimest korda võisteldi kõigis kaheksas kehakaalus. Esmakordselt võttis võistlusest osa ka seltse väljastpoolt Tallinna ja [[Nõmme linn|Nõmmet]], nimelt [[Tartu]]st ja [[Paide]]st. Tartusse läks ka üks meistritiitel.<ref name="SpL">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestispordileht19310130.2.2 "Poksimeistrid kroonitud"]. Eesti Spordileht nr 4, 28. jaanuar 1926. Lk 1–2</ref> Kokku oli 44 osavõtjat.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1928. Lk 1</ref> Tulemused: *[[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] (kuni 112 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 50,8 kg): 1. [[Ferdinand Lester]], Tartu Kalev; 2. Henn Tammik, Tallinna Kalev; 3. [[Richard Jann]], Tallinna Kalev *[[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] (kuni 119 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 54 kg): 1. 1. [[Arnold Laubert]], Tallinna Kalev; 2. [[August Leiger]], Tallinna Kalev; 3. [[Paul Kalberg]], Paide Järvapojad *[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg): 1. [[Johannes Viikberg]], Tallinna Sport; 2. [[Karl Mittov]], Nõmme Kalju; 3. Endel Meister, Tartu Kalev *[[Kergekaal (poks)|Kergekaal]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg): 1. [[Artur Maasik]], Tallinna Kalev; 2. [[Aleksander Lilender]], Tallinna Sport; 3. Nikolai Ivanov, Tallinna NMKÜ *[[Kergekeskkaal (poks)|Kergekeskkaal]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7 kg): 1. [[Valter Palm]], Tallinna Sport; 2. Voldemar Veltman, Tallinna Sport; 3. Arved Jakobson, Tartu Akadeemiline Spordiklubi *[[Keskkaal (poks)|Keskkaal]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg): 1 [[Osvald Valdmann]], Tallinna Võitleja; 2. Ants Kask, Tallinna NMKÜ *[[Poolraskekaal (poks)|Poolraskekaal]] (kuni 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg): 1. [[Konstantin Gern]], Tallinna Sport; 2. [[Karl Kullisaar]], Tallinna Kalev; 3. E. Hornbruch, Tallinna NMKÜ *[[Raskekaal (poks)|Raskekaal]] (üle 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg): 1. [[Karl Tender]], Tallinna NMKÜ; 2. Alfred Teearu, Tallinna Sport; 3. R. Ross, Tallinna NMKÜ Seltside järjestus: 1. Tallinna Sport 15 punkti (3 meistritiitlit); 2. Tallinna Kalev 13 punkti (2 meistritiitlit); 3. Tallinna NMKÜ 7 punkti (1 meistritiitel); 4. Tartu Kalev 4 punkti (1 meistritiitel), 5. Tallinna Võitleja 2 punkti (1 meistritiitel), 6. Nõmme Kalju 2 punkti, 7–8. Paide Järvapojad ja Tartu Akadeemiline Spordiklubi 1 punkt.<ref name="SpL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestispordileht19310130.2.2 "Poksimeistrid kroonitud"]. Eesti Spordileht nr 4, 28. jaanuar 1926. Lk 1–2 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 471–472 ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=19353 4. Eesti meistrivõistlused] sport24.ee. Vaadatud 19. mai 2025 {{Eesti meistrivõistlused poksis}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused poksis]] [[Kategooria:1926. aasta spordis]] 98069lvev09s6cskfhcfcdckex4zto8 7148160 7148157 2026-05-07T01:00:40Z Robert Treufeldt 9117 7148160 wikitext text/x-wiki '''4. Eesti meistrivõistlused poksis''' peeti 23.–24. jaanuaril 1926 [[Tallinn]]as. Esimest korda võisteldi kõigis kaheksas kehakaalus. Esmakordselt võttis võistlusest osa ka seltse väljastpoolt Tallinna ja [[Nõmme linn|Nõmmet]], nimelt [[Tartu]]st ja [[Paide]]st. Tartusse läks ka üks meistritiitel.<ref name="SpL">[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestispordileht19310130.2.2 "Poksimeistrid kroonitud"]. Eesti Spordileht nr 4, 28. jaanuar 1926. Lk 1–2</ref> Kokku oli 44 osavõtjat.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1927. Lk 1</ref> Tulemused: *[[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] (kuni 112 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 50,8 kg): 1. [[Ferdinand Lester]], Tartu Kalev; 2. Henn Tammik, Tallinna Kalev; 3. [[Richard Jann]], Tallinna Kalev *[[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] (kuni 119 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 54 kg): 1. 1. [[Arnold Laubert]], Tallinna Kalev; 2. [[August Leiger]], Tallinna Kalev; 3. [[Paul Kalberg]], Paide Järvapojad *[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg): 1. [[Johannes Viikberg]], Tallinna Sport; 2. [[Karl Mittov]], Nõmme Kalju; 3. Endel Meister, Tartu Kalev *[[Kergekaal (poks)|Kergekaal]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg): 1. [[Artur Maasik]], Tallinna Kalev; 2. [[Aleksander Lilender]], Tallinna Sport; 3. Nikolai Ivanov, Tallinna NMKÜ *[[Kergekeskkaal (poks)|Kergekeskkaal]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7 kg): 1. [[Valter Palm]], Tallinna Sport; 2. Voldemar Veltman, Tallinna Sport; 3. Arved Jakobson, Tartu Akadeemiline Spordiklubi *[[Keskkaal (poks)|Keskkaal]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg): 1 [[Osvald Valdmann]], Tallinna Võitleja; 2. Ants Kask, Tallinna NMKÜ *[[Poolraskekaal (poks)|Poolraskekaal]] (kuni 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg): 1. [[Konstantin Gern]], Tallinna Sport; 2. [[Karl Kullisaar]], Tallinna Kalev; 3. E. Hornbruch, Tallinna NMKÜ *[[Raskekaal (poks)|Raskekaal]] (üle 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg): 1. [[Karl Tender]], Tallinna NMKÜ; 2. Alfred Teearu, Tallinna Sport; 3. R. Ross, Tallinna NMKÜ Seltside järjestus: 1. Tallinna Sport 15 punkti (3 meistritiitlit); 2. Tallinna Kalev 13 punkti (2 meistritiitlit); 3. Tallinna NMKÜ 7 punkti (1 meistritiitel); 4. Tartu Kalev 4 punkti (1 meistritiitel), 5. Tallinna Võitleja 2 punkti (1 meistritiitel), 6. Nõmme Kalju 2 punkti, 7–8. Paide Järvapojad ja Tartu Akadeemiline Spordiklubi 1 punkt.<ref name="SpL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/?a=d&d=eestispordileht19310130.2.2 "Poksimeistrid kroonitud"]. Eesti Spordileht nr 4, 28. jaanuar 1926. Lk 1–2 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 471–472 ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=19353 4. Eesti meistrivõistlused] sport24.ee. Vaadatud 19. mai 2025 {{Eesti meistrivõistlused poksis}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused poksis]] [[Kategooria:1926. aasta spordis]] and32beht3dnjw1t2880j8mht870qag 0 694294 7148191 7094706 2026-05-07T04:34:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148191 wikitext text/x-wiki '''VELK Peterburi konsistoriaalringkond''' (saksa keeles ''St. Petersburgisches Consistorial-Bezirk'') oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste [[haldusüksus]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Peterburi kubermang]]us. [[File:Saint Petersburg Governorate 1820.jpg|pisi|Peterburi kubermang, 1820]] Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]], millele allutati kõik [[Läänemere kubermangud]]e, Soome ja Venemaa luterlikud [[konsistoorium]]id ja [[kogudus]]ed. Pärast Soome liitmist [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]]ga ja autonoomse [[Soome Suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] moodustamist [[1809]]. aastal jäi [[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome luterliku kirik]]u positsioon suuresti muutumatuks. Rootsi kuninga asemel oli kõrgeim kirikupea [[Venemaa keiser]]. [[Turu piiskop]]i asemel oli [[1817]]. aastast [[Turu peapiiskop]]. == Peterburi konsistoorium == [[File:Ru-SPb-Consistoria.jpg|pisi|Peterburi konsistooriumi hoone [[Nevski prospekt]] 178, Peterburi]] [[File:Gouvernement Sankt Petersburg BV004257108.jpg|pisi|[[Peterburi kubermang]]u etnograafiline kaart. [[Peter von Köppen]]]] {{vaata|Peterburi konsistoorium|Peterburi kindralsuperintendent}}, ''[[kindralsuperintendent#Peterburi kindralsuperintendent|kindralsuperintendent]]'' *1803–1813 [[Thomas Friedrich Theodor Rheinbott]] (1750–1813), Peterburi superintendent *1813–1819 [[Johann Heinrich Busse]] (ametikoht kaotati, ning 1819 valiti P. [[Ülemkonsistoorium|ülemkonsistoorium]]i presidendiks Karl von Lieven *1819–1821, krahv [[Karl Christoph von Lieven]], Peterburi [[Ülemkonsistoorium|ülemkonsistoorium]]i president, [[Paul Pomian-Pesarovius]] asepresident **1820– [[Zacharias Cygnaeus]] (1763–1830) ([[:fi:Zacharias Cygnaeus nuorempi|fi]]), Peterburi luterlik piiskop **1838–1840, [[Friedrich Nikolaus von Pauffler]], Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident ** 1841–1861, [[David von Flittner]] (1796–1869), Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident *1850–1862<ref>{{BBLD|GND139480404|Samson v. Himmelstiern, Wilhelm* August Gottlieb Reinhold (1804-1862)}}</ref>, [[Wilhelm Samson von Himmelstjerna|''Wilhelm'' August Gottlieb Reinhold ''Samson von Himmelstjerna'']] (1804–1862), P. konsistooriumi president ** 1861–1868, [[Julius von Richter|Julius Wilhelm Theophil von Richter]]<ref>{{BBLD|GND1184113254|Richter, Julius* Wilhelm Theophil, seit 1832 v. (1808-1892)}}</ref>, Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident ** 1868–1876, [[Carl Frommann]] (1809–1879), Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident ** 1832–1837, [[Friedrich Timotheus von Rheinbott]] (1781–1837), Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident *1878–1897<ref>{{BBLD|0000000071288065|Reutern, Joseph Gerhard Wilhelm* (Basil) v. (1829-1897)}}</ref>, [[Wilhelm von Reutern|Basil Joseph Gerhard ''Wilhelm von Reutern'']] (1829–1897), Peterburi konsistooriumi president ** 1877–1891, [[Cornelius Laaland]], Peterburi kindralsuperintendent (piiskop), konsistooriumi viitsepresident ** 1891–1892<ref>{{BBLD|0000000058537370|Freifeldt, Konrad* Raimund (1847-1923)}}</ref>, [[Konrad Freifeldt|Konrad Raimund Freifeldt]], Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident ** 1892–1914, [[Guido Pingoud]], Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident *1897–1913<ref>{{BBLD|0000000122583225|Scholz, Emil* August Karl Ludwig (v.?) (1841-1913)}}</ref>, [[Emil Scholz|''Emil'' August Karl Ludwig ''Scholz'']] (1841–1913), Peterburi konsistooriumi president ** 1916–1929, [[Arthur Malmgren]], Peterburi kindralsuperintendent, konsistooriumi viitsepresident ===Peterburi linn=== [[File:Немецкая лютеранская церковь св. Анны08.jpg|pisi|[[Peterburi Püha Anna kirik]]]] *[[Peterburi Peeter-Pauli kirik]] (''St. Petri-Kirche''), *[[Peterburi Püha Anna kirik]] (''St. Annen-Kirche'', ''[[:ru:Церковь Святой Анны (Санкт-Петербург)|Церковь Святой Анны]]''), kus tegutsesid saksa-rootsi ja hiljem saksa kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00088|seite 56}}</ref><ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0115.html 2. St. Annce tyska forsamling.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>. [[:Kategooria:Peterburi Anna koguduse vaimulikud|Koguduse vaimulikud]]<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 79</ref>: [[Thomas Friedrich Theodor Rheinbott]] (1750–1813) pastor 1778–1813, Peterburi superintendent 1803–1813; [[Friedrich Ernst Moritz]] pastor 1838–1857; [[Paul Seeberg]], pastor 1855–1878<ref>{{BBLD|GND1032008008|Seeberg, Paul* Otto Alexander (1823-1908)}}</ref>; [[Georg Nöltingk]], pastor 1858–1880<ref>{{BBLD|GND1025759753|Nöltingk, Georg Carl (1823-1908)}}</ref>; [[Theodor Ottho]], [[adjunktpastor]]; [[Heinrich Emil August Hörschelmann]] adjunktpastor 1853–1854; [[Robert Hesse]] (1835–1887), pastor 1878–1887; [[Arthur Malmgren]], pastor 1891–1916; Max Hesse (1865–1909) pastor 1892–1900; [[Konrad Freifeldt]], pastor 1880–1910; [[Gotthard Haller]], pastor 1910–1918; [[Eduard August Maass]], pastor 1913–1918.[[File:Lutheran Church of St. Catherine (Bolshoi Prospekt).jpg|pisi|[[Peterburi Vassili saare Püha Katariina kirik]]]] *[[Peterburi Vassili saare Püha Katariina kirik]] (''Deutsche St. Catharinen-Kirche auf Wassili-Ostrow''<ref>[https://katharinenkirche.ru/evangelisch-lutherische-st-katharinen-gemeinde-auf-der-wassilij-insel-in-st-petersburg/ Evangelisch-Lutherische St.-Katharinen Gemeinde auf der Wassilij-Insel in St. Petersburg, 1728-2003], katharinenkirche.ru</ref>, ''[[:ru:Лютеранская церковь Святой Екатерины|Церковь Святой Екатерины]]'') ja saksa kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00092|seite 60}}</ref>. Koguduse vaimulikud<ref>[https://katharinenkirche.ru/pastory/ Пасторы общины Святой Екатерины], katharinenkirche.ru</ref>: [[Ludolph Otto Trefurt]] (1700–1766) Preobraženski koguduse pastor 1728–1740; Johann Girberti (1697–1759) pastor 1740–1759; Konrad Stephan Meintel (1728–1764) pastor 1759–1764; Joachim Christian Grot (1733–1800) pastor 1764–1799; Johann Heinrich Busse (1763–1835), pastor 1800–1819; August Friedrich Jahn (1775–1855), pastor 1819–1855; Karl Lebrecht Bäckmann (1809–1879), pastor 1855–1875<ref>[https://www.kmay.ru/sample_pers.phtml?n=207 Karl Lebrecht Baeckmann 16.12.1809 – 17.11.1879)], www.kmay.ru</ref>; [[Reinhold von Walter|Reinhold Wilhelm von Walter]] (1840–1909)<ref>{{BBLD|GND1017052727|Walter, Reinhold* Wilhelm (v.) (1840-1909)}}</ref>, pastor 1875–1901; [[Robert Friderich Hasenjäger]] (1834–1904)<ref>{{BBLD|GND1201166713|Hasenjäger, Robert (1834-1904)}}</ref>, pastor 1875–1900; [[Constantin Jürgensen]], adjunktpastor; [[Arthur Rheinthal]] (1863–1921), adjunktpastor 1890–1897, [[Oskar von Wirén]] (1866–1950), pastor 1909–1918<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=95372 Oskar* Georg Paul von Wirén (1866–1950)], Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich</ref>. *[[Peterburi Püha Miikaeli kirik]] (1876) (''St. Michaelis-Kirche'', ''[[:ru:Церковь Святого Михаила (Санкт-Петербург)|Церковь Святого Михаила]]'') ja [[Peterburi Mihkli saksa kogudus]]. *[[Peterburi Sankta Katarina kirik|Peterburi Rootsi Püha Katariina kirik]] (''Schwedische St. Catharinen-Kirche'') ja rootsi kogudus *[[Peterburi Püha Maria kirik]] (''Finnische St. Marien-Kirche''), abikirik [[Lahta]]s [[Lahta Maarja kirik|Maarja kirik]] ([[:ru:Церковь Святой Марии в Лахте|ru]]) ja Kaukolas ([[:fi:Kaukolan kirkko|fi]]) ja soome kogudus *[[Peterburi Jaani kirik|Peterburi Eesti Jaani kirik]] (''Estnische St. Johannis-Kirche'') ja [[Peterburi Jaani eesti kogudus]] *[[Peterburi Jeesuse kirik|Peterburi Läti Jeesuse kirik]] (''Lettische Jesus-Kirche'', ''[[:ru:Церковь Христа Спасителя (Санкт-Петербург)|Церковь Христа Спасителя]]'') ja saksa/läti kogudus. ;Õppeasutused ja kodukirikud *[[Suurvürst]] von [[Oldenburgi dünastia|Oldenburg]]i kodu[[kabel]], [[Christoph Hertzenberg]], lossijutlustaja [[Oranienbaum]]is. *1. Kadetikorpuse luterlik kirik ja Püha Jüri kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0120.html Ingeneur eller andra kadetkorpsens St. Georgs församling.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>, Dr. [[David von Flittner]], pastor *2. Kadetikorpuse luterlik Püha Georgi kirik<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00100|seite 68}}</ref>, 1834– Dr. [[Johannes von Flittner]], pastor *Saksa kirik Smolnõi vaestemajas ja halastajaõdede instituudis (''Die Deutsche Kirche im Smolnaschen Armenhause und die Kirche in der Anstalt der barmherzigen Schwestern'') *Saksa-Soome kirik vanglates, (''Deutsch-Finnische Kirche in den Gefängnissen''), [[Carl Wilhelm Sirén]] [[Peterburi Püha Maria kirik]]ust *Saksa vaimulikuteenistus ... ja vaimuhaiglates (''Deutscher Gottesdienst im Forstcorps und im Irrenhause'') === [[Peterburi kubermang]]u kirikud ja kogudused === [[File:Kirha2004.JPG|pisi|Tänapäeva [[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik|Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[Tsarskoje Selo Issanda Muutmise kirik]]]] [[File:Каменное зало нем-лют 1950.jpg|pisi|[[Oranienbaum]]i Püha Helena luteri kirik]] *[[Tsarskoje Selo Issanda Muutmise kirik]] (1861<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00101|seite 69}}</ref>) ([[:ru:Церковь Воскресения Христова (Пушкин)|Церковь Воскресения Христова]]) ja Tsarskoje Selo kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0130.html 1. Tsarskoje Selo.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>, [[Tsarskoje Selo]]s ja [[Pavlovski Friederika Dorothea kirik]]u (1796) ([[:ru:Церковь Святой Доротеи|Церковь Святой Доротеи]]) kogudus, mis liideti 1851 Tsarskoje Selo kogudusega ([[:ru:Церковь Марии Магдалины (Павловск, лютеранская)|Церковь Марии Магдалины]]), [[Pavlovsk]]is (ingeri ''Venjoki''). Koguduse vaimulikud<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. pg 84</ref>: Christian Friedrich Gnüchtel (1783–1845~)<ref>{{BBLD|GND119428244X|Gnüchtel, Christian Friedrich (1783-)}}</ref>, pastor 1814–1817; [[Peter Gustav Avenarius]] (1794–1854)<ref>{{BBLD|GND1217158693|Avenarius, Peter Gustav (1794-1854)}}</ref>, pastor 1824–1850; [[Andreas Fechner]] (1825–1887) ([[:ru:Фехнер, Андрей Иванович|ru]]), pastor 1851–1865; Nikolai Alexander Dobbert (1830–1911)<ref>{{BBLD|GND1194596673|Dobbert, Nikolai Alexander* (1830-1911)}}</ref>, pastor 1868–1902; [[Gustav Johannes Beermann|Gustav Beermann]] pastor 1903–1914 *[[Novosaratovka]] Katariina kirik ([[:ru:Церковь Святой Екатерины (Новосаратовка)|Церковь Святой Екатерины]]) ja saksa koloonia kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0131.html 2. Nya Saratowka.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref> (1765<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00102|seite 70}}</ref>), [[Ust-Ižora]] postijaamas, [[Peterburi-Arhangelski postimaantee]]l [[Schlüsselburgi postimaantee]]l (''Шлиссельбургский тракт''), [[Peterburi maakond|Peterburi maakonnas]]. Koguduse vaimulikud<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. pg 84</ref> *[[Gattšina Püha Nikolai kirik]] [[Gattšina]]s ja kogudus<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0132.html 3. Gatschina.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>, [[Tsarskoje Selo maakond|Tsarskoje Selo maakonnas]]. *[[Strelna]] Strelna Peeter-Pauli kogudusega<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0132.html 4. Strelna], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>. Koguduse vaimulikud:<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. pg 85</ref>, [[Peterhofi maakond|Peterhofi maakonnas]] *[[Peterhof]] Peterhofi Peetri kogudusega<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0133.html 5. Peterhof.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>, {{kas|[[Baratejevka]]}} lähedal. Koguduse vaimulikud:<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. pg 85</ref>, [[August Johann Jürgenssen]] (1830–1887), pastor 1857–1859<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00616|seite 188}}</ref><ref>{{BBLD|GND1194157785|NAME=Jürgenssen, August Johann}}</ref>; *[[Oranienbaum]]is jutlustaja<ref>Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0133.html 6. Oranienbaum], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865.</ref>, sõjaväevälilaagri ja [[Oranienbaumi sõjakool]]ile. Koguduse vaimulikud:<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. pg 85</ref> sh [[Adolf Lockenberg|Gustav Adolf Eduard Lockenberg]] (1842–1916), pastor 1875–1892; [[August Konstantin Hörschelmann]] 1892–1897; [[Christoph Beermann]] 1897–1916 *[[Kroonlinna Elisabethi kirik]], läti-saksa kogudusega, [[Kroonlinn]]as. *[[Kroonlinna Nikolause kirik]], eesti-soome-rootsi kogudusega, [[Kroonlinn]]as. *[[Narva Johannese kirik]] (''Deutsche St. Johannis-Kirche in Narva'') ja [[Narva Johannese kogudus]] abikirikutega [[Gdov]]is ja [[Jamburg]]is, [[Narva]] taga [[Vaivara]] raudteejaamas, palvemaja, Jamburgi eesti [[Jamburgi Püha Laatsaruse kogudus|Püha Laatsaruse kogudus]]e<ref>Mihhail Škarovskij, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2002_1%20(50)/03_UA_1_200250_skarovsij.pdf Vähetuntud fakte Eesti luterlike koguduste ajaloost nõukogude Venemaal 1917-1945], [[Usuteaduslik Ajakiri]], 1/50 (2002), lk 61</ref>, Teškovo eesti koguduse ja Jamburgi Laatsaruse saksa kogudusega *[[Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik|Narva Rootsi-Mihkli kirik]], [[Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus]]ega, filiaal ([[:fi:Kosemkina|:fi:Kosemkina]]) kogudusega (1640) [[Bolšoje Kuzjomkino|Kosemkina]]s ([[Narvusi]]s) (''Schwedische St. Michaelis-Kirche in Narva, Fil. Kosemkina'' [[Kosemkina Püha Andrease kirik]]u ja [[Kallivere kirik]]uga; === Soome maakirikud Peterburi kubermangus === ==== Põhja-Ingerimaa ehk Schlüsselburgi praostkond ==== {{vaata|Põhja-Ingerimaa praostkond}} ehk [[Schlüsselburg]]i praostkond ==== Ida-Ingerimaa praostkond ==== {{vaata|Ida-Ingerimaa praostkond}} ==== Lääne-Ingerimaa praostkond ==== {{vaata|Lääne-Ingerimaa praostkond}} === Kirikud ja kogudused teistes kubermangudes === [[File:Торопец. Эстонская кирха Святого Петра.webp|pisi|[[Toropets]]i luteri Peetri kirik]] [[File:Deutsche Kirche Pleskau.jpg|pisi|[[Pihkva Jakobi kirik]]]] *[[Novgorodi kubermang]]u [[Novgorod]]i luteri koguduse (1821<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00140|seite 108}}</ref>) eesti ja läti pihtkond. Novgorodi koguduse vaimulikud<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87</ref>: sh [[Arvid Strohlmann]] (1795–1836<ref>[https://www.ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=12755 Arvid Stråhlman], Helsingin yliopisto. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852 (vaadatud 09.06.2025)</ref><ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p12755/table Stråhlman, Arvid (1795-1836)], akatemiasampo.fi</ref>), saksa koguduse pastor 1823–1829; Johann Gottfried Abel (1801–1859) pastor 1828–1842; Rudolf Heinrich Adolf von Reutlinger (1801 Zürich – 1876 Tallinn)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=92792 Rudolf Heinrich Adolf von Reutlinger], [[Erik Amburgeri andmebaas]]. Ausländer im Russländischen Reich</ref> pastor 1848–1868; [[Emil Fromhold von Mickwitz]] (1808−1848)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=95188 Emil Fromhold von Mickwitz], [[Erik Amburgeri andmebaas]]. Ausländer im Russländischen Reich</ref>, pastor 1843–1848; Hermann Bresinsky (1839–1910), pastor 1868–1875; Ludwig Samuel Backmann (1842–) pastor 1876–1887; [[Aleksander Mohrfeldt]], pastor 1887–1908; [[Rudolf Voldemar Dalton|Rudolf Dalton]] (1876–1918) pastor 1908–1910; [[Julius Bernhard Feldmann|Julius Feldmann]], pastor 1910–1918 *[[Olonetsi kubermang]]u [[Petroskoi]]/Petrozavodski kirik ([[:ru:Немецкая кирка (Петрозаводск)|ru]]) ja kogudus Petroskois<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00142|seite 110}}</ref> ning [[Aunus]]es (1858). Koguduse vaimulikud: Johan Albert Tengén (1828–1891)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p16273/table Tengén, Johan Albert (1828-1891)], akatemiasampo.fi</ref> 1863–1867, Mauritz Elenius (1847–1917)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p19112/table Elenius, Mauritz (1847-1917)], akatemiasampo.fi</ref> 1876–1879, Mats Emil Zimmerman (1851–1891)<ref>[https://akatemiasampo.fi/fi/people/page/p18916/table Zimmerman, Mats Emil (1851-1891)], akatemiasampo.fi</ref> 1881–1891, [[Oskar Wilhelm Lindberg]] (1883–1921) pastor 1914–1918<ref>[https://kansallisbiografia.fi/papisto/henkilo/1466 Lindberg, Oscar Wilhelm (1883-1921)], kansallisbiografia.fi</ref> *[[Jaroslavl]]i Peeter-Pauli kiriku ([[:ru:Церковь Святых Петра и Павла (Ярославль)|ru]], 1848) kogudus (1862<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00143|seite 111}}</ref>), [[Kostroma]] kogudus ja [[Vologda]] kogudused *[[Murmansk]]i kogudus Aleksandrovskis; Püha Katariina kirik ([[:ru:Церковь Святой Екатерины (Архангельск)|ru]]) ja kogudus [[Arhangelsk]]is[[File:Pskov Governorate (1913).png|pisi|[[Pihkva kubermang]], 1913]] *[[Pihkva kubermang]]us [[Pihkva Jakobi kirik]] (''Кирха Святого Иакова''<ref>[http://i-nventory.ru/index.php?id=694 Псков, лютеранская кирха святого Иакова.], Архивные описи</ref><ref>[https://pleskov60.ru/luteranskaya-kirha.html Евангелическо-лютеранский храм Святого Иакова, г. Псков], pleskov60.ru</ref>, 1793) ja [[Pihkva Jakobi kogudus]]<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00143|seite 113}}</ref>. Koguduse vaimulikud: Johann Ludwig Börger (1730–1791<ref>{{BBLD|GND1055273263|Börger, Johann Ludwig (1730-1791)}}</ref>), pastor 1783–1791; Carl Friedrich Rosenthal, pastor 1837–1851; [[Robert Hesse]] (1835–1887), pastor 1865–1875, Hermann Bresinsky (1839–1910)<ref name=":0">[[Peep Pillak]], [http://kultuur.elu.ee/ke502_toropets.htm Eestlased Toropetsis], Kultuur ja Elu 4/2010</ref> pastor 1876–1909<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=94547 Hermann Bresinsky], Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich</ref>, [[Friedrich Drechsler|''Friedrich'' Karl Ernst Drechsler]] (1870–1940)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=94654 Friedrich Karl Ernst Drechsler], Erik-Amburger-Datenbank. Ausländer im Russländischen Reich</ref>, pastor 1913–1915, Ludvig Tšiško (surn 1918), pastor<ref name=":1" />; **Pihkva Jakobi läti kogudus ja [[Laura Nikolai kogudus|Laura Nikolai abikogudus]] (1865<ref name=":1">[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2021/koguduse-lugu-petseri-ja-laura/ Koguduse lugu: Petseri ja Laura], e-kirik.eelk.ee, 12. veebruar 2021</ref>) [[Laura Nikolai kirik]]uga [[Laura]]l ja [[Opotška]] Nikolause abikirik<ref>[https://russgothic.ru/catalog/uncategorized/kirha-sv-nikolaya-v-opochke/ Кирха Св. Николая в Опочке], russgothic.ru</ref>) (1874) ([[:ru:Церковь Святого Николая (Опочка)|ru]]) ning **[[Toropets]]i [[Toropetsi Peetri kirik|Peetri kirik]] (1877) ([[:ru:Кирха Святого Петра (Торопец)|Кирха Святого Петра]]), kirikud ja abikogudused [[Velikije Luki]]s (1879), [[Holm]]is ja Krasnopoljes<ref>[https://www.postimees.ee/877514/eestlaste-kirik-venemaal-toropetsis-on-havimas Eestlaste kirik Venemaal Toropetsis on hävimas], Postimees, 18. juuni 2012</ref>, kirik ja kogudus [[Ostrov]]is [[File:Chernigov Governorate (1913).png|pisi|[[Tšernigovi kubermang]], 1913]] *Smolenski kirik (1860) ja kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00146|seite 114-115}}</ref><ref>Joseph Schnurr. Church and Religious Life of Germans in Russia-Smolensk (1740), Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 pg 87</ref>, [[Smolensk]]is; [[File:Volyn Governorate (1913).png|pisi|[[Volõõnia kubermang]], 1913]] *kogudus ja pastor Belovežje koloonias, Borznes<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00148|seite 116}}</ref>, [[Tšernigovi kubermang]]us, Tšernigovi linnas ja kubermangus; kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00154|seite 122}}</ref> [[Poltava]]s, [[Krementšug]]is ja [[Berestõn|Konstantinograd]]is; kirik (1857) ja kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00155|seite 123}}</ref> Kiievis (1767<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Kiew Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Kiew], wiki.wolhynien.net</ref>); kogudus [[Rožõštše]]s (1862<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Roshischtsche Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Roshischtsche], wiki.wolhynien.net</ref>); kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00157|seite 125}}</ref> Smelas, [[Tšerkassõ]] lähedal [[Kiievi kubermang]]us; kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00157|seite 125}}</ref> [[Žõtomõr]]is (1801<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Shitomir Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Shitomir], wiki.wolhynien.net</ref>) ja Rošištki<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00161|seite 129}}</ref> kogudus, [[Volõõnia kubermang]]us; kogudus [[Stara Buda|Heimtal]]is (1869<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Heimtal Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Heimtal], wiki.wolhynien.net</ref>); kogudus [[Lutsk]]is (1899<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Luzk Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Luzk], wiki.wolhynien.net</ref>); kogudus Tutschinis (1888<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Tutschin Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Tutschin], wiki.wolhynien.net</ref>); kogudus [[Volodõmõr (linn)|Volodõmõr]]is (1891<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Wladimir-Wolynsk Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Wladimir-Wolynsk], wiki.wolhynien.net</ref>); kogudus Emiltschinis<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Emiltschin Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Emiltschin], wiki.wolhynien.net</ref>; kogudus [[Radomõšl]]is (1904<ref>[http://wiki.wolhynien.net/index.php?title=Evangelisch-lutherisches_Kirchspiel_Radomysl Evangelisch-lutherisches Kirchspiel Radomysl], wiki.wolhynien.net</ref>); kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00163|seite 131}}</ref> Nemirovis (1782<ref>[https://sggee.org/research/parishes/parish_histories/PodoliaDioceseHistory.html The Parish of Nemirow (1782), The Parish of Dunajewzy (1864)], Lutheran Parishes in Podolia, Society for German Genealogy in Eastern Europe</ref>) ja kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00164|seite 132}}</ref> [[Dunajivtsi]]s (1864), [[Podoolia kubermang]]us<ref>[https://www.wolhynien.de/records/KircheEvAugsb.htm Evangelisch-Lutherische Kirche, Wolhynischen Kirchspielen], www.wolhynien.de</ref> *kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00165|seite 133}}</ref> [[Uus-Arhangelsk]]is [[Sitka saar]]el, [[Vene-Ameerika Kompanii]], Vene-Ameerika koloonias. [[File:Kherson Governorate.png|pisi|Hersoni kubermang, 1913]] === Lõuna-Venemaa 1. praostkond === *1. praostkonna<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00166|seite 134}}</ref> kirikud, kogudused ja vaimulikud: kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00210|seite 178}}</ref> [[Odessa]]s, kogudus [[Mõkolajiv]]is, ''Lustdorf und Güldendorf'', ''[[Mirnoye|Freudenthal]]<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00211|seite 179}}</ref><ref>[https://www.grhs.org/chapters/gdo/villages/freudental_odessa.htm Freudental /Freudental / Mirnoye], www.grhs.org</ref>'' Odessa lähedal, ''Neu-Freudenthal'' (1861<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00212|seite 180}}</ref>)<ref>[https://www.grhs.org/chapters/gdo/villages/neufreudental_odessa.htm Neu-Freudenthal], www.grhs.org</ref>, ''[[Velykodolynske|Groß-Liebenthal]]''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00213|seite 181}}</ref>, ''[[Hlynne|Glücksthal]]''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00214|seite 182}}</ref><ref>[https://deutsche-kolonisten.de/gluecksthal/ Glücksthal], deutsche-kolonisten.de</ref><ref>[https://www.glueckstal.net/colonies/gluckstal Glückstal Colony], www.glueckstal.net</ref>, Grigoriepoles; ''[[Velykokomarivka|Cassel]]''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00215|seite 183}}</ref>, [[Tiraspol]]i maakonnas Odessa lähedal, ja ''Johannisthal''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00217|seite 185}}</ref><ref>[https://www.grhs.org/pages/johannestal Johannestal, Odessa], www.grhs.org</ref> ''Worms und Rohrbach'' ja Waterloo'' Odessa lähedal [[Hersoni kubermang]]us; ''[[Tsebrykove|Hoffnungsthal]]'', *''[[Sarata]]'' (1821<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00196|seite 164}}</ref>) Bessaraabias, ''Bergdorf''<ref>[https://www.grhs.org/pages/bergdorf-bess Bergdorf - Bessarabia], www.grhs.org</ref>, ''[[Artsõz|Arcis]]'' (1820<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00203|seite 171}}</ref>), ''Féré-Champenoise''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00204|seite 172}}</ref>, ''Tarutino''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00206|seite 174}}</ref>, [[Bessarabske|Tarutino]], ''[[Verkhnyaya Albota|Albota]]<ref>[https://www.grhs.org/pages/albota-bess Albota-Bessarabia], www.grhs.org</ref>'', ''[[Vessela Dolõna (Tarutõne rajoon)|Klöstitz]]''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00207|seite 175}}</ref>, [[Bessaraabia kubermang]]us, [[Chişinău]]s<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00208|seite 176}}</ref> kubermangulinnas Bessaraabias; ''Posthal''; ''Eigenheim''; === Lõuna-Venemaa 2. praostkond === [[File:Samara Governorate (1913).png|pisi|[[Samara kubermang]], 1913]][[File:1913. Ekaterinoslav Governorate.png|pisi|[[Jekaterinoslavi kubermang]], 1913]] :Praost 1835–1845 Gottlieb Friedrich Föll (1801–1875)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=94722 Gottlieb Friedrich Föll], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref>, 1845–1873 [[Emil Kyber]] (1804–1873)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=95078&mode=1 Emil Kyber], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref>, Christian Robert Zielke (1889–1930)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=95394 Christian Robert Zielke], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref> *2, praostkonna<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00219|seite 187}}</ref> kirikud, kogudused ja vaimulikud: [[Jeisk]]is; [[Rostov Doni ääres|Rostovis Doni ääres]] (1901<ref>[https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Rynowka%20Parish.pdf Rynowka Parish], www.blackseagr.org</ref>); Luhanskis; [[Zaporižžja]]s; ''Rynowka''s (Reingardt<ref>[https://enc.rusdeutsch.eu/articles/5867 REINGARDT (Rynowka, Ossinowka), heute Dorf Ossinowka], enc.rusdeutsch.eu</ref>) [[Samara kubermang]]us; [[Taganrog]]is; [[Novotšerkassk]]is; [[Jekaterinoslav]]is; *[[Jekaterinoslavi kubermang]]us: [[Šidlovo]], ''[[Yosypivka|Josephthal]]<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00226|seite 194}}</ref><ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/daughter/josefstal Josefstal], www.volgagermans.org</ref> (Josifofka) ([[:en:Yosypivka, Odesa Raion, Odesa Oblast|en]])''; ''[[Võssokopillja|Kronau]]/Grunau''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00227|seite 195}}</ref>, [[Mariupol]]is; Tersankas (Friedenfeld); [[imeni Karla Liebknechta|Ludwigstal]]is; ''Rosenfeld''; ''Neu-Stuttgart'' [[Berdjansk]]i lähedal *''Neimann-Hochheimis'' Perekopi maakonnas<ref>Stach, Jakob: die deutschen kolonien in südrußland. kulturgeschichtliche studien und bilder über das erste jahrhundert ihres bestehens., Prischib o.J. [um 1904].</ref>, kus pastorid: 1887–1891 [[Ferdinand Hörschelmann]], 1891–1899 Jakob Stach (1865–1944), 1899–1923 Elias Reimers, 1923–1935 Gustav Witt; *''Prischibis''; * [[Hersoni kubermang]]us: Nikolajevi kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00220|seite 188}}</ref>, Hersoni maakonnas Hersoni kubermangus *[[Kropõvnõtskõi|Jelizavetgradi]] kogudus (1858<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00221|seite 189}}</ref>) Hersoni kubermangus *rootsi kogudus (1782) ''[[Gammalsvenskby]]/Schwedendorfis''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00219|seite 187}}</ref> Hersoni kubermangus, kus pastorid: 1782–1788 Johan Adolf Europaeus (1748–1802)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=8709 Europaeus, Johan Adolf (1748-1802)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, 1887–1890 Johan Edvard Schwindt (1857–1911)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/1853-1899/henkilo.php?id=20255 Schwindt, Johan Edvard (1857-1911)], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, 1905–1912 [[Georg Frithjof Slöör]]; *''Mühlhausen u. Schlangendorf'', [[Berislavl]]is, [[Hersoni kubermang]]us; *[[Tauria kubermang]]us: ''[[Zolote Pole|Zürichthal]]'' (1822) Heilbronni lähedal, Feodossia maakonnas<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00236|seite 204}}</ref>, kus pastorid: 1822–1827 H. Dietrich, 1827–1831 Christian Kylius, 1831–1858 Emil Kyber (1804–1873), 1858–1870 Friedrich August Thiedemann (1802–1870)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=95257&mode=1 August Friedrich Thienemann], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref>, 1870–1889 Karl Segnitz, 1890–1901 Heinrich Lhotzky, 1901–1907 Bernhard Grundström, 1908–1924 Emil Cholodetzky (1874–1931)<ref>[https://www.amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=94591 Emil Cholodetzky], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref>, 1926– Johann Seidlitz; *[[Celâl]]is (Djelal) Jevpatorija maakonnas Krimmis<ref>saksa ja eestikeelse jumalateenistusega</ref>, kus pastorid: 1893–1899 Karl Arthur Hanson, 1900–1902 [[Evald Ferdinand Allas|Ewald Allas]] (sünd. 1871)<ref>[https://volgagermaninstitute.org/biographies/allas-ewald Allas, Ewald], volgagermaninstitute.org</ref> 1903–1914 Arnold Frischfeldt (sünd. 1874), 1918–1930 Emil Schiemke, Wilhelm Lohrer, *''Byten''<ref>pastor: 1912–1929, Karl Arthur Hanson</ref> (1912); *''[[Krasnogorodskoje (Krimm)|Neusatz]]<ref>[https://www.grhs.org/chapters/gdo/villages/neusatz_odessa.htm Neusatz (Prohresivka) on Google Maps], www.grhs.org (vaadatud 16.06.2025)</ref><ref>[https://www.grhs.org/chapters/krim/church_history-neusatz.htm Church History of Neusatz], https://www.grhs.org</ref><ref>saksa ja eestikeelse jumalateenistusega</ref>'' [[Simferopoli maakond|Simferopoli maakonnas]]<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00239|seite 207}}</ref>, kus pastorid: 1812–1813 Fr. Hornburg, 1814 Wilhelm Fletnitzer, 1822–1826 U. Boerlin (surn. 1826), 1827–1830 Karl Keuchel (1830–1896)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=95014 Karl Johann Anton Keuchel], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref>, 1831–1854 Christian Friedrich Kylius (1803–1855), 1858–1859 Alexander Dobbert (1830–1911)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=94639&mode=1 Nikolai Alexander Dobbert], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref>, 1859 Thindemann, 1865–1883 [[Nicolai Mickwitz]] (1826–1892)<ref>[https://amburger.ios-regensburg.de/index.php?id=95189&mode=1 Nikolai Emil Justus Mickwitz], [[Erik Amburgeri andmebaas]]</ref>, –1890 Samuel Keller, 1891–1929 [[Ferdinand Hörschelmann]] (1855–1931), [[Krimm]]is<ref>[https://www.grhs.org/chapters/krim/parishes_pastors.htm Church Parishes and Pastors], https://www.grhs.org</ref>. *''Hochstädt''i kogudus Melitopoli maakonnas<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00232|seite 200}}</ref>, kus pastorid: 1832–1875 Gottlieb Friedrich Föll (1801–1875), Galbshtati raudteejaamas, Orehhovo lähedal; *''Molotschna'' kogudus Melitopoli maakonnas<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00233|seite 201}}</ref>; *''Eugenfeld''i kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00235|seite 203}}</ref> <ref>[https://www.grhs.org/chapters/ket/villages/EugenfeldTaur.htm Eugenfeld, Taurien Village], www.grhs.org</ref> Melitopoli maakonnas; {{Pooleli|aasta=2025|kuu=juuni}} == Vaata ka == *[[VELK Moskva konsistooriumiringkond]] *[[Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00083|seite 51}} *[http://www.roots-saknes.lv/Religions/Lutherans/1863/Personal_bestande.htm Personal-Bestand der Evangelisch-Lutherischen Consistorien in Rußland. 1863], "Rigascher kalender" 1863, via [http://www.roots-saknes.lv/ ROOTS = SAKNES] * Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia], Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond| ]] [[Kategooria:Peterburi kubermang]] [[Kategooria:Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] [[Kategooria:Kristlus Soomes]] lj8sauoke6mp2ef6kkjrdv12oheydil 0 695954 7148190 7066187 2026-05-07T04:33:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148190 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} [[File:Moscow governorate 1821.jpg|pisi|[[Moskva kubermang]], 1821]]'''VELK Moskva konsistooriumiringkond''' (saksa keeles ''Moskauscher Consistorial-Bezirk'') oli [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u piirkondlik koguduste [[haldusorgan]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Moskva kubermang]]us ja Venemaa sisekubermangudes ning [[Kaukaasia]]s. [[File:N.A.Naidenov (1884). Views of Moscow. 77. Lutheran.png|pisi|Hävinud [[Moskva Mihkli kirik]], [[Nemetskaja Slobodaa|Nemetskaja slobodaa]]s]] [[File:Lutheran St. Peter and Paul Cathedral Moscow.jpg|pisi|[[Moskva Peeter-Pauli kirik]]]] Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis vastavalt [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembri]] [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus|Uue evangeelse luteri kiriku seaduse]]le. [[1832]]. aasta [[28. detsember|28. detsembril]] võeti Venemaa keisri [[Uus evangeelse luteri kiriku seadus]], millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks ja millega Peterburis asutati [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]. ===Moskva kindralsuperintendendid=== * 1834–1858 [[Johann Samuel Huber]] (1778–1858), kindralsuperintendent VELK Moskva konsistooriumiringkonnas * 1858–1862 [[Karl Heinrich Wilhelm Dieckhoff]] (1803–1862)<ref>{{BBLD|GND119423982X|Dieckhoff, Heinrich Karl Wilhelm}} </ref> * 1864–1875 [[Wilhelm Carlblom]] (1820–1875)<ref>[https://wolgadeutsche.net/rd/voigt/Erika_Voigt_Carblom_de.pdf Dr. Wilhelm Carlblom (1820 – 1875) General-Superintendent des Moskauer Konsistorialbezirks 1864-1875], wolgadeutsche.net</ref> * 1875–1887 [[August Johann Jürgenssen]] (1830–1887)<ref>{{BBLD|GND1194157785|NAME=Jürgenssen, August Johann}}</ref> * 1888–1892 [[Karl Friedrich Wilhelm Coßmann]] (1826–1892)<ref>''Aus dem Leben und Wirken des emeritiert Generalsuperintendent Karl Friedrich Wilhelm von Coßmann.'' In: ''Friedensbote auf Berg- und Wiesenseite der Wolga: Monatsschrift zur Erbauung und Belehrung für christliche Haus unserer evangelischen Gemeinden.'' Talowka 1898, Nr. 12, S. 378–386 ([https://wolgadeutsche.net/lexikon/beilage/Cossmann_Freidensbote_1898_12.pdf PDF-Datei]).</ref> * 1894–1901 [[Paul Viktor Hugo von Everth]] (1839–1901)<ref>{{BBLD|GND1194054730|NAME=Everth, Paul Viktor Hugo v.}}</ref> * 1902–1913 [[Alexander Wilhelm Fehrmann]] (1835–1916)<ref>{{BBLD|0000000013708746|NAME=Fehrmann, Alexander Wilhelm}}</ref> * 1914–1919 [[Paul von Willigerode]] (1859–1919)<ref>{{BBLD|GND1193987318|NAME=Willigerode, Paul Gerhard Adalbert v.}}</ref> {{vaata|Moskva konsistoorium|Moskva kindralsuperintendent}}, ''[[kindralsuperintendent#Moskva kindralsuperintendent|kindralsuperintendent]]'' == Kirikud ja kogudused Moskvas == *[[Moskva Mihkli kirik]] (''St. Michaelis-Kirche'') ja [[Moskva Mihkli kogudus]]<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00243|seite 211}}</ref> (1576), koguduse vaimulikud<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. [https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006, pg 55</ref><ref>Eckart Philip [[Freyhold]] (1685–1738), pastor 1718–1738</ref> *[[Moskva Peeter-Pauli kirik]] (''St. Petri-Paul's-Kirche/Evangelisch-Lutherische Kathedrale St. Peter und Paul zu Moskau''<ref>[http://peterpaul.ru/ Евангелическо-лютеранский Кафедральный Собор свв. Петра и Павла в Москве]</ref>, ''[[:ru:Собор Петра и Павла (Москва)|Собор Петра и Павла]]'') ja [[Moskva Peeter-Pauli kogudus]]<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00244|seite 212}}</ref> (1626). Koguduse vaimulikud<ref>[http://www.peterpaul.ru/pastors Община свв.Петра и Павла в г.Москве], Евангелическо-Лютеранская Церковь Ингрии на территории России</ref><ref>sh Johann Philipp Lütke (1705–1772) pastor 1743–1753, Carl Gottfried Minau (1720–1775) pastor 1753–1775, Friedrich Christoph Justus Göring (1780–1847) pastor 1811–1842, Carl Heinrich Wilhelm von Dieckhoff (1803–1862) pastor 1842–1862, Heinrich von Dieckhoff (1833–1911) pastor (1862–1908), Karl Friedrich Wilhelm Coßmann (1826–1898[https://enc.rusdeutsch.ru/articles/4013]), [[Johannes Eduard Robert Hörschelmann]] 1876–1888, [[Oskar Frey]], [[Richard Walter|''Richard'' Gottlieb ''Walter'']] (1868–1956) 2. pastor 1901–1918, [[Alexander Ernst Siegfried]] 1907–1920, Alexander Theophil Meyer (1865–1934) pastor 1911–1928, jt.</ref><ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 56</ref> *[[Moskva Jaani kirik]] (''St. Johannis-Kirche'') ja [[Moskva Jaani kogudus]] (1907) *[[Moskva Eliisabeti kirik]] (''St. Elisabeth-Kirche'') ja [[Moskva Eliisabeti eesti kogudus]]. Koguduse vaimulik: [[1913]]–[[1918]]<ref>Mihhail Škarovskij, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2002_1%20(50)/03_UA_1_200250_skarovsij.pdf Vähetuntud fakte Eesti luterlike koguduste ajaloost nõukogude Venemaal 1917-1945], [[Usuteaduslik Ajakiri]], 1/50 (2002), lk 61</ref> pastor<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1929/04/12/57 Õpetaja O. Frey 70-aastane.], Postimees, nr. 97, 12 aprill 1929</ref> [[Oskar Frey]]. == Kirikud ja kogudused kubermangudes == :''kirikud, kogudused ja vaimulikud muudes riigi kubermangudes: *[[Harkov]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00261|seite 229}}</ref><ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 57</ref> [[Harkovi kubermang]]us; *[[Tver]]i kirik ja kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00255|seite 223}}</ref><ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 61</ref><ref>kogudusepastorid: 1823–1845 Karl Theodor Sederholm (1789–1867), 1850–1851 [[Johann Samuel Huber]] (1778–1858), 1851–1858 (rändpastor) [[Gustav Ferdinand Otto]] (1813–1877), 1858–1870 [[Karl Woldemar Emil Grohmann|Woldemar Grohmann]] (1830–1896), 1870–1906 [[Heinrich Eduard Johansen]] (1831–1912), 1906–1918 [[Johannes Otto Eisenschmidt|Johannes Eisenschmidt]] (1873–1936)</ref> [[Tveri kubermang]]us; *[[Vladimir]]i kirik ja kogudus<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00251|seite 219}}</ref> [[Vladimiri kubermang]]us; *Tuula kogudus [[Tula kubermang|Tuula]], [[Kaluga kubermang|Kaluga]] ja [[Orjoli kubermang]]us<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00256|seite 224}}</ref> ning hiljem kirik ja kogudus (1865)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 59</ref> [[Orjol]]is [[Orjoli kubermang]]us ja kirik ([[:ru:Лютеранская церковь (Тула)|ru]]) ning [[Tula]]-[[Kaluga]] kogudus<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 61</ref>; * [[Sumõ]]-[[Ohtõrka]]-[[Lebedõn]]i kogudus<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 61</ref>; *[[Nižni Novgorod]]i kirik ja kogudus (1580)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 58</ref> [[Nižni Novgorodi kubermang]]us<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00274|seite 242}}</ref>; *[[Pensa]] kirik ja kogudus (1838)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 59</ref> [[Penza kubermang|Pensa kubermang]]us<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00271|seite 239}}</ref>; * Tambovi-Rjazani kogudus [[Tambovi kubermang]]us ja [[Rjazani kubermang]]us<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00258|seite 226}}</ref>; *[[Jeisk]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00264|seite 232}}</ref>, Musta mere äärses kasakate aladel *[[Stavropol]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00265|seite 233}}</ref>, [[Stavropoli kubermang]]us *[[Pjatigorsk]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00265|seite 233}}</ref>, [[Stavropoli kubermang]]us * [[Astrahan]]i kirik ([[:ru:Астраханская кирха|ru]]) ja kogudus [[Astrahani kubermang]]us<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00269|seite 237}}</ref> * Ribensdorfi ja Voroneži kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00260|seite 228}}</ref> (1766)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 60</ref> [[Rõbnoje (Voroneži oblast)|Ribensdorf]]i koloonias Voroneži lähedal Ostrogoži maakonnas ja Maarja-Magdaleena kirik ([[:ru:Церковь Святой Марии Магдалины (Воронеж)|ru]]) ja kogudus (1865)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 60</ref> Voroneži linnas [[Voroneži kubermang]]us; *Kurski kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00260|seite 228}}</ref> (1817)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 58</ref> [[Kurski kubermang]]us; *[[Saratov]]i linna Maarja kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00270|seite 238}}</ref>, [[Saratovi kubermang]]us *[[Kaasan]]i Püha Katariina kirik ([[:ru:Церковь Святой Екатерины (Казань)|Церковь Святой Екатерины]]) ja kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00277|seite 245}}</ref> (1806)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 58</ref> [[Kaasani kubermang]]us, * [[Simbirsk]]i Püha Maarja kirik ([[:ru:Церковь Святой Марии (Ульяновск)|Церковь Святой Марии]]) ja kogudus (1859)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 60</ref> [[Simbirski kubermang]]us<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00278|seite 246}}</ref>; *[[Kamsko-Iževsk]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00279|seite 247}}</ref> (1817)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 58</ref>, [[Vjatka]] taga (''Kamsko-[[Ižkar|Ishewsk]]i [[Iževski relvatehas|relvatehas]]es'') [[Vjatka kubermang]]us; *[[Jekaterinburg]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00280|seite 248}}</ref><ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 57</ref>, [[Permi kubermang]]us ja [[Perm]]i linnas Maarja kirikus ([[:ru:Церковь Святой Марии (Пермь)|Церковь Святой Марии]]); *Orenburgi kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00289|seite 251}}</ref> [[Orenburg]]is (1767)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 59</ref> [[Orenburgi kubermang]]us, [[Samara kubermang]]us, [[Turkestani kindralkubermang]]u [[kirgiisid]]e aladel; *[[Zlatoust]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00291|seite 253}}</ref> (1811)<ref>Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland. pg 60</ref>, [[Orenburgi kubermang]]us *[[Tomsk]]i–[[Barnaul]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00304|seite 266}}</ref>, [[Tomski kubermang]]us; * [[Irkutsk]]i ehk Ida-Siberi<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00306|seite 268}}</ref> kogudus, [[Jenissei kubermang|Jenisei]] ja [[Irkutski kubermang]]udes ja [[Jakuudid|jakuu]]tide aladel; *[[Omsk]]i Püha Maarja kirik ([[:ru:Церковь Святой Екатерины (Омск)|Церковь Святой Екатерины]], 1792) ja kogudus [[Tobolski kubermang]]us ning Ryschkowa kirik (1816) ja kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00300|seite 262}}</ref> asunikekolooniates (''Colonie Ryschkowa und Omsk'') (kuhu kuulusid ka Tobolski [[Väliseesti külade loend|eesti külade]] luterlased) [[Omski maakond|Omski maakon]]nas ja [[Ülem-Bulanka]] ja [[Alam-Bulanka]] kogudused; soome deporteeritute kolooniad ida- ja lääne-Siberis, [[Ülem-Suetuk]]i soome-eesti kogudus. Vaimulikeks: 1885–1891<ref>Johannes Granö, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/101193/Sex_r_i_Sibirien.pdf?sequence=1&isAllowed=y Sex år i Sibirien], Helsingfors, Weilin & Göös' aktiebolags boktryckeri och förlag, 1893</ref> ja 1902–1913 [[Johannes Granö]] (1850–1913) ja [[Paavo Jooseppi Granö]] (1883–1942); *[[Tobolsk]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00298|seite 260}}</ref>, [[Tobolski kubermang]]us; *''St. Johannis'', ''St. Petri'', [[Vladivostok]]i ja [[Nikolajevsk Amuuri ääres]] kogudus [[File:Map of Tiflis Governorate, 1913 0223 Тифлисская.gif|pisi|[[Thbilisi kubermang]], 1913]] *[[Thbilisi]] [[Tbilisi Peeter-Pauli kirik]]u saksa kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von, Materialien zur Geschichte und Statistik..., 1862, {{BSB|10448698,00267|seite 235}}</ref> ja [[Bathumi|Batumi]]-[[Khuthaisi|Kutaisi]] kogudus<ref>1. pastor [[August Oskar Bernhoff]]</ref><ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Bernhoff, August Oskar (Arthur Oscar August Bernhoff, Arthur Bernhoff, ka Bernhof) (1869−1935)], ida.aule.ee (vaadatud 15.06.2025)</ref> [[Taga-Kaukaasia]]s (sh ka [[Suhhumi]] piirkonna eesti asundused ([[Estonia (Abhaasia)|Estonia]], [[Alam-Linda]], [[Ülem-Linda]] jt., kus teenisid ka [[Arthur Bernhoff]], [[Ferdinand Hörschelmann]], [[Christoph Beermann]]<ref>[https://ida.aule.ee/muu/inimesed.html Tuntumad Kaukaasia eestlased ja Kaukaasias tegutsenud eestlased (sh luteriusu vaimulikud)], ida.aule.ee (vaadatud 15.06.2025)</ref>); kogudused ''[[Shamkir|Annenfeld]]is'', ''[[Assureti|Elisabethtal]]is'', ''[[Sartichala|Marienfeld]]is'' ja [[Bolnisi|Katharinenfeld]]is [[Thbilisi kubermang]]us; *[[Bakuu]] saksa-rootsi kogudus, Bakuu armeenia kogudus, [[Jekaterinodar]]i kogudus, [[Novorossiisk]]i kirik ja kogudus, [[Shamakhi]] kogudus, [[Taškent|Tašken]]di kogudus, [[Vladikavkaz]]i kirik ([[:ru:Северо-Осетинская государственная филармония|ru]]) ja kogudus, Kaukaasia sõjaväejutlustaja ringkond [[Fail:Volga German area.gif|pisi|248x248px|Volgasakslaste asulad]] [[File:Saratov Governorate (1913).png|pisi|[[Saratovi kubermang]], 1913]] == Esimene praostkond == '''Esimene praostkond Volga mäestikupiirkonnas'''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00314|seite 276}}</ref> (saksa k. ''Erste Präpositur auf der Bergseite der Wolga'') (kirikud, kogudused ja vaimulikud<ref>[https://volgagermaninstitute.org/biographies German-speaking minority that lived along the Volga River in Russia from 1764 to 1941. Biographies], Volga German Institute</ref> [[volgasakslased|volgasakslaste]] kolooniates<ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/original Settlements along the Volga Mother Colonies], www.volgagermans.org</ref><ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/daughter Settlements along the Volga Daughter Colonies], www.volgagermans.org</ref><ref>[https://www.volgagermans.org/taxonomy/term/4 Other Settlements], www.volgagermans.org</ref><ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/resettlement-within-russia Settlements along the Volga Resettlement within the Russia], www.volgagermans.org</ref>) :[[Saratovi kubermang]]u kogudused: ''Grimm ehk Lesnoi-Karamysch''<ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/original/grimm Grimm, Alternate Names - Grimm, Lesnoi Karamysch, Lesnoi Karamysh, Lesnoy Karamysh, Kamenskiy], www.volgagermans.org</ref> (asutatud 1785<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00315|seite 277}}</ref>); ''Norka<ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/original/norka Norka, Alternate Names: Nekrasovo, Norka, Weigand, Alt-Norka, Staraya Norka, Norga], www.volgagermans.org</ref>'' (1785<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00316|seite 278}}</ref>); ''Dietel, Oleschna<ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/original/dietel Dietel, Alternate Names: Aleshniki, Alyeshka, Dietel, Dittel, Oleshnya, Oleschna, Oleshnya, Tittel, Yelshanka, Алешники], www.volgagermans.org</ref>'' (1766<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00317|seite 279}}</ref>); ''Wodjanoi Bujerak<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/stephan Stephan, Names: Stefan, Stephan, Stephenow, Vodnobuyerachnoye, Vodyanoi Buyerak, Vodyanoye, Wodjanoi Bujerak, Wodjanoy Buyarak, Водяное, Водяной Буерак, Ставенов, Стефан, Штефан], volgagermaninstitute.org</ref>'' (1766<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00318|seite 280}}</ref>); ''Rosenberg''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/rosenberg-wiesenseite Rosenberg, Names: Rosenberg, Rosenberg Khutor, Розенберг, Розенберг Xутор], volgagermaninstitute.org</ref>(1850<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00324|seite 286}}</ref>); ''Ust-Kulalinka''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/galka Galka, Names: Galka, Galki, Maierhöfer, Meierhöfer, Nizhnyaya Kulalinka, Ust-Kulalinka, Галка, Майерхефер, Нижняя Кулалинка, Усть-Кулалинка], volgagermaninstitute.org</ref> (1785<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00319|seite 281}}</ref>); ''Medweditzko-Krestowoi-Bujerak''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/frank Frank, Names - Frank, Krestvoi Buyerak, Medvyeditskii Krestovyi Buyerak, Medvyeditza, Medvyeditzkoi Krestovoi Buyerak, Medwjedizki Krestowoi Bujerak, Крестовый Буерак, Медведицкий Буерак, Медведицкий Крестовый Буерак, Франк], volgagermaninstitute.org</ref> (1785<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00320|seite 282}}</ref>); abikiriku ja kogudusega [[Gretšihhino (Volgogradi oblast)|Walter]]i asunduses; ''Messer, Ust-Solicha<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/messer Messer, Names: Messer, Ust-Solicha, Ust-Solikha, Ust-Zalikha, Ust-Zolicha, Ust-Zolikha, Мессер, Усть-Залиха, Усть-Золиха], volgagermaninstitute.org</ref>'' (1766<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00320|seite 282}}</ref>); ''Balzer, Goloi-Karamysch<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00321|seite 283}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/balzer Balzer, Names: Baltser, Baltzer, Balzer, Goloi Karamysh, Goly Karamysch, Golyi Karamysh, Golyj Karamysch, Krasnoarmeysk, Panzir, Бальцер, Голый Карамыш, Красноармейск, Панцыр], volgagermaninstitute.org</ref>''; ''Dönhof, Gololobowka<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/donhof Dönhof, Names: Alt-Dönhof, Alt-Gololobowka, Denhoff, Doenhof, Dönhof, Dönnhof, Gololobovka, Gololobowka, Vysokoye, Альт-Гололобовка, Альт-Денгоф, Высокое, Гололобовка, Денгоф, Старая Гололобовка], volgagermaninstitute.org</ref>''; ''Kamyschin-Nikolajewsk''; ''Jagodnaja-Polyana''<ref>[https://www.volgagermans.org/who-are-volga-germans/settlements/original/yagodnaya-polyana Yagodnaya Polyana, Alternate Names - Baum, Beerenfeld, Jagodna Poljana, Jagodnaja Poljana, Yagoda, Yagodnaya Polyana], www.volgagermans.org</ref> (1785<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00323|seite 285}}</ref>); ''Beideck, Talowka''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte ..., 1862, {{BSB|10448698,00322|seite 284}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/beideck Beideck, Names: Baideck, Beideck, Dalowka, Luganskaya, Luganskoye, Talofka, Talovka, Talowka, Verkhnyaya Talovka, Байдек, Бейдек, Верхняя Таловка, Луганское, Таловка], volgagermaninstitute.org</ref>; Vana-Sarepta<ref>[https://volgagermaninstitute.org/immigration/ru/vgg/sarepta-volgograd-oblast-russia Sarepta, Volgograd Oblast, Russia. Includes the following communities: Krasnoarmeisk, Sarepta, Сарепта], volgagermaninstitute.org</ref>; ''[[Tsaritsõn|Zarizyn]]<ref>[https://volgagermaninstitute.org/immigration/ru/vgg/volgograd-volgograd-oblast-russia Volgograd], volgagermaninstitute.org</ref>-[[Dubovka (Kamõšinki rajoon)|Dubowka]]<ref>[https://volgagermaninstitute.org/immigration/ru/sar/dubovka-kamyshin-district-volgagrad-oblast-russia Dubovka, Kamyshin District, Volgagrad Oblast, Russia], volgagermaninstitute.org</ref>''. [[File:Samara Governorate (1913).png|pisi|[[Samara kubermang]], 1913]] == Teine praostkond == '''Teine praostkond Volga madalikupiirkonnas''' (''Zweite Präpositur auf der Wiesenseite der Wolga'') :[[Samara kubermang]]u kogudused: ''Gnadenthau''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/gnadentau Gnadentau, Names: Gnadentau, Gnadenthau, Rosnoye, Sobachii Kolonok, Verkhnij Jeruslan, Verkhniy Yeruslan, Верхний Еруслан, Гнадентау, Росное, Собачий Колонок], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Rosenheim, Podstepnaja''<ref>[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00325|seite 287}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/rosenheim Rosenheim, Names: Podstepnaja, Podstepnaya, Podstepnoye, Rosenheim, Sydicum, Подстепная, Подстепное, Розенгейм, Сыдикум], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Warenburg, Priwolnaja''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00326|seite 288}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/warenburg Warenburg, Names: Alt-Warenburg, Gauter, Privalnaja, Privalnaya, Privalnoye, Privolnoye, Priwalnoje, Wahrenburg, Warenburg, Warrenburg, Альт-Варенбург, Варенбург, Гаутер, Привальное], volgagermaninstitute.org</ref>; Püha Kolmainu kirik ja kogudus ''[[Marx|Katharinenstadt]]is''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/katharinenstadt Katharinenstadt, Names: Baronsk, Jekaterinenstadt, Jekaterinograd, Katharinenstadt, Marks, Markstadt, Marx, Marxstadt, Баронск, Екатериненштадт, Екатериноград, Екатеринштадт, Маркс, Марксштадт], volgagermaninstitute.org</ref>; [[Volsk]]i kogudus<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00330|seite 292}}</ref>;<ref>[https://volgagermaninstitute.org/immigration/ru/sar/volsk-saratov-oblast Volsk, Saratov Oblast], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Ossinowka''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00331|seite 293}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/reinhard Reinhard, Names: Osinovka, Osinowka, Osipovka, Oßinofka, Reinhard, Reinhardt, Reinhart, Осиновка, Рейнгардт], volgagermaninstitute.org</ref>; '' Paulskoje''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/paulskaya Paulskaya, Names: Paulskaya, Paulskoje, Paulskoye, Pavlovka, Павловка, Паульская, Паульское], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Bettinger, Baratajewka''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00332|seite 294}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/bettinger Bettinger, Names: Barataevka, Baratajewka, Baratayevka, Bettinger, Vorotayevka, Баратаевка, Бартеневка, Беттингер, Воротаевка], volgagermaninstitute.org</ref>, [[Volsk]]i linna lähedal; ''Boisroux, Boaro''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/boisroux Boisroux, Names: Boaro, Boisraux, Boisroux, Bordovskoye, Bordowskoje, Borodaevka, Borodayevka, Portovoi, Бародовое, Боаро, Бордовское, Бородаевка, Портовой], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Brunnenthal''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/brunnental Brunnental, Names: Blumental, Brokental, Brunnental, Brunnenthal, Kriviyar, Krivoi-Yar, Kriwojar, Блюменталь, Брокенталь, Брунненталь, Кривой Яр], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Eckheim''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00339|seite 299}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/eckheim Eckheim, Names: Eckeim, Eckheim, Skatovka, Skatowka, Usatov, Скатовка, Усатов, Экгейм], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Fresenthal''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00339|seite 299}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/fresental Fresental, Names: Fresental, Fresenthal, Frösental, Neu-Schäfer, Novo-Lipovka, Novolipovka, Shivskaya, Ней-Шефер, Ново-Липовка, Фрезенталь, Шивское], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Morgenthal''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00341|seite 301}}</ref>; Näb, ''Rjäsanowka''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00333|seite 295}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/nab Näb, Names: Näb, Naeb, Räsanowka, Resanovka, Rezanovka, Rezanowka, Rjäsanowka, Ryazanovka, Небъ, Резановка, Рязановка], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Süd-Katharinenstadt''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00327|seite 289}}</ref>; ''Nord-Katharinenstadt''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00329|seite 291}}</ref>; ''Gnadenflur''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/gnadenflur Gnadenflur, Names: Florskaya, Florskoye, Gnadenflur, Pervomaiskoye, Pervomayskoye, Perwomaiskoje, Гнаденфлюр, Первомайское, Флорское], volgagermaninstitute.org</ref> (1862<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00335|seite 297}}</ref>); ''Hoffenthal''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/hoffental-samara Hoffental (by Samara), Names: Hoffental, Hoffenthal], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Krasnojar''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/krasnoyar Krasnoyar, Names: Krasnojar, Krasnojarowka, Krasnoyar, Krasnoyarovka, Krasny Yar, Krasnyi Kolonok, Krasnyi Yar, Krasnyj Jar, Krasnyy Yar, Walter, Вальтер, Краснояр, Красный Колонок, Красный Яр], volgagermaninstitute.org</ref>; Samara Püha Jüri kirik ja kogudus<ref>[https://volgagermaninstitute.org/immigration/ru/sam/samara-samara-oblast-russia Samara, Samara Oblast, Russia], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Schönthal''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/schontal Schöntal, Names: Dolina, Dolinskoje, Dolskoje, Schöntal, Schönthal, Shenopol, Долина, Долинское, Дольское, Шенополь, Шенталь], volgagermaninstitute.org</ref>/''Schöndorf''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00335|seite 297}}</ref>; ''Laub, Tarlyk''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/laub Laub, Names: Chkalovsk, Chkalovskoye, Laub, Laube, Tarlik, Tarlyk, Weidenfeld, Вейденфельд, Лауб, Ляуб, Тарлык, Чкаловское], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Weimar''<ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/weimar Weimar, Names: Alt-Vantzovka, Alt-Weimar, Staraya Ivantsovka, Staraya Vantzovka, Vorontzovka, Weimar, Weimer, Альт-Веймар, Веймар, Воронцовка, Старая Ванцовка, Старая Иванцовка], volgagermaninstitute.org</ref>; ''Weizenfeld''<ref>Busch, Eduard Heinrich von. Materialien zur Geschichte..., 1862, {{BSB|10448698,00334|seite 296}}</ref><ref>[https://volgagermaninstitute.org/colonies/weizenfeld Weizenfeld, Names: Nachoi, Nakhoi, Pshenichnoye, Weizenfeld, Вейценфельд, Нахой, Пшеничное], volgagermaninstitute.org</ref>; [[Astrahan]]i kirik ([[:ru:Астраханская кирха|ru]]) ja kogudus. [[File:Самарская кирха Святого Георга.jpg|pisi|Samara Püha Jüri kirik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Eduard Heinrich von Busch|Busch, Eduard Heinrich von]]. Materialien zur Geschichte und Statistik des Kirchen- und Schulwesens der evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. St. Petersburg: Comissionsverlag von G. Haessel, 1862, {{BSB|10448698,00241|seite 241}} * Die Evangelisch-Lutherischen Gemeinden in Russland. Eine historisch-statistische Darstellung. / Hrsg. vom Zentral-Komitee der Unterstutzungs-Kasse für evangelisch-lutherische Gemeinden in Russland. [https://wolgadeutsche.net/bibliothek/books/Die%20Evangelisch%20Lutherischen%20Gemeinden%20in%20Russland%201%20Bd%20SPB%201909.pdf 1. Bd.: Der St. Petersburgische und der Moskowische Konsistorialbezirk]. – St. Petersburg: Buchdruckerei J. Watsar, 1909. * Joseph Schnurr. Heimatbuch (Jahrbuch 1969-1972) der Deutschen aus Russland: Die Kirchen und das Religioese Leben der Russlanddeutschen. Stuttgart 1972. *[[Erik Amburger]], Die Pastoren der evangelischen Kirchen Russlands vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937: ein biographisches Lexikon. Lüneburg, Erlangen, 1998, ISBN 10: 387513110X, ISBN 13: 9783875131109 [https://wolgadeutsche.net/bibliothek/books/Amburger_Erik_Die_Pastoren_der_ev_Kirchen_Russlans.pdf] *[https://www.blackseagr.org/pdfs/konrad/Church%20and%20Religious%20Life%20of%20Germans%20in%20Russia.pdf Church and Religious Life of Germans in Russia], Translated/Transcribed by Allen E. Konrad in May, 2006 *Книги о поволжских немцах и немецком Поволжье, изданные до 1941 года. [https://wolgadeutsche.net/library/2 Фонд редкой книги], Geschichte der Wolgadeutschen ==Välislingid== *Герхард Симон, [http://perchatkin.com/perchatkin/?p=2674 Евангелическая Церковь в царской России] *[http://www.roots-saknes.lv/Religions/Lutherans/1863/Personal_bestande.htm Personal-Bestand der Evangelisch-Lutherischen Consistorien in Rußland. 1863], "Rigascher kalender" 1863, via [http://www.roots-saknes.lv/ ROOTS = SAKNES] *[https://deutsche-kolonisten.de/ansiedlung-deutscher-in-russland/personalstatus-ev-kirche-russlands/ DIE EVANGELISCH-LUTHERISCHE KIRCHE IN RUSSLAND. 1914.], deutsche-kolonisten.de *[http://www.ra.ee/dgs/var/fileupl/moskva_konsistooriumi_arhiivifond.pdf Moskva Evangeeliumi Luteriusu Konsistooriumi arhiivifond] [[Kategooria:Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]] [[Kategooria:Luterlus Venemaal]] [[Kategooria:Moskva kubermang]] [[Kategooria:Tomski kubermang]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal| ]] shk67moekraymufxfko4zowvyc687om 0 696167 7148174 7131496 2026-05-07T02:09:05Z Robert Treufeldt 9117 7148174 wikitext text/x-wiki '''Juhan Unger''' ([[26. märts]] [[Tartu]] [[1931]] – [[15. mai]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli eesti sportlane ja spordifunktsionäär, [[TPedI]] õppejõud ja [[Tallinna Ülikool]]i emeriitprofessor.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Juhan_Unger}} (vaadatud 22.06.2025)</ref> == Isiklikku == Ta oli abielus kergejõustiklase ja spordipedagoogi [[Helve Unger|Helve Ungeri]] ja füsioloog [[Meeli Roosalu|Meeli Roosaluga]], lapselapsed on ujuja [[Jaak Savvi|Jaak Cushing-Savvi]] ja loomaarst [[Piret Savvi]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{ESBL|id=Juhan_Unger}} {{JÄRJESTA:Unger, Juhan}} [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli teaduskondade dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2022]] m7lwv1aaf11yp674lt0bvypbet6j0df 0 700748 7148056 7112154 2026-05-06T19:33:41Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ukraina relvad]] 7148056 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = FP-5 Flamingo | pilt = Drawing of FP-5 Flamingo, cropped.png | pildi_suurus = | alt_tekst = | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ukraina}} | tüüp = [[Tiibrakett]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = | on_külmrelv = | on_lõhkekeha = | on_suurtükk = | on_sõiduk = | on_rakett = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 2026– | kasutajad = {{pisilipp|Ukraina}} | sõjad = [[Venemaa-Ukraina sõda]] <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = | konstrueeritud = | tootja = [[Fire Point]] | ühiku_hind = | tootmises = 2025 | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 6000 kg | pikkus = 12-14 m | detaili_pikkus = | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = 1150 kg | kaliiber = | torud = | tööpõhimõte = | laskekiirus = | algkiirus = | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = <!-- Suurtüki täpsustused --> | breech = | tagasilöök = | lafett = | tõstenurk = | pöördenurk = <!-- Külmrelva täpsustused --> | tera_tüüp = | pideme_tüüp = | tupe_tüüp = | head_tüüp = | varre_tüüp = <!-- Lõhkekeha täpsustused --> | lõhkepea = lennukipomm | lõhkepea_kaal = 1150 kg | õhkimine = | plahvatusvõimsus = <!-- Sõiduki/raketi täpsustused --> | soomus = | pearelv = | muu_relvastus = | mootor = [[Ivchenko AI-25]] [[turboventilaatormootor]] | mootori_võimsus = | võimsuse-kaalu_suhe = | kandevõime = | käigukast = | vedrustus = | kliirens = | kütusemahutavus = | tegevusulatus = 3000 km | kiirus = 850-900 (max 950) km/h | juhtimissüsteem = [[GPS]], [[Inertsiaalne navigatsioonisüsteem|INS]], [[TERCOM]] | steering = <!-- Raketi täpsustused --> | tiivaulatus = 6 m | kütus = | lennulagi = | lennukõrgus = | sügavus = | boost = | täpsus = | laskeplatvorm = | transport = }} '''FP-5 "Flamingo"''' (ukraina keeles ''Фламі́нго'') on [[Ukraina]] maapinnalt tulistatav [[tiibrakett]], mille Ukraina firma [[Fire Point]] töötas välja 18. augustiks 2025. Sellel raketil on 1150 kg raskune lõhkepea ning see lendab väidetavalt kuni 3000 km kaugusele.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120420231/radaril-sarab-nagu-joulupuu-kas-zelenskoi-sobra-raketid-on-mangumuutjad-voi-on-see-koik-suur-mull |pealkiri=„Radaril särab nagu jõulupuu.“ Kas Zelenskõi sõbra raketid on mängumuutjad või on see kõik suur mull? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2025-11-29 |vaadatud=2025-11-29 |väljaanne=forte.delfi.ee Sõjandus |keel=et}}</ref> Rakett on Ukrainas proovitootmises, kavas on toota 210 raketti kuus.<ref name="Ukrainska-Pravda">{{Cite web |title=Ukrainian Flamingo missile with 3,000-km range appears in new video| first = Bohdan | last = Miroshnychenko | date = August 18, 2025 |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/08/18/7526741/ |access-date=2025-08-18 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}</ref><ref name="tg">{{cite web|url=https://www.telegraph.co.uk/news/2025/08/18/ukraine-flamingo-missile-3000km-1tonne-warhead/|title=The new 3000km Flamingo ready to drop one tonne warheads into Putin’s core support |first=Lewis |last=Page|date=18 August 2025|website=The Telegraph}}</ref><ref name="ap">{{cite web|title=A Ukrainian startup develops long-range drones and missiles to take the battle to Russia|url=https://apnews.com/article/ukraine-drones-weapons-industry-russia-7201ab851544c394ee454407058b10ba|access-date=2025-08-21|first1 = Samya | last1 = Kullab |first2 = Efrem| last2 = Lukatsky |website=The Associated Press|language=en}}</ref> Vaatamata tootjafirma lubadustele ei olnud 2026 aasta jaanuaris rakett veel seeriatootmises,<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120431823/see-oleks-vastasele-kingitus-kus-on-ukrainlaste-rakett-millest-pidi-saama-venemaa-mahapoletaja |title=„See oleks vastasele kingitus.“ Kus on ukrainlaste rakett, millest pidi saama Venemaa mahapõletaja? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-01-26| access-date=2026-01-26}} Delfi Forte SÕJANDUS</ref> kuid samas tootjafirma väitel on toodetud vähemalt 30 Flamingot kuus alates 21. augustist 2025. aastal.<ref>[https://kyivindependent.com/ukraine-to-mass-produce-long-range-flamingo-missile-in-winter-zelensky-says/ Ukraine to mass produce long-range Flamingo missile in winter, Zelensky says] The Kyiv Independent (inglise).</ref> Veebruaris 2026 andis Ukraina Flamingodega esimesed kinnitatud löögid Venemaa sõjalistele objektidele, mis asusid Ukrainast kuni 1500 km kagusel.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri=„Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks.“ Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Tootjafirma väitel tootis Ukraina märtsis 2026 kolm raketti päevas hinnaga ca pool miljonit dollarit.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0tqjvTtGbSwt1c5errXo4PkN214jTK111BGseoBzvUia2tdjR76gJSPffzqgcuJSpl Teet Kalmuse blogi] FB, 13.III 2026</ref><ref>[https://uawire.org/ukraine-can-produce-up-to-three-flamingo-missiles-per-day-developer-says Ukraine can produce up to three Flamingo missiles per day, developer says] UAWire (inglise).</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ballistilised raketid]] [[Kategooria:Ukraina relvad]] 0tvvrgrd9dzuw35j7dazgag9uyqyolp 0 701204 7147922 6976710 2026-05-06T16:14:27Z Svencapoeira 67038 7147922 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Põiskõdrake | pilt = Põiskõdrake.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''[[Physaria ovalifolia]]'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = '''Põiskõdrake''' ''Physaria'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Põiskõdrake''' (''Physaria'') on taimeperekond [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Liike== *''Physaria alpestris'' – [[alpi põiskõdrake]] *''Physaria arctica'' – [[arktiline põiskõdrake]] *''[[Physaria didymocarpa]]'' *''[[Physaria ovalifolia]]'' *''[[Physaria reediana]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|251900}} [[Kategooria:Ristõielised]] ca99y3gtnl8eqt0h3vkoyblx49a3c6n 0 704412 7148320 7023629 2026-05-07T11:11:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148320 wikitext text/x-wiki '''Vaniljevärvus''' ehk '''vaniljevalge''' ehk '''vaniljekollane''' on [[Kollane|kollaste]] või [[valge|valkjate]] [[värvitoon]]ide hulka kuuluv hele pastelne kollaka tooniga värvus. [[Värvinimetus]]t kasutatakse sageli sisekujunduse kontekstis<ref>[https://www.heamajapood.ee/et/a/linaolivarv-vanilje-vanilja-2006-uula Hea Maja Pood]</ref><ref>[https://vivacolor.ee/varvitoonid/vanilla Vivacolor]</ref><ref>[https://www.cedral.world/et-ee/fassaad/tooted/valige-varv/ Cedral]</ref><ref>[https://bestor.ee/toode/cedral-classic-kiudtsementplaat/ Bestor]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>, aga ka kunstitarvete ja tarbekaupade värvuse kohta <ref>[https://www.arte.ee/et/a/akruulvarv-style-matt-120ml-9008-vanilje-kollane Arte]</ref>. == Pildid == <gallery> Vanilla planifolia 1.jpg|[[Harilik vanill|Vanill]]i õis Vanilla bean ice cream (3086700978).jpg|Vaniljejäätis [[Münt (perekond)|mündi]]lehega </gallery> == Variatsioonid == Veebivärv ''Vanilla'' on pastelne [[kreemvalge]]st tumedam kollane värvus {{värviruut|#f3e5ab|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.colorhexa.com/f3e5ab colorhexa.com]</ref> või keskmine beež mitmes variandis {{värviruut|#D4BC9B|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#CFB997|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.htmlcsscolor.com/hex/D4BC9B HTML CSS Color]</ref><ref>[https://www.htmlcsscolor.com/hex/CFB997 HTML CSS Color]</ref>. Pantone värvivaliku toon 12-0712 ''Vanilla'' on veidi roosaka tooniga hele[[beež]] värvus {{värviruut|#f4e1c1|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/color-finder/12-0712-tcx Pantone]</ref>. Toon 12-0815 ''Vanilla Custard'' on eelmisest kollasem {{värviruut|#f3e0be|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/color-finder/12-0815-tcx Pantone]</ref>, 12-0722 ''French Vanilla'' tuhmkollane {{värviruut|#efe1a7|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/color-finder/12-0722-tcx Pantone]</ref>. Toon 11-0104 ''Vanilla Ice'' on ligikaudu [[loodusvalge]] {{värviruut|#f0eada|ääris=#AAAAAA}} <ref>[https://www.pantone.com/color-finder/11-0104-tcx Pantone]</ref> ja 12-1009 ''Vanilla Cream'' [[roosa]]kas {{värviruut|#f4d8c6|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.pantone.com/color-finder/12-1009-tcx Pantone]</ref>. RAL Design värvitoon 060 90 10 ''Vanillecreme'' on roosakas värvus {{värviruut|#f7e0d2|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-060-90-10 RAL Color Chart]</ref>, toon 075 93 05 ''Vanilleweiß'' on loodusvalge {{värviruut|#f6eee5|ääris=#AAAAAA}} <ref>[https://www.ralcolorchart.com/ral-design/ral-075-93-05 RAL Color Chart]</ref>. [[ISCC-NBS-i värvide tähistamise süsteem|ISCC-NBS-i]] värvisõnaraamatu "Color:Universal Language and Dictionary of Names" järgi on vaniljevärvus (''vanilla'') kahvatukollane või hallikaskollane {{värviruut|#f3e5ab|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#c2b280|ääris=#FFFFFF}}, ''vanilla custard'' on helekollane või kahvatukollane {{värviruut|#f8de7e|ääris=#FFFFFF}}{{värviruut|#f3e5ab|ääris=#FFFFFF}} <ref>[https://archive.org/details/coloruniversalla00kell/page/150/mode/2up?q=vanilla Kenneth L. Kelly and Deane B. Judd. Color: Universal Language and Dictionary of Names. 1976. lk 151]</ref>. == Viited == {{viited}} {{kollased värvitoonid}} {{valkjad värvitoonid}} [[Kategooria:Kollased värvitoonid]] [[Kategooria:Valkjad värvitoonid]] pg62wwbazhq8owxajsb8lmxwmstc5ti 0 704492 7147799 7043163 2026-05-06T12:20:39Z Dewdrop14 215311 7147799 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nikolai Triik TKM 1552B.jpg|pisi|Oskar Luts. [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] söejoonistus (1928)]] Kirjanik [[Oskar Luts]] on laiemale lugejaskonnale tuntud eelkõige oma Tootsi-lugude tsükliga ("[[Kevade]]", "[[Suvi]]", "[[Tootsi pulm]]", "[[Äripäev]]", "[[Sügis]]"), aga ka jutustusega "[[Tagahoovis]]", näidendiga "[[Kapsapea]]" ja lastelooga "[[Nukitsamees]]". Tema loominguline pärand on siiski märksa mahukam ja mälestused paiknevad selles vägagi nähtaval kohal.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 243.</ref> Oskar Lutsu mälestuste sarja kuulub kolmteist köidet. Neist esimesed kaheksa käsitlevad lapsepõlve, kooli- ja kroonuaastaid tsaariarmees ning leivateenistust [[Tartu]], [[Narva]], [[Tallinna]] ja [[Peterburi]] apteekides – ning jõuavad [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelõhtusse. Viimased viis köidet vaatlevad sõjaväefarmatseudi pilguga Esimese maailmasõja aegse [[Venemaa]] eluolu.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244.</ref> ====Sari jäi pooleli==== Esialgu oli autoril kavas maailmasõjale pühendada ainult kaks köidet, kuid tegelikult jõuab ta ka viies köites välja kõigest 1916. aastasse, nii et järgnevad murrangulised sündmused – [[Veebruarirevolutsioon]] ja [[oktoobripööre]], [[Eesti vabariik|Eesti Vabariigi]] loomine ja [[Vabadussõda]] – Lutsu memuaaride sarja enam mahtuda ei jõudnud. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] aeg ei võimaldanud neid teemasid avameelselt käsitleda ja sari jäi pooleli.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244.</ref> Ent ka lõpetamata kujul hõlmab see esitrükis ühtekokku 2655 lehekülge, millele väljaspool sarja lisanduvad veel raamatukesed "Maa ja linn" (1939) ja "Vanasti" (1941) ning lühemad ajakirjandusse poetatud memuaarpalad.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244.</ref> ====Omaelulooline aines==== Omaelulooline aines on Oskar Lutsu kütkestanud kirjandusliku karjääri algusest peale – ega asjata pole kirjanik ühes 1937. aasta intervjuus nimetanud käsilolevat mälestuste sarja kõige südamelähedasemaks oma senises loomingus –, ja kui mõelda kas või igihaljale "Kevadele", siis on oma eluloo poole pöördumisega seotud ka tema kõige suuremad õnnestumised. "Peaaegu pühana tundub mulle iga vana teerada, iga tänav, iga maja, kus kord, kas või aastakümnete eest on astunud mu jalg," on Luts kinnitanud oma mälestuste eelviimases köites "Sõjarändur".<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 243-244.</ref> ====Autobiograafilised jutustused==== Kujutluslaadilt ei erine Lutsu mälestused kuigivõrd tema olustikulistest jutustustest ning kirjandusuurijad on seetõttu sageli kasutanud "mälestuste" ees täpsustavat epiteeti "ilukirjanduslikud". Või siis, nagu [[Endel Nirk]], koguni küsinud, kas poleks põhjust kõnelda hoopis autobiograafiliste jutustuste sarjast või autobiograafilisest romaanist.<ref>[[Udo Uibo]]. "Järelsõna. Mälestused, vahest koguni romaan." – [[Oskar Luts]]. "Ladina köök. Kuningakübar". Eesti Päevaleht AS, 2010, lk 244-245.</ref> ==Oskar Lutsu mälestused== * 1930 "[[Vanad teerajad]]" – väikese Oskari väikesed elujuhtumid kuni kooliaja alguseni (1887-1894) * 1931 "[[Talvised teed]]" – [[Änkküla]] külakoolis (1894-1895) * 1931 "[[Läbi tuule ja vee]]" – 1895. aasta suve rõõmud ja mured * 1932 "[[Vaadeldes rändavaid pilvi]]" – "[[Kevade]]" mail (1895-1899) * 1933 "[[Kuldsete lehtede all]]" – [[Tartu Reaalkool]]is (1899-1902) * 1934 "[[Ladina köök]]" – Tartus leiba teeniv noor apteekrisell (1902-1905) * 1935 "[[Kuningakübar]]" – sõjaväeteenistus Peterburi Semjonovi hospitalis (1909-1911) * 1936 "[[Mälestusi VIII]]" – Tartus (1911-1914) * 1937 "[[Tagala (Luts)|Tagala]]" – Esimeses maailmasõjas (1914) * 1938 "[[Która godzina?]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1939 "[[Punane kuma]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1940 "[[Sõjarändur]]" – Esimeses maailmasõjas (1915) * 1941 "[[Pikem peatus]]" – Esimeses maailmasõjas (1915-1916) ==Viited== [[Kategooria:Oskar Lutsu teosed| ]] d2o3bylvxgyamz0f4pvpjeycmznpi9y 0 706123 7148257 7044102 2026-05-07T08:49:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7148257 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Valgunde vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Valgundes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 210,6 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Valgunde]] | asendikaardi_pilt = Valgundes pagasts LocMap.png }} '''Valgunde vald''' ([[läti keel]]es ''Valgundes pagasts'') on vald Lätis [[Jelgava piirkond|Jelgava piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Cena vald|Cena]], [[Līvbērze vald|Līvbērze]], [[Ozolnieki vald|Ozolnieki]] ja [[Kalnciemsi vald|Kalnciemsi vallaga]], [[Jelgava]] linnaga, [[Dobele piirkond|Dobele piirkonna]] [[Jaunbērze vald|Jaunbērze vallaga]], [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] [[Slampe vald|Slampe]] ning [[Džūkste vald|Džūkste vallaga]] ja [[Mārupe piirkond|Mārupe piirkonna]] [[Babīte vald|Babīte]] ning [[Sala vald|Sala vallaga]]. Valla pindala on 210,6 km². 2011. aastal oli seal 1954 elanikku, 2025. aastal oli elanikke 1868. 2011. aastal elas vallas 1526 [[lätlased|lätlast]], 254 [[venelased|venelast]], 76 [[valgevenelased|valgevenelast]], 29 [[ukrainlased|ukrainlast]], 26 [[poolakad|poolakat]] ja 22 [[leedulased|leedulast]].<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |pealkiri=Ethnic composition of Latvia 2011 |vaadatud=2025-12-19 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305012011/http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Valla keskus on [[Valgunde]] küla. ==Ajalugu== Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Ercogi (''Herzogshof''), Kalnciemsi (''Kalnzeem'') ja Valgunde (''Wolgund'') mõisade maadele. Aastal 1867 moodustati Valgunde mõisavallast '''Valgunte vald'''. [[XIX sajand]]i teisel poolel kujunes see tähtsaimaks tellisetootmise piirkonnaks Lätis. Aastal 1887 tootsid valla 300 tellisetehaste töölist kokku neli miljonit tellist.<ref>1887 Указатель фабрик и заводов</ref> Aastal 1925 nimetati Valgunte vald ümber Valgunde vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 72,8 km², elanikke oli seal toona 1470.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 1945. aastal moodustati vallas Rūduļi ja Valgunde külanõukogud, vald ise aga likvideeriti 1949. aastal. [[Kalnciems]] sai aastal 1949 linnaõigused, Rūduļi, Valgunde, Kaiģi ja Kalnciemsi külanõukogud allutati sellele aga kui Kalnciemi linna maaterritoorium. Sellesama aasta 31. detsembril taastati Kalnciemsi ja Valgunde külanõukogud. Aastal 1954 liideti Valgunde külanõukoguga likvideeritav Ozolnieki külanõukogu ja osa Mazsvēte külanõukogu alasid. Aastal 1979 liideti külanõukoguga veel likvideeritav Kalnciemsi külanõukogu, osa külanõukogust liideti aga Līvbērze külanõukoguga ja sellest eraldati [[Ozolnieki]] alevi alad.<ref name="MuE68" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastal liideti vald [[Jelgava piirkond|Jelgava]] piirkonnaga. ==Loodus== Valla suuremad jõed on [[Lielupe]], [[Iecava jõgi]], [[Svēte jõgi]] ja [[Cena jõgi]]. Vald jääb osaliselt Kalnciemsi luha hoiualale, Babīte järve hoiualale, [[Svēte luha looduspark]]i ja [[Ķemeri rahvuspark]]i. Looduskaitse all on osaliselt vallas asuvad Krāckalni mäed, Kurlandi hiidpappel, Mežmauriņi tamm, Mierlauki pappel, Mierlauki pärn, Klosteri mänd, Skaistlauki kolme tüvega pärn, Kangari pajud, Eglīši tamm, Eglīši seedermänd, Vītoliņi tamm, Mazzvīguļi pärn, Zvaņi tamm ja Pumpuri-Inga vaher.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ložmetējkalnsi lahingupaik, [[Riia õigeusu nunnaklooster]], selle kabel, Kristuse muutmise kirik, Jāņis Trepinieksi õigeusu kirik ja selle tsaariväravad. Regionaalse kaitse all on Kapsargi muinaskalmed ja Kalnciemsi kool. Kohaliku kaitse all on Kalnciemsi luteri kirik.<ref name="NaLA2" /> ==Asustus== Vallas on üksteist küla. Valla keskuseks on [[Valgunde]]. Teised valla külad on [[Vītoliņi]], [[Tīreļi]], [[Kaļķis]], [[Zvīguļi]], [[Klīvmuiža]], [[Ķīši]], [[Žibukakts]], [[Dambji]], [[Pogas]] ja [[Bulgārija]]. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA2">[https://mantojums.lv/cultural-objects Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?id=0&regionaID=0&rajonaID=100011590&veidi=ciems+Latvij%C4%81&nosaukDala=&nosExact=false&citataDala=false&nosOficial=false&nosNonAccent=false&nosLGIAApproved=false&sortInfo=1 Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} {{Jelgava piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Jelgava piirkond]] pxrjsn2icn346i4y9eevznnvdxgi5yx 0 706690 7147893 7147732 2026-05-06T15:42:45Z Velirand 67997 /* Mai */ 7147893 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane [[Kategooria:2026]] ei65efx321hs0bwegd5r4f4x0pdoga9 7147894 7147893 2026-05-06T15:43:26Z Velirand 67997 /* Mai */ 7147894 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) [[Kategooria:2026]] trygxcze3jl2tlp1zu3sw9jusa3rd6e 7147921 7147894 2026-05-06T16:12:10Z Velirand 67997 /* Mai */ 7147921 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) [[Kategooria:2026]] lljptsaeqjjqa4yhk97nb6fuggsz9cv 7147923 7147921 2026-05-06T16:15:52Z Velirand 67997 /* Mai */ 7147923 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) [[Kategooria:2026]] 6nj50ek98ikx2y4uodnpo7vvb6ybdnq 7147964 7147923 2026-05-06T16:54:11Z Velirand 67997 /* Mai */ 7147964 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) [[Kategooria:2026]] iobjhxinjtqrymyfktbs1erllsq1622 7148051 7147964 2026-05-06T19:24:22Z Velirand 67997 /* Mai */ 7148051 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golursõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) [[Kategooria:2026]] skego5li2wbo8mkigjzr97uzo4jig10 7148052 7148051 2026-05-06T19:24:55Z Velirand 67997 /* Mai */ 7148052 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) [[Kategooria:2026]] jsz1t2821mg1uqytazbfx0cnkkx6vh2 0 707840 7147848 7146128 2026-05-06T14:24:02Z Hannesvalk 176021 /* 3. mai */ 7147848 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus kuus rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] id5qlk9s8i9nmnxhdlemxkzfu3zi850 7147855 7147848 2026-05-06T14:39:15Z Hannesvalk 176021 /* 4. mai */ 7147855 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 22 inimest ning üle 80 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina Flamingo rakett tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarsõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress. Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] d7jfmios98hno2kjushgsq158s1dgn6 7147856 7147855 2026-05-06T14:41:03Z Hannesvalk 176021 /* 5. mai */ 7147856 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 22 inimest ning üle 80 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina Flamingo rakett tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] gz1tjygpyxkqq8omt9eeveb9lysr6ys 7147860 7147856 2026-05-06T14:47:35Z Hannesvalk 176021 /* 5. mai */ 7147860 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina Flamingo rakett tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukriana tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 35u18gz8xcd4o0ml8rd9r5n80axz922 7147997 7147860 2026-05-06T17:37:28Z Hannesvalk 176021 /* 5. mai */ 7147997 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina Flamingo rakett tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120573486/video-ukraina-proovis-korruptsiooniskandaali-vaigistamiseks-runnata-uht-venemaa-tahtsaimat-tehast-kuid-see-ebaonnestus |pealkiri=VIDEO - Ukraina proovis korruptsiooniskandaali vaigistamiseks rünnata üht Venemaa tähtsaimat tehast. Kuid see ebaõnnestus |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-06 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukriana tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 93anxxxeh916js5wag7kyrlb4lgct7x 7148022 7147997 2026-05-06T17:49:45Z Hannesvalk 176021 /* 5. mai */ 7148022 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.<ref name=druzba>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu<ref name=druzba/>, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]]. Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026</ref> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === [[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === [[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]] Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026</ref> Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 6. aprill === [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]] [[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026</ref> Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026</ref> Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus. Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.<ref name=deepstatemap/> === 7. aprill === [[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]] Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026</ref> Hersonis hukkus samuti neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026</ref>, mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.<ref>[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026</ref> [[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku. === 8. aprill === Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.<ref>[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026</ref> === 9. aprill === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.<ref>[https://https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 10. aprill === Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.<ref>[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026</ref> === 11. aprill === [[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.<ref>[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026</ref> === 12. aprill === Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus<ref>[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026</ref>, kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.<ref name=deepstatemap/> === 13. aprill === Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.<ref>[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026</ref> === 14. aprill === Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026</ref> Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026</ref> Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.<ref>[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026</ref> Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026</ref> === 15. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026</ref> Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026</ref> === 16. aprill === {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust }} Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026</ref>: * Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57 * Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 * Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026</ref> === 17. aprill === Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026</ref> === 18. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026</ref> [[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026</ref> === 19. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest. Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026</ref> === 20. aprill === Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.<ref>[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026</ref> Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.<ref>[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 21. aprill === Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.<ref>[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026</ref> Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026</ref> === 22. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.<ref>[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026</ref> Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026</ref> === 23. aprill === Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.<ref>[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026</ref> Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026</ref> === 24. aprill === Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026</ref> Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.<ref>[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026</ref> === 25. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026</ref> Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal "mitut" [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026</ref> === 26. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.<ref>[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026</ref> Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026</ref> === 27. aprill === Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026</ref> DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.<ref name=deepstatemap/> Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026</ref> === 28. aprill === Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.<ref>[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026</ref> Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩ Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026</ref> === 29. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026</ref> Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026</ref> Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026</ref> === 30. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026</ref> Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]]. Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit. [[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026</ref> ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.<ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026</ref> == Mai == === 1. mai === Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026</ref> Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026</ref> === 2. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026</ref> === 3. mai === Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026</ref> Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026</ref> === 4. mai === Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026</ref> Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026</ref> Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026</ref> Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.<ref>[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026</ref> === 5. mai === Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026</ref> Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026</ref> Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.<ref>[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120573486/video-ukraina-proovis-korruptsiooniskandaali-vaigistamiseks-runnata-uht-venemaa-tahtsaimat-tehast-kuid-see-ebaonnestus |pealkiri=VIDEO - Ukraina proovis korruptsiooniskandaali vaigistamiseks rünnata üht Venemaa tähtsaimat tehast. Kuid see ebaõnnestus |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-06 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026</ref> === 6. mai === Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukriana tõrjus neist 89 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] dnzxiofh4dbjyeq9vjyr91y8aefmmzk 0 709049 7147859 7080911 2026-05-06T14:45:08Z Kruusamägi 1530 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Ere kogrits]] → [[Lumekogrits]] 7147859 wikitext text/x-wiki #suuna[[Lumekogrits]] 51mxwyu30fd604pjeryclq267zo1x33 0 709740 7147868 7141384 2026-05-06T14:59:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7147868 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} [[Fail:Dupont_Tyvek_logo.svg|pisi|Dupont Tyvek logo]] [[Fail:Tyvek_house_wrap.jpg|pisi|Tyveki majaümbris]] '''Tyvek''' (ˈtaɪ.vɛk/) on sünteetiliste kiirkedratud suure [[Keemiline süntees|tihedusega]] polüetüleenkiudude (HDPE) [[kaubamärk]], mis kuulub rahvusvahelisele USA keemiaettevõttele [[DuPont]], mis avastas ja turustas Tyveki 1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses. Tyvekit kasutatakse peamiselt ehituses, pakenduses ning märgistamis- ja sildilahendustes. Tyveki omadusteks on raskesti rebitav, kuid kergesti lõigatav tekstiil, mis on vedelike suhtes veekindel, võimaldades samal ajal [[Veeaur|veeauru]] läbitungimist. Tänu nendele omadustele on see laialdaselt kasutusel väga erinevates valdkondades. Tyvekit kasutatakse sageli nii majapidamiskile, isikukaitsevahendi kui ka sünteetilise materjalina, hoonete kaitsmiseks ehituse ajal.<ref name="coccolini">{{Cite journal|last=Coccolini|first=Federico|title=Surgery in COVID-19 patients: Operational directives|journal=World Journal of Emergency Surgery|volume=15|issue=1|pages=25|year=2020|last2=Perrone|first2=Gennaro|last3=Chiarugi|first3=Massimo|last4=Di Marzo|first4=Francesco|last5=Ansaloni|first5=Luca|last6=Scandroglio|first6=Ildo|last7=Marini|first7=Pierluigi|last8=Zago|first8=Mauro|last9=De Paolis|first9=Paolo|doi=10.1186/s13017-020-00307-2|pmc=7137852|pmid=32264898|doi-access=free}}</ref> Tyvek on kedratud [[olefiinkiududest]] valmistatud [[lausriie]]. Selle avastas 1955. aastal DuPonti [[Tekstiil|tekstiiliettevõtte]] teadlane eksperimentaallaboris, kes märkas torust väljuvat teatud tüüpi valget kohevat massi.<ref>{{Cite web|last=admin|url=http://www.dupont.com/products-and-services/fabrics-fibers-nonwovens/protective-fabrics/brands/tyvek.html|title=Tyvek brand - For Greater Good|archive-url=https://web.archive.org/web/20071207232132/http://www2.dupont.com/Tyvek/en_US/products/about_pgs/history.html|archive-date=2007-12-07}}</ref> See materjal oli [[Polüeteen|polüetüleeni]] vorm, millele DuPont taotles patenti aasta jooksul pärast avastamist. Pärast [[tehnoloogia]] täiustamist järgmise paari aasta jooksul avastas DuPont 1959. aastal, et kui kohevust suurel kiirusel kedrata, saadakse vastupidav [[Tekstiil|kangas]], mida saab teraga lõigata. Kuigi toodet Tyvekit kasutati alates 1959. aastast, ei registreerinud DuPont selle kaubamärki enne 1965. aastat, tehes selle kaubanduslikuks otstarbeks kättesaadavaks 1967. aasta aprillis.<ref>{{Cite web|url=http://www.dupont.com/products-and-services/fabrics-fibers-nonwovens/protective-fabrics/brands/tyvek/tyvek-media-center.html|title=DuPont Tyvek Marks 40 Years of Energy Efficiency and Protection|publisher=[[DuPont]]|archive-url=https://web.archive.org/web/20080209122333/http://www2.dupont.com/Tyvek/en_US/news_events/article20070619.html|archive-date=2008-02-09}}</ref> 1970. aastaks oli Tyvek jõudnud nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil [[Ehitamine|ehitustööstuse]] peavoolu. Tyveki tooteid kasutati sageli majade ehitamisel tänu oma veekindlusele, lastes samal ajal läbi auru.<ref>{{Cite web|url=http://www2.dupont.com/Building_Innovations/en_CN/knowledgeCenter/kc_tyvekhistory.html|title=History of Weather Barrier|website=www2.dupont.com|access-date=2018-11-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20121005022801/http://www2.dupont.com/Building_Innovations/en_CN/knowledgeCenter/kc_tyvekhistory.html|archive-date=2012-10-05}}</ref> 1972. aastal andis DuPont välja Tyveki pakendid steriilsetele instrumentidele, mida hakkasid kasutama [[Kirurg|kirurgid]] ja [[Arst|arstid]] meditsiinivaldkonnas.<ref>{{Cite web|url=http://www.dupont.com/content/dam/dupont/products-and-services/packaging-materials-and-solutions/medical-and-pharmaceutical-packaging-materials/documents/MPP_Introduction_to_DuPont_Tyvek.pdf|title=DuPont Tyvek for Medical and Pharmaceutical Packaging|website=www.dupont.com|access-date=2018-12-11}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> DuPont [[Töötlev tööstus|toodab]] praegu Tyvekit Spruance'i tehases [[Richmond|Richmondis Virginia]] osariigis ja Sandweiler-Conternis [[Luksemburg|Luksemburgis]]. 2018. aastal teatas ettevõte plaanist laiendada Sandweiler-Conterni tehase Tyveki tootmisvõimsust.<ref>{{Cite web|url=https://www.nonwovens-industry.com/contents/view_breaking-news/2018-06-05/dupont-announces-400-million-tyvek-expansion/|title=DuPont Announces $400 Million Tyvek Expansion|website=Nonwovens Industry Magazine - News, Markets & Analysis for the Nonwovens Industry|access-date=2018-12-11}}</ref> Tyveki liimimiseks nii iseenda kui ka mitmesuguste aluspindadega soovitab DuPont enamiku [[Liim|sünteetiliste liimide]] asemel [[Tärklis|tärklist]], dekstriini, [[Kaseiin|kaseiini]] ja loomset päritolu [[Liim|liime]], rõhutades veepõhiste ja kiiresti kuivavate liimide tõhususele. DuPont väidab ka, et järgmised [[Liim|liimid]] on väga tõhusad: * Etüleen/ vinüülatsetaat * Akrüülist rõhutundlik teip * Lahustipõhine ühekomponentne [[polüuretaan]] * [[Liimipüstol|Kuum liim]] Kuumtihendamist saab kasutada Tyveki sulatamiseks ja selle iseendaga kokkusulatamiseks, kuid selline liimimisviis kipub muidu tasapinnalisele materjalile kortse tekitama. [[Dielektrik|Dielektriline]] ühendus võib teatud tingimustel olla efektiivne, nagu ka ultrahelikeevitus.<ref>{{Cite web|url=https://www.dupont.com/packaging-materials-and-solutions/seaming-and-sealing.html|title=Seaming and Sealing with DuPont Tyvek|publisher=DuPont|access-date=11 November 2013|year=2012}}</ref> Kuigi Tyvek meenutab pealiskaudselt paberit (näiteks saab sellele kirjutada ja trükkida), on see [[Plastid|plastik]] ja seda ei saa koos paberiga [[Taaskasutus|taaskasutada]]. Mõned Tyveki tooted on tähistatud plastiliigi tunnusega nr 2 (HDPE) ning neid saab mõnes omavalitsuses koguda koos plastpudelitega tavapärase pakendikogumise käigus. DuPont viib Ameerika Ühendriikides läbi programmi, kus saab taaskasutada ühekordselt kasutatavaid rõivaid, kombinesoone, laborikitleid, meditsiinipakendeid ja muid mitteohtlikke Tyveki ühekordselt kasutatavaid rõivaid ning pakub ka ümbrike tagasisaatmisel põhinevat ringlussevõtuprogrammi.<ref>{{Cite web|last=admin|url=http://www.dupont.com/products-and-services/packaging-materials-solutions/industrial-packaging/articles/recycling-information.html|title=Recycling - DuPont Tyvek for Industrial Packaging - DuPont USA|archive-url=https://web.archive.org/web/20150105150631/http://www.dupont.com/products-and-services/packaging-materials-solutions/industrial-packaging/articles/recycling-information.html|archive-date=2015-01-05}}</ref> Kuna kilekottide ringlussevõtt on Ameerika Ühendriikides muutunud üha levinumaks, on Ameerika Keemianõukogu soovitanud, et kilede ringlussevõtukohad peaksid olema võimelised Tyvekit vastu võtma.<ref>{{Cite web|url=https://www.plasticfilmrecycling.org/wp-content/uploads/2017/06/Recycling-Reach-Study-2012.pdf|title=Plastic Film and Bag Recycling Collection: National Reach Study|publisher=Moore Recycling Associates Inc}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> DuPonti kodulehe andmetel on Tyveki kiud 0,5–10 μm ( (võrreldes 75 μm (0,0030 (inimese juuksekarva puhul). Suunamata kiud (pleksifilamendid) kedratakse esmalt ja seejärel seotakse kuumuse ja rõhu abil ilma sideaineteta.<ref>{{Cite web|url=http://www.dupont.com/content/dam/dupont/products-and-services/fabrics-fibers-and-nonwovens/industrial-fabrics/documents/DPT_Tyvek_Product_Handbook.pdf|title=Product Handbook for DuPont Tyvek|access-date=2017-12-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20160109091411/http://www.dupont.com/content/dam/dupont/products-and-services/fabrics-fibers-and-nonwovens/industrial-fabrics/documents/DPT_Tyvek_Product_Handbook.pdf|archive-date=2016-01-09}}</ref> * Kerge * Omab 1. klassi süttivusklassi. Leegiga kokkupuutel kahaneb Tyvek (R) kiiresti. Kui leek pannakse kahanevale kilele järgnema, sulab Tyvek (R) temperatuuril 135 °C ja põleb temperatuuril 400 °C<ref name="auto">DuPont. "Seaming and Sealing with DuPont Tyvek". 2012.</ref> * Kemikaalikindel * Mõõtmetega stabiliseeritud * Läbipaistmatu * On neutraalse [[Vesinikueksponent|pH-ga]] * Rebenemiskindel ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Tyvek}} * [http://www.dupont.com/content/dam/dupont/products-and-services/fabrics-fibers-and-nonwovens/industrial-fabrics/documents/DPT_Tyvek_Product_Handbook.pdf Tyveki tootejuhend] Archived * [https://www.dupont.com/brands/tyvek.html Tyvek] DuPontis * [http://www.dupont.com/products-and-services/construction-materials/building-envelope-systems/faqs/wb-faq.html DuPont Tyveki WB KKK] * [http://www.dupont.co.za/products-and-services/personal-protective-equipment/chemical-protective-garments-accessories/brands/tyvek-protective-apparel.html Tyvek – sest see teeb vahet] {{Tekstiil}} [[Kategooria:Tekstiilid]] [[Kategooria:Plastid]] d44rtqmd8s9hxtqntxr7ob4fdgb6lxu 0 710709 7148025 7146848 2026-05-06T18:10:06Z Hannesvalk 176021 /* 29. aprill */ 7148025 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 882sjlyan16f9gaaqj60ytvqxq4xaem 7148027 7148025 2026-05-06T18:15:19Z Hannesvalk 176021 /* 4. mai */ 7148027 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref> == Viited == {{Viited}} b6n52waro8cnp9furvi7esufkxbd2m8 7148029 7148027 2026-05-06T18:16:16Z Hannesvalk 176021 /* 5. mai */ 7148029 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref> == Viited == {{Viited}} eny8yc3wygnblv7h291n3bwcy1vgke6 7148030 7148029 2026-05-06T18:17:44Z Hannesvalk 176021 /* 6. mai */ 7148030 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani relvajõud]]ude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral [[Brad Cooper (admiral)|Brad Cooper]], Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabá Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120565829/usa-lendurid-paasteti-iraanist-ule-noatera-katastroofist-jai-vahe-puudu |title=USA lendurid päästeti Iraanist üle noatera. Katastroofist jäi vähe puudu |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=www.delfi.ee}}</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> USA eriüksus evakueeris 3. parillil alla lastud [[F-15]] piloodi.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> Päästeoperatsiooni käigus oli USA sunnitud hävitama kaks omaenda transpordilennukit [[Lockheed MC-130]] ja neli kopterit. <ref>[https://www.err.ee/1609987443/usa-havitas-lenduri-paastmisel-iraanist-kaks-omaenda-lennukit USA hävitas lenduri päästmisel Iraanist kaks omaenda lennukit] ERR, 6. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on varasemate puhtsõjaliste sihtmärkide asemel võtnud sihikule eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609987947/wsj-usa-ja-iisrael-voivad-jargmiseks-votta-ette-iraani-majanduse WSJ: USA ja Iisrael võivad järgmiseks võtta ette Iraani majanduse] ERR, 6. IV 2026</ref> === 5. aprill === Iraan ja Omaan alustasid kõnelusi Hormuzi väina taasavamiseks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565552/otseblogi-trump-kadunud-meeskonnaliikme-paastemissioon-oli-uks-usa-ajaloo-suurimaid BLOGI | Trump: kadunud meeskonnaliikme päästemissioon oli üks USA ajaloo suurimaid] Delfi, 5. IV 2026</ref> USA ja Iraani esindajad arutavad Pakistani, Egiptuse ja Türgi vahendajate kaudu võimaliku 45-päevase relvarahu tingimusi, mis võiks viia sõja lõpetamiseni.<ref>[https://www.err.ee/1609987473/usa-ja-iraan-arutavad-45-paevase-vaherahu-kehtestamist USA ja Iraan arutavad 45-päevase vaherahu kehtestamist] ERR, 6. IV 2026</ref> === 6. aprill === Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi: Iraani Lõuna-Parsi gaasiväljal tähtsat naftakeemiatehast ja Marvdashti naftakeemiakompleksi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565675/otseblogi-trump-nais-hormuzi-vaina-avamise-tahtaega-edasi-lukkavat BLOGI | Iisrael ründas kahte Iraani naftakompleksi] Delfi, 6. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988055/iisrael-andis-loogi-iraani-naftakeemiatehaste-pihta Iisrael andis löögi Iraani naftakeemiatehaste pihta] ERR, 6. IV 2026</ref> USA pikendas Hormuzi väina avamise tähtaega ööpäeva võrra.<ref>[https://www.err.ee/1609988238/nihkuvad-usa-tahtajad-tekitavad-kusimusi-iraani-tuleviku-kohta Nihkuvad USA tähtajad tekitavad küsimusi Iraani tuleviku kohta] ERR, 6. IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus Iraani Islamirevolutsiooni Kaardiväe (IRGC) luurejuht [[Majid Khademi]].<ref>[https://www.err.ee/1609987827/iraani-revolutsioonilise-kaardivae-luurejuht-hukkus-ohurunnakus Iraani revolutsioonilise kaardiväe luurejuht hukkus õhurünnakus] ERR, 6. IV 2026</ref> === 7. aprill === USA ja Iraan on mõlemad tagasi lükanud teise osapoole esitatud rahuettepanekud. Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada, kui Iraan ei nõustu vaherahuga kella 20-ni USA idaranniku aja järgi (Eesti aja järgi 8.aprill kella 3).<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565971/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-sillad-ja-elektrijaamad-nelja-tunniga-purustada OTSEBLOGI | Trump ähvardas Iraani sillad ja elektrijaamad nelja tunniga purustada] Delfi, 7. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609988457/iraan-keeldus-trumpi-tahtaja-lahenemisest-hoolimata-ajutisest-relvarahust Iraan keeldus Trumpi tähtaja lähenemisest hoolimata ajutisest relvarahust] ERR, 7. IV 2026</ref> USA pommitas Iraani Khargi saart. Iisarel ründas Iraani raudteetaristut.<ref>[https://www.err.ee/1609989271/usa-pommitas-iraani-khargi-saart-ka-iisrael-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku USA pommitas Iraani Khargi saart, ka Iisrael korraldas ulatusliku õhurünnaku] ERR, 7. IV 2026</ref> Briti ajaleht The Timesi avaldas, et Iraani ülemjuht [[Mojtabá Khāmene'ī]] on teadvusetu ja raskes seisundis, mistõttu ei ole ta võimeline režiimi otsuste langetamises osalema.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566004/the-times-iraani-ulemjuht-on-teadvusetu The Times: Iraani ülemjuht on teadvusetu] Delfi, 7. IV 2026</ref> === 8. aprill === USA, Iisrael ja Iraan sõlmisid Pakistani vahendusel kahenädalase relvarahu ja alustavad [[Islamabad]]is otsekõnelusi.<ref>[https://www.err.ee/1609989666/trump-peatas-iraani-pommitamise-kava-iraan-lubas-avada-hormuzi-vaina Trump peatas Iraani pommitamise kava, Iraan lubas avada Hormuzi väina] ERR, 8. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566348/iraan-ja-usa-peatasid-sojategevuse-edasi-on-mitu-komistuskivi-alates-uraanist-sanktsioonidest-ja-liibanonist Iraan ja USA peatasid sõjategevuse. Edasi on mitu komistuskivi alates uraanist, sanktsioonidest ja Liibanonist] Delfi, 8. IV 2026</ref> Osapooled lõpetavad kõik vastastikkused rünnakud ja Iraan avab vaherahu ajaks laevaliikluse [[Hormuzi väin]]as.<ref>[https://www.err.ee/1609990050/reederid-valmistuvad-laevaliikluse-taastumiseks-parsia-lahes Reederid valmistuvad laevaliikluse taastumiseks Pärsia lahes] ERR, 8. IV 2026</ref> Iisraeli sõnul ei laiene vaherahu Liibanonile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120566262/otseblogi-having-jai-ara-trump-tegi-kannapoorde-ja-teatas-kahe-nadala-pikkusest-relvarahust-iraaniga OTSEBLOGI | USA ja Iraan leppisid kokku kahenädalases relvarahus ja Hormuzi väina avamises] Delfi, 8. IV 2026</ref> Päeva jooksul tappis Iisraeli õhurünnakute laine Liibanonis vähemalt 254 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567450/iisraeli-ohurunnakute-laine-tappis-liibanonis-vahemalt-254-inimest-iraan-ahvardas-relvarahust-taganeda VIDEO | Iisraeli õhurünnakute laine tappis Liibanonis vähemalt 254 inimest. Iraan ähvardas relvarahust taganeda] Delfi, 9. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609990614/iisrael-tappis-liibanonis-jatkunud-runnakutes-ule-250-inimese Iisrael tappis Liibanonis jätkunud rünnakutes üle 250 inimese] ERR, 9. IV 2026</ref> Iraan ähvardas selle rünnaku tõttu relvarahust taganeda.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120567496/iraani-minister-iisraeli-runnakud-liibanonis-on-relvarahu-rank-rikkumine Iraani minister: Iisraeli rünnakud Liibanonis on relvarahu ränk rikkumine] Delfi, 9. IV 2026</ref> Peale relvarahu väljakuulutamist kukkusid nafta<ref>[https://www.err.ee/1609989672/nafta-hind-langes-alla-100-dollari-ja-turud-tousid-iraani-vaherahu-tuules Nafta hind langes alla 100 dollari ja turud tõusid Iraani vaherahu tuules] ERR, 8. IV 2026</ref> ja maagaasi<ref>[https://www.err.ee/1609989903/lahis-ida-vaherahu-langetas-gaasihinda-euroopas-20-protsenti Lähis-Ida vaherahu langetas gaasihinda Euroopas 20 protsenti] ERR, 8. IV 2026</ref> hinnad järsult alla.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120566275/nafta-hind-kukkusid-parast-usa-ja-iraani-relvarahu-kolinal-alla Nafta hind kukkus pärast USA ja Iraani relvarahu järsult alla] Delfi, 8. IV 2026</ref> === 9. aprill === Iisrael teatas, et jätkab Liibanonis tegutseva terrorirühmituse Hezbollah' ründamist, kuid alustab otseläbirääkimist Liibanoni valitsusega.<ref>[https://www.err.ee/1609991043/netanyahu-iisrael-jatkab-hezbollah-rundamist Netanyahu: Iisrael jätkab Hezbollah' ründamist] ERR, 9. IV 2026</ref> Viidates Iisraeli rünnakutele Liibanonis keeldub Iraan Hormuzi väina avamisest.<ref>[https://www.err.ee/1609991932/usa-ja-iraani-vaherahu-saadavad-pinged-liibanoni-ja-hormuzi-ule USA ja Iraani vaherahu saadavad pinged Liibanoni ja Hormuzi üle] ERR, 10. IV 2026</ref> === 11. aprill === Pakistanis toimunud USA ja Iraani läbirääkimised püsiva rahulepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta.<ref>[https://www.err.ee/1609993651/vance-lahkus-pakistanist-iraaniga-kokkuleppele-joudmata Vance lahkus Pakistanist Iraaniga kokkuleppele jõudmata] ERR, 12. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568054/usa-ja-iraani-konelused-kestsid-21-tundi-kokkuleppele-ei-joutud USA ja Iraani kõnelused kestsid 21 tundi, kokkuleppele ei jõutud] Delfi, 12. IV 2026</ref> === 13. aprill === USA alustas Hormuzi väina ja Iraani sadamate blokaadi, et survestada Iraani sõlmima rahulepingut.<ref>[https://www.err.ee/1609994866/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokeerimist USA alustas Hormuzi väina blokeerimist] ERR, 13. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568412/usa-alustas-hormuzi-vaina-blokaadi-trumpi-vaitel-on-pohja-lastud-158-iraani-laeva USA alustas Hormuzi väina blokaadi, Trumpi väitel on põhja lastud 158 Iraani laeva] Delfi, 13. IV 2026</ref> <ref>[https://www.err.ee/1609996168/usa-vaitel-on-ta-katkestanud-iraani-mereuhendused USA väitel on ta katkestanud Iraani mereühendused] ERR, 15. IV 2026</ref> === 14. aprill === Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120568700/liibanon-ja-iisrael-pidasid-aastakumnete-jooksul-esimesi-otsekonelusi Liibanon ja Iisrael pidasid aastakümnete jooksul esimesi otsekõnelusi] Delfi, 15. IV 2026</ref> Hezbollah teateas, et on kõneluste vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609995871/washingtonis-algasid-iisraeli-liibanoni-otsekonelused Washingtonis algasid Iisraeli-Liibanoni otsekõnelused] ERR, 14. IV 2026</ref> === 15. aprill === USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid.<ref>[https://www.err.ee/1609996339/reuters-usa-ei-pikenda-iraani-nafta-suhtes-kehtestatud-sanktsioonide-erandeid Reuters: USA ei pikenda Iraani nafta suhtes kehtestatud sanktsioonide erandeid] ERR, 15. IV 2026</ref> === 16. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid kokku 10-päevases relvarahus alates 17. aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609998517/trumpi-sonul-leppisid-iisrael-ja-liibanon-kokku-10-paevases-relvarahus Trumpi sõnul leppisid Iisrael ja Liibanon kokku 10-päevases relvarahus] ERR, 16. IV 2026</ref> === 17. aprill === Iraan teatas, et Hormuzi väin on relvarahu ajal täielikult avatud läbipääsuks kõikidele kaubalaevadele.<ref>[https://www.err.ee/1609999486/iraan-vaitis-et-avas-hormuzi-vaina Iraan väitis, et avas Hormuzi väina] ERR, 17. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569421/iraan-avas-hormuzi-vaina-aga-laevad-saavad-liikuda-vaid-islamivabariigi-maaratud-koridoris Iraan avas Hormuzi väina. Mis sai otsuse juures määravaks ja millised olid Iraani tingimused?] Delfi, 17. IV 2026</ref> Nafta hind langes peale seda järsult.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120569408/iraan-lubab-avada-hormuzi-vaina-taielikult-nafta-hind-tegi-jarsu-kukkumise Iraan: Hormuzi väin on täielikult avatud. Nafta hind langes järsult] Delfi, 17. IV 2026</ref> === 18. aprill === Iraan teatas Hormuzi väina sulgemisest<ref>[https://www.err.ee/1609999984/iraan-sulges-usa-blokaadi-tottu-taas-hormuzi-vaina Iraan sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina] ERR, 18. IV 2026</ref> vastuseks USA blokaadile.<ref>[https://www.err.ee/1610000116/usa-plaanib-arestida-iraaniga-seotud-tankereid-ja-kaubalaevu-ule-maailma USA plaanib arestida Iraaniga seotud tankereid ja kaubalaevu üle maailma] ERR, 18. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120569497/iraan-teatab-et-hormuzi-vain-suleti-taas-usa-blokaadi-tottu Iraan teatas, et sulges USA blokaadi tõttu taas Hormuzi väina. Kahe kaubalaeva pihta avati tuli] Delfi, 18. IV 2026</ref> === 21. aprill === USA teatas relvarahu pikendamisest läbirääkimiste ajaks Iraaniga.<ref>[https://www.err.ee/1610002687/trump-pikendas-relvarahu-iraaniga Trump pikendas relvarahu Iraaniga] ERR, 22. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570213/trump-teatas-et-pikendab-relvarahu-iraaniga Trump teatas, et pikendab relvarahu Iraaniga] Delfi, 21. IV 2026</ref> === 23. aprill === Iisrael ja Liibanon leppisid Washingtonis kokku relvarahu pikendamises kolme nädala võrra.<ref>[https://www.err.ee/1610005435/iisrael-ja-liibanon-pikendavad-relvarahu-kolme-nadala-vorra Iisrael ja Liibanon pikendavad relvarahu kolme nädala võrra] ERR, 24. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120570724/trump-teatas-et-iisrael-ja-liibanon-pikendasid-relvarahu-kolme-nadala-vorra VIDEO | Trump teatas, et Iisrael ja Liibanon pikendasid relvarahu kolme nädala võrra] Delfi, 24. IV 2026</ref> === 25. aprill === USA tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis.<ref>[https://www.err.ee/1610006455/meedia-trump-tuhistas-kohtumise-iraaniga-pakistanis Meedia: Trump tühistas kohtumise Iraaniga Pakistanis] ERR, 25. IV 2026</ref> === 29. aprill === USA on valinud Iraanile pikaajalise blokaadi korraldamise, et sundida majanduslike meetmetega Iraani tegema järeleandmisi.<ref>[https://www.err.ee/1610009302/wsj-trump-andis-korralduse-valmistuda-iraani-pikaajaliseks-blokaadiks WSJ: Trump andis korralduse valmistuda Iraani pikaajaliseks blokaadiks] ERR, 29. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610009743/wsj-soda-paiskas-iraani-majanduskriisi-ja-miljon-inimest-kaotas-too WSJ: sõda paiskas Iraani majanduskriisi ja miljon inimest kaotas töö] ERR, 29. IV 2026</ref> == Mai == === 4. mai === USA alustas operatsiooni laevade Hormuzi väinast läbi juhtimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610013394/trump-usa-hakkab-laevu-hormuzi-vainast-labi-juhtima Trump: USA hakkab laevu Hormuzi väinast läbi juhtima] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572813/hormuzi-vainas-kaks-kuud-loksus-olnud-laevadel-ootab-vabanemist-ligi-20-000-meremeest Hormuzi väinas kaks kuud lõksus olnud laevadel ootab vabanemist ligi 20 000 meremeest] Delfi, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572846/iraan-iisraeli-laevadele-keelatakse-jaadavalt-hormuzi-labimine-usa-ja-tema-sobrad-peavad-tasuma-maksu Iraan: Iisraeli laevadele keelatakse jäädavalt Hormuzi läbimine, USA ja tema sõbrad peavad tasuma maksu] Delfi, 4. V 2026</ref> Operatsiooni käigus hävitas USA Pärsia lahe piirkonnas kuus Iraani mereväekaatrit.<ref>[https://www.err.ee/1610014000/usa-teatas-kuue-iraani-merevae-kaatri-havitamisest USA teatas kuue Iraani mereväe kaatri hävitamisest] ERR, 4. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120572937/iraani-valtel-tulistasid-nad-hormuzi-vaina-labida-uritanud-usa-sojalaeva-pihta-rakette-usa-eitab-seda Iraani väitel tabasid Hormuzi väina läbida üritanud USA sõjalaeva raketid. USA eitab seda] Delfi, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573104/olukord-hormuzi-vainas-pingestub-iraan-tulistas-usa-laevu-ameeriklased-havitas-kuus-vastase-rundepaati Olukord Hormuzi väinas pingestub. Iraan tulistas USA laevu, ameeriklased hävitasid kuus vastase ründepaati] Delfi, 5. V 2026</ref> === 5. mai === Iraani korraldas Araabia Ühendemiraatidele raketi- ja droonirünnaku. USA teatas relvarahu jätkumisest, hoolimata Hormuzi väinas toimunud tulevahetusest.<ref>[https://www.err.ee/1610015086/usa-iraani-relvarahu-pusib-vaatamata-tulevahetusele USA: Iraani relvarahu püsib vaatamata tulevahetusele] ERR, 5. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573362/hegseth-parast-tulevahetust-usa-ja-iraani-vahel-relvarahu-ei-ole-loppenud Hegseth pärast tulevahetust USA ja Iraani vahel: relvarahu ei ole lõppenud] Delfi, 5. V 2026</ref> === 6. mai === USA merevägi peatas operatsiooni laevade eskortimiseks läbi Hormuzi väina, et jätta rohkem aega Iraaniga rahuleppe sõlmimiseks.<ref>[https://www.err.ee/1610015341/usa-peatas-laevade-eskortimise-labi-hormuzi-vaina USA peatas laevade eskortimise läbi Hormuzi väina] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573372/trump-usa-peatab-hormuzi-vainas-laevade-eskortimise-operatsiooni Trump: USA peatab Hormuzi väinas laevade eskortimise operatsiooni] Delfi, 5. V 2026</ref> USA andis Iraanile üle 14-punktilise memorandumi, mille vastuvõtmisel lõpeks sõda.<ref>[https://www.err.ee/1610015815/usa-ja-iraan-lahenevad-vaidetavalt-soja-lopetamise-kokkuleppele USA ja Iraan lähenevad väidetavalt sõja lõpetamise kokkuleppele] ERR, 6. V 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120573422/iraani-president-labiraakimiste-ajal-rundamine-pole-vastuvoetav-rahumeelne-tuumaprogramm-jatkub Iraani president: läbirääkimiste ajal ründamine pole vastuvõetav, rahumeelne tuumaprogramm jätkub] Delfi, 6. V 2026</ref> == Viited == {{Viited}} kdahbvv4sq0ds0i6jsue6m5nu5gbzgp 0 711570 7148235 7142497 2026-05-07T07:41:47Z Eiusmod 200998 Aurutatud, lihapulbri ja piimapulbri valmistamise tehnoloogia 7148235 wikitext text/x-wiki [[Fail:Докторская колбаса 02.jpg|pisi|Doktorivorst]] '''Doktorivorst''' (vene keeles ''Докторская колбаса'') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] pärit [[keeduvorst]]. [[Jossif Stalin]] andis 1936. aastal [[Anastass Mikojan]]ile ülesandeks toiduainetetööstuse uuendamise. Mikojan sõitis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] ja tutvus sealse [[lihatööstus]]ega. Pärast seda asutas ta koostöös Ameerika Ühendriikidega Nõukogude Liidus vorstitööstuse, mis tootis [[Bologna vorst]]i sarnast [[vorst]]i. Bologna vorsti retsepti muudeti, vähendades rasvasisaldust. See vorst nimetati ''Doktorivorstiks''.<ref>[https://web.archive.org/web/20230106145402/https://understandrussia.com/kolbasa/ Kolbasa – The Food Symbol of The USSR] Understand Russia (inglise).</ref> Algselt ei sisaldanud Doktorivorst muid täiteaineid peale muna, kuid tänapäeval toodetud Doktorivorstides on lisatud koostisosi nagu piimapulber, tärklis ja lihavalk (valmistatud aurutatud, kuivatatud ja jahvatatud lihasaadustest). Eestis toodavad Doktorivorsti [[Rakvere Lihatööstus]], [[AS Atria Eesti]] ja [[Nõo Lihatööstus]]. == Vaata ka == *[[Bologna vorst]] *[[Mortadella]] *[[Vorst]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Lihatooted]] jqptt5esdnvxrsehgd6qnmtzyuovpmx 7148238 7148235 2026-05-07T07:45:46Z Eiusmod 200998 Peaaegu kindlasti, kuid ei ole ühtegi allikat mis ütleks kuidas seda tehakse 7148238 wikitext text/x-wiki [[Fail:Докторская колбаса 02.jpg|pisi|Doktorivorst]] '''Doktorivorst''' (vene keeles ''Докторская колбаса'') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]] pärit [[keeduvorst]]. [[Jossif Stalin]] andis 1936. aastal [[Anastass Mikojan]]ile ülesandeks toiduainetetööstuse uuendamise. Mikojan sõitis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] ja tutvus sealse [[lihatööstus]]ega. Pärast seda asutas ta koostöös Ameerika Ühendriikidega Nõukogude Liidus vorstitööstuse, mis tootis [[Bologna vorst]]i sarnast [[vorst]]i. Bologna vorsti retsepti muudeti, vähendades rasvasisaldust. See vorst nimetati ''Doktorivorstiks''.<ref>[https://web.archive.org/web/20230106145402/https://understandrussia.com/kolbasa/ Kolbasa – The Food Symbol of The USSR] Understand Russia (inglise).</ref> Algselt ei sisaldanud Doktorivorst muid täiteaineid peale muna, kuid tänapäeval toodetud Doktorivorstides on lisatud koostisosi nagu piimapulber, tärklis ja lihavalk (valmistatud kuivatatud ja jahvatatud lihasaadustest). Eestis toodavad Doktorivorsti [[Rakvere Lihatööstus]], [[AS Atria Eesti]] ja [[Nõo Lihatööstus]]. == Vaata ka == *[[Bologna vorst]] *[[Mortadella]] *[[Vorst]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Lihatooted]] hj40bujospzlfznhnz9zvfanod6imua 0 712040 7148053 7146923 2026-05-06T19:28:32Z Metsavend 738 7148053 wikitext text/x-wiki '''Aprill 2026''', kroonika. [[2026]]. aasta aprill algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva hiljem [[neljapäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|aprill}} ==[[1. aprill]]== *[[Kennedy Kosmosekeskus]]est startis missioon [[Artemis 2]] lennule ümber [[Kuu]]. ==[[12. aprill]]== *[[Ungari]]s toimusid [[2026. aasta Ungari parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis opositsiooniline TISZA partei saades 199-st parlamendikohast 141. ==[[15. aprill]]== *[[Onikişubati koolitulistamine]] ==[[16. aprill]]== *[[Ukraina]] korraldas õhurünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju. ==[[19. aprill]]== *[[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised [[2026. aasta Bulgaaria parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Need võitis ekspresident [[Rumen Radev]]i juhitud vasakpopulistlik valimisliit [[Progressiivne Bulgaaria]], mis sai 131 kohta 240-kohalises parlamendis. ==[[20. aprill]]== *[[Ukraina]] ründas taas [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat droonidega põhjustades seal ulatusliku tulekahju. ==[[23. aprill]]== *[[Euroopa Liit]] kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu. ==[[27. aprill]]== *Suurbritannia kuningas [[Charles III]] alustas riigivisiiti Ameerika Ühendriikides. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 4]] m0sdzloneojhicwmz3qj1y2w1h9r7bk 0 712388 7148258 7147663 2026-05-07T08:51:59Z Lägameister 226193 /* Kasutamine */ 7148258 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse survega laotaja tagant välja vasta metall plaati või kasutatakse liikuvat toru otsa. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korragal rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> n1hqhudr474ugj8bnc5yqzo7gaet96b 7148259 7148258 2026-05-07T08:54:40Z Lägameister 226193 /* Kasutamine */ 7148259 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korragal rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> 5xcox65v0r0jvpyb94rlsw34h3153tj 7148268 7148259 2026-05-07T09:12:55Z Lägameister 226193 7148268 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> oucddquex8e2rbmj4bwc4e3p0z5xgbe 7148272 7148268 2026-05-07T09:17:56Z Lägameister 226193 7148272 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud vedelväetis. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> swnl3fn5m5oji77khvmeg09cqfwmxkq 7148274 7148272 2026-05-07T09:21:25Z Lägameister 226193 7148274 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> p0lvqg24l7tm5fvkb5ka9efveqai9im 7148276 7148274 2026-05-07T09:25:48Z Lägameister 226193 7148276 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> 4e93ihky7vs64l6qcg3nfgxbqlkuvi4 7148279 7148276 2026-05-07T09:26:56Z Lägameister 226193 7148279 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> 9h06m986y7470syf1lj7xulggljwzqv 7148280 7148279 2026-05-07T09:30:31Z Lägameister 226193 7148280 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi ja [[desorientatsiooni]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> d7lnjrp0j1ooa8rkgw477lpy14ekyr3 7148281 7148280 2026-05-07T09:30:51Z Lägameister 226193 7148281 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, desorientatsiooni ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> ptvkk0r5ert7wvueulqbqu3sap16hxk 7148282 7148281 2026-05-07T09:32:01Z Lägameister 226193 7148282 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />''''' '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> hoauele1bmpf4494y67o188jx55ds3j 7148283 7148282 2026-05-07T09:32:22Z Lägameister 226193 7148283 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil vasta metall plaati või liikuvast toru otsast välja. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur. '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud veetihe rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. Sõnnikuhoidla peab olema veekindel ja võimalusel katusega. Hoidla peab olema igal taluhoonel, mis hoiustab korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> NB: Muuta ümber lause lõpp, või täiendada, kaheks lauseks. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi ja [[desorientatsiooni]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> 45ami4hu67xyval9g8hhre87lxq40kf 7148284 7148283 2026-05-07T09:34:19Z Lägameister 226193 7148284 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />''''' '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> hoauele1bmpf4494y67o188jx55ds3j 7148285 7148284 2026-05-07T09:35:55Z Lägameister 226193 7148285 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />''''' '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, desorientatsiooni ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> etrxmyjfeizyb1dubcuttgaciogogdh 7148286 7148285 2026-05-07T09:36:09Z Lägameister 226193 7148286 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />''''' '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Automaatne ostuõiguse saamine {{!}} PRIA |url=https://www.pria.ee/registrid/automaatne-ostuoiguse-saamine |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.pria.ee |keel=et}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> gevxld78zhfd7oezj0rkdf0slz7oab9 7148289 7148286 2026-05-07T09:36:51Z Lägameister 226193 7148289 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />''''' '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> jz18i4nt0gxipdarypjtskel5ncdjp5 7148290 7148289 2026-05-07T09:37:06Z Lägameister 226193 7148290 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />''''' '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka PVC-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> s9spggqmma44lj2argat8e2oqa6ef6b 7148291 7148290 2026-05-07T09:38:17Z Lägameister 226193 7148291 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|303x303px|Paisklaotamine]] [[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|304x304px|Läga mulda sisseviimine]] == Kasutamine == '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />''''' '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> l4euwcu5yt52t1m1glcgmpeui6y9xgq 7148292 7148291 2026-05-07T09:41:23Z Lägameister 226193 7148292 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on kuivainet <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 loomühikut loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Põhjustab hingamisraskusi ja desorientatsiooni.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> NB: Kirjutada lahti rohkem, muuta viimane lause kaheks. <references /> 3y042vq4pfteyg63tzquev4qib5lpqw 7148293 7148292 2026-05-07T09:47:39Z Lägameister 226193 7148293 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on [[Kuivaine|kuivainet]] <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 [[Loomühik|loomühikut]] loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on raskem kui õhk ja toksiline. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi ja [[Desorientatsioon|desorientatsiooni]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> pe71d22uitfamnhfqlehjhmdsfts11o 7148296 7148293 2026-05-07T09:52:11Z Lägameister 226193 7148296 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on [[Kuivaine|kuivainet]] <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vasta metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotus viis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamis viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamis viise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 [[Loomühik|loomühikut]] loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, desorientatsiooni ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> ngsy7eoplcg0ykhoewodecqeafmvwil 7148298 7148296 2026-05-07T10:02:47Z Lägameister 226193 7148298 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on [[Kuivaine|kuivainet]] <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamise viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vastu metall plaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotusviis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamise viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mulla harimis seadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamisviise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 [[Loomühik|loomühikut]] loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, desorientatsiooni ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> 6wfgljt5cw2pn6h0dsw9sotxr6xlywh 7148299 7148298 2026-05-07T10:05:48Z Lägameister 226193 /* Kasutamine */ 7148299 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on [[Kuivaine|kuivainet]] <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamis viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vastu metallplaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotusviis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamise viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mullaharimisseadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamisviise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 [[Loomühik|loomühikut]] loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, desorientatsiooni ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> tik43m4zz1xjgvmoqulx7nwy15d3gz8 7148300 7148299 2026-05-07T10:08:09Z Lägameister 226193 7148300 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on [[Kuivaine|kuivainet]] <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamis viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vastu metallplaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotusviis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamise viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mullaharimisseadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamisviise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 [[Loomühik|loomühikut]] loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.märts 2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, [[desorientatsiooni]] ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> g7p09nvy9qt3tnuid8mkr6mrhr12drv 7148303 7148300 2026-05-07T10:10:43Z Lägameister 226193 7148303 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on [[Kuivaine|kuivainet]] <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamis viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vastu metallplaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotusviis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamise viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mullaharimisseadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamisviise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 [[Loomühik|loomühikut]] loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.03.2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, [[desorientatsiooni]] ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref><references /> lfxhql6tkjjrgo1hq4dpasjqm14i07j 7148326 7148303 2026-05-07T11:20:06Z Lägameister 226193 7148326 wikitext text/x-wiki '''Läga (ingl. ''slurry'')''' ehk vedelsõnnik on [[orgaaniline aine]], mis pärineb peamiselt loomade väljaheidetest ja uriinist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Glossary:Manure |url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary:Manure |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=ec.europa.eu |keel=en}}</ref> Tekib vee lisamisel loomade väljaheidetele. Lägas on [[Kuivaine|kuivainet]] <7,9%.<ref>'''Toomsoo, A.''' (2023). Agrokeemia lühikonspekt. Tartu: Eesti Maaülikool.</ref> Läga on väärtuslik [[Toitained|toitainete]] ja orgaanilise aine allikas põllukultuuridele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoorman |eesnimi=James |kuupäev=29. oktoober 2009 |pealkiri=Guidelines for Applying Liquid Animal Manure to Cropland with Subsurface and Surface Drains |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/ANR-21 |vaadatud=08.04.2026 |väljaanne=Ohioline}}</ref> Läga klassifitseeritakse, kui orgaanilist väetist, mis on levinud [[Väetis|vedelväetis]]. == Kasutamine == [[Fail:Slurry Spreading - geograph.org.uk - 2463404.jpg|pisi|254x254px|Paisklaotamine]] '''Lägalaotaja (ingl. ''slurry tanker'')''' on põllutööriist, mida kasutatakse läga transpordiks ja laotamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Aleksej |kuupäev=2024-01-09 |pealkiri=Slurry tankers |url=https://kobzarenko.co.uk/slurry-tankers |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=Kobzarenko.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Laotamis viise on mitu. Peamiselt määrab viisi kasutusel oleva lägalaotaja tehnoloogia, mis jagunevad järgmiselt: '''Paisklaotamine''' '''(ingl. ''slurry spreading'')''' on laotamis viis, kus läga surutakse suure rõhu abil "paiskurist" välja vastu metallplaati. Odav ja levinud tehnoloogia, kuid kõige vähesema efektiivsusega, sest toitaine kadu on suur.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Kalvi |perekonnanimi2=Vettik |eesnimi2=Raivo |perekonnanimi3=Viil |eesnimi3=Peeter |perekonnanimi4=Võsa |eesnimi4=Taavi |kuupäev=2016 |pealkiri=Sõnnikulaotamise tehnoloogiad |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2019/12/Trykis_Sonnikulaotamise_tehnoloogiad_EST.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee |lehekülg=16-18}}</ref> [[Fail:Liquid manure spreader at Werktuigendagen 2009.jpg|pisi|236x236px|Lohislaotamine]] '''Lohislaotamine (ingl. ''Trailing hose/shoe spreading'')''' on latoamis viis, kus läga viiakse võimalikult lähedale pinnale, jagunevad voolik- ja düüslaoturiteks. Vahepealne laotusviis paisklaotamise ja mulda sisseviimise vahel. Toitaine kadu on vähem kui paisklaotamisel ja on odavam kui mulda sisseviimis tehnoloogiad. Puuduseks jääb täiendav töö läga segamisel mulda. '''''<ref name=":0" />'''''[[Fail:Slurry applicator - geograph.org.uk - 1252279.jpg|pisi|237x237px|Läga mulda sisseviimine]] '''Mulda sisseviimine (ingl. ''slurry injection'')''' on laotamise viis, kus läga viiakse otse mulda injektorite abil, ei pea tegema täiendavaid töökäike läga mulda viimiseks. Tihti on injektorid komplekteeritud kokku teiste mullaharimisseadistega, näiteks [[Randaal|randaaliga]]. Üks kõige effektiivsemaid laotamisviise, mis säilitab võimalikult palju toitained lägas ja atmosfääri paiskab võimalikult vähe [[Ammoniaak|ammoniaaki]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Injecting slurry with slurry injectors |url=https://www.eversagro.com/slurry-injection |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=www.eversagro.com}}</ref> == Hoiustamine == [[Fail:'Prestwold Lagoons' slurry pit - geograph.org.uk - 6977618.jpg|pisi|304x304px|Vedelsõnnikuhoidla]] Läga hoiustatakse tavaliselt '''vedelsõnnikuhoidlas''', mis on süvendisse ehitatud kolmest (neljast) küljest piiratud '''veetihe''' rajatis. Hoidla põhi valatakse betoonist, seinte jaoks kasutatakse raudbetooni, teraskonstruktsioone ja puitu. Lisaks võib ehitada ka [[Polüvinüülkloriid|PVC]]-kilest või kummimaterjalist. <ref>'''Keskkonnaministeerium.''' (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Lõpparuanne. Tartu. 118lk. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-12/Loomakasvatusettev%C3%B5tete%20s%C3%B5nnikuk%C3%A4itluse%20ja%20s%C3%B5nnikuhoidlate%20inventuur.pdf</ref> Vedelsõnnikuhoidla peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse korraga rohkem, kui 5 [[Loomühik|loomühikut]] loomasid. Hoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Riisenberg |eesnimi=Ann |kuupäev=17.03.2021 |pealkiri=Veeseadusest tulenevad nõuded vedelsõnniku ja silo hoiustamisel |url=https://epkk.ee/wp-content/uploads/2020/03/Ann_Riisenberg_KeM_Vedelsonnik_ja_silo_17.03.21.pdf |vaadatud=07.05.2026 |väljaanne=epkk.ee}}</ref> == Ohtlikkus == Läga sisaldab [[Sulfaadid|sulfaate]] (SO₄), mida lagundavad bakterid, kes kasutavad neid energiaallikana. Selle käigus eraldub [[vesiniksulfiid]] (H₂S). Vesiniksulfiid on õhust raskem gaas, mis on suures koguses lõhnatu, kuid väiksemates kogustes on kirjeldatud kui mädamuna lõhnaga. Selle sissehingamine põhjustab hingamisraskusi, [[desorientatsiooni]] ja suurtes kogustes on see surmav.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-06-08 |pealkiri=Dunloy farm death: What is slurry and why is it so dangerous? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/uk-northern-ireland-27754408 |vaadatud=2026-04-01}}</ref> == Viited == <references /> 8sy09jor891oonsttc7k9octnqfc1hk 0 712563 7148243 7128466 2026-05-07T08:10:13Z PKAI-1K 226260 7148243 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Mustand:Padipõõsas}} {{Taksonitabel | nimi = Padipõõsas | värvus = taimed | pilt = Leucophyta brownii 2020-07-10 02.jpg | pildi_allkiri = Padipõõsas oma looduslikus kasvukohas Austraalias | riik = [[Taimed]] (''Plantae'') | hõimkond = [[Õistaimed]] (''Magnoliophyta'') | klass = [[Kaheidulehelised]] (''Magnoliopsida'') | selts = [[Astrilaadsed]] (''Asterales'') | sugukond = [[Korvõielised]] (''Asteraceae'') | perekond = [[Padipõõsas (perekond)|Padipõõsas]] (''Leucophyta'') | liik = '''Padipõõsas''' | ladinakeelne_nimetus = Calocephalus brownii | autor = [[Robert Brown (botaanik)|(Cass.) F.Muell.]] | sünonüümid = * ''Leucophyta brownii'' | pildi_seletus = Padipõõsa õienupud ja hõbedased oksad. }} '''Padipõõsas''' on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonda kuuluv [[igihaljas]] [[poolpõõsas]]. Taim on pärit [[Austraalia]] lõunarannikult ning on aianduses kõrgelt hinnatud oma hõbedase, peaaegu valge viltja tekstuuri ja unikaalse "traatja" välimuse tõttu.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Eestis kasvatatakse padipõõsast peamiselt dekoratiivse [[suvelilled|suvelillena]] või sügisese haljastuselemendina, kuna taim ei talu põhjamaiselt karget talve.<ref>{{cite web |url=https://gardest.ee/padipoosas-p17_k2165212/ |title=Padipõõsas |publisher=Gardest |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Kirjeldus == Padipõõsas moodustab tihedalt hargnenud ja keraja puhmiku, mis kasvab looduses tavaliselt 50–100 cm kõrguseks.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on üleni kaetud tiheda hõbevalge viltkarvastikuga (''tomentum''), mis peegeldab päikesekiirgust ja aitab vähendada aurustumist rannikualade tugevate tuulte käes.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Lehed on taandarenenud ja soomustetaolised ning hoiduvad tihedalt vastu varsi. See ehitus annab taimele omapärase struktuuri. Taimel on väikesed kahvatukollased kerajad [[korvõisik|korvõisikud]], mille läbimõõt on umbes 1,2 cm. Need ilmuvad harude tippudesse suveperioodil.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Levik ja ökoloogia == Padipõõsas on endeemne liik Austraalia lõunarannikule, levides Lääne-Austraaliast kuni Victoria ja Tasmaaniani. Ta kasvab peamiselt avatud rannikupealsetel [[luide|luidetel]] ja kaljupaljanditel, kus on kohastunud ekstreemsete tingimustega, nagu soolased merepritsmed, tugevad tuuled ja toitainevaene pinnas.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on tüüpiline [[kserofüüt]], eelistades täispäikest ja väga head drenaaži; liigniiskes pinnases hukkub taim kiiresti juuremädaniku tõttu. == Kultiveerimine ja kasutus == Aianduses kasutatakse padipõõsast kontrasti loomiseks teiste taimedega. Tema neutraalne hõbedane toon sobib hästi kokku eredavärviliste õitsejatega või tumeroheliste okaspuude taustaga. * '''Kasvutingimused:''' Vajab liivast, hästi vett läbilaskvat mulda. Taim on põuataluv ja eelistab leeliselist kuni neutraalset pinnast.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Talvekindlus:''' Padipõõsas talub lühiajaliselt külma kuni −6 °C, kuid pikaajalist külmumist taim üle ei ela. <ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Sügisene haljastus:''' Kuna taim säilitab oma kuju ja värvuse ka pärast kuivamist või külmumist, on see asendamatu sügisestes kompositsioonides koos [[kanarbik|kanarbike]] (''Calluna'') ja eerikatega. == Sarnased liigid == Padipõõsast aetakse sageli segamini [[vilt-ristirohi|vilt-ristirohuga]] (''Jacobaea maritima''). Peamine erinevus on lehestikus: vilt-ristirohul on laiad, lamedad ja selgelt eristatavad karvased lehed, samas kui padipõõsas koosneb peamiselt peenikestest siksakilistest traatjatest vartest, millel lehed on peaaegu nähtamatud. == Vaata ka == * [[Suvelilled]] * [[Kserofüüt]] == Viited == {{viited}}{{JÄRJESTA:Mustand:Padipõõsas}} [[Kategooria:Korvõielised]] [[Kategooria:Austraalia taimed]] [[Kategooria:Aiataimed]] 1meks67saimg1bof604l65io65lwcmv 7148244 7148243 2026-05-07T08:15:00Z PKAI-1K 226260 7148244 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Mustand:Padipõõsas}} {{Taksonitabel | nimi = Padipõõsas | värvus = taimed | pilt = Leucophyta brownii 2020-07-10 02.jpg | pildi_allkiri = Padipõõsas oma looduslikus kasvukohas Austraalias | riik = [[Taimed]] (''Plantae'') | hõimkond = [[Õistaimed]] (''Magnoliophyta'') | klass = [[Kaheidulehelised]] (''Magnoliopsida'') | selts = [[Astrilaadsed]] (''Asterales'') | sugukond = [[Korvõielised]] (''Asteraceae'') | perekond = [[Padipõõsas (perekond)|Padipõõsas]] (''Leucophyta'') | liik = '''Padipõõsas''' | ladinakeelne_nimetus = Calocephalus brownii | autor = [[Robert Brown (botaanik)|(Cass.) F.Muell.]] | sünonüümid = * ''Leucophyta brownii'' | pildi_seletus = Padipõõsa õienupud ja hõbedased oksad. }} '''Padipõõsas''' on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonda kuuluv [[igihaljas]] [[poolpõõsas]]. Taim on pärit [[Austraalia]] lõunarannikult ning on aianduses kõrgelt hinnatud oma hõbedase, peaaegu valge viltja tekstuuri ja unikaalse "traatja" välimuse tõttu.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Eestis kasvatatakse padipõõsast peamiselt dekoratiivse [[suvelilled|suvelillena]] või sügisese haljastuselemendina, kuna taim ei talu põhjamaiselt karget talve.<ref>{{cite web |url=https://gardest.ee/padipoosas-p17_k2165212/ |title=Padipõõsas |publisher=Gardest |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Kirjeldus == Padipõõsas moodustab tihedalt hargnenud ja keraja puhmiku, mis kasvab looduses tavaliselt 50–100 cm kõrguseks.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on üleni kaetud tiheda hõbevalge viltkarvastikuga (''tomentum''), mis peegeldab päikesekiirgust ja aitab vähendada aurustumist rannikualade tugevate tuulte käes.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Lehed on taandarenenud ja soomustetaolised ning hoiduvad tihedalt vastu varsi. See ehitus annab taimele omapärase struktuuri. Taimel on väikesed kahvatukollased kerajad [[korvõisik|korvõisikud]], mille läbimõõt on umbes 1,2 cm. Need ilmuvad harude tippudesse suveperioodil.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Levik ja ökoloogia == Padipõõsas on endeemne liik Austraalia lõunarannikule, levides Lääne-Austraaliast kuni Victoria ja Tasmaaniani. Ta kasvab peamiselt avatud rannikupealsetel [[luide|luidetel]] ja kaljupaljanditel, kus on kohastunud ekstreemsete tingimustega, nagu soolased merepritsmed, tugevad tuuled ja toitainevaene pinnas.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on tüüpiline [[kserofüüt]], eelistades täispäikest ja väga head drenaaži; liigniiskes pinnases hukkub taim kiiresti juuremädaniku tõttu. == Kasvatamine ja kasutus == Aianduses kasutatakse padipõõsast kontrasti loomiseks teiste taimedega. Tema neutraalne hõbedane toon sobib hästi kokku eredavärviliste õitsejatega või tumeroheliste okaspuude taustaga. * '''Kasvutingimused:''' Vajab liivast, hästi vett läbilaskvat mulda. Taim on põuataluv ja eelistab leeliselist kuni neutraalset pinnast.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Talvekindlus:''' Padipõõsas talub lühiajaliselt külma kuni −6 °C, kuid pikaajalist külmumist taim üle ei ela. <ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Sügisene haljastus:''' Kuna taim säilitab oma kuju ja värvuse ka pärast kuivamist või külmumist, on see asendamatu sügisestes kompositsioonides koos [[kanarbik|kanarbike]] (''Calluna'') ja eerikatega. == Sarnased liigid == Padipõõsast aetakse sageli segamini [[vilt-ristirohi|vilt-ristirohuga]] (''Jacobaea maritima''). Peamine erinevus on lehestikus: vilt-ristirohul on laiad, lamedad ja selgelt eristatavad karvased lehed, samas kui padipõõsas koosneb peamiselt peenikestest siksakilistest traatjatest vartest, millel lehed on peaaegu nähtamatud. == Vaata ka == * [[Suvelilled]] * [[Kserofüüt]] == Viited == {{viited}}{{JÄRJESTA:Mustand:Padipõõsas}} [[Kategooria:Korvõielised]] [[Kategooria:Austraalia taimed]] [[Kategooria:Aiataimed]] 29ac2lbdvhhyctm5o4es5zh38og5hnp 7148253 7148244 2026-05-07T08:18:48Z PKAI-1K 226260 7148253 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Mustand:Padipõõsas}} {{Taksonitabel | nimi = Padipõõsas | värvus = taimed | pilt = Leucophyta brownii 2020-07-10 02.jpg | pildi_allkiri = Padipõõsas oma looduslikus kasvukohas Austraalias | riik = [[Taimed]] (''Plantae'') | hõimkond = [[Õistaimed]] (''Magnoliophyta'') | klass = [[Kaheidulehelised]] (''Magnoliopsida'') | selts = [[Astrilaadsed]] (''Asterales'') | sugukond = [[Korvõielised]] (''Asteraceae'') | perekond = [[Padipõõsas (perekond)|Padipõõsas]] (''Leucophyta'') | liik = '''Padipõõsas''' | ladinakeelne_nimetus = Calocephalus brownii | autor = [[Robert Brown (botaanik)|(Cass.) F.Muell.]] | sünonüümid = * ''Leucophyta brownii'' | pildi_seletus = Padipõõsa õienupud ja hõbedased oksad. }} '''Padipõõsas''' on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonda kuuluv [[igihaljas]] [[poolpõõsas]]. Taim on pärit [[Austraalia]] lõunarannikult ning on aianduses kõrgelt hinnatud oma hõbedase, peaaegu valge viltja tekstuuri ja unikaalse "traatja" välimuse tõttu.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Eestis kasvatatakse padipõõsast peamiselt dekoratiivse [[suvelilled|suvelillena]] või sügisese haljastuselemendina, kuna taim ei talu põhjamaiselt karget talve.<ref>{{cite web |url=https://gardest.ee/padipoosas-p17_k2165212/ |title=Padipõõsas |publisher=Gardest |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Kirjeldus == Padipõõsas moodustab tihedalt hargnenud ja keraja puhmiku, mis kasvab looduses tavaliselt 50–100 cm kõrguseks.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on üleni kaetud tiheda hõbevalge viltkarvastikuga (''tomentum''), mis peegeldab päikesekiirgust ja aitab vähendada aurustumist rannikualade tugevate tuulte käes.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Lehed on taandarenenud ja soomustetaolised ning hoiduvad tihedalt vastu varsi. See ehitus annab taimele omapärase struktuuri. Taimel on väikesed kahvatukollased kerajad [[korvõisik|korvõisikud]], mille läbimõõt on umbes 1,2 cm. Need ilmuvad harude tippudesse suveperioodil.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Levik ja ökoloogia == Padipõõsas on endeemne liik Austraalia lõunarannikule, levides Lääne-Austraaliast kuni Victoria ja Tasmaaniani. Ta kasvab peamiselt avatud rannikupealsetel [[luide|luidetel]] ja kaljupaljanditel, kus on kohastunud ekstreemsete tingimustega, nagu soolased merepritsmed, tugevad tuuled ja toitainevaene pinnas.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on tüüpiline [[kserofüüt]], eelistades täispäikest ja väga head drenaaži; liigniiskes pinnases hukkub taim kiiresti juuremädaniku tõttu. == Kasvatamine ja kasutus == Aianduses kasutatakse padipõõsast kontrasti loomiseks teiste taimedega. Tema neutraalne hõbedane toon sobib hästi kokku eredavärviliste õitsejatega või tumeroheliste okaspuude taustaga. * '''Kasvutingimused:''' Vajab liivast, hästi vett läbilaskvat mulda. Taim on põuataluv ja eelistab leeliselist kuni neutraalset pinnast.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Talvekindlus:''' Padipõõsas talub lühiajaliselt külma kuni −6 °C, kuid pikaajalist külmumist taim üle ei ela. <ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Sügisene haljastus:''' Kuna taim säilitab oma kuju ja värvuse ka pärast kuivamist või külmumist, on see asendamatu sügisestes kompositsioonides koos [[kanarbik|kanarbike]] ja eerikatega. == Sarnased liigid == Padipõõsast aetakse sageli segamini [[vilt-ristirohi|vilt-ristirohuga]] (''Jacobaea maritima''). Peamine erinevus on lehestikus: vilt-ristirohul on laiad, lamedad ja selgelt eristatavad karvased lehed, samas kui padipõõsas koosneb peamiselt peenikestest siksakilistest traatjatest vartest, millel lehed on peaaegu nähtamatud. == Vaata ka == * [[Suvelilled]] * [[Kserofüüt]] == Viited == {{viited}}{{JÄRJESTA:Mustand:Padipõõsas}} [[Kategooria:Korvõielised]] [[Kategooria:Austraalia taimed]] [[Kategooria:Aiataimed]] fq95xncoyyj0yr7z7k0g6dvpgvmmzi9 7148254 7148253 2026-05-07T08:19:10Z PKAI-1K 226260 7148254 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:Mustand:Padipõõsas}} {{Taksonitabel | nimi = Padipõõsas | värvus = taimed | pilt = Leucophyta brownii 2020-07-10 02.jpg | pildi_allkiri = Padipõõsas oma looduslikus kasvukohas Austraalias | riik = [[Taimed]] (''Plantae'') | hõimkond = [[Õistaimed]] (''Magnoliophyta'') | klass = [[Kaheidulehelised]] (''Magnoliopsida'') | selts = [[Astrilaadsed]] (''Asterales'') | sugukond = [[Korvõielised]] (''Asteraceae'') | perekond = [[Padipõõsas (perekond)|Padipõõsas]] (''Leucophyta'') | liik = '''Padipõõsas''' | ladinakeelne_nimetus = Calocephalus brownii | autor = [[Robert Brown (botaanik)|(Cass.) F.Muell.]] | sünonüümid = * ''Leucophyta brownii'' | pildi_seletus = Padipõõsa õienupud ja hõbedased oksad. }} '''Padipõõsas''' on [[korvõielised|korvõieliste]] sugukonda kuuluv [[igihaljas]] [[poolpõõsas]]. Taim on pärit [[Austraalia]] lõunarannikult ning on aianduses kõrgelt hinnatud oma hõbedase, peaaegu valge viltja tekstuuri ja unikaalse "traatja" välimuse tõttu.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Eestis kasvatatakse padipõõsast peamiselt dekoratiivse [[suvelilled|suvelillena]] või sügisese haljastuselemendina, kuna taim ei talu põhjamaiselt karget talve.<ref>{{cite web |url=https://gardest.ee/padipoosas-p17_k2165212/ |title=Padipõõsas |publisher=Gardest |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Kirjeldus == Padipõõsas moodustab tihedalt hargnenud ja keraja puhmiku, mis kasvab looduses tavaliselt 50–100 cm kõrguseks.<ref name="RHS">{{cite web |url=https://www.rhs.org.uk/plants/75550/leucophyta-brownii/details |title=Leucophyta brownii |publisher=Royal Horticultural Society |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on üleni kaetud tiheda hõbevalge viltkarvastikuga (''tomentum''), mis peegeldab päikesekiirgust ja aitab vähendada aurustumist rannikualade tugevate tuulte käes.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Lehed on taandarenenud ja soomustetaolised ning hoiduvad tihedalt vastu varsi. See ehitus annab taimele omapärase struktuuri. Taimel on väikesed kahvatukollased kerajad [[korvõisik|korvõisikud]], mille läbimõõt on umbes 1,2 cm. Need ilmuvad harude tippudesse suveperioodil.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> == Levik ja ökoloogia == Padipõõsas on endeemne liik Austraalia lõunarannikule, levides Lääne-Austraaliast kuni Victoria ja Tasmaaniani. Ta kasvab peamiselt avatud rannikupealsetel [[luide|luidetel]] ja kaljupaljanditel, kus on kohastunud ekstreemsete tingimustega, nagu soolased merepritsmed, tugevad tuuled ja toitainevaene pinnas.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> Taim on tüüpiline [[kserofüüt]], eelistades täispäikest ja väga head drenaaži; liigniiskes pinnases hukkub taim kiiresti juuremädaniku tõttu. == Kasvatamine ja kasutus == Aianduses kasutatakse padipõõsast kontrasti loomiseks teiste taimedega. Tema neutraalne hõbedane toon sobib hästi kokku eredavärviliste õitsejatega või tumeroheliste okaspuude taustaga. * '''Kasvutingimused:''' Vajab liivast, hästi vett läbilaskvat mulda. Taim on põuataluv ja eelistab leeliselist kuni neutraalset pinnast.<ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Talvekindlus:''' Padipõõsas talub lühiajaliselt külma kuni −6 °C, kuid pikaajalist külmumist taim üle ei ela. <ref name="SMGrowers">{{cite web |url=https://www.smgrowers.com/products/plants/plantdisplay.asp?plant_id=300 |title=Leucophyta brownii (Cushion Bush) |publisher=San Marcos Growers |accessdate=2026-04-05}}</ref> * '''Sügisene haljastus:''' Kuna taim säilitab oma kuju ja värvuse ka pärast kuivamist või külmumist, on see asendamatu sügisestes kompositsioonides koos [[kanarbik|kanarbike]] ja eerikatega. == Sarnased liigid == Padipõõsast aetakse sageli segamini [[vilt-ristirohi|vilt-ristirohuga]]. Peamine erinevus on lehestikus: vilt-ristirohul on laiad, lamedad ja selgelt eristatavad karvased lehed, samas kui padipõõsas koosneb peamiselt peenikestest siksakilistest traatjatest vartest, millel lehed on peaaegu nähtamatud. == Vaata ka == * [[Suvelilled]] * [[Kserofüüt]] == Viited == {{viited}}{{JÄRJESTA:Mustand:Padipõõsas}} [[Kategooria:Korvõielised]] [[Kategooria:Austraalia taimed]] [[Kategooria:Aiataimed]] d80o4a2062x9fem0f6sbttjwm4niftx 0 712731 7148065 7126968 2026-05-06T20:20:03Z Idnavrot 179035 see on mustand mitte päris töö! 7148065 wikitext text/x-wiki '''MUSTAND:Maaelu areng''' tähendab maapiirkondade jätkusuutliku toimimise ja kohalike kogukondade elujõu tagamist. Selle põhieesmärk on vähendada erinevusi maa‑ ja linnapiirkondade vahel, suurendades majanduslikke võimalusi ning parandades sotsiaalsete teenuste kättesaadavust. === Maaelu arengu eesmärgid ja mõju­tegureid === Maaelu arengu peamisteks eesmärkideks on elukvaliteedi parandamine maapiirkondades, majandustegevuste mitmekesistamine, infrastruktuuri ja avalike teenuste arendamine, kogukondade sotsiaalse sidususe tugevdamine ning loodus‑ ja kultuurikeskkonna säilitamine. Arengut mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas [[loodusressursid]], rahvastikustruktuur, [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950509726000122]majandusarengu tase, riiklik ja [[Euroopa Liidu poliitika]] ning [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950509726000122]tehnoloogiline areng. === Maaelu arengu mõõtmine, roll ja poliitikad === Maaelu arengu mõõtmisel arvestatakse iga piirkonna eripärasid, kuna universaalne arendusmudel ei sobi kõigile. Maapiirkonnad mängivad olulist rolli ka [https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950509726000122]kliimapoliitikas, olles märkimisväärsed süsiniku sidujad. Samas võivad maaelu arengut pidurdada [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0264837722002848?pes=vor]maaomandi probleemid, killustatus, [[bürokraatia]] ja vähene investeerimisvõimekus. Maaelu arendamist toetavad mitmed poliitikad ja programmid, nagu [[Euroopa Liit]] ÜPP maaelutoetused, [https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/7cd8f4ca-4527-4cf5-ab4d-2207468dc0c2/content]LEADER‑programm, riiklikud arengukavad ning [[Rohepööre|rohepöörde]] ja [[Digitaliseerimine|digitaliseerimise]] algatused. == Viited == <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gorgan |eesnimi=M |perekonnanimi2=Hartvigsen |kuupäev=September 2022 |pealkiri=Development of agricultural land markets in countries in Eastern Europe and Central Asia |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0264837722002848?pes=vor |vaadatud=07.04.2026 |väljaanne=ScienceDirect}}</ref> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Haavakats |eesnimi=A |kuupäev=2014 |pealkiri=ELLUVIIDUD LEADER PROJEKTIDE MÕJU MAAELU ARENGULE IDA-HARJUMAA LEADER TEGEVUSPIIRKONNAS |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/5aab2ac3-8221-43db-802f-c1481777a6a5/content?authentication-token=eyJhbGciOiJIUzI1NiJ9.eyJlaWQiOiJmMWU3MTQ3MC01NzM2LTRlYzAtYTQ0MS0yNmQyNDAyMmM1YzgiLCJzZyI6WyIyMmYwODM4Mi1iOWM3LTRkODgtYmM1My1hNzA2NjM5MGUyMWYiXSwiYXV0aGVudGljYXRpb25NZXRob2QiOiJsZGFwIiwiZXhwIjoxNzcyMDEwNTEwfQ.8643N2FLI1shWqsnkJftTQEkKNdxLLfsAeBQDMJfEXQ |vaadatud=07.04.22}}</ref> <ref>{{Netiviide |pealkiri= |url=https://iate.europa.eu/search/result/1769864563617/1 |vaadatud=07.04.2026}}</ref> <references /> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chenxing |eesnimi=Wang |perekonnanimi2=Zetong |eesnimi2=Wang |perekonnanimi3=Shuopu |eesnimi3=Qin |perekonnanimi4=Ting |eesnimi4=Li |perekonnanimi5=Yihan |eesnimi5=Hao |perekonnanimi6=Xinyue |eesnimi6=Ma |perekonnanimi7=Mingming |eesnimi7=Wang |perekonnanimi8=Yan |eesnimi8=Yan |kuupäev=Aprill 2026 |pealkiri=Characteristics and structural analysis of China's rural development under the orientation of carbon neutrality:A provincial scale study |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950509726000122 |vaadatud=7. aprill 2026 |väljaanne=Ecological Frontiers |lehekülg=813-824}}</ref> i6er81zqleyhmvj7m36zq5hjh86bwdk 0 712757 7147807 7145430 2026-05-06T12:36:16Z Metzzzz 226730 7147807 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|7. mail 2026|autor=Jan Markus Metsoja|kool=[[Tartu Ülikool]]}} NUMA ehk ''Non-Uniform Memory Access'' on [[Mälu (arvuti)|arvuti mälu]] disain, kus mälule juurdepääsu aeg sõltub mälu asukohast protsessori suhtes.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=What is non-uniform memory access (NUMA)? |url=https://www.techtarget.com/whatis/definition/NUMA-non-uniform-memory-access |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=WhatIs |keel=en}}</ref><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hennessy |eesnimi=John L. |pealkiri=Computer Architecture: A Quantitative Approach |perekonnanimi2=Patterson |eesnimi2=David A. |kirjastus=Morgan Kaufmann |aasta=2019 |isbn=978-0-12-811905-1 |trükk=Kuues |keel=inglise}}</ref> Enamasti kasutatakse seda multitöötluses, näiteks [[Server|serverites]] ja kõrgjõudlusega arvutites ([[:en:High-performance_computing|HPC]]), kus ühes süsteemis võib olla kaks või enam [[Protsessor|protsessorit]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=What is NUMA? — The Linux Kernel documentation |url=https://static.lwn.net/kerneldoc/mm/numa.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=static.lwn.net}}</ref> NUMA-t kasutavas süsteemis pääseb protsessor kiiremini ligi enda lokaalsele mälule kui talle mittelokaalsetele (s.t jagatud või teiste protsessorite lokaalsetele) mäludele.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=NUMA - HPC Wiki |url=https://hpc-wiki.info/hpc/NUMA |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=hpc-wiki.info}}</ref> NUMA arhitektuur on muutunud oluliseks kaasaegsete mitmetuumaliste ja mitme protsessoriga süsteemide juures, kuna see võimaldab vältida traditsioonilise [[Uniform Memory Access|UMA]] (''Uniform Memory Access'') arhitektuuri kitsaskohti. NUMA eesmärk on parandada süsteemi skaleeritavust, vähendada mälusiini koormust ja tagada, et protsessorid saaksid töötada võimalikult väikese [[Latentsusaeg|latentsusega]].<ref name=":2" /><ref name=":1" /> == Ülesehitus == NUMA arhitektuuris jagatakse süsteem mitmeks sõlmeks (ingl k [[:en:Node_(computer_science)|node]]), millest igaüks sisaldab protsessorituumasid, mälukanaleid ja lokaalset füüsilist mälu. Erinevalt UMA süsteemidest, kus kõik protsessorid kasutavad ühist mälusiini, on NUMA eesmärk tuua mälu arvutusüksustele füüsiliselt lähemale, et vähendada latentsust ja suurendada mälu [[Ribalaius|ribalaiust]].<ref name=":3" /> NUMA sõlmed on omavahel ühendatud spetsiaalselte ''interconnect''-tehnoloogiatega - [[Intel]] [[Intel QuickPath Interconnect|QPI]]/[[Intel Ultra Path Interconnect|UPI]], [[AMD]] [[HyperTransport]], AMD [[Infinity Fabric]]), mis võimaldavad protsessoritel vajadusel pääseda ligi ka teiste sõlmede mälule. Kuigi kogu süsteemi mälu on loogiliselt ühtne, ei ole see füüsiliselt homogeenne - ligipääs lokaaalsele mälule on oluliselt kiirem kui kaugmälu kasutamine.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Stallings |eesnimi=William |url=https://os.ecci.ucr.ac.cr/ci0114/material/Stallings/Computer-Organization-Architecture-11th.pdf |pealkiri=Computer Organization and Architecture |kirjastus=Pearson |aasta=2019 |trükk=Üheteistkümnes |keel=inglise}}</ref> === Sõlmed === NUMA süsteemi keskne ehitusüksus on sõlm, mis koosneb tavaliselt ühest või mitmest protsessorituumast, lokaalsest [[Dünaamiline muutmälu|DRAM]] mälust, [[Mälukontroller|mälukontrollerist]] ja ''interconnect''-liidestest teiste sõlmede suunas. Kaasaegsetes serveriprotsessorites on iga protsessoripakett jagatud mitmeks siemiseks NUMA domeeniks, kus igal domeenil on oma mälukanalid ja vahemäluhierarhia. See tähendab, et isegi ühe protsessori sees võib olla mitu NUMA sõlme.<ref name=":0" /> === Mälukontrollerid ja mälukanalid === NUMA arhitektuuris on mälukontrollerid enamasti integreeritud otse protsessorisse. See on oluline erinevus võrreldes UMA süsteemidega, kus mälukontroller oli eraldi kiibil. Integreeritud mälukontroller võimaldab madalamat latentsust, suuremat ribalaiust, otsest kontrolli mälupaigutuse üle ja loomulikku sõlmepõhist mälustruktuuri. Igal sõlmel on oma mälukanalid, mis toimivad sõltumatult teistest sõlmedest. See tähendab, et süsteemi koguribalaius kasvab koos sõlmede arvuga.<ref name="Opteron">{{Netiviide |kuupäev=märts 2007 |pealkiri=AMD Opteron™ Processor Product Data Sheet |url=https://www.amd.com/content/dam/amd/en/documents/archived-tech-docs/datasheets/23932.pdf |vaadatud=2. mail 2026}}</ref> === ''Interconnect''-võrgustik === [[Fail:2x2x2torus.svg|pisi|Kolmedimensioonilise ''torus interconnect''<nowiki/>'i diagramm, kus on 8 sõlme.]] Sõlmede omavaheline ühendus on NUMA toimimise seisukohalt kriitiline. ''Interconnect'' peab tagama piisava ribalaiuse, madala latentsuse, ühtlusprotokollide tõhusa toimimise ning olema skaleeritav kümnete või sadade sõlmedeni. ''Interconnect''<nowiki/>'i kvaliteet määrab, kui suur on latentsuse erinevus lokaalse ja kaugmälu vahel. Levinud ''interconnect'' topoloogiad on ring, ''mesh'' (võrgustik), ''crossbar'' (ristlatt) ja ''torus'' (toor). Ring on neist kõige lihtsam, kuid sõlmede arvu suurenedes kasvab latentsus, ''mesh''<nowiki/>'i puhul ühendub iga sõlm mitme naabriga, see on ka levinuim topoloogia. ''Crossbar'' topoloogias ühendub iga sõlm kõigiga, tegemist on väga kiire ''interconnect''<nowiki/>'iga, aga on ka väga kallis. HPC süsteemides, kus on vaja väga suurt skaleeritavust kasutatakse aga ''torus'' topoloogiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Cray T3E Network: Adaptive Routing in a High Performance 3D Torus |url=https://www.semanticscholar.org/paper/The-Cray-T3E-Network:-Adaptive-Routing-in-a-High-3D-Scott-Thorson/9860074998cf01059d46bec2063f059276e749d8 |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=www.semanticscholar.org}}</ref> === Vahemäluhierarhia === NUMA süsteemides on vahemäluhierarhia eriti oluline, sest see aitab vähendada vajadust kaugmälu järele. Tüüpilise [[vahemälu]] hierarhia kohaselt on vahemälu NUMA süsteemis jaotatud tasemeteks: * L1 - tuumapõhine, väga kiire; * L2 - tuumapõhine või jagatud väikese grupi vahel; * L3 - jagatud sõlme või chipleti sees; * L4 (valikuline) - DRAM-põhine vahemälu; Vahemälude ühtsust tagavad protokollid (MESI, MOESI, MESIF) peavad töötama üle ''interconnect''-võrgu, mis muudab ühtsuse tagamise NUMA süsteemides keerukamaks kui UMA's.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nagarajan |eesnimi=Vijay |perekonnanimi2=Sorin |eesnimi2=Daniel J. |perekonnanimi3=Hill |eesnimi3=Mark D. |perekonnanimi4=Wood |eesnimi4=David A. |kuupäev=2020 |pealkiri=A Primer on Memory Consistency and Cache Coherence |url=https://link.springer.com/book/10.1007/978-3-031-01764-3?error=cookies_not_supported&code=baa8c256-68ff-4576-bf92-77d1abf3d0a7 |ajakiri=Synthesis Lectures on Computer Architecture |doi=10.1007/978-3-031-01764-3 |issn=1935-3235}}</ref> == Eelised ja puudused == NUMA arhitektuur pakub mitmeid eeliseid: * Parem skaleeritavus - võimalik lisada rohkem protsessoreid ilma märkimisväärse jõudluse languseta; * Suurem ribalaius - igal protsessoril on oma mälukanal; * Väiksem pudelikael võrreldes [[Uniform Memory Access|UMA]] süsteemidega; * Suurem mäluhulk; NUMA-l on ka mõned puudused: * Keerulisem programmeerimine - tarkvara peab arvestama mälu asukohaga <ref name=":1" />; * Jõudluse varieeruvus - mittelokaalse mälu kasutus võib süsteemi märkimisväärselt aeglustada; * Lõimemigratsioon - kui protsess liigub ühelt protsessorilt teisele, võib see protsess hakata kasutama kaugmälu; == Ajalugu == NUMA juured ulatuvad 1980.-1990. aastatesse, mil hakati otsima lahendusi mitme protsessoriga süsteemide skaleeritavuse parandamiseks. Varasemad süsteemid kasutasid peamiselt [[Uniform Memory Access|UMA]] arhitektuuri, kuid protsessorite arvu kasvades muutus ühine mälusiin kitsaskohaks. Selle tulemusena hakkasid teadlased ja arvutitootjad otsima viise, kuidas vähendada mälusiini koormust ja pakkuda paralleelsust.<ref name=":3" /> [[Fail:BBN_TC2000_Processor_board.jpg|pisi|245x245px|BBN TC2000 (Butterfly) protsessorite trükkplaat.]] === Varased NUMA-süsteemid (1980-1990) === NUMA arhitektuuri varajaseks eelkäijaks peetakse [[:en:BBN_Butterfly|BBN Butterfly]] süsteemi, mis kasutas hajutatud mälu ja mitmetasandilist lülitusvõrku, et võimaldada protsessoritele ligipääsu nii lokaalsele kui ka kaugmälule.<ref name="BBN">{{Netiviide |pealkiri=The BBN Butterfly |url=https://homepages.inf.ed.ac.uk/rni/comp-arch/Shmem/bbn.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=homepages.inf.ed.ac.uk}}</ref> Süsteem ei olnud täiuslik, kuid see demonstreeris, et mälule ligipääsu latentsust saab vähendada, kui mälu jaotada füüsiliselt mitme sõlme vahel. Teine oluline varajane süsteem oli Encore Multimax, mis kasutas jagatud mälu, vahemälu ühtsuse mehhanisme ja võimaldas mitme protsessoriga töökoormusi paremini skaleerida kui traditsioonilised UMA masinad.<ref name="Encore">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Enterprise |eesnimi=I. D. G. |url=https://books.google.ee/books?id=zrOC44tBR68C&pg=PA14&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false |pealkiri=Computerworld |kuupäev=1985-09-16 |kirjastus=IDG Enterprise |keel=en}}</ref> === ccNUMA teke (1990ndad) === 1990. aastatel toimus oluline läbimurre: ''cache-coherent'' NUMA arhitektuuride teke. Need süsteemid tagasid, et kõik protsessorid näevad ühtset mälupilti, isegi kui andmed asuvad erinevates vahemäludes. See lahendas ühe varasemate NUMA-süsteemide suurima probleemi - vahemälude järjekindlusetuse. Kõige mõjukam ccNUMA süsteem oli [[:en:SGI_Origin_2000|Silicon Graphics Origin 2000]], mis kasutas kataloogipõhist ühtsusprotokolli ja NUMAlink tehnoloogiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=sgistuff.net : Hardware : Systems : Origin 2000 / Onyx 2 |url=http://www.sgistuff.net/hardware/systems/origin2000onyx2.html |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=www.sgistuff.net}}</ref> Origin 2000 võimaldas süsteeme skaleerida sadade protsessoriteni, säilitades samal ajal mälu ühtluse ja suhteliselt madala latentsuse.[[Fail:Intel_Nehalem_arch.svg|pisi|QPI paiknemine Intel Nehalem arhitektuuris.|356x356px]] Samal perioodil ilmus ka [[Sequent NUMA-Q]], mis oli üks esimesi kommertslikke ccNUMA servereid.<ref name="Sequent">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Gupta |eesnimi=David Culler, Jaswinder Pal Singh, Anoop |url=https://www.oreilly.com/library/view/parallel-computer-architecture/9780080573076/chapter-163.html |pealkiri=Parallel Computer Architecture |isbn=978-0-08-057307-6 |keel=en}}</ref> === NUMA standardiseerimine ja laialdane kasutuselevõtt (2000-2010) === 2000ndatel muutus NUMA serveriarhitektuuride standardiks. Aastal 2003 ilmus [[AMD]] Opteron, mis oli esimene [[x86]] protsessor, mis integreeris mälukontrolleri protsessorisse ja kasutas HyperTransport-põhist NUMA ühendust.<ref name="Opteron" /> [[Intel]]<nowiki/>i vastus sellele tuli aastal 2008 Intel [[Nehalem (mikroarhitektuur)|Nehalem]] näol, mis oli esimene Intel Xeon arhitektuuri põhine protsessor, mis kasutas ''[[Intel QuickPath Interconnect|QuickPath Interconnect]]'' (QPI) tehnoloogiat ja NUMA-laadset mälumudelit.<ref name="IntelQPI">{{Netiviide |kuupäev=märts 2008 |pealkiri=First the Tick, Now the Tock: Next Generation Intel Microarchitecture (Nehalem) |url=https://www.intel.com/pressroom/archive/reference/whitepaper_Nehalem.pdf |vaadatud=2. mail 2026}}</ref> === Kaasaegne NUMA ja chiplet-arhitektuurid (2010 - tänapäev) === Aastal 2017 tõi AMD turule [[Epyc|EPYC]] serveriprotsessorid, mis kasutasid mitmest kiibist koosnevat [[chiplet]]-arhitektuuri. Iga chiplet oli omaette NUMA sõlm, ühendatud ''[[Infinity Fabric]]''u kaudu teistega.<ref name="AMDIF">{{Netiviide |pealkiri=Engineering:Epyc |url=https://handwiki.org/wiki/Engineering:Epyc |vaadatud=2026-05-02 |väljaanne=HandWiki |keel=en}}</ref> See lähenemine võimaldas protsessorituumade arvu suurendada, säilitades samal ajal mälu ribalaiuse ja hoida latentsus kontrolli all. Intel vastas [[Xeon]] Scalable platvormiga, mis kasutas UPI (''Ultra Path Interconnect'') tehnoloogiat ja mitut mälukanalit sõlme kohta.<ref name="IntelUPI">{{Uudiseviide |pealkiri=Intel Unveils Powerful Intel Xeon Scalable Processors, Bringing Next-Generation Business and Consumer Experiences to Life {{!}} Intel Newsroom |keel=en-US |väljaanne=Intel Newsroom |url=https://newsroom.intel.com/news-releases/intel-unveils-powerful-intel-xeon-scalable-processors-bringing-next-generation-business-consumer-experiences-life/ |vaadatud=2026-05-02}}</ref> == ccNUMA ja vahemälu ühtsus == ccNUMA (''cache-coherent'' NUMA) on NUMA arhitektuuri edasiarendus, mille keskne eesmärk on tagada vahemälu ühtsus kõigi protsessorite vahel sõltumata sellest, millises sõlmes andmed füüsiliselt asuvad. Kui klassikalises NUMA süsteemis võib iga sõlm hallata oma mälu sõltumatult, siis ccNUMA tagab, et kõik protsessorid näeksid ühtset ja järjekindlat mälupilti. See muudab ccNUMA-st sobiliku arhitektuuri üldotstarbelistele serveritele, andmebaasidele ja HPC rakendustele, kus programmide korrektsus sõltub mälupildist.<ref name=":4" /> === Ühtsusprotokollid === ccNUMA toimimise keskmes on ühtsusprotokollid, mis tagavad, et protsessorite vahemälud ei sisalda üksteisega vastuolus olevaid andmeid. Kõige levinumad protokollid on MESIF (''Modified, Exclusive, Shared, Invalid, Forward''), mis on kasutusel Intel Xeon platvormidel ning MOESI (''Modified, Owned, Exclusive, Shared, Invalid''), mis on kasutusel AMD serveriprotsessorites. Need protokollid määravad, millal andmeid uuendatakse ja millal need tuleb teistele sõlmedele edastada.<ref name=":3" /> Ühtsusprotokollid peavad töötama üle ''interconnect''-võrgu, mis muudab ccNUMA oluliselt keerukamaks, kui UMA süsteemid, kus kõik vahemälud kuulavad ühte ühist siini. Andmete edastamiseks ccNUMA süsteemides on kaks põhilist lähenemist: siini pealtkuulamist (ingl k ''bus snooping'') ning kataloogipõhist ühtsust (ingl k ''directory-based coherence''). Siini pealtkuulamise puhul jälgib iga vahemälu siini peal toimuvaid operatsioone ning uuendab enda sisu vastavalt. Selline lähenemine sobib väiksematele süsteemidele, kus sõlmede ja ühenduste arv on väike. Suuremate süsteemide puhul läheks pealtkuulamise jaoks vajalike ühenduste tegemine liiga kalliks ja latentsus suureneks. Kataloogiipõhise ühtsuse puhul on iga sõlme juures eraldi kataloog, kus iga mälulehekülje või vahemälu rea kohta hoitakse kirjet, mis näitab, millistes vahemäludes andmed asuvad. Selline lähenemine vähendab suhtlusvõrgu koormust, kuna sõlmed suhtlevad ainult siis, kui see on vajalik. Selline lähenemine on suurtele süsteemidele kõige sobivaim ja on ühtlasi ka tänapäeva ccNUMA standard.<ref name=":4" /> === ccNUMA sõlmede ülesehitus === ccNUMA sõlm sisaldab protsessorituuma(sid), mitmetasandilist vahemälu, mälukontrollerid, ''interconnect''-liideseid ja ühtsuskontrollerit. Ühtsuskontroller on ccNUMA eripära, see haldab vahemäludevahelist suhtlust ja tagab, et andmete olekud oleksid kooskõlas. Mõnes süsteemis, näiteks Intel Xeon, on see integreeeritud vahemällu<ref>{{Netiviide |pealkiri=Intel® 64 and IA-32 Architectures Optimization Reference Manual Volume 1 |url=https://www.intel.com/content/www/us/en/content-details/671488/intel-64-and-ia-32-architectures-optimization-reference-manual-volume-1.html |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Intel}}</ref>, teistes, näiteks AMD EPYC, on see osa ''interconnect'' loogikast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=AMD Technical Information Portal |url=https://docs.amd.com/v/u/en-US/40332_4.09_APM_PUB |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=docs.amd.com}}</ref> === Mälu järjepidevus === Lisaks ühtsusele peab ccNUMA tagama mälu järjepidevuse, seda tehakse reeglitega, mis määravad, millises järjekorras protsessorid mälukirjeid näevad. Levinuimad mudelid on TSO (''Total Store Order''), RC (''Relaxed Consistency'') ja SC (''Sequential Consistency''). Kuivõrd TSO ja RC on kasutuses levinud (Intel kasutab TSO-d ning ARM ja POWER põhised serverid RC-d), siis SC näol on tegemist teoreetilise ideaaliga, mida täies mahus rakendada on raske.<ref name=":4" /> === Eelised ja puudused === ccNUMA eelisteks on ühtse mäluruumi olemasolu, mis lihtsustab programmeerimist; skaleeritavust, mis muudab selle sobivaks suurtele serveritele ja HPC süsteemidele ning tõhus vahemälu kasutus, mis vähendab kaugmälu kasutamise vajadust. Puudusteks on ühtsusprotokollide keerukus, mis on suur riist- ja tarkvaraline lisakulu ning koormus ''interconnect''-süsteemile, sest ühtsussõnumid võivad teatud hetkedel hõivata suure osa liiklusest.<ref name=":4" /> == Viited == <references /> 0dl7coe58sz3pguu06tttvbf79nvhmq 102 712839 7148294 7127760 2026-05-07T09:50:08Z ~2026-27637-57 228829 Rohkem viiteid 7148294 wikitext text/x-wiki [[Fail:Dried Flowers.jpg|pisi|Raamatuvahelise pressimise teel herbariseeritud taimed.]] '''Herbariseerimine''' on taimse materjali organiseeritud kogumine, millele järgneb kuivatamine, pressimine ja säilitamine. Kuivatada saab terveid taimi või osa taimest - [[õis]], [[leht]], vars, juur, oks, [[Seeme|seemned]]. Taimse materjali leiab aiast, loodusest või poest. == Kasutamine == Herbariseerimine on kõige tuntum herbaariumi näitel. [[Herbaarium]] on kuivatatud taimede süstematiseeritud kogu ehk need taimed on kuivatatud uurimiseks ja pikemaajaliseks säilitamiseks. Herbariseerimist saab kasutada teede joomiseks talvel, kui taim looduslikult ei kasva. Taimi kuivatatakse ka nende ilu pärast. Kuivadest taimedest tehtud esemed ja kunst säilivad kauem ning neid saab laiemalt kasutada kui elus taimi. Näiteks taimebuketid ja kuivatatud taimed dekoratsiooni elemendina seintel, kaartidel, maalidel jne.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Taimede kuivatamine ja säilitamine |url=https://maakodu.delfi.ee/artikkel/24866087/taimede-kuivatamine-ja-sailitamine |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=Maakodu |keel=et}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=CIR495/EP004: Drying and Preserving Plant Materials for Decorative Uses |url=https://ask.ifas.ufl.edu/publication/EP004 |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=Ask IFAS - Powered by EDIS |keel=en}}</ref> == Meetodid == Iga meetodi jaoks on vaja värsket ja kuiva taime, mis puhastatakse mustusest, millelt eemaldatakse ebavajalikud osad ning taime vars lõigatakse meelepärase pikkuseni. === Õhk === Taimed tuleb varrest kokku siduda, et moodustuks väike [[Vihk|taimevihk]], ning õis allapoole: * kuiva * pimedasse * sooja * hea õhustatusega kohta rippuma panna.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Oehler |eesnimi=Nellie |kuupäev=2020-09-10 |pealkiri=Drying herbs |url=https://extension.oregonstate.edu/food/preservation/drying-herbs |ajakiri=Family & Community Health |keel=en}}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Hunt |eesnimi=Kaia-Kaire |kuupäev=2023-05-08 |pealkiri=Ravimtaimede korjamine ja kuivatamine |url=https://www.naturalinda.ee/ravimtaimede-korjamine-ja-kuivatamine/ |vaadatud=2026-05-07 |väljaanne=Naturalinda |keel=et}}</ref> Lihtsasti pudenevad taimed võib laotada teki või lina peale soojas pimedas ja hea õhustatusega ruumis.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Hallitavad taimed tuleb vihust eemaldada. Paari nädalaga on taimed kuivad ning valmis edasiseks kasutamiseks. === Silikageel === Õied tuleb asetada [[Silikageel|silikageeli]] nii, et need oleksid kaetud. Kontrollida mõne päeva tagant. Lõpptulemusena imab geel niiskuse ja muudab õite värvi. <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=How to dry flowers and foliage |url=http://www.rhs.org.uk/garden-inspiration/floristry/how-to-dry-flowers-and-foliage?fbclid=IwY2xjawRDp7dleHRuA2FlbQIxMABicmlkETB3WXhTM252M21tNDdJY0NIc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHpURzu0IFJt7T5GHV |vaadatud=2026-04-08 |väljaanne=www.rhs.org.uk |keel=en-gb}}</ref><ref name=":2" /> === Raamatu vahel pressimine === Taimed tuleb asetada sirgelt kahe paberilehe vahele, mis omakorda pannakse raskuse saavutamiseks raamatu vahele. Pressitud lilled kuivavad nädala jooksul ja säilitavad oma värvi.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Kuivatatud taimede säilitamine == Taimi on soovituslik hoiustada kuivas, pimedas ning jahedas õhukindlas ruumis, et nende värv ja lõhn säiliks kauem.<ref name=":0" /><ref name=":3" /> Kuivatatud ravimtaimi võib hoida külmkapis. == Viited == {{Viited}} jokqkiz527hedyprabjugue0mn8b15b 0 713291 7148055 7138360 2026-05-06T19:31:53Z Metsavend 738 7148055 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Maraş shooting 2026.png|pisi|İsa Aras Mersinli]] '''Onikişubati koolitulistamine''' toimus [[15. aprill]]il [[2026]] [[Türgi]]s [[Onikişubati ringkond|Onikişubati ringkonnas]] [[Kahramanmaraşi provints]]is Ayser Çalıki keskkoolis, kus relvastatud mees tappis 9 inimest ja haavas veel 13. Tulistamine toimus 28 tundi pärast teist koolitulistamist ([[2026. aasta Sivereki koolitulistamine|2026. aasta Sivereki koolitulistamist]] [[Kahramanmaraşi provints]]is [[Şanlıurfa provints]]is [[Sivereki ringkond|Sivereki ringkonnas]]). Onikişubati koolitulistamine oli ohvriterikkaim koolitulistamine Türgis. == Taust == Koolitulistamised on Türgis väga haruldased. Türgis on ranged relvaseadused, mis nõuavad litsentseerimist, registreerimist, vaimse tervise ja kriminaalse tausta kontrollimist ning ebaseadusliku relva omamise eest karme karistusi. Pärast Sivereki koolitulistamist kuulutasid paljud Türgi õpetajate ametiühingud välja üleriigilise ühepäevase tööseisaku 15. aprilliks, et protesteerida õpetajate ja õpilaste turvalisuse puudumise vastu. == Tulistamine == Kahramanmaraşi kuberneri kantselei ja kohalike õiguskaitseorganite esialgsete teadete kohaselt algas tulistamine kohaliku aja järgi umbes kell 13.30. Väidetavalt alustas tulistaja tulistamist kooli sisehoovis, enne kui läks sisse ja jätkas rünnakut klassiruumis. Rünnakus kasutati viit tulirelva ja seitset salve. Õpilased üritasid väidetavalt oma elu päästa, hüpates kooliakendest välja. == Ohvrid == Surma said üks õpetaja ja 8 õpilast, 13 inimest sai haavafa. == Toimepanija == Kurjategija identifitseeriti kui 14-aastane İsa Aras Mersinli, kes oli kooli 8. klassi õpilane. Väidetavalt sisenes ta kooli oma isale, endisele politseinikule, kuuluvate relvadega, mis ta oli seljakotti peitnud. == Tagajärjed == Varsti pärast esimesi teateid saabusid sündmuskohale turvajõud ja arreteerisid kahtlusaluse. Kohe saadeti kiirabibrigaadid vigastatuid aitama ja lähedalasuvatesse haiglatesse viima. Kahramanmaraşi koolid suleti pärast intsidenti kaheks päevaks. Siseminister [[Mustafa Çiftçi]], haridusminister [[Yusuf Tekin]] ja tervishoiuminister [[Kemal Memişoğlu]] teatasid oma kavatsusest reisida Kahramanmaraşisse, et juhtida reageerimistegevust ja aidata peresid. Vabariikliku Rahvapartei (CHP) pressiesindaja [[Zeynel Emre]] tegi ettepaneku paigutada 65 000 spetsialiseerunud seersanti turvatöötajatena Türgi koolidesse. == Uurimine == Rünnaku motiivi uuritakse. Türgi justiitsministeerium teatas tulistamise kajastamise keelust "uurimise terviklikkuse huvides". Käimasolevale uurimisele on määratud seitse prokuröri. Riiklik ringhääling TRT teatas, et ka kurjategija isa on ülekuulamiseks kinni peetud. == Vastused == Mitmed Türgi suured jalgpalliklubid ja Türgi Jalgpalliliit (TFF) avaldasid ametlikke kaastundeavaldusi. Õpetajate ametiühingud Eğitim-İş ja Eğitim-Sen teatasid üleriigilisest kolmepäevasest streigist 15., 16. ja 17. aprillil, et juhtida tähelepanu koolides sagenevale vägivallale. [[Kategooria:Koolitulistamised]] [[Kategooria:Türgi ajalugu]] [[Kategooria:2026]] 04rv08a9zpzrt3l41bbg4bgi93pczqn 0 713811 7148269 7147673 2026-05-07T09:15:25Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Indie-mäng]] pealkirja [[Indie-mäng]] alla: Lõpetatud 7147673 wikitext text/x-wiki    '''Indie-mäng''' või '''indie-videomäng''' (lühend "'''iseseisvalt tehtud videomäng'''" või "'''sõltumatu videomäng'''") on videomäng, mille on loonud üksikisikud või väiksemad arendusmeeskonnad ning erinevalt enamikust [[AAA-kategooria videomäng|AAA-kategooria mängudest]], tavaliselt ilma suure mänguavaldaja rahalise ja tehnilise abita. Iseseisvuse ja arendamisvabaduse tõttu keskenduvad indie-mängud [[Innovatsioon|innovatsioonile]], eksperimentaalsele mängukogemusele ning võtavad riske, mida tavaliselt AAA-mängud ei võta. Indie-mänge pigem müüakse digitaalselt kui jaemüügis just sellepärast, et neil puudub mänguavaldaja tugi. See termin on analoogne [[India muusika|indie-muusikaga]] või [[Indie-film|indie-filmiga]]. Indie-mängude arendamine sai alguse algaja- ja hobiprogrammeerimisest, mis tekkisid koos [[personaalarvuti]] ja lihtsa arvutikeele [[BASIC]] tulekuga 1970.–1980. aastatel. Niinimetatud "magamistoaprogrammeerijad", eriti Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas, tegid oma mänge ja levitasid neid posti teel. 1990. aastatel interneti tulekuga läksid nad üle teistele tarkvara levitamise viisidele, näiteks [[Jaosvara|jagamisvarale]] ja muudele failide jagamise meetoditele. Selleks ajaks oli aga huvi hobiprogrammeerimise vastu vähenenud arenduskulude kasvu ja videomängude väljaandjate ning kodukonsoolide konkurentsi tõttu. Tänapäevane lähenemine indie-mängudele tulenes 2000. aastate alguses mitmete tegurite koosmõjust, näiteks tehnilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kontseptsioonidest, mis muutsid indie-mängude arendamise ja väljaandmise odavamaks, kuid olid ka inimestele rohkem nähtavamad ning pakkusid tavapärastest mängudest uuemat mänguviisi. Mitmed indie-mängud said sel hetkel edulugudeks, mis tekitasid valdkonna vastu suuremat huvi. Sellest ajast alates on tekkinud uusi tööstusvõimalusi, sealhulgas uued digitaalsed poed, [[ühisrahastus]] ja muud indie-rahastamisvõimalused, mis aitavad uutel meeskondadel oma mänge käima lükata. Lisaks on olemas odavad ja [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] arendusvahendid väiksematele meeskondadele kõigil mänguplatvormidel. On ka väiksemad indie-mängude avaldajad, kes jätavad arendajatele loomingulise vabaduse. Indie-mänge on teiste peavoolumängude kõrval tunnustatud ka mängutööstuse auhinnatseremooniatel. Umbes 2015. aasta paiku tekitas üha suurenev avaldatud indie-mängude arv hirmu nö "indiepokalüpsise" ees, mille põhjuseks nimetati indie-mängude ületootmist, mis oleks muutnud kogu turu kahjumlikuks. Kuigi turg ei kukkunud kokku, on mängude leitavus enamiku indie-arendajatele endiselt probleemiks, mistõttu paljud mängud ei osutu rahaliselt kasumlikuks. Edukad indie-mängud on näiteks "Cave Story", "Braid", "Super Meat Boy", [[Terraria|"Terraria"]], "Fez", "Hotline Miami", "Shovel Knight", [[Hollow Knight|"Hollow Knight"]] ja "Undertale". Teised indie-mängud on oma edu tõttu saanud multimeediafrantsiisideks, sealhulgas [[Minecraft|"Minecraft"]], "Five Nights at Freddy's", "Cuphead" ja [[Among Us|"Among Us"]]. Mõned indie-mängud on tunnustatud kõigi aegade parimateks videomängudeks, sealhulgas "Hades" ja "Balatro", kusjuures paljud mängud on loonud uusi videomängužanre, näiteks "Slay the Spire" ning [[Vampire Survivors|"Vampire Survivors"]]. == Definitsioon == Termin "indie-mäng" põhineb sarnastel terminitel nagu [[Sõltumatu film|indie-film]] ja [[Indie|indie-muusika]], kuna see on sageli seotud iseseisva avaldamise ja sõltumatusega suurtest stuudiotest või levitajatest.<ref name="eurog whatisindie">{{Cite web|last=Dutton|first=Fred|url=http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|title=What is Indie?|website=[[Eurogamer]]|date=2012-04-18|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160307031114/http://www.eurogamer.net/articles/2012-04-16-what-is-indie|archive-date=2016-03-07}}</ref> Sarnaselt indie-filmide ja -muusikaga puudub täpne ja laialdaselt aktsepteeritud definitsioon sellele, mis moodustab "indie-mängu", välja arvatud see, et indie-mängudel ei ole suuri avaldajaid ja arendajaid nagu AAA-kategooria mängudel.<ref name="IGMWhatIsIndie">{{Cite web|last=Gnade|first=Mike|url=http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|title=What Exactly is an Indie Game?|website=The Indie Game Magazine|date=July 15, 2010|access-date=January 9, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20130927182457/http://www.indiegamemag.com/what-is-an-indie-game/|archive-date=September 27, 2013}}</ref><ref name="GamasutraStateOfIndie">{{Cite web|last=Gril|first=Juan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-state-of-indie-gaming|title=The State of Indie Gaming|website=[[Gamasutra]]|date=April 30, 2008|access-date=January 14, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214919/http://www.gamasutra.com/view/feature/3640/the_state_of_indie_gaming.php|archive-date=December 7, 2013}}</ref><ref name="GameTunnelUnderstanding">{{Cite web|last=MacDonald|first=Dan|url=http://www.gametunnel.com/understanding-independent-article.php|title=Understanding "Independent"|website=Game Tunnel|date=May 3, 2005|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20080929120847/http://www.gametunnel.com/articles.php?id=267|archive-date=September 29, 2008}}</ref><ref name="IGNCategoryDelusion">{{Cite web|last=Thomsen, Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|title=The 'Indie' Delusion: The Gaming Category that Doesn't Exist|website=[[IGN]]|date=January 25, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20140222083504/http://www.ign.com/articles/2011/01/26/the-indie-delusion-the-gaming-category-that-doesnt-exist|archive-date=February 22, 2014}}</ref> GameSpoti Laura Parker andis ühe lihtsa definitsiooni: "sõltumatu videomängude arendus on mängude loomine ilma avaldajate toetuseta". See aga ei hõlma kõiki olukordi.<ref name=":1">{{Cite web|last=Parker|first=Laura|url=http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=2011-02-13|access-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160321215506/http://www.gamespot.com/articles/the-rise-of-the-indie-developer/1100-6298425/|archive-date=2016-03-21}}</ref> IGNi esindaja Dan Pearce väitis, et ainus üldine arusaam indie-mängust on "ma tean seda, kui ma seda näen", kuna ükski definitsioon ei suuda tabada, milliseid mänge peetakse laialdaselt indie-mängudeks.<ref name="ign indie def"></ref> Indie-mängudel on üldiselt teatud ühised tunnused. Üks viis indie-mängu määratlemiseks on selle iseseisvus, mis võib olla üks järgmistest:<ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref> * Rahaline sõltumatus: sellistes olukordades on arendajad mängu arendamise ja/või avaldamise eest tasunud ise või kasutanud rahastamisallikaid, nagu näiteks ühisrahastust, ning seda konkreetselt ilma suure avaldaja rahalise toetuseta. * Mõtte iseseisvus: antud juhul lõid arendajad oma mängu ilma kolmanda isiku, näiteks avaldaja, järelevalve või suunava mõjuta. Teine viis indie-mänguna hindamiseks on uurida selle arendusmeeskonda, kuna indie-mänge arendavad üksikisikud, väikesed meeskonnad või väikesed sõltumatud ettevõtted, mis on sageli loodud just ühe konkreetse mängu arendamiseks.<ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref><ref name=":3">{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}};</ref><ref name="GameTunnelInnovation">{{Cite web|last=Carroll|first=Russell|url=http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|title=Indie Innovation?|website=GameTunnel|date=June 14, 2004|access-date=February 7, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090615003836/http://www.gametunnel.com/indie-innovation-article.php|archive-date=June 15, 2009}}</ref> Tavaliselt on indie-mängud väiksemad kui peavoolumängud.<ref name="GameTunnelInnovation" /> Videomängude avaldajad üldiselt ei toeta indie-mängude arendajaid rahaliselt, kuna nad ei julge riskida ning pigem eelistavad "suure eelarvega mänge".<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Prince |eesnimi=Marcelo |perekonnanimi2=Roth |eesnimi2=Peter |kuupäev=21. detsember 2004 |pealkiri=Videogame Publishers Place Big Bets on Big-Budget Games |url=https://www.wsj.com/articles/0,,SB110243451698593254,00# |vaadatud=1. juulil 2013 |väljaanne=[[Wall Street Journal#Internet expansion|Wall Street Journal Online]] |tsitaat=''The jump in development and marketing costs has made the videogame industry "enormously risk averse,[...]Publishers have largely focused on making sequels to successful titles or games based on movie or comic book characters, which are seen as less risky. "We don't green light any more things that will be small or average size games.[...]"''}}</ref> Selle asemel on indie-mängude arendajatel tüüpiliselt väiksemad eelarved, mis tihti tähendab, et nad ise isiklikult rahastavad oma mängu või loodavad ühisrahastuse peale.<ref name="IGMWhatIsIndie"></ref><ref name="GamasutraStateOfIndie" /><ref name="IGNCategoryDelusion"></ref><ref>{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}; {{Harvnb|Moore|Novak|2010|lk=272}}; {{Harvnb|Bates|2004|lk=252}}; {{Harvnb|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}</ref><ref name="GameSpotRiseOfIndieDev">{{Cite web|last=Parker, Laura|url=http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|title=The Rise of the Indie Developer|website=[[GameSpot]]|date=February 14, 2011|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20121108174237/http://www.gamespot.com/features/the-rise-of-the-indie-developer-6298425/|archive-date=November 8, 2012}}</ref> Kuna arendajad on iseseisvad, ei ole neil kontrollivaid huve<ref name="GameTunnelUnderstanding"></ref> ega loomingulisi piiranguid<ref name="GamasutraStateOfIndie" /><ref name="JoystiqBeingSuccessful">{{Cite web|last=Kelly|first=Kevin|url=http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|title=SXSW 2009: Being Indie and Successful in the Video Game Industry|website=[[Joystiq]]|date=March 17, 2009|access-date=February 4, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20121021004111/http://www.joystiq.com/2009/03/17/sxsw-2009-being-indie-and-successful-in-the-video-game-industry/|archive-date=October 21, 2012}}</ref><ref name="IGNCategoryDelusion" /> ning erinevalt peavoolumängudest ei vaja nad avaldaja luba.<ref name="IGMWhatIsIndie" />{{Sfn|Bethke|2003|lk=102}} Indie-mängude disainiotsuseid ei piira ka eraldatud eelarve.<ref name="JoystiqBeingSuccessful" /> Lisaks on meeskondadel suurem individuaalne osalus.<ref name="MCVMoreCreative">{{Cite web|last=Crossley|first=Rob|url=http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|title=Indie game studios 'will always be more creative'|website=[[MCV (magazine)|MCV]]|date=May 19, 2009|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20090605212542/http://www.mcvuk.com/news/34326/Indie-game-studios-will-always-be-more-creative|archive-date=June 5, 2009}}</ref> See vaade pole siiski kõikehõlmav, kuna on mitu näidet mängudest, mis ei olnud täiesti iseseisvalt arendatud, kuid ikkagi peetakse indie-mängudeks.<ref name="eurog whatisindie"></ref> Mõned märkimisväärsed näited sellistest mängudest on järgmised: * Mängu "Journey" lõi thatgamecompany, kuid selle rahastamisel ja avaldamisel toetas [[Sony]]. Kellee Santiago thatgamecompanyst usub, et nad on iseseisev stuudio, kuna nad suutsid oma mängu uuendada ilma Sony sekkumiseta.<ref name="eurog whatisindie"></ref> * Sarnaselt töötas "Bastioni" välja Supergiant Games, kuid selle avaldas [[Warner Bros.|Warner Bros. Entertainment]], peamiselt selle tõttu, et vältida raskusi Xbox Live'i sertifitseerimisprotsessiga.<ref>{{Cite web|last=Cook|first=Dave|url=https://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|title=Why Supergiant ditched publishers for the release of Transistor – interview|website=[[VG247]]|date=May 13, 2014|access-date=April 26, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20150908044808/http://www.vg247.com/2014/05/13/transistor-supergiant-interview-ps4-pc/|archive-date=September 8, 2015}}</ref> Supergianti esindaja Greg Kasavin märgib, et nad peavad oma stuudiot indie-stuudioks, kuna neil puudub emaettevõte.<ref name="eurog whatisindie" /><ref>{{Cite web|last=Winchester|first=Herny|url=http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|title=Bastion developer talks indie publishing|website=[[PC Gamer]]|date=November 14, 2011|access-date=August 26, 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150924145720/http://www.pcgamer.com/bastion-developer-talks-indie-publishing/|archive-date=September 24, 2015}}</ref> * Mängu "The Witness" arendas Jonathan Blow ja tema stuudio Thekla, Inc. Kuigi see oli iseseisvalt rahastatud ja avaldatud, maksis mängu arendus umbes 6 miljonit dollarit ja selle hind oli 40 dollarit, mis on erinev enamikust indie-mängudest, mille hind on tüüpiliselt kuni 20 dollarit. Blow uskus, et seda tüüpi mäng esindas midagi indie- ja AAA-kategooria mängude vahepealset.<ref name="engadget jan16">{{Cite web|last=Conditt|first=Jessica|url=https://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|title=Traveling through time with 'Braid' creator Jonathan Blow|publisher=[[AOL Tech]]|website=[[Engadget]]|date=January 21, 2016|access-date=January 21, 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160121193259/http://www.engadget.com/2016/01/21/traveling-through-time-with-braid-creator-jonathan-blow/|archive-date=January 21, 2016}}</ref> * "No Man's Sky" arendas Hello Games, kuigi Sony avaldustoetusega, mis ei olnud rahaline. Ilmumise ajal oli mängu hind võrdne tüüpilise AAA-kategooria mänguga. Sean Murray Hello Gamesist usub, et kuna nad on endiselt väike meeskond ja mäng on väga eksperimentaalne, peavad nad end iseseisvaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kamen |eesnimi=Matt |kuupäev=4. märts 2016 |pealkiri=No Man's Sky director: 'everything is to the wire, we work all night' |url=https://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305112500/http://www.wired.co.uk/news/archive/2016-03/04/no-mans-sky-sean-murray-interview |arhiivimisaeg=5. märts 2016 |vaadatud=4. märts 2016 |väljaanne=[[Wired UK]]}}</ref> * "Dave the Diveri" arendas Mintrocket, 30-liikmeline Nexonile kuuluv stuudio. Vaatamata sellele, et stuudio kuulub suurele ettevõttele ning asjaolule, et stuudio ise on öelnud, et nad ei pea end indie-stuudioks,<ref>{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/dave-the-diver-director-says-theres-nothing-indie-about-it-and-he-didnt-apply-for-its-controversial-game-awards-nod/|title=Dave the Diver director says there's 'nothing indie' about it, and he didn't apply for its controversial Game Awards nod|date=2 July 2025}}</ref> peeti mängu lähenemist piisavalt ebatraditsiooniliseks, et mängutööstus käsitleks seda indie-mänguna, sealhulgas nomineeriti see 2023. aasta The Game Awardsil parima indie-mängu kategoorias.<ref name=":9">{{Cite web|last=Cyrer|first=Hirun|url=https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|title=Dave the Diver, a chill RPG about fishing and sushi, is one of 2023's biggest Steam success stories|website=[[GamesRadar]]|date=June 30, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230711073918/https://www.gamesradar.com/dave-the-diver-a-chill-rpg-about-fishing-and-sushi-is-one-of-2023s-biggest-steam-success-stories/|archive-date=July 11, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Ngan|first=Liv|url=https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|title=Indie RPG and sushi restaurant sim Dave the Diver reaches 1m sales|website=[[Eurogamer]]|date=July 11, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20230718124815/https://www.eurogamer.net/indie-rpg-and-sushi-restaurant-sim-dave-the-diver-reaches-1m-sales|archive-date=July 18, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Spangler|first=Todd|url=https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|title=The Game Awards 2023 Nominations: Alan Wake 2, Baldur's Gate 3 Lead the Pack With Eight Noms Each|website=[[Variety (magazine)|Variety]]|date=November 13, 2023|access-date=November 14, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231113173426/https://variety.com/2023/gaming/news/game-awards-2023-nominations-alan-wake-baldurs-gate-full-list-1235787390/|archive-date=November 13, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|last=Rowe|first=Willa|url=https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|title=The Game Awards Nominees Reveal The Event's Biggest Blind Spot|publisher=[[Bustle Digital Group]]|website=[[Inverse (website)|Inverse]]|date=November 14, 2023|access-date=November 15, 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231114233123/https://www.inverse.com/gaming/game-awards-2023-nomination-snubs-and-surprises|archive-date=November 14, 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|title=Keighley weighs in on debate over Dave the Diver qualifying for Best Indie Game|date=27 November 2023|access-date=27 November 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20231127151105/https://www.videogameschronicle.com/news/keighley-weighs-in-on-debate-over-dave-the-diver-qualifying-for-best-indie-game/|archive-date=27 November 2023}}</ref> * "Clair Obscur: Expedition 33 nomineeriti sarnaselt mõlemale indiemängu auhinnale 2025. aasta The Game Awardsil ja võitis selles kategoorias. Lisaks, kuigi selle arendaja Sandfall Interactive oli väike iseseisev 30-liikmeline meeskond koos sisseostetud tööga, võrreldi mängu sagedamini AA- või AAA-mängudega tänu selle eelarve ja kõrgetasemeliste häälnäitlejate kaasamisele avaldaja Kepler Interactive'i rahastamise kaudu.<ref>{{Cite web|url=https://www.polygon.com/clair-obscur-expedition-33-sandfall-indie-the-game-awards-nominations/|title=Clair Obscur: Expedition 33's Game Awards nominations show 'indie' is still a meaningless term|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=18 November 2025}}</ref> [[Fail:Nidhogg_video_game_screenshot_1.png|paremal|pisi|"Nidhogg" on näide indie-mängust, mis tugineb retro pikslipõhisele 1980ndate stiilile.]] Indie-mängu saab hinnata selle innovatiivsuse, loovuse ja kunstilise eksperimenteerimise kaudu – tegurid, mida võimaldavad väikesed meeskonnad, mis on vabad rahalisest ja loomingulisest kontrollist. See definitsioon peegeldab "indie-vaimu", mis on vastupidine AAA-mängude korporatiivkultuurile ning muudab mängu "indieks", kus rahaline ja loominguline iseseisvus teevad mängu "iseseisvaks".<ref name="every game indie">{{Cite journal|last=Garda|first=Maria B.|title=Is Every Indie Game Independent? Towards the Concept of Independent Game|journal=Game Studies|volume=16|issue=1|date=October 2016|last2=Grabarczyk|first2=Paweł|issn=1604-7982}}</ref><ref name="IGMWhatIsIndie"></ref><ref name="GameTunnelInnovation"></ref><ref name="MCVMoreCreative"></ref><ref name="GamasutraFuture">{{Cite web|last=Diamante|first=Vince|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-the-future-of-indie-games|title=GDC: The Future of Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 7, 2007|access-date=January 18, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207214402/http://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=13027|archive-date=December 7, 2013}}</ref><ref name="GamasutraMovement">{{Cite web|last=Gamasutra staff|url=http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|title=Q&A: Independent Game Creators On Importance Of Indie Movement|website=[[Gamasutra]]|date=October 4, 2007|access-date=February 25, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20131207213309/http://www.gamasutra.com/view/news/15743/QA_Independent_Game_Creators_On_Importance_Of_Indie_Movement.php|archive-date=December 7, 2013}}</ref><ref name="McGuire 2009 27">{{Harvnb|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}</ref><ref name="TechradarGamingFuture"></ref> Arendajad, kelle graafika loomise oskused on piiratud, saavad loota mängitavuse innovatsioonile.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp">{{Cite web|last=Irwin|first=Mary Jane|url=https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|title=Indie Game Developers Rise Up|website=[[Forbes]]|date=November 20, 2008|access-date=January 10, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20190517132942/https://www.forbes.com/2008/11/20/games-indie-developers-tech-ebiz-cx_mji_1120indiegames.html|archive-date=May 17, 2019}}</ref> See viib sageli indie-mängudeni, millel on [[Bitt|8-bitise]] ja 16-bitise mängupõlvkonna retrostiil ehk lihtsad graafikad, aga keerukad mängumehaanikad.<ref name="every game indie" /> Indie-mängud võivad kuuluda klassikaliste mängužanrite hulka, kuid uute mängukogemustega.<ref name="GamasutraMovement" /> "Indie" ei tähenda aga, et mäng keskendub innovatsioonile.<ref name="GameTunnelInnovation" /><ref>{{Cite web|last=Diamante, Vincent|url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/gdc-analyzing-innovation-in-indie-games|title=GDC: Analyzing Innovation in Indie Games|website=[[Gamasutra]]|date=March 6, 2007|access-date=December 4, 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20171205194620/https://www.gamasutra.com/php-bin/news_index.php?story=12995|archive-date=December 5, 2017}}</ref> Tegelikult võivad paljud "indie" sildiga mängud olla halva kvaliteediga ja neid ei pruugita teha kasumi teenimiseks.<ref name="IGNCategoryDelusion"></ref> Jesper Juul, [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Taani Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia]] dotsent, kes on uurinud videomänguturgu, kirjutas oma raamatus "Handmade Pixels", et indie-mängu definitsioon on ebamäärane ja sõltub erinevatest subjektiivsetest kaalutlustest. Juul liigitas indie-mänge kolmeks kategooriaks: indie-mängud, mis suurtest avaldajatest rahaliselt sõltumatud; indie-mängud, mis on esteetiliselt sõltumatud ja oluliselt erinevad AAA-mängudes kasutatavatest kunsti- ja visuaalsetest stiilidest; indie-mängud, mis esitavad kultuurilisi ideid, mis on peavoolumängudest sõltumatud. Juul kirjutas aga, et lõppkokkuvõttes võib mängu "indieks" nimetamine olla siiski väga subjektiivne ja ükski reegel ei aita indie-mänge mitte-indie-mängudest eristada.<ref>{{Cite web|last=Kunzelman|first=Cameron|url=https://www.vice.com/en/article/jesper-juul-handmade-pixels-review/|title=What Does It Really Mean to Be an Indie Game?|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=January 15, 2020|access-date=January 15, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200115161838/https://www.vice.com/en_us/article/epgnjn/jesper-juul-handmade-pixels-review|archive-date=January 15, 2020}}</ref> Mänge, mis pole nii suured kui enamik AAA-kategooria mängud, kuid mida arendavad suuremad sõltumatud stuudiod kas avaldaja toetusel või ilma ning mis suudavad meeskonna kogemusel rakendada AAA-taseme disainipõhimõtteid ja viimistlust, on mõnikord nimetatud ka "kolmekordse I-taseme" mängudeks, mis peegeldavad nende äärmuste vahepealset teed. Parimaks kolmekordse I-taseme mängu näiteks on Ninja Theory mängu "Hellblade: Senua's Sacrifice".<ref>{{Cite web|last=Clark|first=Ryan|url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-myths-of-the-indiepocalypse|title=The 5 Myths of the Indiepocalypse|website=[[Gamasutra]]|date=September 8, 2015|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20171215053846/https://www.gamasutra.com/blogs/RyanClark/20150908/253087/The_5_Myths_of_the_Indiepocalypse.php|archive-date=December 15, 2017}}</ref><ref>{{Cite web|last=Newman|first=Jared|url=https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|title=How Itch.io became an indie PC game haven—and Steam's antithesis|website=[[PC World]]|date=March 31, 2017|access-date=December 14, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20180226181347/https://www.pcworld.com/article/3184388/gaming/how-itchio-became-an-indie-pc-game-havenand-steams-antithesis.html|archive-date=February 26, 2018}}</ref> Indie-mängud eristuvad veel nn kahekordse A-taseme ("AA") mängudest sellepoolest, et nende stuudiod on kas keskmised või suuremad ehk neil töötab 50 kuni 100 inimest, mis on tüüpiliste indie-mängude puhul ebatavaline. Kahekordse I-taseme mängustuudiod töötavad sageli sarnaselt kolmekordse I-taseme stuudiotega, kuid neil on ikkagi oma mängude üle loominguline vabadus.<ref name="ign indie def">{{Cite web|last=Pearce|first=Dan|url=https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|title=Opinion: 'Indie' Has Lost Its Meaning|website=[[IGN]]|date=July 9, 2021|access-date=July 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210712164919/https://www.ign.com/articles/opinion-indie-has-lost-all-meaning|archive-date=July 12, 2021}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Styhre|first=Alexander|title=The video game as agencement and the image of new gaming experiences: the work of indie video game developers|journal=Culture and Organization|pages=1–14|date=2021|last2=Remneland-Wikhamn|first2=Björn}}</ref> Indie-mängud erinevad avatud lähtekoodiga mängudest. Need on mängud, mis on arendatud eesmärgiga avaldada [[lähtekood]] ja muud ressursid avatud lähtekoodi litsentsi alusel. Kuigi paljud avatud lähtekoodiga mängude arendamise põhimõtted on samad nagu indie-mängudel, ei arendata avatud lähtekoodiga mänge kasu saamiseks, vaid pigem hobina.<ref>{{Cite book|last=Iuppa|first=Nick|year=2012|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=[[CRC Press]]|pages=10|last2=Borst|first2=Terry|last3=Simpson|first3=Chris}}</ref> Kaubanduslik müük ei ole aga indie-mängu puhul kohustuslik ja selliseid mänge saab pakkuda [[Tasuta tarkvara|tasuta tarkvarana]], näiteks Spelunky algversioon ja [[Dwarf Fortress|"Dwarf Fortress"]], välja arvatud selle täiustatud visuaalne kasutajaliidese versioon, samas kui selle baasversioon on tasuta kättesaadav.<ref>Jacevic, Milan. (2018). ''Indie Game: The Movie: The Paper –Documentary Films and the Subfield of Independent Games''. Proceedings of DiGRA 2018.</ref> == Ajalugu == Indie-mängude arenduse algusaega on raske kindlaks määrata, kuna indie-mängu definitsioon on lai ning seda terminit hakati laialdasemalt kasutama alles 2000. aastate alguses.<ref name="pcgamer indie">{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|title=From shareware superstars to the Steam gold rush: How indie conquered the PC|website=[[PC Gamer]]|date=September 22, 2017|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20210909121952/https://www.pcgamer.com/from-shareware-superstars-to-the-steam-gold-rush-how-indie-conquered-the-pc/|archive-date=September 9, 2021}}</ref> Kuni 2000. aastateni kasutati sellise tarkvara kirjeldamiseks teisi termineid nagu algaja-, entusiast- ja hobitarkvara või -mängud.<ref name="parker digra 2013">{{cite conference | title = Indie Game Studies Year Eleven | first = Felan | last = Parker | conference = Proceedings of DiGRA 2013: DeFragging Game Studies | year = 2013 | publisher = [[Digital Games Research Association]] }}</ref>Tänapäeval viitavad sellised terminid nagu algaja- ja hobiarendajad pigem neile, kes loovad [[Mod|modifikatsioone]] olemasolevatele mängudele{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}} või töötavad kindlate tehnoloogiate või mänguosadega, mitte täismängude arendamisega.<ref name="GameTunnelUnderstanding"></ref> Sellised harrastajad toodavad tavaliselt mitteärilisi tooteid ja võivad ulatuda algajatest kuni valdkonna professionaalideni.<ref name="GameTunnelUnderstanding" /> === Enne koduarvuteid === On arutletud selle üle, kas iseseisvate mängude arendus algas enne 1977. aasta [[Koduarvuti|koduarvutite]] revolutsiooni, kus ülikoolides ja teistes suurtes institutsioonides arendati mänge [[Suurarvuti|suurarvutitele]]. 1962. aasta mängu [[Spacewar!|"Spacewar!"]] ei rahastatud ning selle tegi väike meeskond, kuid sel ajal polnud videomängutööstus ärisektoris, mis eristaks seda iseseisvatest teostest.<ref name="polygon handmade pixels">{{Cite web|last=Juul|first=Jesper|url=https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|title=The indie explosion that's been going on for 30 years (give or take)|website=[[Polygon (website)|Polygon]]|date=November 15, 2019|access-date=November 15, 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115155230/https://www.polygon.com/2019/11/15/20962788/indie-development-history-handmade-pixels|archive-date=November 15, 2019}}</ref> Joyce Weisbecker, kes peab end esimeseks indie-disaineriks, lõi 1976. aastal RCA jaoks sõltumatu töövõtjana mitu mängu RCA Studio II kodukonsoolile.<ref name="edwards20171027">{{Cite news|last=Edwards|first=Benj|url=https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|title=Rediscovering History's Lost First Female Video Game Designer|work=Fast Company|date=2017-10-27|access-date=2017-10-27|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20171109090030/https://www.fastcodesign.com/90147592/rediscovering-historys-lost-first-female-video-game-designer|archive-date=2017-11-09}}</ref> === Koduarvutid (1970. aastate lõpp – 1980. aastad) === Kui esimesed personaalarvutid tulid turule 1977. aastal, sisaldasid need [[BASIC|BASIC-i]] arvutikeele eelinstallitud versiooni koos näidisprogrammide ja -mängudega, et näidata, mida kasutajad nende süsteemidega teha saavad. BASICi kättesaadavus pani inimesi proovima oma programme luua. David H. Ahli raamatu "BASIC Computer Games" 1978. aasta uue väljaande müügiarv, mis sisaldas enam kui saja mängu [[Lähtekood|lähtekoodi]], ületas lõpuks miljoni eksemplari künnise.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McCracken |eesnimi=Harry |kuupäev=29. aprill 2014 |pealkiri=Fifty Years of BASIC, the Programming Language That Made Computers Personal |url=https://time.com/69316/basic/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160205214236/http://time.com/69316/basic/ |arhiivimisaeg=5. veebruar 2016 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Time (magazine)|Time]]}}</ref> BASIC-i kättesaadavus inspireeris paljusid inimesi hakkama ise mänge kirjutama.<ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref><ref name="TechradarGamingFuture">{{Cite web|last=Cobbett|first=Richard|url=http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|title=Is indie gaming the future?|website=[[TechRadar]]|date=September 19, 2010|access-date=February 24, 2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20101223080159/http://www.techradar.com/news/gaming/is-indie-gaming-the-future--716500|archive-date=December 23, 2010|page=1}}</ref> [[Fail:ZXSpectrum48k.jpg|paremal|pisi|1982. aasta [[ZX Spectrum]] oli Suurbritannias hobiprogrammeerijate seas populaarne.]] Paljusid üksikisikute või kaheliikmeliste meeskondade loodud personaalarvutimänge levitati ise kauplustes või müüdi posti teel.<ref name="pcgamer indie"></ref> Atari, Inc. käivitas 1981. aastal Atari Program Exchange'i, et avaldada kasutajate loodud tarkvara, sealhulgas mänge, Atari 8-bitistele arvutitele.<ref name="apx1981summer">{{Cite news|url=https://archive.org/details/Atari_Program_Exchange_Summer_1981_Catalog/page/n5/mode/2up|title=Introducing the Atari Program Exchange|work=Atari Program Exchange Software Catalog|date=Summer 1981|access-date=Nov 7, 2020|pages=1–2}}</ref> Trükiajakirjad nagu SoftSide, Compute! ja Antic tellisid harrastajatelt BASIC- või [[Assemblerkeel|assemblerkeeles]] programmeeritud mänge, et neid avaldada väljatrükis. Ühendkuningriigis olid populaarsed varased mikroarvutid, näiteks [[ZX Spectrum]], mis tõid esile hulga "magamistoaprogrammeerijaid", kes panid aluse Ühendkuningriigi videomängutööstusele.<ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|title=Death of the bedroom coder|website=[[The Guardian]]|date=24 January 2004|access-date=30 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.theguardian.com/technology/2004/jan/24/games.gameswatch|archive-date=30 September 2019}}</ref><ref name="e&p uk history">{{Cite journal|last=Izushi|first=Hiro|title=Industry evolution and cross-sectoral skill transfers: a comparative analysis of the video game industry in Japan, the United States, and the United Kingdom|journal=Environment and Planning A|volume=38|issue=10|pages=1843–1861|date=2006|last2=Aoyama|first2=Yuko|bibcode=2006EnPlA..38.1843I|doi=10.1068/a37205}}</ref> Sel ajal oli tekkinud idee, et indie-mängud võivad pakkuda eksperimentaalseid mängukogemuse konseptsioone või demonstreerida niškunstifilmidele omast huvi.<ref name="polygon handmade pixels"></ref> Paljud Ühendkuningriigi magamistoaprogrammeerijate mängud, näiteks "Manic Miner" (1983), hõlmasid Briti huumori omapära ja seetõttu olid väga eksperimentaalsed mängud.<ref name="eurogamer manic miner">{{cite web | url = https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | title = Manic Miner 360: Revisiting a Classic | first = Christian | last = Donlan | date = 26 July 2012 | access-date = 30 September 2019 | work = [[Eurogamer]] | archive-date = 30 September 2019 | archive-url = https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic | url-status = live }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Donlan |eesnimi=Christian |kuupäev=26. juuli 2012 |pealkiri=Manic Miner 360: Revisiting a Classic |url=https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190930161504/https://www.eurogamer.net/articles/2012-07-26-manic-miner-360-revisiting-a-classic |arhiivimisaeg=30. september 2019 |vaadatud=30. septembril 2019 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> Teised mängud, näiteks "Alien Garden" (1982), näitasid väga eksperimentaalset mänguviisi.<ref name="polygon handmade pixels" /> Infocom ise reklaamis oma tekstipõhiseid interaktiivseid ilukirjanduslikke mänge, rõhutades nende graafika puudumist, mille pidi asendama mängijate kujutlusvõime sel ajal, mil graafikarikkad märulimängud olid tavalised.<ref name="polygon handmade pixels" /> === Jagamisvara ajastu ja konsooliturule pürgimine (1990ndad) === 1990. aastate keskpaigaks tunnustati personaalarvuteid sobiva mängimisvõimalusena ning tehnoloogia areng, mis viis 3D-mängudeni, tekitas videomängudele palju ärivõimalusi. 1990. aastate teisel poolel vähenes nende ühe- või väikeste meeskondade stuudiote mängude nähtavus, kuna väiksemad meeskonnad ei suutnud kergesti konkureerida kulude, kiiruse ja levitamise osas nagu suuremad ettevõtted. Mängutööstus oli hakanud koonduma videomängude avaldajate ümber, kes said maksta suurematele arendajatele mängude tegemise eest ning kanda kõik turundus- ja avaldamiskulud ning [[Frantsiis|frantsiisimise]] võimalused mängusarjade loomiseks.<ref name="e&p uk history"></ref> Avaldajad vältisid kõrgete tootmiskulude tõttu riske ning lükkasid tagasi kõik väikeste mänguarendajate pisemad ja liiga innovatiivsed ideed.<ref name=":0" /> Turg killustus ka videomängukonsoolide levimuse tõttu, mis nõudsid kalleid või raskesti kättesaadavaid mänguarenduskomplekte. Need olid tavaliselt reserveeritud suurematele arendajatele ja avaldajatele.<ref name="TechradarGamingFuture"></ref><ref>{{Harvnb|Chandler|2009|lk=xxi}}</ref><ref name="polygon handmade pixels"></ref> Väiksemates meeskondades toimusid märkimisväärsed arengud, mis panid aluse indie-mängudele. 1980. ja 1990. aastatel said [[Jaosvara|jagamisvaramängud]] populaarseks viisiks demode või osaliselt valmis mängude levitamiseks, kus mängijad said pärast proovimist müüjalt täismängu osta. Kuna neid demosid sai üldiselt tasuta levitada, lisati jagamisvaramängude demode kogumikke sageli mänguajakirjadesse, pakkudes algaja- ja hobiarendajatele lihtsat viisi tunnustuse saamiseks. Võimalus toota videomänge suurtes kogudes madala hinnaga, isegi kui need olid ainult jagamisvara/demo versioonid, aitas kaasa [[Personaalarvuti|PC]] kui mänguplatvormi levikule.<ref name="TechradarGamingFuture"></ref><ref name="pcgamer indie"></ref> Sel ajal seostati jagamisvara üldiselt hobiprogrammeerijatega, kuid "Wolfenstein 3D" (1992) ja [[Doom|"Doomi"]] (1993) ilmumine näitasid, et jagamisvara on elujõuline platvorm ka peavooluarendajate mängudele.<ref name="polygon handmade pixels"></ref> === Indie-mängude esiletõus digitaalse levitamise kaudu (2000–2005) === [[Fail:Screenshot_from_Metanet_Software_game,_N_-_27.jpg|paremal|pisi|"N" on 2004. aasta brauserimäng, mis hiljem arendati välja kaubanduslikuks indiemänguks, "N++" 2015. aastal.]] Praegune üldine arusaam personaalarvutite indie-mängudest kujunes 2000. aastate alguses mitme teguri mõjul. Oluliseks teguriks oli [[Digitaalne levitamine|veebipõhise levitamise]] kättesaadavus, mis võimaldas mänguarendajatel müüa otse mängijatele ning vältida jaemüügi piiranguid ja vajadust avaldaja järele.{{Sfn|Iuppa|Borst|2009|lk=10}}<ref name="pcgamer indie"></ref> [[Veeb|Veebi]] kasvu edendanud tarkvaratehnoloogiad, nagu [[Flash|Adobe Flash]], olid arendajatele madala hinnaga kättesaadavad ja pakkusid indie-mängude kasvuks veel ühe võimaluse.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp"></ref><ref name="pcgamer indie" /><ref>{{Cite web|last=Chan|first=Khee Hoon|url=https://www.vice.com/en/article/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation/|title=Tracing the Sprawling Roots of Flash Preservation|website=[[Vice (magazine)|Vice]]|date=March 18, 2021|access-date=March 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210807112623/https://www.vice.com/en/article/wx8y5y/tracing-the-sprawling-roots-of-flash-preservation|archive-date=August 7, 2021}}</ref> Uus huvi indie-mängude vastu põhjustas vahevara ja [[Mängumootor|mängumootorite]] arendajaid pakkuma oma tooteid indie-arenduseks madala hinnaga või tasuta,<ref name="pcgamer indie" /> lisaks [[Avatud lähtekoodiga tarkvara|avatud lähtekoodiga]] [[Teek|teekidele]] ja mootoritele.<ref>{{Cite web|last=Blake|first=Michael|url=http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|title=PC Gaming: Doomed? or zDoomed? - Some of the most rewarding PC games out there were built by indie developers using open source code|website=[[IGN]]|date=June 22, 2011|access-date=September 25, 2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20140221222302/http://www.ign.com/articles/2011/06/23/pc-gaming-doomed-or-zdoomed|archive-date=February 21, 2014}}</ref> Spetsiaalne tarkvara nagu [[GameMaker Studio]] ja ühtsete mängumootorite tööriistad nagu [[Unity]] ja [[Unreal Engine]] eemaldasid suure osa programmeerimistõketest, mida potentsiaalsed indie-arendajad nende mängude loomiseks vajasid.<ref name="pcgamer indie" /> Indie-mängude ärivõimalused aitasid neid eristada varasematest amatöörmängudest.<ref name="parker digra 2013" /> Ärikeskkonnas toimus ka teisi nihkeid, mida peeti 2000. aastatel indie-mängude esiletõusu teguriteks. Mitmed selle perioodi indie-mänge peeti peavoolumängude vastandiks ning nad rõhutasid arendamise iseseisvust võrreldes peavoolumängudega, mida arendati suure meeskonnaga. Paljud neist lähenesid oma disainile, kunstile või muudele arendusteguritele läbi retrostiili, näiteks 2004. aasta "Cave Story", mis osutus mängijate seas populaarseks.<ref name="parker digra 2013" /><ref name=":13">{{Cite web|last=Mullis|first=Steve|url=https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|title=March Of The Indies: The Punk Rockers Of Video Games|website=[[NPR]]|date=November 4, 2013|access-date=July 18, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210718171757/https://www.npr.org/sections/alltechconsidered/2013/11/04/243036458/march-of-the-indies-the-punk-rockers-of-video-games|archive-date=July 18, 2021}}</ref> Sotsiaalsed ja poliitilised muutused viisid selleni, et indie-mänge hakati kasutama mitte ainult meelelahutuseks, vaid nende sõnumite edestamiseks, mida peavoolumängud teha ei saanud.<ref name="parker digra 2013" /> Võrreldes indie-mänge indie-filmidega ja nende vastavate tööstusharude olukorraga, toimus indie-mängude tõus ligikaudu siis, kui nende turg hakkas kiiremini kasvama ja neid hakati pidama peavooluteoste toetavaks kõrvalharuks.<ref name="parker digra 2013" /> === Muutuv mängutööstus ja selle suurem nähtavus (2005–2014) === [[Fail:Fez_(video_game)_screenshot_08.png|paremal|pisi|"Fez" oli üks paljudest indie-mängudest, mida "Indie Game: The Movie" sarjas esile tõsteti, kui indie-mängud jõudsid peavoolu.]] Umbes 2005. aastast olid indie-mängud saavutanud videomängutööstuses ja mujal maailmas tunnustuse. Selle peamiseks tõukejõuks oli üleminek uutele digitaalsetele levitamismeetoditele. Veebipoed nagu [[Steam]] pakkusid indie-mänge traditsiooniliste AAA-mängude kõrval ja neid pakkusid ka spetsiaalseid indie-mängude veebipoed. Kuigi otsene veebilevi aitas indie-mängudel mängijateni jõuda, võimaldasid veebipoed arendajatel oma mänge otse avaldada, uuendada ja reklaamida ning mängijatel neid kõikjalt alla laadida. Lisaks tegelesid veebipoed ise mängude levitamise ja müügiga.{{Sfn|McGuire|Jenkins|2009|lk=27}}<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp"></ref><ref name="GamasutraStateOfIndie"></ref><ref name="GamasutraMovement"></ref><ref name="TechradarGamingFuture"></ref> Kuigi Steam ise alustas algselt tugevat kureerimist, võimaldas see lõpuks indie-mängude avaldamist oma Steam Greenlighti ja Steam Directi programmidega, mis suurendas oluliselt saadaolevate mängude arvu.<ref name="pcgamer indie"></ref> Indie-mängude edasine kasv tulenes sellest, et suured avaldajad nagu [[Electronic Arts]] ja [[Activision]] lõpetasid väiksemate ja ühekordsete mängude loomise ning hakkasid seega keskenduma oma suurematele ja edukamatele mängusarjadele. See otsus andis indie-mängude loojatele võimaluse pakkuda alternatiivina lühemaid ning eksperimentaalsemaid mänge.<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. oktoober 2014 |pealkiri=The Independent Game Development Boom: Interview with Stephanie Barish, CEO of IndieCade |url=https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015185903/https://www.nyfa.edu/student-resources/indie-game-development-interview-with-stephanie-barish/ |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[New York Film Academy]]}}</ref> AAA-kategooria mängude arenduskulud olid drastiliselt tõusnud. 2007–2008. aastal kulus ühe mängu arendamisele umbes kümnneid miljoneid dollareid, mille tõttu ei olnud mängukogemuste katsetamisel võimalik riskida.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Takatsuki |eesnimi=Yo |kuupäev=27. detsember 2007 |pealkiri=Cost headache for game developers |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200704085326/http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/7151961.stm |arhiivimisaeg=4. juuli 2020 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[BBC]]}}</ref> Tekkis ka arutelu selle kohta, kas videomänge võib vaadelda kunstiliigina. Filmikriitik [[Roger Ebert]] väitis 2005. ja 2006. aasta avalikes debattides, et videomängud ei saa olla kunst, mis innustas arendajad looma indie-mänge just selle seisukoha vaidlustamiseks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=13. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223080126/https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html |arhiivimisaeg=23. detsember 2019 |vaadatud=20. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> Indie-mängude arendus sai täiendava tõuke tänu ühisrahastusele, mis võimaldas indie-arendajatel koguda mängu loomiseks vajalikke vahendeid ning samal ajal hinnata, kas mängu vastu üldse huvi tuntakse, selle asemel et riskida aja ja rahaga mängu arendamisse, mis ei pruugi hästi müüa. Kuigi videomängud on tuginenud ühisrahastusele juba enne 2012. aastat, on mitmed suured indie-mängu projektid kogunud miljoneid dollareid just läbi [[Kickstarter|Kickstarteri]] ning sellest ajast alates on paljud muud ühsirahastusvõimalused muutunud mänguarendajatele kättesaadavaks. Ühisrahastus on eemaldanud indie-mängude arendamisega seotud kuluriske ning on avanud indie-arendajatele uute mängude loomiseks rohkem võimalusi.<ref name="pcgamer indie" /> Kuna sel perioodil ilmus veelgi rohkem indie-mänge, hakkasid avaldajad ja kogu mängutööstus märkama indie-mängude olulisust. Üks esimesti näiteid sellest oli "World of Goo" (2008), mille arendaja proovis saada avaldajate tuge, aga ei saanud. Kui see ilmus, sai "World of Goo" tunnustusi mitmetel auhinnatseremooniatel, kaasa arvatud Independent Games Festivalil, mille tulemusena hakkasid avaldajad, kes olid seda enne tagasi lükanud, pakkuma selle avaldamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mysore |eesnimi=Sahana |kuupäev=2. jaanuar 2009 |pealkiri=How the World of Goo became one of the indie video game hits of 2008 |url=https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190912091610/https://venturebeat.com/2009/01/02/the-world-of-goo-became-one-of-the-indie-hits-of-2008/ |arhiivimisaeg=12. september 2009 |vaadatud=29. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> Indie-mängude edu ühisrahastusplatvormidel inspireeris samuti indie-laua[[Rollimäng|rollimängude]] arendajaid järgima sama ärimudelit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Chase |kuupäev=13. detsember 2022 |pealkiri=Tabletop games have made over $1.5 billion on Kickstarter |url=https://www.dicebreaker.com/companies/kickstarter/news/tabletop-games-raised-one-and-a-half-billion-dollars-on-kickstarter |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Dicebreaker}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Arndt |eesnimi=Dan |kuupäev=3. jaanuar 2023 |pealkiri=Zine Quest and Zine Month took tabletop RPGs in weird new directions |url=https://www.polygon.com/tabletop-games/23617531/zine-month-zine-quest-best-indie-tabletop-rpg-games |url-olek=ei tööta |vaadatud=2. oktoober 2024 |väljaanne=Polygon}}</ref> Konsoolitootjad aitasid samuti tõsta indie-mängude tunnustust sel perioodil. 7. põlvkonna mängukonsoolide ajaks 2005. aastal pakkusid kõik platvormid mängijatele võrguteenuseid, näiteks Xbox Live, PlayStation Network ja Nintendo Wi-Fi Connection, mis hõlmasid ka digitaalset mängude levitamist. Pärast indie-mängude populaarsuse tõusu arvutites, hakkasid need teenused avaldama indie-mänge koos suuremate mängudega.<ref name="GamasutraStateOfIndie" /><ref name="McGuire 2009 27" /> [[Xbox 360]] ilmus 2005. aastal koos Xbox Live Arcade'iga (XBLA), teenus, millel olid ka mõningaid indie-mänge, kuid nad ei saanud esimestel aastatel palju tähelepanu. 2008. aastal korarldas [[Microsoft]] kampaania "XBLA Summer of Arcade", mis lisas indie-mänge nagu "Braid", "Castle Crashers" ja "Geometry Wars: Retro Evolved 2" koos kahe AAA-mänguga. Kuigi kõigi kolme indie-mängu allalaadimiste arv oli suur, sai "Braid" kriitikutelt kiitust ning sellele kaasnes peavoolumeedia tähelepanu, kuna mängu arendas kaks inimest.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. november 2013 |pealkiri=How indies made an impact on a generation of game consoles |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/how-indies-made-an-impact-on-a-generation-of-game-consoles |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201001165141/https://www.gamasutra.com/view/feature/205136/how_indies_made_an_impact_on_a_.php |arhiivimisaeg=1. oktoober 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bearman |eesnimi=Joshuah |kuupäev=15. november 2009 |pealkiri=Can D.I.Y. Supplant the First-Person Shooter? |url=https://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150906121102/http://www.nytimes.com/2009/11/15/magazine/15videogames-t.html?pagewanted=all |arhiivimisaeg=6. september 2015 |vaadatud=23. septembril 2015 |väljaanne=[[The New York Times]]}}</ref> Microsoft jätkas selle kampaaniaga ka järgnevatel aastatel, tuues XBLAle rohkem mänge nagu "Super Meat Boy", "Limbo" ja "Fez".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=14. veebruar 2012 |pealkiri=How Fez's first-day sales compare to Braid, Limbo, and other XBLA hits |url=https://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140809194302/http://venturebeat.com/2012/04/14/fez-20000-units-sold-on-first-day/ |arhiivimisaeg=9. august 2014 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Chaplin |eesnimi=Heather |kuupäev=27. august 2008 |pealkiri=Xbox's 'Braid' A Surprise Hit, For Surprising Reasons |url=https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190327210204/https://www.npr.org/templates/story/story.php?storyId=94025221 |arhiivimisaeg=27. märts 2019 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=NPR}}</ref> Sony ja Nintendo järgisid Xboxi eeskuju, julgustades indie-arendajaid tooma oma mänge nende platvormidele.<ref name=":2" /> 2013. aastaks on kõik kolm konsoolitootjat loonud programme, mis lasevad indie-arendajatel taotleda odavaid arendustööriistu ja litsentse, et pärast heakskiitmisprotsessi avalda mäng otse konsooli vastavates poodides.<ref name=":2" /> Sel ajal asutati mitmeid "väiksemaid" indie-mängude avaldajaid, et toetada indie-mängude rahastamist, tehnilist tuge ja avaldamist erinevatel digi- ja jaemüügiplatvormidel.<ref name=":10">{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Graham |kuupäev=5. märts 2018 |pealkiri=Boutique publishers are the future of the indie games market |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816212853/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-03-05-boutique-publishers-are-the-future-of-indie-games-market |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Webster |eesnimi=Andrew |kuupäev=4. aprill 2018 |pealkiri=Indie game publishers are the new indie rock labels |url=https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180404204758/https://www.theverge.com/2018/4/4/17199388/indie-game-publishers-double-fine-annapurna-devolver-skybound |arhiivimisaeg=4 aprill 2018 |vaadatud=4. aprill 2018 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> "Journey" oli esimene indie-mäng, mis 2012. aastal võitis aasta mängu auhinna Game Developers Choice Awardil ja D.I.C.E. Awardil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2021 |pealkiri=Archive - 13th Annual Game Developers Choice Awards |url=https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220623151337/https://gamechoiceawards.com/archive/gdca_13th |arhiivimisaeg=23. juuni 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Game Developers Choice Awards}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Awards Category Details |url=https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&idGameAwardType=65 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220413141043/https://www.interactive.org/awards/award_category_details.asp?idAward=2013&idGameAwardType=65 |arhiivimisaeg=13. aprill 2022 |vaadatud=29. juuni 2022 |väljaanne=www.interactive.org}}</ref> Selle aja jooksul ilmus veel mitmeid indie-mänge, mis said nii tunnustuse kui ka kaubandusliku edu osaliseks.<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Faber |eesnimi=Tom |kuupäev=15. juuli 2019 |pealkiri=Cats, cancer and mental breakdown: the unexpected joys of indie games |url=https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190919095544/https://www.ft.com/content/5b36fe2c-a6e3-11e9-90e9-fc4b9d9528b4 |arhiivimisaeg=19. september 2019 |vaadatud=1. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Financial Times]]}}</ref> "Minecraft" (2011), mida peetakse üheks parimaks enimmüüdud mänguks 2024. aasta seisuga,<ref>{{Netiviide |kuupäev=16. oktoober 2023 |pealkiri=Minecraft becomes first video game to hit 300m sales |url=https://www.bbc.com/news/technology-67105983 |vaadatud=15. juuli 2024}}</ref> oli esmalt väljaantud indie-mänguna<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Plunkett |eesnimi=Luke |kuupäev=4. jaanuar 2011 |pealkiri=Why Minecraft Is So Damn Popular |url=https://kotaku.com/why-minecraft-is-so-damn-popular-5724989 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110109012135/http://kotaku.com/5724989/why-minecraft-is-so-damn-popular |arhiivimisaeg=9. jaanuar 2011 |vaadatud=4. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Kotaku]]}}</ref> enne, kui Microsoft võttis 2014. aastal üle selle arendaja Mojang Studiosi ning see liideti Xbox Games Studiosega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Molina |eesnimi=Brett |kuupäev=15. september 2014 |pealkiri=Microsoft to acquire 'Minecraft' maker Mojang for $2.5B |url=https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170907123208/https://www.usatoday.com/story/tech/gaming/2014/09/15/microsoft-minecraft/15658383/ |arhiivimisaeg=7. september 2017 |vaadatud=5. septembril 2017 |väljaanne=[[USA Today]]}}</ref> "Terraria", üks teine tuntud indie-mäng, avaldati samal aastal ja on kõigi aegade 8. parim enimmüüdud videomäng<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=11. juuli 2024 |pealkiri=The 10 Best-Selling Video Games of All Time |url=https://www.ign.com/articles/best-selling-video-games-of-all-time-grand-theft-auto-minecraft-tetris |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=IGN}}</ref> ning 2022. aasta seisuga ka Steami kõrgeima hinnanguga mäng.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ostler |eesnimi=Anne-Marie |kuupäev=30. august 2022 |pealkiri=Terraria might be the best-reviewed Steam game ever, with over a million reviews and a 97% positive rating |url=https://www.gamesradar.com/terraria-might-be-the-best-reviewed-steam-game-ever-with-over-a-million-reviews-and-a-97-positive-rating/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=gamesradar}}</ref> Teised samal perioodil ilmunud edukad indie-mängud on näiteks "The Binding of Isaac" (2011),<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. aprill 2021 |pealkiri=How The Binding of Isaac Has Remained Popular After All These Years |url=https://gamerant.com/binding-isaac-indie-games-best/ |väljaanne=Game Rant}}</ref> "Hotline Miami" (2012),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=25. oktoober 2022 |pealkiri=Ten Years Later, ''Hotline Miami'' Remains a Queasy, Ultraviolent Classic |url=https://www.theringer.com/video-games/2022/10/25/23421962/hotline-miami-10-year-anniversary-devolver-digital |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Ringer}}</ref> "Shovel Knight" (2014)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matar |eesnimi=Joe |kuupäev=26. juuni 2019 |pealkiri=Shovel Knight: An Indie Masterpiece |url=https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211201101819/https://www.denofgeek.com/games/shovel-knight-an-indie-masterpiece/ |arhiivimisaeg=1. detsember 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[Den of Geek]]}}</ref> ja "Five Nights at Freddy's" (2014).<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Brey |eesnimi=Betsy |pealkiri=Indie Games in the Digital Age |perekonnanimi2=Clarke |eesnimi2=M.J. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Cynthia |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2020 |isbn=978-1501356438 |lehekülg=74 |keel=en}}</ref> "Hotline Miami" inspireeris paljusid mänguarendajaid uusi mänge arendama<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Argüello |eesnimi=Diego Nicolás |kuupäev=26. oktoober 2022 |pealkiri=Hotline Miami's ultra-violence has influenced games for a decade |url=https://www.theverge.com/2022/10/26/23422597/hotline-miami-10-year-anniversary |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=The Verge}}</ref> ja aitas kaasa selle perioodi jooksul ilmunud indie-mängude kasvule,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Corcoran |eesnimi=Nina |kuupäev=8. märts 2023 |pealkiri=Hotline Miami and the Rise of Techno in Ultra-Violent Video Games |url=https://pitchfork.com/thepitch/hotline-miami-and-the-rise-of-techno-in-ultra-violent-video-games/ |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=Pitchfork |keel=en-US}}</ref> samal ajal kui "Shovel Knight" ja "Five Nights at Freddy's" lõid edukaid meediafrantsiise, kus viimane hiljem muutus kultuurifenomeniks.<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=In-depth: Yacht Club gets transparent with sales numbers |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/in-depth-yacht-club-gets-transparent-with-sales-numbers |vaadatud=15. juulil 2024 |väljaanne=www.gamedeveloper.com |keel=en}}</ref> Mobiilimängud muutusid samuti indie-arendajatega populaarseks, kuna 2000. aastate lõpus ilmusid [[App Store]] ja Google Play Store, mis pakkusid odavaid arendajatööriistu ning kergesti ligipääsetavaid äripindu.<ref name=":6">{{Netiviide |perekonnanimi=Wright |eesnimi=Steven |kuupäev=28. september 2018 |pealkiri=There are too many video games. What now? |url=https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191024233035/https://www.polygon.com/2018/9/28/17911372/there-are-too-many-video-games-what-now-indiepocalypse |arhiivimisaeg=24. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> 2012. aastal ilmus dokumentaalfilm "Indie Game: The Movie", mis käsitles mitmeid edukaid mänge sel perioodil.<ref name=":4" /> === Hirm turu küllastumise ja nähtavuse vähenemise ees (2015–praegu) === [[Fail:Steam game count chart.png|pisi|Steamile avaldatud mängude arv aastate kaupa, hinnatuna Steam Spy poolt 2020. aasta jaanuaris.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McAloone |eesnimi=Alissa |kuupäev=10. jaanuar 2018 |pealkiri=7,672 games hit Steam in 2017 alone, says Steam Spy |url=https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111005420/https://www.gamasutra.com/view/news/312843/7672_games_hit_Steam_in_2017_alone_says_Steam_Spy.php |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2018 |vaadatud=10. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=14. jaanuar 2019 |pealkiri=There are now over 27,000 games on Steam |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115075747/https://www.pcgamesinsider.biz/news/68367/there-are-now-over-27000-games-on-steam/ |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2019 |vaadatud=14. jaanuaril 2019 |väljaanne=PC Games Insider.biz}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=2. jaanuar 2020 |pealkiri=Over 8,000 games were released on Steam in 2019, according to SteamSpy |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200102150224/https://www.pcgamesinsider.biz/news/70259/over-8000-games-were-released-on-steam-in-2019-according-to-steamspy/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2020 |vaadatud=2. jaanuaril 2020 |väljaanne=PCGamesInsider.biz}}</ref> Aastad 2004 ja 2005, millel on vastavalt seitse ja kuus mängu, ei paista siin tabelis välja.]] 2015. aasta paiku tekkis mure, et videomängude loomiseks ja levitamiseks mõeldud kergesti kasutatavate tööriistade levik võib kaasa tuua videomängude ülepakkumise – nähtus mida hakati nimetama "indiepokalüpsiseks".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=10. detsember 2015 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2015 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2015 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151211042124/http://gamasutra.com/view/news/261462/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2015.php |arhiivimisaeg=11. detsember 2015 |vaadatud=10. detsembril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Arusaam "indiepokalüpsise" üle ei olnud ühehäälne. Jeff Vogel väitis 2016. aasta GDC üritusel, et igasugune langus oli lihtsalt osa tüüpilisest [[Majandustsükkel|majandustsüklist]]. Indie-mängude turu suuruseks hinnati 2016. aasta märtsis vähemalt 1 miljardit dollarit aastas nende mängude puhul, mida pakub Steam.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=15. märts 2016 |pealkiri=Devs share real talk about surviving the latest 'indiepocalypse' |url=https://www.gamedeveloper.com/business/devs-share-real-talk-about-surviving-the-latest-indiepocalypse- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170819152007/http://www.gamasutra.com/view/news/268134/Devs_share_real_talk_about_surviving_the_latest_indiepocalypse.php |arhiivimisaeg=19. august 2017 |vaadatud=15. märtsil 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Mike Wilson, Graeme Struthers ja Harry Miller, indie-avaldaja Devolver Digitali kaasasutajad, väitsid 2016. aprillis, et turg indie-mängude jaoks on konkurentsitihedam kui kunagi varem, kuid näib endiselt elujõulisena ega näita aeglustumise märke.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pearson |eesnimi=Dan |kuupäev=13. aprill 2016 |pealkiri=Every year has been better than the last. Thriving is the best way to put it. |url=http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416022145/http://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-13-devolver-indiepocalypse-what-indiepocalypse |arhiivimisaeg=16. aprill 2016 |vaadatud=13. aprillil 2016 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> Gamasutra ütles, et 2016. aasta lõpuks ei ole indie-mängu turul olnud mingit katastroofilist kokkuvarisemist, kuigi oli märke, et turu kasv oli märgatavalt aeglustunud. Turg oli sisenenud "post-indiepokalüpsise" faasi, kuna indie-mängude ärimudelid kohanevad uute turutingimustega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=13. detsember 2016 |pealkiri=The 5 trends that defined the game industry in 2016 |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-5-trends-that-defined-the-game-industry-in-2016 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161214172243/http://www.gamasutra.com/view/news/287485/The_5_trends_that_defined_the_game_industry_in_2016.php |arhiivimisaeg=14. detsember 2016 |vaadatud=13. detsembril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Kuigi alates 2015. aastast ei ole indie-mängu valdkonnal olnud mingit tüüpi kokkuvarisemist, on muresid, et turg on liialtki suur kõikide arendajate märkamiseks. Ainult vähesed indie-mängud saavad meedias tähelepanu ning neid nimetatakse tavaliselt "indie-kullakesteks" ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''indie-darlings''). On olnud juhtumeid, et "indie-kullakesi" leitakse pigem tänu tarbijate kiitustele kui tööstuse otsese mõju tõttu, mis toob kaasa lisameediakajastuse. Sellised mängud on näiteks "Celeste" ja "Untitled Goose Game".<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Bycer |eesnimi=Josh |kuupäev=15. oktoober 2019 |pealkiri=The Problem of the Indie Game Pedestal |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-problem-of-the-indie-game-pedestal |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191014211441/https://www.gamasutra.com/blogs/JoshBycer/20191014/352119/The_Problem_of_the_Indie_Game_Pedestal.php |arhiivimisaeg=14. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> On olnud aga hetki, kus videomängumeedia peab tulevast mängu edukaks ja annab sellele "indie-kullakese" tiitli enne selle väljalaset, kuid mäng ebaõnnestub ja ei avalda mängijatele head muljet. Nii juhtus näiteks "No Man's Sky" ja "Where the Water Tastes Like Wine" puhul.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Muncy |eesnimi=Julie |kuupäev=15. august 2017 |pealkiri=One Year Later, No Man's Sky—And Its Evolution—Is Worth Exploring |url=https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170818011719/https://www.wired.com/story/no-mans-sky-one-year-later/ |arhiivimisaeg=18. august 2017 |vaadatud=17. augustil 2017 |väljaanne=[[Wired (magazine)|Wired]]}}</ref> Nähtavus on samuti muutunud probleemiks indie-arendajatele. Kuna Steami levitamisteenus laseb igal arendajal pakkuda neile enda mänge minimaalse tasu eest, lisandub igal aastal tuhandeid mänge ning arendajad on oma mängude müümisel hakanud suuresti lootma Steami leitavustööriistadele – meetod, mis kohandab klientide kataloogilehti varasemate ostude põhjal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=19. juuli 2019 |pealkiri=Indies on Steam are betting on discoverability |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191004155944/https://www.gamesindustry.biz/articles/2019-07-19-steam-indies-and-betting-on-discoverability |arhiivimisaeg=4. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> 2010ndatel olid mobiilrakenduste poodidel sarnased probleemid, kus oli küll suur hulk pakkumisi, kuid klientidel oli halb neid üles leida.<ref name=":6" /> Mitmed indie-arendajad pidasid tähtsaks korraldada sotsiaalmeedias head [[suhtekorraldus]]<nowiki/>kampaaniat ja suhelda ajakirjanikega, et mäng saaks juba arenguetapi alguses tähelepanu. See pidi nii tekitama kui ka säilitama huvi kuni mängu väljalaskmiseni, mis omakorda suurendab arenduskulusid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=West |eesnimi=Daniel |kuupäev=8. september 2015 |pealkiri='Good' isn't good enough - releasing an indie game in 2015 |url=https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191015190657/https://www.gamasutra.com/blogs/DanielWest/20150908/253040/Good_isnt_good_enough__releasing_an_indie_game_in_2015.php |arhiivimisaeg=15. oktoober 2019 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nelson |eesnimi=Xalavier Jr. |kuupäev=12. märts 2019 |pealkiri=How it feels to release an indie game in 2019 |url=https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200227050031/https://www.polygon.com/2019/3/12/18256052/indie-game-release-steam |arhiivimisaeg=27. veebruar 2020 |vaadatud=15. oktoobril 2019 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Paljud sel ajaperioodil avaldatud mängud on olnud ikkagi edukad, sealhulgas need, mida kutsuti "indie-kullakesteks".<ref name=":7" /> Mõned populaarsed indie-mängud said peamiselt tuntuks sotsiaalmeedia kaudu ning said kultuurifenomeniks, näiteks "Undertale" (2015) ja "Among Us" (2018),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=17. oktoober 2020 |pealkiri=Make Love, Not War: Five Years Of 'Undertale' |url=https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201018051829/https://www.npr.org/2020/10/17/924581553/make-love-not-war-five-years-of-undertale |arhiivimisaeg=18. oktoober 2020 |vaadatud=12. novembril 2023 |väljaanne=NPR}}</ref><ref name=":3" /> millest viimane oli 2020. ja 2021. aasta COVID-19-pandeemia ajal üks populaarsemaid mänge, millel oli pool miljardit mängijat.<ref name=":3" /> Sarnane olukord oli "Lethal Companyga", mida avaldati eelmüügiversioonina 2023. aastal ja sai populaarseks läbi interneti ning oli üks enimmängitud mänge sel aastal.<ref name="GamasutraStateOfIndie" /> Kaubanduslikult edukad mängud olid ka "Enter the Gungeon",<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2020 |pealkiri=Enter the Gungeon shoots past three million units sold |url=https://www.pocketgamer.biz/enter-the-gungeon-3-million-units/ |väljaanne=pocketgamer.biz}}</ref> "Stardew Valley",<ref name=":1" /> "Hollow Knight"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Alex |kuupäev=5. juuli 2018 |pealkiri=Hollow Knight Has Sold More Than 1 Million Copies On PC |url=https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180705034951/https://www.kotaku.com.au/2018/07/hollow-knight-has-sold-more-than-1-million-copies-on-pc/ |arhiivimisaeg=5. juuli 2018 |vaadatud=27. märtsil 2024 |väljaanne=Kotaku Australia}}</ref> ja "Cuphead".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Grubb |eesnimi=Jeff |kuupäev=30. september 2019 |pealkiri=Cuphead surpasses 5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200116144643/https://venturebeat.com/2019/09/30/cuphead-surpasses-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=16. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> === Muud regioonid === Indie-mänge seostakse tavaliselt läänemaailmaga, täpsemalt [[Põhja-Ameerika]], [[Euroopa]] ja [[Okeaania|Okeaaniaga]]. Siiski on ka teistes riikides olnud sarnane indie-mängude areng, mis on põimunud ülemaailmse tööstusega. ==== Jaapani ''doujin soft'' ehk sõltumatu tarkvara ==== [[Jaapan|Jaapanis]] on ''doujin soft'' kogukonda 2010. aastateni peetud üldiselt hobitegevuseks. Arvutid ja magamistoaprogrammeerimine olid sarnaselt populaarsust kogunud 1970. lõpus ja 1980. aastate alguses, kuid konsoolid vallutasid kiiresti arvutituru. Siiski jätkasid hobiprogrammeerijad mängude arendamist. Jaapan oli keskendunud mänguarenduskomplektidele, mis oli spetsiaalne tarkvara mängude loomiseks. Neist suurt osa tootis ASCII Corporation, kes andis välja hobiprogrammeerijate ajakirja ''ASCII'', kus inimesed said oma programme jagada. Aja jooksul nägi ''ASCII'' võimalust avaldada mänguarenduskomplekte ning 1992. aastaks ilmus tarkvara RPG Makeri esimene kaubanduslik versioon. Tarkvara oli tasuline ning inimesed said selle abil avaldada valmis mänge kas tasuta või kaubandusliku toodetena. See lõi 2000ndate alguses potentsiaali indie-mängude turu tekkeks, mis oli kooskõlas indie-mängude populaarsusega läänes.<ref>Ito, Kenji. (2005). ''Possibilities of Non-Commercial Games: The Case of Amateur Role Playing Games Designers in Japan.'' Proceedings of DiGRA 2005: Conference: Changing Views – Worlds in Play. [[Digital Games Research Association]].</ref> Nagu teisedki Jaapani fänni-tehtud teosed muudes meediakanalites, loodi ''doujin''-mänge tihtipeale juba olemasolevatest ressurssidest ning need ei saanud teistelt tarbijatelt palju austust ega huvi. Selle asemel olid need mõeldud mängimiseks ning jagamiseks üritustel teiste mängijatega. 2013. aasta paiku hakkasid turujõud muutuma koos lääne indie-mängude populaarsusega, mis tekitas suuremat huvi ''doujin''-mängude kui päris mängude vastu. 2013. aastal pakkus Tokyo Game Show esmakordselt spetsiaalselt ''doujin''-mängude ala [[Sony Interactive Entertainment|Sony Interactive Entertainmenti]] toel, kes oli varasematel aastatel olnud lääne indie-mängude edutaja ja on seda hiljem laiendanud.<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=Ellison |eesnimi=Cara |kuupäev=1. oktoober 2014 |pealkiri=Dōjin nation: does 'indie' gaming really exist in Japan? |url=https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155841/https://www.theguardian.com/technology/2014/oct/01/dojin-nation-indie-gaming-japan |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[The Guardian]]}}</ref> Erinevus Jaapanis arendatud ''doujin''-mängude ja indie-mängude vahel on ebamäärane - termini kasutus viitab tavaliselt sellele, kas nende populaarsus tekkis lääne- või idaturgudel enne 2010. aastate keskpaika ning kas need on loodud eesmärgiga müüa palju eksemplare või lihtsalt kirgprojektina. Pikaajaline nö kuulipõrgu (inglise keeles ''bullet hell)'' "Touhou Projecti" mänguseeria, mille lõi ainult üks arendaja ZUN alates 1996. aastast, on nimetatud nii indieks kui ka ''doujin''iks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=PCGamer |kuupäev=24. november 2014 |pealkiri=The story of the Touhou sensation |url=https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210717025315/https://www.pcgamer.com/uk/the-story-behind-the-touhou-sensation/ |arhiivimisaeg=17. juuli 2021 |vaadatud=17. juulil 2021 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=19. oktoober 2018 |pealkiri=『UNDERTALE』トビー・フォックス×『東方』ZUN×Onion Games木村祥朗鼎談──自分が幸せでいられる道を進んだらこうなった──同人の魂、インディーの自由を大いに語る |url=https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210504133203/https://news.denfaminicogamer.jp/interview/181019 |arhiivimisaeg=4. mai 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |keel=jaapani}}</ref> Samas, vaatamata sellest, et "Cave Story" on arendatud Jaapanis, nimetatakse seda indie-mänguks, sest see sai lääne turul populaarseks. "Cave Story" on üks mõjukamaid indie-mänge, mis aitas kaasa Metroidvania-žanri taassünnile.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Greenwald |eesnimi=Will |kuupäev=12. aprill 2013 |pealkiri=Indie Game Developers Revive Platformers |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=http://archive.wikiwix.com/cache/20150315014115/https://www.pcmag.com/article2/0,2817,2417667,00.asp |arhiivimisaeg=15. märts 2015 |vaadatud=14. märtsil 2015 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}</ref><ref name=":14">{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=13. veebruar 2015 |pealkiri=The undying allure of the Metroidvania |url=https://www.gamedeveloper.com/design/the-undying-allure-of-the-metroidvania |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150512033009/http://www.gamasutra.com/view/news/236410/The_undying_allure_of_the_Metroidvania.php |arhiivimisaeg=12. mai 2015 |vaadatud=13. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> ''Doujin''-mängude vastu oli suur huvi ka lääne turul, kuna inglise keelt kõnelevad grupid hakkasid loaga tõlkima mitmeid mänge inglise keelde, mille üks tuntumaid näiteid on "Recettear: An Item Shop's Tale" – esimene ''doujin'', mis avaldati 2010. aastal Steamil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Ben |kuupäev=11. august 2011 |pealkiri=Opinion: Comic Market And Indie Games In Japan |url=https://www.gamedeveloper.com/business/opinion-comic-market-and-indie-games-in-japan |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201155837/https://www.gamasutra.com/view/news/126610/Opinion_Comic_Market_And_Indie_Games_In_Japan.php |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Goldman |eesnimi=Tom |kuupäev=1. oktoober 2010 |pealkiri=Steam's First Indie JRPG Is a Hit |url=http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101004155454/http://www.escapistmagazine.com/news/view/103956-Steams-First-Indie-JRPG-Is-a-Hit |arhiivimisaeg=4. oktoober 2010 |vaadatud=21. detsembril 2010 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}</ref> Mihhail Fiadotau, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] videomängude uuringute lektor, tõi välja kolm peamist erinevust väljakujunenud ''doujin''-kultuuri ja lääneliku indie-mängude idee vahel. Kontseptuaalsest vaatenurgast edendavad indie-mängud üldiselt mõttelist iseseisvust ja uuenduslikkust, samas kui ''doujin''-mängud põhinevad tavaliselt ühise grupi jagatud ideedel ega kaldu kõrvale juba väljakujunenud ideedest (näiteks tugev eelistus rollimängude žanri suhtes). Genealoogilisest vaatenurgast ulatub ''doujin''i olemus tagasi 19. sajandisse, kuid indie-nähtus ise on suhteliselt uus. Lõpuks, alles hiljuti räägiti ''doujin''-mängudest samades seltskondades kui muu ''doujin''-kultuurid (fännikunst ja kirjandus) ning neid segati harva kaubanduslike toodetega, samas indie-mängud on jaganud samat positsiooni AAA-kategooria mängudega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2017 |pealkiri=Indie and dōjin games: a cross-cultural comparison |url=https://www.academia.edu/35666898 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210170929/https://www.academia.edu/35666898 |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |väljaanne=Proceedings of the Digital Games Research Association 2017 Conference (DiGRA'17) |lehekülg=1–2 |keel=en |via=Academia.edu}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiadotau |eesnimi=Mikhail |kuupäev=2019 |pealkiri=Indie and Dōjin Games: A Multilayered Cross-Cultural Comparison |url=http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |url-olek=ei tööta |ajakiri=Gamevironments |aastakäik=10 |lehekülg=34–84 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200201163457/http://elib.suub.uni-bremen.de/edocs/00107541-1.pdf |arhiivimisaeg=1. veebruar 2020 |vaadatud=1. veebruaril 2020}}</ref> == Areng == Paljud peavoolu videomängude arendamise aluspõhimõtted kehtivad ka indie-mängude arendamisel, eriti tarkvaraarenduse puhul. Peamised erinevused seisnevad selles, kuidas mängu arendus on seotud avaldajaga või selle puudumisega. === Arendusmeeskonnad === [[Fail:And Yet It Moves screenshot 02 walking on nothing.png|pisi|Mäng "And Yet It Moves" on näide õpilaste arendatud mängust, mis hiljem laiendati kaubanduslikuks tooteks.]] Iseseisva mänguarendusstuudio suurusel pole kindalt piiri. Mitmed edukad indie-mängud, nagu "Touhou Projecti" seeria, "Axiom Verge", "Cave Story", "Papers, Please" ja "Spelunky", olid ühe inimese poolt arendatud, kuid tihti kasutati nende loomisel kunstnike ning muusikute abi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ramée |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. juuli 2018 |pealkiri=The 14 Best Games Developed By Only One Person |url=https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200128221431/https://www.gamespot.com/gallery/the-14-best-games-developed-by-only-one-person/2900-2172/6/ |arhiivimisaeg=28. jaanuar 2020 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> Levinumad on väikesed arendajate meeskonnad, kuhu kuulub kaks kuni mõnikümmend liiget ning keda toetavad välised kunstnikud. Suuremate arendusmeeskondadega kaasnevad stuudio ülalpidamise kõrgemad üldkulud, mis võivad olla riskantsed juhul, kui mäng ei müü hästi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Gordon |eesnimi=Lewis |kuupäev=9. oktoober 2019 |pealkiri=Indie Game Makers Open Up About The Money They Actually Make |url=https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208104911/https://www.theverge.com/2019/10/9/20903139/indie-game-developers-creators-money-funding |arhiivimisaeg=8. veebruar 2021 |vaadatud=28. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> Indie-meeskonnad võivad tekkida eri kohtades. Üks hiliseim näide on õpilasprojektid, mis on arendatud prototüüpidena kursusetöö raames ning mida õpilased pärast kooli lõpetamist hakkavad kaubandusliku tootena müüma. Sellised mängud on näiteks "And yet It Moves",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Casamassina |eesnimi=Matt |kuupäev=22. oktoober 2009 |pealkiri=And Yet It Moves To WiiWare |url=http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091025191827/http://wii.ign.com/articles/103/1037884p1.html |arhiivimisaeg=25. oktoober 2009 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> "Octodad: Dadliest Catch",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hayward |eesnimi=Andrew |kuupäev=12. oktoober 2012 |pealkiri=Coding and coexisting in the corral: How Octodad's team manages living and working together |url=https://www.engadget.com/2012/10/01/coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164427/https://www.engadget.com/2012-10-01-coding-and-coexisting-in-the-corral-how-octodads-team-manages.html |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=13. juunil 2015 |väljaanne=[[Joystiq]]}}</ref> "Risk of Rain"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tach |eesnimi=Dave |kuupäev=23. august 2013 |pealkiri=Risk of Rain hands-on: Retro agoraphobia |url=http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140123021742/http://www.polygon.com/2013/8/28/4664064/risk-of-rain-hands-on-impf |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2014 |vaadatud=23. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> ja "Outer Wilds".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cameron |eesnimi=Phill |kuupäev=27. jaanuar 2015 |pealkiri=Road to the IGF: Alex Beachum's Outer Wilds |url=http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402091355/http://www.gamasutra.com/view/news/235008/Road_to_the_IGF_Alex_Beachums_Outer_Wilds.php |arhiivimisaeg=2. aprill 2015 |vaadatud=11. märtsil 2015 |väljaanne=[[Gamasutra]] |väljaandja=[[UBM plc]]}}</ref> Mõnel juhul võivad õpilased kooli pooleli jätta ärivõimaluste või muude põhjuste tõttu. Vlambeeri asutajad, näiteks, alustasid kaubandusliku mängu arendamisega, kui nad olid veel koolis ning jätsid selle pooleli, kui kool nõudis endale mängu õigusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=14. veebruar 2014 |pealkiri=Vlambeer: Just making games is the key to becoming successful |url=https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180131024112/https://www.polygon.com/2014/2/14/5412752/vlambeer-rami-ismail-indiecade-east-2014-keynote-just-making-games |arhiivimisaeg=31. jaanuar 2018 |vaadatud=30. jaanuaril 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Teine viis indie-meeskondade kujunemiseks on see, kui kogenud arendajad lahkuvad mängutööstusest – kas omal soovil või koondamise tõttu – ning asuvad looma iseseisvaid projekte, ajendatuna soovist taastada loominguline vabadus või väsimusest ettevõtete töökorralduse suhtes. Näiteks "FTL: Faster Than Light",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=CjnLion |kuupäev=10. mai 2012 |pealkiri=Kickstart to Lightspeed – An FTL Interview |url=http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017204604/http://www.destructoid.com/blogs/CjnLion/kickstart-to-lightspeed-an-ftl-interview-227284.phtml |arhiivimisaeg=17. oktoober 2012 |vaadatud=20. septembril 2012 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> "Papers, Please",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Edge Staff |kuupäev=20. jaanuar 2014 |pealkiri=The Making Of: Papers, Please |url=http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140122052214/http://www.edge-online.com/features/the-making-of-papers-please/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2014 |väljaanne=[[Edge (magazine)|Edge]]}}</ref> "Darkest Dungeon"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Graft |eesnimi=Kris |kuupäev=8. veebruar 2016 |pealkiri=Road to the IGF: Red Hook Studios' Darkest Dungeon |url=http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160212001929/http://www.gamasutra.com/view/news/265011/Road_to_the_IGF_Red_Hook_Studios_Darkest_Dungeon.php |arhiivimisaeg=12. veebruar 2016 |vaadatud=8. veebruaril 2016 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> ja "Gone Home".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=13. august 2013 |pealkiri=Meet Me In Portland: The Fullbright Company's Journey Home |url=https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180817023027/https://www.polygon.com/features/2013/8/13/4568900/the-fullbright-company-gone-home |arhiivimisaeg=17. august 2018 |vaadatud=16. augustil 2018 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> Veel üks võimalus on need, kellel on mängutööstuses vähe või üldse mitte mingit kogemust, kuid neil on programmeerimisoskused ja -kogemused. Neil võivad olla ideed ja värsked vaatenurgad mängude loomiseks ning need ideed on neile isikupärasemad ja südamelähedasemad. Nad on tavaliselt iseõppinud arendajad, mille tõttu neil ei pruugi olla tüüpiliste programmeerijate omased teadmised, mis võimaldab neil luua suuremat loomingulist vabadust ja uusi ideid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Chase Bowen |perekonnanimi2=Deuze |eesnimi2=Mark |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=The Independent Production of Culture: A Digital Games Case Study |ajakiri=[[Games & Culture]] |aastakäik=4 |üksiknumber=3 |lehekülg=276–295 |doi=10.1177/1555412009339732}}</ref> Siiski võib mõni suhtuda amatööri töösse vähem soodsalt kui need, kellel on kogemusi, olgu siis koolist või tööstusest, kes tuginevad pigem mänguarendamise tööriistakomplektidele kui programmeerimiskeeltele, ning nad võivad selliseid tiitleid seostada amatööri või harrastaja tööga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Doull |eesnimi=Andrew |kuupäev=6. veebruar 2008 |pealkiri=Opinion: Amateur vs Indie Games - The War? |url=https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418114925/https://www.gamasutra.com/view/news/108183/Opinion_Amateur_vs_Indie_Games__The_War.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Mõni amatööri loodud mäng on saanud tunnustust, näiteks "Braid",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Totilo |eesnimi=Stephen |kuupäev=8. august 2007 |pealkiri="A Higher Standard"&nbsp;— Game Designer Jonathan Blow Challenges Super Mario's Gold Coins, "Unethical" MMO Design And Everything Else You May Hold Dear About Video Games |url=http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100316214832/http://multiplayerblog.mtv.com/2007/08/08/a-higher-standard-game-designer-jonathan-blow-challenges-super-marios-gold-coins-unethical-mmo-design-and-everything-else-you-may-hold-dear-about-video-games/ |arhiivimisaeg=16. märts 2010 |vaadatud=19. veebruaril 2009 |väljaanne=MTV}}</ref> "Super Meat Boy",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McMillen |eesnimi=Edmund |autor-link=Edmund McMillen |perekonnanimi2=Refenes |eesnimi2=Tommy |autor2-link=Tommy Refenes |kuupäev=14. aprill 2011 |pealkiri=Postmortem: Team Meat's Super Meat Boy |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110507070140/http://www.gamasutra.com/view/feature/6348/postmortem_team_meats_super_meat_.php |arhiivimisaeg=7. mai 2011 |vaadatud=14. aprillil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> "Dwarf Fortress"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Tarn |kuupäev=27. veebruar 2008 |pealkiri=Interview: The Making Of Dwarf Fortress |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112052256/http://www.gamasutra.com/view/feature/131954/interview_the_making_of_dwarf_.php?print=1 |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=17. aprillil 2014 |väljaanne=Gamasutra}}</ref> ja "Undertale".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Feeld |eesnimi=Julian |kuupäev=9. oktoober 2015 |pealkiri=INTERVIEW: TOBY FOX OF UNDERTALE |url=http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160122152103/http://existentialgamer.com/interview-toby-fox-of-undertale |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2016 |vaadatud=20. jaanuaril 2016 |väljaanne=Existential Gamer |väljaandja=Feeld}}</ref> Alustav indie-mängustuudio tüüpiliselt koosneb peamiselt programmeerijatest ja arendajatest. Kunstimaterjale, sealhulgas kunstiteoseid ja muusikat, tuleb tellida töövõtjatest kunstnikest ja heliloojatelt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Safarov |eesnimi=Tom |kuupäev=12. detsember 2019 |pealkiri=Tips for working with a game art outsourcing studio and avoiding the typical roadblocks on the way |url=https://www.gamedeveloper.com/business/tips-for-working-with-a-game-art-outsourcing-studio-and-avoiding-the-typical-roadblocks-on-the-way |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210418111721/https://www.gamasutra.com/blogs/TomSafarov/20191212/355578/Tips_for_working_with_a_game_art_outsourcing_studio_and_avoiding_the_typical_roadblocks_on_the_way.php |arhiivimisaeg=18. aprill 2021 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> === Arendustööriistad === Personaalarvuti mängude arendamisel tuginevad indie-mängud tüüpiliselt olemasolevate [[Mängumootor|mängumootoritele]], vahevarale ja mänguarenduskomplektidele, kuna neil puuduvad ressursid enda mootorite loomiseks.<ref name="every game indie" /> Levinud mängumootorid on [[Unreal Engine]] ja [[Unity]], kuid on ka palju teisi. Väiksemate stuudiotele, kes ei oota suuri müüke, pakutakse tavaliselt peavoolumängude mängumootoreid ja vahevara odavamalt. Neid tooteid võivad pakkuda tasuta või antakse suurt soodustust, mis suureneb ainult siis, kui nende müük ületab teatud numbrid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lipkin |eesnimi=Nadav |kuupäev=31. detsember 2012 |pealkiri=Examining Indie's Independence: The Meaning of "Indie" Games, the Politics of Production, and Mainstream Co-optation |url=https://journals.sfu.ca/loading/index.php/loading/article/view/122/149 |ajakiri=The Journal of the Canadian Game Studies Association |aastakäik=7 |üksiknumber=11 |lehekülg=8–24}}</ref> Indie-arendajad saavad kasutada ka avatud lähtekoodiga tarkvara (näiteks [[Godot (mängumootor)|Godot]]) või ''homebrew'' (tarkvara, mis on loodud arendajatele kui tööriistana tarkvarapakettide ja rakenduste installimiseks), mis on vabalt kättesaadavad, aga neil võivad puududa tehniliselt täiustatud funktsioonid võrreldes sarnaste kommertsmootoritega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lanza |eesnimi=Dario |url=https://doi.org/10.1007/978-3-030-75867-7_7 |pealkiri=Real Possibility of an Entirely Open-Source Pipeline for Indie Games Design and Production. Altamira Game as a Case Study |perekonnanimi2=de Iracheta |eesnimi2=María |perekonnanimi3=Pérez |eesnimi3=Carmen |perekonnanimi4=Jaume |eesnimi4=Borja |perekonnanimi5=Sánchez |eesnimi5=Lara |perekonnanimi6=Casero |eesnimi6=Marcos |kirjastus=Springer International Publishing |aasta=2021 |isbn=978-3-030-75867-7 |toimetaja-perekonnanimi=Martins |toimetaja-eesnimi=Nuno |koht=Cham |lehekülg=99–111 |keel=en |doi=10.1007/978-3-030-75867-7_7 |vaadatud=30. juulil 2024 |toimetaja2-perekonnanimi=Brandão |toimetaja2-eesnimi=Daniel |toimetaja3-perekonnanimi=Moreira da Silva |toimetaja3-eesnimi=Fernando |url-ligipääs=tellimus}}</ref><ref>{{Cite arXiv|arxiv=2401.01909|title=On the relevance of the Godot Engine in the indie game development industry|surname=Holfeld, Julian (2023).}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Homebrew (Concept) |url=https://www.giantbomb.com/homebrew/3015-4363/ |vaadatud=30. juulil 2024 |väljaanne=Giant Bomb |keel=en}}</ref> Indie-mängude arendus konsoolidel oli väga piiratud enne 2010. aastat, kuna [[Tarkvaraarenduskomplekt|tarkvaraarenduskomplektid]] (SDK) olid kulukad. Tavaliselt olid need konsooliversioonid, millel oli lisatud silumisfunktsioone, mis maksid mitu tuhat dollarit ning mille kasutamisele kehtestati piiranguid, et vältida konsoolidega seotud ärisaladuste lekkimist. Konsoolitootjad võisid samuti piirata tarkvaraarenduskomplektide müüki ainult mõningate arendajatele, kes vastasid teatud kriteeriumidele, mille tõttu võimalikud indie-arendajad ei saanud neid hankida.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=23. juuli 2012 |pealkiri=How certification requirements are holding back console gaming |url=https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201013002650/https://arstechnica.com/gaming/2012/07/how-certification-requirements-are-holding-back-console-gaming/ |arhiivimisaeg=13. oktoober 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}</ref> Kui 2010. aastaks said indie-mängud populaarsemaks, andsid nii konsoolitootjad kui ka mobiilseadmete operatsioonisüsteemide pakkujad välja spetsiaalseid tarkvarapõhiseid SDK-d, et mänge esmalt personaalarvutites ja seejärel nendel konsoolidel või mobiilseadmetes luua ning testida. Neid SDK-sid pakuti suuremate arendajatele ikkagi tavahindadega, kuid pakuti soodushindu neile, kes tavaliselt ise avaldasid oma mänge digitaalselt konsooli või mobiilseadme poes, näiteks ID@Xbox programmi või IOS SDK abil. === Avaldajad === Kuigi enamikul indie-mängudel puudub avaldaja – arendaja võtab avaldaja positsiooni –, alates 2010. aastast on mitmed avaldajad liikunud indie-mängude poole, keda tuntakse ka väikesete mänguavaldajatena. Nende hulka kuuluvad Raw Fury, Devolver Digital, Annapurna Interactive, Finji ja Adult Swim Games. Samuti on mitmeid indie-arendajad, kes on piisavalt suureks kasvanud, et toetada ka teisi väikseid arendajaid nagu Chucklefish, Coffee Stain Studios ja Team17. Need väiksed mänguavaldajad, kellel on kogemus indie-mängude loomisel, annavad tavaliselt vajalikku finatsilist tuge ja reklaami, kuid nad ei mõjuta tugevalt arendajate toodet, et säilitada mängu "indie" olemust. Mõnel juhul võib avaldaja olla toetavate mängude suhtes valivam. Annapurna Interactive otsis mänge, mis olid "isiklikud, emotsionaalsed ja originaalsed".<ref name=":10" /><ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Thompson |eesnimi=Michael |kuupäev=18. jaanuar 2010 |pealkiri=Searching for gold: how to fund your indie video game |url=https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171210015828/https://arstechnica.com/gaming/2010/01/searching-for-gold-the-challenge-of-indie-game-funding/ |arhiivimisaeg=10. detsember 2017 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}</ref> === Rahastus === Avaldaja puudumisel peavad indie-arendajad ise leidma rahastust mängu jaoks. Olemasolevad stuudioid võivad toetuda varasemale rahastamisele ja sissetulevastele tuludele, kuid uued stuudiod peavad arenduskulude katmiseks kasutama oma isiklikke vahendeid, pangalaene või investeeringuid<ref name="GameSpotRiseOfIndieDev" /><ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hietalahti |eesnimi=Juuso |kuupäev=19. mai 2006 |pealkiri=The Basic Marketing Plan For Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/the-basic-marketing-plan-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192103/http://www.gamasutra.com/view/feature/2695/the_basic_marketing_plan_for_indie_.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> või arenduse käigus koguma kogukonna toetust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Marsh |eesnimi=David |kuupäev=26. veebruar 2008 |pealkiri=Nine Paths To Indie Game Greatness |url=https://www.gamedeveloper.com/design/nine-paths-to-indie-game-greatness |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102192239/http://www.gamasutra.com/view/feature/131952/nine_paths_to_indie_game_greatness.php |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref name=":12">{{Netiviide |perekonnanimi=Strebeck |eesnimi=Zachary |kuupäev=21. august 2015 |pealkiri=How do I get funding for my indie game company? |url=https://www.gamedeveloper.com/business/how-do-i-get-funding-for-my-indie-game-company- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814002846/https://gamasutra.com/blogs/ZacharyStrebeck/20150821/250809/How_do_I_get_funding_for_my_indie_game_company.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Hiljuti on nii preemia- kui ka omakapitalipõhised ühisrahastuskampaaniaid kasutatud selleks, et saada huvitatud tarbijatelt raha enne arenduse algust. Kuigi ühisrahastuse kasutamine videomängude puhul algas 2012. aastal, on selle praktika märkimisväärselt vähenenud, kuna tarbijad hakkasid suhtuma ettevaatlikult kampaaniatesse, mis ei suuda lubadusi täita. Edukas ühisrahastuskampaani nõuab nüüd suuremat arendustööd ja sellega seotuid kulusid enne kampaania käivitamist, et näidata mängu tõenäolist õigeaegset valmimist ning meelitab raha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Futter |eesnimi=Michael |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=The Changing Face of Video Game Crowdfunding |url=https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210624164054/https://variety.com/2019/gaming/columns/the-changing-face-of-video-game-crowdfunding-1203165542/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2021 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Variety (magazine)|Variety]]}}</ref> Teine viis, mida pakutakse digitaalsel levitamisel, on eelmüügiversiooni väljaandmine, mis laseb huvitatud mängijatel osta mängu beta-versiooni, et katsetada selle tarkvara ja anda tagasisidet. Need tarbijad saavad mängu ilmumise ajal täisversiooni tasuta, teised peavad lõpliku mängu eest kõrgemat hinda maksma. See võib tagada rahastuse arenduse keskel, kuid nagu ühisrahastuse puhul, ootavad tarbijad mängu, mis on peaaegu valmis, seega on tõenäoliselt juba vaja olnud investeerida arendustöösse ja kuludesse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Holly |kuupäev=24. juuni 2016 |pealkiri=7 successful Early Access games that all developers should study |url=https://www.gamedeveloper.com/business/7-successful-early-access-games-that-all-developers-should-study |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803070526/https://www.gamasutra.com/view/news/275719/7_successful_Early_Access_games_that_all_developers_should_study.php |arhiivimisaeg=3. august 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> "Minecrafti" peeti indie-mänguks selle arenduse alguses ning oli üks esimestest mängudest, kes edukalt kasutas rahastamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orland |eesnimi=Kyle |kuupäev=6. aprill 2011 |pealkiri=Minecraft Draws Over $33 Million In Revenue From 1.8M Paying Customers |url=http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110408063046/http://www.gamasutra.com/view/news/33961/Minecraft_Draws_Over_33_Million_In_Revenue_From_18M_Paying_Customers.php |arhiivimisaeg=8. aprill 2011 |vaadatud=16. oktoobril 2013 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Veelgi hiljuti on loodud mitu spetsiaalset investoritel põhinevat indie-mängude fondi, näiteks Indie Fund. Indie-arendajad võivad esitada taotlusi, et saada fondidelt toetust. Raha antakse tavaliselt seemneinvesteeringuna, mida tuleb tagasi maksta läbi mängu autoriõigustasude.<ref name=":12" /> Mitmed riikide valitsused on oma avalike kunstiagentuuride kaudu samuti indie-arendajatele sarnaseid toetusi kättesaadavaks teinud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Diaz |eesnimi=Ana |kuupäev=13. mai 2020 |pealkiri=How Public Arts Funding Helps Developers Make Unique, More Diverse Games |url=https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200916091758/https://www.theverge.com/21256048/public-arts-funding-games-untitled-goose-game-mutazione |arhiivimisaeg=16. september 2020 |vaadatud=24. augustil 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> === Levitamine === Enne digiajastut levitasid hobiprogrammeerijad oma toodet tavaliselt posti teel. Nad avaldasid kuulutusi kohalikes ajalehtedes või arvutihuvilistes ajakirjades nagu ''Creative Computing'' ja ''Byte.'' Pärast makse laekumist täitsid nad tellimusi käsitsi, tehes oma mängust koopiaid kassettidele, diskettidele või CD-ROMile koos kogu dokumentatsiooniga. Teised viisid koopiaid kohalikku arvutipoodi müümiseks. Ühendkuningriigis, kus personaalarvutite mängude arendus algas 1980. aastatel, tekkis mängude levitamise turg, mis kopeeris ja levitas mänge hobiprogrammeerijatele.<ref name="eurogamer manic miner" /> Jaapani ''doujin''i-[[Mess|messid]] nagu Comiket, maailma suurim fänniüritus, on arendajatel lasknud müüa ja reklaamida oma füüsilisi tooteid alates selle avamisest 1975. aastal. Tänu sellele on sellised mängusarjad nagu Touhou Project ja Fate saavutanud suure populaarsuse ning olnud aastaid ürituse keskmes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Leavitt |eesnimi=Alex |perekonnanimi2=Horbinski |eesnimi2=Andrea |kuupäev=15. juuni 2012 |pealkiri=Even a monkey can understand fan activism: Political speech, artistic expression, and a public for the Japanese dōjin community |url=https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |url-olek=töötab |ajakiri=Transformative Works and Cultures |keel=en |aastakäik=10 |doi=10.3983/twc.2012.0321 |issn=1941-2258 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210721120119/https://journal.transformativeworks.org/index.php/twc/article/view/321 |arhiivimisaeg=21. juuli 2021 |vaadatud=21. juulil 2021 |doi-access=vaba}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=Top Doujinshi Events Most Popular By The Numbers |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140110091145/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2013/11/01-1/top-doujinshi-events-most-popular-by-the-numbers |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2014 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Green |eesnimi=Scott |pealkiri=With Slight Movement, "KanColle," "Touhou" And "Touken Ranbu" Continue To Dominate Comiket Doujinshi |url=http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221110164242/http://www.crunchyroll.com/anime-news/2016/08/09/with-slight-movement-kancolle-touhou-and-touken-ranbu-continue-to-dominate-comiket-doujinshi |arhiivimisaeg=10. november 2022 |vaadatud=28. detsembril 2016 |väljaanne=Crunchyroll}}</ref> Kuna meedia hakkas üle minema suurema mahutavusega vormingutele ning kasutajatel oli võimalus programmidest ise koopiaid luua, siis sattus posti teel tellimise meetod ohtu, kuna igaüks oleks saanud mängu osta ning seejärel teha oma sõpradele sellest koopiaid. Jagamisvara levitamise meetod ilmus 1980ndatel, leppides sellega, et kasutajad teevad tõenäoliselt vabalt koopiaid ja jagavad neid. Tarkvara jagamisvara versioon oli piiratud ja ülejäänud funktsioonide avamiseks tuli arendajatele maksta. See meetod sai populaarseks hobimängude seas 1990ndate alguses, eriti just "Wolfenstein 3D" ja "ZZT" ilmumisel, arendajate id Software ja Tom Sweeney (hiljem Epic Gamesi asutaja) loodud "indie-"mängud. Mänguajakirjad hakkasid iga numbri juurde lisama demoplaate, mis sisaldasid ka ''shareware''-mänge. Nagu postimüügi puhulgi, tekkisid ettevõtted, mis koostasid ''shareware''-näidiskogumikke ning vahendasid maksete töötlemist ja mängude registreerimist. Jagamisvara jäi populaarseks levitamisvormiks isegi koos [[Teatetahvlisüsteem|teatetahvlisüsteemi]] ja internetiga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Ernie |kuupäev=1. november 2016 |pealkiri=The Story of Shareware, the Original In-App Purchase |url=https://www.vice.com/en/article/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191021172602/https://www.vice.com/en_us/article/bmv3z3/the-story-of-shareware-the-original-in-app-purchase |arhiivimisaeg=21. oktoober 2019 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Vice (magazine)|Vice]]}}</ref> 2000. aastateks kasutasid indie-arendajad oma mängude peamise levitamisviisina internetti , kuna ilma avaldajata oli peaaegu võimatu indie-mänge jaemüügis hoida ning postimüügi idee oli juba ammu välja surnud.<ref name="edwards20171027" /> Interneti jätkuv kasv viis videomängude veebilehtede tekkeni, mis toimisid jagamisvara ja teiste mängude ning samas nii indie- kui ka peavoolumängude hoidlatena, näiteks GameSpy veeFilePlanet.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Brinbaum |eesnimi=Ian |kuupäev=30. mai 2014 |pealkiri=End of days: GameSpy's forgotten games and the gamers keeping them alive |url=https://www.pcgamer.com/end-of-days-gamespys-forgotten-games-and-the-gamers-keeping-them-alive/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200624055448/https://www.pcgamer.com/end-of-days-gamespys-forgotten-games-and-the-gamers-keeping-them-alive/ |arhiivimisaeg=24. juuni 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Uus probleem oli tekkinud suurematel peavoolumängudel, millel on [[Mitmikmäng|mitmikmänguviis]]. Nende veebilehtede kaudu sai värskendusi ja mänguparandusi kergesti levitada, kuid kõikide kasutajate võrdne teavitamine oli keeruline ning ilma värskendusteta ei saanud mõned mängijad mitmikmängus osaleda. [[Valve Corporation|Valve]] Steam arendas algselt tarkvaraklienti, selleks, et nende mängude uuendused jõuaksid kasutajateni automaatselt. Aja jooksul kujunes sellest aga digitaalne mängupood, mille kaudu said kasutajad ka mänge osta.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Case |eesnimi=Loyd |kuupäev=22. märts 2002 |pealkiri=Valve Changes Online Gaming Rules |url=https://www.pcmag.com/article2/0,2817,41291,00.asp |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160302232150/http://www.pcmag.com/article2/0,2817,41291,00.asp |arhiivimisaeg=2. märts 2016 |vaadatud=14. veebruar 2016 |väljaanne=[[PC Magazine]]}}</ref> Indie-mängude puhul hakkas Steam 2005. aastaks teenusele kureerima kolmandate isikute mänge (sh mõningaid indie-mänge), lisades hiljem 2012. aastal Steam Greenlighti, mis võimaldas igal arendajal pakkuda teenusele oma mängu, ning lõpuks asendus Greenlighti 2017. aastal Steam Directiga, mille kaudu saab iga arendaja väikese tasu eest oma mängu otse platvormile üles laadida. Kuigi Steam on endiselt suurim digipood arvutimängude levitamiseks, on sellest ajast alates avatud mitmeid teisi digipoode. Näiteks 2013. aastal loodud Itch.io, mis on rohkem keskendunud indie-mängude kui peavoolumängude levitamisele, andes arendajatele poelehti ja teisi reklaamtööriistu. Teised teenusepakkujad, nagu Humble Bundle, on pigem digitaalsed jaemüüjad, mis pakuvad indie-arendajatele tööriistu veebiostude vastuvõtmiseks ja mängu levitamiseks, kuid turudus ise jääb arendaja kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fenlon |eesnimi=Wes |perekonnanimi2=Wilde |eesnimi2=Tyler |kuupäev=12. juuli 2019 |pealkiri=PC game storefronts compared: what you need to know about retailers and resellers |url=https://www.pcgamer.com/pc-game-storefronts-compared-what-you-need-to-know-about-retailers-and-resellers/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200707033943/https://www.pcgamer.com/pc-game-storefronts-compared-what-you-need-to-know-about-retailers-and-resellers/ |arhiivimisaeg=7. juuli 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> Konsoolide puhul tegeleb indie-mängu levitamisega konsoolide mängupood, kui arendaja on saanud konsoolitootjalt loa. Samamoodi tegeleb mobiilmängude levitamisega rakenduste pood, kui arendaja on saanud loa rakenduste avaldamiseks seda tüüpi seadmes. Mõlemal juhul tegeleb kõigi maksete, ostu kinnitamise ja levitamisega platvormi või rakendusepoe haldaja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Henges |eesnimi=Liz |kuupäev=19. juuni 2020 |pealkiri=Examining the indie ins and outs of today's game distribution platforms |url=https://www.gamedeveloper.com/business/examining-the-indie-ins-and-outs-of-today-s-game-distribution-platforms |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200816211820/https://www.gamasutra.com/view/news/363919/Examining_the_indie_ins_and_outs_of_todays_game_distribution_platforms.php |arhiivimisaeg=16. august 2020 |vaadatud=26. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Mõne populaarsema indie-mängu puhul on viimasel ajal levinud trend piiratud koguses füüsiliste väljaannete avaldamine, eriti konsooliversioonide jaoks. Limited Run Games loodi selleks, et toota mänge väikestes tiraažides – enamasti edukaid indie-mänge, millel on juba kindel fännibaas ja seega olemas turg füüsilise väljaande jaoks. Sageli ilmuvad need eriväljaannetena, mis sisaldavad lisaks mängule ka füüsilisi boonuseid, näiteks kunstiraamatuid, kleebiseid ja muid väiksemaid meeneid. Teised sarnased levitajad on Super Rare Games, Special Reserve Games ja Strictly Limited Games. Peaaegu kõikide digilevitamise juhtumidel, võtab levitamisplatvorm iga müügi pealt osa tulust, ülejäänud osa läheb arendajale digipoe ülalpidamiskulude katmiseks. == Mängutööstus == Enamik indie-mänge ei teeni suurt kasumit, välja arvatud mõni üksik.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jan |eesnimi=Matej |kuupäev=27. juuni 2012 |pealkiri=Congratulations, Your First Indie Game is a Flop |url=https://www.gamedeveloper.com/business/congratulations-your-first-indie-game-is-a-flop |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180613062542/https://www.gamasutra.com/view/feature/173068/congratulations_your_first_indie_.php?page=2 |arhiivimisaeg=13. juuni 2018 |vaadatud=4. detsembril 2012 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Selle asemel peetakse indie-mänge üldiselt karjääri hüppelauaks kui ärivõimaluseks.<ref name=":13" /> Indie-mängude arenduses on täheldatud [[Dunningi-Krugeri efekt|Dunning-Krugeri efekti]] mõju: kuigi mõnel vähese kogemusega inimesel on õnnestunud juba algusest peale luua edukas mäng, kulub enamikul arendajatest tavaliselt üle kümne aasta kogemust, enne kui nad hakkavad järjepidevalt looma mänge, mis toovad rahalist edu. Seetõttu hoiatavad paljud mängutööstuses tegutsejad, et indie-mängude arendamist ei tasu pidada kergesti rahaliselt tasuvaks karjäärivalikuks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=John |kuupäev=2. oktoober 2018 |pealkiri=It's time we stopped encouraging indies |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-10-02-its-time-we-stopped-encouraging-indies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814001708/https://www.gamesindustry.biz/articles/2018-10-02-its-time-we-stopped-encouraging-indies |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=28. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> Tööstuse arusaam indie-mängudest on ka muutunud, mille tõttu on indie-mängude arendamise ja turustamise taktika võrreldes AAA-mängudega keeruline. 2008. aastal võis arendaja teenida umbes 17% mängu jaemüügihinnast ning 85%, kui seda müüakse digitaalselt.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp" /> See võib viia "riskantsemate" loominguliste projektideni.<ref name="ForbesIndieDevsRiseUp" /> Lisaks on [[Suhtlusvõrgustik|suhtluvõrgustike]] laienemine tutvustanud videomänge ka juhuslikele mängijatele (inglise keeles ''casual gamers'').<ref name="GamasutraStateOfIndie" /> Hilisematel aastatel on muutunud tähtsaks kaasata indie-mängude reklaamimisse ka sotsiaalmeedia mõjutajaid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fahey |eesnimi=Rob |kuupäev=15. aprill 2016 |pealkiri=What causes indie games to fail? |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-15-what-causes-indie-games-to-fail |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201108100342/https://www.gamesindustry.biz/articles/2016-04-15-what-causes-indie-games-to-fail |arhiivimisaeg=8. november 2020 |vaadatud=27. augustil 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> On vaieldav, kui silmapaistev on indie-mängude arendamine videomängutööstuses.<ref name="GamasutraFuture" /> Enamik mänge ei ole tuntud või edukad ning peavoolumeedia tähelepanu on suunatud peavoolumängudele.<ref name=":15">{{Netiviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Paul |kuupäev=26. august 2009 |pealkiri=Building Buzz for Indie Games |url=https://www.gamedeveloper.com/business/building-buzz-for-indie-games |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131224110522/http://www.gamasutra.com/view/feature/4117/building_buzz_for_indie_games.php |arhiivimisaeg=24. detsember 2013 |vaadatud=24. veebruaril 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]] |lehekülg=1}}</ref><ref name="GamasutraStateOfIndie" /> Seda võib põhjendada indie-mängude vähese turundusega,<ref name=":15" /> kuid samas on indie-mängudel võimalus sihtida ka kitsamaid, kindla huviga [[Turunišš|nišiturge]].<ref name="GameTunnelInnovation" /><ref name="TechradarGamingFuture" /> Indie-mängude tunnuststamine mänguauhindade kaudu on aja jooksul märgatavalt kasvanud. Independent Games Festival loodi 1998. aastal eesmärgiga tunnustada parimaid indie-mänge ning alates selle esimesest sündmusest 1999. aastal on see toimunud koos Games Developers Conference'iga aasta esimeses pooles, paralleelselt Game Developers Choice Awardsiga (GDCA).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Scott |eesnimi=Jason |kuupäev=22. detsember 2010 |pealkiri=The 'GDC 25' Chronicles: We Have (IGF) Video |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/the-gdc-25-chronicles-we-have-igf-video |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210723234017/https://www.gamasutra.com/view/news/122675/The_GDC_25_Chronicles_We_Have_IGF_Video.php |arhiivimisaeg=23. juuli 2021 |vaadatud=23. juulil 2021 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> Siiski hakati indie-mänge pidama suurte mänguauhindade vääriliseks konkurendiks alles 2010. aasta paiku, kui Game Developers Choice Awards tunnustas selliseid mänge nagu "Limbo", "Minecraft" ja "Super Meat Boy" kõrvuti suurte AAA-mängudega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=11th Annual Game Developers Choice Awards |url=http://www.gamechoiceawards.com/archive/gdca_11th.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130127063748/http://www.gamechoiceawards.com/archive/gdca_11th.html |arhiivimisaeg=27. jaanuar 2013 |vaadatud=19. märtsil 2016 |väljaanne=GameChoiceAwards.com |väljaandja=Game Developer Conference}}</ref> Pärast seda on indie-mängud olnud suurte auhinnatseremooniate – nagu Game Developers Choice Awards, D.I.C.E. Awards, The Game Awards ja BAFTA Video Games Awards – nominatsioonides sageli esindatud kõrvuti AAA-mängudega. Sellised indie-mängud nagu "What Remains of Edith Finch", "Outer Wilds", "Untitled Goose Game", "Hades", "Inscryption" ja "Vampire Survivors" on pälvinud mitmeid aasta mängu auhindu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What Remains of Edith Finch wins Bafta's top games award |url=https://www.bbc.com/news/technology-43744690 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201109025358/https://www.bbc.com/news/technology-43744690 |arhiivimisaeg=9. november 2020 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=BBC News |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barraclough |eesnimi=Leo |kuupäev=2. aprill 2020 |pealkiri='Outer Wilds' Wins Best Game at BAFTA Games Awards |url=https://variety.com/2020/digital/games/outer-wilds-bafta-games-awards-1234569647/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220529125419/https://variety.com/2020/digital/games/outer-wilds-bafta-games-awards-1234569647/ |arhiivimisaeg=29. mai 2022 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Beresford |eesnimi=Trilby |kuupäev=22. juuli 2021 |pealkiri='Hades' Takes Top Honor at Game Developers Choice Awards |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/hades-game-developers-choice-awards-winners-list-1234983585/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210722022831/https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/hades-game-developers-choice-awards-winners-list-1234983585/ |arhiivimisaeg=22. juuli 2021 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosario |eesnimi=Alexandra Del |kuupäev=25. märts 2021 |pealkiri=BAFTA Games Awards: Supergiant Games' 'Hades' Takes Home Top Prize – Complete Winners List |url=https://deadline.com/2021/03/bafta-games-awards-2021-hades-takes-home-top-prize-complete-winners-list-1234721128/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210326001145/https://deadline.com/2021/03/bafta-games-awards-2021-hades-takes-home-top-prize-complete-winners-list-1234721128/ |arhiivimisaeg=26. märts 2021 |vaadatud=29. juunil 2022 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=24. märts 2022 |pealkiri=Inscryption wins big at GDC and IGF Awards {{!}} GDC 2022 |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2022-03-24-inscryption-wins-big-at-gdc-and-igf-awards-gdc-2022 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220415020139/https://www.gamesindustry.biz/articles/2022-03-24-inscryption-wins-big-at-gdc-and-igf-awards-gdc-2022 |arhiivimisaeg=15. aprill 2022 |vaadatud=19. juulil 2022 |väljaanne=GamesIndustry.biz |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=30. märts 2023 |pealkiri=2023 BAFTA Games Awards: The Winners |url=https://www.bafta.org/games/awards/2023-nominations-winners |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230402053434/https://www.bafta.org/games/awards/2023-nominations-winners |arhiivimisaeg=2. aprill 2023 |vaadatud=30. märtsil 2023 |väljaanne=[[BAFTA]]}}</ref> == Kogukond == Indie-arendajaid peetakse üldiselt väga koostöövõimeliseks kogukonnaks, kus arendusmeeskonnad jagavad omavahel teadmisi, pakuvad testimist, tehnilist tuge ja tagasisidet, kuna tüüpiliselt ei ole indie-arendajad pärast oma projekti rahastamist üksteisega otseses konkurentsis. Indie-arendajad on ka oma sihtrühma mängijate kogukonna suhtes avatud, kasutades beetatestimist ja eelmüügiversiooni tagasiside saamiseks ning suheldes kasutajatega regulaarselt läbi poe veebilehtede ning suhtluskanalite, näiteks [[Discord|Discordis]].<ref>Guevara-Villalobos, Orlando (2011). ''Cultures of independent game productions: Examining the relationship between community and labour.'' Proceedings of DiGRA 2011 Conference: Think Design Play.</ref> Indie-arendajad saavad osaleda erinevatel indie-mängude messidel nagu Independent Games Festivalil, mis toimub samal ajal koos Game Developers Conference'iga, ja IndieCade'il, mis toimub enne iga-aastast E3 üritust.<ref name="IGMWhatIsIndie" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Edge |kuupäev=10. oktoober 2018 |pealkiri=Driving Indie Games From Margin to Center |url=http://www.edge-online.com/features/driving-indie-games-margin-center/ |url-olek=töötab |ajakiri=[[Edge (magazine)|Edge Online]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140102200225/http://www.edge-online.com/features/driving-indie-games-margin-center/ |arhiivimisaeg=2. jaanuar 2014 |vaadatud=4. detsembril 2012}}</ref> Indie Megabooth loodi 2012. aastal suure väljapanekuna eri mängumessidel, et anda indie-arendajatele võimalus oma mänge tutvustada. Need üritused toimivad vahendajana indie-arendajate ja laiema tööstuse vahel, kuna need võimaldavad indie-arendajatel suhelda suuremate arendajate ja avaldajatega ärikoostöö eesmärgil ning teavitada meediat oma mängudest enne mängude avaldamist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Parker |eesnimi=Felan |perekonnanimi2=Whitson |eesnimi2=Jennifer R |perekonnanimi3=Simon |eesnimi3=Bart |kuupäev=2017 |pealkiri=Megabooth: The cultural intermediation of indie games |ajakiri=New Media & Society |aastakäik=20 |üksiknumber=5 |lehekülg=1953–1972 |doi=10.1177/1461444817711403 |pmc=6256716 |pmid=30581359 |doi-access=vaba}}</ref> [[Mängujämm|Mängujämmid]], sealhulgas [[Ludum Dare]], Indie Game Jam, Nordic Game Jam ja Global Game Jam, on iga-aastased võistlused, kus mänguarendajatele antakse ette teema, idee ja/või spetsiifilised nõuded ja piiratud aeg, et luua mänguprototüüp, mida tuleb esitada kohtunikele läbivaatamiseks ja hääletamiseks ning mille eest on võimalik võita väikseid rahalisi auhindu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Ernest W. |autor-link=Ernest W. Adams |kuupäev=31. mai 2002 |pealkiri=Technology Inspires Creativity: Indie Game Jam Inverts Dogma 2001! |url=https://www.gamedeveloper.com/design/technology-inspires-creativity-indie-game-jam-inverts-dogma-2001- |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131112065031/http://www.gamasutra.com/view/feature/2989/technology_inspires_creativity_.php |arhiivimisaeg=12. november 2013 |vaadatud=8. märtsil 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jacobs |eesnimi=Stephen |kuupäev=25. veebruar 2009 |pealkiri=Global Game Jam 2009: A Worldwide Report |url=https://www.gamedeveloper.com/business/global-game-jam-2009-a-worldwide-report |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171101025603/https://www.gamasutra.com/view/feature/3943/global_game_jam_2009_a_worldwide_.php |arhiivimisaeg=1. november 2017 |vaadatud=30. märts 2011 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref><ref>{{harvnb|Fullerton|Swain|Hoffman|2008|p=403}}</ref><ref>{{Sfn|[[Gamasutra]]|Berbank-Green|Cusworth|2007|lk=83}}</ref> Ettevõtetted võivad korraldada ettevõttesiseseid mängujämme stressi leevendamiseks, mis võivad tekitada ideid tulevaste mängude jaoks, nagu on näiteks juhtunud arendaja Double Fine'i ja selle Amnesia Fortnight mängujämmil. Selliste mängujämmide ülesehitus võib mõjutada seda, kas selle käigus valmivad mängud on pigem eksperimentaalsed ja tõsised või on need mängulisemad ja väljendusrikkamad.<ref>Goddard, William; Byrne, Richard, Florian Floyd (2014). ''Playful game jams: guidelines for designed outcomes.'' Proceedings of the 2014 Conference on Interactive Entertainment. pp. 1–10.</ref> Kuigi paljude mängujämmide prototüübid ei arene tavaliselt mängujämmilt edasi, on mõned arendajad siiski hiljem oma prototüübi täispikaks mänguks edasi arendanud ning loonud edukaid indie-mänge, näiteks "Superhot", "Super Time Force", "Gods Will Be Watching", "Hollow Knight", "Surgeon Simulator" ja "Goat Simulator".<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Francis |eesnimi=Bryant |kuupäev=25. august 2017 |pealkiri=Crucial lessons from 7 game jam prototypes that went commercial |url=https://www.gamedeveloper.com/business/crucial-lessons-from-7-game-jam-prototypes-that-went-commercial |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200814021635/https://gamasutra.com/view/news/250332/Crucial_lessons_from_7_game_jam_prototypes_that_went_commercial.php |arhiivimisaeg=14. august 2020 |vaadatud=27. augustil 2020 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> == Mõju ja populaarsus == Indie-mänge on tunnustatud videomängužanrite loomise või taaselustamise eest, tuues kas uusi ideid vanadele mängukontseptsioonidele või luues täiesti uusi kogemusi. ''Roguelike''<nowiki/>'ide laienemine [[Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood|ASCIIst]], rasked märulimängudest mitmesugusteks nn ''roguelite''<nowiki/>'ideks, mis säilitavad ''roguelike''<nowiki/>'ide protseduurilise genereerimise ja püsiva surma funktsioone, sai alguse otse indie-mängudest "Strange Adventures in Infinite Space" (2002) ja selle teine osa "Weird Worlds: Return to Infinite Space" (2005), "Spelunky" (2008), "The Binding of Isaac" (2011), "FTL: Faster Than Light" (2012) ja "Rogue Legacy" (2012).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nutt |eesnimi=Christian |kuupäev=21. mai 2014 |pealkiri='Roguelikes': Getting to the heart of the it-genre |url=http://www.gamasutra.com/view/feature/218178/roguelikes_getting_to_the_heart_.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140902094049/http://gamasutra.com/view/feature/218178/roguelikes_getting_to_the_heart_.php |arhiivimisaeg=2. september 2014 |vaadatud=30. augustil 2014 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> ''Roguelike''-žanr sai inspiratsiooni mängudelt "Slay the Spire" (2019), mis tegi populaarseks ''roguelike'' kaardimängu<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wiltshire |eesnimi=Alex |kuupäev=19. veebruar 2018 |pealkiri=Why revealing all is the secret of Slay The Spire's success |url=https://www.rockpapershotgun.com/2018/02/19/why-revealing-all-is-the-secret-of-slay-the-spires-success/ |url-olek=töötab |vaadatud=19. veebruaril 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210123071342/https://www.rockpapershotgun.com/2018/02/19/why-revealing-all-is-the-secret-of-slay-the-spires-success/ |arhiivimisaeg=23. jaanuar 2021}}</ref> ja "Vampire Survivors" (2022), mis tekitas "kuuliparadiisi" ehk tagurpidi "kuulipõrgu" mänge, mis kasutasid ''roguelike'' mehaanikat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Zimmerman |eesnimi=Aaron |kuupäev=20. oktoober 2022 |pealkiri=Vampire Survivors—a cheap, minimalistic indie game—is my game of the year |url=https://arstechnica.com/gaming/2022/10/vampire-survivors-a-cheap-minimalistic-indie-game-is-my-game-of-the-year/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230818153627/https://arstechnica.com/gaming/2022/10/vampire-survivors-a-cheap-minimalistic-indie-game-is-my-game-of-the-year/ |arhiivimisaeg=18. august 2023 |vaadatud=27. oktoobril 2022 |väljaanne=[[Ars Technica]]}}</ref> Metroidvania mängud said taas populaarseks pärast "Cave Story" (2004) ja "Shadow Complex" (2009) ilmumist.<ref name=":14" /> "Stardew Valley" (2016) taaselustas maaelu simulatsioonimänge.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warner |eesnimi=Noelle |kuupäev=20. september 2022 |pealkiri=How Stardew Valley ushered in the farming sim renaissance |url=https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240122164431/https://www.destructoid.com/how-stardew-valley-ushered-in-farming-simulators-renaissance/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2024 |vaadatud=29. detsembril 2023 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> Kunstimängud said tähelepanu indie-arendajate varajaste indie-mängude tõttu, näiteks "Samorost" (2003)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ploug |eesnimi=Kristine |kuupäev=1. detsember 2005 |pealkiri=Art Games - An Introduction |url=http://www.artificial.dk/articles/artgamesintro.htm |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120413025757/http://www.artificial.dk/articles/artgamesintro.htm |arhiivimisaeg=13. aprill 2012 |vaadatud=15. november 2012 |väljaanne=Artificial.dk}}</ref> ja "The Endless Forest" (2005).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carless |eesnimi=Simon |autor-link=Simon Carless |kuupäev=6. november 2007 |pealkiri=The Endless Play Of The Endless Forest |url=http://www.gamesetwatch.com/2007/11/the_endless_play_of_the_endles.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190113174115/http://www.gamesetwatch.com/2007/11/the_endless_play_of_the_endles.php |arhiivimisaeg=13. jaanuar 2019 |vaadatud=31. augustil 2020 |väljaanne=GameSetWatch}}</ref> Järgnevas tabelis on loetletud indie-mängud, mis on müünud üle miljoni eksemplari. Tabel põhineb viimati avaldatud müüginümbritel. Need tulemused ei hõlma allalaaditud eksemplare mängudest, mis on hiljem tehtud tasuta kättesaadavaks, näiteks "Rocket League" või eksemplare, mis müüdi pärast suurema avaldaja poolt omandamist ning mida ei peeta indiemänguks, nagu näiteks "Minecraft". {| class="wikitable sortable" |+ !Mäng !Müük (miljonites) !Väljaanne !Arendaja !Avaldaja !Märkmed |- |"Terraria" |60,7 |2011 |Re-Logic |Re-Logic, 505 Games |2024. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=31. oktoober 2024 |pealkiri=Terraria: State of the Game - October |url=https://forums.terraria.org/index.php?threads/terraria-state-of-the-game-october-2024.139253/#pc |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241108220520/https://forums.terraria.org/index.php?threads/terraria-state-of-the-game-october-2024.139253/#pc |arhiivimisaeg=8. november 2024 |vaadatud=19. mail 2025 |väljaanne=forums.terraria.org}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Vaynshteyn |eesnimi=Paula |kuupäev=13. jaanuar 2025 |pealkiri=The best-selling video games of the 21st century – so far |url=https://www.destructoid.com/the-best-selling-video-games-of-the-21st-century-so-far/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250122222528/https://www.destructoid.com/the-best-selling-video-games-of-the-21st-century-so-far/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2025 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=Destructoid}}</ref> |- |"Minecraft" |60 |2011 |Mojang |Mojang |2024. aasta oktoobriks omandas Microsoft Mojangi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=10. oktoober 2014 |pealkiri=Built to last: the Minecraft model |url=https://www.independent.co.uk/news/business/analysis-and-features/built-to-last-the-minecraft-model-9788669.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141123074259/http://www.independent.co.uk/news/business/analysis-and-features/built-to-last-the-minecraft-model-9788669.html |arhiivimisaeg=23. november 2014 |vaadatud=13. novembril 2014 |väljaanne=[[The Independent]]}}</ref> "Minecraft on müünud rohkem kui 200 miljonit eksemplari 2020. aasta maiks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Warren |eesnimi=Tom |kuupäev=18. mai 2020 |pealkiri=Minecraft still incredibly popular as sales top 200 million and 126 million play monthly |url=https://www.theverge.com/2020/5/18/21262045/minecraft-sales-monthly-players-statistics-youtube |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200518192410/https://www.theverge.com/2020/5/18/21262045/minecraft-sales-monthly-players-statistics-youtube |arhiivimisaeg=18. mai 2020 |vaadatud=18. mail 2020 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> |- |"Human: Fall Flat" |55 |2016 |No Brakes Games |Curve Digital |2025. aasta jaanuaris seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hore |eesnimi=Jamie |kuupäev=31. jaanuar 2025 |pealkiri=Indie platformer Human Fall Flat has sold a colossal 55 million copies |url=https://www.pcgamesn.com/human-fall-flat/sales-55-million |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}</ref> |- |"Stardew Valley" |50+ |2016 |[[Eric Barone|ConcernedApe]] |ConcernedApe, Chucklefish |2026. veebruari seisuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. veebruar 2026 |pealkiri=Stardew Valley 10 Year Anniversary |url=https://www.stardewvalley.net/stardew-valley-10-year-anniversary/}}</ref> ConcernedApe lõpetas koostöö Chucklefishiga 2022. aasta märtsis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Orlowski |eesnimi=Donna |kuupäev=17. märts 2022 |pealkiri=A thank you to Stardew Valley |url=https://chucklefish.org/blog/thank-you-stardew-valley/ |vaadatud=1. november 2024 |väljaanne=Chucklefish |keel=en-GB}}</ref> |- |"[[Garry's Mod]]" |25,4 |2006 |Facepunch Studios |Valve |2024. aasta novembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yin-Poole |eesnimi=Wesley |kuupäev=29. november 2024 |pealkiri=Garry's Mod Has Sold an Incredible 25.4 Million Copies, Is the Best-Selling PC Exclusive of All-Time |url=https://www.ign.com/articles/garrys-mod-has-sold-an-incredible-254-million-copies-is-the-best-selling-pc-exclusive-of-all-time |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=IGN}}</ref> |- |"Phasmophobia (videomäng" |22 |2020 |Kinetic Games |Kinetic Games |2025. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Blake |eesnimi=Vikki |kuupäev=10. veebruar 2025 |pealkiri=Phasmophobia marks 22m total sales with its 2025 roadmap and changes to maps, kit, and our humble journal |url=https://www.eurogamer.net/phasmophobia-marks-22m-total-sales-with-its-2025-roadmap-and-changes-to-maps-kit-and-our-humble-journal |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=Eurogamer.net}}</ref> |- |"Castle Crashers" |20 |2008 |The Behemoth |The Behemoth |2019. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nunneley |eesnimi=Stephany |kuupäev=30. august 2019 |pealkiri=Castle Crashers Remastered will be released September 17 for Switch |url=https://www.vg247.com/castle-crashers-remastered-september-17-switch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210914130006/https://www.vg247.com/castle-crashers-remastered-september-17-switch |arhiivimisaeg=14. september 2021 |vaadatud=14. septembril 2021 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"PowerWash Simulator" |17 |2022 |FuturLab |Square Enix Collective |2025. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. märts 2025 |pealkiri=Thank you for 17 million PowerWash Simulator Players! |url=https://www.futurlab.co.uk/news/thank-you-for-17-million-powerwash-simulator-players |vaadatud=19. mail 2025 |väljaanne=FuturLab}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Serin |eesnimi=Kaan |kuupäev=13. märts 2025 |pealkiri=After 3 years and 44,327 overwhelmingly positive Steam reviews, viral hit PowerWash Simulator is finally getting a sequel complete with split-screen co-op |url=https://www.gamesradar.com/games/fps/after-3-years-and-44-327-overwhelmingly-positive-steam-reviews-viral-hit-powerwash-simulator-is-finally-getting-a-sequel-complete-with-split-screen-co-op/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250411020905/https://www.gamesradar.com/games/fps/after-3-years-and-44-327-overwhelmingly-positive-steam-reviews-viral-hit-powerwash-simulator-is-finally-getting-a-sequel-complete-with-split-screen-co-op/ |arhiivimisaeg=11. aprill 2025 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=GamesRadar+}}</ref> |- |"Rust" |16 |2018 |Facepunch Studios |Facepunch Studios |2023. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heaton |eesnimi=Andrew |kuupäev=8. jaanuar 2024 |pealkiri=Rust has sold more than 16 million copies since releasing 10 years ago |url=https://www.destructoid.com/rust-has-sold-more-than-16-million-copies-since-releasing-10-years-ago/ |vaadatud=20. mail 2025 |väljaanne=Destructoid |keel=en-US}}</ref> |- |"Hollow Knight" |15 |2017 |Team Cherry |Team Cherry |2025. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schreier |eesnimi=Jason |kuupäev=21. august 2025 |pealkiri=Why 'Silksong' Took Seven Years to Make |url=https://www.bloomberg.com/news/newsletters/2025-08-21/why-silksong-team-cherry-s-sequel-to-hollow-knight-took-so-long-to-make?accessToken=eyJhbGciOiJIUzI1NiIsInR5cCI6IkpXVCJ9.eyJzb3VyY2UiOiJTdWJzY3JpYmVyR2lmdGVkQXJ0aWNsZSIsImlhdCI6MTc1NTc4NjYzOSwiZXhwIjoxNzU2MzkxNDM5LCJhcnRpY2xlSWQiOiJUMUNMTUpHUFdDUFcwMCIsImJjb25uZWN0SWQiOiJCMUVBQkI5NjQ2QUM0REZFQTJBRkI4MjI1MzgyQTJFQSJ9.oTN8q1m9pNWFv7oW-n3vzq-hRWAxrDx9B7iF80RdTzk&lead |vaadatud=21. augustil 2025 |väljaanne=Bloomberg News}}</ref> |- |"Palworld" |15 |2024 |Pocketpair |Pocketpair |2024. aasta veebruari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Yin-Poole |eesnimi=Wesley |kuupäev=22. veebruar 2024 |pealkiri=Palworld Sells 15 Million on Steam in a Month |url=https://www.ign.com/articles/palworld-sells-15-million-on-steam-in-a-month |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=IGN}}</ref> |- |"Valheim" |12 |2021 |Iron Gate Studios |Coffee Stain Publishing |2023. aasta septembri seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valheim has "crafted" 12 million sold copies |url=https://www.gamedeveloper.com/business/-i-valheim-i-has-crafted-12-million-sold-copies |vaadatud=12. mai 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}</ref> |- |"Fall Guys" |11 |2020 |Mediatonic |Devolver Digital |2020. aasta detsembri seisuga. Hõlmab ainult arvuti, mitte konsoolversioonide müüki<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wood |eesnimi=Austin |kuupäev=1. detsember 2020 |pealkiri=Fall Guys has sold over 11 million copies on PC and is now the most downloaded PS Plus game |url=https://www.gamesradar.com/fall-guys-has-sold-over-11-million-copies-on-pc-and-is-now-the-most-downloaded-ps-plus-game/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904233226/https://www.gamesradar.com/fall-guys-has-sold-over-11-million-copies-on-pc-and-is-now-the-most-downloaded-ps-plus-game/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[GamesRadar]]}}</ref> ja enne Epic Gamesi omandamist ning mängu tasuta muutmist 2022. aasta juunis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Di Benedetto |eesnimi=Antonio G. |perekonnanimi2=Peters |eesnimi2=Jay |kuupäev=16. mai 2022 |pealkiri=Fall Guys is going free-to-play and coming to Nintendo Switch and Xbox on June 21st |url=https://www.theverge.com/2022/5/16/23074802/fall-guys-free-to-play-xbox-switch-ps5-epic-games-update |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220619104117/https://www.theverge.com/2022/5/16/23074802/fall-guys-free-to-play-xbox-switch-ps5-epic-games-update |arhiivimisaeg=19. juuni 2022 |vaadatud=16. mail 2022 |väljaanne=[[The Verge]]}}</ref> |- |"Suika Game" |11 |2021 |Aladdin X |Aladdin X |2024. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=14. november 2024 |pealkiri=『スイカゲーム』Switchパッケージ版が本日（11/14）発売。オリジナルスキンや50種類を超えるデコレーション素材が限定特典に |tõlkepealkiri=The Switch packaged version of "Watermelon Game" was released today (11/14). Original skins and over 50 decorative materials are included as limited bonuses. |url=https://www.famitsu.com/article/202411/24199 |ajakiri=[[Famitsu]] |keel=ja |vaadatud=31. augustil 2025}}</ref> |- |"Rocket League" |10,5 |2015 |Psyonix |Psyonix |2017. aasta aprilli seisuga ja ei sisalda tasuta eksemplare, mida oli võimalik saada läbi varajase PlayStation Plusi kampaaniat. 2019. aastal omandas Epic Games Psyonixi ja 2020. aastal mäng muutus tasuta kättesaadavaks.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=10. märts 2017 |pealkiri=''Rocket League'' Passes 10.5 Million Sales, As Dev Explains Why No Sequel Is Coming Soon |url=https://www.gamespot.com/articles/rocket-league-passes-105-million-sales-as-dev-expl/1100-6448621/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170311001842/https://www.gamespot.com/articles/rocket-league-passes-105-million-sales-as-dev-expl/1100-6448621/ |arhiivimisaeg=11. märts 2017 |vaadatud=10. märtsil 2017 |väljaanne=[[GameSpot]]}}</ref> |- |"Lethal Company" |10+ |2023 |Zeekerss |Zeekerss |2024. aasta jaanuari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ryan K. |eesnimi=Rigney |kuupäev=19. jaanuar 2024 |pealkiri=The 10-Year Journey Behind Lethal Company's Success |url=https://www.pushtotalk.gg/p/how-lethal-company-sold-10-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240119202657/https://www.pushtotalk.gg/p/how-lethal-company-sold-10-million-copies |arhiivimisaeg=19. jaanuar 2024 |vaadatud=24. juunil 2024 |väljaanne=Push To Talk}}</ref> |- |"Dead Cells" |10 |2018 |Motion Twin |Motion Twin |2023. aasta juuni seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kerr |eesnimi=Chris |kuupäev=5. juuni 2023 |pealkiri=Dead Cells has topped 10 million sales worldwide |url=https://www.gamedeveloper.com/business/dead-cells-has-topped-10-million-sales-worldwide |vaadatud=12. oktoobril 2024}}</ref> |- |"No Man's Sky" |10 |2016 |Hello Games |Hello Games |2023. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=No Man's Sky {{!}} Bandai {{!}} GameStop |url=https://www.gamestop.com/video-games/products/no-mans-sky/11207115.html |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamestop.com}}</ref> |- |"Ori and the Blind Forest" |10 |2015 |Moon Studios |Microsoft Studios |2024. aasta märtsi seisuga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bellingham |eesnimi=Hope |kuupäev=11. märts 2024 |pealkiri=Ori and the Blind Forest has sold around 10 million copies which "probably makes it the most successful Metroidvania ever made," but its dev could've gone bankrupt |url=https://www.gamesradar.com/ori-and-the-blind-forest-has-sold-around-10-million-copies-which-probably-makes-it-the-most-successful-metroidvania-ever-made-but-its-dev-couldve-gone-bankrupt/ |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesRadar+}}</ref> Kokku oli "Ori and the Blind Forest" ja selle järg müünud üle 15 miljonit eksemplari.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ori Series Has Sold Over 15 Million Units |url=https://gamingbolt.com/ori-series-has-sold-over-15-million-units |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}</ref> |- |"Peak" |10 |2025 |Aggro Crab |Landfall Games |2025. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=20. august 2025 |pealkiri=Peak Sells 10 Million Copies |url=https://www.ign.com/articles/peak-sells-10-million-copies |vaadatud=23. augustil 2025 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> |- |"Deep Rock Galactic" |8 |2020 |Ghost Ship Games |Coffee Stain Publishing |2025. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Deep Rock Galactic Crosses 8 Million Sales |url=https://gamingbolt.com/deep-rock-galactic-crosses-8-million-sales |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}</ref> |- |"Hollow Knight: Silksong" |7 |2025 |Team Cherry |Team Cherry |2025. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Silksong expansion, Hollow Knight refreshed, and more! |url=https://www.teamcherry.com.au/blog/holiday2025}}</ref> |- |"Cuphead" |6 |2017 |Studio MDHR |Studio MDHR |2020. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Minotti |eesnimi=Mike |kuupäev=28. juuli 2020 |pealkiri=Cuphead launches on PS4 |url=https://venturebeat.com/2020/07/28/cuphead-launches-on-ps4/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200728152429/https://venturebeat.com/2020/07/28/cuphead-launches-on-ps4/ |arhiivimisaeg=28. juuli 2020 |vaadatud=28. juulil 2020 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> |- |"Satisfactory" |5,5 |2019 |Coffee Stain Studios |Coffee Stain Publishing |2024. aasta jaanuari seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wales |eesnimi=Matt |kuupäev=2. veebruar 2024 |pealkiri=Satisfactory hits 5.5m sales after five years of early access, 1.0 due "this year" |url=https://www.eurogamer.net/satisfactory-has-sold-55m-copies-after-five-years-of-early-access-10-is-due-this-year |vaadatud=2. veebruaril 2024 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> |- |"Subnautica" |5,2 |2018 |Unknown Worlds Entertainment |Unknown Worlds Entertainment |2020. aasta jaanuari seisuga, ei arvesta tasuta eksemplare kampaaniapakkumistelt<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Valentine |eesnimi=Rebekah |kuupäev=14. jaanuar 2020 |pealkiri=Subnautica has sold over 5m copies |url=https://www.gamesindustry.biz/articles/2020-01-14-subnautica-has-sold-over-5m-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200115024403/https://www.gamesindustry.biz/articles/2020-01-14-subnautica-has-sold-over-5m-copies |arhiivimisaeg=15. jaanuar 2020 |vaadatud=14. jaanuaril 2020 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref> |- |"Balatro" |5 |2024 |LocalThunk |PlayStack |2025. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Justin |kuupäev=21. jaanuar 2025 |pealkiri=Balatro sells 5 million copies after end-of-year spike |url=https://www.gamedeveloper.com/business/balatro-sells-5-million-copies-after-end-of-year-spike |vaadatud=1. veebruaril 2025 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> |- |"The Binding of Isaac" |5 |2011 |Edmund McMillen/Nicalis |Edmund McMillen/Nicalis |Sisaldab nii Flashil põhinevat versiooni (mida müüdi 2024. aasta juuli seisgua 3 miljonit eksemplari) kui ka filmi "The Binding of Isaac: Rebirth"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mahardy |eesnimi=Mike |kuupäev=4. juuli 2024 |pealkiri=Roguelikes: The Rebirth of the Counterculture |url=http://www.ign.com/articles/2014/07/04/roguelikes-the-rebirth-of-the-counterculture |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140903073824/http://www.ign.com/articles/2014/07/04/roguelikes-the-rebirth-of-the-counterculture |arhiivimisaeg=3. september 2014 |vaadatud=23. detsembril 2015 |väljaanne=[[IGN]]}}</ref> |- |"Papers, Please" |5 |2013 |3909 LLC |3909 LLC |2023. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=9. august 2023 |pealkiri=Indie favorite 'Papers, Please' has sold 5 million copies |url=https://www.engadget.com/indie-favorite-papers-please-has-sold-5-million-copies-171537016.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230809194738/https://www.engadget.com/indie-favorite-papers-please-has-sold-5-million-copies-171537016.html |arhiivimisaeg=9. august 2023 |vaadatud=9. augustil 2023}}</ref> |- |"Slime Rancher" |5 |2017 |Monomi Park |Monomi Park |2022. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wallace |eesnimi=Chris |kuupäev=24. september 2022 |pealkiri='Slime Rancher 2' sales surpass developer's "pipe dream" in just 6 hours |url=https://www.nme.com/news/slime-rancher-2-sales-surpass-developers-pipe-dream-in-just-6-hours-3316315 |vaadatud=20. mail 2025 |väljaanne=NME}}</ref> |- |"Enter the Gungeon" |5 |2016 |Dodge Roll |Devolver Digital |2025. aasta aprilli seisuga<ref name=":16">[https://investors.devolverdigital.com/files/downloads-and-publications/DEVO-FY24-Investor-Presentation.pdf Digital Devolver investor presentation 2024 results.] April 15, 2025. p 20.</ref> |- |"Beat Saber" |4 |2019 |Beat Games |Beat Games |2021. aasta veebruari seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Taylor |eesnimi=Mollie |kuupäev=4. veebruar 2021 |pealkiri=Beat Saber slashes VR sales records after shipping 4 million copies |väljaanne=[[PCGamer]] |url=https://www.pcgamer.com/beat-saber-slashes-vr-sales-records-after-shipping-4-million-copies/ |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904201936/https://www.pcgamer.com/beat-saber-slashes-vr-sales-records-after-shipping-4-million-copies/ |arhiivimisaeg=4. september 2021}}</ref> |- |"Enshrouded" |4 |2024 |Keen Games |Keen Games |2025. aasta mai seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Enshrouded Sales Hit 4m as Sixth Major Update Revealed {{!}} TechRaptor |url=https://opencritic.com/news/15275/enshrouded-sales-hit-4m-as-sixth-major-update-revealed-techraptor |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=OpenCritic}}</ref> |- |"Hotline Miami" |4 |2012 |Dennaton Games |Devolver Digital |2023. aasta aprilli seisuga, hõlmab ainult Steami versiooni<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=McLoughlin |eesnimi=Aleksha |kuupäev=18. aprill 2023 |pealkiri=Over 10 years later, Hotline Miami remains the indie games gold standard |url=https://www.techradar.com/features/its-been-over-ten-years-but-indie-games-can-still-learn-a-lot-from-hotline-miami |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230814054045/https://www.techradar.com/features/its-been-over-ten-years-but-indie-games-can-still-learn-a-lot-from-hotline-miami |arhiivimisaeg=14. august 2023 |vaadatud=14. augustil 2023 |väljaanne=TechRadar}}</ref> |- |"Risk of Rain 2" |4 |2020 |Hopoo Games |Gearbox Publishing |2021. aasta märtsi seisuga, hõlmab ainult Steami versiooni<ref>{{Netiviide |pealkiri=Risk Of Rain 2 Sells 4 Million On Steam Alone, Big Update Coming This Year |url=https://www.gamespot.com/articles/risk-of-rain-2-sells-4-million-on-steam-alone-big-update-coming-this-year/1100-6489183/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220203175523/https://www.gamespot.com/articles/risk-of-rain-2-sells-4-million-on-steam-alone-big-update-coming-this-year/1100-6489183/ |arhiivimisaeg=3. veebruar 2022 |vaadatud=3. veebruaril 2022 |väljaanne=GameSpot}}</ref> |- |"Astroneer" |3,7 |2019 |System Era Softworks |System Era Softworks |2022. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tirado |eesnimi=Joesph |kuupäev=11. märts 2022 |pealkiri=3 Years of Astroneer Live: A Marketing & Comms Post-Mortem |url=https://www.gamedeveloper.com/game-platforms/3-years-of-astroneer-live-a-marketing-comms-post-mortem |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220804165535/https://www.gamedeveloper.com/blogs/3-years-of-astroneer-live-a-marketing-comms-post-mortem |arhiivimisaeg=4. august 2022 |vaadatud=22. mail 2025 |väljaanne=Game Developer}}</ref> |- |"Factorio" |3,5 |2020 |Wube Software |Wube Software |2022. aasta detsembri seisuga, arvestab ka eelmüügiversiooni müüki alates 2016. aasta veebruarist<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bolding |eesnimi=Jonathan |kuupäev=31. detsember 2022 |pealkiri=Factorio has sold 3.5 million copies |url=https://www.pcgamer.com/factorio-has-sold-35-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221231223553/https://www.pcgamer.com/factorio-has-sold-35-million-copies/ |arhiivimisaeg=31. detsember 2022 |vaadatud=31. detsembril 2022 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> |- |"Cult of the Lamb" |3,5 |2022 |Massive Monster |Devolver Digital |2024. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reynolds |eesnimi=Ollie |kuupäev=8. jaanuar 2024 |pealkiri=Cult Of The Lamb Reveals New Update As Game Sells Over 3.5 Million Copies |url=https://www.nintendolife.com/news/2024/01/cult-of-the-lamb-reveals-new-update-as-game-sells-over-3-5-million-copies/ |vaadatud=8. jaanuaril 2024 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> |- |"Among Us" |3,2 |2018 |Innersloth |Innersloth |2020. aasta detsembri seisuga, hõlmab ainult Nintendo Switchi versiooni müüki. Mängu müüakse ka teistel platvormidel, aga see on saadaval samuti tasuta rakendusena mobiilplatvormidel<ref>{{Netiviide |kuupäev=22. jaanuar 2021 |pealkiri=Worldwide digital games market: December 2020 |url=https://www.superdataresearch.com/blog/worldwide-digital-games-market |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210122193846/http://www.superdataresearch.com/blog/worldwide-digital-games-market/ |arhiivimisaeg=22. jaanuar 2021 |vaadatud=22. jaanuaril 2021 |väljaanne=[[SuperData Research]] |väljaandja=[[Nielsen Company]]}}</ref> |- |"Bastion" |3 |2011 |Supergiant Games |Warner Bros. Interactive Enterttainment/Supergiant Games |2025. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Makuch |eesnimi=Eddie |kuupäev=9. jaanuar 2015 |pealkiri=Bastion Sells 3 Million, Transistor Hits 600,000 |url=http://www.gamespot.com/articles/bastion-sells-3-million-transistor-hits-600-000/1100-6424555/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150110043631/http://www.gamespot.com/articles/bastion-sells-3-million-transistor-hits-600-000/1100-6424555/ |arhiivimisaeg=10. jaanuar 2015 |vaadatud=9. jaanuaril 2015 |väljaanne=[[GameSpot]] |väljaandja=[[CBS Interactive]]}}</ref> |- |"Dave the Diver" |3 |2023 |Mintrocket |Nexon |2024. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Dave the Diver has sold over 3 million copies worldwide |url=https://www.gamedeveloper.com/business/dave-the-diver-has-topped-3-million-sales-in-under-six-months |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}</ref> |- |"Furi" |3 |2016 |The Game Bakers |The Game Bakers |2017. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Furi Has Sold Over 3 Million Copies Since Launch |url=https://gamingbolt.com/furi-has-sold-over-3-million-copies-since-launch |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamingBolt}}</ref> |- |"Gris" |3 |2018 |Nomada Studio |Devolver Digital |2024. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Gris sales top 3 million {{!}} News-in-brief |url=https://www.gamesindustry.biz/gris-sales-top-3-million-news-in-brief |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesIndustry.biz}}</ref> |- |"Limbo" |3 |2010 |Playdead |Playdead |2013. aasta juuni seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=26. juuni 2013 |pealkiri=Limbo coming to iOS July 3, lifetime sales top 3 million copies |url=http://www.polygon.com/2013/6/26/4466174/limbo-ios-release-date-lifetime-sales-3-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130629224944/http://www.polygon.com/2013/6/26/4466174/limbo-ios-release-date-lifetime-sales-3-million-copies |arhiivimisaeg=29. juuni 2013 |vaadatud=26. juunil 2013 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> |- |"Risk of Rain" |3 |2013 |Hopoo Games |Chucklefish |2019. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=4. aprill 2019 |pealkiri=Hopoo Games' Risk of Rain 2 Welcomes an Estimated 650,000 Players In Just Its First Week of Early Access |url=https://www.gamasutra.com/view/pressreleases/340144/Hopoo_Games_Risk_of_Rain_2_Welcomes_an_Estimated_650000_Players_In_Just_Its_First_Week_of_Early_Access.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904210346/https://www.gamasutra.com/view/pressreleases/340144/Hopoo_Games_Risk_of_Rain_2_Welcomes_an_Estimated_650000_Players_In_Just_Its_First_Week_of_Early_Access.php |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=6. mail 2026}}</ref> |- |"Sifu" |3 |2022 |Sloclap |Sloclap |2024. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Croft |eesnimi=Liam |kuupäev=20. veebruar 2020 |pealkiri=Sifu Marks Three Million Sales and Second Anniversary with New Outfits |url=https://www.pushsquare.com/news/2024/02/sifu-marks-three-million-sales-and-second-anniversary-with-new-outfits |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Push Square}}</ref> |- |"Slay the Spire II" |3 |2026 |Mega Crit |Mega Crit |2026. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Greblick |eesnimi=Jordan |kuupäev=13. märts 2026 |pealkiri="Slay the Spire 2 has been out for merely a week and we have already hit 3 million units sold with more than 25 million runs," says a stunned Mega Crit after becoming Steam's biggest roguelike |url=https://www.gamesradar.com/games/roguelike/slay-the-spire-2-has-been-out-for-merely-a-week-and-we-have-already-hit-3-million-units-sold-with-more-than-25-million-runs-says-a-stunned-mega-crit-after-becoming-steams-biggest-roguelike/ |vaadatud=13. märtsil 2026 |väljaanne=[[GamesRadar]]}}</ref> |- |"Shovel Knight" |2,6 |2014 |Yacht Club Games |Yacht Club Games |2019. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Olson |eesnimi=Mathew |kuupäev=25. september 2019 |pealkiri=Shovel Knight Developers Say King of Cards and Showdown Mark "The End" |url=http://www.usgamer.net/articles/shovel-knight-developers-say-king-of-cards-and-showdown-mark-the-end |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806145613/https://www.usgamer.net/articles/shovel-knight-developers-say-king-of-cards-and-showdown-mark-the-end |arhiivimisaeg=6. august 2020 |vaadatud=23. novembril 2019 |väljaanne=USGamer}}</ref> |- |"Firewatch" |2,5 |2016 |Campo Santo |Panic Inc. |2018. aasta mai seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Co-founder |eesnimi=John Walker |perekonnanimi2=Walker |eesnimi2=John |kuupäev=9. mai 2018 |pealkiri=Interview: Campo Santo talk to us about moving to Valve |url=https://www.rockpapershotgun.com/exclusive-campo-santo-talk-to-us-about-moving-to-valve |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Rock, Paper, Shotgun}}</ref> |- |"Goat Simulator" |2,5 |2014 |Coffee Stain Studios |Coffee Stain Studios |2015. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Minotti |eesnimi=Mike |kuupäev=15. jaanuar 2015 |pealkiri=More premium mobile success: Goat Simulator sells 2.5M copies on all platforms |url=https://venturebeat.com/2015/01/15/more-premium-mobile-success-goat-simulator-sells-2-5m-copies-on-all-platforms/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150209095344/http://venturebeat.com/2015/01/15/more-premium-mobile-success-goat-simulator-sells-2-5m-copies-on-all-platforms/ |arhiivimisaeg=9. veebruar 2015 |vaadatud=4. veebruaril 2015 |väljaanne=[[Venture Beat]]}}</ref> |- |"Content Warning" |2,2 |2024 |Skog, Zorro, Wilnyl, Philip, thePetHen |Landfall Games |2024. aasta juuni seisuga, ei hõlma 6,6 miljonit ühikut, mida teeniti mängu tasuta versiooniga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Content Warning sells 2.2 million copies, nets 8.8M players in two months |url=https://www.gamedeveloper.com/business/content-warning-sells-2-2-million-copies-nets-8-8m-players-in-two-months |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=www.gamedeveloper.com}}</ref> |- |"Darkest Dungeon" |2 |2016 |Red Hook Studios |Red Hook Studios |2020. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Treese |eesnimi=Tyler |kuupäev=2. aprill 2020 |pealkiri=Darkest Dungeon: The Butcher's Curse DLC Adds Multiplayer Battles |url=https://www.escapistmagazine.com/v2/darkest-dungeon-the-butchers-curse-dlc-adds-multiplayer-battles/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904232938/https://www.escapistmagazine.com/v2/darkest-dungeon-the-butchers-curse-dlc-adds-multiplayer-battles/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[The Escapist (magazine)|The Escapist]]}}</ref> |- |"The Exit 8" |2 |2023 |Kotake Create |Kotake Create |2025. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Romano |eesnimi=Sal |kuupäev=29. august 2025 |pealkiri=The Exit 8 sales top two million |url=https://www.gematsu.com/2025/08/the-exit-8-sales-top-two-million |vaadatud=30. augustil 2025 |väljaanne=Gematsu}}</ref> |- |"Kerbal Space Program" |2 |2015 |Squad |Private Division |2017. aasta mai seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sirani |eesnimi=Jordan |kuupäev=31. mai 2017 |pealkiri=GTA Publisher Acquires Space Sim Kerbal Space Program |url=https://www.ign.com/articles/2017/05/31/gta-publisher-acquires-space-sim-kerbal-space-program |vaadatud=16. mail 2025 |väljaanne=IGN}}</ref> |- |"Manor Lords" |2 |2024 |Slavic Magic |Hooded Horse |2024. aasta mai seisuga, saavutatud kolme nädala jooksul pärast eelmüügiversiooni väljalaset<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. aprill 2024 |pealkiri=Manor Lords passes 1m sales after one day in Early Access |url=https://www.gamesindustry.biz/manor-lords-passes-1m-sales-after-one-day-in-early-access-news-in-brief |vaadatud=29. aprillil 2024 |väljaanne=[[GamesIndustry.biz]]}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Nunnely-Jackson |eesnimi=Stephany |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Manor Lords has over 2 million people playing the historical city-builder less than three weeks after launching into Early Access |url=https://www.vg247.com/manor-lords-2-million-copies-sold |vaadatud=18. mail 2024 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"Outer Wilds" |2 |2019 |Mobious Digital |Annapurna Interactive |2024. aasta augusti seisuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wallach |eesnimi=Tommy |pealkiri=Outer Wilds |kirjastus=[[Boss Fight Books]] |aasta=2025 |isbn=978-1-940535-37-1 |lehekülg=65}}</ref> |- |"Skul: The Hero Slayer" |2 |2021 |SouthPaw Games |NEOWIZ |2023. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bolding |eesnimi=Jonathan |kuupäev=31. detsember 2023 |pealkiri=Action roguelike Skul: The Hero Slayer has sold more than 2M copies |url=https://www.pcgamer.com/action-roguelike-skul-the-hero-slayer-has-sold-more-than-2m-copies/ |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=PC Gamer}}</ref> |- |"Superhot" |2 |2016 |Superhot Team |Superhot Team |2019. aasta mai seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=31. mai 2019 |pealkiri=How ''Superhot'' sold over two million copies and where its developer goes from here |url=https://www.pcgamesinsider.biz/success-story/69088/how-superhot-sold-over-two-million-copies-and-where-its-developer-goes-from-here/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231126100206/https://www.pcgamesinsider.biz/success-story/69088/how-superhot-sold-over-two-million-copies-and-where-its-developer-goes-from-here/ |arhiivimisaeg=26. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PC Games Insider]]}}</ref> |- |"Super Meat Boy" |2 |2010 |Team Meat |Team Meat |2014. aasta aprilli seisuga<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Parkin |eesnimi=Simon |kuupäev=3. aprill 2014 |pealkiri=The Guilt of the Video-Game Millionaires |url=https://www.newyorker.com/tech/annals-of-technology/the-guilt-of-the-video-game-millionaires |url-olek=töötab |ajakiri=[[The New Yorker]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210913165857/https://www.newyorker.com/tech/annals-of-technology/the-guilt-of-the-video-game-millionaires |arhiivimisaeg=13. september 2021 |vaadatud=14. septembril 2021}}</ref> |- |"BattleBit Remastered" |1,8 |2023 |SgtOkiDoki, Vilaskis, TheLiquidHorse |SgtOkiDoki |2023. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stanton |eesnimi=Rich |kuupäev=5. juuli 2023 |pealkiri=Battlebit, the overnight success six years in the making, has sold just shy of two million in two weeks |url=https://www.pcgamer.com/battlebit-the-overnight-success-six-years-in-the-making-has-sold-just-shy-of-two-million-in-two-weeks/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230718152309/https://www.pcgamer.com/battlebit-the-overnight-success-six-years-in-the-making-has-sold-just-shy-of-two-million-in-two-weeks/ |arhiivimisaeg=18. juuli 2023 |vaadatud=2. veebruaril 2023 |väljaanne=PC Gamer}}</ref> |- |"Dyson Sphere Program" |1,7 |2021 |Youthcat Studio |Gamera Game |2021. aasta septembri seisuga, endiselt eelmüügiversioonis<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bailey |eesnimi=Dustin |kuupäev=30. september 2021 |pealkiri=Dyson Sphere Program reaches 1.7 million units sold as the devs detail combat |url=https://www.pcgamesn.com/dyson-sphere-program/combat |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220210125551/https://www.pcgamesn.com/dyson-sphere-program/combat |arhiivimisaeg=10. veebruar 2022 |vaadatud=30. septembril 2021 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}</ref> |- |"Gorn" |1,5 |2019 |Free Lives |Devolver Digital |2025. aasta aprilli seisuga<ref name=":16" /> |- |"Slay the Spire" |1,5 |2017 |MegaCrit |Humble Bundle |2019. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wilson |eesnimi=Jason |kuupäev=18. märts 2019 |pealkiri=Slay the Spire passes 1.5 million copies sold |url=https://venturebeat.com/2019/03/18/slay-the-spire-passes-1-5-million-copies-sold/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904201055/https://venturebeat.com/2019/03/18/slay-the-spire-passes-1-5-million-copies-sold/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[GamesBeat]]}}</ref> |- |"Superbrothers: Sword & Sworcery EP" |1,5 |2011 |Superbrothers, Capybara Games |Capybara Games |2013. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Matulef |eesnimi=Jeffrey |kuupäev=27. juuli 2013 |pealkiri=Superbrothers: Sword & Sworcery EP has sold over 1.5 million units |url=https://www.eurogamer.net/articles/2013-07-27-superbrothers-sword-and-sworcery-ep-has-sold-over-1-5-million-units |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.eurogamer.net/articles/2013-07-27-superbrothers-sword-and-sworcery-ep-has-sold-over-1-5-million-units |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Eurogamer]]}}</ref> |- |"Amnesia: The Dark Descent" |1,4 |2010 |Frictional Games |Frictional Games |2012. aasta septembri seisuga<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Reilly |eesnimi=Jim |kuupäev=10. september 2012 |pealkiri=Amnesia Sales Pass One Million |url=https://www.gameinformer.com/b/news/archive/2012/09/10/amnesia-sales-pass-one-million.aspx |url-olek=töötab |ajakiri=[[Game Informer]] |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.gameinformer.com/b/news/archive/2012/09/10/amnesia-sales-pass-one-million.aspx |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021}}</ref> |- |"Magicka" |1,3 |2011 |Arrowhead Game Studios |Paradox Interactive |2012. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Mike |kuupäev=19. jaanuar 2012 |pealkiri=Magicka sells 1.3M copies, 4M DLC packs worldwide |väljaanne=[[Game Developer (magazine)|Game Developer]] |url=https://www.gamedeveloper.com/business/-i-magicka-i-sells-1-3m-copies-4m-dlc-packs-worldwide |url-olek=töötab |vaadatud=5. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210905055122/https://www.gamedeveloper.com/business/-i-magicka-i-sells-1-3m-copies-4m-dlc-packs-worldwide |arhiivimisaeg=5. september 2021}}</ref> |- |"Teardown" |1,1 |2022 |Tuxedo Labs |Tuxedo Labs |2023. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Park |eesnimi=Morgan |kuupäev=27. märts 2023 |pealkiri=One million copies and 5000 mods later, ''Teardown'' creator is just getting started |url=https://www.pcgamer.com/one-million-copies-and-5000-mods-later-teardowns-creator-is-just-getting-started/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230427161315/https://www.pcgamer.com/one-million-copies-and-5000-mods-later-teardowns-creator-is-just-getting-started/ |arhiivimisaeg=27. aprill 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> |- |"Brotato" |1 |2023 |Blobfish |Blobfish |2023. aasta märtsi seisuga, hõlmab ainult eelmüügiversiooni müüki 2022. aastal<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenberg |eesnimi=Yair |kuupäev=16. märts 2023 |pealkiri=Why Are 1 Million People Playing ''Brotato''? |url=https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2023/03/brotato-video-game-potato-vampire-survivors/673405/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231215201217/https://www.theatlantic.com/ideas/archive/2023/03/brotato-video-game-potato-vampire-survivors/673405/ |arhiivimisaeg=15. detsember 2023 |vaadatud=28. novembril 2023 |väljaanne=[[The Atlantic]]}}</ref> |- |"Buckshot Roulette" |1 |2024 |Mike Klubnika |Critical Reflex |2024. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=23. aprill 2024 |pealkiri=Team behind Steam's latest mega-hit was just joking when it said it would "double our sales," but then its horror gambling game actually sold 1 million copies |url=https://www.gamesradar.com/games/horror/team-behind-steams-latest-mega-hit-was-just-joking-when-it-said-it-would-double-our-sales-but-then-its-horror-gambling-game-actually-sold-1-million-copies/}}</ref> |- |"Celeste" |1 |2018 |Extremely OK Games |Extremely OK Games |2020. aasta märtsi seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Marks |eesnimi=Tom |kuupäev=5. märts 2020 |pealkiri=Inside EXOK Games: The Brand New Studio That's Already Sold a Million Copies |väljaanne=[[IGN India]] |url=https://in.ign.com/celeste/145619/feature/inside-exok-games-the-brand-new-studio-thats-already-sold-a-million-copies |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2020 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200602045606/https://in.ign.com/celeste/145619/feature/inside-exok-games-the-brand-new-studio-thats-already-sold-a-million-copies |arhiivimisaeg=2. juuni 2020}}</ref> |- |"Core Keeper" |1 |2022 |Plugstorm |Fireshine Games |2022. aasta juuli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Calvin |eesnimi=Alex |kuupäev=1. juuli 2022 |pealkiri=Core Keeper has sold one million copies |url=https://www.pcgamesinsider.biz/news/73138/core-keeper-has-sold-one-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220701092501/https://www.pcgamesinsider.biz/news/73138/core-keeper-has-sold-one-million-copies/ |arhiivimisaeg=1. juuli 2022 |vaadatud=8. juulil 2022 |väljaanne=[[PC Games Insider]]}}</ref> |- |"Deep Rock Galactic: Survivor" |1 |2024 |Funday Games |Ghost Ship Publishing |2024. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Carter |eesnimi=Justin |kuupäev=15. märts 2024 |pealkiri=Deep Rock Galactic: Survivor grows to sell 1 million Early Access copies |url=https://www.gamedeveloper.com/business/deep-rock-galactic-survivor-grows-to-sell-1-million-early-access-copies |vaadatud=15. märtsil 2024 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> |- |"Doki Doki Literature Club Plus!" |1 |2021 |Team Salvato |Serenity Forge |2023. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |pealkiri=Doki Doki Literature Club Plus! sales top one million |url=https://www.gematsu.com/2023/02/doki-doki-literature-club-plus-sales-top-one-million |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=Gematsu}}</ref> |- |"Dredge" |1 |2023 |Black Salt Games |Team17 |2023. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Rebecca |kuupäev=10. oktoober 2023 |pealkiri=Are you one of the million people who have played this spooky indie hit? |url=https://www.vg247.com/dredge-one-million-sales |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231123180935/https://www.vg247.com/dredge-one-million-sales |arhiivimisaeg=23. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"Dust: An Elysian Tail" |1 |2012 |Humble Hearts |Microsoft Studios |2014. aasta märtsi seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Wawro |eesnimi=Alex |kuupäev=3. märts 2014 |pealkiri=Over a million copies of Dust: An Elysian Tail have been sold |url=http://www.gamasutra.com/view/news/212143/Over_a_million_copies_of_Dust_An_Elysian_Tail_have_been_sold.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210228002658/https://www.gamasutra.com/view/news/212143/Over_a_million_copies_of_Dust_An_Elysian_Tail_have_been_sold.php |arhiivimisaeg=28. veebruar 2021 |vaadatud=3. märtsil 2014 |väljaanne=[[Gamasutra]]}}</ref> |- |"Dwarf Fortress" |1 |2006 |Bay 12 Games |Kitfox Games |2025. aasta aprilli seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lane |eesnimi=Rick |kuupäev=19. aprill 2025 |pealkiri=Dwarf Fortress sells 1 million copies on Steam, so now Bay 12 Games can afford that 'little party' it planned |väljaanne=PC Gamer |url=https://www.pcgamer.com/games/sim/dwarf-fortress-sells-1-million-copies-on-steam-so-now-bay-12-games-can-afford-that-little-party-it-planned/ |vaadatud=16. mail 2025}}</ref> |- |"Fez" |1 |2012 |Polytron Corporation |Trapdoor |2014. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hing |eesnimi=David |kuupäev=10. detsember 2013 |pealkiri=Fez hits 1 million sales |url=http://www.bit-tech.net/news/gaming/2013/12/10/fez-hits-1-million-sales/1 |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140106040300/http://www.bit-tech.net/news/gaming/2013/12/10/fez-hits-1-million-sales/1 |arhiivimisaeg=6. jaanuar 2014 |vaadatud=4. jaanuaril 2014 |väljaanne=[[bit-tech]]}}</ref> |- |"Hades" |1 |2020 |Supergiant Games |Supergiant Games |2020. aasta septembri seisuga. Sisaldab 700 000 müüki eelmüügiversiooni perioodi ajal<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gurwin |eesnimi=Gabe |kuupäev=20. september 2020 |pealkiri=Hades Has Sold 1 Million Copies, Nearly One-Third Sold In Last Few Days |väljaanne=[[GameSpot]] |url=https://www.gamespot.com/articles/hades-has-sold-1-million-copies-nearly-one-third-sold-in-last-few-days/1100-6482388/ |url-olek=töötab |vaadatud=4. septembril 2021 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211025212734/https://www.gamespot.com/articles/hades-has-sold-1-million-copies-nearly-one-third-sold-in-last-few-days/1100-6482388/ |arhiivimisaeg=25. oktoober 2021}}</ref> |- |"Inscryption" |1 |2021 |Daniel Mullins Games |Devolver Digital |2022. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kerr |eesnimi=Chris |kuupäev=6. jaanuar 2022 |pealkiri=Demonic deck-builder Inscryption passes 1 million sales |url=https://www.gamedeveloper.com/business/demonic-deck-builder-inscryption-passes-1-million-sales |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220331202829/https://www.gamedeveloper.com/business/demonic-deck-builder-inscryption-passes-1-million-sales |arhiivimisaeg=31. märts 2022 |vaadatud=10. jaanuaril 2022 |väljaanne=[[Game Developer (website)|Game Developer]]}}</ref> |- |"Loop Hero" |1 |2021 |Four Quarters |Devolver Digital |2021. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adams |eesnimi=Robert |kuupäev=9. detsember 2021 |pealkiri=Loop Hero Sales Hit 1 Million Copies on Steam |url=https://techraptor.net/gaming/news/loop-hero-sales-hits-1-million-copies-on-steam |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220111091629/https://techraptor.net/gaming/news/loop-hero-sales-hits-1-million-copies-on-steam |arhiivimisaeg=11. jaanuar 2022 |vaadatud=9. jaanuaril 2022 |väljaanne=Tech Raptor}}</ref> |- |"Moonlighter" |1 |2018 |Digital Sun |11 Bit Studios |2020. aasta juuni seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Partleton |eesnimi=Kayleigh |kuupäev=1. juuni 2020 |pealkiri=Indie RPG ''Moonlighter'' has sold over one million copies |url=https://www.pocketgamer.biz/news/73500/moonlighter-one-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231120103809/https://www.pocketgamer.biz/news/73500/moonlighter-one-million-copies/ |arhiivimisaeg=20. november 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[PocketGamer.biz]]}}</ref> |- |"Omori" |1 |2020 |Omocat |Omocat |2022. aasta detsembri seisuga<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sinha |eesnimi=Ravi |kuupäev=2. jaanuar 2023 |pealkiri=Omori Has Sold 1 Million Copies Since Launch |väljaanne=GamingBolt |url=https://gamingbolt.com/omori-has-sold-1-million-copies-since-launch |url-olek=töötab |vaadatud=18. märtsil 2023 |arhiivimisurl=archive |arhiivimisaeg=19. märts 2023}}</ref> |- |"Pacific Drive" |1 |2024 |Ironwood Studios |Kepler Interactive |2025. aasta veebruari seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Livingstone |eesnimi=Christopher |kuupäev=19. veebruar 2025 |pealkiri=The survival game with the best car ever has sold over a million copies in a year, and is now 40% off on Steam |url=https://www.pcgamer.com/games/survival-crafting/the-survival-game-with-the-best-car-ever-has-sold-over-a-million-copies-in-a-year-and-is-now-40-percent-off-on-steam/ |vaadatud=19. veebruaril 2025 |väljaanne=[[PC Gamer]]}}</ref> |- |"Pizza Tower" |1 |2023 |Tour De Pizza |Tour De Pizza |2024. aasta jaanuari seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=26. jaanuar 2023 |pealkiri=Video Game Insights - Games industry data and analysis |url=https://vginsights.com/game/2231450 |vaadatud=26. jaanuaril 2024}}</ref> |- |"Rimworld" |1 |2018 |Ludeon Studios |Ludeon Studios |2020. aasta augusti seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bailer |eesnimi=Denis |kuupäev=2. veebruar 2020 |pealkiri=RimWorld sells over a million copies |url=https://www.pcgamesn.com/rimworld/rimworld-sales-numbers |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201111180308/https://www.pcgamesn.com/rimworld/rimworld-sales-numbers |arhiivimisaeg=11. november 2020 |vaadatud=18. novembril 2020 |väljaanne=[[PCGamesN]]}}</ref> |- |"Spelunky" |1 |2008 |Mossmouth |Mossmouth |2016. aasta märtsi seisuga<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Yu |eesnimi=Derek |pealkiri=Spelunky |kirjastus=Boss Fight Books |aasta=2016 |isbn=9781940535111 |lehekülg=167}}</ref> |- |"Spiritfarer" |1 |2020 |Thunder Lotus Games |Thunder Lotus Games |2021. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Signor |eesnimi=Jeremy |kuupäev=13. detsember 2021 |pealkiri=Beautiful management sim Spiritfarer sells a million units |url=https://www.vg247.com/spiritfarer-sells-million-farewell-edition |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230202154120/https://www.vg247.com/spiritfarer-sells-million-farewell-edition |arhiivimisaeg=2. veebruar 2023 |vaadatud=13. detsembril 2021 |väljaanne=[[VG247]]}}</ref> |- |"The Stanley Parable" |1 |2013 |Galactic Cafe |Galactic Cafe |2014. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sinclair |eesnimi=Brendan |kuupäev=21. oktoober 2014 |pealkiri=The Stanley Parable sells 1 million |url=https://www.gamesindustry.biz/the-stanley-parable-sells-1-million |vaadatud=12. mail 2025 |väljaanne=GamesIndustry.biz}}</ref> |- |"Thomas Was Alone" |1 |2012 |Mike Bithell |Mike Bithell |2014. aasta aprilli seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sarkar |eesnimi=Samit |kuupäev=25. aprill 2014 |pealkiri=Thomas Was Alone surpasses 1M copies sold |url=http://www.polygon.com/2014/4/25/5654216/thomas-was-alone-sales-1-million-copies |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140426234616/http://www.polygon.com/2014/4/25/5654216/thomas-was-alone-sales-1-million-copies |arhiivimisaeg=26. aprill 2014 |vaadatud=25. aprillil 2014 |väljaanne=[[Polygon (website)|Polygon]]}}</ref> |- |"Timberborn" |1 |2021 |Mechanistry |Mechanistry |2023. aasta septembri seisuga<ref>{{Netiviide |kuupäev=19. september 2023 |pealkiri=Hit beaver city builder celebrates 1 million copies sold by finally investing in a decent trailer |url=https://www.gamesradar.com/hit-beaver-city-builder-celebrates-1-million-copies-sold-by-finally-investing-in-a-decent-trailer/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230921051413/https://www.gamesradar.com//hit-beaver-city-builder-celebrates-1-million-copies-sold-by-finally-investing-in-a-decent-trailer |arhiivimisaeg=21. september 2023 |vaadatud=19. septembril 2023}}</ref> |- |"Transistor" |1 |2014 |Supergiant Games |Supergiant Games |2015. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Devore |eesnimi=Jordan |kuupäev=28. detsember 2015 |pealkiri=Transistor sells over a million copies |url=https://www.destructoid.com/transistor-sells-over-a-million-copies/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904230405/https://www.destructoid.com/transistor-sells-over-a-million-copies/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Destructoid]]}}</ref> |- |"Undertale |1 |2015 |Toby Fox |Toby Fox |2018. aasta oktoobri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fogel |eesnimi=Stefanie |kuupäev=31. oktoober 2018 |pealkiri='Undertale' Creator Releases New Mystery Game 'Deltarune' |url=https://variety.com/2018/gaming/news/undertale-creator-releases-new-game-deltarune-1203015934/ |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904231613/https://variety.com/2018/gaming/news/undertale-creator-releases-new-game-deltarune-1203015934/ |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Variety (magazine)|Variety]]}}</ref> |- |"Unpacking" |1 |2021 |Witch Bream |Humble Games |2022. aasta novembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hagues |eesnimi=Alana |kuupäev=2. november 2022 |pealkiri=Cosy Indie Darling ''Unpacking'' Has Sold Over 1 Million Copies Since Launch |url=https://www.nintendolife.com/news/2022/11/cosy-indie-darling-unpacking-has-sold-over-1-million-copies-since-launch |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231215213318/https://www.nintendolife.com/news/2022/11/cosy-indie-darling-unpacking-has-sold-over-1-million-copies-since-launch |arhiivimisaeg=15. detsember 2023 |vaadatud=29. novembril 2023 |väljaanne=[[Nintendo Life]]}}</ref> |- |"Untitled Goose Game" | |2019 |House House |Panic Inc. |2019. aasta detsembri seisuga<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fingas |eesnimi=Jon |kuupäev=31. detsember 2019 |pealkiri='Untitled Goose Game' honks its way to a million sales |url=https://www.engadget.com/2019-12-31-untitled-goose-game-1-million-copies-sold.html |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210904204039/https://www.engadget.com/2019-12-31-untitled-goose-game-1-million-copies-sold.html |arhiivimisaeg=4. september 2021 |vaadatud=4. septembril 2021 |väljaanne=[[Engadget]]}}</ref> |} == Viited == <references /> == Kirjandus == * {{cite book|last=Bates|first=Bob|author-link=Bob Bates|year=2004|title=Game Design|publisher=Thomson Course Technology|isbn=1-59200-493-8|edition=2nd}} * {{cite book|last=Bethke|first=Erik|author-link=Erik Bethke|year=2003|title=Game development and production|publisher=Wordware Publishing|location=Texas|isbn=1-55622-951-8}} * {{cite book|last=Chandler|first=Heather Maxwell|year=2009|title=The Game Production Handbook|publisher=Infinity Science Press|location=Hingham, Massachusetts|isbn=978-1-934015-40-7|edition=2nd}} * {{cite book|last1=Fullerton|first1=Tracy|author-link1=Tracy Fullerton|year=2008|title=Game design workshop: a playcentric approach to creating innovative games|publisher=[[Morgan Kaufmann]]|isbn=978-0-240-80974-8|edition=2nd|access-date=2020-10-18|last2=Swain|first2=Christopher|last3=Hoffman|first3=Steven|others=Article by [[Justin Hall]]|chapter=Indie Game Jam: An outlet for Innovation and Experimental Game Design|chapter-url=https://books.google.com/books?id=OjIYWtqWxtAC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA405|archive-url=https://web.archive.org/web/20240122164432/https://books.google.com/books?id=OjIYWtqWxtAC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA405#v=snippet&q=%22Indie%20Game%20Jam%22&f=false|archive-date=2024-01-22|url-status=live}} * {{cite book|last1=Iuppa|first1=Nick|year=2009|title=End-to-End Game Development: Creating Independent Serious Games and Simulations from Start to Finish|publisher=Focal Press|isbn=978-0-240-81179-6|url=https://archive.org/details/endtoendgamedeve0000iupp|last2=Borst|first2=Terry|url-access=registration}} * {{cite book|last1=McGuire|first1=Morgan|year=2009|title=Creating Games: Mechanics, Content, and Technology|publisher=A K Peters|location=Wellesley, Massachusetts|isbn=978-1-56881-305-9|last2=Jenkins|first2=Odest Chadwicke}} * {{cite book|last1=Moore|first1=Michael E.|year=2010|title=Game Industry Career Guide|publisher=Cengage Learning|location=Delmar|isbn=978-1-4283-7647-2|last2=Novak|first2=Jeannie}} * {{cite book|last1=Thompson|first1=Jim|year=2007|title=Game Design: Principles, Practice, and Techniques - The Ultimate Guide for the Aspiring Game Designer|publisher=Wiley|isbn=978-0-471-96894-8|access-date=2020-10-18|url=https://books.google.com/books?id=Zyh4HXuHTPMC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA83|last2=Berbank-Green|first2=Barnaby|last3=Cusworth|first3=Nic|archive-url=https://web.archive.org/web/20240122164413/https://books.google.com/books?id=Zyh4HXuHTPMC&q=%22Indie+Game+Jam%22&pg=PA83#v=snippet&q=%22Indie%20Game%20Jam%22&f=false|archive-date=2024-01-22|url-status=live}} <nowiki> [[Kategooria:Indie-mängud]] [[Kategooria: Videomängu terminoloogia]] </nowiki> 3s5bjjkx7v6hmqdzwgz5hcuozdsljns 0 713942 7148048 7145949 2026-05-06T19:21:05Z MikkRK 228057 Detailsem sissejuhatus ja peatükk nimetus 7148048 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|30. mai 2026}} [[Image:Kvm-switch-diagram.svg|right|thumb|KVM-lüliti skeemiline kujutis]] [[Image:Chassis-Plans-KVM.jpg|right|thumb|Riiulisse paigaldatav KVM-lüliti DVI ja USB liidestega]] '''KVM-lüliti''' (inglise keeles ''KVM switch'', lühend sõnadest ''Keyboard, Video, Mouse'') on riistvaraseade, mis võimaldab ühe [[Klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuuri]], [[Arvutikuvar|monitori]] ja [[arvutihiir|hiire]] abil juhtida mitut [[Arvuti|arvutit]].<ref>{{netiviide | url = https://www.howtogeek.com/799968/what-is-a-kvm-switch/ | pealkiri = What Is a KVM Switch? | perekonnanimi = Bassili | eesnimi = Albert | väljaanne = How-To Geek | kuupäev = 15. mai 2022 | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> KVM-lüliteid kasutatakse mitme arvuti haldamiseks ühe töökoha kaudu. Seade vähendab sisendseadmete hulka, säästab ruumi ning lihtsustab mitme arvuti kasutamist, kuna eraldi klaviatuuri, hiirt ja monitori ei ole iga arvuti jaoks vaja.<ref name="aten" /> Tänapäevased KVM-lülitid toetavad mitmesuguseid liideseid ja tehnoloogiaid, sealhulgas digitaalset videoedastust ja võrgu kaudu kaugjuhtimist (''KVM over IP''), mis võimaldab arvuteid hallata ka füüsiliselt eemalt.<ref name="aten" /> == Nimetus == Arvutite ühendamiseks ühe või mitme välisseadmega kasutatavatel lülititel on olnud mitmeid erinevaid nimetusi. Varaseim nimetus oli ''Keyboard Video Switch'' (KVS).<ref>{{cite web |url=http://www.tron.com/docs/wpkvm.pdf |title=The Keyboard/Video Switch White Paper |author=Tony DeKerf, Gary D. Davis |access-date=6. mai 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130314090730/http://www.tron.com/docs/wpkvm.pdf |archive-date=14. märts 2013}}</ref> Hiire laialdasema kasutuselevõtuga muutus tavaliseks nimetus Keyboard, Video and Mouse (KVM) lüliti. Nimetuse ''Keyboard, Video and Mouse'' (KVM) võttis 1995. aastal kasutusele Remigius Shatas, Cybexi (praegu [[Vertiv]]) asutaja.<ref>{{netiviide | url = https://autoplay.com.pk/product-category/networking/switches/kvm-switches/ | pealkiri = KVM Switches | väljaanne = AutoPlay | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> Mõned tootjad kasutavad ka nimetust Keyboard, Video, Mouse and Peripheral (KVMP) lüliti. == Tööpõhimõte == KVM-lüliti võimaldab ühe klaviatuuri, hiire ja monitori komplektiga juhtida mitut arvutit, suunates vastavalt valikule sisendseadmete ja videoväljundi aktiivsele arvutile.<ref name="aten">{{netiviide | url = https://www.aten.com/eu/en/resources/feature-articles/what-is-a-kvm-switch/ | pealkiri = What is a KVM Switch? | väljaandja = ATEN | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> Ümberlülitumine arvutite vahel toimub tavaliselt füüsilise nupu, klaviatuuri kiirklahvide (''hotkey'') või vastava juhtimisliidese abil. Nende meetodite abil saab kasutaja kiiresti vahetada aktiivset arvutit, millele suunatakse klaviatuuri, hiire ja monitori signaalid.<ref name="pcworld">{{netiviide | url = https://www.pcworld.com/article/2542220/what-is-a-kvm-switch-pros-and-cons-explained.html | pealkiri = A KVM switch can revolutionize your PC setup. Here’s what you need to know | perekonnanimi = Martindale | eesnimi = Jon | väljaanne = PCWorld | kuupäev = 20. jaanuar 2025 | vaadatud = 4. mai 2026 | keel = en }}</ref> KVM-lülitid kasutavad signaalide emuleerimist, et tagada klaviatuuri ja hiire korrektne toimimine kõigis ühendatud arvutites. See väldib probleeme, mis võivad tekkida sisendseadmete lahtiühendamisel, ning parandab süsteemi stabiilsust.<ref name="aten"/> KVM-lüliti peab toetama erinevaid arvutiplatvorme ja operatsioonisüsteeme ning ühilduma erinevate klaviatuuride, hiirte ja monitoridega. Igal KVM-lülitil on piiratud arv porte ehk arvuteid, mida saab otse ühendada tavaliselt alates kahest seadmest. Mitme KVM-lüliti ühendamisel ning laiendatavate lahenduste kasutamisel võib süsteemi suurus ulatuda sadade või isegi tuhandete arvutiteni.<ref name="aten"/> == Kasutus == Andmekeskustes ja serverikeskkondades kasutatakse KVM-lüliteid serverite keskseks haldamiseks ning kaugjuurdepääsuks, võimaldades administraatoritel juhtida mitmeid süsteeme ühest halduspunktist.<ref>{{netiviide | url = https://www.raritan.com/landing/kvm-switch-selection-guide | pealkiri = KVM Switch Selection Guide | väljaandja = Raritan | vaadatud = 4. mai 2026 | keel = en }}</ref> Kodukasutuses kasutatakse neid olukordades, kus on vaja kasutada mitut arvutit ühe klaviatuuri, monitori ja hiirega, näiteks lauaarvuti ja sülearvuti või erinevate operatsioonisüsteemidega seadmete puhul.<ref>{{netiviide | url = https://www.pcworld.com/article/2542220/what-is-a-kvm-switch-pros-and-cons-explained.html | pealkiri = A KVM switch can revolutionize your PC setup. Here’s what you need to know | väljaandja = PCWorld | kuupäev = 20. jaanuar 2025 | vaadatud = 4. mai 2026 | keel = en }}</ref> == Tüübid == KVM-lüliteid saab liigitada kahe tunnuse alusel: kasutajate arvu ja tehnoloogia järgi, mis moodustavad kokku neli peamist tüüpi: ühe kasutaja, mitme kasutaja, analoog- ja digitaalsed (''KVM over IP'') lülitid.<ref>{{netiviide | url = https://www.raritan.com/blog/detail/understanding-the-four-categories-of-kvm-switches | pealkiri = Understanding the Four Categories of KVM Switches | perekonnanimi = Lin | eesnimi = Hugo | väljaanne = Raritan Blog | väljaandja = Raritan | kuupäev = 21. juuli 2014 | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> === Ühe kasutaja KVM-lüliti === Ühe kasutaja KVM-lüliti võimaldab ühel kasutajal juhtida mitut arvutit ühest konsoolist (klaviatuur, monitor ja hiir). Seda kasutatakse peamiselt väiksemates keskkondades, näiteks kodu- ja kontorilahendustes. === Mitme kasutaja KVM-lüliti === Mitme kasutaja KVM-lüliti võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt juurdepääsu erinevatele arvutitele või serveritele. Selliseid lahendusi kasutatakse peamiselt andmekeskustes ja suuremates serverikeskkondades. === Analoog KVM-lüliti === Analoog KVM-lüliti töötab otsese füüsilise kaabliühenduse kaudu, kus arvutid on ühendatud otse KVM-seadmega. Kasutaja peab olema seadme füüsilise ulatuse piires. === Digitaalne (''KVM over IP'') KVM-lüliti === Digitaalne KVM-lüliti ehk ''KVM over IP'' võimaldab arvuteid juhtida võrgu ([[LAN]], [[WAN]] või [[internet|interneti]]) kaudu. Kuigi arvutid on endiselt füüsiliselt ühendatud KVM-seadmega, toimub kasutaja ligipääs kaugühenduse teel. == Tarkvaralised alternatiivid == Mõningaid riistvaralise KVM-lüliti funktsioone on võimalik asendada [[tarkvara]]liste lahendustega, näiteks [[VNC]], [[Synergy (tarkvara)|Synergy]], Barrier ja [[Multiplicity (tarkvara)|Multiplicity]], mis teostavad lülitamise tarkvaraliselt ning edastavad sisendsignaalid tavaliste võrguühenduste kaudu. Selle eeliseks on väiksem kaablite arv. Ekraani serva kaudu lülitamine (''screen-edge switching'') võimaldab hiire liigutamisel ühest ekraani servast teise kasutada sama hiirt mitme arvuti monitoride vahel. == Vaata ka == {{commons category|KVM switches}} * [[KVM-over-IP]] * [[Docking station]] * [[Server]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Riistvara]] fvfdasu2gef42uyn3w9t0xtgl9cgo5q 7148114 7148048 2026-05-06T22:12:48Z MikkRK 228057 lisatud Kaugjuurdepääsu KVM-laiendid 7148114 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|30. mai 2026}} [[Image:Kvm-switch-diagram.svg|right|thumb|KVM-lüliti skeemiline kujutis]] [[Image:Chassis-Plans-KVM.jpg|right|thumb|Riiulisse paigaldatav KVM-lüliti DVI ja USB liidestega]] '''KVM-lüliti''' (inglise keeles ''KVM switch'', lühend sõnadest ''Keyboard, Video, Mouse'') on riistvaraseade, mis võimaldab ühe [[Klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuuri]], [[Arvutikuvar|monitori]] ja [[arvutihiir|hiire]] abil juhtida mitut [[Arvuti|arvutit]].<ref>{{netiviide | url = https://www.howtogeek.com/799968/what-is-a-kvm-switch/ | pealkiri = What Is a KVM Switch? | perekonnanimi = Bassili | eesnimi = Albert | väljaanne = How-To Geek | kuupäev = 15. mai 2022 | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> KVM-lüliteid kasutatakse mitme arvuti haldamiseks ühe töökoha kaudu. Seade vähendab sisendseadmete hulka, säästab ruumi ning lihtsustab mitme arvuti kasutamist, kuna eraldi klaviatuuri, hiirt ja monitori ei ole iga arvuti jaoks vaja.<ref name="aten" /> Tänapäevased KVM-lülitid toetavad mitmesuguseid liideseid ja tehnoloogiaid, sealhulgas digitaalset videoedastust ja võrgu kaudu kaugjuhtimist (''KVM over IP''), mis võimaldab arvuteid hallata ka füüsiliselt eemalt.<ref name="aten" /> == Nimetus == Arvutite ühendamiseks ühe või mitme välisseadmega kasutatavatel lülititel on olnud mitmeid erinevaid nimetusi. Varaseim nimetus oli ''Keyboard Video Switch'' (KVS).<ref>{{cite web |url=http://www.tron.com/docs/wpkvm.pdf |title=The Keyboard/Video Switch White Paper |author=Tony DeKerf, Gary D. Davis |access-date=6. mai 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130314090730/http://www.tron.com/docs/wpkvm.pdf |archive-date=14. märts 2013}}</ref> Hiire laialdasema kasutuselevõtuga muutus tavaliseks nimetus Keyboard, Video and Mouse (KVM) lüliti. Nimetuse ''Keyboard, Video and Mouse'' (KVM) võttis 1995. aastal kasutusele Remigius Shatas, Cybexi (praegu [[Vertiv]]) asutaja.<ref>{{netiviide | url = https://autoplay.com.pk/product-category/networking/switches/kvm-switches/ | pealkiri = KVM Switches | väljaanne = AutoPlay | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> Mõned tootjad kasutavad ka nimetust Keyboard, Video, Mouse and Peripheral (KVMP) lüliti. == Tööpõhimõte == KVM-lüliti võimaldab ühe klaviatuuri, hiire ja monitori komplektiga juhtida mitut arvutit, suunates vastavalt valikule sisendseadmete ja videoväljundi aktiivsele arvutile.<ref name="aten">{{netiviide | url = https://www.aten.com/eu/en/resources/feature-articles/what-is-a-kvm-switch/ | pealkiri = What is a KVM Switch? | väljaandja = ATEN | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> Ümberlülitumine arvutite vahel toimub tavaliselt füüsilise nupu, klaviatuuri kiirklahvide (''hotkey'') või vastava juhtimisliidese abil. Nende meetodite abil saab kasutaja kiiresti vahetada aktiivset arvutit, millele suunatakse klaviatuuri, hiire ja monitori signaalid.<ref name="pcworld">{{netiviide | url = https://www.pcworld.com/article/2542220/what-is-a-kvm-switch-pros-and-cons-explained.html | pealkiri = A KVM switch can revolutionize your PC setup. Here’s what you need to know | perekonnanimi = Martindale | eesnimi = Jon | väljaanne = PCWorld | kuupäev = 20. jaanuar 2025 | vaadatud = 4. mai 2026 | keel = en }}</ref> KVM-lülitid kasutavad signaalide emuleerimist, et tagada klaviatuuri ja hiire korrektne toimimine kõigis ühendatud arvutites. See väldib probleeme, mis võivad tekkida sisendseadmete lahtiühendamisel, ning parandab süsteemi stabiilsust.<ref name="aten"/> KVM-lüliti peab toetama erinevaid arvutiplatvorme ja operatsioonisüsteeme ning ühilduma erinevate klaviatuuride, hiirte ja monitoridega. Igal KVM-lülitil on piiratud arv porte ehk arvuteid, mida saab otse ühendada tavaliselt alates kahest seadmest. Mitme KVM-lüliti ühendamisel ning laiendatavate lahenduste kasutamisel võib süsteemi suurus ulatuda sadade või isegi tuhandete arvutiteni.<ref name="aten"/> == Kasutus == Andmekeskustes ja serverikeskkondades kasutatakse KVM-lüliteid serverite keskseks haldamiseks ning kaugjuurdepääsuks, võimaldades administraatoritel juhtida mitmeid süsteeme ühest halduspunktist.<ref>{{netiviide | url = https://www.raritan.com/landing/kvm-switch-selection-guide | pealkiri = KVM Switch Selection Guide | väljaandja = Raritan | vaadatud = 4. mai 2026 | keel = en }}</ref> Kodukasutuses kasutatakse neid olukordades, kus on vaja kasutada mitut arvutit ühe klaviatuuri, monitori ja hiirega, näiteks lauaarvuti ja sülearvuti või erinevate operatsioonisüsteemidega seadmete puhul.<ref name="pcworld"/> == Tüübid == KVM-lüliteid saab liigitada kahe tunnuse alusel: kasutajate arvu ja tehnoloogia järgi, mis moodustavad kokku neli peamist tüüpi: ühe kasutaja, mitme kasutaja, analoog- ja digitaalsed (''KVM over IP'') lülitid.<ref>{{netiviide | url = https://www.raritan.com/blog/detail/understanding-the-four-categories-of-kvm-switches | pealkiri = Understanding the Four Categories of KVM Switches | perekonnanimi = Lin | eesnimi = Hugo | väljaanne = Raritan Blog | väljaandja = Raritan | kuupäev = 21. juuli 2014 | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> === Ühe kasutaja KVM-lüliti === Ühe kasutaja KVM-lüliti võimaldab ühel kasutajal juhtida mitut arvutit ühest konsoolist (klaviatuur, monitor ja hiir). Seda kasutatakse peamiselt väiksemates keskkondades, näiteks kodu- ja kontorilahendustes. === Mitme kasutaja KVM-lüliti === Mitme kasutaja KVM-lüliti võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt juurdepääsu erinevatele arvutitele või serveritele. Selliseid lahendusi kasutatakse peamiselt andmekeskustes ja suuremates serverikeskkondades. === Analoog KVM-lüliti === Analoog KVM-lüliti töötab otsese füüsilise kaabliühenduse kaudu, kus arvutid on ühendatud otse KVM-seadmega. Kasutaja peab olema seadme füüsilise ulatuse piires. === Digitaalne (''KVM over IP'') KVM-lüliti === Digitaalne KVM-lüliti ehk ''KVM over IP'' võimaldab arvuteid juhtida võrgu ([[LAN]], [[WAN]] või [[internet|interneti]]) kaudu. Kuigi arvutid on endiselt füüsiliselt ühendatud KVM-seadmega, toimub kasutaja ligipääs kaugühenduse teel. == Tarkvaralised alternatiivid == Mõningaid riistvaralise KVM-lüliti funktsioone on võimalik asendada [[tarkvara]]liste lahendustega, näiteks [[VNC]], [[Synergy (tarkvara)|Synergy]], Barrier ja [[Multiplicity (tarkvara)|Multiplicity]], mis teostavad lülitamise tarkvaraliselt ning edastavad sisendsignaalid tavaliste võrguühenduste kaudu. Selle eeliseks on väiksem kaablite arv. Ekraani serva kaudu lülitamine (''screen-edge switching'') võimaldab hiire liigutamisel ühest ekraani servast teise kasutada sama hiirt mitme arvuti monitoride vahel. == Kaugjuurdepääsu KVM-laiendid == Kaugjuurdepääsu KVM-laiendeid võib jagada kahte põhitüüpi: kohalikud KVM-laiendid ja KVM üle IP lahendused. === Kohalikud KVM-laiendid (sh CAT5-põhised lahendused) === Kohalikud KVM-laiendid võimaldavad arvutiseadmete juhtimist kuni ligikaudu 300 meetri kauguselt, kasutades [[5. kategooria kaabel|CAT5/6/7 kaablit]] arvuti ja kasutajakonsooli (klaviatuur, monitor, hiir) vahel. Sellised lahendused vajavad otsest füüsilist kaabelühendust.<ref>{{netiviide | url = https://www.networktechinc.com/usbkvm.html | pealkiri = USB KVM Extender via CAT5 – up to 1,000 Feet | väljaanne = Network Technologies Inc | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> [[USB]]-ühenduste puhul on passiivse kaabli usaldusväärne maksimaalne pikkus tavaliselt kuni 5 meetrit, mistõttu kasutatakse pikemate vahemaade puhul aktiivseid laiendeid või signaali võimendavaid seadmeid.<ref>{{netiviide | url = https://industrialmonitordirect.com/blogs/knowledgebase/extending-usb-keyboard-mouse-10m-for-scada-hmi-stations | pealkiri = Extending USB Keyboard Mouse 10m for SCADA HMI Stations | väljaandja = Industrial Monitor Direct | kuupäev = 4. aprill 2026 | vaadatud = 7. mai 2026 | keel = en }}</ref> === KVM üle IP (IPKVM) === KVM üle IP lahendused kasutavad pühendatud riistvaralist kontrollerit, mis kogub klaviatuuri, video ja hiire signaalid, töötleb need ning edastab üle [[Ethernet]]i võrgu kaugarvutile. Selline lahendus võimaldab BIOS-taseme juurdepääsu ning sõltumatust operatsioonisüsteemist. KVM üle IP seadmeid saab kasutada nii kohtvõrgus kui ka üle interneti.<ref>{{netiviide | url = https://www.kvm-switches-online.com/kvm-over-ip-guide.html | pealkiri = KVM Over IP Switch Guide - Remote Access to Computers and Servers | väljaanne = kvm-switches-online.com | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> Võrgulatentsuse tõttu ei ole juhtimine täielikult reaalajas, kuid on tavakasutuseks piisavalt kiire. Kaasaegsed KVM üle IP seadmed võimaldavad juurdepääsu veebibrauseri kaudu, sageli [[HTML5]]-põhiste liideste abil. Varasemad lahendused kasutasid [[ActiveX]]-i või [[Java (tarkvara)|Java]] rakendusi, mis on tänapäeval suures osas asendunud.<ref>{{netiviide | url = https://www.kvm-switches-online.com/java-free-ip-kvm.html | pealkiri = Java-Free IP KVM / KVM-Over-IP Without Java | väljaanne = kvm-switches-online.com | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref><ref name="vertiv">{{netiviide | url = https://www.vertiv.com/en-us/products/monitoring-control--management/avocent-kvm-over-ip/ | pealkiri = Vertiv Avocent KVM-over-IP Switches | väljaanne = Vertiv | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> ==== Valge nimekiri ==== Mõned KVM-seadmed kasutavad USB-seadmete kontrollimiseks nn valget nimekirja, mis lubab ainult eelnevalt heakskiidetud seadmete kasutamist. Seadme identifikaatorit saab tavaliselt vaadata operatsioonisüsteemi seadmehaldurist või tootja dokumentatsioonist.<ref>{{netiviide | url = https://www.blackbox.com/en-sa/insights/blogs/tps/2021/02/24/understanding-kvm-usb-technology | pealkiri = Understanding KVM USB Technology | väljaanne = Black Box | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> ==== Rakendamine ==== KVM üle IP lahenduse eelis tarkvarapõhiste kaughalduse tööriistade (nt [[Virtual Network Computing|VNC]] või [[Terminaaliteenused]]) ees seisneb selles, et see ei vaja kaugarvutisse paigaldatud tarkvara ning võimaldab BIOS-taseme juurdepääsu juba enne operatsioonisüsteemi käivitumist. Juurdepääs toimub tavaliselt veebibrauseri, VNC-klientprogrammi või serial-konsooli kaudu ning side turvatakse krüpteeritud ühendustega (nt SSL/TLS), kasutades vähemalt 128-bitist krüpteerimist.<ref>{{netiviide | url = https://www.kvm-switches-online.com/kvm-over-ip-guide.html | pealkiri = KVM Over IP Switch Guide - Remote Access to Computers and Servers | väljaanne = KVM Switches Online | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> KVM üle IP lahendused on riistvarapõhised ning ühenduvad arvuti või serveri klaviatuuri, video ja hiire (KVM) portidega, edastades need võrgu kaudu kasutajale. Sellised seadmed võimaldavad kaugjuurdepääsu ka siis, kui operatsioonisüsteem ei ole käivitatud või ei tööta korrektselt, ning säilitavad algse videoväljundi kvaliteedi ilma tarkvaralise ekraanipüügita.<ref name="vertiv"/> Klaviatuuri ja hiire emuleerimine toimub USB või PS/2 liidese kaudu, tagades ühilduvuse erinevate operatsioonisüsteemidega (Windows, Linux, macOS, UNIX). Lisaks toetavad kaasaegsed KVM üle IP seadmed funktsioone nagu virtuaalmeedia (USB-seadmete kaugühendamine), turvaline kasutajate autentimine ning integreerimine serverite riistvaraliste haldusliidestega nagu [[Intelligent Platform Management Interface|IPMI]]. Sellistes süsteemides kasutatakse sageli ka sisseehitatud VNC-protokolli või veebipõhist haldusliidest.<ref name="vertiv"/> == Vaata ka == {{commons category|KVM switches}} * [[KVM-over-IP]] * [[Docking station]] * [[Server]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Riistvara]] q1ug6i6ca1nz8fuie9hx2iqnjs5xx90 7148129 7148114 2026-05-06T22:43:02Z MikkRK 228057 /* Tüübid */ 7148129 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|30. mai 2026}} [[Image:Kvm-switch-diagram.svg|right|thumb|KVM-lüliti skeemiline kujutis]] [[Image:Chassis-Plans-KVM.jpg|right|thumb|Riiulisse paigaldatav KVM-lüliti DVI ja USB liidestega]] '''KVM-lüliti''' (inglise keeles ''KVM switch'', lühend sõnadest ''Keyboard, Video, Mouse'') on riistvaraseade, mis võimaldab ühe [[Klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuuri]], [[Arvutikuvar|monitori]] ja [[arvutihiir|hiire]] abil juhtida mitut [[Arvuti|arvutit]].<ref>{{netiviide | url = https://www.howtogeek.com/799968/what-is-a-kvm-switch/ | pealkiri = What Is a KVM Switch? | perekonnanimi = Bassili | eesnimi = Albert | väljaanne = How-To Geek | kuupäev = 15. mai 2022 | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> KVM-lüliteid kasutatakse mitme arvuti haldamiseks ühe töökoha kaudu. Seade vähendab sisendseadmete hulka, säästab ruumi ning lihtsustab mitme arvuti kasutamist, kuna eraldi klaviatuuri, hiirt ja monitori ei ole iga arvuti jaoks vaja.<ref name="aten" /> Tänapäevased KVM-lülitid toetavad mitmesuguseid liideseid ja tehnoloogiaid, sealhulgas digitaalset videoedastust ja võrgu kaudu kaugjuhtimist (''KVM over IP''), mis võimaldab arvuteid hallata ka füüsiliselt eemalt.<ref name="aten" /> == Nimetus == Arvutite ühendamiseks ühe või mitme välisseadmega kasutatavatel lülititel on olnud mitmeid erinevaid nimetusi. Varaseim nimetus oli ''Keyboard Video Switch'' (KVS).<ref>{{cite web |url=http://www.tron.com/docs/wpkvm.pdf |title=The Keyboard/Video Switch White Paper |author=Tony DeKerf, Gary D. Davis |access-date=6. mai 2026 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130314090730/http://www.tron.com/docs/wpkvm.pdf |archive-date=14. märts 2013}}</ref> Hiire laialdasema kasutuselevõtuga muutus tavaliseks nimetus Keyboard, Video and Mouse (KVM) lüliti. Nimetuse ''Keyboard, Video and Mouse'' (KVM) võttis 1995. aastal kasutusele Remigius Shatas, Cybexi (praegu [[Vertiv]]) asutaja.<ref>{{netiviide | url = https://autoplay.com.pk/product-category/networking/switches/kvm-switches/ | pealkiri = KVM Switches | väljaanne = AutoPlay | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> Mõned tootjad kasutavad ka nimetust Keyboard, Video, Mouse and Peripheral (KVMP) lüliti. == Tööpõhimõte == KVM-lüliti võimaldab ühe klaviatuuri, hiire ja monitori komplektiga juhtida mitut arvutit, suunates vastavalt valikule sisendseadmete ja videoväljundi aktiivsele arvutile.<ref name="aten">{{netiviide | url = https://www.aten.com/eu/en/resources/feature-articles/what-is-a-kvm-switch/ | pealkiri = What is a KVM Switch? | väljaandja = ATEN | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref> Ümberlülitumine arvutite vahel toimub tavaliselt füüsilise nupu, klaviatuuri kiirklahvide (''hotkey'') või vastava juhtimisliidese abil. Nende meetodite abil saab kasutaja kiiresti vahetada aktiivset arvutit, millele suunatakse klaviatuuri, hiire ja monitori signaalid.<ref name="pcworld">{{netiviide | url = https://www.pcworld.com/article/2542220/what-is-a-kvm-switch-pros-and-cons-explained.html | pealkiri = A KVM switch can revolutionize your PC setup. Here’s what you need to know | perekonnanimi = Martindale | eesnimi = Jon | väljaanne = PCWorld | kuupäev = 20. jaanuar 2025 | vaadatud = 4. mai 2026 | keel = en }}</ref> KVM-lülitid kasutavad signaalide emuleerimist, et tagada klaviatuuri ja hiire korrektne toimimine kõigis ühendatud arvutites. See väldib probleeme, mis võivad tekkida sisendseadmete lahtiühendamisel, ning parandab süsteemi stabiilsust.<ref name="aten"/> KVM-lüliti peab toetama erinevaid arvutiplatvorme ja operatsioonisüsteeme ning ühilduma erinevate klaviatuuride, hiirte ja monitoridega. Igal KVM-lülitil on piiratud arv porte ehk arvuteid, mida saab otse ühendada tavaliselt alates kahest seadmest. Mitme KVM-lüliti ühendamisel ning laiendatavate lahenduste kasutamisel võib süsteemi suurus ulatuda sadade või isegi tuhandete arvutiteni.<ref name="aten"/> == Kasutus == Andmekeskustes ja serverikeskkondades kasutatakse KVM-lüliteid serverite keskseks haldamiseks ning kaugjuurdepääsuks, võimaldades administraatoritel juhtida mitmeid süsteeme ühest halduspunktist.<ref>{{netiviide | url = https://www.raritan.com/landing/kvm-switch-selection-guide | pealkiri = KVM Switch Selection Guide | väljaandja = Raritan | vaadatud = 4. mai 2026 | keel = en }}</ref> Kodukasutuses kasutatakse neid olukordades, kus on vaja kasutada mitut arvutit ühe klaviatuuri, monitori ja hiirega, näiteks lauaarvuti ja sülearvuti või erinevate operatsioonisüsteemidega seadmete puhul.<ref name="pcworld"/> == Tüübid == KVM-lüliteid saab liigitada kahe tunnuse alusel: kasutajate arvu ja tehnoloogia järgi, mis moodustavad kokku neli peamist tüüpi: ühe kasutaja, mitme kasutaja, analoog- ja digitaalsed (''KVM over IP'') lülitid.<ref>{{netiviide | url = https://www.raritan.com/blog/detail/understanding-the-four-categories-of-kvm-switches | pealkiri = Understanding the Four Categories of KVM Switches | perekonnanimi = Lin | eesnimi = Hugo | väljaanne = Raritan Blog | väljaandja = Raritan | kuupäev = 21. juuli 2014 | vaadatud = 3. mai 2026 | keel = en }}</ref><ref>{{netiviide | url = https://cc-techgroup.com/kvm-switch/ | pealkiri = What is a KVM Switch? 4 Category Buyer’s Guide | perekonnanimi = Mahan | eesnimi = Josh | väljaanne = C&C Technology Group | väljaandja = C&C Technology Group | kuupäev = 27. jaanuar 2023 | vaadatud = 7. mai 2026 | keel = en }}</ref> === Ühe kasutaja KVM-lüliti === Ühe kasutaja KVM-lüliti võimaldab ühel kasutajal juhtida mitut arvutit ühest konsoolist (klaviatuur, monitor ja hiir). Seda kasutatakse peamiselt väiksemates keskkondades, näiteks kodu- ja kontorilahendustes. === Mitme kasutaja KVM-lüliti === Mitme kasutaja KVM-lüliti võimaldab mitmel kasutajal samaaegselt juurdepääsu erinevatele arvutitele või serveritele. Selliseid lahendusi kasutatakse peamiselt andmekeskustes ja suuremates serverikeskkondades. === Analoog KVM-lüliti === Analoog KVM-lüliti töötab otsese füüsilise kaabliühenduse kaudu, kus arvutid on ühendatud otse KVM-seadmega. Kasutaja peab olema seadme füüsilise ulatuse piires. === Digitaalne (''KVM over IP'') KVM-lüliti === Digitaalne KVM-lüliti ehk ''KVM over IP'' võimaldab arvuteid juhtida võrgu ([[LAN]], [[WAN]] või [[internet|interneti]]) kaudu. Kuigi arvutid on endiselt füüsiliselt ühendatud KVM-seadmega, toimub kasutaja ligipääs kaugühenduse teel. == Tarkvaralised alternatiivid == Mõningaid riistvaralise KVM-lüliti funktsioone on võimalik asendada [[tarkvara]]liste lahendustega, näiteks [[VNC]], [[Synergy (tarkvara)|Synergy]], Barrier ja [[Multiplicity (tarkvara)|Multiplicity]], mis teostavad lülitamise tarkvaraliselt ning edastavad sisendsignaalid tavaliste võrguühenduste kaudu. Selle eeliseks on väiksem kaablite arv. Ekraani serva kaudu lülitamine (''screen-edge switching'') võimaldab hiire liigutamisel ühest ekraani servast teise kasutada sama hiirt mitme arvuti monitoride vahel. == Kaugjuurdepääsu KVM-laiendid == Kaugjuurdepääsu KVM-laiendeid võib jagada kahte põhitüüpi: kohalikud KVM-laiendid ja KVM üle IP lahendused. === Kohalikud KVM-laiendid (sh CAT5-põhised lahendused) === Kohalikud KVM-laiendid võimaldavad arvutiseadmete juhtimist kuni ligikaudu 300 meetri kauguselt, kasutades [[5. kategooria kaabel|CAT5/6/7 kaablit]] arvuti ja kasutajakonsooli (klaviatuur, monitor, hiir) vahel. Sellised lahendused vajavad otsest füüsilist kaabelühendust.<ref>{{netiviide | url = https://www.networktechinc.com/usbkvm.html | pealkiri = USB KVM Extender via CAT5 – up to 1,000 Feet | väljaanne = Network Technologies Inc | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> [[USB]]-ühenduste puhul on passiivse kaabli usaldusväärne maksimaalne pikkus tavaliselt kuni 5 meetrit, mistõttu kasutatakse pikemate vahemaade puhul aktiivseid laiendeid või signaali võimendavaid seadmeid.<ref>{{netiviide | url = https://industrialmonitordirect.com/blogs/knowledgebase/extending-usb-keyboard-mouse-10m-for-scada-hmi-stations | pealkiri = Extending USB Keyboard Mouse 10m for SCADA HMI Stations | väljaandja = Industrial Monitor Direct | kuupäev = 4. aprill 2026 | vaadatud = 7. mai 2026 | keel = en }}</ref> === KVM üle IP (IPKVM) === KVM üle IP lahendused kasutavad pühendatud riistvaralist kontrollerit, mis kogub klaviatuuri, video ja hiire signaalid, töötleb need ning edastab üle [[Ethernet]]i võrgu kaugarvutile. Selline lahendus võimaldab BIOS-taseme juurdepääsu ning sõltumatust operatsioonisüsteemist. KVM üle IP seadmeid saab kasutada nii kohtvõrgus kui ka üle interneti.<ref>{{netiviide | url = https://www.kvm-switches-online.com/kvm-over-ip-guide.html | pealkiri = KVM Over IP Switch Guide - Remote Access to Computers and Servers | väljaanne = kvm-switches-online.com | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> Võrgulatentsuse tõttu ei ole juhtimine täielikult reaalajas, kuid on tavakasutuseks piisavalt kiire. Kaasaegsed KVM üle IP seadmed võimaldavad juurdepääsu veebibrauseri kaudu, sageli [[HTML5]]-põhiste liideste abil. Varasemad lahendused kasutasid [[ActiveX]]-i või [[Java (tarkvara)|Java]] rakendusi, mis on tänapäeval suures osas asendunud.<ref>{{netiviide | url = https://www.kvm-switches-online.com/java-free-ip-kvm.html | pealkiri = Java-Free IP KVM / KVM-Over-IP Without Java | väljaanne = kvm-switches-online.com | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref><ref name="vertiv">{{netiviide | url = https://www.vertiv.com/en-us/products/monitoring-control--management/avocent-kvm-over-ip/ | pealkiri = Vertiv Avocent KVM-over-IP Switches | väljaanne = Vertiv | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> ==== Valge nimekiri ==== Mõned KVM-seadmed kasutavad USB-seadmete kontrollimiseks nn valget nimekirja, mis lubab ainult eelnevalt heakskiidetud seadmete kasutamist. Seadme identifikaatorit saab tavaliselt vaadata operatsioonisüsteemi seadmehaldurist või tootja dokumentatsioonist.<ref>{{netiviide | url = https://www.blackbox.com/en-sa/insights/blogs/tps/2021/02/24/understanding-kvm-usb-technology | pealkiri = Understanding KVM USB Technology | väljaanne = Black Box | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> ==== Rakendamine ==== KVM üle IP lahenduse eelis tarkvarapõhiste kaughalduse tööriistade (nt [[Virtual Network Computing|VNC]] või [[Terminaaliteenused]]) ees seisneb selles, et see ei vaja kaugarvutisse paigaldatud tarkvara ning võimaldab BIOS-taseme juurdepääsu juba enne operatsioonisüsteemi käivitumist. Juurdepääs toimub tavaliselt veebibrauseri, VNC-klientprogrammi või serial-konsooli kaudu ning side turvatakse krüpteeritud ühendustega (nt SSL/TLS), kasutades vähemalt 128-bitist krüpteerimist.<ref>{{netiviide | url = https://www.kvm-switches-online.com/kvm-over-ip-guide.html | pealkiri = KVM Over IP Switch Guide - Remote Access to Computers and Servers | väljaanne = KVM Switches Online | vaadatud = 6. mai 2026 }}</ref> KVM üle IP lahendused on riistvarapõhised ning ühenduvad arvuti või serveri klaviatuuri, video ja hiire (KVM) portidega, edastades need võrgu kaudu kasutajale. Sellised seadmed võimaldavad kaugjuurdepääsu ka siis, kui operatsioonisüsteem ei ole käivitatud või ei tööta korrektselt, ning säilitavad algse videoväljundi kvaliteedi ilma tarkvaralise ekraanipüügita.<ref name="vertiv"/> Klaviatuuri ja hiire emuleerimine toimub USB või PS/2 liidese kaudu, tagades ühilduvuse erinevate operatsioonisüsteemidega (Windows, Linux, macOS, UNIX). Lisaks toetavad kaasaegsed KVM üle IP seadmed funktsioone nagu virtuaalmeedia (USB-seadmete kaugühendamine), turvaline kasutajate autentimine ning integreerimine serverite riistvaraliste haldusliidestega nagu [[Intelligent Platform Management Interface|IPMI]]. Sellistes süsteemides kasutatakse sageli ka sisseehitatud VNC-protokolli või veebipõhist haldusliidest.<ref name="vertiv"/> == Vaata ka == {{commons category|KVM switches}} * [[KVM-over-IP]] * [[Docking station]] * [[Server]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Riistvara]] js3dbheosuywnn5pbrtra8518htrh2i 0 713957 7148153 7140043 2026-05-07T00:32:09Z Kruusamägi 1530 7148153 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Cala Llonga | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = | pilt = Calallonga.JPG | pildiallkiri = Cala Llonga laht ja rand | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Hispaania/Baleaarid | asendikaardi_pilt = }} '''Cala Llonga''' on kuurortküla [[Hispaania]]s [[Baleaari saarestik]]us [[Eivissa]] saare idarannikul, [[Santa Eulària des Riu vald|Santa Eulària des Riu vallas]]. Cala Llonga asub looduslikult kaitstud lahes, mida ümbritsevad mäed. Küla on kujunenud peamiselt 20. sajandi teisel poolel seoses [[turism]]i arenguga Eivissal. Piirkonda iseloomustab lai liivarand ja hästi arenenud turismitaristu. Külas leidub mitmeid hotelle, korterelamuid, restorane ja kauplusi. Cala Llonga on eriti populaarne perede ja pakettreisidega külastajate seas. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Hispaania külad]] [[Kategooria:Eivissa]] n8fbi2agonddrbzpa9py88uc9cnmuuk 0 714290 7147899 7144559 2026-05-06T15:48:19Z Kasparkelk 204517 7147899 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i|eelmine=2024|eelminelink=2024. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|järgmine=2026|järgminelink=2026. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused}} '''2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused''' oli võistlussarja 38. hooaeg. [[Kyle Ryde]] alustas hooaega valitseva britimeistrina ning kindlustas oma teise meistritiitli viimase etapil ühepunktilise vahega tema ja [[Tommy Bridewell|Tommy Bridewelli]] vahel. == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="3" |Sencat IN Competition by Swan Racing Aprilia ! rowspan="3" |[[Aprilia]] | align="center" |8 |{{flagicon|SCO}} [[Lewis Rollo]] |4–5 |- | align="center" |66 |{{flagicon|ENG}} [[Tom Sykes]] |2–3 |- | align="center" |99 |{{flagicon|ENG}} [[Danny Webb]] |6 |- |Bathams AJN Racing BMW ! rowspan="4" |[[BMW]] | align="center" |79 |{{flagicon|ENG}} [[Storm Stacey]] |Kõik |- | rowspan="2" |LEW 8TEN Racing BMW Motorrad | align="center" |7 |{{flagicon|ENG}} [[Davey Todd]] |Kõik |- | align="center" |60 |{{flagicon|ENG}} [[Peter Hickman]] |1–2, 8–11 |- |ROKiT MLav Racing BMW Motorrad | align="center" |5 |{{flagicon|IRE}} [[Richard Kerr]] |Kõik |- | rowspan="2" |Hager PBM Ducati ! rowspan="4" |[[Ducati]] | align="center" |2 |{{flagicon|NIR}} [[Glenn Irwin]] |1–2 |- | align="center" |4 |{{flagicon|ENG}} [[Scott Redding]] |4–11 |- |Oxford Racing Products Ducati | align="center" |91 |{{flagicon|ENG}} [[Leon Haslam]] |Kõik |- |Cheshire Mouldings Ducati | align="center" |11 |{{flagicon|SCO}} [[Rory Skinner]] |Kõik |- | rowspan="3" |Honda Racing UK ! rowspan="16" |[[Honda]] | align="center" |46 |{{flagicon|ENG}} [[Tommy Bridewell]] |Kõik |- | align="center" |18 |{{flagicon|NIR}} [[Andrew Irwin]] |1–8 |- | align="center" |55 |{{flagicon|ENG}} [[Dean Harrison]] |10 |- |C&L Fairburn Properties /Look Forward Racing Honda | align="center" |3 |{{flagicon|AUS}} [[Billy McConnell]] |1–8, 10–11 |- | rowspan="4" |DAO Racing Honda | align="center" |14 |{{flagicon|ENG}} [[Lee Jackson]] |1–5, 9–11 |- | align="center" |19 |{{flagicon|ITA}} [[Gabriele Giannini]] |6-7 |- | align="center" |19 |{{flagicon|ENG}} [[Joe Talbot]] |8 |- | align="center" |25 |{{flagicon|AUS}} [[Josh Brookes]] |Kõik |- | rowspan="2" |TAG Honda | align="center" |74 |{{flagicon|NED}} [[Jaimie van Sikkelerus]] |Kõik |- | align="center" |89 |{{flagicon|ENG}} [[Fraser Rogers]] |Kõik |- |SendMyBag Racing by IWR Honda | align="center" |45 |{{flagicon|ENG}} [[Scott Swann]] |Kõik |- |NP Racing Honda | align="center" |51 |{{flagicon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} [[Blaze Baker]] |1–6, 9–11 |- | rowspan="2" |Whitecliffe CDH Racing Honda | align="center" |16 |{{flagicon|ENG}} [[Jamie Davis]] |1–2, 4–11 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ENG}} [[Luke Hedger]] |Kõik |- | rowspan="2" |MasterMac Honda | align="center" |17 |{{flagicon|SCO}} [[John McPhee]] |Kõik |- | align="center" |86 |{{flagicon|ENG}} [[Charlie Nesbitt]] |Kõik |- | rowspan="2" |AJN Steelstock Kawasaki ! rowspan="3" |[[Kawasaki Heavy Industries|Kawasaki]] | align="center" |21 |{{flagicon|ENG}} [[Christian Iddon]] |Kõik |- | align="center" |30 |{{flagicon|ENG}} [[Max Cook]] |Kõik |- |Druiijff Racing Kawasaki | align="center" |77 |{{flagicon|NED}} Wayne Tessels |9 |- | rowspan="2" |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha ! rowspan="5" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | align="center" |1 |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |Kõik |- | align="center" |2 |{{flagicon|NIR}} [[Glenn Irwin]] |6-11 |- | rowspan="2" |McAMS Racing Yamaha | align="center" |52 |{{flagicon|ENG}} [[Danny Kent]] |1–9, 11 |- | align="center" |52 |{{flagicon|ENG}} Kam Dixon |10 |- |Raceways Yamaha | align="center" |28 |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |Kõik |- ! colspan="5" |Allikas:<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=2025. aasta Briti Superbike'i sõitjad |url=https://www.britishsuperbike.com/riders/2025 |vaadatud=2. mail 2026 |väljaanne=britishsuperbike.com}}</ref> |} == Kalender ja tulemused == {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! colspan="2" |Etapp !Ringrada !Kuupäevad !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond |- ! rowspan="3" |1 !R1 | rowspan="3" |[[Oulton Park]] | rowspan="3" |3–5 mai |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam |Oxford Racing Products Ducati |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam | colspan="3" align="center" |''Politsei uurimise tõttu edasi lükatud Donington Parki (8. etapp, 8. septembril)''<ref>{{cite web|url=https://www.cheshire.police.uk/news/cheshire/news/articles/2025/5/police-investigate-serious-collision-at-oulton-park/|title=News Police investigate serious collision at Oulton Park|publisher=Cheshire Police|website=Cheshire Constabulary|access-date=2025-06-20|ref=PoliceCancellation}}</ref> |- ! rowspan="3" |2 !R1 | rowspan="3" |[[Donington Park]] | rowspan="3" |16–18 mai |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |{{flagicon|NIR}} Glenn Irwin |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- ! rowspan="3" |3 !R1 | rowspan="3" |[[Snetterton Motor Racing Circuit]] | rowspan="3" |20–22 juuni |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- ! rowspan="3" |4 !R1 | rowspan="3" |[[Knockhill Racing Circuit]] | rowspan="3" |4–6 juuli |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |{{flagicon|SCO}} Rory Skinner |Cheshire Mouldings Ducati |- ! rowspan="3" |5 !R1 | rowspan="3" |[[Brands Hatch]] | rowspan="3" |25–27 juuli |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- ! rowspan="3" |6 !R1 | rowspan="3" |[[Thruxton Circuit]] | rowspan="3" |8–10 august |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Max Cook |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Max Cook |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |McAMS Racing Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |McAMS Racing Yamaha |- ! rowspan="3" |7 !R1 | rowspan="3" |[[Cadwell Park]] | rowspan="3" |23–25 august |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|NIR}} Andrew Irwin |{{flagicon|ENG}} Tommy Bridewell |Honda Racing UK |- !R3 |{{flagicon|NIR}} Andrew Irwin |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- ! rowspan="4" |8 !R1 | rowspan="4" |[[Donington Park]] | rowspan="4" |5–7 september |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- !R4 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |OMG Nitrous Competitions Racing Yamaha |- ! colspan="8" |''Showdown'' |- ! rowspan="3" |9 !R1 | rowspan="3" |[[TT Circuit Assen]] | rowspan="3" |19–21 september |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Christian Iddon |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Christian Iddon |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Christian Iddon |AJN Steelstock Kawasaki |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Kyle Ryde |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- ! rowspan="3" |10 !R1 | rowspan="3" |[[Oulton Park]] | rowspan="3" |3–5 oktoober |{{flagicon|ENG}} Charlie Nesbitt |{{flagicon|AUS}} Josh Brookes |{{flagicon|AUS}} Josh Brookes |DAO Racing Honda |- !R2 |{{flagicon|AUS}} Josh Brookes |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |Raceways Yamaha |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Leon Haslam |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- ! colspan="8" |''Showdown''<nowiki/>'i finaal |- ! rowspan="3" |11 !R1 | rowspan="3" |[[Brands Hatch]] | rowspan="3" |17–19 oktoober |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R2 |{{flagicon|ENG}} Bradley Ray |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |Hager PBM Ducati |- !R3 |{{flagicon|ENG}} Scott Redding |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |{{flagicon|ENG}} Danny Kent |McAMS Racing Yamaha |} == Viited == ny0uooy6mqijeaveann7z7hpwindwt7 2 714329 7147833 7146613 2026-05-06T13:40:08Z Tähetolm 228536 7147833 wikitext text/x-wiki {{Infokast üritus|nimi=Spogomi|alates=2006|riik={{PisiLipp|Jaapan}}|viimati=Eelvoor Eestis: 1. mai 2025 <br>Finaal: oktoober 2025 Jaapan}} '''Spogomi''' (スポGOMI)<ref>{{Netiviide |pealkiri=一般財団法人 日本財団スポGOMI連盟 |url=http://www.spogomi.or.jp/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.spogomi.or.jp |keel=ja}}</ref> on [[2006]]. aastal [[Jaapan|Jaapanis]] loodud prügikoristusvõistlus, mille eesmärk on meeskondadel korjata nii palju prügi, kui võimalik ühe tunni vältel kindlas piirkonnas. Esimesed maailmameistrivõistlused Spogomis peeti 2023. aastal Jaapanis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 Eesti kvalifikatsioon |url=https://www.tktk.ee/spogomi/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Tallinna Tehnikakõrgkool |keel=et}}</ref> == Võistluse reeglid == Koristus meeskond peab koosnema kolmest liikmest. Eelvoorus vanuselist piiri ei ole vaikimisi kehtestatud. Kuigi meeskonnas kõik liikmed peavad olema täisealised, et esindada enda riiki Spogomi finaalis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-18 |pealkiri=HOME - THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 |url=https://en.nf-spogomiwc.com/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 - |keel=ja}}</ref><ref name=":0" /> Korraldaja kehtestab koristus pealmise asukoha ning ka ala. Võistluse ajaks on 60 minutit (tund), kus meeskond peab enne aja lõppemist jõudma stardipunkti tagasi. Iga meeskonnaga käib kaasas võistluse kohtunik, kes kontrollib, et ei tehta sohki. Meeskonna liikmed ei tohi üksteisest olla kaugemal, kui 10 meetrit. Võistluse ajal on keelatud jooksmine, liikumisvahendite (sh jalgratas, buss jne) kasutamine.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=SPOGOMI Võistluse reeglid - Osaleja käsiraamat |url=https://hyperjapan.co.uk/wp-content/uploads/2023/04/EN_Participants_Rulebook_SUPOGOMI2023.pdf |vaadatud=3. mai 2026}}</ref> Prügi korjamise eest antakse punkte vastavalt sorteeritud prügi tüüpide järgi. Igal prügil on oma värvi kott, isegi kui värvid võivad sarnaneda. Kaks punast 30 liitrist prügikotti segapakendi ning klaaspudeli - pandipakendi jaoks ja kaks sinist 30 liitrist prügikotti olmejäätme ning plastik ja metall pandipakendi jaoks. Üks läbipaistev kott konide korjamiseks.<ref name=":1" /> Punkte antakse iga 100 grammi kohta. Segapakend 20, olmejäätmed 30, klaaspudelid - pandipakend 12, plastik ja metall pandipakend 25 ja konid 200 punkti. Meeskond kaotab 100 punkti, kui prügi on valesti sorteeritud, sisaldab ohtikuid jäätmeid või prügi ese liiga suur. Nendeks on suurjäätmed, pakend täis vedelikku, läbivettinud papp, prügikasti pandud prügi. Iga ületatud minuti hilinemise eest meeskond kaotab 10 punkti. Kui meeskond hilineb üle 10 minuti stardipunkti, siis antakse diskvalifikatsioon.<ref name=":1" /> == Spogomi Eestis == 2025 aasta kevadel andis [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] teada, et kool korraldab Spogomi Eesti eelvooru, mis toimus 1. mail 2025 [[Tallinn|Tallinnas]], kuni kaks kilomeetrit [[Tallinna Linnahall|Linnahalli]] ümbruses. Eelvoorus sai osaleda kokku kuni 33 võistluskonda, kuigi registreerituid meeskondi oli ainult 16.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Veronika Uibo {{!}} |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Tallinnas toimus Jaapanist pärit aja peale prügi koristamise võistlus |url=https://www.err.ee/1609681505/tallinnas-toimus-jaapanist-parit-aja-peale-prugi-koristamise-voistlus |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Esimese koha saanud tiim lendas sama aasta oktoobril [[Tokyo|Tokyos]] toimuval Spogomi maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.<ref name=":0" /> Tallinnas toimunud Spogomi 2025 aasta eelvoorus koguti kokku 7,2kg suitsukonisid ning 136,4kg muid olmejäätmeid. Võitja tiimiks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli võistkond.<ref name=":0" /> == Vaata ka == [[Prügijooks]] [[Teeme ära]] == Viited == nxgjbdcf7x6bhxmizlg48voy3f83yed 7147844 7147833 2026-05-06T14:11:38Z Tähetolm 228536 Võistluse lõpposa kirjutamine 7147844 wikitext text/x-wiki {{Infokast üritus|nimi=Spogomi|alates=2006|riik={{PisiLipp|Jaapan}}|viimati=Eelvoor Eestis: 1. mai 2025 <br>Finaal: oktoober 2025 Jaapan}} '''Spogomi''' (スポGOMI)<ref>{{Netiviide |pealkiri=一般財団法人 日本財団スポGOMI連盟 |url=http://www.spogomi.or.jp/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.spogomi.or.jp |keel=ja}}</ref> on [[2006]]. aastal [[Jaapan|Jaapanis]] loodud prügikoristusvõistlus, mille eesmärk on meeskondadel korjata nii palju prügi, kui võimalik ühe tunni vältel kindlas piirkonnas. Esimesed maailmameistrivõistlused Spogomis peeti 2023. aastal Jaapanis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 Eesti kvalifikatsioon |url=https://www.tktk.ee/spogomi/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Tallinna Tehnikakõrgkool |keel=et}}</ref> == Võistluse reeglid == Koristus meeskond peab koosnema kolmest liikmest. Eelvoorus vanuselist piiri ei ole vaikimisi kehtestatud. Kuigi meeskonnas kõik liikmed peavad olema täisealised, et esindada enda riiki Spogomi finaalis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-18 |pealkiri=HOME - THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 |url=https://en.nf-spogomiwc.com/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 - |keel=ja}}</ref><ref name=":0" /> Korraldaja kehtestab koristus pealmise asukoha ning ka ala. Võistluse ajaks on 60 minutit (tund), kus meeskond peab enne aja lõppemist jõudma stardipunkti tagasi. Iga meeskonnaga käib kaasas võistluse kohtunik, kes kontrollib, et ei tehta sohki. Meeskonna liikmed ei tohi üksteisest olla kaugemal, kui 10 meetrit. Võistluse ajal on keelatud jooksmine, liikumisvahendite (sh jalgratas, buss jne) kasutamine.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=SPOGOMI Võistluse reeglid - Osaleja käsiraamat |url=https://www.tktk.ee/wp-content/uploads/2025/03/Spogomi-reeglite-raamat.pdf |vaadatud=3. mai 2026}}</ref> Prügi korjamise eest antakse punkte vastavalt sorteeritud prügi tüüpide järgi. Igal prügil on oma värvi kott, isegi kui värvid võivad sarnaneda. Kaks punast 30 liitrist prügikotti segapakendi ning klaaspudeli - pandipakendi jaoks ja kaks sinist 30 liitrist prügikotti olmejäätme ning plastik ja metall pandipakendi jaoks. Üks läbipaistev kott konide korjamiseks.<ref name=":1" /> Punkte antakse iga 100 grammi kohta. Segapakend 20, olmejäätmed 30, klaaspudelid - pandipakend 12, plastik ja metall pandipakend 25 ja konid 200 punkti. Meeskond kaotab 100 punkti, kui prügi on valesti sorteeritud, sisaldab ohtikuid jäätmeid või prügi ese liiga suur. Nendeks on suurjäätmed, pakend täis vedelikku, läbivettinud papp, prügikasti pandud prügi. Iga ületatud minuti hilinemise eest meeskond kaotab 10 punkti. Kui meeskond hilineb üle 10 minuti stardipunkti, siis antakse diskvalifikatsioon.<ref name=":1" /> Pärast võistluse lõppu kaalutakse ühe meeskonna korjatud kõikide kategooriate prügi mass ning seejärel liidetakse saadud punktid (ka trahvipunktid) kokku. Kõikide meeskondade saadud tulemustega tehakse võitluse kokkuvõtte ja edetabel ning kuulutatakse välja esimese, teise ja kolmanda koha võitjad. Esimese koha saanud meeskond esindab oma riiki Spogomi finaali. == Spogomi Eestis == 2025 aasta kevadel andis [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] teada, et kool korraldab Spogomi Eesti eelvooru, mis toimus 1. mail 2025 [[Tallinn|Tallinnas]], kuni kaks kilomeetrit [[Tallinna Linnahall|Linnahalli]] ümbruses. Eelvoorus sai osaleda kokku kuni 33 võistluskonda, kuigi registreerituid meeskondi oli ainult 16.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Veronika Uibo {{!}} |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Tallinnas toimus Jaapanist pärit aja peale prügi koristamise võistlus |url=https://www.err.ee/1609681505/tallinnas-toimus-jaapanist-parit-aja-peale-prugi-koristamise-voistlus |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Esimese koha saanud tiim lendas sama aasta oktoobril [[Tokyo|Tokyos]] toimuval Spogomi maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.<ref name=":0" /> Tallinnas toimunud Spogomi 2025 aasta eelvoorus koguti kokku 7,2kg suitsukonisid ning 136,4kg muid olmejäätmeid. Võitja tiimiks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli võistkond.<ref name=":0" /> == Vaata ka == [[Prügijooks]] [[Teeme ära]] == Viited == apra4jd8wjtaitjyozox1kmi1s8mj7c 7148062 7147844 2026-05-06T19:48:27Z Tähetolm 228536 Grammatika parandus ning täpsustamine 7148062 wikitext text/x-wiki {{Infokast üritus|nimi=Spogomi|alates=2006|riik={{PisiLipp|Jaapan}}|viimati=Eelvoor Eestis: 1. mai 2025 <br>Finaal: oktoober 2025 Jaapan}} '''Spogomi''' (スポGOMI)<ref>{{Netiviide |pealkiri=一般財団法人 日本財団スポGOMI連盟 |url=http://www.spogomi.or.jp/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=www.spogomi.or.jp |keel=ja}}</ref> on [[2006]]. aastal [[Jaapan|Jaapanis]] loodud prügikoristusvõistlus, mille eesmärk on meeskondadel korjata nii palju prügi, kui võimalik ühe tunni vältel kindlas piirkonnas. Esimesed maailmameistrivõistlused Spogomis peeti 2023. aastal Jaapanis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 Eesti kvalifikatsioon |url=https://www.tktk.ee/spogomi/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=Tallinna Tehnikakõrgkool |keel=et}}</ref> == Võistluse reeglid == Koristus meeskond peab koosnema kolmest liikmest. Eelvoorus vanuselist piiri ei ole vaikimisi kehtestatud. Kuigi meeskonnas kõik liikmed peavad olema täisealised, et esindada enda riiki Spogomi finaalis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-18 |pealkiri=HOME - THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 |url=https://en.nf-spogomiwc.com/ |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=THE NIPPON FOUNDATION SPOGOMI WORLD CUP 2025 - |keel=ja}}</ref><ref name=":0" /> Korraldaja kehtestab koristus pealmise asukoha ning ka ala. Võistluse ajaks on 60 minutit (tund), kus meeskond peab enne aja lõppemist jõudma stardipunkti tagasi. Iga meeskonnaga käib kaasas võistluse kohtunik, kes kontrollib, et ei tehta sohki. Meeskonna liikmed ei tohi üksteisest olla kaugemal, kui 10 meetrit. Võistluse ajal on keelatud jooksmine ja liikumisvahendite (sh jalgratas, buss jne) kasutamine.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=SPOGOMI Võistluse reeglid - Osaleja käsiraamat |url=https://www.tktk.ee/wp-content/uploads/2025/03/Spogomi-reeglite-raamat.pdf |vaadatud=3. mai 2026}}</ref> Prügi korjamise eest antakse punkte vastavalt sorteeritud prügi tüüpide järgi. Igal prügil on oma värvi kott, isegi kui värvid võivad sarnaneda. Kaks punast 30. liitrist prügikotti segapakendi ning klaaspudeli - pandipakendi jaoks ja kaks sinist 30. liitrist prügikotti olmejäätme ning plastik ja metall pandipakendi jaoks. Üks väike läbipaistev kott konide korjamiseks.<ref name=":1" /> Punkte antakse iga 100. grammi kohta. Segapakend 20, olmejäätmed 30, klaaspudelid - pandipakend 12, plastik ja metall pandipakend 25 ja konid 200 punkti. Meeskond kaotab 100 punkti juhul, kui prügi on valesti sorteeritud, sisaldab ohtikuid jäätmeid või prügi ese on liiga suur või raske, et kotti mahtuda. Nendeks on suurjäätmed, pakend täis vedelikku, läbivettinud papp, prügikasti pandud või prügikasti kõrval olev prügi. Iga ületatud minuti hilinemise eest meeskond kaotab 10 punkti. Kui hilinetakse stardipunkti üle 10. minuti, siis antakse diskvalifikatsioon.<ref name=":1" /> Pärast võistluse lõppu kaalutakse (ühe) meeskonna korjatud kõikide kategooriate prügi mass ning seejärel liidetakse saadud punktid (ka trahvipunktid) kokku. Kõikide meeskondade saadud tulemusest tehakse võitluse kokkuvõtte ja edetabel. Seejärel kuulutatakse välja esimese, teise ja kolmanda koha võitjad. Esimese koha saanud meeskond esindab oma riiki Spogomi finaali. == Spogomi Eestis == 2025 aasta kevadel andis [[Tallinna Tehnikakõrgkool]] teada, et kool korraldab Spogomi Eesti eelvooru, mis toimus 1. mail 2025 [[Tallinn|Tallinnas]], kuni kaks kilomeetrit [[Tallinna Linnahall|Linnahalli]] ümbruses. Eelvoorus sai osaleda kokku kuni 33 võistluskonda, kuigi registreerituid meeskondi oli ainult 16.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Veronika Uibo {{!}} |kuupäev=2025-05-01 |pealkiri=Tallinnas toimus Jaapanist pärit aja peale prügi koristamise võistlus |url=https://www.err.ee/1609681505/tallinnas-toimus-jaapanist-parit-aja-peale-prugi-koristamise-voistlus |vaadatud=2026-05-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Esimese koha saanud tiim lendas sama aasta oktoobril [[Tokyo|Tokyos]] toimuval Spogomi maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.<ref name=":0" /> Tallinnas toimunud Spogomi 2025 aasta eelvoorus koguti kokku 7,2kg suitsukonisid ning 136,4kg muid olmejäätmeid. Võitja tiimiks oli Tallinna Tehnikakõrgkooli võistkond.<ref name=":0" /> == Vaata ka == [[Prügijooks]] [[Teeme ära]] == Viited == a2tr79h6xpd3asv5vk3wf189apgfkan 0 714477 7148201 7147632 2026-05-07T05:22:07Z LAviki 47119 Ümbersuunamine lehele [[Seitsmesegmendiline LED-näidik]] 7148201 wikitext text/x-wiki #suuna [[Seitsmesegmendiline LED-näidik]] b0v2ou23xxsaa67zmigyqx1c6q2en83 0 714481 7147903 7147712 2026-05-06T15:52:28Z Kruusamägi 1530 7147903 wikitext text/x-wiki [[Fail:Osthyvel 20050723 001.jpg|pisi|Juustuhöövel]] '''Juustuhöövel''' on [[Norra]] päritolu köögiriist, mida kasutatakse [[Juust|juustu]] lõikamiseks õhukesteks viiludeks.<ref>[https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/juustuhöövel/1/est]. Sõnaveeb. Vaadatud 23. märtsil 2026.</ref> See koosneb [[Käepide|käepidemest]] ja teravast lõikeavaga metallosast, mille abil tõmmatakse üle juustu pinna.<ref>Linder, M. (2025). ''[https://snl.no/Thor_Bj%C3%B8rklund Thor Bjørklund – møbelsnekker og oppfinner]''. Store norske leksikon. Vaadatud 2. märts 2026</ref> Juustuhöövli leiutas [[1925]]. aastal [[Lillehammer|Lillehammerist]] pärit mööblitisler [[Thor Bjørklund]]. Köögiriist loodi eesmärgiga võimaldada juustu lõikamist õhemate ja ühtlasemate viiludena.<ref>Bjørklund1925. (2025, juni 23). ''[https://bjorklund1925.no/historien/ Historien bak Bjørklund1925 | Norskprodusert kvalitet]''. Bjorklund 1925. Vaadatud 23. märts 2026</ref> == Ajalugu == Juustuhöövli [[Patenteerimine|patenteeris]] [[27. veebruar|27. veebruaril]] 1925. aastal Thor Bjørklund, kes alustas selle tootmist oma ettevõttes [[1927]]. aastal.<ref name=":0">''[https://digitaltmuseum.no/0210215751927/ostehovel Ostehøvel]''. (2025, desember 10). Vaadatud 23. märts 2026</ref> Ettevõte [[Thor Bjørklund & Sønner]], algse nimega [[Spar]], oli pikka aega juhtiv juustuhöövlite tootja, valmistades juustuhöövli terasid ka teistele firmadele.<ref name=":0" /> Lillehammeris tegutsenud tehas lõpetas [[Pankrot|pankroti]] tõttu tegevuse [[2009]]. aastal, tehas lammutati [[2013]]. aastal ning selle asemele rajati elamud.<ref name=":0" /> Tootmise võttis hiljem üle [[Gudbrandsdal Industrier]], mis jätkab toodete valmistamist [[Bjørklundi1925]] nime all.<ref>Sveen, K. (2009, november 17). ''Ostehøvelfabrikken solgt''. NRK. Vaadatud 23. märts 2026, https://www.nrk.no/innlandet/ostehovelfabrikken-solgt-1.6869493</ref> == Populaarsus == Juustuhöövel saavutas laialdase populaarsuse 1920.–1930. aastate majandusraskuste ajal, kuna see võimaldas lõigata juustust õhukesi viile ja selle kaudu [[Toit|toitu]] säästlikumalt kasutada. Kuigi leiutis osutus Norras edukaks, suhtusid juustutootjad sellesse esialgu skeptiliselt ning mitmes välisriigis ei mõistetud selle [[Otstarve|otstarvet]].<ref name=":0" /> Praegu toodab Bjørklund1925 umbes 200 000 juustuhöövlit aastas. Tänapäeval [[Eksport|eksporditakse]] umbes 40% Bjørklund1925 toodetud juustuhöövlitest välismaale. Peamised sihtriigid on [[Holland]], [[Ameerika Ühendriigid]], [[Jaapan]], [[Lõuna-Korea]] ja [[Austraalia]].<ref>Bækkelien, S., Michelsen, H., & Barsten, R. (2025, februar 28). ''100 år sidan Thor Bjørklund sende inn patentsøknad på ostehøvelen''. NRK. Vaadatud 23. märts 2026, https://www.nrk.no/innlandet/100-ar-sidan-thor-bjorklund-sende-inn-patentsoknad-pa-ostehovelen-1.17318073</ref> == Vaata ka == * [[Juustunuga]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Söögiriistad]] 5b54jq08656nvs462bpxs0bsl9fhrpg 0 714483 7147795 7147785 2026-05-06T12:07:01Z Evlper 104506 /* Viited */ 7147795 wikitext text/x-wiki [[File:Neroteremaaskapiteelwkped07.jpg|thumb|Maasi kapiteel [[Neeroeteren]]i kirikus]] [[File:Maastricht, Oude Minderbroederskerk, studiezaal RHCL (cropped).jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti minoriitide kirikus]] [[File:2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti Kruisherenkerki põhjalöövis]] '''Maasi gootika''' (saksa keeles ''Maasgotik'', prantsuse keeles ''gothique mosan'') on [[gooti arhitektuur]]i stiilisuund, mis valitses [[Belgia]] ja [[Holland]]i [[Maas]]i piirkonnas [[Liège'i vürstpiiskopkond|Liège'i vürstpiiskopkonnas]] [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il. Stiili üheks tunnuseks on nn [[Maasi kapiteel]], kapiteeli võrult tõusvate stiliseeritud lehtedega raid[[kapiteel]]. == Üldised jooned == Maasi gootikale on omane suhteliselt kergete ja sihvakate ümar[[sammas]]te kasutamine siseruumis. Sambad on kaheksanurksete [[kapiteel]]idega, mida kaunistavad stiliseeritud lehed. [[Kooriruum]]i aknad täidavad sageli suure osa põranda ja [[võlv]]i vahelisest kõrgusest, kui [[kooriümbriskäik]] puudub. Kirikud on enamasti ehitatud sinakast [[lubjakivi]]st ja Maastrichti [[Tuff|tufist]], mille värvus varieerub heledast intensiivse kuldkollaseni; mõnikord kasutatakse, eriti võlvides, ka punast [[tellis]]t. Kolme materjali värv loob neis Maasi piirkonna gooti ehitistes harmoonilise koosluse. Maasi gootikas on nähtud sarnasust [[Brabandi gootika]]ga ja neid kahte stiili peetakse mõnikord Madalmaade gootika paikkondlikeks alajaotusteks. Maasi gootika on Brabandi gootikast siiski oluliselt varasem ja lähedasem Prantsusmaa [[gothique rayonnant]]ile. == Näited == Prantsusmaalt lähtunud [[Gooti kunst|gootika]] jõudis Maasi piirkonda ja Saksamaale suhteliselt hilja, kuna 13. sajandi keskpaigani püsis seal romaanika (näiteks [[Roermondi Munsterkerk]]; [[Liège'i Püha Risti kirik]]). Aga 12. sajandi lõpus [[Maastricht]]is ehitatud romaani [[Maastrichti Püha Servatiuse basiilika|Püha Servatiuse basiilika]] portaalil leidub juba ka gooti jooni (kuigi see on endiselt peamiselt romaani stiilis). Maasi gootika ilmneb paremini 13. sajandi suhteliselt lihtsate kloostri- ja kogudusekirikute puhul, näiteks Maastrichti dominiiklaste kirik, vana minoriitide kirik ja Johannese kirik; ka [[Aachen]]i frantsisklaste kiriku (nüüd Püha Nikolause kirik), kuid Aacheni hakkas hiljem rohkem mõjutama Reinimaa stiil. Maasi gootika paremikku kuuluvad [[Tongereni Jumalaema kirik]] (''Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek''), [[Meersseni Pühima Sakramendi kirik]], [[Huy Notre-Dame'i kirik]], [[Dinanti Notre-Dame'i kirik]] ja kolm kirikut Liège'is: [[Liège'i Püha Pauli katedraal|Püha Pauli katedraal]], [[Liège'i Püha Martini kirik|Püha Martini kirik]] ja [[Liège'i Püha Jaakobuse kirik|Püha Jaakobuse kirik]];eriti viimatinimetatul on väga rikkalik interjöör. Maastrichti Jumalaema basiilika [[ristikäik]] uuendati alles umbes 1560. aastal Maasi gootika hilisvormis juba koos renessanssvormidega. == Pildid == <gallery> Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek Tongeren.JPG|Tongereni basiilika Interieur_OLVbasiliekTongeren_29-06-2008_12-03-29.JPG|Tongereni basiilika siseruum Basiliek van Meerssen.jpg|Meersseni basiilika INTERIEUR, KAPITEEL - Meerssen - 20275138 - RCE.jpg|Kapiteel Meersseni basiilikas]] Maastricht franziskaner Minderbruederkirche.jpg|Maastrichti minoriitide kirik Sint-Janskerk, Maastricht-40298.jpg|Maastrichti Sint-Janskerk OLV Pandhof21.jpg|Maastrichti Jumalaema basiilika ristikäik Liège - Cathédrale Saint-Paul.JPG|Liège'i Saint-Paul Liege-Saint Jacques.jpg|Liège'i Saint-Jacques St-Jacques-liege-inside.jpg|Liège'i Jakobi kiriku siseruum Coeurstmartinliège.jpg|Liège'i Saint-Martin Notre Dame Huy.jpg|Huy Notre-Dame'i kirik 20090816 dinant08.jpg|Dinanti Notre-Dame'i kirik Dinant - Collégiale Notre-Dame de Dinant (31).JPG|Dinanti Notre-Dame'i sisevaade </gallery> == Viited == {{viited}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Belgia arhitektuur]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] nyxt4krfyrcrvjlbpo8oq3szwnvlolx 7147800 7147795 2026-05-06T12:23:11Z Evlper 104506 7147800 wikitext text/x-wiki [[File:Neroteremaaskapiteelwkped07.jpg|thumb|Maasi kapiteel [[Neeroeteren]]i kirikus]] [[File:Maastricht, Oude Minderbroederskerk, studiezaal RHCL (cropped).jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti minoriitide kirikus]] [[File:2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti Kruisherenkerki põhjalöövis]] '''Maasi gootika''' (saksa keeles ''Maasgotik'', prantsuse keeles ''gothique mosan'') on [[gooti arhitektuur]]i stiilisuund, mis valitses [[Belgia]] ja [[Holland]]i [[Maas]]i piirkonnas [[Liège'i piiskopkond|Liège'i piiskopkonnas]] [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il. Stiili üheks tunnuseks on nn [[Maasi kapiteel]], kapiteeli võrult tõusvate stiliseeritud lehtedega raid[[kapiteel]]. == Üldised jooned == Maasi gootikale on omane suhteliselt kergete ja sihvakate ümar[[sammas]]te kasutamine siseruumis. Sambad on kaheksanurksete [[kapiteel]]idega, mida kaunistavad stiliseeritud lehed. [[Kooriruum]]i aknad täidavad sageli suure osa põranda ja [[võlv]]i vahelisest kõrgusest, kui [[kooriümbriskäik]] puudub. Kirikud on enamasti ehitatud sinakast [[lubjakivi]]st ja Maastrichti [[Tuff|tufist]], mille värvus varieerub heledast intensiivse kuldkollaseni; mõnikord kasutatakse, eriti võlvides, ka punast [[tellis]]t. Kolme materjali värv loob neis Maasi piirkonna gooti ehitistes harmoonilise koosluse. Maasi gootikas on nähtud sarnasust [[Brabandi gootika]]ga ja neid kahte stiili peetakse mõnikord Madalmaade gootika paikkondlikeks alajaotusteks. Maasi gootika on Brabandi gootikast siiski oluliselt varasem ja lähedasem Prantsusmaa [[gothique rayonnant]]ile. == Näited == Prantsusmaalt lähtunud [[Gooti kunst|gootika]] jõudis Maasi piirkonda ja Saksamaale suhteliselt hilja, kuna 13. sajandi keskpaigani püsis seal romaanika (näiteks [[Roermondi Munsterkerk]]; [[Liège'i Püha Risti kirik]]). Aga 12. sajandi lõpus [[Maastricht]]is ehitatud romaani [[Maastrichti Püha Servatiuse basiilika|Püha Servatiuse basiilika]] portaalil leidub juba ka gooti jooni (kuigi see on endiselt peamiselt romaani stiilis). Maasi gootika ilmneb paremini 13. sajandi suhteliselt lihtsate kloostri- ja kogudusekirikute puhul, näiteks Maastrichti dominiiklaste kirik, vana minoriitide kirik ja Johannese kirik; ka [[Aachen]]i frantsisklaste kiriku (nüüd Püha Nikolause kirik), kuid Aacheni hakkas hiljem rohkem mõjutama Reinimaa stiil. Maasi gootika paremikku kuuluvad [[Tongereni Jumalaema kirik]] (''Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek''), [[Meersseni Pühima Sakramendi kirik]], [[Huy Notre-Dame'i kirik]], [[Dinanti Notre-Dame'i kirik]] ja kolm kirikut Liège'is: [[Liège'i Püha Pauli katedraal|Püha Pauli katedraal]], [[Liège'i Püha Martini kirik|Püha Martini kirik]] ja [[Liège'i Püha Jaakobuse kirik|Püha Jaakobuse kirik]];eriti viimatinimetatul on väga rikkalik interjöör. Maastrichti Jumalaema basiilika [[ristikäik]] uuendati alles umbes 1560. aastal Maasi gootika hilisvormis juba koos renessanssvormidega. == Pildid == <gallery> Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek Tongeren.JPG|Tongereni basiilika Interieur_OLVbasiliekTongeren_29-06-2008_12-03-29.JPG|Tongereni basiilika siseruum Basiliek van Meerssen.jpg|Meersseni basiilika INTERIEUR, KAPITEEL - Meerssen - 20275138 - RCE.jpg|Kapiteel Meersseni basiilikas]] Maastricht franziskaner Minderbruederkirche.jpg|Maastrichti minoriitide kirik Sint-Janskerk, Maastricht-40298.jpg|Maastrichti Sint-Janskerk OLV Pandhof21.jpg|Maastrichti Jumalaema basiilika ristikäik Liège - Cathédrale Saint-Paul.JPG|Liège'i Saint-Paul Liege-Saint Jacques.jpg|Liège'i Saint-Jacques St-Jacques-liege-inside.jpg|Liège'i Jakobi kiriku siseruum Coeurstmartinliège.jpg|Liège'i Saint-Martin Notre Dame Huy.jpg|Huy Notre-Dame'i kirik 20090816 dinant08.jpg|Dinanti Notre-Dame'i kirik Dinant - Collégiale Notre-Dame de Dinant (31).JPG|Dinanti Notre-Dame'i sisevaade </gallery> == Viited == {{viited}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Belgia arhitektuur]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] 0d3m0grxunpqm2567h3ir81efnhn1c1 7147801 7147800 2026-05-06T12:23:36Z Evlper 104506 7147801 wikitext text/x-wiki [[File:Neroteremaaskapiteelwkped07.jpg|thumb|Maasi kapiteel [[Neeroeteren]]i kirikus]] [[File:Maastricht, Oude Minderbroederskerk, studiezaal RHCL (cropped).jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti minoriitide kirikus]] [[File:2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti Kruisherenkerki põhjalöövis]] '''Maasi gootika''' (saksa keeles ''Maasgotik'', prantsuse keeles ''gothique mosan'') on [[gooti arhitektuur]]i stiilisuund, mis valitses [[Belgia]] ja [[Holland]]i [[Maas]]i piirkonnas [[Liège'i piiskopkond|Liège'i vürstlikus piiskopkonnas]] [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il. Stiili üheks tunnuseks on nn [[Maasi kapiteel]], kapiteeli võrult tõusvate stiliseeritud lehtedega raid[[kapiteel]]. == Üldised jooned == Maasi gootikale on omane suhteliselt kergete ja sihvakate ümar[[sammas]]te kasutamine siseruumis. Sambad on kaheksanurksete [[kapiteel]]idega, mida kaunistavad stiliseeritud lehed. [[Kooriruum]]i aknad täidavad sageli suure osa põranda ja [[võlv]]i vahelisest kõrgusest, kui [[kooriümbriskäik]] puudub. Kirikud on enamasti ehitatud sinakast [[lubjakivi]]st ja Maastrichti [[Tuff|tufist]], mille värvus varieerub heledast intensiivse kuldkollaseni; mõnikord kasutatakse, eriti võlvides, ka punast [[tellis]]t. Kolme materjali värv loob neis Maasi piirkonna gooti ehitistes harmoonilise koosluse. Maasi gootikas on nähtud sarnasust [[Brabandi gootika]]ga ja neid kahte stiili peetakse mõnikord Madalmaade gootika paikkondlikeks alajaotusteks. Maasi gootika on Brabandi gootikast siiski oluliselt varasem ja lähedasem Prantsusmaa [[gothique rayonnant]]ile. == Näited == Prantsusmaalt lähtunud [[Gooti kunst|gootika]] jõudis Maasi piirkonda ja Saksamaale suhteliselt hilja, kuna 13. sajandi keskpaigani püsis seal romaanika (näiteks [[Roermondi Munsterkerk]]; [[Liège'i Püha Risti kirik]]). Aga 12. sajandi lõpus [[Maastricht]]is ehitatud romaani [[Maastrichti Püha Servatiuse basiilika|Püha Servatiuse basiilika]] portaalil leidub juba ka gooti jooni (kuigi see on endiselt peamiselt romaani stiilis). Maasi gootika ilmneb paremini 13. sajandi suhteliselt lihtsate kloostri- ja kogudusekirikute puhul, näiteks Maastrichti dominiiklaste kirik, vana minoriitide kirik ja Johannese kirik; ka [[Aachen]]i frantsisklaste kiriku (nüüd Püha Nikolause kirik), kuid Aacheni hakkas hiljem rohkem mõjutama Reinimaa stiil. Maasi gootika paremikku kuuluvad [[Tongereni Jumalaema kirik]] (''Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek''), [[Meersseni Pühima Sakramendi kirik]], [[Huy Notre-Dame'i kirik]], [[Dinanti Notre-Dame'i kirik]] ja kolm kirikut Liège'is: [[Liège'i Püha Pauli katedraal|Püha Pauli katedraal]], [[Liège'i Püha Martini kirik|Püha Martini kirik]] ja [[Liège'i Püha Jaakobuse kirik|Püha Jaakobuse kirik]];eriti viimatinimetatul on väga rikkalik interjöör. Maastrichti Jumalaema basiilika [[ristikäik]] uuendati alles umbes 1560. aastal Maasi gootika hilisvormis juba koos renessanssvormidega. == Pildid == <gallery> Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek Tongeren.JPG|Tongereni basiilika Interieur_OLVbasiliekTongeren_29-06-2008_12-03-29.JPG|Tongereni basiilika siseruum Basiliek van Meerssen.jpg|Meersseni basiilika INTERIEUR, KAPITEEL - Meerssen - 20275138 - RCE.jpg|Kapiteel Meersseni basiilikas]] Maastricht franziskaner Minderbruederkirche.jpg|Maastrichti minoriitide kirik Sint-Janskerk, Maastricht-40298.jpg|Maastrichti Sint-Janskerk OLV Pandhof21.jpg|Maastrichti Jumalaema basiilika ristikäik Liège - Cathédrale Saint-Paul.JPG|Liège'i Saint-Paul Liege-Saint Jacques.jpg|Liège'i Saint-Jacques St-Jacques-liege-inside.jpg|Liège'i Jakobi kiriku siseruum Coeurstmartinliège.jpg|Liège'i Saint-Martin Notre Dame Huy.jpg|Huy Notre-Dame'i kirik 20090816 dinant08.jpg|Dinanti Notre-Dame'i kirik Dinant - Collégiale Notre-Dame de Dinant (31).JPG|Dinanti Notre-Dame'i sisevaade </gallery> == Viited == {{viited}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Belgia arhitektuur]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] 53l62eovmd6wycc7jnxalfkbeov42jy 7147897 7147801 2026-05-06T15:47:56Z Kruusamägi 1530 7147897 wikitext text/x-wiki [[File:Neroteremaaskapiteelwkped07.jpg|thumb|Maasi kapiteel [[Neeroeteren]]i kirikus]] [[File:Maastricht, Oude Minderbroederskerk, studiezaal RHCL (cropped).jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti minoriitide kirikus]] [[File:2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti Kruisherenkerki põhjalöövis]] '''Maasi gootika''' (saksa keeles ''Maasgotik'', prantsuse keeles ''gothique mosan'') on [[gooti arhitektuur]]i stiilisuund, mis valitses [[Belgia]] ja [[Holland]]i [[Maas]]i piirkonnas [[Liège'i piiskopkond|Liège'i vürstlikus piiskopkonnas]] [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il. Stiili üheks tunnuseks on nn [[Maasi kapiteel]], kapiteeli võrult tõusvate stiliseeritud lehtedega raid[[kapiteel]]. == Üldised jooned == Maasi gootikale on omane suhteliselt kergete ja sihvakate ümar[[sammas]]te kasutamine siseruumis. Sambad on kaheksanurksete [[kapiteel]]idega, mida kaunistavad stiliseeritud lehed. [[Kooriruum]]i aknad täidavad sageli suure osa põranda ja [[võlv]]i vahelisest kõrgusest, kui [[kooriümbriskäik]] puudub. Kirikud on enamasti ehitatud sinakast [[lubjakivi]]st ja Maastrichti [[Tuff|tufist]], mille värvus varieerub heledast intensiivse kuldkollaseni; mõnikord kasutatakse, eriti võlvides, ka punast [[tellis]]t. Kolme materjali värv loob neis Maasi piirkonna gooti ehitistes harmoonilise koosluse. Maasi gootikas on nähtud sarnasust [[Brabandi gootika]]ga ja neid kahte stiili peetakse mõnikord Madalmaade gootika paikkondlikeks alajaotusteks. Maasi gootika on Brabandi gootikast siiski oluliselt varasem ja lähedasem Prantsusmaa ''[[gothique rayonnant]]''-ile. == Näited == Prantsusmaalt lähtunud [[Gooti kunst|gootika]] jõudis Maasi piirkonda ja Saksamaale suhteliselt hilja, kuna 13. sajandi keskpaigani püsis seal romaanika (näiteks [[Roermondi Munsterkerk]]; [[Liège'i Püha Risti kirik]]). Aga 12. sajandi lõpus [[Maastricht]]is ehitatud romaani [[Maastrichti Püha Servatiuse basiilika|Püha Servatiuse basiilika]] portaalil leidub juba ka gooti jooni (kuigi see on endiselt peamiselt romaani stiilis). Maasi gootika ilmneb paremini 13. sajandi suhteliselt lihtsate kloostri- ja kogudusekirikute puhul, näiteks Maastrichti dominiiklaste kirik, vana minoriitide kirik ja Johannese kirik; ka [[Aachen]]i frantsisklaste kiriku (nüüd Püha Nikolause kirik), kuid Aacheni hakkas hiljem rohkem mõjutama Reinimaa stiil. Maasi gootika paremikku kuuluvad [[Tongereni Jumalaema kirik]] (''Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek''), [[Meersseni Pühima Sakramendi kirik]], [[Huy Notre-Dame'i kirik]], [[Dinanti Notre-Dame'i kirik]] ja kolm kirikut Liège'is: [[Liège'i Püha Pauli katedraal|Püha Pauli katedraal]], [[Liège'i Püha Martini kirik|Püha Martini kirik]] ja [[Liège'i Püha Jaakobuse kirik|Püha Jaakobuse kirik]]; eriti viimatinimetatul on väga rikkalik interjöör. Maastrichti Jumalaema basiilika [[ristikäik]] uuendati alles umbes 1560. aastal Maasi gootika hilisvormis juba koos renessanssvormidega. == Pildid == <gallery> Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek Tongeren.JPG|Tongereni basiilika Interieur_OLVbasiliekTongeren_29-06-2008_12-03-29.JPG|Tongereni basiilika siseruum Basiliek van Meerssen.jpg|Meersseni basiilika INTERIEUR, KAPITEEL - Meerssen - 20275138 - RCE.jpg|Kapiteel Meersseni basiilikas]] Maastricht franziskaner Minderbruederkirche.jpg|Maastrichti minoriitide kirik Sint-Janskerk, Maastricht-40298.jpg|Maastrichti Sint-Janskerk OLV Pandhof21.jpg|Maastrichti Jumalaema basiilika ristikäik Liège - Cathédrale Saint-Paul.JPG|Liège'i Saint-Paul Liege-Saint Jacques.jpg|Liège'i Saint-Jacques St-Jacques-liege-inside.jpg|Liège'i Jakobi kiriku siseruum Coeurstmartinliège.jpg|Liège'i Saint-Martin Notre Dame Huy.jpg|Huy Notre-Dame'i kirik 20090816 dinant08.jpg|Dinanti Notre-Dame'i kirik Dinant - Collégiale Notre-Dame de Dinant (31).JPG|Dinanti Notre-Dame'i sisevaade </gallery> == Viited == {{viited}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Belgia arhitektuur]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] a6dnml8gt2qvenkm97ih2lflftfbgj1 7148085 7147897 2026-05-06T21:03:07Z Evlper 104506 7148085 wikitext text/x-wiki [[File:Neroteremaaskapiteelwkped07.jpg|thumb|Maasi kapiteel [[Neeroeteren]]i kirikus]] [[File:Maastricht, Oude Minderbroederskerk, studiezaal RHCL (cropped).jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti minoriitide kirikus]] [[File:2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|thumb|Maasi kapiteel Maastrichti Kruisherenkerki põhjalöövis]] '''Maasi gootika''' ([[hollandi keel]]es Maasgotiek, [[saksa keel]]es ''Maasgotik'', [[prantsuse keel]]es ''gothique mosan'') on [[gooti arhitektuur]]i stiilisuund, mis valitses [[Belgia]] ja [[Holland]]i [[Maas]]i piirkonnas [[Liège'i piiskopkond|Liège'i vürstlikus piiskopkonnas]] [[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il. Stiili üheks tunnuseks on nn [[Maasi kapiteel]], kapiteeli võrult tõusvate stiliseeritud lehtedega raid[[kapiteel]]. == Üldised jooned == Maasi gootikale on omane suhteliselt kergete ja sihvakate ümar[[sammas]]te kasutamine siseruumis. Sambad on kaheksanurksete [[kapiteel]]idega, mida kaunistavad stiliseeritud lehed. [[Kooriruum]]i aknad täidavad sageli suure osa põranda ja [[võlv]]i vahelisest kõrgusest, kui [[kooriümbriskäik]] puudub. Kirikud on enamasti ehitatud sinakast [[lubjakivi]]st ja Maastrichti [[Tuff|tufist]], mille värvus varieerub heledast intensiivse kuldkollaseni; mõnikord kasutatakse, eriti võlvides, ka punast [[tellis]]t. Kolme materjali värv loob neis Maasi piirkonna gooti ehitistes harmoonilise koosluse. Maasi gootikas on nähtud sarnasust [[Brabandi gootika]]ga ja neid kahte stiili peetakse mõnikord Madalmaade gootika paikkondlikeks alajaotusteks. Maasi gootika on Brabandi gootikast siiski oluliselt varasem ja lähedasem Prantsusmaa ''[[gothique rayonnant]]''-ile. == Näited == Prantsusmaalt lähtunud [[Gooti kunst|gootika]] jõudis Maasi piirkonda ja Saksamaale suhteliselt hilja, kuna 13. sajandi keskpaigani püsis seal romaanika (näiteks [[Roermondi Munsterkerk]]; [[Liège'i Püha Risti kirik]]). Aga 12. sajandi lõpus [[Maastricht]]is ehitatud romaani [[Maastrichti Püha Servatiuse basiilika|Püha Servatiuse basiilika]] portaalil leidub juba ka gooti jooni (kuigi see on endiselt peamiselt romaani stiilis). Maasi gootika ilmneb paremini 13. sajandi suhteliselt lihtsate kloostri- ja kogudusekirikute puhul, näiteks Maastrichti dominiiklaste kirik, vana minoriitide kirik ja Johannese kirik; ka [[Aachen]]i frantsisklaste kiriku (nüüd Püha Nikolause kirik), kuid Aacheni hakkas hiljem rohkem mõjutama Reinimaa stiil. Maasi gootika paremikku kuuluvad [[Tongereni Jumalaema kirik]] (''Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek''), [[Meersseni Pühima Sakramendi kirik]], [[Huy Notre-Dame'i kirik]], [[Dinanti Notre-Dame'i kirik]] ja kolm kirikut Liège'is: [[Liège'i Püha Pauli katedraal|Püha Pauli katedraal]], [[Liège'i Püha Martini kirik|Püha Martini kirik]] ja [[Liège'i Püha Jaakobuse kirik|Püha Jaakobuse kirik]]; eriti viimatinimetatul on väga rikkalik interjöör. Maastrichti Jumalaema basiilika [[ristikäik]] uuendati alles umbes 1560. aastal Maasi gootika hilisvormis juba koos renessanssvormidega. == Pildid == <gallery> Onze-Lieve-Vrouwe Basiliek Tongeren.JPG|Tongereni basiilika Interieur_OLVbasiliekTongeren_29-06-2008_12-03-29.JPG|Tongereni basiilika siseruum Basiliek van Meerssen.jpg|Meersseni basiilika INTERIEUR, KAPITEEL - Meerssen - 20275138 - RCE.jpg|Kapiteel Meersseni basiilikas]] Maastricht franziskaner Minderbruederkirche.jpg|Maastrichti minoriitide kirik Sint-Janskerk, Maastricht-40298.jpg|Maastrichti Sint-Janskerk OLV Pandhof21.jpg|Maastrichti Jumalaema basiilika ristikäik Liège - Cathédrale Saint-Paul.JPG|Liège'i Saint-Paul Liege-Saint Jacques.jpg|Liège'i Saint-Jacques St-Jacques-liege-inside.jpg|Liège'i Jakobi kiriku siseruum Coeurstmartinliège.jpg|Liège'i Saint-Martin Notre Dame Huy.jpg|Huy Notre-Dame'i kirik 20090816 dinant08.jpg|Dinanti Notre-Dame'i kirik Dinant - Collégiale Notre-Dame de Dinant (31).JPG|Dinanti Notre-Dame'i sisevaade </gallery> == Viited == {{viited}} {{gooti arhitektuur}} [[Kategooria:Hollandi arhitektuur]] [[Kategooria:Belgia arhitektuur]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] lz01j6cms8bib9p0wckvlx1z8u4973n 0 714490 7147804 7147747 2026-05-06T12:27:46Z Kk 6201 7147804 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is. ==Kirjutisi== *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2). *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum - Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169-180. {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] 4463ee25ykq6zhk8jkepl4p78mynf1v 7147853 7147804 2026-05-06T14:37:53Z Kk 6201 7147853 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is. ==Kirjutisi== *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? Research World /September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum - Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169-180. {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] ak75zr1f5dk84virdra8ezj2133j5ee 7147854 7147853 2026-05-06T14:38:28Z Kk 6201 7147854 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is. ==Kirjutisi== *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum - Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169-180. {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] mvgo8goaspr0a0a7jd89n5qx9jianf0 7147887 7147854 2026-05-06T15:36:52Z Kk 6201 7147887 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is. ==Teoseid== *Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.] *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum - Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169-180. {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] qhppnvbrtiau2oj5hhp8glx32d13a0e 7147889 7147887 2026-05-06T15:38:17Z Kk 6201 7147889 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is. ==Teoseid== *Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.] *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum – Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169–180. {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] dybpk6ck1zfb0iyk95ma0t19iic6iie 7147910 7147889 2026-05-06T16:00:55Z Kk 6201 7147910 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is. ==Teoseid== *Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.] *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum – Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169–180. ==Tsitaat== Millised on hea semiootiku kõige olulisemad omadused? Malcolm Evans: "Vastuvõtlikkus muljetele, tugev huumorimeel, loomupärane huvi klassifitseerimissüsteemide vastu, suurepärased suhtlemisoskused, hea mälu, alandlikkus, uudishimu, empaatia, enesekindlus, kujutlusvõime ja sära. Kartmatus." {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] oooz5zcp1f3ffgjlpyyk09dk0e2mjdk 7147911 7147910 2026-05-06T16:02:05Z Kk 6201 /* Tsitaat */ 7147911 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is. ==Teoseid== *Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.] *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum – Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169–180. ==Tsitaat== Millised on hea semiootiku kõige olulisemad omadused? Malcolm Evans (2022): "Vastuvõtlikkus muljetele, tugev huumorimeel, loomupärane huvi klassifitseerimissüsteemide vastu, suurepärased suhtlemisoskused, hea mälu, alandlikkus, uudishimu, empaatia, enesekindlus, kujutlusvõime ja sära. Kartmatus." {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] s5vvg0mhw9d4odz8p4vodvne1s7ak6z 7147932 7147911 2026-05-06T16:25:18Z Kk 6201 7147932 wikitext text/x-wiki '''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l) on briti [[semiootik]]. Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid. Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors. Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is.<ref>''[[Acta Semiotica Estica]]'' 19: 147, 152 (2022).</ref> ==Teoseid== *Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.] *Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264. *Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45. *Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox'']. *Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12. *Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum – Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169–180. ==Tsitaat== Millised on hea semiootiku kõige olulisemad omadused? Malcolm Evans (2022): "Vastuvõtlikkus muljetele, tugev huumorimeel, loomupärane huvi klassifitseerimissüsteemide vastu, suurepärased suhtlemisoskused, hea mälu, alandlikkus, uudishimu, empaatia, enesekindlus, kujutlusvõime ja sära. Kartmatus." ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}} [[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]] q88c4jdzh640beyqhtf280d0lqh3dg1 0 714496 7147850 7147790 2026-05-06T14:31:46Z Evlper 104506 7147850 wikitext text/x-wiki '''Maasi kapiteel''' (hollandi ''maaskapiteel'') on [[Gooti kunst|gooti]] [[lehtkapiteel]]i erivorm, mis oli käibel [[Belgia]] ja [[Holland]]i [[Maas]]i piirkonna [[gooti arhitektuur]]is, mida nimetatakse [[Maasi gootika]]ks. See oli tavaliselt [[sammas|ümarsambal]] paiknev ümar või kaheksanurkne kergelt laienev [[kapiteel]], mille pinda katsid ühtlaselt ja rütmiliselt kapiteeli allosa ümbritsevalt võrult tõusvad stiliseeritud lehed. == Pildid == <gallery> Neroteremaaskapiteelwkped07.jpg|Kapiteel [[Neeroeteren]]i kirikus Maastricht, Oude Minderbroederskerk, studiezaal RHCL (cropped).jpg|Kapiteel [[Maastricht]]i minoriitide kirikus 2017 Kruisherenkerk, noordbeuk, kapitelen 6.jpg|Kapiteel Maastrichti Kruisherenkerki põhjalöövis </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kapiteelid]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] cksfykxbtdq0urc9z1n2g1xj71ui8dr 4 714498 7147796 2026-05-06T12:11:31Z Marianeh 226903 Uus lehekülg: '= Krunt = '''Krunt''' on kindlate piiridega maatükk ehk maaüksus, mis on kantud katastrisse ning millel on õiguslik staatus. Krundil on selgelt määratletud piirid, pindala ja asukoht ning sellele on määratud unikaalne katastritunnus.<ref>Giuliani, S. (2019). ''Cadastral Parcels – WCG Glossary Index''.</ref><ref>Zevenbergen, J. (2002). ''A systems approach to land registration and parcels''.</ref> Krundi andmed sisaldavad infot selle kuju, suuruse, sihtotstarbe ja...' 7147796 wikitext text/x-wiki = Krunt = '''Krunt''' on kindlate piiridega maatükk ehk maaüksus, mis on kantud katastrisse ning millel on õiguslik staatus. Krundil on selgelt määratletud piirid, pindala ja asukoht ning sellele on määratud unikaalne katastritunnus.<ref>Giuliani, S. (2019). ''Cadastral Parcels – WCG Glossary Index''.</ref><ref>Zevenbergen, J. (2002). ''A systems approach to land registration and parcels''.</ref> Krundi andmed sisaldavad infot selle kuju, suuruse, sihtotstarbe ja omaniku kohta. Krundi mõistet kasutatakse maa omandi, kasutuse ja planeerimise määratlemiseks ning see on oluline ehituses, kinnisvaras ja maakorralduses.<ref>Koha, K. (2023). ''Mida tegelikult tähendab mõiste “krunt”?'', City24.</ref> == Füüsikalised omadused == Krundi füüsikalised omadused on pinnase koostis, niiskus ja vee läbilaskvus, kandevõime, reljeef, põhjavee tase ning kliimast tulenev mõju. Need tegurid määravad, kas krunt sobib ehitamiseks, põllumajanduseks või muuks kasutuseks.<ref>Zevenbergen, J. (2002). ''A systems approach to land registration and parcels''.</ref> == Piirid ja mõõdistamine == Krundi piirid määratakse geodeetiliste mõõdistamistega ja kantakse katastrikaardile. Looduses tähistatakse neid piiripostide, kivimärkide, aedade või muude fikseeritud objektidega.<ref>Karu, K. (2017). ''Kaldu süvistatud teras- ja kruviaiada käitumine ja tõmbekandevõime''. Magistritöö, Eesti Maaülikool.</ref> Täpne piiride määramine kaitseb omaniku õigusi, aitab ennetada vaidlusi ning tagab, et ehitus ja maakasutus vastavad seadustele ja planeeringutele.<ref>Giuliani, S. (2019). ''Cadastral Parcels – WCG Glossary Index''.</ref> == Õiguslik tähendus ja liigitus == Krunt on kinnisvara põhiüksus, mille omanikul on õigus seda kasutada, käsutada ja võõrandada. Kasutust reguleerivad seadused, planeeringud ja ehitusnormid, mis võivad piirata hoonete tüüpe, asukohta ja maastikukaitse nõudeid.<ref>Popov, A. (2019). ''Land cadastre development in Ukraine: Issues to be addressed''. Geodesy and Cartography.</ref> Krunte liigitatakse sihtotstarbe järgi, näiteks elamu-, äri- või tootmismaaks, mis määrab maa kasutusvõimalused.<ref>Koha, K. (2023). ''Mida tegelikult tähendab mõiste “krunt”?'', City24.</ref> == Vaata ka == * [[Katastritunnus]] * [[Kinnisasi]] * [[Maakorraldus]] == Viited == <references/> qqgykva962xwujrhgms42urpazixzb5 0 714499 7147811 2026-05-06T12:51:36Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Brianna McNeal | pilt = Brianna Rollins, BG2015.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Brianna Rollins (2015) | riik = USA | sünniaeg = {{süv|1991|08|18}} | sünnikoht = [[Miami]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 165 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|...' 7147811 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Brianna McNeal | pilt = Brianna Rollins, BG2015.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Brianna Rollins (2015) | riik = USA | sünniaeg = {{süv|1991|08|18}} | sünnikoht = [[Miami]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 165 cm | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|100 m tõkkejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016 Portland]]|[[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 m tõkkejooks_2|60 m tõkkejooks]]}} }} '''Brianna McNeal''' (neiupõlvenimega '''Rollins'''; sündinud [[18. august]]il [[1991]] [[Miami]]s) on [[USA]] [[tõkkejooks]]ja. Ta valiti 2013. aastal USA parimale üliõpilassportlasele antava The Bowermani [[The Bowerman]]i auhinna võitjaks. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s tuli Rollins 100 meetri tõkkejooksus [[Sally Pearson]]i ja [[Tiffany Porter]]i ees maailmameistriks ajaga 12,44. [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is jäi ta samal alal neljandaks. [[2016. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2016. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Portland]]is võitis ta koondisekaaslase [[Nia Ali]] järel hõbemedali isikliku rekordiga 7,76. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Sama aasta suveolümpiamängudel]] [[Rio de Janeiro]]s tuli ta kaasmaalaste Ali ja [[Kristi Castlin]]i ees olümpiavõitjaks. == Doping == [[WADA]] määras talle aastase võistluskeelu pärast seda, kui ta jättis 2016. aastal kolm korda dopinguproovi andmata – kahel juhul seetõttu, et ta ei uuendanud oma asukohateavet ajal, mil viibis oma kodulinnas tema auks korraldatud pidustustel ja reisis Valgesse Majja kohtuma presidendiga. Rollinsit karistati WADA koodeksi alusel, kuna ta ei esitanud 12 kuu jooksul kolmel korral nõuetekohaselt oma asukohateavet. Rollinsi 12-kuulise võistluskeelu alguseks määrati tagasiulatuvalt 19. detsember 2016 ehk päev, millal WADA teatas talle ametlikult võimalikust reeglite rikkumisest. Selle tulemusena tühistati Rollinsi võistlustulemused alates 27. septembrist 2016, mil toimus tema kolmas asukohateabe rikkumine. Samuti ei saanud ta osaleda [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{cite news|url=https://www.theguardian.com/sport/2017/apr/20/brianna-rollins-olympic-100m-champion-one-year-ban |title=Olympic gold medallist Brianna Rollins handed year ban for missing drug tests|date=April 20, 2017|work=The Guardian|issn=0261-3077}}</ref><ref name="CAS_2021">{{cite web |url=https://www.athleticsintegrity.org/downloads/pdfs/disciplinary-process/en/CAS-2021_A_7983_8059_Reasoned_Award.pdf |title=CAS Arbitral Award - Brianna McNeal vs World Athletics |date=2 July 2021 |publisher=The Court of Arbitration for Sport |archive-url=https://web.archive.org/web/20240716064908/https://www.athleticsintegrity.org/downloads/pdfs/disciplinary-process/en/CAS-2021_A_7983_8059_Reasoned_Award.pdf|archive-date=16 July 2024}}</ref> 2021. aasta jaanuaris peatas [[Athletics Integrity Unit]] McNeali võistluslitsentsi pärast 2020. aasta jaanuaris vahele jäänud dopingukontrolli.<ref>{{Cite web|title=Brianna Rollins-McNeal provisionally suspended for doping violation|url=https://www.skysports.com/more-sports/athletics/news/29175/12187884/brianna-rollins-mcneal-provisionally-suspended-for-doping-violation|access-date=2021-01-14|website=Sky Sports|language=en}}</ref> Ta eitas süüdistusi ning väitis, et on puhas sportlane.<ref>{{Cite web|date=2021-02-06|title=McNeal protests 'tampering' innocence|url=https://www.bbc.com/sport/athletics/55959036|website=BBC Sport|language=en}}</ref> Athletics Integrity Uniti distsiplinaarkohus leidis, et ta muutis tahtlikult kolme meditsiinilist dokumenti. McNeal tunnistas, et ei olnud kuupäeva üldse üles kirjutanud, kuna see oli tema sõnul kindlalt meeles.<ref name="nytimes.com">{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2021/07/01/sports/olympics/abortion-doping-olympics-mcneal.html|title=An Abortion, a Missed Drug Test and Altered Records Add up to Trouble|newspaper=The New York Times|date=2 July 2021}}</ref> Distsiplinaarkohus lükkas tema selgitused tagasi.<ref>{{cite web |title=WA vs McNeal |url=http://www.athleticsintegrity.org/downloads/pdfs/disciplinary-process/en/210421-World-Athletics-v-Brianna-McNeal-Final-Decision.pdf}}</ref> 2022. aasta juunis määrati talle viieaastane võistluskeeld „antidopingukontrolli protsessi manipuleerimise” eest, mille tõttu ei saanud McNeil osaleda nii [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el kui ka [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el.<ref name="CAS_2021"/><ref name="nytimes.com"/><ref name=":0">{{Cite web|date=2021-06-04|title=U.S. hurdler Rollins-McNeal banned for 5 years|url=https://www.espn.com/olympics/trackandfield/story/_/id/31565561/us-olympic-hurdles-champ-brianna-rollins-mcneal-banned-5-years-doping-case|website=ESPN.com|language=en}}</ref> Tema ametlik võistluskeeld lõppes 2025. aasta augustis.<ref>{{Cite news|title=Olympic hurdles champion McNeal banned|language=en|work=BBC Sport|url=https://www.bbc.co.uk/sport/athletics/57700395}}</ref> McNealil lubati osaleda USA riiklikel katsevõistlustel Tokyo olümpiamängudeks ajal, mil võistluskeeldu kohtus arutati. Pärast diskvalifitseerimise kinnitamist asendas McNeali neljanda koha saanud [[Gabbi Cunningham]].<ref name="nytimes.com"/> 2. juulil 2021 jättis CAS võistluskeelu jõusse.<ref>{{cite news |title=CAS upholds McNeal's five-year ban, hurdles champ to miss Tokyo Olympics |url=https://www.reuters.com/lifestyle/sports/cas-upholds-mcneals-five-year-ban-hurdles-champ-miss-tokyo-olympics-2021-07-02/|work=Reuters |date=2 July 2021}}</ref> == Isiklikud rekordid == ;Välisrekordid *[[100 meetri tõkkejooks]] – 12,26, [[22. juuni]] [[2013]], [[Des Moines]]. ;Siserekordid *[[60 meetri tõkkejooks]] – 7,76, [[12. märts]] [[2016]], [[Portland]]. == Isiklikku == Ta on abielus [[Ameerika jalgpall]]uri Bryce McNealiga. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste 100 meetri tõkkejooksus}} {{Maailmameistrid naiste 100 meetri tõkkejooksus}} {{JÄRJESTA:Rollins-McNeal, Brianna}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide tõkkejooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] pwvko2w3t75t4e584x6beskmekkhup7 0 714500 7147812 2026-05-06T12:52:09Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Brianna McNeal]] 7147812 wikitext text/x-wiki #suuna[[Brianna McNeal]] d7d5x2euf4179mk0khb2xg3ulhrwjsw 0 714501 7147818 2026-05-06T13:06:04Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Brianna McNeal]] 7147818 wikitext text/x-wiki #suuna[[Brianna McNeal]] d7d5x2euf4179mk0khb2xg3ulhrwjsw 0 714502 7147832 2026-05-06T13:39:14Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''5. Eesti meistrivõistlused poksis''' peeti 3.–4. veebruaril 1927 [[Tallinn]]as.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19270206-1.2.77 "Poksi meistriwõistlused"]. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 31, 6. veebruar 1927. Lk 7</ref> Võistlus peeti Sõdurite Kodus [[Tartu maantee]]l. Esindatud oli kolm seltsi: Tallinna Kalev ja Sport (kumbki 13 võistlejat) ning [[Tartu]] Kalev (7 võistlejat), kokku oli osavõtjaid 33.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ees...' 7147832 wikitext text/x-wiki '''5. Eesti meistrivõistlused poksis''' peeti 3.–4. veebruaril 1927 [[Tallinn]]as.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19270206-1.2.77 "Poksi meistriwõistlused"]. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 31, 6. veebruar 1927. Lk 7</ref> Võistlus peeti Sõdurite Kodus [[Tartu maantee]]l. Esindatud oli kolm seltsi: Tallinna Kalev ja Sport (kumbki 13 võistlejat) ning [[Tartu]] Kalev (7 võistlejat), kokku oli osavõtjaid 33.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1928. Lk 1</ref> Tulemused: *[[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] (kuni 112 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 50,8 kg), 2 osavõtjat: 1. [[Anatoli Luts]], Tallinna Kalev; 2. E. Juust, Tallinna Kalev *[[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] (kuni 119 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 54 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Ferdinand Lester]], Tartu Kalev; 2. [[Konstantin Jegorov]], Tallinna Sport; 3. [[Paul Kalberg]], Tallinna Kalev *[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg), 4 osavõtjat: 1. [[Johannes Viikberg]], Tallinna Sport; 2. [[Arnold Laubert]], Tallinna Kalev; 3. V. Volde, Tallinna Kalev; 4. Rennit, Tallinna Kalev *[[Kergekaal (poks)|Kergekaal]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Aleksander Lilender]], Tallinna Sport; 2. [[Nikolai Ivanov]], Tallinna Sport; 3. Evald Kaiv, Tartu Kalev *[[Kergekeskkaal (poks)|Kergekeskkaal]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Valter Palm]], Tallinna Sport; 2. Aleksander Tedre, Tartu Kalev; 3. Mihhail Tšernõšev, Tartu Kalev *[[Keskkaal (poks)|Keskkaal]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Helmuth Springberg]], Tallinna Sport; 2. [[Heinrich Kuuskmann]], Tallinna Kalev; 3. [[Harri Reimann]], Tartu Kalev *[[Poolraskekaal (poks)|Poolraskekaal]] (kuni 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Rudolf Kott]], Tallinna Sport; 2. [[Oskar Valdmann]], Tallinna Kalev; 3. [[Karl Oole]], Tartu Kalev *[[Raskekaal (poks)|Raskekaal]] (üle 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Karl Tender]], Tallinna Kalev; 2. [[Alfred Teearu]], Tallinna Sport; 3. Ants Viks, Tallinna Sport Seltside järjestus: 1. Tallinna Sport 24 punkti (5 meistritiitlit); 2. Tallinna Kalev 14 punkti (2 meistritiitlit); 3. Tartu Kalev 9 punkti (1 meistritiitel).<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1928. Lk 6</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19270206-1.2.77 "Poksi meistriwõistlused"]. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 31, 6. veebruar 1927. Lk 7 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1928. Lk 1 ja 6 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 472 (siin on ekslikult kirjas, et võistlus peeti 17.–18. detsembril 1927) ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=19352 5. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED]. sport24.ee. Vaadatud 6. mail 2026 {{Eesti meistrivõistlused poksis}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused poksis]] [[Kategooria:1927. aasta spordis]] 5bufkjzonykh5npswirk04rulg544qd 7148156 7147832 2026-05-07T00:58:16Z Robert Treufeldt 9117 7148156 wikitext text/x-wiki '''5. Eesti meistrivõistlused poksis''' peeti 3.–4. veebruaril 1927 [[Tallinn]]as.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19270206-1.2.77 "Poksi meistriwõistlused"]. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 31, 6. veebruar 1927. Lk 7</ref> Võistlus peeti Sõdurite Kodus [[Tartu maantee]]l. Esindatud oli kolm seltsi: Tallinna Kalev ja Sport (kumbki 13 võistlejat) ning [[Tartu]] Kalev (7 võistlejat), kokku oli 33 osavõtjat.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1928. Lk 1</ref> Tulemused: *[[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] (kuni 112 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 50,8 kg), 2 osavõtjat: 1. [[Anatoli Luts]], Tallinna Kalev; 2. E. Juust, Tallinna Kalev *[[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] (kuni 119 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 54 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Ferdinand Lester]], Tartu Kalev; 2. [[Konstantin Jegorov]], Tallinna Sport; 3. [[Paul Kalberg]], Tallinna Kalev *[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg), 4 osavõtjat: 1. [[Johannes Viikberg]], Tallinna Sport; 2. [[Arnold Laubert]], Tallinna Kalev; 3. V. Volde, Tallinna Kalev; 4. Rennit, Tallinna Kalev *[[Kergekaal (poks)|Kergekaal]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Aleksander Lilender]], Tallinna Sport; 2. [[Nikolai Ivanov]], Tallinna Sport; 3. Evald Kaiv, Tartu Kalev *[[Kergekeskkaal (poks)|Kergekeskkaal]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Valter Palm]], Tallinna Sport; 2. Aleksander Tedre, Tartu Kalev; 3. Mihhail Tšernõšev, Tartu Kalev *[[Keskkaal (poks)|Keskkaal]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Helmuth Springberg]], Tallinna Sport; 2. [[Heinrich Kuuskmann]], Tallinna Kalev; 3. [[Harri Reimann]], Tartu Kalev *[[Poolraskekaal (poks)|Poolraskekaal]] (kuni 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Rudolf Kott]], Tallinna Sport; 2. [[Oskar Valdmann]], Tallinna Kalev; 3. [[Karl Oole]], Tartu Kalev *[[Raskekaal (poks)|Raskekaal]] (üle 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Karl Tender]], Tallinna Kalev; 2. [[Alfred Teearu]], Tallinna Sport; 3. Ants Viks, Tallinna Sport Seltside järjestus: 1. Tallinna Sport 24 punkti (5 meistritiitlit); 2. Tallinna Kalev 14 punkti (2 meistritiitlit); 3. Tartu Kalev 9 punkti (1 meistritiitel).<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1928. Lk 6</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19270206-1.2.77 "Poksi meistriwõistlused"]. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 31, 6. veebruar 1927. Lk 7 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1928. Lk 1 ja 6 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 472 (siin on ekslikult kirjas, et võistlus peeti 17.–18. detsembril 1927) ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=19352 5. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED]. sport24.ee. Vaadatud 6. mail 2026 {{Eesti meistrivõistlused poksis}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused poksis]] [[Kategooria:1927. aasta spordis]] fphx0u3ekclz29ev4af3v65umccuovw 7148159 7148156 2026-05-07T01:00:03Z Robert Treufeldt 9117 7148159 wikitext text/x-wiki '''5. Eesti meistrivõistlused poksis''' peeti 3.–4. veebruaril 1927 [[Tallinn]]as.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19270206-1.2.77 "Poksi meistriwõistlused"]. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 31, 6. veebruar 1927. Lk 7</ref> Võistlus peeti Sõdurite Kodus [[Tartu maantee]]l. Esindatud oli kolm seltsi: Tallinna Kalev ja Sport (kumbki 13 võistlejat) ning [[Tartu]] Kalev (7 võistlejat), kokku oli 33 osavõtjat.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1927. Lk 1</ref> Tulemused: *[[Kärbeskaal (poks)|Kärbeskaal]] (kuni 112 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 50,8 kg), 2 osavõtjat: 1. [[Anatoli Luts]], Tallinna Kalev; 2. E. Juust, Tallinna Kalev *[[Kukk-kaal (poks)|Kukk-kaal]] (kuni 119 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 54 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Ferdinand Lester]], Tartu Kalev; 2. [[Konstantin Jegorov]], Tallinna Sport; 3. [[Paul Kalberg]], Tallinna Kalev *[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg), 4 osavõtjat: 1. [[Johannes Viikberg]], Tallinna Sport; 2. [[Arnold Laubert]], Tallinna Kalev; 3. V. Volde, Tallinna Kalev; 4. Rennit, Tallinna Kalev *[[Kergekaal (poks)|Kergekaal]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Aleksander Lilender]], Tallinna Sport; 2. [[Nikolai Ivanov]], Tallinna Sport; 3. Evald Kaiv, Tartu Kalev *[[Kergekeskkaal (poks)|Kergekeskkaal]] (kuni 147 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 66,7 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Valter Palm]], Tallinna Sport; 2. Aleksander Tedre, Tartu Kalev; 3. Mihhail Tšernõšev, Tartu Kalev *[[Keskkaal (poks)|Keskkaal]] (kuni 160 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 72,6 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Helmuth Springberg]], Tallinna Sport; 2. [[Heinrich Kuuskmann]], Tallinna Kalev; 3. [[Harri Reimann]], Tartu Kalev *[[Poolraskekaal (poks)|Poolraskekaal]] (kuni 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg), 6 osavõtjat: 1. [[Rudolf Kott]], Tallinna Sport; 2. [[Oskar Valdmann]], Tallinna Kalev; 3. [[Karl Oole]], Tartu Kalev *[[Raskekaal (poks)|Raskekaal]] (üle 175 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 79,4 kg), 3 osavõtjat: 1. [[Karl Tender]], Tallinna Kalev; 2. [[Alfred Teearu]], Tallinna Sport; 3. Ants Viks, Tallinna Sport Seltside järjestus: 1. Tallinna Sport 24 punkti (5 meistritiitlit); 2. Tallinna Kalev 14 punkti (2 meistritiitlit); 3. Tartu Kalev 9 punkti (1 meistritiitel).<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1927. Lk 6</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19270206-1.2.77 "Poksi meistriwõistlused"]. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] nr 31, 6. veebruar 1927. Lk 7 *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestispordileht19270211.2.2 "Rusikameeste suurpäevadelt. Esivõistlused möödusid ootustest kahvatumalt. Üldine tasapind on langemas"]. Eesti Spordileht nr 6, 11. veebruar 1927. Lk 1 ja 6 *[[Rein Pajur]]. "Poksi lugu". Tallinn 2018. Lk 472 (siin on ekslikult kirjas, et võistlus peeti 17.–18. detsembril 1927) ==Välislingid== *[https://sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus3&voistlus=19352 5. EESTI MEISTRIVÕISTLUSED]. sport24.ee. Vaadatud 6. mail 2026 {{Eesti meistrivõistlused poksis}} [[Kategooria:Eesti meistrivõistlused poksis]] [[Kategooria:1927. aasta spordis]] ienpraa0fqlzmz6o3wlthafp74n57sn 0 714503 7147837 2026-05-06T13:48:39Z Robert Treufeldt 9117 Ümbersuunamine lehele [[Helmuth Sirgemets]] 7147837 wikitext text/x-wiki #suuna[[Helmuth Sirgemets]] 7llcklp057kj6fhcy656ob2yor8mcjw 0 714504 7147851 2026-05-06T14:32:25Z KP8888 228763 Uus lehekülg: '=== USA probleemsete teismeliste instituudid === [[USA]] probleemsete teismeliste instituudid on instituudid [[USA|USAs]], kuhu saadetakse teismelised, kellel on emotsionaalsed, käitumis- või [[Sõltuvushäire|sõltuvushäired]]. Internaatkoolide tõhusust ja eetilisust on kahtluse alla seatud endiste instituudis viibinud teismeliste negatiivsete kogemuste põhjal. Uurimuste kaudu on välja selgitatud, et probleemsete teismeliste instituudid ei ole teismeliste vaimsele eg...' 7147851 wikitext text/x-wiki === USA probleemsete teismeliste instituudid === [[USA]] probleemsete teismeliste instituudid on instituudid [[USA|USAs]], kuhu saadetakse teismelised, kellel on emotsionaalsed, käitumis- või [[Sõltuvushäire|sõltuvushäired]]. Internaatkoolide tõhusust ja eetilisust on kahtluse alla seatud endiste instituudis viibinud teismeliste negatiivsete kogemuste põhjal. Uurimuste kaudu on välja selgitatud, et probleemsete teismeliste instituudid ei ole teismeliste vaimsele ega füüsilisele tervisele kasulikud <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sage Journals: Discover world-class research |url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Sage Journals |keel=en |doi=10.1177/2043610619900514}}</ref>. === Programmid === Probleemsete teismeliste instituutides pakutakse erinevaid programme. Näiteks põhinevad mõned programmid “[[teraapia]]” põhimõtetel, kuid kasutatavad “terapeutilised meetodid” on ebaeetilised ja isegi vägivaldsed<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Younis |eesnimi=Yasmin |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Institutionalized Child Abuse: The Troubled Teen Industry |url=https://scholarship.law.slu.edu/lawjournalonline/74 |ajakiri=SLU Law Journal Online}}</ref>. Meetodid piiravad tihti und, toitumist ja vähendavad turva tunnet. Populaarsemad programmid on tihti loodusega seotud ja neid kutsutakse “''wilderness program''”ideks, kus noored veedavad nädalaid, kuid või aastaid looduses'''.''' Loodus programm korraldatakse mitmes erinevas [[USA]] osariigis ja erinevates keskkondades <ref>{{Netiviide |url=https://www.tandfonline.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.tandfonline.com |doi=10.1080/0145935X.2021.1938526}}</ref>. Keskkondadeks võivad näiteks olla mäestikud, metsad või mõni teine keskkond tsivilisatsioonist kaugel. ===== Kulud ===== Probleemsete teismeliste instituutide teenuste eest maksavad teismeliste vanemad <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mooney |eesnimi=Heather E. |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Why it’s unclear whether private programs for ‘troubled teens’ are working |url=https://theconversation.com/why-its-unclear-whether-private-programs-for-troubled-teens-are-working-128612 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}</ref>. Teenused on kallid, tihti ka rohkem kui 6000 USA dollarit kuus <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mooney |eesnimi=Heather E. |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Why it’s unclear whether private programs for ‘troubled teens’ are working |url=https://theconversation.com/why-its-unclear-whether-private-programs-for-troubled-teens-are-working-128612 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}</ref>. Probleemsete teismeliste instituudid saavad hinnanguliselt 23 [[Miljard|miljardit]] [[Dollar|dollarit]] aastas valitsuse käest toetust <ref>{{Netiviide |pealkiri=Five Facts About the Troubled Teen Industry |url=https://www.americanbar.org/groups/litigation/resources/newsletters/childrens-rights/five-facts-about-troubled-teen-industry/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.americanbar.org |keel=en}}</ref>. ====== Trauma ====== Probleemsete noorte instituudid on kriitikat pälvinud selle eest, et teismeline jäetakse meditsiinilise hooleta <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=The Troubled Teen Industry and Its Effects: An Oral History |url=https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Inquiry Journal |keel=en}}</ref>. Mitmete teismeliste sõnul ei usutud instituudis nende tervise probleeme ja neist keelati rääkida <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=The Troubled Teen Industry and Its Effects: An Oral History |url=https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Inquiry Journal |keel=en}}</ref>. Noored, kes programmidesse saadetakse, kannatavad tihti ka sõltuvushäirete all ja programmides ei pakuta neile piisavat tuge. Kuna mitmes osariigis ei ole programmid reguleeritud seadusega ja vanemad annavad vanemlikud õigused instituudile üle, siis ei ole garanteeritud noorte turvalisus. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Younis |eesnimi=Yasmin |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Institutionalized Child Abuse: The Troubled Teen Industry |url=https://scholarship.law.slu.edu/lawjournalonline/74 |ajakiri=SLU Law Journal Online}}</ref>. 3d1t342orhkyueskcjvmdz2txk5n2qw 7147858 7147851 2026-05-06T14:44:10Z KP8888 228763 /* USA probleemsete teismeliste instituudid */ 7147858 wikitext text/x-wiki === USA probleemsete teismeliste instituudid === '''[[USA]] probleemsete teismeliste instituudid''' (Inglise keeles [[:en:Troubled_teen_industry|''Troubled Teen Industry'']]) on kohad [[USA|USAs]], kuhu saadetakse teismelised, kellel on emotsionaalsed, käitumis- või [[Sõltuvushäire|sõltuvushäired]]. Internaatkoolide tõhusust ja eetilisust on kahtluse alla seatud endiste instituudis viibinud teismeliste negatiivsete kogemuste põhjal. Uurimuste kaudu on välja selgitatud, et probleemsete teismeliste instituudid ei ole teismeliste vaimsele ega füüsilisele tervisele kasulikud <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sage Journals: Discover world-class research |url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Sage Journals |keel=en |doi=10.1177/2043610619900514}}</ref>. === Programmid === Probleemsete teismeliste instituutides pakutakse erinevaid programme. Näiteks põhinevad mõned programmid “[[teraapia]]” põhimõtetel, kuid kasutatavad “terapeutilised meetodid” on ebaeetilised ja isegi vägivaldsed<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Younis |eesnimi=Yasmin |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Institutionalized Child Abuse: The Troubled Teen Industry |url=https://scholarship.law.slu.edu/lawjournalonline/74 |ajakiri=SLU Law Journal Online}}</ref>. Meetodid piiravad tihti und, toitumist ja vähendavad turva tunnet. Populaarsemad programmid on tihti loodusega seotud ja neid kutsutakse “''wilderness program''”ideks, kus noored veedavad nädalaid, kuid või aastaid looduses'''.''' Loodus programm korraldatakse mitmes erinevas [[USA]] osariigis ja erinevates keskkondades <ref>{{Netiviide |url=https://www.tandfonline.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.tandfonline.com |doi=10.1080/0145935X.2021.1938526}}</ref>. Keskkondadeks võivad näiteks olla mäestikud, metsad või mõni teine keskkond tsivilisatsioonist kaugel. ===== Kulud ===== Probleemsete teismeliste instituutide teenuste eest maksavad teismeliste vanemad <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mooney |eesnimi=Heather E. |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Why it’s unclear whether private programs for ‘troubled teens’ are working |url=https://theconversation.com/why-its-unclear-whether-private-programs-for-troubled-teens-are-working-128612 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}</ref><ref name=":1" />. Teenused on kallid, tihti ka rohkem kui 6000 USA dollarit kuus <ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Mooney |eesnimi=Heather E. |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Why it’s unclear whether private programs for ‘troubled teens’ are working |url=https://theconversation.com/why-its-unclear-whether-private-programs-for-troubled-teens-are-working-128612 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}</ref>. Probleemsete teismeliste instituudid saavad hinnanguliselt 23 [[Miljard|miljardit]] [[Dollar|dollarit]] aastas valitsuse käest toetust <ref>{{Netiviide |pealkiri=Five Facts About the Troubled Teen Industry |url=https://www.americanbar.org/groups/litigation/resources/newsletters/childrens-rights/five-facts-about-troubled-teen-industry/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.americanbar.org |keel=en}}</ref>. ====== Trauma ====== Probleemsete noorte instituudid on kriitikat pälvinud selle eest, et teismeline jäetakse meditsiinilise hooleta <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=The Troubled Teen Industry and Its Effects: An Oral History |url=https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Inquiry Journal |keel=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" />. Mitmete teismeliste sõnul ei usutud instituudis nende tervise probleeme ja neist keelati rääkida <ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=The Troubled Teen Industry and Its Effects: An Oral History |url=https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Inquiry Journal |keel=en}}</ref>. Noored, kes programmidesse saadetakse, kannatavad tihti ka sõltuvushäirete all ja programmides ei pakuta neile piisavat tuge. Kuna mitmes osariigis ei ole programmid reguleeritud seadusega ja vanemad annavad vanemlikud õigused instituudile üle, siis ei ole garanteeritud noorte turvalisus. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Younis |eesnimi=Yasmin |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Institutionalized Child Abuse: The Troubled Teen Industry |url=https://scholarship.law.slu.edu/lawjournalonline/74 |ajakiri=SLU Law Journal Online}}</ref>. j7k4k8o9cpwgnvnr65tvll534eegiw8 7147863 7147858 2026-05-06T14:49:02Z Kruusamägi 1530 7147863 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''[[USA]] probleemsete teismeliste instituudid''' (inglise keeles ''Troubled Teen Industry'') on kohad [[USA|USAs]], kuhu saadetakse teismelised, kellel on emotsionaalsed, käitumis- või [[Sõltuvushäire|sõltuvushäired]]. Internaatkoolide tõhusust ja eetilisust on kahtluse alla seatud endiste instituudis viibinud teismeliste negatiivsete kogemuste põhjal. Uurimuste kaudu on välja selgitatud, et probleemsete teismeliste instituudid ei ole teismeliste vaimsele ega füüsilisele tervisele kasulikud <ref>{{Netiviide |pealkiri=Sage Journals: Discover world-class research |url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Sage Journals |keel=en |doi=10.1177/2043610619900514}}</ref>. === Programmid === Probleemsete teismeliste instituutides pakutakse erinevaid programme. Näiteks põhinevad mõned programmid “[[teraapia]]” põhimõtetel, kuid kasutatavad “terapeutilised meetodid” on ebaeetilised ja isegi vägivaldsed<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Younis |eesnimi=Yasmin |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Institutionalized Child Abuse: The Troubled Teen Industry |url=https://scholarship.law.slu.edu/lawjournalonline/74 |ajakiri=SLU Law Journal Online}}</ref>. Meetodid piiravad tihti und, toitumist ja vähendavad turva tunnet. Populaarsemad programmid on tihti loodusega seotud ja neid kutsutakse “''wilderness program''”ideks, kus noored veedavad nädalaid, kuid või aastaid looduses'''.''' Loodus programm korraldatakse mitmes erinevas [[USA]] osariigis ja erinevates keskkondades <ref>{{Netiviide |url=https://www.tandfonline.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.tandfonline.com |doi=10.1080/0145935X.2021.1938526}}</ref>. Keskkondadeks võivad näiteks olla mäestikud, metsad või mõni teine keskkond tsivilisatsioonist kaugel. ===== Kulud ===== Probleemsete teismeliste instituutide teenuste eest maksavad teismeliste vanemad <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Mooney |eesnimi=Heather E. |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Why it’s unclear whether private programs for ‘troubled teens’ are working |url=https://theconversation.com/why-its-unclear-whether-private-programs-for-troubled-teens-are-working-128612 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}</ref><ref name=":1" />. Teenused on kallid, tihti ka rohkem kui 6000 USA dollarit kuus <ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Mooney |eesnimi=Heather E. |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Why it’s unclear whether private programs for ‘troubled teens’ are working |url=https://theconversation.com/why-its-unclear-whether-private-programs-for-troubled-teens-are-working-128612 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}</ref>. Probleemsete teismeliste instituudid saavad hinnanguliselt 23 [[Miljard|miljardit]] [[Dollar|dollarit]] aastas valitsuse käest toetust <ref>{{Netiviide |pealkiri=Five Facts About the Troubled Teen Industry |url=https://www.americanbar.org/groups/litigation/resources/newsletters/childrens-rights/five-facts-about-troubled-teen-industry/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.americanbar.org |keel=en}}</ref>. ====== Trauma ====== Probleemsete noorte instituudid on kriitikat pälvinud selle eest, et teismeline jäetakse meditsiinilise hooleta <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=The Troubled Teen Industry and Its Effects: An Oral History |url=https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Inquiry Journal |keel=en}}</ref><ref name=":2" /><ref name=":0" />. Mitmete teismeliste sõnul ei usutud instituudis nende tervise probleeme ja neist keelati rääkida <ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=The Troubled Teen Industry and Its Effects: An Oral History |url=https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Inquiry Journal |keel=en}}</ref>. Noored, kes programmidesse saadetakse, kannatavad tihti ka sõltuvushäirete all ja programmides ei pakuta neile piisavat tuge. Kuna mitmes osariigis ei ole programmid reguleeritud seadusega ja vanemad annavad vanemlikud õigused instituudile üle, siis ei ole garanteeritud noorte turvalisus. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Younis |eesnimi=Yasmin |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Institutionalized Child Abuse: The Troubled Teen Industry |url=https://scholarship.law.slu.edu/lawjournalonline/74 |ajakiri=SLU Law Journal Online}}</ref>. == Viited == {{Viited}} exirsdpg9hyoc2p1bjj5ko4szjc1wot 0 714505 7147875 2026-05-06T15:16:15Z ~2026-27432-64 228775 created new content 7147875 wikitext text/x-wiki = Endover OÜ = '''Endover OÜ''' on Eesti üks suurimaid kinnisvaraarendusettevõteid. Endover arendab elu- ja ärikinnisvara ning on tuntud suuremahuliste elukvartalite, kõrghoonete, ''premium''-segmendi korterelamute ja ajalooliste hoonete rekonstrueerimise poolest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri arendusportfelli kuuluvad muu hulgas '''Volta kvartal'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-16 |pealkiri=Volta Kvartal / Avaleht |url=https://volta.endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=volta.endover.ee |keel=et}}</ref>, '''Rocca Towers'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rocca Towers – Rocca Towers highrises I Endover |url=https://endover.ee/roccatowers/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=endover.ee}}</ref>, '''Volta SKAI'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-27 |pealkiri=Volta SKAI - ENDOVER |url=https://voltaskai.endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Volta SKAI |keel=et}}</ref>, '''Riviera Viimsi'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-08 |pealkiri=Kaasaegsed kodud otse Viimsi ranna serval - Riviera Viimsi |url=https://endover.ee/riviera/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=endover.ee |keel=et}}</ref>, '''City Residence''', '''Ambassador'''<ref>{{Viide |pealkiri=Villem Reimani 8 |kuupäev=2020-04-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Villem_Reimani_8&oldid=5614389 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-06}}</ref>, '''TORN''', '''Aurora Park''', '''Vega''', '''Volta Loftid''', '''Volta Residentsid''', '''Volta Galerii Loftid''', '''Volta Villa''' ja teised Tallinna elamuarendused. == Ajalugu == Endover on asutatud 31. oktoobril 1997. Ettevõte alustas tegevust väiksemate korterelamute ja linnasiseste arendusprojektidega ning on järk-järgult liikunud suuremahuliste elu- ja ärikvartalite, kõrghoonete ning segakasutusega kvartalite arendamise suunas. Endoveri arengut on iseloomustanud keskendumine Tallinnale, eelkõige Kesklinnale, Kalamajale, Kadriorule ja Haaberstile ning varasemalt muuhulgas Pelgulinnale, Kristiinele, Nõmmele. Endoveri portfelli kuulub ka vahetult Haabneeme rannal serval asuv Riviera Viimsi uusarendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> 2010. aastatel laienes Endoveri portfell märgatavalt. Selle perioodi hulka kuulusid suured uusarendused nagu näiteks '''City Residence''', '''Vega''', '''Aurora Park''', '''TORN''', '''Ambassador''' ning algust tehti '''Rocca Towers''' kvartali arendusega. 2018. aastaks tõusis Emori uuringu andmetel Endover Eesti tuntuimaks kinnisvarabrändiks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti tuntuimad kinnisvarabrändid on Endover, Merko ja YIT |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2018/06/25/eesti-tuntuimad-kinnisvarabrandid-on-endover-merko-ja-yit |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Kinnisvarauudised |keel=et}}</ref> 2020. aastatel on ettevõtte tegevuse keskmesse tõusnud Põhja-Tallinnas asuv '''Volta kvartal''', mida Endover arendab ajaloolisest tööstusalast uueks elu- ja äripiirkonnaks. 2024. aasta kevadel valmis tervikuna Rocca Towers kõrghoonete kvartal, mis tõi Haabersti piirkonda ligi 58 000 m2 uut elu- ja äripinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri portfellis on mitmeid projekte, kus uusarendus on ühendatud ajaloolise hoonestuse või tööstuspärandi rekonstrueerimisega. Selliste projektide hulka kuuluvad näiteks '''Volta Loftid''', '''47B Loftid''', '''Volta Galerii Loftid''', '''Volta Villa''', '''Klaussoni Kommivabrik''', '''Mere pst 8''', '''Toom Residentsid''' ja '''Raua''' '''tänava arendused'''. 2025. aastal tunnustas Tallinna linn Endover OÜ-d Tööstuse tn 47 hoone ehk Volta Villa eeskujuliku restaureerimise eest. Tallinna linna teatel anti tunnustus 2024. aasta silmapaistvate restaureerimistööde tunnustamise raames.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-28 |pealkiri=Tallinn tunnustas 2024. aasta silmapaistvaid restaureerimistöid {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-tunnustas-2024-aasta-silmapaistvaid-restaureerimistoid |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Omand ja juhtimine == Endover OÜ kuulub äriregistri andmetel 100% ulatuses '''Endo Tõnuver'''ile. Ettevõtte enda positsioneeringu järgi põhineb Endover 100% Eesti kapitalil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Endover OÜ {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10308874/osa%C3%BChing-Endover-KVB |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> == Tegevusmudel == Endover tegutseb kinnisvaraarendajana, kelle tegevus hõlmab arendusprotsessi kõiki etteppe. Ettevõtte tegevusmudel on üles ehitatud tervikliku väärtusahela põhimõttel: arendusprojektide kontseptsioon, projekteerimise juhtimine, ehituse peatöövõtt, turundus, müük ja järelteenindus on koondatud ühe ettevõtte alla. Selline mudel võimaldab ettevõttel juhtida arendusprojekti alates kinnistu ja kontseptsiooni faasist kuni valmis elukeskkonna müügi ja üleandmiseni. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> == Arendusmahud == Endoveri senine ja töös olev arendusportfell hõlmab vähemalt '''43 arendusprojekti'''. 2026. aasta seisuga on Endover rajanud 76 hoonet, ligikaudu 307 000 m² brutomahtu ja 2 795 ühikut. Kui lisada ehituses olev '''Volta SKAI''', on portfellis kokku '''78 hoonet''' ja '''2 933 ühikut,''' moodustades kokku ligi '''318 000 m² brutomahtu.'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri portfelli suurimad arendused ühikute arvu järgi on olnud '''Rocca Towers''' 381 ühikuga, '''Vega''' 297 ühikuga, '''Aurora Park''' 241 ühikuga, '''Volta Residentsid / II etapp''' 181 ühikuga, '''TORN''' 172 ühikuga, ning '''Volta Residentsid / I etapp''' 148 ühikuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Brutomahu järgi kuuluvad suurimate projektide hulka '''Rocca Towers''' ligikaudu 57 800 m² mahuga, '''Volta Residentsid / II etapp''' ligikaudu 32 200 m² mahuga, '''Vega''' ligikaudu 24 900 m² mahuga, '''Volta Residentsid / I etapp''' ligikaudu 22 550 m² mahuga, '''Aurora Park''' ligikaudu 21 200 m² mahuga ja '''TORN''' ligikaudu 21 000 m² mahuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> == Kõrghooned ja premium-kinnisvara == Endoverit on avalikus kajastuses seostatud kõrghoonete ja suuremahuliste elukondlike arendustega. Ettevõtte olulisemate kõrghoonete hulka kuuluvad '''Rocca Towers''', '''TORN''' ja '''Volta SKAI'''. Rocca Towersi puhul on tegemist Haaberstis asuva neljast kürghoonest ja butiikelamust koosneva elu- ja ärikvartaliga, TORN on Kristiines asuv kõrghoone ning Volta SKAI on Volta kvartalisse ehitatav kõrghoonete arendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri mainekamate premium-segmendi arenduste hulka võib lugeda näiteks '''Ambassadori''', '''City Residentsi''', '''Riviera Viimsi''', '''TORNi''', '''Rocca Towersi''', '''Volta Loftid''', '''Volta Villa''' ja '''Volta SKAI'''. Nende projektide puhul on rõhk olnud kesklinna- või mereäärsel asukohal, arhitektuuril, vaadetel, ajaloolise hoone rekonstrueerimisel või kõrgema klassi elukeskkonnal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> 3ddh6y4vjmuziq8q6hmi513314l9t1r 7147877 7147875 2026-05-06T15:19:26Z Quinlan83 152066 Fix 7147877 wikitext text/x-wiki = Endover OÜ = '''Endover OÜ''' on Eesti üks suurimaid kinnisvaraarendusettevõteid. Endover arendab elu- ja ärikinnisvara ning on tuntud suuremahuliste elukvartalite, kõrghoonete, ''premium''-segmendi korterelamute ja ajalooliste hoonete rekonstrueerimise poolest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri arendusportfelli kuuluvad muu hulgas '''Volta kvartal'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-16 |pealkiri=Volta Kvartal / Avaleht |url=https://volta.endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=volta.endover.ee |keel=et}}</ref>, '''Rocca Towers'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rocca Towers – Rocca Towers highrises I Endover |url=https://endover.ee/roccatowers/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=endover.ee}}</ref>, '''Volta SKAI'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-27 |pealkiri=Volta SKAI - ENDOVER |url=https://voltaskai.endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Volta SKAI |keel=et}}</ref>, '''Riviera Viimsi'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-08 |pealkiri=Kaasaegsed kodud otse Viimsi ranna serval - Riviera Viimsi |url=https://endover.ee/riviera/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=endover.ee |keel=et}}</ref>, '''City Residence''', '''Ambassador'''<ref>{{Viide |pealkiri=Villem Reimani 8 |kuupäev=2020-04-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Villem_Reimani_8&oldid=5614389 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-06}}</ref>, '''TORN''', '''Aurora Park''', '''Vega''', '''Volta Loftid''', '''Volta Residentsid''', '''Volta Galerii Loftid''', '''Volta Villa''' ja teised Tallinna elamuarendused. == Ajalugu == Endover on asutatud 31. oktoobril 1997. Ettevõte alustas tegevust väiksemate korterelamute ja linnasiseste arendusprojektidega ning on järk-järgult liikunud suuremahuliste elu- ja ärikvartalite, kõrghoonete ning segakasutusega kvartalite arendamise suunas. Endoveri arengut on iseloomustanud keskendumine Tallinnale, eelkõige Kesklinnale, Kalamajale, Kadriorule ja Haaberstile ning varasemalt muuhulgas Pelgulinnale, Kristiinele, Nõmmele. Endoveri portfelli kuulub ka vahetult Haabneeme rannal serval asuv Riviera Viimsi uusarendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> 2010. aastatel laienes Endoveri portfell märgatavalt. Selle perioodi hulka kuulusid suured uusarendused nagu näiteks '''City Residence''', '''Vega''', '''Aurora Park''', '''TORN''', '''Ambassador''' ning algust tehti '''Rocca Towers''' kvartali arendusega. 2018. aastaks tõusis Emori uuringu andmetel Endover Eesti tuntuimaks kinnisvarabrändiks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti tuntuimad kinnisvarabrändid on Endover, Merko ja YIT |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2018/06/25/eesti-tuntuimad-kinnisvarabrandid-on-endover-merko-ja-yit |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Kinnisvarauudised |keel=et}}</ref> 2020. aastatel on ettevõtte tegevuse keskmesse tõusnud Põhja-Tallinnas asuv '''Volta kvartal''', mida Endover arendab ajaloolisest tööstusalast uueks elu- ja äripiirkonnaks. 2024. aasta kevadel valmis tervikuna Rocca Towers kõrghoonete kvartal, mis tõi Haabersti piirkonda ligi 58 000 m2 uut elu- ja äripinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri portfellis on mitmeid projekte, kus uusarendus on ühendatud ajaloolise hoonestuse või tööstuspärandi rekonstrueerimisega. Selliste projektide hulka kuuluvad näiteks '''Volta Loftid''', '''47B Loftid''', '''Volta Galerii Loftid''', '''Volta Villa''', '''Klaussoni Kommivabrik''', '''Mere pst 8''', '''Toom Residentsid''' ja '''Raua''' '''tänava arendused'''. 2025. aastal tunnustas Tallinna linn Endover OÜ-d Tööstuse tn 47 hoone ehk Volta Villa eeskujuliku restaureerimise eest. Tallinna linna teatel anti tunnustus 2024. aasta silmapaistvate restaureerimistööde tunnustamise raames.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-28 |pealkiri=Tallinn tunnustas 2024. aasta silmapaistvaid restaureerimistöid {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-tunnustas-2024-aasta-silmapaistvaid-restaureerimistoid |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Omand ja juhtimine == Endover OÜ kuulub äriregistri andmetel 100% ulatuses '''Endo Tõnuver'''ile. Ettevõtte enda positsioneeringu järgi põhineb Endover 100% Eesti kapitalil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Endover OÜ {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10308874/osa%C3%BChing-Endover-KVB |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> == Tegevusmudel == Endover tegutseb kinnisvaraarendajana, kelle tegevus hõlmab arendusprotsessi kõiki etteppe. Ettevõtte tegevusmudel on üles ehitatud tervikliku väärtusahela põhimõttel: arendusprojektide kontseptsioon, projekteerimise juhtimine, ehituse peatöövõtt, turundus, müük ja järelteenindus on koondatud ühe ettevõtte alla. Selline mudel võimaldab ettevõttel juhtida arendusprojekti alates kinnistu ja kontseptsiooni faasist kuni valmis elukeskkonna müügi ja üleandmiseni. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> == Arendusmahud == Endoveri senine ja töös olev arendusportfell hõlmab vähemalt '''43 arendusprojekti'''. 2026. aasta seisuga on Endover rajanud 76 hoonet, ligikaudu 307 000 m² brutomahtu ja 2 795 ühikut. Kui lisada ehituses olev '''Volta SKAI''', on portfellis kokku '''78 hoonet''' ja '''2 933 ühikut,''' moodustades kokku ligi '''318 000 m² brutomahtu.'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri portfelli suurimad arendused ühikute arvu järgi on olnud '''Rocca Towers''' 381 ühikuga, '''Vega''' 297 ühikuga, '''Aurora Park''' 241 ühikuga, '''Volta Residentsid / II etapp''' 181 ühikuga, '''TORN''' 172 ühikuga, ning '''Volta Residentsid / I etapp''' 148 ühikuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Brutomahu järgi kuuluvad suurimate projektide hulka '''Rocca Towers''' ligikaudu 57 800 m² mahuga, '''Volta Residentsid / II etapp''' ligikaudu 32 200 m² mahuga, '''Vega''' ligikaudu 24 900 m² mahuga, '''Volta Residentsid / I etapp''' ligikaudu 22 550 m² mahuga, '''Aurora Park''' ligikaudu 21 200 m² mahuga ja '''TORN''' ligikaudu 21 000 m² mahuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> == Kõrghooned ja premium-kinnisvara == Endoverit on avalikus kajastuses seostatud kõrghoonete ja suuremahuliste elukondlike arendustega. Ettevõtte olulisemate kõrghoonete hulka kuuluvad '''Rocca Towers''', '''TORN''' ja '''Volta SKAI'''. Rocca Towersi puhul on tegemist Haaberstis asuva neljast kürghoonest ja butiikelamust koosneva elu- ja ärikvartaliga, TORN on Kristiines asuv kõrghoone ning Volta SKAI on Volta kvartalisse ehitatav kõrghoonete arendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri mainekamate premium-segmendi arenduste hulka võib lugeda näiteks '''Ambassadori''', '''City Residentsi''', '''Riviera Viimsi''', '''TORNi''', '''Rocca Towersi''', '''Volta Loftid''', '''Volta Villa''' ja '''Volta SKAI'''. Nende projektide puhul on rõhk olnud kesklinna- või mereäärsel asukohal, arhitektuuril, vaadetel, ajaloolise hoone rekonstrueerimisel või kõrgema klassi elukeskkonnal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> fgk6ngm4eo65u5blxdcuoztymhlll3u 7147881 7147877 2026-05-06T15:31:05Z Kruusamägi 1530 7147881 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=mai}}{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} '''Endover OÜ''' on Eesti üks suurimaid kinnisvaraarendusettevõteid. Endover arendab elu- ja ärikinnisvara ning on tuntud suuremahuliste elukvartalite, kõrghoonete, ''premium''-segmendi korterelamute ja ajalooliste hoonete rekonstrueerimise poolest. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri arendusportfelli kuuluvad muu hulgas '''Volta kvartal'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-16 |pealkiri=Volta Kvartal / Avaleht |url=https://volta.endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=volta.endover.ee |keel=et}}</ref>, '''Rocca Towers'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rocca Towers – Rocca Towers highrises I Endover |url=https://endover.ee/roccatowers/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=endover.ee}}</ref>, '''Volta SKAI'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-27 |pealkiri=Volta SKAI - ENDOVER |url=https://voltaskai.endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Volta SKAI |keel=et}}</ref>, '''Riviera Viimsi'''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-12-08 |pealkiri=Kaasaegsed kodud otse Viimsi ranna serval - Riviera Viimsi |url=https://endover.ee/riviera/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=endover.ee |keel=et}}</ref>, '''City Residence''', '''Ambassador'''<ref>{{Viide |pealkiri=Villem Reimani 8 |kuupäev=2020-04-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Villem_Reimani_8&oldid=5614389 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-06}}</ref>, '''TORN''', '''Aurora Park''', '''Vega''', '''Volta Loftid''', '''Volta Residentsid''', '''Volta Galerii Loftid''', '''Volta Villa''' ja teised Tallinna elamuarendused. == Ajalugu == Endover on asutatud 31. oktoobril 1997. Ettevõte alustas tegevust väiksemate korterelamute ja linnasiseste arendusprojektidega ning on järk-järgult liikunud suuremahuliste elu- ja ärikvartalite, kõrghoonete ning segakasutusega kvartalite arendamise suunas. Endoveri arengut on iseloomustanud keskendumine Tallinnale, eelkõige Kesklinnale, Kalamajale, Kadriorule ja Haaberstile ning varasemalt muuhulgas Pelgulinnale, Kristiinele, Nõmmele. Endoveri portfelli kuulub ka vahetult Haabneeme rannal serval asuv Riviera Viimsi uusarendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> 2010. aastatel laienes Endoveri portfell märgatavalt. Selle perioodi hulka kuulusid suured uusarendused nagu näiteks '''City Residence''', '''Vega''', '''Aurora Park''', '''TORN''', '''Ambassador''' ning algust tehti '''Rocca Towers''' kvartali arendusega. 2018. aastaks tõusis Emori uuringu andmetel Endover Eesti tuntuimaks kinnisvarabrändiks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti tuntuimad kinnisvarabrändid on Endover, Merko ja YIT |url=https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2018/06/25/eesti-tuntuimad-kinnisvarabrandid-on-endover-merko-ja-yit |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Kinnisvarauudised |keel=et}}</ref> 2020. aastatel on ettevõtte tegevuse keskmesse tõusnud Põhja-Tallinnas asuv '''Volta kvartal''', mida Endover arendab ajaloolisest tööstusalast uueks elu- ja äripiirkonnaks. 2024. aasta kevadel valmis tervikuna Rocca Towers kõrghoonete kvartal, mis tõi Haabersti piirkonda ligi 58 000 m2 uut elu- ja äripinda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri portfellis on mitmeid projekte, kus uusarendus on ühendatud ajaloolise hoonestuse või tööstuspärandi rekonstrueerimisega. Selliste projektide hulka kuuluvad näiteks '''Volta Loftid''', '''47B Loftid''', '''Volta Galerii Loftid''', '''Volta Villa''', '''Klaussoni Kommivabrik''', '''Mere pst 8''', '''Toom Residentsid''' ja '''Raua''' '''tänava arendused'''. 2025. aastal tunnustas Tallinna linn Endover OÜ-d Tööstuse tn 47 hoone ehk Volta Villa eeskujuliku restaureerimise eest. Tallinna linna teatel anti tunnustus 2024. aasta silmapaistvate restaureerimistööde tunnustamise raames.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-28 |pealkiri=Tallinn tunnustas 2024. aasta silmapaistvaid restaureerimistöid {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-tunnustas-2024-aasta-silmapaistvaid-restaureerimistoid |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> == Omand ja juhtimine == Endover OÜ kuulub äriregistri andmetel 100% ulatuses '''Endo Tõnuver'''ile. Ettevõtte enda positsioneeringu järgi põhineb Endover 100% Eesti kapitalil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Endover OÜ {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10308874/osa%C3%BChing-Endover-KVB |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> == Tegevusmudel == Endover tegutseb kinnisvaraarendajana, kelle tegevus hõlmab arendusprotsessi kõiki etteppe. Ettevõtte tegevusmudel on üles ehitatud tervikliku väärtusahela põhimõttel: arendusprojektide kontseptsioon, projekteerimise juhtimine, ehituse peatöövõtt, turundus, müük ja järelteenindus on koondatud ühe ettevõtte alla. Selline mudel võimaldab ettevõttel juhtida arendusprojekti alates kinnistu ja kontseptsiooni faasist kuni valmis elukeskkonna müügi ja üleandmiseni. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> == Arendusmahud == Endoveri senine ja töös olev arendusportfell hõlmab vähemalt '''43 arendusprojekti'''. 2026. aasta seisuga on Endover rajanud 76 hoonet, ligikaudu 307 000 m² brutomahtu ja 2 795 ühikut. Kui lisada ehituses olev '''Volta SKAI''', on portfellis kokku '''78 hoonet''' ja '''2 933 ühikut,''' moodustades kokku ligi '''318 000 m² brutomahtu.'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri portfelli suurimad arendused ühikute arvu järgi on olnud '''Rocca Towers''' 381 ühikuga, '''Vega''' 297 ühikuga, '''Aurora Park''' 241 ühikuga, '''Volta Residentsid / II etapp''' 181 ühikuga, '''TORN''' 172 ühikuga, ning '''Volta Residentsid / I etapp''' 148 ühikuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Brutomahu järgi kuuluvad suurimate projektide hulka '''Rocca Towers''' ligikaudu 57 800 m² mahuga, '''Volta Residentsid / II etapp''' ligikaudu 32 200 m² mahuga, '''Vega''' ligikaudu 24 900 m² mahuga, '''Volta Residentsid / I etapp''' ligikaudu 22 550 m² mahuga, '''Aurora Park''' ligikaudu 21 200 m² mahuga ja '''TORN''' ligikaudu 21 000 m² mahuga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> == Kõrghooned ja premium-kinnisvara == Endoverit on avalikus kajastuses seostatud kõrghoonete ja suuremahuliste elukondlike arendustega. Ettevõtte olulisemate kõrghoonete hulka kuuluvad '''Rocca Towers''', '''TORN''' ja '''Volta SKAI'''. Rocca Towersi puhul on tegemist Haaberstis asuva neljast kürghoonest ja butiikelamust koosneva elu- ja ärikvartaliga, TORN on Kristiines asuv kõrghoone ning Volta SKAI on Volta kvartalisse ehitatav kõrghoonete arendus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> Endoveri mainekamate premium-segmendi arenduste hulka võib lugeda näiteks '''Ambassadori''', '''City Residentsi''', '''Riviera Viimsi''', '''TORNi''', '''Rocca Towersi''', '''Volta Loftid''', '''Volta Villa''' ja '''Volta SKAI'''. Nende projektide puhul on rõhk olnud kesklinna- või mereäärsel asukohal, arhitektuuril, vaadetel, ajaloolise hoone rekonstrueerimisel või kõrgema klassi elukeskkonnal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Avaleht |url=https://endover.ee/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Endover |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} 1uth6gvz1k7kfa8uggl066g0fjwr7xi 0 714506 7147879 2026-05-06T15:26:07Z ~2026-27444-39 228778 Ise tehtud, hästi tehtud. 7147879 wikitext text/x-wiki '''Saksamaa laskesuusatamine''' on populaarne talispordiala Saksamaal, mis ühendab murdmaasuusatamise ja laskmise. Spordiala korraldamise ja arendamise eest vastutab Saksamaa Suusaliit (Deutscher Skiverband). Saksamaa on rahvusvahelises laskesuusatamises üks edukamaid riike, mille sportlased on saanud arvukalt medaleid maailmameistrivõistlustel ja taliolümpiamängudel.<ref name=":0">Team Deutschland. (o.D.). ''Biathlon''. Abgerufen am 3. März 2026, von <nowiki>https://www.teamdeutschland.de/sportarten/details/biathlon</nowiki></ref> == Ajalugu == Saksamaa laskesuusatamise ajalugu hõlmab nii varaseid militaarseid juuri kui ka hilisemat sportlikku arengut. Laskesuusatamise eelkäijaks peetakse [[1924. aasta taliolümpiamängud|1924.]] aasta taliolümpiamängudel toimunud militaarset patrullsõitu, mis oli kavas ka demonstratsioonalana [[1928. aasta taliolümpiamängud|1928.]], [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936.]] ja [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948.]] aasta mängudel. Pärast aastatepikkust pausi tuli laskesuusatamine uuesti olümpiaprogrammi [[1960. aasta taliolümpiamängud|1960.]] aastal. Naised hakkasid laskesuusatamises võistlema alates [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992.]] aastast, misjärel kasvas ala populaarsus Saksamaal märgatavalt.<ref name=":0" /> Saksamaa laskesuusatamist on iseloomustanud nii suured edulood kui ka dramaatilised hetked. Üheks dramaatiliseks hetkeks kujunes [[Simone Greiner-Petter-Memm|Simone Greiner-Petter-Memmi]] esinemine [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta taliolümpiamängude]] naiste teatesõidus, kus ta pidi kahe tiiru peale kokku läbima kuus trahviringi. Seetõttu jäi Saksamaa koondis võimalikust kuldmedalist ilma ning pidi leppima hõbemedaliga.<ref name=":0" /> == Treeningkeskused ja võistluspaigad == Saksamaa laskesuusatamise keskseteks treening- ja võistluspaikadeks on Ruhpoldingi Chiemgau Arena ja Oberhofi laskesuusakeskus. Chiemgau Arena Ruhpoldingis on tuntud laskesuusatamise maailmakarika etappide toimumispaik [[Baieri Alpid|Baieri Alpides]]. See asub umbes 713 meetri kõrgusel merepinnast. Neljal korral - aastatel [[1979. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1979]], [[1985. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1985]], [[1996. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1996]] ja [[2012. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2012]] - on seal toimunud maailmameistrivõistlused. Rada on tehniliselt nõudlik, vahelduvate tõusude ja laskumistega.<ref>Eurovision Sport. (n.d.). ''BMW IBU Biathlon World Cup Ruhpolding.'' Retrieved April 7, 2026, from <nowiki>https://eurovisionsport.com/en/explore/competition/20260114iburuhpolding/info?utm</nowiki></ref> Oberhofis asuv Lotto Thüringen Arena am Rennsteig on teine Saksamaal asuv tipptasemel laskesuusastaadion ja treeningkeskus. See mahutab üle 100 000 pealtvaataja. Seal toimusid [[2023. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlused]].<ref>International Biathlon Union. (n.d.). ''Oberhof''. Retrieved April 7, 2026, from <nowiki>https://www.biathlonworld.com/venue/OBE</nowiki></ref> == Laura Dahlmeieri hukkumine == Juulis 2025 teatati endise Saksa laskesuusataja [[Laura Dahlmeier|Laura Dahlmeieri]] surmast. Ta saavutas [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aasta taliolümpiamängudel]] PyeongChangis esikoha sprindis ja jälitussõidus ning tuli seitsmel korral maailmameistriks, neist neljal korral individuaalselt. 2016./2017. aasta hooajal võitis ta MK-sarja üldarvestuse. Dahlmeier lõpetas sportlaskarjääri 2019. aasta kevadel 25-aastaselt.<ref name=":1">Siivelt, E. (2025). Endine laskesuusatäht Laura Dahlmeier hukkus mägedes toimunud õnnetuses. ''ERR Sport'', vaadatud 03.03.2026 <nowiki>https://sport.err.ee/1609757652/endine-laskesuusataht-laura-dahlmeier-hukkus-magedes-toimunud-onnetuses</nowiki></ref> Pärast karjääri lõpetamist tegeles ta mägironimisega. 31-aastaselt hukkus Dahlmeier Karakorami mäestikus varingu tagajärjel, kui ta üritas koos kaaslasega vallutada 6069 meetri kõrgust Laila Peaki mäge. Päästetööd olid keerulise ligipääsetavuse ja halbade ilmaolude tõttu raskesti teostatavad ning naise hukkumine kinnitati 29. juulil 2025.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> gm8xkly862zc6qbr7xm9xs66yl2c023 7148162 7147879 2026-05-07T01:11:52Z Kruusamägi 1530 7148162 wikitext text/x-wiki [[Laskesuusatamine]] on populaarne talispordiala [[Saksamaa]]l, mis ühendab murdmaasuusatamise ja laskmise. Spordiala korraldamise ja arendamise eest vastutab [[Saksamaa Suusaliit]] (Deutscher Skiverband). Saksamaa on rahvusvahelises laskesuusatamises üks edukamaid riike, mille sportlased on saanud arvukalt medaleid maailmameistrivõistlustel ja taliolümpiamängudel.<ref name=":0">Team Deutschland. (o.D.). ''[https://www.teamdeutschland.de/sportarten/details/biathlon Biathlon]''. Vaadatud 3. märtsil 2026</ref> == Ajalugu == Saksamaa laskesuusatamise ajalugu hõlmab nii varaseid militaarseid juuri kui ka hilisemat sportlikku arengut. Laskesuusatamise eelkäijaks peetakse [[1924. aasta taliolümpiamängud]]el toimunud militaarset patrullsõitu, mis oli kavas ka demonstratsioonalana [[1928. aasta taliolümpiamängud|1928.]], [[1936. aasta taliolümpiamängud|1936.]] ja [[1948. aasta taliolümpiamängud|1948. aasta mängudel]]. Pärast aastatepikkust pausi tuli laskesuusatamine uuesti olümpiaprogrammi [[1960. aasta taliolümpiamängud|1960. aastal]]. Naised hakkasid laskesuusatamises võistlema alates [[1992. aasta taliolümpiamängud|1992. aastast]], misjärel kasvas ala populaarsus Saksamaal märgatavalt.<ref name=":0" /> Saksamaa laskesuusatamist on iseloomustanud nii suured edulood kui ka dramaatilised hetked. Üheks dramaatiliseks hetkeks kujunes [[Simone Greiner-Petter-Memm]]i esinemine [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aasta taliolümpiamängude]] naiste teatesõidus, kus ta pidi kahe tiiru peale kokku läbima kuus trahviringi. Seetõttu jäi Saksamaa koondis võimalikust kuldmedalist ilma ning pidi leppima hõbemedaliga.<ref name=":0" /> == Treeningkeskused ja võistluspaigad == Saksamaa laskesuusatamise keskseteks treening- ja võistluspaikadeks on Ruhpoldingi Chiemgau Arena ja Oberhofi laskesuusakeskus. Chiemgau Arena Ruhpoldingis on tuntud laskesuusatamise maailmakarika etappide toimumispaik [[Baieri Alpid|Baieri Alpides]]. See asub umbes 713 meetri kõrgusel merepinnast. Neljal korral – aastatel [[1979. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1979]], [[1985. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1985]], [[1996. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|1996]] ja [[2012. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2012]] – on seal toimunud maailmameistrivõistlused. Rada on tehniliselt nõudlik, vahelduvate tõusude ja laskumistega.<ref>Eurovision Sport. (n.d.). ''[https://eurovisionsport.com/en/explore/competition/20260114iburuhpolding/info?utm BMW IBU Biathlon World Cup Ruhpolding].'' Vaadatud 7. apriilil 2026</ref> [[Oberhof]]is asuv Lotto Thüringen Arena am Rennsteig on teine Saksamaal asuv tipptasemel laskesuusastaadion ja treeningkeskus. See mahutab üle 100 000 pealtvaataja. Seal toimusid [[2023. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2023. aasta maailmameistrivõistlused]].<ref>International Biathlon Union. (n.d.). ''[https://www.biathlonworld.com/venue/OBE Oberhof]''. Vaadatud 7. aprillil 2026</ref> == Laura Dahlmeieri hukkumine == Juulis 2025 teatati endise Saksa laskesuusataja [[Laura Dahlmeier]]i surmast. Ta saavutas [[2018. aasta taliolümpiamängud|2018. aasta taliolümpiamängudel]] [[Pyeongchang]]is esikoha sprindis ja jälitussõidus ning tuli seitsmel korral maailmameistriks, neist neljal korral individuaalselt. 2016./2017. aasta hooajal võitis ta MK-sarja üldarvestuse. Dahlmeier lõpetas sportlaskarjääri 2019. aasta kevadel 25-aastaselt.<ref name=":1">Siivelt, E. (2025). [https://sport.err.ee/1609757652/endine-laskesuusataht-laura-dahlmeier-hukkus-magedes-toimunud-onnetuses Endine laskesuusatäht Laura Dahlmeier hukkus mägedes toimunud õnnetuses]. ''ERR Sport'', vaadatud 03.03.2026</ref> Pärast karjääri lõpetamist tegeles ta mägironimisega. 31-aastaselt hukkus Dahlmeier Karakorami mäestikus varingu tagajärjel, kui ta üritas koos kaaslasega vallutada 6069 meetri kõrgust Laila Peaki mäge. Päästetööd olid keerulise ligipääsetavuse ja halbade ilmaolude tõttu raskesti teostatavad ning naise hukkumine kinnitati 29. juulil 2025.<ref name=":1" /> == Viited == <references /> [[Kategooria:Saksamaa sport]] j98gcfwyab4gpxvetxhn87mpzbhls6w 0 714507 7147895 2026-05-06T15:45:45Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] 7147895 wikitext text/x-wiki #suuna [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] ryhll98rsrpd5izaf5cnlbj7sr31mlc 1 714508 7147896 2026-05-06T15:47:45Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Siia ei tule linke, lehekülge on raske leida. --~~~~' 7147896 wikitext text/x-wiki Siia ei tule linke, lehekülge on raske leida. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 18:47 (EEST) dtpgbrqol63izgojmhmgdyb9su3zrys 0 714509 7147898 2026-05-06T15:48:09Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i|eelmine=2025|eelminelink=2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|järgmine=2027|järgminelink=2027. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused}}'''2026. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused''' on võistlussarja 39. hooaeg. [[Kyle Ryde]] võitis [[2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|eelneval aastal]] oma teise järjestikulise meistritiitli ning tule...' 7147898 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i|eelmine=2025|eelminelink=2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|järgmine=2027|järgminelink=2027. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused}}'''2026. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused''' on võistlussarja 39. hooaeg. [[Kyle Ryde]] võitis [[2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|eelneval aastal]] oma teise järjestikulise meistritiitli ning tuleb sellesse hooaega valitseva britimeistrina. Ryde'i meeskond, [[Nitrous Competitions Racing]], on vahetanud [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] masinatelt [[Ducati|Ducatidele]]. == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |AJN Steelstock Bimota ! rowspan="2" |[[Bimota]] | align="center" |19 |[[Joe Talbot|{{flagicon|ENG}} Joe Talbot]] |1 |- | align="center" |30 |[[Max Cook|{{flagicon|ENG}} Max Cook]] |1 |- | rowspan="2" |LEW 8TEN Racing BMW Motorrad ! rowspan="3" |[[BMW]] | align="center" |7 |{{flagicon|ENG}} [[Davey Todd]] | |- | align="center" |60 |{{flagicon|ENG}} [[Peter Hickman]] |1 |- |ROKiT BMW Motorrad British Superbike Race Team | align="center" |17 |{{flagicon|UKR}} [[Illja Mõhhaltšõk]] |1 |- | rowspan="2" |Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati ! rowspan="6" |[[Ducati]] | align="center" |1 |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |1 |- | align="center" |2 |{{flagicon|NIR}} [[Glenn Irwin]] |1 |- |Moto Rapido Racing | align="center" |91 |{{flagicon|ENG}} [[Leon Haslam]] |1 |- |Hager PBM Racing Team | align="center" |45 |{{flagicon|ENG}} [[Scott Redding]] |1 |- |Bathams AJN Racing | align="center" |79 |{{flagicon|ENG}} [[Storm Stacey]] |1 |- |MET fonaCAB Racing Ducati | align="center" |18 |{{flagicon|NIR}} [[Andrew Irwin]] |1 |- | rowspan="2" |Honda Racing UK ! rowspan="11" |[[Honda]] | align="center" |7 |{{flagicon|ENG}} [[Ryan Vickers]] |1 |- | align="center" |22 |{{flagicon|AUS}} [[Jason O'Halloran]] |1 |- | rowspan="2" |DAO Racing Honda | align="center" |14 |{{flagicon|ENG}} [[Lee Jackson]] |1 |- | align="center" |25 |{{flagicon|AUS}} [[Josh Brookes]] |1 |- | rowspan="2" |TAG Racing Honda | align="center" |86 |{{flagicon|ENG}} [[Charlie Nesbitt]] |1 |- | align="center" |89 |{{flagicon|ENG}} [[Fraser Rogers]] |1 |- |NP Racing Honda | align="center" |33 |{{flagicon|ENG}} [[Connor Thompson]] |1 |- |SM Racing Honda | align="center" |5 |{{flagicon|IRE}} [[Richard Kerr]] |1 |- |Whitecliffe CDH Racing Honda | align="center" |23 |{{flagicon|ENG}} [[Luke Hedger]] |1 |- | rowspan="2" |MasterMac Honda | align="center" |15 |{{flagicon|IRE}} [[Eugene McManus]] |1 |- | align="center" |69 |{{flagicon|IRE}} [[Rhys Irwin]] |1 |- |Sencat Racing Yamaha ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | align="center" |21 |{{flagicon|ENG}} [[Christian Iddon]] |1 |- | rowspan="2" |Chesire Mouldings Yamaha | align="center" |11 |{{flagicon|SCO}} [[Rory Skinner]] |1 |- | align="center" |52 |{{flagicon|ENG}} [[Danny Kent]] |1 |- |MCAMS Yamaha | align="center" |28 |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |1 |} == Kalender ja tulemused == {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! colspan="2" |Etapp !Ringrada !Kuupäevad !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond |- ! rowspan="3" |1 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Oulton Park]] | rowspan="3" |3-4 mai |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |[[Nitrous Competitions Racing|Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati]] |- !R2 |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |[[Nitrous Competitions Racing|Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati]] |- !R3 |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |[[Nitrous Competitions Racing|Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati]] |- ! rowspan="3" |2 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Donington Park]] | rowspan="3" |16-17 mai | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |3 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|SCO}} [[Knockhill]] | rowspan="3" |20-21 juuni | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |4 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Snettertoni ringrada|Snetterton]] | rowspan="3" |4-5 juuli | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |5 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Brands Hatch]] | rowspan="3" |18-19 juuli | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |6 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Oulton Park]] | rowspan="3" |1-2 august | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |7 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Thruxtoni ringrada|Thruxton]] | rowspan="3" |15-16 ugust | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |8 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Cadwell Park]] | rowspan="3" |30-31 august | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! colspan="8" |''Showdown'' |- ! rowspan="3" |9 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen|Assen]] | rowspan="3" |19-20 september | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |10 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Donington Park]] | rowspan="3" |3-4 oktoober | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! colspan="8" |''Showdown''<nowiki/>'i finaal |- ! rowspan="3" |11 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Brands Hatch]] | rowspan="3" |17-18 oktoober | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |} 6vglahlyfdoxd1et0ovn9iw47e3ica5 7148061 7147898 2026-05-06T19:47:53Z Kasparkelk 204517 7148061 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2025|võistlus=[[Briti Superbike'i meistrivõistlused|Briti Superbike]]'i|eelmine=2025|eelminelink=2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|järgmine=2027|järgminelink=2027. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused}}'''2026. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused''' on võistlussarja 39. hooaeg. [[Kyle Ryde]] võitis [[2025. aasta Briti Superbike'i meistrivõistlused|eelneval aastal]] oma teise järjestikulise meistritiitli ning tuleb sellesse hooaega valitseva britimeistrina. Ryde'i meeskond, [[Nitrous Competitions Racing]], on vahetanud [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] masinatelt [[Ducati|Ducatidele]]. == Sõitjad ja võistkonnad == {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |AJN Steelstock Bimota ! rowspan="2" |[[Bimota]] | align="center" |19 |{{flagicon|ENG}} [[Joe Talbot]] |1 |- | align="center" |30 |{{flagicon|ENG}} [[Max Cook]] |1 |- | rowspan="2" |LEW 8TEN Racing BMW Motorrad ! rowspan="3" |[[BMW]] | align="center" |7 |{{flagicon|ENG}} [[Davey Todd]] | |- | align="center" |60 |{{flagicon|ENG}} [[Peter Hickman]] |1 |- |ROKiT BMW Motorrad British Superbike Race Team | align="center" |17 |{{flagicon|UKR}} [[Illja Mõhhaltšõk]] |1 |- | rowspan="2" |Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati ! rowspan="6" |[[Ducati]] | align="center" |1 |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |1 |- | align="center" |2 |{{flagicon|NIR}} [[Glenn Irwin]] |1 |- |Moto Rapido Racing | align="center" |91 |{{flagicon|ENG}} [[Leon Haslam]] |1 |- |Hager PBM Racing Team | align="center" |45 |{{flagicon|ENG}} [[Scott Redding]] |1 |- |Bathams AJN Racing | align="center" |79 |{{flagicon|ENG}} [[Storm Stacey]] |1 |- |MET fonaCAB Racing Ducati | align="center" |18 |{{flagicon|NIR}} [[Andrew Irwin]] |1 |- | rowspan="2" |Honda Racing UK ! rowspan="11" |[[Honda]] | align="center" |7 |{{flagicon|ENG}} [[Ryan Vickers]] |1 |- | align="center" |22 |{{flagicon|AUS}} [[Jason O'Halloran]] |1 |- | rowspan="2" |DAO Racing Honda | align="center" |14 |{{flagicon|ENG}} [[Lee Jackson]] |1 |- | align="center" |25 |{{flagicon|AUS}} [[Josh Brookes]] |1 |- | rowspan="2" |TAG Racing Honda | align="center" |86 |{{flagicon|ENG}} [[Charlie Nesbitt]] |1 |- | align="center" |89 |{{flagicon|ENG}} [[Fraser Rogers]] |1 |- |NP Racing Honda | align="center" |33 |{{flagicon|ENG}} [[Connor Thompson]] |1 |- |SM Racing Honda | align="center" |5 |{{flagicon|IRE}} [[Richard Kerr]] |1 |- |Whitecliffe CDH Racing Honda | align="center" |23 |{{flagicon|ENG}} [[Luke Hedger]] |1 |- | rowspan="2" |MasterMac Honda | align="center" |15 |{{flagicon|IRE}} [[Eugene McManus]] |1 |- | align="center" |69 |{{flagicon|IRE}} [[Rhys Irwin]] |1 |- |Sencat Racing Yamaha ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | align="center" |21 |{{flagicon|ENG}} [[Christian Iddon]] |1 |- | rowspan="2" |Chesire Mouldings Yamaha | align="center" |11 |{{flagicon|SCO}} [[Rory Skinner]] |1 |- | align="center" |52 |{{flagicon|ENG}} [[Danny Kent]] |1 |- |MCAMS Yamaha | align="center" |28 |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |1 |} == Kalender ja tulemused == {| class="wikitable" style="font-size: 85%" ! colspan="2" |Etapp !Ringrada !Kuupäevad !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond |- ! rowspan="3" |1 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Oulton Park]] | rowspan="3" |3-4 mai |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |[[Nitrous Competitions Racing|Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati]] |- !R2 |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |[[Nitrous Competitions Racing|Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati]] |- !R3 |{{flagicon|ENG}} [[Bradley Ray]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |{{flagicon|ENG}} [[Kyle Ryde]] |[[Nitrous Competitions Racing|Nitrous Coin Nitrous Competitions Racing Ducati]] |- ! rowspan="3" |2 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Donington Park]] | rowspan="3" |16-17 mai | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |3 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|SCO}} [[Knockhill]] | rowspan="3" |20-21 juuni | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |4 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Snettertoni ringrada|Snetterton]] | rowspan="3" |4-5 juuli | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |5 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Brands Hatch]] | rowspan="3" |18-19 juuli | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |6 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Oulton Park]] | rowspan="3" |1-2 august | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |7 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Thruxtoni ringrada|Thruxton]] | rowspan="3" |15-16 ugust | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |8 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Cadwell Park]] | rowspan="3" |30-31 august | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! colspan="8" |''Showdown'' |- ! rowspan="3" |9 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|NED}} [[TT Circuit Assen|Assen]] | rowspan="3" |19-20 september | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! rowspan="3" |10 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Donington Park]] | rowspan="3" |3-4 oktoober | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |- ! colspan="8" |''Showdown''<nowiki/>'i finaal |- ! rowspan="3" |11 !R1 | rowspan="3" |{{flagicon|ENG}} [[Brands Hatch]] | rowspan="3" |17-18 oktoober | | | | |- !R2 | | | | |- !R3 | | | | |} 6xolx9lia2n6amxz2dezh6iq5z9tu8k 0 714510 7147901 2026-05-06T15:49:50Z ~2026-27588-95 228781 Alustasin nimekirja 7147901 wikitext text/x-wiki Jaanus Eensalu Peeter Linnap Aet Ollisaar Vallo Kalamees Jaan Luik Mati Karmin Ants Juske Rene Haljasmäe nevy08i997zo5dvmqgvbz4947y948rc 7147937 7147901 2026-05-06T16:33:45Z Linnapp 81296 7147937 wikitext text/x-wiki Jaanus Eensalu [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi Vallo Kalamees Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski Imat Suumann Jaan Luik Mati Karmin Ants Juske Rene Haljasmäe 5y4go4ubzawwv2l01kpid483o1ra0r8 7147940 7147937 2026-05-06T16:34:28Z Linnapp 81296 7147940 wikitext text/x-wiki Jaanus Eensalu [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski Imat Suumann Jaan Luik Mati Karmin Ants Juske Rene Haljasmäe 55atkk2b196i0woi4aqpk0iwhleumsp 7147941 7147940 2026-05-06T16:34:53Z Linnapp 81296 7147941 wikitext text/x-wiki [[Imat Suumann|Jaanus]] Eensalu [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski Imat Suumann Jaan Luik Mati Karmin Ants Juske Rene Haljasmäe 988ztuejaph3yws5fglfujms6xqu4b8 7147942 7147941 2026-05-06T16:36:19Z Linnapp 81296 7147942 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski [[Imat Suumann]] Jaan Luik Mati Karmin Ants Juske Rene Haljasmäe tsqf4933ywx3uufsrkhccjf2di4lwof 7147943 7147942 2026-05-06T16:38:37Z Linnapp 81296 7147943 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] Mati Karmin Ants Juske Rene Haljasmäe 4gek5kkyjwxc58f5shp3lcxflejgk42 7147944 7147943 2026-05-06T16:39:01Z Linnapp 81296 7147944 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] Ants Juske Rene Haljasmäe 5jk196xq2mggimtxe5theso43hxtbex 7147945 7147944 2026-05-06T16:39:41Z Linnapp 81296 7147945 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] Rene Haljasmäe j49hl85o0hk3svuk68x3mdvfonjqdln 7147946 7147945 2026-05-06T16:40:05Z Linnapp 81296 7147946 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla Rutt Maantoa Helo Tuksam Anne Rudanovski [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] ijkzqvamy797lmuank4yw0foy1f9nv5 7147950 7147946 2026-05-06T16:44:29Z Linnapp 81296 7147950 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] Helo Tuksam Anne Rudanovski [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] ovodb8fjwa7tp0jksx3cexhwswucb16 7147951 7147950 2026-05-06T16:45:05Z Linnapp 81296 7147951 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] Anne Rudanovski [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] ffpo6tjjmee5v8cogvx72e1lkt58jyj 7147954 7147951 2026-05-06T16:45:35Z Linnapp 81296 7147954 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] dqx0tg8pq0npmjfntbbakiqjl8as4z5 7147959 7147954 2026-05-06T16:51:21Z Linnapp 81296 7147959 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] Jaanus Eensalu Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] k3yg6c8ypvhb8j1ssfjecqpbp0d34sp 7147960 7147959 2026-05-06T16:51:51Z Linnapp 81296 7147960 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] q4g95dwlqwqkw88qj3id6bgffptkf88 7147961 7147960 2026-05-06T16:52:36Z Linnapp 81296 7147961 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Vallo Nuust Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] gjm9xtktcnhm01flo2hcfthuwng9d02 7147963 7147961 2026-05-06T16:53:06Z Linnapp 81296 7147963 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] [[Vallo Nuust]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] 4irt8pio8764738o9mlpno8msxvmsmq 7147965 7147963 2026-05-06T16:55:13Z Linnapp 81296 7147965 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] c2nrynkqhzno4205uo3k6dwejgnryrh 7147974 7147965 2026-05-06T17:10:41Z Linnapp 81296 7147974 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] [[Raivo Kelomees]] Marko Kekišev Mart Anderson[https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Ardo Sägi [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] 665zcod9ulv241bfm2butftjzirtu73 7147975 7147974 2026-05-06T17:11:06Z Linnapp 81296 7147975 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] [[Raivo Kelomees]] [[Marko Kekišev]] Mart Anderson[https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Ardo Sägi [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi [[Vallo Kalamees]] Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] c081pajno3701j3u90m19h4i9sricdy 7147980 7147975 2026-05-06T17:15:27Z Linnapp 81296 7147980 wikitext text/x-wiki [[Peeter Linnap]] [[Aet Ollisaar]] [[Raivo Kelomees]] [[Marko Kekišev]] [https://luc.devroye.org/fonts-44765.html Mart Anderson] [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] [[Vallo Kalamees]] [[Imat Suumann]] [[Jaan Luik]] [[Mati Karmin]] [[Ants Juske]] [[Rene Haljasmäe]] Ardo Sägi [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi Are Tralla [[Rutt Maantoa]] [[Heli Tuksam]] [[Anne Rudanovski]] s3855ds1a0ep5x17nmy7wacdkkzs096 7147987 7147980 2026-05-06T17:23:43Z Linnapp 81296 7147987 wikitext text/x-wiki '''Pallase Professorid 2000 -''' Professor Dr. [[Peeter Linnap]] Professor [[Aet Ollisaar]] Professor Dr. [[Raivo Kelomees]] Professor [[Marko Kekišev]] [https://luc.devroye.org/fonts-44765.html Mart Anderson] Kaasprofessor [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Kaasprofessor [[Kaspar Tamsalu]] [[Vallo Kalamees]] [[Imat Suumann]] [[Imat Suumann]] Kaasprofessor [[Jaan Luik]] Professor [[Mati Karmin]] Rektor Dr [[Ants Juske]] Professor [[Rene Haljasmäe]] Ardo Sägi Rektor [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi Are Tralla Professor [[Rutt Maantoa]] Professor [[Heli Tuksam]] Professor [[Anne Rudanovski]] p00me9q1k0qay8ljjrvse9feodcry5v 7147991 7147987 2026-05-06T17:31:02Z Linnapp 81296 7147991 wikitext text/x-wiki === '''Pallase Professorid 2000 -''' === Professor Dr. [[Peeter Linnap]] Professor [[Aet Ollisaar]] Professor Dr. [[Raivo Kelomees]] Professor [[Marko Kekišev]] Professor [[Mati Karmin]] Rektor Dr [[Ants Juske]] Professor [[Rene Haljasmäe]] Professor [[Rutt Maantoa]] Professor [[Heli Tuksam]] Professor [[Anne Rudanovski]] Professor [[Kurmo Konsa]] Kaasprofessor [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Kaasprofessor [[Kaspar Tamsalu]] Kaasprofessor [[Jaan Luik]] === '''Pallase õppejõud''' === [[Vallo Kalamees]] [[Imat Suumann]] [https://luc.devroye.org/fonts-44765.html Mart Anderson] Ardo Sägi Rektor [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi Are Tralla kz4pidohbidqeyc3q84kmftwewuhurw 7148000 7147991 2026-05-06T17:38:28Z Linnapp 81296 7148000 wikitext text/x-wiki === '''Pallase Professorid 2000 -''' === Professor Dr. [[Peeter Linnap]] Professor [[Aet Ollisaar]] Professor Dr. [[Raivo Kelomees]] Professor [[Marko Kekišev]] Professor [[Mati Karmin]] Rektor Dr [[Ants Juske]] Professor [[Rene Haljasmäe]] Professor [[Rutt Maantoa]] Professor [[Heli Tuksam]] Professor [[Anne Rudanovski]] Professor Dr. [[Kurmo Konsa]] Kaasprofessor [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Kaasprofessor [[Kaspar Tamsalu]] Kaasprofessor [[Jaan Luik]] Kaasprofessor [[Sirje Petersen]] === '''Pallase koossseisulised õppejõud''' === [[Vallo Kalamees]] [[Imat Suumann]] [https://luc.devroye.org/fonts-44765.html Mart Anderson] Ardo Sägi Rektor [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi Are Tralla Margus Meinart Pille Johanson Madis Liplap Veiko Klemmer jb6miklv21ss79ltr6alad7es96e3ll 7148011 7148000 2026-05-06T17:43:08Z Linnapp 81296 7148011 wikitext text/x-wiki === '''Pallase Professorid 2000 -''' === Professor Dr. [[Peeter Linnap]] Professor [[Aet Ollisaar]] Professor Dr. [[Raivo Kelomees]] Professor [[Marko Kekišev]] Professor [[Mati Karmin]] Rektor Dr [[Ants Juske]] Professor [[Rene Haljasmäe]] Professor [[Rutt Maantoa]] Professor [[Heli Tuksam]] Professor [[Anne Rudanovski]] Professor Dr. [[Kurmo Konsa]] Kaasprofessor [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Kaasprofessor [[Kaspar Tamsalu]] Kaasprofessor [[Jaan Luik]] Kaasprofessor [[Sirje Petersen]] Kaasprofessor [[Tõnis Paberit]] === '''Pallase koossseisulised õppejõud''' === [[Vallo Kalamees]] [[Imat Suumann]] [https://luc.devroye.org/fonts-44765.html Mart Anderson] Ardo Sägi Rektor [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi Are Tralla Margus Meinart Pille Johanson Madis Liplap Veiko Klemmer Tiit Pähnapuu Mart Männik Andrus Kannel Toomas Kalve Taavi Piibemann p6j489e6k95b9ut2s1sw8y7ftwz01nr 7148024 7148011 2026-05-06T17:57:28Z Linnapp 81296 Kogu esialgse nimekirja loomine 7148024 wikitext text/x-wiki === '''Pallase Professorid 2000 -''' === Professor Dr. [[Peeter Linnap]] Professor [[Aet Ollisaar]] Professor Dr. [[Raivo Kelomees]] Professor [[Marko Kekišev]] Professor [[Mati Karmin]] Professor [[Rene Haljasmäe]] Professor [[Rutt Maantoa]] Professor [[Heli Tuksam]] Professor [[Anne Rudanovski]] Professor Dr. [[Kurmo Konsa]] Professor Kadi Pajupuu Kaasprofessor Kairi Lentsius Kaasprofessor [https://noba.ac/et/kunstnik/jaanus-eensalu/ Jaanus Eensalu] Kaasprofessor [[Kaspar Tamsalu]] Kaasprofessor [[Jaan Luik]] Kaasprofessor [[Sirje Petersen]] Kaasprofessor [[Tõnis Paberit]] === '''Pallase koossseisulised õppejõud''' === [[Vallo Kalamees]] [[Imat Suumann]] [https://luc.devroye.org/fonts-44765.html Mart Anderson] Ardo Sägi Rektor [[Vallo Nuust]] [[Atko Sulhan Remmel]] Jaak Roosi Krista Roosi Are Tralla Margus Meinart Pille Johanson Madis Liplap Veiko Klemmer Tiit Pähnapuu Mart Männik Andrus Kannel Toomas Kalve Taavi Piibemann Rauno Thomas Moss Kristjan Bachman Kristen Jüriväli Ingemar Maasikmäe Anni Vallsalu Kristel Suigussaar Dorel Sabre Liisa Hanvere Mari Triin Kirs Liisi Tamm eudcd5u2hx32z1csymkd30hgb6t6t1i 1 714511 7147916 2026-05-06T16:07:43Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Sellist loendit vaja ei ole. Võib-olla võiks olla selline Kategooria. ~~~~' 7147916 wikitext text/x-wiki Sellist loendit vaja ei ole. Võib-olla võiks olla selline Kategooria. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 19:07 (EEST) piwloappr5bxug1mfujpzhhe8uzrdcl 7147918 7147916 2026-05-06T16:08:05Z Velirand 67997 7147918 wikitext text/x-wiki Sellist loendit vaja ei ole. Võib-olla võiks olla selline kategooria. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 19:07 (EEST) khtu70b0ulxysk2hc3n8iv1cexaqzjy 7147935 7147918 2026-05-06T16:29:15Z Kruusamägi 1530 7147935 wikitext text/x-wiki Sellist loendit vaja ei ole. Võib-olla võiks olla selline kategooria. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 19:07 (EEST) :Nõus. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 19:29 (EEST) 3awyiaa3fa2ji06t8x8cto46m39k5qq 0 714512 7147926 2026-05-06T16:17:12Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physaria didymocarpa'' | pilt = Physaria didymocarpa1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''Physaria didymocarpa'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Põiskõdrake]] ''Physaria'' | liik = '...' 7147926 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Physaria didymocarpa'' | pilt = Physaria didymocarpa1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = ''Physaria didymocarpa'' | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kapsalaadsed]] ''Brassicales'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Põiskõdrake]] ''Physaria'' | liik = '''''Physaria didymocarpa''''' | binaarne = | binaarse_autor = | levikukaart = | sünonüümid = }} '''''Physaria didymocarpa''''' on liik [[ristõielised|ristõieliste]] sugukonnas. ==Välislingid== * {{elurikkus|357000}} [[Kategooria:Ristõielised]] 8ufhclp2k8ti2hvih6sytidsjx1dx04 14 714513 7148058 2026-05-06T19:38:29Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Holland]] [[Kategooria:Arhitektuur riigiti]] [[Kategooria:Euroopa arhitektuur]]' 7148058 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Holland]] [[Kategooria:Arhitektuur riigiti]] [[Kategooria:Euroopa arhitektuur]] rzpof2t9f0ob9yc6csmkdeg3bx4n7qf 0 714514 7148071 2026-05-06T20:35:40Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Ben Johnson | pilt = Ben Johnson 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ben Johnson (2017) | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1961|12|30}} | sünnikoht = [[Falmouth (Jamaica)|Falmouth]], [[Jamaica]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 177 cm | kaal = 75 kg | spordiklubi = Scarborough Optimists | treener = [[Charlie Francis]] | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|1984. aasta suveolümpiamängud|1984 L...' 7148071 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ben Johnson | pilt = Ben Johnson 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ben Johnson (2017) | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1961|12|30}} | sünnikoht = [[Falmouth (Jamaica)|Falmouth]], [[Jamaica]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 177 cm | kaal = 75 kg | spordiklubi = Scarborough Optimists | treener = [[Charlie Francis]] | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#100 meetri jooks|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1985 Pariis]]|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri jooks|60 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Hea Tahte mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Hea Tahte mängud|1986 Moskva]]|100 m}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|100 m}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Pronksmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|200 m}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Hõbemedal|[[1983. aasta suveuniversiaad|1983 Edmonton]]|4 × 100 m teatejooks}} }} '''Benjamin Sinclair Johnson, Jr.''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1961]]) on [[Kanada]] sprinter. Benjamin Johnson sündis [[Falmouth, Jamaica|Falmouthis]] Jamaical ning emigreerus 1976. aastal Kanadasse. Ta kasvas üles [[Toronto]]s ning elas hiljem [[Scarborough, Ontario|Scarborough’]] eeslinnas. Johnson kohtus treener [[Charlie Francis]]ega ning liitus Scarborough Optimistsi kergejõustikuklubiga. Francis oli endine Kanada meister 100 meetri jooksus ning kuulus Kanada koondisse [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el [[München]]is. Johnsoni esimene rahvusvaheline edu saabus [[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Brisbane]]’is, kus ta võitis kaks hõbemedalit. 100 meetri jooksus jäi ta ajaga 10,05 alla šotlasele [[Allan Wells]]ile ning kuulus Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonda, mis saavutas Nigeeria järel teise koha. [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]]es jõudis Johnson 100 meetri jooksu finaali ning võitis ajaga 10,22 [[Carl Lewis]]e ja [[Sam Graddy]] järel pronksmedali. Samuti võitis ta pronksi Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonna koosseisus. 1984. aasta hooaja lõpus püstitas ta [[Zürich]]is Kanada rekordi ajaga 10,12. 1985. aastal alistas Johnson pärast kaheksat järjestikust kaotust esimest korda Carl Lewise. [[1986. aasta Hea Tahte mängud]]el jooksis ta 100 meetrit ajaga 9,95 ning võitis taas Lewise ees. Samal aastal püstitas ta 60 meetri jooksu maailmarekordi ajaga 6,50. [[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Edinburgh]]is võitis ta 100 meetri jooksu ning aitas Kanada teatemeeskonna kuldmedalile. [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Rooma]]s saavutas alistas ta taas Carl Lewise ja püstitas uue maailmarekordi ajaga 9,83. Pärast Rooma maailmameistrivõistlusi sai Johnsonist rahvusvaheline sporditäht ning ta teenis märkimisväärseid summasid sponsorlepingutega<ref name="adriansprints">{{Cite web |title=Interesting Facts about Ben Johnson (Sprinter) |url=http://www.adriansprints.com/2011/06/interesting-facts-about-ben-johnson.html |date=2011-06-07 |access-date=4 May 2026 |website=adriansprints.com |first=Jad |last=Adrian }}</ref>. Ta pälvis Kanada aasta sportlase auhinna Lou Marsh Trophy ning nimetati 1987. aasta [[Associated Press]]i aasta meessportlaseks<ref name="wxyzap">{{Cite web |title=Here's a list of every AP male athlete of the year winner since 1931 |url=https://www.wxyz.com/sports/heres-a-list-of-every-ap-male-athlete-of-the-year-winner-since-1931 |date=2019-12-27 |access-date=4 May 2026 |website=WXYZ 7 News Detroit |language=en }}</ref>. Samal ajal süvenes tema ja Carl Lewise rivaalitsemine, kuna Lewis vihjas avalikult, et Johnsoni edu taga võivad olla keelatud ained<ref name="times">{{Cite news |title=Ambition, naivety and tantalising prospect of inheriting the world |url=https://www.thetimes.com/article/ambition-naivety-and-tantalising-prospect-of-inheriting-the-world-32v6h0c5lzd |date=2003-09-22 |access-date=4 May 2026 |newspaper=The Times |first=Owen |last=Slot }}</ref>. 1988. aastal tabas Johnsonit mitu vigastust, kuid ta jätkas ettevalmistusi [[1988. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Soul]]is. 24. septembril 1988 võitis ta meeste 100 meetri jooksu finaali ning püstitas maailmarekordi ajaga 9,79. Temast sai esimene Kanada sprinter pärast [[Percy Williams]]it, kes võitis olümpiamängudel 100 meetri jooksu. Kolm päeva hiljem teatati aga, et Johnsoni dopinguproov sisaldas keelatud ainet [[stanozolol]]i. Ta diskvalifitseeriti ning temalt võeti nii olümpiakuld kui ka maailmarekord<ref name="siloser">{{Cite magazine |title=The Loser |url=https://vault.si.com/vault/1988/10/03/the-loser |date=1988-10-03 |access-date=4 May 2026 |magazine=Sports Illustrated |first1=William Oscar |last1=Johnson |first2=Kenny |last2=Moore }}</ref>. Hiljem tunnistas Johnson steroidide kasutamist ka 1987. aasta maailmarekordi püstitamisel<ref name="cnn1988">{{Cite news |title=Hero or villain? Ben Johnson and the dirtiest race in history |url=https://edition.cnn.com/2012/07/23/sport/olympics-2012-ben-johnson-seoul-1988-dirtiest-race/index.html |access-date=4 May 2026 |agency=CNN }}</ref>. Juhtum tõi kaasa ulatusliku rahvusvahelise skandaali ning 1988. aasta olümpia 100 meetri finaali on nimetatud ka „ajaloo räpaseimaks jooksuks“<ref name="eurosport1988">{{Cite web |title=Why the Men's 1988 100m Olympic Final Has Serious Competition for 'Dirtiest Race in History' Tag |url=https://www.eurosport.com/athletics/london-1500-stakes-claim-as-dirtiest-race_sto5693335/story.shtml |date=2016-07-21 |access-date=4 May 2026 |website=Eurosport }}</ref><ref name="sportsintegrity">{{Cite web |title=The dirtiest race in history? |url=https://www.sportsintegrityinitiative.com/the-dirtiest-race-in-history/ |date=2016-03-07 |access-date=4 May 2026 |website=Sports Integrity Initiative |first=Isabelle |last=Westbury }}</ref>. Pärast olümpiat moodustati Kanadas komisjon, mis uuris dopingukasutust tippspordis. Johnson tunnistas uurimise käigus, et oli tarvitanud steroide alates 1981. aastast. Tema treener Charlie Francis väitis, et keelatud ainete kasutamine oli tollases tippsprindis laialt levinud.<ref name="speedtrap">{{Cite book |title=Speed Trap |url=https://archive.org/details/speedtrapinsideb00fran |year=1991 |publisher=St. Martins Press |isbn=0-312-04877-7 |first=Charlie |last=Francis |url-access=registration }}</ref> Pärast võistluskeelu lõppu üritas Johnson 1991. aastal sporti naasta ning pääses ka Kanada koondisse [[1992. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Barcelona]]s, kuid ei jõudnud 100 meetri jooksu finaali. 1993. aastal andis ta taas positiivse dopinguproovi ning [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] määras talle eluaegse võistluskeelu. 1990. aastate lõpus töötas Johnson lühikest aega [[Liibüa]] juhi [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] poja [[Al-Saadi Gaddafi]] personaaltreenerina. Ta tegutses ka [[Argentina]] jalgpalluri [[Diego Maradona]] treenerina ning osales heategevusüritustel<ref name="maradonarehab">{{Cite news |title=Maradona To Undergo Rehab |url=https://www.cbsnews.com/news/maradona-to-undergo-rehab/ |date=2009-02-11 |access-date=4 May 2026 |newspaper=CBS News }}</ref>. 2010. aastal avaldas Johnson autobiograafia „Seoul to Soul“<ref name="ewingrivalry">{{Cite news |title=Johnson and spiritual guru recount rivalry's ancient roots |url=https://www.thestar.com/sports/olympics/article/900909--johnson-and-spiritual-guru-recount-rivalry-s-ancient-roots?bn=1 |date=2010-12-02 |access-date=4 May 2026 |newspaper=Canadian Press |first=Lori |last=Ewing }}</ref>. Ta elab [[Markham (Ontario)|Markhamis]]<ref name="subbanjohnson">{{Cite news |title=Subban training with Ben Johnson |url=https://www.tsn.ca/talent/subban-training-with-ben-johnson-1.338428 |date=2015-07-30 |access-date=4 May 2026 |newspaper=TSN }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA: Johnson, Ben}} [[Kategooria:Kanada jooksjad]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Doping]] ov5bgq5szkwswtf0obcg4awkdv51exe 7148073 7148071 2026-05-06T20:37:57Z Sjur 66496 7148073 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ben Johnson | pilt = Ben Johnson 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ben Johnson (2017) | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1961|12|30}} | sünnikoht = [[Falmouth (Jamaica)|Falmouth]], [[Jamaica]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 177 cm | kaal = 75 kg | spordiklubi = Scarborough Optimists | treener = [[Charlie Francis]] | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#100 meetri jooks|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1985 Pariis]]|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri jooks|60 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Hea Tahte mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Hea Tahte mängud|1986 Moskva]]|100 m}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|100 m}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Pronksmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|200 m}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Hõbemedal|[[1983. aasta suveuniversiaad|1983 Edmonton]]|4 × 100 m teatejooks}} }} '''Benjamin Sinclair Johnson Jr.''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1961]]) on [[Kanada]] sprinter. Benjamin Johnson sündis [[Falmouth, Jamaica|Falmouthis]] Jamaical ning emigreerus 1976. aastal Kanadasse. Ta kasvas üles [[Toronto]]s ning elas hiljem [[Scarborough, Ontario|Scarborough’]] eeslinnas. Johnson kohtus treener [[Charlie Francis]]ega ning liitus Scarborough Optimistsi kergejõustikuklubiga. Francis oli endine Kanada meister 100 meetri jooksus ning kuulus Kanada koondisse [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el [[München]]is. Johnsoni esimene rahvusvaheline edu saabus [[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Brisbane]]’is, kus ta võitis kaks hõbemedalit. 100 meetri jooksus jäi ta ajaga 10,05 alla šotlasele [[Allan Wells]]ile ning kuulus Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonda, mis saavutas Nigeeria järel teise koha. [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]]es jõudis Johnson 100 meetri jooksu finaali ning võitis ajaga 10,22 [[Carl Lewis]]e ja [[Sam Graddy]] järel pronksmedali. Samuti võitis ta pronksi Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonna koosseisus. 1984. aasta hooaja lõpus püstitas ta [[Zürich]]is Kanada rekordi ajaga 10,12. 1985. aastal alistas Johnson pärast kaheksat järjestikust kaotust esimest korda Carl Lewise. [[1986. aasta Hea Tahte mängud]]el jooksis ta 100 meetrit ajaga 9,95 ning võitis taas Lewise ees. Samal aastal püstitas ta 60 meetri jooksu maailmarekordi ajaga 6,50. [[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Edinburgh]]is võitis ta 100 meetri jooksu ning aitas Kanada teatemeeskonna kuldmedalile. [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Rooma]]s saavutas alistas ta taas Carl Lewise ja püstitas uue maailmarekordi ajaga 9,83. Pärast Rooma maailmameistrivõistlusi sai Johnsonist rahvusvaheline sporditäht ning ta teenis märkimisväärseid summasid sponsorlepingutega<ref name="adriansprints">{{Cite web |title=Interesting Facts about Ben Johnson (Sprinter) |url=http://www.adriansprints.com/2011/06/interesting-facts-about-ben-johnson.html |date=2011-06-07 |access-date=4 May 2026 |website=adriansprints.com |first=Jad |last=Adrian }}</ref>. Ta pälvis Kanada aasta sportlase auhinna Lou Marsh Trophy ning nimetati 1987. aasta [[Associated Press]]i aasta meessportlaseks<ref name="wxyzap">{{Cite web |title=Here's a list of every AP male athlete of the year winner since 1931 |url=https://www.wxyz.com/sports/heres-a-list-of-every-ap-male-athlete-of-the-year-winner-since-1931 |date=2019-12-27 |access-date=4 May 2026 |website=WXYZ 7 News Detroit |language=en }}</ref>. Samal ajal süvenes tema ja Carl Lewise rivaalitsemine, kuna Lewis vihjas avalikult, et Johnsoni edu taga võivad olla keelatud ained<ref name="times">{{Cite news |title=Ambition, naivety and tantalising prospect of inheriting the world |url=https://www.thetimes.com/article/ambition-naivety-and-tantalising-prospect-of-inheriting-the-world-32v6h0c5lzd |date=2003-09-22 |access-date=4 May 2026 |newspaper=The Times |first=Owen |last=Slot }}</ref>. 1988. aastal tabas Johnsonit mitu vigastust, kuid ta jätkas ettevalmistusi [[1988. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Soul]]is. 24. septembril 1988 võitis ta meeste 100 meetri jooksu finaali ning püstitas maailmarekordi ajaga 9,79. Temast sai esimene Kanada sprinter pärast [[Percy Williams]]it, kes võitis olümpiamängudel 100 meetri jooksu. Kolm päeva hiljem teatati aga, et Johnsoni dopinguproov sisaldas keelatud ainet [[stanozolol]]i. Ta diskvalifitseeriti ning temalt võeti nii olümpiakuld kui ka maailmarekord<ref name="siloser">{{Cite magazine |title=The Loser |url=https://vault.si.com/vault/1988/10/03/the-loser |date=1988-10-03 |access-date=4 May 2026 |magazine=Sports Illustrated |first1=William Oscar |last1=Johnson |first2=Kenny |last2=Moore }}</ref>. Hiljem tunnistas Johnson steroidide kasutamist ka 1987. aasta maailmarekordi püstitamisel<ref name="cnn1988">{{Cite news |title=Hero or villain? Ben Johnson and the dirtiest race in history |url=https://edition.cnn.com/2012/07/23/sport/olympics-2012-ben-johnson-seoul-1988-dirtiest-race/index.html |access-date=4 May 2026 |agency=CNN }}</ref>. Juhtum tõi kaasa ulatusliku rahvusvahelise skandaali ning 1988. aasta olümpia 100 meetri finaali on nimetatud ka „ajaloo räpaseimaks jooksuks“<ref name="eurosport1988">{{Cite web |title=Why the Men's 1988 100m Olympic Final Has Serious Competition for 'Dirtiest Race in History' Tag |url=https://www.eurosport.com/athletics/london-1500-stakes-claim-as-dirtiest-race_sto5693335/story.shtml |date=2016-07-21 |access-date=4 May 2026 |website=Eurosport }}</ref><ref name="sportsintegrity">{{Cite web |title=The dirtiest race in history? |url=https://www.sportsintegrityinitiative.com/the-dirtiest-race-in-history/ |date=2016-03-07 |access-date=4 May 2026 |website=Sports Integrity Initiative |first=Isabelle |last=Westbury }}</ref>. Pärast olümpiat moodustati Kanadas komisjon, mis uuris dopingukasutust tippspordis. Johnson tunnistas uurimise käigus, et oli tarvitanud steroide alates 1981. aastast. Tema treener Charlie Francis väitis, et keelatud ainete kasutamine oli tollases tippsprindis laialt levinud.<ref name="speedtrap">{{Cite book |title=Speed Trap |url=https://archive.org/details/speedtrapinsideb00fran |year=1991 |publisher=St. Martins Press |isbn=0-312-04877-7 |first=Charlie |last=Francis |url-access=registration }}</ref> Pärast võistluskeelu lõppu üritas Johnson 1991. aastal sporti naasta ning pääses ka Kanada koondisse [[1992. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Barcelona]]s, kuid ei jõudnud 100 meetri jooksu finaali. 1993. aastal andis ta taas positiivse dopinguproovi ning [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] määras talle eluaegse võistluskeelu. 1990. aastate lõpus töötas Johnson lühikest aega [[Liibüa]] juhi [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] poja [[Al-Saadi Gaddafi]] personaaltreenerina. Ta tegutses ka [[Argentina]] jalgpalluri [[Diego Maradona]] treenerina ning osales heategevusüritustel<ref name="maradonarehab">{{Cite news |title=Maradona To Undergo Rehab |url=https://www.cbsnews.com/news/maradona-to-undergo-rehab/ |date=2009-02-11 |access-date=4 May 2026 |newspaper=CBS News }}</ref>. 2010. aastal avaldas Johnson autobiograafia „Seoul to Soul“<ref name="ewingrivalry">{{Cite news |title=Johnson and spiritual guru recount rivalry's ancient roots |url=https://www.thestar.com/sports/olympics/article/900909--johnson-and-spiritual-guru-recount-rivalry-s-ancient-roots?bn=1 |date=2010-12-02 |access-date=4 May 2026 |newspaper=Canadian Press |first=Lori |last=Ewing }}</ref>. Ta elab [[Markham (Ontario)|Markhamis]]<ref name="subbanjohnson">{{Cite news |title=Subban training with Ben Johnson |url=https://www.tsn.ca/talent/subban-training-with-ben-johnson-1.338428 |date=2015-07-30 |access-date=4 May 2026 |newspaper=TSN }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA: Johnson, Ben}} [[Kategooria:Kanada jooksjad]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Doping]] rpf45v6myqhv3yiogujv0s1iv5puwe3 7148074 7148073 2026-05-06T20:38:51Z Sjur 66496 7148074 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ben Johnson | pilt = Ben Johnson 2017 (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Ben Johnson (2017) | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1961|12|30}} | sünnikoht = [[Falmouth (Jamaica)|Falmouth]], [[Jamaica]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 177 cm | kaal = 75 kg | spordiklubi = Scarborough Optimists | treener = [[Charlie Francis]] | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#100 meetri jooks|100 m]]}} {{Pronksmedal|[[1984. aasta suveolümpiamängud|1984 Los Angeles]]|[[1984. aasta suveolümpiamängud#4 × 100 meetri teatejooks|4 × 100 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1985 Pariis]]|[[1985. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri jooks|60 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Hea Tahte mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Hea Tahte mängud|1986 Moskva]]|100 m}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|100 m}} {{Kuldmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|100 m}} {{Hõbemedal|[[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1982 Brisbane]]|4 × 100 m teatejooks}} {{Pronksmedal|[[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|1986 Edinburgh]]|200 m}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Hõbemedal|[[1983. aasta suveuniversiaad|1983 Edmonton]]|4 × 100 m teatejooks}} }} '''Benjamin Sinclair Johnson Jr.''' (sündinud [[30. detsember|30. detsembril]] [[1961]]) on [[Kanada]] sprinter. Benjamin Johnson sündis [[Falmouth, Jamaica|Falmouthis]] Jamaical ning emigreerus 1976. aastal Kanadasse. Ta kasvas üles [[Toronto]]s ning elas hiljem [[Scarborough (Ontario)|Scarborough’]] eeslinnas. Johnson kohtus treener [[Charlie Francis]]ega ning liitus Scarborough Optimistsi kergejõustikuklubiga. Francis oli endine Kanada meister 100 meetri jooksus ning kuulus Kanada koondisse [[1972. aasta suveolümpiamängud]]el [[München]]is. Johnsoni esimene rahvusvaheline edu saabus [[1982. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Brisbane]]’is, kus ta võitis kaks hõbemedalit. 100 meetri jooksus jäi ta ajaga 10,05 alla šotlasele [[Allan Wells]]ile ning kuulus Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonda, mis saavutas Nigeeria järel teise koha. [[1984. aasta suveolümpiamängud]]el [[Los Angeles]]es jõudis Johnson 100 meetri jooksu finaali ning võitis ajaga 10,22 [[Carl Lewis]]e ja [[Sam Graddy]] järel pronksmedali. Samuti võitis ta pronksi Kanada 4 × 100 meetri teatejooksu võistkonna koosseisus. 1984. aasta hooaja lõpus püstitas ta [[Zürich]]is Kanada rekordi ajaga 10,12. 1985. aastal alistas Johnson pärast kaheksat järjestikust kaotust esimest korda Carl Lewise. [[1986. aasta Hea Tahte mängud]]el jooksis ta 100 meetrit ajaga 9,95 ning võitis taas Lewise ees. Samal aastal püstitas ta 60 meetri jooksu maailmarekordi ajaga 6,50. [[1986. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Edinburgh]]is võitis ta 100 meetri jooksu ning aitas Kanada teatemeeskonna kuldmedalile. [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Rooma]]s saavutas alistas ta taas Carl Lewise ja püstitas uue maailmarekordi ajaga 9,83. Pärast Rooma maailmameistrivõistlusi sai Johnsonist rahvusvaheline sporditäht ning ta teenis märkimisväärseid summasid sponsorlepingutega<ref name="adriansprints">{{Cite web |title=Interesting Facts about Ben Johnson (Sprinter) |url=http://www.adriansprints.com/2011/06/interesting-facts-about-ben-johnson.html |date=2011-06-07 |access-date=4 May 2026 |website=adriansprints.com |first=Jad |last=Adrian }}</ref>. Ta pälvis Kanada aasta sportlase auhinna Lou Marsh Trophy ning nimetati 1987. aasta [[Associated Press]]i aasta meessportlaseks<ref name="wxyzap">{{Cite web |title=Here's a list of every AP male athlete of the year winner since 1931 |url=https://www.wxyz.com/sports/heres-a-list-of-every-ap-male-athlete-of-the-year-winner-since-1931 |date=2019-12-27 |access-date=4 May 2026 |website=WXYZ 7 News Detroit |language=en }}</ref>. Samal ajal süvenes tema ja Carl Lewise rivaalitsemine, kuna Lewis vihjas avalikult, et Johnsoni edu taga võivad olla keelatud ained<ref name="times">{{Cite news |title=Ambition, naivety and tantalising prospect of inheriting the world |url=https://www.thetimes.com/article/ambition-naivety-and-tantalising-prospect-of-inheriting-the-world-32v6h0c5lzd |date=2003-09-22 |access-date=4 May 2026 |newspaper=The Times |first=Owen |last=Slot }}</ref>. 1988. aastal tabas Johnsonit mitu vigastust, kuid ta jätkas ettevalmistusi [[1988. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Soul]]is. 24. septembril 1988 võitis ta meeste 100 meetri jooksu finaali ning püstitas maailmarekordi ajaga 9,79. Temast sai esimene Kanada sprinter pärast [[Percy Williams]]it, kes võitis olümpiamängudel 100 meetri jooksu. Kolm päeva hiljem teatati aga, et Johnsoni dopinguproov sisaldas keelatud ainet [[stanozolol]]i. Ta diskvalifitseeriti ning temalt võeti nii olümpiakuld kui ka maailmarekord<ref name="siloser">{{Cite magazine |title=The Loser |url=https://vault.si.com/vault/1988/10/03/the-loser |date=1988-10-03 |access-date=4 May 2026 |magazine=Sports Illustrated |first1=William Oscar |last1=Johnson |first2=Kenny |last2=Moore }}</ref>. Hiljem tunnistas Johnson steroidide kasutamist ka 1987. aasta maailmarekordi püstitamisel<ref name="cnn1988">{{Cite news |title=Hero or villain? Ben Johnson and the dirtiest race in history |url=https://edition.cnn.com/2012/07/23/sport/olympics-2012-ben-johnson-seoul-1988-dirtiest-race/index.html |access-date=4 May 2026 |agency=CNN }}</ref>. Juhtum tõi kaasa ulatusliku rahvusvahelise skandaali ning 1988. aasta olümpia 100 meetri finaali on nimetatud ka „ajaloo räpaseimaks jooksuks“<ref name="eurosport1988">{{Cite web |title=Why the Men's 1988 100m Olympic Final Has Serious Competition for 'Dirtiest Race in History' Tag |url=https://www.eurosport.com/athletics/london-1500-stakes-claim-as-dirtiest-race_sto5693335/story.shtml |date=2016-07-21 |access-date=4 May 2026 |website=Eurosport }}</ref><ref name="sportsintegrity">{{Cite web |title=The dirtiest race in history? |url=https://www.sportsintegrityinitiative.com/the-dirtiest-race-in-history/ |date=2016-03-07 |access-date=4 May 2026 |website=Sports Integrity Initiative |first=Isabelle |last=Westbury }}</ref>. Pärast olümpiat moodustati Kanadas komisjon, mis uuris dopingukasutust tippspordis. Johnson tunnistas uurimise käigus, et oli tarvitanud steroide alates 1981. aastast. Tema treener Charlie Francis väitis, et keelatud ainete kasutamine oli tollases tippsprindis laialt levinud.<ref name="speedtrap">{{Cite book |title=Speed Trap |url=https://archive.org/details/speedtrapinsideb00fran |year=1991 |publisher=St. Martins Press |isbn=0-312-04877-7 |first=Charlie |last=Francis |url-access=registration }}</ref> Pärast võistluskeelu lõppu üritas Johnson 1991. aastal sporti naasta ning pääses ka Kanada koondisse [[1992. aasta suveolümpiamängud]]eks [[Barcelona]]s, kuid ei jõudnud 100 meetri jooksu finaali. 1993. aastal andis ta taas positiivse dopinguproovi ning [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]] määras talle eluaegse võistluskeelu. 1990. aastate lõpus töötas Johnson lühikest aega [[Liibüa]] juhi [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] poja [[Al-Saadi Gaddafi]] personaaltreenerina. Ta tegutses ka [[Argentina]] jalgpalluri [[Diego Maradona]] treenerina ning osales heategevusüritustel<ref name="maradonarehab">{{Cite news |title=Maradona To Undergo Rehab |url=https://www.cbsnews.com/news/maradona-to-undergo-rehab/ |date=2009-02-11 |access-date=4 May 2026 |newspaper=CBS News }}</ref>. 2010. aastal avaldas Johnson autobiograafia „Seoul to Soul“<ref name="ewingrivalry">{{Cite news |title=Johnson and spiritual guru recount rivalry's ancient roots |url=https://www.thestar.com/sports/olympics/article/900909--johnson-and-spiritual-guru-recount-rivalry-s-ancient-roots?bn=1 |date=2010-12-02 |access-date=4 May 2026 |newspaper=Canadian Press |first=Lori |last=Ewing }}</ref>. Ta elab [[Markham (Ontario)|Markhamis]]<ref name="subbanjohnson">{{Cite news |title=Subban training with Ben Johnson |url=https://www.tsn.ca/talent/subban-training-with-ben-johnson-1.338428 |date=2015-07-30 |access-date=4 May 2026 |newspaper=TSN }}</ref>. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{commonscat}} {{JÄRJESTA: Johnson, Ben}} [[Kategooria:Kanada jooksjad]] [[Kategooria:Sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] [[Kategooria:Doping]] himlgw1yal2blzyhvwyp8jyqyhtg13p 0 714515 7148072 2026-05-06T20:37:13Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Ben Johnson (sprinter)]] 7148072 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ben Johnson (sprinter)]] k1vc97y79ik8xasnzrtve8dz4b7mqla 0 714516 7148075 2026-05-06T20:39:22Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Ben Johnson (sprinter)]] 7148075 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ben Johnson (sprinter)]] k1vc97y79ik8xasnzrtve8dz4b7mqla 0 714517 7148076 2026-05-06T20:39:46Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Ben Johnson (sprinter)]] 7148076 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ben Johnson (sprinter)]] k1vc97y79ik8xasnzrtve8dz4b7mqla 0 714518 7148082 2026-05-06T20:58:37Z Torusiil 205075 Uus lehekülg: ''''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Ac...' 7148082 wikitext text/x-wiki '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|608px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] o4k23d377lssoc446o9uoiyh36bt7es 7148088 7148082 2026-05-06T21:07:38Z Torusiil 205075 pildi suurus 7148088 wikitext text/x-wiki '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|406px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit. <ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] 97jqwi5tm4y551fxeikj31zz9lgngz2 7148095 7148088 2026-05-06T21:15:28Z Torusiil 205075 7148095 wikitext text/x-wiki '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|406px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit.<ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega, kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''..."<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime..."<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] sbxq513fnsaqu0cdxyg8qxdqxgzbnyy 7148096 7148095 2026-05-06T21:27:16Z Torusiil 205075 Näidete lisamine. 7148096 wikitext text/x-wiki '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|406px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit.<ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. [[Ladina kiri|Ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] sagedase puudumise või puudujääkide tõttu toimub elektrooniline kirja- ja sõnumivahetus sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|Artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega (nt "I know when we touch '''[the/a]''' money issue it can be very controversial."), kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil (nt "They have to know '''the''' English.").<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *Ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''...".<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime...".<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] 076ldfv6lfqdqzp4ncvsg9w6jak9wuz 7148099 7148096 2026-05-06T21:47:16Z Torusiil 205075 Eemaldasin topeltinfo. 7148099 wikitext text/x-wiki '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|406px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit.<ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Märkimisväärne osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äritegevuses ja teabe hankimisel.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|Artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega (nt "I know when we touch '''[the/a]''' money issue it can be very controversial."), kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil (nt "They have to know '''the''' English.").<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *Ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''...".<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime...".<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] ppe8nneeibc7lqt6cikore7okmaoaze 7148101 7148099 2026-05-06T21:50:02Z Torusiil 205075 7148101 wikitext text/x-wiki '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') viitab [[inglise keel]]e kasutamisele peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|406px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit.<ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|Artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega (nt "I know when we touch '''[the/a]''' money issue it can be very controversial."), kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil (nt "They have to know '''the''' English.").<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *Ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''...".<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime...".<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] 1lovi66z97t0aowexfa11gxcszowapf 7148255 7148101 2026-05-07T08:24:56Z Velirand 67997 7148255 wikitext text/x-wiki '''[[Inglise keel]] kui ''[[lingua franca]]''''' ('''ILF''', ingl ''English as a Lingua Franca, ELF'') on [[inglise keel]]e kasutamine peamise suhtlusvahendina eri [[emakeel]]ega kõnelejate vahel.<ref name="Fatimah">Jeharsae, F., Chaweewan, T., & Boonsuk, Y. (2024). Is Non-Standard English a “Broken Language” or “Linguistic Innovation?” Exploring Higher Education ELF Linguistic Features in Thailand’s Deep South. ''LEARN Journal: Language Education and Acquisition Research Network, 17''(1), 489–513. ''(inglise keeles)''</ref> Inglise keelt emakeelena kõneleja ei ole sellistes suhtlusolukordades alati osaline. Suur osa maailma elanikkonnast kasutab inglise keelt hariduses, äris ja teabe hankimisel.<ref name="Cook">Cook, G. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)''</ref> [[Fail:English language distribution.svg|thumb|406px|Inglise keele staatus piirkonniti (tumesinisega tähistatud alad, kus see on enamuse emakeel ning helesinisega alad, kus see on ametlik keel, kuid mitte enamuse emakeel).]] Ülemaailmselt on inglise keele kõnelejaid ligikaudu 1,5 miljardit, neist [[emakeel]]ena kõnelejaid 371,6 miljonit ning teise keelena kõnelejaid 1,1 miljardit.<ref name="Ethnologue">[https://www.ethnologue.com/language/eng/ Ethnologue.] Eberhard, D. M.; Simons, G. F.; Fennig, C. D. (2026). Ethnologue: The Languages of the World. Twenty-Ninth Edition. Saadaval: https://www.ethnologue.com/. Vaadatud 27.03.2026. ''(inglise keeles)''</ref> == Kujunemine == Inglise keel on saavutanud teistest rahvusvahelises suhtluses kasutatavatest keeltest eristuva rolli.<ref name="Cook"></ref> Ajalooliselt on inglise keele levik tugevalt seotud [[kolonialism|koloniaalvallutuste]] ja [[Briti impeerium]]i laienemisega.<ref name="Columbia">British Empire. (2021). Columbia Electronic Encyclopedia, 6th Edition, 1–3. ''(inglise keeles)''</ref> === Üleilmastumine === [[Globaliseerumine|Üleilmastumine]] on nii inglise keele leviku põhjus kui ka tagajärg.<ref name="Cook"></ref><ref name="Griffiths">Griffiths, A. (2025). English Language Teaching and National Identity: Suggestions for Future Research. ''MEXTESOL Journal, 49''(2) ''(inglise keeles)''</ref> Alates 20. sajandi lõpust on inglise keele levik veelgi kiirenenud tiheneva [[kultuurivahetus]]e tõttu. Ingliskeelset [[meedia]]t ([[teleseriaal|telesarjad]], [[film]]id, [[muusika]] jm) tarbitakse ka paljudes riikides, kus inglise keel ei ole [[ametlik keel|ametliku keele]] staatuses.<ref name="Cook"></ref> == Kasutusvaldkonnad == Inglise keele kasutamise ja õpetamise vastu on suur poliitiline, akadeemiline, kaubanduslik ja isiklik huvi. Märkimisväärsele osale maailma elanikkonnast on inglise keele omandamine ja kasutamine esmavajalik ning see on kujunenud loomulikuks osaks nende igapäevaelust. Sageli on inglise keele oskus oluline ka elatise tagamisel.<ref name="Cook"></ref> Internetisuhtluses on inglise keel valdav keel. Elektrooniline kirja- ning sõnumivahetus toimub sageli inglise keeles ka siis, kui osapooled räägivad mõnda muud ühist keelt. Tihti on põhjuseks [[ladina kiri|ladina kirjast]] erinevate [[Kiri (keeleteadus)|kirjasüsteemidega]] ühilduva [[tarkvara]] puudumine või selle puudujäägid.<ref name="Cook"></ref> Inglise keelt õpetatakse peamise [[võõrkeel]]ena peaaegu igas riigis.<ref name="Cook"></ref>Tänapäeval on inglise keel peamine akadeemiliste tekstide (artiklite, raamatute) avaldamise keel.<ref name="Soler">Soler, J. (2020). Linguistic Injustice and Global English: Some Notes From Its Role in Academic Publishing. ''Nordic Journal of English Studies, 19''(3), 35–46. https://doi.org/10.35360/njes.575 ''(inglise keeles)''</ref> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], kus inglise keel on peamise suhtluskeele staatuses, laienevast mõjust tulenev [[korporatsioon|suurkorporatsioonide]] esiletõus kindlustab inglise keele jätkuva kasutuse äritegevuse peamise suhtluskeelena.<ref name="Cook"></ref> == Eripärad == Inglise keelt ''lingua franca''na kasutajad ei püüdle ilmtingimata normipärase keelekasutuse ega kindla keelevariandi (ingl ''variety'') poole. ILF-suhtluses esineb tihti [[koodivahetus]]t. Emakeelsed kõnelejad ei ole tingimata pädevad inglise keelt ''lingua franca'''na kasutama, kuna see eeldab kohati teisi [[Keelenorm|norme]] ning keelekasutuse kohandamist vastavalt suhtlusolukorrale. Mõistetavus ja selgus on rahvusvahelises suhtluses olulisemal kohal.<ref name="Cook"></ref> Mõned sageli esinevad tunnusjooned: *[[Artikkel (abisõna)|Artiklite]] väiksem esinemissagedus võrreldes normitud keelega (nt "I know when we touch '''[the/a]''' money issue it can be very controversial."), kuid lisaks ka eelistus lisada artikkel rõhuasetuse eesmärgil (nt "They have to know '''the''' English.").<ref name="Cogo">Cogo, A., & Dewey, M. (2006). Efficiency in ELF Communication: From Pragmatic Motives to Lexico-grammatical Innovation. Nordic Journal of English Studies, 5(S2), 59–93. https://doi.org/10.35360/njes.12''(inglise keeles)'' </ref> *Ülemäärane [[eessõna]]de kasutus, nt "We have to study '''about'''...".<ref name="Cogo"></ref><ref name="Fatimah"></ref> *''-s'' [[sufiks|järelliite]] puudumine [[öeldis]]e [[ainsus]]e kolmandas [[Pööre (keeleteadus)|pöördes]] (ingl k ''zero suffix'' ehk ''3rd person singular zero''), nt "If somebody '''do''' a very severe crime...".<ref name="Cogo"></ref> == Mõju == ILF-i esiletõus mõjutab nii emakeelseid kõnelejaid kui ka inglise keelt teise keelena kõnelejaid. Teiste maailmakeelte (nt [[vene keel|vene]] ja [[prantsuse keel]]e) roll on seoses ILF-i levikuga oluliselt vähenenud. Inglise keele [[Globaliseerumine|üleilmastumine]] võib kaasa aidata väiksema kasutajaskonnaga keelte hääbumisele ja kadumisele.<ref name="Cook"></ref> Pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] on mitmed endised Briti koloniaalvaldused püüdnud tugevdada oma iseseisvat staatust just inglise keele tähtsuse vähendamise teel, asendades selle kui oma endiste valitsejate keele mõne [[põliskeel]]ega. Poliitilise sammuna on see saanud pigem positiivset vastukaja, samas oli inglise keel juba tõhus suhtlusvahend erinevate [[etnos|etniliste rühmade]] vahel. Riikides, kus on paralleelselt kasutusel mitu suuremat põliskeelt, on ühe põliskeele teisele eelistamine tekitanud konflikte ja ühiskondlikke rahutusi.<ref name="seen">Sowden, C. (2012). ELF on a mushroom: The overnight growth in English as a Lingua Franca. ''ELT Journal, 66''(1), 89–96. https://doi.org/10.1093/elt/ccr024 ''(inglise keeles)''</ref> ILF-i levik on mõjutanud nii keeleõppijate koosseisu kui ka [[keeleõpe|keeleõppe]] metoodikat. Inglise keele õpetamisega on seotud nii emakeelsed kui ka võõrkeelsed kõnelejad.<ref name="Cook"></ref> === Inglise keel Eestis === Inglise keel on [[Eesti]]s enim räägitav võõrkeel. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]] sagenesid keelekontaktid inglise keelega, kusjuures suur osatähtsus on selles internetisuhtlusel.<ref name="Estonglish">Verschik, A., & Kask, H. (2023). English Discourse Markers in Estonian-English Bilingual Blogs and Vlogs. ''Linguistica Uralica, 59''(2), 83–99. https://dx.doi.org/10.3176/lu.2023.2.02 ''(inglise keeles)''</ref> Igapäevasuhtluses ilmneb eesti-inglise segakeel ehk ''[[estonglish]]''.<ref name="Novaator">Ojamets, I. (Toim). (29.06.2020). Miks me kõneleme estonglishit? Novaator. Vaadatud 10.04.2026. https://novaator.err.ee/1107052/miks-me-koneleme-estonglishit</ref> Enim kasutatakse erilise tähendusega ingliskeelseid sõnu ning väljendeid, millele on spontaanses vestluses raske leida täpset emakeelset vastet. Sageli esineb ka suhtlust suunavaid diskursuspartikleid (nt ''anyway'') ning tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu (nt [[vandumine|vandesõnad]]).<ref name="Estonglish"></ref> Lisaks on [[eesti keel]]de juurde tulnud uusi otsetõlkelisi väljendeid<ref name="Estonglish"></ref>, nt "minu paha" (ingl ''my bad''). == Vaata ka == *[[Inglise keel]] *''[[Lingua franca]]'' *[[Globaliseerumine]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Cook, Guy. (2003). Applied Linguistics. Oxford: Oxford University Press. ''(inglise keeles)'' {{JÄRJESTA:Inglise keel kui ''lingua franca''}} [[Kategooria:Inglise keel]] [[Kategooria:Keeleteadus]] sazyw9vwunb1wcj24n5mfpu3w0vwcyx 3 714519 7148083 2026-05-06T20:59:27Z Torusiil 205075 /* Vormistus */ uus alaosa 7148083 wikitext text/x-wiki == Vormistus == test [[Kasutaja:Torusiil|Torusiil]] ([[Kasutaja arutelu:Torusiil|arutelu]]) 6. mai 2026, kell 23:59 (EEST) bj1jik6qtug4d4ylqn95a8mfzdlyxup 0 714520 7148084 2026-05-06T20:59:59Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Neeroeteren | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Neeroeteren | nimi2_keel = limburgi | nimi2 = Nerotere | pilt = Kerkneeroeteren 28-02-2007 14-18-30.jpg | pildiallkiri = Sint Lambertuskerk | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason ville be Neeroeteren.svg | vapi_link = | pindala = 32,69 | elanikke = 9940 | asendikaart = Belgia }} '''Neeroeteren''' (limburgi keeles '''Nerotere''') on küla [[Belgia]]s Limburgi provints (Belgia)|Limb...' 7148084 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neeroeteren | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Neeroeteren | nimi2_keel = limburgi | nimi2 = Nerotere | pilt = Kerkneeroeteren 28-02-2007 14-18-30.jpg | pildiallkiri = Sint Lambertuskerk | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason ville be Neeroeteren.svg | vapi_link = | pindala = 32,69 | elanikke = 9940 | asendikaart = Belgia }} '''Neeroeteren''' (limburgi keeles '''Nerotere''') on küla [[Belgia]]s [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]]i kirdeosas. Küla poolitab [[Zuid-Willemsvaarti kanal]], mis voolab läbi küla lõunast põhja. == Vaatamisväärsused == * Neeroetereni keskuses asuv Sint Lambertuskerk pärineb 16. sajandist. Kirikus asuvate skulptuuride autorsus on omistatud Elsloo meistrile ja Jan van Steffeswertile. Kiriku kõrval asub 18. sajandi läänefassaadiga pastoraat. * Mälestuskivi Zuid-Willemsvaarti idapoolsel pukseerimisrajal Zuid-Willemsvaarti alt läbi viiva truubi lähedal, mis on püstitatud tsiviilisiku Raoul Nahoni mälestuseks Herstalist, kelle Saksa sõdurid Esimese maailmasõja ajal (1915. aastal) truubis maha lasid. Esimese maailmasõja ajal pääses sakslaste eest üle 2000 inimese selle Witbeeki truubi kaudu kanali all. * De Volmolen, De Leverenmolen, De Neermolen, De Langerenmolen – vesiveskid Oeterbeekil. * De Klaaskensmolen, vesiveski Oeterbeekil ja ainus endiselt tegutsev veejõul töötav saeveski Belgias * Maria park Lourdes'i groti, kabeli ja Kolgata mäega Grotlaanil * Valdadevahelised matkarajad, näiteks Kempen-Broeki piiripargi marsruudid osana Kempeni ja Maaslandi kohalikust maastikust. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Belgia asulad]] q84oie57k2fexgjmwuji3eng15t5a15 7148089 7148084 2026-05-06T21:10:27Z Evlper 104506 /* Vaatamisväärsused */ 7148089 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neeroeteren | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Neeroeteren | nimi2_keel = limburgi | nimi2 = Nerotere | pilt = Kerkneeroeteren 28-02-2007 14-18-30.jpg | pildiallkiri = Sint Lambertuskerk | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason ville be Neeroeteren.svg | vapi_link = | pindala = 32,69 | elanikke = 9940 | asendikaart = Belgia }} '''Neeroeteren''' (limburgi keeles '''Nerotere''') on küla [[Belgia]]s [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]]i kirdeosas. Küla poolitab [[Zuid-Willemsvaarti kanal]], mis voolab läbi küla lõunast põhja. == Vaatamisväärsused == * Neeroetereni keskuses asuv [[Hilisgootika|hilisgooti]] Sint Lambertuskerk pärineb 16. sajandist. Kirikus asuvate skulptuuride autorsus on omistatud Elsloo meistrile ja Jan van Steffeswertile.<ref>[https://www.flemishmastersinsitu.com/en/venues/saint-lamberts-church-neeroeteren Saint Lambert’s Church. - Flemish masters ''in situ'']</ref> Kiriku kõrval asub 18. sajandi läänefassaadiga pastoraat. * Mälestuskivi Zuid-Willemsvaarti idapoolsel pukseerimisrajal Zuid-Willemsvaarti alt läbi viiva truubi lähedal, mis on püstitatud tsiviilisiku Raoul Nahoni mälestuseks Herstalist, kelle Saksa sõdurid Esimese maailmasõja ajal (1915. aastal) truubis maha lasid. Esimese maailmasõja ajal pääses sakslaste eest üle 2000 inimese selle Witbeeki truubi kaudu kanali all. * De Volmolen, De Leverenmolen, De Neermolen, De Langerenmolen – vesiveskid Oeterbeekil. * De Klaaskensmolen, vesiveski Oeterbeekil ja ainus endiselt tegutsev veejõul töötav saeveski Belgias * Maria park Lourdes'i groti, kabeli ja Kolgata mäega Grotlaanil<ref>[https://inventaris.onroerenderfgoed.be/erfgoedobjecten/215573 Mariapark met grot en kapel]</ref> * Valdadevahelised matkarajad, näiteks Kempen-Broeki piiripargi marsruudid osana Kempeni ja Maaslandi kohalikust maastikust. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Belgia asulad]] imc1vrm3n6cvdbe3hwd6us1fs5d6s6p 7148091 7148089 2026-05-06T21:13:10Z Evlper 104506 7148091 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neeroeteren | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Neeroeteren | nimi2_keel = limburgi | nimi2 = Nerotere | pilt = Kerkneeroeteren 28-02-2007 14-18-30.jpg | pildiallkiri = Sint Lambertuskerk | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason ville be Neeroeteren.svg | vapi_link = | pindala = 32,69 | elanikke = 9940 | asendikaart = Belgia }} '''Neeroeteren''' (limburgi keeles '''Nerotere''') on küla [[Belgia]]s [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]]i kirdeosas. Küla poolitab [[Zuid-Willemsvaarti kanal]], mis voolab läbi küla lõunast põhja. Enne [[Belgia valdade liitmine|valdade liitmist 1977]] oli Neeroeteren eraldi vald. == Vaatamisväärsused == * Neeroetereni keskuses asuv [[Hilisgootika|hilisgooti]] Sint Lambertuskerk pärineb 16. sajandist. Kirikus asuvate skulptuuride autorsus on omistatud Elsloo meistrile ja Jan van Steffeswertile.<ref>[https://www.flemishmastersinsitu.com/en/venues/saint-lamberts-church-neeroeteren Saint Lambert’s Church. - Flemish masters ''in situ'']</ref> Kiriku kõrval asub 18. sajandi läänefassaadiga pastoraat. * Mälestuskivi Zuid-Willemsvaarti idapoolsel pukseerimisrajal Zuid-Willemsvaarti alt läbi viiva truubi lähedal, mis on püstitatud tsiviilisiku Raoul Nahoni mälestuseks Herstalist, kelle Saksa sõdurid Esimese maailmasõja ajal (1915. aastal) truubis maha lasid. Esimese maailmasõja ajal pääses sakslaste eest üle 2000 inimese selle Witbeeki truubi kaudu kanali all. * De Volmolen, De Leverenmolen, De Neermolen, De Langerenmolen – vesiveskid Oeterbeekil. * De Klaaskensmolen, vesiveski Oeterbeekil ja ainus endiselt tegutsev veejõul töötav saeveski Belgias * Maria park Lourdes'i groti, kabeli ja Kolgata mäega Grotlaanil<ref>[https://inventaris.onroerenderfgoed.be/erfgoedobjecten/215573 Mariapark met grot en kapel]</ref> * Valdadevahelised matkarajad, näiteks Kempen-Broeki piiripargi marsruudid osana Kempeni ja Maaslandi kohalikust maastikust. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Belgia asulad]] pt5tvb1dzzjkau5534ngdu1ccfwqk2b 7148092 7148091 2026-05-06T21:13:37Z Evlper 104506 7148092 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neeroeteren | hääldus = | nimi1_keel = hollandi | nimi1 = Neeroeteren | nimi2_keel = limburgi | nimi2 = Nerotere | pilt = Kerkneeroeteren 28-02-2007 14-18-30.jpg | pildiallkiri = Sint Lambertuskerk | lipp = | lipu_link = | vapp = Blason ville be Neeroeteren.svg | vapi_link = | pindala = 32,69 | elanikke = 9940 | asendikaart = Belgia }} '''Neeroeteren''' ([[limburgi keel]]es '''Nerotere''') on küla [[Belgia]]s [[Limburgi provints (Belgia)|Limburgi provints]]i kirdeosas. Küla poolitab [[Zuid-Willemsvaarti kanal]], mis voolab läbi küla lõunast põhja. Enne [[Belgia valdade liitmine|valdade liitmist 1977]] oli Neeroeteren eraldi vald. == Vaatamisväärsused == * Neeroetereni keskuses asuv [[Hilisgootika|hilisgooti]] Sint Lambertuskerk pärineb 16. sajandist. Kirikus asuvate skulptuuride autorsus on omistatud Elsloo meistrile ja Jan van Steffeswertile.<ref>[https://www.flemishmastersinsitu.com/en/venues/saint-lamberts-church-neeroeteren Saint Lambert’s Church. - Flemish masters ''in situ'']</ref> Kiriku kõrval asub 18. sajandi läänefassaadiga pastoraat. * Mälestuskivi Zuid-Willemsvaarti idapoolsel pukseerimisrajal Zuid-Willemsvaarti alt läbi viiva truubi lähedal, mis on püstitatud tsiviilisiku Raoul Nahoni mälestuseks Herstalist, kelle Saksa sõdurid Esimese maailmasõja ajal (1915. aastal) truubis maha lasid. Esimese maailmasõja ajal pääses sakslaste eest üle 2000 inimese selle Witbeeki truubi kaudu kanali all. * De Volmolen, De Leverenmolen, De Neermolen, De Langerenmolen – vesiveskid Oeterbeekil. * De Klaaskensmolen, vesiveski Oeterbeekil ja ainus endiselt tegutsev veejõul töötav saeveski Belgias * Maria park Lourdes'i groti, kabeli ja Kolgata mäega Grotlaanil<ref>[https://inventaris.onroerenderfgoed.be/erfgoedobjecten/215573 Mariapark met grot en kapel]</ref> * Valdadevahelised matkarajad, näiteks Kempen-Broeki piiripargi marsruudid osana Kempeni ja Maaslandi kohalikust maastikust. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Belgia asulad]] tiwrckmmq9h2mj72zm2p3ciktinwc6x 1 714521 7148086 2026-05-06T21:04:33Z Torusiil 205075 /* Vormistus */ uus alaosa 7148086 wikitext text/x-wiki == Vormistus == Pealkirjas peaks ''lingua franca'' olema kaldkirjas. Lisaks puudub eripärade alapeatükis samal tsitaatsõnal ülakoma (koos sellega läheb pool lõiku kuni järgmise ülakomani kaldkirja). Pean tõdema, et mina pole piisavalt pädev neid probleeme lahendama. [[Kasutaja:Torusiil|Torusiil]] ([[Kasutaja arutelu:Torusiil|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 00:04 (EEST) 2kxfao4nmbcnw55hxrsxxbqel6e70c3 7148155 7148086 2026-05-07T00:35:43Z Kruusamägi 1530 7148155 wikitext text/x-wiki == Vormistus == Pealkirjas peaks ''lingua franca'' olema kaldkirjas. Lisaks puudub eripärade alapeatükis samal tsitaatsõnal ülakoma (koos sellega läheb pool lõiku kuni järgmise ülakomani kaldkirja). Pean tõdema, et mina pole piisavalt pädev neid probleeme lahendama. [[Kasutaja:Torusiil|Torusiil]] ([[Kasutaja arutelu:Torusiil|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 00:04 (EEST) :Pealkirjaprobleemi saab lahendada, aga minu arvates võiks selle lisada kõik alajaotuseks artiklisse [[inglise keel]]. Pealkirjad peaks meil olema mõistepõhised ja mitte kirjeldavad. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 03:34 (EEST) 05rbx2hqtepg99k78br0dx8loq1wy0j 1 714522 7148163 2026-05-07T01:12:43Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Kas parem artiklinimi ei oleks "Laskesuusatamine Saksamaal"? ~~~~' 7148163 wikitext text/x-wiki Kas parem artiklinimi ei oleks "Laskesuusatamine Saksamaal"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. mai 2026, kell 04:12 (EEST) 0u0qf5746858d2ercz1xxqf0xvx221e 0 714523 7148219 2026-05-07T06:25:50Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Arabis carduchorum'' | värvus = taimed | pilt = Arabis carduchorum1.jpg | pildi_seletus = ''Arabis carduchorum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = ''[[Brassicales]]'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | pere...' 7148219 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Arabis carduchorum'' | värvus = taimed | pilt = Arabis carduchorum1.jpg | pildi_seletus = ''Arabis carduchorum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = ''[[Brassicales]]'' | sugukond = [[Ristõielised]] ''Brassicaceae'' | perekond = [[Hanerohi]] ''Arabis'' | liik = '''''Arabis carduchorum''''' | binaarne = }} '''''Arabis carduchorum''''' on [[Ristõielised|ristõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Ristõielised]] 50vzbfzslw8ed09nw5kzc3thw236an9 0 714524 7148220 2026-05-07T06:44:37Z Hoberle 228577 Uus lehekülg: '{{Koolitöö|19. mail 2026|autor=Henri Oberle|kool=Tartu Ülikool}} '''Spekulatiivne käivitamine''' (inglise keeles ''speculative execution'') on koodi käivitamine enne, kui on teada, kas selle koodi tulemust vaja läheb. Protsessor jooksutab käske, mis võivad tulla, selle asemel, et oodata tegevuseta kuni on täidetud neile eelnev tingimus. Kui selgub, et käivitatud koodi haru ei olnud vaja jooksutada, tühistatakse saadud tulemus ja protsessor jooksutab õiget haru....' 7148220 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|19. mail 2026|autor=Henri Oberle|kool=Tartu Ülikool}} '''Spekulatiivne käivitamine''' (inglise keeles ''speculative execution'') on koodi käivitamine enne, kui on teada, kas selle koodi tulemust vaja läheb. Protsessor jooksutab käske, mis võivad tulla, selle asemel, et oodata tegevuseta kuni on täidetud neile eelnev tingimus. Kui selgub, et käivitatud koodi haru ei olnud vaja jooksutada, tühistatakse saadud tulemus ja protsessor jooksutab õiget haru. Aga kui ennustus oli õige, siis hoidis protsessor aega kokku ning programm jooksutati sedavõrd efektiivsemalt. Praktiliselt kõik nüüdisaegsed protsessorid kasutavad spekulatiivset käivitamist. See võimaldab paremini ära kasutada [[Toru (arvutustehnika)|konveiereid]] ja konveieri registrites olevaid ressursse ning vältida [[Taktsignaal|taktide]] raisku minemist. <ref name="intel">{{netiviide| url = https://www.intel.com/content/www/us/en/developer/articles/technical/software-security-guidance/best-practices/refined-speculative-execution-terminology.html| pealkiri = Refined Speculative Execution Terminology| väljaandja = Intel| vaadatud = 6. mail 2026| keel = inglise| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20250725025541/https://www.intel.com/content/www/us/en/developer/articles/technical/software-security-guidance/best-practices/refined-speculative-execution-terminology.html|arhiivimisaeg = 25. september 2025}}</ref> <ref name="spectre">Paul Kocher, Jann Horn, Anders Fogh, Daniel Genkin, Daniel Gruss, Werner Haas, Mike Hamburg, Moritz Lipp, Stefan Mangard, Thomas Prescher, Michael Schwarz ja Yuval Yarom. 2020. "Spectre attacks: exploiting speculative execution." ''Commun. ACM 63, 7'' (July 2020), 93–101. [[DOI|doi:]][https://doi.org/10.1145/3399742 10.1145/3399742]</ref> == Variante == === Ennetav käivitamine === [[File:Ennetav käivitamine.png|thumb|Kuidas protsessor kasutab ennetava käivitamise meetodit]] Ennetav käivitamine (inglise keeles ''eager execution'') on spekulatiivse käivitamise vorm, kus jooksutatakse kõik hargnevad harud ning pärast visatakse valed harud ära. Piiramatu ressurssidega arvuti puhul on see kõige efektiivsem meetod, aga praktikas, piiratud ressurssidega, peab seda meetodit ettevaatlikult kasutama, et mitte arvutit üle koormata. <ref>{{cite book|author1=Jurij Šilc|author2=Borut Robič|author3=Theo Ungerer|title=Processor architecture: from dataflow to superscalar and beyond|url=https://archive.org/details/processorarchite0000silc|year=1999|publisher=Springer|isbn=978-3-540-64798-0|pages=[https://archive.org/details/processorarchite0000silc/page/148 148]–150}}</ref> === Ennustav käivitamine === Ennustav käivitamine (inglise keeles ''predictive execution'') on spekulatiivse käivitamise vorm, kus ennustatakse või valitakse üks tingimusest tulev haru ja täidetakse seda. Kui ennustus oli õige, siis programm liigub ilusti edasi, aga kui ennustus oli vale, peab programm tagasi minema ja teise haru täitmist nullist alustama. <ref>{{cite book|last1=Mark D.|first1=Hill|author-link2=Norman Jouppi|last2=Norman P.|first2=Jouppi|last3=Gourindar S.|first3=Sohi|title=Readings in Computer Architecture|date=2000|publisher=Morgan Kaufman|url=https://books.google.com/books?id=I7o8teBhz5wC&q=processor+predictive+execution&pg=PA178|isbn=9781558605398}}</ref> == Turvaaugud == {{main|:en:Transient execution CPU vulnerability}} Kuna spekulatiivne käivitamine jooksutab koodi enne, kui sellele eelnev tingimus on täidetud, on ründajal võimalik mõjutada protsessorit käivitama koodi, mida ta muidu ei käivitaks. Sellest tulenevalt on leitud aja jooksul protsessoritelt mitmeid turvaauke. Näiteks: * '''''Spectre''''' on rünnak, mille eesmärk on mõjutada protsessorit lekitama arvuti mälust andmeid väljaspoolt programmi kasutades ära spekulatiivset käivitamist. Avastatud aastal 2017, ta oli üks esimesi spekulatiivse käivitamisega seotud rünnakuid.<ref name="spectre"></ref> * '''''Meltdown''''' rünnaku eesmärk on sarnane ''Spectre'' rünnaku omaga, aga ta saavutab selle teisel moel. Avastati umbes samal ajal kui ''Spectre''. * '''''Foreshadow''''' on sarnane ''Spectre'' ja ''Meltdown'' rünnakutega, aga ta on arenenum ja suudab tungida turvalisematesse piirkondadesse kuhu ''Spectre'' ja ''Meltdown'' ei suuda. Ainult [[Intel|Inteli]] protsessorid on haavatavad. * '''''Microarchitectural Data Sampling''''' on grupp turvaauke, mis esinevad [[Hüperhargtöötlus|''hyper-threading'']] tehnoloogiaga varustatud Intel x86 protsessorites, et lekitada andmeid üle piiride, mis peaksid olema arhitektuuri tasemel turvalised. == Viited == {{viited}} c50f83rz33uly6d3ek2l8fw2clu8y1q 0 714525 7148261 2026-05-07T09:05:06Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Paikre prügila]] 7148261 wikitext text/x-wiki #suuna[[Paikre prügila]] smf4svg0yhq0gg56r36esx41odb1fd9 102 714526 7148270 2026-05-07T09:15:28Z AljonaTamm 177174 AljonaTamm teisaldas lehekülje [[Mustand:Indie-mäng]] pealkirja [[Indie-mäng]] alla: Lõpetatud 7148270 wikitext text/x-wiki #suuna [[Indie-mäng]] bl38icfit2y83nrqwsixoydtfcc6kmo 0 714527 7148307 2026-05-07T10:23:50Z ~2026-27660-66 228832 Uus lehekülg: ''''Vatsla raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Harjumaal [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna kitsarööpalisel raudtee]]l.<ref>[https://www.raudtee.eu/?main=1&sub=52&stat=87&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed]</ref> Peatus asus 18,7 km kaugusel Liiva jaamast ning sellele eelnes Tallinna poolt [[Sõrve raudteejaam|Sõrve]] ja järgnes [[Vääna raudteejaam]]. Peatuse asukoht jääb tänapäeval [[Liikva]] küla territooriumile. Vatsla peatus suleti koos raud...' 7148307 wikitext text/x-wiki '''Vatsla raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] Harjumaal [[Liiva–Vääna raudtee|Liiva–Vääna kitsarööpalisel raudtee]]l.<ref>[https://www.raudtee.eu/?main=1&sub=52&stat=87&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed]</ref> Peatus asus 18,7 km kaugusel Liiva jaamast ning sellele eelnes Tallinna poolt [[Sõrve raudteejaam|Sõrve]] ja järgnes [[Vääna raudteejaam]]. Peatuse asukoht jääb tänapäeval [[Liikva]] küla territooriumile. Vatsla peatus suleti koos raudteega 1959. aastal ja rööpad demonteeriti 1962. aastal. ==Viited== {{viited}} {{Koord|NS=59.4098|EW=24.4574|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Eesti kitsarööpmeline raudtee]] [[Kategooria:Harku vald]] jxi9wzjmpfc0u06qykstzy7801a67p4 0 714528 7148317 2026-05-07T10:58:27Z ~2026-27739-53 228833 Uus lehekülg: '[[Fail:Lucy Maud Montgomery.jpg|pisi|Lucy Maud Montgomery (1874 '''–''' 1942), Kanada kirjanik]] '''Lucy Maud Montgomery''' (30. november 1874 [[Clifton]] – 24. aprill 1942 [[Toronto]]) oli Kanada kirjanik, kelle teosed, eelkõige [[„Roheliste viilkatuste Anne“]] (ingl „Anne of Green Gables“), on saavutanud rahvusvahelise tuntuse ning avaldanud märkimisväärset mõju Kanada kultuuriloole ja kirjandusele<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=L. M. Montgomery and Canadia...' 7148317 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lucy Maud Montgomery.jpg|pisi|Lucy Maud Montgomery (1874 '''–''' 1942), Kanada kirjanik]] '''Lucy Maud Montgomery''' (30. november 1874 [[Clifton]] – 24. aprill 1942 [[Toronto]]) oli Kanada kirjanik, kelle teosed, eelkõige [[„Roheliste viilkatuste Anne“]] (ingl „Anne of Green Gables“), on saavutanud rahvusvahelise tuntuse ning avaldanud märkimisväärset mõju Kanada kultuuriloole ja kirjandusele<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=L. M. Montgomery and Canadian culture |kirjastus=University of Toronto Press |aasta=1999 |toimetaja-perekonnanimi=Gammel |toimetaja-eesnimi=Irene |koht=Toronto |lehekülg=5, 10 |keel=inglise |toimetaja2-perekonnanimi=Epperly |toimetaja2-eesnimi=Elizabeth R.}}</ref>. == Elulugu == Lucy Maud Montgomery sündis 30. novembril [[1874]] [[Prints Edwardi saar|Prince Edwardi saarel]] Kanadas. Pärast ema surma kasvas ta üles emapoolsete vanavanemate juures [[Cavendish|Cavendishis]], saare maapiirkonnas. Sealne loodusküllane keskkond ja maalähedane elulaad kujunesid tema hilisema loomingulise inspiratsiooni peamiseks allikaks.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rubio |eesnimi=Mary |pealkiri=Writing a Life: L.M. Montgomery |perekonnanimi2=Waterston |eesnimi2=Elizabeth |kirjastus=ECW Press |aasta=1995 |koht=Toronto |lehekülg=13–14, 17 |keel=inglise}}</ref> Ta omandas hariduse kohalikus koolis ning jätkas õpinguid [[Prince of Wales College|Prince of Wales College’is]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rubio |eesnimi=Mary |pealkiri=Writing a life: L.M. Montgomery |perekonnanimi2=Waterson |eesnimi2=Elizabeth |kirjastus=ECW Press |aasta=1995 |koht=Toronto |lehekülg=26 |keel=inglise}}</ref>. Seejärel töötas ta õpetajana, alustades samal perioodil ka regulaarset kirjanikutegevust<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rubio |eesnimi=Mary |pealkiri=Writing a life: L.M. Montgomery |perekonnanimi2=Waterson |eesnimi2=Elizabeth |kirjastus=ECW Press |aasta=1995 |koht=Toronto |lehekülg=28–29 |keel=inglise}}</ref>. Montgomery isiklikku ellu kuulus katkestatud kihlus [[Edwin Simpson|Edwin Simpsoniga]] ning [[1911]]. aastal sõlmitud abielu [[Vaimulik|vaimuliku]] [[Ewan Macdonald|Ewan Macdonaldiga]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rubio |eesnimi=Mary |pealkiri=Writing a life: L.M. Montgomery |perekonnanimi2=Waterson |eesnimi2=Elizabeth |kirjastus=ECW Press |aasta=1995 |koht=Toronto |lehekülg=30, 33, 53 |keel=inglise}}</ref>. Perre sündis kolm last. Kirjaniku elu varjutasid mitmed isiklikud katsumused, sealhulgas nii tema abikaasa kui ka tema enda vaimse tervise häired, mis leidsid kohati kajastust ka Montgomery päevikutes<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rubio |eesnimi=Mary |pealkiri=Writing a life: L.M. Montgomery |perekonnanimi2=Waterson |eesnimi2=Elizabeth |kirjastus=ECW Press |aasta=1995 |koht=Toronto |lehekülg=70–71, 80, 82, 103 |keel=inglise}}</ref>. 67-aastane Montgomery suri 24. aprillil [[1942]] Torontos. Surma arvatavaks põhjuseks on peetud enesetappu. Ta on maetud Prince Edwardi saarele, [[Cavendishi kalmistu|Cavendishi kalmistule]]. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rubio |eesnimi=Mary |pealkiri=Writing a life: L.M. Montgomery |perekonnanimi2=Waterson |eesnimi2=Elizabeth |kirjastus=ECW Press |aasta=1995 |koht=Toronto |lehekülg=117 |keel=inglise}}</ref> == Looming == Montgomery alustas kirjutamist varases nooruses, avaldades esialgu luulet ja lühijutte<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rubio |eesnimi=Mary |pealkiri=Writing a life: L.M. Montgomery |perekonnanimi2=Waterson |eesnimi2=Elizabeth |kirjastus=ECW Press |aasta=1995 |koht=Toronto |lehekülg=28–29 |keel=inglise}}</ref>. Töötades õpetajana mitmes eri maapiirkonna koolis Prince Edwardi saarel, alustas ta ka oma esimese romaani, „Roheliste viilkatuste Anne“, kirjutamist. Teos saavutas kohe pärast ilmumist ülemaailmse edu<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=L. M. Montgomery and Canadian culture |kirjastus=University of Toronto Press |aasta=1999 |toimetaja-perekonnanimi=Gammel |toimetaja-eesnimi=Irene |koht=Toronto |lehekülg=10 |keel=inglise |toimetaja2-perekonnanimi=Epperly |toimetaja2-eesnimi=Elizabeth R.}}</ref>. Kokku kirjutas Montgomery oma elu jooksul 20 romaani, 530 lühijuttu ja 500 luuletust. Autori ilukirjanduslik pärand on tihedalt põimunud tema isiklike kogemustega. Montgomery päevikuid ja muud [[Autobiograafia|autobiograafilist]] materjali on tugevalt seostatud tema teoste temaatika ja tegelaskujudega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Healey |eesnimi=Keli Jo T. |pealkiri=Keeping out the shadows: Overreading L. M. Montgomery's novels through her journals |kirjastus=Memorial University of Newfoundland Repository |aasta=1995 |koht=St. John's |lehekülg=3–4 |keel=inglise |tüüp=Magistritöö}}</ref> Montgomery looming, olles saanud inspiratsiooni tema enda lapsepõlvest, keskendub tihti looduslähedusele, kujutlusvõimele ning eelkõige noorte naiste ja tüdrukute kogemustele, põimides need teemad varase [[Feminism|feminismi]] ilmingutega Kanada kultuurikontekstis. Tema teoseid peetakse oluliseks panuseks Kanada rahvusliku identiteedi kujunemisse.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=The intimate life of L. M. Montgomery |kirjastus=University of Toronto Press |aasta=2005 |toimetaja-perekonnanimi=Gammel |toimetaja-eesnimi=Irene |koht=Toronto |lehekülg=8–9 |keel=inglise}}</ref> == Viited == sh2gnufg21sac03hca5l2h2o4ultzls 0 714529 7148325 2026-05-07T11:17:45Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast kaitseala | nimi = Kõrvi tamm | kategooria = üksikobjekt | pilt = Kõrvi tamm2.jpg | pildiallkiri = | asukoht = [[Pärnu maakond]], [[Tori vald]], [[Tori|Tori alevik]] | koordinaadid = | pindala = | rajatud = | kaitseala tüüp = üksikpuu | iucn_kategooria = III | kkr_kood = KLO4000884 }} [[File:Kõrvi tamm.jpg|thumb|Kõrvi tamm (2026)]] '''Kõrvi tamm''' on kaitsealune üksikpuu Eestis, mis asub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]]...' 7148325 wikitext text/x-wiki {{Infokast kaitseala | nimi = Kõrvi tamm | kategooria = üksikobjekt | pilt = Kõrvi tamm2.jpg | pildiallkiri = | asukoht = [[Pärnu maakond]], [[Tori vald]], [[Tori|Tori alevik]] | koordinaadid = | pindala = | rajatud = | kaitseala tüüp = üksikpuu | iucn_kategooria = III | kkr_kood = KLO4000884 }} [[File:Kõrvi tamm.jpg|thumb|Kõrvi tamm (2026)]] '''Kõrvi tamm''' on kaitsealune üksikpuu Eestis, mis asub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] [[Tori|Tori alevik]]us.<ref name="EELIS">[https://eelis.ee/default.aspx?state=2%3B-1158249072%3Best%3Beelisand%3B%3B&comp=objresult%3Dala&obj_id=679 EELIS]. „Kõrvi tamm (KLO4000884)“.</ref> Tegemist on [[Harilik tamm|hariliku tammega]] (''Quercus robur''), mis on arvele võetud looduskaitse all oleva üksikobjektina.<ref name="EELIS" /> == Kirjeldus == Kõrvi tamm on suur põlispuu, mille tüve ümbermõõt on umbes 555–582 cm ning kõrgus 18–22 meetrit.<ref name="EELIS" /> Võra läbimõõt ulatub ligikaudu 31,5 meetrini.<ref name="EELIS" /> Puu hargneb umbes 1,4 meetri kõrguselt kaheks haruks.<ref name="EELIS" /> Puu seisund on hinnatud väga heaks ning see on maastikus hästi nähtav ja dekoratiivne.<ref name="EELIS" /> Märgatavaid kahjustusi ei ole, kuigi esineb üksikuid kuivanud oksi, mis on loomulik protsess.<ref name="EELIS" /> Pärimuse järgi istutati tamm umbes 1800. aastal.<ref name="EELIS" /> == Asukoht == Kõrvi tamm kasvab [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] paremal kaldal, umbes 80 meetri kaugusel jõest.<ref name="EELIS" /> Puu paikneb kõrgemal nõlval eramaal, elumaja hoovi servas ning külatee ääres.<ref name="EELIS" /> Objekt on teelt hästi vaadeldav.<ref name="EELIS" /> == Kaitse == Kõrvi tamm on kaitstav loodusmälestis ning kuulub [[IUCN III kategooria]]sse.<ref name="EELIS" /> See kuulub looduskaitse all olevate üksikobjektide hulka ning sellel kehtib piiranguvöönd.<ref name="EELIS" /> == Seisund == 2023. aasta ülevaatuse käigus leiti, et puu on heas seisukorras ning olulisi muutusi võrreldes varasema seisundiga ei ole toimunud.<ref name="OAD">[https://registerdok.keskkonnaportaal.ee/getdok/-208894292 Kõrvi tamme ülevaatuse akt 13.10.2023].</ref> Tugeva tuule tõttu oli murdunud üks suurem oks, kuid seda peetakse sellise suurusega puu puhul tavapäraseks nähtuseks.<ref name="OAD" /> Ekspertide hinnangul võiks puu pikaajaliseks säilitamiseks kaaluda perioodilist võra vähendamist iga 4–5 aasta tagant, et parandada valguse ligipääsu ja suurendada puu vastupidavust.<ref name="OAD" /> == Vaata ka == * [[Eesti põlispuud]] * [[Harilik tamm]] * [[Looduskaitse Eestis]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti puud]] cqfohbox3k1q2qawdcm7pwuvrx9gpp0 0 714530 7148328 2026-05-07T11:24:47Z Rulakarbes 164113 Uus lehekülg: '[[Fail:Butyric acid acsv.svg|pisi|Võihappe struktuur.]] '''Võihape''' ehk '''butaanhape''', valemiga CH₃CH₂CH₂COOH (''M'' = 88,11 g/mol), on [[Karboksüülhapped|karboksüülhape]]. Aine on halva lõhnaga vedelik. Sulamistemperatuur on –6 °C ja keemistemperatuur on –164 °C, tihedus on 0,96 g/cm³<ref>{{Netiviide |pealkiri=Butyric Acid |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/Butyric-Acid |vaadatud=7.5.2026 |väljaanne...' 7148328 wikitext text/x-wiki [[Fail:Butyric acid acsv.svg|pisi|Võihappe struktuur.]] '''Võihape''' ehk '''butaanhape''', valemiga CH₃CH₂CH₂COOH (''M'' = 88,11 g/mol), on [[Karboksüülhapped|karboksüülhape]]. Aine on halva lõhnaga vedelik. Sulamistemperatuur on –6 °C ja keemistemperatuur on –164 °C, tihedus on 0,96 g/cm³<ref>{{Netiviide |pealkiri=Butyric Acid |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/Butyric-Acid |vaadatud=7.5.2026 |väljaanne=PubChem}}</ref>. Võihappe [[soolad]] ja [[estrid]] on butüraadid ehk butanaadid. Võihappe isomeer on [[isovõihape]] ehk 2-metüülpropaanhape. Võihape on tähtis [[biomolekul]], kuid looduses esineb ta tavaliselt [[Estrid|estrite]] kujul. Võihape tekib [[või]] aegumisel, mille käigus aine vabaneb [[Triglütseriidid|triglütseriidide]] (sh [[tributüriin]]) ensümaatilisel [[Hüdrolüüs|hüdrolüüsil]]<ref>Woo, A.H. & Lindsay, R.C. Stepwise discriminant analysis of free fatty acid profiles for identifying sources of lipolytic enzymes in rancid butter. ''J. Dairy Sci.'', 1983, '''66'''(10), 2070–2075. doi:10.3168/jds.S0022-0302(83)82052-9.</ref>. == Allikad == qc0k1ihfzqsuyrij364jypgm4da5qbi